AS Hoolekandeteenused aastaaruanne ja nõukogu tegevusaruanne 2017 - Rahandusministeerium

Failid

Sisu (failidest)

KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 ärinimi: AS HOOLEKANDETEENUSED registrikood: 10399457 tänava/talu nimi, Merimetsa tee 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10614 telefon: +372 6771250 faks: +372 6771256 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.hoolekandeteenused.ee AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 37 Konsolideeritud bilanss 37 Konsolideeritud kasumiaruanne 38 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 39 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 40 Raamatupidamise aastaaruande lisad 41 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 41 Lisa 2 Raha 43 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 44 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 45 Lisa 5 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 46 Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud 46 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 47 Lisa 8 Kasutusrent 47 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 48 Lisa 10 Sihtfinantseerimine 48 Lisa 11 Aktsiakapital 49 Lisa 12 Müügitulu 50 Lisa 13 Muud äritulud 50 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused 50 Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud 51 Lisa 16 Tööjõukulud 51 Lisa 17 Muud ärikulud 52 Lisa 18 Tulumaks 52 Lisa 19 Seotud osapooled 52 Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva 52 Lisa 21 Konsolideerimata bilanss 53 Lisa 22 Konsolideerimata kasumiaruanne 54 Lisa 23 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 55 Lisa 24 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 55 Aruande allkirjad 56 Vandeaudiitori aruanne 57 2 Ette tte kirjeldus A“ Hooleka detee used o riigile kuulu äriühi g, is tegutseb üle kogu Eesti pea k igis aako dades, pakkudes hoolekandeteenuseid enam kui 2200-le klie dile i g t d ligi 900-le t tajale. Meie tee useportfelli oodusta- ad erihooleka detee used psüühiliste eri ajadustega täiskas a utele ja lastele i g üldhooldusteenus eakatele. Alates . aasta su est paku e arjupaigataotlejatele ajutuskeskuse tee ust, ille asukoht o Vaos ja Väge- val. Tegeleme ka kinnisvara arenduse ja haldamisega ning muu majandustegevusega, mis on seotud hoolekandelise ja tervishoiualase tegevusega. T h i e ede da iseks ole e loo ud sihtasutuse Hea Hoog (SAHH), is tegele eri ajadusega i i estele t i- aluste leid ise, t kohtade loo ise i g eri ajadusega i i este loodud toodete üügiga. Ette te jagu e järg isteks üksusteks • Keskkontor tee useüksuste tse traal e are da i e ja aja da i e i g haldustee i da i e ajutuse, toitlustuse jm osas) • Tee useüksused erihooleka detee uste ja uude tee uste osuta i e klie tidele, vt. tabel 1). Kui ette tte haldustege us o tse traliseeritud ja seda juhivad vastava valdkonna juhid keskkontorist, siis kliendi- t juhti i e o delegeeritud i alikult klie di lähedale. “ee tähe da , et klie diga seotud otsuseid sh tee use- lepi gu s l i i e, la geta tee useüksuse juht. Te a eesko da kuulu ad a e tegevusjuhendajad, tegevusju- he dajad ja el pool ka tege usjuhe daja a id i g eistrid. Tee useüksuse juhi ülesa e o olla kohalikus koguko as ette tte esi daja ja k eisik, ede dades kohalikul tasa dil koost d ja klie tide i alusi koguko - naelus osaleda. Tegevusaruanne 2017 3 Tabel 1. Ettev tte tee useüksused seisuga . . Ühiselamu-tüüpi kodud Peremaja-tüüpi kodud Kogukonnateenuse üksused Muud teenuseüksused 1. Erastvere Kodu 1. Karula Kodu 1. Aht e Male a üksus 1. Kogula Eakate- 2. Imastu Kool- 2. Kehra Kodu 2. Haapsalu Kuuse üksus kodu Kodu 3. Kodijär e Kodu 3. Haapsalu Ta e üksus 2. Vao Keskus 3. Koluvere Kodu 4. “i i äe Kodu 4. J ge a Allika üksus 3. Väge a Keskus 4. “illa äe Kodu 5. Tapa Kodu 5. J ge a Piiri üksus 5. “ era Kodu 6. T r a Kodu 6. J h i Nar a üksus 6. Tori Kodu 7. Türi Kodu 7. J h i Puru üksus 7. Valkla Kodu 8. Uue isa Kodu 8. Ku da Mere üksus 8. V isiku Kodu 9. Vilja di Näituse 9. Kuressaare Ruu i üksus Kodu 10. Paide Aia üksus 10. Vä dra Kodu 11. Paldiski Rae üksus 11. Vää a-Viti 12. Pär u Kuldse Kodu üksus Kodu 13. Rakvere Lille Kodu 14. Rapla Nur e üksus 15. Talli a Laag e üksus 16. Talli a Mustaki i üksus 17. Tallinna Õis äe üksus 18. Tapa P llu Kodu 19. Tartu A e üksus 20. Tartu Jaa a üksus 21. Tartu Kau ase üksus 22. Tartu Laseri üksus 23. Tartu M isa ahe üksus 24. Vilja di Mä i äe üksus Missioo , äärtused ja isioo Missioon TEGU“AM ELU KOGUKONNA“ tähe da , et eri ajadusega i i esed o ühisko a täis äärtuslikud liik ed, kellel o teistega rdsed i alused aktii seks ja it ekülgseks eluks. Usume, et erivajadustega inimeste kaasatus, nendega arvestamine, on lisaks inimese väärikale kohtle isele ajalik ka ühisko ale – igaüks saa pa ustada heaolu loo isesse, tta astutust i g seelä i ähe dada sotsiaalseid ja majanduslikke riske, mis eraldatuse, mitteaktiivsuse ning diskrimineerimisega tekivad. Väärtused LUGUPIDAMINE - kohtle e iga klie ti rd äärselt. T tajad suhtu ad klie ti lugupida isega, suhtle ad te aga kui rd äärse ühisko aliik ega ja taga ad talle p hi igused i g -vabadused. Me ei salli kliendi vaimsest olukor- rast tingitud kuritarvitusi tema isikuvabaduse ega vara vastu; JULGUSTUS - julgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogukonnaelus. Kaasame klienti ja te a lähedasi, et pakuta ates tee ustes oleks tege usi, aheldust ja r u; Tegevusaruanne 2017 4 LEIDLIKKUS - pakume igale kliendile just talle vajalikku tee usepaketti. Are da e tee useid pide alt, et eelgi täp- semini vastata kliendi vajadustele ja ootustele. Selle nimel oleme leidlikud, paindlikud, kaasavad ning kohandume ii ajaduste kui uutustega ü ritse as elukeskko as; U“ALDU“VÄÄR“U“ - klient ja te a lähedased i ad olla ki dlad eie toele klie di l i i isel koguko da; t taja i olla ki del arusaada as t korralduses ja t a dja pa uses te a are gusse; ühisko d i olla ki del eie panuses kogukonna edendamisse, keskkonna vastutustundlikusse ja säästlikku kasuta isesse. Visioon KLIENDID ON KOGUKONNALIIKMED – psüühikahäirega i i esed etakse koguko as o aks, e dega ar esta- takse, eile luuakse rdselt i alusi teiste i i estega. Et olla rdsete i alustega tegusad koguko aliik ed, vajavad ad o a ai se ter ise olukorra t ttu tuge. Meie ette te o ole as, et pakkuda seda tuge. Me ei kor- ralda klie di elu, aid juhe da e klie ti te a elu korralda isel, r hutades tahet ja tegusust i g i i ese e da pa ust s ltu alt te a toi etuleku i est. TEENUSED ON HAJUTATUD KOGUKONDA - aktii set ja it ekülgset elu ede da aid päe aselt tegutse aid tee- usekohti hajuta e äikeste üksuste a koguko dadesse; osa klie te ela ähe alt aeg-ajalt oma kodus: pakume tuge ja tead ist ka klie di rgustikule, et sel oleks klie diga positii e suhe. V i aluse korral osta e tee used kohalikust koguko ast ja jaga e koguko aga o a ressursse. Kui klie t saa ise d tege ust teha ja see aita tal olla rd e koguko aliige, korralda e tee use osuta ist koos klie diga. TÖÖTAJAL ON ARENGUVÕIMALU“ED - taga e t tajate pide a are gu, is käi kaasas tee uste uue da isega. Õpet korralda e koost s asjakohaste ppeasutuste ja äärt praktikutega, kasuta e e- pet ja praktika i alusi teistes riikides. Oleme kompetentsikeskus, hea koost part er teadusasutustele, kellega eie t tajad jaga ad oma kogemusi. ORGANI“AT“IOON ON PAINDLIKU TÖÖKORRALDU“EGA JA VA“TUTU“TUNDLIK • kogu orga isatsioo o pai dlik: t tajad ei ole asukohtadesse ki istatud, aid t korraldus o seotud klienditee use ajadustega. Häid eksperte ja asjatu djaid o ähe i g liiku us taga asjakohase tee use iges kohas; • t hus t korraldus tugi e i alikult palju kaasaegsetele teh oloogilistele lahe dustele, et hoida kokku ette tte seega ka klie di ja keskko a seega ka koguko a kulusid. Teh oloogilistel lahe dustel p hi- nevad nii kliendi arendamise programmid, ekspertide rgustikud, kus saa koge usi ahetada ja us- tada kui ka t korraldus; • taaskasuta e ole asole aid ressursse ja t eetodite alikul äärtusta e keskko da sääst aid, kestlikke lahendusi. Strateegilised ees ärgid ETTEVÕTE ON MAJANDU“LIKULT JÄTKU“UUTLIK Ette tte aja dustege us o t hus: tulud kata ad kulud ja teki kasu , ida taasi esteerida tee uste pakku- misse. Tegevusaruanne 2017 5 KLIENT ON TEGUS KOGUKONNALIIGE JA RAHUL Klie t tule toi e o a psüühikahäirega, ole e koos are da ud te a tahte alda, sotsiaalseid ja t iseid oskuseid tase e i, et ta saa kohalikus koguko as ela ise i g osale isega i alikult iseseis alt hakka a. Madala a toimetulekuga kliendile ole e loo ud asjakohase tee uste paketi, et ta saaks i alikult palju koguko ale toetu- des ja kaasatuna olles elada. TÖÖKORRALDU“ ON KLIENDIKE“KNE T ette ttes o korraldatud klie di isikut, te a are gupote tsiaali ja ajadusi ar estades i g laa u hästi. PÜHENDUNUD TÖÖTAJAIL ON O“KU“ED JA VAHENDID Meie t tajail o erialatead ised, ilu us ja t ahe did k aliteetse tee use osuta iseks. “trateegiliste ees ärkide saa uta iseks kasuta e ette ttes tasakaalus tule uskaardi koha datud juhti issüs- tee i. Ole e ali ud älja ees ärkide saa uta ise k ige olulise ad eeldused ehk edutegurid i g pa ud paika äitajad, illega da e e de täit ist. M t äitajatele ole e aastate l ikes sead ud pi gutust ud ad, e t ka realistlikud sihttasemed. Tegevusaruanne 2017 6 Olulise ad sü d used 2017. aasta olulise aks t ks oli Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite abil 140 uue, privaatse ja kaa- saegse kogukonnas elamise (KE) teenusekoha loomine. Kokku oleme 2017. aasta l puks raja ud kliendile inim- äärikad elukohad. Mis peamine – need 217 inimest oleme valmistanud ette ja juhendanud elama kogukonnas te- gusamalt ning iseseisvamalt kui senisel päe asel teenusel hooldekodus. Kui 2016. aasta l pus oodustas KE tee- nus meie portfellist 7%, siis 2017. aasta l puks juba 13%. Täpse alt o juttu ii klie tidega tehtud t st kui kinnisvara soetamisest peatükkides „Asjakohast tee ust saa ate klie tide ar ja Edutegur: loo e tee ust toeta a füüsilise keskko a . 2017. aastal uutus ka ette tte aktsiakapital. Vabariigi Valitsuse 28.09.2017 korralduse nr 266 alusel a ti ette t- tele mitterahalise sissemaksena üle eli teenusekohtade loomiseks vajaminevat kinnistut (Tallinnas Paagi tn 2 ja Vasara t i g Pär us Oja tn 128 ja Oja tn 144) väärtusega kokku 256 295 € . Pärast itterahalist sisse akset on aktsiakapital kokku 7 409 155 €. Tegevuskeskkond1 • Eesti lähi aa rite ii aste k artalite aja dustule used o olnud oodatust positiivsemad, mis on avalda- ud ju ka Eesti aja duskas ule. Nii tuge äliskeskko d, säili ud ekspordi i ekus kui ka hoogustu- ad i esteeri gud a a ad p hjust oodata Eesti aja duskas u. • Eesti sisemajanduse koguprodukti kasv kiirenes 2017. aasta esimeses pooles 5,2%ni. Majandusprognoosi kohaselt kas a aja dus . aastal , %. Pea iseks aja duse kas u edajaks jää sise udlus, is tugineb peamiselt investeeringute suurenemisel. Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama kesk- miselt 3% aastas. • Eratar i ise reaalkas aeglustus . aastal oluliselt eelk ige i flatsioo i järsu kiire e ise t ttu. Palga- tulu kiire kas u taustal oli eratar i ise reaalkas , %, ku a hi at us kiire es , % i. . aastal t u- se aga j uliselt tulu aksu a a ii i u , is t sta adala a palgaga t tajate etopalka ku i % i g hi at us aeglustu , % i. “ee i alda eratar i ise kas u kiire e ise , % i. Ku a ela ike e- tosissetulekuid suure da aid refor e, is ii astel aastatel o tar i ist juta ud, ei ole praegu roh- ke pla eeritud, siis jää edaspidi tar i ise kas aja duskas ule alla, ku a uus tulu aksusüstee hak- kab netotulu kasvu piirama. • I esteeri gute kol aastat kest ud la gus o lä i saa ud ja i esteeri gud kas asid . aastal j uliselt eelk ige alitsussektori toel. Eluase elae ude käi e kas iita ela ike usu järkjärgulisele taastu isele aja dusolude or aliseeru isse ja julgusta t a pikaajalisi kohustusi ela isti gi uste para da i- seks. Valitsussektori i esteeri gud o p rdu ud kiirele kasvule seoses hoonete ja rajatiste aktiivse ehita- isega ELi rahade toel. Ette tlussektori i esteeri gute kiire kas esi esel poolaastal o suures osas seo- tud transpordivahendite hankimisega ning investeeringud hoonetetesse-rajatistesse, masinatesse ja sead- metesse. Investeeringud kasvasid 2017. aastal 14%. 1 Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos Tegevusaruanne 2017 7 • Inflatsioon kerkis 2017. aastal oluliselt jutatu a pea iselt aail aturu-hi dade t usust i g osaliselt ka siseturu j udsa ast are gust. Toit kalli es , %, e ergiahi ad t usid ligi 5%. Kaudsed maksud kergita- sid inflatsiooni 0,9% millest valdava osa moodustasid alkoholi, tu aka ja kütuse aktsiisi äärade t us. . aasta kokku ttes kiire es tar ijahi dade t us , % i, olles ii ase iie aasta kiirei . . aastal i oodata i flatsioo i i gat aeglustu ist , % , ku a taa du älja kütuse kalli e ise ju. Lisaks pi- durdu toiduai ete hi at us, ida 2017. aastal kergitasid osaliselt ka ebasoodsad ilmastikuolud. 