Erasmus+ õpirände rahastuse jaotuspõhimõtted

Renno Veinthal Haridus- ja Teadusministeerium 20.01.2026 [email protected] Rait Toompere Haridus- ja Noorteamet [email protected] Erasmus+ õpirände rahastuse jaotuspõhimõtted Lugupeetud Renno Veinthal ja Rait Toompere Pöördume Teie poole seoses Erasmus+ õpirände rahastamisega ja selle jaotuspõhimõtete rakendamisega olukorras, kus programmi vahenditest ei kata enam kõigi kõrgkoolide põhjendatud vajadusi. Eesti riik ja Euroopa Liit on seadnud kõrghariduse õpirändele selged kasvueesmärgid. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 näeb ette, et lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal tõuseks 15 protsendini. Kuna õpiränne on riiklik tulemusnäitaja ning ülikoolide halduslepingutes kokku lepitud eesmärk ja ülesanne, eeldab see stabiilset, prognoositavat ning õiglast rahastusmudelit. Euroopa tasandil on seatud Eestist ambitsioonikamad eesmärgid, mille kohaselt peaks aastaks 2030 vähemalt 23% kõrghariduse lõpetanutest olema osalenud ka õpirändekoges. Samas oleme jõudnud olukorda, kus Erasmus+ õpirände vahenditest ei piisa kõigi taotluste rahuldamiseks. 2025. aasta taotlusvoorus vähendati kõigi kõrgkoolide esialgseid taotlusi ühetaolise valemi alusel, arvestamata piisavalt kõrgkoolide suurust, varasemat õpirände mahtu ning rahastust ega riiklike eesmärkide täitmise taset. Kui varasemalt oli kõrgkoolidel võimalik planeerida õpirännet taotletud mahus, siis piiratud rahastuse tingimustes on senine lähenemine toonud kaasa olukorra, kus üliõpilaste ja töötajate võimalused õpirändes osalemiseks on kõrgkoolide lõikes oluliselt ebavõrdsed. Ilmekaks näiteks on asjaolu, et ligikaudu pool kogu Eesti ülikoolidele eraldatavast Erasmus+ KA131 toetusest koondub ühe ülikooli kätte (vt tabel 2). Tartu Ülikool pöördus ülaltoodud küsimuse lahendamiseks 27.10.2025 HARNO poole. HARNO 5.12.2025 saadetud vastuses kinnitati kokkuvõtlikult, et „allesjäänud kahe taotlusvooru rahastuspõhimõtteid ümber ei vaadata ning õppeasutuse üliõpilaste arvu ei võeta toetuse eraldamisel arvesse eraldi arvestusliku kriteeriumina.“ Rõhutame siinkohal, et küsimus ei ole suurematele kõrgkoolidele automaastelt suurema rahastuse tagamine, vaid selles, et kõigil kõrgkoolidel oleks võrdsed võimalused riiklikke eesmärke täita. Otsuste mõju taga on üliõpilased ja töötajad, kelle võimalused õpirändes osaleda on tänase rahastusjaotuse tõttu oluliselt erinevad. Suuremates ülikoolides on potentsiaalseid õpirändes osalejaid rohkem kui väikestes, samas puudub suurtel ülikoolidel ressurss suurema arvu rännete elluviimiseks - see on süsteemne takistus riiklike eesmärkide saavutamisel. Seetõttu palume HARNO-l oma otsus üle vaadata võttes seejuures arvesse ka riigi poolt seatud eesmärke. Praeguste rahastuse jaotuse põhimõtete jätkumisel on suuremad ülikoolid sunnitud esitama ülepakutud taotlusi, arvestusega, et rahastusmahtusid kärbitakse. See aga teeb kogu rahajaotuse senisest veelgi vähem läbipaistvaks ning otsustusprotsessi keerulisemaks. Piiratud eelarve tingimustes peame vajalikuks, et õpirände rahastamisel lähtutaks põhimõtetest, mis tagavad kõrgkoolidele ja õppijatele võrdse kohtlemise ning toetavad riiklike eesmärkide saavutamist. Teeme ettepaneku rakendada olemasolevaid rahastuspõhimõtteid viisil, kus taotluste hindamisel ja vahendite jaotamisel arvestatakse täiendavalt järgmiste prioriteetidega: 1. Eelisjärjekorras peaksid täismahus rahastatud saama nende kõrgkoolide projektid, kus varasem ränne on kvaliteetselt korraldatud ning ellu viidud rände maht on kas vastanud taotletule või seda ületanud, kuid kus õpirände osakaal on seni olnud väiksem, kui riiklik prioriteet. 