EPJ 2017.majandusaasta ja nõukogu aruanne

Rahandusministeerium Riigikontroll Edastame Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) 2017. majandusaasta aruande ja nõukogu aruande. Lugupidamisega Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS F.R. Kreutzwaldi 48a, Tartu 50094 tel 738 7700 www.epj.ee Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i nõukogu 2017. a tegevusaruanne Aktsiaseltsi asutamisleping sõlmiti 13.11.2014. Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu, kasutas aktsiaseltsi asutamisel endise hallatava riigiasutuse Jõudluskontrolli Keskuse alusvara. Erasektori aktsionärid tegid rahalised sissemaksed. Aktsiaseltsi nõukogu liikmed olid Indrek Grusdam, Tanel-Taavi Bulitko, Roomet Sõrmus asutamisest ja Ulve Märtson alates 19.01.2015. a. Nõukogu esimees oli Indrek Grusdam kuni 28.08.2017, mil AS-i erakorraline üldkoosolek muutis põhikirja ja kutsus tagasi nõukogu liikmed ning valis uuteks liikmeteks Toomas Kevvai, Tanel- Taavi Bulitko, Roomet Sõrmus ja Ulve Märtson. Nõukogu koosolekul 25.09.2017 valis uus nõukogu nõukogu esimeheks Toomas Kevvai. Aruanne kajastab perioodi 01.01.2017-31.12.2017. a. Perioodil pidas nõukogu 4 koosolekut: 1) 18.02.2017; 2) 20.04.2017; 3) 25.09.2017; 4) 13.12.2017. Koosolekul 18.02.2017. a arutas nõukogu 2016. a esialgseid majandustulemusi ning kinnitas 2016. a nõukogu tegevusaruande üldkoosolekule esitamiseks, lisaks arutati finantseesmärke ja täiendati strateegilisi eesmärke, mida üldkoosolekule esitada. Koosolekul oli juttu esmakordselt väljastatud viivisarvetest, mille puhul oli näha positiivset mõju. Juhatus teatas 4 töötaja koondamisest aprilli lõpus seoses töömahu vähenemise ja töö ümberorganiseerimisega. 20.04.2017. a toimunud koosolekul vaatas nõukogu läbi 2017. a I kvartali majandustulemused ja muutis 2017. a aastaeelarvet lähtudes põhivara arvelevõtmise piiri muutmise tagajärjel toimunud täiendavast kuludesse kandmisest (2016) ja amortisatsioonieraldise vähendamisest (2017). Nõukogu kiitis heaks 2016. a majandusaasta aruande ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosolekule esitamiseks. Nõukogu kinnitas üldkoosoleku päevakorra, päevakorras oli lisaks strateegilistele eesmärkidele ja 2016.a majandusaasta aruandele ja audiitori valimisele 2017. a majandusaastaks ka ettepanek kasumit mitte jaotada. Juhatus informeeris nõukogu välisprojektide olukorrast Ukrainas, Moldovas (ei lähe töösse 2017. a) ja Leedus (arutelud jätkuvad) ning vaidlusest PRIAga põllumajandusloomade aretustoetuse teemal. 25.09.2017. a koosolekul valis nõukogu uueks esimeheks Toomas Kevvai. Nõukogu arutas 2017. a I poolaasta ja esimese kaheksa kuu majandustulemusi. Lisaks arutas nõukogu AS-i naaberkinnistul toimuvat, kus plaanitakse ehitustegevust ja uuriti sellega seoses AS-i seisukohta. Juhatus andis selgitusi Eesti Maakarjakasvatajate Seltsiga toimunud arutelu kohta piimaveiste tõuraamatu haldamise lepingu sõlmimisel, arutelu puudutas eesti maatõugu veiseid, kes on tõuraamatus, kuid ei osale piimaveiste jõudluskontrollis. Nõukogu arutas juhatuse liikme lepingut (volitused kehtivad kuni 13.11.2017) ja tegi esimehele ülesandeks pidada juhatuse liikmega läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks. 13.12.2017. a vaadati üle 2017.a esimese 10 kuu majandustulemused ja kinnitas 2018. aasta eelarve. Nõukogu andis juhatusele voli sõlmida 2017. aastaks kinnitatud audiitoriga (Vilja Kübar, Audiitorbüroo Fides OÜ) audiitorteenuse leping ühe aasta asemel kaheks aastaks (2017 ja 2018). Kuna AS-il on plaanis sulgeda 2018. a esindused Pärnus ja Jõgeval, siis tehti juhatusele ülesandeks valmistada ette ülevaade piirkondlike kontorite kasutamisest ja nägemusest nende rollist tulevikus. Kokkuvõttes jõuti 2017. a headele majandustulemusteni, nii et AS-il on tõenäoline ellu viia 2018. a plaan soetada