Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 “Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” muutmise määruse eelnõu

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] 28.09.2026 nr 1-11/1023-1 Kultuuriministri määruse kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 “Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” muutmise määruse eelnõu. Palume Teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. määrus 7 lehel 2. määruse lisa 12 lehel 3. seletuskiri 9 lehel Sama: Rahandusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Olümpiakomitee Eesti Paralümpiakomitee Spordialaliidud Maakondade spordiliidud Margus Klaan 628 2328 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 18.09.2026 KULTUURIMINISTER MÄÄRUS Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 “Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 6 alusel. Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruses nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus;“; 2) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktides 2–5“ tekstiosaga „punktides 11– 5“; 3) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Spordialaliidu toetust eraldatakse: 1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus); 2) rahvuskoondistesse kuuluvate sportlaste võimete arendamiseks ja neile tugiteenuste tagamiseks (Team Estonia koondise toetus); 3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ja sportlastele tugiteenuste tagamiseks (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus); 4) ühekordsete projektide elluviimiseks.”; 4) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna “võistkondade” sõnaga “koondiste”; 5) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus (1) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse spordialaliidule finaalturniirile kvalifitseerunud võistkondliku sportmängu rahvuskoondise finaalturniiriks ettevalmistamise ja turniiril osalemise kulude katmiseks, et heade sportlike tulemuste kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja spordiala arengule Eestis. (2) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse olümpiamängude kavas olevate sportmängude distsipliinide Euroopa- ja maailmameistrivõistluste finaalturniiril ning olümpiamängudel (edaspidi finaalturniir) osalemiseks ja finaalturniiriks ettevalmistamiseks. (3) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse vähemalt kümneliikmeliste võistkondade kulude katmiseks. (4) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus võib osaliselt kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) artikli 3 tähenduses. (5) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. (6) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. (8) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta jooksul alates abi andmisest.”; 6) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) “Sport koolis” programmi elluviimiseks maakonnas.”; 7) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) “Sport koolis” programm on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda erinevate spordialadega treenerikutset omavate treenerite juhendamisel.”; 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotleja peab olema olümpiamängude kavasse kuuluvaid võistkondlikke sportmänge edendav spordialaliit.“; 9) paragrahvi 8 lõike 8 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 9 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema turutõrge ning turutõrke olemust peab olema taotluses selgitatud.“; 11) paragrahvi 9 lõige 9 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 11 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Taotlus spordialaliidu tegevustoetuse ja Team Estonia koondise toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. oktoobriks.“; 13) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Taotlusi sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt.“; 14) paragrahvi 11 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse, Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.”; 15) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikud kulud on: 1) võistkonna kooseisu kuuluvate sportlaste ning treenerite ja muu tugipersonali (psühholoog, füsioterapeut, massöör, meditsiiniline personal) töötasud, majutus-, transpordi- ja toitlustuskulud ettevalmistusperioodil ning finaalturniiril osalemise ajal; 2) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike treeninglaagrite korraldamisega seotud kulud; 3) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalike Eestis toimuvate sõpruskohtumiste ja –turniiride korraldamisega kaasnevad kulud; 4) finaalturniiriks ettevalmistumiseks vajalikel välismaal toimuvatel sõpruskohtumistel ja turniiridel osalemisega seotud kulud; 5) treeningpaikade, ruumide ja spordiinventari üürikulud alates esimesest ametlikust treeningkogunemisest kuni finaalturniirini (ettevalmistusperiood); 6) võistkonna meditsiinilise teenindamisega seotud kulud; 7) muud kulutused, mis on põhjendatud, mõistlikud ning vajalikud otseselt tiitlivõistluste finaalturniiril osalemiseks või selleks ettevalmistumiseks ning mida ei ole varem teiste avaliku sektori rahastamisallikate poolt eraldatud vahenditest hüvitatud.”; 16) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Spordialaliidu toetuse, sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, maakonna spordiliidu toetuse ja spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.“; 17) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood on taotluses määratud maksimaalselt ühe kalendriaasta pikkune ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse kasutamise periood võib alata taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast.“; 18) paragrahvi 13 lõike 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse toetuse saaja võib taotleda toetuse kasutamise perioodi pikendamist järgmistel tingimustel:“; 19) paragrahvi 14 lõiget 1 ja lõiget 2 täiendatakse peale sõna „projekti“ sõnaga „abikõlblikest“; 20) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Maakonna spordiliidu toetuse suurus “Sport koolis” programmi elluviimiseks sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse toetusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetus on maksimaalselt kuni 85% ja kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus vähemalt 15% programmi maakonna tasandil elluviimise maksumusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse kogusummast võib maakonna spordiliit kuni 10%, kuid mitte rohkem kui 12 000 eurot kasutada programmi haldamiseks.“; 21) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse toetuse taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 tööpäeva taotluse esitamisest arvates.“; 22) paragrahvi 16 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Igas komisjonis on vähemalt viis liiget.“; 23) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: „§ 171. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamine Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) projekti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus; 2) koostööpartnerite, sealhulgas kaasfinantseerijate olemasolu ja asjakohasus.“; 24) paragrahvi 18 lõike 1 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Maakonna spordiliidu toetuse taotluste hindamisel (välja arvatud “Sport koolis” programmi elluviimise toetus) ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:”; 25) paragrahvi 18 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem taotluses toodud KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse, vähendatakse toetuse suurust selliselt, et oleks tagatud käesoleva määruse § 14 lõikes 4 sätestatud tingimuse täitmine.“; 26) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurus kujuneb välja 1.-3. klassikomplektide arvu alusel proportsionaalselt. Seejuures arvestatakse maakonnale toetussumma minimaalselt üheksa klassikomplekti kohta. Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Harjumaa klassikomplektide koguarvust jäetakse välja Tallinna linna klassikomplektide arv.“; 27) paragrahvi 22 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse, maakonna spordiliidu toetuse, spordivaldkonna partnerorganisatsiooni toetuse, rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ja rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse eraldamise, taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister.“; 28) paragrahvi 24 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse andja võib muuta maakonna spordiliidu toetuse eraldamise otsust ja vähendada toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et maakonna spordiliidu toetus on rohkem kui 85% võrra suurem KOV-i toetusest maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.“; 29) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus maakonna spordiliidule programmi maakonna tasandil elluviimiseks on väiksem kui 15% programmi maksumusest maakonnas või käesoleva määruse § 30 lõikes 71 esitatud andmete põhjal selgub, et osa toetusest on kasutamata.”; 30) paragrahvi 26 lõike 2 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest (välja arvatud “Sport koolis” programmi elluviimise toetus) makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril.”; 31) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) “Sport koolis” programmi elluviimise toetus makstakse toetuse saajale osade kaupa. Kuni 60% toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva määruse § 30 lõikes 71 nimetatud andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. septembril.”; 32) paragrahvid 28 ja 29 sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. Rahvusvahelise spordisündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs (1) Rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi. (2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis kirjeldatakse spordisündmuste mõju Eesti turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele maailmas ja mõju majandusele, sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt. mille koostamisel on küsitletud vähemalt 100 sündmusel osalenud või sündmust külastanud inimest. (3) Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) pealtvaatajate ja osalejate (sportlased, treenerid, tugipersonal, kohtunikud, korraldajad) koguarv, sealhulgas välismaalt saabunute arv; 2) välismaalt saabunud pealtvaatajate, osalejate ja nende kaaskonna keskmine Eestis viibitud päevade arv; Eestis tehtud kogukulutused põhiliste kululiikide kaupa, hinnanguline Eesti riigile laekunud maksutulu, sealhulgas eraldi välja toodud käibemaks; 3) külastajate ja osalejate rahulolu sündmuse korraldusega; 4) muud taotlusvoorus nõutud andmed. (4) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu lisada projekti eelarvesse. § 29. Rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs ja meediaraport (1) Rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse saaja esitab viie kuu jooksul pärast võistluse toimumist toetuse andjale võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti. (2) Sotsiaal-majandusliku mõju analüüs peab sisaldama § 28 lõikes 3 nimetatud andmeid. (3) Meediaraport peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) riikide arv, kuhu tele- või veebiedastus jõudis; 2) tele- ja veebiülekannete vaatajate arv Eestis ja välisriikides; 3) hinnanguline meediaväärtus; 4) ülevaade Eesti kui sihtriigi ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldusriigi nähtavusest; 5) muud taotlusvoorus nõutud andmed. (4) Kui taotlejale on eraldatud toetus käesoleva määruse § 12 lõikes 3 toodud muu võistluse kulude katmiseks, esitab taotleja viie kuu jooksul pärast muu võistluse toimumist toetuse andjale selle võistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti. (5) Toetuse taotleja võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud analüüside kulud lisada projekti eelarvesse.“; 33) paragrahvi 30 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 30 lõikes 4 ja lõikes 6 asendatakse tekstiosa „20. veebruariks“ tekstiosaga „31. jaanuariks“; 35) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: “(71). “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kalendriaasta 1. juuniks toetuse andjale programmi tegelikult kaasatud klasside arvu ja kasutatud toetuse summa.”; 36) paragrahvi 31 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) toetuse saaja on toetuse taotlemise või kasutamise korral esitanud teadlikult valeandmeid, on täitnud toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused näiliselt ning toetuse kasutamise korral on esinenud kelmus, pettus, korruptsioon või huvide konflikt või ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks toetuse taotlust rahuldatud;“; 37) paragrahvi 31 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 1000 eurot, võib toetuse tagasinõudmisest loobuda, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud asjaoludega.“; 38) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses. Heidy Purga Minister Merilin Piipuu Kantsler  Kultuuriministri 30.09.2025. a määrus nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” Lisa (kultuuriministri ___.2026 määruse nr ___ sõnastuses) Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord Spordialaliidu toetuse jaotamine spordialaliitude rühmade vahel 1. Spordialaliidu tegevustoetuse kogusumma jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 1.1. 57–63% olümpiaalade spordialaliidud; 1.2. 27–33% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte olümpiaaladel); 1.3. 7–13% muud spordialaliidud. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. 2. Igast käesoleva lisa punktis 1 viisil jaotatud summast kuni 65% jaotatakse vastava rühma spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel ja vähemalt 35% käesoleva lisa punktide 19-22 alusel noorte harrastajate arvust ja noorte saavutustest lähtudes. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. Jaotatava summa hulka ei arvestata täiendavat toetus spordialaliidu spordidirektori osalise tööjõukulude katmiseks. 3. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse jaotamisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas. 4. Team Estonia koondise toetus jaotatakse spordialaliitude rühmade vahel järgmiselt: 4.1. 30-40% olümpiaalade spordialaliidud; 4.2. 55-65% võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud (nii olümpiaaladel kui mitte olümpiaaladel); 4.3. 5–10% muud spordialaliidud. Täpse protsentuaalse jaotuse otsustab iga eelarveaasta kohta toetuse andja (rahvuslik olümpiakomitee) moodustatud spordialaliidu toetuse taotlusvooru hindamiskomisjon. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja tegevustoetuse arvutamise kord 5. Spordialaliidu tegevustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid, mida hinnatakse käesolevas lisas esitatud punktisüsteemi alusel, on järgmised: 1  5.1. spordiala harrastajate arv Eesti spordiregistri (edaspidi ESR) viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 5.2. treenerikutsega treenerite üldarv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 5.3. viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arv spordialal ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga; 5.4. täiskasvanute sportlikud saavutused; 5.5. viimastel olümpiamängudel startinud sportlaste arv; 5.6. hea juhtimistava järgimine spordialaliidus; 5.7. spordiala noorte harrastajate arv ESR viimase kinnitatud seisuga, arvestades harrastajaid üksnes nendes spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener; 5.8. spordiala noorte harrastajate arv spordiklubides, spordikoolides ja spordialaliitudes, kelle treenimise eest eraldatakse treeneri tööjõukulu toetust, arvestades noori, kes on toetuse kasutamise aasta 1. jaanuari seisuga vähemalt 10-aastased; 5.9. noorte ja juunioride sportlikud saavutused. 6. Spordialaliidud, kellele käesoleva lisa punktide 7-22 alusel leitav tegevustoetuse summa jääb hindamistulemuse põhjal alla 10 000 euro, jäetakse toetuse saajate hulgast välja ning selle tulemusel tekkinud jääk jaotatakse vastavas spordialaliitude rühmas lähtuvalt toetuse saajate hulka alles jäänud spordialaliitude vahel proportsionaalselt võttes arvesse kogutud punkte. 7. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 65% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 7-17 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.1 kuni 5.6 toodud andmeid. Käesoleva lisa punktides 8- 17 toodud hindamiskriteeriumite eest saadud punktid liidetakse kokku ning seejärel arvutatakse spordialaliidu punkide osakaal vastava spordialaliitude rühma punkide üldarvust. 