Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Keskkond & Partnerid OÜ Registri- või isikukood 11006388 Juriidiline aadress või elukoht Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Telefon 7 330 350; 56 928 354 E-post merilin @mahutid.ee 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Põhi projekt Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonit otustikud . Etapp II 0 17 /202 5 2. O bjekti asukoht Maakond, vald, küla: Harju maa, Raasiku vald, Aruküla alevik Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 10 , 36 ja nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 10,57 Teemaal kulgemine riigitee nr FORMTEXT km FORMTEXT - FORMTEXT Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee kaitsevööndis km 10,36 ja km 10,57 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Vee- ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine risti 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi kõrvalm aanteega. Kavandatav läbiviimise aeg on 202 6 a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja - rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Torustikud ristuvad riigiteega, sest alternatiivset võimalust torustike rajamiseks ei ole. Vastavalt AÕS § 158 lõige 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded , kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordi ameti osakondadelt Nõuded vee- ja kanalisatsiooni torustiku projekti koostamise le riigitee nr 11300 km 10,35-10,57 teemaal ja kaitsevööndis (nr 7.1-2/2 5 / 40 37 - 2 ) 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele ) FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Merilin Lilo (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /digitaalselt allkirjastatud/ Taotluse esitamise kuupäev 1 7 . 0 8 .202 6
V1
V1
K1
V1
LEPPEMÄRGID:
K1
48.50
48.40
KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS:
48.30
V1
V1
V1
V1 Katastriüksuse piir
Rahustuskaev Kaevu tähis
V1
V1
K1
Olemasolev veetorustik
48.30
V1
V1
Ø560/500 Kaevu läbimõõt
V1
V1
Olemasolev madalpinge õhuliin
48.60
V1
K1
V1 V1
V1 48.70 Projekteeritud maapinna kõrgus
Olemasoleva maapinna kõrgus Olemasolev kõrgepingekaabel
V1
V1
48.47
K1
48.70
ru
V1
V1
l. to 0 1)46.98 PVC De 160 Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt
V1
Ol.o De 16 Olemasolev madalpingekaabel
P V C
2)47.18 PE De 110 1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt
V1
1 7
46.9 Olemasolev sidekaabel
KS1
2
2 1.72 Kaevu sügavus
1
skae
v Olemasolev valguskaabel
ustu
48.40
Rah 0/500 Projekteeritud veetorustik
V1
V1
V1 48.70
6
Ø5 0
KS1
0
48.7 7 e 16 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
CD
48.4 .98 PV e 110 SURVEKANALISATSIOONISÕLME TÄHIS: Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
29 1
6 D
1)4 .98 PE KS1
V1
S
b
2)46
48.80
1-16
.5m i=K
KS1
VS 0 1.72 KS 1-6 Kaevu tähis
48.7 7 0 Geodeetilise märgi kaitsevöönd
e 11 Ø110/PE Toru läbimõõt/materjal
48.4 6 PE D 110
4 110 L=26
5 e
V1
.
46 6 PE D
1-6
48.70 Projekteeritud maapinna kõrgus
46.5 Toru soojustamine
KS1
KS /PE
0
Ø11 0
48.47 Olemasoleva maapinna kõrgus
0
8.4
9b
V1
48.7 7 Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt
De
1-
De 1
10 1)46.56 PE De 110
90
VS Kasutusest väljajääv torustik
KS1
V1
48.4 .56 PE e 110 X X X X
48.
PE
4 e 11
0
1)46 .56 PE
D 2)46.56 PE De 110 1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt
KS1
47.7 1 PE D 110
.8
45 1 PE D e 2)46 2.14 Kaevu sügavus Likvideeritav objekt
e 11
0 1-9a 2.14
45.8 1 PE D VS .30
X
45.8 0 48
0 e 11 Projekteeritud siiber
47.8 9 PE D 110
V1
.9 0
45.4 9 PE D
e dil l. 48
eeto ,36 km-
KS
45.4 m
V1
1
l VEESÕLME TÄHIS:
PE De 110
X
e Kaeviku serv
V1
i s 1 0
L=6.0m
n
kin ingi te e
.20
V1KPE De 110 L=65.5m
ine
48
KS
n
ajam üla-Pe 7
1
48.80
V1
V1 KS1
V1
u r VS 1-16b Sõlme tähis Torustike rajamine kinnisel meetodil
stik i-Aruk 03:039
X
V1 KS1
KS
t o r u d 80
48.70 Projekteeritud maapinna kõrgus
Vee 0 Lage 65101:0
V1 KS1 1 V
48.
1
V1KS1
0 48.47 Olemasoleva maapinna kõrgus Hülss
113 tunnus
V1KS1
S1
7,06
46.56 PE De 110 Toru põhja kõrgus/läbimõõt
X
48.70
Kat. 0 46.56 PE De 110 Toru põhja kõrgus/läbimõõt Torustike servituudiala
48.7
V1
X
48.60
AS Viimsi Keevitus poolt koostatud tööprojekt (töö nr. 2024-028)
i=2
6 0
48.
Hülss PE RC De 160 PN10 L = 34 X
1 .0m
m
48.10
Projekteeritud veetorustik
S38
V1
PE De 110 L=35.0m
PE De 110KL=
Riigimaa
48.50
Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
V1
X X ntee teek K1
X
a
X
X X
itsevöön
0
X
Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
V1
X
.5
X X
X d 10 m v KS1
48
X X
X X
X X
X älimise s
X
X X
X õiduraja
X servast
X
X X
X
1-5
X
X X
X X
X X KS 0/PE Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud detailplaneering (töö nr. 2019-0101)
X X
Ø11
X
0
X
1
X
.2
X X
X 10
VK1S
48
X
X
De 1 Planeeritud keskpingekaabel
X
X 8
47.7 .71 PE e 110
X
X X X
X X
a D
X
1-16 1)45 .71 PE
X
X X
X VS 0 2W1 Planeeritud madalpingekaabel
V1
X
8,94
X
2)45
X
X X X
X X 48 .
48 81 0
e 11 2.07 Planeeritud tänavavalgustuskaabel
48.50
X X
II etapp
.30
.50
X
47.7 1 PE D 110
X
X X
48
X
X
45.7 1 PE De
X
X X
X X
45.7
X
X I etapp X
X X 1
ärk ETAPP 2 X
X
X
ärk ine
.40
X
ne m
X X
ne m jam
X X 48.70 2
48
etili Infrada OÜ poolt projekteeritud eelprojekt (töö nr. 25001-1)
X
ra
X
tili
II e pp
6,35
X ETAPP 1 X
p
X
eode stiku
48.6
odee
X X 60
tap
X X
48.
ta
48.50
X I etapp 0
ru
Ge m-l.
X
X X
G nito
Ie
X
X
X
tsioo 57 k Projekteeritud katte serv
47.90
X
X
0
X
X
iir isa 10,
X
48.6
X
hu p
X
II etapp anal
X
i tee
X
X
ma
X
Projekteeritud liiklusmärk/konsool
13,83
X g
X
e k n
0
X 9 X
48.80
Töö S 1- v i
Pen
X
sur todil
.7
X 48.70
xV
X 48.70
X
K1S1
48
üla-
X
X
- ja
X
x
x
X e 7
V1
Vee isel me i-Aruk 03:039
X
0 X
e 11
X
X
X 8
x Projekteeritud müravall
V
X
47.7 1 PE D 110 X
PE De 110 160 PN10 L = 37,5 m
x d
X
X X 48.80
nn g e 1 :0
45.4 1 PE D
e X X
X
x ki a
651
0
,5 m
X 45.4
X X
X X
x x 00 L
113 tunnus
x
47.80
X
X
x X
X
I etapp
x Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate/freespurukate
PN10 L = 37
X X
X X
t .
x Ka
x
X X
X
X
x
x
RC De 16038.5m i=2
X x X X
X
PA- 5
1 x
L=38.5m
II etapp
X
X X
X
X X
X
X
X
X
X
4 8 , 7 x x x x Projekteeritud jalgtee asfaltbetoonkate
x
X
X X
x
X
VS11
X
X
V1
x
X
110KL=
X
x
X
De
X
x Projekteeritud tugipeenar
X
47.70
X X
X
X
X
x x x
Hülss PE RC
X
X X
X
X
X
2 x x x x
Hülss PE De
PA- 0
x
X
X X
x x Projekteeritud haljasala või taastamine
PE
, 0
x 4 9
Projekteeritud betoonkivisillutis
x
x
x
49.0
V1
KVS11
0
12,05
48.90 II etapp 47.8 Projekteeritud horisontaal ja kõrgusarv
47.6
W2 48.
1-16 80
x
W2
VS 0 II etapp
0
x
W2
4 40
8 . I etapp
x
0
e 11I eta 48.90 48.80 W2
47.8 4 PE D 110 pp 48 W2
Infrada OÜ poolt projekteeritav eelprojekt (töö nr. 25001-2)
W2
e .70
45.6 4 PE D W2
W1.1
x
V01L=73.0m
W2
45.6
x
48.80 48.70 W2
ETAPP 2
x
Projekteeritav katte serv
47.5
48
1 W2
/
.60
W2
ETAPP 1 W2
0
W2 W2
ir W2
x
pi 0
PE De 11
48.70 48.6
2
ahu
x
m Projekteeritav tee
x
Töö
W2
48
1-4
x
48
KS 0/PE .50
.30
x
.50
48
8 Tellija Töö nr:
KS1
Ø11 0 4 KESKKOND & PARTNERID OÜ Arumänni OÜ 017/2025
.40
48.4 0 110
V1
W2 8.4D0 e
47.8 .64 4PE e 110 Reg. nr. 11006388
48
x
5 D
W1.1
4 W
1) .64 PE
2 Projekt
.30
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
V1
48
2)45 48.30 W2
.20
2.76 Tel. 733 0350;
[email protected] Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
48
/
.20
x x x Projektijuht
W1.1
x x x x x .20-3
4P8A MÄRKUSED: vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
2E 7,70
Lauri Aim
48
1. Geodeetiline alusplaan koostatud FIE Jaanus Tahk
x
KS1
140
.1
48
x
0
48. Vastutav spetsialist
V1
Joonis Staadium
W1.1
x
.10
poolt 11.2024. a. (töö nr. 11-5/2024). Sirle Punka Torustike asendiplaan Põhiprojekt
48
V1
0
.00
2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
x
48.0
x
47
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
W1.1
x
.50
3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
48
47
x x x x x Merilin Lilo 0172025_PP 10.09.2026 1:500 AS-4-01
x
.00
.90
90
47.