2019. aastal alaneb inflatsioon 2,5%ni ning 2020. aastal , % i eelk ige aksu eet ete ju taa du ise t ttu. • T turu positii sed are gud jätkusid . aasta I poolaastal i g aja duskas u kiire edes püsis ka udlus t j u järele k rge. Esi ese poolaasta kokku ttes suure es t tajate ar t j u-uuringu and- etel , % rra i g t tus la ges , % i. H i e kas oli kiire sise udlusega seotud tege usaladel, kuid ka ekspordisektoris ajati lisat käsi. Pärast eli aastat kest ud la gust o ehitussektor riigi i estee- ri gute toel taas kas a as, ist ttu o ka ehituses h i e taas kas a ud. • T j u pakku ist juta ad ühelt poolt t ealise rah astiku ähe e i e i g teisalt üldise aktii suse t us i g rä desaldo positii seks p rdu i e. Lisaks suure da t turul osale ist eel ise aasta keskel käi itu ud t i erefor , is kiirstatistika p hjal i osutuda are eeldatust eduka aks. T i e- refor i statistiliseks k r al juks i pidada t tuse suure e ist, ku a ähe e ud t i ega i i e- sed pea ad e d registreeri a t tukassas, kuid e de jaoks o t leidmine raskendatud ning toetavate eet ete ju a aldu järk-järgult. • Keskmise palga kasvutempo oli . aastal %, sa as palga ostuj u ehk hi at usuga korrigeeritud kesk- ise palga kas o arase a paari aastaga rreldes oluliselt aeglustu ud, jäädes % lähedusse. Maja - dusko ju ktuuri äitajate kohaselt o t j u appus ii aste kuude jooksul järsult suure e ud, kuigi selle tase o e diselt rrelda uu ieelse ajaga. . aastal o prog oosi kohaselt palgat us , % tulu ak- surefor i positii se ju t ttu, is o suu atud kesk isest adala at t tasu saa ate i i este sissetu- lekute suure da isele. Järg istel aastatel jätku dukalt kiire palgat us, is o koosk las tootlikkuse arengutega. Tegevusaruanne 2017 8 P hiliste fi a ts- ja efektii sus äitajate üle aade 6-2017 Finantssuhtarvud 2017 2016 metoodika Puhasrentaablus 15,5% -10,6% puhaskasu / etokäi e Ärire taa lus 15,4% -10,8% ärikasu / etokäi e Omakapitali rentaablus (ROE) 7,9% -6,0% puhaskasum / omakapital Varade rentaablus (ROA) 7,6% -5,5% puhaskasum / varade keskmine maksu- mus O akapitali äär 92,5% 92,5% omakapital / varad Makse i e kordaja 2,76 2,05 käi e ara / lühiajalised kohustused Likviidsussuhe 2,75 2,03 käi e ara- arud / lühiajalised kohustused Rahaliste vahendite tase 2,33 1,90 raha ja selle ek i ale t / lühiajal.kohustu- sed P hi ara käi ekordaja 0,60 0,61 üügitulu / p hi arad T tajatega seotud 2017 2016 metoodika suhtarvud T tajate kesk i e ar ko t- 940 981 sernis Müügitulu t taja kohta 21 612 20 871 üügitulu / t tajate ar Lisa d äärtus t taja kohta 19 444 13 676 ärikasu +t j ukulud+p hi ara kulu / t tajate ar Tegevusaruanne 2017 9 Tulud Peamiseks tuluallikaks on erihoolekandeteenuste osutamine. Aastas oli keskmine erihoolekandeteenuste klientide arv , sellele lisa dusid üldhoolduse klie ti i g arjupaigataotlejaid aasta kesk iselt 62 klienti. Keskmiselt toitlustasime kuus 1963 ja majutasime 2020 erihoolekande klienti (vt. tabel 2). Majutust ja toitlustamist pakkusime ainult teenusel olevatele klientidele. Tabel 2. Teenusekohad ja teenused TEENUSED Kokku ÖH ÖH PM ÖHLK ÖT ÖT PM ÖK LÖK KE AK TE/TT/IT EA kohti (keskmiselt kuus) 2 243 951 518 6 99 122 103 6 207 18 212 TEG koht (keskmiselt kuus) 2 208 947 516 6 105 116 96 3 201 18 199 Teenusekohtade täituvus 98% 100% 100% 103% 106% 95% 93% 57% 97% 98% 94% EA tulu kokku 12 869 295 5 238 567 3 134 376 34 660 806 307 1 086 984 1 144 536 142 704 829 795 269 620 276 500 TEG tulu kokku 12 867 619 5 211 260 3 118 600 37 229 852 807 1 035 490 1 143 316 108 866 806 705 259 939 261 884 Eelarve täituvus 100% 99% 99% 107% 106% 95% 100% 76% 97% 96% 95% EA tulu per klient 478 459 504 473 677 744 926 1 982 335 1 221 147 TEG tulu per klient 486 458 503 492 676 744 992 2 668 334 1 197 147 MAJUTUS Kokku ÖH ÖH PM ÖHLK ÖT ÖT PM ÖK LÖK KE AK TE/TT/IT TEG PM 1k tuba kohti 454 0 386 2 3 62 TEG PM 2k tuba kohti 190 130 0 6 54 TEG korteris kokku kohti 155 155 TEG HK kokku kohti 1 214 947 4 89 96 3 46 18 10 TEG Majutusteenus kokku kohti 2 020 947 516 6 105 116 96 3 201 18 10 TOITLUSTUS Kokku ÖH ÖH PM ÖHLK ÖT ÖT PM ÖK LÖK KE AK TE/TT/IT TEG S Köök kohti 1 074 820 62 3 104 63 3 18 2 TEG S Teenus kohti 503 106 259 3 42 93 TEG S varustamine kohti 386 182 10 194 TEG Toitlustusteenus kokku 1 963 926 502 6 104 115 93 3 194 18 2 Planeeritud teenusekohtade täituvus 2017. aastal jooksul tegi e tee usekohtadega it eid ü erkorraldusi: • L petasi e Vää a-Viti Kodus KE teenuse pakkumise, suunates seni seal KE teenusel olnud kliendid suu- re a iseseis usega Talli as korterites asu atesse KE üksustesse. Va a e ud kohtadele liikusid päe a- ringsed kliendid suletavatest kodudest. Edaspidi paku Vää a-Viti Kodu aid ÖH teenust; • korraldasi e tee usekohad ü er Karulas, is edaspidi keske du tuge datud toetusega päe aringse teenuse pakkumisele; • l petasi e toeta ate tee uste pakku ise V isiku, Kolu ere, Tapa, Väge a ja Tartu Kau ase Kodus; • a dsi e aasta l pus uute KE üksuste klie tidele pakuta ad toetatud t tee used üle “A Hea Hoog ja MTÜ Heaolu ja Taastumiskool; • a asi e aasta jooksul uued KE üksused korterites Talli as, Haapsalus, Raplas, Vilja dis, Tartus, J ge al, Paides, J h is, Haapsalus, Ku das, Kuressaares. Tegevusaruanne 2017 10 • ähe dasi e päe ari gsed tee usekohad, is a a esid klie tide tee uselt lahkudes suurtes i stitut- sioo itüüpi tee usekohtades. “ ltu ata toi u ud uudatustest oli tee usekohtade täitu us hea (vt. joonis 1). Joonis 1. Teenusekohtade täituvus v rdluses % 110 100 90 80 70 60 50 40 30 20 111 109 100 100 103 100 100 102 10 99 96 94 90 96 97 98 94 93 72 57 98 92 98 0 TE TT IT KE ÖH ÖHLK ÖT ÖK LÖK ÜH AK 2016 2017 Joonis 2. Tulude jaotus erinevate teenuseliikide vahel 2017 Muu majandustegevuse Majutuse (M) teenused; tulu; 1% 16% Toitlustuse (S) teenused; 14% Varjupaigataotejate (PAG) teenused; 3% Erihoolekande (EHK) teenused; 65% Üldhoolduse HK teenused; 2% Tegevusaruanne 2017 11 Kulud Joonis 3. Kulude jaotus erinevate kululiikide vahel Üldised juhti iskulud, 1% Amortisatsioon, 4% Transpordikulud, 2% Toitlustamise kulud, 11% Kinnisvarahalduse kulud, 13% Huvitegevuste ja tervishoiu kulud, 7% Büroo- ja reklaamikulud, Varahaldus, 2% 0% IKT ja sidekulud, 2% Personalikulud, 58% • Personalikulud moodustavad 58% tegevuskuludest, olles sellega suurim kulugrupp (vt. joonis 3). Ette tte koosseisus oli aasta alguses ja aasta l pus a etikohta, eist otsest klie dit d tege a t taja ametikohta. Aastas oli kesk iselt täidetud % kohtadest, see tähe da kesk iselt oli abasid ametikoh- tasid 29. Kesk i e t tasu aasta l puks oli €. Aasta jooksul ähe es t kohtade ar 21 rra. Perso- alikulude koosseisu kuulu ad ka koolituse ja t ter ishoiu kulud. 2017. aasta koolituskulu kokku oli 54 533 € ja t ter ishoiukulu 35 931 €, ehk kesk iselt ühe t taja kohta 60 € koolitust ja 40 € t ter is- hoiuga seotud tegevusi. • Kinnisvara haldamisega seotud kulud oodusta ad % ette tte kuludest, sealhulgas kommunaalkulud moodustavad kinnisvarakuludest 55% ning remont ja hoolduskulud 18%. Kinnisvara amortisatsioonikulu on 14% ja see ei sisalda sihtfinantseerimisega soetatud kinnisvara amortisatsiooni. Muud kinnisvarakulud nagu haldusmeeskonna transpordi ja sidekulud ning muud tugiteenuste kulud moodustavad kokku 13% kinnisvarakuludest. 2017. a oli oluliselt erinev 2016. aastast. Korteritesse on liikunud kokku 185 klienti ning kortereid on kokku 57, üldpi aga ~ 2 , lisaks J ge a, Paide, Ku da ja Kuressaare KE üksuste majad. Majutustee use pakku iseks o erihooleka de tee useüksuses kokku ajutuskohta, lisaks üldhoolduse ja arjupaigataotlejate ajutuskohta. 2017. aasta jooksul investeerisime olemasolevasse kinnisvarasse kokku ~145 tuh. €. Olulisemateks inves- teeri guteks olid “illa äe Ter ise küttesüstee i täielik re o eeri i e, Vää a isa . ja 3. korruse akende vahetus ning 3. korruse sanitaarruumide remont, Karula peamaja fassaadi krohvimine ning soeta- tud Tapa P llu kodu . korruse akende ja veetorustiku i g soojas l e ahetus. O a ahe ditest soeta- si e J ge ale Väge a kodu klie tide tar is korteri i g re o tisi e selle. Euroopa Rä de- ja I tegratsioo i Fo di AMIF Vao ja Väge keskuse re o eeri ise projekt l ppes aprillis 2017. Projekti kogu eelarve oli 350 000 €, illest täitsi e , % ehk 152 €. Kokku oli sihttasemeks renoveerida 32 kohta, projekti tulemusena loodi aga 60 kohta. Tegevusaruanne 2017 12 • Toitlusta ise kulud o suuruselt kol as kulugruppp, oodustades % k ikidest kuludest. O a k kidest toitlustasi e i i est, e dest ajasid eri e üüd. “isse ostsi e toitlustust -le inimesele. Ise valmistasid toitu KE teenusel olevad 180 inimest. Alates juunist hakkasid toiduvalmistamises osalema 92 ÖH klie ti Türi, Näituse i g aasta l pus liitusid sa a projektiga eel Kodijär e, Vää a-Viti, Kehra, Vä dra, Uue isa, “i i äe kodu ehk kokku a klie ti. “ellega l ppes klie tide toitlusta i e sisseoste- ta a tee use i toidu tra sporti isega teisest tee useüksusest. Uue toitlustuse korraldusega ähe es kulu ja suurenes klientide i alus osaleda s gi tege isel, meeskonda lisandus toitlustusteenindaja, kelle ülesa deks o koordi eerida toiduai etega arusta ist ja toidu al ista ise protsessi. • Huvitegevuste ja tervishoikulud jagunevad: a. huvitegevuste kulud: käsit , sporti i e, aia dus, kultuur jne tegevustega seonduvad kulud b. tervishoiukulud: isikliku hügiee i tar ed, i ko ti e tsitooted, käsi üügira i id, etee use sis- seost. Huvitegevuste kuludest suurem osa kulus a a aja sisusta isele, üritustel osale isele, transpordile seoses üritustega. “uuri üritus oli Vilja dis toi u ud erivajadustega inimeste laulupidu. Ter ishoiukuludest suuri kulu oli etee use sisseost. Õe tee use tu ihi d o reguleeritud lepi gutega ja o ii astel aastatel ol ud sta iil e. Ku a ha getel o ähe pakkujaid, o soodsa ja hea tee useosutaja leidmine raskendatud. 18 teenust vajava kodu teenindamiseks on meil 4 teenuseosutajat. • Varahalduse alla kuuluvad: a. Klie tide riiete ja jala ude soetus ja hooldus b. Voodipesu soetamine ja pesemine c. Inventari soetamine, hooldamine ja remont (sh majutusruumide, elutubade ja personaliruumide inventar) d. Kulumaterjalid ruumide koristamiseks, puhastuskeemia Riiete ja jala ude kesk i e kulu klie di kohta on aastas 9,50 €, suurema osa vajaminevast varustusest ostavad kliendid omavahendite arvelt. Voodipesu, rätikud, tekid-padjad soetatakse klie dile uude üksu- sesse koli isel i ahetatakse älja asta alt ajadusele. Voodipesuko plektid ja padjad valmivad klien- tide e da kätet a “AHH juhe da isel. Pesupese istee ust ostetakse sisse ÖT ja ÖK üksustes, kokku 10 tee useüksuses, aastaga o kulu oluliselt ähe e ud seoses klie tide koli isega äikestesse tee useük- sustesse, kus pesemine toimub kohapeal. 2017. aastal oli t - ja huvitegevuse inventari soetus minimaalne, olemaolevat inventari on seoses uute t keskuste a a ise ja klie tide koli isega ü er paigutatud asta alt ajadusele. Üksustele osteti kokku 17 ratastooli. 2017. aastal said k ik a ata ad üksused kas täielikult i osaliselt sisustatud uue li ja kodu asi atega. Pereküladesse soetasi e diivaneid, toole, laudu ja riidekappe. Välja said vahetatud mitte- t ta ad kodu asi ad. KE üksused soetasid o ale aja i e aid kodu asi aid, lit j sisustuses aja- likku. Käi itus toitlustusprojekt, ille käigus said perekülad uued i duktsioo pliidid, kül kapid ja segajad- l ikurid. • Transpordikulud oodusta ad % kuludest, ette ttes o kasutatakse kahe erine a kütusega s iduautosid: elektriautod ja fossiilsete kütustega e sii , diisel s iduautod. Aastal 2017 oli s idukipargis s idukit, eist elektriautot i g lisaks äike ussidele ja s iduautodele kasutati ka traktoreid. K ik tra spordi ahe did (v.a traktorid) on varustatud GSM seadmetega, mille alusel toimub transpordivajaduse juhtimine ja monitoorimine i g s itude ar estuse pida i e. 2017. aastal kuu s idukite kilo etraaž kokku 427 829 km. Tegevusaruanne 2017 13 • IKT kulud moodustavad 2% kuludest, sealhulgas sidekulud i ter etiühe dused , tark ara ja riist ara kulud ning teh o rgud. 2017. aasta ärks ad IKT tege ustes olid t ki dlus, tur alisus ja lihtsus. T ki dluse taga i- seks ahetasi e älja k ik lauaar utid ja e a use sülear utitest, tee useüksuse sead ekappidesse paigaldati ooluk iku iste astased UPS-d, it etes tee useüksuses ase dati kaa lid fii erkaa litega, k ik sülear utid said püsi a i ter etiühe duse G kaardiga. Varjupaigataotlejate ajutuskeskuses Vaos ja kohtu äärusega tee- nuse majutusruumides Valklas ahetati älja ideosal estid. V lg e used V rreldes . aasta l pu kogu laga o lg e uste kogusu a . aastaga suure e ud, peamiselt kohtu- äärusega tee use ÖK klie tide i g haldus aldko a lgade ar elt (vt. joonis 4). Vähe e ud o lglaste ül- dar , . aasta l pus oli meil lglast, . aasta l pus o lglasi , eist o o aosaluse lglased. . aasta l pu seisuga o lglastest ehk pooled tähtajaks tasu ata jät ud ühe ar e. Vähe alt ar e eest o eile tasu ata lglasel, kellest ai sad erihooleka de klie did o praegust i e dist kohtu äärusega tee- nuse klienti. Kui tee useüksust hulgast l petas eel ise aasta il a ühegi lglaseta, siis kahjuks kohtu äärusega tee use klie tide lad suurenesid aastaga 1,9 tuh. €, p hjuseks klie tide i eestkostjate pro lee e aksekäitu i e olukorras, kus ÖK tee use osuta ist e isegi lgade pide al kas a isel katkestada ei saa. Haldus lglastest p hiosa oodusta ad kroo iliselt ko u aalar ete eest lgu ole ad aksej uetud i paha- tahtlikud klie did. Ku a ole e pikaajalise protsessi tule usel a a e ud olulisest osast p hitege useks itte aja- likust p hi arast, siis o lootust, et edaspidi haldus aldko a lg e used e a ei suure e. Tegele e aktiivselt i aluste otsi isega lasu ade kättesaa iseks. Joonis 4. Klie tide v lg evused 2015-2017 € HKT kokku 2017 HKT kokku 2016 HKT kokku 2015 0 5 000 10 000 15 000 20 000 25 000 30 000 HKT kokku 2015 HKT kokku 2016 HKT kokku 2017 o aosaluse uded 20 314 8 645 9 836 haldus aldko a uded 5 706 3 960 5 355 kvoodi-pagulased 2 889 1 452 Tegevusaruanne 2017 14 Ette tte tee uste portfell Meie tee useportfelli oodusta ad erihooleka detee used, ase duskodutee us, üldhooldustee us, rehabilitat- siooniteenus ja varjupaigataotlejate majutusteenus. Teenuseportfelli peamised muutused toimusid 2017. aastal kogukonnas ela ise tee use osas, ille osakaal kas as % rra %- i ja toetatud t tee use TT osas, kus ä- hendasime mahtu 6%-lt 0,2%- i, a des esialgselt uute koguko a ela ise tee use kohtade k r ale loodud TT ko- had üle “A-le Hea Hoog, kes o spetsialiseeru ud t ta ist toeta ate tee uste pakku isele. “eoses iseseis a ate ja suure a toi etulekuga päe ari gse hoolduse klie tide liikumisega uutele kogukonna tee use kohtadele ähe es eie portfellis päe ari gsete tee uste osakaal aasta jooksul % rra %-ni (vt. joonis 5 . Toi u ud uudatused olid seotud ette tte äriplaa is püstitatud ees ärgiga keske duda tule ikus - päe ari gsetele ja kogukonnas ela ise tee ustele i g a da toeta ad tee used üle teisetele tee usepakkujatele. “eoses suure ahulise TT ähe e isega portfellis kas as päe ari gse tuge datud toetusega ÖT ja -kohtu ää- ruse alusel ÖK tee use osakaal % rra ÖT % ja ÖK % . Teiste tee uste osakaal jäi eel ise aastaga rreldes samale tasemele. Joonis 5. Ettev tte tee uste portfelli jagu e i e seisuga . . 