Kliimaministri 01.09.2023 käskkirjas nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ muutmine

Rahandusministeerium 28.08.2026 nr 1-4/26/3233 Kliimaministri 01.09.2023 käskkirja nr 1-2/23/367 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja 01.09.2023 nr 367 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1.Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri 3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega teadmiseks Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Riigikantselei, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjon ning Riigi Tugiteenuste Keskus, Päästeamet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 19.08.2026 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Kliimaministri käskkirja 01.09.2023 nr 1-2/23/367 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Kliimaministri 01.09.2023 käskkirjas nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1. käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse arv „10 293 020“ arvuga „10 201 118“; 2. käskkirja lisa 1 punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt: „8.3. Projekti kogueelarve on 10 201 118,03 eurot, millest toetus on 7 140 782,62 eurot ning riiklik kaasfinantseering 3 060 335,41 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“; 3. käskkirja lisa 1 punktis 10.7. asendatakse lauseosa „2030.a.“ lauseosaga „2031.a.“; 4. käskkirja lisa 2 „Toetuse üleujutuseohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2023-tegevuskava ja eelarve“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Taristuminister Kuldar Leis Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus  Lisa EELNÕU KINNITATUD 01.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/367 Lisa nr 2 Toetuse üleujutuseohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2023-2029 aastaks tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Euroopa Regionaalarengu Riikliku kaasfinantseeringu Kogumaksumus Abikõlblik summa Toetuse summa Fondi toetuse määr % määr % (EUR (EUR 10 201 118,03 10 201 118,03 10 201 118,03 70 30 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 3 060 335,41 Euroopa Regionaalarengu Fond 7 140 782,62 Toetus kokku 10 201 118,03 KOKKU 10 201 118,03  Meetme nimekirja väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2023 31.12.2029 Abikõlblik Euroopa Riiklik kogusumma Regionaalarengu kaasfinantseering Üleujutusohu ennetamiseks ja (EUR) Fondi toetus (EUR) (EUR) leevendamiseks tehtavad tegevused Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu 9 875 093,03 6 912 565,12 2 962 527,91 seire, katastroofideks Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos valmisoleku, nende eest 283 500 198 450 85 050 teavitustegevuse koordineerimisega) hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (eurodes) Ühtne määr 42 525 29 767,50 12 757,50 Kokku: 10 201 118,03 7 140 782,62 3 060 335,41 Projekti eelarvet on võimalik juhtrühmal tegevuste lõikes muuta.  Kliimaministri käskkirja 01.09.2023 nr 1-2/23/367 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 01.09.2023 käskkirjas nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.5, „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 määratud meetmeid”. Sekkumise number on 21.2.3.51. Vajalik on vähendada projekti eelarvet 91 902 euro ulatuses (EL toetus sellest on 64 331, 38 eurot ja riiklik kaasfinantseering on 27 570,59 eurot) ning suunata äravõetav summa sama sekkumise avatud taotlusvooru kallineva taotluse katteks. Projekti eesmärk on võimalik saavutada ka vähendatud eelarvega. Lisaks täpsustatakse käskkirja lisas 1 Ühendmääruse muudatust. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-post [email protected], tel 6262 968) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist. Punktiga 1 vähendatakse väljundnäitaja RCO24 „Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (eurodes)“ sihttaset 2029 aastaks 91 902 euro võrra. Lisaks panustab sellesse näitajasse ka sekkumine nr 21.2.3.14. Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine. Selle sekkumise eelarve just suurenes. Kehtiv näitaja sihtase sekkumiste lõikes on järgmine: 1) 21.2.3.14. Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine - 6 141 176 eurot (Ühtekuuluvusfond); 2) 21.2.3.51. Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas määratud meetmeid - 10 293 020 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond). Peale muudatusi on näitaja RCO24 sihtase sekkumiste lõikes järgmine: 1) 21.2.3.14. Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine – 7 181 843 eurot (Ühtekuuluvusfond); 2) 21.2.3.51. Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas määratud meetmeid - 10 201 118 eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond). Plaanime näitaja RCO24 sihttaset tervikuna ajakohastada. Punktiga 2 täpsustatakse Ühendmääruse muudatust. Punktidega 3 ja 4 vähendatakse käskkirja eelarvet ühe meetme nr 21.3.5 ja sekkumise nr 21.2.3.51 raames. Kogu eelarve ei muutu. Tabelis 1 on toodud kehtiv eelarve. Tabelis 2 on toodud eelarve muudatus. Avatud taotlusvooru eraldatud eelarvega ei ole võimalik kõiki kohalikelt üleujutuspiirkondade omavalitsustelt laekunud taotlusi rahuldada, mistõttu on vajalik meetme eesmärgi saavutamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks anda vooru juurde lisaraha. Tabel 1. Kehtiv sekkumise 21.2.3.51 eelarve Tegevuse kogueelarve Riiklik kaas- Oma- Kogu Rakendusskeem EL osa € finantseering finantseering eelarve € kliimaministri 06.03.2024.a määrus nr 13 3 602 558 0 1 543 953 5 146 511 kliimaministri käskkiri 01.09.2023 nr 1-2/23/367 7 205 114 3 087 906 0 10 293 020 Kokku: 10 807 672 3 087 906 1 543 953 15 439 531 Tabel 2. Eelarve muudatus täisarvudes. Tegevuse Oma- kogueelarve Riiklik kaas- finantseering Kogu eelarve Selgitus: EL osa € finantseering € € € 1. Kehtiv kliimaministri 06.03.2024.a määruse nr 13 eelarve 3 602 558 0 1 543 953 5 146 511 käesolev muudatus 64 331 27 571 0 91 902 uus eelarve 3 666 889 27 571 1 543 953 5 238 413 2. Kehtiv kliimaministri käskkirja 01.09.2023 nr 1- 2/23/367 eelarve 7 205 114 3 087 906 0 10 293 020 käesolev muudatus -64 331 -27 571 0 -91 902 uus eelarve 7 140 783 3 060 335 0 10 201 118 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed olulises mahus ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas meetmele number 21.2.3.5 seatud eesmärkide saavutamiseks ning see aitab kaasa bürokraatia vähendamisele. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, Siseministeeriumiga, Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Päästeametiga ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.  Terviktekst informatsiooniks K Ä S K K I R I Tallinn 01.09.2023 nr 1-2/23/367 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga Kehtestan ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ saavutamisele kaasa aitamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tingimused (lisa 1). Kinnitan üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2). Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal minister Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Päästeamet KINNITATUD 01.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/367 Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 (edaspidi rakenduskava ) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks . 1.2. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.5, „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 määratud meetmeid”. Sekkumise number on 21.2.3.51. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas 2022-2027 toodud üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine. Eesmärk on maandada üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. 2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist regionaalse arengu, keskkonna- ja kliimaeesmärke, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike osatähtsus", „Keskkonnatrendide indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik" ning „Ligipääsetavuse näitaja". 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine, valmisoleku tagamisega ja teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused. Tegevus on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maandamise rakendamise preambul 2 ja artikli 7 punkti 2 rakendamisega. Viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3.3. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm 15. jaanuariks . 4. Tulemused 4.1.Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on rajatud kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamiseks üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemid ning tõusnud on üleujutusega seonduv teadlikkus. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Meetme nimekirja näitaja Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahetase 2024 Sihttase 2029 Selgitav teave Väljundnäitaja Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (eurodes) Ei kohaldu 50 000 10 293 020 10 201 118 Tehtud koguinvesteeringud (s.h EL + riiklik kaasfinantseering) kliimamuutustega seotud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemide arendamisse või uuendamisse. Uuendamine peaks eelkõige hõlmama uusi funktsioone või olemasolevate süsteemide laiendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Loetakse kogu projekti mahtu. Saavutatud väärtust uuendatakse iga aruandega vastavalt tegelikult tehtud kuludele (kassapõhine raporteerimine SFOS maksete info alusel) 4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse projekti juhtrühmas. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur. 6. Projekti juhtrühm 6.1 . Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Päästeameti ja Siseministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded. 6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühm, välja arvatud elluviija. 6.5. Projekti juhtrühma juhib ja selle tööd korraldab elluviija. 6.6. kehtetu 6.7.Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, detailseid tegevusi ja objekte juurde võtta ja ära jätta arvestades eelkõige käesoleva käskkirja punktis 3, 4 ja 9 toodut. 6. 8 . Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6. 9 . Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 10 201 118 ,03 10 293 020 ,00 eurot, millest toetus on 7 140 782,62 7 205 114 eurot ning riiklik kaasfinantseering 3 060 33 5,41 3 087 906 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud käesoleva käskkirja punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks muuhulgas: 9.2.1 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamise ja ümberehitusega seotud kulud koos vajalike seadmete ja tarkvara kasutamise koolitusega; 9.2.2 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi andmete kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud kulud; 9.2.3 veetaseme jälgimis-, prognoosimis- ja hoiatussüsteemi rajamine ning selleks vajalike uuringute tegemine ja üleujutusega seotud vastupanu valmisoleku tagamisega seotud tegevused; 9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud; 9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §s 16; 9.2.7 ligipääsetavuse tagamise kulud, mis on seotud tegevuse rajamisega, ümberehitusega, infotehnoloogiliste süsteemidega ning vastupanu valmisoleku tagamisega; 9.2.8 üleujutuse teemaga seotud teadlikkuse tõstmise kulud; 9.2.9 kliimakindluse hindamisega seotud kulud. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel. 9.5. Antav toetus ei ole riigiabi. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid, välja arvatud ühtse määra alusel tehtavad kulud: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31.detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 203 1 0 .a. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2 alapunktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega ning tegutseb täielikus kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega. 11.6. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet väljundnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. KINNITATUD 01.09.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/367 Lisa nr 2 Toetuse üleujutuseohu ennetamiseks ja leevendamiseks 2023-2029 aastaks tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR Abikõlblik summa (EUR Toetuse summa Euroopa Regionaalarengu Fondi toetuse määr % Riikliku kaasfinantseeringu määr % 10 2 01 118,03 93 02 10 2 0 1 118,03 93 020 10 2 01 118,03 9 3 020 70 30 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 3 060 335,41 3 087 906 Euroopa Regionaalarengu Fond 7 140 782,62 7 205 114 Toetus kokku 10 201 118,03 10 293 020 KOKKU 10 201 118,03 10 293 020 Tegevuse nimetus: Meetme nimekirja väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2023  31.12.2029 Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks tehtavad tegevused Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu seire, katastroofideks valmisoleku, nende eest hoiatamise ja neile reageerimise süsteemidesse (eurodes) Abikõlblik kogusumma (EUR) Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) 9 875 093,03 9 966 995 6 912 565,12 6 976 897,50 2 962 527,91 2 990 098,50 Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega) 283 500 198 450 85 050 Ühtne määr 42 525 29 767,50 12 757,50 Kokku: 10 201 118,03 10 293 020 7 140 782,62 7 205 114 3 060 335,41 3 087 906 Projekti eelarvet on võimalik juhtrühmal tegevuste lõikes muuta. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0954 - Kliimaministri 01.09.2023 käskkirjas nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/778558a2-1884-4379-b736-bb22a90152da Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/778558a2-1884-4379-b736-bb22a90152da?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main