AS ELVESO taotlus isevoolse reoveekanalisatsiooni paigaldamiseks 11111 Lagedi jaama, 11112 Lagedi-Jüri

Ri TINGMÄRGID igi tee 0 0 Katastriüksuse nimi ja tunnus 6 + Katastriüksuse piir kait Projekteeritud KONSTRUKTSIOON I, AC 12 surf se Projekteeritud KONSTRUKTSIOON II, murukülv II klass vö Projekteeritud teepeenar, killustik pos. 6 ön Projekteeritud ülekate, AC 12 surf d 2 539,62 De32 L=1,8 6 +V-7 1) 37,82 Maakraan DN25 Projekteeritud tehnovõrgud Ekore OÜ tööst nr PP-292/2024: 39,30 V-8 1) 37,50 Ri 2) 37,50 K2 - projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon De32 igi L=2,3 V2 - projekteeritud veetorustik tee 39,25 KK-1 1) 37,45 De63 - projekteeritud surve reoveekanalisatsioon 5 0 L=22,1 1 KS2 + ka 2 KS Maakraan DN50 6 its 39,30 KS-1 1) 37,50 2 KS e De 2) 37,50 63 vö L= 22 2 KS 4, ön d 2 Reovee survetorustiku soojustus KS 2 Voolurahustuskaev 1 De560/500 5 39,70 K2 KVK-3 1) 38,33 7 6+ 2) 38,48 K2 De 16 0 L= K2 →26, 9m i= 6 K2 K2 00 2 1 7+ K2 De400/315 39,68 K2 KVK-6 1) 38,17 De 2) 38,17 16 2 7+25 K 0 L= →34 39,65 De560/500 ,3 KVK-2 1) 38,02 m K2 i= 4 2) 38,02 K2 K2 2 39,60 De400/315 KVK-1 1) 37,94 1 L=7,5m De160 i=10 2) 37,94 A → K2 39 .90 B 38,30 B 2 OK-2 Taastada olemasolevad riigitee kalded. 7+50 D 1) 37,01 1 e1 39 K2 60 .80 L= → Olemasolev äärekivi säilitada. 10 ,1m De560/500 K2 i= 3 8 9.70 De160 De32 L=2,0 6 De32 39,66 L=2,0 38,30 KV-1 1) 37,86 1) 36,95 OK-3 L=2,7 Maakraan DN25 Projekteeritud torustiku kõrgusmärk A 38,56 täpsustada töödekäigus peale kaeviku V-10 1) 36,76 Maakraan DN25 kaevamist ja olevate survetorustike 38,53 kõrgusmärkide täpsustamist 2) 36,76 2 1) 36,73 V-5 Riigitee 2 De200/160 1 1 38,56 2) 36,73 KKK-1 1) 37,00 De32 kaitsev 11+75 L=1,2 De32 2) 37,00 38,49 ö önd 7+75 L=1,4 V-1 1) 36,69 12+00 38,60 Sõlmede V-1, KV-2 ja V-4 juures on 38,49 1) 36,80 V-4 KV-2 1) 36,99 ette nähtud lahtikaevel kaevik riigitee 12+25 poolses servas toestada. De160 Varisemisnurk ei tohi ulatuda riigitee 38,49 KV-3 1) 36,85 L=4,2 38,53 De400/315 muldesse ja kruuskattega 8+ 8+ 00 12 12+50 1) 36,90 KKK-2 tugipeenrasse. 2) 36,90 05 12+75 Märkused: 1. Lõikeid vaata jooniselt 3.1. 2. Koordinaadid L'EST 97 süsteemis. 13+00 3. Kõrgused EH2000 süsteemis. 4. Geodeetiline mõõdistus on teostatud märtsis 2024. aastal 1A Geodeesia OÜ poolt, töö nr 24007. 13+25 5. Käesoleva projekti joonised ja seletuskiri on lahutamatud projekti osad ning neid tuleb käsitleda koos. Riigitee 6. VK-torustike projekt on leitav projekti kaustast 02_VK. Projekti on koostanud Ekore OÜ - töö nr PP-292/2024. kaitsev öönd AS Elveso 0 13+5 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 Kaisla 3 Tallinn 13516 katendikihtide taastamise projekt Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 +7 5 [email protected] www.esprii.ee Asendiplaan ja vertikaalplaneering 13 Juhataja Projekteerija Mikk Mutso Kaspar Mutso Põhiprojekt 1:500 24008 Kontrollija Mikk Mutso 05.06.2024 TL-6-01 2.1  Objekti asukoht Objekti asukoht Märkused: Alusplaanina kasutatud Maa-ameti hübriidkaarti. AS Elveso Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 Kaisla 3 Tallinn 13516 katendikihtide taastamise projekt Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Asukohaskeem www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt skeem 24008 Projekteerija Kaspar Mutso Kontrollija Mikk Mutso 04.05.2024 TL-5-01 1.1  Lõige A-A 42.00 42.00 41.50 41.50 41.00 41.00 min 0.30 min 0.30 min 0.30 min 0.30 40.50 40.50 min 0.30 min 0.30 min 0.30 min 0.30 40.00 olemasolev asfaltbetoonkate taastada olemasolevad kalded 40.00 39.50 39.50 39.00 NB! Kuivõrd toru paigutus ei ole riigteega risti, siis antud lõikel ETTEVAATUST! Ristumine kanalisatsioonitrassiga. 39.00 38.50 38.50 kujutatud katendikihtide astmed on Torude kõrgused joonisel on minimaalsed nõutavad. Tegelikku orienteeruvad. 1:3 /4 38.00 38.00 katendikihtide taastamise mahtu vt. 1:3 ETTEVAATUST! /4 asendiplaanilt. Projekteeritud toru Ristumine veetrassiga. 37.50 37.50 De160 Torude kõrgused joonisel on KONSTRUKTSIOON I orienteeruvad. 37.00 37.00 Aluskiht, h=20 cm AC 12 surf h=4 cm 0.60 0.60 AC 16 base h=5 cm Killustikalus, fr. 32/63 (kiilutud) h=20 cm 36.50 Liivalus, k≥0,5 m/ööp, Kt≥0,98 h=20 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt≥0,95 36.50 Olemasolev aluspinnas Lõige B-B Riigitee 11111 asfaltkatte serv Riigitee 11111 teepeenra serv 42.00 42.00 11111 Lagedi jaama tee 65301:001:6107 65301:001:4655 65301:001:6107 65301:001:6106 41.50 41.50 Jüri tee L3 Jüri tee L3 Jüri tee 1b 41.00 41.00 40.50 0.50 0.50 40.50 40.00 40.00 39.50 39.50 39.00 ETTEVAATUST! 39.00 38.50 38.50 1:3 Ristumine sidetrassiga. /4 1:3 /4 Projekteeritud toru Torude kõrgused joonisel on 38.00 38.00 De160 orienteeruvad. 37.50 37.50 KONSTRUKTSIOON II Murukülv ja kasvualus, II klass h=10 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt≥0,92 ETTEVAATUST! 37.00 37.00 Olemasolev aluspinnas 0.60 0.60 ETTEVAATUST! Ristumine veetrassiga. Ristumine kanalisatsioonitrassiga. Torude kõrgused joonisel on 36.50 36.50 Aluskiht, h=20 cm Torude kõrgused joonisel on orienteeruvad. orienteeruvad. AS Elveso Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 Kaisla 3 Tallinn 13516 katendikihtide taastamise projekt Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Lõiked www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 1:50 24008 Projekteerija Kaspar Mutso Kontrollija Mikk Mutso 05.06.2024 TL-6-01 3.1  Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc132787082 \h 3 1.1 Projekteerimistöö piiritlus PAGEREF _Toc132787083 \h 3 1.2 Alusdokumendid PAGEREF _Toc132787084 \h 3 1.3 Olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc132787085 \h 3 1.4 Kitsendused PAGEREF _Toc132787086 \h 4 1.4.1 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc132787087 \h 4 2. Projekteeritud lahendus PAGEREF _Toc132787088 \h 4 2.1 Üldist PAGEREF _Toc132787089 \h 4 2.2 Veevarustus PAGEREF _Toc132787090 \h 4 2.2.1 Üldist PAGEREF _Toc132787091 \h 4 2.2.2 Projekteeritud lahendus PAGEREF _Toc132787092 \h 4 2.2.3 Veeallikas PAGEREF _Toc132787093 \h 4 2.2.4 Materjal PAGEREF _Toc132787094 \h 4 2.3 Kanalisatsioon PAGEREF _Toc132787095 \h 5 2.3.1 Üldist PAGEREF _Toc132787096 \h 5 2.3.2 Projekteeritud lahendus PAGEREF _Toc132787097 \h 5 2.3.3 Kanalisatsiooni eelvool PAGEREF _Toc132787098 \h 5 2.3.4 Kanalisatsiooni paigaldamise reeglid PAGEREF _Toc132787099 \h 5 2.3.5 Materjal PAGEREF _Toc132787100 \h 6 2.3.6 Kaevud PAGEREF _Toc132787101 \h 6 2.4 Sademeveekanalisatsioon PAGEREF _Toc132787102 \h 7 3. Paigaldusnõuded PAGEREF _Toc132787103 \h 7 3.1 Torustike ja kaevude paigaldus PAGEREF _Toc132787104 \h 7 3.2 Kaevetööd PAGEREF _Toc132787105 \h 8 4.4.1 Kaeviku hoidmine kuivana PAGEREF _Toc132787109 \h 8 4.4.2 Talvel tehtavad tööd PAGEREF _Toc132787110 \h 8 4.5 Pinnase kaevetööd PAGEREF _Toc132787111 \h 8 4.6 Toestus PAGEREF _Toc132787112 \h 9 4.7 Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus PAGEREF _Toc132787113 \h 9 4.8 Torustiku rajamine PAGEREF _Toc132787114 \h 9 4.8.1 Aluskiht PAGEREF _Toc132787115 \h 10 4.8.2 Algtäide PAGEREF _Toc132787116 \h 10 4.8.3 Lõpptäide (tagasitäide) PAGEREF _Toc132787117 \h 10 4.9 Torustiku soojustamine PAGEREF _Toc132787118 \h 10 4.10 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine PAGEREF _Toc132787119 \h 11 5 Kontrollnõuded ehitajale PAGEREF _Toc132787120 \h 12 5.4 Üldnõuded PAGEREF _Toc132787121 \h 12 5.5 Veetorustiku kontroll ja kasutusele võtmine PAGEREF _Toc132787122 \h 13 5.6 Isevoolsete torustike testimine PAGEREF _Toc132787123 \h 14 5.7 Kanalisatsioonivõrgu hooldamine PAGEREF _Toc132787124 \h 14 6 Keskkonnakaitse PAGEREF _Toc132787125 \h 14 6.1 Üldist PAGEREF _Toc132787126 \h 14 7 Katendite taatsamine PAGEREF _Toc132787127 \h 15 8 Põhimaterjalide ja tööde mahud PAGEREF _Toc132787128 \h 16 Sissejuhatus Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga on lahendatud Jüri tee 1b, 1c ja 1d kinnistu te ÜVK-liitumispunktide paigaldus . Kinnistu d asub aadressil Jüri tee 1b, 1c ja 1d , Lagedi alevikus , Rae vald. Alusdokumendid Projekti koostamise aluseks on: 1A Geodeesia OÜ töö nr 2 40 07 Tellija lähteülesanne Projekteerimistöödel on olnud aluseks projekteerimisnormid ja nõuded: RIIGIKOGU SEADUS 11.02.2015 EHITUSSEADUSTIK RIIGIKOGU SEADUS 11.05.1994 VEESEADUS RIIGIKOGU SEADUS 10.02.1999 ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONI SEADUS EVS 812-6:2012 EHITISE TULEOHUTUS. OSA 6 TULETÕRJEVEEVARUSTUS EVS 835:2014 HOONE VEEVÄRK EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD EVS 846:20 21 HOONE KANALISATSIOON EVS 848:20 21 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK EVS 921:2014 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT MAA SISSE JA VETE PAIGALDATAVATE PLASTTORUDE PAIGALDUS-JUHEND RYL77 RAE VALLAVOLIKOGU 17.11.2020 MÄÄRUSE NR 60 „RAE VALLA HEAKORRAEESKIRI“ RAE VALLAVOLIKOGU 30.11.2020 MÄÄRUSE NR 41 „RAE VALLA KAEVETÖÖDE EESKIRI“ RAE VALLAVOLIKOGU 15.06.2021 MÄÄRUSE NR 73 „RAE VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI“ Projektis on joonistena esitatud asendiplaan mõõtkavas 1:500, torustike pikiprofiilid ja kaevukellad. Olemasoleva olukorra kirjeldus Üldist Projektipiirkonnaks on Jüri tee äärsed kinnistud 1b, 1c ja 1d kinnistu, mis paikne vad Lagedi alevikus , Rae vallas. Veevarustuse ja kanalisatsiooni teenust antud piirkonnas pakub AS ELVESO. Tehnovõrgud Kinnistu d piirneb ÜVK rajatis tega - vee- ja kanalisatsioonitorustik ega . Kinnistul puuduvad liitumispunktid ÜVK-rajatisetga Kitsendused Tehnovõrgud Projekti alal on olemasolevate tehnovõrkude kaitsevööndid: ÜVK-rajatiste kaitsevööndid; . Projekteeritud lahendus Üldist Torustike kulgemine plaaniliselt on näidatud joonisel VK-4-0 1 . Enne torustike ehitustöödega alustamist täpsustada olemasoleva vee ja kanalisatsiooni torustiku kõrgusmärk. Kõik ehitustööd tehakse vastavalt kehtivatele tehnilistele tingimustele ja ohutustehnika eeskirjadele. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleksid tagatud. Vastutus toestuse eest kuulub töövõtjale. Andmed projekteeritud torude kohta on toodud materjalide loetelus. Veevarustus Üldist Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas. Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 24.09.2019 sotsiaalministri määrusega nr. 