2. Olukorras, kus vahendite piiratuse tõttu on ühes kõrgkoolis rändevõimalus 5% ja teises ületab riikliku 15% eesmärgi oluliselt, on tegemist süsteemse ebavõrdsusega. Leiame, et valikukomisjoni roll võiks olla piiratud vahendite olukorras rändevõimaluste kättesaadavust tasakaalustada. Kuna riiklik strateegia näeb ette, et lühiajalises õpirändes osalenud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetanute osakaal peaks tõusma 15%-ni, siis tuleks olukorras, kus taotluste kogumaht ületab eelarve, toetada eelisjärjekorras nende kõrgkoolide taotlusi, kus see jääb alla strateegilise eesmärgi. Teeme ettepaneku, et taotlusvooru vahendite nappuse korral tagataks ülikoolidele esmajärjekorras rahastus mahus, mis vastab vähemalt 15%-le nende üliõpilaskonnast. Nii ei teki olukorda, kus osades asutustes rahastatakse statistiliselt korduvaid rändeid üle 60% osakaaluga, samal ajal kui suurtes ülikoolides on takistatud isegi riikliku miinimumeesmärgi täitmine. Kõigile kõrgkoolidele tuleb anda võrdsed võimalused liikuda riikliku eesmärgi täitmise suunas. 3. Lühiajaline põimitud õpiränne on asendamatu tööriist uute sihtrühmade (sh vähemate võimalustega üliõpilased) kaasamiseks ja esmase rändekogemuse pakkumiseks. Siiski rõhutab Erasmus+ programm ennekõike pikaajalises füüsilises õpirändes osalemise julgustamise olulisust ning DG EAC on selgelt välja öelnud, et lühiajalised õpirände vormid ei ole loodud üle võtma semestrirännet. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et pikaajalise õpirände prioriteetsust arvestataks taotluste hindamisel eelisjärjekorra kriteeriumina – kõrgkoolidele, kes suudavad planeerida ja ellu viia suuremas mahus semestrirännet, peaks olema tagatud eelisjärjekorras rahastus nende eesmärkide täitmiseks. 4. Arvestada rahastuse jaotamisel töötajate arvu ja töötajatele pakutavate rändevõimaluste tasakaalu. Tabelis 3 toodud andmed näitavad selgelt, et töötajate rändekohtade kättesaadavus on kõrgkoolide lõikes äärmiselt ebaühtlane – näiteks ühes kõrgkoolis taotletakse üle 1400 töötajarändekoha 300 töötaja kohta, samal ajal kui teistes ülikoolides on võimalik pakkuda õpirännet vaid mõnekümnele töötajale enam kui tuhande töötaja seast. Selline ebaproportsionaalsus loob olukorra, kus töötajate arenguvõimalused ning osalemine rahvusvahelistes õpetamistegevustes ja koostöö edendamises sõltuvad mitte organisatsiooni tegelikust vajadusest või võimekusest, vaid varasemast rahastusmehhanismist. Leiame, et piiratud vahendite korral peab valikukomisjon tagama, et ka töötajate võimalused oleks kõrgkoolide vahel tasakaalus. Ühtlasem ligipääs töötajarändele toetab nii õppetöö kvaliteeti, rahvusvahelistumise eesmärke kui ka Eesti kõrghariduse süsteemset arengut tervikuna. 