Kiri

Lembit-Alo Kippar Meie: nr 0 3 5 _2602, 0 3 .0 9 .2026 Transpordiamet Ehituse projektijuht [email protected] Priit Hainoja AS Infragate Eesti Omanikujärelevalve esindaja [email protected] Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 78,8-85,3 Konuvere- Päärdu lõigu 2+2 sõidurajaga maantee projekteerimine ja ehitamine Teema: Ehitusgeoloogiliste uuringute võrdlus TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-3/26/291-1 Käesolevaga annab töövõtja tellijale teada projekteerimistööde käigus ilmnenud olulisest asjaolust, millele juhtisime tähelepanu ka 25.08.2026 toimunud projekteerimiskoosolekul ning mis võib mõjutada projekteerimis- ja ehituslahendusi, tööde maksumust ja ajakava. Nimelt on selgunud, et hankedokumentides esitatud geotehniliste uuringute tulemused erinevad olulises ulatuses töövõtja poolt täiendavalt tellitud uuringu tulemustest. Töövõtja uuringuaruande viimane versioon valmis 28.08.2026 ning edastasime selle 31.08.26 tellijale ja omanikujärelevalvele tutvumiseks. Tekkinud erinevuste selgitamiseks lisame käesolevale kirjale kokkuvõtliku võrdluse REIB-i ja Geolite -i ehitusgeoloogiliste uuringute kohta E67 Tallinn–Pärnu–Ikla maantee Konuvere– Päärdu teelõigul km 78,8–85,3 (vt Lisa nr 1). Võrdlus käsitleb eelkõige viirsavi kihtide ja aluspõhja pinnaseomadusi ning selgitab, kuidas täiendava uuringu tulemused võivad mõjutada projekteerimist, ehitustehnilisi lahendusi ja nendega seotud kulusid. Analüüsist nähtub, et mitmes olulises osas on täiendava uuringu tulemused töövõtja jaoks ebasoodsamad kui hankedokumentide koosseisus olnud varasemad andmed. Kõnealuse võrdluse eesmärk oli hinnata, millises ulatuses erinevad Geolite SIA uuringu GL-3150 tulemused varasemate REIB-i uuringute tulemustest eelkõige nende pinnaseomaduste osas, millel on otsene mõju projekteerimis- ja ehituslahendustele. Varasemates REIB-i uuringutes kasutati peamiselt puurproove maapinna lähedastes kihtides ja SLP/LP-sondeerimisi sügavamal lasuvate kihtide määratlemiseks. SLP/LP meetod annab tugevamates sõmerpinnastes usaldusväärsemaid tulemusi, kuid on nõrkade savipinnaste puhul vähem tundlikud ja puuduvad usaldusväärsed korrelatsioonid savi parameetrite määratlemiseks ilma paralleelselt väli- ja laborikatsetusi läbi viimata. Samuti piirdusid varasemad laboriprogrammid valdavalt pinnase klassifitseerimisega ega sisaldanud piisavat katsetusi kõigi projekteerimiseks vajalike tugevus- ja deformatsiooniparameetrite määramiseks. Geolite -i täiendav uuring näitab seevastu, et viirsavi deformatsiooni- ja tugevusparameetrid on võrreldes varasemates REIB-i uuringutega oluliselt kehvemad. Tegemist ei ole üksnes tehnilise täpsustusega, vaid asjaoluga, mis võib mõjutada otseselt projekteerimise lähteandmeid. Madalam jäikus ja tugevus ning aeglane konsolideerumine toovad kaasa tuua suuremad vajumid , vajum i ste erisused ning vajaduse täiendavate geotehniliste meetmete järele, et tagada muldkehade stabiilsus ja Lepingus kehtestatud vajumite piirväärtused ja rajatiste töökindlus. Oluline erinevus ilmneb ka aluspõhja määratluses. Kui REIB-i uuringutes käsitati aluspõhjana eeskätt lubjakivi, siis Geolite -i uuringu kohaselt algab aluspõhi esmalt kõva saviga ning massiivne lubjakivi paikneb sügavamal. Sellest tulenevalt ei ole tegemist üksnes aluspõhja nimetuse erinevusega, vaid asjaoluga, mis võib mõjutada vaiade pikkust, rajatiste