Laborite hinnakirja koostamise metoodika

KORRALDUS Tallinn 03.02.2026 nr 1-9/22 Laborite hinnakirja koostamise metoodika Tuginedes finantseeskirja (kinnitatud rektori 15.07.2022 käskkirjaga nr 1-8/32, muudetud 20.12.2023 käskkirjaga nr 49) punktidele 1.2 ja 21.1: 1. Kinnitan laborite hinnakirja koostamise metoodika (lisa 1). 2. Korraldus jõustub tagasiulatuvalt 01. jaanuarist 2026. (allkirjastatud digitaalselt) Heiki Raadik finantsjuht  KINNITATUD finantsjuht 03.02.2026 korraldusega nr 1-9/22 Laborite hinnakirja koostamise metoodika Käesoleva metoodika eesmärk on kirjeldada põhimõtteid ja arvutusloogikat, mille alusel koostatakse Tallinna Tehnikaülikooli laboriteenuste hinnakirjad. Hinnakirja kasutatakse laboriteenuste ja seadmekasutuse kulude määramiseks nii sise- kui välisklientidele, sh teadusprojektide raames (nt Horisont Euroopa projektides). 1. Üldpõhimõtted 1.1. Laboriteenuste hinnad peavad põhinema tegelikel, põhjendatud ja dokumenteeritud kuludel ning need arvutatakse vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli tavapärastele ja järjepidevatele kuluarvestuse põhimõtetele, sõltumata rahastusallikast. 1.2. Hinnakiri koostatakse kulupõhiselt, ilma kasumimarginaali lisamata. Sisearvete hinnad ei tohi sisaldada allhanke ja üldkulu. 1.3. Sama hinnakirja ja arvutusmetoodikat rakendatakse võrdselt kõigile klientidele, sh teadusprojektidele, ettevõtetele ja siseüksustele. 1.4. Hinnakirja uuendatakse vähemalt üks kord aastas või kulubaasi olulisel muutusel. 2. Hinna arvutuse komponendid Kululiik Kirjeldus Arvutusallikas Tööjõukulu Teenuse osutamisega seotud Palgaarvestus, tööajaarvestus töötajate palk ja maksud. Seadmete amortisatsioon Seadme maksumuse Raamatupidamine, põhivara jaotamine kasuliku eluea register jooksul Hooldus ja remont Regulaarsed hoolduskulud, Hoolduslepingud, arved kalibreerimine Energia ja tarbekaubad Elektrikulu, reagendid, Eelarvestatud keskmised gaasid, tarvikud kulud või tegelikud tarbimised Üldkulud (kaudkulud) Labori haldus, ruumide Üldkulu protsent või jagatud ülalpidamine, tugiteenused kulu baasil 3. Arvutusmeetod Teenuse ühikuhind arvutatakse järgnevalt: Hind_ühik = (Tööjõukulu + Seadme amort + Hooldus + Tarbekaubad + Energiakulu + Üldkulud) / Teenuse ühikute arv aastas kus 'teenuse ühik' võib olla näiteks seadme kasutustund, (proovi)analüüs või mõõtmistsükkel. 4. Arvutuskäigu näide Seadme kasutustunni hind:  2 Kululiik Summa (€) / aasta Seadme amort (10 a eluiga, hind 100 000 €) 10 000 Hooldus ja kalibreerimine 3 000 Energia ja tarvikud 1 000 Laborandi töö (0,1 ametikohta) 5 000* Üldkulud (20%) 3 800** Kokku 22 800 € / aasta Kasutustunnid aastas 1 000 Hind/tund 22,8 €/tund *Tööjõukulu muutub iga-aastaselt vastavalt kollektiivlepingus sätestatule ** Euroopa Komisjoni rahastatud projektide puhul jäetakse üldkulude komponent sisearvete ühikuhinna arvestusest välja, kuna need kaetakse kaudkulude flat-rate kaudu 5. Andmeallikad ja dokumenteerimine Kõik kulukomponendid peavad põhinema kontrollitavatel andmetel: raamatupidamise kanded, hooldus- ja teenuselepingud, tööaja arvestus, energiatarbimise andmed ja amortisatsiooniarvestus. Arvutuste ja andmete säilitamise eest vastutab labori juhataja või määratud finantskoordinaator. 6. Hinnakirja kehtestamine ja rakendamine 6.1. Hinnakirja metoodika kinnitab finantsjuht. 6.2. Konkreetse labori hinnakirja kinnitab vastava struktuuriüksuse juht. 6.3. Kehtiv hinnakiri tehakse kättesaadavaks asutuse sisevõrgus või kodulehel. 6.4. Teenuste osutamisel rakendatakse alati kinnitatud hinnakirja hindu. 6.5. Kõik muudatused dokumenteeritakse ja säilitatakse auditeerimise eesmärgil vähemalt 5 aastat. 6.6. Metoodika hakkab kehtima alates 1. jaanuar 2026. 7. Vastavus Euroopa Komisjoni nõuetele Käesolev metoodika vastab Euroopa Komisjoni Horizon Europe Annotated Model Grant Agreement artikli 6.2.D.2 („Internally invoiced goods and services“) tingimustele, mille kohaselt hinnad peavad põhinema tegelikel kuludel, olema dokumenteeritud ja süsteemselt rakendatavad ning välistama kasumi tekkimise. 8. Eritingimused Käesoleva metoodika üldpõhimõtetest võib teha erisusi juhul, kui labori või taristu rahastamismudel erineb tavapärasest või kui teenuse iseloom nõuab teistsugust kulupõhist arvestust. Erisused peavad olema dokumenteeritud, kulupõhised, kasumita ning tagama topeltrahastuse vältimise ja kulude auditeeritavuse. Erisused kinnitab eelnevalt finantsjuht.