Kiri

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 10.9.2026 COM(2026) 455 final 2026/0259 (COD) Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047 and repealing Decision No 445/2014/EU (Text with EEA relevance) EN EN  EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal The European Capitals of Culture (ECoC) were created in 1985 as an intergovernmental initiative. They were transformed officially into a European Union action in 1999 to make the initiative more effective. New criteria and selection procedures were established, a chronological list of Member States was drawn up indicating the order in which they were entitled to host ‘the title’, and a European panel of independent experts was created to assess the applications (Decision No 1419/1999/EC of the European Parliament and of the Council of 25 May 1999 establishing a Community action for the ECoC for the years 2005 to 20191). The rules were first renewed in 2006 to develop the effectiveness of the initiative further by stimulating competition between the cities and fostering the quality of the bids. These new rules also introduced various measures to accompany the cities in their preparation, including a monitoring process (Decision No 1622/2006/EC of the European Parliament and of the Council of 24 October 2006 establishing a Community action for the ECoC for the years 2007 to 20192). The current legal base (Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council3) was adopted in 2014. Decision No 445/2014/EU will end in 2033. The competition for the title is currently launched six years in advance to give the cities sufficient time for their preparation before the beginning of the year of the title. Therefore, the new legal base for the continuation of the ECoC should be adopted in 2027 to ensure a smooth transition in 2034. This new legal framework aims to guarantee the continued relevance of the initiative, while considering the need for simplification measures. • Consistency with existing policy provisions in the policy area The initiative is consistent with the shared political commitment to protecting, promoting and supporting culture in Europe, set out in the Joint Declaration “Europe for Culture – Culture for Europe” of the European Parliament, Council and Commission, and with the Culture Compass for Europe4, It aligns with European initiatives such as the New European Bauhaus5 and it is in line with the 2005 UNESCO Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of Cultural Expressions, to which the Union and its Member States are parties and the Rome Declaration of March 2017, where the Member States and EU institutions envisioned a Union ‘where citizens have new opportunities for cultural and social development and economic growth […]; a Union which preserves our cultural heritage and promotes cultural diversity’. It aligns with the Council Strategic Agenda 2024-2029, committing to promote EU cultural diversity and cultural heritage6. • Consistency with other Union policies The initiative is aligned with the overarching European Commission’s 2024-2029 policy priorities, including 1) supporting people, strengthening our societies and our social model; 2) protecting our democracy, upholding our values; 3) Europe’s sustainable prosperity and competitiveness; and 4) a global Europe. 1 OJ L 166, 1.7.1999, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/1419/oj. 2 OJ L 304, 3.11.2006, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/1622/oj. 3 Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April 2014 establishing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2020 to 2033 and repealing Decision No 1622/2006/EC (OJ L 132, 3.5.2014, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 4 A Culture Compass for Europe - COM(2025) 785. 5 New European Bauhaus - from vision to implementation - COM(2025) 1026. 6 Council Strategic Agenda 2024-2029. EN 1 EN  2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY • Legal basis The ECoC are based on Article 167 of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU). Article 167(1) gives the EU the mandate to ‘contribute to the flowering of the cultures of the Member States, while respecting their national and regional diversity and at the same time bringing the common cultural heritage to the fore’. The Union is also to encourage ‘cooperation between Member States’ in the field of culture ‘if necessary, supporting and supplementing their action’ in accordance with Article 167(2). • Subsidiarity / Proportionality The proposal is in keeping with the principles of subsidiarity and proportionality. The main level of action for the implementation of the ECoC remains at local and national level. However, the evaluation and the public consultation have shown that the Union plays a crucial role in coordinating between Member States to ensure the application of common, clear and transparent criteria, especially regarding the selection and monitoring procedures for the ECoC. The Union also supports the preparation of the selected cities through the recommendations of the European panel of experts, the exchange of best practices between cities, and a financial contribution in the form of the Melina Mercouri Prize. 3. RESULTS OF EX POST EVALUATIONS, STAKEHOLDER CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENT • Interim evaluation of existing legislation The Commission’s work on the proposal for the ECoC after 2033 has been based on broad range of input. Between 2024 and 2025, the first interim evaluation of the ECoC Action 2020-20337 was carried out. Covering cities that held the ECoC title between 2013 and 2023, and bidding cities for the 2020-2028 period, it identified the successes achieved and lessons learned during the implementation of the initiative. It is important to note that, on all key issues, there was a broad convergence between the evidence and data collected through the evaluations and the views expressed during the consultation process. This enabled the Commission to draw several important lessons for the future of the ECoC. There is consensus that the ECoC are a resoundingly successful action, and there is very strong support for their continuation beyond 2033. It is clear that they have become one of the most ambitious cultural initiatives in Europe, both in scope and scale. They have also become one of the most visible and prestigious initiatives of the Union and probably one of the most appreciated by European citizens. The ECoC can bring many benefits to cities when they are planned with care. They remain first and foremost a cultural event, but they can also have significant social and economic benefits. This is particularly the case when the event is embedded in a long-term culture-led development strategy in the city and its surrounding region. It should also be noted that, although only one city in each Member State can host the event in any given year, the competition has an important leverage effect on the development of new or more effective policies and strategies even in cities which do not win the title. 7 Report from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the first interim evaluation of the European Capitals of Culture Action 2020-2033 – COM(2025) 587. EN 2 EN  However, the ECoC are also challenging. Staging a year-long programme of cultural activities is demanding and some ECoC have been more successful than others in capitalising on the potential of the title. The main challenge for the future will therefore be to build on the strengths of the current scheme, while at the same time helping each Capital to fully exploit the potential of the title and to optimise the cultural, economic and social benefits. Based on the results of the evaluation and consultations, the Commission identified the main problems requiring the adaptation and modernisation of the initiative, while considering the need for simplification measures. First, the European dimension, while being one of the initiative’s key component and current selection criteria, is often misunderstood and thus overlooked by applicant cities. Second, even though the assessment of city applications involves a ‘contribution to the long-term strategy’ criterion, some cities did not experience the long-term impact as fully as expected. A stronger focus on such a criterion could be beneficial to both cities and the action’s relevance. Third, as there is no current institutional network related to the ECoC, there is a risk of knowledge-loss between past, current and future applicant and title-holding cities. Fourth, the European Commission currently communicates about the official designation of the ECoC through its standard channels, including press releases, website items and social media posts. However, there are currently no joint EU-level communication campaigns to promote the title-holding cities. The action’s visibility and impact, and public awareness of it, would benefit from coordinated efforts between EU institutions, Member States and title-holding cities. Fifth, measurement mechanisms have not yet been put in place by the cities themselves and thus there is no primary data on the impact of the title. This makes a comparison between the different ECoCs difficult and weakens the transfer of experience. Sixth, a recurring difficulty has been the effect of national and local politics on the budgets, which need to be as stable as possible between the bidding and final stages. Politics has also affected other aspects of the organisation of the event. Political support is fundamental as most of the funds are public and, without it, a city cannot make a credible bid. At the same time, the implementing team needs its artistic independence to be respected in order to protect the credibility of the event. Finally, several Member States have already hosted the title many times and some of them only have a limited number of realistic candidates for a large-scale event like the ECoC. Hosting the title could have strong negative effects on a city with limited resources, and selecting weaker ECoC would risk damaging the prestige and brand value of the ECoC in the long term. Therefore, it was decided to continue the action with a new legal base which addresses the problems encountered with implementing the current Decision. A new chronological list of Member States can be found in the Annex. • Stakeholder consultations Within the framework of the first interim evaluation of the ECoC Action 2020-2033, a public consultation was carried out in the summer of 20248, including several questions on the legal basis after 2033. A call for evidence on the ECoC action was published and ran from 3 December 2025 to 16 January 2026 to collect input from a wide range of stakeholders on the revision of the ECoC’s legal basis. It especially targeted (former, present and future) ECoC managers; the ECoC managing authorities in 8 Consultation: ECoC - interim evaluation for 2024. EN 3 EN  Member States (i.e. the respective Ministry of Culture); academic experts in the cultural development of cities and the ECoC Expert Panel; the general public; cultural networks, Non-Government Organisations, and civil society organisations. Twenty-six replies were received by the deadline. They were taken into consideration in the subsequent brainstorming about the renewal of this legal framework. • Collection and use of expertise Input into the reflections on the future of the ECoC was also provided by own initiative reports and studies carried out by stakeholders, including Culture Next9 (financed under the Creative Europe’s European Networks of Cultural Organisations scheme from 2022 to 2028) and Eurocities10. Additionally, on the 40th anniversary of the ECoC initiative in April/May 2024, the future of the action was discussed at length and led to the publication of the White Paper ‘40 recommendations from 40 years of ECoC’11 produced by Chemnitz 2025 and Nova Gorica 2025. • Impact assessment No impact assessment was carried out for the following reasons: 1) The scale of the impact of the ECoC is limited. 2) The ECoC is not a multiannual financial framework (MFF) Programme, as its costs are integrated within the Creative Europe programme (or its successors). It has limited impact on the EU budget, as currently only EUR 1.5 million are allocated to each ECoC, plus the expenditure costs for the expert panels. There is no financial envelope attached to the ECoC legal base; it is included in Creative Europe legal base. 3) No impact assessment was carried out for the previous legal base. • Regulatory fitness and simplification The renewal of the legal basis for the ECoC will provide an opportunity to further advance simplification efforts and deliver a more accessible, user-friendly and citizen-centred action. The new ECoC framework paves the way towards: – further targeted support for applicant and designated cities; – more centralised communication activities, ensuring stronger citizens’ awareness of the initiative; – more transparent guidelines for the assessment of cities’ applications (especially as regards the “European dimension”); – the revision and clarification of selection questionnaire concepts, and language; – stronger collaboration and knowledge-sharing between cities, especially through the possibility to apply as (cross-border) groups of cities, for which one city would coordinate and lead the bid would be introduced. • Fundamental rights The proposal is fully in line with the Charter of Fundamental Rights of the European Union12, and with all relevant EU policy and legislative frameworks in the field of equality and non-discrimination. 9 Culture Next. 10 Eurocities. 11 40 recommendations from 40 years of ECoC. EN 4 EN  Cities are expected to fulfil the commitments they made during the bidding process and to ensure continued compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS As for this decision renewing the Decision No 445/2014/EU, this new Commission’s proposal has no direct immediate budgetary implications. The period covered by the proposal coincides with several multiannual financial frameworks. For the years after 2033, the legal and financial aspects of the ECoC will be directly linked to the provisions included in the future multiannual financial frameworks. On this basis, they will also be dealt with in the framework of the respective Union programmes supporting culture, the new ‘AgoraEU’ programme and its successors. See details in the Legislative Financial and Digital Statement (LFDS). 12 Charter of Fundamental Rights of the European Union, OJ C 202, 7.6.2016, p. 389, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2016/oj EN 5 EN  2026/0259 (COD) Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047 and repealing Decision No 445/2014/EU (Text with EEA relevance) THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 167(5) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, After transmission of the draft legislative act to the national parliaments, Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee1, Having regard to the opinion of the European Committee of the Regions2, Acting in accordance with the ordinary legislative procedure, Whereas: (1) The Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU) aims at an ever-closer union among the peoples of Europe and confers on the Union the task, inter alia, of contributing to the flowering of the cultures of the Member States, while respecting their national and regional diversity and at the same time bringing the common cultural heritage to the fore. In this respect, the Union, where necessary, supports and supplements Member States’ action to improve the knowledge and dissemination of the culture and history of the European peoples. (2) The Commission Communication ‘A Culture Compass for Europe’ 3 (‘Culture Compass’) sets out the Union’s strategic vision for cultural policy, promoting access to and participation in culture, cultural and linguistic diversity, cohesion and intercultural dialogue, while reinforcing culture’s role in creativity, innovation, competitiveness and international relations. (3) The Joint Declaration ‘Europe for Culture – Culture for Europe’4 transforms the vision of the Culture Compass into a shared political commitment between the European Commission, the European Parliament and the Council of the European Union, providing a strategic framework that places culture at the heart of Europe’s identity and stresses its importance for individuals, communities, and the European Union. 1 OJ C , , p. . 2 OJ C , , p. . 3 A Culture Compass for Europe - COM(2025) 785. 4 OJ C, C/2026/3440, 25.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3440/oj EN 6 EN  (4) The UNESCO Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of Cultural Expressions5, which entered into force on 18 March 2007 and to which the Union is a party, aims at protecting and promoting cultural diversity, fostering interculturality and raising awareness of the value of cultural diversity at local, national and international levels. (5) Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April 20146 established a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2020 to 2033. This Decision should be repealed. However, its provisions should continue to apply in relation to all cities which have already been, or are in the process of being, designated for the years up to 2033. (6) The Culture Compass recognises the revitalising role of culture, beyond 2033, in urban contexts and acknowledges the role of the European Capitals of Culture (ECoC) in contributing to the culture-led, inclusive, urban and regional transformation and regeneration of cities and regions across Europe. It acts as a driver for social cohesion, economic growth, innovation, territorial attractiveness and sustainable development. (7) Action at Union level in the field of culture should build on existing initiatives such as the Council’s EU Work Plans for Culture, the Joint Communication ‘Towards an EU Strategy for International Cultural Relations’7, the European Framework for Action on Cultural Heritage8, and Rome Declaration of March 20179, and closely align with the objectives of the Culture Compass for Europe and the Joint Declaration ‘Europe for Culture – Culture for Europe’. (8) The ECoC should align with relevant European initiatives, such as the New European Bauhaus (NEB)10, the European Heritage Label, the EU Agenda for Cities11, the European Democracy Shield12 and the strategy on intergenerational fairness13. Council Recommendation to Member States on the New European Bauhaus adopted on 11 May 2026 calls on the Council and the European Parliament to strengthen the ECoC in a way that synergises with the values and principles of the NEB, which supports the sustainable, inclusive and quality-driven development, transformation or regeneration of neighbourhoods in cities throughout Europe. (9) The first interim evaluation14, as well as the public consultation in the summer of 202415, demonstrated that the ECoC is an ambitious cultural initiative in Europe, and well appreciated by its people. After 40 years, the ECoC remains a successful flagship action, boosting the cultural and creative sectors, raising the international profile of 5 UNESCO Convention on the Protection and Promotion of the Diversity of Cultural Expressions. 6 Decision No 445/2014/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April 2014 establishing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2020 to 2033 and repealing Decision No 1622/2006/EC (OJ L 132, 3.5.2014, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 7 Joint Communication to the European Parliament and the Council ‘Towards an EU strategy for international cultural relations’, JOIN/2016/029 final. EUR-Lex - 52016JC0029 - EN - EUR-Lex. 8 European Framework for Action on Cultural Heritage - SWD(2018) 491 final. 9 Rome Declaration. 10 Commission Communication New European Bauhaus - from vision to implementation - COM(2025) 1026 and Council Recommendation on the New European Bauhaus. 11 An EU Agenda for Cities: Driving Growth and Prosperity - COM(2025)739. 12 European Democracy Shield: Empowering Strong and Resilient Democracies - JOIN(2025) 791. 13 Strategy on intergenerational fairness. 14 Report from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the first interim evaluation of the European Capitals of Culture Action 2020-2033 – COM(2025) 587. 