Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise projekti kooskõlastuse uuendamine riigitee nr 11166 tee maaüksusel ja kaitsevööndis

TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ 1. ÜLDOSA. TELLIJA/ KAUGKÜTTEVÕRGU VALDAJA ANDMED: Nimi: N.R. Energy OÜ Äriregistri kood: 12364776 Aadress: Ida-Virumaa, Toila vald, Järve küla, Sivelloni, 30331 Telefon : + 372 3367777, 51991916 E-mail: [email protected] PROJEKTEERIJATE ANDMED: KAUST SV (Kaugküttetorustik) Nimi: OÜ DEM Projekt Aadress: Juhkentali tn 52-1, 10132 Tallinn, Harjumaa Gsm: +372 56502774 E-mail: [email protected] Äriregistri kood 11111412 MTR. reg.nr. EE000272 Vastutav spetsialist: Irina Demidova EHITUS-GEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED: Firma nimetus: TOP Geodeesia OÜ Aadress: Männiku tee 96G, Tallinn Gsm: +372 5057098 E-mail: [email protected] Äriregistri kood 11546662 MTR. reg.nr. EE101260079 Juhataja Erik Lillend Käesoleva projektiga on ette nähtud Turba aleviku vanade maa-aluste raudbetoonkanalis asuvate kaugküttetorustike asendamine tänapäevaste maa-aluste eelisoleeritud torudega ja uute tarbijate liitmine kaugküttevõrguga. Lähtudes hüdraulilistest arvutustest, on optimiseeritud kaugküttevõrgu läbimõõte. Asendiplaanil märgitud olemasolev ekspluatatsioonist väljaviidav raudbetoonkanalis paiknev soojustorustik demonteeritakse ja utiliseeritakse täies mahus. Asendiplaanil näidatud mittelikvideeritavaid torustikke ei kaevata välja vaid lõigatakse ühendus läbi ja suletakse torustik pimeotsadega. Mittelikvideeritava soojustorustiku raudbetoonkanal suletakse betoneerides avad kinni või ladudes need kinni punasest tellisest nn „tervekivi“ seinana/müürina. Peale tööde lõpetamist ehitatavate ja demonteeritavate soojustorustike alad taastatakse vastavalt olemasolevale olukorrale. Töövõtja on kohustatud tööde teostamisel lähtuma Ehitusseadustikust ja tööd tuleb teostada vastavalt Saue valla kaevetööde eeskirjale. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 1/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Tehnovõrgu riigiteealusele maale paigaldamise korral peab tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga tehnovõrgu paigaldamise ja talumise lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval Transpordiameti kodulehel). Sõlmitud leping on aluseks riigitee alusel maal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku liiklusväliste tööde loa väljastamiseks. Transpordiameti nõudel kaugküttetorustik paigaldatakse kinnisel meetodil puurides, kahes kohas ristumistel riigiteega nr 11166 Turba-Lehetu km 0,40 ja km 0,66. Minimaalne lubatud paigaldussügavus kaugküttetorustiku hülsi peale riigitee all puurides on 2,20m, täpsemad sügavused vastavalt projekteeritud kaugküttetorustiku pikiprofiilidele. Olemasolev ekspluatatsioonist väljaviidav kaugküttetorustik riigitee nr 11166 Turba-Lehetu km 0,38-0,40 all jääb pinnasesse. Riigitee maaüksusel kasutatava A klassi hülsi survetugevus/rõngasjäikus minimaalselt vastavalt 1250 N/16 kN/m². Projekteeritud kaugküttetorustik paikneb alljärgnevatel kinnistutel: Tabel 1.a. Pos Aadress Tunnus Sihtotstarve 1 Metsa tn 3 51801:001:0109Elamumaa 100% 2 Metsa tn 4 51801:001:0079Elamumaa 100% 3 Metsa tänav 51801:001:0528Transpordimaa 100% 4 11166 Turba-Lehetu tee L3 51801:001:0653Transpordimaa 100% 5 Limonaadi haljasala 51801:003:0049Üldkasutatav maa 100% 6 Jaama tee 6 51801:001:0594Tootmismaa 100% 7 Lille tn 13 51801:001:0054Elamumaa 100% 8 Lille tänav J1 51801:001:0791Transpordimaa 100% 9 Lille tn 11 51801:001:0081Elamumaa 100% 10 Lille tänav 51801:001:0733Transpordimaa 100% 11 Lille tn 12 51801:001:0020Elamumaa 100% 12 11166 Turba-Lehetu tee L3 51801:001:0653Transpordimaa 100% 13 Tehase tänav 51801:003:0055Transpordimaa 100% 14 Tehase haljasala 51701:001:0006Üldkasutatav maa 100% 15 Tööstuse tänav L1 51801:003:0053Transpordimaa 100% 16 Tööstuse tn 4 51801:003:0150Elamumaa 100% 17 Tööstuse tn 3 51801:003:0024Ühiskondlike ehitiste maa 100% 18 Tööstuse tn 2c 72601:001:0895Üldkasutatav maa 100% 19 Jõujaama tiik 51801:003:0063Üldkasutatav maa 60% Veekogude maa 40% 20 Tööstuse tn 1 51801:003:0038 Ärimaa 100% 21 Jaama tee 51801:001:0654 Transpordimaa 100% 22 Jaama tee L1 72601:001:0892 Transpordimaa 100% 23 Jaama tee 1 51801:003:0034 Ärimaa 100% 24 Tööstuse tn 6 51801:003:0160 Elamumaa 100% 25 Tööstuse tn 8 51801:003:0170 Elamumaa 100% 26 Tööstuse tänav L2 51801:003:0052 Transpordimaa 100% 27 Tööstuse tn 19 51801:003:0013 Elamumaa 100% _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 2/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond  TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ 28 Tööstuse tn 10 51801:003:0180 Elamumaa 100% 29 Tööstuse tn 21 51801:003:0190 Elamumaa 100% 30 Kooli tänav 51801:003:0059 Transpordimaa 100% 31 Kooli tn 1 // 3 51801:003:0041 Ühiskondlike ehitiste maa 100% 32 Tööstuse tn 25 51801:003:0015 Elamumaa 100% 33 Pargi tänav L1 51801:003:0054 Transpordimaa 100% 34 Pargi tn 5 51801:003:0140 Elamumaa 100% 35 Pargi tn 3 51801:003:0130 Elamumaa 100% 36 Pargi tn 1 51801:003:0120 Elamumaa 100% 37 Tööstuse tn 29 51801:003:0044 Ühiskondlike ehitiste maa 100% 38 Aia tn 2 51801:003:0033 Elamumaa 100% 39 Turba mets 72601:001:0911 Üldkasutatav maa 100% Ainult likvideeritav kaugküttetorustik paikneb alljärgnevatel kinnistutel: Tabel 1.b. Pos Aadress Tunnus Sihtotstarve 1 Tehase tn 3 51801:003:0112 Ärimaa 100% 2 Tehase tn 1 72601:001:0613 Transpordimaa 100% 3 Lille tn 9 51801:001:0053 Elamumaa 100% 4 Tööstuse tn 9a 72601:001:1439 Sihtotstarbeta maa 100% 5 Tööstuse tn 9 51801:003:0062 Tootmismaa 100% 6 Tööstuse põik 51801:003:0061 Transpordimaa 100% 7 Tööstuse tn 5 51801:003:0023 Tootmismaa 100% Soojustorustiku projekteerimisel on lähtutud N. R. Energy OÜ poolt antud kaugküttetorustiku rekonstrueerimise lähteülesandest. Soojustorustik on projekteeritud EV-s kehtivate normide kohaselt, jälgides EVS-EN 13941, EVS-EN 253, EVS-EN 448, EVS-EN 488, EVS-EN 489 nõudeid. Tehnorajatised on projekteeritud vastavalt alljärgnevatele seadustele, standarditele ja nõuetele: • Linnatänavad. Eesti Standard EVS 843:2016 • Ehitusprojekt. Eesti Standard EVS 932:2017 • Ehitusseadustik, MTM 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile 2. GEODEETILINE ALUS. Projekteerimisel on aluseks võetud OÜ TOP Geodeesia töö nr GD-23-001, 20.02.2023. 3. LÄHTEANDMED. Soojustorustiku pealevoolu maksimaalne temperatuur; tF: 70º C Soojustorustiku tagasivoolu maksimaalne temperatuur; tR: 40º C Torustiku maksimaalne proovirõhk katsetuste ajal: 0,6 MPa Lubatud telgpinged; σlub: 150 (190) N/mm². Eelisoleeritud kaugküttetorustiku ehitusel kasutatav torumaterjal peab vastama standarditele EN 253, EN 448, EN 488 ja EN 489. Kõik muud paigaldamisel kasutatavad _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 3/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond  TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ materjalid ei tohi olla vastuolus nimetatud standarditega ja eelisoleeritud torumaterjali valmistajatehaste juhendmaterjalidega. Torustikule on tehtud standardiga EVS-EN 13941 määratud arvutused. Arvestuslikuks elueaks on võetud 40 aastat. 