Kiri

Transpordiamet Meie 7.09 nr 5-14/1620 [email protected] Muinsuskaitseameti seisukoht Muinsuskaitseamet kooskõlastas riigitee nr 11230 Harju-Risti – Riguldi – Võntküla km 3,0-6,6 lõigu projekti 29.11.2021 (kultuurimälestiste registris nr 45152). Ehitustööd jõudsid Kõmmaste asulakoha (reg-nr 18619) alale 2026. aasta augustis, mil kaevetööde arheoloogilist jälgimist teinud arheoloog tuvastas kavandatava kergliiklustee alal kiviaegseid leide sisaldava kultuurkihi. Kultuurkihi avastamise järel peatati pinnasetööd, et hinnata kultuurkihi ulatust ning leida lahendus, mis võimaldaks maksimaalselt säilitada mälestise väärtused. Arheoloogi vaatluse põhjal on kultuurkiht säilinud riigiteest 11230 Harju-Risti – Riguldi – Võntküla edela pool ligikaudu 130 meetri ulatuses alal, kuhu projekti järgi on kavandatud maanteetammist kaugemal paiknev kergliiklustee lõik koos tänavavalgustusega (katastritunnused 43101:001:2376 ja 43101:001:2386; vt joonis 1). Kõmmaste asulakoha alal avastatud kultuurkiht sisaldab kiviaegseid leide ning annab olulist teavet piirkonna varase asustuse kohta. Kiviaegseid asulakohti on Eesti läänepoolses osas uuritud suhteliselt vähe, mistõttu on kultuurkihi säilimine oluline nii arheoloogilise pärandi kui ka selles sisalduva teabe säilitamiseks. Muinsuskaitseamet lähtub mälestiste kaitsel ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb võimalike kahjustuste vältimiseks eelistada lahendusi, mis tagavad kultuuripärandi võimalikult suure säilimise. Seetõttu on avastatud kultuurkihi säilitamine võimalikult suures osas ameti esmaseks eesmärgiks. Muinsuskaitseamet arvestas seisukoha kujundamisel kiviaja ekspertide hinnanguid ning tööde teostajaga läbi arutatud tehnilisi lahendusi: - Enne kergliiklustee ehitamise jätkamist ning tänavavalgustuse rajamist tuleb teha arheoloogiline eeluuringUuring hõlmab kergliiklustee alla jäävat ala, valgustuspostide vundamentide asukohti ning olenevalt valgustuspostide asukoha valikust ka elektrikaabli läbiviike. Eeluuringu eesmärk on saada täpsem ülevaade kultuurkihi paksusest, levikust, säilivusest ja iseloomust. Selleks rajatakse uuringualale uuringukaeveid ehk šurfe. Šurfidest kaevatakse pinnas läbi käsitsi, pinnas sõelutakse ning kõik leiud kogutakse, dokumenteeritakse ja vajaduse korral võetakse teadusanalüüsideks proove. Uuringu täpne maht, sh šurfide arv ja paiknemine pannakse paika uuringukava koostamise ja heaks kiitmise käigus , lähtudes mh kultuurkihi tegelikust ulatusest ja säilivusest. - Kergliiklustee rajamine kultuurkihi kohal on lubatud, kui kultuurkihti ei kahjustata ning selle säilimiseks rakendatakse kaitsemeetmeid. Selleks tuleb kultuurkiht esmalt katta geotekstiili ja koormust jaotavate võrkudega. Seejärel tuleb rajada vähemalt 15-20 cm paksune liivakiht, mis eraldab tee konstruktsiooni kultuurkihist ja välistab killustiku segunemise kultuurkihti pinnase tihenemise käigus. Pinnasekihid tuleb tihendada staatiliselt ilma liigset vibratsiooni kasutamata, mis võib hävitada pinnasesse jäävad leiud. Pärast nimetatud kaitsemeetmete rakendamist võib jätkata kergliiklustee ehitamist vastavalt projektile. Selline lahendus on valitud, kuna see võimaldab üheaegselt rajada kavandatud taristu ning säilitada kultuurkihi valdavas ulatuses selle algses asukohas tulevaste uuringute jaoks. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958  - Tänavavalgustuse elektrikaabli trassi rajamine on lubatud, kuid kultuurkihi võimalikult suure säilitamise eesmärgil tuleb kaabel paigutada kergliiklustee ja maantee vahelisele alale. Ekspertide hinnangul vähendab see lahendus sekkumist kultuurkihti võrreldes muude võimalike trassikoridoridega. - Valgustuspostide paigutamiseks on võimalikud kaks lahendust: kergliiklustee ja maantee vaheline ala või kergliiklustee edelapoolne serv. Muinsuskaitseameti seisukohast on mõlemad lahendused põhimõtteliselt vastuvõetavad ning lõplik valik jääb tellija otsustada. Kui valitakse postide paigaldamine kergliiklustee ja maantee vahele, tuleb rajada ka kergliiklusteega risti kulgevad elektrikaabli läbiviigud. Nende asukohad tuleb arheoloogilise eeluuringu käigus läbi kaevata ja dokumenteerida. - Elektrikaabli trassi rajamisel ning kultuurkihi paljandumiskohast kagu pool tehtavatel kaevetöödel tuleb jätkata arheoloogilise jälgimisega. Jälgimist võib teha varem kooskõlastatud uuringuteatise ja uuringukava alusel. Kui jälgimise käigus ilmneb seni teadmata või oma algses asukohas säilinud kultuurkiht, lähtub Muinsuskaitseamet esmalt selle säilitamise põhimõttest. Kui säilitamine ei ole tehniliselt võimalik, otsustab amet ekspertide hinnangute alusel täiendava arheoloogilise uuringu vajaduse, ulatuse ja sobiva meetodi. Joonis 1. Arheoloogi seisukoht uuringuala ulatuse osas. Alus: Maa- ja Ruumiamet 2026, täiendanud G. Vedru. Lugupidamisega Krista Karro ajalooliste pühapaikade ja arheoloogia nõunik Muinsuskaitseamet 5365 7848 [email protected] Kirja koopia: Leonhard Weiss Viater OÜ [email protected] 2 (3) Landverk OÜ [email protected] 3 (3) Saatja: "Muinsuskaitseamet" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Tööde jätkamine Kõmmaste asulakohal Kuupäev: 2026-09-07 13:20 Tere Muinsuskaitseamet saadab teile kirja seoses tööde jätkamise tingimustega Kõmmaste asulakohal. Lugupidamisega -- Krista Karro looduslike pühapaikade ja arheoloogia nõunik [email protected]