15 ECoC - interim evaluation for 2024. EN 7 EN  host cities and supporting rural and urban development through culture. It is a cost- effective action leveraging public and private funding, and acting as a catalyst for social and economic development, especially when embedded in long-term local and regional strategies. In this context, the ECoC should be continued and updated to take into account emerging trends. A renewed action should therefore be established for the period after 2033. (10) In addition to showcasing Europe’s cultural diversity and shared heritage, ECoC title (‘the title’) helps cities enrich cultural life, strengthen cultural and creative sectors, improve access to and visibility of cultural assets, support long-term urban development, and foster a shared sense of belonging and intercultural dialogue. (11) The objective of the action established by this Decision should be fully in line with the objectives of the Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the ‘AgoraEU’ programme16 and the specific objectives of the programme’s ‘Creative Europe – Culture’ strand17. (12) To achieve the objectives of the action, cities holding the title should strengthen the innovation and digital capacity of the cultural sectors, build strong links between culture and other relevant sectors such as education, research, environment, urban development, sport and sustainable cultural tourism in line with the European Strategy for Sustainable Tourism, and use the ECoC as a catalyst for sustainable local development, healthy and green urban environments18, and enhance the international profile of cities through culture. They should also promote social inclusion and equal opportunities, improve access to and participation in culture, ensure the broadest possible involvement of people in preparing and implementing the cultural programme, particularly children, young people, people with disabilities and people at risk of poverty or social exclusion, while fully respecting artistic freedom, diversity of cultural expressions and the improvement of working conditions for artists and cultural and creative professionals. (13) The ECoC action requires significant efforts from applicant and title-holding cities, including the preparation and delivery of a high-level, year-long cultural programme and long-term planning aimed at leaving a lasting legacy. Cities therefore need appropriate support, tools, guidance and advice. The Commission should coordinate relevant activities to help maximise the action’s lasting impact. (14) The competitions for the title should take place every year in two different Member States following the chronological calendar set out in the Annex (‘the calendar’), thus ensuring a fair distribution of ECoC across all Member States. In the relevant years, the competition should also be open to cities in EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU membership and third countries linked to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, on the condition that each eligible country may win the title only once during the 2034-2047 period. This is a way to bring them closer to the Union by highlighting the common aspects of European cultures as confirmed 16 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing the 'AgoraEU' programme for the period 2028-2034, and repealing Regulations (EU) 2021/692 and (EU) 2021/818 - COM(2025) 550 (subject to ongoing MFF negotiations). 17 Name subject to ongoing MFF negotiations. 18 In that context, synergies should also be encouraged with other Union initiatives recognising urban sustainability, such as the European Green Capital Award and the European Green Leaf Award. EN 8 EN  by previous experiences. In cases of force majeure or enlargement of the Union, it should be possible for the Commission to amend the Annex. (15) In order to ensure efficient and timely reaction to cases of force majeure or enlargement of the Union, the power to adopt acts in accordance with Article 290 of the TFEU should be delegated to the Commission in order to amend the Annex. It is particularly important that the Commission carry out any necessary consultations during its preparatory work, including at expert level, and that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making19. In particular, to ensure their equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament and the Council receive all documents at the same time as Member State experts, and their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing with the preparation of delegated acts. (16) The title should be reserved to cities or cross-border groups of cities, irrespective of their size. In order to reach a wider public and amplify the title’s impact, cities might involve their surrounding area. (17) The award of the title should be based on a cultural programme with a strong European dimension. Such a cultural programme should be designed specifically for the title year and be part of a long-term strategy. (18) The selection process should be organised in two stages (pre-selection and selection) and carried out by a panel of independent experts. This fair and transparent organisation has enabled cities to improve their applications between the pre-selection and the selection phases based on the expert advice received from the panel. Furthermore, to safeguard the continuity of the ECoC action and the transfer of experience and know-how, the replacement of experts should be staggered. (19) The participation of national appointed experts should continue to be ensured by enabling Member States to appoint up to two experts to the panel carrying out the selection and monitoring procedures. (20) The selection criteria should guide candidate cities on the objectives and requirements with which they need to comply to be awarded the title. While a stronger focus should be placed on sustainability, long-term planning and digital accessibility, the European dimension should become an overarching criterion as recommended by the first interim evaluation of the European Capitals of Culture Action 2020-2033. (21) Candidate cities should explore the possibility, if applicable, of seeking financial support from other relevant Union programmes and funds, especially the AgoraEU programme and the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, channelled through the National and Regional Partnership Plans, as well as subsequent programmes. (22) The preparation phase between the designation of a city and the year of the title is crucial for the success of an ECoC. Evaluations and stakeholder consultations demonstrated that the support measures under previous legal frameworks were highly valuable and should be further developed and coordinated among past, present and 19 Interinstitutional Agreement between the European Parliament, the Council of the European Union and the European Commission on Better Law-Making (OJ L123.12.5.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj). EN 9 EN  future cities holding the title as well as candidate cities, with the European Commission, supporting a network of cities to exchange experiences and knowledge. (23) The ECoC title and the Melina Mercouri prize, which should be paid in two payments, have a strong symbolic value. Title-holding cities are expected to fulfil the commitments they made during the bidding process and to ensure continued compliance with the Charter of Fundamental Rights of the European Union20. Therefore, the awarding of the title and prize should be subject to stringent and clear conditions, and a framework should also be introduced for their removal, if necessary when a titleholder no longer meets the criteria or no longer complies with the project and work plan submitted in its application. (24) The title-holding cities should ensure, from the moment of their designation to the end of the title year, that all events, activities and communication materials clearly display the EU logo together with the common ECoC logo and, if applicable, the EU flag. They should always acknowledge that the ECoC is an action funded by the European Union, with clear participation from the European Commission. (25) The cities themselves should continue to be the key players in the evaluation process, to ensure relevant primary data collection at local level, especially in relation to the impact of the title. (26) The objectives of this Decision, namely to safeguard and promote the diversity of cultures in Europe, to highlight the common shared features and to foster the contribution of culture to the long-term development of cities, cannot be sufficiently achieved by the Member States given the need, in particular, for common, clear and transparent criteria and procedures for selection and monitoring, as well as for a strong coordination between the Member States, but can rather, by reason of the scale and the expected effects of the action, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union (TEU). In accordance with the principle of proportionality as set out in that Article, this Decision does not go beyond what is necessary in order to achieve those objectives, HAVE ADOPTED THIS DECISION: Article 1 Renewal of the action A Union action entitled ‘European Capitals of Culture’ (‘ECoC’) is hereby renewed for the years 2034 to 2047 (‘the action’). Article 2 Objectives 1. The general objectives of the action are: 20 Charter of Fundamental Rights of the European Union. EN 10 EN  (a) to safeguard and promote the diversity of cultures in Europe and to highlight the common features they share, as well as to increase a European sense of belonging to a common cultural area and to promote the values on which the Union is founded; (b) to foster the contribution of culture to the sustainable and inclusive development of cities, in accordance with their respective strategies and priorities while enriching their cultural life, strengthening their cultural and creative ecosystems, and enhancing the visibility, accessibility and diversity of their cultural assets, heritage and expressions. 2. The specific objectives of the action shall be the following: (a) to enhance the range, diversity and European dimension of the cultural offering in cities, including through transnational cooperation, thereby raising the international profile of cities. (b) to improve access to and participation in culture, the arts and cultural heritage for all, notably for young people, and to strengthen social cohesion, intergenerational fairness, equality and diversity, through cultural engagement. (c) to strengthen the innovation and digital capacity of the local cultural sector, and its cooperation with other sectors. Article 3 Access to the action 1. The competition for the title shall be open to cities or (cross-border) groups of cities (both understood hereinafter as ‘city/cities’) which may involve their surrounding areas. 2. The number of cities holding the title each year (‘the year of the title’) shall not exceed three. The title shall be awarded each year to a maximum of one city in each of the two Member States appearing in the calendar set out in the Annex (‘the calendar’). In the relevant years, it shall also be awarded to one city from a European Free Trade Association country which is party to the Agreement on the European Economic Area (‘EFTA/EEA country’), a candidate country or a potential candidate for EU membership, or a third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, or one city from a country that accedes to the Union in the circumstances set out in paragraph 5. In cases of force majeure or enlargement of the Union, the Annex may be amended by the Commission by way of a delegated act. 3. Cities in Member States shall be entitled to hold the title for one year in accordance with the order of the Member States appearing in the calendar. In cases of force majeure impacting a designated city and delaying the start of activities of its title year, the city in question shall be allowed to postpone the year following a written request from the country impacted to the Commission which shall amend the Annex by way of a delegated act. 4. Cities in EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU membership or third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, as at the date of publication of the call for submission of applications referred to in Article 10(2), may apply for the title for one year in the framework of an open competition organised in accordance with the calendar. Each EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate for EU membership or third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme EN 11 EN  or to the subsequent Union programmes supporting culture shall only be allowed to host the title once during the period from 2034 to 2047. 5. Where a country accedes to the Union after [One day after publication in the OJ] but before 1 January 2041, it may be entitled to host the title seven years after its accession in accordance with the rules and procedures applicable to Member States, depending on the number of countries acceding to the Union at the same time. The calendar shall be updated accordingly by way of a delegated act of the Commission. Where a country accedes to the Union on or after 1 January 2041, it shall not be entitled to participate in the action as a Member State. However, in years where there are already three cities holding the title in accordance with the calendar, cities in countries referred to in the first subparagraph shall only be entitled to hold the title in the next available year in the calendar, in the order of accession of those countries. If a city from a country referred to in the first subparagraph has previously participated in a competition for candidate countries and potential candidates, it may not participate in any subsequent competition for Member States. If, during the period from 2034 to 2047, a city from such a country has been designated to hold the title in accordance with paragraph 4, that country shall not be entitled, after its accession, to organise a competition as a Member State during that period. If more than one country accedes to the Union on the same date and if there is no agreement on the order of participation in the action between those countries, the Council shall organise a draw. 6. The Commission shall adopt delegated acts in accordance with Article 18 concerning amendments to the Annex. Article 4 Application 1. A common application form based on the criteria laid down in Article 5 shall be provided by the Commission and used by all candidate cities. Where a candidate city involves its surrounding area, the application shall be made under the name of that city. Where a group of cities apply, the application shall be made under the name of the leading city in the Member State concerned. 2. Every application shall be based on a cultural programme with a strong European dimension, respect artistic freedom and diversity of cultural expression, and contribute to the improvement of working conditions for artists and cultural and creative professionals. The cultural programme shall cover the year of the title and shall be created specifically for the title, in accordance with the criteria laid down in Article 5. Article 5 Criteria Applications shall be assessed based on the following criteria, and all criteria shall include a strong European dimension. The Commission shall provide guidelines on the definition and understanding of those criteria, in particular of the European dimension, taking into account EN 12 EN  synergies with relevant initiatives such as the New European Bauhaus. The criteria for the assessment of application are as follows: (a) long-term strategy and legacy; (b) cultural and artistic content; (c) outreach, communication and citizens’ participation; (d) management and capacity to deliver. (1) as regards the ‘long-term strategy and legacy’ category, the following factors shall be taken into account: (a) the existence of a cultural strategy, which covers, at the time of the application, the action and includes plans for the legacy beyond the title year; (b) the plans to strengthen the capacity of the cultural and creative sectors, including developing long-term cooperation between the cultural, socio-economic and social sectors, with a particular emphasis on the working conditions of artists; (c) the envisaged long-term cultural, social and economic impact, including in terms of sustainable, urban and if applicable rural development, that the title would have; (d) the plans for monitoring and evaluating the impact of the title, and for disseminating the results of the evaluation at a European level. (2) as regards the ‘cultural and artistic content’ category, the following factors shall be assessed: (a) a clear and coherent artistic vision and strategy for the cultural programme: promoting the cultural and linguistic diversity of Europe and artistic freedom; (b) the involvement of local and European artists, cultural organisations and residents, including young people, in the design and implementation of the cultural programme, (c) the cooperation with cities of different European countries, and cities holding the title in the same year; (d) the range and overall artistic quality of the activities, highlighting the common aspects of European cultures, heritage and history, as well as European integration and current European themes; (e) the capacity to combine cultural heritage and traditional art forms with new, innovative and experimental digital cultural expressions, fostering new modes of physical and digital engagement. (3) as regards the ‘outreach, communication and citizens’ participation’ category, the following factors shall be assessed: (a) the meaningful involvement of diverse local communities and civil society in the preparation of the application and the implementation of the action; (b) the creation of new and inclusive opportunities, including digital, for a wide range of inhabitants, including those from peripheral areas and visitors, to attend, access or participate in cultural activities – in particular children and young people - with special attention being given to persons with disabilities and older people as regards the accessibility of those activities; EN 13 EN  (c) the overall strategy for audience development, emphasising the link with education and the participation of schools and higher education institutions; (d) a comprehensive marketing and communication strategy, attracting the interest of a wide local, European, and international public and highlighting that the action is a Union action using the common ECoC logo and tagline. (4) as regards the ‘management and capacity to deliver’ category, the following factors shall be assessed: (a) the feasibility of the fund-raising strategy and proposed budget, which includes, if applicable, plans to seek financial support from Union programmes and funds, and covers the preparation phase, the year of the title, the evaluation and legacy activities, and contingency planning; (b) the envisaged governance and delivery structure with staff who have the necessary skills for the sustainable implementation of the action, allowing for efficient cooperation between the local authorities and the delivery structure, including the artistic team; (c) the procedures for the appointment of the general and artistic directors and their fields of action; (d) a wide support for the application and a sustainable financial commitment from the local, regional and national authorities; (e) the candidate city has or will have an adequate and viable infrastructure to hold the title. Article 6 Expert panel 1. A panel of independent experts (‘the panel’) shall be established to carry out the selection and monitoring procedures. 2. The panel shall consist of 12 experts appointed by Union institutions and bodies (‘the European experts’) in accordance with paragraph 3. 3. The Commission shall propose a pool of potential European experts based on an open call for expressions of interest. The European Parliament, the Council and the Commission shall appoint three experts each, in accordance with their respective procedures, and nominate another three experts each as reserves. The European Committee of the Regions and the European Economic and Social Committee shall appoint one expert each, in accordance with their respective procedures, and nominate one each as reserve. Additionally, the Commission shall select one expert from the Youth Cultural Ambassador Network21 and nominate one expert as reserve, in accordance with its procedure. When selecting European experts, each of those Union institutions and bodies shall seek to ensure complementary skills, a balanced geographical distribution, gender balance and a diversity of backgrounds to reflect the concerns of various European societies in the overall composition of the panel. 21 This is an initiative from the Culture Compass for Europe that is currently being developed. EN 14 EN  4. In addition to the European experts for the selection and monitoring of a city from a Member State, the Member State concerned shall be entitled to appoint up to two experts to the panel in accordance with its own procedures and in consultation with the Commission. The Member State concerned shall be responsible for contracting those two experts. This does not apply to competitions for third countries. 5. All experts shall: (a) be citizens and residents of the Union; (b) be independent; (c) have substantial experience and expertise in: (i) at least one of the cultural and creative sectors; (ii) the cultural development of cities; or (iii) the organisation of an ECoC event or an international cultural event of similar scope and scale; or (iv) the promotion and management of cultural tourism. (d) be in a position to devote several working days per year to the panel including trips (approximately 30 to 40 days). 6. The members of the panel shall be entitled to remuneration for their services, as well as to the payment of all expenses directly related to the performance of their duties under this mandate. Such remuneration and expenses shall be payable for the full duration of their appointment. All members of the panel shall receive equal remuneration, regardless of the institution by which they were appointed. 7. The panel shall designate its chairperson. 8. The European experts shall be appointed for a period of three years. Nonetheless, as regards the initial establishment of the panel under this Decision, the European Parliament shall appoint its experts for three years, the Commission for two years and the Council, the European Committee of the Regions and the European Economic and Social Committee for one year so that the expertise is maintained notwithstanding the regular rotation of the expert panel. 9. If an expert resigns or is unable to carry out their tasks before the end of their mandate, or if the European Commission terminates their contract, that expert shall be replaced by an expert in reserve for the remainder of the mandate. 10. All experts shall declare any actual or potential conflict of interest in respect of a specific candidate city. In the event of such a declaration, or if such a conflict of interest comes to light, the expert concerned shall resign and the relevant Union institution or body or Member State shall replace that expert for the remainder of the mandate, in accordance with paragraph 9. EN 15 EN  Article 7 Submission of applications in the Member States 1. In accordance with the calendar set out in the Annex, each Member State shall be responsible for the organisation of the competition between its cities. 