Materjalide esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

sept 2026 VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2027-2030 JA 2027. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE PROTOKOLL Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad2. Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte kinnitatud läbirääkimiste töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2027-2030 ja 2027. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest. Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel: Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks neile seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu. 1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine. 2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1-8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks. 3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine. 4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu. 5. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest. 6. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel. 7. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides. 8. Kriisikindluse tagamisel uute ülesannete täitmiseks tagada kohalikele omavalitsustele tulumaksubaasi täiendav tulumaksu protsendi tõus. 1 Valitsuskomisjoni moodustamine kahepoolsete läbirääkimiste pidamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liiduga–Riigi Teataja 2 Juhatus | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 3 Vabariigi Valitsuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise eelarve läbirääkimiste töökord | Eesti Linnade ja Valdade Liit (elvl.ee) 1  sept 2026 KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad (RAM 2026 suveprognoos) KOV EELARVED 2021 2022 2023 2024 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* TULUD KOKKU 2 506 2 746 3 118 3 186 3 382 3 540 3 658 3 835 3 957 4 043 - Tulumaks 1 355 1 526 1 689 1 868 1 982 2 077 2 172 2 272 2 368 2 466 - Muud maksutulud 86 90 88 101 100 114 121 139 148 157 - Tasandusfond 107 107 107 135 130 134 138 134 134 134 KULUD KOKKU -2 642 -2 846 -3 223 -3 328 -3 434 -3 583 -3 716 -3 884 -4 071 -4 125 KOV tasakaal -136 -100 -105 -143 -52 -42 -58 -49 -114 -82 KOV sektor tasakaal -92 -83 -151 -112 -60 -80 -88 -58 -136 -104 Võlakoormus 987 1 043 1 216 1 388 1 477 1 551 1 655 1 718 1 845 1 941 Likviidne vara 280 241 241 264 268 300 347 361 374 388 SKP (mld eurot) 31,5 36,4 38,2 39,9 41,9 44,4 46,7 48,9 51,1 53,3 Suhtarvud ja kasvud KOV eelarve tulud SKP-st 8,0% 7,5% 8,2% 8,0% 8,1% 8,0% 7,8% 7,8% 7,7% 7,6% KOV sektor koondtasakaal SKP-st -0,29% -0,23% -0,40% -0,28% -0,14% -0,18% -0,19% -0,12% -0,27% -0,20% KOV koondvõlg SKP-st 3,1% 2,9% 3,2% 3,5% 3,5% 3,5% 3,5% 3,5% 3,6% 3,6% KOV eelarve tulude kasv 6,6% 9,6% 13,6% 2,2% 6,2% 4,7% 3,3% 4,8% 3,2% 2,2% KOV eelarve maksutulude ja tasandusfondi kasv 6,5% 11,3% 9,4% 11,7% 5,1% 5,1% 4,6% 4,6% 4,1% 4,0% * Prognoos 2  sept 2026 LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 2. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2027. a RE eelnõu ja RES perioodi 2027-2030 indikatiivsed mahud (mln eurot)4. 2026 eelarve 2027 eelarve eelnõu5 RES 2028 RES 2029 RES 2030 1. Tulubaas Residendist füüsilise isiku tulumaksuosa 10,64% 10,23% 10,23% 10,23% 10,23% Residendist füüsilise isiku riikliku pensioni tulumaksu osa 8,5% 10,23% 10,23% 10,23% 10,23% KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega 134 138 134 134 134 2. Toetusfond Hariduse- ja noorsootöö valdkond Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus6, sh: 543,2 543,2 543,2 543,2 543,2 - Õpetajate tööjõukulude toetus 456,3 456,3 456,3 456,3 456,3 - Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetus 15,3 15,3 15,3 15,3 15,3 - Koolilõuna toetus 23,8 23,8 23,8 23,8 23,8 - Õppekirjanduse toetus 8,0 8,0 8,0 8,0 8,0 - Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 2,0 2,0 2,0 2,0 2,0 - Tõhustatud ja eritoe õpilastele tegevuskulu toetus 36,5 36,5 36,5 36,5 36,5 - Kultuuriranitsa toetus 1,4 1,4 1,4 1,4 1,4 Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 9,225 9,225 9,225 9,225 9,225 Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus 16 16 16 16 16 0,002 per 0,002 per õpilane 0,002 per õpilane 0,002 per 0,002 per Õpilaskodude kohatoetus toimetulekuraskustes perede lastele aastas aastas õpilane aastas õpilane aastas õpilane aastas Maakondlike õpilasürituste ja aineühenduste, koolijuhtide ja õpetajate 1,6 1,6 1,6 1,6 1,6 ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus 4 Eelarve numbrid on ümardatud mln täpsusega. 5 Toetuste suurused RES 2027–2030. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2027. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 6 2027.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2026 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel. 3  sept 2026 Sotsiaalvaldkond Toimetulekutoetusteks (sh toimetulekutoetuse administreerimise hüvitis)7 42,5 36,5 37,7 38,6 38,3 Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus 2,65 2,65 2,65 2,65 2,65 Vaimse tervise toetus 1,54 1,54 1,54 1,54 1,54 Kohalike teede hoid Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 29,3 29,3 29,3 29,3 Üle antud endiste riigiteede toetus 0,304 0,277 0,277 0,277 0,277 Riiklikud ülesanded Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis 1,1 1,1 1,1 1,1 1,1 2. Eraldised toetustena Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,6 0,83 0 0 0 Raamatukogude teavikute toetus 1,87 1,8 1,8 1,8 1,8 Muuseumide ja teatrite toetused 1,66 1,62 1,62 1,62 1,62 Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus 0,58 0,5 0,50 0,5 0,5 Treenerite tööjõukulude toetus 12,76 12,76 12,76 12,76 12,76 Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus 2,7 3,1 2,9 2,9 2,9 Regionaalvaldkonna toetused Selgub 2027.a Selgub 2027.a Selgub 2027.a Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 Selgub 2026.a lõpuks lõpuks lõpuks lõpuks Kriisivalmiduse toetused Toetus omavalitsustele kriisispetsialistide (kriisi- ja ennetustöö spetsialisti) 2,25 2,25 0 0 0 ametikohtade tööjõukulude katteks 7 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist. 4  sept 2026 2027-2030 RIIGI EEELARVESTRATEEGIA JA 2027. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTELE ESITATUD EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU ETTEPANEKUTE ÜLEVAADE ELVL valdkondade ülesed prioriteedid: 1. ELVL ettepanek: Kohalike omavalitsuste kriisikohustuste rahastusmehhanismi loomine toimetulekuks erakorralises või kiireloomulises olukorras. Kehtestada kriisi- või eriolukordades riigipoolne tagastamatu laenuinstrument kohalike omavalitsuste toetamiseks. Selgitus: Riigikassa poolt teenindavatel asutustele on tagatud kriisiolukorras finantsvahendite kättesaadavus läbi Vabariigi Valitsuse reservfondi. Kohalikud omavalitsused peavad kriisiolukorras hakkama saama oma kassas olevate vahenditega. Omavalitsuste ülesanne on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus kriisiolukordades, aidata kaasa evakuatsiooni läbiviimisel, pakkuda vältimatut sotsiaalabi ning võimendavad riigi kommunikatsioonisõnumeid. Kriisiolukordadeks saab valmistuda aga kõiki kulutusi ei ole võimalik ette teha. Teatud kulud kaetakse kriisiolukorras kas jooksvalt või siis maksetähtaja jooksul. Enamasti on teenuse osutajateks erasektor. Võib olla olukord, kus kohalikul omavalitusel puuduvad vajalikud finantsilised vahendid erakorraliste ja kiireloomuliste kulutuste tegemiseks. Valitsuskomisjoni seisukoht: Erakorralises kriisiolukorras kompenseerib riik omavalitsustele evakuatsiooni raames tehtud vältimatu abi osutamise kulud. Lisaks näeb kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ette, et omavalitsustele kaetakse riigieelarvest püsivate kriisiülesannete kulud, kui oma elanikele osutatavate teenuste maht ja kulu on tavapärasest suuremad või kriisiülesannetega seotud teenuseid osutatakse teiste omavalitsuste elanikele. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Regionaal- ja Põllumajandusministeerium valmistab ette kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatavate määruste eelnõud. 2. ELVL ettepanek: Kriisikindluse tagamisel uute ülesannete täitmiseks tagada kohalikele omavalitsustele tulumaksubaasi minimaalselt täiendav üksikisiku tulumaksu 1%-line tõus. Selgitus: Tulenevalt kehtivatest õigusaktidest ja Riigikogu menetluses oleva tsiviil ja riigikaitse seaduse eelnõust on saanud ja saavad kohalikud omavalitsused juurde uusi või laiendatud ülesandeid: peavad tagama, et varjumiskohad (sh neid rajama) ja elutähtsad teenused vastavad seaduslikele nõuetele, peavad koostöös riigiasutustega planeerima ja korraldama sireenide paigaldamist ning testimist, koostama riskianalüüse ja tagama elutähtsate teenuste toimepidevuse kriisiolukordades, kohustus teavitada elanike ohtudest ja hädaolukordadest EE-ALARM kaudu; peavad määrama ja haldama avalikke varjumiskohti ning tagama nende kättesaadavuse, teenistujatel ja elutähtsate teenuste osutajatel on kohustus läbida koolitusi ning korraldada elanikele infopäevi, jne. Tänane kohalike omavalitsuste tulubaas ei võimalda õigusaktidest tulenevaid ülesandeid täita. Võttes aluseks 2025. a tulumaksu laekumise, siis 1% sellest oleks 19 818 918 eurot. Seega saame omavalitsute kohta 254 089 eurot ja elaniku kohta 14,52 eurot. Kaitseministeeriumi 2026. aasta eelarves on kavandatud sõjalise kaitse ja heidutusele 1 417 mln eurot, mis moodustab ELVL -i ettepanekust 1,4%. Valitsuskomisjoni seisukoht: Peame oluliseks, et kriisivalmiduse arendamine toimuks järjepidevalt ja ühtsetel alustel. Projektipõhine lähenemine ei taga pikaajalist toimepidevust ega ühtlast valmisoleku taset, mistõttu tekivad piirkondlikud erinevused ja lüngad võimekustes. 5  sept 2026 Arvestades tänast julgeolekukeskkonda ja laiapõhjaliste kriiside jätkuvat võimalikku esinemist, ei ole kriisideks valmistumine ajutine vajadus, vaid püsiv ülesanne, mille tulemuslik täitmine eeldab stabiilset rahastust ja järjepidevat tegevust. Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisel täpsustuvad kohalike omavalitsuste rollid, kohustused ja kriisiülesanded veelgi. Nendeks ülesanneteks valmistumine, sealhulgas evakuatsioonikohtade pidamine ja sellega seotud valmisoleku tagamine, eeldab täiendavaid ressursse ning pikaajalist planeerimist. Samas peame oluliseks tähelepanu juhtida sellele, et kõik kriisivalmidusega seotud tegevused ei eelda kohalikele omavalitsustele eraldi täiendava rahastuse kavandamist. Näiteks ei tulene kehtivast õigusruumist eramajadele varjumiskohtade kohandamise kohustust ning seetõttu ei pea me põhjendatuks vastava tegevuse riiklikku toetamist kohalike omavalitsuste kaudu. See ei välista loomulikult elanike vabatahtlikku valmisoleku parandamist ja laiemat kriisideks valmistumist. Samuti on oluline, et kriisiteavituse ja ohuteavituse süsteemide puhul oleksid rollid ning vastutusjaotus selgelt määratletud. Kohalikud omavalitsused teevad koostööd pädevate riigiasutustega, kuid mitmete tehniliste lahenduste rajamine, haldamine ja käitamine toimub riikliku vastutuse ja rahastuse kaudu. Uue õigusraamistiku rakendumisel on oluline, et kohustused, vastutus ja rahastuspõhimõtted oleksid üheselt arusaadavad ning kooskõlas tegelike ülesannetega. Toetame jätkuvalt lahendusi, mis aitavad tugevdada kohalike omavalitsuste kriisivalmidust süsteemselt, ühtlaselt ja pika vaatega. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Riigikantselei, Siseministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt on esitatud strateegiliste uuringute programmi ettepanek analüüsida KOVide kriisivalmiduse võimekuse hindamist, sh annab see sisendi rahastamisvajadusele. EL järgmise perioodi struktuurivahendite arutelud on pooleli. Riigiplaani esialgses kavandis on ette nähtud toetus KOVide kriisivõimekuse suurendamiseks. 3. ELVL ettepanek: Jätkata kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete renoveerimiseks ja energiatõhusaks rekonstrueerimise suunatud meetmega (sh CO2 vahendid). Selgitus: Kohalike omavalitsuste haridus- ja avalike hoonete renoveerimine ning energiatõhususe parandamine on süstemaatiliselt alarahastatud. Kuigi riik suunab perioodil 2021–2029 energiatõhususe toetusmeetmetesse kokku umbes 415 miljonit eurot, katab see vaid väikese osa koolide ja lasteaedade tegelikust vajadusest. Oluliseks kitsaskohaks on ka omavalitsuste omaosaluse liiga kõrge määr, mis muudab isegi olemasolevatesse toetusmeetmetesse kandideerimise paljude omavalitsuste jaoks raskendatuks. See toob kaasa olukorra, kus kõige mahukamad ja kriitilisemad rekonstrueerimisprojektid lükkuvad edasi või jäävad sootuks tegemata. Karmistuvad energiatõhususe nõuded tähendavad, et järgmise 10 aasta jooksul tuleb renoveerida või asendada enamik vanemaid haridushooneid. Realistlik koguinvesteering aastatel 2027, 2028 ja 2029 minimaalselt 100 miljonit eurot aastas. Valitsuskomisjoni seisukoht: Perioodil 2021-2029 panustatakse riigieelarve strateegia kohaselt Moderniseerimisfondist ja heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust (CO2 tulud) KOV hoonefondi energiatõhusaks muutmiseks ca 415 mln eurot, millest kasutada on veel ca 303 mln (kasutatakse vastavalt laekunud tulule). See võimaldab lähiaastatel toetada KOV kinnisvara energiatõhusaks muutmist ca 75 mln euroga aastas. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Võetud teadmiseks. 6  sept 2026 4. ELVL ettepanek: Tagada ettevõtlusega seotud teede rahastus tugevdades seejuures, regionaalset tasakaalu ja tarneahelate toimimist. Selgitus: Kohalike omavalitsuste ja ettevõtete ühine huvi on tagada Eesti ettevõtluspiirkondade ligipääsetavus. Ettevõtluspiirkondade ligipääsuteede rajamine on oluline, et: • vähendada ettevõtete logistikakulusid ja tõsta ettevõtluspiirkondade tootlikkust; • soodustada investeeringute kasvu ettevõtluspiirkondades ning suurendada maksutulusid; • luua otseseid ja kaudseid töökohti nii ehituses, tööstuses kui logistikasektoris; • parandada liiklusohutust ja vähendada tekkivaid õnnetuskulusid; • tugevdada regionaalset tasakaalu ja kohalike omavalitsuste majanduslikku iseseisvust. Kohalike omavalitsuste territooriumidel paiknevad ettevõtlus- ja tööstusalad sõltuvad otseselt kvaliteetsetest ühendusteedest. Mitmetes piirkondades ei vasta olemasolev taristu enam tänastele liiklus- ja kandevõimenõuetele ning takistab ettevõtete laienemist ja uute investeeringute toomist. Valitsuskomisjoni seisukoht: Kohalike teede hoiu rahastamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2027–2030 läbirääkimiste käigus 2026. aasta septembris. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Osapoolte seisukohad võetud teadmiseks. 5. ELVL ettepanek: HEV laste rahastus ja koefitsientide ülevaatamine. Muuta rahastuse põhimõtteid õpilastele, kes õpivad vastavalt vajadusele ja koolivälise nõustamismeeskonna (Rajaleidja) soovitusele individuaalõppes. Selgitus: Praeguse mudeli kohaselt rahastatakse individuaalõppe vormis õppivaid õpilasi vastavalt Rajaleidja määratud toele, mis ei kata tegelikke õpetajate tööjõukulusid isegi eritoe korral. Tegelikud kulud kordades ületavad eraldatud rahastust. Näiteks Tallinna munitsipaalkoolides on sellel õppeaastal ligikaudu 82, sellest 29 on kuni 20% ainetest individuaalõppe vajadusega ning 53 on üle 20%. Lisaressursside vajadus Tallinnas on 0,82 mln. Tõhustatud ja eritoe tegevuskulu toetus on iga-aastaselt tõusnud: 2024. a 26,5 mln eurot; 2025. a 31,7 mln ja 2026. a 36,5 mln eurot. Tõhustatud tugi vajadus oli 2023. a 6 180 õpilast; 2024. a 7 172 õpilast; 2025. a 7 857 õpilast ja 2026. a 8 659 õpilast. Eritoe vajadus oli 2023. a 3 338 õpilast; 2024. a 3 580 õpilast; 2025. a 3 968 õpilast ja 2026. a 4 364 õpilast. Valitsuskomisjoni seisukoht: Riik eraldab haridustoetust ning KOV saab ise otsustada, kuidas jaotatakse omavalitsuse eelarve haridusasutuste vahel (sh riigi poolt antud toetus). HEV õpilaste osakaal on kasvanud, kuid vastavalt sellele on kasvanud ka riigipoolne toetus. Õpetaja tööjõukulu eri- ja tõhustatud toe õpilastele moodustab õpetaja palga toetusest 28%, samas kui õpilasi on kogu õpilaste arvust 9,3%. Lisaks eraldatakse ka tegevuskulutoetust. HTM ei toeta ettepanekut luua täiendav toetus individuaalõppel olevatele õpilastele. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Osapoolte seisukohad võetud teadmiseks. 7  sept 2026 Ettepanekud läbirääkimisteks valdkondlike ministeeriumitega: Seadusandlikud muudatused: 1. ELVL ettepanek: Küberturvalisuse seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide muutmisel kaasata kohalike omavalitsusi partnerina juba eelnõude väljatöötamisel. Selgitus: Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) rakendamisel ja auditeerimisel on tekkinud omavalitsustel tõsised kitsaskohad. Omavalitsused on võtnud infoturbe korraldamist tõsiselt, kuid kehtivad nõuded, tähtajad ja Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) järelevalve meetodid ei ole proportsionaalsed kohalike omavalitsuste tegeliku olukorra ja ressurssidega. Õigusaktide kohaselt oleks eelmise aasta lõpuks pidanud kohalikud omavalitsused olema läbinud E-ITS põhiauditi, kuid ELVLile teadaolevalt jõudis selleni tähtajaks vaid kolm omavalitsust. Muuta E-ITS esmakordse auditeerimise tähtaegu kohalikele omavalitsustele, mis arvestab E- ITS-i juurutamise tegelikku keerukust ja audiitorite piiratud ressurssi turul. Valitsuskomisjoni seisukoht: Auditeerimise tähtaegu muuta ei ole plaanis. Küberturvalisuse tagamine on prioriteet. Üle on vaadatud E-ITSi nõuded eesmärgiga suurendada paindlikuid asutuse põhisemaid ja asutuste vajadustest lähtuvaid lahendusi. Uuendatus Eesti infoturbestandard jõustus 1.sept 2026 (Eesti infoturbestandard-Riigi Teataja). Samuti uuendatakse juhiseid. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Sügisel korraldada jätkuarutelu hetkeseisust. 2. ELVL ettepanek: Kohalike omavalitsuste õigusraamistiku korrastamine loomaks üheselt mõistetavad alused isikuandmete töötluseks. Muuta seadusandlust, et kohalik omavalitsus saab oma ülesannete täitmiseks ja teenuste osutamiseks töödelda isikuandmeid. Selgitus: Omavalitsuste tänased tegevused ja teenused seoses isikuandmetega takerduvad, kuna kehtivates õigusnormides puudub sageli selgesõnaliselt väljendatud õigus isikuandmeid omavalitsuste ülesannete täitmiseks saada. KOKSi muudatusega lisati peatükk isikuandmete töötlemise reguleerimiseks, võimaldamaks töödelda isikuandmeid küsitluste, analüüside ja uuringute vajadusteks ning valla- ja linnaelanike kaasamis- ja osalemisõiguste kontrollimiseks. Lahenduseta jääb omavalitsuste teenuste pakkumisel isikuandmete töötlemine, kui seaduses ei ole sätestatud omavalitsuste ülesande täitmiseks vajalikku andmete töötlemise koosseisu. Omavalitsuste tänased tegevused seoses isikuandmetega takerduvad tihti, kuna kehtivates õigusnormides puudub sageli selgesõnaliselt väljendatud õigus isikuandmeid omavalitsuste ülesannete täitmiseks saada. Olukord, kus omavalitsus ei saa oma teenuste osutamiseks riiklikest andmekogudest andmeid ja peab neid kodanikelt küsima, on oluliseks takistuseks personaalriigi visiooni elluviimisel. Reaalsus on see, et mõnes valdkonnas on kohalik omavalitsus ka täna sunnitud oma tegevusi tegema Excelis või lausa paberil. Uuendatud KOKS-is jäi lahenduseta omavalitsuste vabatahtlike teenuste osutamisel volitusnorm isikuandmete töötlemiseks (nt ranitsatoetus, sünnitoetus jms). Valitsuskomisjoni seisukoht: JDM on tellimas analüüsi, mis aitab välja selgitada, millisel määral saab ja peab seadusandja reguleerida KOV-ide andmetöötlus sh arvestades KOV-ide enesekorraldusõiguse õigust ja asjaolu, et niipea, kui kohaliku omavalitsuse määrusega kaasneb kasvõi üks põhiõiguse riive (isikuandmete töötlemine), on tegemist riigivõimu teostamisega ning andmetöötluse raamid peab kehtestama seadusandja. Analüüsi tellimisse kaasatakse ka ReM, kes omakorda kogub sisendit KOV-idelt, mis küsimus peaks analüüs kajastama. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Analüüs peaks valmima 2026. aasta lõpuks, mille järgselt saab analüüsist lähtuvalt teha muudatusi valdkondlikus seadusloomes. 8  sept 2026 3. ELVL ettepanek: Eesti eestkostesüsteem kaldub praktikas liiga ulatusliku (täieliku) eestkoste poole, mitte proportsionaalse/osas lahenduse poole. Kehtestada vastavalt perekonnaseaduse § 192 lõikele 4 riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsem kord ja piirmäärad. Selgitus: 1) Olulise mõjuga poliitikameetme algatamine: Eesti eestkostesüsteem kaldub praktikas liiga ulatusliku eestkoste poole, mitte proportsionaalse osas lahenduse poole. See piirab isiku vabadust (nt valimisõigus) ning jätab kohalikud omavalitsused suure haldus- ja vastutuskoormuse, sh keerukad finants- ja e-teenuste toimingud, milleks juhised ja toetus on lünklikud. Kohtud ei hinda valimisõigust ühtlaselt; sõnastus on ebakindel ning eraldi otsustust ei tehta järjekindlalt. Pankade ja e-teenuste praktika on ebaühtlane (ID-kaart, deebetkaardid, ligipääs pärast surma), mis tekitab aruandluse tõrkeid ja lisakoormust omavalitsustele. Lisaks napib tööjõudu ja aeg kulub väljaspoole oma omavalitsust paigutatud inimeste toetamisele. Valdkonna korraldus on riigi tasandil killustunud (õigusloome JM, tugi SM), mistõttu omavalitsuste töötajad jäävad keerulistes õigusküsimustes üksi. Võimalik lahendus: Vähendada ülemäärast põhiõiguste piiramist, ühtlustada kohtu- ja asutuste praktikat, tagada proportsionaalne eestkoste ning vähendada KOV halduskoormust, liikudes järk-järgult toetatud otsustamise suunas. 2) Rahastamiskorralduse muudatus. Konkreetne säte on kehtinud aastaid, kuid senimaani ei ole rakendusakti kehtestatud. Tallinna kulud eestkoste teostusele on 740 000, siis kogu Eesti kulu on hinnanguliselt 2 220 000 eurot. Valitsuskomisjoni seisukoht: Justiits- ja Digiministeeriumi kommentaar: JDM ei planeeri perekonnaseaduse § 192 lõike 4 alusel riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude täpsema korra ning piirmäärade kehtestamist. Kehtiva õiguse kohaselt lahendab eestkostjale tasu määramise ja kulude hüvitamise kohus konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades. Eestkoste on viimane abinõu ning kohus peab hindama iga inimese individuaalset abivajadust ja määrama eestkostja üksnes nende ülesannete täitmiseks, milleks see on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui inimese huve saab kaitsta muude, vähem piiravate abinõudega. Ettevalmistamisel on muudatused, mille eesmärk on vältida valimisõiguse automaatset piiramist eestkoste seadmisega ning tagada selles osas eraldi ja individuaalne hindamine. Kohtupraktika ühtlustamist tuleb käsitleda kehtiva õigusliku kaalutlusraami kaudu. Sotsiaalministeeriumi kommentaar: SOMi hinnangul on täisealiste eestkoste korralduses mitmeid kitsaskohti, mis mõjutavad nii eestkostetavate inimeste põhiõiguste teostamist kui ka kohalike omavalitsuste haldus- ja vastutuskoormust. SOM peab oluliseks, et süsteem liiguks järjepidevalt toetatud otsustamise põhimõtete poole ning et eestkoste rakendamisel lähtutaks inimese tegelikust abivajadusest ja autonoomia võimalikult suurest säilitamisest. Oma haldusala piires näeb SOM oma rolli vähem piiravate lahenduste toetamisel eeskätt hoolekande ja toetavate teenuste kaudu. Valimisõigus ja teised põhiõigused on keskse tähtsusega ning nende piiramist saab käsitleda üksnes erandlikult. SOMi seisukoht on, et põhiõiguste, sh valimisõiguse, automaatne piiramine ei ole põhjendatud. Puudega inimeste õigustest lähtudes tuleks tagada puudega inimestele valimisõiguse täielik ja võrdne teostamine. 9  sept 2026 Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi (EDF) 2022. aasta raporti kohaselt kuulub Eesti nende seitsme EL liikmesriigi hulka, kus täieliku või osalise eestkoste korral kaasneb valimisõiguse automaatne piiramine, mistõttu on Eesti praktika Euroopa kontekstis pigem erandlik. See kinnitab vajadust liikuda suunas, kus automaatseid piiranguid ei rakendata ning põhiõiguste säilimine on selge lähtekoht. Euroopa Komisjon avaldas hiljuti EL puuetega inimese strateegia 2021–2030 ajakohastamise, kus on uue tegevusena plaanis avaldada uuring liikmesriikide eestkostesüsteemide ja otsustusmudelite kohta, et toetada puudega inimeste õigust enesemääramisele. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): 1) JDM poolt on saadetud kooskõlastamisele perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, eesmärgiga muuhulgas ajakohastada eestkoste seadmise materiaal- ja menetlusõiguslikku regulatsiooni. ELVL ja SOM annavad eelnõule oma tagasiside ja toovad esile eestkostet puudutavad muudatusvajadused. Eelnõule tagasiside andmise tähtaeg on 22.05.2026. 2) TST II poolaasta kohtumiste päevakorda planeerida ELVL-JDM-SOM ühine arutelu eestkoste teemadel, et leppida kokku 2027.a töö- ja ajakava oluliste eeskostet puudutavate muudatuste ellu viimiseks. Rahastamiskorralduse muudatused. 1. ELVL ettepanek: Muuta toetusfondi lasteaiaõpetajate palgatoetuse arvestamise aluseid. Selgitus: Kuusalu vald, Harku vald ja Saku vald on teinud ettepaneku üle vaadata omavalitsustele lasteaiaõpetajate palgatoetuse riigi toetusfondi kaudu eraldamise alused ja kord. Alates 2017 on viiel omavalitsusel (Harku, Kuusalu, Saku, Vormsi ja Ruhnu) arvestatud tasandusfondi summa 0 eurot põhjusel, et nendes omavalitsustel oli lasteaiaõpetaja töötasu 85% kooliõpetajate töötasust. Aastal 2025 on arvestusmudel sama ehk tasandamine on jätkunud kaheksandat aastat. Üldjuhul rakendatakse tasandamist viis kuni kaheksa aastat ning selleks ajaks peavad omavalitsused olema koheldud ühetaoliselt. Toetusfond on olnud alates 2019. aastast 15 miljonit (9,2 miljonit tasandamiseks ning 5,8 miljonit lapsepõhist toetust) eurot ning viimaste aastatel pole fond tõusnud ega proportsioonid muutunud. Eelpool nimetatud omavalitsused leiavad, et toetusfondi selline mudeli jätkamine ei toeta lasteaiaõpetajate palgapoliitikat. Sellest lähtuvalt esitasid muudatusettepanekud: • Muuta toetusfondi lasteaiaõpetajate palgatoetuse arvestamise aluseid ning arvestada lasteaiaõpetajate palgatoetus omavalitsuste tulubaasi lasteaialaste hulka aluseks võttes. • Kui otsustatakse lasteaiaõpetajate palgatoetus jätta toetusfondi hulka, siis jaotada see kõigi omavalitsuste vahel ainult lasteaialaste hulka arvestades. Valitsuskomisjoni seisukoht: Toetuse jaotamise valemit võib muuta, kui kõik omavalitsused on nõus, et toetus jagatakse vaid lasteaialaste hulka aluseks võttes. Lapsepõhisest toetuse jagamisest võidaks 78st omavalitsusest 26 omavalitsust, ülejäänud KOVidel toetus kahaneks. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Osapoolte seisukohad võetud teadmiseks. 10  sept 2026 2. ELVL ettepanek: Tagada erihoolekande teenuste süsteemne rahastamine ühes uute teenuskohtade loomisega. Selgitus: Riik ei taga erihoolekande kättesaadavust ega rahastust, pannes kohustusi omavalitsustele (sh üldhoolduse kaudu), tekitades õigusliku ja rahalise kahju ning kasvava koormuse. Enamik omavalitsusi (61 ehk 86%) on erihoolekandeteenuste järjekorras ootavate inimeste eestkostjad. Praeguse regulatsiooni järgi peavad omavalitsused oma rahastusel loodud erihoolekandeasutustesse võtma inimesi teenusele ainult riikliku järjekorra alusel. Näiteks Tallinna linn ja Viimsi vald on huvitatud muudatusest, mis lubaks neil paremini rahuldada oma elanike vajadusi, võttes teatud osa kohti väljaspool riiklikku järjekorda. Kui riik ei taga erihoolekandeteenust mõistliku aja jooksul, rikub ta oma kohustust tagada abivajajatele vajalik tugi ning jätab omavalitsused õiguslikult ja rahaliselt keerulisse olukorda. Toetuste suurused olid pikalt olnud muutumatuna, tõusid alles 2026. aasta algusest. Sellele vaatamata on kohalike omavalitsuste eelarved surve all ehkki tegemist on riigi teenusega. Oluline on tagada rahastuse vastavus tegelikele kuludele, suurendada teenusekohtade arvu ja leevendada omavalitsuste finantskoormust, kuna tegemist on riigi ülesandega. Valitsuskomisjoni seisukoht: Erihoolekande reform: 2026. aasta alguses alustasime erihoolekande teenuse kaasajastamise protsessiga. SoM teeb seda koos partneritega: Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate esindajate ja teenusesaajate esindajatega. Muudatuste ettevalmistamisel võetakse aluseks ka teiste riikide kogemused ja lahendused. Välja töötamisel olevad ettepanekud teenuse tulevikule valmivad 2026. aasta lõpuks, kuid ülevaade antakse neist igas kvartalis teenuseosutajatele, KOVidele ja teistele partneritele. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu: ette on valmistatud eelnõu, millega muuhulgas tehakse ettepanek võimaldada kohaliku omavalitsuse asutuse poolt pakutavale erihoolekandeteenusele suunata omavalitsuse elanikke vastavalt: • toetavatele teenustele (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) ainult kohaliku omavalitsuse elanikke • ööpäevaringsetele teenustele (kogukonnas elamise teenus, päeva- ja nädalahoiuteenus ning ööpäevaringne erihooldusteenus) 70% kohaliku omavalitsuse elanikke ja 30% muu elukohaga inimesi. Kohtade arvuna arvestatakse majandustegevuse registris tegevusloal olevat maksimaalset teenuskohtade arvu konkreetses tegevuskohas. KOV üksus, kellele SKA on volitanud erihoolekandeteenuse osutamise lepinguga täitmiseks ja millele erisus kehtib, võib erihoolekandeteenust osutada KOV üksuse asutuse või KOV üksuse hallatava asutuse kaudu. Loodav erisus laieneb üksnes teenuskohtadele, mille osas on antud tegevusluba alates 2027. aasta 1. jaanuarist. Eelnõu on ELVL-ga eelkooskõlastatud ja tagasiside saadud 15.mail. Eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamise tähtaeg on august 2026 ning jõustumisajaks on kavandatud 1.jaanuar 2027. Riigieelarvest täiendavate vahendite eraldamise taotlus: järgmise aasta eelarve esitamise tähtaeg on 01.06. SoM on erihoolekandeteenuste rahastamiseks taotlemas täiendavaid vahendeid, sh täiendavate kohtade loomiseks ja järjekordade vähendamiseks ning tegevusjuhendajate töötasu tõstmiseks. 11  sept 2026 Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): 1) SOM jätkab erihoolekandeteenuse kaasajastamist koostöös ELVLi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Sotsiaalkindlustusameti, teenuseosutajate ja teenusesaajate esindajatega. Teenuse tulevikku puudutavad ettepanekud valmivad 2026. aasta lõpuks ning nende ettevalmistamisest antakse partneritele ülevaade kord kvartalis. 2) ELVL toetab sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse eesmärki suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni erihoolekande teenuskohtade loomiseks ning tugevdada kogukonnapõhist teenusekorraldust. 3) SOM esitab 01.06.2026 riigieelarvest täiendavate vahendite taotluse erihoolekandeteenuste rahastamiseks, sealhulgas täiendavate teenuskohtade loomiseks, järjekordade vähendamiseks ning tegevusjuhendajate töötasu tõstmiseks. Muud finantseerimisküsimused 1. ELVL ettepanek: Suurendada toetusmeedet raamatukogude teavikute soetamiseks. Selgitus: Viimastel aastatel on raamatute hinnad tõusnud 27% ja perioodika hinnad koguni 72%. Kuigi raamatukogude kulutused kirjandusele on samal perioodil kasvanud riigi toetus 4,33% 3,69 miljonilt eurolt 3,85 miljonini, ei ole see hinnatõusu kompenseerinud. Selle tulemusena on viie aastaga raamatukogude kogudes 60 677 raamatut ja 5 150 perioodikat vähem kui varem. See näitab, et isegi väikese eelarvekasvu korral ei suuda raamatukogud enam samas mahus uusi teavikuid soetada. Hinnatõus sööb ära ostujõu, mistõttu väheneb nii valik kui ka kättesaadavus lugejatele. See omakorda mõjutab negatiivselt raamatukogude rolli hariduse, kultuuri ja info kättesaadavuse tagamisel. Valitsuskomisjoni seisukoht: Kultuuriministeerium nõustub ELVL ettepanekuga ja esitab lisavajadusena teavikute soetamise toetuse suurendamise ettepaneku, kuna väljaannete hinnatõus viimase viie aasta jooksul ja kultuurivaldkonna eelarve üldine vähendamine on vähendanud uudiskirjanduse, sh eestikeelsete väljaannete, regionaalset kättesaadavust ning mõjutanud seeläbi Eesti kultuuri regionaalset kättesaadavust tervikuna. Kasvav rahvaraamatukogude külastuste arv näitab selgelt, et laenutatakse nii koju (9,6 mln laenutust) kui loetakse ka kohapeal ja raamatukogudest väljaannete kättesaadavuse vajadus ühiskonnas on suurenenud ning laenutusjärjekorrad teatud teavikutele on väga pikad. Samas on teavikute soetamise riiklik toetus raamatukogudele püsinud sisuliselt samal tasemel alates 2008. aastast, ning väheneb tulenevalt eelarvekärbetest 2027. aastal 1,77 mln euroni. Selle tulemusel saavad raamatukogud 2027.aastal soetada hinnanguliselt ligi 17 000 eksemplari vähem kui aastal 2023. Lisaks pabertrükistele kasvab vajadus ka digitaalsel kujul kättesaadavate teavikute järgi, mille osas on samuti vajalik täiendav lisarahastus vastavate litsentside jaoks. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Kultuuriministeerium esitab lisavajadusena 2027. riigieelarve läbirääkimiste protsessis teavikute soetamise toetuse suurendamise ettepaneku. 2. ELVL ettepanek: Suurendada riigipoolset toetust spordiklubidele, lähtudes põhimõttest, et treenerite palgamäär on võrdne Eesti keskmise palgamääraga. Selgitus: Treenerite töötasust 50% võiks moodustada riigipoolne toetus ning 50% spordiklubi panus. Vajalik on pakkuda kõikidele noortele kättesaadavat kvaliteetset treening- ja võistlustegevust. See loob aluse ning toetab ka edaspidiselt aktiivset ja tervislikku eluviisi. Spordiklubide jätkusuutliku tegevuse tagamisel on kesksel kohal kõrge kutsekvalifikatsiooniga 12  sept 2026 treener. Kultuuriministri määrusega kinnitati 2025. aastal treenerite tööjõukulude arvestamisel täiskoormusega töötava treeneri (24 h/nädalas) brutopalgaks ühes kuus 1400 eurot. Sellest 46% moodustab riigipoolne toetus, millele lisandub 54% osas spordiklubide panus. Kuidagi ei saa nõustuda Spordikoolituse ja –Teabe Sihtasutuse praeguse soovitusega rakendada treenereid tööle väiksema koormusega, sest siis on klubil omarahastuse osa väiksem. Reaalselt ületab treenerite töökoormus 30 tundi nädalas, pluss võistlused nädalalõppudel ja koolivaheaegade treeninglaagrid. Kahjuks puuduvad klubidel võimalused kompenseerida treenerite tööd tegeliku töökoormuse järgi. Valitsuskomisjoni seisukoht: 2026. aastal tõsteti täiskoormusega (24h nädalas) töötava noortega tegeleva treeneri tasu 120 euro võrra 1520 eurole. Treeneri palga tõstmine 2027. aastal sõltub riigieelarve läbirääkimiste tulemustest. Kultuuriministeerium koostöös Spordikoolituse- ja Teabe SA-ga on teinud toetusmeetme rakendamise ja toetuse jagunemise kohta põhjaliku analüüsi, millega on võimalik tutvuda Sport2030 aruandes (www.spordiregister.ee/aruanne). Muuhulgas selgus, et toetusmeetmest toetust saavatest treeneritest 37,9% töötas nädalas vähemalt 24h ja ülejäänud vähem kui 24h. Kultuuriministeerium koos valdkonnaga analüüsib 2026. aastal taotlusvooru tingimusi sisuliselt eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja sihistada meedet paremini nendele treeneritele ja organisatsioonidele, kes toetust kõige enam vajavad. Kohalike omavalitsuste ettepanekud on siinkohal oodatud. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Osapoolte seisukohad võetud teadmiseks. Kultuuriminister on esitanud 2027. riigieelarve läbirääkimiste protsessis lisavajaduse treenerite tasu tõstmiseks. 3. ELVL ettepanek: Suurendada vahendeid riikliku tähtsusega muinsuskaitse objektide toetuseks. Selgitus: Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud kohalikul omavalitsusele. Näiteks Narva linnal on kohustus nende omanduses oleva Aleksandri Suurkiriku ja linnakindlustuste (bastionid ja nendega seotud rajatised, kultuurimälestiste registri nr 13999) taastamine/konserveerimine. Tänaseks on bastionid olulisel määral lagunenud ja ohtlikud. Projekti eeldatav maksumus ca 8-9 miljonit eurot. Muinsuskaitseameti poolt antavate toetuste maht on reeglina kuni 100 000 eurot ühele objektile, kuid tegelikult on eraldatavad summa tunduvalt väiksemad. Muinsuskaitseameti andmed 2023 2024 2025 Restaureerimiseks ja projekteerimiseks eraldatud toetused kogumahus. 227 264 504 567 217 738 Valitsuskomisjoni seisukoht: Ministeerium nõustub, et mälestistele suunatud toetusi on vajalik suurendada. Nii sõnastab ka kultuuriprogramm 2026-2029 eesmärgina parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla surnud ringist, kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned samasse seisu. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud ja senine toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut mõjutada. 2025. aastal oli mälestiste omanike küsitud toetuste ja riigi võimaluste vahe viiekordne. 2026. aastal on kinnismälestiste omanikele eelarves toetusi ligi 4,5 miljonit, taotlusi esitati ligi 22 miljoni ulatuses. 13  sept 2026 Olukorra paranemisele võiksid teatud osas kaasa aidata nii kultuurimälestiste nimekirja osas toimumisel olev Muinsuskaitseameti poolne inventuur kui ka muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamine. 2025. koostatud uuring analüüsis teiste riikide mälestistele suunatud toetusmeetmete praktikaid ja tegi ühe ettepanekuna kujundada riigi garanteeritud soodne laenumeede tagamaks turutõrke olukorras mälestiste ja muinsuskaitseala hoonete omanike investeerimisvõimekus. Ettepanek laenumeetme kujundamiseks on tehtud EL perioodi 2028-2034 riigiplaani koostamise raames. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Osapoolte seisukohad võetud teadmiseks. 4. ELVL ettepanek: TEN‑T põhimaanteede kriitilise taristu rahastamine. Tagada kohalike omavalitsusi läbivate TEN-T transpordivõrgustiku teede vastavus liiklusohutuse, kandevõime ja Euroopa standardite nõuetele, tugevdades seejuures riigi konkurentsivõimet, regionaalset tasakaalu ja tarneahelate toimimist. Selgitus: Kohalike omavalitsuste territooriumil kulgevate riigiteede hooldus ja rekonstrueerimine on pikalt alarahastatud, kuigi liikluskoormus, rasketranspordi osakaal ja ohutusnõuded on tõusnud. Riik vastutab oma teedevõrgu ning TEN‑T põhivõrgustiku korrashoiu eest. Kohustused hõlmavad muuhulgas teede kandevõimet, ohutust ning rasketranspordi takistusteta liikumise võimaldamist. Silla- ja viaduktitaristu puhul on TEN‑T kohaselt vältimatu konstruktsioonide vastavus standarditele, mis võimaldavad suurt koormust taluvate veoste liikumist ning tagavad taristu pikaajalise vastupidavuse. Taristupoliitika juhendites on rõhutatud, et riigiteede sildade kandevõime suurendamine on vältimatu, et tagada perspektiivsete 60–72‑tonniste veoste liikumine ilma liikumispiiranguteta ning vältida tarneahelate katkemise riski. Näha ette perioodiks 2027–2030 vähemalt 100 miljonit eurot (Kohalike teede teehoiu rahastamisvajadus ja eelarve tsenaariumite mõjud. Lõpparuanne 2021), mis kataks: • TEN‑T põhivõrgustiku sildade ja viaduktide rekonstrueerimise ja kandevõime tõstmise; • Ohtlikest kohtadest (madala kandevõimega sillad, viaduktid) ümbersõitude ja uute teelõikude planeerimise ning rajamise. Valitsuskomisjoni seisukoht: Kohalike teede lõikudel, mis viivad nt olulise tähtsusega sadamasse või lennujaama, võib esineda üksikuid funktsionaalseid riigitee tunnuseid, kuid liikluskoosseisu seisukohalt on tegemist eelkõige kohalikku liiklust teenindavate teedega ning seotud eelkõige kohaliku elu korraldamisega, mis on omavalitsuse ülesanne. Seda kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu 02.02.2017 otsus 3-15-1425. Ühenduste arendamise ja erinevate liikumisviiside ühendamise meetmete raames toetati EL eelarveperioodil 2014-2020 TEN-T võrgustikku kuuluvaid kohalike teede lõike. Tallinna, Narva ja Tartu linnale eraldati toetust kokku 71,27 mln €. Perioodil 2021-2027 on EL võtnud vastu kaalukad eesmärgid rohepöörde osas siis perioodil 2021-2027 toetatakse suuremates linnades rattateede põhivõrgustike ja trammiteede rajamist ning multimodaalsete sõlmpunktide arendamist, et propageerida linnades, kus õhusaaste ja CO2 kontsentratsioon suurim, säästvat ja puhast liikuvust. Investeeringukavadega on Tallinnale, Tartule ja Pärnule ning neid ümbritsevatele linnapiirkondadele eraldatud ERF toetust 31.12.25 seisuga säästva liikuvuse projektide elluviimiseks ~87,3 mln eurot, millest rattateede rajamine moodustab ~41,63 mln eurot, mitmeliigilised ühendused ~10,25 mln eurot ning trammiteede rajamine ~35,4 mln eurot. Toetuse väljamakseid on 31.12.25 seisuga teostatud ~12,7 mln euro ulatuses. Aastatel 2020-2025 eraldati kohalike teede teehoiutoetusteks kokku 205,9 mln eurot ning juhtumipõhist toetust ettevõtluse- ja transiitteedele kokku 66,1 mln eurot. 14  sept 2026 18.06.2020 otsustas valitsuskabinet, et riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmine toimub vabatahtlikkuse alusel TRAMi ja KOV-ide läbirääkimiste teel, tagades teede üleandmisel omavalitsustele täiendavad teehoiuvahendid TRAMi eelarvest kooskõlas kilomeetripõhise kalkulatsiooniga. Üle antud endiste riigiteede toetust eraldatakse kooskõlas VV määruse nr 16 "Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord" §-le 82. 2025. aastal ajakohastati riigiteede võrgustiku riigitee tunnustele vastavuse analüüsi, mille kohaselt ei vasta riigitee tunnustele 2379,4 km riigiteede nimekirjas olevatest teedest. Kohalikke teid, kus võivad esineda riigitee tunnused ning mille võtmine riigiteeks võib olla põhjendatud, tuvastati kokku 24 km. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Osapoolte seisukohad võetud teadmiseks. Olulise mõjuga poliitikameetmete algatamine 1. ELVL ettepanek: Koostada selgemad suunised ja rahastusmeetmed kliimavaldkonnas. Alustada dialoogi kliimaministeeriumi ja kohalike omavalitsuste vahel, määratlemaks riigi ootused ja luua toetusmeetmed - sademevee süsteemid, üleujutusalade uuringud ja kahjustatud alade taastamine. Selgitus: Eesmärgiks on liikuda teoreetilistelt kliimakavadelt praktiliste tegevusteni läbi riiklike investeeringutoetuste ja selge fookuse. Riigipoolse rahastusega on valminud palju kliimakavasid, mille elluviimiseks puuduvad vahendid ja selged juhised. Valitsuskomisjoni seisukoht: KIKis on endiselt kasutamata ligikaudu 2 mln eurot kavade rakendamiseks. Peamine takistus on kavade ebaühtlane kvaliteet ja võrreldamatus – prioriteedid on hajuvad ning meetmed ei ole piisavalt tõenduspõhised ega ühtlustatud. Seetõttu on riigil raske planeerida investeeringuid. Jäätme- ja ringmajandus: Struktuurivahendite 25 mln eurot on hästi kasutusse läinud. Sügisel avanevad Norra vahendid pilootprojektideks (järelevalve tõhustamine, kampaaniad, liigiti kogumise edendamine). Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Norra rahastus: Jätkata sügisel ELVL-i ja ministeeriumi vahelist dialoogi Norra vahendite meetmete täpseks sisustamiseks, sealhulgas seoses energia- ja kliimakavade ning ringmajanduse eesmärkidega. Kliimakavade integreerimine: Arutelu jätkamine võimaluse üle integreerida energia- ja kliimakavad osaks kohaliku omavalitsuse arengukavast (et vähendada dubleerimist ja parandada kavade kasutatavust). 2. ELVL ettepanek: Korrigeerida olemasolevaid meetmeid õpetajate järelkasvu ja õppekvaliteedi osas. Olemasolevate meetmete mõju monitoorimine, et teha korrigeerivaid tegevusi või luua täiendavaid meetmeid. Selgitus: Probleemiks on, et alla 39-aastaste õpetajate osakaal keskmiselt vaid 24%, kusjuures enamikus omavalitsustes on see näitaja püsinud alla 30% juba aastaid. See viitab süvenevale järelkasvu puudujäägile, mis ohustab õpetajaskonna jätkusuutlikkust. Langenud ka õpetajate kvalifikatsioon: põhikoolis on kvalifitseeritud õpetajate osakaal vähenenud nelja aastaga 81,7%-lt 76,7%-ni (kaalumata KOV keskmised). Langus on olnud pidev alates 2022. aastast, kusjuures 2023–2024 toimus suurim aastane kukkumine (−1,8 protsendipunkti). Kvalifikatsiooni langus on ulatuslik – 41 omavalitsuses on see vähenenud vähemalt 5 15  sept 2026 protsendipunkti, neist 19-s isegi üle 10 p.p. OECD andmetel on kvalifitseeritud õpetajate osakaal madalamates kooliastmetes paljudes riikides üle 90% – näiteks Lätis, Poolas ja Hispaanias ulatub see 100%-ni. Samuti on Eesti õpetajaskond OECD keskmisest vanem: Eesti õpetajate keskmine vanus on 49 aastat, samas kui OECD keskmine on 45.See kõik viitab vajadusele kiirete ja sihipäraste riiklike sekkumiste järele, et tagada õpetajate järelkasv, kvalifikatsioon ja hariduse kvaliteet kogu riigis. Järelkasv: alla 39-aastaste osakaal ≥35% aastaks 2028 ja ≥40% aastaks 2032. Kvalifikatsioon: põhikooli kvalifitseeritud õpetajate osakaal tagasi ≥90% aastaks 2030 (vahe-eesmärk ≥85% 2028). Võimalikuks lahenduseks oleks vajadusel laiendada paketti, mis toob noori ja karjääripöörajaid kooli, hoiab neid ametis ning tagab kvaliteedi. Üle vaadata kvalifikatsiooninõuded mingiks kindlaks perioodiks. Õpetajana sisenemise paindlikumaks tegemine (nt mikrokraadide programmide laiendamine; lähtetoetuse süsteemi analüüsimine ja korrigeerimine). Sihterialadele (matemaatika, füüsika, eesti keel teise keelena jne) suurem riikliku stipendiumi kehtestamine kui nt KOV ka panustab. Valitsuskomisjoni seisukoht: Riik on käivitanud süsteemsed meetmed, mis toetavad õpetajate järelkasvu (sh karjääripöörajaid), paindlikku sisenemist ametisse ning õpetamise kvaliteeti. • Koostöös ülikoolidega on kaardistatud õpirajad kvalifikatsioonini jõudmiseks ja õpetaja professionaalseks arenguks ning need on integreeritud ka karjäärimudeli juhendmaterjali, et tõsta teadlikkust õpetajate ja koolijuhtide seas. • Õpetajate Akadeemia kaudu pakutakse Tallina ja Tartu ülikoolis paindlikke esma-, täiendus- ja ümberõppe võimalusi, sh mikrokraadiprogramme prioriteetsetes valdkondades: loodus- ja täppisteadused, matemaatika, eesti keele õpetamine (sh teise keelena ja eesti keeles õpetamine) ning kaasav haridus. Valmimas on riiklik MATIK-strateegia. • Paralleelselt laiendatakse kutseseaduse muudatustega kutse andjate ringi ning seeläbi suurendatakse süsteemi kättesaadavust. Samuti analüüsitakse ja uuendatakse õpetajate järelkasvu tegevuskava (praegune õpetajate järelkasvu tegevuskava lõppeb käesoleva aastaga). • Karjäärimudeli rakendamist toetatakse süsteemselt ning selle mõju hinnatakse andmepõhiselt, sh regulaarse analüüsi, tagasiside (KOVid, koolid) ja rakendusuuringu kaudu. Karjäärimudeli seire eesmärk on mh uurida selle mõju õpetajate kutsekindlusele. • 2026/27 sügistalvel on plaanis üle vaadata õpetajakoolituse raamnõuded, et õpetajakoolitus vastaks tänastele vajadustele. • Stipendiumid. Kohalikel omavalitsustel on oluline roll nende meetmete rakendumisel: pidajad saavad koolidele ning õpetajatele jagada täiendavat infot olemasolevatest võimalusest ning aidata luua tingimusi nende kasutamiseks. Oluline on kujundada koolides töökorraldus, mis võimaldab õpetajatel töö kõrvalt õppida ja kvalifikatsioonini jõuda/professionaalselt areneda ning suunata õpetajaid teadlikult prioriteetsetesse ainevaldkondadesse. Samuti on oluline koostöö ülikoolidega, et tuua nõustamis- ja õpivõimalused lähemale nii töötavatele õpetajatele kui ka potentsiaalsetele karjääripöörajatele. HTM vaatas käesoleva aasta alguses seoses PGSi muudatustega üle rakendussätte ehk § 99 lõiked 1 ja 4, mis reguleerivad enne õpetaja kutsesüsteemi jõustumist (01.09.2013) tasemehariduse omandanute kvalifikatsiooninõuetele vastamist. Näiteks vaadati üle pedagoogiliseks kõrghariduseks kategoriseeruvad õppekavad ning pedagoogilise kõrghariduse omandanutel kaotati enne kutsesüsteemi jõustumist üldhariduskoolis töötamise nõue. Lisaks täpsustati nende õpetajate kvalifikatsioonile vastavus, kes lõpetasid õpetajakoolituse õppekava ajal, kui 16  sept 2026 kutsesüsteem juba oli rakendunud, kuid ülikoolil polnud veel õpetaja kutse andmise õigust (§ 99 lõige 4). Nende muudatustega ajakohastati varem tasemehariduse omandanute vastavus kvalifikatsiooninõuetele. Lisaks loetakse kvalifikatsiooninõuetele vastavaks kõik doktorikraadiga õpetajad. HTM ei nõustu kvalifikatsiooninõuete lõdvendamisega, mis nii OECD kui Education Internationali hinnangul võib viia ameti professionaalsuse vähenemiseni. HTMi prioriteet eelarve läbirääkimistel on õpetaja töötasu kasv. Eesmärgiks on õpetajate väärtustamine ja järelkasvu tagamine. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Osapoolte seisukohad võetud teadmiseks. 3. ELVL ettepanek: Koostada riiklik programm varjekohtades ja korteriühistute toimepidevuse tagamiseks. Suurendada tänast toetusmeetme mahtu ning laiendada toetusmeedet väiksematele kortermajadele ning eramajadele kriisikindluse tõstmiseks ja keldrite kohandamiseks varjumiseks ja toimepidevuse tagamiseks. Selgitus: Riikliku julgeoleku osana on elanikkonnakaitse valdkonnas oluline tegevussuund varjumiskohtade rajamine. Arvestades omavalitsute tänast finantsilist suutlikust ei ole realistlik, et omavalitsused suudavad omavahenditega varjumiskohtade puuduse lahendada. RE/RES läbirääkimiste raames peame oluliseks, et riik võtaks senisest suurema vastutuse elanikkonnakaitse taristu arendamisel ning lülitaks eelarveläbirääkimistesse puuduvate varjekohtade rajamise rahastamise. Sellega seondub ka korteriühistute toimepidevaks muutmine. Korteriühistutes elab väga suur osa Eesti elanikkonnast. Varjumise puhul on väga oluline, et inimene saaks ohuolukorras varjuda seal, kus ta parasjagu viibib, mistõttu on kortermajade, olenemata selle suurusest, keldrite kohandamine väga oluline. Sama oluline on toetada eramaja omanikke enda kodus varjumisvõimaluste loomiseks või kohandamiseks ning toimepidevuse tagamisel. Kriiside, nagu elektri- ja veevarustuse katkemine elanikele kõige suurema negatiivse mõjuga. Selleks, et suurendada nii kortermajade kui eramajade hakkama saamist keerulistes olukordades on vajalik toetada nende toimekindluse suurendamist ja keldriruumide korrastamist. RTK toetusmeede "Korteriühistutele varjumiskoha kohandamine" (02.02.2026-30.11.2026) korteriühistutele, ülemmäär 35 000 eurot toetuse saaja kohta. Toetuse määr 100%. Taotlusvooru eesmärk on toetada korteriühistuid varjumiskohtade kohandamisel, et suurendada korterelamute elanike turvalisust ja valmisolekut kriisiolukordadeks. Toetuse abil luuakse või parandatakse varjumiskohti korterelamutes, et elanikel on võimalus varjuda oma elukohas kiiresti ja tõhusalt. Korteriühistute liidu liikmeid on 1400 KÜ korrutades 35 000 euroga saame tegelikuks vajaduseks vähemalt 49 miljonit eurot. Valitsuskomisjoni seisukoht: 2027. a jätkub sama toetusmeede korteriühistutele varjumiskoha kohandamiseks suurusjärgus ligi 1 mln eurot. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Võetud teadmiseks. 4. ELVL ettepanek: Riiklike meetmete kehtestamine üldhoolduse hinnatõusu pidurdamiseks. Kehtestada või täiustada hinnapiiranguid ja läbipaistvama hinnataseme nõudeid ning tugevdada järelevalvet teenusepakkujate üle. Selgitus: Üldhoolduse hinnatõusu pidurdamiseks oleks üheks lahenduseks, et riik kooskõlastab teenuste hinnad. See aitaks vältida kiiret hinna tõusu ja tagaks, et teenuse hinnad oleks põhjendatud tegelike kuludega. Üldhoolduse hinnad on tõusnud aastatel 2022-2025 ca 15-40%. 17  sept 2026 Hinnatõusu on mõjutanud inflatsioon, tööpuudus, üldhoolduses töötavate personalinõuete kasv ja teenuse pakkujate ulatuslik hinnakorrektsioon reformi järel. 2022. aastal oli keskmine hooldekodu koht 824 eurot kuus, siis 30.septembri 2025. a seisuga oli hooldekodudes keskmine hind I tasemega 1 437 eurot ( madalaim 900 eurot ja kõrgeim 2 400 eurot), hind II tasemega oli 1 610 eurot (madalaim 1 300 eurot ja kõrgeim 2 690 eurot) ja III taseme puhul 1 683 (madalaim 1 220 eurot ja kõrgeim 2 790 eurot). Alates maikuust 2023.a alates näitab üldhooldusel olevate inimeste arv kiiret pidevat tõusu 31.detsembris 2025. a oli hooldusel 11 587 isikut. Väidetavalt reformi tegijad ei näinud ette nii suurt tõusu, mis on ca 17% kõrgem kavandatuga. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud hooldusreformi analüüs peaks valmima 2026. aasta sügisel. Näiteks tegevusala 10200 „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ andmetel (v.a investeeringud) oli omavalitsuste kulu enne hooldusreformi 2022. aastal kokku 54 406 215 eurot, siis 2025. aastal 105 568 388 eurot ehk kasv oli 94,04%. Valitsuskomisjoni seisukoht: Konkurentsipiirangu kehtestamist sarnaselt elektri-, gaasi- või veevõrguga (monopoli olukord) ei ole Sotsiaalministeeriumi hinnangul võimalik. Ööpäevaringe hooldus on avatud turul pakutav teenus, mitte monopoolne, kohtade loomine on pikk investeering, kooskõlastatud teenuse hinna kehtestamisel oleks tegemist olulise ettevõtluspiiranguga. Samuti tegemist on kohaliku omavalitsuse vastutusalas oleva teenusega, mille hinda ei ole võimalik kehtestada sarnaselt riiklikele hoolekandeteenustele. Praegu on kohalikel omavalitsustel kaudne hinnapiir olemas läbi kehtestatud hoolduskulude piirmäära. SKA teostab järelevalvet KOV-ide üle ja kui piirmäär on nii madal, et selle eest pole piirkonnas võimalik teenust saada, saab SKA teha soovitusi piirmäära muutmiseks, kuid mitte ettekirjutusi hinna osas. Praegu on probleem pigem pakkumise nappuses ja nõudluse suures surves, mitte klassikalises konkurentsipuuduses. Hooldereformi vaheraporti kokkuvõte ei näita, et turul oleks konkurentsi ärakasutamist, vaid et kohti on vähe. Samuti on näha, et hooldereformi puhul on oluliselt suurenenud ööpäevaringsete hooldusteenuste kohtade arv, kuid sisuliselt samale tasemele on jäänud kodus elamist toetavate teenuste mahud. Ööpäevaringse teenuste kohtade arv on suurem, kui toetavate teenuste kasutajate arv, kuigi inimeste toetusvajaduse ulatust arvestades (vähemate piirangutega inimesi on enam, kui raskete piirangute ja suure toetusvajadusega inimesi) peaksid proportsioonid olema vastupidised. Mistõttu on pigem oluline keskenduda edaspidi kodus elamist toetavate teenuste pakkumisele, et ennetada ööpäevaringse hoolduse vajaduse tekkimist ja leida alternatiivseid toetamise võimalusi ööpäevaringse hoolduse asemel. Pikas perspektiivis ei ole finantsiliselt jätkusuutlik pakkuda hooldusvajadusega inimestele pea ainsa võimalusena ööpäevaringseid hooldusteenuseid. Vältida sõltuvust kulukast üldhooldusteenusest on KOV-idel võimalus hakata rohkem kodus pakutavaid teenuseid korraldama (nt koduhooldus, päevahoid). SKA on ette valmistamas ja hankimas õiguslikku analüüsi väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hoolduskulude kontrollimise võimaluste täpsustamiseks, et hinnata hoolduskulude kontrollimise ja järelevalve teostatavust ning töötada tulevikus välja vastav metoodika. Analüüsi eesmärk on hinnata väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutajate avalikustatud hoolduskulude kontrollimise ja järelevalve teostatavust. Analüüsi raames selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on olemasolevate andmete ning kehtiva õigusraamistiku alusel loodud eeldused hoolduskulude metoodiliseks kontrollimiseks ja järelevalveks, sealhulgas selleks, et hinnata teenuseosutajate poolt hoolduskuludena avaldatud summade põhjendatust, tõendatavust ja vastavust kehtivale õiguslikule regulatsioonile. 18  sept 2026 Analüüs on kavandatud valmima käesoleva aasta teises pooles, misjärel on võimalik tulemusi tutvustada ka ELVL-le ning otsustada järgnevate sammude üle, sh õigusruumi võimalikud muudatused ning ka hoolduskulude kujundamise metoodika väljatöötamise vajadus. Hooldereformi mõjuanalüüsi vaheraporti andmete põhjal selgus, et hooldekodude kasumid 2023. ja 2024. aastal hüppeliselt kasvanud (kuni 20%-ni), võrreldes varasema keskmise 6,5%-ga. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): 1) ELVL võtab teadmiseks, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole ööpäevaringse üldhooldusteenuse hinnapiirangu kehtestamine praegu võimalik, kuna tegemist on avatud turul pakutava kohaliku omavalitsuse vastutusalasse kuuluva teenusega ning peamine probleem seisneb teenusekohtade nappuses, mitte konkurentsi puudumises. 2) SOM ja ELVL peavad oluliseks suurendada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust. 3) Võtta teadmiseks, et SKA valmistab ette õiguslikku analüüsi hoolduskulude kontrollimise ja järelevalve võimaluste hindamiseks (eelduslikult valmib käesoleva aasta detsembris) ning et 30.09.2026 on valmimas mõjuanalüüs hoolekandereformi elluviimisest ja 15.12.2026 elanikkonna hoolduskoormuse kordusuuring. 5. ELVL ettepanek: IKT alusteenuste, infoturbe ja IKT- taristu korraldamine. Käivitada koostöös ministeeriumitega pilootprojektid mitmes maakonnas, et töötada välja ühtsed mudelid kohalike omavalitsuste IKT alusteenuste, infoturbe ja IKT-taristu juhtimise korraldamiseks ning leida vahendeid uute toimemudelite rakendamise toetamiseks. Selgitus: Kohalike omavalitsuste IKT alusteenuste ja infoturbe korraldus on täna suurel määral killustunud, igaüks korraldab baasteenuseid (nagu arvutitöökohad, alustaristu) ise, erineva kvaliteedi ja küpsusega. Selline olukord tekitab ebaefektiivsust, dubleerimist ning raskendab küberturvalisuse nõuete rakendamist. Samal ajal on küberrünnakute tase kõrge: 2025. aasta septembris registreeris CERT-EE 680 mõjuga intsidenti, augustis isegi 759, ning 2024. aasta oli Eestis küberintsidentide rekordiaasta. Euroopa tasandil näitab ENISA, et avalik sektor on jätkuvalt sihtmärgiks, eriti lunavara ja teenustõkestusrünnakute osas, mis nõuavad professionaalset, ööpäevaringset kaitsevõimekust. Lisaks on vajalik välja töötada soovitused omavalitsustele, kuidas korraldada kuluefektiivselt IKT-taristu haldamist ja investeeringuid. Valitsuskomisjoni seisukoht: ReM on algatamas IT valdkonnas omavalitsuste koostöö suurendamise pilootprojekti. Pilootprojekti käigus kaardistatakse Võru maakonna omavalitsuste KOV-de IT haldusteenuse ja infoturbe tänane korraldus ja arenguvajadused ning tehakse ettepanekud selle tõhustamiseks läbi KOVde koostöö. Töö tulemusel valmib maakonna ühise IT haldusteenuse ja infoturbe korraldamise võimalik toimemudel ja selle rakendamise kava. Hankeleping on sõlmitud ja mudel valmib aasta jooksul. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Võetud teadmiseks. Üldine tähelepanek 1. ELVL ettepanek: Korrigeerida toimetulekupiiri arvestamise aluseid ja tõsta toimetulekupiiri selliselt, et sellega oleks võimalik tagada inimväärne toimetulek. Selgitus: Selleks, et tagada kodanike toimetulek ja vältida vaesuse süvenemist, on oluline, ajakohastaks toimetulekupiiri vastavalt majanduslikule olukorrale. 19  sept 2026 Alates 1. jaanuarist 2026. aastast on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus ning 176 eurot perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikmele. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 264 eurot kuus. Eelpool nimetatud toetused olid muutumatuna püsinud kuni 2026. aastani. Samas muutumatuna on püsinud täiendav sotsiaaltoetus, kui kõik lapsed on alaealised – alates 2022. at toetuse suurus siiani 15 eurot kuus. HÜVITIS 2022 2023 2024 2025 2026 Toimetuleku piir üksi elavale inimesele 200 €/kuus 200 €/kuus 200 €/kuus 200 €/kuus 220€ kuus või perekonna esimesele liikmele. Perekonna teise ja iga järgnev 160€/kuus 160€/kuus 160€/kuus 160€/kuus 176€ täisealine isik Perekonna iga alaealine laps. 240€/kuus 240€/kuus 240€/kuus 240€/kuus 264€ Täiendav sotsiaaltoetus, kui kõik 15€/kuus 15€/kuus 15€/kuus 15€/kuus 15€ lapsed on alaealised. Riigi eraldis aastas. 41 231 390 35 070 925 35 621 137 35 953 155 42 548 151 Valitsuskomisjoni seisukoht: Mõistame Eesti Linnade ja Valdade Liidu tõstatatud muret ning nõustume, et toimetulekupiir peab arvestama muutunud elamiskulude ja inimeste tegeliku toimetulekuolukorraga. Toimetulekupiiri kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri määramisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele, jalanõudele ning teistele esmavajadustele. Minimaalsete kulutuste hindamisel kasutatakse arvestusliku elatusmiinimumi metoodikat, mille ajakohastamiseks on Sotsiaalministeerium algatanud teadus- ja arendustöö. Selle eesmärk on tagada, et aluseks olevad hinnangud vastaksid paremini tänastele elamiskuludele ja ühiskondlikele oludele. Ühtlasi on elatusmiinimumi metoodika aluseks absoluutse vaesuse mõõtmisele ning Sotsiaalministeerium on valminud teadus- ja arendustöö põhjal teinud Statistikaametile ettepaneku uus metoodika kasutusele võtta 2027. aasta sissetulekute põhjal absoluutse vaesuse mõõtmise osas. Lõpparuandes on välja toodud ka uue elatusmiinimumi mõju toimetulekutoetuse süsteemile. Toimetulekupiiri osas saavutati eelmisel aastal riigieelarve strateegia raames esmakordselt kokkulepe, et toimetulekupiir tõuseb mitte ainult 2026. aastal, vaid ka järgnevatel aastatel. Riigieelarve strateegia alusel on 2027. aastal plaan tõsta toimetulekupiiri 5%. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): Sotsiaalministeerium peab vajalikuks toimetulekupiiri ajakohastamist ka kaugemas tulevikus ning jätkab eelpool mainitud teadus- ja arendustöö põhjal töö tulemuste kasutusele võtmise nügimist, et viimase turvavõrgu taseme toetused vastaksid paremini ühiskondlikule vajadusele. 2. ELVL ettepanek: Korrigeerida toimetulekutoetuse korraldamise hüvitise valemit selliselt, et vastaks tegelikele vajadustele ja arvestaks tegelikku ajakuluga ühe juhtumi kohta. Selgitus: KIRJE 2022 2023 2024 2025 2026 Menetlusi eelnev aastal 100 846 117 877 123 681 104 307 89 440 5,94 6,47 8,84 9,41 9,94 Piirmäär €/menetlus €/menetlus €/menetlus €/menetlus €/menetlus Riigi eraldis aastas 599 709 538 493 1 093 340 981 529 889 080 Valitsuskomisjoni seisukoht: SoM nõustub, et hüvitise kujundamisel on oluline lähtuda tegelikust menetluskoormusest ning sellega seotud tööajakulust. Vajalik on andmepõhine ja võrreldav 20  sept 2026 ülevaade tegelikest kuludest. Et hinnata, milline on keskmine ajakulu ühe toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel ning millistest tegevustest see koosneb, on vajalik läbi viia eraldi uuring, mis: • kaardistab menetluse etapid (nt taotluse vastuvõtmine, dokumentide kontroll, päringute tegemine, abivajaduse hindamine, otsuse koostamine, maksekorralduste tegemine jms); • mõõdab ajakulu iga tegevuse lõikes ning erinevate juhtumitüüpide puhul; • võtab arvesse nii lihtsamaid kui ka keerukamaid juhtumeid; • võimaldab võrrelda erinevate omavalitsuste praktikaid ning tuvastada võimalikud erinevused töökorralduses; • analüüsib uuringu tulemusi; • hindab seejärel võimalikke muudatusi hüvitise valemis ja nende eelarvelist mõju. Ühise eesmärgi – tegeliku vajaduse ja menetlusele kuluva ajakulu selgeks tegemise – saavutamiseks peame mõistlikuks viia läbi menetluse ajakulu kaardistamine. Peame seejuures otstarbekaks, et ajakulu kaardistamine toimuks koostöös kohalike omavalitsustega ning ELVL eestvedamisel, et tagada võimalikult praktikast lähtuv tulemus. Sotsiaalministeerium on valmis protsessi omalt poolt toetama ning kasutama saadud tulemusi sisendina edasistes aruteludes, sh riigieelarve läbirääkimistel. Arutelu kokkuvõte (sh edasised tegevused): 1) ELVL koostöös kohalike omavalitsustega viib 2026.a läbi toimetulekutoetuse menetluse ajakulu kaardistuse. Kaardistus peab andma võrreldava ülevaate menetluse etappidest ja ajakulust erinevate juhtumitüüpide lõikes ning võimaldama hinnata omavalitsuste praktikaid. 2) SOM kasutab tulemusi edasistes analüüsides ja riigieelarve läbirääkimistel. LISAMATERJALID Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad RE 2027 ja RES 2027-2030 | Eesti Linnade ja Valdade Liit. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Mihhail Kõlvart Regionaal- ja Eesti Linnade ja Valdade põllumajandusminister, Liidu juhatuse esimees valitsuskomisjoni esimees 21  Eelnõu 2027. aasta riigieelarve seadus § 1. Riigieelarve vahendid (tuhandetes eurodes) (1) Konsolideeritud eelarve (tuhandetes eurodes) Sealhulgas Seaduse KOOND Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 1.1 TULUD 19 428 676 0 1.2 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 16 608 531 0 1.3 Sh riigisisene käibemaks 475 417 0 1.4 Saadud toetused 1 792 389 0 1.5 Riigilõivud 100 406 0 1.6 Tulu majandustegevusest 460 865 0 1.7 Tulu põhivara ja varude müügist 7 785 0 1.8 Trahvid ja muud varalised karistused 35 481 0 1.9 Keskkonnatasud 130 282 0 1.10 Muud tulud 57 673 0 1.11 Intressi- ja omanikutulud 235 263 0 1.12 KULUD -20 163 121 -5 601 563 1.13 TULUDE JA KULUDE VAHE -734 445 -5 601 563 1.14 INVESTEERINGUD -1 176 986 -670 132 1.15 FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 684 944 -42 390 1.16 Varude prognoositav kasutamine 2027. aastal 46 287 0 (2) Vahendite liigendus (tuhandetes eurodes) ` Sealhulgas Seaduse RIIGIKOGU KANTSELEI Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 2.1 TULUD 152 0 2.2 Tulu majandustegevusest 2 0 2.3 Muud tulud 150 0 2.4 KULUD -41 546 -25 172 2.5 Tööjõu- ja majandamiskulud -37 347 -22 321 2.6 Sh riigikogu liikmete palgafond -15 025 0 2.7 Sotsiaaltoetused -3 -3 2.8 Muud toetused -2 848 -2 848 2.9 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -1 347 0 2.10 INVESTEERINGUD -3 653 -3 279 2.11 Sh käibemaksukulu põhivara soetustelt -374 0 Sealhulgas Seaduse VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 3.1 TULUD 34 0 3.2 Tulu majandustegevusest 34 0 3.3 KULUD -7 560 -6 286 3.4 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 672 -5 968 3.5 Muud toetused -318 -318 3.6 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -570 0 3.7 INVESTEERINGUD -255 -206  3.8 Sh käibemaksukulu põhivara soetustelt -49 0 Sealhulgas Seaduse RIIGIKONTROLL Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 4.1 KULUD -6 372 -5 897 4.2 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 070 -5 897 4.3 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -302 0 Sealhulgas Seaduse ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 5.1 KULUD -4 169 -3 855 5.2 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 017 -3 844 5.3 Muud toetused -11 -11 5.4 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -141 0 Sealhulgas Seaduse RIIGIKOHUS Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 6.1 TULUD 439 0 6.2 Saadud toetused 124 0 6.3 Riigilõivud 310 0 6.4 Tulu majandustegevusest 5 0 6.5 KULUD -7 835 -4 990 6.6 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 691 -4 979 6.7 Sh kohtunike palgafond -2 566 0 6.8 Muud toetused -11 -11 6.9 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -133 0 Sealhulgas Seaduse KOHTUTE GRUPP Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 7.1 TULUD 37 828 0 7.2 Saadud toetused 1 373 0 7.3 Riigilõivud 28 525 0 7.4 Tulu majandustegevusest 0 0 7.5 Trahvid ja muud varalised karistused 2 450 0 7.6 Muud tulud 5 480 0 7.7 KULUD -63 513 -32 334 7.8 Kohtuhaldusteenistus -15 625 -9 510 7.9 Harju Maakohus -13 392 -5 382 7.10 Pärnu Maakohus -5 259 -3 075 7.11 Tartu Maakohus -11 181 -7 306 7.12 Viru Maakohus -5 274 -2 298 7.13 Tallinna Halduskohus -2 827 -1 108 7.14 Tartu Halduskohus -1 501 -649 7.15 Tallinna Ringkonnakohus -5 420 -1 918 7.16 Tartu Ringkonnakohus -3 033 -1 087 7.17 Majanduslik sisu -63 513 -32 334 7.18 Tööjõu- ja majandamiskulud -61 342 -32 334 7.19 Sh kohtute kolmandate isikute kulud -2 118 0 7.20 Sh kohtunike palgafond -24 641 0 7.21 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -2 172 0  Sealhulgas Seaduse VABARIIGI VALITSUS Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 8.1 KULUD -3 728 156 -861 872 8.2 Euroopa Liidu makse -495 000 0 8.3 Euroopa Liidu tollimaks -47 209 0 8.4 Vabariigi Valitsuse reservid -120 292 -120 292 8.5 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -639 858 -603 364 8.6 Sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -37 620 -1 127 8.7 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -138 215 -138 215 8.8 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -2 287 582 0 8.9 Sh kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantav tulumaks -2 174 544 0 8.10 Sh kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantav maamaks -98 000 0 8.11 Sh kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantav -14 923 0 keskkonnatasu 8.12 Sh kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantav -115 0 liikluskaamerate trahvitulu Sealhulgas Seaduse RIIGIKANTSELEI Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 9.1 TULUD 12 570 0 9.2 Saadud toetused 12 570 0 9.3 KULUD -34 935 -15 001 9.4 Riigikantselei -34 935 -15 001 9.5 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -29 653 -15 001 9.6 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamise programm 9.7 Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -29 653 -15 001 9.8 Tööjõu- ja majandamiskulud -29 352 -14 700 9.9 Sotsiaaltoetused -8 -8 9.10 Muud toetused -290 -290 9.11 Muud kulud -4 -4 9.12 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -5 282 0 Sealhulgas Seaduse HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI Eelarve kokku piirmääraga rea nr VALITSEMISALA vahendid 10.1 TULUD 209 133 0 10.2 Saadud toetused 195 138 0 10.3 Riigilõivud 116 0 10.4 Tulu majandustegevusest 13 806 0 10.5 Tulu põhivara ja varude müügist 30 0 10.6 Muud tulud 29 0 10.7 Intressi- ja omanikutulud 14 0 10.8 KULUD -1 247 289 -965 950 10.9 Haridus- ja Teadusministeerium -821 598 -671 349 10.10 Riigi kutseõppeasutused -122 659 -110 514 10.11 Riigi rakenduskõrgkoolid -45 186 -39 539 10.12 Riigi üldhariduskoolid -107 398 -107 130 10.13 Riigi teadus- ja arendusasutused -25 574 -14 053 10.14 Keeleamet -658 -658 10.15 Rahvusarhiiv -9 146 -8 966 10.16 Haridus- ja Noorteamet -111 496 -10 527 10.17 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus -3 574 -3 214 10.18 Tulemusvaldkond: Eesti keel -9 143 -5 878 10.19 Keeleprogramm 10.20 Eesti keele maine -924 -924 10.21 Tööjõu- ja majandamiskulud -815 -815 10.22 Sotsiaaltoetused -91 -91 10.23 Muud toetused -18 -18 10.24 Keeletaristu ja keeletehnoloogia -2 859 -2 829 10.25 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 210 -2 180 10.26 Muud toetused -649 -649 10.27 Keeleõpe ja keeleoskuse hindamine -5 360 -2 125 10.28 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 803 -1 567 10.29 Sotsiaaltoetused -17 -17 10.30 Muud toetused -541 -541 10.31 Tulemusvaldkond: Haridus ja noored -950 895 -761 410 10.32 Haridus- ja noorteprogramm 10.33 Haridusvõrk ja taristu -35 984 -23 287 10.34 Tööjõu- ja majandamiskulud -23 287 -23 287 10.35 Muud toetused -12 697 0 10.36 Üld- ja kutseharidus -346 657 -337 888 10.37 Tööjõu- ja majandamiskulud -217 385 -208 651 10.38 Sotsiaaltoetused -8 397 -8 362 10.39 Muud toetused -120 875 -120 874 10.40 Kõrgharidus -330 576 -314 839 10.41 Tööjõu- ja majandamiskulud -39 315 -37 715 10.42 Sotsiaaltoetused -14 562 -425 10.43 Sh vajaduspõhised õppetoetused -14 077 0 10.44 Muud toetused -276 699 -276 699 10.45 Täiskasvanuharidus -25 478 -101 10.46 Tööjõu- ja majandamiskulud -5 655 0 10.47 Sotsiaaltoetused -10 0 10.48 Muud toetused -19 814 -101 10.49 Hariduse rahvusvahelistumine ja õpiränne -50 637 -1 351 10.50 Tööjõu- ja majandamiskulud -9 479 -633 10.51 Sotsiaaltoetused -41 095 -655 10.52 Muud toetused -63 -63 10.53 -39 105 -29 370 Õppekava, õppevara, õppekorraldus ja välishindamine 10.54 Tööjõu- ja majandamiskulud -26 480 -20 914 10.55 Muud toetused -12 625 -8 456 10.56 Kaasav haridus -60 773 -48 377 10.57 Tööjõu- ja majandamiskulud -12 222 -576 10.58 Muud toetused -48 551 -47 801 10.59 Haridus- ja noortevaldkonna töötajate areng, järelkasv -14 140 -385 ja toetused 10.60 Tööjõu- ja majandamiskulud -886 -180 10.61 Sotsiaaltoetused -4 205 -205 10.62 Sh õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus -4 000 0 10.63 Muud toetused -9 049 0 10.64 Oskuste- ja kutsesüsteem -4 466 -1 322 10.65 Tööjõu- ja majandamiskulud -44 0 10.66 Muud toetused -4 422 -1 322 10.67 Õppe seostamine tööturu vajadustega -32 836 -441 10.68 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 359 -422 10.69 Muud toetused -26 478 -19 10.70 Noorte ettevõtlikkus ja omaalgatused -2 340 -191 10.71 Tööjõu- ja majandamiskulud -627 0 10.72 Muud toetused -1 713 -191 10.73 Noorte kodanikuosalus -923 -923  10.74 Muud toetused -923 -923 10.75 Noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kvaliteet ja -2 495 -2 495 kättesaadavus 10.76 Tööjõu- ja majandamiskulud -443 -443 10.77 Sotsiaaltoetused -33 -33 10.78 Muud toetused -2 019 -2 019 10.79 Noorte tööhõivevalmidus ja riskioludes noorte -4 484 -440 tugiteenused 10.80 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 613 -24 10.81 Muud toetused -871 -417 10.82 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -9 146 -8 966 10.83 Arhiivindusprogramm 10.84 Arhiivindus -9 146 -8 966 10.85 Tööjõu- ja majandamiskulud -9 131 -8 951 10.86 Muud toetused -15 -15 10.87 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning -258 823 -189 696 ettevõtlus 10.88 Teadussüsteemi programm 10.89 Teadussüsteemi baasvõimekus -198 195 -181 209 10.90 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 900 -2 235 10.91 Sotsiaaltoetused -270 -270 10.92 Muud toetused -195 025 -178 704 10.93 Teadustaristu -8 487 -8 487 10.94 Muud toetused -8 487 -8 487 10.95 Teadmussiirde programm 10.96 Sektoritevaheline teadmussiire -52 142 0 10.97 Tööjõu- ja majandamiskulud -37 0 10.98 Muud toetused -52 105 0 10.99 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -19 282 0 10.100 INVESTEERINGUD -36 226 -21 399 10.101 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS -13 182 -13 182 vahendid) 10.102 Muud investeeringud kokku -16 232 -8 217 10.103 Käibemaksukulu põhivara soetustelt -6 812 0 10.104 FINANTSEERIMISTEHINGUD 253 0 10.105 Laenunõuded 253 0 Sealhulgas Seaduse JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 11.1 TULUD 129 387 0 11.2 Saadud toetused 67 787 0 11.3 Riigilõivud 3 548 0 11.4 Tulu majandustegevusest 54 193 0 11.5 Trahvid ja muud varalised karistused 3 0 11.6 Muud tulud 3 857 0 11.7 KULUD -354 701 -225 100 11.8 Justiits- ja Digiministeerium -113 655 -35 121 11.9 Prokuratuur -23 604 -11 642 11.10 Eesti Kohtuekspertiisi Instituut -9 155 -8 121 11.11 Registrite ja Infosüsteemide Keskus -26 917 -21 046 11.12 Viru Vangla -28 666 -26 030 11.13 Tartu Vangla -20 448 -18 524 11.14 Tallinna Vangla -37 949 -31 640 11.15 Andmekaitse Inspektsioon -1 419 -1 412 11.16 Patendiamet -3 762 -1 365  11.17 Konkurentsiamet -4 135 -3 462 11.18 Riigi Infosüsteemi Amet -84 990 -66 737 11.19 Tulemusvaldkond: Õigusriik -146 150 -123 660 11.20 Õigusriigi programm 11.21 Õigusriik ja õigusloome kvaliteet -8 238 -8 237 11.22 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 194 -6 193 11.23 Sotsiaaltoetused -24 -24 11.24 Muud toetused -2 020 -2 020 11.25 Konkurentsivõimeline ärikeskkond -8 529 -5 620 11.26 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 636 -5 578 11.27 Muud toetused -542 -42 11.28 Muud kulud -1 350 0 11.29 Sh riigilõiv Euroopa Patendiametile -1 350 0 11.30 Kriminaalpoliitika ja kuritegude ennetus -37 489 -22 043 11.31 Tööjõu- ja majandamiskulud -35 751 -21 804 11.32 Sh prokuröride palgafond -10 464 0 11.33 Sotsiaaltoetused -21 -21 11.34 Muud toetused -1 717 -218 11.35 Karistuste täideviimine -83 114 -79 055 11.36 Tööjõu- ja majandamiskulud -82 953 -78 893 11.37 Sotsiaaltoetused -8 -8 11.38 Muud toetused -153 -153 11.39 Õigusemõistmine -8 780 -8 706 11.40 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 909 -2 835 11.41 Muud toetused -5 872 -5 872 11.42 Tulemusvaldkond: Digiühiskond -187 788 -101 440 11.43 Digiühiskonna programm 11.44 Andmepõhisus ja tehisaru -9 568 -4 437 11.45 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 225 -2 972 11.46 Muud toetused -6 342 -1 464 11.47 Muud kulud -1 -1 11.48 Riigi keskne digitaristu -65 528 -52 138 11.49 Tööjõu- ja majandamiskulud -52 969 -47 166 11.50 Muud toetused -12 555 -4 967 11.51 Muud kulud -5 -5 11.52 Digiriigi juhtimine ja kesksed e-teenused -71 929 -26 152 11.53 Tööjõu- ja majandamiskulud -30 656 -26 082 11.54 Muud toetused -41 271 -69 11.55 Muud kulud -1 -1 11.56 Küberturvalisus -21 643 -17 493 11.57 Tööjõu- ja majandamiskulud -16 557 -14 042 11.58 Sotsiaaltoetused -8 -4 11.59 Muud toetused -2 426 -795 11.60 Muud kulud -2 653 -2 653 11.61 Sideturg ja ühendused -19 119 -1 219 11.62 Tööjõu- ja majandamiskulud -827 -827 11.63 Muud toetused -17 992 -92 11.64 Muud kulud -300 -300 11.65 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -20 764 0 11.66 INVESTEERINGUD -6 255 -2 423 11.67 Sh käibemaksukulu põhivara soetustelt -1 397 0 Sealhulgas Seaduse KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 12.1 TULUD 145 660 0  12.2 Saadud toetused 140 003 0 12.3 Tulu majandustegevusest 4 155 0 12.4 Tulu põhivara ja varude müügist 366 0 12.5 Trahvid ja muud varalised karistused 1 107 0 12.6 Muud tulud 30 0 12.7 KULUD -1 725 298 -1 497 318 12.8 Kaitseministeerium -149 844 -146 559 12.9 Välisluureamet -67 072 -67 072 12.10 Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum -2 834 -2 597 12.11 Kaitseressursside Amet -18 857 -18 102 12.12 Kaitsevägi -435 806 -421 873 12.13 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus -1 050 885 -841 115 12.14 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse -1 587 676 -1 497 318 12.15 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm 12.16 Lahingumoona varud -592 538 -566 749 12.17 Tööjõu- ja majandamiskulud -592 538 -566 749 12.18 Kaitsetööstus ja -innovatsioon -12 944 -12 569 12.19 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 339 -5 964 12.20 Muud toetused -6 605 -6 605 12.21 Väeloome -608 912 -545 227 12.22 Tööjõu- ja majandamiskulud -448 937 -447 664 12.23 Sotsiaaltoetused -81 -81 12.24 Muud toetused -145 859 -83 447 12.25 Muud kulud -14 036 -14 036 12.26 Kaitsevalmidus -86 973 -86 847 12.27 Tööjõu- ja majandamiskulud -65 551 -65 425 12.28 Sotsiaaltoetused -17 392 -17 392 12.29 Muud toetused -4 030 -4 030 12.30 Rahvusvaheline kaitsekoostöö -151 187 -150 896 12.31 Tööjõu- ja majandamiskulud -24 880 -24 589 12.32 Muud toetused -126 308 -126 308 12.33 Luure ja eelhoiatus -100 754 -100 754 12.34 Muud kulud -100 754 -100 754 12.35 Kaitsetahe ja riigikaitse inimvara -34 368 -34 275 12.36 Tööjõu- ja majandamiskulud -20 672 -20 579 12.37 Sotsiaaltoetused -1 356 -1 356 12.38 Muud toetused -12 340 -12 340 12.39 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -137 622 0 12.40 INVESTEERINGUD -720 324 -550 274 12.41 Hoonete ja rajatiste ehitus ning renoveerimine -161 155 -112 201 12.42 Muud investeeringud -12 476 -12 476 12.43 Kaitseotstarbeline erivarustus -410 103 -410 103 12.44 Muud investeeringud kokku -15 493 -15 493 12.45 Käibemaksukulu põhivara soetustelt -121 096 0 Sealhulgas Seaduse KLIIMAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 13.1 TULUD 1 279 185 0 13.2 Saadud toetused 653 952 0 13.3 Riigilõivud 25 209 0 13.4 Tulu majandustegevusest 349 294 0 13.5 Tulu põhivara ja varude müügist 3 0 13.6 Trahvid ja muud varalised karistused 590 0 13.7 Keskkonnatasud 128 699 0 13.8 Muud tulud 24 923 0  13.9 Intressi- ja omanikutulud 96 515 0 13.10 KULUD -1 007 209 -239 305 13.11 Kliimaministeerium -836 913 -97 563 13.12 Keskkonnaagentuur -13 777 -7 747 13.13 Eesti Loodusmuuseum -1 003 -648 13.14 Keskkonnaamet -25 572 -20 208 13.15 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus -3 232 -2 825 13.16 Transpordiamet -97 432 -84 009 13.17 Eesti Geoloogiateenistus -3 058 -2 467 13.18 Riigilaevastik -26 222 -23 837 13.19 Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus -118 690 -56 992 13.20 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm 13.21 Elurikkuse ja mulla kaitse -23 372 -13 154 13.22 Tööjõu- ja majandamiskulud -14 391 -9 472 13.23 Sotsiaaltoetused -10 -10 13.24 Muud toetused -8 970 -3 671 13.25 Metsandus ja jahindus -13 558 -11 322 13.26 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 823 -6 475 13.27 Muud toetused -6 735 -4 847 13.28 Keskkonnakorraldus -5 499 -5 497 13.29 Tööjõu- ja majandamiskulud -5 491 -5 489 13.30 Muud toetused -8 -8 13.31 Kiirgusohutus -1 188 -1 188 13.32 Tööjõu- ja majandamiskulud -734 -734 13.33 Muud toetused -454 -454 13.34 Kesksed IT-teenused -2 825 -2 825 13.35 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 825 -2 825 13.36 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm 13.37 Energiajulgeolek ja kriisikindlus -6 101 -1 064 13.38 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 197 -1 026 13.39 Muud toetused -4 903 -37 13.40 Puhas energiavarustus -18 186 -721 13.41 Tööjõu- ja majandamiskulud -747 -684 13.42 Muud toetused -17 438 -37 13.43 Maavarad -4 439 -3 826 13.44 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 434 -3 821 13.45 Muud toetused -5 -5 13.46 Välisõhu kvaliteet -9 205 -3 429 13.47 Tööjõu- ja majandamiskulud -978 -978 13.48 Muud toetused -8 227 -2 451 13.49 Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm 13.50 Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega -18 949 -3 081 kohanemine 13.51 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 664 -2 544 13.52 Muud toetused -15 285 -537 13.53 Ilma- ja kliimaandmed ning prognoosid -2 817 -1 714 13.54 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 817 -1 714 13.55 Keskkonnateadlikkus ja keskkonnahoidlik areng -12 552 -9 170 13.56 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 761 -5 822 13.57 Sotsiaaltoetused -17 -17 13.58 Muud toetused -4 774 -3 331 13.59 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -870 701 -182 313 13.60 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm 13.61 Ehitus ja elukeskkond -2 684 -1 318 13.62 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 345 -1 148  13.63 Muud toetused -1 339 -170 13.64 Elamumajandus -114 675 -3 083 13.65 Tööjõu- ja majandamiskulud -659 -659 13.66 Muud toetused -114 016 -2 424 13.67 Ringmajandus -20 319 -2 277 13.68 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 928 -1 627 13.69 Muud toetused -18 391 -650 13.70 Energia- ja ressursitõhusus -568 -520 13.71 Tööjõu- ja majandamiskulud -563 -515 13.72 Muud toetused -5 -5 13.73 Mere ja vee programm 13.74 Mere- ja veekeskkonna kaitse -24 846 -9 874 13.75 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 608 -5 510 13.76 Muud toetused -17 238 -4 364 13.77 Veevarustus ja kanalisatsioon -5 272 -2 484 13.78 Tööjõu- ja majandamiskulud -774 -684 13.79 Muud toetused -4 498 -1 801 13.80 Merenduse konkurentsivõime -48 851 -32 022 13.81 Tööjõu- ja majandamiskulud -33 059 -31 843 13.82 Muud toetused -15 792 -179 13.83 Transpordi ja liikuvuse programm 13.84 Raudteetransporditaristu -535 491 -42 197 13.85 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 535 -868 13.86 Muud toetused -533 956 -41 330 13.87 Õhutransporditaristu -13 799 -9 637 13.88 Tööjõu- ja majandamiskulud -485 -485 13.89 Muud toetused -13 314 -9 152 13.90 Teetransporditaristu -53 842 -52 294 13.91 Tööjõu- ja majandamiskulud -52 737 -52 189 13.92 Muud toetused -1 105 -105 13.93 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -50 354 -26 606 13.94 Tööjõu- ja majandamiskulud -27 324 -25 843 13.95 Muud toetused -23 030 -763 13.96 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -17 817 0 13.97 INVESTEERINGUD -315 474 -44 441 13.98 Libatse – Nurme 2 + 2 realine tee -103 404 0 13.99 Riigimaanteede remondi koondprojekt -84 967 -29 211 13.100 E67 Päädeva-Konuvere teelõik MILMOB -42 786 0 13.101 Muud investeeringud kokku -24 068 -15 231 13.102 Käibemaksukulu põhivara soetustelt -60 248 0 13.103 FINANTSEERIMISTEHINGUD 18 677 -4 800 13.104 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 21 000 -4 000 13.105 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -2 323 -800 Sealhulgas Seaduse KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 14.1 TULUD 20 738 0 14.2 Saadud toetused 17 819 0 14.3 Riigilõivud 13 0 14.4 Tulu majandustegevusest 2 905 0 14.5 KULUD -354 938 -276 971 14.6 Kultuuriministeerium -322 014 -251 768 14.7 Muinsuskaitseamet -11 128 -9 747 14.8 Eesti Lastekirjanduse Keskus -1 115 -948 14.9 Eesti Rahvakultuuri Keskus -7 281 -5 990 14.10 Võru Instituut -1 316 -1 109 14.11 Eesti Rahva Muuseum -11 768 -7 165 14.12 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum -316 -245 14.13 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -18 342 -5 148 14.14 Lõimumisprogramm 14.15 Lõimumis- ja kohanemispoliitika -18 162 -4 968 14.16 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 627 -270 14.17 Muud toetused -16 536 -4 698 14.18 Rahvuskaaslaste toetus -180 -180 14.19 Muud toetused -180 -180 14.20 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport -333 894 -271 823 14.21 Kultuuriprogramm 14.22 Kirjanduspoliitika -10 963 -7 199 14.23 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 036 -944 14.24 Sotsiaaltoetused -15 -4 14.25 Muud toetused -6 414 -6 251 14.26 Muud kulud -3 498 0 14.27 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -1 446 0 14.28 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -2 052 0 14.29 Etenduskunstide poliitika -47 190 -42 708 14.30 Sotsiaaltoetused -27 0 14.31 Muud toetused -43 218 -42 708 14.32 Muud kulud -3 946 0 14.33 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -1 631 0 14.34 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -2 315 0 14.35 Audiovisuaalpoliitika -23 325 -15 638 14.36 Sotsiaaltoetused -10 0 14.37 Muud toetused -15 825 -15 638 14.38 Muud kulud -7 491 0 14.39 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -4 863 0 14.40 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -2 627 0 14.41 Muusikapoliitika -19 762 -14 042 14.42 Sotsiaaltoetused -53 0 14.43 Muud toetused -15 008 -14 042 14.44 Muud kulud -4 701 0 14.45 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -1 943 0 14.46 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -2 758 0 14.47 Kunstipoliitika -6 875 -2 177 14.48 Sotsiaaltoetused -24 0 14.49 Muud toetused -2 624 -2 177 14.50 Muud kulud -4 227 0 14.51 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -1 747 0 14.52 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -2 480 0 14.53 Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika -3 737 -363 14.54 Tööjõu- ja majandamiskulud -75 -75 14.55 Sotsiaaltoetused -23 0 14.56 Muud toetused -728 -288 14.57 Muud kulud -2 911 0 14.58 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -1 203 0 14.59 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -1 708 0 14.60 Meediapoliitika -51 782 -45 757 14.61 Muud toetused -45 757 -45 757 14.62 Muud kulud -6 025 0 14.63 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -6 025 0 14.64 Raamatukogupoliitika -20 985 -18 977 14.65 Muud toetused -18 977 -18 977  14.66 Muud kulud -2 008 0 14.67 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -2 008 0 14.68 Rahvakultuuripoliitika -14 428 -7 188 14.69 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 404 -1 400 14.70 Muud toetused -5 789 -5 789 14.71 Muud kulud -6 235 0 14.72 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -3 756 0 14.73 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -2 480 0 14.74 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika -58 468 -51 720 14.75 Tööjõu- ja majandamiskulud -16 115 -12 061 14.76 Sotsiaaltoetused -4 -4 14.77 Muud toetused -40 341 -39 655 14.78 Muud kulud -2 008 0 14.79 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -2 008 0 14.80 Digitaalne kultuuripärand -3 113 -18 14.81 Tööjõu- ja majandamiskulud -33 -18 14.82 Muud toetused -3 080 0 14.83 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise arendus -2 366 -2 306 14.84 Tööjõu- ja majandamiskulud -856 -854 14.85 Muud toetused -1 510 -1 452 14.86 Loomemajanduspoliitika -1 818 0 14.87 Muud toetused -1 818 0 14.88 Kultuuri valdkondadeülene arendus -17 365 -16 636 14.89 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 473 -7 323 14.90 Sotsiaaltoetused -212 -212 14.91 Muud toetused -9 101 -9 101 14.92 Muud kulud -579 0 14.93 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -579 0 14.94 Spordiprogramm 14.95 Saavutussport -45 751 -41 499 14.96 Sotsiaaltoetused -102 -102 14.97 Muud toetused -41 397 -41 397 14.98 Muud kulud -4 252 0 14.99 Sh hasartmängumaksust Eesti Kultuurkapitalile -1 757 0 14.100 Sh aktsiisist Eesti Kultuurkapitalile -2 495 0 14.101 Aus sport ja sporditurvalisus -741 -741 14.102 Muud toetused -741 -741 14.103 Liikumisharrastus -5 224 -4 854 14.104 Tööjõu- ja majandamiskulud -385 -15 14.105 Muud toetused -4 839 -4 839 14.106 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -2 701 0 14.107 INVESTEERINGUD -909 -83 14.108 Sh käibemaksukulu põhivara soetustelt -172 0 MAJANDUS- JA Sealhulgas Seaduse KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI Eelarve kokku piirmääraga rea nr VALITSEMISALA vahendid 15.1 TULUD 133 614 0 15.2 Saadud toetused 100 777 0 15.3 Riigilõivud 5 292 0 15.4 Tulu majandustegevusest 9 378 0 15.5 Tulu põhivara ja varude müügist 6 590 0 15.6 Trahvid ja muud varalised karistused 33 0 15.7 Muud tulud 128 0 15.8 Intressi- ja omanikutulud 11 416 0 15.9 KULUD -1 305 230 -185 034 15.10 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -1 269 189 -156 081 15.11 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet -12 024 -10 596 15.12 Tööinspektsioon -5 329 -3 350 15.13 Riikliku Lepitaja Kantselei -145 -141 15.14 Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku -585 -542 Kantselei 15.15 Maa- ja Ruumiamet -17 958 -14 324 15.16 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu -1 014 997 -7 343 15.17 Tööturuprogramm 15.18 Tööhõive -1 005 024 -1 064 15.19 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 441 -1 064 15.20 Muud toetused -638 583 0 15.21 Sh erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest -24 950 0 15.22 Sh erijuhtudel makstav sotsiaalmaks -49 667 0 töövõimetuspensionäri eest 15.23 Sh töövõimetoetus Töötukassale -548 828 0 15.24 Muud kulud -365 000 0 15.25 Sh töötuskindlustusmakse Töötukassale -365 000 0 15.26 Tööelu -7 076 -4 539 15.27 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 825 -4 355 15.28 Muud toetused -251 -184 15.29 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 15.30 Võrdsuspoliitika -2 354 -1 198 15.31 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 267 -760 15.32 Muud toetused -1 087 -437 15.33 Võrdõigusvolinik -542 -542 15.34 Tööjõu- ja majandamiskulud -542 -542 15.35 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning -267 769 -161 004 ettevõtlus 15.36 Teadmussiirde programm 15.37 Ettevõtete innovatsioon -134 461 -95 773 15.38 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 042 -3 903 15.39 Sotsiaaltoetused -15 -15 15.40 Muud toetused -130 403 -91 854 15.41 Iduettevõtlus -725 -634 15.42 Tööjõu- ja majandamiskulud -501 -455 15.43 Muud toetused -224 -179 15.44 Ettevõtluskeskkonna programm 15.45 Ettevõtete eksport -82 731 -25 018 15.46 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 305 -1 166 15.47 Sotsiaaltoetused -4 -4 15.48 Muud toetused -81 423 -23 848 15.49 Teadmusmahukad investeeringud -8 685 -8 594 15.50 Tööjõu- ja majandamiskulud -418 -372 15.51 Muud toetused -8 267 -8 222 15.52 Ettevõtluskeskkond -33 699 -24 477 15.53 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 945 -5 791 15.54 Muud toetused -26 755 -18 685 15.55 Taristu ja digiühiskonna järelevalve -7 468 -6 510 15.56 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 444 -6 508 15.57 Muud toetused -24 -2 15.58 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -19 491 -16 687 15.59 Maa ja ruumiloome programm 15.60 Ruumiline planeerimine -4 032 -3 495 15.61 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 993 -3 479 15.62 Muud toetused -39 -17  15.63 Maakasutus -8 018 -6 571 15.64 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 931 -6 538 15.65 Sh riigimaade maamaksu ja hooldamise kulud -1 350 0 15.66 Sotsiaaltoetused -32 0 15.67 Muud toetused -55 -32 15.68 Ruumiandmed -3 467 -3 354 15.69 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 444 -3 354 15.70 Muud toetused -23 0 15.71 Maaparandussüsteem -3 974 -3 267 15.72 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 974 -3 267 15.73 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -2 973 0 15.74 INVESTEERINGUD -1 671 -1 338 15.75 Sh käibemaksukulu põhivara soetustelt -223 0 15.76 FINANTSEERIMISTEHINGUD -21 251 -37 590 15.77 Laenunõuded 3 100 0 15.78 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes -37 590 -37 590 organisatsioonides 15.79 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 13 239 0 Sealhulgas Seaduse RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 16.1 TULUD 16 791 370 0 16.2 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 16 608 531 0 16.3 Saadud toetused 35 478 0 16.4 Riigilõivud 851 0 16.5 Tulu majandustegevusest 1 244 0 16.6 Tulu põhivara ja varude müügist 53 0 16.7 Trahvid ja muud varalised karistused 424 0 16.8 Muud tulud 21 300 0 16.9 Intressi- ja omanikutulud 123 489 0 16.10 KULUD -566 372 -134 112 16.11 Rahandusministeerium -432 661 -23 090 16.12 Maksu- ja Tolliamet -69 422 -63 298 16.13 Statistikaamet -13 172 -10 743 16.14 Riigi Tugiteenuste Keskus -21 835 -11 306 16.15 Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus -22 221 -19 742 16.16 Rahapesu Andmebüroo -7 060 -5 934 16.17 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine -557 725 -134 112 16.18 Riigi rahanduse ja finantspoliitika programm 16.19 Eelarvepoliitika -384 317 -6 844 16.20 Tööjõu- ja majandamiskulud -11 089 -6 841 16.21 -1 130 0 Sh arveldused, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine 16.22 Sotsiaaltoetused -2 000 0 16.23 Sh õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis -1 800 0 16.24 Muud toetused -5 800 -3 16.25 Muud kulud -365 428 0 16.26 Sh riigi intressikulud laenudelt ja muudelt kohustustelt -365 428 0 16.27 Maksu- ja tollipoliitika -68 160 -65 114 16.28 Tööjõu- ja majandamiskulud -67 470 -64 654 16.29 Muud toetused -122 -122 16.30 Muud kulud -568 -338 16.31 Finantskeskkond -8 799 -7 837 16.32 Tööjõu- ja majandamiskulud -8 740 -7 777 16.33 Muud toetused -59 -59  16.34 Halduspoliitika programm 16.35 Riigihaldus -32 441 -2 845 16.36 Tööjõu- ja majandamiskulud -3 050 -2 840 16.37 Muud toetused -29 391 -5 16.38 Riigi tugiteenused -51 209 -40 729 16.39 Tööjõu- ja majandamiskulud -51 209 -40 729 16.40 Riiklik statistika -12 800 -10 743 16.41 Tööjõu- ja majandamiskulud -12 798 -10 742 16.42 Sotsiaaltoetused -1 -1 16.43 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -8 647 0 16.44 INVESTEERINGUD -10 539 -5 630 16.45 Sh käibemaksukulu põhivara soetustelt -2 282 0 16.46 FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 637 916 0 16.47 Laenunõuded 5 600 0 16.48 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes -33 684 0 organisatsioonides 16.49 Laenukohustised 1 666 000 0 Sealhulgas Seaduse REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI Eelarve kokku piirmääraga rea nr VALITSEMISALA vahendid 17.1 TULUD 437 829 0 17.2 Saadud toetused 421 217 0 17.3 Riigilõivud 1 131 0 17.4 Tulu majandustegevusest 9 478 0 17.5 Tulu põhivara ja varude müügist 500 0 17.6 Trahvid ja muud varalised karistused 10 0 17.7 Keskkonnatasud 1 583 0 17.8 Muud tulud 81 0 17.9 Intressi- ja omanikutulud 3 830 0 17.10 KULUD -784 379 -280 865 17.11 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -334 662 -233 737 17.12 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet -404 012 -19 655 17.13 Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus -7 556 -3 321 17.14 Maaelu Teadmuskeskus -16 079 -8 074 17.15 Põllumajandus- ja Toiduamet -19 724 -13 933 17.16 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia -2 346 -2 145 Keskus 17.17 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus -438 813 -60 743 17.18 Biomajanduse programm 17.19 Eesti toidu kuvand ja eksport -2 801 -1 107 17.20 Tööjõu- ja majandamiskulud -901 -707 17.21 Muud toetused -1 900 -400 17.22 Kutseline kalapüük -12 413 -1 343 17.23 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 869 -1 325 17.24 Muud toetused -10 544 -17 17.25 Kalavarude haldus ja kaitse -5 801 -1 033 17.26 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 171 -997 17.27 Muud toetused -4 630 -36 17.28 Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime -237 643 -11 446 17.29 Tööjõu- ja majandamiskulud -11 818 -7 850 17.30 Muud toetused -225 825 -3 597 17.31 Kalandusturu korraldus -6 423 -871 17.32 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 466 -751 17.33 Muud toetused -4 957 -120 17.34 Põllumajandusmaa ja maaparandus -19 511 -2 055  17.35 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 500 -689 17.36 Muud toetused -18 011 -1 367 17.37 Põllumajanduskeskkond -64 860 -3 756 17.38 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 572 -3 689 17.39 Muud toetused -58 287 -66 17.40 Toiduohutuse programm 17.41 Taimekaitse ja väetised -2 559 -2 032 17.42 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 425 -2 013 17.43 Muud toetused -134 -19 17.44 Toiduohutus -13 859 -9 696 17.45 Tööjõu- ja majandamiskulud -13 825 -9 661 17.46 Muud toetused -34 -34 17.47 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -11 139 -7 771 17.48 Tööjõu- ja majandamiskulud -10 584 -7 750 17.49 Muud toetused -555 -21 17.50 Põllumajandusloomade aretus ja loomageneetilised -5 539 -3 440 ressursid 17.51 Tööjõu- ja majandamiskulud -655 -540 17.52 Muud toetused -4 884 -2 900 17.53 Mahepõllumajandus -31 922 -5 603 17.54 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 861 -2 342 17.55 Muud toetused -29 061 -3 261 17.56 Taimetervis -2 726 -2 187 17.57 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 647 -2 109 17.58 Muud toetused -79 -79 17.59 Loomatervis ja -heaolu ning söödaohutus -21 618 -8 403 17.60 Tööjõu- ja majandamiskulud -11 711 -7 363 17.61 Muud toetused -9 907 -1 040 17.62 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus -341 085 -220 122 17.63 Regionaalarengu programm 17.64 Regionaalpoliitika -124 811 -26 142 17.65 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 362 -2 644 17.66 Muud toetused -120 449 -23 498 17.67 Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -23 147 -2 337 17.68 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 732 -1 437 17.69 Muud toetused -21 415 -900 17.70 Ühistranspordi programm 17.71 Ühistransport -193 126 -191 643 17.72 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 468 -1 420 17.73 Muud toetused -191 659 -190 224 17.74 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -4 481 0 17.75 INVESTEERINGUD -2 888 -2 033 17.76 Sh käibemaksukulu põhivara soetustelt -511 0 17.77 FINANTSEERIMISTEHINGUD 49 349 0 17.78 Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 50 000 0 17.79 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -651 0 Sealhulgas Seaduse SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 18.1 TULUD 123 447 0 18.2 Saadud toetused 53 058 0 18.3 Riigilõivud 32 864 0 18.4 Tulu majandustegevusest 5 777 0 18.5 Trahvid ja muud varalised karistused 30 857 0 18.6 Muud tulud 892 0  18.7 KULUD -592 866 -509 447 18.8 Siseministeerium -47 054 -37 135 18.9 Kaitsepolitseiamet -47 624 -46 680 18.10 Päästeamet -118 680 -110 071 18.11 Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus -43 346 -36 660 18.12 Sisekaitseakadeemia -30 337 -25 043 18.13 Politsei- ja Piirivalveamet -296 184 -244 491 18.14 Häirekeskus -9 641 -9 367 18.15 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus -550 330 -501 287 18.16 Turvalise elukeskkonna programm 18.17 Ennetus siseturvalisuses -29 355 -28 500 18.18 Tööjõu- ja majandamiskulud -28 527 -28 336 18.19 Sotsiaaltoetused -1 -1 18.20 Muud toetused -666 -2 18.21 Muud kulud -162 -162 18.22 Korrakaitse ja süüteomenetlus -113 592 -110 355 18.23 Tööjõu- ja majandamiskulud -111 854 -108 619 18.24 Sotsiaaltoetused -1 -1 18.25 Muud toetused -21 -19 18.26 Muud kulud -1 716 -1 716 18.27 Kriisikindla ühiskonna programm 18.28 Hädaabi 112 ja riigiinfo 1247 -9 922 -9 872 18.29 Tööjõu- ja majandamiskulud -9 921 -9 872 18.30 Sotsiaaltoetused -0,2 -0,2 18.31 Muud toetused -1 0 18.32 Demineerimine -6 040 -5 918 18.33 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 033 -5 911 18.34 Muud toetused -7 -7 18.35 Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus -14 230 -12 083 18.36 Tööjõu- ja majandamiskulud -11 510 -10 848 18.37 Sotsiaaltoetused -1 -1 18.38 Muud toetused -2 719 -1 234 18.39 Ohutus ja päästetööd -91 345 -90 656 18.40 Tööjõu- ja majandamiskulud -90 018 -89 593 18.41 Sotsiaaltoetused -0,4 -0,4 18.42 Muud toetused -1 327 -1 063 18.43 Lennu- ja merepääste -13 815 -12 307 18.44 Tööjõu- ja majandamiskulud -13 646 -12 140 18.45 Sotsiaaltoetused -0,3 -0,3 18.46 Muud toetused -167 -166 18.47 Muud kulud -1 -1 18.48 Sisejulgeoleku programm 18.49 Põhiseadusliku korra kaitse -50 185 -49 239 18.50 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 558 -2 558 18.51 Sotsiaaltoetused -1 -1 18.52 Muud toetused -3 0 18.53 Muud kulud -47 624 -46 680 18.54 Raske kuritegevuse tõkestamine -44 304 -39 731 18.55 Tööjõu- ja majandamiskulud -38 136 -33 762 18.56 Sotsiaaltoetused -1 -1 18.57 Muud toetused -220 -21 18.58 Muud kulud -5 946 -5 946 18.59 Piirihaldus -53 829 -43 003 18.60 Tööjõu- ja majandamiskulud -53 738 -42 916 18.61 Sotsiaaltoetused -1 -1 18.62 Muud toetused -83 -80  18.63 Muud kulud -6 -6 18.64 Rahvastikuhalduse programm 18.65 Kodakondsus ja rändehaldus -21 989 -12 799 18.66 Tööjõu- ja majandamiskulud -20 195 -12 451 18.67 Sotsiaaltoetused -2 -2 18.68 Muud toetused -1 792 -345 18.69 Muud kulud -1 -1 18.70 Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus -25 818 -16 303 18.71 Tööjõu- ja majandamiskulud -25 783 -16 286 18.72 Sh isikut tõendavate dokumentide väljaandmine -9 455 0 18.73 Sotsiaaltoetused -4 -4 18.74 Muud toetused -30 -12 18.75 Muud kulud -1 -1 18.76 Siseturvalisuse toetamise programm 18.77 Sisekaitse haridus ja teadus -27 448 -25 043 18.78 Tööjõu- ja majandamiskulud -25 965 -23 567 18.79 Sotsiaaltoetused -1 466 -1 466 18.80 Muud toetused -17 -10 18.81 IT-teenused -39 628 -36 660 18.82 Tööjõu- ja majandamiskulud -39 627 -36 659 18.83 Muud toetused -1 -1 18.84 Siseturvalisuse vabatahtlikud -8 830 -8 817 18.85 Tööjõu- ja majandamiskulud -8 519 -8 508 18.86 Sotsiaaltoetused -0,3 -0,3 18.87 Muud toetused -310 -309 18.88 Muud kulud -0,2 -0,2 18.89 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond -10 248 -8 160 18.90 Kogukondliku Eesti programm 18.91 Kodanikuühiskond -4 889 -2 921 18.92 Tööjõu- ja majandamiskulud -662 -162 18.93 Muud toetused -4 227 -2 759 18.94 Usuvabadus -688 -569 18.95 Muud toetused -688 -569 18.96 Erakondade rahastamise programm 18.97 Erakondade rahastamine -4 671 -4 671 18.98 Muud toetused -4 671 -4 671 18.99 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -32 287 0 18.100 INVESTEERINGUD -48 823 -19 998 18.101 IT investeeringud -12 127 -7 364 18.102 Muud investeeringud -16 102 -943 18.103 Muud investeeringud kokku -12 078 -11 691 18.104 Käibemaksukulu põhivara soetustelt -8 516 0 Sealhulgas Seaduse SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 19.1 TULUD 105 185 0 19.2 Saadud toetused 92 932 0 19.3 Riigilõivud 848 0 19.4 Tulu majandustegevusest 10 595 0 19.5 Trahvid ja muud varalised karistused 7 0 19.6 Muud tulud 803 0 19.7 KULUD -8 218 805 -225 047 19.8 Sotsiaalministeerium -3 081 325 -42 350 19.9 Ravimiamet -9 353 -1 885 19.10 Sotsiaalkindlustusamet -5 048 085 -119 334 19.11 Terviseamet -29 112 -24 580 19.12 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus -30 416 -21 360 19.13 Tervise Arengu Instituut -20 514 -15 538 19.14 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu -5 468 580 -140 512 19.15 Tööturuprogramm 19.16 Tööpoliitika rakendusteenused -14 992 -942 19.17 Tööjõu- ja majandamiskulud -1 491 -942 19.18 Sotsiaaltoetused -13 501 0 19.19 Sh täiendav puhkusetasu -5 649 0 19.20 Sh kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega -7 852 0 19.21 Vanemaealiste programm 19.22 Vanemaealiste heaolu ja aktiivsus -167 -71 19.23 Tööjõu- ja majandamiskulud -96 0 19.24 Muud toetused -71 -71 19.25 Sotsiaalkindlustus ja pensionid -4 298 727 -5 431 19.26 Tööjõu- ja majandamiskulud -5 810 -5 389 19.27 Sotsiaaltoetused -3 588 196 0 19.28 Sh riikliku pensionikindlustuse vahendid -3 277 919 0 19.29 Sh rahvapension ja pensionilisad -118 930 0 19.30 Sh riigikohtunike pensionide suurendus -1 255 0 19.31 Sh prokuröride pensionide suurendus -1 251 0 19.32 Sh kohtunike pensionide suurendus -6 950 0 19.33 Sh kaitseväelaste pensionide suurendus -38 573 0 19.34 Sh politsei- ja piirivalveametnike pensionid -74 998 0 19.35 Sh represseeritute toetus -1 913 0 19.36 Sh avalike teenistujate pensionide suurendus -35 193 0 19.37 Sh üksi elava pensionäri toetus -18 021 0 19.38 Sh parlamendipensionid -10 888 0 19.39 Sh päästeametnike pensionisuurendus -1 392 0 19.40 Muud toetused -42 -42 19.41 Muud kulud -704 680 0 19.42 Sh kogumispensionimaksed -704 680 0 19.43 Sotsiaalhoolekande programm 19.44 Hoolekanne ja toimetulek -111 664 -64 511 19.45 Tööjõu- ja majandamiskulud -14 376 -5 356 19.46 Sotsiaaltoetused -58 404 -57 671 19.47 Muud toetused -38 884 -1 483 19.48 Tugi puudega inimestele -116 505 -26 917 19.49 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 998 -4 612 19.50 Sotsiaaltoetused -111 413 -22 297 19.51 Sh puuetega inimeste sotsiaaltoetus -53 336 0 19.52 Sh täiendav puhkusetasu -4 981 0 19.53 Sh abivahendid puuetega inimestele -30 756 0 19.54 Muud toetused -94 -8 19.55 Sotsiaalvaldkonna IT-teenused -13 621 -12 718 19.56 Tööjõu- ja majandamiskulud -13 621 -12 718 19.57 Laste ja perede programm 19.58 Perehüvitised ja vanemlus -878 701 -4 578 19.59 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 302 -3 805 19.60 Sotsiaaltoetused -872 939 0 19.61 Sh peretoetused -386 156 0 19.62 Sh vanemahüvitis -346 556 0 19.63 Sh kohustusliku kogumispensioni fond -17 894 0 19.64 Sh erijuhtudel riigi tasutav sotsiaalmaks -70 657 0 19.65 Sh täiendav puhkusetasu -9 180 0 19.66 Sh elatisabi -14 191 0 19.67 Sh toitjakaotustoetus -28 035 0 19.68 Muud toetused -1 460 -773 19.69 Lastekaitse -6 326 -4 458 19.70 Tööjõu- ja majandamiskulud -4 821 -3 889 19.71 Sotsiaaltoetused -338 -338 19.72 Muud toetused -1 166 -232 19.73 Laste heaolu teenused -16 856 -12 595 19.74 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 237 -5 324 19.75 Sotsiaaltoetused -7 263 -7 263 19.76 Muud toetused -2 356 -8 19.77 Ohvriabiteenused ja hüvitised -11 021 -8 289 19.78 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 193 -6 364 19.79 Sotsiaaltoetused -3 819 -1 915 19.80 Sh teenused ja hüvitised ohvritele -1 904 0 19.81 Muud toetused -10 -10 19.82 Tulemusvaldkond: Tervis -2 739 049 -84 536 19.83 Keskkonnatervishoiu programm 19.84 Tervislik elukeskkond -8 251 -6 082 19.85 Tööjõu- ja majandamiskulud -8 203 -6 034 19.86 Muud toetused -48 -48 19.87 Tervisekäitumise programm 19.88 Vaimne tervis -3 315 -2 591 19.89 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 570 -1 846 19.90 Muud toetused -745 -745 19.91 Nakkushaiguste ennetus ja tõrje -6 966 -5 735 19.92 Tööjõu- ja majandamiskulud -6 913 -5 682 19.93 Muud toetused -53 -53 19.94 Tervislik eluviis -15 213 -13 006 19.95 Tööjõu- ja majandamiskulud -14 530 -12 358 19.96 Muud toetused -683 -648 19.97 Tervishoiu programm 19.98 Tervishoiu tööjõud -7 096 -6 186 19.99 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 261 -2 255 19.100 Sotsiaaltoetused -905 0 19.101 Muud toetused -3 931 -3 931 19.102 Tervishoiuteenuste kvaliteet -2 390 -2 379 19.103 Tööjõu- ja majandamiskulud -2 348 -2 338 19.104 Muud toetused -41 -41 19.105 Tervishoiu rahastus ja ravikindlustus -2 610 064 -15 526 19.106 Tööjõu- ja majandamiskulud -638 -111 19.107 Sotsiaaltoetused -2 663 0 19.108 Sh erijuhtudel riigi tasutav sotsiaalmaks -2 663 0 19.109 Muud toetused -364 099 -15 415 19.110 Sh eraldis mittetöötava pensionäri eest -347 921 0 19.111 Muud kulud -2 242 663 0 19.112 Sh sotsiaalmaksust ravikindlustus Tervisekassale -2 242 663 0 19.113 Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus -9 914 -2 551 19.114 Tööjõu- ja majandamiskulud -9 865 -2 505 19.115 Muud toetused -47 -47 19.116 Muud kulud -2 0 19.117 Esmatasandi tervishoid ja spetsialiseeritud abi -64 030 -22 669 19.118 Tööjõu- ja majandamiskulud -7 405 -4 590 19.119 Muud toetused -56 625 -18 080 19.120 Tervisevaldkonna IT-teenused -11 810 -7 810 19.121 Tööjõu- ja majandamiskulud -11 810 -7 810 19.122 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -11 176 0  19.123 INVESTEERINGUD -16 095 -6 906 19.124 IT investeeringud -13 013 -6 906 19.125 Muud investeeringud kokku -175 0 19.126 Käibemaksukulu põhivara soetustelt -2 907 0 Sealhulgas Seaduse VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku piirmääraga rea nr vahendid 20.1 TULUD 2 106 0 20.2 Saadud toetused 163 0 20.3 Riigilõivud 1 700 0 20.4 Tulu põhivara ja varude müügist 243 0 20.5 KULUD -111 951 -107 007 20.6 Välisministeerium -111 951 -107 007 20.7 Tulemusvaldkond: Välispoliitika -110 328 -107 007 20.8 Välispoliitika programm 20.9 Välis- ja julgeolekupoliitika -28 579 -27 751 20.10 Tööjõu- ja majandamiskulud -21 787 -20 959 20.11 Muud toetused -6 792 -6 792 20.12 Eesti globaalsed välispoliitilised huvid -23 063 -22 235 20.13 Tööjõu- ja majandamiskulud -20 054 -19 226 20.14 Muud toetused -3 009 -3 009 20.15 Rahvusvaheline õigus ning konsulaar- ja -16 510 -15 672 sanktsioonipoliitika 20.16 Tööjõu- ja majandamiskulud -16 308 -15 470 20.17 Muud toetused -202 -202 20.18 Välismajanduspoliitika ja äridiplomaatia -12 842 -12 428 20.19 Tööjõu- ja majandamiskulud -10 451 -10 037 20.20 Muud toetused -2 391 -2 391 20.21 Arengukoostöö ja humanitaarabi -29 335 -28 921 20.22 Tööjõu- ja majandamiskulud -9 583 -9 169 20.23 Muud toetused -19 752 -19 752 20.24 Käibemaksukulu majandamiskuludelt -1 622 0 20.25 INVESTEERINGUD -13 874 -12 120 20.26 Välisministeeriumi ja välisesinduste ehitusinvesteeringud -11 152 -10 909 20.27 Muud investeeringud kokku -1 212 -1 212 20.28 Käibemaksukulu põhivara soetustelt -1 511 0  Vabariigi Valitsuse põhjendused Eelarvenõukogu arvamusega osalise arvestamise kohta Tallinn, 28. september2026. Vabariigi Valitsuse põhjendused Eelarvenõukogu arvamusega osalise arvestamise kohta Eelarvenõukogu nõustus valitsuse 2027. aasta eelarve-eesmärgiga, kuid leidis, et siseriikliku eelarvereegli järgimist tuleks samuti alustada juba 2027 aastal ning aastatel 2028–2030 vähendada eelarvepuudujääki rohkem kui Vabariigi Valitsuse poolt koostatud riigi eelarvestrateegia ette näeb. Samuti väljendas nõukogu kõhklust riigikaitsekulude vabastusklausli rakendamise suhtes aastatel 2029–2030. Valitsus nõustub, et riigi rahanduse seisu tuleb parandada: vähendada puudujääki ning pidurdada võlakoormuse ja intressikulude kasvu. Lähtekoht on seejuures oluline. 2027. aasta eelarve puudujäägiks prognoositi 4,9% SKPst, kuid kulude suurem kontroll on viinud selle uues prognoosis 4,5%ni. 2027. aastaks väheneb puudujääk valitsuse otsuste tulemusel 4,0%ni SKPst. Varasematel aastatel parandati eelarvepositsiooni nii maksu- kui kärpemeetmetega, 2027. aasta eelarve koostamisel peamiselt kulude vähendamisega. Valitsuse 4,0% eesmärk on rangem, kui nõuavad siseriiklikud ja Euroopa Liidu eelarvereeglid: õiguslikult oleks võimalik ligikaudu 0,5% SKPst ehk 250 miljoni euro võrra suurem puudujääk. Aastate 2028–2030 eesmärkide hindamisel tuleb arvestada, et praeguse valitsuse mandaat lõpeb 2027. aasta Riigikogu valimistega. Eelarvestrateegias kavandatud kulude vähendamine on võimalikult suures ulatuses seotud konkreetsete meetmetega. Valikuid piirab riigikaitsekulude erakordselt kiire kasv olukorras, kus mitme muu valdkonna kulud on reaalväärtuses juba vähenenud. Valitsus nõustub Eelarvenõukoguga, et riigi rahanduse korrastamist tuleb aastatel 2028–2030 jätkata. Selle perioodi täiendavad eelarveotsused teeb pärast 2027. aasta Riigikogu valimisi moodustatav valitsus oma mandaadi alusel. Valitsus ei nõustu Eelarvenõukogu hinnanguga osas, milles nõukogu seab kahtluse alla riigikaitsekulude vabastusklausli kohaldamise aastatel 2029–2030. Riigieelarve seaduse § 9 lõike 1 kohaselt lähtutakse Euroopa Liidu eelarvereeglite vabastusklausli rakendamisel Euroopa Liidu Nõukogu asjaomase otsuse tingimustest. Valitsuse hinnangul võimaldab riigieelarve seaduse § 9 lõige 1 koos Euroopa Liidu Nõukogu asjaomase soovitusega arvestada ka aastatel 2025–2028 tellitud, kuid hiljem tarnitava kaitsevarustuse mõju eelarvetrajektoorile.  Vabariigi Valitsus KORRALDUS Luba netovõlakoormuse suurenemiseks Riigieelarve seaduse § 10 lõike 1 alusel: 1. Anda järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele luba netovõlakoormuse suurenemiseks üle riigieelarve seaduses sätestatud 40% piiri, kehtestades netovõlakoormusele järgmised ülempiirid: 2026, % 2027, % 2028, % 2029, % 2030, % Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 99 116 122 120 127 AS Eesti Liinirongid 49 Aktsiaselts Eesti Raudtee 124 162 183 188 170 Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute 60 Keskus 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. septembri 2025. a korraldus nr 178 „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks“. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse “ Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu juurde I. Sissejuhatus Vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 1 võib keskvalitsuse juriidilise isiku (keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing) eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40% suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, vastava asutuse taotluse alusel, milles on põhjendatud netovõlakoormuse kasvu vajalikkust ning tõendatud rahanduslik jätkusuutlikus. Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel 58851429, e-mail [email protected]). II. Eelnõu eesmärk Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku anda luba netovõlakoormuse piirmäära ületamiseks järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele: Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelmine analoogne korraldus tunnistatakse kehtetuks. III. Eelnõu sisu Kõik keskvalitsuse juriidilised isikud koostavad igal aastal kogu nende tegevust hõlmavad finantsplaanid ja esitavad need asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile. Esitatud finantsplaanid on sisendiks Rahandusministeeriumi majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegiale. Nimetatud plaanide kohaselt arvutatakse iga asutuse netovõlakoormus ja kui see ületab 40% piiri, siis tuleb koos finantsplaaniga esitada põhjendatud taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks. Käesoleva aasta riigi eelarvestrateegia sisaldas ka mitmeid kinnisvara puudutavaid otsuseid, mis mõjutavad Riigi Kinnisvara AS-i netovõlakoormust. Käesolev eelnõu on koostatud riigi eelarvestrateegia otsuseid arvestades. Uusimatel andmetel ning värskeimal prognoosil põhinevad finantsplaanid muudavad reeglina varasemate aastate plaane, seetõttu annab valitsus igal aastal uue korralduse ning tunnistab eelmise vastavasisulise korralduse kehtetuks. Käesoleval aastal esitatud finantsplaanide kohaselt ületas netovõlakoormuse tase lubatud 40% piiri neljal asutusel. Riigi Kinnisvara AS finantseerib investeeringuid vastavalt oma strateegiale võõrkapitali kaasamise teel. Investeeringuid tehakse pikaajalistesse kinnisvaraprojektidesse, mille tasuvusperiood on reeglina kümme või enam aastat. Seetõttu võlakohustuse piirtase 40% jooksva aasta tegevustuludest ei ole ettevõttele saavutatav. AS Eesti Liinirongid (Elron) võlakoormuse suurenemise põhjuseks on diiselrongide hankimine (liisinguperiood 2014–2034). Ettevõtte rahandusliku jätkusuutlikkuse tagab Eesti Vabariigiga 18.06.2009.a sõlmitud kokkulepe „Kokkulepe reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta“. 1 Elroni uuendatud finantsplaan arvestab mh 16 uue rongi saabumisega eelmise ning selle aasta jooksul. Vastavalt omaniku ootustele on AS-l Eesti Raudtee käimas ulatuslik raudteevõrgustiku renoveerimine eesmärgiga suurendada raudtee piirkiirust, vähendada CO2 heitmeid läbi elektrifitseerimise ning suurendada ohutust läbi liiklusjuhtimise uuendamise. Kavandatud tööd on kooskõlas AS Eesti Liinirongide poolt tellitud uute rongidega, millest esimesed on juba valmis ja saaksid peatselt terves ulatuses liinile tulla. Tööde teostamiseks on sõlmitud riigihangete alusel suuremahulised ehituslepingud, et tagada finantsplaanis aastateks 2025- 2030 ette nähtud investeeringute maht 456,1 mln eurot. Valdav enamus neist finantseeritakse ÜF, CEF ja CO2 vahenditest, kuid suureneb ka ettevõtte laenumaht ning netovõlakoormus. Esimese EIB laenulepingu maht oli 113,5 mln eurot, mis võeti lõplikult välja 2025. aastal. Lisaks sõlmiti juulis 2025 leping täiendava investeerimislaenu võtmiseks 45 mln euro ulatuses aastatel 2025-2029. Ilma nendeta jääks tegemata turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste- Aegviidu lõigul ning Muuga ja Maardu jaamades. See ei võimalda nendes piirkondades lõpetada ka riiklikult olulist elektrifitseerimise projekti, mistõttu reisirongide kiiruste 160 km/h saavutamine ei ole võimalik. Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ näeb ette 1520 mm raudtee kiiruste suurendamise kuni 160 km/h, et vähendada aegruumilist vahemaad ja suurendada säästva pikamaareisitranspordi osakaalu. Kiiruste suurendamisel kasutatakse arengukava kohaselt laenu- ja ELi struktuurivahendeid. Vaatamata laenukoormuse kiirele kasvule on tagatud ettevõtte rahanduslik jätkusuutlikkus. EIB laen on võetud soodsatel tingimustel, kuna keskkonnasäästliku raudtee finantseerimine on EIB üks olulisi prioriteete. Laenud on ka tagatiseta. EIB-ga on laenulepingutes kokku lepitud finantskovenantide pakett, mis tagab laenukoormuse optimaalse suuruse. Kuigi Eesti Raudtee ületab riigieelarveseaduse vastavat määra, siis ettevõtte puhul on täpsemateks mõõdikuteks oma- ja võõrkapitali osakaal, netovõlakoormuse suhe EBITDA-sse ning rahavoo kattekordaja. Kõik need näitajad jäävad laenuperioodi jooksul rahvusvaheliselt raudteesektori osas aktsepteeritavatesse vahemikesse. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) netovõlakoormuse piirmäära ületamise põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit eurot. Teine laenuleping on sõlmitud Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit eurot, millest võeti kasutusele 20 miljonit eurot. Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise sihtotstarve on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu rahastamine. Kõik KIKi laenud on eranditult väljastatud KOVidele või KOVidele kuuluvatele vee-ettevõtetele. Graafikujärgsete laenu tagasimaksete mõjul hakkab KIKi netovõlakoormus vähenema. IV. Korralduse mõjud, kulutused ja võimalikud tulud Nimetatud keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori rahandusele, sh eelarvepositsioonile on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2027-2030 koostamisel. Täiendavad mõjud korralduse eelnõul puuduvad. 2 V. Korralduse eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu saadeti e-posti teel kooskõlastamisele korralduses nimetatud keskvalitsuse juriidilistele isikutele. Kõik adressaadid kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 15.09.2026 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 27.09.2026 kehtiv kuni 30.09.2026 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2, AvTS § 35 lg 2 p 1 Teabevaldaja: Rahandusministeerium Riigikantselei Meie 27.09.2026 nr 1.1-10.1/3907-1 Materjalide esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra Kasemets Esitame Vabariigi Valitsuse 28. septembri Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, Riigi eelarvestrateegia 2027–2030 ning Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa: 1. Riigieelarve seadus 2027; 2. 2027. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvid; 3. 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri; 4. 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja lisad; 5. Riigi eelarvestrateegia 2027-2030; 6. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsusepunktid 2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohta; 7. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli otsusepunktid Riigi eelarvestrateegia 2027-2030 kohta; 8. Vabariigi Valitsuse põhjendused Eelarvenõukogu arvamusega osalise arvestamise kohta; 9. Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks“ eelnõu; 10. Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse “Luba netovõlakoormuse suurenemiseks” eelnõu juurde; 11. Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu Riigi eelarvestrateegia 2026-2029 ja 2026.a riigieelarve läbirääkimiste protokoll (ELVL poolt allkirjastamata). Kadri Tali 51960226, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272  EELNÕU 2026 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 28.september 2026 nr Päevakorrapunkt nr Riigi eelarvestrateegia 2027–2030 1. Kinnitada „Riigi eelarvestrateegia 2027–2030“. 2. Võtta teadmiseks eelarvenõukogu arvamus. 3. Kiita heaks ja esitada Riigikogule ettepanek kinnitada riigieelarvega Tervisekassa eelarvepositsioon 2027–2030 aastal järgmiselt: 1) 2027. aastal -42,9 miljonit eurot; 2) 2028. aastal -34,0miljonit eurot; 3) 2029. aastal -18,7 miljonit eurot; 4) 2030. aastal -0,0 miljonit eurot. 4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisavahenditega seotud meetmeid on lubatud rakendada ainult kooskõlas Frascati metoodikaga. 5. Lubada kasutada Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi planeeritud vanglarendi vahendeid teenuse tagamiseks vajalike kulutuste katmiseks peale Justiits- ja Digiministeeriumi kinnitust, et Rootsi soovib kasutada rendilepingut maksimaalses mahus. Juhul kui Rootsi ei kasuta rendilepingut maksimaalses mahus, siis saab eelarvet taotleda vaid ulatuses, mis on teenuse eest teadaolevalt tuluna laekumas. 6. Riigikantseleil esitada riigi eelarvestrateegia Riigikogule. 7. Rahandusministeeriumil avalikustada riigi eelarvestrateegia oma veebilehel. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  LISA 1. Ülevaade 2027. aasta meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes Tabelis on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute suurenemine näidatud negatiivse märgiga ning tulude suurenemine positiivse märgiga (väärtused on miljon eurot). Kulud on esitatud käibemaksuta. 2027 2028 2029 2030 TULUMEETMED KOKKU 45,1 169,5 151,8 137,0 Justiits- ja Digiministeerium 39,9 63,8 66,0 68,3 Arvestuslik müügitulu vanglarendist 39,9 63,8 66,0 68,3 Kliimaministeerium 0,0 6,3 3,1 4,2 RMK lisadividend 0,0 6,3 3,1 4,2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5,9 6,4 8,2 14,3 Finantsinvesteeringute kasumi/kahjumi prognoosi 5,9 6,4 8,2 14,3 täpsustamine Rahandusministeerium -0,7 92,8 74,3 50,0 Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmine, sh edasiantava maksutulu -22,1 -39,9 -45,6 -51,8 suurenemine Maksupettuste vähendamine 5,0 7,5 7,5 7,5 Meetmetelt laekuv täiendav maksutulu 16,4 125,2 112,4 94,3 Välisministeerium 0,0 0,2 0,2 0,2 Eelarverevisjon (konsulaarteenuste kulupõhisuse 0,0 0,2 0,2 0,2 parandamine (riigilõivu tõus)) KULUMEETMED KOKKU 104,8 -60,8 -53,6 -310,2 Riigiülesed 17,5 19,1 16,4 61,1 Välistoetuste ümberplaneerimine 0,0 0,0 -40,0 0,0 CO₂ tulude ja kulude täpsustamine 17,3 7,4 23,4 33,6 Kinnisvarainvesteeringute mahu vähendamine 0,2 11,7 33,0 27,4 Riigikantselei 0,0 0,0 0,1 0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,04 0,06 0,07 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Riigikogu kantselei -1,4 -1,7 -1,7 -1,0 Tegevuskulude kasv -1,4 -1,7 -1,7 -1,0 Riigikohus -0,2 0,1 0,3 0,4 Tegevuskulude kasv -0,2 -0,1 -0,1 -0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,3 0,4 0,5 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Kohtud -0,3 5,5 7,9 9,1 Vanglarendi kulu -0,3 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 5,5 7,9 9,1 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine 1  2027 2028 2029 2030 Riigikontroll -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Tegevuskulude kasv -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Vabariigi Presidendi kantselei -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 Tegevuskulude kasv -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 Õiguskantsler -0,5 -0,2 -0,2 -0,2 Tegevuskulude kasv -0,3 -0,2 -0,2 -0,2 AI järelevalve -0,3 0,0 0,0 0,0 Haridus- ja Teadusministeerium -34,2 -55,6 -53,9 -45,1 Teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonikulude taseme säilitamine nominaalselt 2027. aasta 1,5 -9,4 -14,2 -9,4 tasemel Kultuuriranits -1,5 -1,5 -1,5 -1,5 Kõrghariduse lisaõppekohtade toetamine -13,3 -13,3 -13,3 -13,3 TI hüpe -3,6 0,0 0,0 0,0 Õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi kasv 3% -20,9 -20,9 -20,9 -20,9 Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -0,1 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Eesti Keele Instituudi keelemudelite treenimine -0,1 0,0 0,0 0,0 Aastate vaheline ümberplaneerimine 3,8 -5,5 -0,1 0,0 Tartu Tähtvere Riigikooli õppehoonete püstitamise 0,0 -5,0 -3,9 0,0 ja rekonstrueerimise täiendav rahastus Justiits- ja Digiministeerium -20,2 1,8 2,8 3,2 Vanglarendi kulu -13,6 0,0 0,0 0,0 RIT arvutitöökoha aastate vaheline -5,0 0,0 0,0 0,0 ümberplaneerimine Siseturvalisuse palgafondi kasv 3% -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 1,9 2,9 3,3 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -1,5 0,0 0,0 0,0 Kaitseministeerium 26,5 171,3 90,9 -132,2 SAFE laenuga kaasnev käibemaksukulu vähenemine 26,5 56,0 74,0 0,0 Kaitsekulu aastatevahelise jaotuse täpsustamine, 0,0 115,3 16,9 -132,2 tagades vähemalt 5% SKPst aastas taseme säilimise Kliimaministeerium 185,1 -124,6 -46,7 -135,5 Välistoetuste ümberplaneerimine 80,0 0,0 40,0 0,0 Teehoiu rahastuse täpsustamine seoses 0,0 0,0 2,0 0,0 mootorsõidukimaksu vähenemisega RB investeeringu aastatevahelise jaotuse 27,2 -55,9 -19,3 -145,8 täpsustamine ja lisarahastus Eelarverevisjon (reisilaevade toetusmeetme 10,5 10,8 10,9 10,9 vähendamine) Eelarverevisjon (jääkide vähendamine) 1,9 0,0 0,0 0,0 Korterelamute rekonstrueerimistoetus 20% 0,0 -80,0 -80,0 0,0 toetusmääraga 2028-2029 KLIM investeeringute vähendamine 39,0 0,0 0,0 0,0 2  2027 2028 2029 2030 Kultuuritöötajate ja siseturvalisuse palgafondi kasv -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 3% Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -0,1 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,05 0,08 0,09 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 27,3 0,6 -0,2 -0,6 Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide -0,6 0,0 0,0 0,0 koordineerimine ja arendamine, KLIM alameede Kultuuriministeerium -8,9 -6,4 -5,5 -5,3 Kontsertorganisatsioonide tegevusvõimekuse -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 tagamine Teatrite tegevusvõimekuse tagamine -1,5 0,0 0,0 0,0 "Sport kooli" programmi suurendamine -2,0 0,0 0,0 0,0 Rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise -2,0 -2,0 -2,0 -2,0 meetme suurendamine Kultuuritöötajate ja treenerite palgafondi kasv 3% -2,9 -2,9 -2,9 -2,9 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 0,0 -1,0 -0,2 0,0 Film Estonia tagasimakse määra tõstmine 30%lt 0,0 0,0 0,0 0,0 40%le ja kogumahu vähendamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -14,4 0,0 0,0 0,0 Ühistranspordi dotatsiooni suurenemine -7,5 0,0 0,0 0,0 Kultuuritöötajate palgafondi kasv 3% -0,01 -0,01 -0,01 -0,01 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -6,9 0,0 0,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1,5 -12,1 -12,5 -8,0 Teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonikulude taseme säilitamine nominaalselt 2027. aasta 1,0 -6,3 -9,5 -6,3 tasemel Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -2,2 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,12 0,18 0,21 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 2,9 -5,9 -3,2 -1,9 Laia riigikaitse vahendite üleandmine Kliimaministeeriumilt Majandus- ja -0,2 0,0 0,0 0,0 Kommunikatsiooniministeeriumile Rahandusministeerium 9,2 15,2 19,7 20,6 Meetmetest tulenev intressikulu kokkuhoid, sh SmartCapi konsolideerimine Riigikassasse, 12,0 20,7 23,5 24,3 Transpordi Varahalduse OÜ likvideerimine ja Eesti Posti müük Tegevuskulude kasv -2,9 -2,9 -2,9 -2,9 Siseturvalisuse palgafondi kasv 3% -0,7 -0,7 -0,7 -0,7 3  2027 2028 2029 2030 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,08 0,12 0,14 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 0,1 -2,0 -0,4 -0,3 Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide 0,6 0,0 0,0 0,0 koordineerimine ja arendamine Siseministeerium -21,1 -7,9 -7,4 -7,6 Ida-piiri täiendav rahastus -4,0 0,0 0,0 0,0 Vanglarendi kulu -0,7 0,0 0,0 0,0 Siseturvalisuse palgafondi kasv 3% -7,3 -7,3 -7,3 -7,3 Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -0,2 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -9,0 -0,6 -0,1 -0,3 Sotsiaalministeerium -12,0 -5,6 -4,1 -3,6 Vanglarendi kulu -3,3 0,0 0,0 0,0 Vaimset tervist toetavate teenuste rahastus -3,5 -3,5 -3,5 -3,5 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -5,2 -2,2 -0,6 -0,2 Välisministeerium 0,3 0,0 0,0 0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 0,3 0,0 0,0 0,0 Vabariigi Valitsuse reserv -21,0 -59,1 -59,0 -65,3 Eesti Raudtee kahjumi katmine 0,0 0,0 0,0 -4,5 Eelarverevisjon (küberturbe direktiivi NIS2 toetuste 2,1 0,4 2,5 2,5 vähendamine) Vanglarendi kulu planeerimine reservi -17,9 -37,7 -38,0 -38,3 Ühistranspordi dotatsiooni suurendamine 0,0 -7,5 -7,5 -7,5 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tugevdamine -7,5 -8,7 -10,2 -10,5 Välisministeeriumi sihtotstarbelise reservi 2,0 0,0 0,0 0,0 vähendus Ettevõtte investeeringutoetuse suurendamine -2,1 -6,3 -5,0 -6,9 Aastate vaheline ümberplaneerimine 2,4 0,7 -0,8 0,0 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 50,0 -25,0 -25,0 -25,0 Kliimaministeerium 25,0 0,0 0,0 0,0 Transpordi Varahaldus OÜ likvideerimine 25,0 0,0 0,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -25,0 -25,0 -25,0 -25,0 Osalused Eesti ettevõtetes riigi strateegilisel -25,0 -25,0 -25,0 -25,0 eesmärgil Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 50,0 0,0 0,0 0,0 Eesti Post AS müük 50,0 0,0 0,0 0,0 4 LISA 2. Sotsiaaltoetused Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhandetes eurodes. 2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Sotsiaaltoetused kokku -4 314 641 -4 597 229 -4 751 048 -153 819 3% Riigikogu Kantselei -3 -3 -3 0 0% "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus Sotsiaaltoetus -3 -3 -3 0 0% stipendiaadi kohta on 1500 eurot. Riigikogu Kantselei direktori 21. juuni 2018. aasta käskkiri nr 37 "August Rei nimelise stipendiumi statuut ja konkursitööde hindamise kord". Riigikantselei -6 -8 -8 0 0% Stipendiumikonkursi "Eesti riigijuhid 1918-1992" Stipendium "Eesti riigijuhid 1918-1992" -6 -8 -8 0 0% uurimistöö autoritele makstav stipendium Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -34 862 -65 643 -68 679 -3 036 4% Elutööpreemia ja aastapreemiad, mis antakse välja parimale aasta lasteaiaõpetajale, klassiõpetajale, klassijuhatajale, põhikooli aineõpetajale, gümnaasiumiõpetajale, kutseõpetajale, Õpetaja Gala preemiad -243 -203 -203 0 0% tugispetsialistile, huvialaõpetajale, õppejõule ja õppeasutuse juhile. Alus: Riiklike haridusstipendiumide ja -preemiate määramise tingimused ja kord Eesti Vabariigi teaduspreemiad määratakse Riigi teaduspreemiad ja teadustööde riiklike -372 -472 -270 202 -75% teaduskollektiividele teadus- ja arendustöö konkursside preemiad silmapaistvate tulemuste eest. "Riigi *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 5  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus teaduspreemiate põhimäärus," 07.11.2016 alusel. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (antakse välja kuni 2 preemiat aastas). Õpilaste teadustööde riikliku konkursi ja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi preemiad. Erivajadustega üliõpilaste stipendiumi, asendushooldusel viibinud või eestkostja peres Erivajadustega üliõpilaste stipendium, elanud üliõpilaste kõrghariduse omandamist asendushooldusel viibinud või eestkostja toetava stipendiumi maksmise ning määramise -308 -302 -302 0 0% peres elanud üliõpilaste kõrghariduse kord on kehtestatud ministri määrusega nr 37, omandamist toetav stipendium 16.08.2019 "Üliõpilaste riiklike stipendiumite liigid, suurused ning nende määramise üldtingimused ja kord" Sõidusoodustused: ühistranspordiseadus ning haridus- ja teadusministri määrus "Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus". Riigi kutseõppeasutuste ja Õppetoetused: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus rakenduskõrgkoolide kutseõppe taseme ning haridus- ja teadusministri määrus "Põhitoetuse -6 311 -8 298 -8 010 288 -4% õpilaste sõidusoodustused, õppetoetused fondi koefitsient". (põhitoetus) ja koolitoidu toetus. Koolitoidu toetus: kutseõppeasutuse seadus (§ 48) ning haridus- ja teadusministri määrus "Riigi kutseõppeasutuse koolilõuna toetuse kasutamise tingimused ja kord". Peeter Põllu nimelise stipendiumi eesmärgiks on aidata kaasa õpetajakutse tunnustamisele Eesti ühiskonnas ning toetada õpetajakoolituse üliõpilasi Peeter Põllu stipendium -2 -2 -2 0 0% nende õppe- ja uurimistöös. Igal õppeaastal kuulutatakse välja üks 2000 euro suurune stipendium, millele saavad kandideerida kõigi Eesti *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 6  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus avalik-õiguslike ülikoolide õpetajakoolituse üliõpilased. Alus: "Peeter Põllu stipendiumi statuut" Õpilastele suunatud toetused ja teenused (sotsiaaltoetused) on ette nähtud statsionaarses õppevormis õppijatele. Toetatakse õpilaste toitlustust, sõidukulusid (elukoht-kool-elukoht transport), majutuskulude toetust jagatakse Riigi üldhariduskoolide õpilastele suunatud vajaduspõhiselt. Alus: Haridus- ja teadusministri -210 -355 -352 3 -1% toetused ja teenused määrus "Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus"; haridus- ja teadusministri käskkiri „Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilaste majutuskulude hüvitamise tingimuste ja korra kinnitamine” Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks, kui Kõrgkoolide vajaduspõhised eritoetused -101 -124 -123 1 -1% üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse taotlus on tagasi lükatud. Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Üliõpilasele antav ning isiku majanduslikust olukorrast lähtuv rahaline toetus kõrghariduse Kõrgkoolide vajaduspõhised õppetoetused -18 631 -14 026 -14 077 -51 0% omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Rahvusvahelistest õpirändeprojektidest (nt Kutse ja kõrgkoolide tuludest sõltuvad Erasmus) ja teistest välisprojektidest makstavad -2 982 -1 799 -1 578 221 -14% õppetoetused sotsiaaltoetused, mida planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused. *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 7  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Majandustegevusest ja muude tulude arvelt Kutse ja kõrgkoolide tuludest sõltuvad laekuvate vahendite arvelt makstavad stipendiumid -84 -45 -39 6 -15% õppetoetused ja sotsiaaltoetused, mida planeerivad rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused. Rahvusvahelistest õpirändeprojektidest (nt Erasmus) makstavad stipendiumid ning Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse -33 -31 -26 5 -19% majandustegevusest laekuvate tulude arvelt sotsiaaltoetused makstavad sotsiaaltoetused. Toidukulude toetused. Riigi F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, Riiklikud preemiad, riigi keeleauhind -65 -65 -65 0 0% õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Alus: Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus Lähtetoetus makstakse õpetajale kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele ning tugispetsialistile erialase kõrghariduse Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetus -3 911 -3 000 -4 000 -1 000 25% omandamisel kui nad asuvad esimest korda tööle kooli. Alus: "Õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse, taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord" Aasta keeleteo auhinnaga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja Aasta keeleteo auhinnad -26 -21 -26 -5 19% staatuse kindlustamist. Alus: haridus- ja teadusministri 26.11.2019. a käskkirja nr 1.1-2/19/317 "Aasta keeleteoauhinna andmise korra kinnitamine". *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 8  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Eestis väliseestlaste õpingute toetamiseks suunatud stipendiumiprogrammi eesmärgiks on toetada väliseestlaste õpinguid Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes. Stipendiumiprogramm on Rahvuskaaslaste programmi (2014-2020) jätkutegevus. Stipendiumiprogramm on lõppenud ja uusi voore enam ei avata, kuid hüvitatakse varem võetud kohustused. Stipendiumid väliseestlaste õpingute Eesti keele ja kultuuri suve- ja talveülikoolide toetamiseks Eestis ja välisüliõpilaste eesti stipendium on mõeldud välisüliõpilaste, kes õpivad -73 -39 -17 22 -129% keele ja kultuuri suve- ja talvekursustel või on õppinud eesti keelt, Tallinna Ülikooli ja Tartu osalemiseks Ülikooli eesti keele ja kultuuri suve- ja talvekursustel osalemise toetamiseks. Stipendiumid antakse välja Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi raames. Alus: haridus- ja teadusministri 23.05.2023. a käskkiri nr 1.1-2/23/132 "Riiklike välisriikide üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude stipendiumiprogrammide ning väliseestlaste õpingute toetamise programmi stipendiumid" Erasmus+ Euroopa Liidu programm, mis Erasmus+ programm, EL- iga sõlmitud leping ja iga- rahastab haridus-, koolitus- ja -42 -35 639 -38 862 -3 223 8% aastane tööplaan. noortevaldkonna projekte Noortevaldkonna tunnustuskonkursi (6 erinevat Tunnustuskonkursi "Noorte Heaks Tänu" kategooriat) preemiad, mis makstakse välja 0 0 -33 -33 100% preemiad haridus- ja teadusministri iga-aastase käskkirja alusel. Kõrghariduse valdkonna stipendiumid Kristjan Jaagu stipendium, Noore õpetlase -590 -631 -655 -24 4% õppimiseks ja töötamiseks välismaal stipendium, Euroopa Ülikool-Instituudi doktorandi *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 9  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus stipendium, erinevate välisriikide stipendiumid. Täpsem info ja viited õigusaktidele on Haridus- ja Noorteameti veebilehel: https://harno.ee/opirande-stipendiumid Doktoranditoetuse sotsiaalmaks. Sotsiaalmaksu seaduse § 6 "Sotsiaalmaksu maksmise erijuhud" lõike 1 punkt 14 "Isik, kes saab doktoranditoetust õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 41 lõikes 1 ja §-s 43 sätestatud tingimustel". Alates 2022/23. õa vastuvõtust on Doktoranditoetuse sotsiaalmaks -661 -90 -39 51 -130% doktorandid ülikooliga töölepingulises suhtes ning talle makstakse töötasu, millelt ülikool maksab tööandja maksud - seepärast doktoranditoetuse sots maks väheneb ja kaob järk-järgult (praegu kulu nende osas, kes vahepeal on olnud akadeemilisel puhkusel). Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -33 -55 -61 -6 11% Toetus on planeeritud üliõpilastööde konkursi toetamiseks ning kriminaalõiguse ning õiguspoliitika Õppetoetused ja stipendiumid -30 -47 -53 -6 13% valdkonna praktika läbimiseks kohtus, prokuratuuris ja advokaadibüroos. Kinnipeetava vabastamisel tuleb maksta kinnipeetavale välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui Toetus vanglast vabanenutele -3 -8 -8 0 0% kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 10  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus ulatuses. Õiguslik alus: Vangistusseadus § 75 lõike 4 Kaitseministeeriumi valitsemisala -19 557 -17 132 -18 829 -1 697 10% Õiguslik alus: Sotsiaalmaksuseadus. Ajateenijate Ajateenijate eest makstav sotsiaalmaks -10 350 -7 948 -10 212 -2 265 28% eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel. Õiguslik alus: Kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale Ajateenijate toetus -5 453 -4 826 -6 422 -1 596 33% reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord". Õiguslik alus: Kaitseväeteenistuse seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.01.2017 määrus nr 1 "Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale Asendusteenistujate toetus ja kutsealuste -879 -931 -895 37 -4% reservasendusteenistuses ja erakorralises sõidukulu reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord" ning kaitseministri 17.04.2023 määrus nr 15 Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 11  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus võtta sooviva isiku ja ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel, terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“. Õiguslik alus: Sotsiaalmaksuseadus. Asendusteenistujate eest makstakse sotsiaalmaksu Sotsiaalmaksuseaduse § 6 alusel. Asendusteenistus Asendusteenistujate eest makstav -231 -263 -281 -18 7% on usulistel või kõlbelistel põhjustel sotsiaalmaks kaitseväeteenistusest keeldunud kaitseväekohustuslase kohustuslik riigikaitseline väljaõpe. Õiguslik alus: Kaitseväeteenistuse seadus ja selle alusel kehtestatud kaitseministri 21.05.2013 määrus nr 33 "Teenistusülesannete täitmise tõttu Hüvitis hukkumise või vigastuse korral -103 -461 -251 210 -46% hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning kord". Õiguslik alus: * Kaitseministri 30.08.2021 määrus nr 10 "Riigikaitseõpetuse valdkonna toetamise tingimused ja kord". Riigikaitselised õppetoetused -111 -187 -262 -75 40% * Kaitseministri 25.02.2015 määrus nr 4 "Õppekulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord". * Eesti sõjamuuseumi direktori 02.01.2025 käskkirjaga nr 1 kinnitatud Hendrik Sepa nimelise preemia statuut. *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 12  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Õiguslik alus: * Kaitseministri 17.03.2023. a määrus nr 6 "Eluasemelaenu intresside hüvitise maksmise tingimused ja ulatus ning hüvitise taotlemise ja maksmise kord" Ajateenijate hüvitised -2 360 -2 434 -506 1 928 -79% * Kaitseministri 22.03.2023. a määrus nr 7 "Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord" Kliimaministeeriumi valitsemisala -22 -27 -27 0 0% Eerik Kumari looduskaitsepreemia pikaajalise väljapaistva tegevuse eest looduse uurimisel, Keskkonnavaldkonna preemiad -5 -10 -10 0 0% looduskaitse korraldamisel, looduskaitseteadmiste levitamisel, säästva looduskasutuse põhimõtete propageerimisel. Konkursi "Aasta keskkonnaauhind" kategooria Keskkonnavaldkonna preemiad -5 -5 -5 0 0% Aasta keskkonnategu raames keskkonnasõbralikule haridusasutusele antav preemia. Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi (HTM 18.02.2002 määrus nr 25) ja õpilasleiutajate riikliku Keskkonnavaldkonna preemiad -12 -12 -12 0 0% konkursi (HTM 18.06.2010 määrus nr 30) KLIM eripreemiad keskkonnakaitse valdkonnas. Kultuuriministeeriumi valitsemisala -769 -604 -469 135 -22% Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadus. 2027. aastal antakse välja 2 elutööpreemiat Riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad -426 -426 -259 166 -39% ja 3 aastapreemiat loomingulise tegevuse eest (varasemalt 3 elutööpreemiat ja 5 aastapreemiat). Vabariigi Valitsuse määrus "Riigi spordipreemiate *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 13  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus liigid, nende määramise ning tagasinõudmise tingimused ja kord" väljatöötamisel. 2027. aastal antakse välja 1 elutööpreemia ja 4 aastapreemiat (varasemalt 2 elutööpreemiat ja 6 aastapreemiat). Riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide Riiklikud kultuuri- ja spordistipendiumid -180 -10 -50 -40 389% seadus. Alates 2026. aastast lõppes riiklike spordistipendiumide määramine. Loovisikute ja loomeliitude seadus. 5% loovisikute Loovisikute ja loomeliitude seaduse -118 -132 -143 -11 8% ja loomeliitude seaduse rakendamisest läheb rakendamine loomeliitu mittekuuluvate isikute väljamakseteks. Stipendiumi eesmärk on toetada heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust, samuti Artur Lemba loomingu või temaga seotud tegevuste uurimist. Stipendiumi makstakse Artur Lemba teoste kasutamise eest kogutud Artur Lemba nimeline stipendium -1 -2 -1 100% autoritasudest. Autoriõiguse seadus, kultuuriministri määrus "Riigile pärimise teel üle läinud autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamisest saadud tasudest stipendiumi taotlemise ja maksmise kord" Stipendiumi eesmärk on toetada lastekirjanduse ja illustratsiooni loomingulist tegevust, samuti Edgar Edgar Valteri stipendiumi väljaandmine (Eesti Valteri loomingu ja temaga seotud tegevuste -20 -20 -3 17 100% Lastekirjanduse Keskus) uurimist. Stipendiumi makstakse Edgar Valteri teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Autoriõiguse seadus Kultuuriministri 27. märts 2015 käskkiri nr 82 Rahvuskultuurile olulisteks tähtpäevadeks -3 -5 -5 0 0% „Tunnustamise kord“ Leiutasud -20 -4 -4 0 0% Muinsuskaitseseadus *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 14  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Eesti Lastekirjanduse Keskus põhimääruse § 3. Kirjandusõpetaja preemia väljaandmine (Eesti Keskuse põhiülesanded lg 2 punkt 3 (Keskus -4 -7 -4 4 -50% Lastekirjanduse Keskus) korraldab loomekonkursse ja annab välja erinevaid lastekirjanduse auhindu) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -22 -51 -51 0 0% valitsemisala Maareformi seaduse (MaaRS) § 22³ lg 9 ja 10 MaaRS: § 22³ lg 9: Isiku poolt ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda võib vähendada või väljaostuvõlga kustutada maaomaniku või maa erastaja iga pärast 1996. aasta 7. juunit sündinud lapse kohta kuni 1600 euro ulatuses, sõltumata ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult Maareformi seadusest tulenev peretoetus -2 -32 -32 0 0% tasutud (ka ettemaksuna), on eelmises lauses nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist, sõltumata maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajast. MaaRS: § 22³ lg 10: Füüsilisel isikul, kelle kasvatada ja ülal pidada on vähemalt neli alla 18-aastast last, võib ostueesõigusega või piiratud enampakkumisel või vaba põllumajandus- või metsamaana erastatava või erastatud maa müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada kuni 1600 euro ulatuses. Enne 1997. aasta 30. novembrit *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 15  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus sõlmitud maa ostu-müügilepingute korral võib müügihinda vähendada või väljaostuvõlga kustutada, kui maaomaniku kasvatada ja ülal pidada oli nimetatud kuupäeval vähemalt neli alla 18- aastast last. Pärast 1997. aasta 30. novembrit võib maa väljaostuvõlga kustutada või müügihinda vähendada, kui nimetatud lapsed olid maaomaniku kasvatada ja ülal pidada maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal või kui pärast ostu-müügilepingu sõlmimist sündinud laps on ühtlasi neljas tema kasvatada ja ülal pidada olevatest alla 18-aastastest lastest. Kui müügihinna tasumata osa on väiksem kui 1600 eurot või müügihind on täielikult tasutud (ka ettemaksuna), on käesolevas lõikes nimetatud isikul õigus nõuda enammakstud summa tagastamist. Soodustuste rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt väljaantava reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia, mille eesmärk on ergutada teadustegevust reaalajamajanduse valdkonnas ning avaldada tunnustust silmapaistva uurimistöö või Reaalajamajanduse edendamise teadusartikli eest nimetatud valdkonnas. -15 -15 -15 0 0% teaduspreemia Reaalajamajanduse edendamise teaduspreemia antakse välja kahes kategoorias, millest üks on uurimistööde kategooria ja teine teadusartiklite kategooria. Teaduspreemia andmiseks kuulutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja käskkirjaga avaliku teaduspreemia konkursi. Teade *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 16  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus konkursi väljakuulutamise ja tingimuste kohta avaldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel (https://realtimeeconomy.ee/teaduspreemia). Ministeerium moodustab konkursile laekunud tööde hindamiseks komisjoni ning kinnitab selle koosseisu. Komisjon teeb ettepaneku preemia välja anda või jätta preemia välja andmata, teeb ettepaneku preemiate suuruse kohta ning nimetab preemia saajad. Lõpliku ühes kategoorias välja antavate preemiate arvu, nende suurused ja preemia saajad kinnitab majandus- ja tööstusminister käskkirjaga. Turismivaldkonna eripreemia antakse välja Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri kinnitatud konkursi tingimustele ja korrale, millega on liitunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (https://etag.ee/konkursid-ja- Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 0 -4 -4 0 0% uritused/tunnustuskonkursid/uliopilaste- turismivaldkonna eripreemia teadustoode-riiklik-konkurss/). Eripreemia eesmärk on tunnustada silmapaistvaid turismialaseid üliõpilaste teadustöid ning suurendada üliõpilaste huvi turismisektori jaoks oluliste uurimisteemade vastu. Eripreemia aitab kaasa turismivaldkonna teadmusbaasi tugevdamisele ning toetab teadmuspõhise turismipoliitika kujundamist. Eripreemia saaja selgitatakse välja üliõpilaste *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 17  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus teadustööde riikliku konkursi tingimuste ja hindamiskorra alusel. Rahandusministeeriumi valitsemisala -1 680 -1 800 -2 001 -201 11% Toetused füüsilistele isikutele riigi poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks kohtute, prokuratuuri ja politsei õigeksmõistvatest lahenditest tulenevalt. Õiguslik alus: Väärteomenetluse seadustik, Õigusabi, alusetu vabaduse võtmise hüvitis -1 551 -1 600 -1 800 -200 13% Kriminaalmenetluse seadustik, Tsiviilkohtumenetluse seadustik, Halduskohtumenetluse seadustik, Karistusseadustik ja Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus Õppelaenude riigitagatise vahendid krediidiasutustele õppelaenu põhiosa ja intressi tasumiseks laenusaaja surma korral ning intresside tasumiseks ajateenistuses viibimise ajal, kuni 3- Õppelaenu tagasimaksmise kulud -130 -200 -200 0 0% aastast last kasvataval vanemal ja arst-residendil residentuuri lõpetamiseni. Lisaks tasub riik krediidiasutustele kommertsintressimäära ja laenusaaja tasutava intressimäära vahe. Õiguslik alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 18  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Albert Pulleritsu nimeline noore statistiku preemia eraldatakse konkursi korras hindamiskomisjoni ettepanekul üliõpilasele, kelle bakalaureuse- või Albert Pulleritsu nimeline noore statistiku 0 0 -1 -1 100% magistritöö rakendab või arendab stipendium statistikameetodeid ning kelle töö paistab silma kontseptsiooni uudsuse, metoodilise kvaliteedi ja tulemuste rakendatavuse poolest. Siseministeeriumi valitsemisala -1 988 -2 042 -1 479 563 -28% Õiguslik alus: Sisekaitseakadeemia üliõpilasele, Sisekaitseakadeemia kõrg- ja kutsehariduse -1 962 -2 031 -1 466 565 -28% kadetile ja õpilasele makstava stipendiumi suurus, stipendiumiõiguslike õppurite õppetoetus maksmise tingimused ja kord Politsei- ja Piirivalveameti õppetoetused -13 -3 -3 0 0% Õiguslik alus on välja töötamisel Sisekaitse valdkonna stipendiumid -13 -8 -10 -2 23% Õiguslik alus on välja töötamisel Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -4 255 700 -4 509 865 -4 659 441 -149 576 3% Riikliku pensionikindlustuse (I sammas) kulu -3 057 769 -3 265 518 -3 396 849 -131 331 4% kokku: Kulude muutused on seotud peamiselt töötatud aja sh vanaduspension -2 905 719 -3 107 517 -3 247 728 -140 211 5% lisandumisest ja pensioni indekseerimisest. Õiguslik alus: Riiklik pensionikindlustuse seadus Kulude muutus on seotud pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Väljateenitud aastate pension on töötajatel, kes töötavad töökohal, millega kaasneb enne sh muud pensionid (väljateenitud aastate vanaduspensioniikka jõudmist töövõime kaotus või pension, töövõimetuspension, -47 031 -44 678 -30 191 14 487 -32% vähenemine, mis takistab selle töö jätkamist. toitjakaotuspension) Õiguslik alus: Väljateenitud aastate pensionide seadus (VAPS) Töövõimetuspensioni makstakse 40–100%-lise töövõimekaotuse korral. *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 19  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Toitjakaotuspensionile on õigus toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Eelarve väheneb, sest alates 01.10.2026 määratakse perehüvitiste seaduse alusel toitjakaotustoetus. Uusi toitjakaotuspensione 1. oktoobrist 2026. aastast 21-aastastele ja vanematele enam ei määrata (v.a. eriseaduste alusel). Õiguslik alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus. Rahvapensionile on õigus, kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, kuid tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži. Inimene peab olema elanud vahetult enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Mõju kulude muutusele on seotud sh rahvapension, pensionilisad -105 019 -113 324 -118 930 -5 606 5% peamiselt pensioniindeksi ja isikute arvu muutustega. Pensionisuurendust makstakse inimestele, kellel oli enne seaduse muudatust tekkinud õigus pensioni suurendusele. Alus: Riikliku pensionikindlustuse seadus Riikliku vanaduspensioni suurendatakse teenistusstaaži alusel sõltuvalt staažist 10 kuni 50 Avalike teenistujate pensionide suurendus -30 353 -32 111 -35 193 -3 082 10% protsenti. Kulude kasvu mõjutab peamiselt pensionide indekseerimine ja isikute arvu muutus. Õiguslik alus: Avaliku teenistuse seadus *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 20  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Parlamendiliikme vanaduspension ja toitjakaotuspension parlamendiliikme perekonnaliikmele. Kulude kasvu mõjutab Parlamendipensionid * -9 748 -10 415 -10 888 -473 5% pensionide indekseerimine. Õiguslik alus: Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadus Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensioni, makstakse riigieelarvest. Kulude muutust mõjutab isikute arvu vähenemine Riigikontrolli ametnike pensionide -517 -621 -481 140 -23% ja pensionide indekseerimine. Prognoosi suurendus* vähenemine on seotud riigieelarves kajastamise metoodika muudatusega - alates 2027.a on eraldi objektikoodiga näidatud ainult suurenduse osa. Õiguslik alus: Riigikontrolli seadus Ametipensioni ja toitjakaotuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensioni, makstakse riigieelarvest. Kulude muutust mõjutab pensionide Õiguskantsleri ametipensioni suurendus* -82 -130 -93 37 -28% indekseerimine. Prognoosi vähenemine on seotud riigieelarves kajastamise metoodika muudatusega - alates 2027.a on eraldi objektikoodiga näidatud ainult suurenduse osa. Õiguslik alus: Õiguskantsleri seadus Riigikohtuniku pensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud Riigikohtunike pensionide suurendus* -1 304 -1 966 -1 255 711 -36% pensioni, makstakse riigieelarvest. Kulude muutust mõjutab pensionide indekseerimine ja isikute arvu *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 21  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus muutus. Prognoosi vähenemine on seotud riigieelarves kajastamise metoodika muudatusega - alates 2027.a on eraldi objektikoodiga näidatud ainult suurenduse osa. Õiguslik alus: Kohtute seadus Prokuröri vanaduspensioni ja töövõimetuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensioni, makstakse riigieelarvest. Kulude muutust mõjutab pensionide Prokuröride pensionide suurendus* -1 132 -1 791 -1 251 540 -30% indekseerimine. Prognoosi vähenemine on seotud riigieelarves kajastamise metoodika muudatusega - alates 2027.a on eraldi objektikoodiga näidatud ainult suurenduse osa. Õiguslik alus: Prokuratuuriseadus Kohtuniku vanaduspensioni, väljateenitud aastate pensioni, toitjakaotuspensioni, töövõimetuspensioni ja rahvakohtunikupensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensioni, makstakse riigieelarvest. Kohtunike pensionide suurendus* -6 331 -8 558 -6 950 1 608 -19% Kulude muutust mõjutab pensionide indekseerimine ja isikute arvu muutus. Prognoosi vähenemine on seotud riigieelarves kajastamise metoodika muudatusega - alates 2027.a on eraldi objektikoodiga näidatud ainult suurenduse osa. Õiguslik alus: Kohtute seadus Tegevteenistuspensioni, väljateenitud aastate Kaitseväelaste pensionide suurendus* -31 707 -34 185 -38 573 -4 388 13% pensioni, toitjakaotus- ja töövõimetuspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 22  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus alusel määratud pensioni, makstakse riigieelarvest. Kulude kasvu mõjutab pensionide indekseerimine ja isikute arvu kasv. Õiguslik alus: Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus Politseiametniku väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension, politseiametniku perekonnaliikme toitjakaotuspension. Kulude kasvu Politsei- ja piirivalveametnike pensionid* -58 015 -66 411 -74 998 -8 587 13% mõjutab pensionide indekseerimine ja isikute arvu kasv. Õiguslik alus: Politsei- ja piirivalve seadus Päästeteenistuja vanaduspensioni see osa, mis ületab riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud pensioni, makstakse riigieelarvest. Päästeametnike pensionisuurendus* -976 -1 251 -1 392 -141 11% Kulude kasvu mõjutab pensionide indekseerimine ja isikute arvu kasv. Õiguslik alus: Päästeteenistuse seadus Toetusi tehakse alla 3-aastast last kasvatava ühe vanema eest, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga. Eelarve muutus on seotud eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga, Toetus kohustusliku kogumispensioni fondi -16 832 -19 146 -17 894 1 252 -7% töötasu alammäära kasvuga ja II sambaga liitunud alla 3 aastast last kasvatava vanema eest 3- aastast last kasvatavate vanemate arvuga. Eelarve vähenemine on seotud sündide arvu ja II pensionisambaga liitunute arvu vähenemisega. Õiguslik alus: Kogumispensionide seaduse Sotsiaalkindlustusamet hüvitab õigusjärglaseta Kahjuhüvitised seoses tööõnnetustega -7 785 -7 674 -7 852 -178 2% tööandja likvideerimise korral tööandja poolt isikule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 23  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus tervisekahjustuse või surma tõttu tekitatud varalise kahju. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab hüvitist. Eelarve muutus on seotud pensioniindeksi ja saajate arvuga. Õiguslik alus: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Sotsiaaltoetuse maksmisel vanaduspensionieas välisriigist Eestisse asunutele nähakse ette toetus rahvapensioni määras, mille kulu muutus on seotud pensioniindeksi, saajate arvu ja keskmise makse suurusega. Toetuse eesmärgiks on tagada Välisriigist Eestisse tagasipöördunu toetus -76 -64 -62 2 -3% sissetulek vanaduspensionieas tagasipöördujale, kellel puudub Eestis vanaduspensioni määramiseks vajalik tööstaaž. Eelarve väheneb, sest toetusi enam ei määrata, st uusi toetuse saajaid juurde ei tule. Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus Toetust makstakse olümpiavõitjale vanuse (kümme aastat enne vanaduspensioniiga) või osalise või puuduva töövõime alusel. Kulu muutused on Toetused olümpiavõitjatele -200 -244 -262 -18 7% seotud saajate arvu ning eelmise kalendriaasta kolmanda kvartali keskmise brutokuupalgaga. Õiguslik alus: Spordiseadus Toetused jagunevad: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega Puuetega inimeste igakuulised toetused -54 714 -56 206 -53 336 2 870 -5% vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega inimeste toetuste arvestamise aluseks on igaks eelarveaastaks riigieelarve seadusega kehtestatav puudega *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 24  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus inimeste sotsiaaltoetuse määr. Puude määramise protseduure on korrastatud, puude määramiste arv on langenud. Õiguslik alus: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus. Represseeritutele toetuse maksmine. Kulude muutus on seotud saajate arvuga. Õiguslik alus: Okupatsioonirežiimide poolt Toetused represseeritutele (sh tsernobõli AEJ -2 092 -1 998 -1 913 85 -4% represseeritud isiku seadus. likvideerijad) Alates 1. aprillist 2018 kehtib sotsiaaltoetus tuumakatastroofi tagajärgede likvideerijatel Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seaduse Eestis üksi elavale vanaduspensioniealisele isikule tema majandusliku iseseisvuse parandamiseks ja vaesuse vähendamiseks üks kord kalendriaastas makstav toetus. Toetust makstakse üks kord aastas oktoobrikuus üksi elavatele pensionäridele, kelle Üksielava pensionäri toetus -17 841 -16 717 -18 021 -1 304 8% igakuine netopension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension. Kulude muutus on seotud vanaduspensionil olevate üksi elavate isikute arvuga ning toetuse saamise määra muutusega. Toetuse suurus on 200 eurot Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus Ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuseks arvestatud vahendid kajastatakse alates 2020. aastast Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Ajateenija lapse toetus -159 -184 -270 -86 47% eelarves. Kulu on seotud toetust saavate isikute arvuga. Õiguslik alus: Kaitseväeteenistuse seadus *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 25  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Elatisabikulu suurenemine on seotud saajate arvu kasvuga (teadlikkus kasvab) ning elatisnõude Elatisabi -11 549 -13 455 -14 191 -736 5% sissenõudmise üleminekuga riigile. Alates 2024. aastast on elatisabi suurus 200 eurot. Õiguslik alus: Perehüvitiste seadus Hüvitist makstakse Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Hüvitise suurus sõltub ohvri sissetuleku vähenemisest. Teadlikkuse Hüvitised kuriteoohvritele -23 -138 -151 -13 9% suurenemisel kasvab teenuse saajate hulk, ohvritele osutatakse pikemalt tuge (makstakse hüvitist). Õiguslik alus: Ohvriabi seadus Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi sisaldab psühholoogilist ja psühhoterapeutilist abi, mida on õigus saada kuriteoohvril, kelle suhtes toime pandud teo kohta on alustatud kriminaalmenetlus, perevägivalla või seksuaalvägivalla ohvril ja Psühholoogiline abi ohvritele* -1 117 -1 198 -1 753 -555 46% nende perekonnaliikmetel ning isikul, kes osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana. Hüvitist makstakse ühe kuupalga alammäära ulatuses ühe inimese kohta. Seksuaalselt väärkoheldud lapsed ning inimkaubanduse ja terrorikuriteo ohvrid võivad abi saada nii kaua, kuni vajadus kaob. Õiguslik alus: Ohvriabi seadus Õppelaenu võtnud puuduva töövõimega inimesele Õppelaenude kustutamine (vähenenud -56 -79 -43 36 -46% ja puudega lapse vanemale makstakse rahalist töövõimega isik; puudega lapse vanem) hüvitist. Kulude vähenemine on seotud õppelaenu *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 26  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus kustutamise tagasimakse graafikute arvestustega. Õiguslik alus: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus. Täiendava puhkusetasu kulumuutused on seotud saajate arvu, töötasu alammäära või keskmise palga muutustega. Täiendav puhkusetasu lapsevanematele . Täiendav puhkusetasu puudega lapsevanemale. Toetuse kasutajate arvu vähenemine, mille üheks põhjuseks puudega laste arvu vähenemine, lisaks Täiendav puhkusetasu (lapsepuhkuse mõjutab ka võimalus töötada kodukontoris, mis päevade, pikendatud põhipuhkuse, tõttu puudub otsene vajadus täiendavateks isapuhkuse, puudega lapse vanema puhkepäevadeks. igakuulise puhkepäeva ja lapsetoitmise -18 838 -19 558 -19 810 -252 1% Osalise töövõimega tööealiste ja alaealise täiendava vaheaja tasudeks; alaealised ja osalise puhkusetasu kulumuutused on seotud keskmise töövõimega tööealiste tasudeks; palga nominaalkasvuga, saajate arvuga, kasutatud lisapuhkepäevade tasu sügava puudega isiku päevade arvuga. Alaealise pikendatud põhipuhkuse töötavale hooldajale) hüvitamine lõpeb jaanuarist 2027, kuid 2026. aasta puhkuseid hüvitatakse veel 2027.a algusest. Täiendavad lisapuhkepäevad sügava puudega isiku töötavale hooldajale -kuni 5-päevane lisapuhkus töötavale inimesele, kes hooldab kodus sügava puudega täisealist pereliiget. Õiguslik alus: Töölepingu seaduse Esimese ja teise lapse toetus on 80 eurot kuus. Üksikvanema lapse toetus suurenes 80 eurolt 100 Peretoetused -406 475 -402 935 -386 156 16 779 -4% eurole alates 01.09.2026. Lasterikaste perede toetus tõuseb 450 euroni kuus ning 7 ja enama lapse toetus 650 euroni kuus. Prognoosis on *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 27  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus arvesse võetud sündide arvu langust. Õiguslik alus: Perehüvitiste seadus Vanemahüvitise kulude muutus on seotud keskmise hüvitise tõusuga (keskmise palga ja alampalga muutuse mõju). Kulude vähenemine on seotud vanemahüvitise ülempiiri langetamisega kolmekordselt kahekordsele Eesti keskmisele Vanemahüvitis -345 258 -345 205 -346 556 -1 351 0% sotsiaalmaksuga maksustatavale tulule ja vanemahüvitise saamise ajal töötamise sissetulekupiiri kaotamisega. Prognoosis on arvesse võetud ka sündide arvu langust. Õiguslik alus: Perehüvitiste seadus Toitjakaotustoetus on uus perehüvitise liik, mis rakendub 01.10.2026. Toitjakaotustoetusele on õigus lapsel, kelle vanem on surnud või teadmata kadunud. Igakuise toitjakaotustoetuse suuruse arvutamise aluseks on baassumma 272 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt Statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutusele. Toitjakaotustoetuse Toitjakaotustoetus 0 -7 023 -28 035 -21 012 299% suuruse arvutamisel liidetakse jooksva kalendriaasta indekseeritud baassummale kolm protsenti eelmise kalendriaasta kohta 1. aprilli seisuga Statistikaameti veebilehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. 2026. aastaks on prognoositud toetuse baassummaks 281 eurot ning toetuse suuruseks 344 eurot. 2027. aastaks on prognoositud toetuse suuruseks 355 eurot. Eelarve *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 28  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus suureneb järgnevatel aastatel järk-järgult ning samal ajal väheneb toitjakaotuspensionide eelarve. Õiguslik alus: Perehüvitiste seadus Välisriigist tagasipöördunud isikute sotsiaalne kaitse, mille muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. Eelarves Erijuhtudel riigi tasutav sotsiaalmaks sisaldub ka Ukraina sõjapõgenikest mittetöötavate -2 563 -2 854 -2 678 176 -6% (välisriigist tagasipöörduja) pensionäride eest makstava sotsiaalmaksu summa. Kulude vähenemine on seotud isikute arvu vähenemisega. Õiguslik alus: Sotsiaalmaksuseadus Kulude muutus on seotud sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumääraga. Kulude vähenemist mõjutab sotsiaalmaksu seaduse muudatus, mille Erijuhtudel riigi tasutav sotsiaalmaks -66 771 -75 902 -70 657 5 245 -7% kohaselt lõpetatakse sotsiaalmaksu maksmine (lapsevanemad) ravikindlustatud isiku ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Õiguslik alus: Sotsiaalmaksuseadus Eriarstide lähtetoetus on mõeldud eriarstidele, kes asuvad residentuuri lõpetamise järel tööle Arstide ja õdede lähtetoetus -732 -750 -750 0 0% väljaspool Tartut ja Tallinna perearstina või kohalikku, üld- või keskhaiglasse. Alates 2024. aastast on lähtetoetus ka meditsiiniõdedele. *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 29  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus Õiguslik alus: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, Apteekrite lähtetoetus -75 -125 -155 -30 24% või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Õiguslik alus: Ravimiseadus Abivahendite loetellu kantud abivahendi ostmisel või üürimisel võtab riik õigustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle teatud tingimustel. Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida Abivahendid puuetega inimestele -26 093 -26 040 -30 756 -4 716 18% kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet. Prognoosis on arvestatud täisealiste abivahendisaajate arvu kasvuga ning abivahendite piirhindade tõusuga. Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus Ajutise kaitse saaja ja rahvusvahelise kaitse taotleja vastuvõtmise kulud. Kulu sisaldab majutuskeskuses tagatavaid teenuseid, sh valmisolekutasu, Varjupaigateenus ja toetus pagulastele * -1 019 -864 -733 131 -15% tervishoiuteenused, sõidukulu, KOV kolimise kulu, tõlkekulu, sh kaitse saanute tõlkekulu ning taotlejale makstavat rahalist toetust, mis on võrdne *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 30  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus toimetulekupiiriga. Õiguslik alus: Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus Erihoolekandeteenused on psüühilise erivajadusega inimestele, et pakkuda abi kodus, kogukonnas, Erihoolekandeteenus* -51 817 -57 671 -57 671 0 0% avalikus ruumis või hoolekandeasutuses. Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puudega või puuduva töövõimega inimestele kõigis Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lastele ja vanusegruppides. Teenuse raames aitavad inimest -20 131 -20 846 -21 817 -970 5% täiskasvanutele* sotsiaaltöötaja, psühholoog, tegevusterapeut, loovterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, kogemusnõustaja jt. Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus Perelepitusteenuse eesmärk on toetada vanemaid lahkumineku järel oma alaealise lapse edasises elukorralduses kokkuleppele jõudmisel, soodustada vanemate koostööd lapse kasvatamisel ning seeläbi tagada lapse huvide kaitse ja heaolu. Riigieelarvest Riiklik perelepitusteenus* -263 -404 -338 66 -16% kaetakse kuni viis lepituskohtumist ühe vaidluse kohta. Põhjendatud vajaduse korral võib arvu suurendada. Üks lepituskohtumine kestab 90 minutit. Õiguslik alus: Riikliku perelepitusteenuse seadus Teenuse eesmärk on tagada vägivallaohvritele tugi, Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe mis soodustab vägivallast taastumist, turvatunde -1 458 -1 465 -1 915 -450 31% osutamine (ohvriabi)* taastamist ning edasise vägivalla ennetamist. Teenus sisaldab seksuaalvägivalla kriisiabi, *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 31  2025 täitmine 2026 RE 2027 RE Muutus Muutus % Selgitus, õiguslik alus inimkaubandusohvrite teenuseid, naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenust ning vägivallast loobumise toetamise teenust. Õiguslik alus: Ohvriabi seadus *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 32  Kinnises lasteasutuses pakutakse ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lapsele või Kinnine lasteasutuseteenus* -3 203 -7 050 -6 352 697 -10% noorele, kelle käitumine ohustab tugevalt tema enda või teiste elu, arengut ja/või tervist. Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus Perepõhise asendushoolduse tugiteenused (hoolduspere, lapse eestkostja perekonna ja lapse lapsendaja perekonna liikmetele osutatavad Asendushooldusteenus (sh saatjata -626 -791 -911 -119 15% nõustamisteenused) ning saatjata alaealisele alaealisele välismaalasele) * välismaalasele juhtumikorraldus ja turvalise majutuse korraldus. Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus Viipekeele kaugtõlketeenus ja kirjutustõlketeenus alates 2026. a. Teenust saavad isikud kellel on Tõlketeenuse pakkumine erivajadusega kuulmisfunktsiooni kõrvalekalle (kuulmispuue) või 0 -322 -480 -158 49% inimestele on osaline või puuduv töövõime kuulmislangusest tulenevast tegutsemispiirangust. Õiguslik alus: Sotsiaalhoolekande seadus *2025 a täitmise, 2026 a eelarve andmed on tehtud võrreldavaks 2027 aastaga tulenevalt metoodika muudatusest. 33 LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhandetes eurodes. 2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Muud toetused -4 411 137 -1 322 018 -4 596 367 -1 087 631 kokku sh liikmemaksud -35 945 0 -36 079 0 kokku Riigikogu -168 0 -2 848 0 Riigikogu on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee (BA), Parlamentide Piirmääraga vaheline Liit (IPU), Euroopa Liikmemaksud -168 0 -168 0 vahendid Julgeoleku ja Koostöö organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCE PA) ja NATO Parlamentaarne Assamblee (NATO PA) 0 Riigikogu valimise seaduse § 15 lõike 2 punkti 4 alusel on Valimistega Piirmääraga vahendid ette nähtud kohaliku 0 -2 680 0 seotud tegevused vahendid omavalitsuse üksustele Riigikogu valimiste korraldamisega seotud kulude katmiseks 34  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Vabariigi Presidendi -318 0 -318 0 Kantselei Tegevustoetuste andmise aluseks on Vabariigi Presidendi SA Eesti Koostöö Piirmääraga -274 0 -274 0 Kantselei direktori käskkiri ning Kogu vahendid toetuse saajatega sõlmitakse igal aastal lepingud Tegevustoetuste andmise SA Vabariigi aluseks on Vabariigi Presidendi Piirmääraga Presidendi -9 0 -9 0 Kantselei direktori käskkiri ning vahendid Kultuurirahastu toetuse saajatega sõlmitakse igal aastal lepingud Tegevustoetuste andmise MTÜ Eesti aluseks on Vabariigi Presidendi Piirmääraga Kodukaunistamise -15 0 -15 0 Kantselei direktori käskkiri ning vahendid Ühendus toetuse saajatega sõlmitakse igal aastal lepingud Tegevustoetuste andmise aluseks on Vabariigi Presidendi MTÜ Konstantin Piirmääraga -10 0 -10 0 Kantselei direktori käskkiri ning Pätsi Muuseum vahendid toetuse saajatega sõlmitakse igal aastal lepingud Tegevustoetuste andmise MTÜ 20. Augusti Piirmääraga -10 0 -10 0 aluseks on Vabariigi Presidendi Klubi vahendid Kantselei direktori käskkiri ning 35  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus toetuse saajatega sõlmitakse igal aastal lepingud Õiguskantsleri -11 0 -11 0 Kantselei Õiguskantsleri Kantselei on nelja rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline Ombudsmanide Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide Piirmääraga Liikmemaksud -11 0 -11 0 võrgustik ning Riiklike vahendid inimõiguste institutsioonide Euroopa ja maailma võrgustik. Arve alusel tasumine. Liikmelisus tuleneb akrediteeringust, mis on arve esitamise alus. Riigikohus -11 0 -11 0 Riigikohus on kümne rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest kuuele organisatsioonile tasutakse liikmemaksu. Suuremad on Piirmääraga Euroopa Liidu kõrgemate Liikmemaksud -11 0 -11 0 vahendid halduskohtute ja riiginõukogude ühenduse, Euroopa Liidu kõrgemate kohtute presidentide ühenduse ja Konstitutsiooniõiguse Maailmakonverentsi (sh 36  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Veneetsia komisjoni) liikmetasud. Vabariigi Valitsus -1 204 855 0 -1 273 072 0 Arvestuslikud -467 548 0 -531 493 0 vahendid Euroopa Liidu eelarveraamistik 2021-2027, milles on lepitud kokku eri poliitikavaldkondade Euroopa Liidu maksimaalsed rahalised -425 000 0 -495 000 0 makse vahendid igal aastal https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:320 20R2093 Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele Kohaliku määratud toetusfondi vahendite omavalitsuse -42 548 0 -36 493 0 jaotamise ja kasutamise üksuste toetusfond tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/ 110012025021?leiaKehtiv Piirmääraga -737 306 0 -741 579 0 vahendid 37  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele Kohaliku määratud toetusfondi vahendite omavalitsuse -133 915 0 -138 215 0 jaotamise ja kasutamise üksuste eelarvete tingimused ja kord tasandusfond https://www.riigiteataja.ee/akt/ 110012025021?leiaKehtiv Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele Kohaliku määratud toetusfondi vahendite omavalitsuse -603 391 0 -603 364 0 jaotamise ja kasutamise üksuste toetusfond tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/ 110012025021?leiaKehtiv Riigikantselei -496 0 -290 0 Vabariigi Valitsuse ja peaministri -496 0 -290 0 tegevuse toetamise programm Riiklike ekspertide, erialadiplomaatide Piirmääraga Euroopa Liidu -95 0 -95 0 jne. roteerumise vahendid koordinatsioonikogu otsus toetamine NATO Strateegilise Piirmääraga Liikmemaks -25 0 -25 0 Kommunikatsiooni Oivakeskuse vahendid liikmemaks Partnervõrgustike Piirmääraga Vabariigi Valitsuse 11.01.2024 -376 0 -170 0 arendamine ja vahendid otsuse alusel ja kooskõlas 38  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus desinformatsiooni Riigikantselei toetuste andmise leviku tõkestamine sisemise regulatsiooniga antavad toetused Haridus- ja Teadusministeeriumi -708 288 -12 787 -778 783 -14 855 valitsemisala Keeleprogramm -1 403 0 -1 208 0 HTM ministri 29.09.2025 määrus Eesti keele kui "Eestikeelsete kõrgkooliõpikute kõrgharidus- ja ning terminitöö toetusmeetmete teaduskeele ning Piirmääraga -299 0 -296 0 elluviimiseks toetuse andmise terminoloogia vahendid tingimused ja kord" arendamise https://www.riigiteataja.ee/et/ak toetused t/103102025016 Eesti keele murrete HTM ministri 14.04.2021 kk 106 ja soome-ugri keelte, "Toetusmeetme “Hõimurahvaste hõimurahvaste keelte ja kultuuride toetus keelte ja kultuuride 2021–2027 (V hõimurahvaste ning eesti keele programm)“ kinnitamine" kasutamise, https://dok.hm.ee/et/document. Piirmääraga õpetamise ja -424 0 -415 0 html?id=434ba056-4bef-4d0d- vahendid uurimise toetused, 91ee-61037ea3e6be keelevaldkonna HTM ministri 10.02.2025 määrus vabaühendustest nr 5 "Vabaühenduste toetamise partnerite toetused tingimused ja kord" eesti keele https://www.riigiteataja.ee/et/a mainekujunduse ja kt/112022025007?leiaKehtiv 39  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus mitmekeelsuse arendamise suunal HTM ministri 26.11.2023 kk nr 323 "Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmi stipendiumide ja toetuste andmise tingimused ja korrad" https://dok.hm.ee/et/document. html?id=85e26f13-388c-4694- a952-f6d3a0da7827; HTM ministri 23.05.2023 kk nr Väliseesti 132 "Riiklike välisriikide kogukondades eesti üliõpilaste, teadlaste ja keele õpetamise ja Piirmääraga õppejõudude säilitamise -615 0 -476 0 vahendid stipendiumiprogrammide ning toetamine, sh eesti väliseestlaste õpingute keele ja kultuuri õpe toetamise programmi väliskõrgkoolides stipendiumid" https://dok.hm.ee/et/document. html?id=7cdb3670-ab56-407a- a2b5-07f503d6b008 HTM ministri 21.08.2024 kk nr 253 "Riigieelarveliste toetuste andmise korra kinnitamine" https://dok.hm.ee/et/document. html?id=e9470123-ba1a-4fe1- b4e1-376c25c46255 40  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Euroopa Nõukogu Euroopa Nüüdiskeelte Keskus (ECML), Piirmääraga Liikmemaksud -65 0 -21 0 Euroopa riiklike vahendid keeleinstitutsioonide ühendus (EFNIL) Haridus- ja -459 004 -12 487 -522 244 -14 555 noorteprogramm HTM ministri 26.01.2026 määrus Kodulähedase Piirmääraga nr 1.1-1/26/5 algkooli pidamist -2 000 0 -2 197 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a soodustav toetus kt/129012026007 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/109072026050 (kõrgharidusseadus, KHS). https://www.riigiteataja.ee/et/a Kõrghariduse kt/120062026007 (õppetoetuste valdkonna tegevus- Piirmääraga -269 373 0 -276 745 0 ja õppelaenu seadus). ja sihtotstarbelised vahendid Avalik-õiguslike ülikoolidega toetused perioodiks 2026-2028 sõlmitud halduslepingud ning iga- aastased rahastuskokkulepped (alus: KHS § 43). Noortevaldkonna toetuste Noortevaldkonna andmise tingimused ja kord-Riigi Piirmääraga erinevad avatud -1 109 0 -1 114 Teataja vahendid taotlusvoorud https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/120122025031 41  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Noortevaldkonna toetuste Huvitegevuse andmise tingimused ja kord-Riigi kontseptsiooni Piirmääraga -500 0 -500 0 Teataja vahendid vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a (SE020005) kt/120122025031 Noorte püsi- ja projektlaagrite Noorte püsi- ja Piirmääraga toetus | Haridus- ja Noorteamet projektilaagrite -1 214 0 -1 214 0 vahendid https://harno.ee/noorte- toetus tervistav-ja-arendav-puhkus Taotlusvoor Noortemalevate toetus | Piirmääraga "Noortemalevate -417 0 -417 0 Haridus- ja Noorteamet vahendid toetus" https://harno.ee/noortemalev Vabaühenduste taotlusvoor. Vabaühenduste toetamise Noorsootöö Piirmääraga tingimused ja kord-Riigi Teataja kvaliteedi -300 0 -293 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a edendamine kt/112022025007?leiaKehtiv noorsootööühingute s Baasrahastuse Põhikooli- ja tagamine tulenevalt gümnaasiumiseadus õpilaste arvu https://www.riigiteataja.ee/et/a kasvust, õpetajate kt/116062020012?leiaKehtiv. Piirmääraga tööjõukulude kasv, 0 0 -34 969 0 Täpsem jaotus üldhariduskoolide vahendid Kultuuriranits, ning kutseõppeasutuste vahel karjäärimudeli selgub seisuga 10.11.2026. a. rakendamine, Eesti hariduse infosüsteemis tõhustatud ja eritoe (EHIS) kajastatud õpilaste arvude 42  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus (HEV) laste alusel. Vastav jaotus esitatakse tegevuskulude 2027. aasta riigieelarve seaduse katmine jms III lugemisele. HTM ministri 21.08.2024 kk nr 253 "Riigieelarveliste toetuste andmise korra kinnitamine" https://dok.hm.ee/et/document. html?id=e9470123-ba1a-4fe1- Piirmääraga b4e1-376c25c46255. Leping SA TI-Hüpe 0 0 -3 625 0 vahendid sõlmitakse peale 2027. a riigieelarve kinnitamist. https://tihupe.ee/wp- content/uploads/2025/11/SA-TI- Hupe-pohikiri-4apr2025- kinnitatud.pdf HTM ministri 21.08.2024 kk nr 253 "Riigieelarveliste toetuste Piirmääraga andmise korra kinnitamine", . SA Euroopa Kool -4 660 0 -4 660 0 vahendid Leping sõlmitakse peale 2027. a riigieelarve kinnitamist. https://tes.edu.ee/et/sihtasutus/ HTM ministri 21.08.2024 kk nr Piirmääraga 253 "Riigieelarveliste toetuste SA Kultuurileht -229 0 -244 0 vahendid andmise korra kinnitamine". Leping sõlmitakse peale 2027. a 43  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus riigieelarve kinnitamist https://dok.hm.ee/et/document. html?id=e9470123-ba1a-4fe1- b4e1-376c25c46255 https://www.riigiteataja.ee/et/a Olümpiaadid kt/112022025007?leiaKehtiv (siseriiklikud ja Piirmääraga "Vabaühenduste toetamise -1 889 0 -1 931 0 rahvusvahelised), vahendid tingimused ja kord", vastav õpilasüritused määruse muudatus kooskõlastamisel Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus https://www.riigiteataja.ee/et/a Toetused kt/116062020012?leiaKehtiv. erakoolidele, Täpsem jaotus üldhariduskoolide õpilaskodu toetused, Piirmääraga ning kutseõppeasutuste vahel -60 219 0 -60 133 0 vanglaõpe, IBO vahendid selgub seisuga 10.11.2026. a. õppekavade Eesti hariduse infosüsteemis lepingud (EHIS) kajastatud õpilaste arvude alusel. Vastav jaotus esitatakse 2027. aasta riigieelarve seaduse III lugemisele. HTM ministri 21.08.2024 kk nr 253 "Riigieelarveliste toetuste Liikumisaktiivsuse Piirmääraga andmise korra kinnitamine". toetamine (Liikuma -450 0 -450 0 vahendid Leping sõlmitakse peale 2027. a Kutsuv Kool) riigieelarve kinnitamist https://dok.hm.ee/et/document. 44  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus html?id=e9470123-ba1a-4fe1- b4e1-376c25c46255 HTM ministri 21.08.2024 kk nr Üldhariduse 253 "Riigieelarveliste toetuste valdkonna arenguks andmise korra kinnitamine", suunatavad toetused Avalik dokumendiregister, (sh HEV https://www.riigiteataja.ee/et/a Piirmääraga kontseptsioon, -2 895 0 -5 922 0 kt/112022025007?leiaKehtiv, vahendid keskkonnahariduse HTM ministri 10.02.2025 määrus ja säästva arengu nr 5 "Vabaühenduste toetamise alane rahvusvaheline tingimused ja kord" tegevus jms) https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112022025007?leiaKehtiv Kiusamise HTM ministri 10.02.2025 määrus ennetamise ja nr 5 Vabaühenduste toetamise vähendamise Piirmääraga -750 0 -750 0 tingimused ja kord-Riigi Teataja, programmid vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a (toetused kt/112022025007?leiaKehtiv partneritele) HTM ministri 13.01.2026 määrus nr 1 Ida-Virumaa lasteaedade ja Ida-Virumaa -hoidude, üldhariduskoolide ning haridustöötajatele Piirmääraga kutseõppeasutuste õpetajate, -13 591 0 -15 074 0 kõrgema töötasu vahendid juhtide ja tugispetsialistide töö maksmise toetus väärtustamiseks täiendava tööjõukulu toetuse eraldamise tingimused ja kord" 45  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/114072026018?leiaKehtiv%2 2= HTM ministri 14.02.2024 määrus Täiendav eesti keele nr 4 "Täiendav eesti keele õppe õppe toetus eesti toetus eesti keelest erineva keelest erineva emakeelega laste ja emakeelega laste ja rändetaustaga laste eesti keele rändetaustaga laste oskuse edendamiseks" eesti keele oskuse Piirmääraga https://www.riigiteataja.ee/et/a -8 139 0 -7 895 0 edendamiseks ja vahendid kt/118022025009 eestikeelsele õppele HTM ministri 06.03.2025 üleminevate klasside määrus nr 8 "Eestikeelseks eestikeelse õppevara õppeks vajaliku õppevara olemasolu soetamise toetus" tagamiseks https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032025005 Eestikeelsele haridusele HTM ministri 10.02.2025 määrus ülemineku nr 5 „Vabaühenduste toetamise Piirmääraga tegevuskava -1 492 0 -1 492 0 tingimused ja kord“ vahendid elluviimist toetavate https://www.riigiteataja.ee/et/a vabaühenduste kt/112022025007?leiaKehtiv toetus 46  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kõrghariduse Kõrgharidusseadus (KHS) valdkonna toetused https://www.riigiteataja.ee/et/a eestikeelsele kt/109072026050 haridusele Avalik-õiguslike ülikoolidega ülemineku perioodiks 2026-2028 sõlmitud tegevuskava halduslepingud ning iga- elluviimiseks, sh aastased rahastuskokkulepped õpetajakoolituse ja (alus: KHS § 43). kasvatusteaduste ning tugispetsialistide õppekavadel Piirmääraga vastuvõtu -9 766 0 -10 073 0 vahendid suurendamine, Haridus- ja teadusministri alustava õpetaja 21.08.2024 kk nr 253 tugiprogramm, "Riigieelarveliste toetuste riigikeele süvaõpe, andmise korra kinnitamine" üliõpilastest https://dok.hm.ee/et/document. abiõpetajate html?id=e9470123-ba1a-4fe1- programm, Narva b4e1-376c25c46255 kolledži metoodikakeskuse ja mitmekeelse hariduse keskuse toetused jm Sihtstipendium HTM ministri 06.07.2023 määrus Piirmääraga õpetajakoolituse või -7 653 0 -7 866 0 nr 24 "Õpetajakoolituse ja vahendid tugispetsialistide tugispetsialistide koolituse 47  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus koolituse õppekaval üliõpilaste stipendiumi suurus, õppivatele maksmise tingimused ja kord" üliõpilastele https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/108072023012?leiaKehtiv Haridus- ja teadusministri 26.03.2024 kk nr 80 "Piirkondlike lõimitud aine- ja keeleõppe Haridusliku metoodikakeskuste valimine lõimumise, sh ning neile toetuse andmise eestikeelsele tingimused ja kord. Haridus- ja haridusele teadusministri 18. mai 2022. a ülemineku tegevuste käskkirja nr 143 kehtetuks toetamine tunnistamine" (toetatakse LAK- https://dok.hm.ee/et/document. õppe html?id=bff27c02-c38e-471e- metoodikakeskuste Piirmääraga ad00-8605e5b7b35c; tegevust, -2 236 0 -3 512 0 vahendid Haridus- ja teadusministri rändetaustaga ja 22.04.2025 määrus nr 19 rahvusvähemustest "Huvikoolide rahvusvähemuste õpilaste keele- ja kultuuriõppeks toetuse emakeeleõpet, andmise tingimused ja kord" koolikorraldust ja https://www.riigiteataja.ee/akt/ metoodikat 124042025006; toetavate mudelite Haridus- ja teadusministri ja õppematerjalide 21.08.2024 kk nr 253 väljatöötamist jms) "Riigieelarveliste toetuste andmise korra kinnitamine" https://dok.hm.ee/et/document. 48  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus html?id=e9470123-ba1a-4fe1- b4e1-376c25c46255 Kutseõppeasutuse seaduse § 47, Kohaliku lõige 11 alusel, sisaldab õppega omavalitsuse- ja Piirmääraga -13 169 0 -13 969 0 seotud sotsiaaltoetuseid erakutseõppeasutust vahendid (õppetoetus, sõidusoodustused e tegevustoetus ja koolitoidu toetust) Haridus- ja teadusministri 10.02.2025 määrus nr 5 Täiskasvanuharidust Piirmääraga "Vabaühenduste toetamise -101 0 -101 0 toetavad tegevused vahendid tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112022025007 Riigieelarvelise toetuse kasutamise leping sõlmitakse SA Kutsekoda peale 2027. a riigieelarve tegevustoetus ja Piirmääraga kinnitamist. Sihtasutus täidab -1 322 0 -1 322 0 projektide vahendid muuhulgas Kutseseaduse § 7 sihtfinantseering tulenevaid kutseasutuse ülesandeid; https://kutsekoda.ee/ Liikmemaksud Majanduste Astangu Kutserehabilitatsiooni majandustegevusest gevusest -1 0 -1 0 Keskuse siseriiklik liikmemaks laekuva tulu arvelt laekuv tulu 49  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Avalik dokumendiregister (Aastatel 2022–2029 Šveitsi- Haridus- ja Tulud ja Eesti koostööprogrammi toetuse noorsootöötajate tuludest -2 357 0 -2 549 0 kasutamise tingimused ja kord) täiendõpe, sõltuvad https://dok.hm.ee/et/document. koolitused, Harno kulud html?id=1e3bdaa3-c0bf-4521- b256-63ff6324c637 Haridus- ja Tulud ja Noorteameti tuludest Solidaarsuskorpuse -1 746 0 -1 320 0 https://eeagentuur.ee/ sõltuvad ja Erasmus+ kulud noorteprogramm Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused | Riigi Tulud ja Tugiteenuste keskus Norra fond, tuludest https://www.rtk.ee/toetused-ja- keskkonnateadlikkus 0 0 -333 0 sõltuvad taotlemine/toetusfondid-ja- e tõstmine kulud programmid/euroopa- majanduspiirkonna-ja-norra- toetused Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetused | Riigi Norra fond, Tulud ja Tugiteenuste keskus asjakohase tuludest https://www.rtk.ee/toetused-ja- õpetamise 0 0 -1 063 0 sõltuvad taotlemine/toetusfondid-ja- toetamine kulud programmid/euroopa- (taotlusvoor) majanduspiirkonna-ja-norra- toetused 50  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Tõenduspõhine Tulud ja https://dok.hm.ee/et/document. ja õppija arengut tuludest -293 0 -272 0 html?id=a955c7a8-613c-4213- toetav sõltuvad afbd-0b6b858eb036 kvaliteedijuhtimine kulud Haridus- ja teadusministri 29.08.2023 kk ne 248 „Toetuse andmise tingimuste Eesti keele õpe Tulud ja kehtestamine tegevuse „Eesti ja keeleõppe tuludest -1 000 0 -750 0 keele õpe ja keeleõppe arendamine sõltuvad arendamine““ elluviimiseks (rändetaustaga) kulud https://dok.hm.ee/et/document. html?id=0e34ff09-052a-4df7- 8a9c-ca90702fb334 Noortevaldkonna rahastamine | Vahendatud Haridus- ja Teadusministeerium Laste ja noorte tulud ja https://www.hm.ee/uldharidus- kodanikuühiskonda nendest -435 0 -269 0 ja- kaasamine sõltuvad noored/noortevaldkond/noortev kulud aldkonna-rahastamine Noortevaldkonna rahastamine | Välistoetust Haridus- ja Teadusministeerium Laste ja noorte e riiklik https://www.hm.ee/uldharidus- kodanikuühiskonda -187 0 -115 0 kaasfinants ja- kaasamine eering noored/noortevaldkond/noortev aldkonna-rahastamine 51  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Haridus- ja teadusministri 16.11.2023 kk nr 306 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Elukestvas Tulud ja "Täiskasvanuhariduse õppes osalemise tuludest -12 804 0 -12 520 0 arendamine ja mitteformaalsete toetamine - sõltuvad õppimisvõimaluste pakkumine" programm VÕTI kulud (edaspidi VÕTI) elluviimiseks". https://dok.hm.ee/et/document. html?id=52e9787b-aac3-4b23- 8dc1-96c5eb364b32 Haridus- ja teadusministri 23.03.2026 kki nr 59 "Toetuse andmise tingimuste Vahendatud Täiskasvanute kehtestamine tegevuse tulud ja tasemeõppes "Täiskasvanute tasemeõppes nendest -1 550 0 -2 600 0 osalemise toetamine osalemise toetamine" (edaspidi sõltuvad (TAHE) TAHE) elluviimiseks". kulud https://dok.hm.ee/et/document. html?id=5e3d7bdf-854f-4b09- 83ca-bc2868fc11af Haridus- ja teadusministri 23.03.2026 kk nr 59 "Toetuse Täiskasvanute Välistoetust andmise tingimuste tasemeõppes e riiklik -664 0 -1 114 0 kehtestamine tegevuse osalemise toetamine kaasfinants "Täiskasvanute tasemeõppes (TAHE) eering osalemise toetamine" (edaspidi TAHE) elluviimiseks". 52  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://dok.hm.ee/et/document. html?id=5e3d7bdf-854f-4b09- 83ca-bc2868fc11af Haridus- ja teadusministri 23.03.2026 kk nr 59 "Toetuse andmise tingimuste Täiskasvanute Tulud ja kehtestamine tegevuse tasemeõppes tuludest "Täiskasvanute tasemeõppes 0 0 -3 478 0 osalemise toetamine sõltuvad osalemise toetamine" (edaspidi (TAHE) kulud TAHE) elluviimiseks". https://dok.hm.ee/et/document. html?id=5e3d7bdf-854f-4b09- 83ca-bc2868fc11af Haridus- ja teadusministri 16.11.2022 kk nr 314 "Toetuse andmise tingimuste Vahendatud kehtestamine tegevusele Kutsesüsteemi tulud ja "Kutsesüsteemi reform". reformi läbiviimine, nendest -1 936 0 -2 170 0 https://dok.hm.ee/et/document. OSKA rakendamine sõltuvad html?id=4c3f0be5-a1c6-4de0- kulud 90e5-672f1014048d https://kutsekoda.ee/esf-2022- 2029/ Kutsesüsteemi Haridus- ja teadusministri Välistoetust reformi läbiviimine, -830 0 -930 0 16.11.2022 kk nr 314 "Toetuse e riiklik OSKA rakendamine andmise tingimuste 53  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus kaasfinants kehtestamine tegevusele eering "Kutsesüsteemi reform". https://dok.hm.ee/et/document. html?id=4c3f0be5-a1c6-4de0- 90e5-672f1014048d https://kutsekoda.ee/esf-2022- 2029/ Programm noortele, kes ei õpi ega tööta | Haridus- ja Noorsootöö Tulud ja Noorteamet meetmed noorte tuludest https://harno.ee/stipendiumid- -233 0 -273 0 tööturule sisenemise sõltuvad ja-toetused/noortevaldkonna- toetamiseks kulud toetused/programm- mittetootavatele-ja-oppivatele- noortele Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning Tulud ja rakendamine ja ÕKVA + | Haridus- ja tuludest õppekvaliteedi -2 601 0 -2 501 0 Teadusministeerium sõltuvad hindamine, https://hm.ee/okva kulud personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (ÕKVA+) 54  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Haridus- ja Tulud ja noortevaldkonna HANO | Haridus- ja tuludest esma- ja -4 000 0 -6 500 0 Teadusministeerium sõltuvad täiendusõpe, https://hm.ee/hano kulud järelkasv (HANO) Tööturu vajadustele Haridus- ja teadusministri vastava kutse- ja Tulud ja 27.12.2023 käskkiri nr 1.1- kõrghariduse tuludest -5 900 0 -6 711 0 2/23/367. arendamine PRÕM+, sõltuvad https://harno.ee/kutse-ja- toetused kulud korghariduse-arendamine partneritele Noorte valikute Vahendatud Noorte valikute suunamine suunamine tulud ja inseneeria ning info- ja inseneeria ning IKT nendest -702 0 -1 030 0 kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades sõltuvad valdkondades-Riigi Teataja (avatud voor) kulud Noorte valikute Välistoetust Noorte valikute suunamine suunamine e riiklik inseneeria ning info- ja inseneeria ning IKT -301 0 -580 0 kaasfinants kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades eering valdkondades-Riigi Teataja (avatud voor) Haridus- ja teadusministri Vahendatud 27.12.2023 käskkiri nr 1.1- Ülikoolide koostöö tulud ja 2/23/357 "Toetuse andmise doktoriõppe nendest -920 0 -1 068 0 tingimuste kehtestamine edendamisel sõltuvad tegevuse "Ülikoolide koostöö kulud doktoriõppe edendamisel" elluviimiseks" 55  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://dok.hm.ee/et/document. html?id=33976c6c-394c-4fa2- 90ca-8fa5f57e0612 Haridus- ja teadusministri 27.12.2023 käskkiri nr 1.1- 2/23/357 "Toetuse andmise Välistoetust tingimuste kehtestamine Ülikoolide koostöö e riiklik tegevuse "Ülikoolide koostöö doktoriõppe -394 0 -458 0 kaasfinants doktoriõppe edendamisel" edendamisel eering elluviimiseks" https://dok.hm.ee/et/document. html?id=33976c6c-394c-4fa2- 90ca-8fa5f57e0613 Tulud ja Inseneriakadeemia | Haridus- ja Inseneriakadeemia tuludest Noorteamet ja IT Akadeemia -6 995 0 -4 873 0 sõltuvad https://harno.ee/it-akadeemia- kõrghariduses kulud programm Haridus- ja teadusministri IT akadeemia ja 29.12.2023 käskkirjaga nr 1.1- inseneriakadeemia Tulud ja 2/23/369 kinnitatud toetuse arendamine kutse-, tuludest andmise tingimused. -3 652 0 -3 365 0 üld- ja huvihariduses sõltuvad https://harno.ee/it-akadeemia- toetused kulud programm#kutseharidus partneritele https://harno.ee/inseneriakadee mia#inseneriakadeemia-ku 56  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Haridus- ja teadusministri 06.12.2023 kk nr 339 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine "Ida-Viru Vahendatud täiendkoolituse mahu Ida-Viru tulud ja suurendamine ning uute täiendkoolituse nendest -198 0 -1 400 0 tasemeõppe õppekavade mahu suurendamine sõltuvad arendamine ja käivitamine kulud kutse- ja kõrghariduses" elluviimiseks. https://dok.hm.ee/et/document. html?id=f5b65a3d-3d23-4f10- ae71-871316ccdbb4 Haridus- ja teadusministri 06.12.2023 kk nr 339 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine "Ida-Viru täiendkoolituse mahu Välistoetust Ida-Viru suurendamine ning uute e riiklik täiendkoolituse -85 0 -600 0 tasemeõppe õppekavade kaasfinants mahu suurendamine arendamine ja käivitamine eering kutse- ja kõrghariduses" elluviimiseks. https://dok.hm.ee/et/document. html?id=f5b65a3d-3d23-4f10- ae71-871316ccdbb4 57  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Haridus- ja teadusministri 06.12.2023 kk nr 339 "Toetuse andmise tingimuste kehtestamine "Ida-Viru täiendkoolituse mahu Ida-Viru Tulud ja suurendamine ning uute täiendkoolituse tuludest -5 381 0 -6 374 0 tasemeõppe õppekavade mahu suurendamine sõltuvad arendamine ja käivitamine (RKT) kulud kutse- ja kõrghariduses" elluviimiseks. https://dok.hm.ee/et/document. html?id=f5b65a3d-3d23-4f10- ae71-871316ccdbb4 ELi liikmesriikide haridusinspektoreid ühendava organisatsiooni (SICI), PISA , Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse Agentuuri, Põhjamaade Ministrite Nõukogu (NORDPLUS), Aasia-Euroopa Fond (ASEF), Piirmääraga Liikmemaksud -365 0 -559 0 Majanduskoostöö ja vahendid arenguorganisatsiooni (OECD programmid PIAAC, TALIS, INES ja keskus CERI), Euroopa Kvaliteediagentuuride Registri (EQAR), WorldSkills ja EuroSkills, European Platform for Rehabilitation (EPR) 58  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus liikmemaksud. GEANT-Riiklike hariduse ja teaduse andmesidevõrke koondav üleeuroopalise organisatsiooni liikmemaks. Vahendatud HTM ministri 16.11.23 määrus nr tulud ja Haridusvõrgu 43 nendest 0 -2 562 0 -1 520 korrastamine https://www.riigiteataja.ee/akt/ sõltuvad 121112023018 kulud Välistoetust HTM ministri 16.11.23 määrus nr Haridusvõrgu e riiklik 43 0 -549 0 -651 korrastamine kaasfinants https://www.riigiteataja.ee/akt/ eering 121112023018 HTM ministri 29.06.24 käskkiri nr Vahendatud 1.1-2/24/193 Avalik Haridusvõrgu tulud ja dokumendiregister korrastamine nendest 0 -6 563 0 -8 668 https://dok.hm.ee/et/document. (põhikoolid) sõltuvad html?id=ac8dd7af-ec09-423f- kulud a472-4ce007fbfd0e HTM ministri 29.06.24 käskkiri nr Välistoetust 1.1-2/24/193 Avalik Haridusvõrgu e riiklik dokumendiregister korrastamine 0 -1 406 0 -1 857 kaasfinants https://dok.hm.ee/et/document. (põhikoolid) eering html?id=ac8dd7af-ec09-423f- a472-4ce007fbfd0e 59  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus HTM ministri 04.04.25 käskkiri nr Eestikeelse kooli 1.1-2/25/91 Avalik reformi Ida-Virumaa Piirmääraga dokumendiregister 0 -1 406 0 -1 857 investeeringutoetus vahendid https://dok.hm.ee/et/document. ed html?id=f2f38be2-ce87-4af9- ba42-f52c6a5f067c Arhiivindusprogram -15 0 -15 0 m https://www.riigiteataja.ee/akt/ Eesti Evangeelse 121032011001?leiaKehtiv Piirmääraga Luterliku Kiriku -4 0 -4 0 Leping sõlmitakse peale 2027. vahendid toetus aasta eelarve ministri kk kinnitamist Piirmääraga Põhitegevusega seotud Liikmemaksud -11 0 -11 0 vahendid rahvusvahelised liikmemaksud Teadussüsteemi -204 991 -300 -203 212 -300 programm sh tegevustoetused https://www.riigiteataja.ee/akt/ valdkondlikele 834781?leiaKehtiv; koostööpartneritele https://dok.hm.ee/et/document. sh SA Eesti html?id=e9470123-ba1a-4fe1- Piirmääraga Teadusagentuur, SA -4 305 0 -4 467 0 b4e1-376c25c46255; vahendid Teaduskeskus https://www.riigiteataja.ee/akt/ AHHAA, Eesti 12803320?leiaKehtiv; Teaduste Akadeemia https://etag.ee/teadusagentuur/ jne dokumendid/pohikiri/; 60  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://media.voog.com/0000/0 045/3839/files/SA%20Teaduskes kus%20AHHAA%20p%C3%B5hiki ri_2023.pdf Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks, HTM ministrei kk nr 291, 26.10.2023 https://dok.hm.ee/et/document. html?id=9e649afc-a8ce-4e01- 936c-434f9702a6a1 sh teadus- ja Toetuse andmise tingimuste Piirmääraga arendustegevuse -153 616 0 -163 799 0 kehtestamine tegevuse vahendid põhiinstrumendid "Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine" elluviimiseks, ministri kk nr 361, 27.12.2023 https://dok.hm.ee/et/document. html?id=748ab4ec-2d83-424b- 9222-90880c530a97 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur põhikiri https://etag.ee/teadusagentuur/ dokumendid/pohikiri/ 61  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus „Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/ 128062013020?leiaKehtiv Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi läbiviimise tingimused ja kord, ministri määrus nr 3, 11.02.2013 https://www.riigiteataja.ee/akt/ 108022013017?leiaKehtiv "Teadus- ja arendustegevuse programmi ""Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027"" kinnitamine, ministri kk nr 177, 21.06.2019; Teadus- ja sh Eesti keel ja arendustegevuse programmi kultuur digiajastul, „Eesti keeletehnoloogia 2018- keeletehnoloogia- ja Piirmääraga -3 146 0 -1 864 0 2027"" kinnitamine, ministri kk haridusteaduste vahendid nr 119, 14.03.2018; programmide Haridus- ja Teadusministeeriumi toetused Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023–2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord, ministri kk 192, 06.07.2023; 62  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ülikoolidega sõlmitud halduslepingud (2022-2025) ja iga-aastased rahastuskokkulepped; https://pinal.hm.ee/dhs/Passive/ _layouts/RM/ViewDocument.asp x?ID=1786367; Eesti keeletehnoloogia programm 2018-2027 https://pinal.hm.ee/dhs/Active/ _layouts/RM/ViewDocument.asp x?ID=2022346; Haridus- ja teadusministeeriumi Haridusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse programmi 2023-2027 uurimistoetuste taotlemise tingimused ja kord https://pinal.hm.ee/dhs/Active/ _layouts/RM/ViewDocument.asp x?ID=2045589" Riigi teaduspreemiate sh Piirmääraga põhimäärus teaduskonkursside -844 0 -666 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ preemiad 111102024020?leiaKehtiv 63  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus "Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, HTM ministri määrus nr 36, 28.09.2023; Teadusraamatukogude ühtse komplekteerimiskava koostamise põhimõtted ja sh teadustööks teadusraamatukogude vajaliku taristu Piirmääraga teadusinformatsiooni toimimise ja selle -7 164 0 -2 115 0 vahendid finantseerimise taotlemise, kasutamise taotluste läbivaatamise ning toetamine finantseerimise otsustamise kord, HTM ministri määrus nr 2, 17.01.2012; https://www.riigiteataja.ee/akt/ 104102023006 https://www.riigiteataja.ee/akt/ 125032014004?leiaKehtiv sh väliskoostöö toetamine, Ülikoolidega sõlmitud mobiilsustoetused ja Piirmääraga halduslepingud ja iga-aastased -9 993 0 -7 581 0 CERNi suunalised vahendid rahastuskokkulepped; SA Eesti rakenduslikud teadusagentuuri põhikiri toetused sh riikliku tähtsusega Riikliku tähtsusega teadustaristu Piirmääraga infrastruktuuri -7 244 0 -6 072 toetamine, HTM ministri määrus vahendid tegevustoetus nr 36, 28.09.2023; 64  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 104102023006?leiaKehtiv Liikmemaks Majanduste Eesti Kirjandusmuuseumi majandustegevusest gevusest -1 0 -1 0 siseriiklik liikmemaks laekuva tulu arvelt laekuv tulu Teaming ja Mobilitas 3.0 rakendusaktid Vahendatud https://etag.ee/rahastamine/pro TA tulud ja grammid/teame-3-0/ rahvusvahelisel nendest -12 847 0 -12 029 0 „Sektoritevahelise mobiilsuse teadmusturul sõltuvad toetamine“ elluviimiseks toetuse osalemise toetamine kulud andmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/128012025004?leiaKehtiv Teaming ja Mobilitas 3.0 rakendusaktid https://etag.ee/rahastamine/pro TA Välistoetust grammid/teame-3-0/ rahvusvahelisel e riiklik -3 965 0 -3 007 0 „Sektoritevahelise mobiilsuse teadmusturul kaasfinants toetamine“ elluviimiseks toetuse osalemise toetamine eering andmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/128012025004?leiaKehtiv Vahendatud TeaMe 3.0 - Eesti tulud ja Teaduskommunikats Teadusagentuur nendest -891 0 -1 027 0 ioon ja teaduse https://etag.ee/rahastamine/pro sõltuvad populariseerimine grammid/teame-3-0/ kulud 65  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Välistoetust TeaMe 3.0 - Eesti Teaduskommunikats e riiklik Teadusagentuur -223 0 -257 0 ioon ja teaduse kaasfinants https://etag.ee/rahastamine/pro populariseerimine eering grammid/teame-3-0/ Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud: EuroHPC LUMI consortium (ligipääsu tagamine superarvutile), LUMi AI Factory, Piirmääraga Liikmemaksud -752 0 -327 0 Fusion for Energy, European vahendid Molecular Biology Conerence, European Molecular Biology Laboratory. Riikliku programmi "Eesti keeletehnoloogia" liikmemaks. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamine, HTM ministri määrus IT Piirmääraga 0 -300 0 -300 nr 36, 28.09.2023 investeeringud vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/119112024008?leiaKehtiv Teadmussiirde -42 876 0 -52 105 0 programm „Sektoritevahelise mobiilsuse Vahendatud Teadusuuringute toetamine” elluviimiseks tulud ja mõju suurendamine, struktuuritoetuse andmise nendest -1 600 0 -1 360 0 teadmussiirde tingimused ja kord sõltuvad suutlikkuse https://www.riigiteataja.ee/et/a kulud toetamine kt/106102020007?leiaKehtiv 66  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus „Sektoritevahelise mobiilsuse Teadusuuringute Välistoetust toetamine” elluviimiseks mõju suurendamise, e riiklik struktuuritoetuse andmise -400 0 -340 0 teadmussiirde kaasfinants tingimused ja kord suutlikkuse eering https://www.riigiteataja.ee/et/a toetamine kt/106102020007?leiaKehtiv Vahendatud https://etag.ee/rahastamine/pro Temaatiliste TA tulud ja grammid/rita/#RITAeesmargid programmide nendest -15 146 0 -22 485 0 https://etag.ee/rahastamine/pro rakendamine sõltuvad grammid/temta/ kulud Välistoetust https://etag.ee/rahastamine/pro Temaatiliste TA e riiklik grammid/rita/#RITAeesmargid programmide -3 787 0 -5 621 0 kaasfinants https://etag.ee/rahastamine/pro rakendamine eering grammid/temta/ SekMo+ määrus https://rtk.ee/sekmo#millised- Vahendatud on-toetuse- tulud ja Astra+ teadusuuringute määrus Tippkeskused ja nendest -7 000 0 -8 525 0 https://rtk.ee/Teadusuuringute- teadustaristu sõltuvad moju-suurendamine-ning- kulud teadusasutuste-ja-korgkoolide- institutsionaalse-teadmussiirde- suutlikkuse-toetamine SekMo+ määrus Tippkeskused ja Välistoetust -2 471 0 -2 131 0 https://rtk.ee/sekmo#millised- teadustaristu e riiklik on-toetuse- 67  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus kaasfinants Astra+ teadusuuringute määrus eering https://rtk.ee/Teadusuuringute- moju-suurendamine-ning- teadusasutuste-ja-korgkoolide- institutsionaalse-teadmussiirde- suutlikkuse-toetamine Vahendatud tulud ja Kaitsetehnoloogia ja tehisaru TAI kaitsevõime nendest -5 900 0 -6 700 0 suutlikkuse arendamine (KAISA) edendamine sõltuvad määrus kulud Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: Ida-Viru Tulud ja teadusvõimekuse pakkumise ettevõtluse tuludest -6 571 0 -4 942 0 arendamine Ida-Virumaal TA- teadmusmahukuse sõltuvad võrgustiku loomiseks“ suurendamise toetus kulud elluviimiseks https://dok.hm.ee/et/document. html?id=29033ac3-d572-48b7- 9164-1d1b24bf99e4 Justiits- ja Digiministeeriumi -46 175 -9 479 -70 800 -20 090 valitsemisala Digiühiskonna -32 960 -9 479 -61 304 -19 282 programm 68  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Justiits- ja Digiministeeriumi toetuste korrale vastavalt avatud taotlusvooru või ministri ostsuse alusel antavad toetused. Ministri määruse "Justiits- ja Digivaldkonna Piirmääraga -5 338 0 -4 623 0 Digiministeeriumi valitsemisala toetused vahendid riigieelarve vahendite arvelt toetuse andmise tingimused ja kord" eeldatav kinnitamine toimub 2026. aasta IV kv ning see avaldatakse Riigi Teatajas. Justiits- ja Digiministeeriumi toetuste korrale vastavalt avatud taotlusvooru või ministri ostsuse alusel antavad toetused. Ministri määruse "Justiits- ja sh toetus Riigiside Piirmääraga -2 848 -89 -2 735 -1 382 Digiministeeriumi valitsemisala Sihtasutusele vahendid riigieelarve vahendite arvelt toetuse andmise tingimused ja kord" eeldatav kinnitamine toimub 2026. aasta IV kv ning see avaldatakse Riigi Teatajas. Koostööleping 08.05.2025 nr 1.1-13/25/13-1 Küberturvalisuse https://adr.rik.ee/ria/dokument/ Piirmääraga innovatsiooni ja -595 0 -184 0 18090144 vahendid arendustegevuse Koostööleping 10.11.2025 nr toetused 1.1-13/25/44-1 69  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://adr.rik.ee/ria/dokument/ 18146003 Koostööleping 08.05.2025 nr 1.1-13/25/13-1 Küberturvalisuse Tulud ja https://adr.rik.ee/ria/dokument/ innovatsiooni ja tuludest 18090144 -595 0 -184 0 arendustegevuse sõltuvad Koostööleping 10.11.2025 nr toetused kulud 1.1-13/25/44-1 https://adr.rik.ee/ria/dokument/ 18146003 Rahvusvahelise Tulud ja Koostööleping 05.09.2025 nr kübervõimekuse tuludest 1.1-13/25/39-1 0 0 -655 0 suurendamise sõltuvad https://adr.rik.ee/ria/dokument/ projekti toetus kulud 17722561 Koostööleping 10.11.2025 nr Küberturvalisuse Piirmääraga 1.1-13/25/44-1 (sh lisa 1 TAT) innovatsiooni ja 0 0 -250 0 vahendid https://adr.rik.ee/ria/dokument/ arendustegevuse 18146003 toetused Tulud ja Koostööleping 10.11.2025 nr Küberturvalisuse tuludest 1.1-13/25/44-1 (sh lisa 1 TAT) innovatsiooni ja 0 0 -250 0 sõltuvad https://adr.rik.ee/ria/dokument/ arendustegevuse kulud 18146003 toetused Justiits- ja digiministri Toetused Vahendatud 28.04.2026 käskkirjaga nr 37 valdkondliku tulud ja -15 835 0 -37 938 0 muudetud majandus- ja digipöörde nendest infotehnoloogiaministri 25. 70  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus elluviimisega seotud sõltuvad augusti 2023 käskkiri nr 135 tegevusteks kulud „Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks“ https://adr.rik.ee/jm/dokument/ 18604368 Justiits- ja digiministri 28.04.2026 käskkirjaga nr 37 muudetud majandus- ja Toetused Välistoetust infotehnoloogiaministri 25. valdkondliku e riiklik augusti 2023 käskkiri nr 135 digipöörde -6 786 0 -16 259 0 kaasfinants „Toetuse andmise tingimused elluviimisega seotud eering valdkondlike digipöörete tegevusteks toetamiseks“ https://adr.rik.ee/jm/dokument/ 18604368 Liikmemaksude saajad: Euroopa Posti ja Telekommunikatsioonide Konverents (CEPT), Euroopa Piirmääraga Kommunikatsioonibüroo (ECO), Liikmemaksud -963 0 -948 0 vahendid Euroopa Telekommunikatsiooni Standartite Instituut (ETSI), Rahvusvaheline Administratiivinfosüsteemide Nõukogu (ICA), Rahvusvaheline Elektriside Liit 71  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus (ITU), Dokumendi elutsükli halduse foorm (DLMF), Intsidendikäsitlejate ja turvameeskondade foorum (FIRST), Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut MTÜ (NIIS), Intsidendikäitlejate ja turvameeskondade foorumi (FIRST) Majanduste Liikmemaksu saaja on Euroopa Liikmemaksud gevusest 0 0 -13 0 Äriregistri Ühendus (EBRA) laekuv tulu Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike Vahendatud 2 alusel kehtestatud justiits- ja tulud ja 5G arendamise digiministri 09.04.2026 määrus nendest 0 0 0 -2 900 toetamine nr 10 "Peamistel sõltuvad transpordikoridoridel 5G kulud tagamise toetuse andmise tingimused" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/114042026009 72  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud justiits- ja Vahendatud digiministri 06.01.2026 määruse Väga suure tulud ja nr 1 "Väga suure läbilaskevõimega nendest 0 0 0 -15 000 läbilaskevõimega elektroonilise juurdepääsuvõrgu sõltuvad side juurdepääsuvõrgu ehitamine kulud rajamiseks toetuse toetuse andmise tingimused" alusel ministri 03.09.2026 käskkirjaga nr 58 avatud taotlusvoor https://adr.rik.ee/jm/dokument/ 18978209 Õigusriigi -13 215 0 -9 496 -807 programm Justiits- ja Digiministeeriumi toetuste korrale vastavalt avatud taotlusvooru või ministri ostsuse alusel antavad toetused. Ministri määruse "Justiits- ja Justiitsvaldkonna Piirmääraga -3 285 0 -2 433 0 Digiministeeriumi valitsemisala toetused vahendid riigieelarve vahendite arvelt toetuse andmise tingimused ja kord" eeldatav kinnitamine toimub 2026. aasta IV kv ning see avaldatakse Riigi Teatajas. 73  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sh elatise Kohtutäiuri seaduse alusel Piirmääraga sissenõudmine ja -200 0 -222 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a vahendid vahendamine kt/114032025016 Riigi õigusabi seaduse alusel sh esmatasandi Piirmääraga -840 0 -72 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a õigusabi vahendid kt/103062026035 Justiits- ja Digiministeeriumi toetuste korrale vastavalt avatud taotlusvooru või ministri ostsuse sh alusel antavad toetused. Ministri mäluorganisatsiooni määruse "Justiits- ja Piirmääraga d ja muud -2 248 0 -2 139 0 Digiministeeriumi valitsemisala vahendid justiitsvaldkonna riigieelarve vahendite arvelt toetused toetuse andmise tingimused ja kord" eeldatav kinnitamine toimub 2026. aasta IV kv ning see avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide vahel 07.01.2025 sõlmitud koostööleppega Tulud ja kooskõlas kinnitatud justiits- ja Finantskuritegude tuludest digiministri 25.08.2025 kk nr 61 vastaste projektide 0 0 -668 0 sõltuvad "Finantskuritegude vastaste edendamise kulud projektide edendamise toetused komisjoni moodustamine" https://adr.rik.ee/jm/dokument/ 17692260 74  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2021–2028 rahastatava projekti Tulud ja „Ennetussüsteemi arendamine Ennetuskvaliteedi tuludest ning pere- ja soopõhise vägivalla 0 0 -24 0 juhtimismudeli sõltuvad ennetamine“ toetuse andmise väljatöötamine kulud tingimused. TAT käskkiri on ettevalmistamisel ja läheb avalikule kooskõlastamisele EISi 2026. aasta sügisel. Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2021–2028 rahastatava projekti Vahendatud Kodu- ja „Ennetussüsteemi arendamine tulud ja soopõhise vägivalla ning pere- ja soopõhise vägivalla nendest -250 0 0 -686 ja varajase ennetuse ennetamine“ toetuse andmise sõltuvad sekkumised tingimused. TAT käskkiri on kulud ettevalmistamisel ja läheb avalikule kooskõlastamisele EISi 2026. aasta sügisel. Euroopa Majanduspiirkonna toetustest 2021–2028 Kodu- ja Välistoetust rahastatava projekti soopõhise vägivalla e riiklik „Ennetussüsteemi arendamine -44 0 0 -121 ja varajase ennetuse kaasfinants ning pere- ja soopõhise vägivalla sekkumised eering ennetamine“ toetuse andmise tingimused. TAT käskkiri on ettevalmistamisel ja läheb 75  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus avalikule kooskõlastamisele EISi 2026. aasta sügisel. Liikmemaksude saajad: Euroopa Liidu liikmesriikide justiitsministeeriumite õigusloomealase koostöö võrgustik (Legicoop), Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC), Rahvusvaheline Alaline Vahekohus (PCA), Rahvusvaheline Eraõiguse Ühtlustamise Instituut (UNIDROIT), Piirmääraga Liikmemaksud -260 0 -296 0 Hague Conference on Private vahendid International Law (HREK), Euroopa Kinnistusregistrite Assotsiatsioon (ELRA), Euroopa Äriregistri Ühendus (EBRA), Ühtne Patendikohtus (UPCA), Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), Euroopa vanglate ja korrektsiooniasutuste organisatsioon (EUROPRIS), Riikide Korruptsioonivastane 76  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ühendus (GRECO), Rahvusvaheline Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioonide Ühendus (CEP), Council of European Energy Regulators (CEER), European Water Regulators (WAREG), International Association for the Protection of Intellectual Property (AIPPI), European Judicial Training Network (EJTN), Stiching Treasury International Association of Prosecutors, Network of Public Prosecutors, Euroopa kohtuekspertiisiasutuste võrgustik (ENFSI) Advokatuur täidab advokatuuriseaduse § 3 punktis 5 sätestatud avalik-õiguslikku Eesti Piirmääraga ülesannet ning riigi õigusabi on Advokatuur (riigi -5 575 0 -5 575 0 vahendid riigi õigusabi seaduse § 4 lõike 1 õigusabi) kohaselt riigi kulul osutatav õigusteenus. Vahendite eraldamise ja kasutamise alus 77  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus tuleneb riigi õigusabi seaduse §- dest 30 ja 32 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/103062026035 Postiseaduse alusel korraldatakse universaalse Muud tulud Universaalse postiteenuse osutaja ja tuludest postiteenuse kulude -500 0 -500 0 määramiseks avalik konkurss, sõltuvad hüvitis mille korraldab Konkurentsiamet kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/1 30062023058?leiaKehtiv Kaitseministeeriumi -259 177 -6 426 -281 911 -13 230 valitsemisala Sõjalise riigikaitse ja heidutuse -259 177 -6 426 -281 911 -13 230 programm Riigieelarvelise toetuse Piirmääraga CR14 toetus -6 406 0 -6 109 0 kasutamise leping sõlmitakse vahendid 2027. aasta alguses Rahvusvahelise Riigieelarvelise toetuse Piirmääraga Kaitseuuringute -1 062 0 -1 062 0 kasutamise leping sõlmitakse vahendid Keskuse toetus 2027. aasta alguses Kaitseministeeriumi Riigikaitse valdkonna toetamise teadus-ja Piirmääraga tingimused ja kord -3 594 0 -5 636 0 arendusetegevuse, vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a kaitsetööstuse ja kt/121102025003 78  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus innovatsiooni jms Kaitsetööstuses alustava projektid ettevõtja toetus (kaitsevaldkonna eelkiirendi) https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127022026011 Kaitsevaldkonda Riigikaitse valdkonna toetamise toetavad Piirmääraga tingimused ja kord -733 0 -1 070 0 kommunikatsiooni ja vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a kaitsetahte projektid kt/121102025003 Sihtfinantseerimise ja koostöölepingud sõlmitakse Kaitseväe teadus- ja Piirmääraga valdavalt ülikoolidega vastavalt arendustegevuse -1 613 0 -1 505 0 vahendid projektide perioodile ning projektid avalikustatakse Kaitseväe dokumenditegistris Kaitseväe rahvusvaheliste Piirmääraga Vastavalt arvestatud osamakse -195 0 -439 0 organisatsioonide ja vahendid suurusele staapide osamaksed Kaitseväe ja Kaitseliidu Toetus Kaitseväe harjutusväljaga seoses kohaliku harjutusala omavalitsuse üksusele makstava Piirmääraga mõjupiirkonda -1 542 0 -1 542 0 hüvitise ulatus, maksmise vahendid jäävatele tingimused ja kord omavalitsustele https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/121102023006 79  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Toetus Kaitseväe Nursipalu harjutusväljast tulenevate häiringute mõjude leevendamiseks https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/124092025002 Riigikaitseõpetuse valdkonna Toetused koolidele Piirmääraga toetamise tingimused ja kord riigikaitseõpetuse -264 0 -317 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a läbiviimiseks kt/104112025004 Sõjaajaloolise pärandi ning sõjahaudade kaitse valdkonna Sõjaajaloo valdkonna Piirmääraga -200 0 -200 0 toetamise tingimused ja kord projektid vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/122012022008 Tulud ja Euroopa Liidu vahendatav toetus EPF toetus tuludest Euroopa rahutagamisrahastu -11 088 0 -29 912 0 Moldovale 2024/48 sõltuvad (European Peace Facility, EPF) kulud abipaketi raames Tulud ja Euroopa Liidu vahendatav toetus EPF toetus tuludest Euroopa rahutagamisrahastu Moldovale 2024/49 -4 000 0 -4 500 0 sõltuvad (European Peace Facility, EPF) Lethal kulud abipaketi raames Tulud ja Euroopa Liidu vahendatav toetus EPF/2025/57 tuludest Euroopa rahutagamisrahastu 0 0 -3 000 0 Toetus Montenegro sõltuvad (European Peace Facility, EPF) kulud abipaketi raames 80  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Norra Kuningriigi Kaitseministeeriumi ja Eesti Tulud ja Vabariigi Kaitseministeeriumi Norra toetus tuludest 0 0 -25 000 0 vaheline rakenduskokkulepe UA, lep 7-4/26/58 sõltuvad koostöö kohta Ukrainale sõjalise kulud toetuse osutamiseks (leping 18.06.2026) sh 2026. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - sõjaline eelarve 5136 tuh eur; Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) 2240 tuh eurot; Ühinenud Piirmääraga Liikmemaksud -10 997 0 -11 140 0 Rahvaste Organisatsioon (UN) - vahendid rahuvalveoperatsioonid 1458 tuh eurot; Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) - strateegilise õhutranspordivõime programm (SAC) 1328 tuh eurot. Sihtotstarbelise tegevus- ja Sihtotstarbeline Piirmääraga -66 837 0 -80 176 0 investeeringutoetuse leping toetus Kaitseliidule vahendid sõlmitakse 2027. aasta alguses Ukraina toetusmeetme tingimuste kehtestamine ja Piirmääraga volituse andmine Ukraina abi kulu -118 007 0 -110 303 0 vahendid https://adr.rik.ee/riigikaitseinves teeringutekeskus/dokument/177 42823 81  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Sihtotstarbelise tegevus- ja Piirmääraga Investeeringutoetus 0 -5 926 0 -13 230 investeeringutoetuse leping vahendid Kaitseliidule sõlmitakse 2027. aasta alguses Kliimaministeeriumi -122 270 -875 136 -91 875 -717 608 valitsemisala Keskkonnahoidliku arengu ja -11 886 -5 634 -14 313 -5 746 kliimapoliitika programm Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise Keskkonnaprogram haldusleping mi toetused ja Piirmääraga -3 168 0 -3 267 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ teadusarendustegev vahendid 122032019015 uste toetused toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel); https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused 82  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Euroopa Komisjoniga LIFE programmi raames toetatud taotlusele sõlmitud otsetoetuse leping (Grant Agreement LIFE21- IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst, project LIFE SIP Tulud ja 101069566) AdaptEst tuludest Nõukogu määrus (EL, Euratom) -1 402 0 -1 292 0 kliimamuutustega sõltuvad 2020/2093 määratleb kohanemine kulud prioriteedid, tingimused ja mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027 https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=5bb0a19a-341d-43de- b96f-5783dab76aec Euroopa Komisjoniga LIFE programmi raames toetatud taotlusele sõlmitud otsetoetuse leping (Grant Agreement LIFE21- IPC-EE-LIFE-SIP AdaptEst, project LIFE SIP Muud tulud 101069566) AdaptEst ja tuludest Nõukogu määrus (EL, Euratom) -717 0 -554 0 kliimamuutustega sõltuvad 2020/2093 määratleb kohanemine kulud prioriteedid, tingimused ja mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027 https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=5bb0a19a-341d-43de- b96f-5783dab76aec 83  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus „LIFE programmi kaasamise ja võimekuse parendamine Eestis“, („Advancing LIFE Engagement and Excellence in Estonia“) ehk LIFE ExcelEE. Projekti eesmärk Tulud ja on suurendada kohalike Advancing LIFE tuludest omavalitsuste (KOV) ja Engagement and -89 0 -133 0 sõltuvad ettevõtete teadlikkust ning Excellence in Estonia kulud edukust LIFE programmis osalemisel. Partneri KIK tegevuste katteks antav toetus https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=edc791b8-45ee-4fbf- 8441-a0b38024fa6b Norra finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse Vahendatud vähendamisele Euroopa Looduspõhised tulud ja Majanduspiirkonnas ning lahendused ja linna nendest -170 0 -850 0 tugevdatakse Norra ja ökosüsteemid sõltuvad abisaajariikide kahepoolseid kulud suhteid rahaliste toetustega. Planeeritud eesmärk - looduspõhised lahendused ja linna ökosüsteemid https://eeagrants.org/en/fmo/n 84  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 Norra finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning Välistoetust Looduspõhised tugevdatakse Norra ja e riiklik lahendused ja linna -30 0 -150 0 abisaajariikide kahepoolseid kaasfinants ökosüsteemid suhteid rahaliste toetustega. eering Planeeritud eesmärk - looduspõhised lahendused ja linna ökosüsteemid https://eeagrants.org/en/fmo/n ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 85  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Norra finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Vahendatud Majanduspiirkonnas ning KOV ja avaliku tulud ja tugevdatakse Norra ja sektori võimekuse nendest -85 0 -238 0 abisaajariikide kahepoolseid suurendamine sõltuvad suhteid rahaliste toetustega. kulud Planeeritud eesmärk - KOV ja avaliku sektori võimekuse suurendamine https://eeagrants.org/en/fmo/n ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 Norra finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja Välistoetust KOV ja avaliku sotsiaalse ebavõrdsuse e riiklik sektori võimekuse -15 0 -42 0 vähendamisele Euroopa kaasfinants suurendamine Majanduspiirkonnas ning eering tugevdatakse Norra ja abisaajariikide kahepoolseid suhteid rahaliste toetustega. Planeeritud eesmärk - KOV ja 86  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus avaliku sektori võimekuse suurendamine https://eeagrants.org/en/fmo/n ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 Norra finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Norra Tulud ja Majanduspiirkonnas ning finantsmehhanismi tuludest tugevdatakse Norra ja -200 0 -163 0 rakendamise sõltuvad abisaajariikide kahepoolseid juhtimiskulud kulud suhteid rahaliste toetustega. Planeeritud eesmärk - rakendusüksuse kulud; https://eeagrants.org/en/fmo/n ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 Keskkonnaministri käskkirja Tulud ja 04.04.2023 nr 1-2/23/152, Kliimameetmed tuludest 2.3.13 KOV kliimameetmed ja ja muud kohanemise 0 0 -370 0 sõltuvad muud kohanemise meetmed, KK meetmed kulud 152, 04.04.2023; https://adr.envir.ee/et/documen 87  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus t.html?id=1fea615b-c290-4bb8- af72-0b17225e42ee Piirmääraga Rahvusvaheliste Liikmemaksud -544 0 -542 0 vahendid organisatsioonide liikmemaksud Kliimaministri määrus nr 68, 11.11.2024 "Kliima- ja Uuringud- Muud tulud energiaeesmärkide saavutamist analüüsid kliima- ja tuludest -753 0 -2 185 0 toetavateks uuringuteks toetuse energiaeesmärkidess sõltuvad andmise tingimused ja kord"; e panustamiseks kulud https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/113062025021 Keskkonnaministri 11.09.2019 määrus nr 41 "Arenguriikides kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise Muud tulud Rahvusvaheline tingimused ja kord"; KLIMi ja tuludest kliimapoliitika-alane -1 600 0 -50 0 tegevuste rahastamiseks sõltuvad koostöö vormistatakse ministri käskkiri kulud pärast 2027. a riigieelarve seaduse jõustumist; https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/113062025002 Keskkonnaministri 11.09.2019 Rahvusvahelise Muud tulud määrus nr 41 "Arenguriikides kliimapoliitika-alase ja tuludest 0 0 -1 134 0 kliimapoliitika eesmärkide koostöö sõltuvad saavutamiseks toetuse andmise rakendamine kulud tingimused ja kord"; KLIMi 88  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus tegevuste rahastamiseks vormistatakse ministri käskkiri pärast 2027. a riigieelarve seaduse jõustumist; https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/113062025002 Muud tulud Rahvusvaheline Ministri käskkiri vormistatakse ja tuludest kliimapoliitika ja -1 753 0 -2 582 0 pärast 2027. a riigieelarve sõltuvad biokütuste aruandlus seaduse jõustumist kulud Energeetika- ja keskkonnaministri määrus nr 19, Muud tulud 30.04.2025 "Kasvuhoonegaaside CO₂ ja tuludest heidet vähendavate pilootprojektide -66 -500 -137 -5 186 sõltuvad investeeringute toetamise avatud voorud kulud tingimused ja kord"; https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/103052025001 Kliimaministri määrus nr 80, 03.12.2024 "Kliima- ja Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud energiaeesmärkidele Muud tulud välisprojektide kaasrahastamise suunatud ja tuludest tingimused ja kord -755 0 -456 0 koostööprojektide sõltuvad ministeeriumitele ja nende kaasrahastamise kulud hallatavatele asutustele"; voor energeetika- ja keskkonnaministri määrus nr 43, 15.08.2025 "Kliima- ja 89  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja teadus- ja arendusasutustele" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/113062025011 Energeetika- ja keskkonnaministri käskkiri nr 79, Õhusõidukite Muud tulud 26.02.2026 "Lennunduse käitajate lubatud ja tuludest lubatud heitkoguse ühikute 0 0 -169 0 heitkogustest sõltuvad arvelt saadud tulu suunamine"; kliimategevused kulud https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=086208a3-e7b0-46d4- 9976-fa4757a24224 Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, Keskkonnaprogram Piirmääraga keskkonnaprogrammi elluviimise 0 0 0 -1 mi toetused vahendid haldusleping https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122032019015, toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info 90  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus avaldatakse KIK kodulehel) https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping Keskkonnaprogram Piirmääraga 0 -23 0 -59 https://www.riigiteataja.ee/akt/ mi toetused vahendid 122032019015, toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel) https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused Kliimaministri 21.03.2024 Vahendatud määrus nr 21 "Kliimamuutusega KOV tulud ja seotud tegevuste, linnade kliimameetmete nendest 0 -390 0 -500 elurikkuse suurendamise ja avatud voor sõltuvad kavade koostamise toetuse kulud andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027"; 91  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/117062025006?leiaKehtiv Elurikkuse, metsanduse ja -14 068 -3 732 -10 787 -5 380 keskkonnakorralduse programm Kiirgusseadus § 81 lg 4, Rahvusvahelise Aatomienergia Organisatsiooni (IAEE) ja EL nõuded. Toetuse andmise leping sõlmitakse pärast 2027.a AS ALARA toetus, riigieelarve seaduse jõustumist. jahinduse Jahiseaduse § 10 lg 1, edendamine, 22.07.2013 sõlmitud erametsanduse haldusleping nr 4-1.1/13/151, toetus, Piirmääraga muudetud 05.07.2024 lepinguga -8 065 0 -7 411 0 keskkonnaprogramm vahendid nr 1-6/24/24. Toetuse andmise i toetused, leping sõlmitakse pärast 2027.a vääriselupaikade riigieelarve seaduse jõustumist. toetused, "Keskkonnatasude seaduse § 56 loomakahjud lg 1, metsaseaduse § 6 lg 3, § 10, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ ja 14. aprilli 2014. a määrus nr 10 92  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus „Erametsanduse toetuse andmise alused", keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122032019015, toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel; https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused; https://www.eramets.ee/toetus ed/)"; Looduskaitseseaduse § 18, § 61 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/111062024010 93  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus LIFE IP elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks metsa- ja põllumajandusmaastikes kavandatud toetused. Euroopa Komisjoniga LIFE programmi raames toetatud taotlusele sõlmitud otsetoetuse leping LIFE IP Tulud ja (Grant Agreement LIFE18 elupaikade ja liikide tuludest IPE/EE/000007 LIFE-IP seisundi -1 640 0 -1 000 0 sõltuvad ForEst&FarmLand) parandamiseks kulud Nõukogu määrus (EL, Euratom) metsa-ja põllumaa nr 1311/2013 määratleb prioriteedid, tingimused ja mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2014–2020; https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=17127a21-811f-4ba3- bb32-2ab476e75973 Piirmääraga Rahvusvaheliste Liikmemaksud -129 0 -128 0 vahendid organisatsioonide liikmemaks Kliimaministri käskkiri 18.07.2024 nr 1-2/24/301 CO₂ Muud tulud "Meetme "Ökosüsteemide kaitse ökosüsteemide ja tuludest ja taastamise toetamine: -1 230 -485 -361 -522 kaitse ja taastamise sõltuvad praktilised looduskaitsetööd (sh toetamine kulud taastamine) elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamiseks" vahendite eraldamine" 94  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=5c18f4b8-5555-4fea- b4d2-c280d84855f7 Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 "Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, Muud tulud toetuse taotlemise ja taotluse CO₂ ja tuludest -802 0 -822 0 menetlemise kord, taotluse metsastamise toetus sõltuvad hindamise alused ning toetuse kulud tagasinõudmise kord" (muudetud 6.06.2025); https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/124032026004 Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10 "Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, Muud tulud CO₂ erametsade toetuse taotlemise ja taotluse ja tuludest kliimakindla -1 410 0 -1 066 0 menetlemise kord, taotluse sõltuvad majandamise toetus hindamise alused ning toetuse kulud tagasinõudmise kord" (muudetud 6.06.2025); https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/121072026015 95  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping Keskkonnaprogram Piirmääraga 0 -21 0 -41 https://www.riigiteataja.ee/akt/ mi toetused vahendid 122032019015 toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused 12.12.2022 käskkiri nr 1- 2/22/429 , Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning Vahendatud 2022–2029 tegevuskava ja tulud ja eelarve kinnitamine elupaikade Elupaikade nendest 0 -2 116 0 -3 259 taastamiseks kliimamuutustega taastamine sõltuvad kohanemise valmisoleku kulud suurendamiseks https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=b5d00fa5-8306-415b- 92e6-fd26227e3b41 96  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 12.12.2022 käskkiri nr 1- 2/22/429 , Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja Välistoetust eelarve kinnitamine elupaikade Elupaikade e riiklik 0 0 0 -57 taastamiseks kliimamuutustega taastamine kaasfinants kohanemise valmisoleku eering suurendamiseks https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=b5d00fa5-8306-415b- 92e6-fd26227e3b41 21.03.2024 määrus nr 21 , Kliimamuutusega seotud Vahendatud tegevuste, linnade elurikkuse Rohestamiskavade tulud ja suurendamise ja kavade elluviimine sh nendest 0 -10 0 -100 koostamise toetuse andmise elurikkuse sõltuvad tingimused ja kord perioodil parendamine kulud 2021–2027, https://www.riigiteataja.ee/akt/ 117062025006?leiaKehtiv Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. Ida-Viru jaanuari 2020. a määrus nr 10 Piirmääraga maakonna 0 -1 100 0 -1 400 „Keskkonnaprogrammist toetuse vahendid programm andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping; 97  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122032019015, toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel); https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused/ida-viru-maakonna- programm Energeetika, maavarade ja -15 111 -36 989 -2 742 -27 832 välisõhu programm Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 Keskkonnaprogram „Keskkonnaprogrammist toetuse mi toetused, Piirmääraga -2 010 0 -2 431 0 andmise kord ja tingimused“, keskkonnaseire vahendid keskkonnaprogrammi elluviimise toetus haldusleping https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122032019015 98  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused) Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3, 19.03.2019 sõlmitud haldusleping nr 1-6/19/5, avaldatud, Riigi Teatajas RT I, 22.03.2019, nr 12 , mida muudeti 23.01.2023 halduslepinguga nr 1-6/23/4, avaldatud Riigi Teatajas RT I, 28.01.2023, nr 11. 2026.a riigieelarve seaduse jõustumisel sõlmitakse 2027.aastaks toetuse andmise leping. Piirmääraga Rahvusvaheliste Liikmemaksud -85 0 -85 0 vahendid organisatsioonide liikmemaksud Ministri käskkiri vormistatakse Muud tulud Rahvusvaheline pärast 2027. a riigieelarve ja tuludest kliimapoliitika-alane -121 0 -130 0 seaduse jõustumist, sõltuvad koostöö rahvusvahelise organisatsiooni kulud liikmemaks CO₂ Kliimaministri käskkiri Muud tulud pilootprojekt -215 -3 100 -96 -3 056 05.07.2024 nr 1-2/24/269; ja tuludest ELWIND https://adr.envir.ee/et/documen 99  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sõltuvad t.html?id=c83b70d8-06d5-4599- kulud 9592-420ef883ebe0 Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping Keskkonnaprogram Piirmääraga 0 -1 0 -14 https://www.riigiteataja.ee/akt/ mi toetused vahendid 122032019015, toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel) https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused Majandus- ja taristuministri 30.12.2022 määrus nr 109 "Toetuse andmise tingimused ja Muud tulud kord rohevesiniku Vesiniku ja tuludest kasutuselevõtuks terviktehnoloogiate 0 -800 0 -7 000 sõltuvad transpordisektoris ja kasutuselevõtmine kulud keemiatööstuse lähteaine tootmiseks" (muutmisel); https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025020 100  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Muud tulud Ministri käskkiri vormistatakse Tuuleenergia ja tuludest 0 0 0 -6 000 pärast 2027. a riigieelarve edendamise toetus sõltuvad seaduse jõustumist kulud Kliimaministri 14.08.2023 määrus nr 47 "Elamute liitumise Vahendatud kaugküttevõrkudega või tahkel tulud ja kütusel põhineva kütteseadme Elamute nendest 0 -1 278 0 -3 005 uuendamise toetuse andmise kohtküte sõltuvad tingimused ja kord perioodil kulud 2021–2027", https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/113052025003?leiaKehtiv 16.12.2022 käskkiri nr 1- 2/22/436 , Toetuse andmise Vahendatud tingimuste kehtestamine ning tulud ja 2022–2029 tegevuskava ja Õhuseire nendest 0 -2 807 0 -1 849 eelarve kinnitamine arendamine sõltuvad õhukvaliteedi parendamiseks; kulud https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=ec2a5c8c-34ab-4e74- 96d4-d9ddd511e192 16.12.2022 käskkiri nr 1- Välistoetust 2/22/436 , Toetuse andmise Õhuseire e riiklik tingimuste kehtestamine ning 0 -1 203 0 -792 arendamine kaasfinants 2022–2029 tegevuskava ja eering eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks; 101  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=ec2a5c8c-34ab-4e74- 96d4-d9ddd511e192 Kliimaministri 17. augusti 2023. a Vahendatud määrus nr 46 tulud ja „Kaugküttesüsteemide Kaugküttesüsteemid nendest 0 -4 000 0 -4 866 investeeringute toetuse andmise e ja katelseadmete sõltuvad tingimused ja kord“; renoveerimine kulud https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/111062025008 Energeetika- ja Vahendatud keskkonnaministri määrus nr 3, Biometaani tulud ja 16.01.2026 "Avalike biometaani kasutuselevõtu nendest 0 0 0 -1 250 sisestuspunktide toetuse soodustamine sõltuvad andmise tingimused ja kord"; kulud https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/120012026017 Elukeskkonna ja ringmajanduse -3 530 -129 377 -2 125 -131 626 programm Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 Keskkonnaprogram Piirmääraga „Keskkonnaprogrammist toetuse -316 0 -637 0 mi toetused vahendid andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping https://www.riigiteataja.ee/akt/ 102  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 122032019015, toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel) https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused LIFE integreeritud projektist "Hoonete rekonstrueerimisalase suutlikkuse suurendamine Eesti kliimaeesmärkide saavutamiseks" kavandatud LIFE integreeritud toetused. Euroopa Komisjoniga projektist "Hoonete LIFE programmi raames toetatud rekonstrueerimisalas Tulud ja taotlusele sõlmitud otsetoetuse e suutlikkuse tuludest leping (Grant Agreement LIFE20 suurendamine Eesti -1 328 0 -1 169 0 sõltuvad IPC/EE/000010 LIFE IP BUILDEST) kliimaeesmärkide kulud https://adr.envir.ee/et/documen saavutamiseks" t.html?id=515bac88-5066-44e8- kavandatud be42-e1ea92158b97 toetused Nõukogu määrus (EL, Euratom) 2020/2093 määratleb prioriteedid, tingimused ja mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027 Piirmääraga Rahvusvaheliste Liikmemaks -3 0 -3 0 vahendid organisatsioonide liikmemaksud 103  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Haldusleping sõlmitakse pärast 2027.a riigieelarve seaduse Energiasäästu Piirmääraga jõustumist, toetusi antakse saavutamise alase -60 0 -170 0 vahendid avatud taotlusvoorude alusel teadlikkuse tõstmine (info kättesaadav sihtasutuse kodulehel: https://eis.ee/) Haldusleping sõlmitakse pärast Kodutoetus 2027.a riigieelarve seaduse lasterikaste perede Piirmääraga jõustumist, toetusi antakse -231 -3 100 -144 0 eluasemetingimuste vahendid avatud taotlusvoorude alusel parandamiseks (info kättesaadav sihtasutuse kodulehel: https://eis.ee/) Taristuministri määrus nr Vahendatud 59,17.09.2024 "Ida-Virumaa Korterelamute tulud ja korterelamute energiatõhususe rekonstrueerimise nendest 0 -3 000 0 -1 592 toetuse tingimused" toetamine sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/et/a kulud kt/117122025008?leiaKehtiv Piirmääraga Rahvusvaheliste Liikmemaksud -2 0 -2 0 vahendid organisatsioonide liikmemaks Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 Keskkonnaprogram Piirmääraga „Keskkonnaprogrammist toetuse 0 -3 0 -13 mi toetused vahendid andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping https://www.riigiteataja.ee/akt/ 104  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 122032019015, toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel) https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused 06.09.2023 käskkiri nr 1- 2/23/374, Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks; https://adr.envir.ee/et/documen Vahendatud t.html?id=d524f87d-392f-4e6a- Ringmajanduspõhist tulud ja aa4c-5bbf11e02fd0 e tootmis- ja nendest 0 -318 0 -1 616 04.09.2023. a käskkiri nr 1- tarbimismudelite sõltuvad 2/23/361 „Toetuse andmise kasutuselevõtt kulud tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ 1- 2/23/361 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja 105  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 06.09.2023 käskkiri nr 1- 2/23/374, Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine maavarade kaevandamise ja töötlemise pärandmõjude likvideerimiseks; https://adr.envir.ee/et/documen Välistoetust Ringmajanduspõhist t.html?id=d524f87d-392f-4e6a- e riiklik e tootmis- ja 0 -56 0 -285 aa4c-5bbf11e02fd0 kaasfinants tarbimismudelite 04.09.2023. a käskkiri nr 1- eering kasutuselevõtt 2/23/361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alaste teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks“ 1- 2/23/361 Toetuse andmise 106  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks 25.11.2024 määrus nr 77, Vahendatud Ringmajanduse tootmis- ja Ringmajanduspõhist tulud ja tarbimismudelite toetuse e tootmis- ja nendest 0 0 0 -176 andmise tingimused ja kord tarbimismudelite sõltuvad perioodil 2021–2027 avatud voor kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 127082025009 Määrused: 11.10.2023 nr 61, Ettevõtete ressursiauditite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027; Vahendatud Tööstuse ja https://www.riigiteataja.ee/akt/ tulud ja teenindussektori 112102023020?leiaKehtiv=; nendest 0 -3 161 0 -8 000 energia- ja 21.03.2024 nr 24 , Ettevõtete sõltuvad ressursitõhusus ressursitõhususe investeeringute kulud toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 https://www.riigiteataja.ee/akt/ 126032024014?leiaKehtiv= 107  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Taristuministri 30.09.2025 nr 61 „Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu materjaliringluse edendamise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“: Ettevõtete energia- ja ressursitõhususe suurendamise ning ohutu materjaliringluse edendamise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 25.02.2025 määrus nr 14, Jäätmetekke ja pakendamise Jäätmete ja Vahendatud vältimise ja vähendamise ning pakendamise tulud ja korduskasutuse edendamiseks vähendamine, nendest 0 -50 0 -60 toetuse andmise tingimused ja taaskasutuse sõltuvad kord perioodil 2021–2027, edendamine kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 127022025001?leiaKehtiv Taristuministri 20.05.2025 Vahendatud Jäätmete liigiti määrus nr 28, Jäätmete liigiti tulud ja kogumise kogumise infrastruktuuri nendest 0 0 0 -3 000 infrastruktuuri toetamiseks toetuse andmise sõltuvad toetamine tingimused ja kord perioodil kulud 2021–2027, 108  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 123052025001 22.11.2024 määrus nr 75, Vahendatud Jäätmete ringlussevõtu Ringlussevõtu tulud ja võimekuse suurendamiseks võimekuse tõstmise nendest 0 -2 600 0 -4 200 toetuse andmise tingimused ja avatud voor sõltuvad kord perioodil 2021–2027, kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 126112024005 Kliimaministri 02.11.2023 Vahendatud käskkiri nr 446 (reg nr 1- tulud ja Pärandmõjude 2/23/446), nendest 0 -689 0 -314 likvideerimine https://adr.envir.ee/et/documen sõltuvad t.html?id=2086ebf7-ec7d-41cb- kulud 84c3-14ad1827087c Kliimaministri 02.11.2023 Välistoetust käskkiri nr 446 (reg nr 1- Pärandmõjude e riiklik 2/23/446), 0 -201 0 -91 likvideerimine kaasfinants https://adr.envir.ee/et/documen eering t.html?id=2086ebf7-ec7d-41cb- 84c3-14ad1827087c Haldusleping sõlmitakse pärast Lasterikaste 2027.a riigieelarve seaduse perede Piirmääraga jõustumist, toetusi antakse 0 -1 448 0 -2 280 elamistingimuste vahendid avatud taotlusvoorude alusel parandamine (info kättesaadav sihtasutuse kodulehel: https://eis.ee/) 109  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus -ja taristuministri Vahendatud määrus nr 13, 25.08.2025 Korterelamute tulud ja "Korterelamute energiatõhususe etapipõhine nendest 0 -104 000 0 -110 000 toetuse tingimused" rekonstrueerimine sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/et/a kulud kt/120012026002 Transpordi ja -67 391 -681 274 -54 491 -516 914 liikuvuse programm Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035, AS Tallinna Lennujaam julgestuse ja päästekulude katmine Toetus Tallinna Piirmääraga riigieelarvest -9 562 0 -9 060 0 Lennujaam AS vahendid https://www.valitsus.ee/sites/de fault/files/documents/2021- 11/Transpordi%20ja%20liikuvus e%20arengukava%202021%E2% 80%932035.pdf Elektroonilise kaubaveoteabe Tulud ja Elektroonilise projekt eFTI4EU; tuludest kaubaveoteabe 0 0 -245 0 https://adr.envir.ee/et/documen sõltuvad projekt eFTI4EU t.html?id=bff94fb7-b6ab-454c- kulud b181-3afa3ee84147 Tulud ja Euroopa Ühendamise Rail Baltic 1435 tuludest Rahastust (CEF) ja CO₂ mm raudtee 0 -39 738 -106 -35 777 sõltuvad vahenditest Rail Baltica raudtee arendamine Eestis kulud arendamiseks kavandatud 110  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Muud tulud Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 ja tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee 0 -9 321 -25 -8 392 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Tulud ja Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee -101 -19 122 -80 -10 065 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Muud tulud Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 ja tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee -24 -4 485 -19 -2 361 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Tulud ja Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee -659 -44 409 -528 -16 602 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga 111  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Euroopa Ühendamise Muud tulud Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 ja tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee -127 -8 596 -93 -2 930 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Tulud ja Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee -998 -68 004 -1 022 -47 439 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Muud tulud Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 ja tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee -262 -17 001 -322 -11 860 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Tulud ja Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee 0 0 -62 0 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Tulud ja Moderniseerimisfondist KOV säästev tuludest kavandatud toetus -12 100 0 -639 0 transport sõltuvad elektribusside soetamiseks, EL kulud moderniseerimisprogramm 112  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Piirmääraga Rahvusvaheliste Liikmemaksud -1 693 0 -1 089 0 vahendid organisatsioonide liikmemaks Eesti Raudtee tulude-kulude vahe, raudteeseaduse § 73 lõikes 5 sätestab riigi kohustuse tagada tavapärastes EVR tulude- Piirmääraga äritingimustes avalikku raudteed -38 200 0 -39 200 0 kulude tasakaal vahendid majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulude ja kulude tasakaal https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/119022026002 Raudtee reisijateveo rahvusvahelise avaliku Toetus Tartu- Piirmääraga teenindamise leping nr 1/25/242 Riia -2 000 0 -2 000 0 vahendid https://adr.envir.ee/et/documen rongiühenduseks t.html?id=fbb8bed6-e068-45ad- b2d7-efda86a7da55 Koostöökokkulepe Rail Baltica arendamiseks nr 1-6/25/8, 13.02.2025. Pärast 2027. a Kestlik Muud tulud riigieelarve seaduse vastu ühistransport: Rail ja tuludest 0 -96 213 0 -146 834 võtmist vormistatakse ministri Balticu rajamise sõltuvad käskkiri toetamine kulud https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=6ed4a4c4-67a0-46cf- a151-954d4bae0d98 113  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Taristuministri 13.01.2025 kärskkiri nr 1-2/25/17 "Kliimaministri 21. mai 2024 a. käskkirja nr. 1-2/24/231 Ühistranspordi Muud tulud „Meetme „Ühistranspordi ligipääsetavuse ja tuludest 0 -656 0 -2 425 ligipääsetavuse parendamine“ parendamise sõltuvad vahendite eraldamine“ toetamine kulud muutmine" https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=28ffb5e6-c59a-4857- 9301-cf55d34fab9e Eesti Vabariigi ja AS Eesti Raudtee vahel 28.12.2015. a Kestlik Muud tulud sõlmitud „Finantseerimisleping“ raudteetransport: ja tuludest muutmise leping nr 4-1/24/36-2, 0 -4 402 0 -13 086 raudteevõrgustiku sõltuvad 30.05.2024 elektrifitseerimine kulud https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=df4bf887-a5f4-4fb9- 8764-35ac08ed9d7e Koostöökokkulepe Rail Baltica arendamiseks nr 1-6/25/8, 13.02.2025. Pärast 2027. a Muud tulud Kestlik riigieelarve seaduse vastu ja tuludest raudteetransport: 0 -9 500 0 -22 500 võtmist vormistatakse ministri sõltuvad Rail Balticu depoo käskkiri kulud https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=6ed4a4c4-67a0-46cf- a151-954d4bae0d98 114  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Raskeveokite alternatiivkütuste laadimistaristu rajamise toetus Eesti põhivõrgu maanteedel, mis Muud tulud tuleb 2030. aastaks viia Alternatiivkütuste ja tuludest vastavusse EL-i ohutus- ja taristu arendamine: 0 0 0 -1 000 sõltuvad taristunõuetega. Toetuse raskeveokite kulud tingimused on muutmisel. Pärast laadimistaristu 2027.a riigieelarve seaduse vastuvõtmist vormistatakse ministri käskkiri Kliimaministeeriumi ja AS Tallinna Lennujaam vahel Muud tulud Alternatiivkütuste sõlmitud toetuse andmise leping ja tuludest taristu arendamine: 0 -7 000 0 -4 162 1-6/24/42, 14.11.2024 sõltuvad lennujaama https://adr.envir.ee/et/documen kulud investeeringud t.html?id=3bbf53b8-115f-48dc- b125-1982db2f20d7 Taristuministri määrus nr 46, Muud tulud 31.07.2025 "Elektriauto Vähese heitega ja tuludest laadimispunktide rajamise sõidukite 0 -500 0 -381 sõltuvad toetamise tingimused ja kord" kasutuselevõtt kulud https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/114072026021 Muud tulud Rail Balticu Ministri käskkiri ja leping ja tuludest veerem ja veeremiga 0 -1 000 0 -250 vormistatakse pärast 2027. a sõltuvad seotud varustus riigieelarve seaduse jõustumist kulud 115  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Euroopa Ühendamise Muud tulud Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 ja tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee 0 -13 929 0 -10 127 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Tulud ja Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee 0 -55 717 0 -40 506 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Muud tulud Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 ja tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee 0 -2 779 0 -5 452 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Euroopa Ühendamise Tulud ja Rahastust (CEF) ja CO₂ Rail Baltic 1435 tuludest vahenditest Rail Baltica raudtee mm raudtee 0 -5 602 0 -11 069 sõltuvad arendamiseks kavandatud arendamine Eestis kulud toetused. Rahastusleping on juurdepääsupiiranguga Toetusleping sõlmitakse pärast Rail Baltica Piirmääraga 0 0 0 -26 640 2027 riigieelarve seaduse arendus vahendid jõustumist 116  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021– Vahendatud 2027"+ investeeringute kava Raudteede tulud ja Majandus- ja taristuministri 15. rekonstrueerimine ja nendest 0 -75 411 0 -34 243 septembri 2022. a käskkiri nr elektrifitseerimine sõltuvad 201 „Perioodi 2021–2027 kulud Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025017?leiaKehtiv Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021– Välistoetust Raudteede 2027"+ investeeringute kava e riiklik rekonstrueerimine ja 0 -13 308 0 -6 043 Majandus- ja taristuministri 15. kaasfinants elektrifitseerimine septembri 2022. a käskkiri nr eering 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ 117  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025017?leiaKehtiv Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021– Vahendatud 2027"+ investeeringute kava tulud ja REARM teede ja Kliimaministri 2. oktoobribri nendest 0 -30 287 0 -34 884 raudteede projektid 2023. a käskkiri nr 1-2/23/393 sõltuvad "Perioodi 2021–2027 Rail Baltic kulud Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025017?leiaKehtiv Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri Välistoetust arendamiseks toetuse andmise REARM teede ja e riiklik 0 -973 0 -3 374 tingimused perioodil 2021– raudteede projektid kaasfinants 2027"+ investeeringute kava eering Kliimaministri 2. oktoobribri 2023. a käskkiri nr 1-2/23/393 "Perioodi 2021–2027 Rail Baltic 118  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Estonia Osaühingu infrastruktuuri arendamise investeeringute kava" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025017?leiaKehtiv Kliimaministri määrus nr 2, 05.02.2024 "Toetuse andmise ja Vahendatud Jalgrattateede kasutamise tingimused Tallinna, tulud ja põhivõrkude Tartu ja Pärnu linnapiirkonna nendest 0 -1 500 0 -114 ehitamine ja jalgrattateede investeeringuteks sõltuvad parkimisplatsid perioodil 2021–2027" kulud https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/122082023001?leiaKehtiv Kliimaministri 17. augusti 2023. a määrus nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Vahendatud Jalgrattateed, Tallinna, Tartu ja Pärnu linna tulud ja mitmeliigilised säästva liikuvuskeskkonna nendest 0 -12 330 0 -8 400 ühistranspordisõlme edendamiseks perioodil 2021– sõltuvad d 2027"+ investeeringute kava kulud Tallinnale, Tartule, Pärnule https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025018?leiaKehtiv Vahendatud Kliimaministri 17. augusti 2023. a tulud ja määrus nr 43 „Toetuse andmise Trammiliikluse nendest 0 -7 000 0 -10 000 ja kasutamise tingimused arendamine Tallinnas sõltuvad Tallinna, Tartu ja Pärnu linna kulud säästva liikuvuskeskkonna 119  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus edendamiseks perioodil 2021– 2027"+ investeeringute kava Tallinnale (rida käib trammiliikluse investeeringuet kohta puhtalt) https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025018?leiaKehtiv Mere ja vee -10 285 -18 128 -7 416 -30 111 programm Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping https://www.riigiteataja.ee/akt/ Keskkonnaprogram 122032019015 mi toetused, Piirmääraga -6 582 0 -4 072 0 Toetuste andmine toimub keskkonnaseire vahendid avatud taotlusvooru alusel toetus (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused); Keskkonnaseire seadus § 3 lg 3, 19.03.2019 sõlmitud haldusleping nr 1- 6/19/5, avaldatud, Riigi Teatajas RT I, 22.03.2019, nr 12 , mida 120  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus muudeti 23.01.2023 halduslepinguga nr 1-6/23/4, avaldatud Riigi Teatajas RT I, 28.01.2023, nr 11. 2026.a riigieelarve seaduse jõustumisel sõlmitakse 2027.aastaks toetuse andmise leping. Viru alamvesikonna Viru integreeritud veeprojekt LIFE IP alamvesikonna Piirmääraga CleanEST; -78 0 -70 0 integreeritud vahendid https://adr.envir.ee/et/documen veeprojekt t.html?id=c919d8c0-e92e-4f45- b956-a344110dd0c3 Viru alamvesikonna Viru Tulud ja integreeritud veeprojekt LIFE IP alamvesikonna tuludest CleanEST; -368 0 -232 0 integreeritud sõltuvad https://adr.envir.ee/et/documen veeprojekt kulud t.html?id=c919d8c0-e92e-4f45- b956-a344110dd0c3 121  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus LIFE SIP WetEST "Enabling collaborative effort for systemic change in Estonian River Basin Management". Projekti number 101147477 — LIFE23-IPE-EE- LIFE SIP WET-EST. Lääne-Eesti LIFE SIP WetEST Tulud ja vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti tuludest meetmete rakendamine ja IV -1 604 0 -1 369 0 veemajanduskava sõltuvad perioodi (2028 - 2033) projekt kulud veemajanduskava meetmete ettevalmistamine veekogumite hea seisundi tagamiseks. Partnerite kulude katmine. https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=86d0193e-b2e5-4c0e- 8099-91f70b02031b LIFE SIP WetEST "Enabling collaborative effort for systemic change in Estonian River Basin Management". Projekti number LIFE SIP WetEST Muud tulud 101147477 — LIFE23-IPE-EE- Lääne-Eesti ja tuludest LIFE SIP WET-EST. Lääne-Eesti -653 0 -1 324 0 veemajanduskava sõltuvad vesikonna veemajanduskava projekt kulud meetmete rakendamine ja IV perioodi (2028 - 2033) veemajanduskava meetmete ettevalmistamine veekogumite hea seisundi tagamiseks. 122  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Partnerite kulude katmine. https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=86d0193e-b2e5-4c0e- 8099-91f70b02031b Norra finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Vahendatud Majanduspiirkonnas ning tulud ja tugevdatakse Norra ja Süsinikneutraalne nendest -340 0 0 -1 530 abisaajariikide kahepoolseid meretransport sõltuvad suhteid rahaliste toetustega. kulud Planeeritud eesmärk - süsinikneutraalne meretransport. https://eeagrants.org/en/fmo/n ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 123  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Norra finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning Välistoetust tugevdatakse Norra ja e riiklik Süsinikneutraalne -60 0 0 -270 abisaajariikide kahepoolseid kaasfinants meretransport suhteid rahaliste toetustega. eering Planeeritud eesmärk - süsinikneutraalne meretransport. https://eeagrants.org/en/fmo/n ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 Piirmääraga Rahvusvaheliste Liikmemaksud -350 0 -349 0 vahendid organisatsioonide liikmemaks Taristuministri määrus nr 72, 25.11.2024 "Reoveepuhastuse Muud tulud Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks ja tuludest energiatõhususe -100 0 0 -2 697 toetuse andmise tingimused ja sõltuvad parandamise kord" kulud rakendamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/119032026004 124  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping Keskkonnaprogram Piirmääraga 0 -17 0 -52 https://www.riigiteataja.ee/akt/ mi toetused vahendid 122032019015 Toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused Leping AS-iga Saarte Liinid nr 4- Saarte Muud tulud 1/24/100 (10.10.2024) ühenduse ja tuludest 0 -2 778 0 -3 060 https://adr.envir.ee/et/documen elektrilaevade sõltuvad t.html?id=31bc2e06-87b5-43c4- kaldataristu kulud 8de3-f8b0860d65c7 Taristuministri määrus nr 20, 23.04.2025 "Toetuse andmise Muud tulud Laevaehitusettevõtet tingimused ja kord laevade ja tuludest e toetus: laevade 0 0 0 -5 000 ümberehitamiseks sõltuvad ümberehitus keskkonnasõbralikumaks" kulud taastuvenergiale https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/124042025007 125  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Muud tulud Ministri käskkiri kinnitatakse ja tuludest Multifunktsionaalse 0 0 0 -950 pärast 2027.a riigieelarve sõltuvad laeva seireseadmed seaduse jõustumist kulud Keskkonnatasude seaduse § 56 lg 1, keskkonnaministri 31. jaanuari 2020. a määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“, keskkonnaprogrammi elluviimise haldusleping Reoveepuhastus Piirmääraga 0 -1 760 0 -1 800 https://www.riigiteataja.ee/akt/ ja joogiveevarustus vahendid 122032019015 Toetuste andmine toimub avatud taotlusvooru alusel (taotlusvoorude avamise info avaldatakse KIK kodulehel https://www.kik.ee/et/toetatava d-tegevused 31.08.2023 määrus nr 53, Kombineeritud Vahendatud sademeveesüsteemide, tulud ja Kombineeritud sealhulgas lahkvoolsete nendest 0 -4 000 0 -5 000 sadeveesüsteemid sademeveesüsteemide sõltuvad rajamiseks toetuse andmise kulud tingimused ja kord perioodil 2021–2027 126  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 127062025014?leiaKehtiv 02.02.2023 käskkiri nr 1- 2/23/50, Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning Vahendatud Mitteheas 2022–2029 tegevuskava ja tulud ja seisundis eelarve kinnitamine mitteheas nendest 0 -990 0 -2 280 veekogumite seisundis veekogumite sõltuvad tervendamine tervendamiseks kulud https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=a7b70a6b-5a72-4987- af80-b0102c22b5a1 02.02.2023 käskkiri nr 1- 2/23/50, Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning Mitteheas Välistoetust 2022–2029 tegevuskava ja seisundis e riiklik eelarve kinnitamine mitteheas 0 -175 0 -402 veekogumite kaasfinants seisundis veekogumite tervendamine eering tervendamiseks https://adr.envir.ee/et/documen t.html?id=a7b70a6b-5a72-4987- af80-b0102c22b5a1 Vahendatud Kliimaministri 06.03.2024 tulud ja määrus nr 13 "Üleujutusohu Üleujutusriskide nendest 0 0 0 -500 ennetamiseks ja leevendamiseks maandamine sõltuvad toetuse andmise tingimused ja kulud kord perioodil 2021–2027" 127  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112032024001?leiaKehtiv Kliimaministri 14.11.2023 Vahendatud käskkiri nr 473 (reg nr 1- tulud ja 2/23/473) Jääkreostusobjektide nendest 0 -934 0 -867 https://adr.envir.ee/et/documen ohutustamine sõltuvad t.html?id=2bba683c-528d-49e2- kulud 80a3-09811639ac91 Kliimaministri 14.11.2023 Välistoetust käskkiri nr 473 (reg nr 1- e riiklik 2/23/473) Jääkreostusobjektide 0 -400 0 -324 kaasfinants https://adr.envir.ee/et/documen ohutustamine eering t.html?id=2bba683c-528d-49e2- 80a3-09811639ac91 Vahendatud Kliimaministri 5.01.2024 käskkiri Kurtna järvede tulud ja nr 5 ( reg nr 1-2/24/5) veerežiimi nendest 0 -420 0 -402 https://adr.envir.ee/et/documen taastamine sõltuvad t.html?id=e54fb22d-34b7-41de- kulud b526-50048c626c97 Kliimaministri 5.01.2024 käskkiri Välistoetust Kurtna järvede nr 5 ( reg nr 1-2/24/5) e riiklik veerežiimi 0 -180 0 -172 https://adr.envir.ee/et/documen kaasfinants taastamine t.html?id=e54fb22d-34b7-41de- eering b526-50048c626c97 Vahendatud Perioodi 2021-2027 Aktsiaseltsi Sadamate tulud ja 0 -6 475 0 -4 804 Saarte Liinid infrastruktuuri akvatooriumi kaitse nendest arendamise investeeringute kava 128  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sõltuvad https://adr.rik.ee/mkm/dokume kulud nt/13931821 Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021– 2027" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/127062025017?leiaKehtiv Kultuuriministeerium -258 392 -23 988 -260 169 -13 322 i valitsemisala -15 782 0 -16 714 0 Lõimumisprogramm Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Integratsiooni Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta Sihtasutuse -3 675 0 -3 753 0 vahendid riigieelarve seaduse tegevustoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 24 Rahvusvähemuste "Rahvusvähemuste Piirmääraga katusorganisatsiooni -560 0 -560 0 katusorganisatsioonide vahendid de toetus toetamise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 131122022014?leiaKehtiv 129  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri määrus 19.02.2019 nr 6 Rahvusvähemuste "Rahvusvähemuste Piirmääraga kultuuriühingute -95 0 -95 0 kultuuriseltside toetamise vahendid toetus tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 120022019010?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 26.03.2019 nr 10 "Lõimumist Lõimumist edendavate kultuuri- ja edendavate kultuuri- Piirmääraga -100 0 -146 0 sporditegevuste toetamise ja sporditegevuste vahendid tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 129032019008?leiaKehtiv Vähemusrahvuse Vähemusrahvuste Piirmääraga kultuuriautonoomia seadus kultuuriautonoomia -77 0 -77 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ toetus 109012025034?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 31.12.2018 nr 23 Tagasipöördumistoe Piirmääraga "Tagasipöördumistoetuse -65 0 -65 0 tus vahendid maksmise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 104012019023?leiaKehtiv Kultuuriministri valitsemisala Rahvuskaaslaste Piirmääraga 2027. aasta eelarve käskkiri nõustamisteenuse -115 0 -115 0 vahendid (kinnitatakse peale 2027. aasta pakkumise ja eesti riigieelarve seaduse 130  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus keele laagrite toetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse etnilistele eestlastele seadus: § 49 lg 1 p 9. Määrus väljatöötamisel Kultuuriministri määrus 24.08.2026 nr 13 "Kultuuriministeeriumi Toetus kultuurilise poliitikavaldkondades riigisisese Piirmääraga mitmekesisuse -227 0 -67 0 projektipõhise toetuse vahendid projektidele otsustuskorras andmise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/125082026004 Šveitsi-Eesti koostööprogramm (juhtimiskulude alt antav toetus Berni Rakendusteaduste ülikoolile. (välisvahendid) Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Tulud ja Liidus majanduslike ja tuludest sotsiaalsete erinevuste Integratsiooniteenus -130 0 -100 0 vähendamiseks Euroopa Liidu sõltuvad ed valitud liikmesriikidele mõeldud kulud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkulepe: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 207122022001 Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse 131  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus kasutamise tingimused ja kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103082024001 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ Šveitsi partneri nimetamine: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/15988141 Partnerlusleping Berni Ülikooliga: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/16105250 INSA tegevused Šveitsi-Eesti koostööprogrammi alt (välisvahendid). Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus Vahendatud majanduslike ja sotsiaalsete tulud ja erinevuste vähendamiseks Integratsiooniteenus nendest -1 853 0 -2 343 0 Euroopa Liidu valitud ed sõltuvad liikmesriikidele mõeldud Šveitsi kulud teise toetuse rakendamise raamkokkulepe: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 207122022001 Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse 132  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus kasutamise tingimused ja kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103082024001 Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme leping https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/15498994 INSA tegevused Šveitsi-Eesti koostööprogrammi alt (välisvahendid). Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Välistoetust Euroopa Liidu valitud e riiklik liikmesriikidele mõeldud Šveitsi Integratsiooniteenus -327 0 -413 0 kaasfinants teise toetuse rakendamise ed eering raamkokkulepe: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 207122022001 Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103082024001 133  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme leping https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/15498994 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi komponent „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu Šveitsi-Eesti valitud liikmesriikidele mõeldud koostööprogrammi Tulud ja Šveitsi teise toetuse komponent tuludest -245 0 -338 0 rakendamise raamkokkulepe: „Kultuuriline ja sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ keeleline kulud 207122022001 lõimumine“ Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103082024001 Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. 134  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus mail 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme leping https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/15498994 Partnerlusleping: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/17064932 AMIF.1.02.26-0012 Rände-ja varjupaigapakti erimeede: Kohanemisprogrammi pakkumine ja andmekogu Tulud ja arendamine rahvusvahelise Kohanemisprogram tuludest kaitse taotlejate toetamiseks. 0 0 -625 0 mi pakkumine ja sõltuvad Toetusleping: andmekogu kulud https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/18449827 Partnerlusleping: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/18535316 SF 2021-2027.4.7.54 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning Vahendatud kodanikuõpe (välisvahendid) Eesti keele õpet tulud ja Kultuuriministri käskkiri: toetavad tegevused nendest -921 0 -975 0 https://adr.rik.ee/kum/dokumen ning kodanikuõpe sõltuvad t/13870611 kulud Kultuuriministri käskkiri: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14102149 135  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus SF 2021-2027.4.7.54 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe (välisvahendid) Välistoetust Eesti keele õpet Kultuuriministri käskkiri: e riiklik toetavad tegevused -395 0 -418 0 https://adr.rik.ee/kum/dokumen kaasfinants ning kodanikuõpe t/13870611 eering Kultuuriministri käskkiri: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14102149 SF 2021-2027.4.7.51 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine Vahendatud (välisvahendid) tulud ja Kohanemisprogram Kultuuriministri käskkiri: nendest -2 717 0 -2 497 0 mi „Settle in https://adr.rik.ee/kum/dokumen sõltuvad Estonia“ pakkumine t/13870611 kulud Kultuuriministri käskkiri: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14102149 SF 2021-2027.4.7.51 Kohanemisprogrammi „Settle in Välistoetust Estonia“ pakkumine Kohanemisprogram e riiklik -1 165 0 -1 070 0 (välisvahendid) mi „Settle in kaasfinants Kultuuriministri käskkiri: Estonia“ pakkumine eering https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/13870611 136  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri käskkiri: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14102149 SF 2021-2027.4.7.56 Kohalike omavalitsuste toetamine Vahendatud Lõimumise, sh lõimumise, sealhulgas tulud ja kohanemise kohanemise teenuste nendest -973 0 -914 0 toetamine kohalikul pakkumisel (välisvahendid) sõltuvad tasandil Kultuuriministri käskkiri: kulud https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/13746493 SF 2021-2027.4.7.56 Kohalike omavalitsuste toetamine Lõimumise, sh Välistoetust lõimumise, sealhulgas kohanemise e riiklik kohanemise teenuste -417 0 -392 0 toetamine kohalikul kaasfinants pakkumisel (välisvahendid) tasandil eering Kultuuriministri käskkiri: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/13746493 SF 2021-2027.4.7.53 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning Vahendatud Eri taustaga tagasipöördujate tööturul tulud ja inimeste tööturu konkurentsivõimet toetavad nendest -705 0 -603 0 konkurentsivõime tegevused (välisvahendid) sõltuvad toetamine Kultuuriministri käskkiri: kulud https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/13870611 137  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri käskkiri: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14102149 SF 2021-2027.4.7.53 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad Eri taustaga Välistoetust tegevused (välisvahendid) inimeste tööturu e riiklik -302 0 -258 0 Kultuuriministri käskkiri: konkurentsivõime kaasfinants https://adr.rik.ee/kum/dokumen toetamine eering t/13870611 Kultuuriministri käskkiri: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14102149 SF 2021-2027.4.7.57 Kogukondade vaheliste Tulud ja Kogukondade kontaktide edendamine tuludest vaheliste kontaktide -427 0 -393 0 (välisvahendid) sõltuvad edendamine Kultuuriministri käskkiri: kulud https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/16395248 SF 2021-2027 4.7.52 Andmevahetuslahenduse Tulud ja edasiarendus ja rakendamine Andmevahetuslahen tuludest 0 0 -497 0 (välisvahendid) duse edasiarendus ja sõltuvad Kultuuriministri käskkiri: rakendamine kulud https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/13870611 138  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Partnerlusleping: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/15420313 Partnerlusleping: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/18314265 Kultuuriprogramm -198 444 -21 817 -198 360 -11 440 Kultuuriministri määrus Arhitektuuri ja 12.11.2018 nr 2 "Arhitektuuri ja disaini Piirmääraga disaini arendusprojektide -122 0 -119 0 arendusprojektide vahendid toetamise tingimused ja kord". toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 109012024008?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus Arhitektuuri "Loomingu valdkonna valdkonna Piirmääraga -172 0 -170 0 partnerorganisatsioonide partnerorganisatsioo vahendid toetamise tingimused ja kord" nide toetus on välja töötamisel Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Sihtasutus Eesti Filmi Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta Instituut -1 466 0 -1 307 0 vahendid riigieelarve seaduse tegevustoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus Edasiantavad Piirmääraga 31.12.2018 nr 25 "Filmikunsti toetused -7 513 0 -7 513 0 vahendid arendamise, tootmise ja filmikultuuri levitamise toetamise tingimused 139  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus arendamiseks (Eesti ja kord". Filmi Instituut SA) https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112102024006?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus Edasiantav toetus A- 31.12.2018 nr 25 "Filmikunsti klassi filmifestivali ja arendamise, tootmise ja alafestivalide Piirmääraga -1 344 0 -1 274 0 levitamise toetamise tingimused korraldamiseks vahendid ja kord". (Eesti Filmi Instituut https://www.riigiteataja.ee/akt/ SA) 112102024006?leiaKehtiv Väliskapitalil Eestis Kultuuriministri määrus toodetavate filmide 16.04.2019 nr 14 "Film Estonia toetusmehhanismi Piirmääraga -9 020 0 -5 200 0 toetuskava" Film Estonia kulude vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ toetus (Eesti Filmi 123042019001 Instituut SA) Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Väärtfilmi kinode ja Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta Tallinnfilm OÜ kino -491 0 -344 0 vahendid riigieelarve seaduse Artis tegevustoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Sihtasutus Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta Kultuurileht -3 668 0 -3 738 0 vahendid riigieelarve seaduse tegevustoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. 