x
V1
V1
K1
K1 V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
K1
V1
V1
V1
V1
V1
V1 V1
K1 V1
V1
V1
K1
V1
V1
V1
V1
1
KS1
2
2
1
V1
KS1
KSV11
V1
KS1
LEPPEMÄRGID:
Katastriüksuse piir
V1
KS1
Olemasolev veetorustik
V1
Olemasolev madalpinge õhuliin
KS1
V1
Olemasolev kõrgepingekaabel
KS1
Olemasolev madalpingekaabel
X
V1
Olemasolev sidekaabel
KS
Olemasolev valguskaabel
V1
1
X
V1
V1 V1 1
KS V1 Projekteeritud veetorustik
V1 KS1
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
X
V1 KS1
KS
V1 KS1
Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
1 V
1
V1KS1
V1KS1
KS1
S1
X
X X X X Kasutusest väljajääv torustik
V1K
Likvideeritav objekt
V1
X
Torustike rajamine kinnisel meetodil
X
S1
Asfaltkatte taastamine
K
V1
X X
X X
X X
X
V1
X
X X
X X
X X
X X
X Eelpuistega kahekordne pindamine
X X
X X
X X
X X
X
X X
X X
X X Haljasala taastamine
X X
X
X
X
X
1
X
X X
X
VK1S
X
X X
X X
X X X
X X
X X
X X
X
AS Viimsi Keevitus poolt koostatud tööprojekt (töö nr. 2024-028)
V1
X
X X
X X X
X X
X X
II etapp X X
X X
X
X
X
X
X
X
X
X V1 Projekteeritud veetorustik
X I etapp X
X X 1
ETAPP 2 X
X
X
X
X
X
X X 2
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
X X
II e pp
X ETAPP 1 X
Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
p
X
X X
KS1
tap
X X
ta
X X
X X I etapp
Ie
X
X
X
X
X X
X
iir
X
X
hu p
X
X X
X
II etapp
ma Skepast & Puhkim OÜ poolt koostatud detailplaneering (töö nr. 2019-0101)
X
X X
X X
Töö
X
X
x
X
X
K1S1
X
X X
x
x
X
V1
X
X
Planeeritud keskpingekaabel
X
X
X
x
V
X
X
x
X
X X
X
X X X
X
X
X X x x x 2W1 Planeeritud madalpingekaabel
x
X
X
x X
X
I etapp
x
X X
X X
x Planeeritud tänavavalgustuskaabel
x
X X
X
X
x
x
X x X X
X
X
X X II etapp x x
X
X X
X
X
X
X
X x x x x
X
X X
x
X
KVS11
X
X
V1
x
X
X
x
X
X
x
X
X X
X
X
X
X
X x x x Infrada OÜ poolt projekteeritud eelprojekt (töö nr. 25001-1)
X
X
X
X
x x x x
x
X
X X
x x Projekteeritud katte serv
x Projekteeritud liiklusmärk/konsool
x
x
x
Projekteeritud müravall
V1
KVS11
W2 II etapp
x
W2
II etapp
x
W2
I etapp
x
I etapp W2
W2
Infrada OÜ poolt projekteeritav eelprojekt (töö nr. 25001-2)
W2
W2
W1.1
x
W2
Projekteeritav katte serv
x
W2
ETAPP 2
x
1 W2
/
W2
V1
piir ETAPP 1 W2 W2 W2 W2
Projekteeritav tee
x
2
hu
x
öma
x
Tö
W2
x
x
Tellija Töö nr:
KS1
KESKKOND & PARTNERID OÜ Arumänni OÜ 017/2025
V1
W2
Reg. nr. 11006388
x
W1.1
W2 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
V1
W2
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
/
x x x Projektijuht
W1.1
x x x x x MÄRKUSED: vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
2E 1. Geodeetiline alusplaan koostatud FIE Jaanus Tahk
Lauri Aim
x
KS1
x
Vastutav spetsialist
V1
Joonis Staadium
W1.1
x
poolt 11.2024. a. (töö nr. 11-5/2024). Sirle Punka Torustike asendiplaan Põhiprojekt
V1
2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
x
x
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
W1.1
x
x x 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Merilin Lilo 0172025_PP 14.08.2026
x x x x 1:500 AS-4-01
x
47.50
≈47.20 ≈47.22
≈47.10
47.00
X
X
≈46.82
X
Töömahu piir
X
46.50
X
X
X
Hülss ≈46.21
X
De 160
46.00
X
X
X
X
X
45.81
X
X
X
PE De 110
X
45.50
X
X
X
X
X
X
DP-ga likvideeritav
X
madalpingekaabel
Kõrgepingekaabel
X
45.00
X
X
X
Mhor 1:500
X
X
X
Sidekaabel
Sidekaabel
X
X
Veetrass
X
Mvert 1:50
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
KAEVU TÄHIS VS 1-9 VS 1-9a VS 1-9b
OLEMASOLEVA MAAPINNA
47.78
47.80
47.75
47.74
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
47.78
47.80
47.75
47.74
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
45.41
45.49
45.73
45.81
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
2.37
2.31
2.02
1.93
TORU RAJAMISSÜGAVUS
2
LANG ‰ 42
7.6
PIKKUS (m) 35.1
TORU LÄBIMÕÕT PE De 110 - 42.7m
VAHEKAUGUSED (m) 35.1 5.8 1.8
174° 144°
X
X
V
X
X X
X
SIRGESTATUD TRASSI
V
180°
X
X
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
PLAAN
X
X
V
X
90
X
°
X
X
V
X
X
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ Arumänni OÜ 017/2025
Reg. nr. 11006388
Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
Projektijuht
MÄRKUSED: vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
1. Torustike asukoht vt. joonis AS 4-01. Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Veeitorustiku pikiprofiil
Sirle Punka VS 1-9...VS 1-9b Põhiprojekt
3. Ühikuta mõõdud on meetrites. Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
4. Kõrgused on EH2000 süsteemis. 1:50
Merilin Lilo 0172025_PP 14.08.2026 1:500 VK-6-01
PA-1
48.75
A
48.50 AK TINGMÄRGID
Töömahu piir 1
48.00 PA-3 A Asfalt (monoliitne)
5
47.70 ≈47.76 Soojustus
≈47.70 ≈47.71
47.65 min AK Stabiliseerimiskiht (lubjakivikillustikuga segatud must kate)
≈47.62
47.50 6
X
X
6
X
B Betoon
X
7
X
X
8
X
X
≈47.14 Peenliiv (kruusane, tihenenud, niiske)
47.00 9 1
X
X
46.98
X
X
9 PVC De 160 Kruus (liivane, tihe, niiske)
X
2
X
10
X
X
≈46.68
46.50
X
X
46.56
3 Peen- kuni keskliiv (tihenenud, niiske)
X
X
PE De 110
Hülss
X
X
Killustik (lubjakivikillustik 32/64, tihe, niiske)
X
4
X
De 160 VS 1-16b
10
X
X
46.00
X
X
5 Tehispinnas: kruusane liivane möll (mittplastne, kõva, niiske)
X
X
X
X
45.64
Huumus (liivane, savine, lubjakiviklibune, märg)
X
6
X
45.50 PE De 110
X
X
X
VS 1-16a
X
VS 1-16 7 Kruusane liivane savi (moreen, vähe- kuni keskplastne, sitke)
X
X
X
X
45.00 Lubjakivirähk ja -klibu (kohev kuni kesktihe, märg)
X
8
X
X
X
X
X
9 Lubjakivi (nõrk, õhukese- kuni keskmisekihiline, niiske)
X
X
44.50
X
X
Lubjakivi (kesktugev, keskmisekihiline, kuiv)
X
10
X
X
X
X
X
44.00
X
X
X
X
X
X
X
X
43.50
X
X
X
X
X
X
X
X
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
X
X
43.00
X
X
Mhor 1:500
X
X
Sidekaabel
X
X
X
X
ETAPP 1
ETAPP 2
Mvert 1:50
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
KS 1-6 Ol.ol.toru
KAEVU TÄHIS KS 1-4 KS 1-5
Rahustuskaev
OLEMASOLEVA MAAPINNA
47.80
47.78
47.70
48.47
48.47
48.47
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
48.40
47.78
47.70
48.70
48.70
48.70
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
45.64
45.71
45.79
46.56
46.98
46.97
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
2.76
2.07
1.91
2.14
1.72
1.73
TORU RAJAMISSÜGAVUS
412 7
LANG ‰ 2 29
76.4 26.5
PIKKUS (m) 1.0 1.0
TORU LÄBIMÕÕT PE De 110 - 103.9m PVC De 160 - 1.0m
VAHEKAUGUSED (m) 1.0
38.4 37.9 26.5 1.0
SIRGESTATUD TRASSI V1
KS1
V1
KS1
V1 V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1
KS1
V1 V V
PLAAN Tellija Töö nr:
177° KESKKOND & PARTNERID OÜ Arumänni OÜ 017/2025
Reg. nr. 11006388
Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
Projektijuht
MÄRKUSED: vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
1. Torustike asukoht vt. joonis AS 4-01. Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Kanalisatsioonitorustiku pikiprofiil
Sirle Punka KS 1-4...Rahustuskaev Põhiprojekt
3. Ühikuta mõõdud on meetrites. Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
4. Kõrgused on EH2000 süsteemis. 1:50
Merilin Lilo 0172025_PP 14.08.2026 1:500 VK-6-02
Riigitee (asfaltkate)
Projekteeritav tee
Tee telg (Infrada OÜ, töö nr 25001-2)
Teepeenar (kruuskate)
Teemaa piir Teemaa piir
9,12 5,82 11
6,56 4,64
47.50
≈47.22
7,17
≈47.20
≈47.10
47.00
X
X
≈46.82
X
Kaevik Kaevik
X
46.50
X
X
X
Hülss ≈46.21 1:1 varisemisnurk
X
De 160
46.00
X
X
X
X
X
X
X
X
X
45.50
X
45.49
X
X
45.41 PE De 110
X
X
PE De 110
X
X
Madalpingekaabel
Kõrgepingekaabel
X
45.00
X
X
X
Mhor 1:500
X
X
X
Sidekaabel
Sidekaabel
X
X
Veetrass
X
Mvert 1:50
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
KAEVU TÄHIS VS 1-9 VS 1-9a
OLEMASOLEVA MAAPINNA
47.78
47.80
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
47.78
47.80
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
45.41
45.49
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
2.37
2.31
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰ 2
35.1
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT PE De 110 - 35.1m
VAHEKAUGUSED (m) 35.1
174°
X
X X
X
X
X
SIRGESTATUD TRASSI X
X
X
X
V1 X
V1 V1 V1 V1 V1 X X V1 V1 V1
PLAAN
X
X
X
X
X
X
X
180°
X
X
X
X
MÄRKUSED:
1. Torustike asukoht vt. joonis AS 4-01.
2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
3. Ühikuta mõõdud on meetrites.
4. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ Arumänni OÜ 017/2025
Reg. nr. 11006388
Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
Projektijuht
vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Torustiku ristumine
Sirle Punka 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 10,36 km-l Põhiprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Merilin Lilo 0172025_PP 14.08.2026 1:500 VK-6-03
Projekteeritav tee
(Infrada OÜ, töö nr 25001-2)
Tee telg Riigitee (asfaltkate)
PA-1
Teemaa piir 48.75 Teemaa piir
A
48.50 AK TINGMÄRGID
7,95 3,01 1 7,91 6,21 8,59 3,02
48.00 A Asfalt (monoliitne)
5,67 5 0,53
≈47.76
≈47.70 AK Stabiliseerimiskiht (lubjakivikillustikuga segatud must kate)
≈47.62
47.50 6
X
X
B Betoon
X
X
7
Kaevik
X
X
Kaevik
X
X
≈47.14 Peenliiv (kruusane, tihenenud, niiske)
47.00 9 1
X
X
X
X
2 Kruus (liivane, tihe, niiske)
X
X
10 1:1 varisemisnurk
X
X
46.50
X
X
3 Peen- kuni keskliiv (tihenenud, niiske)
X
X
Hülss
X
X
4 Killustik (lubjakivikillustik 32/64, tihe, niiske)
X
X
De 160
46.00
X
X
X
X
5 Tehispinnas: kruusane liivane möll (mittplastne, kõva, niiske)
X
X
X
45.71
X
45.64 Huumus (liivane, savine, lubjakiviklibune, märg)
6
X
X
45.50 PE De 110
PE De 110
X
X
X
X
7 Kruusane liivane savi (moreen, vähe- kuni keskplastne, sitke)
X
X
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
X
X
45.00 8 Lubjakivirähk ja -klibu (kohev kuni kesktihe, märg)
X
X
Mhor 1:500
X
X
X
X
Sidekaabel
9 Lubjakivi (nõrk, õhukese- kuni keskmisekihiline, niiske)
X
X
Mvert 1:50
X
X
10 Lubjakivi (kesktugev, keskmisekihiline, kuiv)
X
X
X
X
X
X
X
X
KAEVU TÄHIS KS 1-4 KS 1-5
OLEMASOLEVA MAAPINNA
47.80
47.78
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD 48.40
47.78
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
45.64
45.71
TORU RENNI KÕRGUS
(m ABS)
2.76
2.07
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰ 2
38.4
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT PE De 110 - 38.4m
VAHEKAUGUSED (m) 38.4
X
X
X
X
X
X
X
X
X
SIRGESTATUD TRASSI
X
V1
V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
X
X
PLAAN
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
MÄRKUSED:
X
X
X
X
1. Torustike asukoht vt. joonis AS 4-01.
X
X
177° 180°
X
X
X
2. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
X
X
X
3. Ühikuta mõõdud on meetrites.
4. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ Arumänni OÜ 017/2025
Reg. nr. 11006388
Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
Projektijuht
vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Torustiku ristumine
Sirle Punka 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee 10,57 km-l Põhiprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Merilin Lilo 0172025_PP 14.08.2026 1:500 VK-6-04
Muru Haljasala taastamine Muru Haljasala taastamine Eelpuistega kahekordne pindamine
(külvinorm 20...30 g/m²) (külvinorm 20...30 g/m²)
Kasvupinnas 15 cm Kasvupinnas 15 cm Purustatud kruus 20 cm
Teeala taastamine
Täitepinnas Täitepinnas
>1,8
>1,8
Liivast või kruusast Katte taastamine teostada vastavalt
>1,5
lõpptäide k>0,5 m/d Infrada OÜ poolt koostatud
>1,8
Märkelint
teeprojektile (töö nr 25001)
"Survekanalisatsioon"
Märkelint Liivast või kruusast
Liivast algtäide "Vesi" Märkelint "Vesi"
Märkelint lõpptäide k>0,5 m/d
Signaaltross Märkelint "Kanalisatsioon"
"Vesi" Liivast algtäide Liivast algtäide
0,3
0,3
Survekanalisatsioonitoru Liivast algtäide
Signaaltross Signaaltross
Aluskiht
0,3
0,3
Isevoolne
0,3
Veetoru
0,15
Veetoru Veetoru kanalisatsioonitoru
0,2
Aluskiht
0,15
0,15
Aluskiht 0,2 0,2
Aluskiht
0,3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2
Asfaltkatte taastamine
AC 12 surf 6 cm Katte taastamine teostada vastavalt
Teeala taastamine
Infrada OÜ poolt koostatud
teeprojektile (töö nr 25001) Toru soojustamine
0,3
Killustikust tee alus 20 cm,
0,3 Soojustusplaat
fr. 32/63, kiilutud fr. 16/32 ja 8/12 Liivast või kruusast 1
E≥170 MPa XPS 50 mm
0,3 lõpptäide k>0,5 m/d
Dreenkiht 20 cm Katte taastamine teostada vastavalt
Teeala taastamine
k>0,5 m/d Liivast algtäide
0,2
Infrada OÜ poolt koostatud
>1,8
teeprojektile (töö nr 25001) Märkelint Soojustatav toru
Liivast või kruusast Liivast algtäide
"Vesi"
lõpptäide k>0,5 m/d
Märkelint Liivast või kruusast Aluskiht
0,3
Märkelint "Vesi" "Survekanalisatsioon" lõpptäide k>0,5 m/d Signaaltross Veetoru
0,2 0,2
0,15
Liivast algtäide Liivast algtäide
Aluskiht
0,15
Signaalkaabel
Signaaltross Märkelint
0,3
"Vesi" 0,2 0,2
0,3
Veetoru
Survekanalisatsioonitoru
0,15
Aluskiht
Aluskiht
0,3
Veetoru
0,2
0,2 KESKKOND & PARTNERID OÜ Tellija
Arumänni OÜ
Töö nr:
017/2025
0,15
Reg. nr. 11006388
Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
0,3 0,2 Tel. 733 0350;
[email protected]
Projektijuht
Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
MÄRKUSED:
Kaevikute tüüpristlõiked ja katete taastamine Põhiprojekt
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Sirle Punka
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
2. Ühikuta mõõdud on meetrites. Merilin Lilo 0172025_PP 14.08.2026 1:25 VK-6-06
Ristuva toru/kaabli toestamine 1 Ristuva toru/kaabli toestamine 2
Kaitsehülss klass a
Tala
Olemasolev toru/kaabel
min 1 m min 1 m
Riputusköis
Alustala
Olemasolev
Kaeviku toestamine toru/kaabel
Põiktala
Tugisein
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ Arumänni OÜ 017/2025
Reg. nr. 11006388
Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Aruküla alevikus Aruküla alevik
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnaku maaüksuse planeeringuala Raasiku vald
Projektijuht
vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II Harjumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka Kaevikute ja kommunikatsioonide toestamine Põhiprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Merilin Lilo 0172025_PP 14.08.2026 1:25 VK-6-06
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
Reg.nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 017/2025
Tellija: Arumänni OÜ
Registrikood: 16245057
Viige tn 32, 13516 Tallinn, Harjumaa
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Aruküla alevik, Raasiku vald, Harjumaa
ARUKÜLA ALEVIKUS LINNAKU
MAAÜKSUSE PLANEERINGUALA VEE- JA
KANALISATSIOONITORUSTIKUD.
ETAPP II.
PÕHIPROJEKT
Projektijuht:
Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Vastutav isik:
Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija: Merilin Lilo
TARTU 2026
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
AA-3-01 SELETUSKIRI
SISUKORD
1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 5
1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5
1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed I etapis ................................................... 6
1.2.1. Veetorustik ............................................................................................................... 6
1.2.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6
1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 6
1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 7
1.1. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 7
1.2. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 9
1.2.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega ......................................................................... 9
1.2.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 9
2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 10
3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 10
3.1. Üldist ............................................................................................................................. 10
3.2. Veetorustik .................................................................................................................... 10
3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 11
3.4. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 12
3.5. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis ....................................... 13
4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 14
4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 14
4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 15
4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 15
4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 16
4.5. Mahamärkimine ............................................................................................................ 17
4.6. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 17
4.7. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 17
4.8. Tööohutus...................................................................................................................... 19
4.9. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 20
4.10. Tuleohutus ..................................................................................................................... 21
4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatiste ning kõrghaljastusega arvestamine......................... 21
4.11.1. Üldist ........................................................................................................................ 21
4.11.2. Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud ............................................... 22
4.11.3. Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine...................................................... 22
4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 22
4.11.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 23
4.11.6. Kõrghaljastuse kaitsmine ......................................................................................... 23
4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 24
4.13. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 25
4.14. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 25
4.15. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 25
4.16. Kaetud tööd ................................................................................................................... 25
4.17. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 26
4.17.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 26
4.17.2. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................... 26
4.17.3. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 26
4.18. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 27
4.18.1. Toestamine ............................................................................................................... 28
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 2/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
4.19. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 29
4.20. Tagasitäide .................................................................................................................... 31
4.20.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel .................................................................... 33
4.21. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 34
4.22. Katete taastamine .......................................................................................................... 34
4.22.1. Üldist ........................................................................................................................ 34
4.22.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 35
4.22.3. Kruuskatte taastamine .............................................................................................. 36
4.22.4. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 36
4.23. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 37
4.24. Teostusjoonised ............................................................................................................. 38
4.24.1. Üldine ....................................................................................................................... 38
4.24.2. Teostusmõõdistuse andmetabelid ............................................................................. 39
4.25. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 41
5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 42
5.1. Üldist ............................................................................................................................. 42
5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 43
5.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 43
5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 43
5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 44
5.2.4. Kiilsiibrid.................................................................................................................. 45
5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 45
5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud...................................................................................... 45
5.3.2. Kanalisatsioonkaevud ............................................................................................... 45
5.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained .................................................................. 46
5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 47
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 47
6.1. Üldist ............................................................................................................................. 47
6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 47
6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 47
6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 48
6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 48
6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 48
6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 50
6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 50
6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 51
6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 51
7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................ 51
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 3/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
ASUKOHA SKEEM
Projektala
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 4/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
1. ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja
kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Staadium: Põhiprojekt
Töö nr: 017/2025
Objekti asukoht: Aruküla alevik, Raasiku vald, Harjumaa
Tellija: Arumänni OÜ
Registrikood: 16245057
Viige tn 32, 13516 Tallinn, Harjumaa
tel: 51 50 251
e-post:
[email protected]
Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ
Registrikood: 11006388
Majandustegevusteade nr. EEP000544
Vasara 50, 50113 Tartu;
Tel: 733 0350;
[email protected]
Kontaktisikud: Tellija poolt – Hendrik Pukk
Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957;
[email protected]
Projekteerija poolt tehnilised küsimused – Sirle Punka,
tel.: 56 616 780;
[email protected]
Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 8
Vastutav spetsialist - Sirle Punka - Volitatud veevarustus- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija - Merilin Lilo - Diplomeeritud veevarustus- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 7
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 5/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed I etapis
1.2.1. Veetorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: külmaveetorustik
Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine
Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 16,2 m2
- pikkus – 147 m
1.2.2. Kanalisatsioonitorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik
Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine
Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 11,6 m2
- pikkus – 105 m
1.3. Sissejuhatus
Käesolev projekt on koostatud OÜ Arumänni tellimusel. Töös on koostatud Harjumaal,
Raasiku vallas Aruküla alevikus asuva Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja
kanalisatsioonitorustike rajamise projekt. Projekti koostamise eel on tehtud objekti
ülevaatus.
Projekt on jagatud kaheks projekteerimise etapiks. Esimeses etapis projekteeriti Linnaku
maaüksuse planeeringuala tarbeks vee- ja kanalisatsioonitorustikud kuni 11300 Lagedi-
Aruküla-Peningi tee kaitsevööndini selliselt, et ehitustööd ei ulatu teekaitsevööndisse.
Ehitustööd I etapis projekteeriti sõlmedeni VS 1-9 ning VS 1-16 ja KS 1-4. I etapis
projekteeritud torustikud on käesolevalt ka väljaehitamisel.
II etapis on projekteeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud eelpool nimetatud sõlmedest
kuni olemasolevate ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikeni. II etapis on ette nähtud ka
vee- ja survekanalisatsioonitorustiku ristumine 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teega
kinnisel meetodil.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 6/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
1.4. Alusdokumendid
Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
FIE Jaanus Tahk poolt novembris 2024 a. koostatud geodeetiline alusplaan
(töö nr. 11-5/2024);
Transpordiameti poolt 03.04.2025.a. väljastatud projekteerimistingimused
nr 7.1-2/25/4037-2 „Nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustiku projekti koostamisele
riigitee nr 11300 km 10,35-10,57 teemaal ja kaitsevööndis“;
Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2024-2036;
Skepast & Puhkim OÜ poolt augustis 2023 a. koostatud „Linnaku katastriüksuse ja
lähiala detailplaneering“ (töö nr 2019-0101);
OÜ Rakendusgeoloogia poolt jaanuaris 2025 a. koostatud geoloogiline uuring
(töö nr 25-005);
AS Viimsi Keevitus poolt koostatud tööprojekt „Aruküla reoveekogumisala ÜVK
väljaehitamine“ (töö nr 2024-028);
Infrada OÜ poolt koostatud teeprojekt „Linnaku arendusala teede ehitusprojekt“
(töö nr 25001-1);
Infrada OÜ poolt koostatav teeprojekt „Riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi
tee rekonstrueerimise põhiprojekt“ (töö nr 25001-2);
Keskkond & Partnerid OÜ poolt novembris 2025 a. koostatud „Aruküla alevikus
Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp I“
(töö nr 017/2025);
Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
1.1. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
Ehitusseadustik (EhS);
Veeseadus (VeeS);
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);
Elektroonilise side seadus (ESS);
Tuleohutuse seadus (TuOS);
Majandus- ja taristuministri määrus nr. 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
Kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 7/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“;
Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;
Sotsiaalministri määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja
analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;
Raasiku valla üldplaneering
Raasiku Vallavolikogu määrus nr 18 „Raasiku valla kaevetööde eeskiri“;
Raasiku Vallavolikogu määrus nr 13 „Raasiku valla avaliku korra eeskiri“;
Raasiku Vallavolikogu määrus nr 19 „Raasiku valla heakorraeeskiri“;
Raasiku Vallavolikogu määrus nr 3 „Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri“;
Raasiku Vallavolikogu määrus nr 8 „Raasiku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kasutamise eeskiri“;
EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
EVS 835:2022 Hoone veevärk;
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;
EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse;
EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine;
EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide
täitematerjalid;
EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained;
EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud;
Transpordiameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud
14.04.2021;
Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja
remondi juhis“ (2020);
Transpordiameti juhendi „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja
remondi juhis (2020)“ Lisa 1, 10.06.2024;
Transpordiameti juhend „Elastsete teekatendite projekteerimine“ kinnitatud
27.11.2023;
Transpordiameti juhend „Pindamisjuhend“ kinnitatud 17.03.2023;
Transpordiameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a;
Transpordiameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale
kavandamisel“ MA 2018-015;
Tööinspektsiooni käsiraamat „Tööohutus ehitusplatsil“, 03.06.2022;
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 8/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
MaaRYL 2010. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada
vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb vastuolu Tellija Tingimustega, tuleb tööd teha vastavalt Tellija
Tingimustele.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
1.2. Täiendavad kriteeriumid
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on
projektlahenduse koostamisel lähtutud.