vundamendilahendusi ning ehitustööde võimalikku mahtu. Geolite määras aluspõhja kihtide füüsikalised ja mehaanilised omadused täpsemalt, sealhulgas madalama tugevusega kõva savi ja mergli esinemise. Uuringutel tuvastati kohati ka karstiline lubjakivi pind . Need andmed toetavad vajadust käsitada täiendava uuringu tulemusi edasises projekteerimises olulise sisendina, mitte pelgalt varasemate uuringute täpsustusena. Kokkuvõtvalt nähtub võrdlusest, et täiendava uuringu tulemused võivad mõjutada nii tehnilisi lahendusi kui ka tööde maksumust . Viirsavi madalam jäikus ja tugevus suurendab geotehniliste erimeetmete vajadust eriti kõrgetel mulletel ning massiivse lubjakivi sügavam asend mõjutab vaiade projekteerimist. Need asjaolud võivad kaasa tuua tehniliste lahenduste muutmise, täiendavate tööde vajaduse ja tööde kallinemise. Eeltoodust tulenevalt võib ühe võimaliku lahendusena teede osas kaaluda muldkeha omakaalu vähendamist vertikaalgeomeetria muutmise kaudu, kuna sellel lahendusel võib olla lepingu hinnale kõige väiksem rahaline mõju. Samas tuleb arvestada, et tegemist on ligikaudu 6,5 km pikkuse teelõiguga ning praeguses etapis ei ole võimalik lõplikult hinnata, kas tööde käigus ilmneb täiendavaid asjaolusid, ettenägemata töid või muudatustöid, mis võivad mõjutada tööde hinda ja ajakava. Rajatiste rahalist mõju on käesoleva kirja koostamise kuupäeva seisuga võimatu täpselt hinnata, kuna projekteerimistööd alles kestavad. Esmane selgus peaks saabuma pärast Konuvere ökodukti põhiprojekti ning Vanamatsi, Päärdu viaduktide ja Päärdu sildade eelprojektide valmimist. Arvestades töövõtja poolt tellijale 02.09.2026 edastatud ajagraafikut, võiks see toimuda käesoleva aasta oktoobris. Seoses ilmnenud olukorraga on suurem tööpanus uuringuaruande analüüsil, erimeetmete väljatöötamisel ja projektijooniste koostamisel, samuti mõjutab tööde kulgu Tellija otsuste tegemise aeg. Töövõtja jätkab uuringutulemuste mõju hindamist projekteerimis- ja ehituslahendustele ning teavitab tellijat viivitamata, kui täpsem info saab teatavaks. Samuti oleme valmis küsimusi tellija ning omanikujärelevalvega läbi arutama, et kõigil osapooltel kujuneks võimalike lahenduste ja mõjude osas ühine arusaam. Lisad: Lisa 1- REIB-i ja Geolite -i ehitusgeoloogiliste uuringute võrdlus E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Konuvere- Päärdu teelõigul (km 78,8–85,3) Lugupidamisega, Lauri Kanarbik Töövõtja projektijuht GRK Eesti AS REIB-i ja Geolite-i ehitusgeoloogiliste uuringute võrdlus E67 Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Konuvere–Päärdu teelõigul (km 78,8–85,3) Eesmärk Esile tuua peamised erinevused viirsavi kihtide (kihid 2.–4.) ja aluspõhja (kihid 7a, 7b, 7c) pinnaseomadustes, mis on määratud Geolite SIA uuringuga GL-3150 ja võrrelda neid riigihankes (viitenumber: 301473) sisalduvate või viidatud uuringute (REIB GE-2371; GE-3238 ja GE-3424) tulemustega. Rõhuasetus on muudatustel, mis on ehituse töövõtja GRK Eesti AS jaoks ebasoodsamad või võivad mõjutada projekteerimis- ja ehituslahendusi ning kulusid. Erilist tähelepanu pööratakse rajatistele: Konuvere ökodukt, Vana-Matsi riste ja Päärdu liiklussõlm. Varasemad uuringud teelõigul: - GE-2371-1 (REIB 2019 a.; km 77,7–88,7; eelprojekt) – 846 puurauku rikutud struktuuriga pinnaseproovi võtmist. - GE-3238 (REIB 2022 a.; km 78,8–99,0; eelprojekt rajatistele) – 149 puurauku, 23 