140  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri määrus Kirjanduse "Loomingu valdkonna valdkonna Piirmääraga -863 0 -863 0 partnerorganisatsioonide partnerorganisatsioo vahendid toetamise tingimused ja kord" nide tegevustoetus on välja töötamisel Autoriõiguse seadus; VV määrus 11.02.2005 nr 29 "Rahvaraamatukogudest teose laenutamise eest autorile makstava tasu jaotamise määrad, tasu arvutamise ja väljamaksmise alused ning kord"; VV määrus 13.07 nr 159 "Teose reprograafilise Autorihüvitusfond reprodutseerimise tasu Piirmääraga SA - Laenutus- ja -1 650 0 -1 650 0 ilukirjanduse ning teadus- ja vahendid reprograafiahüvitis õppekirjanduse autorite ja kirjastajate vahel jaotamise määrad ning tasu maksmise kord". https://www.riigiteataja.ee/akt/ 114032025022?leiaKehtiv; https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/129012025004?leiaKehtiv; https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111122012005?leiaKehtiv Sihtasutus Piirmääraga Kultuuriministri valitsemisala -722 -4 900 -734 0 Kunstihoone vahendid 2027. aasta eelarve käskkiri 141  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus tegevustoetus, (kinnitatakse peale 2027. aasta investeeringutoetus riigieelarve seaduse vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus Kunstivaldkonna "Loomingu valdkonna Piirmääraga partnerorganisatsioo -1 443 0 -1 443 0 partnerorganisatsioonide vahendid nide toetus toetamise tingimused ja kord" on välja töötamisel Kultuuriministri määrus 12.11.2018 nr 3 Muusikakollektiivide "Muusikakollektiivide ja ja Piirmääraga -1 098 0 -1 072 0 kontserdikorraldajate toetamise kontserdikorraldajad vahendid tingimused ja kord" e toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113112018006?leiaKehtiv Kultuuriministri valitsemisala Riigi asutatud 2027. aasta eelarve käskkiri sihtasutustena Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta tegutsevate -11 040 -100 -11 555 0 vahendid riigieelarve seaduse kontserdiasutuste vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse toetus seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus Muusika valdkonna "Loomingu valdkonna Piirmääraga partnerorganisatsioo -1 252 0 -1 222 0 partnerorganisatsioonide vahendid nide toetus toetamise tingimused ja kord" on välja töötamisel 142  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri määrus Heliloomingu 12.11.2018 nr 5 "Heliloomingu ja tellimine ja Piirmääraga muusikaalaste väljaannete -204 0 -194 0 muusikaalaste vahendid toetamise tingimused ja kord" väljaannete toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113112018008?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus Munitsipaalarendusa 14.10.2022 nr 17 "Riigieelarvest sutuste, etendusasutuste toetamise sihtasutusena tingimused ja kord", tegutsevate Piirmääraga -4 140 0 -3 900 0 Etendusasutuse seadus. munitsipaalarendusa vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ sutuste ja 118102022006?leiaKehtiv, eraetendusasutuste https://www.riigiteataja.ee/akt/ tegevustoetus 106082022007?leiaKehtiv Kultuuriministri valitsemisala Riigi asutatud 2027. aasta eelarve käskkiri sihtasutustena Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta tegutsevate -25 074 -305 -25 727 0 vahendid riigieelarve seaduse etendusasutuste vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse toetus seadus: § 49 lg 1 p 9. Rahvusooperi seadus Rahvusooper Estonia Piirmääraga -11 499 0 -11 815 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ tegevustoetus vahendid 106082022008 Kultuuriministri valitsemisala Sakala Teatrimaja SA Piirmääraga 2027. aasta eelarve käskkiri -247 0 -251 0 tegevustoetus vahendid (kinnitatakse peale 2027. aasta riigieelarve seaduse 143  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus Etenduskunstide "Loomingu valdkonna valdkonna Piirmääraga -188 0 -187 0 partnerorganisatsioonide partnerorganisatsioo vahendid toetamise tingimused ja kord" nide toetus on välja töötamisel Eesti Eesti Rahvusringhäälingu seadus Rahvusringhääling Piirmääraga -41 479 -1 871 -42 886 -1 871 https://www.riigiteataja.ee/et/a tegevus- ja vahendid kt/111072026107?leiaKehtiv investeeringutoetus Kultuuriministri määrus 08.12.2022 nr 20 "Eesti sõltumatu erameedia poolt Ühist inforuumi venekeelset inforuumi kujundava Piirmääraga tasakaalustava ja ühist inforuumi -1 000 0 -1 000 0 ajakirjandusliku sisu vahendid kujundava ajakirjandusliku sisu loomise toetus loomise ja edastamise toetamise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 116112024003?leiaKehtiv Muuseumiseadus. Kultuuriministri määrus 11.09.2023 nr 11 "Riigieelarvest Riigi sihtasutuse Piirmääraga -31 325 -347 -31 660 0 muuseumide tegevustoetuse muuseumide toetus vahendid taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord" 144  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113092023001?leiaKehtiv Muuseumiseadus. Kultuuriministri määrus Riigile kuuluvat 11.09.2023 nr 11 "Riigieelarvest muuseumikogu muuseumide tegevustoetuse kasutavate Piirmääraga -347 0 -339 0 taotlemise, taotleja hindamise ja muuseumide, mida vahendid toetuse määramise tingimused ei ole asutanud riik, ja kord" tegevustoetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113092023001?leiaKehtiv Muuseumiseadus. Kultuuriministri määrus Taotlusvoor 25.05.2020 nr 13 Piirmääraga Muuseumide -277 -460 -244 -450 "Muuseumiprojektide toetamise vahendid kiirendi tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 126052020012?leiaKehtiv Muuseumiseadus. Kultuuriministri määrus Avalik-õigusliku isiku 11.09.2023 nr 11 "Riigieelarvest muuseumide, muuseumide tegevustoetuse munitsipaalmuuseu Piirmääraga -883 0 -883 0 taotlemise, taotleja hindamise ja mide ja vahendid toetuse määramise tingimused eramuuseumide ja kord" tegevustoetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113092023001?leiaKehtiv 145  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Muuseumiseadus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025021?leiaKehtiv Halduslepingute Kultuuriministri valitsemisala Piirmääraga tasude toetus -147 0 -147 0 2027. aasta eelarve käskkiri vahendid (Muinsuskaitseamet) (kinnitatakse peale 2027. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus 09.05.2019 nr 22 "Mälestise ja Toetus muinsuskaitsealal asuva ehitise Piirmääraga kinnismälestiste 0 -4 576 0 -4 477 säilitamise toetamise tingimused vahendid omanikele ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 114052019002?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus Toetus muuseumi-, 31.12.2018 nr 21 muinsuskaitse- ja "Muinsuskaitse, muuseumide ja raamatukogupoliitik Piirmääraga raamatukogude valdkonna a kujundamise ning -350 0 -350 0 vahendid partnerorganisatsioonide rakendamise toetamise tingimused ja kord" strateegilistele https://www.riigiteataja.ee/akt/ partneritele 104012019021 Eesti Eesti Rahvusraamatukogu Rahvusraamatukogu Piirmääraga seadus -10 618 -9 104 -11 477 -4 334 tegevustoetus, vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ investeeringutoetus 129062022015 146  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Rahvaraamatukogu seadus Rahvaraamatukogud Piirmääraga -1 602 0 -828 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ e tegevustoetus vahendid 113032019127?leiaKehtiv Rahvaraamatukogud Rahvaraamatukogu seadus Piirmääraga e teavikute -1 874 0 -1 773 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid soetamise toetus 113032019127?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 21.02.2023 nr 1 "Rahvaraamatukogudele Raamatukogude riigieelarvest finantseeritavate Piirmääraga arendusprojektide -450 0 -450 0 rahvaraamatukogude vahendid toetus arendusprojektide toetamise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 121102023002?leiaKehtiv Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Eesti Laulu- ja Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta Tantsupeo SA -960 0 -551 0 vahendid riigieelarve seaduse tegevustoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus 11.05.2021 nr 16 "Laulu- ja Laulu- ja tantsupeo Piirmääraga tantsupeoliikumises osalevate -920 0 -647 0 kollektiivide toetus vahendid kollektiivide toetamise määrus" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112052021013?leiaKehtiv 147  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri määrus 12.01.2021 nr 1 "Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate Laulu- ja tantsupeo Piirmääraga kollektiivide juhendajate kollektiivijuhtide -2 547 0 -3 135 0 vahendid tööjõukulu toetuse määramise palgatoetus tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 115012021011?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 13.02.2019 nr 5 "Rahvakultuuri Rahvakultuuri valdkonna valdkonna Piirmääraga -686 0 -685 0 partnerorganisatsioonide partnerorganisatsioo vahendid toetamise tingimused ja kord" nide toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 115022019005?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 16 "Setomaa Setomaa Piirmääraga pärimuskultuuri toetamise pärimuskultuuri -174 0 -169 0 vahendid tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122122018038?leiaKehtiv Etendusasutuse seadus. Kultuuriministri määrus Piirkondliku Piirmääraga "Riigieelarvest etendusasutuste etendustegevuse -148 0 -100 0 vahendid toetamise tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/118102022006?leiaKehtiv 148  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri määrus 03.12.2018 nr 9 Mulgimaa Piirmääraga "Mulgimaa pärimuskultuuri pärimuskultuuri -113 0 -110 0 vahendid toetamise tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 109012024018?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 17 "Kihnu Kihnu Kultuuriruumi Piirmääraga kultuuriruumi toetamise -106 0 -104 0 toetus vahendid tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122122018039?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 18 "Vana- Vana Võromaa Piirmääraga Võromaa pärimuskultuuri pärimuskultuuri -101 0 -99 0 vahendid toetamise tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122122018040?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 12 "Saarte Saarte Piirmääraga pärimuskultuuri toetamise pärimuskultuuri -77 0 -75 0 vahendid tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122122018034?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus Virumaa Piirmääraga 19.12.2018 nr 14 "Virumaa pärimuskultuuri -68 0 -66 0 vahendid pärimuskultuuri toetamise toetus tingimused ja kord" 149  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122122018036?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 19.12.2018 nr 13 "Peipsiveere Peipsiveere Piirmääraga pärimuskultuuri toetamise pärimuskultuuri -47 0 -46 0 vahendid tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122122018035?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 23.11.2018 nr 8 "Eesti kultuuri rahvusvahelistumise ja Eesti kultuur Piirmääraga -846 0 -506 0 tutvustamise toetamise maailmas toetus vahendid tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 127112018016?leiaKehtiv Leping, kultuuriministri Balti kultuurifondis valitsemisala 2027. aasta eelarve ja Soome-Eesti Piirmääraga käskkiri (kinnitatakse peale 2027. -115 0 -100 0 kultuurifondis vahendid aasta riigieelarve seaduse osalemise toetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus EL 16.10.2024 nr 13 "Euroopa Liidu kultuuriprogrammis programmi „Loov Euroopa” osalevate Eesti Piirmääraga -150 0 -150 0 kultuuri alaprogrammi projektide vahendid projektides osalevate Eesti kaasrahastamise kultuuriinstitutsioonide toetus toetamise tingimused ja kord" 150  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 118102024013 Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Riikidevaheliste (kinnitatakse peale 2027. aasta Piirmääraga kultuurikoostöölepin -100 0 -100 0 riigieelarve seaduse vahendid gute täitmise toetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Määrus väljatöötamisel Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Loov Eesti MTÜ (kinnitatakse peale 2027. aasta tegevustoetus - Eesti Piirmääraga -36 0 -36 0 riigieelarve seaduse kultuuri vahendid vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse kontaktpunkt seadus: § 49 lg 1 p 9. Määrus väljatöötamisel Kultuuriministri määrus 13.06.2024 nr 14 "Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise Teadus- ja tingimused ja kord" Piirmääraga arendustegevuse -2 455 0 -2 500 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid toetus 115062024005 Kultuuriministri määrus 24.08.2026 nr 13 "Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades riigisisese 151  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus projektipõhise toetuse otsustuskorras andmise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/115062024005 Kultuuriministri määrus 24.08.2026 nr 13 "Kultuuriministeeriumi Valitsemisala info- ja poliitikavaldkondades riigisisese kommunikatsioonite Piirmääraga -297 0 -262 0 projektipõhise toetuse hnoloogia teenused vahendid otsustuskorras andmise ja toetus tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/125082026004 Kultuuriministri määrus 19.03.2019 nr 9 Rahvusvaheliste "Rahvusvaheliste kultuuri- ja kultuuri- ja Piirmääraga -4 000 0 -4 000 0 spordisündmuste toetamise spordisündmuste vahendid tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/122102025002 Kultuuriministri valitsemisala Rahvusvaheliste 2027. aasta eelarve käskkiri organisatsioonide Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta -561 0 -559 0 liikmemaksude vahendid riigieelarve seaduse toetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. 152  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri määrus 24.08.2026 nr 13 "Kultuuriministeeriumi Kultuuriprojektide ja poliitikavaldkondades riigisisese Piirmääraga institutsioonide -1 612 0 -1 625 0 projektipõhise toetuse vahendid toetus otsustuskorras andmise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/125082026004 Kultuuriministri määrus 24.08.2026 nr 13 "Kultuuriministeeriumi Valitsemisala poliitikavaldkondades riigisisese Piirmääraga asutuste -1 174 -154 -2 324 -154 projektipõhise toetuse vahendid remondifondi toetus otsustuskorras andmise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/125082026004 Loovisikute ja Loovisikute ja loomeliitude loomeliitude Arvestusliku seadus -2 501 0 -2 712 0 seaduse d vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ rakendamise toetus 104032022007?leiaKehtiv 153  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Loov Euroopa programmi 2025 - 2027 toetus (välisvahendid). Toetusleping "Euroopa Komisjoni grant Loov Euroopa programmi infopunktidele 2025.-2027 aastal". Project EK grant Loov Tulud ja 101197173 EEDESK Euroopa programmi tuludest -58 0 -58 0 https://adr.rik.ee/kum/dokumen infopunktidele 2025- sõltuvad t/16877577 (The Creative 2027 kulud Europe Desks Estonia 2025- 2027). Koostööleping MTÜ-ga Loov Eesti: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/13580557 Norra ja EMP finantsmehhanismi rakendamine aastatel 2021- 2028, mille vahendusel Norra aitab kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse Tulud ja Kultuuriväärtuste vähendamisele Euroopa tuludest kaitse ja säilitamise 0 0 -426 -154 Majanduspiirkonnas ning sõltuvad eeldefineeritud tugevdatakse Norra ja kulud projekt abisaajariikide kahepoolseid suhteid rahaliste toetustega. RTK: https://www.rtk.ee/toetused-ja- taotlemine/toetusfondid-ja- 154  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus programmid/euroopa- majanduspiirkonna-ja-norra- toetused#periood-2021-2028 EEAgrants: https://eeagrants.org/en/fmo/n ews/programme-areas-and- funds-for-eea-and-norway- grants-2021-2028 JustDigi (MKMi) SF digipöörde Tulud ja meede (välisvahendid) Kultuuriministeeriu tuludest Majandus ja -1 345 0 -3 080 0 mi digipöörde sõltuvad infotehnoloogiaministri käskkiri meetme tegevused kulud https://adr.rik.ee/mkm/dokume nt/14601782 SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.21 Kultuuri- ja Ambitsioonikate loomesektoris tegutsevate Vahendatud VKEde ambitsioonikate VKEde tulud ja arenguplaanide arenguplaanide toetamine ja nendest -1 000 0 -900 0 toetamine ja kasvupotentsiaaliga VKEde sõltuvad ekspordivõimekuse ekspordivõimekuse kasvatamine kulud kasvatamine (määrus - avatud taotlusvoor) (välisvahendid). Kultuuriministri määrus: 155  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14166624 SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.22 Kultuuri- ja loomesektori arengut toetavate Kultuuri- ja Vahendatud tugiteenuste (inkubatsiooni-, loomesektori tulud ja kiirendi- ja arendusteenused) arengut toetavate nendest -600 0 -400 0 pakkumine (määrus - avatud tugiteenuste sõltuvad taotlusvoor) (välisvahendid). pakkumine kulud Kultuuriministri määrus: https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14166624 SF 2021-2027 loomemajandus 21.1.3.24 Loomemajandusalase Vahendatud Loomemajandusalas teadlikkuse kasvatamine ning tulud ja e teadlikkuse teadmiste ja oskuste nendest -350 0 -356 0 kasvatamine ning arendamine (välisvahendid). sõltuvad teadmiste ja oskuste Kultuuriministri käskkiri: kulud arendamine https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14825841 SF 2021-2027 loomemajandus Välistoetust 21.1.3.24 Loomemajandusalase Loomemajandusalas e riiklik -159 0 -162 0 teadlikkuse kasvatamine ning e teadlikkuse kaasfinants teadmiste ja oskuste kasvatamine ning eering arendamine (välisvahendid). 156  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus teadmiste ja oskuste Kultuuriministri käskkiri: arendamine https://adr.rik.ee/kum/dokumen t/14825841 Spordiprogramm -44 166 -2 171 -45 095 -1 882 Kultuuriministri valitsemisala Tehvandi 2027. aasta eelarve käskkiri Spordikeskus SA Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta -1 538 -1 737 -1 605 -1 738 tegevus- ja vahendid riigieelarve seaduse investeeringutoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri valitsemisala Jõulumäe 2027. aasta eelarve käskkiri Tervisespordi Keskus Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta -669 -434 -686 -144 SA tegevus- ja vahendid riigieelarve seaduse investeeringutoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve käskkiri Spordikoolituse ja - Piirmääraga (kinnitatakse peale 2027. aasta Teabe SA -659 0 -678 0 vahendid riigieelarve seaduse tegevustoetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. 157  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kultuuriministri määrus 26.11.2014 nr 9 "Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale Toetus treenerite Piirmääraga ja treenerile, ning toetuse tööjõukulude -12 762 0 -12 762 0 vahendid suuruse, jaotamise, katmiseks tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord"; https://www.riigiteataja.ee/akt/ 125102024005?leiaKehtiv; Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 110072025004?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi Saavutusspordi toetamiseks eraldatud valdkonna Piirmääraga vahenditest sporditoetuste -2 135 0 -2 176 0 partnerorganisatsioo vahendid taotlemise ja andmise kord ning nide toetus sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv 158  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste Ausa spordi taotlemise ja andmise kord ning valdkonna Piirmääraga -501 0 -741 0 sportlasele ja tema treenerile partnerorganisatsioo vahendid preemia määramise kord" nide toetus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi Liikumisharrastuse toetamiseks eraldatud valdkonna Piirmääraga vahenditest sporditoetuste -1 268 0 -1 242 0 partnerorganisatsioo vahendid taotlemise ja andmise kord ning nide toetus sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv 159  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Leping. Kultuuriministri valitsemisala 2027. aasta eelarve Audentes AS riikliku Piirmääraga käskkiri (kinnitatakse peale 2027. koolitustellimuse -2 790 0 -2 790 0 vahendid aasta riigieelarve seaduse läbiviimise toetus vastuvõtmist) Vabariigi Valitsuse seadus: § 49 lg 1 p 9. Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste Spordialaliitude taotlemise ja andmise kord ning toetus - Eesti Piirmääraga -4 273 0 -4 456 0 sportlasele ja tema treenerile Olümpiakomitee vahendid preemia määramise kord" MTÜ https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus Team Estonia toetus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest - Eesti Piirmääraga Kultuuriministeeriumile spordi -9 302 0 -7 847 0 Olümpiakomitee vahendid toetamiseks eraldatud MTÜ vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning 160  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi Tiitlivõistlustel toetamiseks eraldatud osalenud sportlaste vahenditest sporditoetuste ja nende treenerite taotlemise ja andmise kord ning Piirmääraga tunnustamise toetus -167 0 -270 0 sportlasele ja tema treenerile vahendid - Eesti preemia määramise kord" Olümpiakomitee https://www.riigiteataja.ee/et/a MTÜ kt/112112025004?leiaKehtiv Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi Spordi suurvõistluste Piirmääraga -5 230 0 -5 000 0 toetamiseks eraldatud toetus vahendid vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile 161  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus preemia määramise kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest sporditoetuste Rahvusvaheliste taotlemise ja andmise kord ning Piirmääraga võistluste Eestis -1 057 0 -946 0 sportlasele ja tema treenerile vahendid korraldamise toetus preemia määramise kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi Maakonna Piirmääraga -1 107 0 -3 082 0 toetamiseks eraldatud spordiliidu toetus vahendid vahenditest sporditoetuste taotlemise ja andmise kord ning sportlasele ja tema treenerile 162  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus preemia määramise kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 08.11.2022 nr 19 "Regionaalsete Regionaalsete tervisespordikeskuste tervisespordikeskust Piirmääraga edasiarendamise toetamise -576 0 -500 0 e väljaarendamise vahendid tingimused ja kord perioodil toetus 2023–2026" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 109112022021?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 30.09.2025 nr 6 "Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud Liikumisharrastuse Piirmääraga vahenditest sporditoetuste edendamise reformi -7 0 -15 0 vahendid taotlemise ja andmise kord ning elluviimise toetus sportlasele ja tema treenerile preemia määramise kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112112025004?leiaKehtiv 163  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Spordiseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 1013701?leiaKehtiv Kultuuriministri määrus 24.08.2026 nr 13 "Kultuuriministeeriumi poliitikavaldkondades riigisisese Spordiprojektide ja Piirmääraga -126 0 -299 0 projektipõhise toetuse remondifondi toetus vahendid otsustuskorras andmise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/125082026004 Majandus- ja Kommunikatsioonimi -842 619 -102 502 -848 053 -39 081 nisteeriumi valitsemisala Tööturuprogramm -636 453 -1 800 -638 835 0 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 a. käskkiri nr 135 "Toetuse andmise tingimused Tulud ja valdkondlike digipöörete Valdkondlik tuludest -1 393 0 -225 0 toetamiseks" digipööre sõltuvad https://pilv.rtk.ee/s/AXLgKngJgrZ kulud DGzt?path=%2F1.2.1%20Toetus e%20andmise%20tingimused%2 0valdkondlike%20digip%C3%B6 %C3%B6rete%20toetamiseks%2 164  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus C%20KK%20135%2C%2025.08.2 023 Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 a. Vahendatud määrus nr 90 Tööhõive tulud ja "Tööhõiveprogramm 2024– programm (TVR II nendest -119 0 -119 0 2029" teenused) sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 103102023021?leiaKehtiv Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 a. Välistoetust määrus nr 90 Tööhõive e riiklik "Tööhõiveprogramm 2024– programm (TVR II -51 0 -51 0 kaasfinants 2029" teenused) eering https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103102023021?leiaKehtiv Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 a. määrus nr 48 Vahendatud "Tööalase konkurentsivõime tulud ja Tööturuteenuste toetamine" nendest -2 373 0 -3 215 0 avatud https://www.riigiteataja.ee/akt/ sõltuvad taotlusvoorud 121072023002?leiaKehtiv kulud Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 a. määrus nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024– 165  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 2029" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103102023021?leiaKehtiv Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 a. määrus nr 48 "Tööalase konkurentsivõime toetamine" Välistoetust https://www.riigiteataja.ee/akt/ Tööturuteenuste e riiklik -1 017 0 -1 378 0 121072023002?leiaKehtiv avatud kaasfinants Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 a. taotlusvoorud eering määrus nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024– 2029" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 103102023021?leiaKehtiv Majandus- ja tööstusministri 30.04.2026 käskkiri nr 34 Tulud ja "Noorte, kes ei õpi ega tööta, ja NEET noorte tuludest tervise tõttu tööturul -278 0 -2 050 0 tööturul toetamine sõltuvad haavatavamas olukorras olevate kulud inimeste tööturul toetamine" https://adr.rik.ee/mkm/dokume nt/18613184 166  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Tervise- ja tööministri 20.03.2023 a. käskkiri nr 47 "Ida- Virumaa noorte töövaatlusprogramm" Majandus- ja tööstusministri 30.06.2025 a. käskkiri nr 75 "Ida- Virumaal elavate eesti keelest erineva Vahendatud emakeelega naiste tööturule Kõrge tööhõive tulud ja kaasamise programm" saavutamine ja nendest -4 495 0 -4 998 0 https://pilv.rtk.ee/s/MMQGcjfAD hoidmine sõltuvad dLQYG9?path=%2F4.2.3_%20Ida kulud - Virumaal%20elavate%20eesti%2 0keelest%20erineva%20emakeel ega%20naiste%20t%C3%B6%C3 %B6turule%20kaasamise%20pro gramm%2C%20KK%2075%2C%2 030.06.2025%2F0_esialgne%20K K%2075%2C%2030.06.2025 167  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Tervise- ja tööministri 20.03.2023 a. käskkiri nr 47 "Ida- Virumaa noorte töövaatlusprogramm" Majandus- ja tööstusministri 30.06.2025 a. käskkiri nr 75 "Ida- Virumaal elavate eesti keelest erineva Välistoetust emakeelega naiste tööturule Kõrge tööhõive e riiklik kaasamise programm" saavutamine ja -1 927 0 -2 142 0 kaasfinants https://pilv.rtk.ee/s/MMQGcjfAD hoidmine eering dLQYG9?path=%2F4.2.3_%20Ida - Virumaal%20elavate%20eesti%2 0keelest%20erineva%20emakeel ega%20naiste%20t%C3%B6%C3 %B6turule%20kaasamise%20pro gramm%2C%20KK%2075%2C%2 030.06.2025%2F0_esialgne%20K K%2075%2C%2030.06.2025 Majandus- ja infotehnoloogiaministri Töölt-tööle Vahendatud 07.09.2023 a. käskkiri nr 138 liikumise, tulud ja "Põlevkivisektori töötajate tööle ümberõppe nendest -826 0 -718 0 asumise ja oskuste arendamise toetamine sõltuvad toetamine" põlevkivisektoris kulud https://pilv.rtk.ee/s/tY9FK7mjEK 7EM5m 168  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus- ja infotehnoloogiaministri Töölt-tööle Välistoetust 07.09.2023 a. käskkiri nr 138 liikumise, e riiklik "Põlevkivisektori töötajate tööle ümberõppe -354 0 -308 0 kaasfinants asumise ja oskuste arendamise toetamine eering toetamine" põlevkivisektoris https://pilv.rtk.ee/s/tY9FK7mjEK 7EM5m Rahvusvaheline Tööjõu Piirmääraga Organisatsioon, Ülemaailmne Liikmemaksud -184 0 -184 0 vahendid Tööinspektsioonide Assotsiatsioon Erijuhtudel Sotsiaalmaksuseadus makstav Arvestusliku -31 442 0 -24 951 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ sotsiaalmaks töötute d vahendid 103062025014 eest Tööturumeetmete seadus Töötutoetus Arvestusliku -17 941 0 -2 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ Töötukassale d vahendid 112062025016 Erijuhtudel makstav Sotsiaalmaksuseadus Arvestusliku sotsiaalmaks -46 801 0 -49 667 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ d vahendid töövõimetuspension 103062025014 äri eest Töövõimetoetuse seadus Töövõimetoetus Arvestusliku -526 208 0 -548 829 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a Töötukassale d vahendid kt/103062026032 169  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus- ja tööstusministri 27.03.2025 määrus nr 6 Soolise võrdsuse ja "Võrdsete võimaluste ja soolise võrdse kohtlemise -1 440 0 -1 087 0 võrdsuse edendamise toetus" programm https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/101042025010?leiaKehtiv Majandus- ja tööstusministri Võrdsete 27.03.2025 määrus nr 6 võimaluste ja soolise Piirmääraga "Võrdsete võimaluste ja soolise -436 0 -436 0 võrdsuse vahendid võrdsuse edendamise toetus" edendamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/101042025010?leiaKehtiv Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 a. käskkiri nr 135 "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete Tulud ja toetamiseks" Valdkondlik tuludest -557 0 -90 0 https://pilv.rtk.ee/s/AXLgKngJgrZ digipööre sõltuvad DGzt?path=%2F1.2.1%20Toetus kulud e%20andmise%20tingimused%2 0valdkondlike%20digip%C3%B6 %C3%B6rete%20toetamiseks%2 C%20KK%20135%2C%2025.08.2 023 Vahendatud Majandus- ja tööstusministri Soolise tulud ja -312 0 -392 0 17.11.2025 määrus nr 32 segregatsiooni nendest "Soolise segregatsiooni 170  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus vähendamine sõltuvad vähendamine hariduses ja hariduses ja tööturul kulud tööturul" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/119112025013 Majandus- ja tööstusministri 17.11.2025 määrus nr 32 Soolise Välistoetust "Soolise segregatsiooni segregatsiooni e riiklik -134 0 -168 0 vähendamine hariduses ja vähendamine kaasfinants tööturul" hariduses ja tööturul eering https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/119112025013 Piirmääraga Euroopa võrdõiguslikkuse Liikmemaksud -2 0 -2 0 vahendid organite võrgustik EQUINET Teadmussiirde -115 175 -10 869 -130 627 0 programm Majandus- ja infotehnoloogia Sihtotstarbeli ministri 26.06.2024 määrus nr ne toetus SA-le Eesti 20 "Teadus- ja arendustegevuse Teadusagentuur Piirmääraga sihttoetuse eraldamise ning -1 042 0 -1 020 0 teadus- ja vahendid tagasinõudmise tingimused ja arendustegevuse kord" taotlusvooruks https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/124072026007 Sihtotstarbeli Mõõteseaduse § 18 lg 1 ja § 19 ne toetus AS-ile lg 1 ning läbiviidud riigihange Piirmääraga Metrosert -977 0 -1 007 0 „Metroloogia keskasutuse ja vahendid metroloogia riigietaloni labori ülesannete keskasutuse ning volitamine" (viitenumber 171  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus riigietalonide 283602) säilitamis- ja https://www.riigiteataja.ee/et/a arendusteenuse kt/102012025028 ülesannete täitmiseks Sihtotstarbeli 24.05.2024 sõlmitud leping nr 8- ne toetus AS-ile Piirmääraga 1/136-1 Metrosert -280 0 -285 0 vahendid https://adr.rik.ee/mkm/dokume kvanttehnoloogiate nt/15529657 instituudi tegevuseks Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 21.05.2020 käskkiri nr 101 Sihtotstarbeli "Konkurss Euroopa Liidu ne toetus Tallinna Piirmääraga digitaalse innovatsiooni keskuse Tehnikaülikoolile -1 190 0 -1 100 0 vahendid võrgustikus Eesti riigi soovitusel uurimis- ja osaleva konsortsiumi arendustegevuseks väljaselgitamiseks" https://adr.rik.ee/mkm/dokume nt/12274402 Sihtotstarbeli ne toetus SA-le 19.03.2025 sõlmitud leping nr 8- Tallinna Teaduspark Piirmääraga 1/97 -242 0 -182 0 Tehnopol vahendid https://adr.rik.ee/mkm/dokume tehisintellekti nt/17617447 arenguprogrammiks 172  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Sihtotstarbeli ne toetus SA-le 24.08.2022 sõlmitud leping nr 8- Tallinna Teaduspark Piirmääraga 1/463 -450 0 -450 0 Tehnopol NATO vahendid https://adr.rik.ee/mkm/dokume DIANA nt/12951521 kiirendiprogrammiks Sihtotstarbeli Ettevõtluse toetamise ja laenude ne toetus SA-le riikliku tagamise seadus § 2 lg 3 Tallinna Teaduspark Piirmääraga -1 042 0 -1 658 0 ja § 4 lg 1 Tehnopol vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a süvatehnoloogia kt/130062023009 arenguprogrammiks Sihtotstarbeli Ettevõtluse toetamise ja laenude ne toetus SA-le Tartu riikliku tagamise seadus § 2 lg 3 Piirmääraga Teaduspark -1 330 0 -1 971 0 ja § 4 lg 1 vahendid süvatehnoloogia https://www.riigiteataja.ee/et/a arenguprogrammiks kt/130062023009 Eesti liitumisleping ESA-ga Toetus (koostatud 04.02.2015) ja ESA Euroopa Kosmose konventsioon, liitumisleping Piirmääraga Agentuurile (ESA) -4 000 0 -4 000 0 paikneb eelmises vahendid valikprogrammides dokumendihaldussüsteemis, osalemiseks seetõttu ei ole võimalik linki panna Toetus Ettevõtlus- ja ettevõtjate innovats Piirmääraga infotehnoloogiaministri -1 422 0 -2 017 0 alaseks vahendid 27.07.2018 määrus nr 46 rahvusvaheliseks "Toetus ettevõtjate toote-, 173  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus koostööks teenuse- ja protsessiarenduse (Eurostars) alaseks rahvusvaheliseks koostööks" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/123112021005 EIS ettevõtete Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 Piirmääraga arendusvõimekuse ja -2 288 0 -2 288 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a vahendid efektiivsuse kt/119122025003 suurendamine Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 Piirmääraga EIS halduskulud -1 000 0 -1 000 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a vahendid kt/119122025003 Vabariigi Valitsuse 18.09.2025 Sihtotstarbeli määruse nr 76 „Asutuse teadus- ne toetus ja arendustegevuse toetuse äriühinguna Piirmääraga eraldamise ning toetuse -6 060 0 -6 060 0 tegutsevatele vahendid tagasinõudmise tingimused ja eraõiguslikele TA kord“ asutustele https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/123092025004 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Ettevõtja 21.03.2022 määrus nr 23 Piirmääraga rakendusuuringute -29 875 0 -45 199 0 "Ettevõtja rakendusuuringute vahendid toetamine määrus" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/128062024016 174  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ettevõtlus- ja Üleeuroopalist infotehnoloogiaministri Muud tulud huvi pakkuva 21.03.2022 määrus nr 23 ja tuludest projekti teadus- ja -20 438 0 -17 505 0 "Ettevõtja rakendusuuringute sõltuvad arendustegevuse määrus" kulud toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/128062024016 Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 EIS TA skeemide Piirmääraga -1 548 0 -1 980 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a rakenduskulud vahendid kt/119122025003 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Üliõpilaste 17.11.2022. a määrus nr 92 inseneri valdkonna Piirmääraga "Üliõpilaste inseneri valdkonna -1 305 0 -965 0 arendusprojektide vahendid arendusprojektidele toetuse toetamine andmise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 127062025005 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22.08.2023. a määrus nr 54 Süvatehnoloogia Piirmääraga "Süvatehnoloogia iduettevõtja iduettevõtja -241 0 -241 0 vahendid äriarendusprojektide toetuse äriarendusprojektide andmise tingimused ja kord" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113092024005 175  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 1.06.2022. a määrus nr 46 "Ettevõtjate teadus- ja Ettevõtluskiirendi Piirmääraga arendustegevuse ning -3 450 0 -2 938 0 kvaliteedimärgise vahendid innovatsioonialase toetus rahvusvahelise koostöö toetamine" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 113072024002 Majandus- ja infotehnoloogiaministri Ettevõtja 16.02.2024. a määrus nr 7 teadus- ja Piirmääraga -6 920 0 -5 790 0 "Ettevõtja teadus- ja arendustöötaja vahendid arendustöötaja toetus" toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 115012025004 Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 EIS Kiibi Piirmääraga -301 0 -301 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a kompetentsikeskus vahendid kt/119122025003 Majandus- ja tööstusministri 22.06.2026 määrus nr 20 Tehisaru Piirmääraga „Tehisaru kasutuselevõtmise kasutuselevõtmise -483 0 -965 0 vahendid toetus" toetus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/126062026024 Äriarenduse Piirmääraga -482 0 -1 930 0 Õigusakt on välja töötamisel toetus vahendid 176  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Õigusakt on välja töötamisel, Vahendatud lisainfo https://fin.ee/riigi- tulud ja rahandus-ja- Rohetehnoloogiate nendest -413 0 -816 0 maksud/valistoetused/toetusfon arendamise toetus sõltuvad did-ja-programmid#euroopa- kulud majanduspiir Õigusakt on välja töötamisel, Välistoetust lisainfo https://fin.ee/riigi- e riiklik rahandus-ja- Rohetehnoloogiate 0 0 -144 0 kaasfinants maksud/valistoetused/toetusfon arendamise toetus eering did-ja-programmid#euroopa- majanduspiir Õigusakt on välja töötamisel, Vahendatud lisainfo https://fin.ee/riigi- EMP ja Norra tulud ja rahandus-ja- toetused - nendest -115 0 -173 0 maksud/valistoetused/toetusfon juhtimiskulud sõltuvad did-ja-programmid#euroopa- kulud majanduspiir Õigusakt on välja töötamisel, Välistoetust lisainfo https://fin.ee/riigi- EMP ja Norra e riiklik rahandus-ja- toetused - -20 0 -30 0 kaasfinants maksud/valistoetused/toetusfon juhtimiskulud eering did-ja-programmid#euroopa- majanduspiir Programmi Õigusakt on välja töötamisel, Vahendatud tasandi kahepoolsed lisainfo https://fin.ee/riigi- tulud ja -13 0 -16 0 suhted (EMP ja rahandus-ja- nendest Norra toetused) maksud/valistoetused/toetusfon 177  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sõltuvad did-ja-programmid#euroopa- kulud majanduspiir Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 a. käskkiri nr 135 "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete Tulud ja toetamiseks" Valdkondlik tuludest -1 114 0 -180 0 https://pilv.rtk.ee/s/AXLgKngJgrZ digipööre sõltuvad DGzt?path=%2F1.2.1%20Toetus kulud e%20andmise%20tingimused%2 0valdkondlike%20digip%C3%B6 %C3%B6rete%20toetamiseks%2 C%20KK%20135%2C%2025.08.2 023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 "Toetuse andmise tingimused Vahendatud ettevõtlus- ja Ettevõtete TAI- tulud ja innovatsiooniteadlikkuse mahukuse nendest -3 191 0 -1 171 0 kasvatamiseks" suurendamine sõltuvad https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g kulud m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% 178  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 "Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse Välistoetust kasvatamiseks" Ettevõtete TAI- e riiklik https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g mahukuse -1 546 0 -1 899 0 kaasfinants m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett suurendamine eering ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 Vahendatud Majandus- ja tulud ja infotehnoloogiaministri Rakendusuuringute nendest -751 0 -939 0 30.05.2023 a. käskkiri nr 98 ja eksperiment. sõltuvad "Rakendusuuringute ja Programm kulud eksperimentaalarenduse 179  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus programmi toetamine" https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g m5EQG?path=%2F1.1.12%20Rak endusuuringute%20ja%20eksper imentaalarenduse%20programm Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30.05.2023 a. käskkiri nr 98 Välistoetust "Rakendusuuringute ja Rakendusuuringute e riiklik eksperimentaalarenduse -354 0 -442 0 ja eksperiment. kaasfinants programmi toetamine" Programm eering https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g m5EQG?path=%2F1.1.12%20Rak endusuuringute%20ja%20eksper imentaalarenduse%20programm Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 06.03.2023 a. määrus nr 14 "Ettevõtja tootearenduse Vahendatud toetuse andmise tingimused ja tulud ja kord" Ettevõtte nendest -5 680 0 -5 576 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ arenguprogramm sõltuvad 108032023014?leiaKehtiv kulud Majandus- ja infotehnoloogiaministe 28.11.2023 a. määrus nr 63 "Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise 180  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 101122023002?leiaKehtiv Majandus- ja infotehnoloogiaministri 31.01.2024 a. määrus nr 5 "Ettevõtte arenguprogrammi toetus" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 106022024014?leiaKehtiv Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Vahendatud 10.02.2023 a. määrus nr 8 tulud ja "Perioodi 2021–2027 Innovatsiooni- ja nendest -945 0 -1 361 0 innovatsiooni- ja arendusosaku arendusosaku toetus sõltuvad toetuse andmise tingimused ja kulud kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 115022023009?leiaKehtiv Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. määrus nr 8 Välistoetust "Perioodi 2021–2027 Innovatsiooni- ja e riiklik -180 0 -246 0 innovatsiooni- ja arendusosaku arendusosaku toetus kaasfinants toetuse andmise tingimused ja eering kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 115022023009?leiaKehtiv 181  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 "Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse Vahendatud kasvatamiseks" tulud ja Innovaatilised https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g nendest -280 0 -544 0 riigihanked m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett sõltuvad ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli kulud kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 "Toetuse andmise tingimused Välistoetust ettevõtlus- ja Innovaatilised e riiklik innovatsiooniteadlikkuse -80 0 -156 0 riigihanked kaasfinants kasvatamiseks" eering https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 182  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 Majandus- ja tööstusministri määrus "Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus" Vahendatud on väljatöötamisel, avaldatakse Kaitsetööstuse tulud ja Riigi Teatajas, tootearenduse nendest -765 0 -4 800 0 https://www.rtk.ee/2021-2027- toetus sõltuvad meetmepohised- kulud oigusaktid#nutikam-eesti-1-1 ja https://eis.ee/avaleht- ettevotlus/finantseerimine/?con text=ettevote-eestis Majandus- ja ja infotehnoloogiaministri Vahendatud TAI võimekuse 16.09.2023. a määrus nr 35 "Ida- tulud ja ja valmisoleku Viru ettevõtjate nendest -6 208 0 -2 596 0 arendamine ja teadmusmahukate tegevuste sõltuvad invest. toetam toetus" kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 120062023009?leiaKehtiv 183  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Euroopa Kosmoseagentuur, Piirmääraga Liikmemaksud -5 188 0 -5 686 0 Euroopa Tuumauuringute vahendid Keskus, XBRL Europe Sihtotstarbeli ne toetus AS-ile Metrosert 06.03.2023 sõlmitud leping nr 8- rakendusuuringute Piirmääraga 1/126 keskuse 0 -10 000 -3 000 0 vahendid https://adr.rik.ee/mkm/dokume käivitamiseks nt/13867243 vajaliku võimekuse loomiseks ja arendamiseks Ettevõtluskeskkonna -89 228 -89 834 -77 387 -39 081 programm Toetus AS-ile Elering Majandus- ja tööstusministri suurtarbijatele 18.06.2026 määrus nr 19 taastuvenergiatasud "Taastuvenergia tasu Piirmääraga e vähendamisest 0 0 -8 650 0 vähendamise toetuse taotlemise vahendid tekkiva ja andmise tingimused" taastuvenergia tasu https://www.riigiteataja.ee/et/a puudujäägi kt/126062026012?leiaKehtiv kompenseerimiseks Sihtotstarbeli Hädaolukorra seaduse § 18¹ lg 4 Piirmääraga ne toetus AS-ile Eesti -5 445 0 -5 445 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid Varude Keskus 122052025004 184  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Sihtotstarbeli ne toetus AS-ile Mõõteseaduse § 18 lg 1 ja § 19 Metrosert lg 1 ning läbiviidud riigihange metroloogia „Metroloogia keskasutuse ja keskasutuse ning Piirmääraga riigietaloni labori ülesannete -165 0 -161 0 riigietalonide vahendid volitamine" (viitenumber säilitamis- ja 283602) arendusteenuse https://www.riigiteataja.ee/et/a ülesannete kt/102012025028 täitmiseks Tegevustoetu Toote nõuetele vastavuse s Eesti Standardimis- Piirmääraga seaduse § 37 lg 3 ja § 48 lg 3 ja -359 0 -351 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ Akrediteerimiskesku 111032025003 s MTÜ-le VV poolt 2023-2026 riigi eelarvestrateegia koostamise käigus täiendavalt rahastatud meede (vt 2023-2026 riigi eelarvestrateegia lisa 3 lk 187). Tegevustoetu Kulud on ministeeriumi s Tartu linnale Piirmääraga -360 0 -324 0 eelarvesse planeeritud püsivalt. rahvusvahelisteks vahendid https://www.fin.ee/riigi- ühendusteks rahandus-ja- maksud/riigieelarve-ja- eelarvestrateegia/riigi- eelarvestrateegia?view_instance =0&current_page=1 185  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 EIS e- https://www.riigiteataja.ee/et/a Piirmääraga residentsuse -11 579 0 -10 251 0 kt/119122025003, vahendid programm https://www.e- resident.gov.ee/et/ Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 Piirmääraga EIS halduskulud -3 999 0 -3 999 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a vahendid kt/119122025003 Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 EIS https://www.riigiteataja.ee/et/a turisminõudlust ja Piirmääraga kt/119122025003, -9 900 0 -9 882 0 konkurentsivõimet vahendid https://puhkaeestis.ee/et/turism suur. tegevused iprofessionaalile/turismistrateegi a-eesmargid-ja-tegevused Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 EIS Turismi https://www.riigiteataja.ee/et/a regionaalse koostöö Piirmääraga kt/119122025003, 0 0 -200 0 edendamise vahendid https://puhkaeestis.ee/et/turism programm iprofessionaalile/turismistrateegi a-eesmargid-ja-tegevused Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 EIS uutele https://www.riigiteataja.ee/et/a Piirmääraga turgudele -249 0 -249 0 kt/119122025003, vahendid sisenemine https://eis.ee/laiene-uutele- turgudele/ EIS Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 Piirmääraga välisinvesteeringute -5 145 0 -5 243 0 https://www.riigiteataja.ee/et/a vahendid kaasamine kt/119122025003, 186  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://eis.ee/valisinvesteeringu d/ Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 EIS Work in Piirmääraga https://www.riigiteataja.ee/et/a -1 304 0 -1 357 0 kt/119122025003, Estonia programm vahendid https://workinestonia.com/ Riigieelarveseadus § 53² lg 1 ja 2 Turismisihtkohtade https://www.riigiteataja.ee/et/a juhtimisorganisatsio Piirmääraga kt/119122025003, -1 971 0 -1 971 0 onide vahendid https://eis.ee/teenused/dmo- sihtfinantseerimise turismijuhtimisorganisatsioonide programm -sihtfinantseerimise-programm/ Majandus- ja tööstusministri 27.04.2026 määrus nr 14 Piirmääraga "Konverentsiturismi edendamise Konverentsiturismi -550 0 -550 0 vahendid toetus" edendamise toetus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/130042026009 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 a. käskkiri nr 135 Tulud ja "Toetuse andmise tingimused Valdkondlik tuludest valdkondlike digipöörete -2 089 0 -338 0 digipööre sõltuvad toetamiseks" kulud https://pilv.rtk.ee/s/AXLgKngJgrZ DGzt?path=%2F1.2.1%20Toetus e%20andmise%20tingimused%2 0valdkondlike%20digip%C3%B6 187  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus %C3%B6rete%20toetamiseks%2 C%20KK%20135%2C%2025.08.2 023 Majandus- ja tööstusministri 11.07.2025 käskkiri nr 82 Ettevõtjale Tulud ja "Ettevõtjatele suunatud suunatud avalike tuludest andmepõhiste ja teenuste 0 0 -800 0 sõltuvad kasutajamugavate avalike väljatöötamise kulud teenuste väljatöötamise toetus" toetus https://adr.rik.ee/mkm/dokume nt/17447460 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 "Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja Vahendatud innovatsiooniteadlikkuse Ettevõtluskeskkonna tulud ja kasvatamiseks" arendamine nendest -7 933 0 -9 877 0 https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g Rahvusvahelistumise sõltuvad m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett toetamine kulud ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm 188  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 "Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse Välistoetust kasvatamiseks" Ettevõtluskeskkonna e riiklik https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g arendamine -1 199 0 -1 461 0 kaasfinants m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett Rahvusvahelistumise eering ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli toetamine kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 189  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30.08.2023 a. käskkiri nr 137 Vahendatud "Toetuse andmise tingimused tulud ja iduettevõtluse hoogustamiseks Iduettevõtluse nendest -1 064 0 -1 330 0 ehk Startup Estonia tegevuste hoogustamine sõltuvad elluviimiseks" kulud https://pilv.rtk.ee/s/SJND9gpPi3 92dnc?path=%2F1.3.12%20Idue ttev%C3%B5tluse%20hoogustam ine Majandus- ja infotehnoloogiaministri 30.08.2023 a. käskkiri nr 137 "Toetuse andmise tingimused Välistoetust iduettevõtluse hoogustamiseks Iduettevõtluse e riiklik -456 0 -570 0 ehk Startup Estonia tegevuste hoogustamine kaasfinants elluviimiseks" eering https://pilv.rtk.ee/s/SJND9gpPi3 92dnc?path=%2F1.3.12%20Idue ttev%C3%B5tluse%20hoogustam ine Majandus- ja Vahendatud infotehnoloogiaministri Ettevõtte tulud ja 12.10.2023 a. määruse nr 61 arenguprogramm nendest -1 120 0 -1 000 0 "Väikese ja keskmise suurusega light sõltuvad ettevõtja arenguprogrammi kulud toetus" 190  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 117102023001?leiaKehtiv Majandus- ja tööstusministri määrus "Ettevõtete digitaliseerimine, reaalajamajanduse lahendused ja andmemajanduse Vahendatud kasutusjuhtude arendamine" Ettevõtete tulud ja eelnõude infosüsteemis digitaliseerimise nendest -350 0 -1 400 0 kooskõlastamisel, avaldatakse tegevuste toet. sõltuvad Riigi Teatajas, kulud https://pilv.rtk.ee/s/RAAs5SfNc5 9ck69 ja https://eis.ee/avaleht- ettevotlus/finantseerimine/?con text=ettevote-eestis Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 Vahendatud "Toetuse andmise tingimused Ettevõtlusteadlikkus, tulud ja ettevõtlus- ja juhtimiskvaliteet ja nendest -700 0 -875 0 innovatsiooniteadlikkuse vastutustundlik sõltuvad kasvatamiseks" ettevõtlus kulud https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 191  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.02.2023 a. käskkiri nr 26 "Toetuse andmise tingimused ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse Välistoetust kasvatamiseks" Ettevõtlusteadlikkus, e riiklik https://pilv.rtk.ee/s/F29aoBA25g juhtimiskvaliteet ja -100 0 -125 0 kaasfinants m5EQG?path=%2F1.1.11%20Ett vastutustundlik eering ev%C3%B5tete%20TAI%20teadli ettevõtlus kkuse%20kasvatamine%20(TAI% 20v%C3%B5imalused)%20ja%20 ettev%C3%B5tete%20TAI%20v% C3%B5imekuse%20t%C3%B5stm ine%2F0_Esialgne%20KK%2026 %2C%2010.02.2023 192  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.04.2023 a. määrus nr 25 "Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112042023002?leiaKehtiv Vahendatud Majandus- ja Turismisektori tulud ja infotehnoloogiaministri elavdamine ja nendest -6 424 0 -6 962 0 05.06.2023 a. käskkiri nr 101 taaskäivitamise toet. sõltuvad "Eesti turismivaldkonna kulud elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine" https://pilv.rtk.ee/s/SJND9gpPi3 92dnc?path=%2F1.3.16%20Turis misektori%20elavdamine%20ja% 20taask%C3%A4ivitamise%20toe tamine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Välistoetust 11.04.2023 a. määrus nr 25 Turismisektori e riiklik "Rahvusvaheliste sündmuste ja elavdamine ja -938 0 -1 038 0 kaasfinants konverentside toetamise taaskäivitamise toet. eering tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112042023002?leiaKehtiv 193  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus- ja infotehnoloogiaministri 05.06.2023 a. käskkiri nr 101 "Eesti turismivaldkonna elavdamiseks ja taaskäivitamiseks toetuse andmine" https://pilv.rtk.ee/s/SJND9gpPi3 92dnc?path=%2F1.3.16%20Turis misektori%20elavdamine%20ja% 20taask%C3%A4ivitamise%20toe tamine Majandus- ja infotehnoloogiaministri Vahendatud 31.01.2024 a. määrus nr 6 tulud ja "Perioodi 2021–2027 Starditoetus nendest -398 0 -1 835 0 starditoetuse andmise ja sõltuvad kasutamise tingimused ja kord" kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 106022024015?leiaKehtiv Majandus- ja infotehnoloogiaministri Välistoetust 31.01.2024 a. määrus nr 6 e riiklik "Perioodi 2021–2027 Starditoetus -57 0 -101 0 kaasfinants starditoetuse andmise ja eering kasutamise tingimused ja kord" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 106022024015?leiaKehtiv 194  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus- ja infotehnoloogiaministri 28.01.2024 a. käskkiri nr 13 "Ida- Virumaa inkubatsiooniteenuste programmi loomine" Majandus- ja tööstusministri 28.04.2025 a. käskkiri nr 53 "Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori rajamine" Vahendatud Majandus- ja Ettevõtlusega tulud ja infotehnoloogiaministri alustam. ja nendest -14 518 0 -899 0 23.04.2024 a. käskkiri nr 30 ettevõtete arendam. sõltuvad "Narva tööstusinkubaatori soodustamine kulud rajamine" Majandus- ja tööstusministri 10.10.2024 a. käskkiri nr 71 "Jõhvi loometööstuse inkubaatori rajamine" https://adr.rik.ee/mkm/dokume nt/16214061 Majandus- ja tööstusministri 01.11.2024 a. käskkiri nr 79 "Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine" 195  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://pilv.rtk.ee/s/xdt9eER8mz NAKKW?path=%2F6.1.41%20Ink ubaatorite%20rajamine%20Narv a%20ja%20J%C3%B5hvi%3B%20 Ida%20Virumaa%20inkubatsioon iteenuste%20programmi%20loo mine%20ja%20arendamine%2F1 _muutmine_KK%2030%2C%20K K%2079%20ja%20KK%2067_m% C3%A4rts_2025 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.09.2023 a. määrus nr 58 "Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/113092024006 Vahendatud Majandus- ja tulud ja Digilahendused infotehnoloogiaministri nendest 0 -1 936 0 -3 271 erasektoris 29.02.2024 a. määrus nr 8 sõltuvad "Ettevõtja digitaliseerimise kulud teekaardi toetus" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/126062026003 Majandus- ja tööstusministri 11.07.2025 a. käskkiri nr 82 "Ettevõtjatele suunatud andmepõhiste ja 196  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus kasutajamugavate avalike teenuste väljatöötamise toetus" https://adr.rik.ee/mkm/dokume nt/17447460 Majandus- ja tööstusministri 23.01.2026 määrus nr 2 "Ettevõtete digitaliseerimine, reaalajamajanduse lahendused ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamine" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/107072026007?leiaKehtiv Ettevõtlus- ja Vahendatud infotehnoloogiaministri Ida-Viru tulud ja 21.06.2022 a. määrus nr 50 "Ida- ettevõtluse nendest 0 -62 000 0 -30 831 Viru ettevõtluse investeeringute investeeringute sõltuvad toetus" toetus kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 127062025006?leiaKehtiv Atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lg 3 ja § 182¹ lg 5 ning Ida-Viru Muud tulud majandus- ja tööstusministri elektrivõrgu ja tuludest 31.12.2025 määrus nr 35 "Ida- 0 -500 0 -3 000 uuendamiseks sõltuvad Viru elektrivõrgu uuendamise toetuse andmine kulud toetus" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/106012026046 197  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ettevõtlusvaldkonna organisatsioonide liikmemaksud, kokku 12 tk (sh näiteks Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Peakonverents, Piirmääraga Liikmemaksud -136 0 -145 0 Euroopa Telekommunikatsiooni vahendid Standartite Instituut, Sõltumatute Reguleerivate Asutuste Ühendus, Euroopa Meediaregulaatorite Ühendus jne) Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Ettevõtte Piirmääraga 05.08.2019 määrus nr 49 0 -1 212 0 -1 979 investeeringu toetus vahendid "Ettevõtte investeeringu toetus" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/107082019001?leiaKehtiv Maa ja ruumiloome -324 0 -117 0 programm Liikmemaksu d Piirmääraga Liikmemaksud -20 0 -20 0 maaparandusühistut vahendid maaparandusühistutele Eestis ele Eestis 198  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Majandus- ja infotehnoloogiaministri 25.08.2023 a. käskkiri nr 135 "Toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete Tulud ja toetamiseks" Valdkondlik tuludest -279 0 -68 0 https://pilv.rtk.ee/s/AXLgKngJgrZ digipööre sõltuvad DGzt?path=%2F1.2.1%20Toetus kulud e%20andmise%20tingimused%2 0valdkondlike%20digip%C3%B6 %C3%B6rete%20toetamiseks%2 C%20KK%20135%2C%2025.08.2 023 Läänemeremaade Ruumilise Arengu Komitee, Vihmutite ja Drenaaži Rahvusvaheline Piirmääraga Liikmemaksud -25 0 -29 0 Komisjon, vahendid EuroGeographics AISBL, Euroopa Ruumiandmete Rakendusuuringute Ühing Regionaal- ja Põllumajandusminist -528 935 -227 789 -530 319 -172 013 eeriumi valitsemisala Toiduohutuse -41 143 0 -44 654 0 programm Vahendatud EAFRD 2021- Euroopa Liidu ühise tulud ja -11 249 0 -12 975 0 2027 toetus põllumajanduspoliitika nendest 199  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sõltuvad rakendamise seadus kulud www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS Välistoetust Euroopa Liidu ühise EAFRD 2021- e riiklik põllumajanduspoliitika -3 855 0 -3 394 0 2027 toetus kaasfinants rakendamise seadus eering www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS Vahendatud Euroopa Liidu ühise Otsetoetused tulud ja põllumajanduspoliitika põllumajandustootja nendest -18 680 0 -20 535 0 rakendamise seadus tele sõltuvad www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS kulud Pestitsiide Tulud ja Kõrgharidusseadus § 40 vähendavate tuludest 0 0 -115 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ taimekaitsevahendit sõltuvad 119032019012?leiaKehtiv e arendamine kulud Rahvusvahelistes Piirmääraga organisatsioonides ja Liikmemaksud -187 0 -184 0 vahendid koostöövõrgustikes osalemistega seotud liikmemaksud. Rahvusvahelistes Majanduste organisatsioonides ja Liikmemaksud gevusest -4 0 -1 0 koostöövõrgustikes osalemistega laekuv tulu seotud liikmemaksud. Uuringud- Moodsad Aretustööriistad Muud tulud analüüsid targaks toidujulgeoleku ja tuludest kliimaenergiaeesmär -260 0 -281 0 Tagamiseks (MARTA) sõltuvad kidesse https://dhsavalik.agri.ee/?page= kulud panustamiseks pub_view_dynobj&pid=5005240 200  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 0&tid=11222477&desktop=1001 6 Toetused Kõrgharidusseadus § 40 Piirmääraga ülikoolidele -200 0 -102 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid uuringuteks 119032019012?leiaKehtiv Toetus EMÜ Kõrgharidusseadus § 40 Piirmääraga veterinaarmeditsiini -351 0 -351 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid õppeks 119032019012?leiaKehtiv Riigieelarve seadus § 531 Toetus AS Piirmääraga -558 0 -558 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ Vireen vahendid 128112024003?leiaKehtiv Maaelu ja Riigieelarve seadus § 531 põllumajanduse Piirmääraga -5 669 0 -6 159 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ arendamise riiklikud vahendid 128112024003?leiaKehtiv toetused Biomajanduse -279 772 -87 326 -268 342 -55 812 programm Vahendatud Kalandusturu korraldamise tulud ja EMKF 2021- seadus nendest -5 140 -14 663 -5 823 -7 743 2027 toetus https://www.riigiteataja.ee/akt/ sõltuvad 126092023002?leiaKehtiv kulud Välistoetust Kalandusturu korraldamise EMKF 2021- e riiklik seadus -2 203 -6 284 -2 496 -3 318 2027 toetus kaasfinants https://www.riigiteataja.ee/akt/ eering 126092023002?leiaKehtiv 201  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Vahendatud Euroopa Liidu ühise tulud ja EAFRD 2021- põllumajanduspoliitika nendest -32 494 -40 633 -29 686 -27 900 2027 toetus rakendamise seadus sõltuvad www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS kulud Välistoetust Euroopa Liidu ühise EAFRD 2021- e riiklik põllumajanduspoliitika -11 166 -25 746 -12 616 -16 850 2027 toetus kaasfinants rakendamise seadus eering www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS Vahendatud Euroopa Liidu ühise Otsetoetused tulud ja põllumajanduspoliitika põllumajandustootja nendest -184 676 0 -209 164 0 rakendamise seadus tele sõltuvad www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS kulud Vahendatud Euroopa Liidu ühise Teavitus- tulud ja põllumajanduspoliitika müügiedendustoetu nendest -500 0 -500 0 rakendamise seadus s sõltuvad www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS kulud Vahendatud Euroopa Liidu ühise tulud ja põllumajanduspoliitika Koolikavad nendest -1 151 0 -1 151 0 rakendamise seadus sõltuvad www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS kulud Euroopa Liidu ühise Vahendatud põllumajanduspoliitika Turukorraldusmeet tulud ja -466 0 -497 0 rakendamise seadus med nendest www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS 202  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sõltuvad kulud Välistoetust Euroopa Liidu ühise e riiklik põllumajanduspoliitika Turukorraldusmeet -140 0 -172 0 kaasfinants rakendamise seadus med eering www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS Tulud ja tuludest Teadusvõrgustiku 0 0 -44 0 partnerlusleping sõltuvad SUSFOOD koostöö kulud Tulud ja ERANET ja CORE tuludest 0 0 -10 0 partnerlusleping Organic koostöö sõltuvad kulud Tulud ja EUPHESCO tuludest 0 0 -12 0 partnerlusleping koostöö sõltuvad kulud Euroopa Majanduspiirkonna ja Tulud ja Norra toetuse leping Norra fondist tuludest https://fin.ee/sites/default/files/ Läänemere kalade -566 0 -566 0 sõltuvad documents/2026- uuring kulud 06/EE%20Green%20Signed%20P rogramme%20Agreement.pdf Rahvusvahelistes Piirmääraga organisatsioonides ja Liikmemaksud -154 0 -154 0 vahendid koostöövõrgustikes osalemistega seotud liikmemaksud. 203  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Toetused Kõrgharidusseadus § 40 Piirmääraga ülikoolidele -106 0 -313 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid uuringuteks 119032019012?leiaKehtiv Toetused Riigieelarve seadus § 531 põllumajandus- ja Piirmääraga -276 0 -200 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ toidusektori vahendid 128112024003?leiaKehtiv MTÜdele Maaelu ja Riigieelarve seadus § 531 põllumajanduse Piirmääraga -4 936 0 -4 936 https://www.riigiteataja.ee/akt/ arendamise riiklikud vahendid 128112024003?leiaKehtiv toetused Ühistranspordi -168 007 -6 300 -186 307 -5 352 programm Regionaal- ja Säästva Muud tulud põllumajandusministri määrus liikuvuse ja tuludest „Elektribusside kasutuselevõtu 0 -1 850 -35 -1 400 pilootprojektide sõltuvad toetus" toetamine kulud https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/125112025012?leiaKehtiv Dotatsioon Ühistranspordiseaduse § 25 Piirmääraga reisijateveoks -48 504 0 -55 419 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid Elronile 123122024013?leiaKehtiv Toetus Ühistranspordiseaduse § 25 Piirmääraga ühistranspordi -119 503 0 -130 853 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid korraldamiseks 123122024013?leiaKehtiv Ühistranspordiseaduse § 25 Elronile rongide Piirmääraga 0 -4 450 0 -3 952 https://www.riigiteataja.ee/akt/ liisingumaksed vahendid 123122024013?leiaKehtiv 204  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Regionaalarengu -40 013 -134 164 -31 016 -110 850 programm Vahendatud Euroopa Liidu ühise tulud ja EAFRD 2021- põllumajanduspoliitika nendest -9 677 -9 159 -8 800 -7 800 2027 toetus rakendamise seadus sõltuvad www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS kulud Välistoetust Euroopa Liidu ühise EAFRD 2021- e riiklik põllumajanduspoliitika -3 323 -5 841 -2 200 -5 200 2027 toetus kaasfinants rakendamise seadus eering www.riigiteataja.ee/akt/ELÜPS Perioodi 2021–2027 Euroopa Tulud ja Liidu ühtekuuluvus- ja Läänemere tuludest siseturvalisuspoliitika fondide piirkonna programm -7 0 -7 0 sõltuvad rakendamise seadus 2021-2027 kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud Liidu ühtekuuluvus- ja 2021-2027 tulud ja siseturvalisuspoliitika fondide Eesti-Läti programmi nendest -6 600 0 -4 000 0 rakendamise seadus toetused sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv Tulud ja Perioodi 2021–2027 Euroopa ESPON 2021- tuludest Liidu ühtekuuluvus- ja -43 0 -43 0 2027 programm sõltuvad siseturvalisuspoliitika fondide kulud rakendamise seadus 205  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Tulud ja Liidu ühtekuuluvus- ja INTERACT IV tuludest siseturvalisuspoliitika fondide programm 2021- -8 0 -8 0 sõltuvad rakendamise seadus 2027 kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa INTERREG Tulud ja Liidu ühtekuuluvus- ja EUROOPA tuludest siseturvalisuspoliitika fondide -3 0 -3 0 programm 2021- sõltuvad rakendamise seadus 2027 kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Tulud ja Liidu ühtekuuluvus- ja URBACT IV tuludest siseturvalisuspoliitika fondide programm 2021- -3 0 -3 0 sõltuvad rakendamise seadus 2027 kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud Liidu ühtekuuluvus- ja Maakondlike tulud ja siseturvalisuspoliitika fondide arenduskeskuste nendest -950 0 -1 150 0 rakendamise seadus toetamine sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv 206  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Perioodi 2021–2027 Euroopa Välistoetust Liidu ühtekuuluvus- ja Maakondlike e riiklik siseturvalisuspoliitika fondide arenduskeskuste -407 0 -493 0 kaasfinants rakendamise seadus toetamine eering https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud Liidu ühtekuuluvus- ja VKE võimekuse tulud ja siseturvalisuspoliitika fondide toetamine nutika nendest -450 0 -500 0 rakendamise seadus spetsialiseerumise sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Välistoetust Liidu ühtekuuluvus- ja VKE võimekuse e riiklik siseturvalisuspoliitika fondide toetamine nutika -193 0 -214 0 kaasfinants rakendamise seadus spetsialiseerumise eering https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud Piirkondlike Liidu ühtekuuluvus- ja tulud ja algatuste toetus siseturvalisuspoliitika fondide nendest -8 500 0 -3 000 0 õiglaseks rakendamise seadus sõltuvad üleminekuks https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv Rahvusvahelistes Piirmääraga organisatsioonides ja Liikmemaksud -111 0 -111 0 vahendid koostöövõrgustikes osalemistega seotud liikmemaksud. 207  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Toetus SA Eesti Muuseumiseadus § 21 Piirmääraga Maaelumuuseumid, -2 108 0 -2 073 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid sh RKAS makseteks MuuS Postiseadus § 361 lg 1 Dotatsioon Eesti Piirmääraga -1 511 0 -1 511 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ Postile vahendid 130062023058?leiaKehtiv Muuseumiseadus § 21 Toetus SA Eesti Piirmääraga -162 0 -165 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ Piimandusmuuseum vahendid MuuS Riigieelarve seadus § 50 ja § 51 Regionaalsed Piirmääraga -5 820 -14 704 -6 659 -13 759 https://www.riigiteataja.ee/akt/ toetused vahendid 128112024003?leiaKehtiv Toetused Riigieelarve seadus § 531 põllumajandus- ja Piirmääraga -105 0 -75 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ toidusektori vahendid 128112024003?leiaKehtiv MTÜdele Muuseumiseadus § 21 Piirmääraga C.R.J.Talumuuseumi 0 -45 0 -45 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid elamu-peahoone MuuS Kohaliku omavalitsuse hoonete Kohaliku Muud tulud energiatõhusaks muutmiseks omavalitsuse ja tuludest antava toetuse kasutamise 0 -16 127 0 -20 515 hoonete sõltuvad tingimused ja kord energiatõhusus kulud https://www.riigiteataja.ee/akt/ 126032024006?leiaKehtiv 208  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821. Vahendatud Moderniseerimisfondist kohaliku Avaliku sektori tulud ja omavalitsuse hoonete hoonete nendest 0 -22 300 0 -17 823 energiatõhusaks muutmiseks energiatõhusus ja sõltuvad antava toetuse kasutamise taastuvenergia kulud tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/107032025004?