2. The Member States concerned shall publish a call for submission of applications at least six years before the year of the title. Each call for submission of applications shall contain the application form referred to in Article 4(1). The deadline for submitting applications by candidate cities under each call for submission of applications shall be scheduled at the earliest 10 months after its publication. 3. The Member States concerned shall notify the applications to the Commission. Article 8 Pre-selection in the Member States 1. Each Member State concerned shall convene the panel for a pre-selection meeting with the candidate cities no later than five years before the year of the title. 2. The panel, after assessing the applications in accordance with the criteria, shall agree on a shortlist of candidate cities and shall issue a pre-selection report on all the applications, providing, inter alia, recommendations to the shortlisted candidate cities. 3. The panel shall submit the pre-selection report to the Member States concerned and to the Commission. 4. Each Member State concerned shall formally approve the shortlist based on the report of the panel. Article 9 Selection in the Member States 1. On the basis of the recommendations laid down in the pre-selection report, the shortlisted candidate cities shall complete and revise their applications with a view to complying with the criteria. They shall submit them to the Member State concerned, which shall in turn transmit them to the Commission. 2. Each Member State concerned shall convene the panel for a selection meeting with the shortlisted candidate cities no later than nine months after the pre-selection meeting. Where necessary, the Member State concerned, in consultation with the Commission, may extend that nine-month deadline for a reasonable period. 3. The panel shall assess the completed and revised applications. 4. The panel shall issue a selection report on the applications of the shortlisted candidate cities with a recommendation for the designation of a maximum of one city in the Member State concerned. EN 16 EN  The selection report shall also contain recommendations to the winning city regarding the progress to be made by the year of the title. The panel shall submit the selection report to the Member State concerned and to the Commission. 5. Notwithstanding paragraph 4, if none of the candidate cities fulfils all the criteria, the panel may recommend that the title not be awarded for the year in question. Article 10 Provision concerning EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU membership and third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture 1. The Commission shall be responsible for the organisation of the competition between cities in EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU membership, and third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture (referred to as competitions for third countries). 2. The Commission shall publish in the Official Journal of the European Union a call for submission of applications at least six years before the year of the title. Each call for submission of applications shall contain the application form referred to in Article 4(1). The deadline for submitting applications under each call for submission of applications shall be scheduled at the earliest 10 months after its publication. 3. The pre-selection of the cities shall be carried out by the panel at least five years before the year of the title, on the basis of their respective applications. No meeting shall be organised with the candidate cities. The panel, after assessing the applications in accordance with the criteria, shall agree on a shortlist of candidate cities and shall issue a pre-selection report on all the applications, providing, inter alia, recommendations to the shortlisted candidate cities. The panel shall submit the pre-selection report to the Commission. 4. The shortlisted candidate cities shall complete and revise their applications with a view to complying with the criteria, taking into account the recommendations contained in the pre-selection report, and submit them to the Commission. The Commission shall convene the panel for a selection meeting with the shortlisted candidate cities no later than nine months after the pre-selection meeting. Where necessary, the Commission may extend that nine-month deadline for a reasonable period. 5. The panel shall assess the completed and revised applications. 6. The panel shall issue a selection report on the applications of the shortlisted candidate cities together with a recommendation for the designation of a maximum of one city in one EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate for EU membership, or third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture. The selection report shall also contain recommendations to the city concerned regarding the progress to be made by the year of the title. EN 17 EN  The panel shall submit the selection report to the Commission. 7. Notwithstanding paragraph 6, if none of the candidate cities fulfils all the criteria, the panel may recommend that the title not be awarded for the year in question. Article 11 Designation 1. Each Member State concerned shall designate one city to hold the title, on the basis of the recommendations contained in the selection report of the panel, and shall notify, no later than four years before the year of the title, the European Parliament, the Council, the Commission, the European Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions of that designation 2. In the case of EFTA/EEA countries, candidate countries or potential candidates for EU membership, or third countries associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, the Commission shall designate one city to hold the title in the relevant years, on the basis of the recommendations contained in the selection report of the panel. The Commission shall notify, no later than four years before the year of the title, the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions of that designation. 3. The designations referred to in paragraphs 1 and 2 shall be accompanied by a justification based on the reports of the panel. 4. Where a city involves its surrounding area, the designation shall apply to the city. 5. Within two months of notification of designations, the Commission shall publish the list of the cities designated as ECoC in the Official Journal of the European Union. Article 12 Cooperation between the designated cities Cities designated for the same year, the year before and the year after shall seek to develop links between their cultural programmes and such cooperation may be considered in the framework of the monitoring procedure laid down in Article 13. Article 13 Monitoring 1. The panel shall monitor the preparation of the designated cities for the year of the title and provide them with support and guidance from the time of their designation to the end of the year of the title. 2. To that end, the Commission shall convene four monitoring meetings which shall be attended by the panel and the designated cities, ideally: (a) six to nine months after the designation of the city; (b) 18 months before the year of the title; EN 18 EN  (c) six months before the year of the title; (d) one year after the year of the title. The respective Member State or EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate, or third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, may nominate an observer to attend those meetings. The designated cities shall submit progress reports to the Commission two weeks before each monitoring meeting. During the monitoring meetings, the panel shall take stock of the preparations and legacy- planning and give advice with a view to helping the designated cities develop a high-quality cultural programme with a strong European dimension and an effective strategy to reach this goal. The panel shall pay special attention to the recommendations laid down in the selection report and in any preceding monitoring reports referred to in paragraph 3. 3. After each monitoring meeting, the panel shall issue a monitoring report on the state of preparations, legacy-planning and any steps to be taken. The panel shall transmit its monitoring reports to the Commission. For competitions in the Member States, the Commission shall send them to the respective Member State, responsible for sending those reports to the designated cities. For competitions for third countries, the Commission shall send these monitoring reports directly to the designated cities. 4. In addition to the monitoring meetings, the Commission may organise visits by the panel to the designated cities whenever necessary. It may be possible to do those visits virtually if necessary. Article 14 Withdrawal of the title 1. If, after a monitoring meeting or any additional visit as laid down in Article 13(4), the panel establishes that a titleholder has substantially failed to either: i) meet the criteria on the basis of which it was designated or ii) comply with the project and work plan submitted in its application, it shall initiate a dialogue with the Member State concerned via the Commission, with a view to facilitating the necessary adjustments. 2. If the necessary adjustments have not been timely carried out, the panel shall notify the Commission of that fact. The notification shall be accompanied by a statement of reasons and shall include practical recommendations on how to improve the situation. 3. If the practical recommendations have not been timely implemented, the panel shall issue an opinion to the Commission for the withdrawal of the title from the relevant city. 4. In the case of a city from a Member State, the Commission shall ask the Member State to withdraw the title having due regard to the opinion referred to in paragraph 3. The Member State shall notify the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions of the reasons for the withdrawal. 5. In the case of a city in an EFTA/EEA, candidate country or potential candidate for EU membership, or third country associated to the ‘Creative Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture, the Commission shall adopt the decision to withdraw the title having due regard to the opinion referred to in paragraph 3. The Commission shall inform the European Parliament, the EN 19 EN  Council, the European Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions of the reasons for the withdrawal. Article 15 Prize 1. The Commission may award a pecuniary prize in honour of Melina Mercouri (‘the prize’) to designated cities, subject to the availability of funding under the applicable financial framework. The prize shall be implemented in accordance with the rules of the applicable Union programmes supporting culture. 2. Two thirds of the prize money shall be paid by the end of March of the year of the title, provided that the designated city concerned continues to honour the commitments it made at the application stage, complies with the criteria and takes into account the recommendations contained in the selection and monitoring reports. The commitments made at the application stage shall be deemed to have been honoured by the designated city if no substantial change has been made to the programme and the strategy between the application stage and the year of the title, in particular if: (a) the budget has been maintained at a level capable of delivering a high-quality cultural programme in line with the application and the criteria; (b) the independence of the artistic team has been respected; (c) the European dimension has remained a substantial part of the final version of the cultural programme; (d) the marketing and communication strategy and the communication material used by the designated city clearly show that the action is a Union action; (e) the plans for the monitoring and evaluation of the impact of the title on the designated city are in place. 3. The remainder of the prize money shall be paid at the latest 24 months after the first payment, provided that the designated city concerned has solid plans for the legacy of the title year, in particular: (a) a dedicated budget for the legacy; (b) a follow-up artistic programme with a European dimension; (c) marketing and communication strategies highlighting that the action is a Union action. 4. If the withdrawal of the title defined in Article 14 happens during the title year, the part of the prize already paid shall be recovered by the Commission. Article 16 Practical arrangements 1. The Commission shall in particular: (a) ensure the overall coherence of the action and provide the necessary support to the designated ECoC; EN 20 EN  (b) ensure the coordination between the Member States and the panel; (c) in the light of the objectives referred to in Article 2 and of the criteria referred to in Article 5, establish guidelines to assist with the selection and monitoring procedures - including the European dimension - in close cooperation with the panel; (d) provide technical support to the panel; (e) publish, on its website, all reports of the panel. 2. The Commission shall coordinate the implementation of activities to support the ECoC action, in particular it shall: (a) make public all relevant information and contribute to the visibility of the action at European and international level; (b) foster the exchange of experience and good practices between past, present and future cities holding the title, as well as candidate cities, and promote a wider dissemination of the cities’ evaluation reports and lessons learned; (c) coordinate and support an ECoC network of cities and provide cities with support for preparing applications, implementing their programmes, and building on their ECoC experience, including integrating it into long-term urban and policy planning, whether or not they have been awarded the title; (d) develop targeted communication activities to enhance the visibility and reach of the ECoC action within and beyond Europe; (e) provide information about existing European funds to the development of projects by cities including mentoring and training. Article 17 Evaluation 1. Each city concerned shall be responsible for the evaluation of the results of its year as an ECoC. The Commission shall establish common guidelines and indicators for the cities concerned, based on the objectives referred to in Article 2 and on the criteria referred to in Article 5, in order to ensure a coherent approach to the evaluation procedure. The cities concerned shall draw up their evaluation reports and submit them to the Commission by 31 December of the year following the year of the title. The Commission shall publish the evaluation reports on its website. 2. In addition to the cities’ evaluations, the Commission shall ensure that external and independent evaluations of the results of the action are produced on a regular basis. The external and independent evaluations shall focus on placing all past ECoC into a European context, allowing comparisons to be drawn and useful lessons to be learned for future ECoC, as well as for all European cities. Those evaluations shall include an assessment of the action as a whole, including the efficiency of the processes involved in running it, its impact and ways in which it could be improved. The Commission shall present to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions the following reports based on those evaluations, accompanied by any relevant proposals: EN 21 EN  (a) an initial interim report by 31 December 2038; (b) a second interim report by 31 December 2043; (c) an ex post report by 31 December 2048. Article 18 Exercise of the delegation 1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the conditions laid down in this Article. 2. The power to adopt delegated acts referred to in Article 3 shall be conferred on the Commission for an indeterminate period of time from [date of entry into force of the basic legislative act or any other date set by the co-legislators]. 3. The delegation of power referred to in Article 3 may be revoked at any time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or at a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already in force. 4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by each Member State in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making. 5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the European Parliament and to the Council. 6. A delegated act adopted pursuant to Article 3 shall enter into force only if no objection has been expressed either by the European Parliament or the Council within a period of two months of notification of that act to the European Parliament and the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be extended by two months at the initiative of the European Parliament or of the Council. Article 19 Repeal and transitional provisions Decision No 445/2014/EU is hereby repealed. It shall however continue to apply in the case of cities which have been designated or are in the process of being designated as ECoC for the years from 2020 to 2033. EN 22 EN  Article 20 Entry into force This Decision shall enter into force on the day following that of its publication in the Official Journal of the European Union. Done at Brussels, For the European Parliament For the Council The President The President EN 23 EN  LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT 1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3 1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3 1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3 1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 3 1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3 1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3 1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 3 1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 4 1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 4 1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 4 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 4 1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. ................................................................................. 4 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 5 1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with other appropriate instruments ....................................................................................... 6 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment ................................................................................................................ 6 1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 7 1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 7 2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................... 8 2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................... 8 2.2. Management and control system(s) ............................................................................. 8 2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed .................. 8 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them............................................................................................................ 8 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) ........................................... 8 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities ................................................................ 8 3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE .............. 9 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected ......................................................................................................................... 9 EN 1 EN  3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 10 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 10 3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................. 10 3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 10 3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations......................................... 10 3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 11 3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 11 3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 11 3.2.3.3. Total appropriations ................................................................................................... 11 3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 11 3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 12 3.2.4.2. Financed from external assigned revenues ................................................................ 12 3.2.4.3. Total requirements of human resources ..................................................................... 12 3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 14 3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 14 3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 14 3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 14 4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 16 4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 16 4.2. Data ............................................................................................................................ 16 4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 16 4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 16 4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 16 EN 2 EN  1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 1.1. Title of the proposal/initiative Proposal for a Decision of the European Parliament and of the Council renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047 and repealing Decision No 445/2014/EU. 1.2. Policy area(s) concerned Culture, cities. 