7 Üldhooldustee us; 2% Asenduskoduteenus; 0,7% Toetatud elamine; 0,3% T ta ise toeta i e; 0,2% Pagulaste teenus; 3% Igapäe aelu toeta i e; 1% Kogukonnas elamine; 13% Ö päe ari g e hooldus liitpuudega; 10% Ö päe ari g e hooldus; Ö päe ari g e hooldus 64% kohtu äärusega; 5% Teenuste turg ja turu osakaal Vii ase kol e aasta rdluses o eie ette tte erihooleka detee uste kogupaketi turuosa k igi tegutse ate teenuse pakkujate suhtes langenud 7% (vt joonis 6). Suurimateks muutusteks 2017. aastal oli KE teenuse turuosa- kaalu kas % rra % -ni ja TT teenuse turuosakaalu langus 1% -ni. Toetavate teenuste ähe da i e ii astel aastatel o ol ud teadlik protsess, et ette tte äriplaa i kohaselt e de tee uste pakku isest loo uda. Ö päe a- ri gsete tee uste osakaal la ges ii ÖH tee use kui ÖT tee use osakaal % rra, see astu KE tee usel turuosa- kaal kasvas t usis 11% rra rreldes . aastaga. Tegevusaruanne 2017 15 Joonis 6. Ettev tte tee uste turuosakaalu uutus -2017 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% HKT kokku ÖT ÖK ÖH KE IT TT TE 2015 a.maht 36% 63% 100% 74% 54% 4% 17% 13% 2016 a.maht 31% 61% 100% 73% 58% 1% 16% 1% 2017 a.maht 29% 60% 100% 72% 69% 1% 1% 1% 2015 a.maht 2016 a.maht 2017 a.maht Erihoolekandeteenuste turul oli teenuseosutamise kohti kokku 2017. aastal 199, e dest eie tee usüksust rdluseks . aastal oli tee useosuta ise kohta, e dest eie tee useüksused . Joonis 7. Erihoolekandeteenuse pakkujate arv. TO - ai ult toetavad tee used, ÖE - ai ult päevased tee used, TO ja ÖE - le a tee use pakkujad Teised TO 101 123 HKT TO 0 0 Teised ÖE 14 16 31.12.2016 HKT ÖE 15 31.12.2017 39 Teised TO ja ÖE 20 19 HKT TO ja ÖE 14 2 0 20 40 60 80 100 120 140 Meie peamiste, päevari gsete tee uste turuosa muutused on seotud deinstitutsionaliseerimise protsessiga Eestis, ille ühe osa a o suur r hk i i esetele i aluste loo isel ja e de toeta isel liiku aks hooldekodu- dest älja koguko da. . aastal jätkusid . aastal alustatud uutused tee useturul, ähe es päe aring- sete teenusekohtade pakkumine ja suurenes kogukonnas elamise teenuse aht. Muutus oli suures osas juta- tud eie ette te tegutse ise tule usest - aasta jooksul avasime uusi KE teenusekohti Eesti erinevates paikades i g ette tte tee usepakku i e kas as kohalt KE koha i, sa aaegselt kas as ka teiste tee usepakkujate aht rra koha i. Kuigi KE tee use osas toi us tee usepakku ise kas ii eie kui teiste tee usepakku- jate poolt, oli meie poolt loodud uute KE teenusekohtade osakaal oluliselt suure ja turuosakaal kas as % rra Tegevusaruanne 2017 16 59%- i. Meie poolt loodud KE tee usele liikusid pea iselt i i esed päe ari gsetelt tee usekohtadelt ja lisaks ed e dised TE klie did, kes olid varasemalt hooldekodu juures TE teenusel olnud, ent vajasid rohkem tuge kui TE tee us seaduses ette ähtud ahus ja teiste tee usepakkujate juures oleks i alda ud. Selle tulemusel meie ÖH tee use turuosakaal la ges % rra % i, kuigi tee usepakku i e ähe es lausa koha rra ko- hani. Teiste tee usepakkujate ÖH aht ähe es aasta jooksul koha rra. Kogu ÖH tee usepakku i e tee u- seturul ähe es aasta jooksul rra koha i. Ö päevari gset tee ust liitpuudega isikutele osutasime 2017. aastal eelneva aastaga samas mahus 221 kohta, vii- asel k artalil suure dasi e pakku ist koha rra -ni, teiste teenusepakkujate poolt kasvas pakkumine 6 koha rra, is ti gis eie turuosakaalu la guse % rra. Kohtu äärusega päevari gse tee use täiskas a utele osas ole e jätku alt ai ukesed tee usepakkujad tu- ruosakaal % . Alaealistele ÖK tee usepakkujate osas uutust ei toi u ud- Imastu Kool-Kodu jätka tee use pakkumist intellektipuudega noortele 6 kohaga ja SA Maarjamaa Hariduskolleegiu tee usekohaga psüühikahäi- retega lastele, a i tellektipuue Tapal ja Kaag eres. Tee uste udlust o keeruli e prog oosida, see o äga e asta iil e ja s ltu älistest ti gi ustest. Varjupaigateenusel olevate inimeste arv on viimase kolme aasta jooksul järjepide alt la ge ud. Vao arjupaiga- taotlejate majutuskeskuse pakutava varjupaigateenuse klientideks on varjupaiga taotlejad ja rahvusvahelise kaitse saanud ehk koondnimetusega pagulased. Kui 2015. I poolaasta l pus oli Vao Keskuses tee usel üle 110 inimese, siis 2017. aasta l puks tee i dati kokku poole äikse at hulka i i esi, sealhulgas oli neist 24 teenusel Vao Keskuse Väge a Kodus. V rreldes . aastaga on kasvanud Kodakondsus- ja Migratsioo ia eti KMA loaga äl- jaspool majutustkeskust ela ate taotlejate ar , is tähe da , et i i esed o üpris kiirelt saa ud jalad alla, tegut- se ad ja t ta ad iseseis alt ega aja eie sekku ist. Klie tide t ga h i atus 2017. aasta oli t h i es keeruli e aasta. V rreldes eel ise aastaga o k ikidel tee ustel, a ÖH tee us, klie tide t h i e ähe e ud, kuid juurde o tul ud it eid uusi t a djaid a atud t turule ja “A Hea Hoog o suut ud senisest rohkem, mitmekesisemat ja tasu a at t d klie tidele pakkuda ehk leida uusi koost part ereid ja telli- jaid. . aastal oli h i atud %t ta ise toeta ise tee use klie tidest, sh % “AHHi kaudu ja % uu t ga (vt. joonis 8). “ihttase est jäi % puudu, aga ähe es “AHHi osatähtsus TT tee use klie tidele t pakku ises ja suu- re es uu t osakaal. Aasta jooksul oli palju KE tee use üksuste käi ita isi ja seet ttu o TT t h i e tase la ge- nud. Kliendid valmistusid uude elukohta kolimiseks ning uues keskko as ttis t le asu i e koha e ise t ttu kauem aega. Tegevusaruanne 2017 17 Koguko as ela ise tee use sihttase ületati % rra ehk t ga oli h i atud % klie tidest. “ee o % ada- la kui eel ise aasta tule us. Ö päe ari gsel tee usel o tule us %, illega täideti sihttase. Suured kolimised jutasid ii ÖH tee use kui KE tee use sihttaset, sest it ed tu lid t tegijad liikusid ÖH tee uselt KE tee u- sele. Kohtu äärusega tee usel oli tule us % ja sihttase est jäi puudu %. Osaliselt o puudujäägi p hjuseks Mo- ieri t ajutine puudumine, aga teisalt ka asjaolu, et ÖK tee usele suunatud klie did aja ad e et le asu ist turvalist kohanemisperioodi ja terviseseisundi i gast stabiliseerumist. Kokku oli t ga h i atud , % klie tidest ehk iga kuu kesk iselt klie ti. Joonis 8. T ga h ivatud klie tide osakaal tee useti % 100 90 82 78,6 80 73,2 71,1 73,2 68 70 60 54,4 48,3 50 40 25,1 27,3 24,3 30 20 22,1 20,5 17,5 20 16,1 10 0 TT KE ÖH ÖK 2014 2015 2016 2017 Head eelt tee see, et rreldes . aastaga o kas a ud e de klie tide hulk, kellel o lepi guli e t suhe äljaspool “AHHi. TT tee use klie tidega, aga ka KE klie tidega soo i e liikuda järjest e a selles suu as, et eid äärtustaksid t j u a ka teised t a djad i g et klientidel kasvaks oskused ka äljaspool tutta at kaits at kesk- ko da t d teha. “AHHi osakaalu klie tide t a dja a i ahe daja a kajastab joonis 9. Tegevusaruanne 2017 18 Joonis 9. SAHHi kaudu ja uud t d tegevate klie tide osakaal tee useti ÖK 24,3 0 ÖH 13,1 12 KE 8,3 59,7 TT 10,6 60,5 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% SAHH Muu t Es akordselt tsime 2017. aastal klie tide lepi gute raa es t tatud tu de. “ihttase eteks oli KE teenusel 80 h kuus ehk 20 h ädalas, ÖH ja ÖK tee ustel h kuus ehk 10 h ädalas. “ihttase e saa utas ja ületas ÖK tee us, kus klie did olid lepi gu alusel tehta a t ga h i atud kesk iselt h kuus. KE tee usel t tasid klie did kesk i- selt 63 h ja ÖH tee usel h kuus. Meie klie did t ta ad tihti osalise koor usega. “elle p hjuseks o ii i i este t j udlus kui t a dja ajadus. Näiteks koja ehe t i ühel o jektil olla aid tu d päe as i ed tu id ädalas. Hea Hoog SA osutab TT teenust 2014 kliendile ja PKT teenust 140 kliendile. K ikide üksuste juures tegutse ad t - ja tege uskeskused it toad, kus klie did saa ad teha t d al istades eri e atest aterjalidest käsit ese eid, pake dades ja sorteerides detaile i täites telli ust id agu si ilill i oodipesu le i e. SA Hea Hoog poolt korraldatud/ ahe datud t d i jagada kol eks: käsit ese ete al ista i e üügiks, telli uste ja ha gete täit i e, tee uste osuta i e. Pea ised t d olid järg ised: • käsit ese ed keraa ilised ese ed, kaltsu ai ad, puidust, pa erist, tekstiilist, vilditud tooted jm), • telli ust d pa erkotid, disai helkurid, katusedetailid, si ililled , • teenuste osutamine HKT-le puhastustee i dus, territooriu i hooldus, a it dk gis . “AHHil jätkusid koost lepi gud t OÜ Mo ier, OÜ “oftReflektor, A“ Cista, MTÜ Vigastatud Vetera ide Ühi g ja s l itud o it eid uusi koost lepi guid t a djatega, pea iselt korteriühistutega. Valmis toodangut turustame e-poes, laatadel, kauplustes ja Kodudes/T keskustes kohapeal. Osalesi e koos HKT- ga paljudel T tukassa t essidel, kus tut ustasi e o a orga isatsioo i ja l i e suhteid pote tsiaalsete part e- ritega, kes saaksid eie klie tidele t d pakkuda. Vilja di T essilt saadud tut use kaudu leiti t Karula Kodu Tegevusaruanne 2017 19 klie tidele, kes puhasta ad üüd r uga tekkide le isel i g ser ade l ika isel tekki aid toot isjääke i g pa usta ad seelä i aterjali taaskasutusse. Jätku alt kasutatakse kodus klie tide käelise t i ekuse hi da ise ahe dina Hamet metoodikat, et leida klie dile so i ai t . Kokku o ette ttes hi da isko plekti, ida jaga ad o a ahel V isiku, Uue isa, Türi, Rakvere Lille, Karula, Silla äe, Si i äe, I astu, Tapa Loode ja P llu t Kodud, T r a, Tartu Kau ase ja Erast ere kodud. Lisaks käelise t i ekuse hi da isele koolitati testijad kasuta a are guprogra i ja sotsiaalsete os- kuste hindamise osasid Hamet programmist. 2017. aasta l pus l ppes Asta gu projekt, kuid etoodikat kasuta e jätku alt edasi. 