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud VKEde Liidu ühtekuuluvus- ja tulud ja konkurentsivõime siseturvalisuspoliitika fondide nendest 0 -1 400 0 -1 400 tugevdamine Kagu- rakendamise seadus sõltuvad Eestis https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud Regionaalse Liidu ühtekuuluvus- ja tulud ja ettevõtluse, kohalike siseturvalisuspoliitika fondide nendest 0 -43 000 0 -21 000 avalike teenuste rakendamise seadus sõltuvad toetamine https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Regionaalse Välistoetust Liidu ühtekuuluvus- ja ettevõtluse, kohalike e riiklik siseturvalisuspoliitika fondide 0 -107 0 -107 avalike teenuste kaasfinants rakendamise seadus toetamine eering https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111032022001?leiaKehtiv 209  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud Liidu ühtekuuluvus- ja Suuremate tulud ja siseturvalisuspoliitika fondide linnapiirkondade nendest 0 -6 500 0 -11 700 rakendamise seadus arendamine sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa KOV Vahendatud Liidu ühtekuuluvus- ja investeeringud tulud ja siseturvalisuspoliitika fondide väljaspool kolme nendest 0 -6 000 0 -6 000 rakendamise seadus suuremat sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ linnapiirkonda kulud 111032022001?leiaKehtiv Perioodi 2021–2027 Euroopa Vahendatud Liidu ühtekuuluvus- ja tulud ja KOV siseturvalisuspoliitika fondide nendest 0 -8 000 0 -5 500 investeeringud rakendamise seadus sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 111032022001?leiaKehtiv Rahandusministeeriu -6 213 -24 731 -5 987 -29 386 mi valitsemisala Riigi rahanduse ja finantspoliitika -6 208 0 -5 982 0 programm Sihtotstarbeline Riigieelarvelise eraldise kasutuse Piirmääraga eraldis -41 0 -41 0 leping vahendid Audiitorkogule Audiitortegevuse seadus § 105 210  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus seoses https://www.riigiteataja.ee/akt/ järelevalvenõukogu 105052022007?leiaKehtiv ülesannete täitmisega Maksu- ja Tolliameti koostööleping Sisekaitseakadeemiaga Stipendiumid https://adr.rmit.ee/?id=9226939 Sisekaitseakadeemia Piirmääraga -3 0 -4 0 6 tolli- ja maksunduse vahendid Aluseks Sisekaitseakadeemia eriala üliõpilastele põhimääruse § 5 punkt 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/ 108102019012?leiaKehtiv Norra ja Euroopa Vahendatud Majanduspiirkonna tulud ja Kahepoolsete kahepoolsete suhete fondi nendest -215 0 -215 0 suhete fond tegevuste toetamine sõltuvad https://adr.rik.ee/rtk/dokument/ kulud 17765823 "Rahandusministri 26.09.2022 määrus nr 42 „Perioodi 2021– Vahendatud 2027 tehnilise abina toetuse tulud ja andmise tingimused"" § 8 Partnerite nendest -289 0 -289 0 järgselt on kõik võimestamine sõltuvad ühtekuuluvuspoliitika fondide kulud rakendamise partnerid nimetatud seirekomisjoni poolt heaks kiidetud 211  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus „Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardis” https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112112024006" "Rahandusministri 26.09.2022 määrus nr 42 „Perioodi 2021– 2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused"" § 8 järgselt on kõik Välistoetust ühtekuuluvuspoliitika fondide Partnerite e riiklik rakendamise partnerid -111 0 -111 0 võimestamine kaasfinants nimetatud seirekomisjoni poolt eering heaks kiidetud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardis” https://www.riigiteataja.ee/akt/ 112112024006" Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Perioodi 2021–2027 Vahendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja tulud ja siseturvalisuspoliitika fondide SF21+ tehniline nendest -3 205 0 -3 019 0 rakenduskavade vahendite abi KIK ja EIS sõltuvad andmise ja kasutamise üldised kulud tingimused“ kehtestatakse rakendusasutused ja rakendusüksused meetmete 212  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus nimekirjas. https://www.riigiteataja.ee/akt/ 105072023254?leiaKehtiv Lisaks on rakendusüksused alati märgitud ära kõigis toetuse andmise tingimustes koos neile rakendamiseks antud ülesannetega.Kehtiv meetmete nimekiri koos rakendusüksustega paikneb korraldusasutuse (Riigi Tugiteenuste Keskus) kodulehel https://www.rtk.ee/toetuste- ulevaated-ja- oigusaktid/euroopa-liidu- valisvahendid/rakendusperiood- 2021-2027#meetmete-nimekiri Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja Välistoetust siseturvalisuspoliitika fondide SF21+ tehniline e riiklik rakenduskavade vahendite -1 234 0 -1 162 0 abi KIK ja EIS kaasfinants andmise ja kasutamise üldised eering tingimused“ kehtestatakse rakendusasutused ja rakendusüksused meetmete nimekirjas. 213  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 105072023254?leiaKehtiv Lisaks on rakendusüksused alati märgitud ära kõigis toetuse andmise tingimustes koos neile rakendamiseks antud ülesannetega.Kehtiv meetmete nimekiri koos rakendusüksustega paikneb korraldusasutuse (Riigi Tugiteenuste Keskus) kodulehel https://www.rtk.ee/toetuste- ulevaated-ja- oigusaktid/euroopa-liidu- valisvahendid/rakendusperiood- 2021-2027#meetmete-nimekiri Õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulud KOVide taotluste alusel Õppetoetuste ja õppelaenu Õppelaenu seadus Arvestusliku tagasimaksmise -2 0 -1 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ d vahendid kulud 834802?leiaKehtiv Vabariigi Valitsuse 25.08.2004 määrus nr 284 "Õppelaenu tagasimaksmise ning kustutamise tingimused ja kord" 214  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/akt/ 111092020004?leiaKehtiv Liikmelisus üheksas organisatsioonis: - Rahvusvaheline Maksuadministratsioonide Organisatsioon (IOTA); - Rahvusvaheline Tolliorganisatsioon (WCO); - Euroopa Nõukogu Arengupank (CEB); - Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Piirmääraga Liikmemaksud -107 0 -140 0 maksuasjades vastastikuse vahendid haldusabi konventsioon; - OECD maksuasutuste foorum (FTA) - OECD programm "Global Forum on Tax Transparency"; - Rahvusvaheline finantshariduse võrgustik (OECD INFE); - Rahapesu töögrupp (Egmount Group); - Maksualase Teabevahetuse Süsteem (OECD CTS). 215  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Riigikogu antud riigigarantiidega kaasnevad kulud https://www.riigikogu.ee/tegevu s/eelnoud/eelnou/4f00801d- Arveldused, riigi 414d-4d2f-b858- finantsvarade ja - Arvestusliku -1 000 0 -1 000 0 cee2766ccdd7/riigikogu-otsuse- kohustuste d vahendid riigigarantii-andmine-euroopa- haldamine investeerimispangale-ukraina- ulesehitamise-toetamiseks- eelnou-336-oe-ii-riigikogu- koosseisu-haalteenamus/ Halduspoliitika -5 -24 731 -5 -29 386 programm Piirmääraga Põhjamaade Ministrite Nõukogu Liikmemaksud -5 0 -5 0 vahendid mobiilsusprogrammi liikmelisus Riigihalduse ministri 05.08.2022 määrus nr 36 Keskvalitsuse Vahendatud hoonete energiatõhususe Avaliku sektori tulud ja parandamiseks hoonete nendest 0 -16 574 0 -16 035 moderniseerimisfondist antava energiatõhususe ja sõltuvad toetuse kasutamise tingimused taastuvenerg. pr. kulud ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/ 109082022031?leiaKehtiv CO₂ Muud tulud Rahandusministri 10.05.2024 kvooditulust ja tuludest määrus nr 8 Keskvalitsuse 0 -8 158 0 -13 352 rahastatav sõltuvad hoonete energiatõhususe investeering kulud parandamise toetuse kasutamise 216  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus teise perioodi tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/ 107052024011 Rahandusministri 20.12.2023 määrus nr 47 Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/ 123122023030?leiaKehtiv Siseministeeriumi -17 304 -4 825 -12 747 -4 721 valitsemisala Siseturvalisuse -18 0 -201 -2 toetamise programm Toetused eraldatakse, kas avaliku taotlusvooru kaudu või erandjuhul otsustuskorras siseministri 14.07.2026 määruse nr 25 "Siseministeeriumi Vabaühenduste valitsemisala vahendite arvelt Piirmääraga ja elanikkonnakaitse -9 0 -192 0 otsustuskorras toetuse andmise vahendid toetused tingimused ja kord" alusel. Lähtuvalt eeltoodust osaliselt alus väljatöötamisel, hetkel kehtivad siseministri 08.04.2025 määrus nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks 217  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord, siseministri 21. aprilli 2025 määruse nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ Eraldised Euroopa Liidu ja Majanduste Koostöövõrgustike siseriiklikele gevusest -7 0 -7 0 koostöölepingud partnerlusvõrgustike laekuv tulu le Liikmelisus: European Fire Services Colleges’ Assosiation (EFSCA) The Critical Communications Association Piirmääraga Liikmemaksud -2 0 -2 0 International Association of Fire vahendid and Rescue Service (CTIF) Federation of European union Fire Officers (FEU) Association of Fire Brigades of the European Union Rahvusvaheline kokkulepe: Eesti IT Agentuuri Arvestusliku Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, 0 0 0 -2 hüvitised d vahendid Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT- 218  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vaheline peakorteri kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/akt/ 206032015002 Kriisikindla -963 -5 -4 856 -6 ühiskonna programm Toetused eraldatakse, kas 1) PPVS § 108(16) alusel kehtestatud PPA peadirektori käskkirjaga 1.1-1/29 01.04.2024 „Merepääste- ja ennetustööl osalevatele mittetulundusühingutele kulude hüvitamise põhimõtete ja piirmäärade kinnitamine“ Vabaühenduste https://adr.politsei.ee/ppa/doku Piirmääraga ja elanikkonnakaitse -949 0 -3 104 0 ment/7084484 alusel 2) avaliku vahendid toetused taotlusvooru kaudu, st hetkel kehtivad siseministri 23.09.2024 määrus nr 18 "Eluruumi tuleohutuse tagamiseks toetuse andmise tingimused ja kord", siseministri 08.04.2025 määrus nr 9 „Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord", 219  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus siseministri 21. aprilli 2025 määruse nr 11 „Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ Tulud ja Toimepidevuse tuludest Kriisikindluse programm 2021- ja kriisiennetuse 0 0 -1 744 0 sõltuvad 2028 toetamine kulud Liikmelisus: International Association of Fire and Rescue Service (CTIF) Federation of European union Piirmääraga Liikmemaksud -14 0 -8 0 Fire Officers (FEU) vahendid Association of Fire Brigades of the European Union International Criminal Police Organization (INTERPOL) Rahvusvaheline kokkulepe: Eesti IT Agentuuri Arvestusliku 0 -5 0 -6 Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, hüvitised d vahendid Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva 220  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ala Suuremahuliste IT- süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Ameti vaheline peakorteri kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/akt/ 206032015002 Sisejulgeoleku -7 836 -14 -296 -12 programm Varasem riigieelarvelise toetuse Siseturvalisuse kasutamise leping 20-1.6/4348-1 valdkonna Piirmääraga -23 0 -4 0 28.02.2025, 2027. aastal toetuse sporditegevuste vahendid eraldamiseks alus toetamine väljatöötamisel EL Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 alusel Eestile eraldatud vahendid. Vahendite kasutamiseks kehtestab siseminister toetuse Vahendatud andmise tingimuste (TAT) tulud ja õigusaktid rakenduskavas Sisejulgeolekufondi nendest -146 0 -146 0 sisalduvate meetmete kaupa. tegevuste toetamine sõltuvad Kõik toetuse andmise tingimuste kulud õigusaktid on avaldatud Siseministeeriumi veebilehel: https://www.siseministeerium.e e/isf21-27 ning summas sisalduvad erinevate 221  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus toetusmeetmete tekkepõhised kulud kogumina. EL Sisejulgeolekufondi rakenduskava 2021-2027 alusel Eestile eraldatud vahendid. Vahendite kasutamiseks kehtestab siseminister toetuse andmise tingimuste (TAT) Välistoetust õigusaktid rakenduskavas e riiklik sisalduvate meetmete kaupa. Sisejulgeolekufondi -48 0 -48 0 kaasfinants Kõik toetuse andmise tingimuste tegevuste toetamine eering õigusaktid on avaldatud Siseministeeriumi veebilehel: https://www.siseministeerium.e e/isf21-27 ning summas sisalduvad erinevate toetusmeetmete tekkepõhised kulud kogumina. 222  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Liikmelisus: The Institute of Internal Auditors Estonia (IIA Estonia) International Criminal Police Piirmääraga Organization (INTERPOL) Liikmemaksud -68 0 -97 0 vahendid International Maritime Rescue Federation (IMRF) International Organization for Migration (IOM) Biometrics Institute Rahvusvaheline kokkulepe: Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT- IT Agentuuri Arvestusliku 0 -14 0 -12 süsteemide Operatiivjuhtimise hüvitised d vahendid Euroopa Ameti vaheline peakorteri kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/akt/ 206032015002 Rahvastikuhalduse -2 472 -26 -1 796 -26 programm Toetus halduslepingu alusel Keeleõppe Piirmääraga -553 0 -300 0 (https://adr.siseministeerium.ee toetused vahendid /sisemin/dokument/1147002) Siseturvalisuse Varasem riigieelarvelise toetuse valdkonna Piirmääraga 0 0 -1 0 kasutamise leping 20-1.6/4348-1 sporditegevuse vahendid 28.02.2025, 2027. aastal toetuse toetused 223  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus eraldamiseks alus väljatöötamisel EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021-2027 alusel Eestile eraldatud vahendid. Vahendite kasutamiseks kehtestab siseminister toetuse Vahendatud andmise tingimuste (TAT) EL Varjupaiga-, tulud ja õigusaktid rakenduskavas Rände- ja nendest -1 404 0 -1 079 0 sisalduvate meetmete kaupa. Integratsioonifondi sõltuvad Kõik toetuse andmise tingimuste toetused kulud õigusaktid on avaldatud Siseministeeriumi veebilehel: https://www.sisemin isteerium.ee/amif21-27 ning summas sisalduvad erinevate toetusmeetmete tekkepõhised kulud kogumina. EL Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rakenduskava 2021-2027 alusel EL Varjupaiga-, Välistoetust Eestile eraldatud vahendid. Rände- ja e riiklik -468 0 -360 0 Vahendite kasutamiseks Integratsioonifondi kaasfinants kehtestab siseminister toetuse toetused eering andmise tingimuste (TAT) õigusaktid rakenduskavas sisalduvate meetmete kaupa. 224  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kõik toetuse andmise tingimuste õigusaktid on avaldatud Siseministeeriumi veebilehel: https://www.sisemin isteerium.ee/amif21-27 ning summas sisalduvad erinevate toetusmeetmete tekkepõhised kulud kogumina. Liikmelisus: The Institute of Internal Auditors Estonia (IIA Estonia) International Criminal Police Piirmääraga Organization (INTERPOL) Liikmemaksud -47 0 -57 0 vahendid International Maritime Rescue Federation (IMRF) International Organization for Migration (IOM) Biometrics Institute Rahvusvaheline kokkulepe: Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT- IT Agentuuri Arvestusliku 0 -26 0 -26 süsteemide Operatiivjuhtimise hüvitised d vahendid Euroopa Ameti vaheline peakorteri kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/akt/ 206032015002 225  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Turvalise elukeskkonna -1 865 -6 -682 -5 programm Varasem riigieelarvelise toetuse Siseturvalisuse kasutamise leping 20-1.6/4348-1 valdkonna Piirmääraga -1 205 0 -8 0 28.02.2025, 2027. aastal toetuse sporditegevuse vahendid eraldamiseks alus toetused väljatöötamisel EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 Siseministeeriumi Ühtekuuluvusfondi (ESF+) Ennetava ja meedet “Ennetav ja turvaline Tulud ja turvalise elukeskkond“ rakendatakse tuludest elukeskkonna -660 0 -661 0 siseministeeriumi käskkirja sõltuvad arendamise „Toetuse andmise tingimused kulud toetamine ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ alusel (https://pilv.rtk.ee/s/GSkBa9YxJE 98Skq) Liikmelisus: The Institute of Internal Auditors Estonia (IIA Estonia) Piirmääraga Liikmemaksud 0 0 -13 0 International Criminal Police vahendid Organization (INTERPOL) International Maritime Rescue Federation (IMRF) 226  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Rahvusvaheline kokkulepe: Eesti Vabariigi valitsuse ja Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT- IT Agentuuri Arvestusliku 0 -6 0 -5 süsteemide Operatiivjuhtimise hüvitised d vahendid Euroopa Ameti vaheline peakorteri kokkulepe https://www.riigiteataja.ee/akt/ 206032015002 Kogukondliku Eesti -4 148 0 -4 916 0 programm Haldusleping nr 7-3/829-1 riigisiseste kodanikuühiskonna valdkonna toetusprogrammide elluviimiseks, https://www.riigiteataja.ee/akt/ 122012020016 Määrused, mille alusel KÜSK kuulutab välja taotlusvoorud Kodanikuühiskonna Piirmääraga -3 399 0 -3 328 0 2027: 1. Vabaühenduste ja usuasjade vahendid arenguhüpet ettevalmistava ja valdkonna toetused arenguhüppe toetuse andmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/125032026020?leiaKehtiv (arenguhüppe taotlusvoor + arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor) 227  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 3. Kodanikuühiskonna rahvusvahelise koostöö toetamise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/122082025002?leiaKehtiv 4. Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/118062026021 5. Kogukonna eestvedaja stipendiumi tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/121102025014?leiaKehtiv 6. Kogukonnafondi toetuste andmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112032026006?leiaKehtiv 7. Kodanikuühiskonna Nupukate Lahenduste starditoetuse tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/104042025001?leiaKehtiv Usulised ühendused, koolid ja Eesti Kirikute Nõukogu: Usulisele ühendusele ja riiklikult akrediteeritud konfessionaalsele kõrgkoolile toetuse andmise 228  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/ 125042024017?leiaKehtiv; Strateegilised partnerid: Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/akt/ 128032025017 Kodanikuhariduse võimestajad laiapindses riigikaitses: Siseturvalisuse kodanikuhariduse võimestamiseks toetuse andmise tingimused ja kord https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/131072026014 Strateegilised dokumendid: Sidusa Eesti arengukava 2030 https://www.siseministeerium.e e/sites/default/files/documents/ 2021- 11/SIDUSA%20EESTI%20ARENG UKAVA_1611.pdf Programm „Kogukondlik Eesti 2026-2029“ Lisa 2. Programm Kogukondlik Eesti 2026-2029.pdf https://siseministeerium.ee/site s/default/files/documents/2026- 01/Lisa%202.%20Programm%20 229  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Kogukondlik%20Eesti%202026- 2029.pdf Eesti Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide protokoll https://www.siseministeerium.e e/sites/default/files/documents/ 2021- 10/eesti_vabariigi_valitsuse_ja_ eesti_kirikute_noukogu_uhishuvi de_protokoll.pdf Ühtekuuluvuspoliitika fondi (ESF+) Siseministeeriumi meedet “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ rakendatakse Vahendatud siseministeeriumi käskkirja tulud ja „Toetuse andmise tingimused Kodanikuühiskonna nendest -568 0 -600 0 kodanikuühiskonna mõju mõju suurendamine sõltuvad suurendamiseks ja arengu ja arengu toetamine kulud toetamiseks“ alusel (https://pilv.rtk.ee/s/3o48Hg9Xn 29qCES) tuginedes Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale perioodiks 2021–2027. 230  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Ühtekuuluvuspoliitika fondi (ESF+) Siseministeeriumi meedet “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ rakendatakse siseministeeriumi käskkirja Välistoetust „Toetuse andmise tingimused Kodanikuühiskonna e riiklik -181 0 -194 0 kodanikuühiskonna mõju mõju suurendamine kaasfinants suurendamiseks ja arengu ja arengu toetamine eering toetamiseks“ alusel (https://pilv.rtk.ee/s/3o48Hg9Xn 29qCES) tuginedes Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale perioodiks 2021–2027. Ühtekuuluvuspoliitika fondi (ESF+) Siseministeeriumi meedet “Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ rakendatakse Tulud ja siseministeeriumi käskkirja Kodanikuühiskonna tuludest 0 0 -794 0 „Toetuse andmise tingimused mõju suurendamine sõltuvad kodanikuühiskonna mõju ja arengu toetamine kulud suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ alusel (https://pilv.rtk.ee/s/3o48Hg9Xn 29qCES) tuginedes Ühtekuuluvuspoliitika fondide 231  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus rakenduskavale perioodiks 2021–2027. Erakondade rahastamise 0 -4 775 0 -4 671 programm Erakonnaseaduse § 127 lõige 4 Erakondade Piirmääraga 0 -4 775 0 -4 671 https://www.riigiteataja.ee/akt/ toetused vahendid 105052022008?leiaKehtiv Sotsiaalministeeriumi -381 712 -35 325 -407 029 -63 326 valitsemisala Keskkonnatervishoiu -602 0 -48 0 programm Teadus- ja arendustegevuse ning Teadusarenduse innovatsiooni korralduse seadus Piirmääraga projektide -12 0 -8 0 § 21. vahendid toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001 Liikmemaksud organisatsioonidele: Eesti Piirmääraga siseaudiitorite ühing; Eesti Liikmemaksud -16 0 -40 0 vahendid Personalijuhtimise Ühing; Maailma Terviseorganisatsioon (WHO); Majandusliku Koostöö ja 232  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Arengu Organisatsioon (OECD), Põhjamõõtme tervishoiu ja sotsiaalse heaolu partnerlus (NDPHS), ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE), Rotterdami Konventsiooni Fond, Euroopa Mürgistusteabekeskuste ja Kliiniliste Toksikoloogide Ühing (EAPCCT), Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum MTÜ (VEF). Tervisekäitumise -2 363 0 -1 481 0 programm Vabariigi Valitsuse otsus 16.03.2023 WHO World Health mittenakkushaiguste keskuse Organisation (WHO), Piirmääraga rahastamiseks ja 2024-2027 osas Euroopa -400 0 -400 0 vahendid otsustus 400 000 eurot mittenakkushaiguste aastaseks toetuseks keskuse toetamine https://adr.rik.ee/som/dokumen t/17722318 HIV-positiivsete patsientide Piirmääraga -15 0 -15 0 Õigusakt välja töötamisel andmekogu vahendid tegevuse toetamine Sotsiaalministri määrus Vaimse tervise Piirmääraga -261 0 -201 0 07.04.2026 nr 17 teenus vahendid "Väheintensiivsete 233  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus psühholoogiliste sekkumiste toetus" https://www.riigiteataja.ee/akt/ 114062024004 Teadus- ja arendustegevuse ning Teadusarenduse innovatsiooni korralduse seadus Piirmääraga projektide -36 0 -25 0 § 21. vahendid toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001 Rahvatervishoiu seadus §31 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/118032026017 Toetuse eesmärk on tagada maakondliku rahvatervishoiu Tervisedenduse juhtimise ja koostöö süsteemne korraldus ja Piirmääraga -123 0 -132 0 toimimine ning toetada lahenduste vahendid maakonna tervise- ja uuendamine heaoluprofiili tegevuskava elluviimist andmepõhiselt ja tõenduspõhiselt. Määrus on koostamisel, mustand SOM-is valmis Tervisekassa Piirmääraga 0 0 -79 0 Õigusakt välja töötamisel varajase abi toetus vahendid Tulud ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Norra tuludest Norra Kuningriigi, Islandi Kahepoolsete suhete 0 0 -7 0 sõltuvad Vabariigi ja Liechtensteini fond kulud Vürstiriigi poolt asutatud 234  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Finantsmehhanismide Kantselei vahel 26.05.2026 sõlmitud programmi „Rahvatervis“ leping Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Norra Kuningriigi, Islandi Tulud ja EMP ja Norra Vabariigi ja Liechtensteini tuludest toetuste 0 0 -28 0 Vürstiriigi poolt asutatud sõltuvad juhtimiskulud SOM Finantsmehhanismide Kantselei kulud vahel 26.05.2026 sõlmitud programmi „Rahvatervis“ leping Liikmemaksud organisatsioonidele: Eesti siseaudiitorite ühing; Eesti Personalijuhtimise Ühing; Maailma Terviseorganisatsioon (WHO); Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), Põhjamõõtme tervishoiu ja Piirmääraga sotsiaalse heaolu partnerlus Liikmemaksud -39 0 -94 0 vahendid (NDPHS), Euroopa Nõukogu uimastite kuritarvitamise ja nendega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise koostöörühm (Pompidou Group), Rahvusvaheline Rahvatervise Instituutide Assotsiatsioon (IANPHI), Vastutustundliku Ettevõtluse 235  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Foorum MTÜ (VEF), Euroopa Toiduteabe Ressurss (EuroFIR). Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22.10.2024 Sotsiaal- ja määrus nr 42 "Sotsiaal- ja tervisevaldkonna Piirmääraga -1 213 0 -500 0 tervisevaldkonna vabaühenduste vabaühenduste vahendid toetamine" toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/106012026045 Tervishoiu -359 443 -12 126 -389 197 -35 546 programm Terviseministri määrus "Riigi tervishoiuvaru korraldamine" https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/106022025001?leiaKehtiv, Riigi tegevusvaru Piirmääraga Terviseameti peadirektori otsus -545 0 -10 782 0 haldamine vahendid ja Tervishoiuteenuste korraldamise seadus § 52 lg 1 p 2 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/130062026133 Peadirektori käskkiri, taotlusvooru tulemusel Elutähtsa teenuse sõlmitavad lepingud ja osutajate tervishoiu Piirmääraga -554 0 -1 307 0 Tervishoiuteenuste korraldamise kriisitoimepidevuse vahendid seaduse § 52 lg 1 p 7 suurendamine https://www.riigiteataja.ee/akt/ 108102024020?leiaKehtiv 236  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 30 lg 3(2) ja Sotsiaalministri käskkiri 14.04.2026 nr 47 Tervishoiutöötajate "Vastavuseksami tööpraktika registreerimise ja tööjõukulude ja juhendamistasu Piirmääraga kvalifikatsiooni -174 0 -170 0 hüvitamine" vahendid tunnustamise https://adr- taotlemine docs.karlerss.com/ad70amj3spS K1f3UE1JEoi68pavQRU2X/Vasta vuseksami%20toopraktika%20to ojoukulude%20ja%20juhendami stasu%20huvitamine.pdf Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/98 artikkel 20, Veredoonorluse vereseaduse § 27 ja toetamine - SA Piirmääraga vereteenistuse ekspertkomisjoni -17 0 -17 0 Põhja-Eesti vahendid koosoleku protokoll 07.10.2013 Regionaalhaigla nr 9. https://www.riigiteataja.ee/akt/ 118122024007?leiaKehtiv Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus Vähi Tippkeskuse Piirmääraga -650 0 -650 0 § 21. toetamine vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001 237  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Teadus- ja arendustegevuse ning Teadusarenduse innovatsiooni korralduse seadus Piirmääraga projektide -58 0 -40 0 § 21. vahendid toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001 Geenivaramu Inimgeeniuuringute seadus § 29 vastutava töötleja Piirmääraga lg 1 -1 253 0 -1 253 0 tegevuse vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a rahastamine kt/117032026001 Tartu Ülikooli seadus § 7² lg 2 Piirmääraga Residentuurikulud -3 505 0 -3 301 0 https://www.riigiteataja.ee/akt/ vahendid 111032023091?leiaKehtiv Tervishoiuteenuste korraldamise seadus¹ § 52 lg 1¹ https://www.riigiteataja.ee/et/a Tervisekassa Piirmääraga kt/130062026133 erihoolekande -1 198 0 -1 198 0 vahendid Sotsiaalhoolekande seadus § 102 õendusabi toetus lg 4 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/111072026121 Tervisekassa seadus § 35 lg 1² https://www.riigiteataja.ee/et/a Tervisekassa kt/130062026032 Piirmääraga vaktsiinikindustuse 0 0 -300 0 Ravimiseseadus¹ § 9914 lg 4, § vahendid toetus 116 11 lg 3 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/111072026038 238  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Riigieelarve seadus¹ § 53² lg 1 ja 2 Tervisekassa https://www.riigiteataja.ee/et/a Piirmääraga vastutuskindlustuse -2 000 0 -2 200 0 kt/111072026041 vahendid toetus Tervisekassa seadus § 35 p 6 https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/111072026041 Ravikindlustuse seadus¹ § 25 lg 4 Tervisekassa Piirmääraga ja § 50 hooldus- ja -3 553 0 -3 700 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a haigushüvitised kt/130062026029#jg9 Tervishoiuteenuste korraldamise Tervisekassa Piirmääraga seadus¹ § 52 lg 3¹-3³ vanglameditsiini -4 743 0 -4 743 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a toetus kt/130062026133 Tervisekassa Tervishoiuteenuste korraldamise vanglarendi Piirmääraga seadus¹ § 52 lg 3¹ 0 0 -3 275 0 meditsiiniteenuse vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a toetus kt/130062026133 Terviseministri määrus 12.06.2024 nr 27 Piirmääraga Harvikhaigustega laste ravi ja Harvikhaigustega -3 787 0 -4 000 0 vahendid lapseeas alanud ravi toetamine laste ravi toetamine https://www.riigiteataja.ee/akt/ 114062024004 239  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Terviseministri 26.11.2024 määrus nr 47 Õdede põhiõppe Õdede Piirmääraga praktika juhendamise toetuse põhiõppe praktika -364 0 -428 0 vahendid andmise tingimused ja kord juh. toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/109062026038 Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Norra Kuningriigi, Islandi Tulud ja Norra Vabariigi ja Liechtensteini tuludest Kahepoolsete suhete 0 0 -13 0 Vürstiriigi poolt asutatud sõltuvad fond Finantsmehhanismide Kantselei kulud vahel 26.05.2026 sõlmitud programmi „Rahvatervis“ leping Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Norra Kuningriigi, Islandi Tulud ja EMP ja Norra Vabariigi ja Liechtensteini tuludest toetuste 0 0 -57 0 Vürstiriigi poolt asutatud sõltuvad juhtimiskulud SOM Finantsmehhanismide Kantselei kulud vahel 26.05.2026 sõlmitud programmi „Rahvatervis“ leping Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Norra Kuningriigi, Islandi Tulud ja Norra Vabariigi ja Liechtensteini tuludest Geneetilise -43 0 -878 0 Vürstiriigi poolt asutatud sõltuvad meditsiini programm Finantsmehhanismide Kantselei kulud vahel 26.05.2026 sõlmitud programmi „Rahvatervis“ leping 240  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Terviseministri TAT käskkiri 20.11.2023 nr 153 "Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks", muudetud terviseministri 24.05.2024 käskkirjaga nr 42 ja SF toetavad Tulud ja sotsiaalministri 13.03.2026 tegevused ajutise tuludest -364 0 -763 0 käskkirjaga nr 29. Leitav SoMi töövõimetusega sõltuvad dokumendiregistrist, lisaks: inimestele kulud https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 03/TAT_SoM_TVRII_raamtekst.p df Sotsiaalkaitseministri käskkiri 03.05.2023 nr 81 "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja SF pikaajalise Tulud ja kvaliteedi parandamine", hoolduse tuludest muudetud 28.03.2024 0 0 -391 0 kättesaadavuse sõltuvad käskkirjaga nr 29, 13.11.2024 parandamine kulud käskkirjaga nr 74, 25.11.2025 käskkirjaga nr 89 ja 02.07.2026 käskkirjaga nr 71 . Leitav SoMi dokumendiregistrist 241  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus ja lisaks: https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 07/TAT_pikaajaline_hooldus_raa mtekst.pdf Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri käskkiri 04.04.2023 nr 59 "Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal", muudetud sotsiaalkaitseministri ja SF sotsiaal- ja Tulud ja terviseministri 24.03.2025 terviseteenuste tuludest -2 387 0 -1 660 0 käskkirjaga nr 30 ning arendamine Ida- sõltuvad sotsiaalministri 06.03.2026 Virumaal kulud käskkirjaga nr 27. Leitav SoM dokumendiregistrist, lisaks https://sm.ee/oiglase- ulemineku-fond ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 242  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 03/teenuste_arendamine_ida_vi ru.pdf Tervishoiuteenuste korraldamise Piirmääraga seadus1 (TTKS) § 51 lg 2 p 2 Liikmemaksud -46 0 -149 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/130062026133 Tervishoiuteenuste korraldamise Eraldis Arvestusliku seadus1 (TTKS) § 51 lg 2 p 2 mittetöötava -331 658 0 -347 921 0 d vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a pensionäri eest kt/130062026133 Terviseministri käskkiri 20.12.2023 nr 177 "Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise Integreeritud Vahendatud keskuste heaoluteenuste tulud ja rajamise toetamine". Leitav SOM arendamise ja nendest 0 -4 581 0 -16 253 dokumendiregistrist ning lisaks osutamise keskuste sõltuvad https://sm.ee/euroopa- rajamise toetamine kulud regionaalarengu-fond-0 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2023- 12/TAT%20raamtekst_ERF.pdf 243  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Terviseministri käskkiri 20.12.2023 nr 177 "Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise Integreeritud keskuste Välistoetust heaoluteenuste rajamise toetamine". Leitav SOM e riiklik arendamise ja 0 -1 309 0 -4 644 dokumendiregistrist ning lisaks kaasfinants osutamise keskusete https://sm.ee/euroopa- eering rajamise toetamine regionaalarengu-fond-0 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2023- 12/TAT%20raamtekst_ERF.pdf Terviseministri 21.12.2023 käskkiri nr 180 "Tervishoiuasutuste Vahendatud energiatõhusus". Leitav SoM SF tulud ja dokumendiregistrist, lisaks tervishoiuasutuste nendest 0 -5 580 0 -13 107 https://sm.ee/uhtekuuluvusfond energiatõhusus sõltuvad ja (haiglad) kulud https://www.sm.ee/sites/default /files/documents/2023- 12/TAT%20raamtekst_%C3%9CF .pdf Muud tulud Terviseministri 21.12.2023 Tervishoiuasutuste ja tuludest käskkiri nr 180 0 -656 0 -1 542 energiatõhusus CO₂- sõltuvad "Tervishoiuasutuste RKF kulud energiatõhusus". Leitav SOM 244  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus dokumendiregistrist ning lisaks https://sm.ee/uhtekuuluvusfond ja https://www.sm.ee/sites/default /files/documents/2023- 12/TAT%20raamtekst_%C3%9CF .pdf Vanemaealiste -236 0 -113 0 programm Teadus- ja arendustegevuse ning Teadusarenduse innovatsiooni korralduse seadus Piirmääraga projektide -23 0 -17 0 § 21. vahendid toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001 Liikmemaksud organisatsioonidele: Eesti siseaudiitorite ühing; Eesti Personalijuhtimise Ühing; Piirmääraga Liikmemaksud -22 0 -25 0 Maailma Terviseorganisatsioon vahendid (WHO); Euroopa sotsiaaluuring (ERIC); Rahvusvaheline Sotsiaalkindlustuse Assotsiatsioon (ISSA) Sotsiaalkaitseministri ja Sotsiaal- ja terviseministri 22.10.2024 tervisevaldkonna Piirmääraga -153 0 -71 0 määrus nr 42 "Sotsiaal- ja vabaühenduste vahendid tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine toetamine" 245  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/106012026045 Sotsiaalhoolekande -17 065 -20 360 -13 446 -25 533 programm Teadus- ja arendustegevuse ning Teadusarenduse innovatsiooni korralduse seadus Piirmääraga projektide -46 -33 § 21. vahendid toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001 Sotsiaalkaitseministri käskkiri 24.03.2025 nr 31 "Šveitsi-Eesti koostööprogrammi programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni Šveits sotsiaal- Tulud ja kaasajastamine ning koolitus- ja ja tuludest -398 0 -499 0 tugisüsteemi arendamine“ lastekaitseteenuste sõltuvad tegevuste rakendamise tugevdamine kulud tingimused ", muudetud sotsiaalministri 26.06.2026 käskkirjaga nr 66. Vt: https://delta.sm.ee/dhs/n/docu ment/fc1897da-1476-4be5- aaec-5ee853690c44 246  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Sotsiaalkaitseministri käskkiri 18.09.2022 nr 118 "Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus", muudetud 01.03.2023 käskkirjaga nr 30, 13.11.2024 Tulud ja käskkirjaga nr 74, 01.07.2025 Pikaajaline tuludest käskkirjaga nr 59 ja 02.07.2026 -4 207 0 -2 790 0 kaitstud töö sõltuvad käskkirjaga nr 71. Leitav SoMi kulud dokumendiregistrist ja lisaks: https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 07/PKT_ISTE_TAT_raamtekst.pdf Sotsiaalkaitseministri 29.08.2023 määrus nr 48 "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi Vahendatud SF hoolekande- koordinatsioonimudeli tulud ja ja tervishoiu rakendamine" leitav nendest -6 459 0 -5 069 0 koordinatsioonimud https://www.riigiteataja.ee/et/a sõltuvad el (av) kt/111032026009 kulud ja sotsiaalkaitseministri 21.12.2023 määrus nr 74 "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja 247  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" leitav https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/117062025002. Lisaks https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 Sotsiaalkaitseministri 29.08.2023 määrus nr 48 "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine" leitav https://www.riigiteataja.ee/et/a SF hoolekande- Välistoetust kt/111032026009 ja tervishoiu e riiklik ja sotsiaalkaitseministri -1 220 0 -1 307 0 koordinatsioonimud kaasfinants 21.12.2023 määrus nr 74 el (av) eering "Sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine kohalikul tasandil" leitav https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/117062025002. Lisaks https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 248  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Sotsiaalkaitseministri käskkiri 03.05.2023 nr 81 "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine", muudetud 28.03.2024 käskkirjaga nr 29, 13.11.2024 käskkirjaga nr 74, 25.11.2025 SF pikaajalise Tulud ja käskkirjaga nr 89 hoolduse tuludest -248 0 -258 0 ja 02.07.2026 käskkirjaga nr 71 . kättesaadavuse sõltuvad Leitav SoMi dokumendiregistrist parandamine kulud ja lisaks: https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 07/TAT_pikaajaline_hooldus_raa mtekst.pdf Sotsiaalkaitseministri 04.08.2023 määrus nr 44 "Kogukonna Vahendatud juhitud kohaliku arengu toetuse SF kogukonna tulud ja andmise tingimused ja kord". juhitud kohalik areng nendest -1 570 0 -1 422 0 Leitav (av) sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/et/a kulud kt/108082023003 ja lisaks: https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 249  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Sotsiaalkaitseministri 04.08.2023 määrus nr 44 "Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse Välistoetust SF kogukonna andmise tingimused ja kord". e riiklik juhitud kohalik areng -673 0 -610 0 Leitav kaasfinants (av) https://www.riigiteataja.ee/et/a eering kt/108082023003 ja lisaks: https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 Liikmemaksud organisatsioonidele: Eesti siseaudiitorite ühing; Eesti Piirmääraga Liikmemaksud -11 0 -8 0 Personalijuhtimise Ühing; vahendid Maailma Terviseorganisatsioon (WHO); Euroopa sotsiaaluuring (ERIC) Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22.10.2024 Sotsiaal- ja määrus nr 42 "Sotsiaal- ja tervisevaldkonna Piirmääraga -1 719 0 -1 450 0 tervisevaldkonna vabaühenduste vabaühenduste vahendid toetamine" toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/106012026045 SF Sotsiaalkaitseministri 01.09.2023 Vahendatud sotsiaalvaldkonna määrus nr 50 "Kogukonnapõhise tulud ja 0 -9 578 0 -9 790 elu- ja teenuskohad toetatud eluaseme toetamine" nendest (av) leitav 250  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus sõltuvad https://www.riigiteataja.ee/akt/ kulud 104022025002?leiaKehtiv ja sotsiaalministri 18.12.2025 määrus nr 74 "Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas" leitav https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/120122025046. Lisaks: https://sm.ee/euroopa- regionaalarengu-fond-0 Sotsiaalkaitseministri 01.09.2023 määrus nr 50 "Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine" leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/ SF Välistoetust 104022025002?leiaKehtiv sotsiaalvaldkonna e riiklik ja sotsiaalministri 18.12.2025 0 -2 696 0 -2 717 elu- ja teenuskohad kaasfinants määrus nr 74 (av) eering "Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas" leitav https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/120122025046. 251  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Lisaks: https://sm.ee/euroopa- regionaalarengu-fond-0 Sotsiaalkaitseministri 30.09.2024 käskkiri nr 62, muudetud 31.12.2025 käskkirjaga nr 102 "Erihoolekandeasutuste Vahendatud reorganiseerimine". Leitav SoMi SF tulud ja dokumendiregistrist, lisaks: Erihoolekandeasutus nendest 0 -6 582 0 -10 603 https://sm.ee/euroopa- te reorganiseerimine sõltuvad regionaalarengu-fond-0 kulud ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2025- 12/erihoolekandeasutuste_reorg aniseerimine.pdf Sotsiaalkaitseministri 30.09.2024 käskkiri nr 62, muudetud 31.12.2025 käskkirjaga nr 102 "Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine". Leitav SoMi Välistoetust SF dokumendiregistrist ja lisaks: e riiklik Erihoolekandeasutus 0 -1 504 0 -2 423 https://sm.ee/euroopa- kaasfinants te reorganiseerimine regionaalarengu-fond-0 eering ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2025- 12/erihoolekandeasutuste_reorg aniseerimine.pdf 252  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Laste ja perede -2 002 -2 838 -2 744 -2 247 programm Lastekaitseseadus § 15 lg 3 p 4, vanemlike oskuste arendamine, sellega seotud Vanemlike oskuste Piirmääraga -597 0 -600 0 täienduskoolituste ja arendamine vahendid ennetustegevuste korraldamine; https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/LasteKS Teadus- ja arendustegevuse ning Teadusarenduse innovatsiooni korralduse seadus Piirmääraga projektide -48 0 -33 0 § 21. vahendid toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001 Sotsiaalkaitseministri käskkiri 29.03.2023 nr 53 "Laste ja perede toetamine", muudetud 16.12.2024 käskkirjaga nr 81 ja sotsiaalministri 25.02.2026 Tulud ja käskkirjaga nr 26. Leitav SoMi SF laste ja tuludest -635 0 -1 022 0 dokumendiregistrist ja lisaks: perede toetamine sõltuvad https://sm.ee/euroopa- kulud sotsiaalfond-2021-2027 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 02/LPO_TAT_raamtekst.pdf 253  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus Sotsiaalkaitseministri käskkiri 03.05.2023 nr 81 "Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine", muudetud 28.03.2024 käskkirjaga nr 29, 13.11.2024 käskkirjaga nr 74, 25.11.2025 SF pikaajalise Tulud ja käskkirjaga nr 89 hoolduse tuludest 0 0 -100 0 ja 02.07.2026 käskkirjaga nr 71 . kättesaadavuse sõltuvad Leitav SoMi dokumendiregistrist, parandamine kulud lisaks: https://sm.ee/euroopa- sotsiaalfond-2021-2027 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 07/TAT_pikaajaline_hooldus_raa mtekst.pdf Liikmemaksud organisatsioonidele: Eesti siseaudiitorite ühing; Eesti Personalijuhtimise Ühing; Maailma Terviseorganisatsioon Piirmääraga Liikmemaksud -29 0 -59 0 (WHO); Euroopa sotsiaaluuring vahendid (ERIC); Läänemeremaade Nõukogu riskilaste ekspertgrupp (EGCC); Rahvusvaheline lastemaja võrgustik (Barnahus); Euroopa ohvriabi 254  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus katusorganisatsioon (VSE); Euroopa Taastava Õiguse Foorum (EFRJ); Perevägivalla toimepanijatega tegelev Euroopa võrgustik (WWP); Rahvusvahelise lasteabiliinide võrgustik (Stichting Child Helpline International) Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22.10.2024 Sotsiaal- ja määrus nr 42 "Sotsiaal- ja tervisevaldkonna Piirmääraga -616 0 -331 0 tervisevaldkonna vabaühenduste vabaühenduste vahendid toetamine" toetamine https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/106012026045 Sotsiaalministri 17.04.2025 määrus nr 16 "Asendushoolduse peremajade rajamise ja Vahendatud SF Laste rekonstrueerimise toetamine". tulud ja asendushoolduse Leitav SoMi dokumendiregistrist, nendest 0 -75 0 -1 765 taristu lisaks: https://sm.ee/euroopa- sõltuvad kaasajastamine (av) regionaalarengu-fond-0 kulud ja https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/122042025003 Sotsiaalministri 17.04.2025 SF Laste Välistoetust 0 -3 0 -81 määrus nr 16 "Asendushoolduse asendushoolduse e riiklik peremajade rajamise ja 255  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus taristu kaasfinants rekonstrueerimise toetamine". kaasajastamine (av) eering Leitav SoMi dokumendiregistrist, lisaks: https://sm.ee/euroopa- regionaalarengu-fond-0 ja https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/122042025003 Vahendatud SF „Turvalisuse tulud ja märgid“ nendest 0 0 -420 0 Õigusakt välja töötamisel rakendamine sõltuvad KOVides (av) kulud SF „Turvalisuse Välistoetust märgid“ e riiklik 0 0 -180 0 Õigusakt välja töötamisel rakendamine kaasfinants KOVides (av) eering Sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkiri nr 28, muudetud sotsiaalministri 26.06.2026 Vahendatud käskkirjaga nr 67 "Peremajade SF Peremajade tulud ja rajamine ja olemasolevate rajamine (AS nendest 0 -1 932 0 -281 ruumide kohandamine Hoolekandeteenuse sõltuvad ööpäevaringsete teenuste d) kulud osutamiseks suure abivajaduse ja kompleksprobleemidega lastele". Leitav SoMi dokumendiregistrist, lisaks: 256  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus https://sm.ee/euroopa- regionaalarengu-fond-0 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 06/KLAT_peremajad_raamtekst. pdf Sotsiaalkaitseministri 17.03.2025 käskkiri nr 28, muudetud sotsiaalministri 26.06.2026 käskkirjaga nr 67 "Peremajade rajamine ja olemasolevate ruumide kohandamine SF Peremajade Välistoetust ööpäevaringsete teenuste rajamine (AS e riiklik osutamiseks suure abivajaduse 0 -828 0 -121 Hoolekandeteenuse kaasfinants ja kompleksprobleemidega d) eering lastele". Leitav SoMi dokumendiregistrist, lisaks: https://sm.ee/euroopa- regionaalarengu-fond-0 ja https://sm.ee/sites/default/files/ documents/2026- 257  2026 RE 2027 RE Liik Tegevuskuludeks 2026 Investeeringuteks 2026 Tegevuskuludeks 2027 Investeeringuteks 2027 Toetuse eraldamise alus 06/KLAT_peremajad_raamtekst. pdf Välisministeeriumi -34 194 0 -32 145 0 valitsemisala Välispoliitika -34 194 0 -32 145 0 programm Muude siseriiklike ja rahvusvaheliste Teadus- ja arendusegevuse ning algatuste toetamine, innovatsiooni korralduse seadus Piirmääraga sh teadus- ja -3 150 0 -1 740 0 § 21 vahendid arendustegevuse https://www.riigiteataja.ee/et/a raames tellitavad kt/112072025001?leiaKehtiv uuringud Välissuhtlemisseaduse § 19 ja Piirmääraga 23 lg 1 Liikmemaksud -12 544 0 -12 543 0 vahendid https://www.riigiteataja.ee/akt/ 127092024014?leiaKehtiv "Arengu -ja humanitaarabi andmise tingimused ja kord"" Arengukoostöö Piirmääraga -17 862 0 -17 862 0 alusel ja humanitaarabi vahendid https://www.riigiteataja.ee/et/a kt/112072025001?leiaKehtiv" 258 LISA 4. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2027. aastal Tabelis märgitud väärtused on arvestatud tuhandetes eurodes. Planeeritud tegevused 2027 VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISED VAHENDID KOKKU1 -99 763 ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI -30 Vanglarendi kulud -30 KOHTUTE GRUPP -296 Vanglarendi kulud -296 JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -17 165 Vanglarendi kulud -13 650 Euroopa digiidentiteedi kasutuselevõtt (digikukkur) -1 940 Teadus- ja arendustegevuse projekt "Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja -1 575 väärindamiseks" KLIIMAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -2 765 Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon -2 379 Avaandmete direktiivi ülevõtmine -386 KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -500 Finaalturniiridel osalevate meeskondade toetamine -400 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile -100 MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -13 625 Suurinvestori toetusmeede -13 132 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse -465 Õigusaktidest tulenevad meetmed -28 RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -2 859 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse -2 859 REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -394 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse -394 SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -22 127 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse -19 436 Täiendavad õigusaktidest tulenevad hädavajadused - rändepakett -1 700 Vanglarendi kulud -691 Isikukaitse tagamisega seotud erakorralised ja riskipõhiselt lisanduvad kulud -300 SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -10 745 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tugevdamine -7 470 Vanglarendi kulud -3 275 1 Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Heaks kiidetud muudatustega tegevuste loetelu avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel. 259  Planeeritud tegevused 2027 VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA -16 709 Euroopa Rahurahastu täiendav sissemakse -9 718 Ukraina ülesehituskonverentsi korraldamine -6 991 ÜLERIIGILISED TEGEVUSED -12 548 Välistoetuste rahastusperioodi sulgemise kulud, kohtuasjad, EK suunisest erineva -4 000 määraga finantskorrektsioonid IKT küberturvalisuse kulud -2 031 Välistoetuste tagastused -2 000 Rahvusvaheliste liikmemaksude suurenemise katmine -1 748 Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaasrahastamine -1 500 Välisteenistuse seadus -1 000 Riigiasutuste jaotamata kinnisvarakulud -270 260 LISA 5. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2027. aastal ning sellele järgnevail aastatel Käesolev 2027. aasta riigieelarve lisa on koostatud vastavalt 19. juunil 2017 vastu võetud Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise Rail Balticu / Rail Baltica raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse paragrahvile 2. Rail Baltica projekti eesmärk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 13. juuni 2024 määrusega (EL) 2024/1679 (TEN-T) on seatud eesmärk luua kogu Euroopa Liitu hõlmav ühtne ja kvaliteetne mitmeliigiline transpordivõrk. Määruse kohaselt tuleb põhivõrk valmis saada hiljemalt 31. detsembriks 2030. Uued põhivõrgu raudteeliinid, sh Rail Baltica, rajatakse Euroopa standardse 1435 mm rööpmelaiusega. Balti riikide peaministrid leppisid 22.09.2026 ühisavalduses kokku, et Rail Baltica põhitrassi valmimise ja liikluse avamise sihtaega rihitakse kooskõlas Euroopa Liidu järgmise (2028–2034) eelarveperioodiga. Ühtlasi väljendasid nad ambitsiooni jätkata ehitustöid võimalikult lähedasena Euroopa Komisjoni 9. juuli 2025 rakendusotsuses (EL) 2025/1332 sätestatud ajakavale. Esialgselt 2030. aastaks planeeritud valmimistähtaja nihutamine hilisemaks annab Eestile võimaluse jaotada Rail Balticu ehitamise kulu pikemale ajavahemikule ning kasutada maksimaalselt järgmise eelarveperioodi toetusvahendeid. Investeeringute hajutamine pikemale ajale aitab vältida piirkonna taristuehituse turu ülekoormamist ja leevendada ehitusmaksumuse suurenemise riski. Samuti võimaldab see kasutada Rail Baltica ehituseks suuremas mahus Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi vahendeid ning seeläbi vähendada survet Eesti riigi omaosaluse rahastamise kohustusele. Eesti osa I etapi maht lähtub valitsuskabineti 7. detsembri 2023 otsuses seatud eesmärgist rajada 1435 mm rööpalaiusega ühe rööbasteega, kahe rööbastee jaoks rajatud muldkehal piiriülene Rail Baltica raudteeühendus, et tagada rongiliikluse võimalus Tallinnast Kaunaseni ja sealt edasi mööda olemasolevat trassi Poolasse. Rail Baltica kogutrassi pikkus on 870 km, sellest 24,5% ehk ca 213 km rajatakse Eestis. Reisirongide kiiruseks kavandatakse kuni 249 km/h, kaubarongide puhul 120 km/h. Eestis rajatakse kaks rahvusvahelist reisiterminali, 12 kohalikku peatust ning Muuga kaubaterminal ja kaubajaamad Pärnus ja Soodevahes. Rail Baltica projekti Eesti osa elluviimine ja ajakava Balti riikide peaministrite ühisavalduse kohasest kavatsusest ajatada Rail Baltica põhitrassi lõpuleviimine EL 2028—2034 eelarveperioodile, viiakse projekti elluviimise ajakava vastavusse uue ajaraamistikuga. Selle alusel koostatakse uus investeerimiskava ning seda toetav finantseerimiskava, mille sihiks on Euroopa Liidu rahastusvõimaluste maksimaalne kasutamine ning Eesti riigi riigieelarveliste vahendite optimeerimine. 261 2026. aasta septembri seisuga on Rail Baltica Eesti põhitrass Tallinnast Eesti–Läti piirini ehituslepingutega kaetud. 2027. aastal jätkub Ülemiste–Tootsi põhitrassi ehitus ning Tootsi– Pärnu ja Pärnu–Ikla lõikudel lõpetatakse projekteerimis- ja ettevalmistustööd ning alustatakse muldkeha rajamisega. 2026. aasta augustis tunnistati nõuetele vastavaks Pärnu–Kabli lõigu keskkonnamõju hindamise aruanne, millega said lõpliku heakskiidu viimane üheksast Rail Baltica Eesti põhitrassi keskkonnamõju hindamisest. Ülemiste Linda rahvusvahelise ühisterminali ja jaama-ala ehitustööd jätkuvad. 2026. aasta juulis valmis terminali põhjapoolsete välialade raames pikendatud trammitunnel ja uus trammitee ning juunis sõlmiti leping Ülemiste jaama-ala alusehituse ja Kantsi tunneli I etapi rajamiseks, mille ehitustööd valmivad 2027. aasta oktoobris. Ülemiste ühisterminali valmimine on kavandatud 2028. aastasse. Pärnu rahvusvahelise reisiterminali alal alustati 2026. aastal ettevalmistustöödega ning terminali projekteerimis- ja ehitushange on ettevalmistamisel eesmärgiga sõlmida ehitusleping 2027. aastal. AS Eesti Liinirongid (Elron) poolt 2026. aasta märtsis väljakuulutatud Rail Baltica regionaalveeremi riigihange tunnistati luhtunuks, kuna hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust. Sellest tulenevalt ajakohastab ja korrigeerib Elron hanketingimusi ning valmistab ette uue hankemenetluse, et tagada veeremi soetamine kooskõlas RB raudteetrassi valmimisega. Rail Baltica projekti ehitustegevusest on põhjalikum ülevaade esitatud OÜ Rail Baltic Estonia kodulehel https://www.rbestonia.ee/. Rail Baltica projekti rahastus Rail Baltica projekti rahastusallikad on sihtotstarbelised välistoetused, mida vahendatakse Eesti riigieelarve kaudu ja millele lisandub kohustuslik omapanus ning täiendav riigieelarveline rahastus. Projekti rahastus on toimunud põhiliselt Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel, millele lisanduvad Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemistulu (EL HKS enampakkumistulu kasutus ehk CO₂ vahendid), EL struktuurifondide (ÜF) vahendid ning riiklik kaasfinantseerimine. Rail Baltica projekti Eesti osa I etapi investeeringute kava rahastamise ülevaade aastate lõikes on esitatud järgmises tabelis. Tabel ei kajasta Rail Baltica projekti Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi 2028–2034 vahendeid ega perioodi 2021–2027 2026. aasta lisataotlusvooru vahendeid. Projekti edukaks lõpuleviimiseks jätkatakse järgmiste eelarveprotsesside käigus rahastuskava täpsustamist ja vajalike eelarveliste ümberkorralduste tegemist, tagamaks investeeringu elluviimine kooskõlas valitsuse kokkulepitud eesmärkidega. Seejuures püütakse esmajärjekorras kasutada juba eraldatud Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toetusi, mis võib erineda allolevate tabelite aastatevahelisest jaotusest. 262 Tabel 1. Rail Baltica projekti I etapi rahastus aastani 2030 (mln eurot, käibemaksuta) 2014- Rahastusallikad 2027 2028 2029 2030 KOKKU 2026 CEF toetus 646,2 164,0 87,9 6,4 0,0 904,5 EL HKS kauplemistulu ja riiklik rahastus 420,4 219,3 171,1 106,9 152,8 1 070,5 ÜF, RRF jt välistoetused 118,5 61,5 32,6 7,6 0,0 220,2 KOKKU 1 185,1 444,8 291,6 120,8 152,8 2 195,2 Rail Baltica projekti rahastus ja selle kasutamine OÜ Rail Baltic Estonia investeeringuteks ja tegevuskuludeks ning projekti tugitegevusteks toetavate asutuste kaudu riigieelarve strateegia perioodil 2027–2030 on kajastatud järgmises tabelis. Tabel 2. Rail Baltica projekti rahastus riigieelarve strateegia perioodil 2027–2030 (eurot, käibemaksuta) Rahastusallikad 2027 2028 2029 2030 CEF toetus 164 048 353 87 896 055 6 360 893 0 EL HKS kauplemistulu ja riiklik rahastus 219 241 849 171 117 830 106 854 764 152 808 663 ÜF, RRF jt välistoetused 61 523 414 32 557 513 7 631 063 0 KOKKU 444 813 616 291 571 398 120 846 720 152 808 663 sh OÜ Rail Baltic Estonia 440 809 636 288 165 470 68 632 577 152 359 663 sh projekti tugitegevused ja veeremi 4 003 980 3 405 928 52 214 143 449 000 soetus Valitsuse poolt kokku lepitud Rail Baltica elluviimise plaanide realiseerimiseks on eelarvestrateegia perioodil 2027–2030 ette nähtud 1010 miljonit eurot. 263 LISA 6. Ülevaade eelarverevisjoni tulemustest Riigieelarve revisjoni kava kiideti heaks 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel. Revisjoni eesmärk on riigi eelarvevahendite tõhus kasutus – tagada, et riik pakub eesmärkidest lähtuvalt asjakohaseid teenuseid ja tegevusi ning teeb seda optimaalsete kuludega. Samuti kujundatakse revisjoni käigus välja püsivad protsessid ja instrumendid riigi kulutuste eesmärgipärasuse ja tõhususe regulaarseks hindamiseks. Revisjon jaguneb kolmeks üksteist täiendavaks töösuunaks: nn nullbaasilise eelarve projekt ehk ministeeriumite valitsemisalade eelarvete analüüs Valitsemisalapõhise analüüsi eesmärk on selgitada välja riigi eelarve kulude vähendamise võimalused – lõpetades või vähendades teenuseid või tegevusi või tõhustades nende eelarvekasutust, et vabanevate rahaliste vahenditega suurendada vaba eelarveruumi ning rahastada uusi prioriteete. horisontaalsed tõhustamiskavad Valdkondade üleste teemade detailsemad analüüsid, seda nii strateegilisel kui ka taktikalisel tasandil, mille tulemuseks on konkreetsed ettepanekud korrastada riigiasutuste teenuseid või struktuure, kasutada tõhusamalt eelarvevahendeid vm. hindamised Hindamise (ingl k policy evaluation või evaluation) käigus hinnatakse tegevuste tulemuslikkust, nende mõjusust, strateegilistes arengudokumentides seatud eesmärkide asjakohasust ja saavutamist ning muutmisvajadust. Tulemuseks on soovitused valdkonnapoliitika tõhususe, tulemuslikkuse ja mõjususe suurendamiseks. Nullbaasilise eelarve projekti III tsükli ülevaade ja tulemused: ministeeriumite valitsemisalade eelarvete analüüs Nullbaasilises projektis osalevad valitsemisalad ning algatatavad tõhustamiskavad otsustab valitsus iga-aastaselt eelarvestrateegia ja riigieelarve planeerimise protsessi käigus. 2024. aastal (I tsükkel) analüüsiti Sotsiaalministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsemisalasid; 2025. aastal (II) Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalasid. 2026. aastal (III) analüüsiti Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Välisministeeriumi valitsemisalasid. VV 26.08.2026 kabinetinõupidamise otsusega analüüsitakse 2027. aastal Kaitseministeeriumi valitsemisala. Lisaks analüüsitakse horisontaalselt varasemate aastate riigieelarvestrateegia meetmetega eraldatud raha kasutamist ja mõju. 264 Sarnaselt II tsükli tulemustele on III tsüklis revisjoni tulemusena välja kujunenud enamik tõhustamist vajavatest teemadest eelkõige sisulised valdkondlikud reformid, mille otsest vahetut rahalist kokkuhoidu on keeruline prognoosida ja arvutada ning mille tõhustamisprotsess või sellest tulenev mõju ning tõhususe realiseerumine on pikaajaline ning avaldub kas otsese kokkuhoiu, tulude suurenemise, kulude parema juhitavuse või pikaajaliste eelarveriskide vähenemisena. Allpool on toodud ülevaade eelkõige olulisematest mõõdetava rahalise väärtusega teemadest valitsemisalade lõikes, lisaks valitsemisalade eelarvejääkide analüüsi tulemusel tõstatatud teemadest. Kliimaministeeriumi valitsemisalas olid olulisemad eelarvemõjuga teemad Transpordiameti regionaalse teenindusvõrgu ja kinnisvara optimeerimine ning liikuvusvaldkonna killustunud juhtimise korrastamise vajadus. Väiksema külastatavusega büroode sulgemine, Saue büroo ühendamine Tallinna teenindusega ja Tallinna üksuste koondamine vähendaksid püsikulusid - nelja piirkondliku büroo sulgemise ja Saue büroo Tallinna büroo koosseisu viimine võimaldaks hoida kokku ligikaudu 0,25 mln eurot aastas. Liikuvusameti loomise ettepaneku sisuks on Transpordiameti ümberkujundamine keskseks rakendusasutuseks, mis ühendaks taristu, bussi- ja rongiliikluse planeerimise ning ühistranspordikeskuste koordineerimise – ülesanded, mis hetkel on jaotatud eri ministeeriumide, asutuste ja ühistranspordikeskuste vahel, mistõttu puudub ühtne vastutus liinivõrgu, sõiduplaanide, piletisüsteemide, taristuinvesteeringute ja rahastamise tervikliku kavandamise eest. Ühtne juhtimismudel võimaldaks siduda eri transpordiliigid paremini tervikteekondadeks ning suunata investeeringuid ja toetusi sinna, kus nende mõju liikuvuse eesmärkidele on suurim. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oli olulisem eelarvemõjuga teema universaalse postiteenuse ajakohastamine kahaneva kirjaturu tingimustes. Teenusestandardi, hinnastamise ja hankemudeli muutmine ning posti- ja pakivõrgu ühendamine vähendaksid dotatsioonivajadust. AS-i Eesti Post võõrandamisest saadava tulu kasutamine võlakoormuse vähendamiseks annaks hinnanguliselt 1,8–2,4 mln euro suuruse aastase riigi intressikuludes. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas olid olulisemad eelarvemõjuga teemad vanglasüsteemi taristu ja teenuste kohandamine kinnipeetavate arvu vähenemisele ning riigi IKT-halduse konsolideerimine. Vanglate kasutamata võimekuse väljarentimise võimalik tulu on sõltuvalt majutatavate vangide mahust 2–30 mln eurot aastas. IT-baasteenuste koondamine Riigi Infosüsteemi Ametisse, väiksemate IT-majade ühendamine Digiriigi Keskusesse ning tugevam keskne arhitektuurijuhtimine annaksid alates 2029. aastast hinnanguliselt 8–11 mln eurot kokkuhoidu aastas. Välisministeeriumi valitsemisalas oli olulisem eelarvemõjuga teema välisesinduste kinnisvaraportfelli pikaajaline kulutõhusus. Välismaal kinnisvara omamise, rentimise ja ühiskasutuse võrdlemiseks tuleks rakendada kogukulupõhist otsustusraamistikku. Stabiilsetes asukohtades tuleks põhjendatud juhul eelistada kinnisvara omandamist, mis perspektiivis võimaldaks kokkuhoidu püsiva rentimise kuluga võrreldes. Kinnisvara väljaostuks vajalike 265 investeeringute suurusjärk on kokku ligikaudu 165 mln eurot ja objektide keskmine tasuvusaeg 17 aastat. Eelarvejääkide analüüsis tõusid esile Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 12,4 mln euro suurune eelarve jääk ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 1,1 mln euro ulatuses korduvalt üle kantud vahendid. RIT-i puhul tegi Rahandusministeerium ettepaneku jäägi arvelt arvata 6 mln eurot 2026. aasta piirmääraga eelarvest välja ja hinnata valdkonna edasist rahastamisvajadust RES 2027–2030 protsessis. REM-i puhul puudub korduvalt üle kantud ja täiendavalt liigendatud vahendite kasutamiseks õiguslik alus, mistõttu tehti ettepanek vähendada 2026. aasta eelarvet vastava summa võrra. Valitsemisaladele eraldatud sihtotstarbeliste vahendite läbivaatamisel selgus, et nn reisilaevanduse toetusmeedet planeeritud kujul ei rakendata ning selleks aastateks 2027–2029 kavandatud 32,2 mln eurot tuleks Kliimaministeeriumi baaseelarvest välja arvata. Samuti tuleks välja arvata Rohuküla sadama kai rekonstrueerimiseks eraldatud vahendite ülejääk 2,26 mln eurot. Tõhustamiskavad Horisontaalsed tõhustamiskavad on riigieelarve revisjoni järjepidev instrument, mis täiendab valitsemisalade nullbaasilist eelarveanalüüsi valdkondade-üleste fookusteemadega. Sarnaselt revisjoni esimesele ja teisele tsüklile, mil viidi ellu varasem temaatiline tõhustamiskava, otsustas Vabariigi Valitsus kolmandas tsüklis käivitada horisontaalse tõhustamiskava kahel eelnevalt tõstatatud teemal: mitteformaalne täiskasvanuharidus ja riigisiseste toetuste andmine. Täiskasvanute mitteformaalse õppe tõhustamiskava analüüsis avaliku sektori koolitusinvesteeringuid, mis moodustasid perioodil 2021–2025 ligikaudu 260 mln eurot ehk keskmiselt 52 mln eurot aastas. Analüüs tõi esile, et raha hajutatus eri asutuste ja fondide vahel raskendab valdkonna terviklikku ja tõhusat juhtimist. Riikliku rahastuse ja tööturu tegeliku vajaduse vahelist seost on keeruline tuvastada. Seetõttu tekib oht, et riik tasub koolituste eest, mida tööandja või õppija oleks turutingimustel ise rahastanud. Lisaks ei võimalda praegused mõõdikud piisavalt hinnata haridusinvesteeringute kasu ühiskonnale ja majandusele. Süsteemi tõhustamiseks ja ressursside täpsemaks suunamiseks hakatakse koolitusi pakkuma ennetavalt. Eesmärk on parendada ohustatud sektorites töötavate inimeste oskusi enne, kui nad kaotavad töö. Fookusesse seatakse haavatavad sihtrühmad ja inimesed, kelle oskused on aegumas. Valdkonna terviklikuks juhtimiseks moodustatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi ülene juhtrühm. Asutuste rolle käsitatakse selgetes piirides, milles Eesti Töötukassa keskendub lühiajaliste töötururiskide maandamisele ning milles Haridus- ja Teadusministeerium hakkab koordineerima oskuspuudujääkide pikaajalist ja süsteemset lahendamist. Riigi tellitavate koolituste kvaliteedi ühtlustamiseks peavad kõik riigiasutused lähtuma Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) standarditest. 266 Tõhustamiskava näeb ette tööandjate (ja/ või õppijate) endi rahalise panuse suurendamist. Juba erialase kvalifikatsiooni omandanud täiskasvanute tasuta korduvkoolitamist piiratakse ning minnakse osaliselt üle isiklikule kaasrahastusele. Lisaks katsetatakse sektoripõhist koolitusfondi mudelit, kus riiklik toetus eeldab tööandjate ja töötajate panust. Soodsaimad rahastustingimused kehtestatakse juhtrühma määratud strateegilistele fookusvaldkondadele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Riigi rahastusotsuste tegemisel tuginetakse edaspidi OSKA prognoosidele ja tasuvuse jälgimisele – muu hulgas hinnatakse, kas koolitus tõi kaasa palgakasvu ning uute oskuste tegeliku rakendamise tööturul. Andmepõhise seire tagamiseks seadustatakse tulu- ja tööhõiveandmete ristkasutus. Uusi infosüsteeme ei looda; andmekorje integreeritakse EHIS- esse ja riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP). Rahandusministeerium kehtestab korra, mis välistab püsikulude arvestuses riigisiseste toetuste dubleerimise ja eelarvemahtude kunstliku paisutamise. Süsteemi tõhustamiseks ja ressursside täpsemaks suunamiseks näeb tõhustamiskava ette üleminekut ennetavale mudelile. See suunab avaliku raha ohustatud sektorites töötavate inimeste oskuste parendamisse enne, kui nad on töö kaotanud; fookuses on haavatavad sihtrühmad ja inimesed, kelle oskused on aegumas. Valdkonna terviklikuks juhtimiseks nähakse kavas ette moodustada Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi ülene juhtrühm. Uus raamistik eraldab asutuste rollid selgelt: ettepaneku kohaselt keskendub Eesti Töötukassa lühiajaliste töötururiskide maandamisele, samas kui oskustööjõu pikaajalise ja süsteemse arendamise koordineerimine koondub Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse. Riigi tellitavate koolituste kvaliteedi ühtlustamiseks kehtestab kava kõigile riigiasutustele nõude lähtuda Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) standarditest. Tõhustamiskava näeb ette tööandjate ja õppijate endi rahalise panuse suurendamist. Uus rahastusmudel piirab juba erialase kvalifikatsiooni omandanud täiskasvanute tasuta korduvkoolitamist ning asendab selle osalise isikliku kaasrahastusega. Lisaks sisaldab kava sektoripõhise koolitusfondi mudeli katsetamist, kus riiklik toetus on seotud tööandjate ja töötajate panusega. Loodav raamistik tagab soodsaimad rahastustingimused juhtrühma määratud strateegilistele fookusvaldkondadele ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tõhustamiskava seab riigi rahastusotsuste tegemise aluseks OSKA prognoosid ja tasuvuse jälgimise. Muu hulgas eeldab uus mudel kaalutlust, kas koolitus tõi kaasa palgakasvu ning uute oskuste tegeliku rakendamise tööturul. Andmepõhise seire tagamiseks näeb kava ette tulu- ja tööhõiveandmete ristkasutuse seadustamist; sealhulgas välistatakse uute infosüsteemide loomine - andmekorje integreeritakse EHIS-esse ja riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP). Püsikulude arvestuse korrastamiseks näeb kava ette Rahandusministeeriumi eelarvetehnilise korra täiendamist, mille eesmärk on välistada riigisiseste toetuste dubleerimist ja eelarvemahtude kunstliku paisutamist. 