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Projekteeritud lahendus Jüri tee 1b ja 1c kinnistute l iitumispunktiks on projekteeritud PE otstega maakraan DN 25 ca 1,0 m kinnistupiirst väljaspoole . Selleks on ettenähtud paigaldada olevale torustikule elekterkeevis kolmik De 32 . Torustik lõpetatakse peale maakraani , kinnistus sisse rajatava 1 , 0 m pikkuse De 32 veetorustikuga ja suletakse elekterkeevisotsakorgiga. Jüri tee 1 d kinnistu liitumispunktiks on projekteeritud PE otstega maakraan DN25 kinnistu sisse ca 1,0m olevast magistraal veetorustikust . Selleks on ettenähtud paigaldada olevale torustikule elekterkeeviskolmik De32. Torustik lõpetatakse peale maakraani ja peale maakraani kinnistu sisse rajatava 2 ,0m pikkuse De32 veetorustikuga ja suletakse elekterkeevisotsakorgiga. Veetorustik paigaldada 1,8m sügavusele maapinnast. Torustikud, mille lagi jääb maapinnale lähemale kui 1,8m, tuleb soojustada. Veeallikas Kinnistu majandus-joogiveega varustamine lahendatakse Tuuliku tee ühisveetorustikult. Kinnistule on ette nähtud üks veesisend De 32 PE100, PN10. Vastavalt AS ELVESO tehnilistele tingimustele on garanteeritud vabarõhk liitumispunktis 200kPa. Materjal Projekteeritud veetorustik tuleb rajada PE 100 survetorudest, läbimõõduga De 32 SDR17, PN10. PE survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele. Torustiku ühendusteks piki trassi ja sõlmedes kasutatakse põkk- või muhvkeevitust. Keevisliitmike surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Paigaldatav maakraan peab olema malmist, epoksiidkattega ja PE otstega. Maakraani kape min ava läbimõõt peab olema 140mm Kanalisatsioon Üldist Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitataks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel. Kanalisatsioonivõrku on keelatud juhtida vett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas vees. Üldised tehnilised nõuded: rajatiste konstruktsioon ja materjal peavad taluma väliskoormuse mõju, materjal peab olema korrosioonikindel; torustik ei tohi ummistuda; kanalisatsiooniuputuste risk peab olema viidud miinimumini; kanalisatsioonivõrgu rajatised ei tohi ohustada keskkonda, läheduses paiknevaid hooneid ega rajatisi; torustikud ja kollektorid peavad olema veetihedad; rajatiste kavandatud eluiga ja püsivus peavad olema tagatud; kanalisatsioonivõrk peab olema hooldatav Projekteeritud lahendus Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud. Kanalisatsiooni lahenduseks on projekteeritud kinnistule liitumine reovee isevoolse kanalisatsiooniga. Lagedi teel asub olemasolev De 160 isevoolne reoveekanalisatsiooni torustik . Jüri tee 1b ja 1c kinnistu te tarvis tuleb paigaldada Lagedi-Jüri teel olevale reoveetorustiku reoveekanalisatsioonikaev De400/315 KK-4.17 järelühendussaduldad. Tänavakaevust on ettenähtud viia torustiku Jüri tee 1c kinnistu poole ja paigaldada liitumis eks kontrollkolmik De 200/160 1,0m kaugusele kinnistupiirist. Jüri 1b kinnistu vajaduseks on ettenähtud viia torustiku Jüri tee 1 d kinnistu poole ja paigaldada liitumiseks liitumiskaev De400/315 1,0m kaugusele kinnistupiirist. Jüri tee 1d vajaduseks on ettenähtud paigaldada järelühendussadul olevale kanalisatsioonikaevule K-4.11 Lagedi jaama teel. Eesvoolukaevust rajafa kuni projekteeritud kaevuni KVK-3 De560/500 isevoolne torustik De160 languga i=0,006. Kaev KVK-3 on projekteeritud voolurahustuskaevuna. Antud kaevust kuni sõlmeni KS-1 on ettenähtud rajada survekanalisatsioonitorustik De63. Sõlme KS-1 on ettenähtud paigaldada PE-otstega maakraan DN50. Torustik lõpetatakse peale maakraani ja peale kinnistu sisse rajatava 2,0m pikkuse De 63 reovee surve torustikuga ja suletakse elekterkeevisotsakorgiga. Reovee survetorustik on ettenähtud soojustada 12m ulatuses ennem voolurahustuskaevu. Torustik paigaldatakse vastavalt asendiplaanile. Kinnistusiseste kanalisatsioonitorustike ehitamisel pidada kinni AS ELVESO nõuetest Kanalisatsiooni eelvool Piirkonnas on lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsiooni paigaldamise reeglid Kanalisatsioonitorustik rajatakse min kalletega De160 - 6 mm/m , hälbega 0,2 %, Vastavalt standardile EVS 484:20 21 valmis ehitatud torustikel lubatakse järgmisi kõrvalekaldeid projektist, kui need ei kahjusta konstruktsiooni toimivust või torustiku harude ehitamist: Mis tahes projekteeritud punkti (kaev, trassi telje punkt) horisontaalpinnal 200 mm; Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevus kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal on 1/300 kaevuvahe kohta; Isevoolsele kanalisatsiooni peatorule lubatakse alltoodud tabelis olevaid kõrvalekaldeid kõrguste ja langude osas eeldusel, et torustikku ei jää vett, kaevu suubuv toru ei jää väljavast torust allapoole, lang kaevude vahe kohta on > 0. Ei kalle ega kõrgus või erineda lubatud väärtusest ka siis, kui üks neist täidab ette antud täpsusnõudeid. Tabel 1. Peatorustiku paigaldamise täpsusnõuded Projekteeritud torustiku kalle (%ₒ) Maksimaalne kalde kõrvalekalle (%ₒ) Maksimaalne kõrguse kõrvalekalle (mm) > 5 1,5 50 3 - 5 1,0 30 < 3 1,0 20 Kui toru rajamissügavus on vähem kui 1,0 m, siis torustik tuleb soojustada (nt. STYROFOAM SLN-A-250 – 10 cm). Kanalisatsioonitoru kohale piki toru telge 0,3 - 0,4 m kõrgusele paigaldada vähemalt 100 mm laiune pruun märkelint kirjaga “KANAL ISATSIOON ”. Materjal Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna tuleb kasutada täisseinalist PVC plastist kanalisatsioonitorud läbimõõduga De160 (standard EN 1401). Torude rõngasjäikusklass peab olema SN8. BD-tähisega torud sobivad kasutamiseks hoonete sees, sissevalamiseks ning paigaldamiseks pinnasesse hoonest väljaspool . Kaevud Kanalisatsioonitorustikule on tänavakaevuna e tte nähtud paigaldada teleskoopne PE De400/315 ja De560/500 , siledapõhjaline, põhjarenniga keeviskaev , vastavalt standardile SFS3468 või EVS-EN 13598-2. Kaev tuleb varustada ujuva malmluugiga, mille koormustaluvus on 40T. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Kaev peab olema varustatud kõikede tihenditega. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks deformatsioone ega kahjustaks tihendust. Sademeveekanalisatsioon Antud projektlahenduses ei käsitleta sademevee kanalisatsiooni lahendust Paigaldusnõuded Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda RIL77. Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Enne paigaldamist tuleb kontrollida, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada. Toru paigaldamisel talvetingimustes tuleb torud, muhvid, tihendid ja liitmikud enne paigaldamist puhastada lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele. Püüdurid tuleb ankurdada. Püüdurite paigaldusel ja ankurdamisel järgida tootjapoolseid juhiseid. Veetorustik Veetorustik paigaldada sügavusele ~1,8m maapinnast. Paigaldamise ajaks (ning paigaldustööde katkestuse ajaks) tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min. 2,5 mm2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Vesi”. Kanalisatsioonitorustik Paigaldatud toru kohale, 0.3m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“. Torustike ja kaevude paigaldus Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. PE-torude ühendamisel tuleb kasutada elektrikeevisühendusi. Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle. Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 20 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 – 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast. PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru. Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tänavaalal pumbatakse reovett eelmisest kaevust teise töötavasse kaevu torustikul. Ankurdamine Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel . Betoonist alusplaat peab olema 200 mm paks, vähemalt sama pikk kui püüdur ja tema laius peab olema vähemalt 600 mm mahuti läbimõõdust suurem. Kui pinnas on väga ebastabiilne, siis on kasulik laiendada alusplaat kaevise seinteni või valada paksem alusplaat. Plaat tuleb armeerida kahekordse traatvõrguga (samm 200 x 200, traadi läbimõõt 7 mm). Alusplaadi sisse valatakse ankurdusaasad või kinnitatakse ankurpoldid. Alusplaadi ja mahuti vahele peab jääma 200 mm kividevaba liivapadi. Liiklusalal tuleb püüdurid kaitsta jaotuskoormusplaatidega. Kaevude ankurdamise vajaduse määrab tootja. Kaevetööd Kaeviku hoidmine kuivana Kaevikut peab hoidma nii kuivana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja materjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Vajaduse korral alandatakse põhjavee taset pinnasevee välja pumpamisel lähedal asuvasse kraavi. Talvel tehtavad tööd Külmade ilmadega takistatakse kaevikupõhja jäätumist järgmiselt: kaevik kaevatakse lõpliku sügavuseni vahetult enne torude paigaldamist; kasutatakse selleks sobilikke kaitsemeetmeid. Lisaks tuleb takistada kaeviku külgseinade jäätumist allpool torustiku pealispinda. Pinnase kaevetööd Kaevetöid teostatakse vastavalt kaevikute projektile või vastavalt “RIL 77-2013 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend." nõuetele. Kaevetöid tuleb hoolikalt teostada, arvestades pinnase kvaliteeti, kaeviku sügavust, seina kallet, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Kaevude ligidal tehakse kaevik vajaduse korral laiemaks sel moel, et kaevikuseinad jääksid vähemalt 400 mm kaugusele torudest ja kaevudest. Siiski tuleb arvestada ka tihendamisseadme laiusega, et mahuks suurte torude ja seadmete puhul pinnast tihendama. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusse kui ka sügavusse. Kaeviku alumist osa kaevatakse ettevaatlikult, et mitte rikkuda sellest allapoole jäävat pinnase struktuuri. Valmis kaevatud kaeviku põhi tasandatakse ja sellest eemaldatakse kivid. Projektis eraldi märgitud kohtades, kus torude omavaheline kõrguste vahe on suur, võidakse kaeviku põhi teha astmeliselt. Kasutusest väljaj ääv üleliigne väljakaevatud pinnas tuleb laadida transpordivahendile ja transportida ilma vaheladustuseta jäätmekäitlusl uba omava ettevõtte ladestuspaika. Toestus Toestuse abil tagatakse torude turvaline paigaldus ja takistatakse kaeviku põhja hüdraulilist murdumist, kaeviku seinte kokkuvarisemist ja väljakaevatud pinnase kukkumist kaevikusse. Toestusviis valitakse arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. Torude paigaldamise sügavus ja vahekaugus 1. Kaeviku ristlõige on projekteeritud arvestades juhendmaterjali RIL77. Ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on ≥0.2m. 2. Veetorude ja survekanalisatsiooni paigaldussügavus on 1,8m toru peale. 3. Minimaalne kaugus olemasolevate torude ja uute vee- ja kanalisatsioonitorude telgede vahel on ≥0.5m. 4. Külgnevate torude välispindade horisontaalne vahekaugus ning torude kaugus kaevise servadest peab olema vähemalt 200mm, kaevu seina ja toru vaheline kaugus aga vähemalt 100mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100mm. 5. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrguvaldajate trassidega tuleb lähtuda standardist EVS 843 – Linnatänavad. Juhul kui olemasolevad kommunikatsioonid paiknevad teistel sügavustel kui geodeetilistes uuringutes ja joonistel kirjeldatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektilahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist. Torustiku rajamine Enne paigaldust kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi. Isevoolsete torude paigaldust alustada allavoolu asetsevast otsast. Torud peavad olema paigaldatud projektijärgsele asukohale ja kõrgusele. Lahtisel meetodil ehitatava toru kohale (30-40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. Kaevud paigaldatakse vertikaalselt, hälve tohib olla max 10 mm 1 m kohta. Aluskiht Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Plastmassist toru all aluskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali, liiv, killustik või kivipuru suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10 % toru nominaalmõõdust. Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi. Aluskihina ei tohi kasutada savi. Algtäide Kaeviku algtäide peab koosnema vett läbilaskvast pinnasest: liivast, killustikust või kivipurust. Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Esmase algtäide paksus on 20 cm. Vajadusel (tee alustes konstruktsioonides), algtäide tihendatakse torude külgedelt 95% tiheduse astmeni. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru piki suunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Tihendamise puhul ei tohi tihendatava kihi paksus ületada 50 cm. Lõpptäide (tagasitäide) Lõpptäide peab koosnema vett läbilaskvast pinnasest: liivast, killustikust või kivipurust. Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv. Kaevikut tuleb täita niisuguse kõrguseni, et hiljem tihenev täitematerjal jääks planeeritud kõrgusele ning selles olukorras peab tema tihedus vastama enamvähem ümbritseva loodusliku pinnase tihedusega. Kui planeeritud kõrgust ei ole antud, peab täide jääma samale kõrgusele ümbritseva maapinnaga. Torustiku soojustamine Rajatavad torustikud tuleb soojustada maa sisse sobivate kui paigaldamissügavus (sh kraavi ja truubi põhjast) on: Vee- ja survekanalisatsiooni torustiku puhul väiksem kui 1,8 m maapinnast toru peale; Isevoolse kanalisatsiooni puhul väiksem kui 1, 0 0 m maapinnast toru peale; Soojustusplaadina kasutada pinnasesse paigaldamiseks sobivat soojustusplaati: paksus 100mm, survetugevus lühiajaline 400kN/m 2 , pikaajaline 180 kN/m 2 , nt Styrofoam 400-SL-A-N 100 või samaväärne. Soojustamise ulatus on näidatud pikiprofiilil ning soojustusplaadi paigalduse skeem toru kohale on toodud pikiprofiilil. Plaat paigaldada 0,58m mõlemale poole, 150mm kõrgusele toru kohale. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Üldised nõuded töötamisel sideliini ja elektrikaabli kaitsevööndis Tööprojekti koostamisel on eeldatud, et geodeetiliste tööde aruandes esitatud informatsioon olemasolevate insener-tehniliste kommunikatsioonide asukoha kohta on tõene. Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja nõuetega, projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega ning üldkehtivatele põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Töövõtja peab enne tööde algust veenduma, et ta ei kahjustaks ühtegi olemasolevat rajatist ja kommunikatsiooni. Enne töödega alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukohad ja sügavused täpsustada ja tähistada, et vältida ehitustööde käigus tekkida võivat kahju. Rajatiste, kommunikatsioonide rikkumise korral peab Töövõtja heastama ja taastama olemasoleva olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ja ametkondade nõuded. Töövõtja ei tohi demonteerida olemasolevaid süsteeme, rajatisi ja seadmeid enne kui on korraldatud ajutised ühendused või uued süsteemid on võimalik töösse rakendada, et tagada vajalikud teenused tarbijatele, vesi, kanalisatsioon, sadevesi, elekter, telefon, teed, tänavad jms. Töövõtjal tuleb rajatiste ja kommunikatsioonide vahetus läheduses töötamisel täita valdajate poolt esitatavaid nõudeid. Tööd elektri-ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult omanikega. Kaevetööde teostamisel tuleb lähtuda määrusest „Liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“. Olemasolevate kaablite, kõrgepingeliinide, õhuliinide, jm vahetus läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Siderajatiste kaitsetsoonis võib töid teostada ainult volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Kaevetööde teostamisel olemasolevate elektri-ja sideliinirajatiste vahetus läheduses või all, peab Töövõtja rajatised toestama ja kaitsma nii, et need ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Kaablite vahetus läheduses kaevata käsitsi. Töövõtja peab kindlustama kaeviku seinad, vältimaks kaeviku seinte varisemist koos vahetus läheduses oleva sidekaabliga. Kaeviku toestus peab ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, sidekaabli, rajatiste ja muu omandi häirimise või kokkuvarisemise. Vajaduse korral tuleb olemasolev sidekaabel (nii paralleelselt kulgev kui ka ristuv kaabel) kaitsta ja üles riputada. Eriti kitsastes tingimustes on soovitav kaevetööd läbi viia lõikude kaupa. Töövõtja peab pinnase tihendamise kaevikute tagasitäitmisel läbi viima selliselt, et ei kahjustataks torustikku ja võimalikke kaableid ning saavutatakse nõutava pinnase taastamine. Tagasitäite tegemisel tuleb jälgida, et materjal ei sisaldaks näiteks suuri kive, mis võivad oma kukkumisega mõjutada nii torustikku kui näiteks erinevaid kaableid (elekter, side). Lahtikaevatud kaablitel (nii side kui ka elekter) ja torustikel (vesi jm) tuleb alus hoolikalt tihendada, et kaablid ei jääks pingesse ning tagasitäide tuleb teha hoolikalt, s.t. tagasitäite materjal ei tohi kaableid rikkuda. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Torustike rajamisel kinnisel meetodil (puurimistööd, rammimine) tuleb määrata enne tööde algust olemasolevate, ristuvate kaablite sügavus (määrata surfimise teel omaniku juuresolekul). Olemasolevate õhuliinide all töötamisel on keelatud kasutada kõrgeid mehhanisme. Töövõtja peab valima töödeks sobivad mehhanismid, mis tagavad min vahekauguse 5 m. Töövõtja peab kõik kaeviku vahetus läheduses olevad õhuliini postid toestama ning tagama, et post ei liiguks, kuna liinid on jäigad. Vajaduse korral tuleb ehitustööde ajaks olemasolevate postide toed ja tõmmitsad teisaldada, seda aga pärast posti toestamist. Pärast tööde lõpetamist tuleb taastada ehituseelne olukord, kontrollida, et postid oleks vertikaalsed, et õhuliinid oleks ühtlaselt pingutatud. Tõmmitsate tagasipanek peab olema tehtud vastavat litsentsi omava firma poolt. Kõik ehitustööde käigus rajatavate torustikega ristuvad olemasolevad kommunikatsioonid tuleb vigastamise korral taastada, pildistada ja kanda teostusjoonistele Kontrollnõuded ehitajale Üldnõuded Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega. Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. Transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. Töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. Üleandmisdokumendid 1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku katsetamise protokoll. 2. Vajaduse korral, kui on tekkinud kahtlus, et torustike paigaldus ei vasta RIL 77 nõuetele, teha kaamerauuringud. 3. Veetorustiku katsetamise protokoll. Katsetamine teha standardi SFS 3115 järgi. 4. Teha teostusjoonised, mis anda tellijale üle digitaalsel kujul ja paberkandjal. 5. Anda tellijale üle kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid. Ehitustööd peab dokumenteerima vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrusele nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“. Veetorustiku kontroll ja kasutusele võtmine Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud veesurvetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m. Üldjuhul veetorustikule teostatakse: Surve proov : Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10). Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Veetorustiku pesemine Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku. Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada. Isevoolsete torustike testimine Kõigile isevoolsetele torustikele tehakse tihedusproov veega, näiteks vastavalt standardile SFS 3113 või temaga võrdsele standardile. Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik on täidetud. Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada. Muud testid Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kui plasttorustiku visuaalsel vaatlusel on põhjust kahelda, et toru on deformeeritud ja läbimõõt on mõnes suunas vähenenud, siis kontrollitakse toru kuju puust või plastmassist tehtud silindri, mille otsad on ümardunud ja pikkus umbes 1,5-kordne toru läbimõõt, torust läbitõmbamisega. Silindri läbimõõt peab olema 92% ümmarguse toru siseläbimõõdust. Toru deformatsioon ei ületa lubatud väärtust, kui silinder tuleb takistamatult läbi toru. Alternatiivselt võidakse toru deformatsiooni ulatust mõõta spetsiaalse mõõteseadmega või kasutada videokaamera abil saadud andmeid. Kanalisatsioonivõrgu hooldamine Kanalisatsiooni välisvõrgu normaalse töö tagavad: Kaevutarindite regulaarne tehniline järelevaatus- mitte vähem kui kord kolme aasta tagant, avastatud vigade parandus; Võrgu profülaktiline läbipesemine ja puhastamine –mitte harvemini kui üks kord aastas (restkaevud, kraavid, torustikud); Juhuslike ummistuste kohene likvideerimine; Võrgu õigeaegne jooksev- ja kapitaalremont; Avariide kiire likvideerimine. Keskkonnakaitse Üldist Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) tuleb sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning taaskasutada või kõrvaldada sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas. Keskkonnale ohtlikud jäätmed (asb es tsement-torud, asfalt) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ohtlike jäätmete veol peab iga saadetisega kaasnema saatekiri (vt ohtlike jäätmete saatekirjade infosüsteemi). Üleliigne väljakaevatud pinnas viiakse tellijaga ja kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate poolt tekitatav müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras, masinate heitgaaside emissioon peab vastama normidele ega tohi saastada välisõhku, välistatud peab olema ka kõige minimaalsem õlireostus. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus- või ehitustööde tegemise ajal teatada sellest koheselt kohalikku omavalitsust. Katendite taatsamine Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Taastada tuleb miinimum ehituseelne olukord. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Asfalt- ja kruuskatte taastamisel kasutatavad materjalid peavad vastama Maanteeameti tehnilistele tingimustele ning järgmistele Eesti projekteerimisstandarditele ja määrustele: Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Majandus- ja taristuministri 22.09.2014 määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ EVS 843:2016 „Linnatänavad” EVS 901-1:2009 TEE-EHITUS Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-2:2009 TEE-EHITUS Osa 2: Bituumensideaine EVS 901-3:2009 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud EVS 901-20:2013 TEE-EHITUS. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid „Maanteede projekteerimisnormide ja sellega seotud määruste korrektuur köide II” Samuti peab arvestama kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirjadega. Enne ehitustööde algust tuleb Töövõtjal esitada ehitusaegne liikluskorralduse projekt, milles on ära toodud vajalikud teede ajutised sulgemised ja kitsendused, ajutised juurdepääsuteed ning kooskõlastada see tee valdajaga ja tiheasustus alal kohaliku omavalitsusega. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr.90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Ehitustööde korraldamisel tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite juurdepääs majavaldustele. Töövõtja kavandab ja paigaldab kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Töövõtja vastutab tööplatsi korrasoleku eest. Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja nõuetele. Killustikaluse omadused asfaltkattega sõiduteel rajada vastavalt “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.” (MKM peadirektori käskkiri 30.04.2012 nr 0167) tabelile 1. Väljavõte tabelist on toodud allpool. Killustikaluse pinnal sõidetaval alal elastsusmoodul mõõdetuna INSPECTOR või LOADMAN seadmega olema vähemalt 170 MPa. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Kanalisatsioonitoru alune killustikalus või liivalus peavad olema tihendatud vastavalt torustike paigaldusnõuetele. Põhimaterjalide ja tööde mahud Jrk Nimetus Ühik Kogus Märkused 1 Veetorustik De 32 ja paigaldamine jm 1 2 2 Elekterkeevis kolmik De32 tk 3 3 Maakraan malmist, epoksiidkattega ja PE otstega DN25 ja paigaldamine tk 3 4 Elekterkeevis otsakork De 32 tk 3 5 Kanalisatsioonivaatluskaev De400/315 tk 3 6 Kanalisatsioonivaatluskaev De560/500 tk 1 7 Voolurahust kaev De 560/500 tk 1 8 Kanalisatsioonitoru De160 SN8 ja paigaldamine jm 90 9 Kanalisatsiooni torustiku De160otsakork tk 2 10 Kanalisatsiooni liitumiskaev De200/160 tk 1 11 Survekanalisatsioonitorustik De63 jm 25 12 Maakraan malmist, epoksiidkattega ja PE otstega DN 50 ja paigaldamine tk 1 13 Elekterkeevis otsakork De 50 tk 1 14 Survekanalisatsiooni soojustus jm 1 2 De32 39,62 V-7 1) 37,82 L=1,8 TINGMÄRGID: V V V V Olev veetorustik Maakraan DN25 K K K K Olev isevoolne reoveekanalisatsioon 39,30 V-8 1) 37,50 Olemasolevgaasitorustik 2) 37,50 Olemasolev kinnistupiir De32 L=2,3 Projekteeritudtehnovõrgud: 39,25 KK-1 1) 37,45 V2 De63 L=22,1 - projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon V2 KS3 1 K2 2 KS - projekteeritudveetorustik 2 KS V2 2 KS Maakraan DN50 - projekteeritud surve reoveekanalisatsioon 2 KS 39,30 KS2 2 KS KS-1 1) 37,50 2 KS 2 KS De 2) 37,50 2 KS 63 2 KS L= 2 KS 22 2 KS ,4 2 KS 2 KS 2 KS Reovee survetorustiku 2 KS 2 KS 2 soojustus Voolurahustuskaev V-1 ja V-4 2 KS 1 De560/500 K2 El.keevis otsakork K2 39,70 K2 KVK-3 1) 38,33 K2 Veetoru De32L=2m ja 2,7m K2 2) 38,48 K2 K2 Maakraan DN De 25 (spindlipikendus ja kape) K2 16 0 K2 L= →26, K2 K2 PE De32 PN10 PE De32 PN10 9 K2 m i= K2 6 K2 K2 K2 K2 K2 Olev.PE veetoru De110 K2 K2 2 K2 1 K2 110-32 Elekterkeevispuursadul De K2 K2 K2 K2 De400/315 V-7 K2 K2 39,68 K2 KVK-6 1) 38,17 OL.PE veetoru De110 K2 K2 De 2) 38,17 K2 16 PE De32 PN10 0 K2 110-32 Elekterkeevispuursadul De L= →34 K2 K2 39,65 De560/500 , K2 3m KVK-2 1) 38,02 i= K2 Maakraan DN 25 (spindlipikendus ja kape) 4 K2 2) 38,02 K2 K2 K2 K2 K2 K2 K2 Veetoru De32 K2 K2 2 El.keevis otsakork K2 39,60 De400/315 K2 KVK-1 1) 37,94 1 K2 L=7,5m De160 i=10 2) 37,94 K2 → K2 38,30 K2 2 OK-2 K2 D 1) 37,01 K2 1 e1 K2 60 K2 L= → 10 ,1 K2 K2 m De560/500 K2 K2 i= 8 De160 K2 De32 L=2,0 6 De32 39,66 L=2,0 38,30 KV-1 1) 37,86 1) 36,95 OK-3 L=2,7 Maakraan DN25 Projekteeritud torustiku 38,56 kõrgusmärk täpsustada V-10 1) 36,76 Maakraan DN25 töödekäigus peale kaeviku 38,53 kaevamist ja olevate 2) 36,76 2 V-5 V2 K2 De200/160 1 2 K2 K2 V1 1) 36,73 survetorustike kõrgusmärkide V2 1 38,56 2) 36,73 K2 K2 K2 V1 KKK-1 1) 37,00 De32 täpsustamist 2) 37,00 L=1,2 De32 L=1,4 38,49 V-1 1) 36,69 38,60 38,49 1) 36,80 V-4 KV-2 1) 36,99 De160 38,49 L=4,2 De400/315 KV-3 1) 36,85 12 38,53 1) 36,90 KKK-2 www.ekore.ee 2) 36,90 MÄRKUSED: 1. Märkused ja kirjeldused ehitustööde kohta vt. seletuskirjast; 2. Ehitustööde ja materjalide mahud vt. töömahtude tabelist; 3. Varem paigaldatud kaablite, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende omaniku juhendite kohaselt; 4. Insenervõrkude kaitsetsoonis teostada töid käsitsi, vajadusel võrgud toestada; 5. Enne ehitustööde algust tuleb täpsustada ristuvate kommunikatsioonide asukohad; 6. Maakraanid paigaldadaPE-otstega.  3560445 74930 OÜ Esprii Registrikood: 12566284 MTR EEP003332 Kaisla 3 Tallinn 13516 Tel +372 502 6788 [email protected] www.esprii.ee 40000 0 OÜ Esprii Registrikood: 12566284 MTR EEP003332 Kaisla 3 Tallinn 13516 Tel +372 502 6788 [email protected] www.esprii.ee 3598 186267 0 Töö nr: 2 400 8 Tellija: AS Elveso Ehituse tn 9 Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa 7 5301 946785 180340 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt PÕHI PROJEKT 0 0 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt PÕHI PROJEKT 763905 5080 0 0 Projektijuht: MIKK MUTSO ( Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistus 129214 ) Projekteerija: Kaspar Mutso juuni 20 2 4 , Tallinn OÜ Esprii Registrikood: 12566284 MTR EEP003332 Kaisla 3 Tallinn 13516 Tel +372 502 6788 [email protected] www.esprii.ee Töö nr: 24008 Tellija: AS Elveso Ehituse tn 9 Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa 75301 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt PÕHIPROJEKT Projektijuht: MIKK MUTSO (Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistus 129214) Projekteerija: KASPAR MUTSO juuni 2024, Tallinn  Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1 ÜLDOSA PAGEREF _Toc168506911 \h 3 2 OLEMASOLEV OLUKORD PAGEREF _Toc168506912 \h 4 2.1 Lähtematerjalid, projektid, planeeringud PAGEREF _Toc168506913 \h 4 2.2 Olemasolevad tehnovõrgud PAGEREF _Toc168506914 \h 4 3 UURINGUD PAGEREF _Toc168506915 \h 4 3.1 Geodeetilised uuringud PAGEREF _Toc168506916 \h 4 3.2 Geoloogilised uuringud PAGEREF _Toc168506917 \h 4 4 PROJEKTLAHENDUS PAGEREF _Toc168506918 \h 5 4.1 Üldandmed PAGEREF _Toc168506919 \h 5 4.2 VK PAGEREF _Toc168506920 \h 5 4.3 plaanilahendus PAGEREF _Toc168506921 \h 5 4.4 Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc168506922 \h 5 4.5 Eeltööd PAGEREF _Toc168506923 \h 5 4.6 Kaevik PAGEREF _Toc168506924 \h 5 4.7 Katend PAGEREF _Toc168506925 \h 6 4.7.1 Katendikontruktsioonid PAGEREF _Toc168506926 \h 6 4.7.2 Aluskiht PAGEREF _Toc168506927 \h 6 4.7.3 Tagasitäide PAGEREF _Toc168506928 \h 6 4.7.4 Liivalus PAGEREF _Toc168506929 \h 7 4.7.5 Killustikalus PAGEREF _Toc168506930 \h 7 4.7.6 Asfaltbetoon PAGEREF _Toc168506931 \h 7 4.7.7 Tugipeenar PAGEREF _Toc168506932 \h 8 4.7.8 Katendi materjalide kvaliteedinõuded PAGEREF _Toc168506933 \h 8 4.8 Liikluskorraldus PAGEREF _Toc168506934 \h 8 4.8.1 Ajutine liikluskorraldus PAGEREF _Toc168506935 \h 8 4.9 Tööde teostamine tehnovõrkude piirkonnas PAGEREF _Toc168506936 \h 8 4.10 Haljastus PAGEREF _Toc168506937 \h 9 5 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMiSEL PAGEREF _Toc168506938 \h 9 5.1 Tööde organiseerimine PAGEREF _Toc168506939 \h 10 5.2 Tööohutusmeetodid PAGEREF _Toc168506940 \h 10 5.3 Looduskeskkonna kaitse PAGEREF _Toc168506941 \h 10 5.4 Puude kaitsmine ehitustööde ajal PAGEREF _Toc168506942 \h 11 5.5 Kaevetööd PAGEREF _Toc168506943 \h 11 5.6 Materjalide kvaliteet ja garantii PAGEREF _Toc168506944 \h 11 seletuskiri ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud AS Elveso tellimusel. Projektiga lahendatakse kinnistute Jüri tee 1b, 1c ja 1d ÜVK-liitumispunktide rajamisega kaasnev katendikihtide taastami ne riigiteedel 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247 ja 1,258. ÜVK-liitumispunktide projekt on käesoleva projekti eriosa ning on koostatud Ekore OÜ poolt – töö nr PP-292/2024. Projekt on leitav kaustast 02_VK. Projekti nimetus: Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt Töö nr: 2 400 8 Projekti staadium: Põhi projekt Projekti asukoht: Lagedi alevik , Rae vald , Harjumaa Tellija andmed: AS Elveso aadress: Ehituse tn 9 , Jüri alevik , Rae vald, 75301 Harju maa telefon: +372 60 31 480 e-mail: info @ elveso . ee Projekteerija andmed: OÜ Esprii aadress: Kaisla 3 , Tallinn , 13516 Harju maakond tel : +372 502 6788 e-mail: [email protected] reg nr: 12566284 Projekti koostamisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid . Seadused on leitavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee , Standardid – www.evs.ee ning juhendid Transpordiameti veebilehel rubriigist „Juhendid“ – https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid . OLEMASOLEV OLUKORD Projektala paikneb Rae vallas Lagedi alevikus . Kinnistud Jüri tee 1b, 1c ja 1c on kaetud haljastusega. Riigitee 11111 Lagedi jaama tee l saab kavandatav torustik alguse sõidutee keskel asuvast kaevust. Riigitee on antud asukohas „Teeregistri“ andmetel asfaltbetoonkattega. Katte laius on ligikaudu 5 m ning teepeenra laius 1 m. Kõnnitee on eraldatud äärekiviga. 2023. aasta Transpordiamet i liiklusloenduse andm e tel on antud lõigul ööpäevaseks keskmiseks liiklussageduseks 32 autot/ööp. Riigitee 11112 Lagedi-Jüri teel jäävad kavandatavad torustikud teeäärsele haljasalale. Riigitee on antud asukohas „Teeregistri“ andmetel asfaltbetoonkattega. Katte laius on ligikaudu 8 m ning teepeenra laius 1,2 m. 2023. aasta Transpordiameti liiklusloenduse andm e tel on antud lõigul ööpäevaseks keskmiseks liiklussageduseks 1726 autot/ööp. Projekteerija hinnangul ei kajasta see aga projektiga hõlmatud ala tegelikku liiklussagedust ning reaalne liiklussagedus on märkimisväärselt väiksem. Liiklusloenduse tulemus 1726 autot/ööp on väljastatud lõigule km 0,000 – 1,352 . Lõigu esimeses osas asuvad aga mitmed tehased ning muud tootmishooned, mistõttu on alust arvata, et käesoleva projektiga hõlmatud alale selline liikluskoormus ei jõua. Riigitee 11112 km 1,352-2,811 on liiklusloenduse tulemuseks 474 autot/ööp. Lähtematerjalid, projektid, p laneeringud Projekti koostamisel on aluseks Tellija ettepanekud ja soovid ning Transpordiameti poolt väljastatud tehnilised nõuded. Olemasolevad tehnovõrgud Projektiga hõlmatud maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: E lektri varustus – Elektrilevi OÜ ; ÜVK – AS Elveso ; S ide rajatised – Telia Eesti AS ja ELA SA . Trasside ja rajatiste paiknemine on kajastatud joonisel 24008_PP_TL-4-01-AP-VP . UURINGUD Geodeetilised uuringud Geodeetiline alusplaan on koostatud 2024. aastal 1A Geodeesia OÜ poolt – töö nr 24007. Digitaalne geodeetiline alusplaan on mõõtkavas 1:500. Koordinaadid riiklikus koordinaats üs teemist L-E ST '97, kõrgused EH2000 süsteemis. Geodeetiline alusplaan on leotav projekti kaustas 04_Geodeetiline-alusplaan . Geoloogilised uuringud Eraldiseivaid geoloogilisi