Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemate tingimuste ja korra eelnõu kooskõlastamine

Pr Kristina Kallas Teie: 09.01.20266 nr 8-2/26/172 Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18 Meie: 23.01.20266 nr 1-14/RE/750-1 50088 Tartu e-post: [email protected] Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemate tingimuste ja korra eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Kallas Tartu Ülikool esitab riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemate tingimuste ja korra eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta alljärgnevad märkused. - Eelnõu paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 kajastub oluline muudatus võrreldes senise korraldusega, mille kohaselt riiklikke uurimistoetusi antakse ainult alus- ja rakendusuuringute tegemiseks ning et eksperimentaalarenduseks, mis vaieldamatult on teadus- ja arendustegevuse kolmanda alaliigina eelkõige teaduse ühiskondlik-majandusliku mõju aspektist väga oluline, on võimalik taotleda spet- siaalse uurimistoetusena arendusgranti. Arendusgrante eksperimentaalarenduseks on seni välja an- tud täiesti eraldi tingimuste ja korra ning hindamisjuhendi alusel, taotlusi on hinnanud selleks eraldi moodustatud hindamiskomisjon, millesse – erinevalt alus- ja rakendusuuringute toetuse taotluste hindamise komisjonidest – kuuluvad ka tööandjate ja ettevõtjate esindajad. Arendusgrante ei ole kunagi kajastatud riiklike uurimistoetuste eelarves. Käesoleval ajal antakse arendusgrante välja tõukefondide vahenditest Astra+ meetmest. Kooskõlastusele saadetud dokumendis ei ole järgnevates sätetes eksperimentaalarenduseks anta- vate toetusi kajastatud – näiteks § 10 uurimistoetuste määrad ei ole eraldi loetletud arendusgrandi määra, § 11 ei ole sätestatud arendusgrandi perioodi, § 14 ei ole määratletud nõudeid arendusgrandi taotlejale jne . Seega sellisel kujul näib olevat § 9 lg 1 p 1 tegu ilmselge eksitusega. Kui ministee- riumi soov on siiski riiklike uurimistoetuste raames ette näha võimalus ka arendusgrantide eralda- miseks, tuleb kooskõlastusele saadetud dokumenti kõikides asjaomastes sätetes täiendada aren- dusgrandi osaga. Kindlasti ei saa eksperimentaalarenduse toetuse taotlusi hinnata samadel alustel alus- ja rakendusuuringute toetuse taotlustega. Tartu Ülikool kooskõlastab uurimistoetuste andmise eksperimentaalarenduseks üksnes tin- gimusel, et eksperimentaalarendust rahastatakse riiklike uurimistoetuste raames ainult sel- leks spetsiaalse lisaeelarve eraldamise korral ning eraldi tingimuste ja korra ning hindamis- juhendi alusel ja spetsiaalse hindamiskomisjoni moodustamisel. Eksperimentaalarendust ei tohi hakata rahastama alus- ja rakendusuuringute arvelt. - Eelnõu § 19 lg 2 on plaanis rakendada põhimõte, mille kohaselt rakendusüksus analüüsib muu hulgas uurimistoetuste eelarve jaotuse vastavust riiklikele prioriteetidele ning vajaduse korral muu- Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073  dab sellest tulenevalt uurimistoetuse eelarve jagunemist uurimistoetuse liikide ja rahastamise vald- kondade vahel. Arvestades asjaolu, et riiklikud uurimistoetused on Eesti teadussüsteemis ainuke teadusliku kvaliteedi põhjal eraldatav uurimistoetus (mille eeskujuks on Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandid), on siin tegu olulise poliitilise sekkumisega teadusliku kvaliteedi põhisesse hästi toimivasse süsteemi, mis on ennast aastate jooksul õigustanud. Plaanitav muudatus võib pikemas perspektiivis oluliselt ohustada Eesti teaduse kõrget taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet ning sellega kahjustada Eesti riigi huve. Kõne all olevat muudatust ei ole ka eelnõu seletuskirjas piisavalt põhjendatud ega selle mõjusid analüüsitud. Ei ole ka selge, milline võib olla see "vajadus", mille korral eelarvet võib ümber jao- tada, ja kui suures mahus seda võib teha. Nii lai volitusnorm võib tuua kaasa olukorra, kus riiklikele prioriteetidele viidates võidakse konkreetsel hetkel valitsevat majanduslikku olukorda ja huve ar- vestades suunata märkimisväärne osa toetusraha mõnest teadusvaldkonnast ära, mis võib seada ohtu selle valdkonna jätkusuutlikkuse ja