1.2.1. Kooskõlastused kinnistuomanikega
Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama Tellija poolt määratavas
ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel 1-2 nädalat enne vastavas asulas
ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest
sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja
ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.
1.2.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus
Projekteeritud veetorustike minimaalne rajamissügavus on 1,8 m ja
survekanalisatsioonitorustike puhul 1,5 m torude peale arvestades maapinnast.
Erandina maanteega ristumisel ja kogu riigitee maaüksuse ulatuses on survetorustike
rajamissügavus 2,2 m torude peale arvestades olemasolevast maapinnast.
Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma
soojustuseta on 1,2 m torude peale arvestades maapinnast.
Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis
on 0,3 m.
Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis
on 0,70 m.
Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema
vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema
vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused.
Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva
kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,3 m.
Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1,0 m.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 9/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
2. OLUKORRA KIRJELDUS
Projekti asukohaks on Raasiku alevikus paiknev endine Linnaku (katastritunnus
65101:003:0760) kinnistu. Raasiku alevik asub Raasiku vallas, Harju maakonnas. Endisele
Linnaku kinnistule on kehtestatud detailplaneering, mille järgselt on planeeringuala jagatud
eraldi kinnistuteks, kuhu on planeeritud ehitada era-, paaris- ja kortermajad. Tänaseks on
kinnistud ka välja mõõdistatud.
Projektala kinnistutele on kavandatud 13 üksikelamut, 4 paariselamut ning 7 maksimaalselt
6 korteriga kortermaja. Lisaks on planeeritud tänavad koos kaasneva taristuga. Käesoleval
hetkel on projektala hoonestamata.
Lähimad ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on Harju teel Harju tee 34 kinnistu
juures ning 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee ja Männiku tee ristmiku lähedal. Nimetatud
ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemid on varasemalt projekteeritud Viimsi Keevitus
AS-i poolt. Projekteeritud torustikud on ehitamisel ning kuuluvad Raven OÜ-le.
Käesolevalt toimub vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ka planeeringualal varasemalt
Keskkond & Partnerid OÜ poolt koostatud I etapi projekti alusel.
Projektala paikneb kõrvalmaantee 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi teel ning
teekaitsevööndis. Projektalal paiknevad ka geodeetilise märgi kaitsevööndid.
3. PROJEKTLAHENDUS
3.1. Üldist
Käesolevaga on projekteeritud Linnaku planeeringuala ning Välja tee 1a kinnistu vee- ja
kanalisatsioonitorustikud.
Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud
maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud
paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänavate alla nii, et
kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele.
Torustike rajamisel tuleb arvesse võtta ka Infrada OÜ poolt koostatud planeeringuala
teeprojekti (töö nr 25001-1) ja koostamisel olevat riigimaantee teeprojekti (25001-2).
Maanteega ristumisel kogu riigitee maaüksuse ulatuses tuleb tagada survetorustike
rajamissügavus 2,2 m torude peale arvestades olemasolevast maapinnast.
Torustike projekteeritud eluiga on 50 a.
3.2. Veetorustik
Käesolevas projektis on projekteeritud Linnaku planeeringuala II etapi veetorustik
PE De 110. Planeeringuala veetorustiku ühendamiseks ühisveevärgiga ning ringvõrgu
rajamiseks tuleb projekteeritud veetoru ühendada Aruküla veevõrguga kahes kohas. Üks
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 10/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
ühendus teha Harju teel, Harju tee 34 kinnistu lähedal ning teine Männiku tee ja 11300
Lagedi-Aruküla-Peningi tee ristmiku lähedal.
Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru
paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS plaate või
spetsiaalset soojustuskoorikut.
Survetoru materjaliks on PE-100 survetoru PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN
12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC PN10 materjalist. Kui
torustik on paigaldatud kaitsehülssi, peab viimane olema PE RC PN10 materjalist.
Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud
projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Põlve paigaldamise asemel võib toru
painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ja üle
De 63 toru puhul 50xDe.
Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või
omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb
sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass
ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.
Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud sulgarmatuur
spindlipikenduse ja kapega, surveklass PN10.
Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune märkelint
kirjaga „VESI“. Üksikule või kõrvuti asetsevatele survetorudele lahtisel meetodil
isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb vähemalt ühele torule paigaldada isoleeritud
vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste
kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Vaskjuhtme kaudu on
võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass.
Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse
spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva
rüüga.
Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud
signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada
signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul,
kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis
tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.
Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4. Veetorustiku sõlmede
montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7.
3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik
Käesolevas projektis on projekteeritud Linnaku planeeringuala II etapi isevoolne
kanalisatsioonitorustik, mille abil suubub reovesi rahustuskaevust Harju teel, Harju tee 34
kinnistu lähedale olemasolevasse isevoolsesse ühiskanalisatsiooni.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 11/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 torust. Toru minimaalne
rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru.
Voolurahustuskaevuna on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 560/500 teleskoopiline
plastkaev. Kaevuluugi raam peab olema nn „ujuv“ ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele.
Kanalisatsioonitoru on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,2 m toru peale. Kui toru
paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS plaate või
spetsiaalset soojustuskoorikut.
Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min
100 mm laiune märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!
Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4.
Kanalisatsioonikaevu tellimisleht on esitatud projekti lisas AA-9.
3.4. Survekanalisatsioonitorustik
Käesolevas projektis on projekteeritud Linnaku planeeringuala II etapi
survekanalisatsioonitorustik PE De 110. Survekanalisatsioon saab alguse I etapis
projekteeritud reoveepumplast RKP-Linnaku. Survekanalisatsioon suubub rahustuskaevu.
Survekanalisatsioonitorustik on üldjuhul projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,5 m toru
peale ning maantee alas 2,2 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru
soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS plaate või spetsiaalset soojustuskoorikut.
Soojustatav lõik on esitatud asendiplaanil ja pikiprofiilil.
Survetoru materjaliks on PE-100 survetoru PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN
12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema PE RC PN10 materjalist. Kui
torustik on paigaldatud kaitsehülssi, peab viimane olema PE RC PN10 materjalist.
Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud
projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Käänakukohtades võib survetoru
painutada, arvestades, et toru painderaadius on üle De 63 toru puhul 50xDe.
Survekanalisatsioonitorustikul on 90° käänikute ja kolmikute kasutamine keelatud.
Survekanalisatsioonitorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min 100 mm
laiune plast märkelint kirjaga „SURVEKANALISATSIOON“. Üksikule või kõrvuti
asetsevatele survetorudele lahtisel meetodil isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb
vähemalt ühele torule paigaldada isoleeritud vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud
signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele
(tootjapoolne kinnitus). Vaskjuhtme kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil
leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite
spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja
ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 12/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud
signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada
signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul,
kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis
tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.
Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4.
Survekanalisatsioonitorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7.
3.5. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis
Projektiga on kavandatud torustike ehitamine kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-
Peningi tee teemaal ning -kaitsevööndis. Riigitee nr 11300 teelõik km 4,80-11,30 oli
taastusremondi objekt 2023. aastal.
Torustike projekteerimisel on arvestatud Transpordiameti nõuete ja tingimustega. Lisaks
on arvesse võetud ka Infrada OÜ poolt koostatud planeeringuala teeprojekti
(töö nr 25001-1) ja koostamisel olevat riigimaantee teeprojekti (25001-2).
Maanteega ristumisel kogu riigitee maaüksuse ulatuses tuleb tagada survetorustike
rajamissügavus 2,2 m torude peale arvestades olemasolevast maapinnast.
Maantee teemaal ja kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded:
Torustiku ristumine maanteega kinnisel meetodil suundpuurimisega teha
võimalikult täisnurga all (70°-110°). Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste
kahjustamine peab olema välistatud.
Puurimiskaevikute rajamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde
varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja
rajatiste kahjustamist.
Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi.
Hülss peab olema materjalist PE100 RC PN10 SDR17. Toruhülsi otsad tuleb
sulgeda montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist
torusse. Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei
kahjustataks maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid ja maakraanid
paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid
tee kaitsevööndis.
Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud;
ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel
ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.
Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale.
Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei
tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja
teerajatiste teehoiule ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee
transpordimaalt ja kaitsevööndist.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 13/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike
tegevuste aktsepteerimine.
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama
Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud
asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ)
lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde
teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
Töövõtja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal
(transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa
taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonna poolt
kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste
mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise
liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri
13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii
hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud
seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama
nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal
kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
Käesolevas projektis on ette nähtud kaks ristumist maanteega kinnisel meetodil. Torustik ei
saa olema takistuseks olemasolevale või ümberehitatud maanteele ja kergliiklusteele ning
nende rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike
projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Vt. ka Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus.
Tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on kõrvalekalded Transpordiameti poolt
kooskõlastatud projektist keelatud.
4. EHITUSTÖÖD
4.1. Üldised juhised ja nõuded
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel
tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr. 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“. Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja
kooskõlastusi andnud ametkondade nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist
fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude
valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö
osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 14/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde
teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.
Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku
paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud
nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.
Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub tee omanikule ning
Töövõtja kulul on vajalik transportida see omaniku poolt heakskiidetud kohta.
Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusloa taotluse.
4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest Tellija poolt
määratavas ajalehes 1…2 nädalat enne ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja
avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1 kord nädalas perioodil, mil torustike
ehitustöid teostatakse.
Töövõtja peab omal kulul vähemalt kord nädalas teavitama ehitustöödest ka kohalikku
Päästeteenistust ja kiirabi. Samuti tuleb vastav info edastada vähemalt kord nädalas Tellija
poolt määratavatele isikutele kohalikus omavalistuses info avaldamiseks kohaliku
omavalitsuse veebilehel.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja
ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab
kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine
võib kaasa tuua (parkimine, prügivedu, postiteenus jms).
4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load)
Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad
kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette
nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.
Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:
tänava sulgemise luba;
liikluse ümbersuunamise luba;
kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende
tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.
Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende
kohta käivate nõuete osas saab kohalikust omavalitsusest.
Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel
omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 15/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa
väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.
Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud
materjalid valmistab ette ja kannab ehitisregistrisse Töövõtja. Kasutusload väljastatakse
ehitusregistri üksuste kaupa.
4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse.
Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja soovituslikult filmima kogu objekti
olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb:
Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid,
haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed
elemendid, kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus
kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;
Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu
olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne).
Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne
olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb
vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete
fotode tegemist.
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmel või kokku lepitud
andmepilvesüsteemis. Fotod tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku
foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada
Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus.
Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete
kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja
poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse
sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab
Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel
fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve.
Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade
kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele
jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks.
Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et
ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise
eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja
sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 16/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
4.5. Mahamärkimine
Ehituse eel tuleb kvalifitseeritud geodeedi poolt objektile paigaldada piisaval hulgal ajutisi
reepereid. Piisav tähendab antud kontekstis, et ehitajal oleks tööde käigus kogu trassi
ulatuses näha ajutist reeperit või polügonomeetriavõrgu punkti optilise nivelliiriga ühe
vaatega. Paigaldatud ajutised reeperid peavad olema seotud nivelleerimis- või
tahhümeeterkäiguga Omanikujärelevalve poolt aktsepteeritud lähtepunktidega. Projektiga
kavandatud rajatiste mahamärkimise täpsusklass peab vastama tasapinnaliste
ristkoordinaatide ja absoluutkõrguste täpsusklassile 0,01 m. Ajutiste reeperite
mõõdistamise käigus peavad samade lähtepunktide pealt olema kontrollmõõdistatud ka
projekteeritud torustike eesvoolude kõrgused. Mõõdistusvõrgu rajamise ja eesvoolude
kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde
alustamist vastaval lõigul. Torustiku mahamärkimisel tuleb täpsustada maapinna kõrgusarv
projekteeritud kaevude paigalduskohtades enne ehitustöödega alustamist. Vastavalt
mõõtmisel saadud maapinna täpsustatud kõrgusarvule tuleb valmistada kaevud sobiva
kõrgusega konkreetsesse paigalduskohta.
4.6. Vajumisvaatlused
Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku
teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal
kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde
lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi
ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone
valdajaga.
Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde
algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused
tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku
pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud
fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.
Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt
Omanikujärelevalvele.
4.7. Liikluskorraldus
Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku
kooskõlastuseta on rangelt keelatud.
Liikluse organiseerimisel, liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ja liikluse osalisel või
täielikul sulgemisel tuleb järgida Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendusaktide
ning Raasiku valla õigusaktidest lähtuvaid nõudeid. Kõik liikluskorraldusega seotud kulud
kannab Töövõtja.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 17/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Töövõtja on kohustatud täitma tee omaniku ettekirjutusi liikluskorralduse muutmise kohta.
Vajadusel võib liikluskorraldust muuta või korrastada ka tee omanik, teavitades sellest
Töövõtja liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavat isikut.
Töövõtja peab tööde teostamiseks koostama liikluskorralduse projekti (koostaja peab
omama vastavat tegevusluba).
Liikluskorralduse projekt tuleb esitada asjassepuutuvale kohaliku omavalitsuse töötajale
heakskiitmiseks vähemalt 14 päeva enne planeeritavat liikluskorraldust mõjutavate
ehitustööde algust; mistahes liikluse sulgemine või ümbersuunamine enne liikluskorralduse
projekti heakskiitmist ei ole lubatud. Tööde teostamisel riigimaanteedel tuleb
liikluskorralduse projekt koostada ja kooskõlastada vastavalt Transpordiameti nõuetele.
Liikluskorralduse projekt peab detailselt kajastama kõikide teede ja tänavate sulgemist
ning ümbersõitude korraldamist.
Kõik liikluskorraldusvahendid peavad vastama Ehitusseadustiku ja Planeerimisseaduse
rakendusaktidele ning liikluskorraldusvahendite kohta nõudeid sätestavatele standarditele.
Liikluskorraldusvahendid peavad olema puhtad, defektideta, selgelt loetavad ning
kinnitatud stabiilsetele tugevatele alustele. Töövõtja peab pidevalt (s.h. nädalavahetustel,
riiklikel pühadel) tagama liikluskorraldusvahendite korrashoiu ning kaotsimineku korral
nende asendamise. Liikluse taasavamisel või ümberkorraldamisel tuleb sulgemist ja
ümbersõitu tähistavad liikluskorraldusvahendid koheselt eemaldada või ümber paigutada
ning liikluse sulgemise ajaks eemaldatud või kinnikaetud liikluskorraldusvahendid
ennistada.
Juhul, kui töövälisel ajal kehtib erinev liikluskorraldus (nt on töö ajal suletud tänavalõik
töövälisel ajal liikluseks avatud), tuleb tööpäeva lõppedes kõik mittevajalikud
liikluskorraldusvahendid eemaldada nii, et need ei takistaks liiklust, et neid ei oleks
võimalik kõrvalistel isikutel kasutada omavoliliseks liikluskorralduse muutmiseks ning et
nende mittekehtivus liikluskorraldusvahendina oleks üheselt arusaadav.
Juhul, kui tänav on osaliselt liikluseks avatud (nt ühistranspordile või kohalikele elanikele),
peab see üheselt selguma liikluskorraldusvahenditelt (nt kasutades sissesõitu keelaval
liiklusmärgil vastavat lisatahvlit).
Ümbersõidu trass peab olema vastavate suunaviitadega tähistatud mõlemas sõidusuunas
kogu ulatuses.
Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku,
kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil
selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, loetakse
liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutavaks isikuks Töövõtja Esindaja.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse
vastavusse liikluskorralduse projektiga;
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 18/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud
liikluskorralduse projekti.
Teed/tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui
kaevikud on täies mahus maapinnani täidetud, liikluseks avatavalt teelõigult on eemaldatud
kõik ehitusmaterjalid ja jäätmed ning tagatud on vähemalt tee minimaalsed ohutud
ekspluatatsioonitingimused.
Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning
eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused,
mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus).
Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning
ebatasasest teest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku
taastamiseni.
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks enam kui 10 m teega
paralleelselt kulgevat kaevikut. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb
ööseks täita.
Ehitusmaterjale, ehitusmasinaid jne ei tohi pärast tööaega jätta teele väljapoole piirdega
eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks
liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel ning väljasõitudel kinnistutelt
teele), ilma sobivate liikluskorralduslike meetmeteta.
Liikluseks suletud teel peab Töövõtja korraldama tee puhastamise (iga tööpäeva lõpus) ja
kastmise (vastavalt vajadusele, vältimaks tolmu levikut naaberkinnistutele jne). Talvisel
ajal peab Töövõtja korraldama ehitustööde tegemise nii, et tee oleks vaba takistustest, mis
segavad lume- ja jäätõrjetöid. Töövõtja poolt liikluseks suletud teelõikudel peab Töövõtja
ise omal kulul korraldama lume- ja libedusetõrjetöid (s.h. kõnniteedel) vastavalt kohaliku
omavalitsuse poolt kehtestatud nõuetele.
4.8. Tööohutus
Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö
peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutuse ja Tuleohutuse
seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse
alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad
olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima
regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel.
Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on
hoida volitamata isikud ehitusplatsilt eemal.
Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded ehituses“. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel
tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite
valimise ja kasutamise kord“.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 19/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka
muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik
kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema
sisselülitatud vilkuritega.
Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud
tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada
vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on
keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad
olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb
rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks
ohustatud.
Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi
vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid,
termoisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad
olema rakendatud
Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid
kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib
Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises
aruandluses.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete
hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks.
4.9. Kolmandate isikute ohutus
Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:
tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid;
tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele;
vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest
tuleneva ohutuse tagamiseks;
nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile
tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab
olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;
jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;
teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja
esindajaga ühenduse saamise protseduurid.
Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate
seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate
isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse
vähemalt 1,5 m kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust
ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid
piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 20/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks
jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et
võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik
on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema
varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega.
Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h
nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik
ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks
kiidetud.
4.10. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil
piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed
(kütusemahutid jne) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt
antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt
likvideerima.
4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatiste ning kõrghaljastusega arvestamine
4.11.1. Üldist
Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele
isikutele kuuluv vara säiliks ja oleks kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud
võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus
põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada
sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega
seonduvad kulud.
Juhul, kui esineb põhjendatud kaebusi Töövõtja poolt teostatavate tööde elluviimise
jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta
kõik sellise kahjunõude rahuldamisega seotud kulud.
Sellised objektid, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid jne, võib tööde käigus ajutiselt
kõrvaldada, kui see on tööde teostamiseks möödapääsmatu. Kõik ümberpaigutatud või
ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul
esialgsele kohale tagasi kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti.
Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi
paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja
Omanikujärelevalvega leida objektile uus asukoht.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 21/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Enne vastuvõtuakti väljastamist peab Töövõtja esitama piisavad tõendid selle kohta, et
kõik esitatud kahjunõuded on lahendatud.
Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu
valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel
tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada
olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
4.11.2. Hoonete ja rajatiste kahjustamise vältimise abinõud
Töövõtja peab rakendama meetmeid hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste
tekitamise eest. Ohu vähendamiseks tuleb kaevikute rajamisel kasutada minimaalselt
vibratsiooni tekitavaid seadmeid (s.h. tuleb vältida külmunud pinnase purustamist
hüdrovasaratega hoone vahetus läheduses); torustik tuleb paigaldada võimalikult lühikeste
lõikudena ja kaevikuid võimalikult lühikest aega avatuna hoides. Kaevikud tuleb vajadusel
toestada.
4.11.3. Geodeetiliste märkide ja piirimärkide kaitsmine
Töövõtja peab Ehitusplatsil tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised
märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisest
mõjutatud alal tuleb maapinnal asuvad geodeetilised märgid kaitsta paigutades nende
kohale vähemalt 1m läbimõõduga kaevurõnga, mille kõrgus on vähemalt 60 cm.
Geodeetiliste märkide täiendava kaitsmise abinõud tuleb eelnevalt kooskõlastada
Omanikujärelevalvega.
Töövõtja vastutab selle eest, et geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetriapunktide
jm) plaanilist ja kõrguslikku asendit ei muudeta ehitusperioodi jooksul. Samuti tuleb
tagada, et ehitustööde käigus ei kahjustataks geodeetilisi märke (reepereid,
polügonomeetriapunkte jm).
Kui geodeetilist märki ei ole võimalik algses asukohas tööde ajal säilitada, toimub selle
ümberpaigutamine või taastamine esialgses asukohas vastavalt märgi valdaja tingimustele
Töövõtja poolt ja tema kulul.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada
koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal
taastada nende endises asukohas endisel kujul.
4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis
Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja
volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha
tehnovõrkude volitatud esindaja.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 22/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Lahtikaevatud kaablid tuleb mehaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga
ja üles riputada.
Ristumisel rajatised lahti kaevata ja kaitsta/toestada.
Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikaitsetorusse. Kaabel
tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1 m ulatuses.
Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et
oleks välistatud postide ära vajumine.
Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud
materjalid hangib Töövõtja omal kulul.
4.11.5. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis
Projektpiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel
sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sidevõrguettevõtjale kuuluvate
sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja
sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustumist ja lõhkumist ehitustööde
käigus. Tööde teostamine sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud sidevõrgu
omaniku poolt väljastatud tööloa alusel.
Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada
nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne.
Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine rasketehnikaga sidekaevude peal ja
nendest ülesõit on keelatud.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud
talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb
kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.
Sidekaablite kaitsmise all mõeldakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud
kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb
taastada/kaitsta plasttorudega DN100.
Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni
läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste
katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.
Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud materjalid
hangib Töövõtja omal kulul.
4.11.6. Kõrghaljastuse kaitsmine
Torustike tuleb rajada kõrghaljastusest piisavalt kaugele, et vältida juurte vigastamist.
Kaevikusse ulatuvad puujuured tuleb lahti saagida. Vahetult kaevetööde tsoonis asuva puu
tüve kaitsmiseks tuleb see ümbritseda laudadest kattega, mis võimaluse korral peab
ulatuma 3 m kõrgusele maapinnast. Oksad, mis jäävad tööde käigus vältimatult ette või on
juba saanud tööde tegemisel kahjustada, tuleb maha saagida.
Haljastust võib likvideerida ainult Tellijaga eelnevalt kooskõlastades.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 23/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Juhul, kui tööde käigus likvideeritakse puu või põõsas, mida tööde aluseks olev projekt ei
näita likvideeritavana või raadatavana, kahjustatakse seda sellisel määral, et puu või põõsas
pärast ehitustöid kuivab, peab Töövõtja omal kulul selle puu või põõsa asendama
samaliigilise taimega. Puu asendamisel peab asenduspuuks olema vähemalt 2 m kõrgune
(maapealse osa kõrgus) ühtlaselt arenenud võraga istik. Töövõtja peab asendatavate
puuliikide loetelu eelnevalt kooskõlastama Tellija ning Omanikujärelevalvega.
4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada vee-
ettevõtte esindajale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite
avamisi ja sulgemisi teostab ainult vee-ettevõtte esindaja või tema poolt volitatud isik (see
õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju
ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt
määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema
kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade,
avalike hoonete teabetahvlile vms. nähtavale kohale.
Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni. Juhul, kui seda nõuet
ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise veevarustustorustiku. Ajutise
veevarustuse lahendus kooskõlastada vee-ettevõttega.
Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult
ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt
iga sellise tarbija esindajaga täiendavalt kirjalikult kooskõlastada. Tööde planeerimisel
tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel
planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.
Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse
katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab
tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine
keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise
ärajuhtimise või -pumpamise vee-ettevõtte esindajale kooskõlastatud meetodil.
Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku
ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on
keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla
minimaalselt 0,2 m sügavusele. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja
külmal ajal mittejäätumise.
Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik
ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide
tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad kulud tasub Töövõtja.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 24/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
4.13. Ajutine elektrivarustus
Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse
(ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega
seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse
paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele
kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja
materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast
tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui
ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise
kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).
4.14. Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms
tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
4.15. Ajutised hügieenirajatised
Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja
katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale
võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks
maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele
tühjendada.
4.16. Kaetud tööd
Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti
allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.
Kaetud tööd on vähemalt järgmised:
kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;
alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;
hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;
monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;
vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;
reoveepumplate alus- ja tagasitäide;
muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 25/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
4.17. Katete eemaldamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või
ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema
liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute
ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub
kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase
eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.
4.17.1. Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade
taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis
näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.
Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,
veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva
vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,
kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav
ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase
eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.17.2. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine
Pinnatud, kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik
kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule
ladustusalale.
4.17.3. Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb torustiku trassil lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja
sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala
peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freesimata võib kokkuleppel
Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või
väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Kui pinnase varingud säilitatava
asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis
toimub see Töövõtja kulul.
Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate
eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille
vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee
kogu laiuses lahti freesida.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 26/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui
50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või
tänava täies laiuses.
Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja
poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,
hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta
transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte
ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele
ning kinnistu jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva
ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
4.18. Kaeve- ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb
kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja
murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku
kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud
kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud
kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,
kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud
projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud
juhised tööde edasiseks jätkamiseks.
Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee
jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike
kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Kaeviku
nõlv peab olema terves ulatuses positiivse kaldega.
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või
kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus
kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks
sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.
Vajadusel tuleb alandada pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või
sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal
ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse,
haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 27/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud
kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Kaeviku seina miinimumkaugus paigaldatavast torust on vähemalt 200 mm. Lisaks sellele
tuleb kaeviku laius (eriti kaevude, torustikusõlmede ja hüdrantide ümbruses) määrata
vastavalt tagasitäite tihendamiseks kasutatavale tehnikale nii, et on tagatud tagasitäite
korrektne tihendamine terve kaeviku ristlõike ulatuses. Minimaalne kaeviku laius
toestamata kaeviku korral on 0,7 m, toestatud kaeviku korral 1 m.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks
välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel
rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi
kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.
Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta
vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.
Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike
vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.
Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist,
väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni
rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb
omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remontööd. Kulud selliste
remonttööde eest kannab Töövõtja.
Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise
informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele
kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid
ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või
maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate
tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.
Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases,
kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks.
4.18.1. Toestamine
Sügavamate kui 1,4 m kaevikute puhul tuleb kaevikud toestada. Toestus peab ulatuma
kaeviku põhjast vähemalt maapinnani. Toestamisel tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud
spetsiaalseid toestuselemente, eriolukordades (näiteks intensiivne pinnasevee vool) ka
eriprofiilidest sulundseina. Keelatud on kasutada kaeviku toestamiseks üksikuid laudu,
prusse, tahvleid vms juhuslikku materjali.
Arvestades konkreetseid olusid (ehitusaeg, vee tase pinnases ehitustööde ajal,
liikluskoormus, konkreetsel lõigul esinevate pinnaste liik, olemasolevate ehitiste kauguses
kaevikust jms), võib konkreetsel lõigul toestamisest loobuda. Toestamisest loobumine peab
saama eelnevalt Omanikujärelevalve kooskõlastuse. Toestamata kaeviku nõlv peab
niisugusel juhul olema nõlvusega, mis tagab selle stabiilsuse, võttes arvesse kõiki nõlva
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 28/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
püsivust mõjutavaid jõudusid, s.h ehitusmasinate vibratsioon. Lähemal kui 3 m hoonetele,
treppidele vms. vundamentidele rajatud ehitistele ei ole toestamata ehituskaeviku rajamine
lubatud.
Toestatavate kaevikute seinad peavad olema võimalikult vertikaalsed. Kaeviku toestus
ning rajamise meetodid peavad ära hoidma külgnevate pinnaste, vundamentide, rajatiste ja
teiste objektide häirimise või kokkuvarisemise. Kõik kahjud, mis on tekitatud teistele
töödele või külgnevatele objektidele kas kokkuvarisemise, vee või maapinna surve või
teiste mõjurite poolt toestuse ja tugevdamise puudumise tõttu või mõne muu Töövõtja
hooletuse või eksimuse tõttu, remonditakse Töövõtja kulul ja viivitamatult.
Töövõtja kannab vastutust kaevikute toestamise ja tugevdamise eest kõikjal ning piisava
sügavuseni, et vältida kaevikute kokkuvarisemisemist. Toestus peab olema rajatud nii, et
tööde tegemiseks jääks küllaldaselt ruumi ilma, et toestusele langeks täiendavalt pingeid ja
koormust sellisel määral, et need võiksid puruneda.
Toestamata kaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1 m kaevikust on
transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Toestatud
kaeviku korral tuleb lähtuda kasutatud elementide tugevusest antud tööolukorras.
Kaevikute toestuse võib eemaldada üksnes siis, kui on välistatud toestatud pinnase
liikumahakkamine. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt
üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või eritingimustes või Omanikujärelevalve vastava
põhjendatud nõude korral. Alati kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle
ülemised otsad 1m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada.
Omanikujärelevalvel on õigus vastava vajaduse ilmnemisel Töövõtjalt nõuda kaevikute
toestuse tööjooniseid ning anda Töövõtjale instruktsioone kaeviku toestamise, toestamise
kõrvaldamise ja asendamise kohta, kõik kulud seejuures kannab Töövõtja.
Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja
sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu
kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel.
4.19. Torustike paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja
RIL77-2013 nõuetele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene
päikesekiirgus.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja
puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale
tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.
Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde
keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 29/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele
kinnitamiseks.
Torude liitmiseks kasutatakse elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Veetorustiku
rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht,
torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse
torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja
kanalisatsiooni süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud
saastumise eest kuni torud on paigaldatud.
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:
Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine
projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm)
>7 1,5 50
3-7 1,0 30
<3 1,0 20
Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300
kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate
lohkude esinemine ei ole lubatud.
Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised:
kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;
asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.
Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, raudteega,
veekoguga või üksikute survetorude rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada
suundpuurimise teel. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega.
Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed PE RC torud.
Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja
meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud
nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste
pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle
käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele
heakskiitmiseks.
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud
paigaldusnõudeid ja ettekirjutusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei
oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset
võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema
vähemalt 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel
tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab
muuta survetorustiku kõrguseid.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 30/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmike või astmelisi muhve erinevat tüüpi või
klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada
tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja
äärikadapterite nõuetele.
Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist
jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm
ulatuses. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade
sattumist torustikku.
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale
tasapinnale;
Pinnatud-, kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada
15 cm madalamale teepinnast;
Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm
kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud
pinnavee sissevool kaevudesse;
Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;
Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;
Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus
teha korrektselt ja veetihedalt.
Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga
läbiviigumuhvi.
Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei
ole lubatud temperatuuridel alla -10C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana
lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma
soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude
üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.
Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede
digitaalne pildistamine.
4.20. Tagasitäide
Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.
Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja
kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja
juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri
määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101).
Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et
määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui
nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne,
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 31/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole
ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava
tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav
tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid
tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.
Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi
Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid
Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase
kohta.
Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust
aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes ning toru
paigaldamisel paekivile tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv
torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega.
Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni
valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni
rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.
Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate
parameetritega:
Kaal: 150...200 g/m2;
Tõmbetugevus: 10...25 kN/m.
Killustikaluse rajamisel tuleb arvestada, et killustikalus toimib ka drenaažina ning suurte
maapinna kõrgusvahede korral tuleb vee voolamine aluskihis tõkestada iga 25 m tagant
rajatava saviekraaniga. Saviekraan peab katkestama killustikaluse täislaiuses ja-kõrguses.
Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti
teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi
liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise
alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,95. Peale aluspõhja valmimist peab
Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas,
ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal
ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15%
materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema
vähemalt 0,5 m/ööp.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral.
Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Killustik tuleb eraldada liivast geotekstiiliga.
Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt
heakskiidetud.
Lõpptäide liiklusaladel teha mittekülmakerkelise ja tihendatava mineraalse pinnasega.
Mitteliiklusaladel tuleb tagasitäide teha ja tihendada nii, et ei tekiks maapinna ulatuslikke
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 32/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
ja pikaajalisi vajumeid. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust
pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis.
Tagasitäidet ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite
tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Kihipaksus sõltub kasutatavast
tihendustehnikast, kuid ei tohi ületada ühelgi juhul 600 mm. Nõutav lõpptäite tihendusaste
on 0,98 liiklusaladel ja 0,9 väljaspool liiklusala. Töövõtjal peab olema piisav arv
penetromeetreid kohapealseks kvaliteedikontrolliks.
Juhul kui tagasitäitepinnase terastikuline koostis ei võimalda penetromeetriga tagasitäite
kvaliteeti hinnata, kontrollitakse tagasitäite elastsusmoodulit deflektomeetriga. Näitaja
peab olema vähemalt 80MPa ning ƩE/3 ja E(2) suhe ei tohi ületada 1,3. Pinnase
tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti
peadirektori 22.11.2016. a. käskkirja nr 0215 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise ja
remondi juhis“.
Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb
viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud
pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta
jätkata edasiste töödega.
Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine.
Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste
materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või
muudavad täite ebastabiilseks.
Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla
näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale
või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada
tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide
rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et
säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida
kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima
tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast
on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on
minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele
tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja
lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid.
4.20.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel
Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmuud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure
niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb
kaevikust eemaldada lumi, jää ja nõlvadelt kukkunud külmunud pinnas.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 33/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Juhul kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud
pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:
Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada
külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite
tegemist ja tihendamist;
Variant B – fikseerida tuhmike asukohad ja ulatus koos Omanikujärelevalvega,
teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike
kohal välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.
Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Omanikujärelevalve. Varianti B saab
rakendada juhtudel kui:
tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine
võiks kahjustada;
tegemist on mitteliiklusalaga või väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.
4.21. Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Joonistel likvideeritavatena näidatud ja/või uute torustike rajamisel kasutusest välja jäävad
torustikud ja kaevud tuleb likvideerida ning näidata likvideeritavatena ka torustike
teostusjoonistel.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur, hüdrandid vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike
otsad betooniga. Juhul, kui sõlm paikneb kaevus, tuleb kasutusest välja jäävatel kaevudel
eemaldada ülemine osa (vähemalt 1 000 mm maapinnast) ning kaev tuleb täita ja tihendada
vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavate kaevude luugid ja luugiraamid
kuuluvad Tellijale.
4.22. Katete taastamine
4.22.1. Üldist
Teekatete taastamisel tuleb arvesse võtta Infrada OÜ poolt koostatud planeeringuala
teeprojekti (töö nr 25001-1) ja koostamisel olevat riigimaantee teeprojekti (25001-2).
Teealale jäävate kaevikute tagasitäide tuleb teha liivaga. Muul juhul tuleb katted taastada
vastavalt olemasolevale olukorrale (va juhul, kui katete taastamine toimub samaaegselt
koos uue tee ehitusega).
Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav
ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav
järelevalve insener.
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 34/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde
lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas
seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või
nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad
taastama.
Kate taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise
tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks katte esialgne
kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti.
Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti
tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise
ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.
Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja
vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud.
Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.
Katendite taastamine on esitatud joonisel AS-4. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise
skeemid ja toestamine vt. joonisel VK-6-05.
4.22.2. Haljasala taastamine
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis
ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks
teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.
Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb
maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on
kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata.
Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.
Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100
mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive
vms osakesi suurusega üle 20 mm.
Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda
taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.
Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt
heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20...30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab
Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja
teostama esimese niite).
Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega
pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane
murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi
omadusi ega nende väljanägemist.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 35/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale.
Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20.
4.22.3. Kruuskatte taastamine
Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt
esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane
profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht
tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm.
Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega
ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%. Killustikkatte tegemiseks kasutatav
materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.
Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt
k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või
killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.
Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema
140 MPa.
Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega.
4.22.4. Asfaltkatte taastamine
Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr
101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud
nõudeid. Teetööd teha vastavalt hetkel kehtivale „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga
järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Sõidutee
asfaltkate rajatakse ühekihilisena AC 12 surf paksusega 60 mm.
Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3.
Jämetäitematerjalid peavad vastama standardis EVS 901-3 tabel 7 veerus 3 esitatud
nõuetele (AKÖL < 900). Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud
nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja
kinnitatud seguretseptile.
Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi
lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 3 mm.
Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…63, kiilutud frakts. 16/32 ja
8…12 kuluga 25 kg/m2. Aluskihi paksus peab olema ühekihilise asfaltkatte all 20 cm.
Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav
fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli
1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab
Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le.
Ühekihilise asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja
filtratsiooniga k>0,5 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 36/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata
muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.
Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud.
Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga (nt
Emulbit, erikulu 0,6-0,8 kg/m2).
Kaevukaaned ja kaped paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud)
ning sama kaldega.
Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad
sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid
asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.
Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.
Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale
poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen
emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi
liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).
Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks
roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja
haljastus.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse
omaniku poolt ettenähtud kohta.
4.23. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd
Tööde käigus tekkivad jäätmed, sh. ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema
Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja
ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike
jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud
kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset
käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.
Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil
kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude
raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest,
põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud
rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult
kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve
spetsialist).
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 37/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida
ladestuspaika.
Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama
hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik
ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.
Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas,
tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind
tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab
toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb
leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja
ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult
ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik
pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab
Töövõtja.
4.24. Teostusjoonised
4.24.1. Üldine
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale
väljaehitamist teostusmõõdistada.
Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde
algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja
Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu
ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses
kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda
teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja
täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.
Juhul kui kaevusid või sõlmi on võrreldes projektiga lisandunud, kasutatakse lisandunud
kaevude ja sõlmede tähistamiseks naaberkaevu või sõlme tähist lisandiga A,B jne.
Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule
või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik
kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi
välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete
kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab
mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega
otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 38/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus torustiku asendiline ja
kõrguslik paiknemine määratakse Töövõtja poolt, sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast.
Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil
paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad
punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Teostusjoonisel tuleb ära näidata oma õiges plaanilises ning kõrguslikus asendis kõik
kaevikus avanenud olemasolevad maa-alused tehnovõrgud. Samuti tuleb teostusjoonisel
näidata kõik geodeetilisel alusel kujutatud olemasolevad tehnovõrgud täies ulatuses.
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi
(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära
näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud
rajatisele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune
situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).
Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed
katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.
Teostusjoonised tuleb esitada:
paberkandjal kahes eksemplaris ehitusdokumentatsiooni koosseisus enne
lõppvaatuse tegemist;
digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal või andmepilvesüsteemis DWG
formaadis.
4.24.2. Teostusmõõdistuse andmetabelid
Igale teostusmõõdistuse aruandele peab olema lisatud ehitatud rajatiste ruumiandmeid ja
tehnilisi parameetreid sisaldav fail CSV formaadis.
Andmetabeli koostamise eesmärgiks on võimaldada rajatise andmete importimist
Ehitisregistrisse ja rajatise valdaja geoinfosüsteemidesse või andmebaasidesse.
Tegemist on sisuliselt mõõdistatud rajatise koordinaatpunktide tabeliga, kus on lisaks
koordinaatidele, mis annavad kätte elemendi ruumikuju, toodud samal real ka vajalik hulk
seda konkreetset elementi iseloomustavaid parameetreid.
Tabelid koostatakse iga teostusjoonise faili kohta eraldi. Tabel peab olema koostatud
täpselt sellel joonisel toodud ehitatud rajatiste ulatuses. Muid elemente selles sisalduda ei
tohi.
Tabeli koostamisel tuleb juhinduda alljärgnevast
Isevoolsetel torudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele või toru otsa
(otsakork, muhv jne), kõrgused toru voolupinnale. Eranditeks on luugi suhtes
asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel
juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale
voolupinna kõrgusel.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 39/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Survetorudel esitatakse ristkoordinaadid kaevu teljele, siibri või maakraani
tsentrile, veesõlme tsentrile, kõikidele mõõdistatud käänupunktidele ja toru otsa
(otsakork, muhv jne), kõrgused toru peale. Eranditeks on luugi suhtes
asümmeetriliselt paiknevatest kaevudest väljuvad või neisse suubuvad torud. Sel
juhul esitatakse torule koordinaadid kaevust väljumise või kaevu suubumise kohale
toru peale.
Kaevuluukidel esitatakse ristkoordinaadid luugi tsentrile ja kõrgused luugi peale.
Neljakandilistel kaevuluukidel esitatakse külgede mõõdud millimeetrites (tabeli
„Märkus” lahtris) kujul pikkus x laius (näiteks 420x500). Luugi külje suunda ehk
pöördenurka ei esitata.
Siibrikapedel esitatakse sarnaselt kaevuluukidele ristkoordinaadid luugi tsentrile ja
kõrgused luugi peale. Kapedele muid parameetreid (läbimõõtu vms) ei esitata.
Maakraan, siiber, läbimõõdu- ja materjali üleminek ning otsakork survetorustikel
esitatakse ristkoordinaatides torulõigu otsa, kõrguslikult toru peale.
Veesõlmede, reovee- ja sademeveepumplate koosseisu kuuluvaid detaile, nagu
sadulühendused, äärikühendused, kolmikud, käänikud, pumbad jne tabelis ei
esitata.
Siibri spindlipikendus esitatakse kahe punkti vahelise joonena alguspunktiga siibri
või maakraani tsentril (kõrguslikult toru peale) ja lõpp-punktiga siibri kape tsentril
(kõrguslikult luugi peale), kape puudumisel spindlipikenduse ülemisse otspunkti.
Kaevukambrite puhul esitatakse kahe punkti vahelise joonena kaevusilindri
sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja lõpp-punktiga kaevu luugi
tsentril. Eranditeks on luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevad kaevusilindrid ja
erikujulised kaevud. Luugi suhtes asümmeetriliselt paiknevate kaevusilindrite
puhul esitatakse kaevusilindri sümmeetriatelg alguspunktiga kaevu põhja tsentril ja
lõpp-punktiga kaevu lae tsentril.
Mittesilindriliste, ehk erikujuliste kaevude puhul esitatakse kambri põhja kontuur
pindobjektina ja lae kõrgus kambri põhjast millimeetrites (tabeli „Kaevukambri
kõrgus” lahtris). Pindobjekte saab tabelisse kanda ainult hulknurkadena - suletud
polügonidena. Ellips jm „keerulised” geomeetrilised elemendid ei ole lubatud.
Kõik tabelisse kantud punktid peavad olema esitatud kolme koordinaadiga Eestis hetkel
kehtivas kõrgusüsteemis järjestatuna XYZ. Koordinaadid esitada täpsusega kaks kohta
peale koma.
Tabelites esitatud joon- ja pindelementide järjestikused murdepunktid esitatakse eraldi
ridadel, kuid punkte eraldi ei numereerita, kõik elemendi murdepunktid kannavad sama
numbrit (ID).
Punktelement hõivab tabelis ühe rea.
Joonelemendi korral kantakse alguspunkt, iga järgmine murdepunkt ja viimane punkt uuele
reale. Pindelemendi korral kantakse samuti alguspunkt ja iga järgmine murdepunkt uuele
reale, ainult et viimane punkt peab täpselt kokku langema alguspunktiga.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 40/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Joon- ja pindobjektide puhul tuleb silmas pidada punktide esitamise järjekorda. Elemendi
„joonistatamise” juures ühendatakse koordinaatpunkt esimeselt realt järgmisega ja nii edasi
allapoole kuni selle elemendi viimase reani. Juhul kui vahetada punktide järjekord, ei
moodustu mõistagi enam samasugune geomeetriline kuju.
Pindobjektide juures tuleb vältida olukorda, kus element lõikab iseennast või kontuuril on
iseendaga korduvaid murdepunkte (nn kringlid).
Kanalisatsiooni survetoru koordinaatpunktid peavad olema esitatud voolusuunas – tabelis
ülevalt alla. Teiste kontuuride puhul ei ole oluline kumba pidi elemendi punkte reastada.
Tabelis esitatakse kõikide teostusmõõdistatud plasttorustike diameetrid sarnaselt
teostusmõõdistuse joonisele välisläbimõõduna millimeetrites (de) ning teras-, malm-,
asbesttsement-, keraamiliste- jne torude diameetrid nimiläbimõõduna millimeetrites (DN).
Tabeli lahtrites sisalduvate kümnendarvude (kaasaarvatud koordinaatide) kümnendkoha
eraldajaks peab olema punkt, mitte koma (näiteks 1.234, mitte 1,234).
Lahtritesse sisestatud kuupäevad peavad olema formaadis 01.01.2024 (kuupäev.kuu.aasta)
ja aastad formaadis 2024 (mitte ´24 või 2024.a. vms.).