2018. aasta on muutuste tuules, is juta ad oluliselt t h i et. Jätku alt tekita segadust ja ka takistusi aja- like teenuste saamisel uus t i e hi da ise süstee . Näiteks ei saa PKT tee ust i i e e, kellel o hi atud t i e osaliseks. “eet ttu o pida ud klie did teenuselt lahkuma. “uurt ju a aldavad HKT klie tidele ja t h i ele koli ised uutesse üksustesse, is tähe da eie heade t - käte liiku ist i g ajaduse t pakku ise korraldus pare i i lä i elda, et telli used saaksid igeaegselt täide- tud. Samas saame olla uhked, et ole e a d ud klie dile kaasa olulised t oskused ja -harju use, is i alda uues elukohas pare i i hakka a saada ja ka t d leida. “a as loo e eelgi rohke t tege ise i alusi. “AHH paku uuest aastast lisaks TT ja PKT tee ustele ka lü- hiajalist kaitstud t tee ust Harju aal ja Ida-Viru aal. A a e t keskused J h is ja Talli as, laie da e tee- uste pakku ist Vilja dis, “aare aal, Lää e-Virumaal. Koost projektid ja suhted part eritega Olulise ad part erid eie ette tte t s erihooleka de aldko as o “otsiaal i isteeriu , järele al et teosta- ad a etiasutused “otsiaalki dlustusa et, Õiguska tsleri Ka tselei, Ter isea et, Ra i ia et , Erihooleka de- teenuse Pakkujate Liit, Heaolu ja Taastumise Kool, puuetega inimeste organisatsioonid ja tervishoiuteenuseid osu- ta ad ette tted. Koost s Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusametiga tsi e . aastal ühe prioriteedi a fookusesse teenusel olevad vanaduspensioniealised isikud. Ees ärgiks oli älja selgitada isikute hulk, kes suu atud erihoole- ka detee usele, kuid kellel a a edes o ajadus erihooleka detee use järele oluliselt ähe e ud i kadu ud ja pri aarseks o uutu ud hooldustoi i gud. Tahaksi e sellistele i i estele leida üldhooldustee use kohad, lä i ille a a eksid erihooleka detee used eile isikutele, kes tee ust aja ad. Koost ka a ilja aastal , il sihtgrupi teenusevajadus hinnatakse ja aasta teisel poolel neile sobilik lahendus leitakse. Sotsiaalministeerium on kaasatud . aastal ala ud koost projekti Koeru Hooldekoduga, lä i ille soo i e kliente vahetada - pakkuda Koeru Hooldekodu päe ari gse tee use klie tidele, kelle toi etulekutase i alda toi e tulla koguko atee usel, i alust leida elupaik HKT uutes tee useüksustes ja o akorda eie eaka atel, dementsetel klientidel asuda elama Koeru Hooldekodusse, mis spetsialiseerukski inimestele dementsusega. Sot- siaalministeerium kaasas meid uue teenuse - igapäe aelu toeta ise tee us suure hooldus ajadusega isikutele - Tegevusaruanne 2017 20 äljat ta ise protsessi. Ühe olulisi a koost koha a “otsiaalki dlustusa etiga tule ki dlasti ai ida t d klie tide tee use ajaduse hi da isi stru e di äljat ta isel. 2017. aastal osalesime Sotsiaalministeeriumi algatatud ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel teoks saanud projektis sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise koostamises. Juhe d saigi aasta l pus al is ja selle p hi- lised kriteeriu id said kohustusliku ko po e di a k igile erihooleka detee uste pakkujatele sotsiaalhoolekande- seadusesse sisse kirjutatud. K aliteedijuhis saa ole a üheks aluseks “otsiaalki dlustusa eti järel al etele. Osalesime aktiivselt Erihooleka detee uste Pakkujate Liidu t s, kus a dsi e o a sise di ühiste seisukohtade kujundamiseks erinevatel teemadel (nt erihoolekandeteenuste maksumused, erihoolekandeteenuste kulumudel, uued tee usekohad . . aasta sügisel valiti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatuse esimehe kohale meie teenuste arendusjuht Elen Preimann. Meie ette te o ol ud ju a neljandat aastat esindatud tegevusjuhendaja ametikutse arendamisel, osaledes te- ge usjuhe dajate tase ekoolitusteks ppeka ade koosta isel i g sa uti tege usjuhe daja kutse älja a d isel kutsekoja juures. “ee koost aldko d i alda eil a da olulist sisendit oma pikaajalisest kogemusest tegevus- juhe daja a eti kuju da iseks ja äärtusta iseks i g rdseks käsitle iseks teiste sotsiaal aldko a a etitega. Kol a dat aastat jätkus tihe koost Heaolu ja Taastumise Kooliga. Recovery college mudelile toetudes koostas e de reha ilitatsioo i eesko d ajadusp hised oskus ppe oodulid dei stitutsio aaliseeri ise protsessi toeks. Kokku kasutas Heaolu ja Taastu ise Kooli reha ilitatsioo itee useid HKT klie ti. Neist elas . aasta l pu seisuga ju a uutes tee usekohtades. Praktikas tähe das sotsiaalses reha ilitatsioo is osale i e klie dile e a asti i alust osaleda grupi usta istes - 2 korda kuus ning osaleda 4- 5- päe astel ajutusega i te sii kursustel Taastu iskursustel psüühikahäirega klie tidele i Iseseis a elu kursustel ai upuudega klie tidele . Tiheda koost toi us Tapa, Valkla, “ era, T r a ja V isiku kodude juhtide ja tege usjuhe dajatega. Uued erihooleka - dega i tegreeritud koost i alused o pla eeri isel Tartus, Paides ja J ge al. Heaolu ja Taastumise Kool aitas kaasa CARe metoodika juurutamisele, mh toimus CARe metoodika koolitus tegevusjuhendajatele, kel emakeeleks vene keel. “otsiaalse kaasatuse suure da ise ja koguko at are da ise ees ärgil ole e . aasta l pust tei ud koos- t d Tartu Ülikooli ühisko ateaduste i stituudi ppej udude ja tude gitega. Tee aks, ida koos soo i e lahe - dada, o eri ajadusega i i este sula du i e uude keskko da. Ülikool iis agistri ppeka a ai e “otsiaal e kaa- satus ja kogukonnat raa es lä i uuri use, ille käigus tude gid uurisid, kes o eie Tartusse ja Haapsallu ko- li ud klie tide suhtluspart erid i g illise k aliteediga eed ko taktid o . “eejärel pakkusid tude gid älja, ida teha, et suhtle i e aa rite ja lähi a koguko a ahel uutuks le ale poolele rahuldust pakku aks. Tule usi tut ustati kokku t al se i aril, illes osalesid ka eie klie did, keda tude gid arjutasid. Meie o alt poolt pa ustasi e sellega, et tegi e uute üksuste tege usjuhe dajate seas küsitluse, kuidas nemad ja kliendid ise hin- da ad ja taju ad seotust lähikoguko aga. 2017. oli HKT jaoks ka täiesti uue valdkonnaga tutvumise aasta - osalesime mitmetel ideetalgutel ehk häkatonidel. Ja osalesime edukalt. Oktoobris toimunud HKT erineva taseme juhtide ttetalgutelt alguse saa ud toote idee „Piss-I-Alarm sai TTÜ Mektory ja MTÜ “kee ipesa poolt ellu kutsutud Eesti suuri al riist- ja tarkvara häkato il Teh oHa k lausa auhi da: peaauhi a ehk k ige pote tsiaalika a startup-idee auhi a , pääsu Ajujaht TOP hulka ja pääsu Prototro TOP hulka. „Piss-I-Alarm on niiskustasemest teavitav abivahend hooldajale, et tagada klie dile i i äär e ja puhas tu ne. See on korduvkasutusega kiibilaadne toode, mis paigaldatakse inimese juurde Tegevusaruanne 2017 21 i g is edasta i fot hooldust taja utisead esse. Teade tule , kui iiskustase o ületa ud lu atud or i ehk ajalik o ahetada ähet i korrastada oodit. “üstee i alda pai dlikult ja igel ajal tagada i i ese hool- dus, äldi hooldustoi i gute kuhju ist lühikesele ajaperioodile, aita pare i i pla eerida ähk ete ajadust ja t j u ressurssi. HKT kodudes leiaks toode kasutust eelk ige eie liitpuudega klie tide pere ajades, aga laiemalt o astehooldajate, hooldekodude t tajate, äikelaste a e ate ja puuetega i i este hooldajate seas. Piss-I- Alarm meeskonda kuuluvad HKT- st teenuste arendusspetsialst Tuuli Ainsaar ja SA Hea Hoog juht Anu Hall. Ajujaht TOP30 hulgas on ka idee nimega HopeHolders, kuhu HKT- st kuulub teenuste arendusjuht Elen Preimann. Idee sai alguse “otsiaal i isteeriu i eest eda isel korraldatud Garage Heaolutalgutelt, ille ees ärgiks oli leida uuenduslikke lahendusi Eesti hoolekandeteenuste arendamiseks. HopeHolders sai . koha ja pääsu ühisko d- like algatuste inkubaatori Nula TOP12 hulka. HopeHoldersi meeskond tahab luua veebikeskkonda, mis viib kokku emotsionaalselt keerulises olukorras olevad, lootuse kaotanud inimesed nendega, kes on sarnasest olukorrast edu- kalt älja tul ud ja al is o a koge ust jaga a sh älja ppega koge us ustajad . Ühe ee ikeskko a sihtgru- pi a ähakse eie klie tide lähedasi. . aastal peeti Vilja di laulu äljakul IX erivajadustega inimeste laulu- ja tantsupidu. Peo haare on iga aastaga laie e ud, . aastal lisa dusid laulukooridele ta tsurüh ad üle Eesti i g arase ast laulupeost kas as älja laulu- ja tantsupidu koos kaasneva kireva laadaga. Et laienev pidu professio aalselt korraldatud saaks i g äärikaks kultuurisü d useks kuju eks, kaasas pidu orga iseeri ud Karula Kodu eesko da asjatu djad Tartu Ülikooli Kul- tuuriakadee iast. Koost ka dis ilja, part erid said astastikku ajalikke koge usi kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna puutepunktidest ning sellest, kuidas korraldada kultuuriüritust, illele o ligipääs k ikidel i i estel s ltu ata eri- ajadusest. Ligipääseta use suure da iseks kaasati peo lä i ii isele Viipekeelet lkide OÜ t lgid, kes ka a sa liga Justament lauldud ühislaulud ja rüt id eesti iipekeelde t lkisid. Meie kliendid osalesid aktiivselt juba kuuendat korda toimunud Vaimupuu fotokonkursil. Fotokonkursi teema oli seekord „Ilu i u ü er i g - e pari a äitusele j ud ud foto hulka j udsid fotot meie klientidelt - V isikult, Vä drast, “illa äelt, T r a “AHH-ilt ja T r a Kodult i g Kehra Kodust. Fotoko kursi itja tiitel läks E i Ozolsile Kehra Kodust, tu istuse Oota atu aate urga leidja päl is aga Re e Lassur T r a Kodust. Pari ad istlust d j udsid ka Vai upuu kale drisse. Meie ette tte toeta ju a it e dat aastat Vai upuu ette t ist ostes o a kodude seintele Vaimupuu kalendri. Koost s MTÜ Vai upuuga toi us . aastal klie tidele ka sääst a tar i ise koolitus, kus klie did ppisid prak- tika or is, tege usi lä i katsetades. Koolitusel käsitletud tee ade ri g h l as riietu ist ja riiete hooldust, kodu koristamist, aja planeerimist, ostuvalikuid poes jm. Koolitusel osalesid Haapsalu Tamme, Rapla Nurme, Rakvere Lille, Pär u Kuldse Kodu ni g Talli a ja Tartu üksuste klie did. Varjupaigataotlejate ju a tu tuks saa ud rä d Vao K k osales tä a u Paides ar a usfesti alil ja Talli as tä a- atoidufesti alil. “eekord koopereeruti es akordselt eie klie tidega i g lisaks rah us ahelisele k gile pakuti ka eie kodudes al i ud tooteid. Nii said külastajad aitsta äiteks T r a Kodus al i ud jäätist ja Vää a-Viti koduküpsetisi. Füüsilise keskko a loo i e . aasta p hiees ärk, suurte kodude reorga iseeri istaotluste koosta i e, sai äärika punkti 2017. aasta jaa uari alguses, kui Va ariigi Valitsuse korraldusega i etati “ era, V isiku, Erast ere, Kolu ere, I astu ja Tori Tegevusaruanne 2017 22 kodude reorganiseerimisprojektid Euroopa Regionaalarengufondist (ERF) toetatava meetme investeeringute ka- vasse. Investeeringute kavasse arvati need projektid, millede ellu viimine aitab enim kaasa erihoolekande arengu- ka as seatud ees ärkide täit isele, illeks e ek ike o eri ajadusega i i estele pare ate ela is-, ppi is-, ja t ta isti gi uste loo i e i g erihooleka desüstee i dei stitutsio aliseeri isele. “a as aga ei taga ud see korraldus automaatselt nende projektide rahastamist ERF-ist. Kavandatud muudatuste ellu viimiseks esitasime su e hakul Raha dus i isteeriu ile toetuse taotlused, is k ik ka rahuldati. Hooli ata asjaolust, et it eetapili e taotle isprotseduur j udis l pule alles . aasta septe ris, hakkasi e reaalseid samme muudatusteks astuma juba 2015. aasta alguses. Esimesed 10 uue kontseptsiooniga kliendikohta, illeks oli kol es eri e as korteris paik e Talli a Mustaki i tee useüksus, al is ju a . aasta o e ris vt tabel 3 . . aasta l puks oli selliseid uusi koguko as paik e aid klie dikohti eie portfellis , illele du- ud aastal lisa dus eel . Ku a kohta al is detse ris , siis uutesse üksustesse kolis . aastal kokku i i est. “eega ole e reorga iseeri ise käigus tä aseks loo ud ju a uut ja kvaliteetset kogukonnas elamise kliendikohta. Tabel 3. Uued tee useüksused l puks I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vilja di Mä i äe Tartu Jaama (10) J ge a Piiri Haapsalu Tamme (10) Rapla Nurme (10) Tartu M isa ahe Paide Aia (10) Kuressaare Ruubi (10) Tallinn Õis äe (10) J ge a Allika Paldiski Rae (10) Kunda Mere (20) Tallinn Laagna (10) Ahtme Maleva (10) Haapsalu Kuuse (10) J h i Nar a 2018. aastal on meie sihiks luua kokku 321 uut kliendikohta (vt. joonis 10). Kui varasematel aastatatel valmisid vaid koguko as ela ise kohad, siis sel aastal o ka as luua päe ari gset i g aid koguko as ela ise klie - dikohta, eist kuus Tapa P llu üksuse laie duse a. Nagu eelpool mainitud, siis ettevalmistatused uute üksuset loo iseks algasid ju a kol e aasta eest. M du ud aastal j udis l pule uute hoo ete tüüpprojektide koosta i e i g äljastat ka esi esed ehitusload. “ee o akorda l i eeldused ja i alused ehitusha gete korralda iseks. . aastal o ka as rajada kokku uut päe ari g- set üksust. M du ud aasta l puks oli e s l i ud elja üksuse kokku klie dikohta osas ehituslepi gud, eel kol e üksuse kohta ehita iseks lä i ii ud ajalikud ehitusha ked i g lisaks eel ühe üksuse kohta) raja- iseks ha ke älja kuuluta ud. Kuue koguko as ela ise üksuse loo iseks oli aasta l puks s l itud üks ehitusle- ping (10 kohta) ning hankementlus oli pooleli 2 hoone rekonstrueerimiseks (kokku 20 kohta). Aasta teises pooles hakkasi e p hjaliku alt ette al ista a ka Valkla kohtu äärusega tee use reorga iseeri- ist. Alustasi e lä irääki isi i aliku koost part eri leid iseks, kirjeldasi e o a ootused ii tule asele tee- usele kui ka seda toeta ale füüsilisele keskko ale. “a uti alustasi e taotluse koostamisega, et saada ERF-i tuge ka Valkla Kodu ü erkorralda iseks. Taotluse esita ise tähtaeg oli jaa uaris , uute üksuste al i ist ka a - dame 2020.