laborisse uus analüsaator, mis on vajalik tagamaks klientidele jätkuvalt kvaliteetse teenuse pakkumine ning uute teenuste efektiivseks juurutamiseks. AS on reageerinud paindlikult turuolukorrale (klientide arvu vähenemine) ja reorganiseerinud töökorraldust (e-teenuste täiendamine ja propageerimine, kallite ülalpidamiskuludega ja vähekülastatavate piirkondlike kontorite sulgemine). MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS registrikood: 12760791 tänava nimi, F. R. Kreutzwaldi tn 48a maja number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond: Tartu maakond postisihtnumber: 50094 telefon: +372 7387700 e-posti aadress: [email protected] Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 11 Bilanss 11 Kasumiaruanne 12 Rahavoogude aruanne 13 Omakapitali muutuste aruanne 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 15 Lisa 2 Raha 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 17 Lisa 4 Varud 17 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 18 Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18 Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad 19 Lisa 8 Kasutusrent 19 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 20 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 20 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 20 Lisa 12 Aktsiakapital 21 Lisa 13 Müügitulu 21 Lisa 14 Muud äritulud 22 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused 22 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud 22 Lisa 17 Tööjõukulud 23 Lisa 18 Seotud osapooled 23 Aruande allkirjad 24 Vandeaudiitori aruanne 25 2 TEGEVUSARUANNE Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS on 2014. aastal loodud äriühing, mis alustas reaalse tegevusega 2015. aasta alguses. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aktsiad kuuluvad riigile (valitsejaks Maaeluministeerium) 93,3%, Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistule 3%, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale 2%, Eesti Tõusigade Aretusühistule 1,5% ja väikeaktsionäridele eraisikute näol. Aktsiaseltsi põhitegevuseks on loomakasvatuse abitegevus (põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine ja nende geneetilise väärtuse hindamine; piimakvaliteedi sõltumatu kontrollimine; kõrvamärkide väljastamine). Jõudluskontrolli teenust pakutakse piimaveise- lihaveise- ja seakasvatajatele. Aktsiaseltsi tulud moodustuvad peamiselt loomapidajatele pakutavate teenuste eest võetavatest teenustasudest, lisaks aretusorganisatsioonidele ja piimatööstustele pakutavate teenuste teenustasudest ning ka riiklikest toetustest. Tegevuste ülevaade 2016. aastal omistati Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS rahvusvahelise jõudluskontrolli komitee (ICAR) piimaveiste jõudluskontrolli valdkonnas kvaliteedisertifikaat ICAR Certificate of Quality, mis kehtib 2018. aastani ja mis on kinnitus, et piimaveiste jõudluskontroll on tehtud kooskõlas rahvusvaheliste reeglite ja kokkulepitud tavade järgi ning saadud tulemused on usaldusväärsed. 2016. aastal paigaldati sõidukitele GPS seadmed, et kaardistada klientide asukohad ning parandamaks töökorraldust. Muudatus võimaldas muuta piimaproovide kogumine effektiivsemaks ning 2016. aasta lõpus alustati kogumisringide ümberkorraldamisega, mis realiseerus lõplikult 2017. aasta veebruaris. Töökorralduslikest muudatustest otsustati sulgeda piirkondlikud kontorid lisaks varasemalt suletud kontoritele (Harjumaa, Ida-Virumaa ja Valgamaa) veel Hiiumaal, kus jääb meil võimalus siiski kontoriruumide kasutamise võimalus Hiiumaa Nõuandekeskuses, ning Jõgevamaal. Lähtuvalt nõukogu otsusest alustati 2017. aasta alguses võlglastele viivisarvete väljastamisega. Tulenevalt muutustest loomakasvatussektoris (eelkõige piimandus ja seakasvatus) ning piimaringide ümberkorraldamisest tehti muudatused