SLP/LP sondeerimist sügavuseni 13,45 m ümp ja 74 pinnaseproovi võtmist. - GE-3424 (REIB 2023 a.; Konuvere – Pärnu-Jaagupi; eelprojekt müraseintele ja rajatistele) – 40 puurauku sügavuseni 17,3 m ümp DPSH dünaamilise sondeerimisega, müratõkete ja viaduktide jaoks, paar puurauku km 78,8–85,3 teelõigu rajatiste lähedal. Kõigis nendes uuringutes võeti rikutud struktuuriga proovid puurimisega ning teostati SLP/LP sondeerimised. Varasemad uuringud geoloogilisest kihistusest, kihtide piiridest ja põhjaveest esitavad hea ning omavahel kooskõlalise pildi, kuid pinnaste tugevus- ja deformatsiooniomadused põhinevad normatiivsetel korrelatsioonidel. Eeldatavasti on kasutatud ainult SLP/LP meetodi tulemusi. Need annavad usaldusväärsemaid tulemusi keskmise kuni keskmisest suurema tugevusega pinnastes, kuid pole piisavalt tundlikud nõrkade savipinnaste jaoks. Laboriprogrammid (Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Gruntseksperts / LatGeoLab, TREV-2) hõlmasid ainult pinnase klassifitseerimist. Näiteks GE-3238 uuringu Gruntsekspertsi katseprotokoll 723-2022 sisaldab pinnaste lõimise määramist koos klassifikatsiooniga (36 lehte). 1. Savi kihid 2, 3 ja 4 REIB ja Geolite uuringute sondeerimisprofiilid on sarnased ja omavahel kooskõlas. Erinevused on kihtide omaduste väärtustes. REIB GE-2371-1 aruandes on savi kihid 11 (orgaanikaga savi) ja 10 (savi). Kiht 11 on õhukese kihina maapinna lähedal, analoogselt Geolite uuringu kihiga 2. Kiht 10 on põhiline savikiht, mis oma sügavuselt vastab Geolite kihtidele 3 (põhiline savikiht) ja 4 (vähema veesisaldusega savi alumine osa). REIB GE-3238 aruandes on peamiseks saviks kiht 23 (savi kuni liivaga savi). GE- 3424 aruandes on peamiseks saviks kiht 5 (savi). 1 Geolite määrangud põhinevad ulatuslikel välitöödel ja laborikatsetel. REIB-i aruanded ei sisalda savide rikkumata struktuuriga proovide võtmist ja katsetamist, mistõttu deformatsiooni- ja tugevusparameetreid (E, φ', c', cu) on esitatud ainult üldistatud kujul, vastavalt eeluuringu nõuetele. Geolite uuring sisaldab laboriprogrammis ödomeetri-, nihke- ja kolmetelgsed surveteime ning tavapärased veesisalduse määranguid. Selleks puuris Geolite 8 puurauku, kust võeti Shelby torusse rikkumata struktuuriga pinnaseproovid ja lasti katsetada savisid laboris ödomeetri-, kolmetelgse-, otsese nihtekatsetel. Välitöödel määrati nõrkade pinnaste dreenimata nihketugevus tiivikkatsetega. Lisaks kontrolliti pinnaste parameetreid 82 CPT/CPTU sondeeringu alusel. Samuti hõlbustas viirsavi kihtides iga 20 cm sügavuse intervalliga võetud proov veesisalduse määranguks liigitada savikihi kolmeks osaks (2, 3, 4), mida ei ole võimalik eristada ainult puuraugu- ja SLP/LP sondeerimisandmete põhjal. Tabel 1. Põhiliste savikihtide 3 ja 4 andmete võrdlus eelprojekti uuringutega Geolite GL-3150 järgi võimalik Geolite uuringu aruanne Asjaolu kirjeldus REIB uuringu aruanded mõju projekteerimisele ja GL-3150 ehituskuludele Deformatsioonimoodul E Kiht 10 aruandes GE-2371-1. E Kihid 3 ja 4. REIB aruannetes on savi jäikus (MPa) = 6 MPa. E₀ = 1,0–1,6 MPa hinnatud 2–4 korda suuremaks. Kiht 23 aruandes GE-3238. (survel 100 kPa) ja Prognoositavad vajumised tekivad E = 4 MPa. E₀ = 0,9–1,4 MPa GL-3150 andmete järgi oluliselt Kiht 5 aruandes GE-3424. (survel 200 kPa) suuremad, mis mõjutavad E = 3 MPa. geotehnika erimeetmete (E üldistatud väärtused, projekteerimist ja