8. Spordiala harrastajate arvu eest ESR viimase kinnitatud seisuga spordiklubides ja spordikoolides, kus tegutseb vähemalt üks vastava spordiala treenerikutsega treener, saab spordialaliit punkte järgmiselt: 100–299 harrastajat 1 punkt 300–499 harrastajat 2 punkti 500–999 harrastajat 3 punkti 1000–1999 harrastajat 4 punkti 2000–2999 harrastajat 5 punkti 3000–3999 harrastajat 6 punkti 4000–4999 harrastajat 7 punkti 5000–5999 harrastajat 8 punkti 6000–6999 harrastajat 9 punkti 7000 ja enam harrastajat 10 punkti 9. Treenerikutsega treenerite üldarvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–19 treenerit 1 punkt 20–49 treenerit 2 punkti 2  50–99 treenerit 3 punkti 100–199 treenerit 4 punkti 200 ja enam treenerit 5 punkti 10. Viienda või kõrgema kutsetasemega treenerite arvu eest ESR andmetel toetuse taotluse esitamise tähtpäeva seisuga saab spordialaliit punkte järgmiselt: 1–9 treenerit 1 punkt 10–19 treenerit 2 punkti 20–49 treenerit 3 punkti 50–99 treenerit 4 punkti 100 ja enam treenerit 5 punkti 11. Olümpiaala spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 12. Olümpiaalade spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 11.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 11.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud tulemusi; 11.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse kuni kahte paremate saavutuspunktidega tulemust, millest üks on: 11.3.1. parim tulemus OM-l; 11.3.2. parim tulemus muul võistlusel; 11.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 11.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 1 ja käesoleva lisa punktides 11.6.1– 11.6.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 11.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 11.6.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 11.6.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 11.6.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 11.6.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 1 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 11.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 1 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 11.6.1–11.6.4 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. 3  Koht OM ja MM EM Universiaad MK või MMMK või MM etapp üldvõit 1. koht 16 8 4 6 16 2. koht 14 7 2 4 14 3. koht 12 6 1 2 12 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 12. koht 2 1 Tabel 1. OM alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 12. Olümpiaala spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01–80 saavutuspunkti 20 punkti 80,01–90 saavutuspunkti 22,5 punkti 90,01–100 saavutuspunkti 25 punkti 100,01–110 saavutuspunkti 27,5 punkti 110,01 ja enam saavutuspunkti 30 punkti 13. Võistkondlike sportmängude rühmas hindab komisjon toetuse kasutamise aastale eelneval neljal aastal saavutatud tulemusi kogumis. Komisjon annab oma hinnangu alaliidu sportlikele saavutustele 0-10 punktiskaalal arvestades järgmisi asjaolusid: 13.1. distsipliini(de) kuulumine OM kavasse; 4  13.2. kas tulemus saavutati Euroopa meistrivõistlustel, maailmameistrivõistlustel või muul võistlusel; 13.3. liikmete arv rahvusvahelises katusorganisatsioonis; 13.4. võistlusel osalenud riikide arv; 13.5. koondise koht maailma edetabelis. 14. Muude spordialaliitude rühma kuuluv spordialaliit kogub täiskasvanute sportlike saavutuste eest saavutuspunkte, mille summa teisendatakse punktideks vastavalt käesoleva lisa punktile 15. Muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon sportlikke saavutusi järgmiselt: 14.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva viie aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 14.2. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 14.3. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 14.4. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 14.5. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 2 ja käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 14.6. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 14.6.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 14.6.2. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 2 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 14.7. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 2 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 14.6.1 ja 14.6.2 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. Koht MM EM MK või MM MK või MM etapp üldvõit 1. koht 14 7 5 14 2. koht 12 6 3 12 3. koht 10 5 1 10 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 5  9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 2. Muude alade saavutuspunktid täiskasvanute sportlike tulemuste eest 15. Muule spordialaliidule erinevate sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest määratud saavutuspunktid liidetakse ning teisendatakse punktideks järgmiselt: kuni 1 saavutuspunkt 1 punkt 1,01–3 saavutuspunkti 2 punkti 3,01–5 saavutuspunkti 3 punkti 5,01–10 saavutuspunkti 4 punkti 10,01–20 saavutuspunkti 5 punkti 20,01–30 saavutuspunkti 7,5 punkti 30,01–40 saavutuspunkti 10 punkti 40,01–50 saavutuspunkti 12,5 punkti 50,01–60 saavutuspunkti 15 punkti 60,01–70 saavutuspunkti 17,5 punkti 70,01 ja enam saavutuspunkti 20 punkti 16. Iga OM-l startinud sportlase eest saab spordialaliit 1 punkti sõltumata, millisesse spordialaliitude rühma spordialaliit kuulub. 17. Hea juhtimistava järgimise hindamisel võtab komisjon aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud toetuse kasutamisele eelneval aastal: 17.1. majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui aruanne on esitatud hiljem kui seaduses ettenähtud tähtaeg; 17.2. varasem aruandevõlgnevus Kultuuriministeeriumi või rahvusliku olümpiakomitee ees. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui kuni kaks aruannet on esitatud hilinemisega. Spordialaliit kaotab 2 punkti, kui rohkem kui kaks aruannet on esitatud hilinemisega; 17.3. spordialaliidu juriidilisest isikust liikmete andmete esitamine Eesti spordiregistrisse. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui vähemalt 15% spordialaliidu liikmeks olevatest organisatsioonidest ei ole andmeid õigeaegselt esitanud; 17.4. spordialaliidu esindajate osalemine rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses, komisjonis, ekspertrühmas. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni komisjonis, ekspertrühmas või nendega samaväärses organis, 2 punkti, kui spordialaliidul on vähemalt üks esindaja vastava spordiala rahvusvahelise katusorganisatsiooni juhatuses ja 3 punkti kui esindaja on katusorganisatsiooni president. 17.5. spordialaliidu treenerite hindamiskomisjoni regulaarne tegutsemine. Kontrollitakse hindamiskomisjoni olemasolu ning selle tegevust. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui hindamiskomisjoni ei ole moodustatud, hindamiskomisjon ei ole aasta jooksul kogunenud ega pikendanud või välja andnud ühtegi kutset või hindamiskomisjoni töös esineb puudusi; 17.6. koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga. Spordialaliit kaotab 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostaja ettepanekul koostööd mitterahuldavaks; 6  17.7. koostöö Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutusega maailma dopinguvastase koodeksi ja teiste spordivaldkonna konventsioonide ja reeglite rakendamisel ja järgimisel ning ennetustegevustes. Spordialaliit kaotab kuni 3,5 punkti, kui komisjon hindab Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse ettepanekul spordialaliidu tegevust puudulikuks või mitterahuldavaks; 17.8. Euroopa Liidu projektides osalemine ja Euroopa Liidu toetuste kaasamine spordiala arendamiseks. Kontrollitakse spordialaliitude poolt esitatud andmete alusel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui spordialaliit osaleb vähemalt ühes Erasmus+ programmi koostööpartnerluse projektis toetuse kasutamise aastal. 17.9. koostöö Sihtasutusega Liikumisharrastuse kompetentsikeskus liikumisharrastuse edendamisel. Spordialaliit saab 1 punkti, kui komisjon hindab Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse ettepanekul spordialaliidu tegevust heaks; 17.10. koostöö Eesti Paralümpiakomiteega puuetega inimeste sporti ja liikumisse kaasamisel. Spordialaliit saab kuni 1 punkti, kui komisjon hindab Eesti Paralümpiakomitee ettepanekul spordialaliidu tegevust heaks. 