-2021. aastasse. Tegevusaruanne 2017 23 Aasta jooksul soetasime kvaliteetsete kliendikohtade rajamiseks kokku 30 korterit, 4 maja ning 6 kinnistut. Uute üksuste raja iseks iisi e lä i ostu e etlust ja riigiha get. . aastal al i ud tee usekohtade raja ise kogu aksu useks koos käi e aksuga kujunes 2 € ja ühe kliendikoha keskmiseks maksumuseks 20 €, illele lisa dus soetatud i e tari aksu us. Hooli ata k igest jäi aasta ees ärk, iia k aliteetsete tee usekohtade ar - i, täit ata. Aasta l pu seisuga oli meie portfellis asjakohase keskko aga tee usekohta, is oodustas k ikidest klie dikohtadest %. Pea i- seks p hjuseks oli uute üksuste projekteeri ist de i ga e e i i e ja ka a datust oluliselt pikem ehituslu- bade menetlemine. Kui algselt oli kavas alustada uute hoo ete ehita isega ai alguses ja esi ese päe a- ri gse tee use hoo e al i e oli ka a datud detse risse, siis tegelikkuses j udsi e esi ese uue hoo e ehita i- seni alles septembris. . aasta ees ärk o ter iku a sulgeda V isiku, Erast ere, Kolu ere, Imastu ja Tori kodud. Erastvere Kodu reor- ga iseeri isel o part eriteks kohaga Lää era a ald i g kohaga “A Tartu Vai se Ter ise Hooldekeksus. V isiku Kodu sulge isel o koost part eriks A“ L u a-Eesti Hooldekeskus, kelle kohuseks on luua uued elamis- tingimused 240-le i i esele. Paraku t i aasta l pp e a eeldi aid uudiseid, kui kri i aalpolitsei esitas L u a-Eesti Hooldekeskuse juhile i g hilje ka ette ttele kahtlustuse soodustuskel uses, ille tule use a peatas Raha - dusministeerium teadmata ajaks L u a-Eesti Hooldekeskusele toetuse maksmise. Kuigi i isteeriu i otsus ei - juta eie poolt ellu iida aid tege usi V isiku Kodu reorga iseeri isel, i see ahejuhtu t eks osutumise kor- ral tekitada eile palju pro lee e t korralduses ja klie dit s. Kui L u a-Eesti Hooldekeskus ei saa rahalist toe- tust, ei suuda ta rajada tee usekohti ja eie o akorda ei saa sulgeda V isiku Kodu. “ellega kaas e ad lisaks eelar- e älistele ülalpida iskuludele täie da psühholoogili e stress eie klie tide ja e de lähedastele, eestkostja- tele, ai epro lee idest rääki ata. Joonis 10. Kvaliteetsete teenusekohtade juurdekasv 1800 321 350 1600 1539 1449 300 1400 1341 1197 250 1200 983 200 1000 740 145 879 144 800 132 150 667 734 600 67 100 400 60 30 50 200 0 0 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Kvaliteetsete kohtade rajamine Tegelik, kasvav Äriplaa , kas a Tegevusaruanne 2017 24 Personal . . seisuga t tas ette tte a etikohal ahetult t tajat, kes jagu esid ette tte erinevatesse struktuuriüksustesse (vt. joonis 11). Joonis 11. Ettev tte struktuur seisuga . . Üldkoosolek Auditikomitee N ukogu Siseauditi Juhatus teenus Teenuste Kinnisvara Toitlustus Finants Personali IKT juht osakond osakond osakond osakond osakond Tee usüksus Logistika Infojuhtimise ERF osakond Jurist (Kodu) osakond osakond Hankejuht 2017. aasta jooksul ähe es eie a etikohtade ar sar aselt . aastaga ligi rra. Vähe e- mine on enamasti seotud reorganiseerimisega (2016. aastal oli ähe e i e seotud ka puhastustee- nindajate ametikohtade kaotamisega). Kokku ttes on meie ametikohtadest 87% seotud vahetu klienditeenindusega2, ülejää ud o tugitee uste a etikohad - toitlustus3, haldus ja logistika4 ning juhtimine ja tugiteenused5 (vt. joonis 12). 2 Klienditeeninduse ametikohad - tee usüksuse juht, tege usjuhe daja, sh oore - ja vanemtegevusjuhendaja, hooldaja, meister, puhastusteenindaja jt ametikohad, is üksuse spetsiifikast tule e alt o tee usüksuse koosseisus. 3 Toitlustuse ametikohad - toitlustusjuht, toitlustust taja, sh peakokk, kokk, koka a i. 4 Halduse ja logistika ametikohad - kinnisvaraosakonna ametikohad (kinnisvaradirektor, kinnisvarajuht, haldusgrupi juht, hooldusmeister) ja logistikaosakonna ametikohad (logistikajuht, transporditeenindajad), ERF projekt. 5 Juhtimise ja tugiteenuste ametikohad – juhatus, teenuste-, personali-, finants-, infojuhtimise ja kommunikatsiooniosa- kond, jurist, IKT juht, hankejuht. Tegevusaruanne 2017 25 Joonis 12. Ametikohtade jagunemine Juhtimine ja tugiteenused 5% Haldus ja logistika 3% Toitlustus 6% Klienditeenindus 87% P hitee use ehk klie ditee i duse a etikohtade ar ähe es koo da iste ja uute a etikohtade loo ise taustal aasta jooksul kokku , rra. “ealhulgas l i e pere ajade juures juurde a eti- kohta, kuna hakkasime 2017.aastal uuendusena valmistama peremajades toitu kohapeal senise val- mistoidu toomise asemel - aja dusliku t hususe ja ka tee use k aliteedi t st ise ees ärgil. Üks uudatus tee usüksuste a etikohtades oli seotud ka spetsialiseeru isega ÖT tee usel, kui ase da- si e Karula Kodus tege usjuhe daja a etikohta hooldajate a etikohtadega. Valkla Kodus l i e etoodiku a etikoha, et kohapeal t tajatele pare at klie dit alast etoodilist tuge pakkuda. Tugitee uste a etikohtade ar ähe es . aastal kokku ttes rra, toitlustuses rra, kuna suleta ate kodude k kides toi usid esi esed koo da ised seoses klie tide ar ude ähe e isega. Halduse ja logistika a etikohad ähe esid rra seoses ki is ara osako as t ü erjaga i- sega, ii jäi üle-Eestiliselt senise 5 haldusgrupi juhi asemel teenuseüksuseid tee i da a hal- dusgrupi juhti. Juhti ises ja tugitee ustes jäi a etikohtade ar sar aseks . aastaga. Tervikuna on % a etikohtadest tee usüksustes i tugitee uste osakondades tee usüksuste juu- res, st o ahetult seotud tee usüksuse teenindamisega omas valdkonnas6. Ülejää ud % a etiko- hadest o teiste toeta ate t dega seotud aldko dade juhid, raa atupida i e, arahaldus, t - keskkonna juhtimine jm). Selline oli ametikohtade jaotus ka 2016. aastal ehk proportsio aalselt jäi 2017. aasta tee usüksuste ahetuks toeta iseks ajalike a etikohtade äär uutu atuks. Va useliselt ja sooliselt o ette tte profiil samuti sarnane eelmiste aastatega (vt. joonis 13). Esialgu veel väikese te de tsi a o äha t tajasko a a a e ist – 50 aastaste ja vanemate grupp on kas- a ud paari protse di rra aastas ii asel kol el aastal. Lähiaastate reorga iseeri i e too eie t j u struktuuris siiski paratamatult muutusi. Meil t ta tä a k ige rohke t tajaid a usegrupis 50-59 aastat – 34%. 6 toitlustusteenindajad toitlustus-, haldusgrupi juhid ja meistrid kinnisvara-, transporditeenindajad logistika-, personalispetsialistid personali- ja dokumendihaldurid infohalduse osakonnas. Tegevusaruanne 2017 26 870-st t tajast %o aisterah ad . a 90%) ja 9% meesterahvad (2016. a 10%). Endiselt moo- dusta ad aisterah ad e a use eie klie dit tajatest - 93% (2016. a 93%) ning meesterahvaid on 7% (2016. a % . Tugitee ustes t ta % aisterah aid ja 26% meesterahvaid (enamuses halduse ja logistika osako at tajad . Joonis 13. T tajate va useli e jagu e i e 22% 60-... a 21% 18% 34% 50-59 a 35% 36% 24% 40-49 a 24% 25% 13% 30-39 a 13% 15% 7% ..-29 a 7% 8% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 2017 2016 2015 Erialakoolitus ja täie d pe . aastal suu asi e koolituse p hir hu tege usjuhe dajate erialasele koolitusele (vt. Tabel ). Te- ge usjuhe daja tu ise koolituse lä isid sel aastal tege usjuhe dajat . aastal . . aastal alusta ud Talli a Ter ishoiu K rgkoolis tege usjuhe daja t kohap hise ppe esi ese le - uga l petasid . aastal eie ette tte tege usjuhe dajat. “uu asi e sel aastal t tajaid ak- tii se alt taotle a tege usjuhe daja kutset lä i kutseko isjo i i g ko isjo i otsusega o istati tegevusjuhendaja, tase 4 kutse 10 tegevusjuhendajale. Meie koost part er Jär a aa Kutsehariduskeskus a as . aastal eri oodulite koolitusgrupid ÖT ja ÖK ppele i g e des osales t tajat ÖT täie dkoolitusel ja t tajat ÖT täie d- koolitusel . aastal eri oodulite koolitusele t tajaid ei suu atud . T ta ise toeta ise täie d- koolitusele e . aastal t tajaid ei suu a ud, sest tee us läks aasta l pu seisuga “Ale Hea Hoog. Ase duskodu kas atusala t tajate aaskoolitusel osales t tajat. “ai e sel aastal küll paljudele tege usjuhendajatele pakkuda erialast koolitust, kuid gruppe on keeru- li e ko plekteerida, sest pikajalise koolituse ppeperiood ja ajaka a o i te sii e i g see pi ges- ta üksuste t ajaka ade pla eeri ist. A dsi e eie selle aasta p hilisele koolitsupart erile, Jär a- aa Kutsehariduskeskusele ka sellekohast tagasisidet i g järg ise aasta erialaste täie dkoolituste perioode on koolitaja pikendanud. Tegevusaruanne 2017 27 Tabel 2. Erialasel täie d ppel koolitatud klie dit tajate arv TJ erialane baaskoolitus ÖT 40 h erimoodul ÖK 60 h erimoodul 2015 16 3 12 2016 25 0 0 2017 68 8 9 Tege usjuhe dajatele laie e täie dkoolituse ue h tege usjuhe daja ppe äol, kui t taja ei asta uudele sotsiaalhooleka deseaduses toodud k alifikatsioo i uetele äiteks sotsiaalt ala e i psühholoogiaala e k rgharidus . Nii plaa i e jätku alt tege usjuhe dajate täie d peta ist, kuid seaduse alusel o suur osa eist o jätku alt erialase täie d ppe järjekorras vt. joonis 14). Erialase täie dkoolituse järjekorras7 ole ate t tajate hulk o u riliselt . aasta jooksul ähe e ud jäädes t tajate suhtar uga rreldes eel e ate aastatega sa asse suurusjärku. Kohustusliku täie d- koolituse hulka kuulu ka ase duskodu kas atusala t tajate tu i e aaskoolitus, kus selle aasta l pu seisuga koolitusjärjekorda ei ole. t tajat lä isid aasta jooksul koolituse i g k ik selle tee use osutajad asta ad k alifikatsioo i uetele. Joonis 44. Erialase täie d ppe järjekorrad 300 275266 250 203 200 150 100 59 65 57 50 28 38 36 22 36 11 0 0 8 0 0 TJ260 h ÖK h ÖT h TT 40 h ÖT hooldajad AK baaskoolitus erimoodul erimoodul erimoodul 2015 2016 2017 N uetekohase älja ppega o klie ditee indajate seas t tajaid % ulatuses (2016. aastal 57%)8 (vt. joonis 15 . K alifitseeritud t j u osakaal o t us ud iga tee use l ikes, .a TT tee usel, kus e t tajaid . aastal koolitusele ei suu a ud. 7 Tegevusjuhendajad registreeritakse k alifikatsioo i puudu isel t le asudes h aaskoolitusele i g ajadusel lisaks tee usele asta ale koolituse eri oodulile ÖT h, ÖK h, TT h, AK 160 h). 8 N uetekoha e k alifikatsioo o t tajal, kes o ähe alt keskharidusega ja tal o o a tee usele asta täie dkoolitus, kutse i tal o seaduse uetele asta k rgharidustase. Tegevusaruanne 2017 28 “otsiaalhooleka de seaduse uudatus pike das ku i . . i alust tege usjuhe daja a t - tada p hiharidusega i i esel, kui ta o registreeritud uetekohastele koolitustele i g ase dus- kodu t tajatele pike dati registreeri iskohustus . . . aastani. Joonis 15. Kvalifikatsioo i uetele vastavate t tajate arv 350 312 299 297 300 250 186 168 200 118 150 75 70 100 65 64 56 53 53 48 46 39 36 27 26 21 21 19 50 15 14 14 8 0 0 0 kv-ga kv-ta kv-ga kv-ta kv-ga kv-ta kv-ga kv-ta kv-ta ÖH ÖT ÖK TT KE 2015 312 186 65 64 26 46 27 8 2016 297 168 53 75 14 53 0 36 21 15 2017 299 118 56 70 19 48 0 14 39 21 . aastal osalesid ette tte t tajad asta alt koolitusplaa ile ka teistel sise- ja äliskoolitustel. Kokku ttes osales sisekoolitustel t tajat . aastal ja äliskoolitustel t tajat (2016. aastal 1625) (vt. tabel 6). Väliskoolitustel osalejate ar o ähe e ud seet ttu, et sel aastal ei ol ud eil pla eeritud ühtegi ii h l a at koolitust agu oli eel isel aastal puhastustee i duse koolitus. Koolitustesse investeerisime 2017. aastal 24 197 koolitustunni ulatuses (2016. aastal 20 123). Kooli- tustu de t taja kohta oli tu di . aastal tu di i g kesk i e koolituskulu t taja kohta 51 € (2016. aastal 93 €). Kogu aasta jooksul osales erinevatel koolitustel kokku t tajat, eist klienditeenindajaid oli 717 (vt. tabel 5). Vähe e ud o koolitustel osalejate ar , kuid suure e ud koolitustu dide aht seoses eelk ige pikaajaliste tege usjuhe dajate täie dkoolitustega. Tabel 3. 2017. koolitustel osale ud t tajate arv valdko dade l ikes Kliendi- Toitlustus Majutus ja Üldjuhti i e SAHH Kokku teenindus logistika Koolitustunnid 23 463 5 20 316 393 24 197 Osalejate arv 717 1 5 46 33 802 Sisekoolitused . aastal osales sisekoolitustel kokku t tajat sisekoolitaja juhe da isel sh uute kodude koolitustel aldko ajuhid, haldusgrupi juhid, perso alit tajad, tee uste osako at tajad , lisaks Tegevusaruanne 2017 29 uute üksuste juhid, kes aktii selt koolitusprotsessis osalesid ja seda uues üksuses kohapeal juhtisid. “isekoolituse a käi itus sel aastal ter iseala e täie dkoolituse progra e- ppe a. Olulisemad sisekoolitused olid: • Es ajuhe da ise koolitused uutele üksustele t tajale tu i ulatuses ; • Uute üksuste t tajate jätkukoolitus, is toi usid sel aastal es akordselt - kuud peale ük- suste a a isi. Edaspidi o jätkukoolitus pla eeritud - kuud peale üksuse a a ist. Koolitusele kaasatakse it e üksuse t tjad koge uste aheta iseks, lahe datakse rüh at na kliendi- juhtu eid CARe p hi tetest lähtu alt i g korratakse üle tege usplaa ide koosta ise p hi- tted ja pro lee se käitu ise juhti i e. Jätkukoolitust iis lä i tee uste osako d, kokku osa- les t tajat. • Ohutu s idu koolitus eri e ates üksustes, ida iis lä i logistikajuht ja illes osales t tajat; • E- ppe a lä ita ter iseala e täie dkoolitus, ille o lä i ud t tajat. Väliskoolitused Ette tte ja tee usüksuste ajadustest i g i alustest lähtu alt osalesid t tajad eri e atel kooli- tustel, millest koolitusmahukamad olid: • TEACCH metoodika koolitus; • ter iseala e täie dkoolitus, is toi us es alt ko takt ppe a, kus toi u ud loe gud sal estati i g eist t tati älja koolituse e- ppe or ; • tege usjuhe daja koolitus ja t kohap hi e pe; • tege usjuhe dajate täie dkoolituste eri oodulid ÖK ja ÖT . Lisaks osalesid tugitee uste t tajad o a aldko at s ajalikel täie dkoolitustel ja se i aridel i g klie ditee i dajad kodudes i g üksustes lä isid eri e aid koolitusi o a ko pete tside arenda- miseks. “a uti koolitasi e eri e ate seadustega ette ähtud a alikel koolitustel t tajaid, kus tu istused olid aegunud – es aa i älja ppe- ja täie dkoolitused, t keskko a oli ikud ja spetsialistid j . Koost s MTÜga Vai upuu said eri e a üksuse klie did sääst a tar i ise koolitust, kus käsitleti teemadena riitumist ja riiete hooldust, aja planeerimist, ostuvalikuid poes jm. . aastal jätkasi e aktii selt uue t taja es ase koolitusega ja pare dasi e seda korral, sh si- seauditi tulemusel tehtud ettepa ekute alusel. Õpeta i e läks praktilise aks, i te sii suse ähe - da iseks iisi e ühe ppepäe a ar elt tege usplaa ide praktilise koosta ise tee usüksuse a a ise järgsele ajale. Tegi e ka jätkukoolituse . aastal a atud üksuste t tajatele ki istamaks kliendi- t p hi tteid ja praktikaid. Tegevusaruanne 2017 30 Tabel 4. Koolitused liigiti ja koolitustel osale ud t tajate arv Koolituse liik Osalejate Osalejate arv 2017 arv 2016 SISEKOOLITUSED – klie dit : uute üksuste uue t taja koolitus, TT sissejuhatav 281 