uuringuid käesoleva projekti koostamiseks ei teostatud . PROJEKTLAHENDUS Üldandmed Projektiga lahendatakse ÜVK-torustike rajamistöödega kaasnevate katendikihtide ning haljasalade taastamine. VK ÜVK-liitumispunktide projekt on käesoleva projekti eriosa ning on koostatud Ekore OÜ poolt – töö nr PP-292/2024. Projekt on leitav kaustast 02_VK. plaanilahendus Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee ja 11112 Lagedi-Jüri tee plaanilahendust ei muudeta. Katendikihtide ning haljasalade taastamisel on lähtutud olemasolevate teede ja haljasalade paiknemisest . Taastatavate alade asendiplaanile kandmisel on arvestatud rajatavate torustike sügavuste, kaevikute nõlvuste ning katendikihtide taastamise astmetega. Asend i plaan on kajast at ud joonisel 24008_PP_TL-4-01_AP-VP . Vertikaalplaneerimine Projektiga ei muudeta olemasolevat vertikaalplaneeringut. ÜVK-torustike rajamise ning katendikihtide taastami s e käigus tuleb taastada olemasolevad kalded. Riigitee 11111 on taastataval alal ühepoolse põikkaldega äärekivist eemale. Sadeveed on suunatud haljasalale. Olemasolevate ja rajatavate katete ning ümbritseva maapinna kokkuviimised tuleb teostada sujuvalt. Eeltööd Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli , keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised. Maa-ala tuleb puhastada puudest, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. Kaevik Torustiku rajamiseks vajaliku k aeviku varisemisnurk ei tohi olla järsem kui 1:3/4 ehk 53 ° . Kaeviku nõlva algus peab olema torust keskkohast vähemalt 0,6 m kaugusel. Sõlmede V-1 , KV-2 ja V-4 juures on ette nähtud lahtikaevel kaevik riigitee poolses servas toestada. Varisemisnurk ei tohi ulatuda riigitee muldesse ja kruuskattega tugipeenrasse. Toestusviis valida arvestades muu h ulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. Katend Riigitee 11111 Lagedi jaama tee katendikonstruktsiooni ( KONSTRUKTSIOON I ) ning haljasalade taastamise konstruktsiooni ( KONSTRUKTSIOON II ) valikul on lähtutud Transpordiameti poolt väljastatud tehnilistest nõuetest ning T ranspordiameti juhendmaterjalidest „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“. Katendikontruktsioonid Katendikihtide taastamise astmed: KONSTRUKTSIOON I – min 0,3 m; KONSTRUKTSIOON II – min 0,5 m. Projekteeritud katendikonstruktsioon id on järgnev ad : KONSTRUKTSIOON I AC 1 2 surf h= 4 cm AC 16 base h= 5 cm Killus t ik alus fr. 32 / 6 3 , kiilutud fr. 8/16, E=170 Mpa h= 20 cm Liivalus, k≥0,5 m/ööp, Kt ≥ 0,98 h= 2 0 cm Tagasitäide olemasolevast või samaväärsest materjalist, Kt ≥ 0,9 5 Olemasolev aluspinnas Torustiku alla rajada h=20 cm aluskiht. Suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10% toru nominaalmõõdust. KONSTRUKTSIOON II Murukülv ja kasvualus, II klass h= 10 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt ≥ 0,92 Olemasolev aluspinnas Torustiku alla rajada h=20 cm aluskiht. Suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10% toru nominaalmõõdust. Projekteeritud konstruktsioon id on kajastatud joonisel 2 400 8 _PP_TL - 6 -0 1 _ RL . Aluskiht Torustiku alla rajada h=20 cm aluskiht, mille abil tuleb torule anda õige kalle ning paigaldussügavus. Aluskihi ehitamisel kasutada materjali, mille suurim lubatud osakeste suurus on 10% toru nominaalmõõdust. Tagasitäide KONSTRUKTSIOON I – tagasitäide teostada väljakaevatud või samaväärsest materjalist. Tagasitäite minimaalne tihendustegur Kt=0,95. KONSTRUKTSIOON II – tagasitäide teostada väljakaevatud või samaväärsest materjalist. Tagasitäite minimaalne tihendustegur Kt=0,92. Liivalus KONSTRUKTSIOON I Nõuded liivalusele : Liivaluse materjali filtratsioonimoodul – k ≥ 0,5 m/ööp ; Lubatud suurim terasuurus on 31,5 mm ; Liivaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa ; Liivaluse minimaalne tihendustegur K t=0,98. Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. Killustikalus KONSTRUKTSIOON I K illustikalus tuleb ehitada fraktsioneeritud killustikust fr . 32 / 63 , kiilutud fr. 8/16 juhindudes Majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ning Transpordiameti juhendis „Killustikust katendite ehitamise juhis“ toodud kulunormidest ja nõuetest. Ehitamisel kasutatavad materjalid peavad minimaalselt vastama Transpordiameti juhendis „Killustikust katendite ehitamise juhis“ tabel 1 veerg „AKÖL20 500-3000 ühekihilised alused“ toodud nõuetele: (G C 80 /20; C 50/10 ; LA 35 ; F 4 ; FI 35 ; f 4 ) Minimaal ne elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal (mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega): 170 MPa Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. Asfaltbetoon AC 1 2 surf – kasutatavad materjalid peavad vastama EVS 901-3 tabel 7, veerg „AKÖL 900-1499“ toodud nõuetele. Segu on projekteeritud tardkivi miga. AC 16 base – kasutatavad materjalid peavad vastama EVS 901-3 tabel 9 , veerg „AKÖL 900-1499“ toodud nõuetele . Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. T ugipeenar Tugipeenar kindlustada killustiku ga fr. 0/31,5 ( Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Lisa 10 pos . 6 ) . Tugipeen ra elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa . Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. Katendi materjalide kvaliteedinõuded Katendite rajamine teostada vastavalt järgmistele normidele: Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ; Transpordiameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“ ; Transpordiameti juhe nd „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“; Transpordiameti juhend „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend “; Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“; Transpordiameti juhend „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“; EVS 901-1 Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; EVS 901-2 Osa 2 : Bituumensideained ; EVS 901-3 Osa 3: Asfaltsegud . Liikluskorraldus Projektiga ei muudeta olemasolevat liikluskorraldust. Ajutine liikluskorraldus Enne ehituse algust tuleb koostada ehitusaeg n e liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada see T ranspordiametiga . Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Tööde teostamine tehnovõrkude piirkonnas Enne kaevetööde teostamist peab töövõtja olema tutvunud trassivaldajate kooskõlastustingimustega ja teavitama ning vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude valdajad. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Side- ja elektrikaablite läheduses tuleb kaevamistööd teostada käsitsi, vajadusel tuleb rajatised toestada ja kaitsta, et oleks välditud nende vigastamine ja liikumine ehitustööde ajal. Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist . S ellest tuleneva d projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib Töövõtja. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate tehnovõrkude toimimise peale ehitustööde lõp pemist . Kommunikatsioonide ja rajatiste kahjustamise korral peab T öövõtja taastama algse olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ning nõuded. Kõik projektalasse jäävad kanalisatsioonikaevud ning veetorustiku kraanid tuleb töövõtjal viia vastavusse rajatava katte pinnaga. Kui selgub, et teleskoope on vaja pikendada (teleskoobi pikkusest ei piisa tõstmiseks või kaevukehas on peale tõstmist teleskoobi pikkus vähem kui 20 cm), siis tuleb antud töö teostada T öövõtja kulul. Haljastus Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised alad klass I I murukülviga. Seemne külvamistihedus peab olema 15 – 2 0 g/m² . Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Haljasalad rajada minimaalselt 1 0 cm paksusele kasvualusele. Kasvualuse rajamiseks võib kasutada eelnevalt kooritud kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAM i SEL Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele; kohaliku võimu ettekirjutustele; kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele; Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele; üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nõudeid. Tee-ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ . Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (maha voolamine) on välistatud. Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” . Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. T ööde organiseerimine Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid ehitusmehhanisme. Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning teostusmõõdistuse. Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju. Tööde organiseerimisel tuleb arvestada, et r i igitee muldkeha nõlva võib lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. T ööohutusmeetodid Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ . Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid, samuti ei tohi teostatavad ehitustööd ohustada ehituse mõjupiirkonnas olevaid/elavaid isikuid. Ehitustööde teostajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjast huvitatud osapooli. Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt puud, piirdeaed, hekk jmt) ning nende poolse soovi korral võimaldada see neil endil teostada. Piirinaabreid tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. L ooduskeskkonna kaitse Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse objektiks on pinnas, põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (juhul kui puud projekti kohaselt kuuluvad säilitamisele või ümberistutamisele). Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt seadusele. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10 m. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit. Puude kaitsmine ehitustööde ajal Puutüve ümber tuleb siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puuoksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Jälgida tuleb, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, siis kaetakse koht kõigepealt ~200 mm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Üle 40 mm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. K aevetööd Kaevetöid tuleb alustada ettevalmistustöödest. Kõik kaevikud teeb töövõtja nende mõõdete, kallete ja sügavusega, mis on dikteeritud ehitustööde teostamise vajadusest. Väljakaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei segaks edaspidist ehitustegevust ja oleks välditud materjalide kaevikusse libisemine ja kukkumine. M aterjalide kvaliteet ja garantii Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab garantii töövõtja. Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt SISUKORD 1 ÜLDOSA .....................................................................................................................................................3 2 OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................................................4 2.1 Lähtematerjalid, projektid, planeeringud ...........................................................................................4 2.2 Olemasolevad tehnovõrgud ..............................................................................................................4 3 UURINGUD ................................................................................................................................................4 3.1 Geodeetilised uuringud .....................................................................................................................4 3.2 Geoloogilised uuringud .....................................................................................................................4 4 PROJEKTLAHENDUS ...............................................................................................................................5 4.1 Üldandmed ........................................................................................................................................5 4.2 VK ......................................................................................................................................................5 4.3 plaanilahendus ..................................................................................................................................5 4.4 Vertikaalplaneerimine ........................................................................................................................5 4.5 Eeltööd ..............................................................................................................................................5 4.6 Kaevik ................................................................................................................................................5 4.7 Katend ...............................................................................................................................................6 4.7.1 Katendikontruktsioonid .................................................................................................................6 4.7.2 Aluskiht .........................................................................................................................................6 4.7.3 Tagasitäide ...................................................................................................................................6 4.7.4 Liivalus ..........................................................................................................................................7 4.7.5 Killustikalus ...................................................................................................................................7 4.7.6 Asfaltbetoon ..................................................................................................................................7 4.7.7 Tugipeenar ....................................................................................................................................8 4.7.8 Katendi materjalide kvaliteedinõuded ...........................................................................................8 4.8 Liikluskorraldus .................................................................................................................................8 4.8.1 Ajutine liikluskorraldus ..................................................................................................................8 4.9 Tööde teostamine tehnovõrkude piirkonnas .....................................................................................8 4.10 Haljastus............................................................................................................................................9 5 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMiSEL ........................................................................................9 5.1 Tööde organiseerimine ...................................................................................................................10 5.2 Tööohutusmeetodid ........................................................................................................................10 OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 1 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt 5.3 Looduskeskkonna kaitse .................................................................................................................10 5.4 Puude kaitsmine ehitustööde ajal ...................................................................................................11 5.5 Kaevetööd .......................................................................................................................................11 5.6 Materjalide kvaliteet ja garantii ........................................................................................................11 OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 2 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud AS Elveso tellimusel. Projektiga lahendatakse kinnistute Jüri tee 1b, 1c ja 1d ÜVK-liitumispunktide rajamisega kaasnev katendikihtide taastamine riigiteedel 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247 ja 1,258. ÜVK-liitumispunktide projekt on käesoleva projekti eriosa ning on koostatud Ekore OÜ poolt – töö nr PP-292/2024. Projekt on leitav kaustast 02_VK. Projekti nimetus: Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247- 1,258 katendikihtide taastamise projekt Töö nr: 24008 Projekti staadium: Põhiprojekt Projekti asukoht: Lagedi alevik, Rae vald, Harjumaa Tellija andmed: AS Elveso aadress: Ehituse tn 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa telefon: +372 60 31 480 e-mail: [email protected] Projekteerija andmed: OÜ Esprii aadress: Kaisla 3, Tallinn, 13516 Harju maakond tel: +372 502 6788 e-mail: [email protected] reg nr: 12566284 Projekti koostamisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, standardeid, normdokumente ning juhendeid. Seadused on leitavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist – www.riigiteataja.ee, Standardid – www.evs.ee ning juhendid Transpordiameti veebilehel rubriigist „Juhendid“ – https://www.transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 3 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt 2 OLEMASOLEV OLUKORD Projektala paikneb Rae vallas Lagedi alevikus. Kinnistud Jüri tee 1b, 1c ja 1c on kaetud haljastusega. Riigitee 11111 Lagedi jaama teel saab kavandatav torustik alguse sõidutee keskel asuvast kaevust. Riigitee on antud asukohas „Teeregistri“ andmetel asfaltbetoonkattega. Katte laius on ligikaudu 5 m ning teepeenra laius 1 m. Kõnnitee on eraldatud äärekiviga. 2023. aasta Transpordiameti liiklusloenduse andmetel on antud lõigul ööpäevaseks keskmiseks liiklussageduseks 32 autot/ööp. Riigitee 11112 Lagedi-Jüri teel jäävad kavandatavad torustikud teeäärsele haljasalale. Riigitee on antud asukohas „Teeregistri“ andmetel asfaltbetoonkattega. Katte laius on ligikaudu 8 m ning teepeenra laius 1,2 m. 2023. aasta Transpordiameti liiklusloenduse andmetel on antud lõigul ööpäevaseks keskmiseks liiklussageduseks 1726 autot/ööp. Projekteerija hinnangul ei kajasta see aga projektiga hõlmatud ala tegelikku liiklussagedust ning reaalne liiklussagedus on märkimisväärselt väiksem. Liiklusloenduse tulemus 1726 autot/ööp on väljastatud lõigule km 0,000 – 1,352. Lõigu esimeses osas asuvad aga mitmed tehased ning muud tootmishooned, mistõttu on alust arvata, et käesoleva projektiga hõlmatud alale selline liikluskoormus ei jõua. Riigitee 11112 km 1,352-2,811 on liiklusloenduse tulemuseks 474 autot/ööp. 2.1 LÄHTEMATERJALID, PROJEKTID, PLANEERINGUD Projekti koostamisel on aluseks Tellija ettepanekud ja soovid ning Transpordiameti poolt väljastatud tehnilised nõuded. 2.2 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD Projektiga hõlmatud maa-alal paiknevad järgnevad tehnovõrgud: • Elektrivarustus – Elektrilevi OÜ; • ÜVK – AS Elveso; • Siderajatised – Telia Eesti AS ja ELA SA. Trasside ja rajatiste paiknemine on kajastatud joonisel 24008_PP_TL-4-01-AP-VP. 3 UURINGUD 3.1 GEODEETILISED UURINGUD Geodeetiline alusplaan on koostatud 2024. aastal 1A Geodeesia OÜ poolt – töö nr 24007. Digitaalne geodeetiline alusplaan on mõõtkavas 1:500. Koordinaadid riiklikus koordinaatsüsteemist L-EST'97, kõrgused EH2000 süsteemis. Geodeetiline alusplaan on leotav projekti kaustas 04_Geodeetiline-alusplaan. 3.2 GEOLOOGILISED UURINGUD Eraldiseivaid geoloogilisi uuringuid käesoleva projekti koostamiseks ei teostatud. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 4 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt 4 PROJEKTLAHENDUS 4.1 ÜLDANDMED Projektiga lahendatakse ÜVK-torustike rajamistöödega kaasnevate katendikihtide ning haljasalade taastamine. 4.2 VK ÜVK-liitumispunktide projekt on käesoleva projekti eriosa ning on koostatud Ekore OÜ poolt – töö nr PP-292/2024. Projekt on leitav kaustast 02_VK. 4.3 PLAANILAHENDUS Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee ja 11112 Lagedi-Jüri tee plaanilahendust ei muudeta. Katendikihtide ning haljasalade taastamisel on lähtutud olemasolevate teede ja haljasalade paiknemisest. Taastatavate alade asendiplaanile kandmisel on arvestatud rajatavate torustike sügavuste, kaevikute nõlvuste ning katendikihtide taastamise astmetega. Asendiplaan on kajastatud joonisel 24008_PP_TL-4-01_AP-VP. 4.4 VERTIKAALPLANEERIMINE Projektiga ei muudeta olemasolevat vertikaalplaneeringut. ÜVK-torustike rajamise ning katendikihtide taastamise käigus tuleb taastada olemasolevad kalded. Riigitee 11111 on taastataval alal ühepoolse põikkaldega äärekivist eemale. Sadeveed on suunatud haljasalale. Olemasolevate ja rajatavate katete ning ümbritseva maapinna kokkuviimised tuleb teostada sujuvalt. 4.5 EELTÖÖD Enne ehitustöödega alustamist peab töövõtja teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude paigaldamise teostusjoonised. Maa-ala tuleb puhastada puudest, võsast, põõsastest, kividest, prügist jne. 4.6 KAEVIK Torustiku rajamiseks vajaliku kaeviku varisemisnurk ei tohi olla järsem kui 1:3/4 ehk 53°. Kaeviku nõlva algus peab olema torust keskkohast vähemalt 0,6 m kaugusel. Sõlmede V-1, KV-2 ja V-4 juures on ette nähtud lahtikaevel kaevik riigitee poolses servas toestada. Varisemisnurk ei tohi ulatuda riigitee muldesse ja kruuskattega tugipeenrasse. Toestusviis valida arvestades muuhulgas tööohutust, ehituskoha pinnase iseärasusi, olemasolevaid konstruktsioone ja kaeviku mõõtmeid. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 5 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt 4.7 KATEND Riigitee 11111 Lagedi jaama tee katendikonstruktsiooni (KONSTRUKTSIOON I) ning haljasalade taastamise konstruktsiooni (KONSTRUKTSIOON II) valikul on lähtutud Transpordiameti poolt väljastatud tehnilistest nõuetest ning Transpordiameti juhendmaterjalidest „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“. 