267 Riigisiseste toetuste tõhustamiskava algatamise ajendiks olid Riigikontrolli tähelepanekud toetuste andmise ja jääkide ülekandmise praktika kohta ning vajadus tagada eelarvevahendite võimalikult sihipärane ja säästlik kasutamine. Tõhustamiskava eesmärk oli analüüsida toetuste eraldamise läbipaistvust, toetuste eelarvete järgmistesse aastatesse kandumise põhjuseid ning esitada ettepanekud eelarve täitmise täpsuse suurendamiseks. Analüüs hõlmas riigisiseseid toetusi, mille kasutamisele on riigieelarvega seatud piirmäär, st ei analüüsitud sotsiaaltoetusi, konkreetsetest tuludest sõltuvaid toetusi ja välistoetusi. Analüüsi põhisuunad olid toetuste kajastamise läbipaistvus, eelarvejääkide maht, struktuur ja tekkepõhjused ning valitsemisalade eelarvete aastatevahelised ümbertõstmised. Riigieelarve täitmise määr on Eestis püsinud kõrge, seejuures vähem kui ühe neljandiku jäägist moodustab piirmääraga eelarve jääk. Märksa suurema osa moodustavad CO₂ kvoodimüügitulust ja välistoetustest tulenevad jäägid, mille kasutamine ongi kavandatud pikemale perioodile. Piirmääraga eelarvet jäi 2025. aastal kasutamata 379 mln eurot ning 2024. aastal 601 mln eurot. Seejuures oli 2025. aasta riigisiseste toetuste jääk kontode lõikes kõige suurem ehk 104 mln eurot. See tuleneb asjaolust, et osa toetuste eelarvest kasutatakse järjepidevalt hilisematel aastatel kui planeeritud. Toetuse rakendamine sõltub taotlusvoorude ajastusest, otsustusprotsessidest ja projektide mitmeaastasest elluviimisest. Otsuse aasta järgi planeeritud eelarve ja eelarve täitmise tekkepõhine kulu võivad kajastuda eri aastates. Aastast aastasse korduv eelarvejääk viitab aga süsteemsele ebakõlale, kus kulusid on tegeliku vajadusega võrreldes üle hinnatud. See toob kaasa maksutulude põhjendamatu reserveerimise kuludeks, mis ei realiseeru. Eelarvejääk ei ole olemuselt ühetaoline. Osa sellest on kaetud lepinguliste kohustustega, mille täitmine langeb objektiivselt järgmisesse eelarveaastasse ning mille ülekandmine on põhjendatud. Optimeerimise võimalus seisneb kohustustega katmata jääkide vähendamises. Kuna kehtiv arvestus neid jäägiliike ei eralda, puudub täpne ülevaade kohustustega katmata jäägi mahust. Toetuste andmise läbipaistvus on oluliselt paranenud. Riigieelarve seletuskirja lisas on esitatud kavandatavaid toetusi hõlmav vaade valitsemisalade ning programmide lõikes, valitsemisalad on kehtestanud täiendavaid toetuse andmise tingimuste määrusi ning 2025. aasta lõpul jõustunud riigieelarve seaduse muudatustega sätestati toetuste andmisele nende liikide kaupa täpsemad nõuded. Samuti koostati 2026. aasta jooksul riigieelarve seaduse § 60 tähenduses mitmeaastaste kohustuste võtmise juhend. Toetuste eelarve täitmise jälgitavus ei ole aga piisav. Riigieelarve seletuskirja lisas 3 esitatakse toetused sellises detailsuses, milles nende eelarve täitmist ei ole võimalik jälgida, sest keskselt sellist arvestust ei peeta. Analüüs tõi esile ka kitsaskohad, mille lahendamine ulatub ühe valitsemisala piiridest kaugemale. Puudub keskne ja automatiseeritud ülevaade lepinguliste kohustustega kaetud ja katmata jääkide jaotusest ning valitsemisalade arvestus on käsitöömahukas. Info puudumine takistab ka riigieelarve seaduse § 60 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuste võtmise paindlikku 268 kasutamist. Kuna piirmäära täituvust ei saa jooksvalt jälgida, käitutakse ülemäära konservatiivselt ning mitmeaastased toetused planeeritakse võimalikult varajasse eelarveaastasse. Kuna eelarvejääkide ülekandmise kord on olnud väheste piirangutega, soodustab see kulude planeerimist liigse varuga, mis omakorda kasvatab aasta lõpu eelarvejääke. Tõhustamiskavas esitatakse viis ettepanekut. Esiteks luuakse majandustarkvara arendamisega tehniline võimekus eristada eelarvejääkides kohustustega kaetud ja katmata osa. Teiseks analüüsitakse võimalusi jälgida riigieelarve seaduse § 60 lõigete 4 ja 5 alusel võetud mitmeaastaste kohustuste piirmäära täitmist keskse koondvaate kaudu. Kolmandaks seotakse iga riigieelarve seletuskirja lisas 3 nimetatud toetus eraldi arvestusobjektiga. Neljandaks seatakse kohustustega katmata vaba jäägi ülekandmisele kohustuslik sisulise põhjendamise nõue. Viiendaks tõhustatakse valitsemisalade nõustamist, et tõsta teadlikkust projektipõhiste toetuste elukaarest ja planeerimise põhimõtetest. Struktuurivahendite ja riiklike arengukavade hindamised 2026. aastal on valminud: 1. Rahandusministeeriumil – „Struktuurivahendite rakendussüsteemi tõhususe ja projektide valikukriteeriumide hindamine“ 2. Sotsiaalministeeriumil – „SF 2021–2027 tegevuste vahehindamine“ 3. Sotsiaalministeeriumil – „ESF+ tegevuste rohehindamine“ 4. Haridus- ja Teadusministeeriumil – „TAIE arengukava 2021–2035 vahehindamine“ 5. Kultuuriministeeriumil – „Kultuuri arengukava 2021–2030 vahehindamine“ Töös on 8 hindamist: 1. Kultuuriministeeriumil „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 hindamine“ 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil „Piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine“ 3. Siseministeeriumil „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 vahehindamine“ 4. Haridus- ja Teadusministeeriumil „Riiklikult rahastatud täiskasvanute täienduskoolituste efektiivsuse, tulemuslikkuse ja asjakohasuse hindamine“ 5. Rahandusministeeriumil „Euroopa Liidu eelarveperioodi 2028–2034 kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine“ 6. Sotsiaalministeeriumil „Heaolu arengukava 2023–2030 hindamine“ 7. Sotsiaalministeeriumil „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 hindamine“ 8. Rahandusministeeriumil „Struktuurivahendite rakendamise regionaalsete mõjude, sh Ida- Viru piirkonna ja Õiglase Ülemineku Fondi tulemuslikkuse hindamine“ 2027. aastasse on planeeritud: 1. Justiits- ja Digiministeeriumil „Perioodi 2021–2027 struktuurivahendite mõju digiriigi arengule ja Digiühiskond 2030 arengukava vahehindamine” 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil „Tööturu tegevuste vahehindamine“ 269 3. Sotsiaalministeeriumil „Toiduabi tegevuste vahehindamine“ 4. Sotsiaalministeeriumil „Meetme „Kogukonna juhitud kohalik areng“ hindamine” 5. Riigikantseleil „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise meetme tulemuslikkuse hindamine” 6. Rahandusministeeriumil „Transpordiinvesteeringute mõjude hindamine” 7. Haridus- ja Teadusministeeriumil „Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 ja struktuurivahendite perioodi 2021–2027 noorsootöö meetmete vahehindamine” 8. Haridus- ja Teadusministeeriumil „Eesti keele arengukava 2021–2035 hindamine” 9. Haridus- ja Teadusministeeriumil „Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 hindamine” Peamised leiud ja soovitused 2026. aastal lõppenud hindamistest Rahandusministeeriumi tellitud „Struktuurivahendite rakendussüsteemi tõhususe ja projektide valikukriteeriumide hindamisel“ leiti, et ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondide rakendussüsteemi tõhusus on paranenud, projektitaotluste väljamaksete menetlusajad on lühenenud ja kulu väljamakstud toetuseuro kohta on madal (0,02 eurot). Võrreldes teiste EL-i liik-mesriikidega on Eestis ÜKP fondide eelarve kasutus edenenud kiires tempos. Soovitati hoida uue Euroopa Liidu 2028–2034 riigiplaani juhtimismudel võimalikult lihtsana, keskendudes tulemuste saavutamisele. Planeerida vaid üks korraldusasutus, üks vahendusasutus ning eraldiseisvana üks akrediteeritud makseasutus (PRIA). Samas rõhutati, et riigiplaan eeldab kompromissi tsentraliseeritud juhtimise ja valdkondlike eripärade vahel, kus tuleb arvestada siseturvalisuse valdkonnas operatiivsuse, põllumajanduses tehnoloogilise keerukuse ja kalanduses nišispetsiifikaga. Tulemuspõhisel rakendamisel vältida poliitiliselt vastuolulisi reforme ja liigset ambitsioonikust, mis ei ole realistlikult saavutatavad. Vältida ka väikeste killustatud ja halduskoormavate sekkumiste loomist. Hindamise järeltegevustena: Rakendussüsteemi juhtimismudel, milles on üks korraldusasutus Seoses Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveraamistiku ülesehituse olulise muutumisega ja seni eraldiseisvalt toiminud fondide konsolideerimisega ühe riikliku ja piirkondliku partnerluskava ehk riigiplaani alla, esitati 2026. aasta sügisel valitsusele ettepanek perioodi 2028–2034 rakendussüsteemi ettevalmistamiseks, milles on senised valdkondlikud korraldusasutused konsolideeritud. a. Strateegiline koordineerimine ning riigiplaani keskne juhtimine ja kontaktpunkt asub Rahandusministeeriumis. b. Keskne toetuste korraldusasutus koos horisontaalsete ekspertiisidega ja tehniliste toimingutega asub Riigi Tugiteenuste Keskuses. c. Senised valdkondlikud korraldusasutused (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Siseministeerium) keskenduvad poliitika kujundamisele, sisuvaldkonna arendamisele, spetsiifilistele sihtgruppidele, tegevuste elluviimisele ja tulemuste saavutamisele. 270 Tulemuspõhine rakendamine ja vastuoluliste reformide vältimine Tulemuspõhiselt rahastatava 2028–2034 riigiplaani koostamisel võetakse arvesse samuti tulemuspõhisel loogikal põhinenud Taasterahastu (RRF, 2021–2026) planeerimise ja rakendamise kogemust ning reformide ja nendega seotud ambitsioonitaseme määratlemisel läbirääkimistes Euroopa Komisjoniga hoitakse riskide maandamiseks konservatiivset joont just maksete aluseks olevate tulemuste kokku leppimisel. Rakendamise faasis seiratakse hoolikalt kõigi riigiplaanis hõlmatud tegevuste edenemist ning riskide või tõrgete ilmnemisel korraldatakse vajadusel läbirääkimised riigiplaani muutmiseks, et vältida finantsriskide realiseerumist tulemuspõhises süsteemis. Uue perioodi suurem sisuline paindlikkus võimaldab vältida ka liigset meetmete killustamist ja fragmenteerimist ning meetmed ja sekkumised saab grupeerida loogiliste, suuremate tervikutena ja neid ka vastavalt rakendada vältides asjatut halduskoormust ja -kulusid. Sotsiaalministeeriumi tellitud „SF 2021–2027 tegevuste vahehindamine“ Hinnati perioodi 2021–2027 tervise- ja sotsiaalvaldkonna tegevusi. Üks läbivaid teemasid on pikaajalise hoolduse ümberkujundamine, sh deinstitutsionaliseerimine, kogukonna- ja kodupõhiste teenuste arendamine ning hoolduskoormuse leevendamine. Toetuse andmise tingimused on valdavalt kooskõlas valdkonna peamiste probleemide ja (mega)trendidega, eeskätt rahvastiku vananemise ning lõimitud ja inimkesksete teenuste vajaduse kasvuga. Vähem tähelepanu on pööratud rändega seotud eripäradega arvestamisele, terviseteadlikkuse süsteemsele tõstmisele ning digipädevuste arendamisele. Perioodil 2028+ soovitati jätkata teemadega, mis keskenduvad rahvastiku vananemisest, kasvavast toevajadusest ja süsteemi killustatusest tulenevatele väljakutsetele. Rohkem tähelepanu pöörata hoolduskoormusega inimeste olukorra leevendamisele, terviseteadlikkuse tõstmisele ning tehnoloogiliste võimaluste kasutamisele (sh selle osas võimekuse loomisele). Jätkata tervishoiuasutuste energiatõhususe suurendamise toetamist ning integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamist. Kavandada biomonitooringu jätkamine regulaarse riikliku seiretegevusena. Jätkata mitmekülgse abivajadusega laste ja nende vanemate toetamisele suunatud tegevustega ning spetsialistide kompetentside suurendamisega. Sotsiaalministeeriumi tellitud „ESF+ tegevuste rohehindamine“ Hinnati Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) vahenditest toetatud sotsiaal- ja tervisevaldkonna tegevustes rohenõuetega arvestamist, mille eesmärk on vähendada rahastatavate tegevuste negatiivset keskkonnamõju. Kõigis projektigruppides peeti keskkonnahoidlikku käitumist üldiselt oluliseks, kuid siiski teisejärguliseks võrreldes projekti põhieesmärkidega. Rohenõuete otsene mõju tegevuste elluviijate käitumisele praegusel kujul on olnud piiratud. 271 Eksperdid soovitasid hankemenetluste läbiviimist toetada selge kommunikatsiooni ja juhisega, et keskkonnahoidlikke kaalutlusi tohib ja peaks käsitlema rahaliste vahendite otstarbeka kasutuse all. Sotsiaalministeerium algatab protsessi toetamaks keskkonnahoidlike kaalutluste käsitlemist hankimisel, teostamisel 2026. aasta lõpuks. Soovitati tehisintellektil põhineva ühtlustatud ja tervikliku viipe (prompti) väljatöötamist ja levitamist, mis aitaks leida keskkonnahoidlikke lahendusi ja alternatiive vastavalt projekti tegevustele. Soovitus võetakse töösse tähtajaga 2027. aasta I kvartali lõpp. Soosida päästetud toidu osakaalu suurendamist toiduabi pakkumusel. Soovituse arvestamiseks seiratakse kord aastas, jaanuaris, alates 2027. aastast, päästetud toidu osakaalu toiduabis ning täpsustatakse metoodikat. Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud „TAIE arengukava 2021–2035 vahehindamine“ Hindamisel leiti, et TAIE arengukava on tervikuna jätkuvalt ajakohane ja selle põhisuund on õige. Arengukava põhialuseid ei ole põhjust muuta, kuid rakendamisel on võimalik teha selgemaid valikuid ja vähendada killustatust. 1. TAI juhtkomisjonis tuleb otsustada, kas mõne fookusvaldkonna teekaart tuleks veelgi kitsamalt sõnastada. Teekaardid on laiapõhjalised kokkulepped, mistõttu on osa neist kujunenud väga avaraks, eriti näiteks digilahenduste oma. Muutunud julgeolekukeskkonda arvestades on põhjendatud arutada, kas kaitsetehnoloogia suunda tuleks arengukavas selgemalt esile tuua, sh eraldi fookusvaldkonnana. 2. Meetmete killustatust tuleb vähendada. Eri toetusmeetmed ei moodusta alati terviklikku teekonda teadusest rakenduse või turuni. Ettevõtetele suunatud meetmeid on palju ja süsteemis on keeruline orienteeruda. Edasises rahastuse kavandamises on mõistlik eelistada vähem killustatud ja ministeeriumide üleselt paremini seotud meetmeid. 3. Juhtimist ja seiret tuleb lihtsustada ja sisulisemaks muuta. Vaja on selgemat vastutust fookusvaldkondade eest ja seiret, mis näitab paremini, kas tehtud tegevused annavad soovitud tulemuse. Seda tuleb teha ilma aruandluskoormust kasvatamata, kasutades võimalikult palju olemasolevaid registriandmeid. Kultuuriministeeriumi tellitud „Kultuuri arengukava 2021–2030 vahehindamine“ Hindamine tõi välja, et kultuuripoliitika eesmärgid on asjakohased ja pakuvad ühtset strateegilist raamistikku ning arengukava elluviimiseks valitud poliitikainstrumendid adresseerivad neile seatud eesmärke. Hindamine tõi ka välja, et arengukava rakendussüsteem toimib hästi ning on suutnud toetada kultuurivaldkonna toimimist ja stabiilsust. Leiti, et kultuuripoliitika elluviimine toimub laialdase riigiasutuste ja partnerorganisatsioonide kaasatuse läbi. Hindajad soovitavad ressursside piiratust arvestades rakendada senisest mõjusamaid poliitikasekkumisi, suurendada olemasolevate instrumentide kulutõhusust, kaasata rohkem 272 eraraha ning kasutada paremini ära kultuurivaldkonna rahvusvahelist majanduslikku potentsiaali. Samuti peetakse vajalikuks töötada kultuurisektorile välja sobivad laenutooted. Meetmete kavandamisel tuleks senisest põhjalikumalt kaardistada väärtusahelas kasutusel olevad ja puuduvad instrumendid, hinnata peamiste turutõrgete olemust ja mõju ning arvestada sihtrühmade, piirkondlike tingimuste ja kultuurivaldkondade eripäraga. Samuti esitati soovitused uue EL-i eelarveperioodi prioriteetide kujundamiseks, rõhutades kultuuripoliitika olulist rolli ühiskondliku arengu horisontaalsete eesmärkide toetamisel. Tegevused hindamisraporti tulemuste arutamisel ning edasiste tegevuste planeerimisel on veel toimumas, kuid hetkeseisuga saab juba välja tuua järgmist. Hindajate soovitused on arvesse võetud Kultuuriministeeriumi (KUM) poolt uue EL-i eelarveperioodi riigiplaani koostamiseks reformitaotluste koostamisel. KUM on kaasunud 2026. aastal RAMi poolt läbiviidavasse “Euroopa Liidu eelarveperioodi 2028– 2034 vahenditest kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamisse”. KUM on planeerimas ministeeriumi poliitika kujundamise protsessi ülevaatamist ning vajadusel sellekohaste muudatuste sisseviimist. 273  RIIGI EELARVE- STRATEEGIA 2027-2030 Koostaja: Rahandusministeerium Tallinn, 2026 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................. 5 1. Vabariigi Valitsuse prioriteedid .............................................................................................. 10 2. Tulemusvaldkonnad .............................................................................................................. 12 2.1 Sotsiaalne ja tööalane heaolu....................................................................................................... 13 2.1.1 Laste ja perede programm ........................................................................................................... 19 2.1.2 Tööturuprogramm ...................................................................................................................... 20 2.1.3 Vanemaealiste programm ............................................................................................................ 21 2.1.4 Sotsiaalhoolekandeprogramm ...................................................................................................... 22 2.1.5 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm ............................................................................ 24 2.2 Tervis ..................................................................................................................................... 26 2.2.1 Tervisekäitumise programm ......................................................................................................... 29 2.2.2 Keskkonnatervishoiu programm .................................................................................................... 30 2.2.3 Tervishoiu programm .................................................................................................................. 31 2.3 Haridus ja noored...................................................................................................................... 33 2.3.1 Haridus- ja noorteprogramm ........................................................................................................ 38 2.4 Eesti keel................................................................................................................................. 41 2.4.1 Keeleprogramm .......................................................................................................................... 43 2.5 Kliima, energeetika ja elurikkus .................................................................................................... 45 2.5.1 Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm ..................................................................... 52 2.5.2 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm ............................................................................... 53 2.5.3 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm .............................................................. 56 2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus...................................................................................... 58 2.6.1 Teadussüsteemi programm .......................................................................................................... 62 2.6.2 Teadmussiirde programm ............................................................................................................ 64 2.6.3 Ettevõtluskeskkonna programm .................................................................................................... 68 2.7 Põllumajandus ja kalandus .......................................................................................................... 71 2.7.1 Biomajanduse programm ............................................................................................................. 78 2.7.2 Toiduohutuse programm ............................................................................................................. 79 2.8 Elukeskkond, liikuvus ja merendus ................................................................................................ 82 2.8.1 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm ..................................................................................... 90 2.8.2 Mere ja vee programm ................................................................................................................ 92 2 2.8.3 Transpordi ja liikuvuse programm.................................................................................................. 94 2.8.4 Maa ja ruumiloome programm ..................................................................................................... 96 2.8.5 Regionaalarengu programm ......................................................................................................... 98 2.8.6 Ühistranspordi programm .......................................................................................................... 101 2.9 Digiühiskond .......................................................................................................................... 102 2.9.1 Digiühiskonna programm ........................................................................................................... 105 2.10 Riigivalitsemine ..................................................................................................................... 107 2.10.1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm ................................................................. 110 2.10.2 Riigi rahandus ja finantspoliitika programm ................................................................................. 112 2.10.3 Halduspoliitika programm ........................................................................................................ 115 2.10.4 Arhiivindusprogramm .............................................................................................................. 117 2.11 Õigusriik .............................................................................................................................. 119 2.11.1 Õigusriigi programm ................................................................................................................ 121 2.12 Siseturvalisus ........................................................................................................................ 124 2.12.1 Turvalise elukeskkonna programm ............................................................................................. 130 2.12.2 Kriisikindla ühiskonna programm ............................................................................................... 132 2.12.3 Sisejulgeoleku programm ......................................................................................................... 133 2.12.4 Rahvastiku halduse programm .................................................................................................. 136 2.12.5 Siseturvalisuse toetamise programm .......................................................................................... 138 2.13 Välispoliitika ......................................................................................................................... 141 2.13.1 Välispoliitika programm ........................................................................................................... 146 2.14 Julgeolek ja riigikaitse ............................................................................................................. 148 2.14.1 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm .................................................................................. 154 2.15 Kultuur ja sport ..................................................................................................................... 158 2.15.1 Kultuuriprogramm ................................................................................................................... 163 2.15.2 Spordiprogramm ..................................................................................................................... 165 2.16 Sidus ühiskond ...................................................................................................................... 166 2.16.1 Lõimumisprogramm ................................................................................................................ 169 2.16.2 Kogukondlik Eesti programm .................................................................................................... 171 2.16.3 Erakondade rahastamise programm .......................................................................................... 173 3. Fiskaalraamistik ................................................................................................................... 174 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid ................................................................................. 174 3.1.1 Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi eelarvestrateegiaga ................... 175 3 3.1.2 Maksupoliitilised eesmärgid ....................................................................................................... 176 3.2 Tulu- ja kulumeetmed .............................................................................................................. 176 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon ................................................................................................ 178 3.3.1 Valitsussektori tulud ja kulud ...................................................................................................... 183 3.3.2 Keskvalitsuse eelarvepositsioon .................................................................................................. 186 3.3.2.1 Riigieelarve tulud ................................................................................................................... 187 3.3.2.2 Riigieelarve kulud ja investeeringud .......................................................................................... 189 3.3.3 Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon ..................................................................................... 190 3.3.4 Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon ................................................................................. 192 3.4 Maksupoliitika ........................................................................................................................ 195 3.4.1 Üldine maksukoormus ............................................................................................................... 195 3.4.2 Efektiivne maksumäär ............................................................................................................... 196 3.4.3 Maksukulu ............................................................................................................................... 197 3.5 Valitsussektori finantseerimine................................................................................................... 199 3.5.1 Rahavoog ja netopositsioon ........................................................................................................ 199 3.5.2 Valitsussektori võlakoormus ....................................................................................................... 200 3.5.3 Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng ............................................................................... 203 3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus ......................................................................................................... 204 3.6.1 Riigi rahandusprognoos ............................................................................................................. 204 3.6.2 Kliimamuutusest tulenevad fiskaalriskid ....................................................................................... 206 3.7 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes .............................................................................. 211 Lisad…. .................................................................................................................................... 216 Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs ....................... 216 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2027-2030 rahastamiskava (tuhat eurot) ..................................................... 226 Lisa 3. Ülevaade RES 2027-2030 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (mln eurot) ....................................................................................................... 230 Lisa 4. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastane kava (tuhat eurot) ...................................................................................................................................................... 234 Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadava tulu kasutamine............... 239 4 Sissejuhatus Riigi eelarvestrateegia olemus Riigi eelarvestrateegia (eelarvestrateegia) määrab riigi eelarvepoliitika põhisuunad ning kajastab koos rahastamiskavaga Vabariigi Valitsuse eesmärke, mida eelarvestrateegia nelja- aastasel perioodil kavatsetakse ellu viia. Eelarvestrateegia toob kokku valdkondlikud ja eelarvepoliitilised eesmärgid ning seostab need makromajandus- ning rahandusprognoosidel põhinevate rahaliste võimalustega. Fiskaalpoliitilised valikud avaldavad mõju riigi majanduspoliitikale. Käesolev 2027–2030 eelarvestrateegia lähtub 2026. aasta suvisest majandusprognoosist. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal aastal – vajadusel täpsustatakse kolme eelseisva aasta eesmärke ja plaane ning täiendatakse ühe aasta võrra. Nii kohandatakse keskpika perioodi plaane pidevalt muutustega majanduses, fiskaalkeskkonnas ja erinevates tegevusvaldkondades. Eelarvestrateegia koostamine ja uuendamine Eelarvestrateegiaga seotud strateegilised arengudokumendid on valdkondlikud arengukavad ja arengukava elluviimiseks koostatud nelja-aastased programmid. Tulemusvaldkonnad on ühtselt kasutusel nii strateegilises planeerimises kui finantsjuhtimises eesmärgiga paremini seostada valdkondlikke arengukavasid eelarvestrateegiaga ja eelarvega. Seetõttu on eelarvestrateegias toodud info tulemusvaldkondade kohta ning alates 2020. aastast on rahastamiskava koostatud tulemusvaldkondade ja programmide lõikes. Aastane eelarve on võrreldes eelarvestrateegiaga oluliselt detailsem. Ministeeriumid täiendavad programme igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises minimaalselt nelja-aastase perspektiivi. Täiendamise aluseks on eelmise aasta programmide tulemused, sel ajal kehtiv eelarvestrateegia ning valdkonna arengukavas kokku lepitud strateegilised eesmärgid ja mõõdikud järgmiseks neljaks aastaks. Eelarvestrateegia koostamiseks esitavad Riigikantselei ja ministeeriumid Rahandusministeeriumile selleks vajalikud andmed ja info, sh valitsemisalade vastutusvaldkondadesse jäävad programmi(de) kavandid koos aruandluse ja rahastamiskavaga, juriidilise isiku finantsplaani(d), teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta ja õigusaktide rakendamisega seotud lisataotlused. Valdkonna minister sai soovi korral tuua eelarveläbirääkimistel välja ka valdkonna lisavajadused. Käesoleva aasta nominaalne eelarvepuudujääk ulatub eelarvestrateegia otsuseid arvestades 4,2%-ni SKP-st, mis on 2026. aasta eelarvega võrreldes pisut väiksem defitsiit. Parem eelarvepositsioon tuleneb nii veidi paranenud majandusprognoosist kui ka eelarvestrateegia meetmetest, mis suurendasid nii tulusid kui vähendasid kulusid. Järgmiseks aastaks on Vabariigi Valitsus seadnud eesmärgiks vähendada puudujääki 4%-ni SKP-st. Osaliselt jäetakse 5 investeeringuid ära või lükatakse neid edasi. Kolm keskset prioriteeti on hoida Eesti kaitstud ja kriisikindlana, anda majanduskasvule uut hoogu ning suurendada inimeste heaolu ja kindlustunnet. Tulusid suurendab vanglarent. 2030. aasta lõpuks väheneb nominaalne puudujääk 3,4%-ni SKP-st, mis võimaldab hakata pidurdama võlakoormuse kiiret kasvu. Eelarve struktuurne puudujääk ulatub 2026. aastal 4,1%-ni SKP-st ja väheneb nominaalse puudujäägi vähenemise tulemusel 2027. aastal 3,9%-ni SKP-st. Vastavalt riigieelarve seadusele kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarve seaduse § 341 alusel esitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia Riigikogule. Riigi eelarvestrateegia esitati Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks 28.09.2026. Põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused Vastavalt riigieelarve seaduse §38 lõikele 21 esitavad põhiseaduslikud institutsioonid oma eelarve projekti ning eelarveaastale järgneva kolme aasta finantsprognoosi 1. juuniks Rahandusministeeriumile ja Riigikogu rahanduskomisjonile. Vastavalt riigieelarve seadusele menetleb põhiseaduslike institutsioonide lisataotlusi Riigikogu rahanduskomisjon. Taotluses tuleb ära näidata ja põhjendada eelarve muudatused võrreldes eelmise perioodiga. Rahanduskomisjon kinnitab põhiseaduslike institutsioonide eelarvemahud pärast suvise majandusprognoosiga tutvumist, mis tähendab, et komisjon on end kurssi viinud majanduse ja riigi rahanduse olukorraga, sealhulgas tulude ja kulude prognoosi ning riigieelarve tasakaalu näitajatega. Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitasid Riigikohus, Riigikontroll, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Õiguskantsleri Kantselei rahanduskomisjonile lisavahendite taotlusi kokku 45,17 mln eurot kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Rahanduskomisjon kiitis heaks 10,74 mln euro eest lisataotlusi:  Riigikohtule 0,64 mln eurot;  Vabariigi Presidendi Kantseleile 2,46 mln eurot;  Riigikogu Kantseleile 5,89 mln eurot;  Õiguskantsleri Kantseleile 0,88 mln eurot;  Riigikontrollile 0,87 mln eurot. Täpsem kulude sisu on toodud lisas 3. Riigi strateegilise- ja finantsjuhtimise arendused Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on Eesti viimastel aastatel liikunud riigieelarve kvaliteedi parandamisel õiges suunas. Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF-i), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa Komisjoni tähelepanekud kinnitavad, et viimastel aastatel on loodud tugevam raamistik: arendatud on tulemus- ja tegevuspõhist eelarvestamist, 6 parandatud eelarveinfo kättesaadavust, juurutatud kuine kulude jälgimise süsteem ning tugevdatud seoseid eelarveraamistiku, valdkondlike eesmärkide ja tulemusinfo vahel. Nende hinnangul ei ole järgmine fookus üksnes raamistiku täiendamisel, vaid selle järjepideval kasutamisel eelarveotsustes. Senisest enam tuleb koostada valitsemisalade üleseid ja temaatilisi tõhustamiskavasid, et rahvusvaheliselt tunnustatud raamistik jõuaks selgemalt eelarveotsustesse ning toetaks riigi raha suunamist tegevustesse, mille mõju, tulemuslikkus ja rahastamisvajadus on paremini põhjendatud. Selleks jätkatakse eelarverevisjoni ja tõhustamiskavade koostamisega ning uue riigieelarve infosüsteemi ERIS, kui terviklikku eelarvestamise ja finantsanalüüsi toetava tööriista, juurutamisega. Samuti jätkatakse riigieelarve seaduse ja rakendusaktide ajakohastamist, sh arvestuspõhimõtete, omatulude, investeeringute, seire- ja planeerimistsükli ning eelarve täitmise kontrolli selgemat reguleerimist. Eesmärk on, et riigieelarve oleks paremini seostatav riigi eesmärkide ja tulemustega ning et eelarveotsused oleksid otsustajatele ja avalikkusele arusaadavamad, läbipaistvamad ja terviklikumad. Jätkatakse eelarveandmete kättesaadavuse ja arusaadavuse parandamisega, avalikustades andmeid eelarve üks-lehtedel, eelarve juhtimislaual ja eelarve täitmise juhtimislaual, kodanikueelarves ja Riigikogu eelarve andmebaasis ning on loodud Eelarvelabor.ee, mille eesmärgiks on aidata mõista riigi ees seisvaid eelarve võimalusi ja koostada soovi korral oma riigieelarve. Eelarverevisjon Riigieelarve revisjoni kava kiideti heaks 31.08.2023 valitsuskabineti nõupidamisel. Revisjoni eesmärk on riigi eelarvevahendite tõhus kasutus – tagada, et riik pakub eesmärkidest lähtuvalt asjakohaseid teenuseid ja tegevusi ning teeb seda optimaalsete kuludega. Samuti kujundatakse revisjoni käigus välja püsivad protsessid ja instrumendid riigi kulutuste eesmärgipärasuse ja tõhususe regulaarseks hindamiseks. 2026. aastal Justiits- ja Digiministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Välisministeeriumi valitsemisalades läbi viidud nulleelarve projekti tõhustamisettepanekud kajastuvad käesoleva eelarvestrateegia rahastamiskavas1. 2027. aastal viiakse nulleelarve projekt läbi Kaitseministeeriumi valitsemisalas ning alustatakse varasematel aastatel riigi eelarvestrateegias otsustatud meetmete ex-post seire ja analüüsiga. Lisaks otsustas Vabariigi Valitsus käivitada horisontaalsed tõhustamiskavad indekseeritud ja püsikulude ning riigilõivude süsteemi ja tasumäärade teemadel. 2027–2030 eelarvestrateegia ülesehitus, erinevused võrreldes 2026–2029 eelarvestrateegiaga Dokumendi esimeses osas on toodud Vabariigi Valitsuse prioriteedid, teises osas tulemusvaldkondade ja programmide lühiülevaated koos valdkondi iseloomustavate eesmärkide ja mõõdikutega ning nelja aasta olulisemate tegevustega. Tulemusvaldkondade ja 1 Pikemalt saab 2025/2026 läbi viidud eelarverevisjoni tulemustest lugeda 2027. a riigieelarve seletuskirja lisast 6. 7 programmide rahastamiskavad on esitatud koondtabelina lisas 2. Vabariigi Valitsus otsustas 30.04.2026 kolme tulemusvaldkonna nimetuse muutmise. Tabel 1. Tulemusvaldkonnad riigi eelarvestrateegias 2027–2030 Valitsemisala RES tulemusvaldkonnad 2027-2030 Haridus ja noored Eesti keel Haridus- ja Teadusministeerium Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Riigivalitsemine Õigusriik Justiits- ja Digiministeerium Digiühiskond Kaitseministeerium Julgeolek ja riigikaitse Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kliimaministeerium Kliima, energeetika ja elurikkus Kultuur ja sport Kultuuriministeerium Sidus ühiskond Sotsiaalne ja tööalane heaolu Majandus- ja Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kommunikatsiooniministeerium Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Rahandusministeerium Riigivalitsemine Regionaal- ja Põllumajandus ja kalandus Põllumajandusministeerium Elukeskkond, liikuvus ja merendus Siseturvalisus Siseministeerium Sidus ühiskond Sotsiaalne ja tööalane heaolu Sotsiaalministeerium Tervis Välisministeerium Välispoliitika Riigikantselei Riigivalitsemine Tabel 2. 2026–2029 ja 2027–2030 riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkondade võrdlus 2026–2029 riigieelarve tulemusvaldkondade jaotus 2027–2030 riigieelarve tulemusvaldkondade jaotus Riigivalitsemine Riigivalitsemine Eesti keel ja eestlus Eesti keel Tark ja tegus rahvas Haridus ja noored Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Õigusriik Õigusriik Digiühiskond Digiühiskond Julgeolek ja riigikaitse Julgeolek ja riigikaitse Kliima, energeetika ja elurikkus Kliima, energeetika ja elurikkus Sidus ühiskond Sidus ühiskond Kultuur ja sport Kultuur ja sport Heaolu Sotsiaalne ja tööalane heaolu Elukeskkond, liikuvus ja merendus Elukeskkond, liikuvus ja merendus Põllumajandus ja kalandus Põllumajandus ja kalandus Siseturvalisus Siseturvalisus Tervis Tervis Välispoliitika Välispoliitika 8 Kolmas peatükk kajastab Vabariigi Valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi eesmärke ja prioriteete ning valitsussektori fiskaalraamistikku eelolevaks neljaks aastaks. Arvestades teema ajakohasust ja olulisust on sellesse peatükki lisatud eraldi osa Euroopa Liidu fondide rahastuse kohta. Dokumendil on viis lisa. Eelarvestrateegia seire Seni esitasid ministeeriumid iga aasta 1. juuniks Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile tulemusaruande, mis hindas valdkondliku arengukava elluviimist viimasel aastal tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste lõikes. 2026. aastal tulemusaruanne kui eraldiseisev dokument kaotati. Edaspidi käsitletakse tulemusvaldkonna tasandi ülevaadet ja analüüsi, sh eelarve täitmist, riigi majandusaasta koondaruande koosseisus ning programmi ja programmi tegevuste, sh eelarve, täitmise ülevaadet programmi osana. Riigi Tugiteenuste Keskus koostab ülevaate riigi finantsseisundist, -tulemustest ja rahavoogudest ning riigieelarve täitmisest. Rahandusministeerium koostab nende sisendite põhjal riigi majandusaasta koondaruande, mis kajastab terviklikku infot valitsussektori tulemuste ja ressursside kohta. Riigi majandusaasta koondaruande kiidab heaks Vabariigi Valitsus ja esitab selle koos Riigikontrolli kontrolliaruandega Riigikogule kinnitamiseks. Partnerite kaasamine eelarvestrateegia koostamises Riigieelarve strateegia koostamisel tuginetakse valdkonna arengukavale. Iga arengukava elluviimiseks on moodustatud arengukava juhtkomisjon, kellele tutvustatakse enne heaks kiitmist riigi eelarvestrateegia aluseks olevaid programmdokumentide eelnõusid. Programmide uuendamisel tagab programmi uuendamise eest vastutav ministeerium, et koostööpartnerid ja sidusrühmad on kaasatud. Valitsus on kaasamiseks andnud ka arengukava koostajatele suunised „Kaasamise heas tavas“. Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti kirjutatud. Ministeeriumite puhul kasutatakse alljärgnevaid lühendeid:  HTM – Haridus- ja Teadusministeerium  JDM – Justiits- ja Digiministeerium  KAM – Kaitseministeerium  KLIM – Kliimaministeerium  KUM – Kultuuriministeerium  MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium  RAM – Rahandusministeerium  REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium  SIM – Siseministeerium  SOM – Sotsiaalministeerium  VÄM – Välisministeerium 9 1. Vabariigi Valitsuse prioriteedid Valitsus töötab selle nimel, et tagada Eesti inimestele ja ettevõtetele kindlustunne ning edendada tugevamat, jõukamat ja turvalisemat Eestit. Valitsuse prioriteetideks on julgeoleku tagamine, majanduskasvu kiirendamine ning riigi tõhus ja õiglane juhtimine. Samal ajal peab valitsus oluliseks vastutustundlikku riigirahandust, elukeskkonna hoidmist, maailma parima hariduse ja kvaliteetse tervishoiu tagamist ning Eesti kultuuri, keele, kodanikuvabaduste ja vaba meedia kaitsmist. Riigieelarve koostamisel lähtutakse pikaajalisest vaatest, eelarve jätkusuutlikkusest ning eesmärgist vähendada eelarvepuudujääki ja tagada riigi rahanduse usaldusväärsus. Majanduskasvu kiirendamine ja konkurentsivõime tõstmine, millega luuakse eeldused kõigi valdkondade jätkusuutlikuks rahastamiseks:  Ühenduste parandamine ja transpordiinvesteeringud. Jätkatakse strateegiliste maanteeinvesteeringutega ning Rail Balticu väljaehitamisega. Lõpetatakse Tallinn– Tartu raudtee arendused, et ühendus oleks tagatud 1,5 tunniga.  Kiirendatakse investeeringute elluviimist, planeeringute menetlemist ning lubade väljastamist. Lihtsustatakse planeeringu- ja loamenetlusi ning vähendatakse põhjendamatut halduskoormust, et toetada uute investeeringute ja tööstusprojektide elluviimist.  Vähendatakse bürokraatiat ja ettevõtjate halduskoormust. Jätkatakse tarbetute nõuete, dubleerivate aruandluskohustuste ja aegunud regulatsioonide kaotamist ning andmete ühekordse esitamise põhimõtte rakendamist. Euroopa Liidu õigus võetakse üle minimaalses mahus.  Kiirendatakse tehisaru kasutuselevõttu majanduses ja avalikus sektoris. Eesti.ai algatuse kaudu suurendatakse tehisintellekti kasutusoskusi, millega toetatakse ettevõtete tootlikkuse kasvu, innovatsiooni ja ekspordivõimekust ning luuakse eeldused Eesti kujunemiseks üheks maailma juhtivaks tehisaru rakendajaks.  Arendatakse noorte vaimset vastupidavust, kriitilist mõtlemist ja digioskusi, et kujundada tervem, produktiivsem ja kõrgema lisandväärtusega tulevane tööjõud, kes suudab edukalt toime tulla digitaalsetest keskkondadest tulenevate väljakutsetega.  Teadmuspõhine majanduskasv läbi hariduse, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni. Investeerides kvaliteetsesse haridusse, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, suurendatakse majanduse tootlikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Toetatakse teadmiste loomist ja rakendamist ettevõtluses, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arengut ning oskustööjõu kujunemist, et tagada kestlik majanduskasv ja ühiskonna heaolu kasv. 10 Lai riigikaitse, sisejulgeolek ja välispoliitika:  Tagatakse Eesti sõjalise riigikaitse tugevdamine ning kaitsekulude hoidmine vähemalt 5% tasemel SKP-st, arendades olemasolevaid ja luues uusi kaitsevõimeid.  Jätkatakse Ukraina igakülgset toetamist ning panustamist Euroopa ja NATO julgeolekusse.  Viiakse ellu uus riigikaitse arengukava, millega arendatakse muu hulgas õhu-, maa- ja meretõrjevõimeid, laskemoonavarusid, kaitsetaristut ning liitlassuhetega seotud võimeid.  Tugevdatakse laiapindset riigikaitset ja elanikkonnakaitset, parandatakse riigi kriisivalmidust ning suurendatakse elutähtsate teenuste toimepidevust.  Toetatakse Eesti kaitsetööstuse arengut ning suurendatakse kaitsevaldkonna innovatsiooni, tootmisvõimekust ja sellega laiemalt Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduskasvu. Riigi tõhus ja õiglane juhtimine ning vastutustundlik riigirahandus:  Viiakse ellu avaliku sektori tõhusust suurendavaid reforme, korrastatakse tööprotsesse ning tõstetakse riigi teenuste kvaliteeti ja kuluefektiivsust. Vähendatakse avaliku sektori sisemist bürokraatiat, vaadatakse üle regulatsioonid ning kaotatakse aegunud ja ebavajalikud nõuded.  Jätkatakse digiriigi ja andmepõhise juhtimise arendamist, sealhulgas ühiste teenuste ja tehisaru lahenduste kasutuselevõttu avalikus sektoris.  Tagatakse vastutustundlik riigirahandus. Eesmärk on vähendada järk-järgult eelarvepuudujääki, parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ning hoida võlakoormuse kasv kontrolli all. 11 2. Tulemusvaldkonnad Selles peatükis on ülevaade tulemusvaldkondadest, nende eesmärkidest, olukorrast ja rahastamisest. Riigi strateegiline planeerimine ja eelarve on jaotatud tulemusvaldkondade järgi. Nende valdkondade eesmärke saavutatakse programmide abil, mille eesmärgid, mõõdikud ja olulisemad tegevused on kirjeldatud samuti käesolevas peatükis. Tulemusvaldkondade olukorra ülevaade kajastab peamiste näitajate abil ainult üldisemaid trende. Detailsema ülevaate valdkondade seisust leiab vastavatest valdkondlikest arengukavadest ja programmidest. Tagasiside tulemustest annab riigi majandusaasta koondaruande koosseisus olev tegevusaruanne. Riigi eelarvestrateegiast arusaadavuse suurendamiseks on Rahandusministeerium koostanud tulemusvaldkondade põhiinfot sisaldavad ükslehed, mis on leitavad ka eraldi dokumentidena Rahandusministeeriumi kodulehel. 12 2.1 Sotsiaalne ja tööalane heaolu Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava, heaolu arengukava aastani 2030 ja programmi ühine mõõdik on tööjõus osalemise määr, sh on „Eesti 2035“ tegevuskavas 2035. aastaks seatud sihttase vähemalt 72%. Soodsa tööturu olukorra (suure tööjõu vajaduse) ning tööturumeetmete rakendamise koosmõjul on tööjõus osalemine olnud pidevas kasvutrendis, see tähendab, et üha rohkem inimesi osaleb aktiivselt tööturul, tööhõive määr on stabiilselt kõrgel tasemel ning töötuse määr on püsinud 7 protsendi lähedal. Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg 13 2025. aastal üsna stabiilsena, näidates väheseid languse märke. Kuigi meeste tööjõus osalemise määr (76,6%) on olnud traditsiooniliselt kõrgem kui naistel, on see vahe viimastel aastatel vähenenud tänu naiste tööjõus osalemise määra (71,7%) kiiremale kasvule. 2025. aastal püsis tööhõive määr 15-74-aastaste seas rekordkõrguses. Töötuse määr 20–64- aastaste hulgas langes 7,1 protsendini (2024. aastal oli 7,4%). Kuigi töötuse määr on Euroopa Liidu keskmisest ligikaudu protsendi võrra kõrgem, viitavad viimased andmed, et Eesti liigub Euroopa Liidu keskmise taseme poole. Tööelu kestus on Eestis püsinud stabiilses tõusutrendis ja kõrgel tasemel – 2025. aastal ulatus see 41,5 aastani. See võib peegeldada töövõime, töötingimuste ning paindlike töövormide paranemist. Alates 2022. aastast on naiste tööelu kestus pikem kui meeste oma. 2025. aastal oli naiste tööelu kestus 41,8 ja meeste oma 41,1 aastat. Registreeritud töötuse määr on languses. See näitaja hõlmab vaid Töötukassas arvele võetud töötuid, erinevalt üldisest töötuse määrast, mis põhineb küsitlusel ja sisaldab ka registreerimata tööotsijaid. Erinevused töötuse suundumustes võivad viidata, et osa töötuid ei registreeru Töötukassas, kas toetuste puudumise, iseseisva tööotsingu või ajutiste tööde tõttu. Samuti võib osa varem mitteaktiivsetest inimestest tööotsinguid alustada, mis tõstab üldist töötuse määra, kuid mitte registreeritud töötute arvu. Uute registreeritud töötute osakaal, kes kaotasid töö koondamise tõttu, vähenes 2024. a 15,1 protsendilt 14,9 protsendini. Lisaks on registreeritud töötute arv vähenenud rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina kodanike seas – 2024. aasta lõpus moodustasid nad 7,3% registreeritutest (2023. aastal 8,7%). Absoluutne vaesus ohustab enim töötuid. 2024. aastal suurenes taas töötute elanike absoluutne vaesus ning oli 23,6 protsendiga kaugel soovitud sihttasemest alla 11 protsendi. Uus töötuskindlustussüsteem koos baasmääras töötuskindlustushüvitisega on ette valmistatud ja hakkab kehtima 2026. aastal. Kuivõrd töötute sissetulek on edaspidi tugevamalt seotud palga alammäära muutustega hüvitise baasmäära kaudu, mõjutab palga alammäära kasv edaspidi rohkem ka töötute vaesust. Tööturu olukorda mõjutavad töökeskkonna tingimused ning töösuhete kvaliteet. Töövaidluste ja tööõnnetuste statistika peegeldab, kuivõrd suudetakse tagada töötajate õigused ja ohutus ning millised probleemid vajavad suuremat tähelepanu. Töövaidluskomisjonidele esitati küll rohkem avaldusi kui eelneval aastal, kuid kasv jäi suhteliselt mõõdukaks (5%) ning ka nõuete summad on suurenenud (aastaga kogusumma 11,40-lt miljonilt 18,20-le miljonile eurole). Seejuures oli arvu tõus tingitud üksnes töötajate esitatud avalduste arvu suurenemisest, mis võib viidata võimalikule kasvavale teadlikkusele oma õigustest või töövaidluste aluseks olevate probleemide süvenemisele. Lisaks on näha, et kasvab võõrtööjõuga seotud töövaidluste arv – 2024. aastal moodustasid need juba 25% töövaidlustest. Peatunud on tööõnnetuste vähenemise trend. Tööõnnetuste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 2%. Eriti murettekitav on surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu suurenemine: 10-lt 14 juhtumilt 14-le aastas. See näitab, et hoolimata varasematest edusammudest on tööohutuse valdkonnas vaja järjepidevaid meetmeid ja tööandjate suuremat tähelepanu riskide ennetamisele. 2025. aasta suurematest tulemustest võib välja tuua tööturumeetmete seaduse vastu võtmise ja seeläbi kogu tööturuteenuste süsteemi korrastamise ning töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks vajalike ettevalmistuste tegemise, sh uue töötuskindlustushüvitise – baasmääras töötuskindlustushüvitise välja töötamise. Samuti avati 2024. aastal viis uut taotlusvooru tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade toetamiseks. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmiga seotud strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute sihttasemete saavutamisest ollakse veel kaugel. Strateegias on soolise võrdsuse indeksi 2035. a sihttasemeks seatud 70,7 punkti ning soolise palgalõhe sihttasemeks 5%. Mõlemad eesmärgid on ambitsioonikad, eriti arvestades Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) indeksi metoodikamuudatusi. Eesti soolise võrdsuse indeksi tulemus on EIGE uuenenud metoodikaga andmetel 2025. aastal 59,4 punkti 100-st, mis seab Eesti EL-i riikide seas 15. kohale. Suurimad soolised ebavõrdsused on võimu valdkonnas, sh eriti majandusliku võimu osas. 2025. aastal oli sooline palgalõhe Eestis läbi aegade madalaim (12,2%), jätkates pikaajalist langustrendi, kuid samas pole ebavõrdsuse vähenemine valdkondades ühtlane ning mõnes olulises sektoris olid arengud vastassuunalised. Palgalõhe suurenes haridussektoris, mis on üks suurima naiste osakaaluga valdkondi, töötlevas tööstuses, mis on majanduse üks võtmeharudest ning avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse sektoris, mille roll on keskne riigi toimimise ja avalike teenuste tagamisel. Jätkuvalt on naised ja mehed koondunud kindlatesse tegevusaladesse, mis tähendab, et naiste ja meeste erialane jagunemine tööturul pole muutunud ja sooline horisontaalne segregatsioon püsib. Viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt on enamik Eesti inimestest palgalõhest teadlikud, kuid 2016. aastaga võrreldes on vähenenud nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem suureks või väga suureks probleemiks. Käärid meeste ja naiste hinnangute vahel nii palgalõhe küsimuses kui üldisemates soolise võrdõiguslikkuse alastes hoiakutes on märkimisväärsed, ja seda eriti nooremates vanusgruppides. Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse jagamine kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama erinevatesse valdkondadesse. 2025/2026. õppeaastal oli hariduse kutse- ja kõrghariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 12%, tervise ja heaolu erialadel 16% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 31%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70 protsendi. OECD 2022. ja 2024. aasta raportid toovad välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust, sh kõige suurem 15 majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. OECD soovitab Eestis rakendada palkade läbipaistvuse meetmeid, et vähendada soolist palgalõhet. Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, vaatamata sellele jääb Eesti võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene. Eeskätt on suhtumine negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed, kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks. Üks teravamaid probleeme on õiguskaitse puudulikkus. Võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala jätab puudega inimesed ja mitmed muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades tõhusa kaitseta. Seetõttu on oluline tagada voliniku institutsiooni tõhusaks toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid. Poliitikakujundamiseks ja mõjude hindamise aluseks on usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed ja analüüsid. Vähemuste kohta kogutakse andmeid ebaühtlaselt ning info hulk erineb rühmade ja valdkondade lõikes. Füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused ei ole endiselt kõigile ühiskonnaliikmetele võrdselt ligipääsetavad. Samuti ei peeta avaliku ruumi ja teenuste disainimisel alati läbivalt silmas erinevate sihtrühmade vajadusi. Kuut viimast aastat on iseloomustanud järjest vähenev sündimus. 2025. aastal sündis vaid 9240 last, mis tähendab, et sündimus vähenes aastaga 4,6% ja viimase 6 aastaga 30%. Tegemist on viimase saja aasta väikseima sündide arvuga. Esimesed lapsed moodustasid 2025. aastal kõikidest sündidest 43,4%, teised lapsed 33,5% ning kolmandad ja järgmised 23,1%. Kohortsündimuskordaja oli 2025. aastal 1,81 last naise kohta (2024. aastal 1,83). Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne, kuna vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb. Vajalik on tähelepanu pöörata sündimust toetavate valdkonnaüleste meetmete väljatöötamisele ja rakendamisele ning soodustada perekonna heaolu kasvu, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Lastega perede heaolu üks näitaja on majanduslik toimetulek. 2024. aastal elas suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses 19,4% Eesti lastest, mida on rohkem võrreldes 2023. aastaga (16,5%). Absoluutses vaesuses elas 2024. aastal 4,6% (2023. aastal 2,4%) Eesti lastest ehk umbes 12 100 last. Olukorra halvenemine võib tuleneda nii lastetoetuste vähenemisest (paljulapseliste perede toetuse vähenemine), üldisest hinnatõusust kui ka lapsevanemate töötuse määra kasvust. Kui vaesuse määrad näitavad 2024. a seisu, siis ilmajäetuse määr, mis põhineb 2025. a esimese poolaasta andmetel, näitab olukorra paranemise märke. Ilmajäetuses elavate laste osakaal on vähenenud 5,2%-ni (2024. a 7,8%) ehk ilmajäetuses elavate laste arv on vähenenud 13 400-ni (eelmisel aastal 21 000). Lastega perede toimetuleku toetamine on jätkuvalt 16 prioriteetne, kuna lapsepõlves kogetud vaesus võib oluliselt piirata laste arenguvõimalusi ning suurendada pikaajalisi sotsiaalmajanduslikke riske. Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 2024. aastal elas suhtelises vaesuses 37,9% (2023. a 30,5%) ning absoluutses vaesuses 11,1% (2023. aastal 5,7%). Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. 2025. aastal pöörduti lasteabisse 21 721 korda (ühe aastaga on tõus 16,0%), lapsed moodustasid pöördujatest 19%, ning veerand laste pöördumistest oli seotud vaimse tervise ja heaolu murega (8% neist enesetapumõtete/enesevigastamisega). 2024. aastal2 oli 15+-aastaste tüdrukute seas ennast tahtlikult vigastanuid 41,2%. 2024. aastal sooritasid suitsiidi üks alla 15-aastane laps ja üheksa last vanuses 15–19-aastat. Suurem osa perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks on naine – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda oma partneri poolt. 30% puhul juhtumitest oli ohvriks laps, kas otseselt või pealtnägijana. 2025. aastal registreeriti Eestis 28 033 kuritegu, millest 5209 olid kehalise väärkohtlemise ja seksuaalkuriteod. Seksuaalkuritegude, sealhulgas laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv on kasvanud. Rahvastiku vananemisest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna suurimad väljakutsed pensionide tagamiseks täiendavate vahendite leidmine, aktiivsena ja tervena vananemise toetamine ning abituse ja abivajaduse tekkimise ennetamine. Statistikaameti andmetel on pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas vähenenud 77,8%-lt 2019. aastal 77,5%-le 2025. aastal. Samuti on 65-aastaste ja vanemate elanike seas viimaste aastate võrdluses pisut vähenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (31,4%-lt 2019. a 26,6%-le 2025. a-l). Siiski hindab üle poole 65-aastastest ja vanematest inimestest (2025. a 59,3%), et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või mõningal määral piiratud. Vanemaealiste tööhõive on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi ja on Euroopa Liidus kõrgeimal tasemel. 2025. aastal suurenes 50–74-aastaste tööhõive määr 61,4%-ni (2024. aastal 61,2%). 65–74-aastaste tööhõive määr langes 2025. aastal aga 29,5%-ni (2024. aastal 29,8; EL- i riikides oli see 2025. a keskmiselt 12,0%). Mittetöötavate pensionäride ja tööga hõivatute suhtarv on vähenemas, mis rahvastiku vananemist arvestades on positiivne. Hõivet suurendavad kasvav pensioniiga ja sagedasem töötamise jätkumine pensioniea saabudes. 2025. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel kuni 89-aastaseid töötavaid pensionäre juba hinnanguliselt 47 000 (peaaegu iga viies). Kuigi vanemaealiste tööhõivenäitajad on kõrged, on nende vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suurem. 2024. aastal oli suhtelises vaesuses 33,7% 65-aastastest ja vanematest 2 2025. aasta ülevaade valmib 2026. aasta lõpus 17 Eesti elanikest. Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr vähenes 2024. aastal oluliselt (5,7 protsendipunkti võrra) võrreldes 2023. aastaga, kui suhtelises vaesuses elas 39,4% 65- aastastest ja vanematest. Hoolekandesüsteemi peamine murekoht on rahvastiku vananemisega kaasnev sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning lähedaste suur hoolduskoormus. Eesti tööjõu-uuringu 2025. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 54 000 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 4,7% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2025. aastal 21 400, s.o 1,9% kõigist samasse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Võrreldes 2024. aastaga on hooldajate arv vähenenud 9,5%. Positiivset trendi on näha ka suure hoolduskoormusega inimeste arvu vähenemises, 2024. aasta ja 2025. aasta võrdluses 5,3%. Puudega inimeste vaesusriski vähendamiseks tõsteti toetusi. Suurendati raske ja sügava puudega laste ning sügava puudega tööealiste igakuiseid summasid. Puude raskusastmega inimesi oli 2025. aastal 101 086 ehk 7,4% elanikkonnast, seejuures on viimastel aastatel vähenenud puudega inimeste arv nii koguarvuna kui ka osakaaluna rahvastikus. Tabel 3. Sotsiaalse ja tööalase heaolu tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2027 2028 2029 2030 tase Kohortsündimuskordaja 1,81 1,86 1,86 1,86 1,86 Allikas: Statistikaamet (2025) Hoolivuse ja koostöömeelsuse indeks,% 59,20 Allikas: Tartu Ülikool, Statistikaamet, (2024) 61 61 61 61 Sotsiaalministeerium, Euroopa Sotsiaaluuring 3,7 Mehed ≤ 2,70 ≤ 2,70 ≤ 2,70 ≤ 2,70 (2024) Absoluutse vaesuse määr (mehed/naised 3,1 kokku), % Naised ≤ 1,80 ≤ 1,80 ≤ 1,80 ≤ 1,80 (2024) Allikas: Statistikaamet; Eesti sotsiaaluuring 3,4 Kokku ≤ 2,20 ≤ 2,20 ≤ 2,20 ≤ 2,20 (2024) 20,2 Mehed 18,80 18,70 18,70 18,54 (2024) Suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse 23,3 määr,% (mehed/naised kokku) Naised 23,70 23,60 23,60 23,36 (2024) Allikas: Eurostat 21,8 Kokku 21,30 21,20 21,20 21,0 (2024) Soolise võrdõiguslikkuse indeks (EIGE indeks) 59,4 Allikas: Majandus- ja 65,50 66,15 66,15 67,45 (2025) Kommunikatsiooniministeerium Tööhõive määr 20-64-aastaste seas, % (kokku) 81,7 80,70 80,90 81,1 81,3 Allikas: Statistikaamet (2025) Sotsiaalse ja tööalase heaolu tulemusvaldkonnas on koostatud viis programmi, et saavutada Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärgid. Programmid keskenduvad vananeva rahvastiku, 18 mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslike lahenduste leidmisele, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning sotsiaalkindlustussüsteemi surve vähenemine. Keskseks küsimuseks on, millised muutused on vajalikud selleks, et probleeme ennetada ja tagada kiire ning kvaliteetne tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel, mis aitaks selle eesmärgini optimaalsel viisil jõuda. Laste ja perede programmi, vanemaealiste programmi ning sotsiaalhoolekande programmi eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös valitsemisala erinevate asutustega. Tööturuprogramm on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm, soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi programm. 2.1.1 Laste ja perede programm Programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Tabel 4. Laste ja perede programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tegelik tase Soovitud ja tegelike laste arvu vahe Allikas: Täpsustatakse, kui mõõdiku n/a n/a n/a n/a n/a metoodika on välja töötatud Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr, % 19,4 (2024) 15,8 15,5 15,2 15,0 Allikas: Eurostat Perest eraldatud laste osakaal, % säilib või säilib või säilib või säilib või 0,14 (2024) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet langeb langeb langeb langeb Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Perepoliitika ja sündimuse toetamiseks kujundatakse ja rakendatakse poliitikameetmeid, mis aitavad luua laste saamist ja kasvatamist toetavat keskkonda, arvestades Vabariigi Valitsuse prioriteete ja poliitilisi valikuid. Uuendamisel on lastekaitse korraldus, et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste ja perede toetamisel ning jätkata lapse ja perekeskse lastekaitsetöö juurutamist koos tõenduspõhise tööriistapaketi loomisega. Kavas on luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem, et tagada riigi ja kohalikul tasandil pakutava abi tulemuslikkus. Samuti kaasajastatakse 19  lastekaitsetöötajate välja- ja täiendõppesüsteemi ning töötatakse välja terviklik tugisüsteem. Rõhuasetus on kohalike omavalitsuste koostööl põhineva lastekaitse korralduse tugevdamisel ja kavas on täpsustada Sotsiaalkindlustusameti ülesandeid kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamisel.  Abivajavate laste ja nende perede paremaks toetamiseks viiakse ellu rehabilitatsioonisüsteemi muudatused ja tagatakse vajaduspõhiste teenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Selleks on kavas luua suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks vajalike teenuste tervikpilt ning sellest lähtuvalt arendada lastele pakutavaid (sh ööpäevaringseid) teenuseid. Lapsele ja tema perele tervikliku toe pakkumiseks jätkatakse teenuste integreerimisega ning viiakse ellu erivajadusega laste tugisüsteemi reform tervishoius, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas.  Pere- ja soopõhise vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks keskendutakse koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga Euroopa Majanduspiirkonna välisvahendite toel ennetus- ja riskide vähendamise süsteemi arendamisele. Ohvrite abistamise tõhustamine toimub käsikäes naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi ning inimkaubanduse tõkestamise direktiivi ülevõtmise protsessiga, sisaldades nii õigusloomelisi muudatusi kui praktika, sh asutustevaheliste andmevahetuse reeglite ümbervaatamist ja kohandamist. 2.1.2 Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Tabel 5. Tööturuprogrammi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Tööjõus osalemise määr 15-74-aastaste seas, % (kokku) 74,1 71,8 71,9 71,9 72,0 Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tööelu kestus, aastates (kokku) 41,5 40,0 40,0 40,1 40,2 Allikas: Eurostat Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Töötukassa poolt ellu viia tööhõiveprogramm 2024–2029;  ellu viia Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF), Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) ja Euroopa sotsiaalfondi (ESF)2021+ vahenditest rahastatavad tegevused ja kasutada vahendeid maksimaalselt ja sihipäraselt; 20   avada täiendavaid taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks, suunata tegevused täiendavatele regionaalsetele sekkumistele ning ellu viia töötukassa kaudu täiendavad ESF+ tegevused oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol;  töötada välja ja rakendada ettepanekud töötushüvitiste ja -toetuste tõhustamiseks;  soodustada vähenenud töövõimega inimeste ja teiste tööturul haavatavamate sihtrühmade hõivet ja tööturul osalemist;  rakendada tööandjaid ja töötajaid toetavaid meetmeid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna arendamiseks ESF2021+ rahastusperioodi toel;  edendada individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sealhulgas tõhustada sotsiaaldialoogi, edendada kollektiivlepingute sõlmimist ning analüüsida ja parandada töövaidluskomisjoni töökorraldust. 2.1.3 Vanemaealiste programm Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad. Tabel 6. Vanemaealiste programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik tase 2027 2028 2029 2030 Aktiivsena vananemise indeks* Allikas: Euroopa Komisjon, United 37,9 (2018) 41,70 42,20 43,1 43,10 Nations Economic Commission for Europe (UNECE) *Mõõdiku andmeid koguti viimati 2018. aastal. Järgmises RES perioodis mõõdik asendatakse. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Luuakse pikaajaline pensionistrateegia aastani 2070 ning suurendatakse pensioniteadlikkust, sealhulgas jagatakse keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks erinevatele osapooltele teavet tööandja rollist pensioni kogumisel.  Jätkatakse välisvahendite toel pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendava pensionitarkuse teenuse pakkumisega. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et 21  saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.  Luuakse võimalus teisest pensionisambast lahkunute kiiremaks taasliitumiseks kogumispensionisüsteemiga ja otsitakse võimalusi kolmesambalise pensionisüsteemi toetamiseks ning hinnatakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse.  Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele sotsiaalkaitse infosüsteemi (SKAIS2) platvormile. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid.  Luuakse ja täiendatakse sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse mõõtmise tööriistu nagu näiteks sotsiaalkindlustusskeemide tulude ja kulude mudel ning rahvastikuandmete simulatsioonimudel.  Uuendatakse Ukrainaga sõlmitud kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut, et tagada piiriüleselt töötanud inimeste sotsiaalkindlustusõigused. 2.1.4 Sotsiaalhoolekandeprogramm Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Tabel 7. Sotsiaalhoolekande programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste 1,9 1,9 1,8 1,8 1,7 osakaal, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Jätkatakse rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamisega, et teenuste saamine ei sõltuks puude raskusastmest, oleks vajaduspõhine, inimeste jaoks lihtne ja loogiline ning neid osutataks integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkond) koostöös.  Kavas on tuua abivahendid ja meditsiiniseadmetega ühtse korralduse alla, pakkudes neid tervishoiusüsteemi kaudu. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks 22  süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks. Reformi tulemusel luuakse arstide, õdede ja teiste tervishoiuspetsialistide, ettevõtete ning riigi jaoks üks ühtne ja terviklik korraldusmudel ning rahastussüsteem. See loob sarnaste tugimeetmete pakkumiseks ühtsed alused, lihtsustab inimeste jaoks abi saamist ja vähendab spetsialistide, sealhulgas tervishoiutöötajate halduskoormust. Sotsiaalkindlustusameti kaudu korraldatavad abivahendid on plaanis viia kolmes etapis üle Tervisekassa kaudu korraldatavate meditsiiniseadmete loetellu. Muudatuse tulemusena tekib kolmanda etapi lõpuks üks loetelu meditsiiniseadmetest ja abivahenditest, millel on ühtsetel põhimõtetel sätestatud hüvitamistingimused ning rahastamise reeglid.  Fookuses on täisealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldamine. Eesmärk on kujundada täisealiste puude tuvastamise ja toetuste süsteem vajaduspõhisemaks, lihtsamaks ja arusaadavamaks, tuginedes tehtud analüüsi järeldustele. Praegune korraldus, kus tööealisi inimesi hinnatakse ja toetatakse nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka Eesti Töötukassa kaudu, tekitab dubleerimist ja ebaselgust ning koormab inimesi korduvate hindamistega. Samuti ei võimalda kehtiv süsteem piisavalt paindlikult arvestada vanaduspensioniealiste vajadust.  Jätkatakse tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimise ning koordineeritud osutamisega. Kõigis maakondades rakendatakse koostöömudeleid, mille eesmärk on tagada sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid vajavatele inimestele koordineeritud abi. Selleks lepitakse kokku spetsialistide rollid ja andmevahetuse korraldus ning arendatakse ühist juhtumikorraldust ja terviklikku tuge. Projektides katsetatud koostöö põhjal valmistatakse ette heaolupiirkondade ja TERVIKute käivitamist. Selleks lepitakse piirkondades kokku osapoolte rollid, koostöökorraldus ja andmevahetus, et sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid vajav inimene saaks järjepidevat, koordineeritud abi. Samuti jätkub heaolutehnoloogiate programm, mis toetab tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu inimeste iseseisva toimetuleku ja hoolduse toetamiseks. Eraldi tähelepanu all on infovahetuse tõhustamine valdkondade vahel, et inimese abivajadus saaks märgatud võimalikult varakult ning terviklikult hinnatud.  