ehitamist. survevahemikku ei ole määratletud.) Dreenimata nihketugevus Kiht 10 aruandes GE-2371-1 cu,k Kihid 3 ja 4. Geolite tiivikatsetega mõõdetud ja cu,k ei ole määratud. cu,k = 17–18 kPa arvutatud cu väärtused on (kPa) Kiht 23 aruandes GE-3238 kontrollitud ka kolmetelgsete cu,k = 35 kPa. surveteimide, nihketeimide ja CPT Kiht 5 aruandes GE-3424 korrelatsioonide järgi. cu,k = 25 kPa. Nihketugevuse madalam väärtus mõjutab oluliselt stabiilsus-arvutusi ning geotehnika erimeetmete projekteerimist ja ehitamist. Efektiivne sisehõõrdenurk 15–18° 17–21° Võrreldavad suurusjärgud. Geolite φ′ väärtused on määratud (normatiivsed väärtused) laborikatsetuste põhjal. Efektiivnidusus c′ 15–25 kPa 5 kPa REIB aruandes nidusus 3–5 korda (normatiivsed väärtused) suurem. Mõjutab stabiilsusarvutusi. Kokkusurutavus ja --- Cc ≈ 0,5–1,1; Sisendinfo vajumisarvutusteks. konsolidatsioon viirsavis cv ≈ 1,4–2,2 m²/a Väga aeglane primaarne konsolidatsioon. Geotehnika erimeetmete projekteerimise ja ehitamise vajadus. Pingeajalugu viirsavis --- σ′p,k ≈ 68–85 kPa; Sisendinfo vajumisarvutusteks. OCR ≈ 1.5–1.7 Vähesel määral ületihenenud (POP ≈ 26–27 kPa) pinnas. Vajumite juurdekasv on mittelineaarselt kasvav koormuse lisamisel üle POP väärtuse. Geotehnika erimeetmete projekteerimise ja ehitamise vajadus. 2 2. Aluspõhja kihid REIB aruannetes GE-3238 käsitletakse aluspõhja ülaosa lubjakivina. Geolite kontrollis aluspõhja kõigi rajatiste piirkonnas manteltoru abil tehtud südamikpuurimisega ja tegi kindlaks, et aluspõhi algab kõva saviga (kiht 7a), kohati tuvastati mergel (kiht 7b). Massiivne lubjakivi (kiht 7c) lasub mitu meetrit sügavamal REIB-i pinnaseprofiilidel esitatust. Märkimisväärne on see, et REIB-i staatilise ja dünaamilise penetratsiooni (SLP ja LP) sondeerimiste graafikud langevad kokku Geolite tuvastatud aluspõhja pindadega. Järelikult tuleneb lahknevus REIB-i puuraukude dokumenteerimisest / interpreteerimisest, mitte aga sondeerimismõõtmistest. Tabel 2. Aluspõhja (kalju)pinnaste andmete võrdlus eelprojekti uuringutega Geolite GL-3150 järgi võimalik REIB uuringu aruanne Geolite uuringu aruanne Asjaolu kirjeldus mõju projekteerimisele ja GE-3238 GL-3150 ehituskuludele Aluspõhja kihistus Kiht 27. Murenenud lubjakivi, Uuritud sügavuses jagatud Sõltuvalt pinnaste omadustest, mis sisaldab mergli vahekihte. kolmeks. Kiht 7a, kõva rajatise koormustest, Kiht 28. Lubjakivi, mis sisaldab aluspõhja savi. Kiht 7b, mergel. vundeerimisest jms projekteeritakse mergli vahekihte. Kiht 7c massiivne paas. vaiad toetuma kihti 7a, 7b või 7c. Massiivse lubjakivi Tuvastatud 0,1–9,2 m kõrgemal Südamikpuurimiste tulemuste Vaiad, mis on vaja projekteerida pealispind rajatiste kui Geolite uuringus järgi: massiivsesse lubjakivisse, saavad piirkondades ökoduktil ≈ 9 m sügavamal; olema pikemad. Võimalik mõju Vana-Matsi riste ≈ 0,9–4,5 m Konuvere ökoduktil, Vana-Matsi ja sügavamal; Velise jõe kallastel – Päärdu maasildadel. sama; Päärdu LS ≈ 1,6–6 m sügavamal. Kivimite (pinnaste) Ei ole kirjeldatud. On kirjeldatud Kiht 7a. Kõva savi. Rc 0,6–3,1 On tuvastatud murenenud nõrgad füüsilis-mehaanilised mahukaal ja lubatava MPa; cu,k = 500 kPa. kihistused ja võimalikud karsti omadused / parameetrid arvutussurve väärtused qu Kiht 7b. Mergel. Rc,k ≈ 8 MPa. kohad, mida arvestada (MPa). Kiht 7c. Paas. Rc = 26–136 MPa projekteerimisel ja kohtvaiade (keskm. ≈ 54; Rc,k ≈ 40 