4.7.1 KATENDIKONTRUKTSIOONID Katendikihtide taastamise astmed: • KONSTRUKTSIOON I – min 0,3 m; • KONSTRUKTSIOON II – min 0,5 m. Projekteeritud katendikonstruktsioonid on järgnevad: KONSTRUKTSIOON I AC 12 surf h=4 cm AC 16 base h=5 cm Killustikalus fr. 32/63, kiilutud fr. 8/16, h=20 cm E=170 Mpa Liivalus, k≥0,5 m/ööp, Kt≥0,98 h=20 cm Tagasitäide olemasolevast või samaväärsest materjalist, Kt≥0,95 Olemasolev aluspinnas Torustiku alla rajada h=20 cm aluskiht. Suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10% toru nominaalmõõdust. KONSTRUKTSIOON II Murukülv ja kasvualus, II klass h=10 cm Tagasitäide väljakaevatud või samaväärsest materjalist, Kt≥0,92 Olemasolev aluspinnas Torustiku alla rajada h=20 cm aluskiht. Suurim lubatud materjali osakeste suurus on 10% toru nominaalmõõdust. Projekteeritud konstruktsioonid on kajastatud joonisel 24008_PP_TL-6-01_RL. 4.7.2 ALUSKIHT Torustiku alla rajada h=20 cm aluskiht, mille abil tuleb torule anda õige kalle ning paigaldussügavus. Aluskihi ehitamisel kasutada materjali, mille suurim lubatud osakeste suurus on 10% toru nominaalmõõdust. 4.7.3 TAGASITÄIDE KONSTRUKTSIOON I – tagasitäide teostada väljakaevatud või samaväärsest materjalist. Tagasitäite minimaalne tihendustegur Kt=0,95. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 6 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt KONSTRUKTSIOON II – tagasitäide teostada väljakaevatud või samaväärsest materjalist. Tagasitäite minimaalne tihendustegur Kt=0,92. 4.7.4 LIIVALUS KONSTRUKTSIOON I Nõuded liivalusele: • Liivaluse materjali filtratsioonimoodul – k≥0,5 m/ööp; • Lubatud suurim terasuurus on 31,5 mm; • Liivaluse elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa; • Liivaluse minimaalne tihendustegur Kt=0,98. Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. 4.7.5 KILLUSTIKALUS KONSTRUKTSIOON I Killustikalus tuleb ehitada fraktsioneeritud killustikust fr. 32/63, kiilutud fr. 8/16 juhindudes Majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ ning Transpordiameti juhendis „Killustikust katendite ehitamise juhis“ toodud kulunormidest ja nõuetest. Ehitamisel kasutatavad materjalid peavad minimaalselt vastama Transpordiameti juhendis „Killustikust katendite ehitamise juhis“ tabel 1 veerg „AKÖL20 500-3000 ühekihilised alused“ toodud nõuetele: • (GC80/20; C50/10; LA35; F4; FI35; f4) Minimaalne elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal (mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR- tüüpi seadmega): 170 MPa Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. 4.7.6 ASFALTBETOON • AC 12 surf – kasutatavad materjalid peavad vastama EVS 901-3 tabel 7, veerg „AKÖL 900-1499“ toodud nõuetele. Segu on projekteeritud tardkivimiga. • AC 16 base – kasutatavad materjalid peavad vastama EVS 901-3 tabel 9, veerg „AKÖL 900-1499“ toodud nõuetele. Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 7 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt 4.7.7 TUGIPEENAR Tugipeenar kindlustada killustikuga fr. 0/31,5 (Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Lisa 10 pos. 6). Tugipeenra elastsusmoodul mõõdetuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega tugipeenra keskelt peab olema vähemalt 130 MPa. Kasutatavad materjalid valib ehitaja ja kooskõlastab Tellijaga. 4.7.8 KATENDI MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Katendite rajamine teostada vastavalt järgmistele normidele: • Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Transpordiameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“; • Transpordiameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“; • Transpordiameti juhend „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“; • Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“; • Transpordiameti juhend „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“; • EVS 901-1 Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; • EVS 901-2 Osa 2: Bituumensideained; • EVS 901-3 Osa 3: Asfaltsegud. 4.8 LIIKLUSKORRALDUS Projektiga ei muudeta olemasolevat liikluskorraldust. 4.8.1 AJUTINE LIIKLUSKORRALDUS Enne ehituse algust tuleb koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada see Transpordiametiga. Ajutisel liikluskorraldusel lähtuda majandus- ja taristuministri määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 4.9 TÖÖDE TEOSTAMINE TEHNOVÕRKUDE PIIRKONNAS Enne kaevetööde teostamist peab töövõtja olema tutvunud trassivaldajate kooskõlastustingimustega ja teavitama ning vajadusel kohale kutsuma kõikide tehnovõrkude valdajad. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Side- ja elektrikaablite läheduses tuleb kaevamistööd teostada käsitsi, vajadusel tuleb rajatised toestada ja kaitsta, et oleks välditud nende vigastamine ja liikumine ehitustööde ajal. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 8 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist. Sellest tulenevad projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib Töövõtja. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate tehnovõrkude toimimise peale ehitustööde lõppemist. Kommunikatsioonide ja rajatiste kahjustamise korral peab Töövõtja taastama algse olukorra ja katma kõik sellega seotud kulutused ning nõuded. Kõik projektalasse jäävad kanalisatsioonikaevud ning veetorustiku kraanid tuleb töövõtjal viia vastavusse rajatava katte pinnaga. Kui selgub, et teleskoope on vaja pikendada (teleskoobi pikkusest ei piisa tõstmiseks või kaevukehas on peale tõstmist teleskoobi pikkus vähem kui 20 cm), siis tuleb antud töö teostada Töövõtja kulul. 4.10 HALJASTUS Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised alad klass II murukülviga. Seemne külvamistihedus peab olema 15 – 20 g/m². Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Haljasalad rajada minimaalselt 10 cm paksusele kasvualusele. Kasvualuse rajamiseks võib kasutada eelnevalt kooritud kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. 5 ÜLDNÕUDED EHITUSTÖÖDE TEOSTAMISEL Kõik ehitustööd tuleb läbi viia vastavalt: • Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, valitsuse ja ministeeriumide otsustele; • kohaliku võimu ettekirjutustele; • kontrollivate instantside määrustele ja instruktsioonidele; • Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele; • üldkehtivatele normidele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida majandus- ja taristuministri määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ nõudeid. Tee-ehituslike tööde teostamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumist pinnasesse. Tööde tegemisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Kasutada tuleb veotehnikat, mille koormast veetava materjali pudenemine (maha voolamine) on välistatud. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 9 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt Kõik tööd peab ehitaja tegema vastavuses heade ehitustavadega ning viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Tööde tegemise ajal tuleb pidada kinni sotsiaalministri määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad tuleb taastada. 5.1 TÖÖDE ORGANISEERIMINE Tööde teostamisel tuleb arvestada kõikide tööde omavahelist seost, tehnilisi võimalusi ja kasutatavaid ehitusmehhanisme. Töövõtja peab oma kuludega korraldama geodeetilise mahamärkimise ja kontrollimise ning teostusmõõdistuse. Ehitaja on täielikult vastutav ohutustehnika, tervisekaitse ja tulekaitse olukorra eest objektil ning peab täitma kompleksselt Eesti Vabariigis kehtivaid ohutustehnika, tervise- ja tulekaitse-eeskirju. Tööde organiseerimisel tuleb arvestada, et riigitee muldkeha nõlva võib lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks. 5.2 TÖÖOHUTUSMEETODID Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuete täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt kolm päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid, samuti ei tohi teostatavad ehitustööd ohustada ehituse mõjupiirkonnas olevaid/elavaid isikuid. Ehitustööde teostajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Töövõtja on kohustatud teavitama tööde alustamisest kõiki asjast huvitatud osapooli. Kinnistuomanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt puud, piirdeaed, hekk jmt) ning nende poolse soovi korral võimaldada see neil endil teostada. Piirinaabreid tuleb teavitada kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. 5.3 LOODUSKESKKONNA KAITSE Ehitaja vastutab looduskeskkonna kaitse eest ehitusplatsil. Looduskeskkonna kaitse objektiks on pinnas, põhja- ja pinnavesi, õhk ja puud (juhul kui puud projekti kohaselt kuuluvad säilitamisele või ümberistutamisele). OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 10 / 11 Kuupäev: 05.06.2024 Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt Ehituse käigus tuleb ehitajal juhinduda kehtivatest jäätmekäitluseeskirjadest. Samuti tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt seadusele. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele (kraavidele) lähemal kui 10 m. Töökohas peab olema varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt likvideerima ja informeerida juhtunust Päästeametit. 5.4 PUUDE KAITSMINE EHITUSTÖÖDE AJAL Puutüve ümber tuleb siduda püstised prussid, prusside ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid vms, prussidest kaitse peab ulatuma kogu tüve kõrguseni) ning jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puuoksi. Vajadusel võib kärpida puu alumisi oksi, kuid peab säilima antud puule iseloomulik võra kuju. Jälgida tuleb, et ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel ega ladustataks sinna ehitusmaterjale. Tallamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. Kui ruumipuudus sunnib ehitusmaterjali puu alla ladustama, siis kaetakse koht kõigepealt ~200 mm paksuse liiva- või kergkruusakihiga, mille peale asetatakse puidust vms materjalist restid ehitusmaterjalide ladustamiseks. Ehituse lõppedes koristatakse kaitsekihid. Jälgida, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Üle 40 mm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi. 5.5 KAEVETÖÖD Kaevetöid tuleb alustada ettevalmistustöödest. Kõik kaevikud teeb töövõtja nende mõõdete, kallete ja sügavusega, mis on dikteeritud ehitustööde teostamise vajadusest. Väljakaevatud pinnas tuleb paigutada nii, et see ei segaks edaspidist ehitustegevust ja oleks välditud materjalide kaevikusse libisemine ja kukkumine. 