Lisaks rajatise ruumiandmetele (koordinaadid ja gabariidid) tuleb tabelisse salvestatud
rajatise osade kohta lisada mõningaid tehnilisi parameetreid ja registri jaoks olulist infot.
Tabeli vormi ülesehitust muuta ei tohi, st tulpade nimetused ja järjekord peab jääma
samaks.
4.25. Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna
suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.
Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb
utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või
Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid
keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete
töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja
paigaldistele.
Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,
kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid
ja -seadmeid, et mitte häirida inimesi ja loomade ning lindude elutegevust. Säilitatavad
puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt,
et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb
kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 41/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist
ilma varu juurdepääsu tagamata.
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla
reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate
masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (nt. õlid, kütus jms)
vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete
objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse
ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja hoonetele ning veejuhtmetele
lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega
tuvastatav õlileke, on keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja
transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama
meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit
telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.
5. MATERJALID JA SEADMED
5.1. Üldist
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate
materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,
paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja
toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid
CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete
kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele.
Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi-
ja hooldusesindus.
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek.
Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema
uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt
tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel
või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele
mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 42/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt
markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul
nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine
annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.
5.2. Survetorustikud
5.2.1. Üldine
Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms)
peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel
kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima
reoveevõrgus kasutamiseks.
Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad
olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab
Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.
Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning
pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi
nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide
ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
5.2.2. Torud ja toruliitmikud
Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201 või
ISO4427. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule.
Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama
minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku
üldine surveklass).
Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid,
mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8
(8 kN/m2).
Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel
olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid.
PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega, tõmbekindlate
äärikutega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid
peavad vastama standardile EN12201-3. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema
keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.
Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 43/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava
toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid
jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on
keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud
poldid, seibid jne).
PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega
ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile
DIN30677.
Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest
detaile.
5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped
Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama
standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud
ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501)
Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse
tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile
DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega.
Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2.
Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja
väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250
μm vastavalt standardile DIN30677.
Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse
tihenduspinnaga).
Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema
kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega.
Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused.
Spindlipikenduse varras peab olema kuumtsingitud terasest ning nii alumine kui ülemine
ots peavad olema roostevabast terasest. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline
ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400
(kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis
toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud
korrodeerumist takistava värvkattega.
Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 44/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
5.2.4. Kiilsiibrid
Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:
- spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI316;
- O-rõngad materjalist NBR;
- spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;
- tagumine tihend materjalist EPDM;
- korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt
standardile DIN30677;
- lametihend materjalist EPDM;
- siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil
ning vähendab jõumomenti);
- kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga);
- DIN2501 äärikud;
- reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR.
5.3. Isevoolsed torustikud
5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud
Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab
vastama standardile EN1401 või EN13476. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass
peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn
vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine
on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.
PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad
vastama standardile SS367612.
Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid
muhve.
Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
5.3.2. Kanalisatsioonkaevud
Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid
plastkaevusid (PE-polüetüleen). Lubatud on kasutada ka elementkaevusid (nn Lego-tüüpi
kaevusid). Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised.
Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020.
Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik
ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik
ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 45/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus
ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on
90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni
raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab
olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu,
peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud
külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.
Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat
koormust. Kaevud peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2.
Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema
kantud teleskoobile).
Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada
vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema
minimaalselt 30 cm. Kruuskatte alla paigaldavatel teleskoopidel peab sisseulatus
tõusutorusse olema minimaalselt 300 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus.
Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400
kN), väljaspool liiklusala võib kasutada kandejõuga 250 kN luuke. Kaevuluugid peavad
olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalile või
ümbritseval pinnasele ja on kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Haljasaladele ja kruuskattega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga
kaevuluuke.
Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu
täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema
samast materjalist.
5.4. Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained
Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud
roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema
minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud.
Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema
valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad
vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele,
tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 46/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või
värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad
bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema
sobilikud kasutatavatele torudele.
5.5. Soojustusmaterjalid
Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse
paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla
0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasala
all 200 kN/m2. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada
soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN16535 ja
EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja
juhistele.
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
6.1. Üldist
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest,
ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt
varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa
võtta.
Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub
Töövõtja.
6.2. Survetorustike katsetamine
6.2.1. Üldine
Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul.
Survekanalisatsioonitorustiku survekatse võib teha enne survekanalisatsiooni ühendamist
lõpukaevu (voolurahustuskaevu).
Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet
eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri.
Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike
survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk).
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 47/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
6.2.2. Ettevalmistus survekatseks
Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos
täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse
käigus muu hulgas veenduma, et
- kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja
sulgeda;
- kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt
elekterkeevisotsakorgiga suletud;
- kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks
veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses.
Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult
eemaldatud), tõsta torustikus rõhk võrgusurveni ja jätta see vähemalt ööpäevaks seisma.
Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.
6.2.3. Survekatse
Survekatset alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2
tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise.
Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on
püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu
vähenemine katse kestel on 0,2 bar.
Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve
poolt valitud punkti(de)st.
Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb
katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud,
torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud
katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms.
Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused
on täidetud.
Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.
6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine
Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu
lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku
läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa
kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee
mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale esitamise
nõuded“.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 48/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on
desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku
läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.
Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni
esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest
või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning
bakterioloogiliste proovide võtmise.
Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:
- desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema
täielikult veega täidetud;
- desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et
veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;
- desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi
või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja
konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l.
Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;
- jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb
Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis
saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt
klooriveega täidetuks;
- kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane
jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;
- 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma.
Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool
kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus
on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l
vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult
Omanikujärelevalve nõusolekul;
- proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka
mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega
kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.
- torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi
- standarditele;
- proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.
Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik
ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui
keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja
võtta paigaldatud toru kasutusele.
Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.
Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud
Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 49/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine
6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus
Kõikidele isevoolsetele torustikele tuleb läbi viia kaameravaatlus.
Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde
algust.
Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
- kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht
olema valmis ja tihendatud;
- pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;
- vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatlust;
- pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee
juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise
kaevuni;
- kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et
kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene
ühendusmuhv kaevuga on näha.
Omanikujärelevalvel on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja
nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või
ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu
pööratud.
Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema
kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega.
Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane
filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.
Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja
kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest
komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja
terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus
videouuringute päevikus.
Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja
mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku.
Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.
Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga
kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv
kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 50/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude
vaheline lõik.
Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist
või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi
Töövõtja kulul. Omanikujärelevalve otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise
aja, ulatuse ja muud üksikasjad.
Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris
Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel.
6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui
kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku
mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.
6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui
kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku
ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru
lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava
lõigu.
Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja
poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.
Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist
uuega.
7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE
Tööd loetakse ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt.
Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses.
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima
ning ühes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid:
Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb);
projektdokumentatsiooni muudatused;
tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h.
sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne);
ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);
kaetud tööde aktid;
teostusjoonised;
kuuaruanded ;
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 51/52
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II.
Põhiprojekt. Töö nr. 017/2025
ehitusnõupidamiste protokollid;
katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;
kasutus ja hooldusjuhendid.
Dokumentatsioon esitatakse 1 eksemplaris paberil ning 2 eksemplaris mälupulgal.
Projektijuht: Lauri Aim
Vastutav spetsialist: Sirle Punka
Projekteerija: Merilin Lilo
Keskkond & Partnerid OÜ 09.2026 52/52
1
KS
V1
V1
KS
S1
1
V1 K
S1
V1
V1 K
KS
1
1
V1 KS
1 V1
V1 KS
X
V1 KS1
V1 KS1
1
V1KS KS1 V1
X
X
X
V1
X
X
X
X
X
V1
X
X
X Pos 1
X
X
X
V1
X
X
X
V1
V1
V1
V1
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500)
Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 017/2025
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II
Torustiku pikkus: veetoru 22,5 m
LEPPEMÄRGID: V1 Varasemalt projekteeritud veetorustik
Katastriüksuse piir KS1 Varasemalt projekteeritud
Olemasolev veetorustik survekanalisatsioonitorustik
Olemasolev kõrgepingekaabel X X X X Kasutusest väljajääv torustik
Olemasolev madalpingekaabel
V1 Projekteeritud veetorustik
Olemasolev madalpinge õhuliin
Olemasolev sidekaabel Veetoru maa-alune sõlm
Olemasolev valguskaabel Isikliku kasutusõiguse ala
Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Ala pindala
POS nr (plaanil) registriosa number ja sihtotstarve; ruutmeetrites m²
1. Pos 1 5683350 65101:003:0397 45 m²
11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee,
transpordimaa
Koostas: Merilin Lilo
Projekteerija 1
1
KS
V1
1
KS
V1
1
2
S1
V1
K
Pos 1
1
KVS1
S11
KV
1
2
1
KS
V1
1
K1S
V
1
KVS1
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500)
Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 017/2025
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Etapp II
Torustiku pikkus: veetoru 25,7 m
survekanalisatsioonitoru 25,7 m
LEPPEMÄRGID:
Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik
Olemasolev madalpingekaabel KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Olemasolev madalpinge õhuliin Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm
Olemasolev sidekaabel
Isikliku kasutusõiguse ala
Olemasolev valguskaabel
Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Ala pindala
POS nr (plaanil) registriosa number ja sihtotstarve; ruutmeetrites m²
1. Pos 1 5683350 65101:003:0397 64 m²
11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee,
transpordimaa
Koostas: Merilin Lilo
Projekteerija 2
Lp Merilin Lilo
Keskkond & Partnerid OÜ /*Teie 17.08.2026*/ /*nr */
[email protected]
Vasara 50 Meie 08.09.2026 nr 7.1-2/26/14479-2
50113, Tartu, Tartu maakond
Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse
planeeringuala vee- ja
kanalisatsioonitorustikud projekti
kooskõlastamine riigitee nr 11300
maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku
paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Veetorustiku ristumine riigiteega nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee km 10,36 kinniselt,
kaitsetorus, km 10,36 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis.
Veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku ristumine riigiteega nr 11300 Lagedi-
Aruküla-Peningi tee km 10,57 kinniselt, kaitsetorus, km 10,57 tehnovõrgu kulgemine tee
kaitsevööndis.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö
nr 017/2025 „Aruküla alevikus Linnaku maaüksuse planeeringuala vee- ja
kanalisatsioonitorustikud. Etapp II“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult
projektis sisalduvad veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku rajatised ja muudele projekti
asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigitee nr 11300 teelõik km 4,80-11,30 oli taastusremondi objekt 2023 aastal. Tuleb arvestada,
et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja
poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2023 aastal ning riigitee
konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
2. On koostamisel riigitee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee rekonstrueerimise põhiprojekt
(Infrada OÜ, 25001-2) ning Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 017/2025 realiseerumisel peab
arvestama riigitee nr 11300 rekonstrueerimise projektiga.
3. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5
aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud
võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega.
4. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele
kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud
asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada
Transpordiametile aadressil (
[email protected]). Lepingu taotluse vorm asub
www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade
kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise
taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks liiklusvälise tegevuse loa
väljastamiseks.
5. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
5.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil
[email protected].
5.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.
Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-
piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil
[email protected].
Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.
6. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
7. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
8. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
9. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee
mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks
teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja
tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee
piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule
kasutusloa andmist.
10. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi
ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule
(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
11. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Laur Kõiv
peaspetsialist
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
2 (3)
Lisa: Projekt „0172025_PP_Linnaku VK-II“
Laur Kõiv
55901417,
[email protected]
3 (3)