4. TEHNILISED LAHENDUSED. Projekteeritud kaugküttetorustik on täiskompenseeritud ja ei nõua eelkuumutamist. Soojuslikud pikenemised kompenseeritakse soojustorustiku nurkades. Soojustorustik on projekteeritud eelisoleeritud kontrolltraatidega terastorudest: Tabel 3. Pos Torustiku lõik Toru läbimõõt Pikkus, m /kest 1 Harutorustik HS0- Metsa tn 3 2xDN100/225 327,10 2xDN65/160 31,45 2 Harutorustik HS0-1- Metsa tn 4 2xDN65/160 23,10 3 Peatorustik ÜK-A-ÜK-B (Aia tn 2) 2xDN200/355 373,90 2xDN150/280 80,05 2xDN125/250 124,75 2xDN100/225 132,30 2xDN80/180 25,35 2xDN50/140 22,30 4 Harutorustik HS1-Lille tn 13 2xDN100/225 258,75 2xDN65/160 87,65 2xDN50/140 27,0 2xDN32/125 48,50 5 Harutorustik HS1-0- Lille tn 10 suunas 2xDN32/125 3,45 6 Harutorustik HS1-1-Lille tn 9 suunas 2xDN32/125 5,25 7 Harutorustik HS1-2- Lille tn 12 2xDN32/125 9,85 8 Harutorustik HS1-3- Lille tn 11 2xDN32/125 27,40 9 Harutorustik HS2-ÜK2 2xDN100/225 250,30 2xDN65/160 113,20 2xDN50/140 44,20 10 Harutorustik HS2-1 -Tööstuse tn 4 2xDN32/125 43,35 11 Harutorustik HS2-2- Tööstuse tn 3 2xDN65/160 34,45 12 Harutorustik HS2-3-Tööstuse tn 1 2xDN50/140 20,10 13 Harutorustik HS2-4- Jaama tee 1 2xDN32/125 47,90 14 Harutorustik HS3- Tööstuse tn 6 2xDN32/125 20,35 15 Harutorustik HS4- Tööstuse tn 8 2xDN32/125 16,25 16 Harutorustik HS5 - Kooli tn 1 // 3 2xDN80/180 210,65 17 Harutorustik HS5-1- Tööstuse tn 19 2xDN32/125 17,20 18 Harutorustik HS5-2- Tööstuse tn 10 2xDN32/125 40,45 19 Harutorustik HS5-3- Tööstuse tn 21 2xDN32/125 11,85 20 Harutorustik HS5-4- Tööstuse tn 25 2xDN40/125 40,25 2xDN32/125 70,95 21 Harutorustik HS5-5- Tööstuse tn 23 suunas 2xDN32/125 1,60 22 Harutorustik HS6 –Pargi tn 5 2xDN65/160 50,65 _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 4/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ 23 Harutorustik HS6 –1 2xDN40/125 3,45 24 Harutorustik HS7 – Pargi tn 1 2xDN65/160 21,65 25 Harutorustik HS8 – Pargi tn 3 2xDN65/160 16,3 26 Harutorustik HS9 -Tööstuse tn 29 2xDN65/160 100,95 27 Harutorustik HS10 2xDN80/180 5,35 Kokku 2789,55 1. Soojustorustik ÜK-A - ÜK-B. Projekteeritud kaugküttetorustik ühendatakse eelisoleeritud torudega DN200/355 punktis ÜK-A. Soojustorustik 2xDN200/355 on projekteeritud kuni HS5. Peale hargnemissõlme HS2 paigaidatakse peatorustikule sulgarmatuurid DN200/355 koos ühepoolse abiarmatuuriga N6 poole. Peale hargnemissõlme HS5 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN200/355-DN150/280. Soojustorustik 2xDN150/280 on projekteeritud kuni HS6. Peale hargnemissõlme HS6 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN150/280-DN125/250 ja seejärel sulgarmatuur DN125/250 koos kahepoolsete abiarmatuuridega. Torustik 2xDN125/250 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS8. Peale hargnemissõlme HS8 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN125/250-DN100/225. Torustik 2xDN100/225 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS9. Peale hargnemissõlme HS9 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN100/225-DN80/180 Torustik 2xDN80/180 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS10. Peale hargnemissõlme HS10 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN80/180-DN50/140 Peatorustikust on ette nähtud harutorustikud tarbijate poole. Iga harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid koos ühepoolse abiarmatuuriga. Soojustorustik HS1 Lille tn 13 poole. Peatorustikule paigaldatakse ülalt T-hargnemised DN200/355-DN100/225. Peale hargnemist HS1 paigaldatakse peatorustikule sulgarmatuur DN100/225 koos kahepoolsete abiarmatuuridega. Torustik 2xDN100/225 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS1-1. Peale hargnemissõlme HS1-1 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN100/225-DN65/160. Torustik 2xDN65/160 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS1-2. Peale hargnemissõlme HS1-2 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN65/160- DN50/140. Torustik 2xDN50/140 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS1-3. Peale hargnemissõlme HS1-3 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN50/140- DN32/125 ja sulgarmatuurid DN32/125 koos ühepoolse abiarmatuuriga. Torustik 2xDN32/125 on projekteeritud kuni hooneni Lille tn 13. Peatorustikust on projekteeritud kaks perspektiivset hargnemist Lille tn 9 ja Lille tn 10 poole kuni tänava kinnistu piirini ning harutorustikud kuni Lille tn 11 ja Lille tn 12 hooneteni. Harutorustikud on projekteeritud eelisoleeritud torudest DN32/125. Iga harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid DN32/125 koos ühepoolse abiarmatuuriga. Soojustorustik HS2 Jaama tee 1 poole. Peatorustikule paigaldatakse ülalt T- hargnemised DN200/355-DN100/225. Peale hargnemist HS2 paigaldatakse peatorustikule sulgarmatuur DN100/225 koos kahepoolsete abiarmatuuridega. Torustik 2xDN100/225 on projekteeritud kuni painutatud toru lõpuni PT6. Peale hargnemist PT6 peatorustikule paigaldatakse üleminekud DN100/225-DN65/160. Torustik 2xDN65/160 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS2-3. Peale hargnemissõlme HS2-3 paigaldatakse peatorustikule üleminekud DN65/160-DN50/140. Torustik 2xDN50/140 on projekteeritud kuni hargnemissõlmeni HS2-4. Torustiku lõpule paigaldatake pimeotsad DN50 ja pimemuhvid DN50/140 koos isolatsiooniga. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 5/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Peatorustikust on ette nähtud 4 hargutorustikku Tööstuse tn 1, 3,4 ja Jaama tee 1 tarbijate liitumiseks. Iga harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid koos ühepoolse abiarmatuuriga. Hoonetes Tööstuse tn 1 ja Jaama tee 1 puuduvad keldrit ning sisendid teostatakse tõusupõlvedega. Soojustorustik HS3 Kooli tn 1//3 poole. Peatorustikule paigaldatakse T- hargnemised DN200/355- DN80/180. Peale hargnemissõlme paigaldatakse harutorustikule sulgarmatuurid DN80/180 koos ühepolse abiarmatuuriga. Torustik 2xDN80/180 on projekteeritud kuni Kooli tn 1//3 hooneni. Peale hargnemist HS5-4 peatorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid DN80/180 koos ühepoolse abiarmatuuriga. Peatorustikust on ette nähtud 4 hargutorustikku Tööstuse tn 10, 19, 21, 23 ja 25 tarbijate liitumiseks. Iga harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid koos ühepoolse abiarmatuuriga. Soojustorustik HS0 Metsa tn 3 ja Metsa tn 4 poole. Olemasolevale