taseme pikemas perspektiivis. On mõistetav, et riigil võib olla strateegiline soov suurendada rahvusvaheliselt kõrgetasemelisi uurimissuundi mingis valdkon- nas, kuid seda ei tohi teha teiste valdkondade arvel. Tartu Ülikool kooskõlastab eelnõu § 19 lg 1 kajastuva põhimõtte üksnes tingimusel, et kõ- nealust sätet täiendatakse piiranguga, mille kohaselt saab eelarve jagunemist rahastamise valdkondade vahel muuta ainult täiendavate vahendite eraldamise, mitte valdkondade vahe- lise ümberjagamise kaudu. Lisaks tuleb seletuskirjas rõhutada, et tagada tuleb kõigi vald- kondade tasakaalustatud areng, st et ka lisavahendeid ei saa pikas perspektiivis suunata ai- nult riigile parasjagu olulisena näivatesse valdkondadesse, vaid tagada tuleb riiklike uuri- mistoetuste võimalikult tasakaalustatud eelarve kasv tervikuna. - Eelnõu § 22 lg 2 sisalduv piirang, mille kohaselt peab järeldoktorigrandi saaja projekti elluviimise ajal töötama täiskoormusega mõnes Eesti ülikoolis, teadus- ja arendusasutuses või evalveeritud rakenduskõrgkoolis, tekitab praktikas viidatud asutustele väga suure halduskoormuse ja kulutused. Piirang tekitab olukorra, kus Eesti asutus peab ennast sihtriigis tööandjana registreerima. See on aga väga kulukas, sest eri riikides rakendatakse väga erinevaid tingimusi tööandjana tegutsemiseks ja töötasu maksustamisel, paljudel juhtudel on keeruline üldse selgeks teha, millistes olukordades millise riigi õigust tuleb rakendada, ning paljudel juhtudel tuleb järgida samaaegselt nii Eesti kui sihtriigi reegleid. Kõigi nõuetega vastavuse tagamiseks on Eesti asutustel vajadus kasutada nõus- tamisteenust, mis on väga kallis. Tartu Ülikooli ettepanek on võimaldada järeldoktorigrandi eraldamisel kanda grandiraha koostööasutusele. See vabastaks Eesti asutused suurtest kuludest ja halduskoormusest, mis kaasneb välismaal tööandjana registreerimisega, ning võimaldaks grandiraha kasutada pro- jekti elluviimisel sihtriigi õiguskorra kohaselt. - Vastavalt eelnõu § 22 lg 4 peab rühmagrandi toetuse saaja töö tegemise asukoht olema Eestis. Ni- metatud nõue on liigselt piirav, sest esineb ka olukordi, kus töörühma juhi töö tegemise asukoht on küll õiguslikus mõttes välisriigis, kuid praktikas veedab ta töörühma juhtimiseks piisava aja Eestis. Tartu Ülikool teeb ettepaneku näha eelnõu § 22 lg 4 ette võimalus põhjendatud juhtudel teha erand nõudest, mille kohaselt peab rühmagrandi saaja töö asukoht olema Eestis. Lisaks juhin tähelepanu, et erandi kehtestamiseks tuleb erandi tegemise võimalus otsesõnu ette näha õigusakti tekstis ning ei piisa, kui sellele viidatakse projekti muutmise tingimusi reguleerivas sättes (vt eel- nõu § 23 lg 2 p 1). Lisaks juhin tähelepanu mõnedele väiksematele ebatäpsustele eelnõu tekstis: 2 (4)  - Kuna tegemist on Haridus- ja Teadusministri enda määrusega, siis eelnõu § 8 oleks põhjendatud viidata Haridus- ja Teadusministeeriumile, mitte teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastu- tavale ministeeriumile. - Eelnõu § 10 lg-d 8 ja 9, § 29 lg 3 ja 30 lg 3 tuleks termin „üldkulu“ asendad terminiga „kaudsed kulud“. - Eelnõu § 13 lg 1 tuleks lisada nõue, mille kohaselt tuleks ka projekti pealkiri kindlasti esitada nii eesti kui inglise keeles. - Kas või seletuskirjas tuleks täpsustada, kas § 13 lg-d 2 ja 3 nimetatud andmete all peetakse silmas üksnes nende asutuste ja juriidiliste isikute nimesid või lisaks ka mingeid muid andmeid. - Eelnõu § 13 lg 4 on ilmselt ekslikult öeldud, et projekt on teadusliku uurimistöö kirjeldus. Projekt on oluliselt laiem mõiste, küll võib aga uurimistöö kirjelduseks nimetada näiteks projektitaotlust. - Eelnõu § 17 lg 1 p-d 2 ja 3 kasutatakse terminit „kvalifikatsioon, kuid sama paragrahvi lõike 3 punktis 3 ja lõike 5 punktis 3 terminit „pädevus“. - Eelnõu § 28 lg 1 tuleks avalikustamise võimaliku välistusena näha ette ka see, kui avalikustamist piirab intellektuaalomandi kaitsmise vajadus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnu Esko arendusprorektor teadusprorektori ülesannetes, professor Koopia: Eesti Teadusagentuur, teised ülikoolid, Rektorite Nõukogu Siret Rutiku [email protected] Aliis Liin [email protected] 3 (4) 4 (4)