ka ettevõtte töökorralduses, mistõttu vähendati töötajate arvu nelja töötaja võrra. Peale töötajate koondamist on ettevõttes 33 töötajat. Kauba müümisega kokkupuutuvad töötajad varustati 2017. aastal makseterminalidega, mis ühest küljest vähendab sularaha käitlemist organisatsiooni siseselt, kuid teisest küljest teeb klientidele lihtsamaks ka kauba ostmise ja selle eest tasumise. Riiklikest toetustest taotleti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist Põllumajandusloomade aretustoetust, mille osas maksti toetust lähtuvalt Veterinaar- ja Toiduameti kontrolli tulemustest vähem, kui taotluses sooviti. Konkreetne otsus vaidlustati ning vaidlus lõppes Tartu Halduskohtus Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS poolt vaadatuna positiivselt. Lisaks eelpoolnimetatule taotleti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist ka Teadmussiirde ja teavituse toetust viiele projektile, mis kõik osutusid positiivseks. Uutest teenustest kaaluti Mastiit 12 juurutamist, mis pidi asendama kasutusel oleva Mastiit 16 teenuse. Teenuse katsetamise tulemusel otsustati, et teenuse asendamine ei ole otstarbekas. 2017. aasta juunist alustati lisateenusena ka BHB (beetahüdroksüvõihape) määramist lisaks tavapärastele jõudluskontrolli analüüsidele. Esimese seitsme kuuga (2017. aasta lõpuks) oli teenuse kasutamisega liitunud 47 klienti (8,5 % klientidest). Lisaks alustati ka uue teenuse BAK4 ettevalmistamisega, kuid teenuse pakkumiseni jõuti 2018. aasta alguses. Uus teenus võimaldab määrata millised bakterid mõjutavad eelkõige bakterite arvu suurenemist piimas. Jõudluskontrolli tarkvarades jätkati lihaveisekasvatajatele mõeldud Liisu ja piimaveisekasvatajatele mõeldud Vissuke igapäevast arendamist lähtuvalt klientide soovidest. Suurematest arendustest tuleb märkida seakasvatajatele mõeldud tarkvara Possu ümberprogrammeerimise ettevalmistamise alustamisega ning Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS ja Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Ameti andmebaaside vahelise infovahetuse toimimiseks vajaliku x-tee uuele versioonile üleminekut. 2018. aasta 1.jaanuaril jagunesid kliendid järgmiselt (sulgudes seis vastavalt 01.01.2017 ja 01.01.2016): 549 klienti piimaveiste jõudluskontrollis (578 klienti; 648 klienti) 442 klienti lihaveiste jõudluskontrollis (405 klienti; 393 klienti) 29 klienti sigade jõudluskontrollis (24 klienti; 23 klienti) 16 piimatööstust (17 piimatööstust mõlemal aastal) Loomade arvud jõudluskontrollis Aktsiaseltsil on kolm suuremat kliendirühma loomakasvatuses: piimaveise-, lihaveise- ning seakasvatajad. Teenuste pakkumine neile kliendirühmadele on otseses sõltuvuses loomade arvust. Piimaanalüüside arvud Piimalaboris tehtavad piimaanalüüsid jagunevad jõudluskontrolli proovideks, piimatööstustele tehtavateks proovideks ning lisateenusteks. Lisateenusteks on Mastiit 4, Mastiit 12 ning Mastiit 16 ning Tiinuse test piimast. Piimatööstustele tehtavate kvaliteediproovide arvud on vähenenud seoses piimatootjate vähenemisega (64768 proovi 2015. aastal, 54243 proovi 2016. aastal ning 49808 proovi 2017. aastal). Kõikumised on seotud nädalate arvust ühes kuus (analüüside aluseks on nädalate arv ühes kuus). Jõudluskontrolli proovide arv on seotud otseselt piimalehmade arvuga jõudluskontrollis. Kuna piimalehmade arv on Eestis tervikuna ja jõudluskontrollis vähenenud, siis on ka proovide arv vähenenud (888 000 proovi 2015. aastal, 834 050 proovi 2016. aastal ning 831 720 proovi 2017. aastal). Aasta teises pooles oli märgata piimatootjatele makstava toorpiima kokkuostu hinna tõusu ning seejärel ka piimalehmade ning proovide arvu väikest suurenemist. Lisateenuste arv on samuti seotud piimalehmade arvuga, aga kindlasti ka piimandussektori majandusliku olukorraga. 