peatorustikule paigaldatakse T-hargnemised DN200/355-DN100/225. Peale hargnemissõlme paigaldatakse harutorustikule sulgarmatuurid DN100/225 koos ühepoolse abiarmatuuriga. Torustik 2xDN100/225 on projekteeritud kuni Metsa tn 4 hooneni. Peatorustikule paigaldatakse T-hargnemised DN100/225-DN65/160, harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuurid DN65/160 koos ühepoolse abiarmatuuriga ja harutorustik siseneb Metsa tn 4 hoonesse. Järgnevalt peatorustikule paigaldatakse üleminekud DN100/225- DN65/160 ja sulgarmatuurid DN65/160 koos ühepoolse abiarmatuuriga ning torustik siseneb Metsa tn 3 hoonesse. Projektiga on ette nähtud muuta olemasoleva kaugküttevõrgu skeemi: viia transiittorustikud hoonetest väljapoole ja paigaldada iga tarbija juurde eraldi ühendustorustik. Kaugküttetorustik on projekteeritud diffusionitõkkega eelisoleeritud torudest. Igale harutorustikule paigaldatakse sulgarmatuur. Eelisoleeritud torustikud on projekteeritud kuni sisendini hoonetesse. Ehitaja peab arvestama, et hoonesisesed torustikud kuuluvad väljavahetamisele /ehitamisele kuni soojussõlmedeni. Hoonesisene osa ei kuulu käesoleva projekti mahtu. Hoonetes paigaldab tööde teostaja liitumispunktis uued kuulkraanid, soojaarvestid ning peale soojaarvestit seob liitumispunkti hoone soojasõlmega, samuti paigaldab ja ühendab kauglugemismooduli ning teostab selle elektritoite olemasolevast hoone elektrivõrgust. Ühenduskohtade ja sisendite kõrgusmärgid tuleb kontrollida/täpsustada ehituse käigus. Elektrikaabliliinide ja sidekaabliliinide kõrgusmärgid on näidatud pikiprofiilidel vastavalt normidele. Ehitamisel tuleb surfida ja täpsustada kaablite tegelikud kõrgusmärgid. Ekspluatatsioonist välja jääv raudbetoonkünades paiknev soojustorustik, mis asub uue kaugküttetorustiku ehitustsoonist väljaspool, jääb pinnasesse ja ei kuulu demonteerimisele. Demonteeritakse vana torustiku lõigud, mille asukohale on projekteeritud uus torustik eelisoleeritud torudest. Hoonete keldrites on ette nähtud demonteerida ja utiliseerida vanad soojustorustikud. Vanade torustike hoonesisendid tihendada veekindlalt. Peale montaažitöid taastatakse torustikul rikutud isolatsioon. Enne isoleerimist terastorud puhastada ja katta korrosioonivastase nanovärviga, näiteks Bronya Anticor, tootja _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 6/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ kasutusjuhendile vastavalt. Pealevoolu ja tagasivoolu torud isoleerida kivivilla isolatsioonikoorikutega paksusega: torule Ǿ139,7 - 100 ja 60 mm; torule Ǿ60,3 - 80 ja 50 mm; torule Ǿ48,3 - 40 ja 40mm; torule Ǿ33,7 - 30 ja 30mm. Isoleeritud torud kaetakse tsingitud plekiga. Soojus tarbivatesse hoonetesse siseneb projekteeritud soojustorustiku pealevoolu toru paremalt poolt ja tagasivoolu toru vasakult poolt. Hoones sees tuleb projekteeritud pealevoolu ja tagasivoolu toru ühendada vastavalt olemasolevate pealevoolu ja tagasivoolu torudega. Kõik lisakulud (nt lisakatla paigaldamine; ajutise torustiku paigaldamine; mingi muu kallima kütuse kasutamine jms) võrreldes tavapärase soojatootmise- ja/või jaotamisega, kannab töövõtja. Sulgarmatuuride teenindamiseks on ette nähtud plastkaevud D560/500 ja D900/630. Eelisoleeritud toruotsad peavad kanalisse, hoonesse, kambrisse ulatuma/jõudma nii, et sinna ulatub vähemalt 200 mm tervet ja vigastamata isolatsiooni PE-kesta, et saaks paigaldada isolatsiooni otsamütsid (i.k. end cap) ja teostada hilisemaid LOS-süsteemi remonditöid. Eelisoleeritud torude sisendil paigaldatakse kanalisse, hoonesse, kambrisse spetsiaalsed tihendusrõngad. Eelisoleeritud torud lõpetada isolatsioonikaitsekorkidega. Pärast torustiku paigaldust betoneeritakse avad kinni või laotakse kinni punasest tellisest nn „tervekivi“ seinana/müürina. Taastatakse/paigaldatakse hüdroisolatsioon (rullmaterjal). Liivalus ja hilisem tagasitäide tuleb nõuetekohaselt tihendada. Liiva hõõrdetegur baseerub tavalisele proctor-väärtusele, keskmine 97-98% sõidutee all ja 94-95% haljasalal. Ükski väärtus ei tohi olla alla 94–95%. Vajalik on hoolikas ja ühtlane tihendamine. Tähelepanu! Töövõtja on kohustatud toestama kaeviku ja jälgima kõiki ohutusnõudeid. Vajadusel koostab töövõtja tööde organiseerimise ja tööohutuse projekti. Töövõtja kohustus on tagada tööohutus, vajalik toestus ja ehitustööde ajal pidevalt jälgida selle seisukorda. Kahtluste korral, et kaevik või lähedalasuvad hooned on varisemisohtlikud, peab Töövõtja koheselt kaevetööd katkestama ja kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed inimeste ohutuse tagamiseks ja varisemise ärahoidmiseks. Soojustorustiku ehitus sidekanalisatsiooni kaitsevööndis. Ristumine sidekanalisatsiooniga. Töötamine liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult Telia Eesti AS-i volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine mullatöödel on KEELATUD lähemal kui 2m sideliini trassist. Ristumisel siderajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta karbikuga/toestada - torud üles riputada ja kaitsta laudkastiga. Lahtikaevatud siderajatised tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Tegevuse korraldamisel liinirajatiste kaitsevööndis juhinduda Elektroonilise Side seaduse §116-119 nõuetest. Enne looduses kaevamist määrata kindlaks ol.olevate siderajatiste asukoht, laius ja sügavus. Kaitsetsoonis mehhanismidega pinnase koorimine, töötamine löökmehhanismidega, töötamine raske tehnikaga sidetorustike peal ja nendest ülesõit on keelatud. Tagada normatiivsed vahekaugused siderajatiste ja soojustorustiku vahel. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 7/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond  TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Soojustorustiku ristumine elektrikaablitega. Soojustrassi kaeviku kaevamiseks tuleb olemasolevad elektrikaablid, millised ristuvad soojustrassiga, kaitsta karbikutega ja toestada. Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel. Kaitsmata kaablitele tuleb paigaldada poolitatavad torud PT750N D160mm. Elektrikaablitega ristumisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest: 0,2m püstsuunas. Soojustorustiku ristumine VK-võrguga. Enne kaevetööde alustamist VK-võrkude kaitsevööndis kutsuda kohale võrguvaldaja esindaja. Ehituse käigus tagada vee- ja kanalisatsioonitorustike ja kaevude säilitamine. Ristumisel VK-torustikega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. 5. PROJEKTIKLASS. SOOJUSLIKE PIKENEMISTE / LÜHENEMISTE KOMPENSEERIMINE. Lähtudes standardist EVS-EN 13941 „Eelisoleeritud kaugküttetorustike projekteerimine ja paigaldamine“ kuulub projekteeritud soojustorustik projektiklassi A. Kaugküttetorustik on projekteeritud arvestades sellega, et telgpinged ei ületaks lubatavaid (190 N/mm²) või ei ületaks neid oluliselt. Torustiku paigaldussügavus on valitud selliselt, et on tagatud vertikaalne stabiilsus. Arvutuste alusel on valitud paisumistsoonidesse paisumispadjad. Soojustorustiku pikenemise arvutused on lisatud. 6. NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS. 6.1. Üldist Soojustorustikud tuleb ehitada järgides: • Kõiki Eesti Vabariigis ehitamisele kehtestatud nõudeid; • Kõiki projektis toodud tingimusi ja kooskõlastusi; • Seadmete ja materjalide valmistajate poolt väljatöötatud nõudeid paigaldamisele. • EVS-EN 13941 nõudeid. 6.2. Materjalide ladustamine. Ladustamise koht tuleb kooskõlastada territooriumi valdajatega. Seadmed ja materjalid tuleb hoolikalt ladustada, et vältida nende kahjustumist. Torude mahalaadimisel tuleb kasutada vastava tõstevõimega kraanat ja tõstevahendeid. Laadimistöödel tuleb kasutada ainult kvalifitseeritud tööjõudu ja täita tööohutuse eeskirju. Torud tuleb ladustada tasasele pinnasele valmistajatehase poolt määratud tingimuste järgi. Jälgida tuleb aluspuude paiknemissammu ja nende laiust, et torude PE-kest ja PUR-isolatsioon ei oleks üleliigsete koormuste all. Torusid ei tohi laduda kõrgemasse kui 2 m kõrgusesse virna. Alumiste torude otsad peavad toru mõlemast otsast jääma maapinnast 0,2 m kõrgemale. Jätkupakendid tuleb ladustada/hoida vertikaalasendis nii, et nad toetuksid ühele otsale ja oleksid kaitstud otsese päikese eest. PUR-vahu valmistamiseks vajalikke kemikaale tuleb hoida valmistajatehase poolt määratud temperatuuril (tavaliselt toatemperatuuril). Seadmete ja materjalide saabumisel tööpaigale kontrollitakse visuaalselt nende väljanägemist, võimalikke puudusi ja transpordikahjustusi. Avastatud puuduste teatamise eest vastutab materjalide vastuvõtja. Reklamatsioonid esitatakse seadmete ja materjalide kohale toimetajale ning tarnijale. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 8/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ 6.3. Kaevetööd. Kaevetöödel jälgida kehtivate seaduste, määruste ja eeskirjade nõudeid, ohutusnõudeid (kaevikute toestamine jm), teiste kommunikatsioonide valdajate poolt seatud piiranguid, maaomanike ja territooriumivaldajate nõudeid ning haljastuse ja teede-tänavatega seotud nõudeid. Kaevetrassi otstesse ning kaevetrassi ja põhitänavate ristumise kohta paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid. Kaevetööde ala ja sellega külgnev maa-ala ümbritsetakse ohutuspiiretega ja tähistatakse liikluskorraldusvahenditega (pimedal ajal peab lahtine kaevik olema valgustatud). Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse see viisil, mis tagab aia püsivuse. Kaevetööde ajal peavad olema jalakäijatele ja transpordile tagatud (sh tuletõrje ja kiirabi) ohutud juurdepääsud elukohtadele ja kinnistutele. Ehitustööde käigus liigseks osutunud pinnas vedada ladustamiskohta. Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga. NB! Ehitustööde käigus liigseks osutuv pinnas tuleb koheselt vedada ladustamiskohtadesse. Demonteeritavad r/b detailid tuleb koheselt utiliseerida vastavalt kehtivale korrale. Lubamatu on nende jätmine ehitustsooni, kus nad on ohuks inimestele ja ümbritsevale. Puude kaitsmine ehitustööde ajal. Kaevetööde tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga. Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse käsitsi. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Vältida suurte mehhanismide kasutamist säilitatavate puude kõrval kaevamisel. Kui puude alumised oksad segavad kaevetöid, kooskõlastatakse nende kärpimine linnaosa valitsusega ning tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba. Puude raie- ja hoolduslõikuse luba tuleb taotleda Saue Vallavalitsus ning hoolduslõikus tuleb tellida arboristilt. Enamike puude juured jäävad 1-1,2 m sügavusele. Enamik aktiivselt funktsioneerivaist ja taimi veega varustatavatest peenjuurtest paikneb ülemises 30-sentimeetrise tüsedusega mullakihis, kus on soodsad õhustamistingimused. Juuri on keelatud lõhkuda kopaga rebides (puujuurte ümbertõstmisel mitte murda juuri kokku). Puu ümbruses asuvat pinnast ei tohi tõsta ehk juurekaelasid ei tohi matta ehitustööde ajal, võra ulatuses ei tohi sõita rasketehnikaga. NB! Torustiku rajamisel olemasolevate puude juurekaitsealadel kasutada käsitsi kaevet ja AirSpade meetodit, millega on võimalik vähendada torustike paigaldamisel olemasolevate puude juurte kahjustamist. NB! Torustiku rajamisel olemasolevate puude juurekaitsealadel kaevata minimaalselt vajaliku laiusega kaevik. Puu poolsesse külge ette näha tugisein, juhul kui see aitab ette näha kitsamat kaevikut ja vähendada kaeve ala. Tagada välja puhastatud juurte katmine ja kastmine. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 9/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Üle 25 mm läbimõõduga juuri mitte läbi raiuda. Üle 25 mm läbimõõduga juurte läbilõikamine kooskõlastada Saue Vallavalitsus. Peenemad juured lõigatakse läbi sirge, terava lõikevahendiga. Puujuurte kuivamise vältimiseks kastetakse lahtises süvendis paljandunud puujuuri ning kaetakse seejärel savika mulla ja geotekstiiliga (aurumise vältimiseks). Hilisem kastmine vähemalt 1x nädalas põhjalikult. Ehitajatele tuleb põhjalikult selgitada puude kaitsmise vajadust, võimalusel see ka lepingusse sisse kirjutada. Soovitav on fotodel jäädvustada puu olukord ehituse etappides. Kaevetöö lõpetamine. Kaevetöö lõpetatakse pärast teekatte ja haljastuse lõplikku ja nõuetekohast taastamist ning kaevekoha heakorrastamist. Kaevetöö lõpetamisel annab kaevaja kaeveobjekti üle haldajale. Kaevetöö lõpetamine ja üleandmine fikseeritakse haldaja poolt kaevetööloal. 6.4. Torustiku montaaž. Torud võib paigaldada kaevikusse paigaldamise kergendamiseks aluspuude või liivakuhjade peale (NB! Enne torude katmist liivaga aluspuud/liiv kõrvaldatakse.). Torude lõikamine teostatakse nii, et isoleerimata terastoru otsa pikkus on vähemalt 150 mm. Kõik liitekohad peavad olema puhtad liivast ja muust mustusest. Jälgida, et torude paigaldamisel oleks piisavalt ruumi töö (keevitamine, isoleerimine jm) teostamiseks. Soojustrassi terastorud ühendatakse keevituse abil. Keevitusprotsess 111 – elektrikaarkeevitus elektroodiga. Keevisliited peavad vastama keevitustööde kvaliteedi standardil ISO 5817 keevitusklassile C. NB! Keevisõmbluse puhastamisel keevitusšlakist jälgida, et mingil viisil ei kahjustataks töötoru seina – seinapaksuse vähenemine on lubamatu! Väiksemaid suunamuutusi võib teha torustiku liitekohtades, kuid need ei tohi ületada 3° ühenduse kohta. Enne jätkukohade isoleerimist tuleb teostada torustiku ülevaatus, keevisliidete läbivalgustus, torustiku puhastamine ja pesu ning surveproov. Läbivalgustuse maht on minimaalselt 5 % ja N.R.Energy jätab endale õiguse teha keevisõmblustele täiendavat kontrolli. Kui keevisliidete läbivalgustuse tulemusena selguvad defektid, siis tuleb need vastavalt NDT-labori juhistele parandada ja täiendavalt kontrollida. Mittevastavuste keevisõmbluste on otstarbekas kontrolli mahtu suurendada. Mahu suurendamine võib toimuda standardis EVS-EN 13941 määratud viisil. Kõik objektil tehtavad torukeevitustööd tuleb fikseerida nn teostusjooniste hulka kuuluval keevisõmbluste skeemil, mis määrab kus keevisõmblus paikneb ja protokollida keevitustööde päevikusse, mis määrab kes ja millal selle keevisõmbluse tegi ning kes ja millisel viisil keevisõmblust kontrollis. Montaaži ajal tuleb hoida puhtust. NB! Nii ladustatud kui ka juba paigaldatud torude ja muu torumaterjali vabad otsad peavad olema hoolikalt suletud. Tööpäeva lõppedes paigaldatakse torustiku otstesse piisava tugevusega plekist paari keevispunktiga kinnitatud kaitsed/otsad, mis peavad välistama kõrvaliste esemete sattumise torusse. Torustiku survepesu teostatakse vee-õhu seguga rõhul 0,8 MPa. Torustikku katsetatakse ülerõhule ( surveproov) veega P=1,6 MPa N.R.Energy poolt määratud tingimustel. Surve hoida antud rõhul mitte vähem kui 15 minutit. Pärast seda alandada rõhku torustikus arvutusliku töörõhuni ja kontrollida soojustorustikku kogu pikkuses. Torustiku puhastamine ja pesu ning survekatsetused tuleb protokollida. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 10/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ 6.5. Isolatsioon ja jätkude hermetiseerimine. Signaaltraatide ühendamine. Eelisoleeritud soojustorustike isoleerimisel kasutatakse nn 2-kordse vettpidava kihiga PUR-koorikisolatsiooniga jätkupakendid. Jätkupakendite paigaldamisel peab olema tagatud EVS.EN 489 nõuete täitmine. Jätkude isoleerijad peavad olema atesteeritud vastavate tööde tegemiseks. Jätkupakendite paigaldamisel jälgida valmistajatehase paigaldusjuhendeid (pinnad tuleb puhastada, aktiveerida jne). Ühenduskohtade isoleerimisel kasutatavad isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehtivatele normidele ja määrustele. Signaaltraatide ühendused tuleb teha vastavalt projektis määratule: LOS kontuuri elektriline takistus ei tohiks ületada 1,2- 1,5 Ω 100m juhtme kohta.Ühendatava üksikosa isolatsiooni takistus ei tohiks soovitavalt olla väiksem kui 10MΩ (soovitatav mõõtmispinge 250V). Vajadusel tuleb torudetailide isolatsiooni kuivatada.Signaaltraatide ühendustööd tuleb protokollida selliselt, et oleks määratud jätkupakendi paiknemine ja see, kes ja millal jätkutöö teostas. 6.6. Kaeviku täitmine. Kaeviku põhi tasandatakse vähemalt 150 mm paksuse ilma kivideta ehitusliivaga, mis peab vastama valmistajatehase nõuetele (sõelumiskõver) ja mis tuleb nõuetekohaselt tihendada. Pärast torude paigaldamist tuleb eemaldada kõik montaažil kasutatud toed (rullikud, aluspuud jm) ja tagasitäide ehitusliivaga peab tagama kõikide tühimike täitmise/täitumise. Torustikku ümbritsevas liivapadjas ei tohi olla teravaservalist materjali. Mõlema toru kohale mitte lähemale kui 200 mm kõrgusele tuleb paigaldada vastav märkelint (i.k. warning tape). Pärast seda võib kaeviku ülejäänud osa täita ehitusliivaga sõiduteealal ja kivideta ning kõrvaliste esemeteta täitepinnasega haljasalal. Liivas ja täitematerjalis ei tohi olla lund ja jääkamakaid! NB! Jälgida katete taastamise projektiosa lahendusi ja tagasitäidet puudutavaid nõudeid. Tihendamistöödel kasutatavate masinate rõhk pinnasele ei tohi ületada 100 kPa torudele lähemal kui 500 mm. Pinnase tihendamisel tuleb saavutada torusid ümbritsevas tsoonis tihedus on 1800 kg/m3. 6.7. Taastamistööd. Tööde alguses tuleb fikseerida nn esialgne olukord. Töövõtja poolt tagatakse kaeveala ja sellega piirnevate alade heakord vastavalt projekti dokumentatsioonile, seal olevatele kooskõlastustele ja kehtivatele heakorra eeskirjale. NB! Tööde käigus rikutud teed ja haljasalad (ka ümbritsevad ja otseselt töötsooni mittejäävad teed ja haljasalad) tuleb täielikult taastada, kui leiab kinnitust, et need rikuti tööde käigus! 6.8. Kaevud. Kaevude ümbruse täitmine. Kaevud peavad vastama EVSEN 13598-2:2009 nõudele, kaevuluugid peavad vastama EVS-EN 124:1999 “Sõidukite ja jalakäijate liiklemispiirkonnas paiknevad restkaevude kaaned ja kontrollkaevude kaaned. Konstruktsiooninõuded, tüübikatsetus, märgistus, kvaliteedikontroll” nõuetele. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi, tihendita ja eeltöödeldud kontaktpindadega mittekolksuvaid kaevuluuke. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid luuke. Poltkinnitustega luukide kasutamine ei ole lubatud. Kaevu ümbruse täide tehakse vähemalt 0,3 m laiuselt mittekülmakerkelisest pinnasest. Tera mõõtmed on samad, kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Kui täitepinnas on siiski külmakerkeline, peab elementidest koosneva kaevu ümber mähkima vähemalt kaks _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 11/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond  TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ kihti hõõrdejõudu vähendavat ehituskilet, mis katab põhjaosa ülemise poole, tõusutoru ning teleskooptihendi. Nii nihutab võimalik pinnase külmumine pealmist kile kihti ja ei kergita tõusutoru või teleskooptihendit oma kohalt ära. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 20 cm kihtide kaupa. Pidevalt tuleb jälgida kaevu vertikaalsust. 7. TÖÖDE JÄRJEKORD. 7.1. Ettevalmistavad tööd; läbirääkimiste pidamine; tööde ajagraafiku koostamine; soojusvarustuste katkestuste graafiku koostamine ja kooskõlastamine. 7.2. Ehitustsooni tähistamine. Kasvupinna koorimine, sõelumine ja ladustamine taaskäitluseks. (Kasvupinnas, muu kaevis ja kivid ladustatakse vastavalt Linnavalitsuse heakorraeeskirjale ja ettekirjutusele.) 7.3. Kaeviku tegemine. 7.4. Torustikule nõuetekohasest ehitusliivast aluse tegemine. 7.5. Torustiku montaaž; keevisliidete kontroll (ISO 5817 klass C) 7.6. Torustiku survestamine (16 bar) ja läbipesu (õhu ja vee segu ülerõhul 8 bar). 7.7. LOS kontrolltraatide ühendamine ja jätkupakendite paigaldamine. 7.8. Paisumisvarupatjade paigaldamine; kaevude jm paigaldus, avade sulgemine; tihendite paigaldus jm 7.9. Soojustorustiku teostusmõõdistamine (geodeetilised tööd) 7.10. Kaevise täitmine ja tihendamine vastavalt projektis toodud ristlõigetele. (NB! Teedealuses osas jälgida vastavaid nõudeid.) 7.11. Kaevise täitmise järel taastatakse nõuetekohane asfaltkate ja haljastus. Valminud ja nõuetekohased kaetud tööd tuleb omanikujärelvalvele õigeaegselt kontrollimise esitada ja nõuetekohaselt dokumenteerida (EhS). 8. MUUD NÕUDED JA EESKIRJAD. Töövõtja kohustub jälgima ja täitma: 8.1. projekti kooskõlastustes toodud nõudeid 8.2. Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadust ja seonduvaid määrusi. 8.3. Kaevetööde eeskirja ja seonduvaid määrusi. 8.4. Jäätmehoolduseeskirja ja seonduvaid määrusi. 8.5 Heakorraeeskiri ja seonduvaid määrusi. NB! Töövõtja on ehitus- ja lammutustöödest tekkivate jäätmete valdajaks ja teostab oma kulul kõik sellest tulenevad kohustused ja vastutab jäätmekäitlust käsitlevate õigusaktide täitmise eest. 9. JÄÄTMEKAVA. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda liigiti tekkekohas. Ehitustööde käigus liigseks osutuv pinnas tuleb koheselt üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele taaskasutamiseks, nt ATI Grupp OÜ-le, Ragn-Sells AS-le või Prügiekspert OÜ-le. Juhul kui ehitaja soovib taaskasutada väljakaevatud pinnas teistel ehitusobjektidel, siis tuleb eelnevalt kooskõlastada tegevus riigi Keskkonnaametiga ja saada registreerimistõend. Registreerimistõendi koopia tuleb esitada peale ehitustööd Saue Vallavalitsus koos vormistatud jäätmeõiendiga. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 12/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond  TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Demonteeritavad r/b detailid ja muud suure gabariidilised ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koheselt üle anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele käitlemiseks sh veoks. Ohtlikud ehitusmaterjalid kogutakse ehitusobjektil olevasse kinnisesse lukustatavasse konteinerisse ja antakse üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitaja ehk peatöövõtja. Kui objekti omanik või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui jäätmekavas kirjeldatud, siis tuleb see täiendavalt kooskõlastada Saue Vallavalitsusega. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis. Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeloa omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, väljaarvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Kui tekkib kahtlus, et pinnas või olla saastunud õliga või teiste ohtlike jäätmetega, võetakse juhiste saamiseks ühendust Saue Vallavalitsusega. Peale ehitustööde lõpetamist, ehitise kasutusloa taotlemisel vormistatakse jäätmeõiend ja kinnitatakse Saue Vallavalitsusega. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid. 10. KATENDITE TAASTAMISE EHITUSTÖÖD. 10.1 Asendiplaan ja liikluskorraldus Sõidutee ülekattekihina on projekteeritud püsikate asfaltbetoonist. Liikluskorraldus projektiga käsitletaval teel jääb endiseks ja käesoleva projekti raames ei käsitleta. 10.2 Vertikaalplaneerimine Projekteerimisel alal on tasane reljeef. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevate katete kõrgusarvudest. Vertikaallahendus tuleb kõrguslikult kokku viia olemasoleva olukorraga kõrgustega. Valdavalt voolab sajuvesi teelt piki- ja põikkalletega restkaevudesse või haljasalale ja imbub maa sisse. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 13/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ 10.3 Katend Projektiga on ette nähtud kasutada järgmisi katendite tüüpe: 1) Sõidutee asfaltkate Asfaltbetoon AC 16 surf (100% tardkivi) 6 cm Asfaltbetoon AC 20 base 6 cm Killustikalus, põhifraktsioon 16/32 ja 32/63 (kiilekillustik 8/16 – kulu 25 kg/m²), E≥170 MPa 30 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 30 cm 2) Kõnnitee asfaltkate Asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm Killustikalus, fraktsioon 4/32, E≥140 MPa 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm 3) Killustikkate Paekillustik, segu nr.6 E>170 MPa 25 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm 4) Betoonkate Tsementbetoon C25/30 KK4, XF4 20 cm Killustikalus, 16/32 (kiilekillustik 4/16), E>140 MPa 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm 5) Kõnnitee betoonkivide kate Betoonkivi 6 cm Paigaldusliiv 3 cm Killustikalus, segu nr. 2, E≥140 MPa 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf≥2.0 m/ööp 20 cm 6) Kruuskate Purustatud kruus, segu nr.6 E>170 MPa 25 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf>2.0 m/ööp 20 cm 7) Kõnnitee betoonkivide kate Betoonkivi 8 cm Paigaldusliiv 3 cm Killustikalus, segu nr. 2, E≥170 MPa 25 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf≥2.0 m/ööp 20 cm 8) Betoonplaat kate Betoonplaat 6 cm Paigaldusliiv 3 cm Killustikalus, segu nr. 2, E≥140 MPa 20 cm Dreenkiht liivast Kt=0.98, Kf≥2.0 m/ööp 20 cm _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 14/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Katte konstruktsiooni ulatused on tähistatud joonisel TL01 aga võivad täpsustuda kaevetööde käigus. 10.4 Äärekivid Projektis on kasutatud järgmisi äärekive: Äärekivi 15x29x80(100), kõrgus kattelt: 0 ja 10 cm – üldjuhul sõidutee ja parkla servas. Äärekivi 8x20x80(100), kõrgus kattelt 0 cm. Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. Üleminekud madaldatud äärekivile teostada kahe kivi ulatuses. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 10.5 Konstruktsioonid 10.5.1 Materjalidele esitatavad nõuded 1) Sõidutee katend Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 3000 ≤ AKÖL < 6000 (EVS 901-3:2021) Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 3000 ≤ AKÖL < 6000 (EVS 901-3:2021) Killustik, AKÖL 20 3000-6000 (KKEJ) 2) Kõnnitee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 Jalgratta-, jalg- ja kõnniteed ning õuealad (45% tardkivikillustikuga) (EVS 901-3:2021) Killustik AKÖL 20 < 500 (KKEJ) • KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. • Killustikalused ehitada vastavalt KKEJ. Ei ole lubatud kasutada sidumata segusid ja ridakillustikku. • Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud vastava segulehe tingimusi. • Vuukide töötlemine teostada vastavalt AKEJ. • AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. 10.5.2 Killustikalus Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/63 ning kiilumiseks kasutada killustikku fr 16/32 mm, kulunormiga 25 kg/m² ja fr 4/16 mm, kulunormiga 15 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama tabel 2 nõuetele. Tabel 2. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust Täitematerjali omadus Sõidutee Kõnnitee killustikalus killustikalus _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 15/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Terastikuline kategooria GC80/20 OC85 Purustatud pindade osakaalu kategooria C90/3 C50/30 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA30 LA35 purunemiskindluse klass Külmakindluse kategooria F2 F4 Külmakindlus NaCl lahuses – – Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 FI35 Peenosiste maksimaalse sisalduse kategooria f2 f4 Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0.5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0.3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm; 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0.063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥140 MPa. 10.5.3 Asfaltkate Asfaldi omadused peavad vastama tabel 3 ja 4 nõuetele. Tabel 3. AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus Sõidutee Kõnnitee AC 16 surf AC 8 surf Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA25 LA35 purunemiskindluse klass Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 FI25 Bituumensideaine B70/100 B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0 C50/30 Peenosiste maksimaalse sisalduse kategooria f2 f2 _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 16/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Külmakindluse maksimaalväärtuse kategooria F2 Tabel 4. AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus Sõidutee AC 20 base Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA30 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria – Bituumensideaine B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C501/0 Peenosiste maksimaalse sisalduse kategooria f4 Külmakindluse maksimaalväärtuse kategooria F2 Suurimad lubatud hälbed igale paigaldatud asfaltbetoonsegu kihile määratuna 25 meetrise sammuga piki teed on: 1) põikkalle kahepoolse põikkaldega teel ±0,5% võrra ja ühepoolse põikkaldega teel ±0,3% võrra; 2) tee telje kõrgus projektist ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 3) katte serva kaugus tee teljest võib erineda projektist –0/+15 cm, kusjuures kahe järjestikuse mõõtmise vahe ei või olla üle 5 cm. 10.6 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimise vallid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 17/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Mitte kasutatav pinnas viia lähemal asuvasse jäätmekäitlusse. Tööde lõpetamisel vormistada omavalitsuses jäätmehoolduseeskirja nõuetele vastav jäätmeõiend. Pärast tööde lõpetamist tuleb tööpiirkond puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. 10.7 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja Teetööde tehniliste kirjelduste 18.02.2019 versioonist (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1- 2/19/096). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 18/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ 10.8 Ettevalmistustööd 10.8.1 Ülevaade ettevalmistustöödest Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. 10.8.2 Geodeetilised tööd Hõlmab teede ja platside ehituse mahamärkimisega seotud töid. Aluse ja katte ehitusele eelnevalt tuleb kihi servad tikutada, määrates ära kihi kõrgused olenevalt paigaldusmasinate vajadustest. Paigaldada ajutised reeperid. 10.9 Ehitustööd 10.9.1 Mullatööd Kaevikud Projekteeritavad torud rajada lahtisel meetodil. Kaevikute mõõtmed peavad tagama torude ja tarvikute sobiva paigalduse. Torude aluskihi paksus 15 cm (liiv, Kt=0.98). Selle alla jääva ol. oleva pinnase Kt=0.95. Torude algtäite paigaldamisel ja tihendamisel jälgida, et paigaldatud torud ei nihkuks paigast. Kaevikute lõputäide teha liivaga ja tihendada 98% loodusliku tiheduseni. Taastamistööde käigus tuleb silmas pidada, et enne katete taastamist oleks tehtud kõik teadaolevad ja etteennustatavad tööd katendi all. Töövõtjal ei ole lubatud kasutada ülemäärase raskusega, aluspinda kahjustavaid ehitusmasinaid. Täidendi ehitus Täidendi põhjale anda projektijärgne kalle, tasandada ja tihendada, tihendustegur 0.98. Täidend tuleb ehitada keskliivast (Kt=0.98) ja paigaldada järjestikuliste kihtidena ristlõike täies ulatuses ja sellises pikkuses, mis sobib mahapanemise ja tihendamise töömeetoditega. Kihi paksus peab vastama tihendamismasina võimsusele, kuid ei tohi olla õhem, kui 25 cm. Materjali niiskus peab olema lähedane tihendamiseks sobivale optimaalsele niiskusele. Kui materjal on liiga kuiv, tuleb lisada vajalikus koguses vett, mis segatakse ühtlaselt pinnasesse. Kui materjal on liiga märg, tuleb seda õhutada, kuni saavutatakse rahuldav niiskus. Iga laotatud kiht tuleb tapprulli, pneumorulli ning vibrorulli ja/või muud tüüpi Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud tihendamismasinaga hoolikalt tihendada. Tihendamine algab täidendi madalamalt äärtelt ja suundub edasi kõrgema ääre poole, kusjuures rull peab eelmisest jäljest vähemalt poole rulli laiuse võrra üle ulatuma. Kogu ala tuleb rullida piisav arv kordi, tagamaks nõutava tihendusteguri. Kihtide põikkalle peab vastama sõidutee projekteeritud põikkaldele Täidendi pealispinnale anda projekteeritud põikkalle ja tasandada nõutava tasasuseni. Pilu 5 m lati all pikisuunas võib olla maksimaalselt 30 mm. Kõrgus ei tohi erineda üle 30 mm. Enne täidendi ehitust peavad maa-alused trassid olema paigaldatud. Täidendi ehitus kuulub torutööde mahtu. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 19/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Dreenkihi ehitus Dreenkiht ehitada punktile 3.4 vastavast materjalist. Dreenkiht ehitada eelnevas punktis kirjeldatud viisil. Dreenkihi põhja kalle peab olema vähemalt 4%. Dreenkiht tihendada (tihendustegur 0.98/1.0). Tihendamise ajal peab dreenkihi materjali niiskus olema optimaalsele lähedane (vajadusel kuivatada või kasta). Dreenkihi paksus ei tohi erineda nõutavast rohkem kui -10%. Geomeetrilised parameetrid peavad vastama ettenähtule, lubatud on järgmised kõrvalekalded: plaanis +10cm ja profiilis +3cm. 10.9.2 Aluse ehitus Killustikaluse ehitus Killustikalus ehitada kiilumismeetodil. Kõigepealt laotada alumine kiht (fraktsioon 32/63) ja teostada esialgne tihendamine, laotada ülemine kiht (fraktsioon 16/32) ja tihendada. Järgneb kiilekillustiku fraktsioon (fraktsioon 4/16) laotamine koos iga tihendamisega. Kinnikiilumise hõlbustamiseks tuleb rullimisel killustikku veega kasta (ligikaudu 15…20 l/m² põhifraktsioonil ja 10…12 l/m² kinnikiilumisel). Kihi paksus ei tohi erineda üle 10%. Pilu 5m lati all ei tohi olla üle 8 mm, 5% mõõtmistulemustest võib pilu olla 15 mm. Põikkalle võib erineda projekteeritust 0,5%. Pinna kõrgus võib erineda 20 mm. Aluse tihendamise kvaliteeti kontrollida 10-13 t rulli kontrollkäikudega. Seejuures ei tohi alusele jääda jälge, valtsi ees ei tohi tekkida lainet. 10.9.3 Katendiehitus Sõidutee asfaltkatte ehitusel lähtuda Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises nõuetest. Asfaltbetoonsegu paigaldatakse nõuetekohaselt ehitatud ning omanikujärelevalve poolt vastu võetud alusele. Katte pealmisi kihte võib laotada õhutemperatuuril üle +5 ºC ja aluskihte üle 0 ºC. Asfaltbetoonsegu laotamisel temperatuuridel 0 kuni +5 ºC peab kasutama segu töödeldavust parandavaid (paigaldustemperatuuri alandavaid) lisandeid. Katte peab paigaldama kuiva ilmaga ja tingimusel, et alus ja muldkeha ei ole külmunud. Sideainega töödeldud alusele võib kattekihte paigaldada siis, kui alus on kuiv. Kattekihtide omavahelise nakke parandamiseks peab vanu ja liikluse all olnud asfaltbetoon- ja mustkatte kihte kruntima bituumeni või kiirestilaguneva bituumenemulsiooniga. Bituumeni ja bituumenemulsiooni omadused on kirjeldatud standardis EVS 901-2. Emulsiooni vesi peab enne kihi laotamist olema välja aurunud. Krundi kulunorm arvestatuna bituumenile on 0,10 kuni 0,20 l/m². Kruntimist vajavad külmad, st varem paigaldatud asfaltbetoonsegu vuugid, mille kruntimiseks kasutatakse alumistes kihtides sama krunti, mida alumiste kihtide kruntimiseks. Pikivuuk ei või asetseda põhilise liiklusvoo sõidujäljes. Tihendamisel peab iga katte kiht saavutama nõutava tiheduse ja tasasuse. Valmis kattel ei tohi olla rullimisjälgi, pragusid ega bituumeniga küllastunud kohti. Liiklust võib kattele lubada, kui AC segust katte temperatuur on langenud alla +40 ºC. _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 20/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TURBA ALEVIKU KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMINE SELETUSKIRI. _______________________________________________________________________ Koostas: I. Demidova _______________________________________________________________________ OÜ DEM Projekt 21/21 Töö number: 627222 Staadium: Tööprojekt Asukoht: Turba alevik, Saue vald, Harju maakond  11166 Turba-Lehetu tee L3, Turba alevik, Saue vald, Harju maakond TUNNUS: 51801:001:0653 PLAAN 1:1000 Koormatava kinnisasja piir Kinnistu Asukoht riigitee suhtes Torustiku pikkus nr plaanil registriosa nr nimi ja sihtotstarve 1 3249050 51801:001:0653; Ristumine km 0,40 35,8 13,3 11166 Turba-Lehetu tee L3; Transpordimaa 100% 2 3249050 51801:001:0653; Ristumine km 0,66 37,1 13,7 11166 Turba-Lehetu tee L3; Transpordimaa 100%  Richard Havi DEM Projekt OÜ Teie 27.10.2023 [email protected] Juhkentali 52-1 Meie 21.11.2023 nr 7.1-2/23/18612-4 10113, Tallinn, Harju maakond Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise projekti kooskõlastuse uuendamine riigitee nr 11166 tee maaüksusel ja kaitsevööndis Olete 27.10.2023 esitanud Transpordiametile taotluse uuendada Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise tehnovõrgu projekti kooskõlastust. Tehnovõrgu projektiga oli kavandatud kaugkütterajatiste rajamine riigitee nr 11166 Turba – Lehetu km 0,40 ja km 0,53-0,66 maaüksusel ja kaitsevööndis. Ristumised riigiteega km 0,40 ja km 0,66 teostatakse kinnisel meetodil, 1250 N kaitsehülsis ning min 2,2 m sügavusel. Riigitee km 0,38- 0,40 likvideeritav olemasolev tehnovõrk jäeti pinnasesse. Võrreldes varasemalt kooskõlastatud sama projekti eelmisele versioonile on riigitee nr 11166 Turba – Lehetu km 0,4 ca Tehase tn 1 kinnistul haljasalal 3,8 m kaugusel maaüksuse piirist ette nähtud olemasoleva ekspluatatsioonist väljaviidava raudbetoonkanalis paikneva soojustorustiku demonteerimine ja utiliseerimine täies mahus. Muus osas projekti lahendust ei muudeta. Käesolevaga lugeda kehtetuks Transpordiameti 22.09.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/18612-2 antud kooskõlastus. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ DEM Projekt töö nr 627222 „Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimine“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad kaugkütterajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11166 teelõik km 0,00-1,814 on pindamistööde objekt 2024 aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine garantii perioodil peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Maanteed, veeteed, õhuruum – Juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja- kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Seletuskiri Asendiplaan ristmevälja joonistega Katete taastamise plaan IKÕ ala plaan Triinu Mänd 58303908, [email protected] 2 (2)  Nadežda Pavlova Scanweld AS Teie 26.08.2026 [email protected] Meie 08.09.2026 nr 7.1-2/26/14978-2 Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise projekti kooskõlastuse uuendamine riigitee nr 11166 tee maaüksusel ja kaitsevööndis Olete 02.09.2026 esitanud Transpordiametile taotluse pikendada Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimise tehnovõrgu projektile 21.11.2023 antud kooskõlastuse nr 7.1-2/23/18612-4 kehtivust. Tulenevalt asjaolust, et kooskõlastus kehtis 2 aastat väljaandmise kuupäevast, siis anname projektile uue kooskõlastuse vastavalt kooskõlastuskirja nr 7.1-2/23/18612-4 lisas olevale projektlahendusele. Tehnovõrgu projektiga on kavandatud kaugkütterajatiste (edaspidi tehnovõrk) rajamine riigitee nr 11166 Turba–Lehetu tee km 0,40 ja km 0,53–0,66 maaüksusel ja kaitsevööndis. Ristumised riigiteega km 0,40 ja km 0,66 teostatakse kinnisel meetodil, 1250 N kaitsehülsis ning min 2,2 m sügavusel. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ DEM Projekt töö nr 627222 „Turba aleviku kaugküttevõrgu rekonstrueerimine“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad kaugkütterajatised rajatised ja muudele projekti asendiplaanil toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 11166 Turba–Lehetu tee teelõik km 0,000–1,814 oli pindamistööde objekt 2024. aastal. Tuleb arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 3. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil ([email protected]). Lepingu taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  kasutus – tehnovõrgud – Riigivara kasutamiseks andmise ja isikliku kasutusõiguse seadmise taotlus (tehnovõrgud ja rajatised). Sõlmitud leping on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Riigiomandis olevale maaüksusele 11166 Turba-Lehetu tee L3 (katastriüksuse tunnus 51801:001:0653) kaugküttetorustiku rajamiseks on 29.01.2025 sõlmitud „Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping“ nr 209. Juhime tähelepanu, et notarilepinguga seatud PARI alad ei ühti lepingu lisas oleva isikliku kasutusõiguse plaanil oleva kasutusõiguse alaga (vt joonis 1). Antud vastuolu tuleb likvideerida. Joonis 1 4. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 4.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 4.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja- piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 2 (3) 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 6. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 7. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 8. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise ja nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 9. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 10. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 11. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Annika Matson peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: kooskõlastus nr 7.1-2/23/18612-4 Annika Matson 54620384, [email protected] 3 (3)