18. Spordialaliidu tegevustoetusest kuni 35% jaotatakse spordialaliitudele käesoleva lisa punktide 18-22 alusel arvestades käesoleva lisa punktides 5.7 kuni 5.9 toodud andmeid. 19. Käesoleva lisa punktis 19 toodud summa jaotub spordialaliitude vahel järgmiselt: 19.1. 25% summast jaotatakse spordialaliitude vahel vastavalt käesoleva lisa punktis 5.7 märgitud noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust; 19.2. 25% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.8 märgitud noorte harrastajate arvule. Ühte rühma kuuluvate spordialaliitude harrastajate arvud liidetakse ning arvutatakse iga spordialaliidu harrastajate osakaal rühma harrastajate üldarvust; 19.3. 50% summast jaotatakse vastavalt käesoleva lisa punktis 5.9 märgitud sportlikele saavutustele. 19.3.1. Olümpiaalade spordialaliitude ja muude spordialaliitude rühmas arvutatakse välja saavutuspunktid sportlaste ja võistkondade poolt saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal vastava spordialaliitude rühma saavutuspunktide üldarvust. 19.3.2. Võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas arvestatakse käesoleva lisa punktis 19.3 toodud summast esiteks maha käesoleva lisa punkti 21.1.2. alusel eraldatav summa. Järelejäänud summa jaotamiseks arvutatakse välja saavutuspunktid saavutatud tulemuste eest ning arvutatakse iga spordialaliidu saavutuspunktide osakaal rühma saavutuspunktide üldarvust. 20. Noorte harrastajate sportlike saavutusi olümpialade spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 20.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 20.2. arvestatakse ainult OM kavas olevatel distsipliinidel saavutatud või OM distsipliinidega otseselt seotud (näiteks erinevad distantsid, kaalukategooriad) tulemusi; 20.3. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 7 20.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 20.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 20.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 3 ja käesoleva lisa punktides 20.7.1– 20.7.6 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 20.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 20.7.1. kui individuaalalal oli osalejaid kuni 12 ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 20.7.2. kui võistkonnaalal oli osalevaid võistkondi kuni kuus ja võistlusele ei eelnenud kvalifikatsioonivõistlust ega olnud vajalik täita norm, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 20.7.3. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 20.7.4. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,25; 20.7.5. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 20.7.6. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 3 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 20.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 3 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 20.7.1– 20.7.6 nimetatud koefitsiente. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. Koht MM EM 1. koht 16 8 2. koht 14 7 3. koht 12 6 4. koht 10 5 5. koht 9 4,5 6. koht 8 4 7. koht 7 3,5 8. koht 6 3 9. koht 5 2,5 10. koht 4 2 11. koht 3 1,5 8  12. koht 2 1 Tabel 3. OM alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 21. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi võistkondlikke sportmänge arendavate spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 21.1. toetuse kasutamise aastale eelnenud aastal EM või MM finaal- või valikturniiril või samaväärsel võistlusel osalenud suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit 1 saavutuspunkti ning väiksekoosseisulise koondise eest 0,5 saavutuspunkti; 21.2. suurekoosseisulise koondise eest saab spordialaliit lisaks käesoleva lisa punktis 21.1.1 nimetatud punktile 10 000 eurot, kui suurekoosseisuline koondis osales toetuse kasutamise aastale eelnenud kahel aastal EM või MM finaalturniiril, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus. 22. Noorte harrastajate sportlikke saavutusi muude spordialaliitude rühmas hindab komisjon järgmiselt: 22.1. arvestatakse toetuse kasutamise aastale eelneva kolme aasta tulemusi, sealjuures arvestatakse kõige varasemast aastast ainult IV kvartalis saavutatud tulemusi ja kõige hilisemast aastast I–III kvartalis saavutatud tulemusi; 22.2. arvestatakse tulemusi, mis on saavutatud U16 või vanemate vanuseklasside võistlustel, lähtudes rahvusvahelise katusorganisatsiooni poolt kehtestatud vanuseklassidest; 22.3. arvestatakse tulemusi võistlustelt, millele eelnes kvalifikatsioonivõistlus, oli vajalik täita norm või kus osales vähemalt kümme sportlast või vähemalt kuus võistkonda; 22.4. iga sportlase või võistkonna puhul arvestatakse parima saavutuspunktiga tulemust; 22.5. samal distsipliinil arvestatakse enam kui ühe võistkonna tulemusi juhul kui üle poole võistkonna liikmetest on erinevad; 22.6. parima saavutuspunktiga tulemus selgitatakse välja tabeli 4 ja käesoleva lisa punktides 22.7.1– 22.7.4 nimetatud koefitsientide põhjal, lugedes parimaks tulemuseks erinevate võistluste võrdluses kõrgeima saavutuspunktiga tulemust; 22.7. tulemuste hindamisel rakendatakse järgmisi koefitsiente: 22.7.1. kui võistlusel saavutatud tulemus oli paremusjärjestuse teises pooles, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 0,5; 22.7.2. kui tulemus saavutati alates U19 vanuseklassist, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsient 1,25; 22.7.3. kui kuni 21-aastane sportlane saavutas tulemuse täiskasvanute tiitlivõistlustel, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 1,5; 22.7.4. kui võistkonda kuulus üle kolme võistleja, rakendatakse tabelis 4 märgitud saavutuspunktidele koefitsienti 2,0. 22.8. Komisjonil on õigus omal algatusel või spordialaliidu põhjendatud ettepanekul arvestada tabelis 4 nimetamata olulistel rahvusvahelistel võistlustel saavutatud tulemusi ning spordialaliidu põhjendatud ettepanekul muuta käesoleva lisa punktides 22.7.1-22.7.4 nimetatud koefitsienti. Spordialaliit esitab vastavad ettepanekud kirjalikult toetuse taotluse esitamise tähtpäevaks rahvuslikule olümpiakomiteele. Koht MM EM 1. koht 14 7 9  2. koht 12 6 3. koht 10 5 4. koht 8 4 5. koht 7 3,5 6. koht 6 3 7. koht 5 2,5 8. koht 4 2 9. koht 3 1,5 10. koht 2 1 Tabel 4. Muude alade saavutuspunktid noorte ja juunioride sportlike tulemuste eest 23. Lisaks punktides 7-22 arvutatud tegevustoetusele on komisjonil õigus vastavalt vahenditele ja spordialaliidu põhjendatud ettepanekul määrata täiendav toetus spordialaliidu spordidirektori osalise tööjõukulude katmiseks kuni kolmeks aastaks. Täiendava toetuse määramisel võetakse arvesse sisulist põhjendatust, spordialaliidu võimekust, spordiala medalipotentsiaali ja spordiala jälgitavust ning silmapaistvust. Toetust saavad taotleda olümpiaalade spordialaliidud ja võistkondlike sportmängude spordialaliidud, kes on kogunud käesoleva lisa punktide 7-17 alusel vähemalt 15 punkti. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord 24. Team Estonia koondise toetuse taotleja hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi koondistega seotud asjaolusid: 24.1. toetuse taotlemise aastale eelneva kahe aasta tulemused rahvusvahelistel tiitlivõistlustel; 24.2. potentsiaal saavutada toetuse taotlemise aastale järgneval neljal aastal rahvusvahelistel tiitlivõistlustel häid tulemusi; 24.3. positiivne mõju Eesti ühiskonnale ja noortele; 24.4. kavandatud eelarve realistlikkus ning kuluartiklite põhjendatus; 24.5. tugiteenuste vajalikkust. 25. Lisaks käesoleva lisa punktides 24.1 - 24.5 sätestatule hinnatakse spordiala populaarsust ja kandepinda Eestis ja maailmas. 26. Team Estonia koondise toetust võib taotleda nii täiskasvanute- kui noortekoondistele. 27. Käesoleva lisa punktide 4.1–4.3 alusel kujunevad summad jaotatakse koondiste vajadustest, komisjoni liikmete hinnangust ja Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve võimalustest lähtuvalt. Kõigi spordialaliidu poolt toetuse taotluses märgitud koondiste võimete arendamiseks määratud summad liidetakse. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotleja hindamise kriteeriumid ja toetuse määramise kord 10 28. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse suuruse sportlase ja tema treeneri kohta otsustab rahvuslik olümpiakomitee igal aastal vastavalt eraldatud eelarvevahendite suurusele. 29. Sportlased saavad toetust vastavalt tasemele, mille määravad saavutatud tulemused vastavalt allolevale tabelile: Tase Sportlik tulemus Palgafond Ettevalmistustoetus A+ OM ja täiskasvanute MM 1. koht Jah Jah A OM ja täiskasvanute MM 2.-3. koht, EM 1. Jah Jah koht B OM 4.-10. koht, täiskasvanute MM 4.-8. koht Jah Jah ja EM 2.-3. koht C OM-kandidaadid Ei Jah Noorsportlased Toetuse andmisel võetakse arvesse sportlikke Ei Jah saavutusi ning sportlase potentsiaali 30. A+, A ja B taseme sportlaste toetusi makstakse kaks jooksvat aastat alates tulemuse saavutamisele järgnevast kuust. C taseme sportlaste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks. 31. Kui A+, A või B kategooria sportlane loobub tippspordist või võtab vaheaasta, säilib tema töötasu ja ettevalmistustoetus 12 kuuks. 32. Sportlaste individuaaltreenereid toetatakse vastavalt treenitava sportlase tasemele. C-taseme sportlaste treenerite hulgast teeb rahvuslik olümpiakomitee valiku, kes saavad igakuist toetust vastavalt sportlikele tulemustele ja spordialaliidu ettepanekutele. Juhul kui treeneril on rohkem kui kaks kategooriasportlast, otsustab komisjon kui mitme sportlase eest treenerile toetus määratakse. 33. Lisaks ettevalmistustoetusele on komisjonil õigus määrata sportlastele või spordialaliidule vajaduspõhine toetus tugiteenuste kasutamiseks Spordimeditsiini Sihtasutuses. 34. Tugiteenuste toetused Spordimeditsiini Sihtasutuses on jaotatakse spordialaliitude põhiselt ning tugiteenuste kasutamist koordineerivad spordialaliidud. Tugiteenuste toetuse jaotamise aluseks on A+, A, B ja C kategooria toetust saavate sportlaste arv ning Spordimeditsiini Sihtasutuse hinnang spordiala eripärale ja tugiteenuste vajadusele. 35. Noorsportlase toetust eraldatakse reeglina 17-22-aastatele noorsportlastele (erandina spordialad, kus rahvusvaheliste reeglitega on noorte ja juunioride vanuseklassid nooremad), kelle sportlik eesmärk on jõuda oma spordialal maailma tippu ning kes ei saa hetkel Team Estonia A+, A, B ega C kategooria toetust. Kandidaate võivad esitada spordialaliidud või komisjoniliikmed. Toetuse määramisel võetakse arvesse sportlikke saavutusi ning sportlase potentsiaali. Noorsportlase toetuse andmise eesmärk on toetada noorsportlaste arengut, suurendada nende konkurentsivõimet ning soodustada üleminekut täiskasvanute klassi. Toetatakse noorsportlasi, kes on saavutanud noorteklassides häid tulemusi ja omavad potentsiaali jõuda tulevikus olümpiamängudele. 11  Team Estonia noorsportlase toetussüsteemi pääsevate sportlaste nimekirja kinnitab ja muudab EOK tippspordikomisjon. 36. Noorsportlaste toetuste nimekirja kinnitab rahvuslik olümpiakomitee maksimaalselt kaheks aastaks. Nimekirja võib korrigeerida jooksvalt vastavalt noorsportlaste tulemustele ja arengule. 37. Toetus on mõeldud noorsportlase püstitatud sportlike eesmärkide saavutamiseks ja jaguneb järgnevalt: treeningute ja võistlustega seotud kuludeks, treenerikutsega treeneri töö tasustamiseks või kulude katmiseks, EOK poolt organiseeritud koolitusteks, tugiteenusteks ning tervisekontrolliks. Toetus ühekordsete projektide elluviimiseks 38. Erandlike, erakorraliste ja kiireloomuliste asjaolude ilmnemisel on spordialaliidu toetuse saajal võimalik esitada rahvuslikule olümpiakomiteele taotlus ühekordse projekti elluviimiseks. 39. Esitatud taotlusi hindab olümpiaettevalmistustoetuse hindamiseks moodustatud komisjon. Nimetatud komisjon lähtub taotluste hindamisel taotletava tegevuse erandlikkusest, erakorralisusest ja kiireloomulisust tingivatest asjaoludest, taotluse kulude realistlikkusest ning valdkondlikust olulisusest ja mõjust. 40. Nimetatud komisjon esitab rahvuslikule olümpiakomiteele ettepanekud toetuse täismahus eraldamiseks, osaliseks rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. 12  18.09.2026 Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuuriministri määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.11.2025, 3 (edaspidi määrus). Määrus kehtestatakse spordiseaduse (SpS) § 9 lõike 6 alusel. Eelnõuga lisandub määrusesse uus sporditoetuse alaliik – sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus, mida varasemalt on eraldatud 2015. aastal Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel kokkulepitud põhimõtete alusel. Lisaks muudetakse maakonna spordiliidu toetuse taotluse esitamise nõudeid ja täiendatakse määruse lisas spordialaliidu tegevustoetuse eraldamise ja noorsportlase toetuse määramise põhimõtteid. Eelnõuga lisandub määrusesse uus maakonna spordiliidu tegevustoetuse alaliik – “Sport koolis” programmi elluviimine maakonnas. Antud toetuse komponent lisandub maakonna spordiliidu tegevustoetusele ning eelnõus tuuakse välja toetuse kujunemise põhimõtted. “Sport koolis” on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda erinevate spordialadega kutsetunnistust omavate treenerite juhendamisel. Programmi keskne idee on toetada eesmärki, et iga esimese kooliastme laps liiguks igapäevaselt ning saaks varakult positiivse kokkupuute organiseeritud spordiga. Programmi raames viiakse ühele klassikomplektile läbi kaks treeneri juhendatud liikumistundi nädalas, kokku ligikaudu 60 tundi õppeaastas. Treenerid kaasatakse kohalike spordiklubide või teiste spordiorganisatsioonide kaudu ning tegevused toimuvad koolipäeva osana koostöös kooliga. Eelnõu toob “Sport koolis” programmi elluviimise tõttu maakonna spordiliitudele kaasa halduskoormuse suurenemise. Selle tarbeks on “Sport koolis” programmi elluviimiseks arvestatud ka administreerimiskuludega maakonna tasandil. Kuna maakonna spordiliidud ei pea enam taotluse juurde esitama maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitust, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal, siis halduskoormus seeläbi omakorda väheneb. Lisaks ei ole spordialaliitudel enam vaja esitada infot spordikohtunikele makstud tasude osas, mis omakorda vähendab halduskoormust. 1.2.Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], tel 628 2328), spordiosakonna nõunik Liis Kiviloo ([email protected], tel 517 8586), spordiosakonna nõunik Norman Põder ([email protected], 628 2354) ja õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 38 punktist. Eelnõu punktiga 1 lisandub § 2 lõikesse 1 punkt 11, mis sätestab uue sporditoetuse alaliigi – sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse. Uue sporditoetuse täpsem sisu on sätestatud eelnõu punktiga 5 lisanduvas §-s 31. Eelnõu punktis 2 muudetakse seoses § 2 lõikesse 1 uue punkti 11 lisandumisega viidet toetuse andjate määratlusele. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse andja on Kultuuriministeerium. Taotlusvooru vahendid planeeritakse riigi eelarvestrateegia koostamise raames Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises reservis ja eraldatakse reservist Kultuuriministeeriumile, kui taotlusvooru tingimustele vastav koondis on finaalturniirile kvalifitseerunud. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 3 lõiget 2, täpsustades spordialaliidu toetuse liike. Spordialaliidu toetust eraldatakse: 1) spordialaliidu tegevuskulude katmiseks, treenerikutse arendamiseks, noortespordi arendamiseks ja põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks (spordialaliidu tegevustoetus); 2) rahvuskoondistesse kuuluvate sportlaste võimete arendamiseks ja neile tugiteenuste tagamiseks (Team Estonia koondise toetus); 3) olümpiamängude ettevalmistuskulude katmiseks ja sportlastele tugiteenuste tagamiseks (Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus); 4) ühekordsete projektide elluviimiseks.”; Punktis 1 on võrreldes kehtiva määrusega eemaldatud spordikohtunike tegevuse arendamine, kuna see on alaliidu enda huvides, et kohtunikud oleks heal tasemel. Punktide 1, 2 ja 3 sõnastust on kohandatud selgitamaks erinevaid toetusliike – spordialaliidu tegevustoetus, Team Estonia koondise toetus ja Team Estonia olümpiaettevalmistustoetus. Eelnõu punktiga 4 asendatakse § 3 lõikes 5 sõna “võistkondade” sõnaga “koondiste” selgitamaks, et Team Estonia koondise toetus kohaldub nii individuaalalade kui võistkonnaalade koondistele. Eelnõu punktiga 5 lisandub määrusesse § 31, millega sätestatakse uus sporditoetuse alaliik - sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus. Lõige 1 sätestab, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse spordialaliidule finaalturniirile kvalifitseerunud võistkondliku sportmängu rahvuskoondise finaalturniiriks ettevalmistamise ja turniiril osalemise kulude katmiseks, et heade sportlike tulemuste kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas ja spordiala arengule Eestis. Tiitlivõistlustele kvalifitseerumine on Eesti võistkondade jaoks erakordne sündmus, millega kaasneb ka märkimisväärne ühekordne kulu, mida ei ole võimalik katta erasektori toetusest ega planeerida spordialaliidu eelarvesse. Lõige 2 sätestab, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust eraldatakse olümpiamängude kavas olevate sportmängude distsipliinide Euroopa- ja maailmameistrivõistluste finaalturniiril ning olümpiamängudel osalemiseks ja finaalturniirideks ettevalmistamiseks. Nendeks spordialadeks on näiteks korvpall, võrkpall, käsipall, jalgpall ja jäähoki. Jäähoki puhul eraldatakse toetus juhul, kui võistkond pääseb kõige kõrgema taseme finaalturniirile. Kui teised sportmängud muudavad finaalturniiride korraldamise süsteemi sarnaseks jäähokile, siis eraldatakse toetus juhul, kui võistkond pääseb kõige kõrgema taseme finaalturniirile. Olümpiamängude kavas olevate sportmängude finaalturniiridel osalemise ja ettevalmistamise kulud on märkimisväärselt suuremad kui mitteolümpiaaladel. Lõike 3 kohaselt eraldatakse sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust vähemalt kümneliikmeliste võistkondade kulude katmiseks. See tähendab, et toetust ei eraldata rannavõrkpalli või 3*3 korvpalli võistkondadele või teistele väiksema arvuga võistkondadele. Lõigetes 4-8 sätestatakse, et sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetus võib osaliselt kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks ning tuuakse vastav vähese tähtsuse abi andmisega vajalik regulatsioon. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 4 lõiget 2 punktiga 8 ja lisatakse maakonna spordiliidu tegevustoetuse alla alates 2027. aastast toetuseliigina toetus “Sport koolis” programmi elluviimiseks maakonnas. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse § 4 lõikega 3, mille kohaselt “Sport koolis” on esimese kooliastme õpilastele suunatud programm, mille eesmärk on suurendada laste regulaarset liikumist koolipäeva jooksul ning pakkuda neile võimalust tutvuda erinevate spordialadega kutsetunnistust omavate treenerite juhendamisel. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 8 lõikega 41, mille kohaselt saab uut sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetust taotleda ainult olümpiamängude kavasse kuuluvaid võistkondlikke sportmänge edendav alaliit. Taotlejate ringi piiritlemine on seotud toetuse olemusega – toetust eraldatakse ainult võistkondlike sportmängude finaalturniiridel osalemiseks. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse § 8 lõike 8 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. Eesti Olümpiakomitee tegi 2026. a mais toimunud täiskogul otsuse, et spordialaliitudele antakse Eesti Spordieetika Reeglite rakendamiseks kaks aastat lisaaega. Sellest tulenevalt ei ole võimalik veel spordialaliitudelt nõuda kohustuslikus korras Eesti Spordieetika Reeglite jõustamist 2027. aasta toetuste eraldamise hetkeks. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse § 9 lõiget 6 ning sätestatakse, et ka uue sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluses kirjeldatud projektil peab olema toetuse saamiseks turutõrge. Eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks § 9 lõige 9, kuivõrd maakonna spordiliidud ei pea enam otstarbekuse huvides taotluses kohaliku omavalitsuse kinnituskirja esitama. Muudatuse eesmärk on vähendada taotlejate halduskoormust ning lihtsustada taotlusprotsessi, kuna praktikas ei andnud kohaliku omavalitsuse kinnituskirja nõue sisulist lisaväärtust taotluse hindamisel. Seetõttu ei ole nimetatud dokumendi nõudmine edaspidi põhjendatud. Praktikas esines juhtumeid, kus kinnituskiri ei taganud veel automaatselt kohaliku omavalitsuse toetust lubatud mahus ning lõplik summa selgus aruande esitamise raames. Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 11 lõiget 4, mille kohaselt taotlus spordialaliidu tegevustoetuse ja Team Estonia koondise toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. oktoobriks, et anda spordialaliitudele rohkem aega oma järgmise aasta eelarve planeerimiseks, sest kuupäeva varajasemaks toomine võimaldab ka varem teatavaks teha järgmise aasta toetuste otsused. Lisaks täpsustatakse, et uus kuupäev kehtib nii spordialaliidu tegevustoetuse kui Team Estonia koondise toetuse puhul. Punktis nimetatud kuupäev ei laiene Team Estonia olümpiaettevalmistustoetusele, sest nimetatud taotlusvooru tähtaeg sõltub otseselt rahvusvaheliste spordiorganisatsiooni võistluskalendrist, mis aastate lõikes muutub. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotluse esitamise tähtajast teavitab toetuse andja taotlejaid taotlusvooru avamisel. Eelnõu punktiga 13 sätestatakse, et taotlusi sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse eraldamiseks esitatakse jooksvalt. Jooksva taotlusvooru rakendamine on vajalik, kuna sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiridele kvalifitseerumine ei ole alati ajaliselt ette planeeritav. Seetõttu võimaldab jooksev voor esitada taotluse operatiivselt pärast finaalturniirile pääsu selgumist, tagades toetuse õigeaegse kättesaadavuse ning võistkondade parema ettevalmistuse rahvusvaheliseks tiitlivõistluseks. Eelnõu punktiga 14 muudetakse § 11 lõiget 6, mille kohaselt taotlus rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse, Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotlusvooru taotluste esitamise tähtaeg sõltub otseselt rahvusvaheliste spordiorganisatsiooni võistluskalendrist, mis aastate lõikes muutub. Team Estonia olümpiaettevalmistustoetuse taotluse esitamise tähtajast teavitab toetuse andja taotlejaid taotlusvooru avamisel. Eelnõu punktiga 15 kehtestatakse uue sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblike kulude loend. Abikõlblike kulude piiritlemise eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse sihipäraselt ning vahetult sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiriks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks vajalike kulude katmiseks. Loetelu hõlmab nii sportlaste ja tugipersonali otseseid kulusid kui ka ettevalmistusperioodi tegevusi, sealhulgas treeninglaagreid ja kontrollmänge, mis on hädavajalikud võistkonna konkurentsivõime tagamiseks rahvusvahelisel tasemel. Samuti võimaldab muude põhjendatud ja mõistlike kulude arvestamine paindlikult katta vältimatuid väljaminekuid. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse § 12 lõiget 4 ning sätestatakse, et ka uue sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja suuremahulised investeeringud. Selliste kulude katmine ei ole antud toetuse kasutamise eesmärgiga kooskõlas. Eelnõu punktis 17 tuuakse § 13 uue lõikega 11 sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikkuse perioodi regulatsioon. Abikõlblikkuse periood on piiratud ühe kalendriaastaga ning toodud, et see võib alata kõige varem alates taotluse esitamise kuupäevast. Finaalturniiriks ettevalmistamise ja osalemisega seotud kulud tekivad üldjuhul paar kuud enne finaalturniiri ja finaalturniiriga seotud arved laekuvad üldjuhul paari kuu jooksul pärast finaalturniiri. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse § 13 lõike 4 sissejuhatavat lauseosa ning sätestatakse, et ka sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse abikõlblikkuse perioodi on võimalik mõjuval põhjusel pikendada, nagu ka teiste määruses toodud projektipõhiste toetuste puhul. Eelnõu punktiga 19 muudetakse § 14 lõikeid 1 ja 2 ning täpsustatakse, et rahvusvahelise spordisündmuse korraldamise toetuse ning rahvusvahelise suurvõistluse korraldamise toetuse puhul võetakse omaosaluse ja kaasfinantseerijate panuse osakaalu arvestamisel arvesse ainult projekti abikõlblikke kulusid. Riigitoetuse andmisel ei ole asjakohane hinnata mitteabikõlblike kulude tasumist ning praktikas ka kõiki selliseid kulusid taotlusesse ei kirjutata. Eelnõu punktiga 20 täiendatakse § 14 lõikega 41, milles täpsustatakse, et maakonna spordiliidu toetuse suurus “Sport koolis” programmi elluviimiseks sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse toetusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetus on maksimaalselt kuni 85% ja kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus vähemalt 15% programmi maakonna tasandil elluviimise maksumusest. “Sport koolis” programmi elluviimise toetust saab kasutada treenerite palgakulude katmiseks ja spordiinventari soetamiseks. “Sport koolis” programmi elluviimise toetusese kogusummast võib kuni 10%, kuid mitte rohkem kui 12 000 kasutada programmi haldamiseks. Maakonna spordiliidu ülesanne on programmi koordineerimine maakonna tasandil (sealhulgas treenerite leidmine ja nendega lepingute sõlmimine, koolidega suhtlemine, maakondlik seire, informatsiooni ja kogemuste jagamine maakonnas ning aruandlus). 12 000 eurot võimaldab maakonna spordiliitudel vajaduse korral katta tööjõukulu kuni 1000 eurot kuus või muid programmi haldamisega seotud kulusid. Kuna klassikomplektide arv maakonniti on erinev, siis on ka määrusega lubatud programmi halduskulu maakonniti erinev, kuid halduskulude ülempiir on seatud. Eelnõu punktiga 21 muudetakse § 15 lõiget 2 ning sätestatakse, et nagu ka rahvusvahelise suurvõistluse toetuse (mis on samuti jooksev voor) taotluste puhul, on ka sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste menetlustähtaeg 90 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Eelnõu punktiga 22 muudetakse § 16 lõiget 2 ja täpsustatakse, et igas komisjonis on vähemalt 5 liiget. Käesoleva määruse alusel antavate toetuste arv ja maht on viimastel aastatel kasvanud. Selleks, et lähtuda komisjoni moodustamisel iga taotlusvooru spetsiifikast, muudetakse komisjoni koosseisu nõudeid ja liikmete arvu paindlikumaks. Senise 5-7 liikme asemel peab komisjonis olema vähemalt 5 liiget. Eelnõu punktiga 23 lisandub määrusesse § 171, millega sätestatakse sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamise kord. Sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse taotluste hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) projekti eelarve realistlikkus ja kuluartiklite põhjendatus; 2) koostööpartnerite, sealhulgas kaasfinantseerijate olemasolu ja asjakohasus. Hindamiskriteeriumide kehtestamine on vajalik tagamaks, et toetust eraldatakse läbipaistvatel ja ühtsetel alustel ning rahastatakse projekte, mille eelarve on realistlikult planeeritud ja kulud sisuliselt põhjendatud. Samuti võimaldab koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate arvestamine hinnata projekti elujõulisust ning laiemat toetuspinda, toetades seeläbi jätkusuutlikke ja mõjusamaid algatusi. Eelnõu punktiga 24 muudetakse § 18 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa, välistades maakonna spordiliidu toetuse taotlemisel “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse, mida reguleeritakse eraldi. Eelnõu punktiga 25 muudetakse § 18 lõike 3 sõnastust ning sätestatakse, et maakonna spordiliidu toetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse taotluses toodud infot kohaliku omavalitsuse panuse kohta. Varasemalt võeti vastav info taotluses esitatud kohaliku omavalitsuse kinnituskirjast, kuid selle esitamise nõue on eelnõu punktiga 11 kaotatud. Eelnõu punktiga 26 täiendatakse §-i 18 lõikega 4, mille kohaselt “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurus kujuneb välja 1.-3. klassikomplektide arvu alusel proportsionaalselt. Seejuures arvestatakse maakonnale toetussumma minimaalselt üheksa klassikomplekti kohta. Klassikomplektide arv saadakse Haridus- ja Teadusministeeriumist toetuse kasutamise aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga. Minimaalselt arvestame toetust üheksa klassikomplekti kohta, sest olenevalt toetuse kogusummast võib proportsionaalselt arvestades jääda väiksematele maakondadele liialt väike summa. Üheksa klassikomplekti tähendab üldjuhul vähemalt ühe kooli (kolm paralleelklassi) kaasamist programmi. “Sport koolis” programmi toetuse suuruse arvutamisel jäetakse Harjumaa klassikomplektide arvust välja Tallinna klassikomplektide arv. Tallinna kaasamine tooks olukorra, kus väiksemate maakondade toetussummad kujuneksid mitte piisavaks, et programmi soovitud kujul kõigis maakondades rakendada. Tallinna klassikomplektide arv moodustab 25% ja Harju maakonna klassikomplektide arv koos Tallinnaga moodustab üle 42% kõigist Eesti koolide klassikomplektide arvust. Tallinna klassikomplektide arvestamisel läheks ka 42% toetusest Harju maakonnale. Tallinnas on lastel rohkem võimalusi osaleda huvitegevuses ja lisaks on Tallinnas juba toimiv “Sport kooli” programm, mille põhimõtted on “Sport koolis” programmiga sarnased ja kuhu on kaasatud suurusjärgus 20 kooli. Samuti on Tallinnas võrreldes teiste piirkondadega treeneritel juba rohkem väljundeid. Eelnõu punktiga 27 muudetakse § 22 lõiget 1 ning tuuakse välja, et ka sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse osas teeb otsuseid kultuuriminister, nii nagu ka teiste toetuste puhul mille puhul on toetuse andjaks § 2 lõike 3 kohaselt Kultuuriministeerium. Eelnõu punktiga 28 muudetakse § 24 lõike 5 esimest lauset, et oleks selgemini välja toodud, et antud säte käib maakonna spordiliidu toetuse andmise otsuse kohta. See säte ei puuduta “Sport koolis” programmi elluviimise toetust, mida reguleeritakse § 24 lõikes 6. Eelnõu punktiga 29 täiendatakse § 24 lõikega 6. Toetuse andja võib muuta toetuse eraldamise otsust ja vähendada maakonna spordiliidu “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse suurust või nõuda toetuse vastavas ulatuses tagasi, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või aruande menetlemise käigus selgub, et kohaliku omavalitsuse üksuse rahaline toetus maakonna spordiliidule programmi maakonna tasandil elluviimiseks on väiksem kui 15% programmi maksumusest maakonnas või määruse § 30 lõikes 71 esitatud andmete põhjal selgub, et osa toetusest on kasutamata. Omaosaluse suurus kinnitatakse tegevustoetuse aruandluse raames ja võimalik tagasiküsimine tehakse seega toetuse kasutamisele järgneval aastal. Eelnevalt kinnituskirja kohaliku omavalitsuse üksuselt ei nõuta. Kui § 30 lõikes 71 alusel esitatud andmetest lähtub, et maakonna spordiliit on I poolaastal kaasanud vähem klassikomplekte kui toetuse eraldamisel arvestatud, siis nõutakse toetus osaliselt tagasi või vähendatakse teist osamakset. Eelnõu punktiga 30 muudetakse § 26 lõike 2 esimest lauset, et oleks selgemini välja toodud, et antud säte käib maakonna spordiliidu toetuse väljamaksmise kohta. See säte ei puuduta “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse väljamaksmist, mida reguleeritakse § 26 lõikes 21. Eelnõu punktiga 31 täiendatakse regulatsiooni “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse väljamaksmise osas. § 26 lõike 21 kohaselt makstakse “Sport koolis” programmi elluviimise toetus toetuse saajale osade kaupa. Kuni 60% toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast määruse § 30 lõikes 71 nimetatud andmete esitamist, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. septembril. Toetuse väljamaksmine kahes osas aitab tagada seda, et kasutamata jääv toetus selgub juba jooksva aasta jooksul ja annab ülevaate, kuidas maakonna spordiliidud on toetust I poolaastal kasutanud. Eelnõu punktiga 32 muudetakse paragrahve 28 ja 29. Sätted reguleerivad rahvusvahelise spordisündmuse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ja rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal- majandusliku mõju analüüsi ja meediaraporti sisu. Muudatuse kohaselt kirjeldatakse sotsiaal-majandusliku mõju analüüsis rahvusvaheliste spordisündmuste mõju Eesti turismisektorile, regionaalarengule, Eesti kuvandi loomisele maailmas ja mõju majandusele, sh otsest maksulaekumise suurust välismaalaste kulutustelt. mille koostamisel on küsitletud vähemalt 100 sündmusel osalenud või sündmust külastanud inimest. Selle soovime lisada, et ühtlustada aruannetes esitatud infot. Täpsustus annab rohkem selgust aruande esitajale, et millist informatsiooni on vaja ning meil on andmeid lihtsam omavahel võrrelda, et