2016. aasta märtsist hakati pakkuma Mastiit 16 kõrvale mõnevõrra odavamat, kuid analoogset teenust Mastiit 4, mis teoreetiliselt on heaks alternatiiviks neile loomapidajatele, kes otsivad oma karjas konkreetseid mastiidi tekitajaid. 2017. aastal kaaluti ka Mastiit 16 teenuse asendamist Mastiit 12 teenusega, aga lõppkokkuvõttes ei peetud seda mõistlikuks. 2016. ja 2017. Aaasta on näidanud, et teenus Tiinuse test piimast on ennast õigustanud ja leidnud loomapidajate poolt hea vastuvõtu. Teenuse „tiinuse test piimast“ mugavamaks kasutamiseks töötati välja ka teenuse paketid, mis peaksid teenuse kasutamise tellijatele veelgi mugavamaks muutma. Paketi tellija ei pea enam tellima teenust üksikutele loomadele, vaid valib etteantud loomarühmad, kes lähevad automaatselt täiendavale uurimisele. Lisateenuste proovide arvud on olnud võrrelduna 2016. ja 2015. aastaga (vastavalt sulgudes) järgmised: ’Tiinuse test piimast’ 5446 (3688 ja 1847) proovi, ’Mastiit 16/12’ 1420 (753 ja 1770) proovi ja ’Mastiit 4’ 1026 (493) proovi. Lisateenuste kasutamise aktiivsusele mõjus positiivselt Eesti Maaülikooli Mastiit 4 teenuse tellimus 2017. aasta septembris ning 2017. aasta oktoobris toimunud lisateenuseid tutvustavad seminarid „Üks proov – mitu võimalust“. Märgistamisvahendite müük Märgistamisvahendite ehk kõrvamärkide müük sõltub otseselt põllumajandusloomade (veised, lambad, kitsed ja ka sead) arvust Eestis. Kuna kitsede arv Eestis on väga väike ja sigade märgistamisel on ka teisi kõrvamärkide pakkujaid turul, siis põhiosa kõrvamärkidest müüakse veistele ja lammastele. Veiste kõrvamärkide müük 2017. aastal on suurenenud (111 047 kõrvamärgi paari) ning ületab ka 2016. ning 2015. aasta müüginumbrid (vastavalt 107 292 ja 108 127 kõrvamärgi paari). Lammaste kõrvamärkide müük on sarnaselt 2016. aastale suurenenud ka 2017. aastal. Lammastele müüdi 2017. aastal 38 682, 2016. aastal 35 897 ning 2015. aastal 33 757. 2017. aastal tarniti kahe kõrvamärkide tootja, Allfex Europe ja Datamars, kõrvamärke. Kõrvamärgid jagunevad tavamärkideks ja elektroonilisteks kõrvamärkideks. Turuosad erinevate kõrvamärgi tootjate ja kõrvamärkide tüüpide vahel on viimasel kolmel aastal (2015-2017) veiste kõrvamärkide osas sarnane, kuid väikene muutus on toimunud lammaste kõrvamärkide osas. Lammaste märgistamisel on mõningal määral suurenenud elektrooniliste kõrvamärkide kasutamine ning seeläbi on suurenenud ka Datamarsi kõrvamärkide osakaal. Lammaste kõrvamärkide turuosa Allfex EID 0% Datamars tavamärk 14% Datamars EID 48% Allfex tavamärk 38% Peamised finantssuhtarvud Peamised suhtarvud majandusaasta kohta ja nende arvutamise metoodika. Strateegilised Tegelik Tegelik Tegelik eesmärgid 2017 31.12.2017 31.12.2016 31.12.2015 Omakapitali rentaablus 3% 10,5 % 2,9% 1,09% Omakapitali osakaal 70% 93,2% 93% 93,08% kogukapitalist (mitte alla) Puhaskasumi marginaal 2,5% 9,3% 2,5% 0,93% Likviidsus ehk maksevõime 3 9,05 7,2 5,72 üldine tase Suhtarvude arvutamisel kasutatud valemid: Omakapitali rentaablus: puhaskasum/omakapital *100 Omakapitali osakaal kogukapitalist: omakapital/netovõlg+omakapital*100 Puhaskasumi marginaal: puhaskasum/müügitulu*100 Likviidsus: käibevara/lühiajalised kohustused Finantsaruandlus ja auditeerimine Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli As aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga. Juhatuse koostatud 2017 majandusaasta aruannet auditeerib sõltumatu vandeaudiitor. Eesmärgid 2018.a majandusaastaks Seoses piimandussektori olukorra paranemisega on eesmärk suurendada piimalaboris pakutavate lisateenuste kasutamist. Oluline on 2017. aastal ettevalmistatud teenus BAK4 kasutuselevõtt. Töökorralduslikest muudatustest väheneb piirkonnas töötavate inimeste arv ajutiselt ühe inimese võrra ning piirkonnad jaotuvad olemasolevate töötajate vahel ümber. Piimaveiste jõudluskontrollis on eesmärk suurendada paberivaba teenuse