5. Kuna riiklik eesmärk on mobiilsete üliõpilaste, mitte õpirännete arv, siis tuleks eelistada neid, kes lähevad vastava õppekava raames rändesse esmakordselt. Suuremas pildis ei ole efektiivne rahastada korduvaid rändeid ei õppijatele ega töötajatele asutustes, kus osakaal on juba mitmekordselt üle riikliku eesmärgi või ületab töötajate arvu enam kui  neljakordselt, samal ajal kui suured ülikoolid ei saa tagada esmast rändevõimalust üliõpilastele ja töötajatele. Oleme valmis omapoolseks täiendavaks aruteluks ning selgitusteks, et leida koos lahendus, mis toetaks Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumist ning tagaks edaspidi õppijatele ja töötajatele võrdsemad võimalused õpirändes osalemiseks. Ootame HARNO kirjalikku seisukohta pakutud lisatingimuste rakendatavuse kohta juba alates 2026. aasta taotlusvoorudest, et ülikoolid saaksid oma taotlusstrateegiaid vastavalt kohandada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aune Valk Tartu Ülikooli õppeprorektor (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Pappel Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor (allkirjastatud digitaalselt) Helen Joost Tallinna Ülikooli õppevaldkonna juht Lisad: Tabel 1. HTMi poolt ülikoolidele saadetud kõrghariduse tegevustoetuse tulemusnäitajate andmed Tabel 2. KA131 lepingumahud 2025. a Tabel 3. Taotletud õpirännete arvud üliõpilaste ja töötajate arvude taustal Tabel 1. HTMi poolt ülikoolidele saadetud kõrghariduse tegevustoetuse tulemusnäitajate andmed (Tulemusnäitajate väärtused 2026. a rahastusmudelis, 1. detsember 2025). Õppeasutus Lühiajaliselt Üliõpilaste Lühiajal. Muutus Muutus mobiilsete arv osakaal võrreldes võrreldes üliõpilaste 2024/25 üliõpilastest 2023/24 2021/22 arv Eesti 736 1 210 60,8% 21,6% 43,3% Kunstiakadeemia Eesti 35 260 13,5% 0,9% 4,6% Lennuakadeemia Eesti Maaülikool 235 2 588 9,1% 2,2% 4,4% Eesti Muusika- ja 149 517 28,8% -1,4% 3,7% Teatriakadeemia Tallinna 214 2 821 7,6% -2,5% 0,8% Tehnikakõrgkool Tallinna 423 8 543 5,0% 0,2% 2,1% Tehnikaülikool Tallinna Tervishoiu 104 1 950 5,3% 1,3% -1,5% Kõrgkool Tallinna Ülikool 559 6 606 8,5% 2,6% 6,3% Kõrgem Kunstikool 102 308 33,1% 3,0% 12,2% Pallas Tartu Tervishoiu 62 1 396 4,4% 0,0% 0,0% Kõrgkool Tartu Ülikool 997 14 062 7,1% 0,4% 1,2% KOKKU 3 616 41 372 8,7% 1,0% 3,4% Tabel 2. KA131 lepingumahud 2025. a (üliõpilaste arvud - Haridussilm.ee, kõik õppeastmed; lepingumahud - HARNO) Õppeasutus Üliõpilaste arv KA131 lepingumaht 2025.a. 2024/25 Eesti 1224 4 901 746 Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool 2790 569 497 Eesti Muusika- ja 516 893 104 Teatriakadeemia Tallinna 8925 895 274 Tehnikaülikool Tallinna Ülikool 6892 1 396 590 Tartu Ülikool 15056 1 801 359 KOKKU 35403 10 457 570 Tabel 3. Taotletud õpirännete arvud üliõpilaste ja töötajate arvude taustal (üliõpilaste arvud - Haridussilm.ee, kõik õppeastmed; taotluse mahud - HARNO). Õppeasutus Üliõpilaste 2025.a. Töötajate 2025.a. 2025.a. 2025.a. arv taotletud arv 2024 taotletud kokku kokku 2024/25 tudengite töötajate taotletud saadud kohti kohti kohti kohti Eesti 1224 1300 303 1400 2700 2214 Kunstiakadeemia Eesti Maaülikool 2790 190 1071 80 270 224 Eesti Muusika- 516 215 267 200 415 340 ja Teatriakadeemia Tallinna 8925 180 2242 170 350 287 Tehnikaülikool Tallinna Ülikool 6892 410 1101 200 610 512 Tartu Ülikool 15056 500 4560 200 700 588