1.3. Objective(s) 1.3.1. General objective(s) The first general objective of the action is to safeguard and promote the diversity of cultures in Europe and to highlight the common features they share, as well as to increase a European sense of belonging to a common cultural area. The second is to foster the contribution of culture to the sustainable and inclusive development of cities in accordance with their respective strategies and priorities. 1.3.2. Specific objective(s) The action will underpin the following specific objectives: a) to enhance the range, diversity and European dimension of the cultural offering in cities, including through transnational cooperation, thereby raising the international profile of cities. b) to improve access to and participation in culture, the arts and cultural heritage for all, notably for young people, and to strengthen social cohesion, intergenerational fairness, equality and diversity, through cultural engagement. c) to strengthen the innovation capacity of the local cultural sector, including its digital one, and its cooperation with other sectors. 1.3.3. Expected result(s) and impact Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted. The proposed revision of the ECoC’s legal basis is expected to have a positive social, economic, environmental and international impact. Social impact: The revised ECoC action is expected to strengthen the sense of European identity and belonging, broadening access to and participation in culture. In particular, it will benefit people in rural and less-visible regions and encourage more young people to get involved. It will also support initiatives aimed at involving children and young people. It will support social cohesion, intercultural and intergenerational dialogue and democratic engagement in the EU and beyond. Economic impact: By improving the visibility and reach of the ECoC, the initiative is likely to boost local cultural tourism, stimulate innovation and regional development, and create jobs, especially in small and medium-sized cultural businesses. Environmental impact: The revised framework will integrate sustainability more explicitly into the selection and monitoring processes, encouraging cities to adopt green practices in management, visitor engagement and operations. This will EN 3 EN  contribute to raising awareness of climate issues through cultural narratives and boosting the role of culture in advancing the green transition. International impact: The revised framework will primarily focus on Member States, as is currently the case, in line with the instrument providing direct financial support to the ECoC at EU level (the Creative Europe programme until 2027 and then its successor). However, EU external action priorities will also be taken into account to ensure that the revised framework plays a role in EU enlargement policy, cultural diplomacy and international cultural relations. UN Sustainable Development Goals (SDGs): The initiative will contribute positively to several SDGs, in particular: SDG 4 (Quality education); SDG 5 (Gender equality); SDG 8 (Decent work and economic growth); SDG 10 (Reduced inequalities); SDG 11 (Sustainable cities and communities); SDG 13 (Climate action); SDG 16 (Peace, justice and strong institutions); SDG 17 (Partnerships for the goals). 1.3.4. Indicators of performance Specify the indicators for monitoring progress and achievements. N/A. The ECoC action does not have its own funds. Its budget will stem from the successor to the Creative Europe programme. Each designated city carries out its own performance evaluation, based on Commission guidelines which will be reviewed once the legal basis is adopted. 1.4. The proposal/initiative relates to:  a new action  a new action following a pilot project / preparatory action34  the extension of an existing action  a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action 1.5. Grounds for the proposal/initiative 1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for roll-out of the implementation of the initiative The ECoC action will continue to highlight the richness and diversity of European cultures and the features they share, promote greater mutual understanding between people and foster the contribution of culture to the long-term development of cities. 1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g. coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise created by Member States alone. Reasons for action at EU level (ex ante) National governments play a central role in protecting and promoting their national cultures and heritage. However, the first interim evaluation of the European Capitals of Culture Action 2020-2033 found that the ECoC adds significant value by offering a European-level framework that highlights the international significance of the 34 As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation. EN 4 EN  selected cities. It also strengthens the role of those cities in promoting the diversity of cultures in Europe and their common traits, and in promoting shared European values, history and identity. Expected generated EU added value (ex post) The action will improve voluntary cooperation, knowledge transfer and visibility between cities across the EU and beyond. The ECoC title has been awarded three times to cities outside the EU and will be given again in 2030 and 2033 to a city in an EFTA/EEA country, a candidate country or a potential candidate participating in the EU’s Creative Europe programme. The ECoC action supports national efforts by integrating them into a coherent EU strategy, helping to align cultural initiatives with broader EU priorities, such as youth engagement, sustainability and digital innovation. This initiative also promotes a more balanced geographic representation. The external aspect of the ECoC action aligns with broader EU efforts to strengthen enlargement policies, promote cultural diplomacy and foster international cultural relations. Renewing the legal basis will strengthen the initiative’s capacity to support cities more effectively, increase flexibility in its design and improve its long-term coherence and impact. This will ensure that the EU continues to play a constructive and complementary role in the cultural and heritage landscape. 1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past The first interim evaluation of the 2020-2033 ECoC action shows that it is a successful flagship action with substantial cost-effectiveness for the EU due to its very limited impact on the EU budget. Moreover, the initiative can transform the candidate cities and selected cities. This is because the cities must engage in long- term planning and incorporate culture into local city policies to be considered for the title. The action is also consistent with other EU initiatives (e.g. the Creative Europe programme), facilitates sharing EU values, and supports the movement of European cultural professionals and artists and the circulation of their works across the EU and beyond. After 40 years, the action is still sought after by cities and wider areas looking to develop themselves through culture. However, to ensure its continued relevance in the future, it is necessary to update the action, taking into account emerging trends, such as the increasing number of smaller cities competing for the title. European dimension: It is a key aspect of the ECoC action (and one of the criteria for selecting title holders), but it is not often fully understood by many stakeholders. The evaluation recommends that the Commission explore ways to better explain this aspect to stakeholders. Long-term knowledge: There is a candidate cities’ network called Culture Next, set up in 2017, that includes current and former cities, regardless of whether they were awarded the title. However, there is no formal ECoC network, so there is risk of knowledge not being shared between newly appointed and previous title holders. The Commission could investigate how to promote knowledge-sharing in the ECoC community to maximise the initiative’s full potential, particularly its European dimension. Communication: There are currently no EU-level communication campaigns led by the Commission or other EU institutions to promote the ECoC cities. This hampers EN 5 EN  the initiative’s visibility and impact, and public awareness of it. The ECoC could benefit from EU communication efforts to support and complement the work of the title-holding cities, with input from Member States. Appointing ECoC ambassadors, such as Commissioners or MEPs could also strengthen the initiative. 1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with other appropriate instruments The European Capitals of Culture (ECoC) action will stem from the successor to the Creative Europe programme (currently the proposal for the AgoraEU programme), which is part of the 2028-2034 multiannual financial framework proposal. The ECoC action is aligned with the objectives of the Culture Compass for Europe and builds on several key policy initiatives, including the Commission’s New European Agenda for Culture, the Council’s EU work plans for culture, the Joint Communication ‘Towards an EU strategy for international cultural relations’, and the European Framework for Action on Cultural Heritage. The Union action also aligns with European initiatives such as the New European Bauhaus, the European Heritage Label and the EU Agenda for Cities. It is also in line with the Rome Declaration of March 2017, where the Member States and EU institutions envisioned a Union ‘where citizens have new opportunities for cultural and social development and economic growth […]; a Union which preserves our cultural heritage and promotes cultural diversity’. In addition, it aligns with the European Democracy Shield and the strategy on intergenerational fairness. The ECoC action will also be in line with the European strategy for sustainable tourism. Candidate cities are encouraged to explore the possibility, if applicable, of seeking financial support from Union programmes and funds, especially the AgoraEU programme and the European Fund for economic, social and territorial cohesion, agriculture and rural, fisheries and maritime, prosperity and security, channelled through the National and Regional Partnership Plans, as well as subsequent programmes. 1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for redeployment N/A EN 6 EN  1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact  limited duration –  in effect from 01.01.2034 to 31.12.2047 –  financial impact from 2034 to 2047 for commitment appropriations and from 2034 to 2047 for payment appropriations.  unlimited duration – Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY, – followed by full-scale operation. 1.7. Method(s) of budget implementation planned  Direct management by the Commission –  by its departments, including by its staff in the Union delegations; –  by the executive agencies  Shared management with the Member States  Indirect management by entrusting budget implementation tasks to: –  third countries or the bodies they have designated –  international organisations and their agencies (to be specified) –  the European Investment Bank and the European Investment Fund –  bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation –  public law bodies –  bodies governed by private law with a public service mission to the extent that they are provided with adequate financial guarantees –  bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with the implementation of a public-private partnership and that are provided with adequate financial guarantees –  bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on European Union, and identified in the relevant basic act – bodies established in a Member State, governed by the private law of a Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with sector-specific rules, with the implementation of Union funds or budgetary guarantees, to the extent that such bodies are controlled by public law bodies or by bodies governed by private law with a public service mission, and are provided with adequate financial guarantees in the form of joint and several liability by the controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for each action, limited to the maximum amount of the Union support. Comments The action will be implemented under direct management by the Commission, with parts potentially delegated to a programme implementing body. EN 7 EN  2. MANAGEMENT MEASURES 2.1. Monitoring and reporting rules N/A. Each designated city carries out its own performance evaluation, based on Commission guidelines which will be reviewed once the legal basis has been adopted. The Commission will submit to the European Parliament, the Council , European Economic and Social Committee and the European Committee of the Regions the following reports, based on those evaluations and accompanied, if appropriate, by relevant proposals: (a) an initial interim report; (b) a second interim report; (c) an ex post report. 2.2. Management and control system(s) 2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed N/A. The budget of the ECoC action will stem from the successor to the Creative Europe programme. 2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up to mitigate them The Commission awards and pays a symbolic prize to each designated city that has fulfilled the commitments they made during the bidding process and has a legacy plan with a European dimension. The prize is a fixed amount paid in two instalments after several monitoring meetings carried out by an independent expert panel. 2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the expected levels of risk of error (at payment & at closure) N/A. Each designated city carries out its own performance evaluation, based on Commission guidelines which will be reviewed once the legal basis is adopted. 2.3. Measures to prevent fraud and irregularities The respective services will continue to apply their anti-fraud strategy – in line with the Commission’s Anti-Fraud Strategy (CAFS) – to ensure, inter alia, that their internal anti-fraud related controls are fully aligned with the CAFS, and that their fraud risk management approach is geared to identify fraud risk cases and provide adequate responses. The anti-fraud strategies currently in place enable fraud risk to be addressed, mainly via measures to prevent irregularities which are then escalated in the event of fraud detection. EN 8 EN  3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE 3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s) affected • Existing budget lines In order of multiannual financial framework headings and budget lines. Comment: N/A. The ECoC action does not have its own funds. Its budget will stem from the successor to the Creative Europe programme. Type of Budget line expenditure Contribution Heading of from multiannual candidate from From financial Number countries Diff./Non- EFTA other other assigned framework and diff.35. countries third revenue 36 potential countries candidates 37 2 06 01 02 Support expenditure for Non-diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO ‘AgoraEU’ 2 06 03 01 Creative Europe – Culture Diff. YES/NO YES/NO YES/NO YES/NO 35 Diff. = Differentiated appropriations / Non-diff. = Non-differentiated appropriations. 36 EFTA: European Free Trade Association. 37 Candidate countries and, where applicable, potential candidates from the Western Balkans. EN 9 EN  3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations 3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for illustrative purposes only and does not pre-judge the next multiannual financial framework. The source of financing and scope of Union financial commitments in the post-2027 period remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on future MFFs and shall subsequently be determined through the annual budgetary procedure. All appropriations and staffing allocations as of 2028 are indicative. 3.2.1.1. Appropriations from voted budget N/A. EUR million (to three decimal places) Heading of multiannual financial framework Number 2 Year Year Year Year Year Year TOTAL DG: EAC 2034-2047 2034 2035 2036 2037 2038 2039-2047 Operational appropriations Commitments (1a) 6.45 9.45 6.45 9.7 6.45 64.55 103.05 Budget line 06 03 01 Creative Europe - Culture Payments (2a) 4.45 4.45 8.45 6.45 9.7 65.30 98.8 Appropriations of an administrative nature financed from the envelope of specific programmes Budget line (3) 0.000 TOTAL appropriations Commitments =1a+1b+3 6.45 9.45 6.45 9.7 6.45 64.55 103.05 for DG EAC Payments =2a+2b+3 4.45 4.45 8.45 6.45 9.7 65.30 98.8 3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues N/A. 3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies) N/A. EN 10 EN  3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for illustrative purposes only and does not pre-judge the next multiannual financial framework. The source of financing and scope of Union financial commitments in the post-2027 period remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on future MFFs and shall subsequently be determined through the annual budgetary procedure. All appropriations and staffing allocations as of 2028 are indicative. 3.2.3.1. Appropriations from voted budget (in EUR million) Year Year Year Year Year TOTAL VOTED APPROPRIATIONS 2034 2035 2036 2037 2038-2047 2034 - 2047 HEADING 4 Human resources 1.005 1.005 1.005 1.005 10.050 14.070 Other administrative expenditure 0.015 0.215 0.015 0.215 1.150 1.610 Subtotal HEADING 4 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680 Outside HEADING 4 Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 Other expenditure of an administrative 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 nature Subtotal outside HEADING 4 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 TOTAL 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680 3.2.3.3. Total appropriations (in EUR million) TOTAL VOTED Year Year Year Year Year APPROPRIATIONS + TOTAL EXTERNAL ASSIGNED 2034 2035 2036 2037 2038-2047 2034 - 2047 REVENUES HEADING 4 Human resources 1.005 1.005 1.005 1.005 10.050 14.070 Other administrative expenditure 0.015 0.215 0.015 0.215 1.150 1.610 Subtotal HEADING 4 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680 Outside HEADING 4 Human resources 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 Other expenditure of an administrative 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 nature Subtotal outside HEADING 4 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 0.000 TOTAL 1.020 1.220 1.020 1.220 11.200 15.680 3.2.4. Estimated requirements of human resources The estimated impact on expenditure and staffing for 2028 and beyond is added for illustrative purposes only and does not prejudge the next multiannual financial framework. The source of financing and scope of Union financial commitments in the post-2027 period remain subject to the outcome of interinstitutional negotiations on the 2028-2034 MFF and EN 11 EN  shall subsequently be determined through the annual budgetary procedure. All appropriations and staffing allocations as of 2028 are indicative. 3.2.4.1. Financed from voted budget Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs) Year Year Year Year Year Year VOTED APPROPRIATIONS 2034 2035 2036 2037 2038 2039-2047  Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation 3 3 3 3 3 3 Offices) 20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0 0 0 Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0 0 • External staff (inFTEs) 20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 4 4 4 4 4 4 20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 Admin. Support - at Headquarters 0 0 0 0 0 0 line [XX.01.YY.YY] - in EU Delegations 0 0 0 0 0 0 01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0 Other budget lines (specify) - Heading 4 0 0 0 0 0 0 Other budget lines (specify) - Outside Heading 4 0 0 0 0 0 0 TOTAL 7 7 7 7 7 7 3.2.4.2. Financed from external assigned revenues N/A. 3.2.4.3. Total requirements of human resources TOTAL VOTED APPROPRIATIONS Year Year Year Year Year Year + 2039- EXTERNAL ASSIGNED REVENUES 2034 2035 2036 2037 2038 2047  Establishment plan posts (officials and temporary staff) 20 01 02 01 (Headquarters and Commission’s Representation 3 3 3 3 3 3 Offices) 20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 01 (Indirect research) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 11 (Direct research) 0 0 0 0 0 0 Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0 0 • External staff (inFTEs) 20 02 01 (AC, END from the ‘global envelope’) 4 4 4 4 4 4 20 02 03 (AC, AL, END and JPD in the EU Delegations) 0 0 0 0 0 0 Admin. Support - at Headquarters 0 0 0 0 0 0 line [XX.01.YY.YY] - in EU Delegations 0 0 0 0 0 0 01 01 01 02 (AC, END - Indirect research) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 12 (AC, END - Direct research) 0 0 0 0 0 0 EN 12 EN  Other budget lines (specify) - Heading 4 0 0 0 0 0 0 Other budget lines (specify) - Outside Heading 4 0 0 0 0 0 0 TOTAL 7 7 7 7 7 7 Considering the overall strained situation in Heading 4, in terms of both staffing and the level of appropriations, the human resources required will be met by staff from the DG who are already assigned to the management of the action and/or have been redeployed within the DG or other Commission services. The staff required to implement the proposal (in FTEs): To be covered by Exceptional additional staff* current staff available in the Commission services To be financed To be financed To be financed under Heading 4 from BA line from fees or Research Establishment 3 N/A plan posts External staff 4 (CA, SNEs, INT) Description of tasks to be carried out by: Officials and Ensure the overall coherence of the action and provide the necessary support to the temporary staff designated ECoC; Ensure the coordination between the Member States and the panel; Ensure the supervision and coordination of the panel; Ensure the supervision of the competitions in the Member States Coordinate the competitions in third countries. External staff Establish guidelines to assist with the selection and monitoring procedures - including the European dimension - in close cooperation with the panel; Provide technical support to the panel; Publish, on its website, all reports of the panel. Make public all relevant information and contribute to the visibility of the action at European and international level; Foster the exchange of experience and good practices between past, present and future cities holding the title, as well as candidate cities, and promote a wider dissemination of the cities’ evaluation reports and lessons learned; Provide cities with support for preparing applications, implementing their programmes, and building on their ECoC experience, including integrating it into long-term urban and EN 13 EN  policy planning, whether or not they have been awarded the title; Develop targeted communication activities to enhance the visibility and reach of the ECoC action within and beyond Europe; Provide information about existing European funds to the development of projects by cities including mentoring and training. 