osakaalu, mis aitab parandada töökorraldust ning vähendada igapäevaseid kulusid trükiste printimisele ja postitamisele. Tarkvara arenduste osas jätkatakse Vissukese ja Liisu igapäevast arendamist ning eesmärk on Possu tarkvara uue versiooni valmimine või vähemalt katsetamine farmi tasandil. Suurematest ja olulisematest investeeringutest on 2018. aastal plaanis soetada piimalaborisse uus piimaanalüsaator, mida kasutatakse rutiinseteks jõudluskontrolli proovide analüüsimiseks ja mille soetamist on olnud võimalik edasi lükata. Uus analüsaator peaks pakkuma võimaluse tulevikus ka juurutada uue teenuse, mis aitab hinnata lehmade udara tervise olukorda. Väiksematest investeeringutest on planeeritud vahetada uuema vastu piimaproovide kogumise kaubik ning mõned sõiduautod seoses liisinguperioodide lõppemisega. Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 515 965 362 284 2 Nõuded ja ettemaksed 122 845 116 226 3 Varud 104 406 82 892 4 Kokku käibevarad 743 216 561 402 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 483 600 538 553 6 Immateriaalsed põhivarad 9 100 10 400 7 Kokku põhivarad 492 700 548 953 Kokku varad 1 235 916 1 110 355 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 82 099 77 507 9 Kokku lühiajalised kohustised 82 099 77 507 Kokku kohustised 82 099 77 507 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 991 955 991 955 12 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 40 893 10 959 Aruandeaasta kasum (kahjum) 120 969 29 934 Kokku omakapital 1 153 817 1 032 848 Kokku kohustised ja omakapital 1 235 916 1 110 355 11 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Müügitulu 1 302 551 1 201 308 13 Muud äritulud 102 593 86 326 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused -318 221 -291 515 15 Mitmesugused tegevuskulud -264 519 -231 021 16 Tööjõukulud -633 075 -630 103 17 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -68 387 -105 081 6 Ärikasum (kahjum) 120 942 29 914 Intressitulud 27 20 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 120 969 29 934 Aruandeaasta kasum (kahjum) 120 969 29 934 12 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 120 942 29 914 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 68 387 105 081 6 Kokku korrigeerimised 68 387 105 081 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -6 619 -6 471 3 Varude muutus -21 514 738 4 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 4 592 2 905 9 Laekunud intressid 27 20 Kokku rahavood äritegevusest 165 815 132 187 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -12 134 -3 367 6 soetamisel Kokku rahavood investeerimistegevusest -12 134 -3 367 Kokku rahavood 153 681 128 820 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 362 284 233 464 Raha ja raha ekvivalentide muutus 153 681 128 820 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 515 965 362 284 13 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Jaotamata kasum nimiväärtuses (kahjum) 31.12.2015 991 955 10 959 1 002 914 Aruandeaasta kasum 29 934 29 934 (kahjum) 31.12.2016 991 955 40 893 1 032 848 Aruandeaasta kasum 120 969 120 969 (kahjum) 31.12.2017 991 955 161 862 1 153 817 14 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS majandusaasta aruanne on tehtud perioodi kohta 01.01.2017 - 31.12.2017. Aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ning Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendiga. Raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes. Raha Rahana kajastatakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (nominaalväärtus miinus vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimalusel iga ostja kohta eraldi. Kui nõude laekumise tõenäosust hinnata ei osata, kasutatakse nõude hindamisel ligikaudset meetodit. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kui nõude laekumine on täiesti ebarealistlik, tunnistatakse nõue lootusetuks. Varud Varusid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, mis sisaldab järgnevaid kulusid: ostuhind ja muud kulud, milleta varud ei oleks oma praeguses asukohas ja seisundis. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara võetakse soetamisel bilansis arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ostuhinda ning otseselt soetamisega seotud kulusid (näiteks projekteerimine, transport, paigaldamine, katsetamine) kuid välja arvatud maksud, lõivud ja muud riigiasutuste poolt seaduse alusel võetavad tasud. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on alates 31.10.2016 5000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Väiksema soetusmaksumusega objektide ostuhind kajastatakse perioodikuluna. Objektide üle, mille soetusmaksumus jääb vahemikku vähemalt 500 kuni 4999 eurot ning mille kasulik eluiga on pikem kui üks aasta, peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kulusse nende kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa. Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni täieliku amortiseerumiseni või tema eemaldamiseni kasutusest. Kasutatud põhivara soetamisel määratakse tema amortisatsioon igale objektile eraldi, lähtudes tema kasutuseast. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Hooned ja rajatised 50 aastat Masinad ja seadmed 2-7 aastat Immateriaalne põhivara 10 aastat Rendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. 15 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi kohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustusi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerimise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna ja sõltumatute ekspertide hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses, välja arvatud juhul kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Sihtfinantseerimine Tegevuse sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui sihtfinantseerimine muutub sissenõutavaks ja sihtfinantseerimisega seotud võimalikud tingimused on täidetud. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule moodustatakse kohustuslik reservkapital, mis moodustab vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Ostetud toodete ja teenustega seonduvaid kulusid kajastatakse perioodis, mil antud kulu tehti. Kulusid alla 2 000 euro ei periodiseerita. Seotud osapooled Seotud isikuteks loetakse omanikke, tegev- ja kõrgem juhtkonda, ning eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Sularaha 61 233 Raha pangas 515 904 362 051 Kokku raha 515 965 362 284 16 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 99 877 99 877 Ostjatelt laekumata 113 109 113 109 arved Ebatõenäoliselt -13 232 -13 232 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 498 498 5 tagasinõuded Muud nõuded 17 639 17 639 Ettemaksed 4 831 4 831 Tulevaste perioodide 4 831 4 831 kulud Kokku nõuded ja 122 845 122 845 ettemaksed 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 109 958 109 958 Ostjatelt laekumata 126 057 126 057 arved Ebatõenäoliselt -16 099 -16 099 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 65 65 5 tagasinõuded Muud nõuded 1 513 1 513 Ettemaksed 4 690 4 690 Kokku nõuded ja 116 226 116 226 ettemaksed Ostjatelt laekumata arved, maksetähtaeg ületatud üle 3 kuu, 15 092 eur Ostjatelt laekumata arved, maksetähtaeg ületatud 1-3 kuud, 9 354 eur Ostjatelt laekumata arved, maksetähtaeg ületatud kuni 1 kuu, 19 553 eur Ostjatelt laekumata arved, maksetähtaeg saabumata, 69 110 eur Muude nõuete all kajastatakse saamata sotsiaalkindlustushüvitis summas 310 eurot, käibemaks ettemaksetelt summas 264 eurot, makstud tagatis 200 eurot ja saamata sihtfinantseerimine summas 16865 eurot, Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Müügiks ostetud kaubad 103 967 82 739 Ettemaksed varude eest 439 153 Kokku varud 104 406 82 892 17 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 18 923 15 094 Üksikisiku tulumaks 5 794 6 235 Erisoodustuse tulumaks 235 367 Sotsiaalmaks 11 748 12 350 Kohustuslik kogumispension 513 546 Töötuskindlustusmaksed 603 644 Ettemaksukonto jääk 498 65 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 498 37 816 65 35 236 Maksetähtaegu ületavaid võlgasid Maksu- ja Tolliametile ei ole. Lisa 6 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja seadmed Transpordi- Arvutid ja Muud vahendid arvutisüsteemid masinad ja seadmed 31.12.2015 Soetusmaksumus 3 850 322 150 27 083 363 615 390 698 716 698 Akumuleeritud kulum 0 -7 517 -5 788 -64 426 -70 214 -77 731 Jääkmaksumus 3 850 314 633 21 295 299 189 320 484 638 967 Ostud ja parendused 3 367 3 367 3 367 Amortisatsioonikulu -6 443 -5 788 -561 -64 896 -71 245 -77 688 Ümberliigitamised -2 806 -23 287 -26 093 -26 093 31.12.2016 Soetusmaksumus 3 850 322 150 27 083 0 333 290 360 373 686 373 Akumuleeritud kulum 0 -13 960 -11 576 0 -122 284 -133 860 -147 820 Jääkmaksumus 3 850 308 190 15 507 0 211 006 226 513 538 553 Ostud ja parendused 12 134 12 134 12 134 Amortisatsioonikulu -6 443 -7 002 0 -53 642 -60 644 -67 087 31.12.2017 Soetusmaksumus 3 850 322 150 39 217 0 333 290 372 507 698 507 Akumuleeritud kulum 0 -20 403 -18 578 0 -175 926 -194 504 -214 907 Jääkmaksumus 3 850 301 747 20 639 0 157 364 178 003 483 600 18 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Arvutitarkvara 31.12.2015 Soetusmaksumus 13 000 13 000 Akumuleeritud kulum -1 300 -1 300 Jääkmaksumus 11 700 11 700 Amortisatsioonikulu -1 300 -1 300 31.12.2016 Soetusmaksumus 13 000 13 000 Akumuleeritud kulum -2 600 -2 600 Jääkmaksumus 10 400 10 400 Amortisatsioonikulu -1 300 -1 300 31.12.2017 Soetusmaksumus 13 000 13 000 Akumuleeritud kulum -3 900 -3 900 Jääkmaksumus 9 100 9 100 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu 19 988 22 766 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2017 31.12.2016 12 kuu jooksul 11 567 18 172 1-5 aasta jooksul 1 358 12 925 19 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 23 951 23 951 Võlad töövõtjatele 16 016 16 016 10 Maksuvõlad 37 816 37 816 5 Muud võlad 2 730 2 730 Muud viitvõlad 2 730 2 730 Saadud ettemaksed 1 586 1 586 Kokku võlad ja ettemaksed 82 099 82 099 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 24 101 24 101 Võlad töövõtjatele 15 010 15 010 10 Maksuvõlad 35 236 35 236 5 Muud võlad 1 783 1 783 Muud viitvõlad 1 783 1 783 Saadud ettemaksed 1 377 1 377 Kokku võlad ja ettemaksed 77 507 77 507 Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Töötasude kohustis 3 920 2 560 Puhkusetasude kohustis 12 082 12 360 Võlad majanduskulude eest 14 90 Kokku võlad töövõtjatele 16 016 15 010 9 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Tingimuslikud kohustised Võimalikud dividendid 123 015 32 714 Tulumaksukohustis võimalikelt dividendidelt 30 754 8 179 Kokku tingimuslikud kohustised 153 769 40 893 Maksimaalsed võimalikud väljamakstavad dividendid peale seda, kui kohustuslikku reservkapitali on kantud 1/20 puhaskasumist. 20 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 12 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Aktsiakapital 991 955 991 955 Aktsiate arv (tk) 991 955 991 955 Aktsiate nimiväärtus 1 1 Aktsionärid on: Maaeluministeerium - aktsiakapital 925 605 eurot, tasutud mitterahalise sissemaksena. Eesti Tõuloomakasvtajate Ühistu - aktsiakapital 30 000 eurot. Eesti Tõusigade Aretusühistu - aktsiakapital 15 000 eurot. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda - aktsiakapital 20 000 eurot. Eraisikud - aktsiakapital 1 350 eurot. Lisa 13 Müügitulu (eurodes) 2017 2016 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 1 302 006 1 200 671 Läti 170 108 Leedu 0 229 Itaalia 375 300 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 1 302 551 1 201 308 Kokku müügitulu 1 302 551 1 201 308 Müügitulu tegevusalade lõikes Labori teenused 513 777 466 303 Andmete töötlemine ja säilitamine 229 498 219 579 Lihaveiste jõudluskontroll 22 147 20 008 Sigade jõudluskontroll 9 161 20 698 Kaupade müük 310 263 286 114 Aretusteenus 217 480 188 067 Ruumide rent 225 539 Muud 0 0 Kokku müügitulu 1 302 551 1 201 308 Müügitulu kliendigruppide lõikes: Meiereid 77 702 Piimaveisekasvatajad 619 354 Seakasvatajad 15 336 Lihaveisekasvatajad 48 649 kaupade müük kõigile kliendigruppidele 310 263 Aretusorganisatsioonid 217 480 Muud kliendid 13 767 21 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Muud äritulud (eurodes) 2017 2016 Aretustoetus PRIA 77 450 86 010 Teadmussiirde ja teavitustoetus PRIA 24 798 0 Muud 345 316 Kokku muud äritulud 102 593 86 326 Lisa 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2017 2016 Kaup 193 569 179 914 Erivahendid laboratooriumile 18 653 16 096 Kemikaalid laboratooriumile 105 999 95 505 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 318 221 291 515 Lisa 16 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Mitmesugused bürookulud 55 561 39 845 Uurimis- ja arengukulud 963 1 338 Lähetuskulud 12 711 5 641 Koolituskulud 4 324 1 482 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 -967 Ruumide kulud 67 118 58 673 Sõidukite majandamise kulud 61 766 62 715 IT kulud 23 656 23 048 Töömasinate ja seadmete majandamise kulud 11 762 19 855 Meditsiinikulud 1 527 1 593 Eririietus 14 1 044 Inventar 11 030 1 625 Liikmemaksud 14 005 14 573 Muud 82 556 Kokku mitmesugused tegevuskulud 264 519 231 021 22 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS 2017. a. majandusaasta aruanne Lisa 17 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 465 118 463 525 Sotsiaalmaksud 156 444 159 185 Muud 11 513 7 393 Kokku tööjõukulud 633 075 630 103 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 34 37 Lisa 18 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2017 31.12.2016 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 25 320 0 11 653 0 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Ostud ja müügid 2017 2016 Ostud Müügid Ostud Müügid Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva 2 535 215 567 2 747 185 429 või olulise mõju all olevad ettevõtjad Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 41 503 39 258 Müügid tegev- ja kõrgema juhtkonna valitseva või olulise mõju all olevate ettevõtjatele: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu - tõuraamatu andmete pidamine, piimaveiste-, lihaveiste geneetiline hindamine summas 168 609 eur. Eesti Tõusigade Aretusühistu - aretusregistri pidamine, sigade geneetiline hindamine summas 44 995 eur. Hinnu Seafarm Oü - sigade jõudluskontroll summas 1 327 eur. SERVICE-ICAR S.R.L - konsultatsioon summas 375 eurot. BIOCC Oü - laboratooriumi analüüsid summas 261 eurot. Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasu: Arvestatud tasu juhatuse liikmele summas 29 186 eurot. Arvestatud tasu nõukogule summas 12 317 eurot. Juhatuse liikmele makstakse lahkumishüvitist kolme kuu tasu ulatuses tagasikutsumisel enne tema volituste tähtaja möödumist. 23  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS aktsionäridele. Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2017 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2017 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (eetikakoodeks (EE)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (EE) nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon oluliselt lahkneb raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Vilja Kübar Vandeaudiitori number 276 Audiitorbüroo Fides OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 234 Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, 51014 19.03.2018