5.6 MATERJALIDE KVALITEET JA GARANTII Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab garantii töövõtja. OÜ Esprii Koostanud: Mikk Mutso & Kaspar Mutso Töö nr 24008 Dokumendi tunnus: TL-3-01 Põhiprojekt 11 / 11 Kuupäev: 05.06.2024  K2 K2 K2 K2 N K2 K2 S K2 Jrk. IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes Ala pindala Ehitis nr. Pos nr registriosa nimi ja sihtotstarve; (lõigu algus ja lõpp km) (m2) (plaanil) number 65301:013:0086 11111 Lagedi jaama tee 1 POS. 1 11036050 11111 Lagedi jaama tee 20 reoveekanalisatsioon km 0,75-0,76 K2 100% transpordimaa POS. 1 K2 TINGMÄRGID Katastriüksuse tunnus ja nimi Katastriüksuse piir POS. 1 Positsiooni number Isikliku kasutusõiguse seadmise ala K2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon AS Elveso Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 Kaisla 3 Tallinn 13516 katendikihtide taastamise projekt Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan, 11111 Lagedi jaama tee km 0,75 - 0,76 www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 24008 Projekteerija Kaspar Mutso 1:250 Kontrollija Mikk Mutso 18.06.2024 TL-9-01  N S Jrk. IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes Ala pindala Ehitis nr. Pos nr registriosa nimi ja sihtotstarve; (lõigu algus ja lõpp km) (m2) (plaanil) number 65301:003:0264 11112 Lagedi-Jüri tee reoveekanalisatsioon ja 2 POS. 2 11232150 11112 Lagedi-Jüri tee 30 veetorustik km 1,25-1,26 100% transpordimaa TINGMÄRGID POS. 2 Katastriüksuse tunnus ja nimi Katastriüksuse piir POS. 2 Positsiooni number Isikliku kasutusõiguse seadmise ala K2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon V2 Projekteeritud veetorustik AS Elveso Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 Kaisla 3 Tallinn 13516 katendikihtide taastamise projekt Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan, 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,25 - 1,26 www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 24008 Projekteerija Kaspar Mutso 1:250 Kontrollija Mikk Mutso 18.06.2024 TL-9-02  Kaspar Mutso OÜ Esprii Teie 18.04.2024 [email protected] Kaisla 3 Meie 08.05.2024 nr 7.1-2/24/6694-2 13516, Tallinn, Harju maakond Nõuded ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste projekteerimiseks riigiteede tee piirides ja riigitee nr 11111 katendi taastamisele riigiteede maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Lagedi alevikus Harjumaal Olete taotlenud Transpordiameti nõudeid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste rajamise käigus riigitee nr 11111 Lagedi Jaama tee km 0,76 katendi taastamise projektile Lagedi alevikus Rae vallas Harjumaal. Taotlusele olete lisanud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitiste ehitusprojekti asendiplaani, OÜ Ekore töö nr PP-292/24 (edaspidi ÜVK Projekt). Juhime tähelepanu, et Transpordiamet ei ole väljastanud nõudeid ega ei ole kooskõlastanud seda ÜVK Projekti. Esitatud ÜVK Projekti järgi jäävad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniehitised riigiteede nr 11111 Lagedi jaama tee km 0,64-0,76 ja nr 11112 Lagedi – Jüri tee km 1,24 tee piiridesse ja tee kaitsevööndisse. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded ühisveevärgi ja kanalisatsiooniehitiste (edaspidi tehnovõrgud) ja riigiteede katendi taastamise projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekteerimisel riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis palume arvestada alltoodud informatsiooni, asjaolude ja nõuetega: 1. Üldised nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks: 1.1. Tehnovõrkude projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja riigiteede tee piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). 1.2. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (Nõuded) , asub: https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#tehnovrgud . 1.3. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus ehitusplatsil“, asub: https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tooohutus_ehitusplatsil või https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#valdkonnalesed-norm--2 1.4. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte järsem) on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil). 1.5. Kavandades ehitisi (sh kaevud, mahutid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis tuleb juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid). 1.6. Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh naaberkinnistud). Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise vajadustest üle jääva vaba maa olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 1.7. Tehnovõrkude projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata ehitustehnoloogia sh kinnisel meetodil tehnovõrkude ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee asfaltkatte servast. 1.8. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis. 1.9. Tehnovõrkude projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid kui kavandatakse tehnovõrke riigitee alusele maale (kinnistule). 1.10. Tehnovõrkude projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis. 2. Märkused esitatud ÜVK Projekti asendiplaani kohta: 2.1. Torustike lõik KVK-1 – KVK-2 palume nihutada munitsipaalmaale (Jüri tee L3; 65301:001:6107) ohutule kaugusele ja nii, et arvestades tehnovõrgu sügavust ja võimaliku varisemisnurka 53°, et varisemisnurk ei ulatuks riigitee muldkehasse ja kruuskattega tugipeenrasse. 2.2. Sõlmede V-1; KV-2 ja V-4 juures palume lahtikaevel ette näha kaeviku toestus riigitee poolses servas, nii, et varisemisnurk ei ulatuks riigitee muldkehasse ja kruuskattega tugipeenrasse. 3. Nõuded riigitee katendi taastamise projektile: 3.1. Tee ehitusprojekt tuleb koostada vastavalt ehitusseadustikule, liiklusseadusele, kehtivatele normidele ja standarditele, Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). 3.2. Esitada riigitee katendi taastamise projekt, joonised, mis vastavad „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (EhS § 13 lg 3) põhiprojekti nõuetele. 3.3. Kaeviku varisemisnurgaks võib võtta 53° ja katendikihtide astmeteks 30 cm. Tagasitäide alumistes kihtides näha ette olemasolev või samaväärne. Katendi dreenkihil piisab filtratsioonimoodul 0,5 m/ööp. 3.4. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis. 3.5. Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded palun võtta kehtivast standardist EVS 901-3;2021 ning nõue FNaCl4 peab olema täidetud asfaltsegudel ja pindamiskillustikul kuna libedustõrjet tehakse kloriididega. 3.6. Riigitee katendi taastamise projekti juurde tuleb panna tehnovõrkude omaniku garantiikiri kus tehnovõrgu omanik kinnitab ja annab Transpordiametile teekonstruktsioonide taastamise ehitustöödele 5 aastase garantii ning tagab teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. Väljastatud nõuded kehtivad 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: PP292_PP_VK-4-01_ap_260324.dwg; __nouded_tehnovorkude_teemaale_kavandamisel.pdf; Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)  Kaspar Mutso OÜ Esprii Teie 05.06.2024 [email protected] Kaisla 3 Meie 20.06.2024 nr 7.1-2/24/6694-5 13516, Tallinn, Harju maakond Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste projekti nr PP-292_2024 ja katendi taastamise projekti töö nr 24008 kooskõlastus riigiteede nr 11111 ja nr 11112 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Lagedi alevikus Harjumaal Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud ehitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised (edaspidi tehnovõrgud) riigiteede nr 11111 Lagedi jaama tee km 0,64-0,76 ja nr 11112 Lagedi – Jüri tee km 1,23-1,24 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Lagedi alevikus Rae vallas Harjumaal. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega. 1. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr nr 11111 Lagedi jaama tee maaüksuste piires (teemaal): - Km 0,75-0,76 tehnovõrgud teemaal; 2. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 11112 Lagedi – Jüri tee maaüksuste piires (teemaal): - Km 1,23-1,24 tehnovõrgud teemaal; Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Ekore OÜ töö nr PP-292/2024 „Jüri tee 1B, 1C ja 1D kinnistute liitumispunktid ÜVK-torustikega“ põhiprojekti staadiumis ja OÜ Esprii töö nr 24008 põhiprojekti staadiumis. Riigitee nr 11111 Lagedi jaama tee katendi taastamise projekti on koostanud OÜ Esprii, töö nr 24008 „Riigiteede Laagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi – Jüri tee km 1,247-1,258 katendikihtide taastamise projekt“, põhiprojekti staadiumis ja sellele on lisatud tehnovõrkude omaniku AS Elveso (regitrikood 10096975) garantiikiri 20.06.2024 nr 4-7/1365. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede- juhendid#tehnovorgud--2 . Sõlmitud kokkulepe on aluseks tehnovõrkude ehitustöödeks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel tehnovõrkude ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#liikluskorraldus-maa ) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 4. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 9. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: VK proj NR PP-292_3024_katendi proj NR 24008_GAR_IKÕ.zip Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)  K2 K2 K2 K2 N K2 K2 S K2 Jrk. IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes Ala pindala Ehitis nr. Pos nr registriosa nimi ja sihtotstarve; (lõigu algus ja lõpp km) (m2) (plaanil) number 65301:013:0086 11111 Lagedi jaama tee 1 POS. 1 11036050 11111 Lagedi jaama tee 20 reoveekanalisatsioon km 0,75-0,76 K2 100% transpordimaa POS. 1 K2 TINGMÄRGID Katastriüksuse tunnus ja nimi Katastriüksuse piir POS. 1 Positsiooni number Isikliku kasutusõiguse seadmise ala K2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon AS Elveso Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 Kaisla 3 Tallinn 13516 katendikihtide taastamise projekt Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan, 11111 Lagedi jaama tee km 0,75 - 0,76 www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 24008 Projekteerija Kaspar Mutso 1:250 Kontrollija Mikk Mutso 18.06.2024 TL-9-01  N S Jrk. IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes Ala pindala Ehitis nr. Pos nr registriosa nimi ja sihtotstarve; (lõigu algus ja lõpp km) (m2) (plaanil) number 65301:003:0264 11112 Lagedi-Jüri tee reoveekanalisatsioon ja 2 POS. 2 11232150 11112 Lagedi-Jüri tee 30 veetorustik km 1,25-1,26 100% transpordimaa TINGMÄRGID POS. 2 Katastriüksuse tunnus ja nimi Katastriüksuse piir POS. 2 Positsiooni number Isikliku kasutusõiguse seadmise ala K2 Projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioon V2 Projekteeritud veetorustik AS Elveso Riigiteede 11111 Lagedi jaama tee km 0,750-0,760 ja 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,247-1,258 Kaisla 3 Tallinn 13516 katendikihtide taastamise projekt Registrikood: 12566284 Tel +372 502 6788 [email protected] Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan, 11112 Lagedi-Jüri tee km 1,25 - 1,26 www.esprii.ee Juhataja Mikk Mutso Põhiprojekt 24008 Projekteerija Kaspar Mutso 1:250 Kontrollija Mikk Mutso 18.06.2024 TL-9-02