3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments N/A. 3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework The proposal/initiative is consistent with the proposal for the 2028-2034 MFF. 3.2.7. Third-party contributions The proposal/initiative: –  does not provide for co-financing by third parties –  provides for the co-financing by third parties estimated below: Appropriations in EUR million (to three decimal places) Year Year Year Year Total 2024 2025 2026 2027 Specify the co-financing body TOTAL appropriations co- financed 3.3. Estimated impact on revenue –  The proposal/initiative has no financial impact on revenue. –  The proposal/initiative has the following financial impact: –  on own resources –  on other revenue –  please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines EUR million (to three decimal places) Appropriations Impact of the proposal/initiative38 available for the Budget revenue line: current financial year Year 2024 Year 2025 Year 2026 Year 2027 Article …………. For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected. N/A. 38 As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20 % for collection costs. EN 14 EN  Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other information). N/A. EN 15 EN  4. DIGITAL DIMENSIONS 4.1. Requirements of digital relevance Requirement 1 (R1): As stated in Article 16(2)(a) of the proposal, […] make public all relevant information and contribute to the visibility of the action at European and international levels. The players affected or concerned by this requirement are the European Commission, national authorities and beneficiaries. The high-level process affected is ‘dissemination’. 4.2. Data The data provided is related to the ECoC action’s information, news and results and comes from public reports or cities’ application forms. 4.3. Digital solutions The digital solution envisaged is a dissemination platform, in line with the proposal’s Article 16. The platform’s main mandated functions are the dissemination of the action’s information, news and results. The managing bodies will be the European Commission and a possible programme implementing body. Accessibility will be catered for and reusability will be considered in accordance with Commission standards. The platform will leverage the use of artificial intelligence, if applicable, adhering to the precautionary principle. If leveraging AI, the European Commission will ensure compliance with the AI Act. Without prejudice to Regulation (EU) 2016/679, the European Commission will ensure the security, integrity, authenticity and confidentiality of the data collected and stored for the purpose of this regulation. 4.4. Interoperability assessment N/A. 4.5. Measures to support digital implementation N/A. EN 16 EN EUROPEAN COMMISSION Brussels, 10.9.2026 COM(2026) 455 final ANNEX ANNEX to the Proposal for a DECISION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL renewing a Union action for the European Capitals of Culture for the years 2034 to 2047 and repealing Decision No 445/2014/EU EN EN  ANNEX Order of entitlement to nominate a European Capital of Culture 2034 Croatia Romania 2035 Ireland Greece EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate, or third country associated to the ‘Creative 2036 Lithuania Austria Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture. 2037 Hungary Luxembourg EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate, or third country associated to the ‘Creative 2038 Estonia Germany Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture. 2039 Latvia Finland 2040 Slovakia Portugal EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate, or third country associated to the ‘Creative 2041 Slovenia France Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture. 2042 Czechia Sweden 2043 Poland Denmark EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate, or third country associated to the ‘Creative 2044 Cyprus Italy Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture. 2045 Malta Belgium 2046 Bulgaria Spain EFTA/EEA country, candidate country or potential candidate, or third country associated to the ‘Creative 2047 Netherlands Europe – Culture’ strand of the AgoraEU programme or to the subsequent Union programmes supporting culture. EN 1 EN EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 455 final 2026/0259 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL (EMPs kohaldatav tekst) ET ET  SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Euroopa kultuuripealinnade algatus loodi 1985. aastal valitsustevahelise algatusena. Algatuse tõhustamiseks muudeti see 1999. aastal ametlikult Euroopa Liidu meetmeks. Kehtestati uued kriteeriumid ja valikumenetlused, koostati liikmesriikide kronoloogiline loetelu, milles liikmesriigid on esitatud tiitlikandjaks nimetamise järjekorras, ning taotluste hindamiseks loodi sõltumatutest ekspertidest koosnev Euroopa valikukomisjon (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta otsus nr 1419/1999/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2005–20191). Eeskirju uuendati esimest korda 2006. aastal, et algatuse tõhusust suurendada, st ergutada linnadevahelist konkurentsi ja parandada kandideerimise kvaliteeti. Nende uute eeskirjadega kehtestati ka mitmesugused meetmed, et toetada linnu ettevalmistustes, sealhulgas seireprotsess (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse kultuurisündmusega “Euroopa kultuuripealinn“ seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 20192). Praegu kehtiv õiguslik alus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 445/2014/EL3) võeti vastu 2014. aastal. Otsus nr 445/2014/EL kaotab kehtivuse 2033. aastal. Praegu kuulutatakse tiitlikonkurss välja kuus aastat varem, et anda linnadele piisavalt aega ettevalmistusteks enne tiitliaasta algust. Seepärast tuleks 2027. aastal vastu võtta uus õiguslik alus Euroopa kultuuripealinnade meetme jätkamiseks, et tagada sujuv üleminek 2034. aastal. Uue õigusraamistiku eesmärk on tagada algatuse jätkuv asjakohasus ja võtta samal ajal arvesse vajadust lihtsustamismeetmete järele. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Algatus on kooskõlas ühise poliitilise kohustusega kaitsta, edendada ja toetada kultuuri Euroopas, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonis „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“, ning algatusega „Euroopa kultuurikompass“4. See on kooskõlas selliste Euroopa algatustega nagu „Uus Euroopa Bauhaus“5 ja UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise 2005. aasta konventsioon, mille osalised liit ja selle liikmesriigid on, ning 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioon, milles liikmesriigid ja ELi institutsioonid esitasid oma visiooni liidust, „kus kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks [...]; liidust, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Algatus on kooskõlas nõukogu strateegilise tegevuskavaga 2024– 2029, milles võetakse kohustus edendada ELi kultuurilist mitmekesisust ja kultuuripärandit6. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Algatus on kooskõlas komisjoni 2024.–2029. aasta üldiste poliitiliste prioriteetidega, milleks on muu hulgas 1) inimeste toetamine ning ühiskonna ja sotsiaalse mudeli tugevdamine, 2) demokraatia kaitsmine ja väärtuste hoidmine, 3) Euroopa kestlik heaolu ja konkurentsivõime ning 4) globaalne Euroopa. 1 EÜT L 166, 1.7.1999, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1999/1419/oj. 2 ELT L 304, 3.11.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/1622/oj. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinna“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 4 Euroopa kultuurikompass (COM(2025) 785). 5 Uus Euroopa Bauhaus – visioonist teostuseni (COM(2025) 1026). 6 Nõukogu strateegiline tegevuskava 2024–2029. ET 1 ET  2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklil 167. Artikli 167 lõikega 1 on ette nähtud, et „liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit“. Artikli 167 lõike 2 kohaselt peaks liit ergutama ka liikmesriikidevahelist koostööd kultuuri valdkonnas ning vajaduse korral toetama ja täiendama nende tegevust. • Subsidiaarsus/proportsionaalsus Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ rakendatakse peamiselt kohalikul ja riiklikul tasandil. Hindamine ja avalik konsultatsioon näitasid siiski, et liidul on oluline roll liikmesriikidevahelises koordineerimises, et tagada ühiste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide kohaldamine, eelkõige seoses meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ valiku- ja seiremenetlustega. Liit toetab väljavalitud linnade ettevalmistusi ka Euroopa eksperdikomisjoni soovituste, linnade vahel parimate tavade vahetamise ja Melina Mercouri auhinna raames antava rahalise toetuse kaudu. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide vahehindamine Komisjoni töö seoses ettepanekuga meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ kohta pärast 2033. aastat põhineb paljudel eri sisenditel. Aastatel 2024–2025 tehti meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–20337 esimene vahehindamine. Hindamine hõlmas aastatel 2013–2023 Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandnud linnu ja ajavahemikuks 2020–2028 kandideerinud linnu ning selle käigus tehti kindlaks algatuse rakendamisel tehtud edusammud ja saadud õppetunnid. On oluline märkida, et kõigis põhiküsimustes olid hindamiste käigus kogutud tõendid ja andmed ning konsultatsiooniprotsessi käigus väljendatud seisukohad suures osas sarnased. See võimaldas komisjonil teha mitmeid olulisi järeldusi meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleviku kohta. Ollakse üksmeelel, et meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on äärmiselt edukas, ning toetatakse väga kindlalt selle jätkumist pärast 2033. aastat. On selge, et Euroopa kultuuripealinnade meetmest on saanud nii ulatuse kui ka haarde poolest üks Euroopa ulatuslikumaid kultuurialgatusi. Lisaks on see kujunenud liidu üheks kõige nähtavamaks ja mainekamaks algatuseks ja ettevõtmiseks, mida Euroopa kodanikud tõenäoliselt kõige rohkem hindavad. Euroopa kultuuripealinnade meede võib tuua linnadele palju kasu, kui tegevusi planeeritakse hoolikalt. Tegemist on eelkõige kultuurisündmusega, kuid see võib tuua ka märkimisväärset sotsiaalset ja majanduslikku kasu. See kehtib eelkõige juhul, kui üritus on osa linna ja seda ümbritseva piirkonna pikaajalisest kultuuripõhisest arengustrateegiast. Samuti tuleb märkida, et kuigi kultuuripealinnaks saab asjaomasel aastal olla ainult üks linn liikmesriigi kohta, on konkursil oluline võimendav mõju uute või tõhusamate poliitikameetmete ja strateegiate väljatöötamisele isegi linnades, mis seda tiitlit ei võida. 7 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meetme „Euroopa kultuuripealinn“ esimene vahehindamine (2020–2033)“ (COM(2025) 587). ET 2 ET  Euroopa kultuuripealinnaks olemine on siiski ka keeruline. Terve aasta kestva kultuuriprogrammi korraldamine on paljunõudev ettevõtmine ja mõned kultuuripealinnad on sellest tiitlist tulenevaid võimalusi paremini ära kasutanud kui teised. Peamine tulevikuülesanne on seega tugineda praeguse kava tugevatele külgedele, aidates samal ajal igal kultuuripealinnal tiitli potentsiaali täielikult ära kasutada ning saada sellest võimalikult palju kultuurilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu. Komisjon tegi hindamise ja konsultatsioonide tulemuste põhjal kindlaks peamised probleemid, mille tõttu tuleb algatust kohandada ja ajakohastada, võttes samal ajal arvesse vajadust lihtsustamismeetmete järele. Esiteks – kuigi Euroopa mõõde on algatuse üks põhikomponente ja praegusi valikukriteeriume, on kandidaatlinnad seda sageli valesti mõistnud ja seega tähelepanuta jätnud. Teiseks – kuigi linnade taotluste hindamisel võetakse arvesse kriteeriumi „pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine“, ei ole tiitli pikaajaline mõju mõne linna puhul olnud nii täielik, kui eeldati. Suurema rõhu asetamine sellele kriteeriumile võib olla kasulik nii linnadele kui ka meetme asjakohasusele. Kolmandaks – kuna praegu puudub Euroopa kultuuripealinnadega seotud institutsiooniline võrgustik, on oht, et varasemate, praeguste ja tulevaste kandidaatlinnade ning tiitlit kandvate linnade teadmised lähevad kaduma. Neljandaks annab Euroopa Komisjon praegu Euroopa kultuuripealinnade ametliku nimetamise kohta teavet oma standardkanalite, sealhulgas pressiteadete, veebikanalite ja sotsiaalmeediapostituste kaudu. Praegu ei ole siiski ELi tasandi ühiseid teavituskampaaniaid tiitlit kandvate linnade tutvustamiseks. Selleks et meetme nähtavust ja mõju ning üldsuse teadlikkust sellest kasvatada, oleks vaja ELi institutsioonide, liikmesriikide ja tiitlit kandvate linnade koordineeritud jõupingutusi. Viiendaks ei ole kõnealused linnad ise veel kehtestanud mõõtmismehhanisme ja seega puuduvad esmased andmed tiitli mõju kohta. See muudab Euroopa kultuuripealinnade võrdlemise keeruliseks ja pärsib kogemuste edasiandmist. Kuuendaks on korduvaks probleemiks olnud riikliku ja kohaliku poliitika mõju eelarvele, mis peab kandideerimis- ja lõppetapi vahel olema võimalikult stabiilne. Poliitika on mõjutanud ka ürituse korraldamise muid aspekte. Poliitiline toetus on väga oluline, sest enamik rahalisi vahendeid on pärit avalikust sektorist ja ilma selleta ei saa linn esitada usaldusväärset kandideerimistaotlust. Samal ajal tuleb rakendusmeeskonnale tagada kunstiline sõltumatus, et kaitsta ürituse usaldusväärsust. Ja lõpuks – mitmes liikmesriigis on linnad kultuuripealinna tiitlit kandud juba mitu korda ja mõnes liikmesriigis on vaid piiratud arv tõsiseltvõetavaid kandidaate nii ulatusliku ürituse jaoks nagu Euroopa kultuuripealinnaks olemine. Tiitli kandmisel võib olla tugev negatiivne mõju piiratud ressurssidega linnale ning nõrgema Euroopa kultuuripealinna valimine võib pikas perspektiivis kahjustada Euroopa kultuuripealinna tiitli prestiiži ja väärtust. Seetõttu otsustati jätkata meedet uue õigusliku alusega, milles võetakse arvesse praegu kehtiva otsuse rakendamisel tekkinud probleeme. Lisas on esitatud liikmesriikide uus kronoloogiline loetelu. • Konsulteerimine sidusrühmadega Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimese vahehindamise raames korraldati 2024. aasta suvel avalik konsultatsioon,8 mis sisaldas mitut küsimust õigusliku aluse kohta pärast 2033. aastat. Kuulutati välja meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ käsitlev tagasisidekorje, mis kestis 3. detsembrist 2025 kuni 16. jaanuarini 2026, et koguda mitmesugustelt sidusrühmadelt arvamusi meetme õigusliku 8 Konsultatsioon: Euroopa kultuuripealinnad – 2024. aasta vahehindamine. ET 3 ET  aluse läbivaatamise kohta. See oli eelkõige suunatud (endiste, praeguste ja tulevaste) Euroopa kultuuripealinnade juhtidele, meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ korraldusasutustele liikmesriikides (st vastav kultuuriministeerium), linnade kultuurielu arengu akadeemilistele ekspertidele ja meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ eksperdirühmale, üldsusele, kultuurivõrgustikele, vabaühendustele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele. Tähtajaks saadi 26 vastust. Neid võeti arvesse tagasisidekorjele järgnenud ajurünnakus kõnealuse õigusraamistiku uuendamise üle. • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleviku üle peetud aruteludesse andsid oma panuse ka omaalgatuslikud aruanded ja uuringud sidusrühmadelt, sealhulgas võrgustikelt Culture Next9 (rahastatud programmi „Loov Euroopa“ Euroopa kultuuriorganisatsioonide võrgustike kava raames aastatel 2022–2028) ja Eurocities10. Lisaks arutati 2024. aasta aprillis ja mais Euroopa kultuuripealinnade algatuse 40. aastapäeval pikalt meetme tulevikku ja selle tulemusel avaldati valge raamat „40 recommendations from 40 years of ECoC“ (40 soovitust Euroopa kultuuripealinnade 40. tegevusaasta puhul),11 mille koostasid Chemnitz (2025) ja Nova Gorica (2025). • Mõjuhinnang Mõjuhinnangut ei koostatud alljärgnevatel põhjustel. 1) Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ mõju ulatus on piiratud. 2) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole mitmeaastase finantsraamistiku programm, sest selle kulud on integreeritud programmi „Loov Euroopa“ (või selle jätkuprogrammi). Meetmel on piiratud mõju ELi eelarvele, kuna praegu eraldatakse igale Euroopa kultuuripealinnale ainult 1,5 miljonit eurot, millele lisanduvad eksperdikomisjonide kulud. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õiguslikule alusele ei ole lisatud rahastamispaketti; see sisaldub programmi „Loov Euroopa“ õiguslikus aluses. 3) Eelmise õigusliku aluse puhul ei koostatud mõjuhinnangut. • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õigusliku aluse uuendamine annab võimaluse jätkata lihtsustamispüüdlusi ning näha ette kättesaadavamaid, kasutajasõbralikumaid ja kodanikukesksemaid meetmeid. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ uus raamistik aitab saavutada järgmist: – täiendav sihipärane toetus kandidaatlinnadele ja kultuuripealinnaks nimetatud linnadele; – tsentraliseeritum teavitustegevus, millega tagatakse kodanike suurem teadlikkus algatusest; – läbipaistvamad suunised linnade taotluste hindamiseks (eelkõige seoses Euroopa mõõtmega); – valikuküsimustiku mõistete ja keelekasutuse läbivaatamine ja selgemaks muutmine; – tihedam koostöö ja teadmiste jagamine linnade vahel, eelkõige võimaluse kaudu esitada taotlus linnade (piiriüleste) rühmadena, mille puhul üks linn koordineeriks ja juhiks kandideerimist. 9 Culture Next. 10 Eurocities. 11 40 recommendations from 40 years of ECoC. ET 4 ET  • Põhiõigused Ettepanek on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga12 ning kõigi võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise valdkonna asjakohaste ELi poliitika- ja õigusraamistikega. Linnadelt oodatakse kandideerimismenetluse käigus võetud kohustuste täitmist ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta jätkuva järgimise tagamist. 4. MÕJU EELARVELE Käesoleval otsusel, millega uuendatakse otsust nr 445/2014/EL ja milles esitatakse komisjoni uus ettepanek, ei ole otsest ja vahetut mõju eelarvele. Ettepanekuga hõlmatud ajavahemik langeb kokku mitme mitmeaastase finantsraamistikuga. Pärast 2033. aastat on meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õiguslikud ja rahalised aspektid otseselt seotud tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike sätetega. Selle alusel käsitletakse neid ka vastavate kultuuri toetavate liidu programmide, uue programmi „AgoraEU“ ja sellele järgnevate programmide raames. Üksikasjad on esitatud finants- ja digiselgituses. 12 Euroopa Liidu põhiõiguste harta, ELT C 202, 7.6.2016, lk 389, ELI: http://data.europa.eu/eli/treaty/char_2016/oj. ET 5 ET  2026/0259 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 167 lõiget 5, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) eesmärk on luua Euroopa rahvaste üha tihedam liit ning sellega antakse liidule muu hulgas ülesanne aidata kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule, ühtlasi respekteerides nende rahvuslikku ja regionaalset mitmekesisust ning samal ajal rõhutades ühist kultuuripärandit. Seoses sellega toetab ja täiendab liit vajaduse korral liikmesriikide tegevust Euroopa rahvaste kultuuri ja ajaloo alaste teadmiste parandamisel ja levitamisel. (2) Komisjoni teatises „Euroopa kultuurikompass“3 (edaspidi „kultuurikompass“) on esitatud liidu strateegiline visioon kultuuripoliitikast, millega edendatakse juurdepääsu kultuurile ja selles osalemist, kultuurilist ja keelelist mitmekesisust, ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi, tugevdades samal ajal kultuuri rolli loovuses, innovatsioonis, konkurentsivõimes ja rahvusvahelistes suhetes. (3) Ühisdeklaratsioonis „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“4 on kultuurikompassi visioon muudetud Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu ühiseks poliitiliseks kohustuseks ning see kujutab endast strateegilist raamistikku, mis seab kultuuri Euroopa identiteedi keskmesse ning rõhutab selle tähtsust üksikisikute, kogukondade ja Euroopa Liidu jaoks. (4) UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooniga,5 mis jõustus 18. märtsil 2007 ja millega liit on ühinenud, soovitakse 1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Euroopa kultuurikompass (COM(2025) 785). 