MPa); ehitamisel. RQD 37–59 % (keskm. ≈ 48 %); karsti reljeef kihi ülaosas Vaia taldmiku ühikpinna Kiht 27. qb,k = 800 t/m2 ehk ≈ 8 Kiht 7a. qb,k = 4,5 MPa. Kiht 7a katsetulemused on kandevõime aluspõhja MPa. Kiht 7b. qb,k = 8 MPa. nõrgemad kiht 27 väärtustest. kihtidel qb,k (MPa) Kiht 28. qb,k = 2000 t/m2 ehk ≈ Kiht 7c. qb,k = 40 MPa. Kiht 7b ja kiht 27 andmed on 20 MPa. võrreldavad. Kiht 7c katsetulemused on keskmiselt tugevamad kiht 28 väärtustest. Sondeerimise graafikud SLP / LP sondeerimise andmed SP (CPT) andmed REIB Kaks uuringut kattuvad seal, kus on esitatud esinduslikult andmetega hästi, kihistuse andmed on võrreldavad. (kvaliteetselt). määramisel takistuste hälbed 0 +/-0,5 m. LP sondeerimist ei Uut, täiendavalt uuritud, aluspõhja tehtud. mudelit (kihid 7a, 7b ja 7c) võib (Märkus: CPT takistus Päärdu pidada projekteerimise alusena LS iseloomustab CPT-masina usaldusväärsemaks. penetratsiooni jõudluse maksimumi, mitte aluspõhja lasumissügavust.) 3 3. Kokkuvõte Riigihanke (viitenumber: 301473) dokumentatsiooniga võrreldes on peamised ebasoodsamad muutused ehituse töövõtjale GRK Eesti AS järgmised: (1) pehmete viirsavide mõõdetud väga väike jäikus ja tugevus (𝐸 ≈ 0,9-1,6 MPa; 𝑐 , = 17-18 kPa) koos aeglase konsolideerumisega, mis määravad vajaduse eeldatust suuremas mahus projekteerida ja ehitada geotehnilisi lahendusi kõrgete muldkehade stabiilsuse tagamiseks, vajumiste kontrolliks ja/või nende esile kutsumiseks ettenähtud lepingu täitmise perioodil ja arvestades Transpordiameti kehtestatud piirväärtusi. Geotehnilisteks erimeetmeteks on pinnassambad, plastikust vertikaaldreenid, geosünteedid, jms. Samuti ka rajatiste vaivundamendid, mis on mõjutatud suurematest vajumistest (vertikaalsuunalised), kaasnevatest horisontaalsuunalistest deformatsioonidest nõrgas viirsavis, aga ka täiendavatest põikjõududest ja momentidest. (2) massiivse lubjakivi lasuvus on sügavamal Konuvere ökodukti, Vana-Matsi riste ja Päärdu liiklussõlme piirkonnas. Asjaolu võib avaldada mõju kohtvaiade pikkustele, mis selgub projekteerimisel. Samuti lubjakivi pinna karstiline, kehv kuni rahuldav kvaliteet, mis nõuab arvestamist projekteerimisel ja kontrollimist vaiamistööde ajal ning kiht 7a (kõva savi, Geolite GL-3150 uuringus) madalam tugevus võrreldes kihiga 27 (murenenud paas, REIB GE-3238 uuringus). 4 Saatja: "Egle Meelind" <[email protected]> Saaja: "Egle Meelind" <[email protected]> Teema: FW: GRK Ko- Pä ehitusprojekt. Töövõtja kiri 035_2602_Ehitusgeoloogiliste uuringute võrdlus Kuupäev: 2026-09-08 14:12 From: Kanarbik Lauri <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, September 3, 2026 5:03 PM To: Alo Kippar <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Priit Hainoja <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Elle Tamm <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Sepp Silver <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Mand Kristjan <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Ilmar Link <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: GRK Ko- Pä ehitusprojekt. Töövõtja kiri 035_2602_Ehitusgeoloogiliste uuringute võrdlus Tere Kaaskiri manuses. Lugupidamisega / Best regards Lauri Kanarbik Projektijuht +372 56509232 <mailto:[email protected]> [email protected] GRK Eesti AS Sära tee 7, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harju maakond <http://www.grk.ee/> www.grk.ee