Taristuminister Kuldar Leis Kliimaministeerium Sinimajanduse juhtimismudeli reformi kaasamise põhimõtete täpsustamine ja sektori kaasamine Lugupeetud minister, Allakirjutanud merendusorganisatsioonid pöörduvad Teie poole seoses projekti «Jätkusuutliku ja tõhusa sinimajanduse avaliku sektori juhtimissüsteemi loomine» ettevalmistamisega. Rõhutame, et sinimajanduse haldamine ja juhtimismudeli ajakohastamine on Eesti merenduse ja majanduse seisukohalt strateegilise tähtsusega. Reformi eesmärgid on igati tervitatavad ning sektor on valmis konstruktiivselt kaasa mõtlema ja panustama, et tagada hästi toimiv ja tulevikukindel lahendus. Sinimajanduse juhtimismudeli väljatöötamise keskmes on merenduse halduskorralduse korrastamine kliendi – eesk ätt erasektori – vaates. Reformi k äigus käsitletakse mitmeid strateegilisi teemasid, sealhulgas lootsimisteenuse korraldus, jäämurdeteenuse tulevik, toetussüsteemid, meremeeste diplomeerimise teenus, aruandluskohustuste lihtsustamine, IT ‑lahenduste toimivus ning muud merenduse konkurentsiv õimet mõjutavad küsimused. Need on valdkonnad, mille otsustel on pikaajaline mõju kogu sektorile. Nendes teemades on erasektor esitanud aastaid erinevaid ettepanekuid ja tähelepanekuid, mis vajavad reformi käigus põhjalikke analüüse ning sisulist kaasamist, et jõuda läbimõeldud ja toimivate lahendusteni. Senine kaasamisprotsess ei ole seda veel võimaldanud. Erasektoriga on toimunud kolm kohtumist, millest kaks olid sisuliselt korduvad ega pakkunud uut teavet. Esimesel kohtumisel ei olnud kaasatud enamikku sektorist ning ka projekti enda kohta ei olnud võimalik saada sisulist ülevaadet, kuna ettevalmistused ei olnud veel piisavalt kaugele jõudnud. Seetõttu ei ole projekti ülesehituse ega juhtimismudeli kohta toimunud sisulist kaasamist. Lisaks on mitmete päringute põhjal selgunud, et kavandatavas juhtimisstruktuuris ei ole ette nähtud erasektori osalemist ei nõukogus ega juhtrühmas. Arvestades, et reformi keskmes on kliendi- ja teenusepõhine lähenemine, ei ole selline lahendus antud kontekstis otstarbekas ega kooskõlas hea kaasamise põhimõtetega. Soovime rõhutada, et kui projekti vundament – l ähenemine, juhtimiskorraldus ja kaasamise põhimõtted – ei ole piisavalt l äbimõeldud, võib see mõjutada kogu reformi edukust. Meie ühine eesmärk peaks olema vältida olukorda, kus valmib küll mahukas, kuid vähese praktilise väärtusega ja ülikallis analüüs, mis ei toeta Eesti merenduse konkurentsivõimet ega arengut. Selleks teeme ettepaneku: tutvustada enne juhtimiskorralduse ja projekti ülesehituse lõplikku kinnitamist sektorile reformi lähenemist ja kavandatavat juhtimismudelit; tagada merendussektori sisuline kaasamine kõigil projekti juhtimistasanditel, vastavalt hea kaasamise tavale; anda sektorile võimalus mõistliku tähtaja jooksul esitada omapoolsed ettepanekud ja tähelepanekud enne otsuste langetamist. Oleme valmis kohtuma Kliimaministeeriumi ja projektitiimiga Teile sobival ajal, et arutada reformi eesmärke, lähenemist ja kaasamise korraldust ning anda omapoolne sisuline panus. Allakirjutanud organisatsioonid: Eesti Merendusklaster Eesti Laevaomanike Liit Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Merendusnõukoda Eesti Laevajuhtide Liit Eesti Laevamehaanikute Liit Logistika ja Sadamate Liit Taltech Eesti Mereakadeemia
Teie 12.01.2026
Eesti Laevajuhtide Liit Meie 26.01.2026 nr 16-7/26/1-2
Vastuskiri ühispöördumisele "Sinimajanduse
juhtimismudeli reformi kaasamise põhimõtete
täpsustamine ja sektori kaasamine"
Austatud pöördujad
Täname teid pöördumise eest. Oleme nõus, et erasektori kaasamine projekti „Jätkusuutliku ja tõhusa
sinimajanduse avaliku sektori juhtimissüsteemi loomine“ (edaspidi projekt) raames on oluline projekti
eesmärkide täitmiseks ning seda eelkõige nende tegevussuundade elluviimisel, mis puudutavad
teenusekasutajate vaates haldusprotsesside lihtsustamist, avalike teenuste tõhusust ning sidusrühmade
vajadustele vastavuse tagamist.
Projekti raames on loodud eeldused selleks, et erasektor, erialaliidud ning teadusasutused saavad
projekti käekäiku ja tulemustesse panustada intervjuude, töötubade, vahetulemuste
valideerimisürituste ning avalike arutelude kaudu. Sellega tagame, et projekti ettepanekud ja järeldused
arvestavad erasektori vaadet just nendes etappides, kus kaasamine on sisuliselt põhjendatud ja projekti
korraldus seda võimaldab.