4 ELT C, C/2026/3440, 25.6.2026, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2026/3440/oj. 5 UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon. ET 6 ET  kaitsta ja edendada kultuurilist mitmekesisust, soodustada kultuuridevahelist suhtlust ning suurendada kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil teadlikkust kultuurilise mitmekesisuse väärtusest. (5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL,6 millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033, tuleks kehtetuks tunnistada. Samas tuleks selle sätteid jätkuvalt kohaldada kõigi juba nimetatud või nimetamist ootavate kultuuripealinnade suhtes kuni aastani 2033. (6) Kultuurikompassi käsitlevas teatises tunnistatakse kultuuri taaselustavat rolli linnakeskkonnas 2033. aasta järgsel ajal ning tunnustatakse Euroopa kultuuripealinnade rolli kultuuripõhisele ja kaasavale linnade ja piirkondade ümberkujundamisele ning nende taaselustamisele kaasaaitamisel kogu Euroopas. Kultuur on sotsiaalse sidususe, majanduskasvu, innovatsiooni, territooriumide atraktiivsuse ja kestliku arengu üks liikumapanevaid jõude. (7) Liidu tasandi meetmed kultuuri valdkonnas peaksid tuginema olemasolevatele algatustele, nagu nõukogu ELi kultuurivaldkonna töökavad, ühisteatis „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“,7 Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik8 ja 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsioon,9 ning olema tihedalt kooskõlas Euroopa kultuurikompassi ja ühisdeklaratsiooni „Euroopa kultuuri heaks, kultuur Euroopa heaks“ eesmärkidega. (8) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ peaks olema kooskõlas asjakohaste Euroopa algatustega, nagu uus Euroopa Bauhaus,10 Euroopa kultuuripärandi märgis, ELi linnapoliitika tegevuskava,11 Euroopa demokraatia kaitsekilp12 ja põlvkondadevahelise õigluse strateegia13. 11. mail 2026 vastu võetud nõukogu soovituses liikmesriikidele uue Euroopa Bauhausi kohta kutsutakse nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles tugevdama meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ viisil, millega luuakse koostoime algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ väärtuste ja põhimõtetega, millega toetatakse kogu Euroopa linnade naabruskondade kestlikku, kaasavat ja kvaliteedist juhinduvat arengut, ümberkujundamist või taaselustamist. (9) Esimene vahehindamine14 ja 2024. aasta suvel toimunud avalik konsultatsioon15 näitasid, et „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopas laiahaardeline kultuurialgatus, mida inimesed kõrgelt hindavad. Pärast 40 aastat on „Euroopa kultuuripealinnad“ jätkuvalt edukas juhtmeede, millega edendatakse kultuuri- ja loomemajandust, suurendatakse tiitlit kandvate linnade rahvusvahelist nähtavust ning toetatakse kultuuri 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsus nr 445/2014/EL, millega kehtestatakse liidu meede „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2020–2033 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1622/2006/EÜ (ELT L 132, 3.5.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2014/445(1)/oj). 7 Ühisteatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ (JOIN/2016/029 final). EUR-Lex– 52016JC0029 – ET – EUR-Lex. 8 Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistik (SWD(2018) 491 final). 9 Rooma deklaratsioon. 10 Komisjoni teatis „Uus Euroopa Bauhaus – visioonist teostuseni“ (COM(2025) 1026) ja nõukogu soovitus algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ kohta. 11 ELi linnapoliitika tegevuskavamajanduskasvu ja heaolu edendamiseks (COM(2025) 739). 12 Euroopa demokraatia kaitsekilp: tugevate ja vastupanuvõimeliste demokraatlike riikide võimestamine“ (JOIN(2025) 791 final). 13 Põlvkondadevahelise õigluse strateegia. 14 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Meetme „Euroopa kultuuripealinn“ esimene vahehindamine (2020–2033)“ (COM(2025) 587). 15 Euroopa kultuuripealinnad – 2024. aasta vahehindamine. ET 7 ET  kaudu maa- ja linnaarengut. See on kulutõhus meede, millega võimendatakse avaliku ja erasektori rahastust ning mis toimib sotsiaalse ja majandusliku arengu katalüsaatorina, eriti kui see on lõimitud pikaajalistesse kohalikesse ja piirkondlikesse strateegiatesse. Sellega seoses tuleks meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ rakendamist jätkata ja seda ajakohastada, et võtta arvesse esilekerkivaid suundumusi. Seepärast tuleks meedet uuendada ja kehtestada see 2033. aastale järgnevaks perioodiks. (10) Lisaks Euroopa kultuurilise mitmekesisuse ja ühise pärandi tutvustamisele aitab Euroopa kultuuripealinna tiitel (edaspidi „tiitel“) linnadel rikastada kultuurielu, tugevdada kultuuri- ja loomemajandust, parandada juurdepääsu kultuuriväärtustele ja nende nähtavust, toetada pikaajalist linnaarengut ning edendada kuuluvustunnet ja kultuuridevahelist dialoogi. (11) Käesoleva otsusega kehtestatava meetme eesmärk peaks olema täielikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega kehtestatakse programm AgoraEU)16 eesmärkidega ja programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuuna17 erieesmärkidega. (12) Meetme eesmärkide saavutamiseks peaksid tiitlit kandvad linnad tugevdama kultuurisektori innovatsiooni- ja digisuutlikkust, looma tugevad sidemed kultuuri ja muude asjakohaste sektorite vahel, nagu haridus, teadusuuringud, keskkond, linnaareng, sport ja kestlik kultuuriturism kooskõlas Euroopa kestliku turismi strateegiaga, kasutama meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ kestliku kohaliku arengu, tervisliku ja keskkonnahoidliku linnakeskkonna katalüsaatorina18 ning suurendama kultuuri kaudu linnade rahvusvahelist nähtavust. Samuti peaksid nad edendama sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, parandama juurdepääsu kultuurile ja selles osalemist, tagama inimeste, eelkõige laste, noorte, puuetega inimeste ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste võimalikult laialdase kaasamise kultuuriprogrammi ettevalmistamisse ja rakendamisse, austades samal ajal täielikult kunstivabadust, kultuuri väljendusvormide mitmekesisust ja loovisikute ning kultuuri- ja loometöötajate töötingimuste parandamist. (13) Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ eeldab tiitlit taotlevatelt ja tiitlit kandvatelt linnadelt märkimisväärseid jõupingutusi, sealhulgas kõrgetasemelise aastase kultuuriprogrammi ettevalmistamist ja elluviimist ning pikaajalist planeerimist, mille eesmärk on saavutada meetme püsiv pikaajaline mõju. Seetõttu vajavad linnad asjakohast tuge ja nõu ning asjakohaseid vahendeid ja suuniseid. Komisjon peaks koordineerima asjakohast tegevust, et aidata maksimeerida meetme püsivat mõju. (14) Tiitlikonkursid peaksid toimuma igal aastal kahes eri liikmesriigis vastavalt lisas esitatud kronoloogilisele ajakavale (edaspidi „ajakava“), millega tagatakse Euroopa kultuuripealinnade õiglane jaotus kõigi liikmesriikide vahel. Asjaomastel aastatel peaks konkurss olema avatud ka programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega seotud EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide ning kolmandate riikide linnadele, tingimusel et iga osalemiskõlblik riik võib 2034.–2047. 16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 programm AgoraEU ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) 2021/692 ja (EL) 2021/818, COM(2025) 550 final (sõltub mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest). 17 Nimi sõltub mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste tulemustest. 18 Sellega seoses tuleks soodustada koostoimet ka muude liidu algatustega, millega tunnustatakse linnade kestlikkust, nagu Euroopa rohepealinna auhind ja Euroopa rohelise lehe auhind. ET 8 ET  aastal tiitli võita ainult üks kord. Sel viisil tuuakse need riigid Euroopa kultuuride ühiseid aspekte esile tõstes liidule lähemale, nagu kinnitavad varasemad kogemused. Vääramatu jõu või liidu laienemise korral peaks komisjonil olema võimalik lisa muuta. (15) Selleks et tagada tõhus ja õigeaegne reageerimine vääramatu jõu või liidu laienemise juhtumitele, tuleks komisjonile kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi vajalikke konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega19. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist. (16) Tiitel peaks antama üksnes linnadele või piiriülestele linnarühmadele, olenemata nende suurusest. Laiema avalikkuseni jõudmiseks ja tiitli mõju suurendamiseks võivad linnad kaasata neid ümbritseva piirkonna. (17) Tiitli andmisel tuleks lähtuda tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogrammi olemasolust. Selline kultuuriprogramm tuleks kavandada spetsiaalselt tiitliaasta jaoks ja see peaks olema osa pikaajalisest strateegiast. (18) Valikumenetlus tuleks korraldada kahes etapis (eelvalik ja valik) ning selle peaks läbi viima sõltumatute ekspertide komisjon. See õiglane ja läbipaistev korraldus on võimaldanud linnadel oma taotlusi eelvaliku ja valikuetapi vahel täiustada, tuginedes eksperdikomisjonilt saadud nõuannetele. Lisaks tuleks meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ järjepidevuse ning kogemuste ja oskusteabe edasiandmise tagamiseks asendada eksperdid järk-järgult. (19) Jätkuvalt tuleks tagada liikmesriikide määratud ekspertide osalemine, võimaldades liikmesriikidel nimetada valiku- ja seiremenetlusi läbiviivasse eksperdikomisjoni kuni kaks eksperti. (20) Valikukriteeriumid peaksid andma kandidaatlinnadele suuniseid eesmärkide ja nõuete kohta, mida nad peavad tiitli saamiseks täitma. Kuigi suuremat tähelepanu tuleks pöörata kestlikkusele, pikaajalisele planeerimisele ja digiligipääsetavusele, peaks Euroopa mõõtmest saama üldkriteerium, nagu soovitati meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimeses vahehindamises. (21) Kandidaatlinnad peaksid asjakohasel juhul uurima võimalust taotleda rahalist toetust muudest asjakohastest liidu programmidest ja fondidest, eelkõige programmist „AgoraEU“ ning Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondist, mida suunatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu, ning jätkuprogrammidest. (22) Kultuuripealinnaks nimetamise ja tiitliaasta vahele jääv ettevalmistusetapp on Euroopa kultuuripealinna edu jaoks otsustava tähtsusega. Hindamised ja sidusrühmadega konsulteerimine näitasid, et varasemate õigusraamistike kohased toetusmeetmed olid 19 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj). ET 9 ET  väga väärtuslikud ning neid tuleks edasi arendada ja koordineerida varasemate, praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate linnade ning kandidaatlinnade vahel koostöös Euroopa Komisjoniga, toetades linnade võrgustikku kogemuste ja teadmiste vahetamiseks. (23) Euroopa kultuuripealinna tiitel ja Melina Mercouri auhind, mis tuleks välja maksta kahe maksena, on tugeva sümboolse väärtusega. Tiitlit kandvatelt linnadelt oodatakse kandideerimismenetluse käigus võetud kohustuste täitmist ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta jätkuva järgimise tagamist20. Seepärast tuleks tiitli ja auhinna andmisel kohaldada rangeid ja selgeid tingimusi ning tuleks kehtestada raamistik nende vajaduse korral äravõtmiseks, kui tiitlikandja ei täida enam kriteeriume või taotluses esitatud projekti ja töökava. (24) Tiitlit kandvad linnad peaksid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta lõpuni tagama, et kõigil üritustel, tegevustel ja teabematerjalidel oleks selgelt esitatud ELi logo koos Euroopa kultuuripealinna ühise logoga ja asjakohasel juhul ELi lipp. Nad peaksid alati viitama sellele, et „Euroopa kultuuripealinnad“ on Euroopa Liidu rahastatav meede, ja selgelt näitama Euroopa Komisjoni osalust. (25) Linnad ise peaksid jätkuvalt olema hindamisprotsessis peamised osalejad, et tagada asjakohaste lähteandmete kogumine kohalikul tasandil, eelkõige seoses tiitli mõjuga. (26) Kuna käesoleva otsuse eesmärke, nimelt kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühiseid jooni ja toetada linnade pikaajalist arengut kultuuri abil, ei ole võimalik liikmesriikide tasandil piisavalt saavutada, võttes eelkõige arvesse vajadust valimiseks ja seireks vajalike ühiste, selgete ja läbipaistvate kriteeriumide ja menetluste ning põhjaliku liikmesriikidevahelise koordineerimise järele, küll aga saab neid meetme ulatuse tõttu ja soovitud mõju arvesse võtmiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Meetme pikendamine Liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ (edaspidi „meede”) pikendatakse aastateks 2034– 2047. Artikkel 2 Eesmärgid 1. Meetme üldeesmärgid on järgmised: a) kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning suurendada Euroopa ühtsesse kultuuriruumi kuulumise tunnet ja edendada liidu alusväärtusi; 20 Euroopa liidu põhiõiguste harta. ET 10 ET  b) edendada kultuuri panust linnade kestlikku ja kaasavasse arengusse kooskõlas nende vastavate strateegiate ja prioriteetidega, rikastades samal ajal nende kultuurielu, tugevdades nende kultuuri- ja loomeökosüsteeme ning suurendades nende kultuuriväärtuste, pärandi ja väljendusvormide nähtavust, kättesaadavust ja mitmekesisust. 2. Meetme erieesmärgid on järgmised: a) suurendada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas riikidevahelise koostöö kaudu, kasvatades seeläbi linnade rahvusvahelist nähtavust; b) parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu kultuurile, kunstile ja kultuuripärandile ja neis osalemist ning suurendada kultuurielus osalemise kaudu sotsiaalset sidusust, põlvkondadevahelist õiglust, võrdsust ja mitmekesisust; c) tugevdada kohaliku kultuurisektori innovatsiooni- ja digivõimekust ning koostööd muude sektoritega. Artikkel 3 Juurdepääs meetmele 1. Tiitlikonkurss on avatud linnadele või (piiriülestele) linnarühmadele (mõlemad edaspidi „linn/linnad“), mis võivad kaasata neid ümbritsevaid piirkondi. 2. Igal aastal (edaspidi „tiitliaasta“) kannab tiitlit kuni kolm linna. Tiitel antakse igal aastal maksimaalselt ühele linnale kummaski liikmesriigis, mis on loetletud lisas esitatud ajakavas (edaspidi „ajakava“). Asjaomastel aastatel antakse tiitel ka ühele linnale, mis asub programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigis (edaspidi „EFTA/EMP riik“), ELi kandidaatriigis või potentsiaalses kandidaatriigis või kolmandas riigis, või ühele liiduga lõikes 5 sätestatud asjaoludel ühineva riigi linnale. Vääramatu jõu või liidu laienemise korral võib komisjon lisa delegeeritud õigusaktiga muuta. 3. Liikmesriikide linnadel on õigus kanda tiitlit ühe aasta jooksul vastavalt ajakavas esitatud liikmesriikide järjestusele. Vääramatu jõu korral, mis mõjutab tiitli saanud linna ja lükkab edasi tiitliaasta tegevuse alustamise, lubatakse kõnealusel linnal tiitliaasta edasi lükata, kui mõjutatud riik esitab kirjaliku taotluse komisjonile, kes muudab lisa delegeeritud õigusaktiga. 4. Selliste EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide ning kolmandate riikide linnad, kes on artikli 10 lõikes 2 osutatud konkursikutse avaldamise päeva seisuga assotsieerunud programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega, võivad taotleda tiitlit üheks aastaks avaliku konkursi käigus, mis korraldatakse vastavalt ajakavale. Igal programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riigil, ELi kandidaatriigil või potentsiaalsel kandidaatriigil või kolmandal riigil on ajavahemikus 2034– 2047 lubatud tiitlit anda ainult üks kord. 5. Kui riik ühineb liiduga pärast [üks päev pärast ELTs avaldamist], kuid enne 1. jaanuari 2041, võib tal olla õigus tiitlikandjaid nimetada seitse aastat pärast ühinemist vastavalt liikmesriikide suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja menetlustele, sõltuvalt liiduga ET 11 ET  samal ajal ühinevate riikide arvust. Ajakava ajakohastatakse vastavalt sellele komisjoni delegeeritud õigusaktiga. 1. jaanuaril 2041 või pärast seda liiduga ühineval riigil ei ole õigust meetmes liikmesriigina osaleda. Sellegipoolest on aastatel, mil ajakava kohaselt on juba olemas kolm tiitlit kandvat linna, esimeses lõigus osutatud riikide linnadel õigus kanda tiitlit järgmisel ajakava kohaselt võimalikul aastal, vastavalt nende riikide ühinemise järjekorrale. Kui esimeses lõigus osutatud riigi linn on varem osalenud kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks korraldatud konkursil, ei saa ta enam osaleda järgneval liikmesriikide jaoks korraldataval konkursil. Kui aastatel 2034–2047 on sellise riigi linnale antud tiitel lõike 4 kohaselt, ei ole sellel riigil kõnealusel ajavahemikul õigust pärast liiduga ühinemist korraldada konkurssi liikmesriigina. Kui samal kuupäeval ühineb liiduga mitu riiki ja kui kõnealused riigid ei ole meetmes osalemise järjekorras kokku leppinud, korraldab nõukogu loositõmbamise. 6. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusaktid lisa muutmiseks. Artikkel 4 Taotlus 1. Euroopa Komisjon esitab artiklis 5 sätestatud kriteeriumide alusel ühise taotlusvormi, mida peavad kasutama kõik kandidaatlinnad. Kui kandidaatlinn kaasab oma ümbritseva piirkonna, tuleb taotlus esitada linna nimel. Kui taotluse esitab linnade rühm, esitatakse taotlus asjaomase liikmesriigi juhtiva linna nimel. 2. Taotluste aluseks on tugeva Euroopa mõõtmega kultuuriprogramm, milles austatakse kunstivabadust ja kultuuri väljendusvormide mitmekesisust ja millega aidatakse parandada kunstnike ning kultuuri- ja loometöötajate töötingimusi. Kultuuriprogramm peab katma kogu tiitliaasta ning see pannakse kokku spetsiaalselt tiitlit silmas pidades ja artiklis 5 sätestatud kriteeriumide kohaselt. Artikkel 5 Kriteeriumid Taotlusi hinnatakse järgmiste tugeva Euroopa mõõtmega kriteeriumide alusel. Komisjon esitab suunised nende kriteeriumide, eelkõige Euroopa mõõtme määratlemiseks ja selgitamiseks, võttes arvesse koostoimet asjakohaste algatustega, nagu „Uus Euroopa Bauhaus“. Taotluse hindamise kriteeriumid on järgmised: a) pikaajaline strateegia ja pikaajaline mõju; b) kultuuriline ja kunstiline sisu; c) kaasamine, teabevahetus ja kodanike osalemine; d) juhtimine ja teostamisvõime. 1) Pikaajalise strateegia ja pikaajalise mõju kategoorias võetakse arvesse järgmisi tegureid: ET 12 ET  a) sellise kultuuristrateegia olemasolu, mis hõlmab taotluse esitamise ajal meedet ja sisaldab kavasid tiitliaastast kaugemale ulatuva pikaajalise mõju saavutamiseks; b) kavad kultuuri- ja loomemajanduse tugevdamiseks, sealhulgas kultuuri-, sotsiaal- majandusliku ja sotsiaalsektori vahelise pikaajalise koostöö kujundamiseks, pannes eelkõige rõhku loovisikute töötingimustele; c) kavandatud pikaajaline kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik mõju, mida tiitel peaks avaldama, sealhulgas kestlikule linna- ja asjakohasel juhul maaelu arengule; d) kavad tiitli mõju jälgimiseks ja hindamiseks ning hindamistulemuste levitamiseks Euroopa tasandil. 2) Kultuurilise ja kunstilise sisu kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid: a) kultuuriprogrammi selge ja sidus kunstiline visioon ja strateegia: edendada Euroopa kultuurilist ja keelelist mitmekesisust ning kunstivabadust; b) kohalike ja Euroopa loovisikute, kultuuriorganisatsioonide ja elanike, sealhulgas noorte kaasamine kultuuriprogrammi kavandamisse ja rakendamisse; c) koostöö eri Euroopa riikide linnadega ja samal aastal tiitlit kandvate linnadega; d) Euroopa kultuuride, pärandi ja ajaloo ühiseid jooni ning Euroopa integratsiooni ja päevakajalisi teemasid esiplaanile toova tegevuse ulatus ja üldine kunstiline kvaliteet; e) suutlikkus kombineerida kultuuripärandit ja traditsioonilisi kunstivorme uute, uuenduslike ja eksperimentaalsete digitaalsete kultuuri väljendusvormidega, millega edendatakse uusi füüsilise ja digitaalse kaasamise viise. 3) Kaasamise, teabevahetuse ja kodanike osalemise kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid: a) mitmekesiste kohalike kogukondade ja kodanikuühiskonna sisuline kaasamine taotluse ettevalmistamisse ja meetme rakendamisse; b) kultuuritegevuste külastamiseks, neile juurdepääsuks või neis osalemiseks uute ja kaasavate, sealhulgas digitaalsete võimaluste loomine paljudele elanikele, sealhulgas äärealade elanikele ja külastajatele, eelkõige lastele ja noortele, pöörates erilist tähelepanu puuetega inimestele ja eakatele seoses nende tegevuste ligipääsetavusega; c) üldine publikusuhete arendamise strateegia, milles pööratakse erilist tähelepanu seosele haridusega ning koolide ja kõrgkoolide osalemisele; d) terviklik turundus- ja kommunikatsioonistrateegia, mis äratab laiema kohaliku, Euroopa ja rahvusvahelise üldsuse huvi ning tõstab esile, et tegemist on liidu meetmega, kasutades Euroopa kultuuripealinnade ühist logo ja tunnuslauset. 4) Juhtimise ja teostamisvõime kategoorias hinnatakse järgmisi tegureid: a) rahakaasamise strateegia ja kavandatud eelarve teostatavus, mis hõlmab kohaldataval juhul liidu programmidest ja fondidest rahalise toetuse taotlemise kavasid ning ettevalmistusetappi, tiitliaastat ennast, hindamist ja tegevust pikaajalise mõju saavutamiseks ning erandolukorra plaani; b) kavandatav juhtimis- ja korraldusstruktuur koos meetme kestliku rakendamise jaoks vajalike oskustega töötajatega, et võimaldada tõhusat koostööd kohalike omavalitsuste ja korraldusstruktuuri, sealhulgas kunstilise meeskonna vahel; c) üldjuhi ja kunstilise juhi ametissenimetamise kord ja nende tegevusvaldkonnad; ET 13 ET  d) kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste laialdane toetus taotlusele ja kestlikud rahalised kohustused; e) kandidaatlinnal on olemas või seal on loomisel piisav ja toimiv taristu tiitli kandmiseks. Artikkel 6 Eksperdikomisjon 1. Moodustatakse sõltumatu eksperdikomisjon (edaspidi „eksperdikomisjon“), mille ülesanne on korraldada valik ja seire. 2. Eksperdikomisjon koosneb liidu institutsioonide ja organite poolt lõike 3 kohaselt ametisse nimetatud 12 eksperdist (edaspidi „Euroopa eksperdid“). 3. Komisjon teeb ettepaneku koostada avaliku konkursi alusel potentsiaalsete Euroopa ekspertide nimekirja. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon nimetavad vastavalt oma menetlustele igaüks ametisse kolm eksperti ja määravad igaüks veel kolm asenduseksperti. Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nimetavad kumbki ametisse ühe eksperdi vastavalt oma menetlustele ja määravad ühe asenduseksperdi. Lisaks valib komisjon ühe eksperdi noorte kultuurisaadikute võrgustikust21 ja määrab ühe asenduseksperdi vastavalt oma menetlusele. Euroopa ekspertide valimisel püüab iga liidu institutsioon ja organ tagada, et arvesse võetakse ekspertide täiendavaid oskusi, tasakaalustatud geograafilist jaotust, soolist tasakaalu ja taustade mitmekesisust, et eksperdikomisjoni üldises koosseisus oleks kajastatud Euroopa eri ühiskondade mureküsimused. 4. Lisaks Euroopa ekspertidele on asjaomasel liikmesriigil õigus nimetada oma liikmesriigist ühe linna väljavalimiseks ja selle üle seire korraldamiseks eksperdikomisjonis osalemiseks ametisse kuni kaks eksperti vastavalt oma menetlusele ja konsulteerides Euroopa Komisjoniga. Asjaomane liikmesriik vastutab nende kahe eksperdiga lepingute sõlmimise eest. See ei kehti kolmandate riikide konkursside puhul. 5. Kõik eksperdid peavad: a) olema liidu kodanikud ja elanikud; b) olema sõltumatud; c) omama arvestatavaid kogemusi ja oskusteadmisi i) vähemalt ühes kultuuri- ja loomesektoris, ii) linnade kultuurilises arendamises või iii) Euroopa kultuuripealinna sündmuse või sarnase ulatuse ja haardega rahvusvahelise kultuuriürituse korraldamises või iv) kultuuriturismi edendamises ja juhtimises; d) olema võimelised pühendama eksperdikomisjoni tööle mitmeid tööpäevi aastas, sealhulgas reisid (ligikaudu 30–40 päeva). 21 See on praegu Euroopa kultuurikompassi raames välja töötatav algatus. ET 14 ET  6. Eksperdikomisjoni liikmetel on õigus saada oma teenuste eest tasu ning hüvitist kõigi kulude eest, mis on otseselt seotud nende kõnealustest volitustest tulenevate ülesannete täitmisega. Sellist tasu makstakse ja selliseid kulusid hüvitatakse kogu nende ametiaja jooksul. Kõik eksperdikomisjoni liikmed saavad võrdset tasu, olenemata sellest, milline institutsioon nad ametisse nimetas. 7. Eksperdikomisjon määrab oma esimehe. 8. Euroopa eksperdid nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Sellest olenemata nimetab Euroopa Parlament eksperdikomisjoni esmakordsel moodustamisel käesoleva otsuse alusel oma eksperdid ametisse kolmeks aastaks, Euroopa Komisjon oma eksperdid kaheks aastaks ja nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma eksperdid üheks aastaks, et eksperditeadmised säiliksid olenemata eksperdikomisjoni korrapärasest rotatsioonist. 9. Kui ekspert astub tagasi või ei saa oma ülesandeid enne oma ametiaja lõppu enam täita või kui Euroopa Komisjon lõpetab temaga lepingu, asendab teda ülejäänud ametiaja jooksul asendusekspert. 10. Kõik eksperdid teatavad igast reaalsest või võimalikust huvide konfliktist seoses konkreetse kandidaatlinnaga. Huvide konfliktist teatamise korral või selle ilmnemisel astub kõnealune ekspert tagasi ning asjaomane liidu institutsioon või organ või liikmesriik asendab kõnealuse liikme järelejäänud ametiajaks vastavalt lõikele 9. Artikkel 7 Taotluste esitamine liikmesriikides 1. Iga liikmesriik vastutab vastavalt lisas esitatud ajakavale oma linnade vahelise konkursi korraldamise eest. 2. Asjaomased liikmesriigid avaldavad konkursikutse vähemalt kuus aastat enne tiitliaasta algust. Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusvormi. Iga konkursikutse puhul on kandidaatlinnade taotluste esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud pärast kutse avaldamist. 3. Asjaomased liikmesriigid teavitavad taotlustest Euroopa Komisjoni. Artikkel 8 Eelvaliku tegemine liikmesriikides 1. Iga asjaomane liikmesriik kutsub kokku eksperdikomisjoni eelvalikukohtumiseks kandidaatlinnadega hiljemalt viis aastat enne tiitliaastat. 2. Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele. 3. Eksperdikomisjon esitab eelvalikuaruande asjaomastele liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile. ET 15 ET  4. Iga asjaomane liikmesriik kiidab esialgse nimekirja eksperdikomisjoni aruande põhjal ametlikult heaks. Artikkel 9 Lõppvaliku tegemine liikmesriikides 1. Esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnad täiendavad eelvalikuaruandes esitatud soovituste põhjal oma taotlust ja vaatavad selle läbi, et see vastaks kriteeriumidele. Nad esitavad oma taotluse asjaomasele liikmesriigile, kes omakorda edastab selle komisjonile. 2. Hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist kutsub iga asjaomane liikmesriik kokku eksperdikomisjoni ja esialgselt välja valitud kandidaatlinnad, et teha lõplik valik. Vajaduse korral võib asjaomane liikmesriik Euroopa Komisjoniga konsulteerides kõnealust üheksakuulist tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada. 3. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi. 4. Eksperdikomisjon esitab esialgselt välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta lõppvalikuaruande koos soovitusega maksimaalselt ühe asjaomase liikmesriigi linna nimetamiseks. Lõppvalikuaruandes esitatakse tiitli võitnud linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks tiitliaasta alguseks veel võtta. Eksperdikomisjon esitab lõppvalikuaruande asjaomasele liikmesriigile ja Euroopa Komisjonile. 5. Kui lõikes 4 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda. Artikkel 10 Sätted, mis käsitlevad programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riike, ELi kandidaatriike või potentsiaalseid kandidaatriike ning kolmandaid riike 1. Euroopa Komisjon vastutab konkursi korraldamise eest linnade vahel, mis asuvad programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikides, ELi kandidaatriikides või potentsiaalsetes kandidaatriikides ning kolmandates riikides (edaspidi „konkursid kolmandatele riikidele“). 2. Euroopa Komisjon avaldab konkursikutse Euroopa Liidu Teatajas vähemalt kuus aastat enne tiitliaasta algust. Iga konkursikutse peab sisaldama artikli 4 lõikes 1 osutatud taotlusvormi. Iga konkursikutse puhul on taotluse esitamise tähtaeg kõige varem kümme kuud pärast konkursikutse avaldamist. 3. Eksperdikomisjon teeb vastavate taotluste alusel eelvaliku linnade seast vähemalt viis aastat enne tiitliaasta algust. Kohtumist kandidaatlinnadega ei korraldata. Eksperdikomisjon koostab pärast taotluste kriteeriumidest lähtuvat hindamist kandidaatlinnade esialgse nimekirja ning esitab kõigi taotluste kohta eelvalikuaruande, mis ET 16 ET  hõlmab muu hulgas soovitusi esialgsesse nimekirja kantud kandidaatlinnadele. Eksperdikomisjon esitab oma eelvalikuaruande Euroopa Komisjonile. 4. Esialgselt välja valitud kandidaatlinnad täiendavad oma taotlust ja vaatavad selle läbi, et täita kriteeriume, võttes arvesse eelvalikuaruandes esitatud soovitusi, ning esitavad taotluse Euroopa Komisjonile. Euroopa Komisjon kutsub eksperdikomisjoni lõpliku valiku tegemise kohtumisele esialgselt välja valitud kandidaatlinnadega hiljemalt üheksa kuud pärast eelvalikukohtumist. Vajaduse korral võib Euroopa Komisjon kõnealust üheksakuulist tähtaega mõistliku ajavahemiku võrra pikendada. 5. Eksperdikomisjon hindab täiendatud ja läbivaadatud taotlusi. 6. Eksperdikomisjon esitab esialgselt välja valitud kandidaatlinnade taotluste kohta lõppvalikuaruande koos soovitusega maksimaalselt ühe linna nimetamiseks ühes programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riigis, ELi kandidaatriigis või potentsiaalses kandidaatriigis või kolmandas riigis. Lõppvalikuaruandes esitatakse asjaomasele linnale ka soovitused meetmete kohta, mis tuleks tiitliaasta alguseks veel võtta. Eksperdikomisjon esitab oma lõppvalikuaruande Euroopa Komisjonile. 7. Kui lõikes 6 sätestatust olenemata ei täida kõiki kriteeriume ükski kandidaatlinn, võib eksperdikomisjon soovitada asjaomasel aastal tiitlit mitte välja anda. Artikkel 11 Nimetamine 1. Iga asjaomane liikmesriik nimetab ühe tiitlit kandva linna, võttes aluseks eksperdikomisjoni lõppvalikuaruande soovitused, ning teavitab sellest nimetamisest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat. 2. Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide või kolmandate riikide puhul määrab Euroopa Komisjon eksperdikomisjoni valikuaruandes esitatud soovituste alusel asjaomastel aastatel ühe tiitlit kandva linna. Euroopa Komisjon teavitab sellest nimetamisest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Euroopa Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne tiitliaastat. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud nimetamistega peab kaasnema nimetamise põhjendus, mis tugineb eksperdikomisjoni aruannetele. 4. Kui linn kaasab oma ümbritsevad piirkonnad, kohaldatakse nimetamist vaid linnale. 5. Kahe kuu jooksul pärast nimetamisest teatamist avaldab Euroopa Komisjon Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud linnade loetelu Euroopa Liidu Teatajas. ET 17 ET  Artikkel 12 Koostöö kultuuripealinnaks nimetatud linnade vahel Samaks aastaks ning eelnevaks ja järgnevaks aastaks kultuuripealinnaks nimetatud linnad töötavad selle nimel, et luua seoseid oma kultuuriprogrammide vahel, ning sellist koostööd võib kaaluda artiklis 13 sätestatud seire raames. Artikkel 13 Seire 1. Eksperdikomisjon seirab asjaomasel aastal tiitlit kandvate linnade ettevalmistusi ning pakub neile tuge ja juhiseid alates nende nimetamisest kuni tiitliaasta lõpuni. 2. Selleks korraldab Euroopa Komisjon eksperdikomisjoni ja kultuuripealinnaks nimetatud linnade vahel neli seirekohtumist, mis ideaaljuhul toimuvad järgmiselt: a) kuus kuni üheksa kuud pärast linna nimetamist; b) 18 kuud enne tiitliaastat; c) kuus kuud enne tiitliaastat; d) üks aasta pärast tiitliaastat. Asjaomane liikmesriik või programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või järgnevate kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riik, kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik võib nimetada nendel kohtumistel osalemiseks vaatleja. Kaks nädalat enne igat seirekohtumist esitavad kultuuripealinnaks nimetatud linnad Euroopa Komisjonile eduaruande. Seirekohtumiste ajal teeb eksperdikomisjon kokkuvõtte ettevalmistustest ja pikaajalise mõju kavandamisest ning annab nõu, et aidata kultuuripealinnaks nimetatud linnadel töötada välja tugeva Euroopa mõõtmega kõrgetasemeline kultuuriprogramm ja tulemuslik strateegia selle eesmärgi saavutamiseks. Eksperdikomisjon pöörab erilist tähelepanu lõppvalikuaruandes ja varasemates lõikes 3 osutatud seirearuannetes esitatud soovitustele. 3. Pärast igat seirekohtumist avaldab eksperdikomisjon seirearuande ettevalmistuste käigu, pikaajalise mõju kavandamise ja edasise tegevuse kohta. Eksperdikomisjon edastab oma seirearuanded Euroopa Komisjonile. Liikmesriikides korraldatavate konkursside puhul saadab Euroopa Komisjon seirearuanded vastavale liikmesriigile, kes vastutab nende aruannete saatmise eest kultuuripealinnaks nimetatud linnadele. Kolmandatele riikidele korraldatavate konkursside puhul saadab Euroopa Komisjon seirearuanded otse kultuuripealinnaks nimetatud linnadele. 4. Lisaks seirekohtumistele võib Euroopa Komisjon korraldada vajaduse korral igal ajal eksperdikomisjoni külastusi kultuuripealinnaks nimetatud linnadesse. Neid külastusi võib vajaduse korral teha virtuaalselt. ET 18 ET  Artikkel 14 Tiitli äravõtmine 1. Kui eksperdikomisjon teeb pärast seirekohtumist või artikli 13 lõikes 4 sätestatud täiendavat külastust kindlaks, et tiitlikandja ei ole täitnud i) kriteeriume, mille alusel talle tiitel anti, või ii) taotluses esitatud projekti ja töökava, algatab eksperdikomisjon Euroopa Komisjoni kaudu dialoogi asjaomase liikmesriigiga, et hõlbustada vajalike kohanduste tegemist. 2. Kui vajalikke kohandusi ei ole õigeaegselt tehtud, teatab eksperdikomisjon sellest Euroopa Komisjonile. Teatele lisatakse põhjendused ja praktilised soovitused olukorra parandamiseks. 3. Kui praktilisi soovitusi ei ole õigeaegselt rakendatud, esitab eksperdikomisjon Euroopa Komisjonile arvamuse tiitli äravõtmise kohta asjaomaselt linnalt. 4. Liikmesriigi linna puhul palub Euroopa Komisjon tiitli ära võtta liikmesriigil, kes võtab nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 osutatud arvamust. Liikmesriik teavitab tiitli äravõtmise põhjustest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. 5. Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riikide, ELi kandidaatriikide või potentsiaalsete kandidaatriikide või kolmandate riikide linna puhul võtab tiitli äravõtmise otsuse vastu Euroopa Komisjon, võttes nõuetekohaselt arvesse lõikes 3 osutatud arvamust. Euroopa Komisjon teavitab tiitli äravõtmise põhjustest Euroopa Parlamenti, nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Regioonide Komiteed. Artikkel 15 Auhind 1. Euroopa Komisjon võib kultuuripealinnaks nimetatud linnadele anda Melina Mercourile pühendatud rahalise auhinna (edaspidi „auhind“), juhul kui seda rahastatakse kohaldatava mitmeaastase finantsraamistiku kaudu. Auhinda rakendatakse kooskõlas kohaldatavate kultuuri toetavate liidu programmide reeglitega. 2. Kaks kolmandikku auhinnarahast makstakse välja hiljemalt tiitliaasta märtsi lõpus, tingimusel et asjaomane kultuuripealinnaks nimetatud linn täidab jätkuvalt taotlemisetapis võetud kohustusi, järgib kriteeriume ning võtab arvesse lõppvaliku- ja seirearuannetes sisalduvaid soovitusi. Taotlemisetapis võetud kohustusi loetakse täidetuks, kui kultuuripealinnaks nimetatud linn ei ole taotlemisetapi ja tiitliaasta vahel teinud programmis või strateegias olulisi muudatusi, pidades kinni eelkõige järgmisest: a) eelarve on hoitud tasemel, mis võimaldab taotluse ja kriteeriumidega kooskõlas ellu viia kõrgetasemelise kultuuriprogrammi; b) asjakohaselt on austatud kunstilise meeskonna sõltumatust; c) Euroopa mõõde on kultuuriprogrammi lõppversioonis jätkuvalt oluline; ET 19 ET  d) kultuuripealinnaks nimetatud linna turundus- ja kommunikatsioonistrateegias ja - materjalides tuuakse selgelt välja asjaolu, et tegu on liidu meetmega; e) koostatud on kavad, et seirata ja hinnata tiitli mõju kultuuripealinnaks nimetatud linnale. 3. Ülejäänud osa auhinnarahast makstakse hiljemalt 24 kuud pärast esimest makset, tingimusel et asjaomasel kultuuripealinnaks nimetatud linnal on kindlad kavad tiitliaasta pikaajalise mõju saavutamiseks, eelkõige: a) pikaajalise mõju saavutamiseks ette nähtud sihtotstarbeline eelarve; b) Euroopa mõõtmega kunstiline jätkuprogramm; c) turundus- ja kommunikatsioonistrateegias tõstetakse esile asjaolu, et tegu on liidu meetmega. 4. Kui artiklis 14 määratletud tiitli äravõtmine toimub tiitliaasta jooksul, nõuab Euroopa Komisjon juba väljamakstud auhinnaraha tagasi. Artikkel 16 Praktiline korraldus 1. Euroopa Komisjonil on eelkõige järgmised ülesanded: a) tagada meetme üldine sidusus ja pakkuda Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud linnadele vajalikku tuge; b) tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine; c) võttes arvesse artiklis 2 osutatud eesmärke ja artiklis 5 osutatud kriteeriume, koostada tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et aidata korraldada valikut ja seiret, mis hõlmavad ka Euroopa mõõdet; d) osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi; e) avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded. 2. Euroopa Komisjon koordineerib meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ toetavate tegevuste elluviimist, eelkõige: a) avalikustab kogu asjakohase teabe ja aitab tagada meetme nähtavuse Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil; b) soodustab kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendab linnade hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut; c) koordineerib ja toetab Euroopa kultuuripealinnade võrgustikku ning pakub linnadele tuge taotluste ettevalmistamisel, programmide elluviimisel ja Euroopa kultuuripealinnade kogemustele tuginemisel, sealhulgas nende kogemuste lõimimisel pikaajalisse linna- ja poliitikaplaneerimisse, olenemata sellest, kas neile on tiitel antud või mitte; d) töötab välja sihipärased teavitusmeetmed, et suurendada meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ nähtavust ja haaret Euroopas ja sellest väljaspool; e) annab teavet olemasolevate Euroopa rahaliste vahendite kohta, et linnad saaksid arendada projekte, sealhulgas pakub juhendamist ja koolitust. ET 20 ET  Artikkel 17 Hindamine 1. Iga Euroopa kultuuripealinna aasta tulemuste hindamine on asjaomase linna ülesanne. Euroopa Komisjon kehtestab artiklis 2 osutatud eesmärkide ja artiklis 5 osutatud kriteeriumide põhjal asjaomaste linnade jaoks ühised suunised ja näitajad, et tagada hindamises ühtne lähenemisviis. Asjaomased linnad koostavad oma hindamisaruanded ja esitavad need Euroopa Komisjonile tiitliaastale järgneva aasta 31. detsembriks. Euroopa Komisjon avaldab hindamisaruanded oma veebisaidil. 2. Lisaks linnade korraldatud hindamistele tagab Euroopa Komisjon, et meetme tulemuste kohta viiakse regulaarselt läbi sõltumatu välishindamine. Sõltumatu välishindamise käigus keskendutakse kõigi endiste kultuuripealinnade asetamisele Euroopa konteksti, mis võimaldab teha võrdlusi ning tuua esile kasulikke õppetunde nii tulevaste kultuuripealinnade kui ka kõigi Euroopa linnade jaoks. Hindamise käigus antakse hinnang meetmele tervikuna, sealhulgas meetme elluviimise tõhususele, meetme mõjule ja selle täiustamise võimalustele. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele järgmised hindamisel põhinevad aruanded, millele lisatakse asjakohased ettepanekud: a) esimene vahearuanne 31. detsembriks 2038, b) teine vahearuanne 31. detsembriks 2043, c) järelhindamise aruanne 31. detsembriks 2048. Artikkel 18 Delegeeritud volituste rakendamine 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [põhiõigusakti jõustumise kuupäev või muu kaasseadusandjate määratud kuupäev]. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ET 21 ET  6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra. Artikkel 19 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted Otsus nr 445/2014/EL tunnistatakse kehtetuks. Seda kohaldatakse aga jätkuvalt linnade suhtes, mis on nimetatud või mis veel nimetatakse Euroopa kultuuripealinnadeks aastatel 2020–2033. Artikkel 20 Jõustumine Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja ET 22 ET  FINANTS- JA DIGISELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3 1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3 1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3 1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3 1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 4 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 5 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 6 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 6 1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 7 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)............................................................................ 7 2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 8 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ......................... 9 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub9 3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 10 ET 1 ET  3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 10 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 10 3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 10 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 10 3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 11 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 11 3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 11 3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 11 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 11 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 12 3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 12 3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 12 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 14 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 14 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 14 3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 14 4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 16 4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 16 4.2. Andmed ...................................................................................................................... 16 4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 16 4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 16 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 16 ET 2 ET  1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad Kultuur, linnad. 1.3. Eesmärgid 1.3.1. Üldeesmärgid Meetme esimene üldeesmärk on kaitsta ja edendada kultuuride mitmekesisust Euroopas, tuua esile nende ühised jooned ning suurendada ühtsesse Euroopa kultuuriruumi kuulumise tunnet. Teine üldeesmärk on toetada kultuuri rolli linnade kestlikus ja kaasavas arengus kooskõlas nende vastavate strateegiate ja prioriteetidega. 1.3.2. Erieesmärgid Meetme erieesmärgid on järgmised: a) suurendada linnade kultuurielu ulatust, mitmekesisust ja Euroopa mõõdet, sealhulgas riikidevahelise koostöö kaudu, kasvatades seeläbi linnade rahvusvahelist nähtavust; b) parandada kõigi, eelkõige noorte juurdepääsu kultuurile, kunstile ja kultuuripärandile ja neis osalemist ning suurendada kultuurielus osalemise kaudu sotsiaalset sidusust, põlvkondadevahelist õiglust, võrdsust ja mitmekesisust; c) tugevdada kohaliku kultuurisektori, sealhulgas digitaalse kultuuri sektori innovatsioonisuutlikkust ja selle koostööd teiste sektoritega. 1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ õigusliku aluse kavandatud läbivaatamisel on eeldatavasti positiivne sotsiaalne, majanduslik, keskkonnaalane ja rahvusvaheline mõju. Sotsiaalne mõju: läbivaadatud meede „Euroopa kultuuripealinnad“ peaks kultuurile juurdepääsu ja selles osalemise laiendamise kaudu tugevdama Euroopa identiteeti ja Euroopasse kuulumise tunnet. Eelkõige toob see kasu maapiirkondade ja vähem nähtavate piirkondade elanikele ning julgustab rohkem noori osalema. Samuti toetatakse meetmega algatusi, mille eesmärk on kaasata lapsi ja noori. Sellega toetatakse sotsiaalset sidusust, kultuuride- ja põlvkondadevahelist dialoogi ning demokraatlikku kaasatust ELis ja mujal. Majanduslik mõju: Parandades Euroopa kultuuripealinnade algatuse nähtavust ja ulatust, edendab algatus tõenäoliselt kohalikku kultuuriturismi, innovatsiooni ja piirkondade arengut ning aitab luua töökohti, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega kultuuriettevõtetes. ET 3 ET  Keskkonnamõju: läbivaadatud raamistikuga integreeritakse kestlikkus selgemalt valiku- ja seiremenetlustesse, julgustades linnu võtma juhtimises, külastajate kaasamises ja tegevuses kasutusele keskkonnahoidlikke tavasid. See aitab kultuurinarratiivide abil suurendada teadlikkust kliimaküsimustest ja suurendada kultuuri rolli rohepöörde edendamisel. Rahvusvaheline mõju: läbivaadatud raamistikus keskendutakse peamiselt liikmesriikidele, nagu tehakse ka praegu, kooskõlas vahendiga, millega antakse meetmele „Euroopa kultuuripealinnad“ ELi tasandil otsest rahalist toetust (kuni 2027. aastani programm „Loov Euroopa“ ja seejärel selle jätkuprogramm). Siiski võetakse arvesse ka ELi välistegevuse prioriteete, et tagada läbivaadatud raamistiku roll ELi laienemispoliitikas, kultuuridiplomaatias ja rahvusvahelistes kultuurisuhetes. ÜRO kestliku arengu eesmärgid: algatus aitab kaasa ÜRO kestliku arengu mitme eesmärgi, eelkõige järgmiste eesmärkide saavutamisele: eesmärk nr 4 (kvaliteetne haridus), eesmärk nr 5 (sooline võrdõiguslikkus), eesmärk nr 8 (inimväärne töö ja majanduskasv), eesmärk nr 10 (ebavõrdsuse vähendamine), eesmärk nr 11 (kestlikud linnad ja kogukonnad), eesmärk nr 13 (kliimameetmed), eesmärk nr 16 (rahu, õiguskaitse ja tugevad institutsioonid), eesmärk nr 17 (üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks). 1.3.4. Tulemusnäitajad Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi. Ei kohaldata. Meetmel „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole omavahendeid. Selle eelarve pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist. Iga kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse hindamise Euroopa Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku aluse vastuvõtmist. 1.4. Ettepanek/algatus käsitleb  uut meedet  uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest34  olemasoleva meetme pikendamist  ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava Meetmega „Euroopa kultuuripealinnad“ rõhutatakse jätkuvalt Euroopa kultuuride rikkust ja mitmekesisust ning nende ühisjooni, edendatakse inimestevahelist paremat vastastikust mõistmist ja kultuuri panust linnade pikaajalisse arengusse. 1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante) 34 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b. ET 4 ET  Liikmesriikide valitsustel on oma rahvuskultuuri ja -pärandi kaitsmisel ja edendamisel keskne roll. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimeses vahehindamises leiti siiski, et meede „Euroopa kultuuripealinnad“ toob märkimisväärset lisaväärtust, pakkudes Euroopa tasandi raamistikku, mis rõhutab väljavalitud linnade rahvusvahelist tähtsust. Samuti tugevdab see nende linnade rolli Euroopa kultuuride mitmekesisuse ja nende ühisjoonte tutvustamisel ning ühiste Euroopa väärtuste, ajaloo ja identiteedi edendamisel. Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post) Meetmega parandatakse linnadevahelist vabatahtlikku koostööd, teadmussiiret ja nähtavust kogu ELis ja mujal. Euroopa kultuuripealinna tiitlit on antud kolm korda ELi mittekuuluvatele linnadele ning 2030. ja 2033. aastal antakse see taas ELi programmis „Loov Euroopa“ osaleva EFTA/EMP riigi, kandidaatriigi või potentsiaalse kandidaatriigi linnale. Meetmega „Euroopa kultuuripealinnad“ toetatakse riikide jõupingutusi, integreerides need sidusasse ELi strateegiasse, aidates viia kultuurialgatused kooskõlla ELi laiemate prioriteetidega, nagu noorte kaasamine, kestlikkus ja digitaalne innovatsioon. Algatusega soodustatakse ka tasakaalustatumat geograafilist esindatust. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ välismõõde on kooskõlas ELi laiemate jõupingutustega laienemispoliitika tugevdamiseks ning kultuuridiplomaatia ja rahvusvaheliste kultuurisuhete edendamiseks. Õigusliku aluse uuendamine suurendab algatuse suutlikkust linnu tõhusamalt toetada, meedet paindlikumalt kavandada ning selle tulemuste pikaajalist sidusust ja mõju suurendada. Sellega tagatakse, et ELil on kultuurielus ja pärandi hoidmisel jätkuvalt konstruktiivne ja täiendav roll. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ 2020–2033 esimene vahehindamine näitab, et tegemist on eduka juhtalgatusega, mis on ELi jaoks küllaltki kulutõhusus, kuna selle mõju ELi eelarvele ei ole kuigi suur. Peale selle aitab algatus kultuuripealinnaks kandideerivatel linnadel ja valitud linnadel muutusi ellu viia. Seda põhjusel, et kultuuripealinna tiitli saamiseks valmistumisel peavad linnad tegelema pikaajalise planeerimisega ja kaasama kultuuri kohalikku linnapoliitikasse. Meede on kooskõlas ka muude ELi algatustega (nt programm „Loov Euroopa“), hõlbustab ELi väärtuste jagamist ning toetab Euroopa kultuuritöötajate ja loovisikute liikumist ning nende teoste levitamist ELis ja mujal. Ka 40 aasta järel on meede jätkuvalt populaarne linnade ja piirkondade hulgas, kes otsivad võimalust enda arendamiseks kultuuri kaudu. Selleks et tagada meetme jätkuv asjakohasus tulevikus, on siiski vaja seda ajakohastada, võttes arvesse uusi suundumusi, nagu see, et tiitlile kandideerivad järjest rohkem väiksemad linnad. Euroopa mõõde: see on meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ oluline aspekt (ja üks tiitlisaajate valimise kriteeriume), kuid paljude sidusrühmade hulgas ei ole selles osas täielikku selgust. Hinnangus soovitatakse komisjonil uurida viise, kuidas seda aspekti sidusrühmadele paremini selgitada. Pikaajalised teadmised: 2017. aastal loodi kandidaatlinnade võrgustik Culture Next, mis hõlmab praeguseid ja endisi kultuuripealinna tiitlile kandideerinud linnu, olenemata sellest, kas neile anti tiitel või mitte. Ametlikku Euroopa kultuuripealinnade võrgustikku siiski ei ole, mistõttu on oht, et teadmisi ei jagata äsja tiitli saanud ja varasemate tiitliomanike vahel. Euroopa Komisjon võiks uurida, ET 5 ET  kuidas soodustada Euroopa kultuuripealinnade kogukonnas teadmiste jagamist, et algatusega pakutavaid võimalusi saaks täielikult ära kasutada, eelkõige seoses meetme Euroopa mõõtmega. Teavitustöö: praegu Euroopa Komisjon ja teised ELi-ülesed institutsioonid ELi tasandil Euroopa kultuuripealinnade tutvustamisega ei tegele. See vähendab meetme nähtavust ja mõju ning avalikkuse teadlikkust sellest. Meetmele „Euroopa kultuuripealinnad“ tuleks kasuks kogu ELi hõlmav teavitustegevus, millega toetataks ja täiendataks tiitlit kandvate linnade tööd ja liikmesriikide enda panust. Algatust võiks tugevdada ka Euroopa kultuuripealinnade saadikute nimetamine, kelleks võiksid olla näiteks Euroopa Komisjoni volinikud või Euroopa Parlamendi liikmed. 1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste vahenditega Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist (praegune ettepanek programmi „AgoraEU“ kohta), mis on osa mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 ettepanekust. Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on kooskõlas Euroopa kultuurikompassi eesmärkidega ja tugineb mitmele olulisele poliitikaalgatusele, sealhulgas komisjoni Euroopa kultuurivaldkonna uuele tegevuskavale, nõukogu ELi kultuurivaldkonna töökavadele, ühisteatisele „Rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia“ ja Euroopa kultuuripärandi tegevusraamistikule. Liidu meede on kooskõlas ka selliste Euroopa algatustega nagu „Uus Euroopa Bauhaus“, Euroopa kultuuripärandi märgis ja ELi linnapoliitika tegevuskava. Samuti on see kooskõlas 2017. aasta märtsi Rooma deklaratsiooniga, milles liikmesriigid ja ELi institutsioonid esitasid oma visiooni liidust, „kus kodanikel on uusi võimalusi kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ning majanduskasvuks [...]; liidust, mis hoiab alal meie kultuuripärandit ja edendab kultuurilist mitmekesisust“. Lisaks on meede kooskõlas Euroopa demokraatia kaitsekilbi algatusega ja põlvkondadevahelise õigluse strateegiaga. Meede „Euroopa kultuuripealinnad“ on kooskõlas ka Euroopa kestliku turismi strateegiaga. Kandidaatlinnu julgustatakse asjakohasel juhul uurima võimalust taotleda rahalist toetust liidu programmidest ja fondidest, eelkõige programmist „AgoraEU“ ning Euroopa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse, põllumajanduse ja maaelu, kalanduse ja merenduse, heaolu ja julgeoleku fondist, mida suunatakse riikliku ja piirkondliku partnerluse kavade kaudu, ning jätkuprogrammidest. 1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite ümberpaigutamise võimaluste hinnang Ei kohaldata. ET 6 ET  1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus  Piiratud kestusega –  hõlmab ajavahemikku 1.1.2034–31.12.2047 –  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2034– 2047 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2034–2047.  Piiramatu kestusega – Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA, – millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)  Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt –  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali; –  rakendusametite kaudu  Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega  Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele; –  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage); –  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile; –  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele; –  avalik-õiguslikele asutustele; –  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse piisavad finantstagatised; –  avalikke teenuseid osutavatele liikmesriigi eraõiguslikele asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised; –  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis; –  liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga. Märkused Meedet rakendab komisjon eelarve otsese täitmise raames, kusjuures teatavad osad võidakse delegeerida programmi rakendusasutusele. ET 7 ET  2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid Ei kohaldata. Iga kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse hindamise Euroopa Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku aluse vastuvõtmist. Euroopa Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele järgmised hindamisel põhinevad aruanded, millele lisatakse vajaduse korral asjakohased ettepanekud: a) esimene vahearuanne, b) teine vahearuanne, c) järelhindamise aruanne. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus Ei kohaldata. Meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ eelarve pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist. 2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta Komisjon annab sümboolse rahalise auhinna igale kultuuripealinnaks nimetatud linnale, kes on täitnud kandideerimismenetluse käigus võetud kohustused ja kellel on Euroopa mõõdet hõlmav kava tiitli pikaajalise mõju saavutamiseks. Auhind on kindlaksmääratud summa, mis makstakse välja kahes osas pärast mitut sõltumatu eksperdirühma läbiviidud seirekoosolekut. 2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) Ei kohaldata. Iga kultuuripealinnaks nimetatud linn viib läbi oma tulemuslikkuse hindamise Euroopa Komisjoni suuniste põhjal, mis vaadatakse läbi pärast õigusliku aluse vastuvõtmist. 2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed Asjaomased talitused jätkavad oma pettustevastase võitluse strateegia kohaldamist kooskõlas komisjoni pettustevastase võitluse strateegiaga (CAFS), et tagada muu hulgas oma pettustevastaste sisemeetmete täielik kooskõla CAFSiga ning see, et pettuseriski juhtimine on suunatud pettuseriski juhtumite kindlakstegemisele ja sobivate lahenduste pakkumisele. Praegu kehtivad pettustevastased strateegiad võimaldavad tegeleda pettuseriskiga peamiselt õigusnormide rikkumise ennetamise meetmete abil, mida pettuse avastamise korral tugevdatakse. ET 8 ET  3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub • Olemasolevad eelarveread Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Märkus: ei kohaldata. Meetmel „Euroopa kultuuripealinnad“ ei ole omavahendeid. Selle eelarve pärineb programmi „Loov Euroopa“ jätkuprogrammist. Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus Mitmeaasta Kandidaatri se igid ja finantsraam Nr Liigendatud Muud Muu EFTA potentsiaals istiku /liigendama kolmanda sihtotstarbeline riigid36 ed rubriik ta35 d riigid tulu kandidaadi d37 2 06 01 02 Programmiga „AgoraEU“ seotud Liigenda JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI kulud mata Liigendat 2 06 03 01 „Loov Euroopa“ – kultuur ud JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI 35 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 36 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 37 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid. ET 9 ET  3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele 3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga- aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud. 3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud Ei kohaldata. miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2 Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2034–2047 DG: EAC KOKKU 2034 2035 2036 2037 2038 2039–2047 Tegevusassigneeringud Kulukohustused (1a) 6,45 9,45 6,45 9,7 6,45 64,55 103,05 Eelarverida 06 03 01 „Loov Euroopa“ – kultuur Maksed (2a) 4,45 4,45 8,45 6,45 9,7 65,30 98,8 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud Eelarverida (3) 0,000 DG EACi Kulukohustused = 1a + 1b + 3 6,45 9,45 6,45 9,7 6,45 64,55 103,05 assigneeringud KOKKU Maksed = 2a + 2b + 3 4,45 4,45 8,45 6,45 9,7 65,30 98,8 3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud Ei kohaldata. 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul) Ei kohaldata. ET 10 ET  3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad tulevaste mitmeaastaste finantsraamistike üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud. 3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud (miljonites eurodes) Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2034–2047 HEAKSKIIDETUD EELARVE 2034 2035 2036 2037 2038–2047 KOKKU RUBRIIK 4 Personalikulud 1,005 1,005 1,005 1,005 10,050 14,070 Muud halduskulud 0,015 0,215 0,015 0,215 1,150 1,610 RUBRIIK 4 kokku 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 kokku KOKKU 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680 3.2.3.3. Assigneeringud kokku (miljonites eurodes) HEAKSKIIDETUD EELARVE + Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2034–2047 SIHTOTSTARBELINE 2034 2035 2036 2037 2038–2047 KOKKU VÄLISTULU KOKKU RUBRIIK 4 Personalikulud 1,005 1,005 1,005 1,005 10,050 14,070 Muud halduskulud 0,015 0,215 0,015 0,215 1,150 1,610 RUBRIIK 4 kokku 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 kokku KOKKU 1,020 1,220 1,020 1,220 11,200 15,680 3.2.4. Hinnanguline personalivajadus Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud üksnes näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste ET 11 ET  läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud. 3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta HEAKSKIIDETUD EELARVE 2034 2035 2036 2037 2038 2039–2047  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3 3 3 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja 4 4 4 4 4 4 riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide 0 0 0 0 0 0 lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse - peakorteris 0 0 0 0 0 0 eelarverida [XX.01.YY.YY] - ELi delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 KOKKU 7 7 7 7 7 7 3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust Ei kohaldata. 3.2.4.3. Personalivajadus kokku Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta HEAKSKIIDETUD EELARVE + SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU 2039– 2034 2035 2036 2037 2038 2047  Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 3 3 3 3 3 3 20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 • Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja 4 4 4 4 4 4 riikide lähetatud eksperdid) 20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide 0 0 0 0 0 0 lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) Haldustoetuse - peakorteris 0 0 0 0 0 0 eelarverida [XX.01.YY.YY] - ELi delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 ET 12 ET  eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) 01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud 0 0 0 0 0 0 eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4 0 0 0 0 0 0 Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 KOKKU 7 7 7 7 7 7 Tulenevalt nii personaliga kui ka assigneeringute tasemega seotud üldisest pingelisest olukorrast rubriigis 4 kaetakse personalivajadus peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või peadirektoraadi või muude komisjoni talituste sisese töötajate ümberpaigutamise teel. Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina) Kaetakse Erakorraline lisapersonal* komisjoni talituste olemasolevast personalist Rahastatakse Rahastatakse BA Rahastatakse rubriigist 4 või ridadelt tasudest teadusuuringute eelarveridadelt Ametikohtade 3 ei kohaldata loeteluga ette nähtud ametikohad Koosseisuväline 4 personal (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised Tagada meetme üldine sidusus ja pakkuda Euroopa kultuuripealinnadeks nimetatud töötajad linnadele vajalikku tuge; tagada liikmesriikide ja eksperdikomisjoni tegevuse omavaheline koordineerimine; tagada eksperdikomisjoni seire ja koordineerimine; tagada konkursside seire liikmesriikides; koordineerida konkursse kolmandates riikides. Koosseisuvälised Koostada tihedas koostöös eksperdikomisjoniga suunised, et pakkuda abi valiku- ja töötajad seiremenetlustes, sealhulgas seoses Euroopa mõõtmega; ET 13 ET  osutada eksperdikomisjonile tehnilist abi; avaldada oma veebisaidil kõik eksperdikomisjoni aruanded; avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil; soodustada kogemuste ja heade tavade vahetamist endiste, praeguste ja tulevaste tiitlit kandvate linnade vahel, samuti kandidaatlinnade vahel, ning edendada linnade hindamisaruannete ja kogemuste laiemat levikut; pakkuda linnadele tuge taotluste ettevalmistamisel, programmide elluviimisel ja Euroopa kultuuripealinnade kogemustele tuginemisel, sealhulgas nende kogemuste lõimimisel pikaajalisse linna- ja poliitikaplaneerimisse, olenemata sellest, kas neile on tiitel antud või mitte; töötada välja sihipärased teavitusmeetmed, et suurendada meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ nähtavust ja haaret Euroopas ja sellest väljaspool; anda teavet olemasolevate Euroopa rahaliste vahendite kohta, et linnad saaksid arendada projekte, sealhulgas pakkuda juhendamist ja koolitust. 3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade Ei kohaldata. 3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga Ettepanek/algatus on kooskõlas mitmeaastast finantsraamistikku 2028–2034 käsitleva ettepanekuga. 3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus Ettepanek/algatus: –  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku 2024 2025 2026 2027 Nimetage kaasrahastav asutus Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –  omavahenditele –  muudele tuludele –  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) ET 14 ET  Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju38 eelarveaastal Tulude eelarverida kättesaadavad assigneeringud Aasta 2024 Aasta 2025 Aasta 2026 Aasta 2027 Artikkel …. Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab. Ei kohaldata. Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). Ei kohaldata. 38 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist. ET 15 ET  4. DIGIMÕÕDE 4.1. Diginõuded Nõue 1 (R1): Nagu on märgitud ettepaneku artikli 16 lõike 2 punktis a, […] avalikustada kogu asjakohane teave ja aidata tagada meetme nähtavus Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. See nõue mõjutab või puudutab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ametiasutusi ja toetusesaajaid ning mõjutab kõrgetasemelist protsessi „levitamine“. 4.2. Andmed Esitatud andmed on seotud meetme „Euroopa kultuuripealinnad“ teabe, uudiste ja tulemustega ning pärinevad avalikest aruannetest või linnade taotlusvormidest. 4.3. Digilahendused Kavandatud digilahendus on levitamisplatvorm kooskõlas ettepaneku artikliga 16. Platvormi peamised ettenähtud funktsioonid on meetme teabe, uudiste ja tulemuste levitamine. Korraldusasutusteks on Euroopa Komisjon ja võimalik programmi rakendusasutus. Tagatakse juurdepääsetavus ja võetakse arvesse korduskasutatavust kooskõlas komisjoni standarditega. Platvormil kasutatakse vajaduse korral tehisintellekti, järgides ettevaatuspõhimõtet. Tehisintellekti kasutamise korral tagab Euroopa Komisjon tehisintellektimääruse järgimise. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, tagab Euroopa Komisjon käesoleva õigusakti otstarbel kogutud ja salvestatud andmete turvalisuse, terviklikkuse, ehtsuse ja konfidentsiaalsuse. 4.4. Koostalitlusvõime hindamine Ei kohaldata. 4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed Ei kohaldata. ET 16 ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.9.2026 COM(2026) 455 final ANNEX LISA järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS, millega pikendatakse liidu meedet „Euroopa kultuuripealinnad“ aastateks 2034–2047 ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 445/2014/EL ET ET  LISA Euroopa kultuuripealinna kandidaatide nimetamise järjekord 2034 Horvaatia Rumeenia 2035 Iirimaa Kreeka Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri 2036 Leedu Austria toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik 2037 Ungari Luksemburg Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri 2038 Eesti Saksamaa toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik 2039 Läti Soome 2040 Slovakkia Portugal Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri 2041 Sloveenia Prantsusmaa toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik 2042 Tšehhi Rootsi 2043 Poola Taani Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri 2044 Küpros Itaalia toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik 2045 Malta Belgia 2046 Bulgaaria Hispaania Programmi „AgoraEU“ programmi „Loov Euroopa“ kultuuri tegevussuunaga või edaspidiste kultuuri 2047 Madalmaad toetavate liidu programmidega assotsieerunud EFTA/EMP riik, ELi kandidaatriik või potentsiaalne kandidaatriik või kolmas riik ET 1 ET ET 2 ET Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: min - KUM Teema: [EIS] Toimiku vastutajaks määramine Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. EISi teade Teie asutus on määratud EISis toimiku 21.1.1/26-0400 - 21.1.1/26-0400 vastutajaks. Toimikuga on võimalik tutvuda aadressil https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c472bdad-010d-4d4a-b0f0-a757141cffde Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main