207 koolitus, pro lee e käitu i e, terviseala e täie dkoolitus, Kovisioo j SISEKOOLITUSED - muu: ohutu s idu koolitus, Ex el, Delta j s 111 179 SISEKOOLITUSED KOKKU 392 386 KOHUSTUSLIKUD KOOLITUSED – klie dit : tegevusjuhendaja 260h, asenduskodu 110 64 t tajate aaskoolitus j ERIALA“ED TÄIENDKOOLITU“ED – klie dit : TEACCH, Ha et, ähk ekoolitus, ter- 224 1412 viseala e täie dkoolitus j KOHUSTUSLIKUD KOOLITUSED – uu: es aa i, toiduhügiee , t keskko a oli i- 40 60 kud jm ERIALA“ED TÄIENDKOOLITU“ED – muu: riigihanked, transpordikorraldus, maksun- 36 89 dus ja raa atupida i e, ehitusseadustik, a d ekaitse, t igus, korruptsioo i e - netamine jm VÄLISKOOLITUSED KOKKU 410 1625 T tajate tervis Oleme viimastel aastatel jälgi ud t tajate ter ist suure a tähelepa uga i g otsi e jätku alt eet eid ter ise hoid iseks ii palju kui t a djal i alik i g ka t heaolu kas ata iseks. Kuigi t i etuslehtede ar o rreldes kahe eel ise aastaga t us ud, oli haigestu isi kalendri- päe ades . aastal rra ähe kui . aastal (vt. tabel 7). Vähe e ud o üle päe aste haiguslehtede ar . Kesk i e t lt ee al ii i ise aeg o ähe e ud - 2015. aastal 16, 2016. aastal ja . aastal päe a. Tabel 5. T v i etuse t ttu ee alvii i i e t st T i etusleht sh haigestumine sh t etus sh hooldusleht Lehtede arv 2015 815 682 14 119 Lehtede arv 2016 728 599 10 119 Lehtede arv 2017 855 693 11 151 Kale dripäe i 1 2307 10981 293 1033 Kale dripäe i 9934 8696 289 949 Kale dripäe i 9591 8315 204 1072 Tegevusaruanne 2017 31 Enim haigestumisi leidis aset vanusegrupis 50- aastat t tajat , järg ise a a usegrupis - t tajat i g - aastat t tajat (vt. Tabel ). P hje duseks o see, et e des a u- segruppides o e a us eie t tajatest – asta alt %, %, %t tajate koguar ust. Vii ase kol e aasta jooksul o t i etuslehtede tjate äär t tajatest jää ud a usegrupiti sar aseks. Tabel 8. T v i etuslehti v t ud t tajate arv va usegruppide l ikes Kuni 20 aastat 20-29 30-39 40-49 50-59 60-… 2015 1 49 75 81 137 69 2016 0 59 70 73 105 67 2017 0 39 78 78 112 82 Ter isliku seisu di t ttu l petati t a dja algatusel kaks t lepi gut . aastal lepi gut, . aastal lepi gut . T tajatele o akstud haigushü itist 568 € haigestu ise . päe ast ku i . päe a i , ida o 972 € rohkem kui 2016. aastal. Hü itise kas t i etuslehtede ar u ähe e- ise k r al o seletata t tasude t usust tule e a kesk ise t tasu t usuga hü itise aks isel. Vabatahtlikud ja praktikandid Välis aiste pikaajaliste a atahtlikke kaasa isega paistsid .aastal sil a T rva, Imastu Kool- Kodu, Vilja di Näituse ja Mä i äe, Karula. Va atahtlikud olid pärit: I astu Kool-Kodus Kreekast, Ukrai ast, T r a kodusse “aksa aalt, Ukrai ast, Ve e aalt i g Karula ja Vilja di kodudes “aksa- aalt. Tee usüksustest saadud tagasiside p hjal toeta a atahtlike kaasa ist hea koost EstYes orga isatsioo iga i g T tukassaga ii a atahtlike kui praktika tide osas. “a as toodi älis aiste a atahtlike kaasa ise pro lee idega älja rasket koha e ist eie klii a ja tal ise pi edusega ning koduigatsust. Vastu t ad kodud o tei ud head t d a atahtlike toeta isel. Eesti praktika - tide puhul o takistuseks keh tra spordiühe dus, kui kodu asu keskusest ee al, sa uti ei ole sule- tavad kodud atraktiivsed oma keskkonna poolest. Praktikantide ja vabatahtlike kaasamisel pakuvad eile ko kure tsi ka lasteasutused ja päe akeskused, ille keskko d o ärksa tutta a ja uga- a . Meie i alused a atahtlike ja praktika tide osas o kuulata ja a istada, kaasata ühistege us- tele, äljas itudele i g korralik t ala e juhe da i e. Pikaajalistele a atahtlikele a da ligipääs kodu saidi luge iseks, et olla i foga kursis ja tu da e d tii i liik e a. V iksi e edaspidi kaasata ka teiste erialade praktikante (juhtimine, toitlustus, andragoogika, logistika jne), sest i alusi pa us- tada leiame pea igas valdkonnas. Ase dustee istujaid tsid astu Vilja di Näituse, Karula ja T r a Kodud, Tartu Kau ase. Üldkasuliku t i i estega tegelesid V isiku, Rak ere Lille ja I astu. Olime 2017. aastal praktikakohaks 11 koolile – Jär a aa Kutsehariduskeskus praktika ti , Kures- saare a etikool praktika ti , Lää e-Viru Rake dusk rgkool praktika ti , Pär u aa Kutseha- riduskeskus praktika t , Pär u aa Kutsehariduskeskus praktika t , Talli a Ter ishoiu K rgkool Tegevusaruanne 2017 32 (13 praktika ti , Talli a Ülikool praktika t , Tartu Ter ishoiu K rgkool praktika t , Tartu Üli- kooli Pär u Kolledz praktika ti , V ru aa Kutsehariduskeskus praktika t . Uue suu a a tsi e praktika te ka tugitee ustesse – finants- ja personaliosakonda Tallinna Majan- duskoolist praktika ti . Lisaks tuli praktika te ka erakoolitaja Lu i OÜ tege usjuhe daja h täie dkoolituselt praktika ti , eid praktikaid tehti V isiku, J ge a, Karula i g Kolu ere tee usük- sustes. T tukassa t praktika te oli . Meile o oluli e ka t j u kas ata i e a atahtlike ja praktika tide hulgast. T tukassa praktika tide ja a atahtlike äol asus eile t le i i est, seal- hulgas t praktika ja a atahtliku t kaudu i i est. Koolide praktika tidest ei asu ud 017. aas- tal t le ükski i i e e, kuid looda e tule ikus seda u rit suure dada T korraldust toeta ad tehnoloogilised lahendused Alates . aastast toi u perso alihaldus ja palgaar estus i g t ajaar estus StaffLogicu ja Directo tarkvarade baasil. Kuigi eil o soo kasutada a d ete halda iseks ja a alüüsi iseks aksi- aalselt i fosüstee e, o kahjuks e de are dajate kohapeal e i ekus adal ja ii ole e aasta jooksul tegel ud pisitäie dustega, et vajadused oleks enam- ähe rahuldatud. Klie dit valdkonnas algatasime e-toimiku projekti, millega soovime automatiseerida kliendiand- ete haldust ja a alüüsi. Esialg e äriprotsess o kaardistatud ja projekti eesko d jätka t d ka 2018-2019. aastal. Seni oleme klie dit tajate teabehalduse lahendamiseks lihtsusta ud e de t - lauavaadet, tegeleme siseste saidisüstee ide lihtsusta isega ja püüa e ähe dada ürokraatiat. Oluli e t l ik puudutas IKT t korralduse korrasta ist, illeks iisi e lä i IT taristu ja ole asole- ate t juhe dite auditi. Auditi tule usel uue dasi e o a kordasid i g ärske dasi e pikaakalist IKtstrateegiat. IKT tehnilised arengud Ette tte i fosüstee i t ki dluste ja tur alisuse t st iseks ühe dasi e lai rgu ühtseks keskhadu- sega sise rguks. Kogu rguliiklus käi lä i tse traalse tule üüri. 2017. aastal l ppesid se ised ar utit kohtade liisi gud ja ahetasi e älja pea k ik o a ar utid. Kokku o ette ttes lauaar utit ja sülear utit. “ülear utite hulk o kas a ud, sest kogukon- dadesse rajatud korterites o tege usjuhe daja t o ill e i g e ad said sülear utid. Tegevusaruanne 2017 33 Riskide hindamine, korruptsioonivastane tegevus 2017. aastal olid siseaudiitorite fookuses ERFi projekti rakendamisega seotud teenuseosutamise, per- so ali ja aja dusliku jätkusuutlikkuse riskide aa da istege used. Lisaks ko sulteerisid siseaudii- torid meid IT taristu ja teenuste paremaks korraldamiseks. K ige p hi ttelise ad ettepa ekud tulid siseaudiitoritelt teenuste ja personali arendamise audi- tist. Auditi ees ärgiks oli hi ata eie t d klie tide ette al ista isel koli iseks ERFi projekti raa- es looda atesse uutesse tee useüksustesse. Audiitorid a eetküsitlesid kodude juhte ja klie tide ette al ista isega seotud t tajaid. Siseaudiitorid leidsid, et ette ttest tehta t paku du- kat ki dlustu et, et klie did o ette al istatud ja perso al teadlik o a ülesa etest. ERFi fi a tsjuhti ise siseauditis hi ati, kuidas ette tte ar estab ERFi projekte ellu viies majandus- liku jätkusuutlikkusega uute tee useüksuste ülalpida isel. “iseaudiitorid leidsid, et ette ttest teh- ta t paku dukat ki dlustu et, et uued üksused saa ad tule ikus hakka a. “eda ohusta ad siseaudiitorite hinnangul p hiliselt kaks asjaolu: t tajate palgad o adala ad rreldes ald- ko a kesk istega, is tähe da , et tule ikus ei pruugi e leida piisa al ar ul ja ko pete tsiga t - tajaid; toitlustuse ja ajutustee usega tee ita tulu o äike ega jäta ruu i potentsiaalsetest hin- at usudest tule e ate kulude kas uks. Ar esta e igapäe at s ja ERFi projektide juhti isel äljatoodud tähelepa ekute ja riskidega. K ik ülaltoodud riskid ii tee uste-, personali- kui fi a tsjuhti ises o eil ERFi projekti käigus hi atud ning maandame neid. Korruptsioo iriskide e eta isel lähtu e kehti ast seadusa dlusest, eetilisest ja ausast äripida i- sest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid. T taja kohustused ja astutus – t taja igused ja kohustused tule e ad t lepi gust ja t lepi gu seadusest. Eelk ige o t taja kohustatud tege a kokkulepitud t d i g täit a il a erikorraldu- seta ülesa deid, is tule e ad t iseloo ust it üldisest käigust i g hoid a t a dja äri- ja toot issaladust i g itte osuta a t a djale ko kure tsi, sealhulgas itte t ta a t a dja loata ii ase ko kure di juures. T taja kohustus o hoida saladuses talle t suhte raa es teata- aks saa ud asjaolusid, ille saladuses hoid iseks o t a djal igustatud hu i. Juhtorgani kohustused ja vastutus - juhatuse liik eks ei i olla ka isik, kelle suhtes kohus o asta- alt karistusseadustiku Kar“ §-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel o keelatud tegutseda sa al tege usalal, illel tegutse äriühi g, i kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse i kohtulahe di alusel. Juhatuse liik eks ei i olla ukogu liige. Juhatus pea ette tte juhti isel ki i pida a ukogu seaduslikest korraldusest. Tehi gud, is älju ad igapäe ase tege use raa est, i juhatus teha ai ult ukogu usolekul. Juhatus o arua deko- hustuslik ukogu ees. Juhatuse liik ed pea ad o a t kohustusi täit a ta aliselt oodata a hoo- Tegevusaruanne 2017 34 lega ja ole a ette ttele lojaalsed, eelk ige tähe da see, et juhatuse aga ka ukogu liik ed pea- vad o a a etikohustuste raa es k iki tehi guid hi ates sead a esikohale juhita a ette tte ja itte e da hu id. Juhatuse liik etele aksta a tasu suurus ja aks ise kord ääratakse ukogu otsusega. Ette te o auditeeri iskohustusla e. Varade soetamine, üük ja i e teeri i e – ette ttes o kehtestatud ha gete kord ja e a pakku- miste kord. Iga-aastaselt i e teeritakse aja dusaasta arua de koosta ise käigus p hi arad ja laod. Väike arade i e teeri i e toi u tee useüksuse p hiselt kord kahe aasta jooksul. Kaupade ja tee uste soeta isel lähtu e Riigiha keseadusest. Hea ühi gujuhti ise ta a arua e Aktsiaselts Hooleka detee used järgi hea ühi gujuhti ise ta a HÜT p hi tteid, kuid sellest o ka i gaid era deid, ida kirjelda e ja p hje da e. Üldiselt tegutse ad üldkoosolek, ukogu ja juhatus sa adel alustel, kuid riigi araseadus ja ette tte p hikiri ti gi ad ka eri e usi. Üldkoosolek Meie ette te o % riigile kuulu äriühi g, ille üldkoosolekuks o ai uisikuliselt sotsiaalkaitse- minister. Seet ttu ei a alda ette te üldkoosoleku aterjale ja üldkoosolekule eldud tea et eraldi ee ilehel, aid tee selle igel ajal ja uetekohaselt sotsiaalkaitse i istrile kättesaada aks. Üld- koosolekul osalevate isikute ringi kiidab heaks sotsiaalkaitseminister ja sinna ei ole olnud kaasatud audiitor. Audiitori e ora du ja järeldusotsus o ol ud alati üldkoosolekule kättesaada . Juhatus Juhatuse pree iasüstee i ei ole eraldi ette ähtud. Juhatusele aksta ad tasud ja tule uspalk o kirjeldatud p hikirjas i g juhatuse liik ete lepi gutes. K ik eed tugi e ad riigi araseadusele. Ju- hatusse kuulusid 2017. aastal: Nimi Ametikoht Tasud 2017 Ametisoleku aeg Maarjo Mä d aa Juhatuse esimees 62 250 13.08.2015 kuni 13.08.2019 Piret Lemsalu Finantsdirektor 57 193 07.05.2016 kuni 07.05.2020 Liina Lanno Teenuste direktor 52 018 31.10.2015 kuni 31.10.2019 KOKKU 171 461 N ukogu Ette tte p hikirjaga o ääratud, et ette tte ukogu koos e iiest liik est ja üldkoosolek i e- ta eist kol sotsiaalkaitse i istri ja kaks raha dus i istri ettepa ekul. N ukogu liik ed i eta- takse kol eks aastaks ja eile akstakse p hikirja järgi rdset tasu, kuid ukogu esi ehele i üldkoosolek äärata suure a tasu. Tasude aks isel lähtu üldkoosolek peale p hikirja ka riigi a- raseadusest ja raha dus i istri äärusest. Tegevusaruanne 2017 35 A“ Hooleka detee used ukogusse kuulusid aastal 7 järg ised i i esed: Nimi Organisatsioon Tasud 2017 Liikmeks oleku aeg Marika Priske, Sotsiaalministeerium 6 300 18.06.2014 kuni 18.06.2017 N ukogu esi ees Väi o T e ets Rahandusministeerium 2 128 29.03.2016 kuni 03.07.2018 T u Lillelaid Rahandusministeerium 4 528 22.12.2016 kuni 03.07.2018, 03.07.2018 kuni 03.07.2021 Maret Maripuu T i spektsioo 1 773 09.09. 