teha täpsemaid järeldusi toetatud sündmuste majandusliku mõju osas. Analüüs sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) pealtvaatajate ja osalejate (sportlased, treenerid, tugipersonal, kohtunikud, korraldajad) koguarv, sealhulgas välismaalt saabunute arv; 2) välismaalt saabunud pealtvaatajate, osalejate ja nende kaaskonna keskmine Eestis viibitud päevade arv; Eestis tehtud kogukulutused põhiliste kululiikide kaupa, hinnanguline Eesti riigile laekunud maksutulu, sealhulgas eraldi välja toodud käibemaks; 3) külastajate ja osalejate rahulolu sündmuse korraldusega; 4) muud taotlusvoorus nõutud andmed. Täiendus on lisatud tagamaks, et analüüsid oleksid omavahel võrreldavad ja spordisündmuste mõju Eesti majandusele oleks selgelt ning ühtsetel alustel mõõdetav. Analüüsis esitatavate andmete täpsustamisega ühtlustatakse aruandlust ning vähendatakse vajadust täiendavate selgituste küsimiseks. Seeläbi väheneb nii aruannete koostamisele kui ka nende menetlemisele kuluv halduskoormus ja aeg. Rahvusvahelise suurvõistluse sotsiaal-majandusliku mõju analüüs peab sisaldama § 28 lõikes 3 nimetatud andmeid. Meediaraport peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) riikide arv, kuhu tele- või veebiedastus jõudis; 2) tele- ja veebiülekannete vaatajate arv Eestis ja välisriikides; 3) hinnanguline meediaväärtus; 4) ülevaade Eesti kui sihtriigi ja rahvusvaheliste spordisündmuste korraldusriigi nähtavusest; 5) muud taotlusvoorus nõutud andmed. Täiendus on lisatud tagamaks, et meediaraportites välja toodud andmed oleksid omavahel võrreldavad ja selgelt ning ühtsetel alustel mõõdetavad. Raportis esitatavate andmete täpsustamisega ühtlustatakse aruandlust ning vähendatakse vajadust täiendavate selgituste küsimiseks. Seeläbi väheneb nii raportite koostamisele kui ka nende menetlemisele kuluv halduskoormus ja aeg. Eelnõu punktiga 33 tunnistatakse § 30 lõige 2 kehtetuks. Muudatusega vähendatakse toetuse saajate aruandluskoormust, loobudes andmete esitamise kohustusest, mis ei ole toetuse kasutamise sihipärasuse kontrollimiseks enam vajalik. Spordikohtunike tegevuse arendamine ja nende kaasamise korraldamine kuuluvad spordialaliitude põhitegevuse hulka ning nimetatud teave ei anna täiendavat sisendit toetuse eesmärkide täitmise hindamiseks. Eelnõu punktiga 34 muudetakse § 30 lõigetes 4 ja 6 toodud aruannete ja vahearuannete esitamise tähtaega. Muudatuse eesmärk on saada võimalikult varakult ülevaade riigieelarveliste vahendiste kasutamise kohta, et vajadusel kanda need kulusse või teha ettepanek vahendite ületõstmiseks aastate vahel. Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 30 lõikega 71. “Sport koolis” programmi elluviimise toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kalendriaasta 1. juuniks toetuse andjale programmi tegelikult kaasatud klasside arvu ja kasutatud toetuse summa. Andmete kogumise eesmärk on teada saada, kas maakonna spordiliidud on programmi I poolaastal rakendanud soovitud mahus ja kas eraldatud toetus on ära kasutatud. Eelnõu punktidega 36 ja 37 muudetakse § 31 lõike 1 punkti 7 ja lõiget 6. Määruses sätestatud toetuse tagasinõude regulatsiooni ühtlustatakse riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025. a jõustunud redaktsiooni §-ga 55¹. Eelnõu punktiga 38 kehtestatakse määruse lisa uues sõnastuses. Lisa täiendatakse punktidega 17.9 ja 17.10, mille kohaselt hinnatakse edaspidi spordialaliidu toetuse taotluse hindamisel ka spordialaliidu koostööd SA-ga Liikumisharrastuse kompetentsikeskus ning MTÜ Eesti Paralümpiakomiteega. Mõlema puhul kinnitavad vastavad organisatsioonid, kas ja kui hea on koostöö olnud ning hea koostöö puhul saab alaliit täiendava punkti. Koostöö hindamise kriteeriumi lisamine aitab paremini esile tõsta alaliite, kes panustavad valdkonna laiemasse arengusse ning tagab, et toetuste eraldamisel arvestatakse lisaks sportlikele tulemustele ka ühiskondlikku mõju ja koostöövõimekust. Spordialaliidu toetuste puhul tuuakse sisse tugiteenuste teema. Spordialaliitudel on võimalik tegevustoetuse raames taotleda täiendavat toetust spordidirektori töökoha tööjõukulude katmiseks. Team Estonia koondise toetuse eraldamisel võetakse arvesse tugiteenuste vajalikkust. Team Estonia ettevalmistustoetuse eraldamisel on komisjonil õigus määrata sportlastele või spordialaliidule vajaduspõhine toetus tugiteenuste kasutamiseks Spordimeditsiini Sihtasutuses. Tugiteenuste toetused Spordimeditsiini SA-s on jaotatud spordialaliitude põhiselt ning tugiteenuste kasutamist koordineerivad spordialaliidud. Tugiteenuste toetuse jaotamise aluseks on A-, B- ja C-kategooria toetust saavate sportlaste arv ning Spordimeditsiini Sihtasutuse hinnang spordiala eripärale ja tugiteenuste vajadusele. Lisaks täpsustatakse EOK sisendi põhjal noorsportlase toetuse eraldamise põhimõtteid (määruse lisa punktid 35-37). Muudetakse sportlaste vanusepiiri. Lisatakse, et toetust ei saa taotleda sportlastele, kes saavad juba A+, A, B või C kategooria toetust, sest sportlaste topelt toetamist soovitakse välistada. Samuti lisatakse, milleks noorsportlase toetust võib kasutada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Muudatus korrastab juba praktikas kasutusel oleva sportmängude tiitlivõistluste finaalturniiril osalemise toetuse andmist, muutes tingimused selgemaks ja läbipaistvamaks. Samuti vähendab määrus taotlejate halduskoormust, kaotades kohaliku omavalitsuse kinnituskirja nõue ja spordialaliitude spordikohtunike andmete esitamise kohustuse, mis ei ole olnud vajalikud taotluste ega aruannete sisuliseks hindamiseks. Noorsportlase toetuse põhimõtete muutmine ei oma olulist mõju noorsportlastele, sest taotlejaks on jätkuvalt spordialaliit ja toetus kantakse sportlase arveldusarvele. Noorsportlase toetust saaval isikul tekib rohkem vabadust ja paindlikust toetuse kasutamiseks. Spordialaliidu toetuste puhul on lisatud võimalus taotleda toetust sportlastele ja koondistele tugiteenuste tagamiseks. Nimetatud toetusi taotlesid spordialaliidud varasemalt otse Eesti Olümpiakomiteest. Muudatusega täpsustatakse toetuste eraldamist tugiteenuste tagamiseks ja kehtestatakse need määruse tasandil. Seega ei suurene spordialaliitude halduskoormus. Sotsiaal-majandusliku mõju analüüsi ning meediaraporti koostamise nõuete täpsustamine tagab andmete ühtlasema kvaliteedi, parema võrreldavuse ja suurema kasutatavuse toetatud sündmuste mõju hindamisel. Selgemad nõuded vähendavad vajadust esitatud andmeid täiendavalt täpsustada ning vähendavad nii toetuse saaja kui toetuse andja haldus- ja töökoormust. “Sport koolis” programm toob kaasa positiivse mõju laste liikumisaktiivsuse suurenemisele ja spordis osalemisele. Lisaks toetab see regionaalse ebavõrdsuse vähendamist, sest programmi kaasatakse igast maakonnast minimaalselt 9 klassikomplekti. Programmil on positiivne mõju ka treenerite valdkonnale, luues neile juurde võimalusi igas Eestimaa piirkonnas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste ei vaja täiendavaid lisavahendeid. Taotlusvoorude rakendamiseks on ette nähtud raha Kultuuriministeeriumi eelarves (RES 2027-2030 raames). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eesti Paralümpiakomiteele, spordialaliitudele, maakonna spordiliitudele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info - RAM Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud. Uus tähtaeg on 12.10.2026 23:59 Kooskõlastamine algatati 28.09.2026 10:05 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99fa28f3-2b0d-4b49-9363-1174211c6364?activity=1 Eelnõu toimik: KUM/26-1063 - Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 “Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” muutmise määruse eelnõu Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99fa28f3-2b0d-4b49-9363-1174211c6364 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/26-1063 - Kultuuriministri 30. septembri 2025. a määruse nr 6 “Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord” muutmise määruse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 08.10.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99fa28f3-2b0d-4b49-9363-1174211c6364 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99fa28f3-2b0d-4b49-9363-1174211c6364?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main