Projekti esimestel kuudel viidi ellu peamiselt ettevalmistavaid tegevusi, mille eesmärk oli luua
terviklik arusaam sinimajanduse laiast osapoolte ringist ning kavandada kaasamist läbimõeldult.
Seetõttu on erasektori kaasamine selles faasis olnud tagasihoidlikum. Sellegipoolest on erasektor
olulise partnerina olnud kaasatud järgmiselt:
1) sidusrühmade kaardistamine, mille käigus loodi Civitta Eesti AS poolt esmane kontakt ning
täpsustati iga organisatsiooni kontaktisik;
2) 01.12 edastati Kliimaministeeriumi nimel pöördumine, milles paluti huvigruppidel anda teada,
kuidas nad soovivad olla projekti kulgemisse kaasatud. Samuti paluti edastada teave nendele
organisatsioonidele ja isikutele, kes ei pruugi projektist veel teadlikud olla, kuid kelle kaasamine
oleks vajalik ja põhjendatud;
3) sissejuhatav intervjuu, mille eesmärk oli täpsustada Eesti sinimajanduse sektori ulatust ning
väljakutseid. Intervjuu käigus oli kaasatud esindajatel võimalus suunata projektitiimi (Civitta
Eesti AS, Advokaadibüroo COBALT OÜ ja TalTech) ning teha ettepanekuid isikute ja
organisatsioonide kohta, kelle kaasamine projekti järgmistes etappides on oluline;
4) 8.12 toimunud avalik arutelu, kus tutvustati projekti ülesehitust, eesmärke ja ajakava ning kuhu
sai kutse enamik sinimajanduse sektori esindajatest;
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
5) 10.12 toimunud Transpordiameti EST Flagi üritus, kus tutvustati projekti sisu ning mille
auditoorium oli 8.12 toimunud projekti avalikustamisüritusest mõnevõrra erinev.
Sinimajanduse projekti metoodika kohaselt on kuni märtsikuuni fookuses avaliku sektori sisemise
töökorralduse ja õigussüsteemi kaardistamine sinimajanduse valdkonnas.
Järgmistes etappides kaasatakse erasektorit aga juba põhjalikumalt, et kaardistada sidusrühmade ootusi
riigile sinimajanduse teenuste pakkumisel. Osapoolte informeerimiseks ja sisulisteks aruteludeks
kasutame lisaks eelpool mainitud formaatidele ka Meremajanduse ümarlauda, kus tutvustame projekti
arenguid sh küsimusi ja arengusuundi, mis hakkavad tulevikus rohkem puudutama sinimajanduse
valdkonna erasektorit. Esimene Meremajanduse ümarlaud toimub käesoleva aasta märtsis. Teavitame
kõigist planeeritud kaasamistegevustest vähemalt kümme tööpäeva ette, et sidusrühmad saaksid
piisavalt aega reageerimiseks ja oma seisukohtade kujundamiseks.
Selgitame, et kuna projekt viiakse läbi Euroopa Komisjoni Technical Support Instrument (TSI) raames
ning on suunatud eelkõige avaliku sektori ametkondade töö tõhustamiseks, koosneb projekti
juhtstruktuur Euroopa Komisjoni, avaliku sektori (sh võtmeministeeriumite ja ametiasutuste) ning
projektitiimi esindajatest. Projekti juhtrühm koosneb Kliimaministeeriumi, Euroopa Komisjoni ja
projektitiimi esindajatest. Juhtrühma ülesanne on tagada projekti sisuline ja formaalne korrektsus,
lahendada tehnilisi küsimusi ning valideerida vahetulemusi.
Projekti nõukogu moodustavad sinimajanduse valdkonnaga seotud ministeeriumite asekantslerid.
Nõukogu roll on lahendada kaasamisest esile kerkinud küsimusi ning teha kaasamiste tulemusel
saadud sisendi põhjal juhtrühmale ettepanekuid projekti edasiseks suunamiseks.
Tulles vastu pöördumises esitatud soovile olla projekti arengutega paremini kursis ja neis kaasa rääkida
ning suurendamaks kaasamise selgust ja läbipaistvust, teeme ettepaneku korraldada veebruarikuu
jooksul lisakohtumine erasektori ja erialaliitude esindajatega, et tutvustada põhjalikumalt projekti
kaasamisplaani ning koguda tagasisidet kaasamise korralduse kohta projekti edasises käigus.
Kohtumise kokkuleppimiseks palume edastada kontaktisiku(te) andmed.
Kliimaministeeriumi jaoks on oluline, et projekti tulemusel kujundatakse praktikas toimiv ja
koordineeritud sinimajanduse juhtimissüsteem, mis tugevdaks Eesti mere - ja rannikupiirkondade
majanduslikku ning keskkonnaalast jätkusuutlikkust. Seetõttu selgitame, et Kliimaministeerium ja
projektitiim arvestavad alati projekti käigus kogutud huvigruppide tagasisidega suurimal võimalikul
määral ning on valmis projekti juhtimiskorraldust veel kord kohtumisel selgitama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Truu
merenduse ja veekeskkonna asekantsler
Sama: Eesti Merendusklaster; Eesti Laevaomanike Liit; Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing;
Merendusnõukoda; Eesti Laevamehaanikute Liit; Logistika ja Sadamate Liit; Taltech ja Eesti
Mereakadeemia
Aleks Martin Rebane, 625 6307
[email protected]