2011 kuni 03.07.2018 Hille Martisen Sotsiaalministeerium 1 741 29.05.2014 kuni 29.05.2017 Janar Holm, Sotsiaalministeerium 3 809 03.07.2018 kuni 03.07.2021 N ukogu esi ees Katrin Tsuiman Sotsiaalministeerium 2 400 03.07.2018 kuni 03.07.2021 Jaanus-Janek Juss 2 400 03.07.2018 kuni 03.07.2021 KOKKU 25 081 N ukogu liik etele ei kehti ud uid pote tsiaalseid kohustusi ega soodustusi. Teabe avaldamine Ette tte ei a alda ee ilehel üldkoosoleku ja ukogu koosolekute toi u ise ega koosolekul käsit- le ate tee ade kohta aterjale, sest äriühi gul o aid üks aktsio är. Finantsaruandlus ja auditeerimine Alates 2016. majandusaastast auditeeri ko tser i OÜ KPMG Balti s, lepi g s l itud kol eks aas- taks riigihanke tulemusel. Tegevusaruanne 2017 36 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 7 565 452 5 662 734 2 Nõuded ja ettemaksed 1 382 862 378 621 3,10 Varud 38 256 46 421 Kokku käibevarad 8 986 570 6 087 776 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 62 692 77 255 6 Materiaalsed põhivarad 34 020 744 33 231 237 7 Kokku põhivarad 34 083 436 33 308 492 Kokku varad 43 070 006 39 396 268 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 237 Võlad ja ettemaksed 3 151 791 2 926 273 4,9 Eraldised 61 180 45 885 Sihtfinantseerimine 38 423 1 342 10 Kokku lühiajalised kohustised 3 251 394 2 973 737 Kokku kohustised 3 251 394 2 973 737 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 409 155 7 152 860 11 Ülekurss 3 498 024 3 498 019 Kohustuslik reservkapital 715 286 715 286 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 25 056 366 27 229 694 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 139 781 -2 173 328 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 39 818 612 36 422 531 osanikele kuuluv omakapital Kokku omakapital 39 818 612 36 422 531 Kokku kohustised ja omakapital 43 070 006 39 396 268 37 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Müügitulu 20 315 719 20 474 603 12 Muud äritulud 5 880 645 537 069 13 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 5 697 2 863 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 483 524 -5 308 673 14 Mitmesugused tegevuskulud -2 069 549 -2 140 110 15 Tööjõukulud -12 446 783 -12 577 541 16 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 693 264 -3 048 281 6,7 Muud ärikulud -371 295 -149 862 17 Ärikasum (kahjum) 3 137 646 -2 209 932 Intressikulud 0 -30 Muud finantstulud ja -kulud 2 135 36 634 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 139 781 -2 173 328 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 139 781 -2 173 328 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) 3 139 781 -2 173 328 38 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 3 137 646 -2 209 932 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 693 264 3 048 281 6,7 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 3 158 25 624 Muud korrigeerimised -5 625 726 -385 848 10 Kokku korrigeerimised -2 929 304 2 688 057 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -5 775 -35 759 3 Varude muutus 8 165 5 509 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 138 293 59 997 9 Kokku rahavood äritegevusest 349 025 507 872 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -3 171 970 -2 504 903 7 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 55 990 144 802 7 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 4 641 480 210 000 10 Laekunud intressid 28 430 49 359 3 Kokku rahavood investeerimistegevusest 1 553 930 -2 100 742 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -237 -6 523 Makstud intressid 0 -33 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -237 -6 556 Kokku rahavood 1 902 718 -1 599 426 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 662 734 7 262 160 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 902 718 -1 599 426 2 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 565 452 5 662 734 39 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2015 7 152 860 3 498 019 715 286 27 229 694 38 595 859 Aruandeaasta kasum -2 173 328 -2 173 328 (kahjum) 31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 056 366 36 422 531 Aruandeaasta kasum 3 139 781 3 139 781 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 256 295 5 256 300 31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 196 147 39 818 612 Aktsiakapitali kohta on informatsioon lisas 11. 40 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Hoolekandeteenused 2017. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse Standardiga ning riigi raamatupidamise üldeeskirjaga. Eesti Finantsaruandluse Standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. AS Hoolekandeteenused kasutab konsolideeritud kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1 Konsolideeritud kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS Hoolekandeteenused (emaettevõte osalusega 100%) ja SA Hea Hoog (tütarettevõte). Emaettevõtte konsolideerimata aruandes rakendatakse tütarettevõttesse investeeringu kajastamisel soetusmaksumuse meetodit vastavalt RTJ 11 paragrahvidele 27-34. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtte vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (va arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on aruandekuupäeva seisuga hinnatud ümber eurodesse aruandekuupäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevust- ja finantspoliitikat. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on konsolideeritud bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. 41 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul, kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 5 000 eurot. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema jääkmaksumuses. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eur Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Maa Piiramatu Ehitised ja rajatised 10-50 aastat Masinad ja seadmed 3-10 aastat Muu materiaalne põhivara 2-5 aastat Rendid Kapitalirendiks loetakse kontsernis rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kontsern kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne aruande kuupäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Sihtfinantseerimine Kontsern on lähtub tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse kasumiaruandes tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Kui tingimused ei ole täidetud, siis kajastatakse toetust bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetus-maksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus); varade soetamise toetusena saadud summa kantakse perioodi tulusse, kulusse aga soetatud vara kasuliku eluea jooksul. 42 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sihtfinantseerimie tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastaminse vajadus sai teatavaks. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on ostjale üle läinud, tasu laekumine on tõenäoline ning tehingu tulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele aruande kuupäeval. Valmidusaste on kindlaks määratud lähtudes aruande kuupäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Kuni 31.12.2014 oli maksumäär 21/79. Alates 2015. aastast on on maksumäär 20/80. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Seotud osapooled Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik: (a) on AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige; või (b) omab kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest: (a) ettevõte ja AS Hoolekandeteenused on ühise kontrolli all; (b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte; (c) ettevõte omab AS Hoolekandeteenused üle kontrolli või olulist mõju; (d) ettevõte on AS Hoolekandeteenused kontrolli või olulise mõju all; (e) ettevõtted, mille üle AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju; (f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel on arvesse võetud suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. AS Hoolekandeteenused loeb seotud osapooleks oma tütarettevõtet sihtasutust Hea Hoog. Aruandekuupäeva järgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid aruandekuupäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodi või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Aruandekuupäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Pangakontod 7 565 452 1 961 681 Tähtajaline hoius 0 3 701 053 Kokku raha 7 565 452 5 662 734 43 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 186 265 186 265 Ostjatelt 189 691 189 691 laekumata arved Ebatõenäoliselt -3 426 -3 426 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 8 326 8 326 4 tagasinõuded Muud nõuded 239 239 Intressinõuded 29 29 Viitlaekumised 210 210 Ettemaksed 46 939 46 939 Tulevaste 46 939 46 939 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 1 125 674 1 125 674 10 põhivarade katteks Saamata sihtfinantseerimine 7 577 7 577 10 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 7 842 7 842 10 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 1 382 862 1 382 862 ettemaksed 44 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 124 774 124 774 Ostjatelt 129 993 129 993 laekumata arved Ebatõenäoliselt -5 219 -5 219 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 29 963 29 963 4 tagasinõuded Muud nõuded 28 559 28 559 Intressinõuded 26 324 26 324 Viitlaekumised 2 235 2 235 Ettemaksed 54 158 54 158 Tulevaste 54 158 54 158 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 135 326 135 326 10 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 5 841 5 841 10 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 378 621 378 621 ettemaksed 2017. aastal kanti kuludesse klientide lootusetuks tunnistatud nõudeid 2 176 euro eest (2016. aastal 491 euro eest) ja ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid 1 793 euro eest (2016. aastal 6 697 euro eest). Ettemakstud tulevaste perioodide kulude hulgas on summas 43 837 eurot (2016. aastal 52 780 eurot) ettemaksed teenuste eest (periodiseeritavad kindlustuskulud, kulud perioodikale jne.) ning töö- ja puhkusetasude ettemaksed summas 3 102 eurot (2016. aastal 1 378 eurot). Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 13 211 10 522 Üksikisiku tulumaks 115 222 114 403 Erisoodustuse tulumaks 11 162 9 687 Sotsiaalmaks 249 634 246 044 Kohustuslik kogumispension 11 807 11 965 Töötuskindlustusmaksed 16 119 16 172 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 12 762 14 999 Ettemaksukonto jääk 8 326 29 963 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 8 326 429 917 29 963 423 792 Vt. ka lisa 3. 45 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2016 31.12.2017 Vaimupuudega ja psüühilise erivajadusega 90003781 Sihtasutus Hea Hoog Eesti isikute ning ainesõltlaste 100 100 hoolekandeasutuste tegevus. Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Ehitised 31.12.2016 Soetusmaksumus 166 490 166 490 Akumuleeritud -89 235 -89 235 kulum Jääkmaksumus 77 255 77 255 Müügid -16 425 -16 425 Amortisatsioonikulu -16 362 -16 362 Allahindlused väärtuse -6 062 -6 062 languse tõttu Ümberliigitamised 24 286 24 286 31.12.2017 Soetusmaksumus 174 351 174 351 Akumuleeritud -111 659 -111 659 kulum Jääkmaksumus 62 692 62 692 46 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 547 838 40 667 147 1 532 418 785 413 1 487 768 46 020 584 Akumuleeritud kulum -10 936 321 -1 349 478 -503 548 -12 789 347 Jääkmaksumus 1 547 838 29 730 826 182 940 281 865 1 487 768 33 231 237 Ostud ja parendused 256 300 57 674 3 213 384 3 527 358 Amortisatsioonikulu -2 501 195 -64 656 -111 052 -2 676 903 Allahindlused väärtuse languse -828 -828 tõttu Müügid -33 445 -23 178 -3 497 -60 120 Ümberliigitamised -5 917 3 427 513 38 872 20 600 -3 481 068 0 31.12.2017 Soetusmaksumus 1 763 948 43 992 288 1 628 964 797 901 1 220 084 49 403 185 Akumuleeritud kulum -13 358 322 -1 414 134 -609 985 -15 382 441 Jääkmaksumus 1 763 948 30 633 966 214 830 187 916 1 220 084 34 020 744 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2017 2016 Maa 23 500 0 Ehitised 32 490 130 565 Masinad ja seadmed 14 237 Kokku 55 990 144 802 Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2017 2016 Kasutusrendikulu 236 699 176 333 47 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2017 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 1 008 744 1 008 744 Võlad töövõtjatele 1 230 479 1 230 479 Maksuvõlad 429 917 429 917 4 Muud võlad 11 906 11 906 Muud viitvõlad 11 906 11 906 Saadud ettemaksed 2 142 2 142 Muud saadud ettemaksed 2 142 2 142 Puhkusereserv 66 886 66 886 Töötasudelt arvest.deklareerimata 401 717 401 717 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 3 151 791 3 151 791 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 712 989 712 989 Võlad töövõtjatele 1 154 231 1 154 231 Maksuvõlad 423 792 423 792 4 Muud võlad 12 286 12 286 Muud viitvõlad 12 286 12 286 Saadud ettemaksed 3 650 3 650 Puhkusereserv 57 576 57 576 Töötasudelt arvest.deklareerimata 561 749 561 749 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 2 926 273 2 926 273 Lisa 10 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 48 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Siseministeerium 0 -175 000 301 132 126 132 Kokku sihtfinantseerimine -175 000 301 132 126 132 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium (toetused) 15 985 -145 275 144 325 15 035 Siseministeerium -18 888 -35 000 52 546 -1 342 Kokku sihtfinantseerimine -2 903 -180 275 196 871 13 693 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine -2 903 -355 275 498 003 139 825 31.12.2016 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2017 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rahandusministeerium 0 -4 473 684 2 356 5 597 002 1 125 674 Siseministeerium 126 132 -175 000 4 847 44 021 0 Kokku sihtfinantseerimine 126 132 -4 648 684 7 203 5 641 023 1 125 674 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium (toetused) 15 035 -151 993 152 376 15 418 Siseministeerium -1 342 -105 000 67 919 -38 423 Kokku sihtfinantseerimine 13 693 -256 993 220 295 -23 005 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 139 825 -4 905 677 7 203 5 861 318 1 102 669 Lisa 11 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Aktsiakapital 7 409 155 7 152 860 Aktsiate arv (tk) 113 987 110 044 Aktsiate nimiväärtus 65 65 Kontsern on emiteerinud aktsiaid ülekursiga 3 498 019 eurot järgmiselt: 2009. aastal emiteeriti 52 852 lihtaktsiat nimiväärtusega 3 377 858 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivarasse. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga summas 3 378 190 eurot. 31.12.2009 seisuga oli ülekurss 3 498 012 eurot. 2010. aastal emiteeriti 7 153 lihtaktsiat nimiväärtusega 457 160 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivaraga. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga 2 eurot. 2012. aastal suurendati aktsiakapitali 1071 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 69 615 eurot ja ülekursiga 5 eurot. 2017.aastal suurendati aktsiakapitali 3 943 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 256 295 eurot ja ülekursiga 5 eurot. 49 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12 Müügitulu (eurodes) 2017 2016 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 20 315 719 20 474 603 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 20 315 719 20 474 603 Kokku müügitulu 20 315 719 20 474 603 Müügitulu tegevusalade lõikes Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne 18 402 447 18 743 224 Teenuste müük 1 154 323 956 744 Varjupaikade tulud 117 794 84 461 Vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne 353 389 373 077 Asenduskoduteenus 287 766 317 097 Kokku müügitulu 20 315 719 20 474 603 Lisa 13 Muud äritulud (eurodes) 2017 2016 Tulu sihtfinantseerimisest 5 851 716 524 791 Muud 28 929 12 278 Kokku muud äritulud 5 880 645 537 069 Lisa 14 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2017 2016 Energia 1 197 886 1 200 845 Veevarustusteenused 228 895 230 463 Transpordikulud 103 003 98 402 Toiduained 940 576 891 299 Toitlustusteenus 812 733 853 576 Tervishoiuteenus, meditsiini ja hügieenitarbed 892 634 948 566 Inventar ja muud väikevahendid 494 973 459 893 Muud 812 824 625 629 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 5 483 524 5 308 673 50 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2017 2016 Mitmesugused bürookulud 496 425 442 473 Lähetuskulud 19 100 13 767 Koolituskulud 49 613 67 614 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 063 814 1 100 533 Konsultatsioonid ja juriidilised teenused 23 078 21 050 Transpordivahenditega seotud kulud 216 075 207 636 Kindlustuskulud 59 296 49 854 Töötervishoid 36 130 38 478 Muud 106 018 198 705 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 069 549 2 140 110 Maksukulud sisaldavad käibemaksukulu summas 994 720 eurot (2016. aastal 1 032 693 eurot), maamaksu, loodusressursside kasutamise- ja saastetasusid ning ettevõtte tulumaksu. Ettevõtte käibest moodustab 98% maksuvaba käive (Käibemaksuseaduse 16 p.4). Käibemaksukulu tekib sisendkäibemaksu otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi rakendamisel. Aastal 2017 arvestati sisendkäibemaksu proportsiooniga 2%. Lisa 16 Tööjõukulud (eurodes) 2017 2016 Palgakulu 9 277 495 9 366 311 Sotsiaalmaksud 2 982 263 3 034 826 Muud 187 025 176 404 Kokku tööjõukulud 12 446 783 12 577 541 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 940 981 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 924 925 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 219 237 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 7 8 Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 2017. aastal emaettevõttes 866 töötajat ja SA-s Hea Hoog 74 töötajat (2016. aastal vastavalt 911 ja 70). SA-s Hea Hoog osutavad võlaõigusliku lepingu alusel teenust AS-is Hoolekandeteenused teenustel viibivad kliendid, 2017.aastal töötas 210 klienti (2016. aastal 228). 51 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Muud ärikulud (eurodes) 2017 2016 Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 3 156 25 625 Käibemaksukulu 255 155 39 664 Väljamakstud toetused 110 531 84 467 Muud 2 453 106 Kokku muud ärikulud 371 295 149 862 Lisa 18 Tulumaks (eurodes) 2018. aastal on maksumäär 20/80 väljamakstud dividendide summalt. Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2017 moodustab 28 196 147 eurot (2016. aastal moodustas 25 056 366 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena on 5 639 229 eurot (2016. aastal oli 5 011 273 eurot). Netodividende saab välja maksta 22 556 918 eurot (2016. aastal 20 045 093 eurot). Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2017 2016 Arvestatud tasu 209 306 177 714 Ettevõtte asutas 09.04.2010 Sihtasutuse "Hea Hoog", mille eesmärgiks on erivajadustega inimeste abistamisel oma koha leidmisel ühiskonnas. 2017. aastal pakkus SA Hea Hoog tööhõivet kontserni 210 lepingulises töösuhtes olnud kliendile (2016. aastal 228-le kliendile). Fondi juhatuses on üks liige ja nõukogus 3 liiget. Tütarettevõtte tulem 2017. aastal oli 128 578 eurot (2016. aastal 18 985 eurot). Vt. ka lisasid 3 ja 9. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile avalikustatakse ainult tehingud, mis ei vasta õigusaktidele või raamatupidamiskohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimusele. Aruandeaastal selliseid tehinguid ei toimunud. Lisa 20 Sündmused pärast aruandekuupäeva Pärast aruandekuupäeva olulisi majandustulemusi mõjutavaid sündmusi ei ole toimunud. 52 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 21 Konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2017 31.12.2016 Varad Käibevarad Raha 7 445 687 5 617 517 Nõuded ja ettemaksed 1 247 267 326 353 Varud 23 177 36 624 Kokku käibevarad 8 716 131 5 980 494 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 6 6 Kinnisvarainvesteeringud 62 692 77 255 Materiaalsed põhivarad 34 020 744 33 231 237 Kokku põhivarad 34 083 442 33 308 498 Kokku varad 42 799 573 39 288 992 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 0 237 Võlad ja ettemaksed 3 065 637 2 874 698 Eraldised 61 180 45 885 Sihtfinantseerimine 38 423 1 342 Kokku lühiajalised kohustised 3 165 240 2 922 162 Kokku kohustised 3 165 240 2 922 162 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 409 155 7 152 860 Ülekurss 3 498 024 3 498 019 Kohustuslik reservkapital 715 286 715 286 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 25 000 665 27 192 978 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 011 203 -2 192 313 Kokku omakapital 39 634 333 36 366 830 Kokku kohustised ja omakapital 42 799 573 39 288 992 53 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Konsolideerimata kasumiaruanne (eurodes) 2017 2016 Müügitulu 19 635 484 20 022 066 Muud äritulud 5 842 719 491 066 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 494 672 -5 367 957 Mitmesugused tegevuskulud -2 045 827 -2 067 547 Tööjõukulud -11 903 457 -12 108 999 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -2 693 264 -3 048 281 Muud ärikulud -331 913 -149 862 Kokku ärikasum (-kahjum) 3 009 070 -2 229 514 Intressikulud 0 -30 Muud finantstulud ja -kulud 2 133 37 231 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 011 203 -2 192 313 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 011 203 -2 192 313 54 AS HOOLEKANDETEENUSED 2017. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 23 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2017 2016 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 3 009 070 -2 229 514 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 2 693 264 3 048 281 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 3 158 25 624 Muud korrigeerimised -5 625 726 -385 847 Kokku korrigeerimised -2 929 304 2 688 058 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 52 333 -30 659 Varude muutus 13 447 8 372 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 128 933 38 911 Kokku rahavood äritegevusest 274 479 475 168 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -3 171 970 -2 504 904 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 55 990 144 802 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 4 641 480 210 000 Laekunud intressid 28 428 49 956 Kokku rahavood investeerimistegevusest 1 553 928 -2 100 146 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -237 -6 523 Makstud intressid 0 -33 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -237 -6 556 Kokku rahavood 1 828 170 -1 631 534 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 5 617 517 7 249 051 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 828 170 -1 631 534 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 7 445 687 5 617 517 Lisa 24 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2015 7 152 860 3 498 019 715 286 27 192 978 38 559 143 Aruandeaasta kasum -2 192 313 -2 192 313 (kahjum) 31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 000 665 36 366 830 Aruandeaasta kasum 3 011 203 3 011 203 (kahjum) Emiteeritud aktsiakapital 256 295 5 256 300 31.12.2017 7 409 155 3 498 024 715 286 28 011 868 39 634 333 55 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Hoolekandeteenused AS aktsionäridele Arvamus Oleme auditeerinud AS Hoolekandeteenused (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2017, konsolideeritud kasumiaruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab lehekülgedel 37 kuni 55 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2017 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas Eesti Vabariigis raamatupidamise aruande auditile kohalduvate eetikanõuetega ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: • teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; • teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil; • hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, 10117 Tallinn 20.03.2018 AS H oolekandeteenused n õukogu 201 7 . aasta tegevusaruanne Tõnu Lillelaid, nõukogu esimees, 17.04.2018 AS Hoolekandeteenused (HKT) nõukogu on vastavalt põhikirjale kolme kuni viieliikmeline ja l iikmed nimetatakse kolmeks aastaks. N õukogu koosseis 201 7 . aasta l õpul oli järgmine: Janar Holm , Sotsiaalministeerium 03.07 .2017 kuni 03.07.2020 ; Tõnu Lillelaid, Rahandusministeerium 03.07.2017 kuni 03.07.202 0 ; Katrin Tsuiman, Sotsiaalkindlustusamet , 03.07.2017 kuni 03.07.202 0 ; Jaanus-Janek Juss, Arcis Partner s OÜ , 03.08.2017 kuni 03.07.2020 . Janar Holm oli nõukogu esimees 03.07.2017 kuni 29.03.2018. 29.03.2018 valiti nõukogu koosolekul uueks esimeheks Tõnu Lillelaid. HKT juhatuse liikmed 201 7 . aastal olid : Maarjo Mändmaa, juhatuse esimees 13.08.2007 kuni 13.08.2019 ; Piret Lemsalu, finantsdirektor 07.05.2012 kuni 07.05.2020 ; Liina Lanno, teenuste direktor 31.10.2015 kuni 31.10.2019 . HKT audiitorteenuse osutajaks 2016., 2017. ja 2018.a raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks ja tehingute seaduslikkuse kontrolliks on KPMG Baltics OÜ. S iseaudiitorteenuse osutajaks 2016-201 7 . a sügiseni oli BDO Eesti AS. Seoses personali muutustega ütles BDO oma teenuslepingu üles ja HKT hangib endale 2018.a uue siseaudititeenuse pakkuja. HKT auditikomitee liikmed olid 2017.a lõpul: Tõnu Lillelaid – nõukogu liige, auditikomitee juht Anu Alber – Eesti Panga siseaudiitor 2018.a alguses liitus auditikomiteega Häli Tarum Sotsiaalministeeriumist. Olulisemad nõukogu ülesanded 201 7 . a olid : Äriplaanis seatud eesmärkidele tuginedes ettevõtte toetamine suundade määratlemisel ning äriplaani rakendamise tegevuskava täitmise jälgimine aasta vältel; ERF projekti rakendamise jälgimine ja tulevaste teenusekohtade jaoks vajaliku kinnisvara soetamise heakskiitmine ; HKT -le põhitegevuseks mitte vajaliku vara (hooned, kinnistud, elektrivõrgud, veevärk) võõrandamise müügistrateegia ning jooksvalt konkreetsete vara võõrandamise tehingute heakskiitmine; ettevõtte majandustegevuse jälgimine kvartaalselt. Ülesannete täitmiseks toimus 201 7 . aastal 13 nõukogu koosolekut , neist 8 digitaalset. O lulisemad käsitletud teemad ja tulemused: AS Hoolekandeteenused 201 6 . majandusaasta aruande heakskiitmine ja esitamine üldkoosolekule kinnitamiseks; ettevõtte äriplaani aastateks 201 8 -202 1 kinnitamine; ettevõtte 201 8 . a eelarve ja tööplaani kinnitamine; korruptsiooniennetuse meetmete rakendamine ettevõttes; Pärnu ja Tallinna kinnistu te näol tehtava aktsiakapitali mitterahalise sissemakse hindamine kogu väärtusega 4 56 300 eurot; ERF projekti raames Raplasse, Tartusse, Viljandisse, Jõgevale, Paidesse, Paldiskisse, Jõhvi, Haapsallu, Kohtla-Järvele , Pärnusse ja Kuressaarde uute teenuskohtade loomiseks vajaliku kinnisvara soetamiseks juhatusele nõusoleku andmine ; Põhitegevuseks mittevajaliku vara võõrandamine Koluvere ja Võisiku k odu de s . Nõukogu on tutvunud AS Hoolekandeteenused 201 7 . aasta majandusaasta aruandega ning selle heaks kiitnud.

Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →