Riigikantselei
[email protected]
Rahukohtu 3 Meie 28.09.2026 nr 8-4/7026-1
15161, Tallinn
Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele
Riigikogu majanduskomisjoni menetluses on Ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seadus 746 UA eelnõu 1, mille osas ei ole alates
2025. aasta märtsist arenguid toimunud.
Eesmärgiga lahendada pikaajaline seisak eelnõu menetlemises ning luua selge õiguslik alus
okupatsioonisümboolikaga või vaenu õhutavate ehitiste riikliku kaitse alt vabastamiseks, saatsin
Riigikogule 17.07.2026. kirja (nr 8-1/5421-1), milles pakkusin välja lahenduseks täiendada
muinsuskaitseseaduse (edaspidi MukS) § 10 erandiga, mille kohaselt riikliku kaitse alla ei võeta Eesti
okupeerimise perioodil (16.06.1940–20.08.1991) püstitatud hooneid ja rajatisi, millel on
okupatsioonisümboolika.
Vabariigi Valitsuse reglemendi § 21 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse algatatud seaduse eelnõus
Riigikogu menetluse käigus tehtavad põhimõttelise tähtsusega muudatused esitab eelnõu esindav
minister seisukoha kujundamiseks Vabariigi Valitsusele.
Eeltoodust tulenevalt esitan käesolevaga täpsustavalt Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks
ettepaneku Riigikogu menetluses oleva ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse
rakendamise seaduse ning riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (746 UA) muutmiseks.
Vastavalt eeltoodule teen Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud:
1. Kiita heaks järgmised Riigikogu menetluses oleva eelnõu nr 746 UA muudatusettepanekud:
1) Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see „Muinsuskaitseseaduse muutmise seadus“;
2) Muuta eelnõu teksti ja sõnastada see järgmiselt:
Muinsuskaitseseaduse § 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riikliku kaitse alla ei võeta ehitisi, mis on püstitatud ajal, mil Eesti oli okupeeritud – 16. juunist 1940
kuni 20. augustini 1991 – ning mis õhutavad vaenu või mille tekst, sümboolika, kujutis või muu vorm
väljendab poolehoidu okupatsioonirežiimile, agressiooniaktile, genotsiidile, inimsusevastasele kuriteole
või sõjakuriteole.“.
Selgitus:
Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise
kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või
mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Sellised ehitised, mis on rajatud ajal, mil
Eesti oli okupeeritud, ja mis on vaenu õhutavad või okupatsioonirežiimile või agressiooniakti, genotsiidi,
1 Eelnõud – Riigikogu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisele poolehoidu kujutavad, ei kuulu kultuuripärandi
väärtuslikuma osa hulka. Pärast muudatust saab valdkonna eest vastutav minister MukS § 20 lg 1 punkti
4, mille kohaselt võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis ei vasta riikliku kaitse eeldusele, alusel
ja Muinsuskaitse Nõukogu seisukohta ära kuulates lõpetada käskkirjaga riikliku kaitse eeldusele
mittevastava ehitise mälestiseks olemise, misjärel tekib ehitise omanikul võimalus ise otsustada selle
edasine saatus (näiteks okupatsioonisümboolika eemaldamine või kinni katmine). Leian, et esitatud
muudatusettepanek pakub vajaliku lahenduse pikalt seisnud eelnõule ning aitab tagada selge
regulatsiooni avalikus ruumis asuva okupatsioonisümboolika küsimuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Monika Tappo 518 9490
[email protected]
2