Pr Kristina Kallas
Haridus- ja Teadusministeerium
[email protected]
Meie 17.02.2026 nr 11-2/219-1
TalTech raamseisukohad kõrghariduse ja
teaduse plokkrahastuse
väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud pr Kallas
Täname Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM), kes on algatanud vajaliku diskussiooni
kõrghariduse ja teaduse plokkrahastuse teemal.
Nõustume väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) väljatooduga, et kaasaegne akadeemiline
asutus tugineb ühisele kompetentsibaasile, kus teadus ja õpetamine on tihedalt põimunud ja
üksteist toetavad. Samuti sellega, et avalikkus ootab ülikoolidelt reageerimist ühiskonna ja
majanduse strateegilistele vajadustele.
Eelpool väljatoodud põhimõtete tulemuslik rakendamine eeldab finantsmudelit, mis tugevdab
ülikoolide institutsionaalset vastutust ning vähendab kõikide osapoolte mikromanageerimist.
Leiame, et plokkrahastuse kasutuselevõtt võimaldab ülikoolidel tulemuslikumalt realiseerida
enda missiooni ning kujundada strateegilisemat koostööd riigiga.
Edastame TalTech-i raamseisukohad plokkrahastuse VTK-le:
1. Nõustume VTK-s tooduga, et plokkrahastusmudelile üleminekuga peab kaasnema selge
muutus aruandluse loogikas ja fookuses. Aruandlus peab liikuma kulupõhiselt ja tegevuste
detailselt kontrollilt („millele täpselt iga euro kulus?“) tulemuspõhise ja strateegilise
aruandluse suunas („mida saavutati?“). See eeldab muuhulgas ülikoolidele antud
paindlikkust suunata ressursse sinna, kus neid parasjagu kõige enam vajatakse — näiteks
reageerida kiiresti muutuvatele õppevajadustele, investeerida teadussuundadesse, mis
on alles kujunemas, teadustaristusse vms.
2. Plokkrahastuse mudeli üheks keskseks elemendiks on strateegiliste arenduste ja riiklike
ülesannete komponent, mis Soome puhul moodustab 19% ehk ligikaudu 372,4 mln eurot
ülikoolidele eraldatud riiklikest vahenditest. Ülejäänud rahastus põhineb teaduse ja õppe
tulemusnäitajatel ning on seetõttu sarnane Eestis kasutatava teaduse ja kõrghariduse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
tegevustoetusega. Väljatöötamiskavatsusest ei selgu, kas strateegilise arengu toetus on
mõeldud vaid riiklike eesmärkide saavutamiseks või jaguneb see sarnaselt Soome
mudelile riikliku ja ülikooli enda strateegiate elluviimiseks. Kindlasti toetame Soome
lähenemist, kus tekiks võimalus planeerida ja rahastada nii ülikoolide kui riigi jaoks olulisi
strateegilisi sihte. Strateegilise komponendi edukas rakendamine tähendab ka täiendavate
(riigi)eelarveliste vahendite eraldamist.
Kuna plokkrahastusele üleminek ja uus Euroopa Liidu (EL) finantsperiood (2028-2034)
langevad ajaliselt samasse ajavahemikku, siis teeme ettepaneku, et ülikoolide
strateegiliste arenduste ja riiklike ülesannete komponenti võiks mingis osas rahastada EL
ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. See annaks sellele komponendile vajaliku
finantsvõimenduse ning oleks kooskõlas järgmise finantsperioodi „rahastus reformide
vastu“ põhimõttega.
3. Kuna teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajad lepiti kokku
2025. aastal, siis arvame, et täiendavat arutelu nende uuesti mõtestamiseks ja
sisustamiseks ei ole vaja avada. Plokkrahastusmudeli siseste jaotuste (%) määramisel
tuleks arvestada, et strateegilisel komponendil ei oleks marginaalne osakaal, mistõttu
teeme ettepaneku, et see võiks olla ~ 20%. Teaduse ja õppe proportsioonid võiksid lähtuda
sellest, et hetkel on selgelt suurem osakaal kõrghariduse tegevustoetusel ning üliõpilaste
arv on kasvamas, mistõttu see oluliselt suurem kõrghariduse osakaal (%) peab säilima ka
plokkrahastuse mudelis.
4. Toetame ideed, et kõrghariduse rahastamiseks mõeldud vahendeid saab paindlikult
kasutada, samas peab olema kindlus, et rahastamise eelarve üldiselt ei vähene. VTK lk-l 4
on märgitud, et olulise täiendava rahastuse eraldamine ei ole eelarve- ja demograafilist
olukorda arvestades realistlik. Ei saa nõustuda VTK lk 8 lõpus märgituga, et soovitakse
vältida olukorda, kus üliõpilaste arvu vähendamisel puudub mõju kõrgkoolile eraldatavale
tegevustoetusele. Selgitame, et üliõpilaste arvu vähenemisega ei kaasne automaatselt
kulude vähenemine. Näiteks, kui õppekavale astub 100 üliõpilase asemel 90 üliõpilast, siis
nende õppeks tuleb ülikoolil teha sisuliselt samaväärses mahus kulutusi taristule,
personalile jne.
5. Toetame ideed, et eraraha kaasamisel läheks arvesse ka sihtkapitalifondidesse kaasatud
eraraha.
6. Plokkrahastusmudeli kehtestamine eeldab piisavat ettevalmistusaega ning sisulist
kaasamist. Arusaam tuleb kujundada mh järgmiste küsimuste/protsesside osas:
a) Kui ülikoolide strateegiliste arenduste ja riiklike ülesannete komponenti on kavas osaliselt
rahastada EL ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, siis tuleb läbi arutada, milline hakkab
olema nn riigiümbriku sisu, mis puudutab teadus- ja arendustegevust, innovatsiooni ning
õpet. See eeldab nii ülikoolisiseseid kui ülikoolide ja ministeeriumide vahelisi arutelusid;
b) Kui vaatame riikliku ülesannete komponenti, siis on oluline, et antud komponendi abil
saaks riik sisuliselt enda tegevusi prioriseerida ning suunata. Kui väga paljud tegevused
saavad endale „riikliku ülesande“ sildi, siis tekib oht, et antud kategooria kaotab enda
strateegilise suunamise funktsiooni;
c) Nagu ka „riiklike ülesannete“ nimest endast võib tuletada, on tegemist kategooriaga, mille
rahastus peab kaasa aitama oluliste struktuursete probleemide ja väljakutsete
lahendamisse. Eeldame, et need väljakutsed on seotud meie tööturuga,
3
konkurentsivõimega, jätkusuutlikkusega, julgeolekuga, digipöördega jne. Seetõttu tuleb
muuhulgas mõelda ja arutada, kas HTM-il võiks olla nõuandev kogu, kes aitab neid
ülesandeid läbi mõelda ja valideerida? Või kasutada mõnda olemasolevat formaati/kogu,
et tagada otsuste laiem kandepind?;
d) VTK-st ei nähtu selgelt hetkel 10%-lise strateegilise rahastuse kujunemine. Tuleks selgitada,
kas see on nö kõikuv komponent sõltuvalt riigi strateegilisest huvist ja võib mingitel
juhtudel olla ka 0%;
e) VTK-st ei nähtu, kuidas ja millest lähtuvalt on kavas rakendada koefitsiente tulenevalt
erialade kallidusest. Peame koefitsientide rakendamist oluliseks, et tagada enda
spetsiifikast tulenevalt kallimate erialade jätkusuutlikkus;
f) VTK-st ei nähtu, kuidas rahastusmudel rakenduks - kas riik hakkab sõlmima
tulemuslepinguid või jääb laiem raamlepinguline mudel? Protsess on oluline, sest
plokkrahastus ilma piisava autonoomia kasvuta võib sisuliselt jääda ümbernimetatud
sihtfinantseerimiseks;
g) Tuleb läbi rääkida ja kokku leppida, kas ja kuidas muudetakse teadusfinantseerimises
kehtivat 70%-30% reeglit (vastavalt baasfinantseerimise ja tulemusrahastamise osakaal)
ning kõrghariduse rahastamises kehtivat 80%-20% reeglit. Soome rakendas reformi
üleminekuperioodiks kogu rahastusele kehtivat nn „turvaklauslit“, et kaitsta asutusi suurte
eelarveliste kõikumiste eest;
h) Palume selgemalt välja tuua, milliseid tulemusnäitajaid ja muid rahastusallikaid hakkab
kokkuvõttes teaduse, kõrghariduse ja strateegiliste arenduste plokk sisaldama. Nt kui
teaduse osasse integreeritakse doktorant-nooremteadurite palgafond, siis tuleb sätestada,
et selle suuruse kujundamisel arvestatakse ka edaspidi sellega, et doktorant-
nooremteaduri töötasu on seotud Eesti keskmise töötatusuga.
Soovitame kujundada selguse nimetad küsimustes võimalikult kiiresti ja loodame jätkata head
dialoogi muude detailsemate ja tehnilisemate küsimuste osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Land
rektor
Sama:
[email protected];
[email protected]