Jätkatakse teadus- ja arendusprojektiga LEIA („Leibkonna abivajaduse andmebaaside- põhise hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel“), mille käigus analüüsitakse eri andmekogudes olevate leibkonna-, sissetuleku- ja kuluandmete kasutamise võimalusi abivajaduse tuvastamisel. Projekti tulemusel töötatakse välja põhimõtted ja soovitused andmete turvaliseks ja õiguspäraseks kasutamiseks, et luua eeldused toetuste parema kättesaadavuse, väiksema taotlus- ja menetluskoormuse ning personaalsema ja proaktiivsema abi 23  kujundamiseks.  Käivitatakse uuring, mille raames arendatakse teaduspõhist raamistikku, mis aitab prognoosida sotsiaalteenuste vajadust, tööjõuvajadust ja kulusid, arvestades demograafilisi muutusi ning inimeste toetusvajadust. Uuringus võrreldakse erinevaid sotsiaalhoolekande tulevikumudeleid ning hinnatakse nende mõju inimeste toimetulekule ja elukvaliteedile. Tulemused annavad riigile ja kohalikele omavalitsustele parema aluse pikaajaliseks teenuste, tööjõu ja rahastamise planeerimiseks ning andmepõhisemate poliitikavalikute tegemiseks.  Valdkonna tööjõu juurdekasvu edendamiseks ja väljaõppe parendamiseks luuakse sotsiaalvaldkonna tööjõu ametipõhised profiilid ja kvalifikatsiooni põhimõtted, mis on kooskõlas haridusvaldkonna innovatsiooni ning muutunud tööturu ja klientide vajadustega. 2.1.5 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks Tabel 8. Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Nende inimeste osakaal, kes enda arvates kuuluvad 9,4 mõnda gruppi, mida Eestis diskrimineeritakse, % 7,3 7,3 7,3 7,3 (2024) Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring Sooline palgalõhe, % 12,2 10,7 10 9,2 8,5 Allikas: Statistikaamet Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates naine peaks olema peamine koduste tööde eest vastutaja, 17 17 17 17 17 % (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste osakaal, kelle arvates mehed saavad hooldamisega seotud 77 77 77 77 77 töökohtadel sama hästi hakkama kui naised, % (2021) Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring LGBTI+ inimeste õigusliku olukorra indeks, % 45,9 51 53 55 56 Allikas: ILGA-Europe Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  kaasajastatakse ja rakendatakse tõhusamalt soolise võrdõiguslikkuse seadust ja võrdse kohtlemise seadust, sh võetakse Eesti õigusesse üle palkade läbipaistvuse direktiiv; 24   antakse tööandjatele teadmised, oskused ja tööriistad soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks, sh jätkatakse mitmekesisuse leppe võrgustiku toetamist ning arendatakse edasi digitööriista Palgapeegel;  toetatakse ühiskonnas soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi väärtustavate hoiakute laiemat levikut, sh parandatakse haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskuseid ja koostööd soolise segregatsiooni vähendamiseks ja viiakse ellu LGBTIQ- inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava;  soodustatakse võrdsuslõime põhimõtete ning praktikate järjepidevamat ja tulemuslikumat kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning tööriistu;  suurendatakse ligipääsetavuse alast teadlikkust, koordineeritakse ja toetatakse ligipääsetavuse edendamist ning teostatakse seiret tegevuste elluviimise üle;  võimestatakse professionaalse valdkondliku huvikaitse arengut, toetades soolist võrdsust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi edendavaid ning võrdse kohtlemise tagamist toetavaid huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu. 25 2.2 Tervis Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elatud aastate arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesmärgiks on seatud oodatava elu ja tervena elada jäänud eluaastate pikenemine. 2025. aastal pikenes Eesti inimeste oodatav eluiga nii meestel kui ka naistel. 2025. aastal oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 79,8 aastat, naistel 83,6 ja meestel 75,6 aastat. Hoolimata oodatava eluea pikenemisest on jätkuvalt ebavõrdsust nii sugude, rahvuse, hariduse kui ka elukoha võrdluses. Kõrgharitud inimeste ja põhiharidusega inimeste oodatava eluea erinevus on üle 11 aasta. Samuti kulgeb suur osa oodatavast elueast tervisest tingitud piirangutega. 2025. aastal on inimeste tervena elada jäänud aastate arv kahanenud nii meestel kui ka naistel. Naised elavad 2025. aasta andmete põhjal tervena 59,3 aastat (2024.a 60,6 aastat) ja mehed 55,2 aastat (2024. aastal 56,8 aastat). Murekohaks on inimeste tervisenäitajate regionaalne erinevus. 26 Kõige pikemalt elavad tervena Hiiumaa elanikud (Eesti keskmisest 5,1 aastat rohkem) ja kõige lühemalt Võrumaa elanikud (Eesti keskmisest 6,9 aastat vähem), erinevus nende maakondade vahel on 12,0 aastat. Eesti inimeste tervisenäitajad on nii oodatava eluea kui ka tervena elada jäänud aastate puhul jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest halvemad. Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad, mis põhjustasid 2025. aastal ligi 11 000 inimese surma. Pea 40% vähkidest ja 80% südame- ja veresoonkonnahaigustest on ennetatavad eluviisi muutmise ja oma valikute kaudu. Olulisteks riskiteguriteks kõnealustel haigustel on tasakaalustamata toitumine, alkoholi, tubaka ja nikotiini tarbimine, istuv eluviis ja vähene liikumine. Olulise panuse lisavad vaimse tervise häired. Probleemiks on kogu elanikkonna kasvav ülekaalulisus. Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseprobleemiga – südame-veresoonkonnahaigused, vaimse tervise, luu- ja lihaskonna probleemid, II tüüpi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) 2024. aasta andmetel oli rohkem kui pool kõigist 16–64- aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud (52,1%). Naistest oli 2024. aastal ülekaalus või rasvunud 43,9%, meestest aga 60,3%3. Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel on 11–15-aastastest noortest ülekaalulisi rohkem poiste kui tüdrukute seas (25% vs 15%). Peale 2022. aasta tipptaset on alkoholi tarvitamine Eestis kolm aastat järjest vähenenud. Alkohol on Eestis siiski jätkuvalt hästi kättesaadav. 2025. aastal vähenes alkohoolsete jookide tarvitamine eelneva aastaga võrreldes 2,8%. Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta tarvitati 2025. aastal 10,4 liitrit absoluutalkoholi (2024. a 10,7 liitrit). Kui 2018. aastal suri alkoholist otseselt põhjustatud haigustesse 495 inimest, siis 2025. aastal oli neid inimesi juba 643. Traditsiooniliste tubakatoodete suitsetamine on pikaajaliselt langustrendis, kuid samal ajal on suurenenud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete (nt e-sigaretid ja nikotiinipadjad) tarvitamine. E-sigaretti vähemalt mõni kord kuus tarvitanud 16–64-aastaste osakaal kasvas 10,4%-lt 2022. aastal 11,8%-ni 2024. aastal. Nikotiinipatju vähemalt mõni kord nädalas tarvitanute osakaal kasvas samal perioodil 2,5%-lt 3,2%-ni. Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine. Nende 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni, oli 2024. aastal 11,7% (2022. a 10,0%, 2020. a 11,7% ja 2018. a 9,0%), mistõttu on näitaja osakaalu vähendamiseks vaja senisest enam panustada vaimse tervise probleemide ennetamisse ja varajase abi pakkumisse. Eesti avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (2024. a 6,1%) on viimastel aastatel olnud tõusutrendis, kuid on jätkuvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (2023. a 8,0%). Eesti leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Tervise Arengu Instituudi andmetel oli Eesti leibkondade omaosaluse osakaal 3 TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. PxWeb 27 tervishoiukuludes 2024. aastal 21,1%, mis on kõrgem kui WHO soovituslik osakaal (15%). Eurostati andmetel oli EL-is leibkondade omaosalus 2023. aastal keskmiselt 14,9%. 2024. aastal tehti Eestis omaosalusena enim kulutusi hambaravile (31,7%), käsimüügiravimitele (11,1%) ja pikaajalisele õendusabile (18%). Inimestele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja kvalifitseeritud ja pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv kasvanud, ent aeglasemalt kui EL-is keskmiselt. Eestis oli 2024. aastal 1000 elaniku kohta 6,8 õde ja 3,6 arsti, EL-i keskmised olid 2023. aastal 8,5 õde ja 4,1 arsti. Uue, 2026. aastal jõustuva konsensusleppega võtsid osapooled kohustuse suurendada rakenduskõrghariduses õdede ja teiste spetsialistide õppekohtade arvu, tagada tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohad ja juhendajad, parandada praktika kvaliteeti ning töötada välja juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastamise süsteem. Probleemiks on sotsiaal- ja tervishoiuteenuse korraldajate ja teenuseosutajate vähene koostöö, et ühiselt hinnata inimese tervikvajadust ning planeerida teenuse osutamist sellest lähtuvalt. Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste omavaheline koordinatsioon ei ole piisav ning eri osapoolte rollid koordineeritud abi osutamiseks vajavad selgemat kokkulepet. Kahte valdkonda tuleb süsteemselt integreerida, et inimesele vajaliku abi pakkumist tõhustada, osutades teenuseid õigel ajal ja õiges kohas, ning vähendada dubleerimist teenuste korralduses. Tervishoiuteenuste kvaliteedi jälgimine ja juhtimine ei ole seni kujunenud terviklikuks süsteemiks. Riigikontrolli hinnangul tegeldakse pigem üksikute ja killustunud tegevustega, mistõttu ei ole võimalik anda üheselt hinnangut tervishoiu üldisele kvaliteedile ega kavandada tõenduspõhiseid parendustegevusi. Eesmärgiks on arendada riiklik tugisüsteem, mis pakub tervishoiuteenuse osutajatele metoodilist ja eksperttuge kvaliteedijuhtimissüsteemide arendamiseks ning tagab ühtse patsiendiohutuse lähenemise. Tabel 9. Tervise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Oodatav eluiga (mehed ja Mehed 75,6 Mehed 77,0 Mehed 77,4 Mehed 77,7 Mehed 77,7 naised eraldi), aastates Naised Naised Naised 83,8 Naised 83,9 Naised 83,9 Allikas: Statistikaamet 83,6 83,6 Tervena elada jäänud aastad Mehed 55,2 Mehed 59,8 sünnimomendil (mehed ja Mehed 60,6 Mehed 61,3 Mehed 61,3 Naised Naised naised eraldi), aastates Naised 62,0 Naised 62,5 Naised 62,5 59,3 61,5 Allikas: Statistikaamet Tervise tulemusvaldkonna programmid: tervisekäitumise programm, keskkonnatervishoiu programm ja tervishoiu programm on koostatud Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Programmid keskenduvad sellele, kuidas toetada inimeste tervisevalikuid, hinnata keskkonnategurite mõju inimeste tervisele ning pakkuda inimkeskset tervishoiusüsteemi. 28 Programmide eesmärkide saavutamise, tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös valitsemisala asutustega. 2.2.1 Tervisekäitumise programm Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad. Tabel 10. Tervisekäitumise programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2027 2028 2029 2030 tase Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku kohta 241,3 183,4 175,7 168,0 160,2 Allikas: Eurostat (2023) Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, et vähendada survet tervishoiule. Ennetuse teadusnõukogu juhtimisel jätkatakse ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi ja teiste osapooltega töötatakse välja ja rakendatakse uusi ennetustegevusi ning toetatakse olemasolevate tegevuste edasiarendamist, uurimist ja rakendusse viimist.  Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel jätkatakse 2026. ja 2027. aastal Eesti narkopoliitika 2030 ning alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade elluviimisega. Jätkatakse uimastitarvitamise varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuste arendamisega. Jätkuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis (sh koolitada tervishoiutöötajaid) ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega.  Vaimse tervise toetamiseks töötatakse välja astmelise abi mudel enamlevinud sümptomitele, nagu meeleolu langus ja ärevus. Mudeli arenduste raames luuakse ka digitaalne keskkond, mis pakub inimestele eneseabistamise võimalusi ja lihtsamaid nõustamisi vaimse tervise probleemide varajaseks avastamiseks. Tervishoiu esmatasandil vaimse tervise käsitluse võimestamiseks töötatakse esmatasandi spetsialistidele välja ja korraldatakse vaimse tervise alaseid täiendkoolitusi. Lisaks viiakse ellu suitsiidiennetuse tegevuskava. 29 2.2.2 Keskkonnatervishoiu programm Programmi eesmärk: Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Tabel 11. Keskkonnatervishoiu programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tegelik tase Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta 1525 1257 1221 1186 1150 Allikas: Washingtoni Ülikooli tervise ökonomeetria ja hindamise (2023) instituut Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Luuakse erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide seire süsteem ehk biomonitooringu süsteem ning tehakse põlevkivisektori terviseriskide uuring. Nii põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal hinnatakse tervisemõju ning töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmed terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks.  Kemikaalide ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks uuendatakse EL-i kemikaale ja kosmeetikatooteid käsitlevaid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus, biotsiidimäärus). Kavas on analüüsida EL eelnõudes välja pakutud ettepanekuid, koostada koostöös huvitatud osapooltega Eesti seisukohad ning kaitsta neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades.  Inimestele puhta joogivee tagamiseks rakendatakse uut keskkonnaterviseinfosüsteemi (KTI), mis hõlmab joogivee riskihindamise IT-lahenduse mooduleid. KTI võimaldab veekäitlejatel veekvaliteedi andmeid hallata ning teave vee kvaliteedi kohta tehakse tarbijatele kergelt kättesaadavaks. Tulevikus on eesmärgiks kõik keskkonnatervise teenused (nt sageduslubade taotluste kooskõlastamine) arendada ühte infosüsteemi, et tagada operatiivsem menetlus ja keskkonnatervise info jagamine. 2026. aastal analüüsitakse võimalusi ja võimalusel arendatakse välja KTI moodul sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastamise protsessi tõhustamiseks.  Töötatakse välja joogiveega kokkupuutuvate kontaktmaterjalide süsteem Eestis, et turul oleksid ainult EL nõuetele vastavad tooted, mis tagavad hügieeni ja terviseohutuse 30 2.2.3 Tervishoiu programm Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad. Tabel 12. Tervishoiu programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suureneb, % 6,1 (2024) 5,2 5,2 5,2 5,2 Allikas: Tervise Arengu Instituut Katmata tervishoiuteenuste vajadus väheneb, % 7,7 8,5 8,5 8,5 8,5 Allikas: Eurostat Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Tervishoiusüsteemi juhtimiskvaliteedi parandamiseks alustatakse tervishoiuteenuste kvaliteedistrateegia ning tegevuskava tegevuste elluviimist, koos tervishoiutöötajate pädevushindamise süsteemi korrastamisega.  Kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks rakendatakse kiirabi arengusuundi. Arengusuundade elluviimiseks korraldatakse avalik konkurss kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, koostöös Häirekeskusega kaasajastatakse kiirabi väljasõiduplaani ja toetatakse teenuse vajaduspõhist korraldust. Kiirabi võrgustikku tugevdatakse, ajakohastades teeninduspiirkondade jaotust, brigaadide arvu ja tüüpe teeninduspiirkondades ning luues kaasaegsed tippvõimekused kõikides Eesti piirkondades.  Viiakse ellu reform tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuste korraldamise ja osutamise integreerimiseks. Selleks on kavas parandada nii tervishoiusektorisisest kui ka tervise- ja sotsiaalvaldkonna osapoolte koostööd, tuues maakondade tasandil kokku tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid korraldavate ja pakkuvate asutuste esindajad ning käivitades piirkonnapõhise strateegilise planeerimise, mis vastab piirkonna rahvastiku vajadustele. Teenuste sujuvamaks pakkumiseks rakendatakse integreeritud korraldus- ja rahastusmudelit koos vajalike õiguslike alustega. Kompleksse teenusevajadusega inimeste toetamiseks võetakse kasutusele lahendused, mis võimaldavad teenuste paremat koordineerimist ja tagavad järjepideva abi nii esmatasandil kui ka haiglaravilt kodusele ravile üleminekul.  Perearstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks tugevdatakse üle-eestilist tervisekeskuste võrgustikku ja toetatakse perearstide koostööd esmatasandi teenuste 31  kättesaadavuse tagamisel.  Ravimite järjepideva kättesaadavuse parandamiseks ja ravimite kriisikindluse suurendamiseks osaletakse aktiivselt EL-i tervisebiotehnoloogia määruse eelnõu läbirääkimisprotsessis ning uuendatakse riigisisest ravimiregulatsiooni EL-i ravimireformi muudatustest lähtuvalt. Samuti on kavas ajakohastada ravimite hinnaregulatsiooni, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele. Keskkonnareostuse vähendamiseks soodustatakse ravimijäätmete tekke vähendamist ning ohutut kogumist ja käitlemist.  Abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi tõhustamiseks ühendatakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamise korraldus, et luua inimeste jaoks lihtsam ja selgem ning digitaalselt toimiv süsteem. 32 2.3 Haridus ja noored Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti haridus- ja noortevaldkond on viimastel aastatel teinud mitmeid olulisi edusamme, mis loovad tugeva aluse tulevikku vaatavatele arengutele. Samas on mitmed murekohad muutunud üha nähtavamaks, viidates vajadusele süsteemsete ja sihipäraste muudatuste järele: jätkuvalt on 10-11% neid inimesi, kes ei õpi, kuigi neil on põhiharidus või sellest madalam haridustase. Järjest kriitilisemaks on muutumas küsimus, milline on Eestile jõukohane koolivõrk, mis hariduse kättesaadavust halvendamata võimaldaks anda kvaliteetset haridust ja arvestaks rahvastikumuutuseid. Endiselt on probleemiks kvalifikatsiooniga üldhariduskoolide ja 33 lasteaedade õpetajate osakaalu vähenemine ja õpetajate palgatase. Fundamentaalselt on haridust ja õppimist muutmas ka tehisintellekti ning suurte keelemudelite lai levik, mis nõuavad seniste praktikate ümbermõtestamist ja võimaluste leidmist, kuidas tehisaru õppeprotsessis toetavalt kasutada. Tehisintellekti (TI) kasutuselevõtt hariduses (TI-Hüpe). 2025. aastal käivitati ulatuslik haridusprogramm, mille eesmärk on tõsta õpetajate ja õpilaste teadlikkust tehisintellekti võimalustest ja riskidest ning tuua õppimist toetavad tehisintellekti tööriistad igapäevasesse õppetöösse. Õpilased ja õpetajad saavad tasuta ligipääsu kaasaegsetele tehisintellektil põhinevatele õpirakendustele ning õpivad neid teadlikult ja vastutustundlikult kasutama. Eesmärk on parandada õppimise kvaliteeti ja hoida Eesti haridus maailma tipptasemel. Programmi esimeses etapis saavad ligipääsu Eesti koolide 10.-11. klasside õpilased ja nende õpetajad. Õppimiskohustuse kehtestamine kuni 18. eluaastani. Senine koolikohustus (kuni 17. eluaastani) asendati õppimiskohustusega, mis kestab täisealiseks saamiseni. See tähendab, et noored peavad pärast põhikooli jätkama õpinguid gümnaasiumis või kutsehariduses vähemalt 18. eluaasta täitumiseni või kuni kesk- või kutsehariduse lõpetamiseni. Muudatuse eesmärk on vähendada koolist väljalangemist ja tõsta noorte haridustaset, et vähemalt 90% 20-24- aastastest Eesti inimestest omandaksid kesk- või kutsehariduse. Seoses reformiga on oluline muudatus, et enam ei jää keegi haridusteelt kõrvale ka põhikooli kehvemate eksamitulemuste korral. Järeleksamite kohustus kaob ning kõik õpilased liiguvad edasi järgmisele haridustasemele. Vajadusel pakutakse neile tuge, et vajalikud teadmised ja oskused omandada. Kutsehariduse reform ja uued õppimisvõimalused, tänu millele muutub kutseharidus põhikoolilõpetajale paindlikumaks ja atraktiivsemaks. Kutseõppeasutustes avati esimesed nelja-aastased kutsekeskhariduse uuel mudelil põhinevad õppekavad, kus noor saab lisaks ametile ka tugeva keskhariduse, mis võimaldab nii tööturule siirduda kui õppida edasi kõrghariduses. Sel sügisel said noored õppima asuda 12 koolis 13 uuel õppekaval. Kui varem oli kutseharidus paljuski tasuta ka täiskasvanutele, siis nüüd muudeti korduv õppimine tasuliseks- kui inimene on juba sama või kõrgema taseme hariduse omandanud, peab ta edaspidi tasuma. Muudatuse eesmärk on suunata ressursid rohkem noorte esmaõppe toetamiseks. Eestikeelsele haridusele ülemineku jätkamine. Ülemineku teisel aastal toimub õpe eesti keeles kõigis 1., 2., 4. ja 5. klassides ning lasteaedades. Kui varem keskenduti peamiselt õpetajate keeleoskusele, siis alates 2025/2026 õppeaastast pööratakse rohkem tähelepanu õpetamismeetoditele ja õpetajate metoodilisele toetamisele. Ministeeriumi eestvedamisel valmisid 2026. a alguses õpetajatele 4.-5. klassi aineõpetuse metoodilised juhendmaterjalid, mille koostamine järgmistele ülemineku klassidele jätkub. Samuti valmis eesti keele õpet toetav alushariduse e-käsiraamat. Koole toetati eestikeelseks õppeks vajalike täiendavate õppevahendite soetamisel, täiendava eesti keele õppe läbiviimiseks ning jätkus Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele kõrgema töötasu maksmine. Metoodilisi ja pedagoogilisi 34 täienduskoolitusi pakkusid haridustöötajatele lisaks Eesti Keele Instituudi Keelesamm programmile ka Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool, sh Narva Kolledž. Valmimas on ülemineku terviklik seiresüsteem ülemineku edukuse jälgimiseks. Vastavalt sõlmitud haridusleppele loodi õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel (alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja), mis seob arenguvõimalused palgaga ja aitab muuta õpetajaameti atraktiivsemaks. Mudeliga luuakse süsteemne arengutee, mis toetab õpetajate ametis püsimist, teadlikku karjäärivalikut ning õpetajate järelkasvu. Lisaks suurendati õpetajate puuduse leevendamiseks õpetajakoolituse õppekohti ning pakutakse stipendiume õpetajakoolituse ja tugispetsialistide õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Ülikoolide vastuvõtunumbrid näitasid suurt huvi õpetajaks õppimise vastu. Koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga pakutakse õpetajatele kvalifikatsiooni saavutamiseks ja tõstmiseks mikrokraadiprogramme ja täiendusõpet. Jõustus alushariduse reform, mille eesmärk on luua terviklik alushariduse süsteem ning tagada kõigile lastele kvaliteetne alusharidus lastehoius ja lasteaias. 2025. a septembrist jõustunud uus alusharidusseadus muutis laste toetamise süsteemi ühtsemaks ja lapsest lähtuvaks. Lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus alushariduses ühtlustus põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega, pakutav tugi ei sõltu enam niivõrd diagnoosist, kuivõrd lapse tegelikest vajadustest. Samuti toodi lastehoiuteenused haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse ning kehtestati uued nõuded lastehoidude ja lasteaedade õppekeskkonnale ja õppekavadele. Jõustus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus, millega muudeti kohustuslikuks arvestada mitteformaalõppes (nt huvi-, spordi- või keeltekoolis) omandatud õpitulemusi tasemeõppe osana, kui õpilane ja lapsevanem seda taotlevad ning esitavad vastavad tõendid. Koolivõrgu korrastamise tuleviku eesmärk on, et vastutus kogu põhikooli järgse hariduse eest liiguks 2035. aastaks riigile. Jätkusid analüüsid, et leida piirkonniti optimaalne üldhariduse koolivõrgu lahendus ning muudatuse mõjuanalüüsi koostamine. Loomisel on üld- ja kutseharidust ühendavad hariduskeskused, kus on võimalik piirkonna vajadustest tulenevalt kas omandada kutset, rakenduslikku gümnaasiumiharidust kui ka akadeemilist gümnaasiumiharidust või läbida ettevalmistava õppe aasta, nii statsionaarses kui mittestatsionaarses õppes. Hariduskeskuste pilootprojektide rakendamiseks valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeem aastatel 2025-2029. Riigikoolide hulka lisandusid Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium ja seniste koolide liitmisel moodustatud Maarjamaa Riigikool. Otsustati liita riigi kutseõppeasutused Tallinnas, millega luuakse kaks rakenduslikku kolledžit: Tallinna Majandus- ja Teeninduskolledž ning Tallinna Tehnoloogiakolledž. Need luuakse Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Majanduskooli, Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Polütehnikumi liitumisel. Septembrist jõustusid mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimise nõuded täiskasvanute koolituse seaduse muutmise tulemusel. Mikrokvalifikatsioonid on mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad 35 omandada lisaeriala, kitsama pädevuse või tervikoskuse, õppides väiksemate moodulitena. Õppe maht on viis kuni 30 ainepunkti ja lõpetanule antakse mikrokvalifikatsioonitunnistus, mille andmed kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi. Aasta lõpu seisuga oli registreeritud juba 348 mikrokvalifikatsiooniõppe õppekava 23 erinevalt õppeasutuselt, mis näitab selle õppe kasvavat populaarsust. Õppelaenusüsteemi reform - Riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäär kahekordistus – alates 2025/2026. õppeaastast saab taotleda õppelaenu kuni 6000 eurot õppija kohta. Eesmärk on pakkuda õppijatele piisavalt tuge eluks vajalike kulutuste katmisel. Lisaks algatati suurem reform, et muuta õppelaen paindlikumaks ja atraktiivsemaks. Valitsus saatis Riigikogusse õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu, millega pikendatakse tagasimaksmise perioodi, langetatakse intressi ning kaotatakse eraisikust käendaja või kinnisvaratagatise nõue. Reform jõustub kava kohaselt 1. septembrist 2026. Noortevaldkonna toetuste süsteem läbis uuenduse. 2025. aasta detsembris võeti vastu määrus „Noortevaldkonna toetuste andmise tingimused ja kord“, mis koondas varem erinevates määrustes olnud toetused ühte raamistikku ja muutis toetuse taotlemise lihtsamaks ja selgemaks. Tabel 13. Haridus ja noored tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2027 2028 2029 2030 (2025) Madala haridustasemega mitteõppivate 18‒24- aastaste osakaal (%) Allikas: Eurostat 10,2 8,8 8,7 8,5 8,4 Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25– 64-aastaste) osakaal (%) 73,8 76,6 77,3 77,3 77,4 Allikas: Statistikaamet Täiskasvanute (25–64-aastaste) elukestvas õppes osalemise määr (%) 23,8 23,8 24,0 24,2 24,4 Formaal- ja mitteformaalõppes Informaalõppes 56,6 kasvab kasvab kasvab kasvab Allikas: Statistikaamet, Eesti Tööjõu Uuring Aasta pärast lõpetamist nutika spetsialiseerumise kasvualadel rakendunute 26,2 30,5 30,5 31,0 31,0 osakaal kõigist hõivatutest (%) (2024)* Allikas: Uuring Edukus tööturul Ennastjuhtiv õppija (%) akadeemiliselt taastenõtkete 8. klassi õpilaste osakaal 35,3 kasvab kasvab kasvab kasvab agentsete 8. klassi õpilaste osakaal 28,8 kasvab kasvab kasvab kasvab 8. klassi õpilaste osakaal, kes tunnevad, et õpetajad toetavad nende autonoomiat 42,9 kasvab kasvab kasvab kasvab Allikas: Riiklikud rahuloluküsitlused 36  Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2027 2028 2029 2030 (2025) Tipptasemel oskustega (PISA uuringus 5. ja 6. taseme saavutanud) õpilaste osakaal (%), sh 8,7 - - 10,5 - funktsionaalne lugemisoskus matemaatiline kirjaoskus 13,3 - - 15 - loodusteaduslik kirjaoskus Allikas: PISA 11,4 - - 13,5 - Õpetajate keskmine töötasu võrreldes Eesti keskmise töötasuga (%) üldhariduskooli õpetaja 114 117 120 120 120 kutseõppeasutuse õpetaja 111 117 120 120 120 Alushariduse õpetajate keskmine töötasu võrreldes üldhariduse õpetaja töötasu 100 90 90 90 90 alammääraga (%) Allikas: Saldoandmik/EHIS/Statistikaamet Noorte usaldus riigi vastu (%)** 57,0 - 65 - - Allikas: ICCS (2022) Eesti keele kui teise keele põhikooli lõpueksamil vähemalt B1-taseme saavutanute osakaal (%) 46 50 53 57 70 Allikas: EHIS, EIS Õpetaja kutsekindlus: õpetajakoolituse lõpetanute osakaal, kes on pärast lõpetamist 60 57 58 59 60 õpetajana töötanud viiel järjestikusel aastal (%) Allikas: EHIS Vähemalt keskharidusega 20–24 a osakaal (%) 83,2 87 87 87 87,5 Allikas: Eurostat *Edukus tööturul 2025 tulemused avalikustatakse sügisel 2026. ** mõõdetakse 5-6 aasta tagant Tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035“ ning „Noortevaldkonna arengukavas 2021–2035“. Mõlema arengukava eesmärgid ja meetmed toetavad riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadusi ja sihtide saavutamist. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm: haridus- ja noorteprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks kavandatavate tegevuste ja rahaliste vahendite eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. 37 2.3.1 Haridus- ja noorteprogramm Programmi eesmärk Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. Haridus- ja noorteprogrammi programmi tasandi mõõdikud kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikutega. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks Eestikeelne ja -meelne haridus  Jätkatakse eestikeelsele õppele üleminekut põhikoolis ning kutseõppeasutustes. Ülemineku raames toetatakse koole, lasteaedu ja hoide ning õpetajaid täiendõppe võimaluste, nõustamise ja metoodiliste materjalidega, pöörates tähelepanu ka aine- ja keeleõppe lõimimisele. Ülikoolidega algatatakse läbirääkimised, et muuta lõimitud aine- ja keeleõpe õpetajakoolituse kohustuslikuks osaks. Palgatoetus Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele (alushariduse) õpetajatele ja tugispetsialistidele on kavandatud aastani 2030. Töötatakse välja ülemineku terviklik seiresüsteem.  Esimese eestikeelse kõrghariduse omandamine säilib õppemaksuta ja kõrgkoolid peavad oma vastutusvaldkonnas tagama eestikeelse õppe kõikides õppekavagruppides esimesel kahel astmel. Kõrghariduse rahvusvahelistumiseks ja talendipoliitika elluviimiseks soodustatakse välisüliõpilaste osakaalu suurema tööjõuvajadusega valdkondades. Julgeoleku, keele ja kultuuri säilitamiseks jätkatakse eesti keele õpetamist välisüliõpilastele ning toetatakse kontakti loomist tööandjatega, et lihtsustada Eesti tööturule jäämist ja ühiskonda lõimumist. Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide järelkasv ja jätkusuutlikkus  Õpetajate järelkasvu tagamiseks, nende professionaalse arengu ja tööalase kindlustunde suurendamiseks jätkatakse haridusleppe elluviimist – rakendatakse ühtset õpetaja karjääri- ja palgamudelit ning viiakse see kooskõlla õpetaja kutsestandarditega võrdsustades karjääriastmed ja kutsetasemed. Lisaks keskendutakse õpetajaameti kutsealase eetika arendamisele ning laiendatakse võimalusi karjääripöörajatele kutse omandamiseks ja õpetajana tööle asumiseks. Jätkatakse erialastipendiumite maksmist õpetajakoolituse erialadel, mis seotakse ka õpetajana töötamise tingimusega.  2027. aastal on õpetajate töötasu alammäär täistööajaga töötamisel 2030 eurot. Lisaks palga alammäärale tõuseb diferentseerimise osa 23%-ni, mis võimaldab maksta õpetajatele palka vastavalt karjääriastmele, vastutusele ja tööülesannetele. 2027. aastal on õpetajate arvestuslik keskmine palk 2497 eurot, mis kasvab võrreldes 2026. aastaga 38  3,9% ja on riigi keskmisest palgast 108%.  2028. aastaks suurendatakse õpetajate palgafondi diferentseerimiskomponenti 24%-ni, mis võimaldab jätkata karjäärimudeli rakendamist. Jätkatakse KOV-idele lasteaiaõpetajate palgatoetuse maksmist.  Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks algatatakse ja viiakse koostöös koolipidajatega ellu koolijuhtide atesteerimise süsteemi, mis põhineb teadlaste väljatöötatud kompetentsi- ja õppimist toetavate juhtimisviiside mudelil ning koolijuhtide kollegiaalsel hindamisel.  Tugispetsialistide vajaduse leevendamiseks koostatakse kaasava hariduse teenuse põhimõtted, täpsustatakse kutse andjatega tugispetsialistide kvalifikatsiooninõudeid ning laiendatakse tugispetsialistide profiili.  Noortevaldkonna kvaliteedi tõstmiseks ja töötajate väärtustamiseks luuakse noortevaldkonna ühendseadus, millega sätestatakse noorsootöötaja ja huvihariduse õpetajana töötamiseks minimaalse nõudena 5. taseme erialase kutse olemasolu ning toetatakse erialaste kutsete omandamist. Tehakse koostööd KOV-idega noortevaldkonna teenuste kvaliteedi tagamiseks. Teaduspõhine haridussüsteemi väljakutsete lahendamine ja paindlik haridussüsteem  Kvaliteetse ja lapse vajadustest lähtuva hariduse tagamiseks jätkatakse koolivõrgu korrastamisega, toetatakse kodulähedaste algkoolide jätkusuutlikkust, jätkates 6- klassiliste algkoolide toetamist. Üld- ja kutsehariduse korralduses kavandatakse selguse loomist, leppides partneritega kokku vastutuse, õigused ja ressursid, kus alushariduse ja põhihariduse eest vastutab KOV ning sellele järgnev haridus on riigi vastutusel. KOV-ide autonoomia suurendamiseks toetab HTM toetusfondis olevate põhikoolide (v.a õpetaja palk), huvihariduse ja -tegevuse ja õpilaskodu sihtotstarbeliste toetuste üleviimist KOV tulubaasi.  Toetatakse rohkemate õppijate õpingute jätkamist pärast põhiharidust, viies ellu õppimiskohustuse reformi. Põhikooli lõpetajatele töötatakse välja üldpädevuste hindamisvahendid ja e-eksamid, mis on aluseks järgmisele haridustasemele sisseastumisel ning luuakse uus töökindel eksamite infosüsteem.  Põhikooli lõpetajatele tagatakse võrdväärselt hea keskhariduse omandamise võimalus nii üld- kui kutsekeskhariduses. Kutsekeskhariduses võetakse kasutusele uued 4-aastased õppekavad, kus üldõppe maht on üldharidusega võrdustatud ning õppija saab laiema erialase valdkondliku õppe järel spetsialiseeruda. Kutseõppeasutustele rakendatakse uut rahastusmudelit, mis suunab koolide toimemudeli näoga põhikooli lõpetajate poole. Kujundatakse kutse- ja üldhariduskoolide koostöö piirkondlikeks hariduskeskusteks, kus saab omandada nii gümnaasiumiharidust kui ka kutsekeskharidust ja kutseharidust. Haridusliku erivajadusega õppijatele töötatakse välja uued kutseõppe õppekavad ning 39  uue võimalusena tuuakse koolidesse ettevalmistav õpe, mis aitab haridusteel püsida sealt varasemalt kaduma läinud noortel.  TI-Hüppe haridusprogrammi viiakse ellu gümnaasiumides alates 2025/2026. õppeaastal ja kutseõppeasutustes 2026/2027. õppeaastal, et õppijad omandaksid õpetaja juhendamisel õppimisoskused ning teadmised-oskused tehisaru kasutamiseks. Põhikoolides toetatakse õpetajate tehisaru kasutamise oskuste arengut ning õppijate puhul keskendutakse digipädevuse arengu toetamisele. Uuendatakse ka tehnoloogiaõpetuse ainekava ning tagatakse nii õppevara kui koolitused küberturvalisuse, andmekaitse ja tehisaru õpetamiseks.  Luuakse terviklik süsteem õppevara jagamiseks, et parandada selle kvaliteeti ja kättesaadavust. Õpetajaid motiveeritakse ja toetatakse arendama õppevara ning jagama seda kolleegidega. Arendatakse digiõppevara ja mitmekesistatakse seda tehisintellekti abil. Hariduse ja teadussüsteemi kooskõla suurendamine ühiskonna vajadustega  Kõrghariduse I astmel suurendatakse õppekohtade arvu, fookusega inseneeria, IT, küberturvalisuse, tehisaru ning tervise- ja sotsiaalvaldkondadele, ning tõstetakse rakenduskõrgharidusõppe osakaal 40%-ni. Suurendatakse eestikeelses magistriõppes osakoormusega õppekavade arvu ning rakendatakse õppetasu, et piirata õppeastmel korduvõppimist ja tuua kõrgharidusse lisaraha.  Doktoriõppe mahtu suurendatakse ning nooremteadurite kohtade arv kasvatatakse 500- ni aastaks 2035, et toetada lisandväärtust loova majanduse, avaliku sektori, kultuuri ja teaduse arengut. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et tehisintellekti valdkonnas oleks piisavalt doktoriõppe kohti eri distsipliinides. Rahvusvahelisel turul edendatakse Eesti hariduse eksporti, teadmiste siiret ja haridusinnovatsiooni.  Noorte kaasatust ühiskondlikesse otsustusprotsessidesse suurendatakse tugeva noortevolikogude võrgustiku ja uue noortevaldkonna seaduse kaudu. Koolides ja noorsootöös tugevdatakse kodanikuharidust. Koostöös sotsiaal- ja tervisevaldkonnaga kujundatakse selged põhimõtted laste heaolu ning õiguste kaitseks kiusamise ja vägivalla vastu ning ennetatakse radikaliseerumisega seotud riske. 40 2.4 Eesti keel Tulemusvaldkonna eesmärk Tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti keelel on riigikeele ja Euroopa Liidu ametliku keelena kindel positsioon. On valdkondi (nt teenindus, IT, teadus), kus eesti keele kõrval kasutatakse märkimisväärselt ka võõrkeeli (inglise ja vene) ning kus keelte kasutamise vahel otsitakse tasakaalu, et tagada nende valdkondade terviklik eestikeelne toimimine. Tööandjatega tuleb teha koostööd, et nad väärtustaks eesti keele õppimist, ning edendada programme eesti keele omandamiseks töökeskkonnas. Lisaks on Eestist saanud rände sihtriik. Üks suurim väljakutse on eesti keele oskuse nõuete täitmine, millega tööandjad on paljudes sektorites hädas. Hinnanguliselt osaleb tööhõives u 80 000 inimest, kes pole võimelised eesti keeles suhtlema, neist u 20 000 tegutsevad sektorites, kus on kehtestatud keeleoskusnõuded. Ühiskonnas on kujunenud olukord, kus eluks vajalik teave on 41 regulaarselt tagatud mitmekeelsena, mistõttu ei teadvustata eesti keele õppimise vajalikkust piisavalt. Eesti keele positsiooni hoidmiseks ja kindlustamiseks populariseeritakse ja soodustatakse eesti keele kui riigikeele kasutamist, eesti keele õppimist ja uurimist, tähtsustatakse eesti keelt identiteedi kandjana ning jälgitakse keelevaldkonna õigusruumi vastavust ühiskonnas toimuvatele arengutele. Eesti keeleteadus ja keeletehnoloogia on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeleressursid (nt sõnastikud, andmebaasid, korpused) ja keeletehnoloogilised rakendused (nt kõnesüntees, kõnetuvastus ja masintõlge) kättesaadavad. Oluline on tagada, et kvaliteetne eesti keel oleks esindatud ka suurtes keelemudelites. Keele uurimise ja teadusliku kirjeldamise puhul on probleem variatiivsete keeleandmestike ja korpuste vähesus, see on tingitud ebaselgusest autoriõiguse rakendamisel. Vaja on luua selge õigusraamistik kvaliteetsete keeleandmestike kogumiseks ja kasutamiseks. Keeletehnoloogia ja keeleressursside arendamisel valmistab probleeme korpuste ebaühtlane kvaliteet, vähesus või puudumine ning ka tehnoloogiate jõudmine lõpprakendustesse. Ajakohase, kättesaadava ja mitmekesise keeletaristu edasiarendamiseks jätkatakse keeleteaduse ja keeletehnoloogia toetamist. Eesti keele oskus on vajalik Eesti ühiskonnas edukaks toimimiseks, kuid on elanikke, kelle eesti keele oskus ei ole piisav selleks, et nad saaksid takistusteta omandada haridust, osaleda tööturul ja ühiskonnaelus. Elanike keeleoskuse arendamiseks tuleb teha järjepidevat tööd. Täiskasvanute eesti keele õppe valdkond vajab juhtimisreformi ning arendamist, et keeleõppe pakkumine oleks nii riigi kui ka sihtrühma jaoks tõhus ja tulemuslik. Eesti keele õppes tervikuna on puudu kaasaegseid ja terviklikke e-õppematerjale, piisavalt ei ole pakutud täienduskoolitusi, et nii keele- kui ka aineõpetajad oleksid suutelised toetama õpilaste keeleoskuse igakülgset arengut. Välismaal pakutakse eesti keele õpet nii rahvuskaaslastele emakeelena kui ka teistele huvilistele võõrkeelena, kuid see tegevus vajab laiendamist. Eesti keele oskuse kõrval on oluline ka teiste keelte oskus, kuid võõrkeelte õppes domineerib inglise keel, mis jätab varju teised Eestile samuti olulised võõrkeeled. Teiste võõrkeelte õpe ning motivatsioon neid omandada nõuab tähelepanu, et jaguks ka nende piisavalt heal tasemel oskajaid. Tabel 14. Eesti keel tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) 16–65-aastaste Eesti elanike funktsionaalne lugemisoskus eesti keeles* Allikas: PIAAC (OECD rahvusvaheline 61,0 (2023) - - - - täiskasvanute oskuste uuring) Eesti keelt kasutavate inimeste osakaal rahvastikust (%) 91,5 91 91 91 91 Allikas: Statistikaamet * Ei seata iga-aastaseid sihte, kuna uuring toimub 10-aastase intervalliga. 42 2.4.1 Keeleprogramm Programmi eesmärk Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse mitmekeelsust. Keeleprogrammi programmi tasandi mõõdikud kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikutega. Eesti keele tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud „Eesti keele arengukavas 2021–2035“. Eesti keele tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud Keeleprogramm. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Toetatakse eestikeelsele õppele üleminekut alus-, üld- ja kutsehariduses. Toetatakse eesti keele kui teise keele ja aineõpetajate täienduskoolitusi.  Tõhustatakse täiskasvanute eesti keele kui teise keele õpet ja parandatakse õppevõimalusi, sh on prioriteet haridustöötajate eesti keele oskuse parandamine. Koostöös teiste eesti keele õpet pakkuvate ministeeriumide ja asutustega korrastatakse täiskasvanute eesti keele õppe korraldust, et vähendada õppe pakkumise killustatust ja suurendada tulemuslikkust. Täiskasvanute eesti keele kui teise keele oskuse hindamises jätkatakse elektrooniliste hindamisvahendite arendamist. Jätkatakse e-õppe võimaluste arendamist, mh iseseisva õppe võimalusi laiendades (mh arendatakse B2- ja C1-taseme e-õppe kursused).  Keeleseaduse muudatused tagavad, et keeleõigus vastab Eesti ühiskonna vajadustele. Parandatakse eesti keele nähtavust avalikus ruumis ning kujundatakse positiivset suhtumist eesti keelde nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste hulgas. Seejuures tehakse tõhusamat ja regulaarset järelevalvet kehtestatud nõuete täitmise üle kõikides olulistes keeleseadusega hõlmatud keelekasutusvaldkondades, sh pööratakse eritähelepanu eestikeelsele õppele üleminekule.  Valitsusasutustele ning riigi hallatavatele asutustele on koostamisel põhimõtted ja suunised, et tugevdada eesti keele kui riigikeele rolli ühiskonnas, vähendades muukeelse info osakaalu asutuste veebilehtedel. Eesmärk on suunata muukeelne elanikkond eestikeelse teabe ja teenuste juurde, arvestades sealjuures sihtrühma põhiõigustega.  Luuakse mitmekülgseid võimalusi keeletaristu arendamiseks, et tagada selle innovaatilisus ja kättesaadavus. Tagatakse ajakohane õigusraamistik, et oleks võimalik koostada keelekorpuseid ning kasutada neid keeletehnoloogia, eestikeelse tehisaru ja suurte keelemudelite arendamiseks. Tõhustatakse keeleressursside koondamist ühtsetesse süsteemidesse, mis võimaldavad sõnakogusid, andmebaase ja keelekorpusi masinloetavalt töödelda. Seejuures arendatakse sõnastiku- ja terminibaasisüsteemi 43  Ekilex ning keeleportaali Sõnaveeb. Arendatakse eesti terminivara ja teaduskeelt, et tagada ajakohane erialakeel igas ühiskonnaelu valdkonnas.  Mitmekeelsuse ja võõrkeeleõppe toetamiseks levitatakse Eestis Euroopa keeleõppe raamdokumendi ja selle sõsarväljaande põhimõtteid ja tasemekirjeldusi. Väljaande rakendamiseks koolitatakse keeleõpetajaid, õppematerjalide koostajaid, testide koostajaid ja hindajaid.  Eesti keele piirkondlike erikujude õpe vajab riigi tuge. Murdekeelte õppe soodustamiseks on loodud haridusasutusi toetav taotlusvoor, et suurendada tuge õppevara loomiseks ja õpetajate täienduskoolituseks.  Toetatakse keeleõpet eestlaste kogukondades mitmetes riikides asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides, lasteaedades, mudilasringides ja keelekursustel ning toetatakse Üleilmakooli tegevusi. Toetatakse eesti keele ja kultuuri õpetamist rohkem kui 30 riigi kõrgkoolis. 44 2.5 Kliima, energeetika ja elurikkus Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on elurikas loodus, jätkusuutlik energia varustuskindlus, keskkonnateadlik ühiskond ja kliimakindel majandus. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Kliimaministeeriumi missioon on siduda loodus ja majandus tervikuks, et Eestis oleks parim Läänemere-äärne keskkond. Peamine väljakutse on leida tasakaal keskkonnakaitse ja keskkonnakasutuse vahel. Jälgides, et inimeste heaolu ja majandusmudel peavad mahtuma planeedi taluvuspiiridesse, tuleb panustada keskkonnahoidlikku arengusse. Nii on võimalik jõuda selleni, et Eestis on elurikas loodus ja kliima, mis säästlikult ressursse planeerides tagavad kvaliteetse elukeskkonna, inimeste tervise ja heaolu. Targalt majandades tagatakse tulevastele põlvkondadele hoitud ja kestlik Eestimaa. 45 Puhas keskkond on inimõigus, seega ülemaailmselt ning ka Euroopa Liidu siseselt on üha enam vajalik seista silmitsi pikaajalistele keskkonna ja kliima väljakutsetega – keskkonnahoidlik areng, ressursside kestlik kasutus, ökosüsteemide säilitamine, kliimamuutused ja nendega kohanemine. Kliimaeesmärkide saavutamisel on keskne roll energeetikal ja puhtale majandusele üleminekul. Kõik inimesed ja organisatsioonid peavad mõistma ja teadvustama oma rolli keskkonna mõjutajatena ning käituma keskkonnateadlikult. Pidevalt tuleb tegeleda inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste keskkonnahoidlikuks kujundamisega, et osataks hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju ümbritsevale keskkonnale. Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub järjest enam sellest, kuidas suudetakse tasakaalustada majanduskasv ja loodusressursside säästlik kasutamine. Rohetehnoloogiad, puhtale energiale üleminek, ringmajanduse arendamine ja keskkonnasõbralikud tootmisviisid võivad pakkuda Eestile pikaajalist majanduslikku kasu, säilitades samal ajal looduslikud ressursid ka tulevastele põlvedele. Lisaks majanduslikule mõjule on loodusvarade säästlik kasutamine ka julgeoleku küsimus – ressursside nappus võib põhjustada sotsiaalseid pingeid, vähendada varustuskindlust ning suurendada sõltuvust impordist. Keskkonnakaitse võib toetada majandusarengut luues eeldused innovatsiooniks ja konkurentsivõime kasvuks. Elurikkuse ja mulla kaitse. Eesti keskkonnakaitse valdkond on mitmetes aspektides tugev ja hästi arenenud. Head näited on keskmiselt kõrgemalt loodushoidu ja keskkonnateadlikku eluviisi väärtustavad inimesed, keskkonnakaitse valdkonna järjepidevus, toimivad toetusmeetmed, edukas väliskoostöö ning edulood infosüsteemide ja e-teenuste arendamisel. Tugevuste kõrval on valdkonnas aga mitmeid kitsaskohti nagu valdkonna ebapiisav rahastamine ja asjaolu, et elurikkuse ja mulla kaitsmine on keeruline majandushuvide eelistamise või konkureerivate huvide tõttu maakasutuses. Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärk on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse kestlikult. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitse piirangutega alasid 28%. Eestis on säilinud elurikkad loodusmaastikud, kuid poolte loodusdirektiivi liikide ja elupaikade seisund on ebasoodne või teadmata. Elurikkuse eesmärkide saavutamist piiravad konkureeriv maakasutus, ruumilise planeerimise killustatus ning loodusele avalduva mõju ebapiisav arvestamine. Kitsaskohtadeks on muuhulgas puudulik teave, ebapiisav rahastamine ja konkureerivate huvide eelistamine elurikkuse ja mulla seisundi parandamisele. Elurikkuse ja mulla ning maakasutuse otsused on pikaajalise ja sageli pöördumatu mõjuga, mille kuhjuv mõju võib olla ulatuslik. Elurikkuse peamised surveallikad on elupaikade hävimine ja kahjustumine, muldade seisundi halvenemine, loodusressursside liiga intensiivne kasutus, kliimamuutused, saaste, veekogude eutrofeerumine ja invasiivsed võõrliigid. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on ka võõrliikide laienev 46 levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Eestis on elurikkuse kadu olnud väiksem kui paljudes teistes riikides, kuid ka siin jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine ning vaja on süsteemselt taastada kahjustatud elupaiku ja tugevdada elurikkuse hoidmise põhimõtteid ka väljaspool kaitstavaid alasid. Oluline väliskeskkonna muutus on EL looduse taastamise määruse jõustumine 2024. aastal, mille alusel loovad riigid riikliku looduse taastamise kava. Samal ajal tuleb paremini siduda looduskaitse põhimõtted ruumiloomesse, maapoliitikasse, taristuarendusse ja teistesse majandussektoritesse. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Kaitstavatele aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Maa- ja mullakasutuse reform kätkeb endas juhtimissüsteemi arendamist mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks. Muldade seisundi parandamiseks ja muutuste jälgimiseks jõustus 2025. aasta lõpus nn mullaseire direktiiv ning 2028. aasta lõpuks tuleb direktiivist tulenevad kohustused võtta üle Eesti õigusaktidesse. Maa ja muld on riigi strateegiline kapital, mille väärtuse säilitamine eeldab kvaliteetseid andmeid ja järjepidevat juhtimist. Keskmes on riskide ennetamine, teadmuspõhine juhtimine ja riigi pikaajaline konkurentsivõime. Tegemist ei ole uue kuluga, vaid suuremate tulevaste kulude vältimisega. Riigid, kes investeerivad maa- ja mullainfo süsteemidesse, suudavad ennetada miljonitesse ulatuvaid keskkonna- ja majanduskahjusid. Eesti küsimus ei ole, kas sellist süsteemi rahastada, vaid kui suure hinnaga oleme valmis selle puudumise tagajärgi tulevikus kandma. Rahastamata jätmise korral suureneb oht teha otsuseid puudulike või aegunud andmete põhjal, mis võib kaasa tuua ebatõhusa maakasutuse, raskused kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisel ning kasvava riski EL-i nõuetele mittevastavuseks. Pikaajaliselt tähendab see suuremaid kulusid riigile, nõrgemat toidujulgeolekut ning maa- ja mullaresursi kvaliteedi halvenemist, mille taastamine on märksa kulukam kui ennetav investeering juhtimissüsteemi. Metsanduses on peamine arenguvajadus leida praktiline tasakaal metsade kasutamise, elurikkuse kaitse, kliimaeesmärkide ja majandusliku konkurentsivõime vahel. Eesti metsamaa pindala on ligikaudu 2,3 miljonit hektarit ehk üle poole Eesti maismaa pindalast ning metsadel on korraga ökoloogiline, majanduslik, sotsiaalne ja kliimapoliitiline roll. Programmi mõõdik seab sihiks hoida majandusmetsa osakaalu metsamaast ligikaudu praegusel tasemel (2025 a. säästva metsanduse indeksi (SMI) järgi 70,2%), kuid samal ajal tuleb suurendada metsade kliimakindlust, parandada nende uuenemist ja hoida väärtuslikke loodusmetsi. Keskkonnakorralduse valdkonnas on peamine arenguvajadus muuta keskkonnamõju hindamine, lubade andmine ja keskkonnakasutuse reguleerimine senisest kiiremaks, selgemaks ja andmepõhisemaks. Valdkonna edenemist piiravad halduskoormus ning vajadus ajakohastada 47 õigusruumi ja infosüsteeme. Keskkonnakorraldus peab samal ajal toetama nii keskkonnariskide juhtimist kui ka ettevõtluse ja investeeringute prognoositavust. Kiirgus- ja tuumaohutuse valdkonna eesmärk on tagada püsiv võimekus kaitsta inimesi ja keskkonda ioniseeriva kiirguse riskide eest ning täita rahvusvahelisi ohutusnõudeid. Seoses tuumaenergia kasutuselevõttu võimaldava raamistiku loomisega kasvab valdkonna töömaht ja vastutus. Kesksete tegevustena tuleb ellu viia Paldiski kahe reaktorisektsiooni likvideerimine ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistamine, arendada välja tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalik õiguslik ja institutsionaalne raamistik ning viia kiirgusohutuse regulatiivsed ülesanded Keskkonnaametist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA-sse). Valdkonna peamine kitsaskoht on nende tegevuste jaoks vajalike ressursside pikaajaline tagamine. Kliimamuutused mõjutavad üha ulatuslikumalt Eesti loodust, inimesi ja majandust ning nõuavad senise arengu- ja investeerimisloogika ümbermõtestamist. Eesti kliimapoliitika raam tuleneb nii Pariisi kokkuleppest kui ka Euroopa Liidu kliimaõigusest. Euroopa Liidu tasandil on seatud eesmärgiks saavutada kogu ELis kliimaneutraalsus aastaks 2050 ning selle suunas liikumiseks on kokku lepitud ka vahe-eesmärkid. Euroopa Liidu 2030. aasta eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aastaga ning 2040. aasta eesmärk on vähendada heidet 90%. Eesti jaoks on siduvad kohustused 2030. aastaks seatud jõupingutuste jagamise määruse ja maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) määruse kaudu. 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks vajalikud riikide kohustused ja sektoripõhised nõuded määratakse Euroopa Liidu kliimapaketi õigusaktidega, millega Euroopa Komisjon plaanib välja tulla 2026. aasta jooksul. Nende õigusaktide üle soovitakse saavutada esmased poliitilised kokkulepped 2027. aastal. Samas on Eesti viimastel aastatel kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt vähendanud. 2024. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide 12 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis tähendab, et võrreldes 1990. aastaga on Eesti kasvuhoonegaaside heidet vähendanud 66,5%. Suurima osa heitest moodustasid energeetika ja transport. Heite vähenemisele on enim kaasa aidanud taastuvenergia osakaalu kiire kasv elektritootmises ning fossiilkütuste, eelkõige põlevkivi kasutamise vähenemine energiasektoris. Vabariigi Valitsus kiitis heaks Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ning see saadeti 2026. aasta II kvartalis Riigikogusse menetlusse. Valminud on ka kliimakindla majanduse teekaardid, millest saavad alused valdkondlike poliitikate kujundamisel. Teekaardid annavad sektoritele selge suuna kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks viisil, mis toetab samal ajal Eesti majanduse konkurentsivõimet ja pikaajalist arengut. Kõik ministeeriumid peavad teekaarte arvesse võtma oma tegevuste kavandamisel, sealhulgas arengukavade koostamisel, meetmete väljatöötamisel ja investeeringute planeerimisel. Kliimaministeerium hakkab teekaartide rakendamist seirama ning tagab nende regulaarse 48 ülevaatamise ja ajakohastamise. Täiendavalt koostatakse ka kliimamuutustega kohanemise teekaart, mille eesmärk on luua ühtne raamistik kliimariskidega arvestamiseks ja kohanemistegevuste süsteemsemaks lõimimiseks eri valdkondadesse. Usaldusväärne ilmainfo on kliimamuutuste jälgimise, kohanemise ja ohtlikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku üks põhialuseid. Kvaliteetsete prognooside ja hoiatuste eelduseks on toimiv vaatlusvõrk, ajakohased andmebaasid ning võimekus kasutada radarite, satelliitide ja ilmamudelite andmeid. Keskkonnaagentuuri roll riikliku „single voice” ilmateenistusena on siin keskne, sest see tagab ühtse kvaliteediga operatiivsed prognoosid ja hoiatused avalikkusele, riigiasutustele, lennundusele, merendusele ja teistele sihtrühmadele. Valdkonna peamised kitsaskohad on seotud infosüsteemide ja tööprotsesside arendamise aegluse ning ressursipuudusega. Ilmaandmete, prognooside ja hoiatuste tagamise teenused vajavad täiendavaid IT-arendusi, et parandada andmete analüüsi, väärindamist ja operatiivset kasutamist. Vähene on masinõppe ja tehisintellekti kasutamine ning sünoptikute töölaudade lahendused on killustatud, mis suurendab käsitööd. Samuti on lähiaastatel rahvusvaheliste nõuete täitmiseks ja aeguvate süsteemide uuendamiseks vaja täiendavaid arendusi. Keskkonnateadlikkuses ja keskkonnahoidlikus arengus on keskne eesmärk konkurentsivõimeline majandus, mis arvestab kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Peamised väljakutsed on jätkuvalt suur sõltuvus fossiilkütustest, madal ressursitõhusus paljudes sektorites ning riigi ja kohalike omavalitsuste ebapiisav koostöö. Keskkonnahoidliku arengu seireandmed on praegu killustunud ning puudub tervikvaade, mis võimaldaks järjepidevalt hinnata, kuidas Eesti eesmärkide poole liigub. Paremini koondatud ja kättesaadavad andmed aitaksid teha teadlikumaid otsuseid nii riigil kui ka kohalikel omavalitsustel. Keskkonnahoidliku arengu raames on oluline kaasata avalikkust ning tagada sisuline dialoog riigi, kohalike kogukondade ja teiste huvirühmadega. Samuti on vajalik tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust kliima- ja keskkonnaeesmärkide elluviimisel. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonnas on oluline väljakutse inimeste teadmiste ja tegeliku käitumise vahe. Kuigi suur osa elanikest peab end keskkonnateadlikuks, oli keskkonnateadlikkuse indeksi väärtus 2024. aastal vaid 41,1. Seni on keskkonnahariduse rahastus olnud suuresti projektipõhine, tegevused killustunud ning nende kvaliteet sõltunud elluviijate võimekusest. Selle parandamiseks on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIKi) juurde loodud keskkonnahariduse ja -teadlikkuse kompetentsikeskus, mille ülesanne on tuua valdkonna osapooled kokku, kaardistada vajadused, koordineerida ja ellu viia teadlikkust suurendavaid tegevusi ning toetada keskkonnahariduskeskuste arengut koostöös ekspertide ja teadlastega. Nii aitab kompetentsikeskus liikuda üksikutelt projektidelt järjepidevama ja mõjusama keskkonnahariduse ning -teadlikkuse kujundamise poole. 49 Erasektoris kasutatakse keskkonnahoidlikku majandust toetavaid võimalusi, näiteks Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMASi) ja ELi ökomärgist, endiselt vähe. Samuti lähtutakse riigihangetes liiga sageli eelkõige madalaimast hinnast, arvestamata piisavalt toote või teenuse pikemaajalist majanduslikku ja keskkonnamõju. Energeetika peamised arenguvajadused on seotud energiajulgeoleku tagamisega, süsteemi kriiskindluse tõstmisega, taskukohase ja konkurentsivõimelise energiahinna kujundamise ning puhtale energiale üleminekuga. Uute tootmis- ja salvestusvõimsuste lisandumine eeldab elektrivõrgu ettevaatavat arendamist, samal ajal kui põlevkivipõhise tootmise konkurentsivõime vähenemine ja hajatootmise kasv muudavad võrgu struktuuri nii jaotus- kui ka ülekandevõrgu tasandil. Eesti vajab lähiaastatel uute juhitavate võimsute rajamist, et tagada süsteemi töökindlus ka siis, kui uued turupõhised lahendused ei valmi piisava kiirusega. Oluline verstapost oli Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga 2025. aasta veebruaris. Sellega seotud tehniliste lahenduste täielik valmisolek, kriitilise energiataristu vastupanuvõime tõstmine hübriidohtudele jäävad lähiaastate keskseteks ülesanneteks. Samal ajal on võtmeküsimus uute soodsate tootmisvõimsuste lisandumine, eelkõige taastuvenergia ja salvestuse koosmõjus, aga ka juhitavate võimsuste tagamine eraldi meetmete abil. Maailma Energeetika Nõukogu (World Energy Council, WEC) energia jätkusuutlikkuse indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2023. aastal oli Eesti koos Saksamaaga 126 riigi järjestuses 7. kohal, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Läti oli 2023. aastal 19. ja Leedu 24. kohal. Eesti koondindeksi heasse tulemusse panustavad järjest paremad hinnangud nii energiajulgeoleku seisundile kui ka energeetika keskkonnamõjule, hinnang energia kättesaadavusele on läbivalt olnud väga hea. 2024. aastal moodustas energeetikasektor 25,78% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest (koos LULUCF sektoriga), kokku 3,13 miljonit tonni CO2-ekvivalenti. Võrreldes 2023. aastaga vähenes sektori heide 15,97%. 1990. aastaga võrreldes on heitkogus vähenenud koguni 88,93%. 2024. aastal jätkus energeetikasektori heitkoguste vähenemine peamiselt põlevkivist toodetud elektri vähenemisest ning taastuvelektri toodangu kasvamisest. 2024. aastal ei olnud põlevkivist toodetud elekter madalate elektrihindade tõttu konkurentsivõimeline. Soojusmajanduses on peamiseks heite vähenemise trendi põhjuseks fossiilsete kütuste asendamine biokütustega, eelkõige puiduhakkega kaugküttes. Kütuse tarbimist on mõjutanud hoonete rekonstrueerimise meetmed ja kaugküttevõrkude ning -katelde rekonstrueerimine. Maavarade valdkonna peamine arenguvajadus on tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, kaevandamine, haldamine ning kasutamine. Samuti on vajalik tagada maapõueressursside eesmärgipärane kaitse. Eriti oluline on parandada strateegiliste ja kriitiliste toormete uuritust, sest keskkonnahoidliku arenguga kasvab mitmete metallide ja 50 muude toormete vajadus, kuid Eesti maapõueressursside uurituse tase ei ole praegu piisav, et teha edasiarenduste kohta kindlaid otsuseid või suurendada väärtusahelas lisandväärtust. Samal ajal tuleb tagada ehitusmaavarade varustuskindlus olukorras, kus ehituse ja rekonstrueerimisega seotud nõudlus kvaliteetse materjali järele on jätkuvalt suur. Lisaks strateegilistele maavaradele on vaja tegeleda ka praegu kasutuses olevate maapõueressurssidega. Turba kasutuse puhul on eesmärk suurendada Eestis kohapeal loodavat lisandväärtust ning saada parem ülevaade olemasolevate turbamaardlate kasutuspotentsiaalist. Maavarade valdkonna jätkusuutlik areng eeldab ka järjepidevat geoloogilist baaskaardistamist, andmete haldamist ning kaevandamisega seotud pärandmõjude vähendamist. Välisõhu kvaliteet. Eesti on täitnud teatavate õhusaasteainete riiklike heitkoguste vähendamise direktiivis 2024. aastaks seatud kohustused. Samas ei tähenda see, et valdkonna peamised riskid oleksid lahendatud. Suurim väljakutse on ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub suurel määral põllumajandussektori tehnoloogilistest muutustest ja nende kajastamisest arvestustes. Samuti võib 2030. aasta vaates probleemiks kujuneda lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamine, sest selle heite trend on pigem kasvav. Välisõhu valdkonnas on vaja liikuda edasi mitte ainult heitkoguste vähendamisega, vaid ka andmete, seire ja meetmete sihistamisega. Õhukvaliteedi hoidmine eeldab nii õigusruumi ja seiresüsteemide edasiarendamist kui ka sihitud investeeringuid, mis aitavad vähendada küttest ja muudest allikatest tulenevat saastet. Tabel 15. Kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Keskkonnateadlikkuse indeks (%) 41,10 47,5 50,5 53 53 Allikas: Kliimaministeerium (2024) Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus, mln 12,1 tonni CO2 ekvivalenti 11 10,6 10,3 9,9 (2024) Allikas: Riiklik KHG inventuur Looduskaitse eesmärgil riiklikult kaitstavate alade osakaal maismaast, % 28 29 30 30 30 Allikas: Kliimaministeerium Metsamaa pindala, mln hektarit 2,35 (2024) >2,3 >2,3 >2,3 >2,3 Allikas: KAUR SMI Energia jätkusuutlikkuse indeksi koht riikide 7. koht järjestuses <15. koht <15. koht <15. koht <15. koht (2023) Allikas: Maailma Energeetika Nõukogu Kasvuhoonegaaside heide energeetikasektoris, 3131,7 tuhat tonni CO2 ekv 2620 2492 2364 2236 (2024) Allikas: Riiklik KHG inventuur 51 Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi:  Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm;  Energeetika, maavarade ja välisõhu programm;  Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm. 2.5.1 Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programm Programmi eesmärk Eestis on keskkonna- ja kliimateadlik ühiskond ning keskkonnahoidlik, kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Tabel 16. Keskkonnahoidliku arengu ja kliimapoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Keskkonnahoidlike hangete osakaal riigihangetest (arvust % / rahalisest mahust 21%/30% 14%/20% 15%/20,5% 16%/30% 25%/35% %) Allikas: RTK Kliimariske teadvustavate ja vastavaid meetmeid võtnud inimeste osakaal, % 48% (2024) 60% - 67% - Allikas: Kliimaministeerium Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Kliimakindla majanduse teekaartide rakendamise seire ja regulaarne ülevaatamine.  Koostöös ministeeriumide ja huvirühmadega koostatakse riiklik kliimamuutustega kohanemise teekaart.  Korraldatakse riiklikku kasvuhoonegaaside inventuuri, prognoose, seiret ja aruandlust ning arendatakse visuaalseid tööriistu kliimaeesmärkide täitmise jälgimiseks.  Eesti huvide kaitsmine ELi 2040 kliimapaketi läbirääkimistel.  Koostatakse riikliku energia- ja kliimakava eduaruandeid ning uuendatakse kohalike energia- ja kliimakavade juhendmaterjale.  Toetatakse kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud välisprojektide kaasrahastamist ja valitsusasutuste kliimaeesmärkidega seotud rakendusuuringute teostamist CO2 vahenditest.  Jätkatakse seirevõrgu arendamist, sh radarivõrgu laiendamist ja hüdrometeoroloogiajaamade uuendamist. 52   Arendatakse hoiatuste infosüsteeme, sünoptikute töölaudu ning tööprotsesside automatiseerimist, sealhulgas masinõppe ja tehisintellekti lahenduste kasutuselevõttu.  Uuendatakse kliimaprojektsioone, arendatakse tuleohukaarti ning tagatakse meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavus keskkonnaportaali kaudu.  Jätkub Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2021–2027 toel meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine kuni 31.12.2029 kogumahus 7,18 mln eurot.  Jätkatakse keskkonnahoidliku arengu koordineerimist juhtkomisjoni ja võrgustike kaudu, sealhulgas kohalike omavalitsuste tasandil.  Täiendatakse keskkonnahoidliku arengu seiremõõdikuid ja parandatakse andmete kättesaadavust riigi ja kohalike omavalitsuste vaates.  Jätkatakse keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi ja riikliku keskkonnahariduse programmi arendamist.  Dialoogide formaadi kui täiendava avatud valitsemise tööriista kasutuselevõtmine riigi ja inimese vahelise suhtluse usalduslikumaks muutmisel.  Õiglase ülemineku põhimõtete ja tegevussuundade lõimimine piirkondlikesse arengulepetesse.  Keskkonnahoidliku arengu koostoime ja kasu täpsem kirjeldamine seoses julgeoleku ja majandusega.  Keskkonnahoidlike riigihangete edendamine täiendavate kriteeriumide ja koolitustega.  Koostöös MKMiga tarbijate võimestamise direktiivi rakendamine ning jätkatakse EMASi ja ELi ökomärgise teenuste arendamist ja tõhusamaks muutmist. 2.5.2 Energeetika, maavarade ja välisõhu programm Programmi eesmärk Eestis on hea välisõhu kvaliteet. Energiavarustus on pidev ja kindel ning energia lõpphind konkurentsivõimeline ja energiatarbimine on säästlik. Maavarade uurimine, kaevandamine ja haldamine toetavad kestlikku arengut. Tabel 17. Energeetika, maavarade ja välisõhu programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Energiajulgeoleku tagamine Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Tagatud Allikas on ENMAK 2035 Lisa 53  Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) 5 „Metoodika ja allikad“ Energia kättesaadavus ja taskukohasus (WEC - Üle 95 Üle 95 Üle 95 Üle 95 mõõdik)4 Puhta energia suhe energia lõpptarbimisse5, % 42,3* 47 47 49 50 Allikas: Eurostat SO2 87,82; NOx Välisõhu saasteainete SO2 32; NOx SO2 32; NOx SO2 32; NOx SO2 68; NOx 57,67; LOÜ heitkoguste vähenemine 18; LOÜ 10; 18; LOÜ 10; 18; LOÜ 10; 30; LOÜ 28; 34,38; PM2,5 võrreldes aastaga 2005, % PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 15; PM2,5 45; 45,55; NH3 10,33 Allikas: Keskkonnaagentuur NH3 1 NH3 1 NH3 1 NH3 1 ( 2024) *esialgsed andmed Eurostatilt 2025. aasta kohta Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Elektrienergia juhitava tootmisvõimsuse tagamisel 2025. aastal toimunud sagedusreservide hanke tulemusena gaasielektrijaamade ja akuparkide rajamine kokku võimsusega 236 MW6, saartalitlusvõime tagamine7, võimsusmehhanismi kavandamine.  2026. aastal on väljatöötamisel juhitavate võimsuste tagamiseks 2035+ jaoks võimsusmehhanismi täpsem disain, mille alusel minnakse 2027. aastal hankima riigiabi luba.  2026. aastal on väljatöötamisel elektrivõrgu saartena taaskäivitamisvõimekuse hankimise meede, mis saaks minna hankesse 2027. aastal ja teenuse võimekus tekiks alates 2030. aastast.  Tarbimise juhtimise potentsiaali käivitumine kõigil turu tasemetel.  Elektrituru Balti ja Soome jaeturgude regulatsiooni ühtlustamine.  Elektrisalvestuse turu arendamine ja investeeringute soodustamine.  Elektrivõrgu arendamine (sh välisühendused), sh eelkõige elektri ülekande-, jaotus- ja tootmistaristu kriisi- ja hukukindluse suurendamine; elektrivõrgu arendamine kasvava hajatootmise, salvestuse ja laadimistaristu vajadustele vastavaks ning luua tingimused uute juhitavate võimsuste lisandumiseks; uute välisühenduste (kolmas elektriühendus 4 Mõõdik näitab energia kättesaadavust ja taskukohasust. Hinnang põhineb WEC Energy Trilemma Indexil ning arvestab muu hulgas elektrile ligipääsu, elektri hinda kodu- ja äritarbijatele ning bensiini- ja diislikütuse hindu. Mõõdik esitatakse punktiskoorina skaalal 0–100. 5 Allikas: Eurostat, tabel nrg_ind_ren 6 Sagedusreservide teenust hakkab pikaajaliselt pakkuma viis ettevõtet | Elering 7 Saartalitlusvõime tagamise hanke võitis 59,5 miljoni euroga Enefit Power | Elering 54  Soomega (EstLink 3) ja neljas ühendus Lätiga (EstLat4)) investeerimisotsuste tegemine.  Kütusevabade energiaallikate (päike, tuul) osakaalu suurendamine toimunud vähempakkumiste tulemusel ja turupõhiselt rajatavate tuule-, päikse-, aku- ja nende hübriidparkidega, mis aitab kaasa taskukohase ja konkurentsivõimelise energia lõpphinna kujunemisele.  Gaasivarustuse Balti ja Soome hulgituru arendamine.  Gaasiinfrastruktuuri ja -varu tagamine.  Tuuleenergia arendamise soodustamine sh tuulehoopreemia väljatöötamine ning rakendamine.  Taastuvgaaside soodustamine, sh biometaani turu arendamine.  Fossiilkütuste asendamiseks kaugküttes madalatemperatuurilise kaugkütte, keskkonna- ja heitsoojuse, soojussalvestuse integreerimine.  Kaugjahutuse arendamine.  Kriitiliste maavarade ja nende väärindamisvõimaluste uurimine toetades strateegiliselt oluliste ressursside kättesaadavuse parandamist ja kestlikku haldamist.  Maapõueressursside kompleksne uurimine, geoloogilise teabe kogumine ja süstematiseerimine ning riigi huvi määratlemine maavarade kasutuselevõtuks.  Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamine.  Jätkatakse kaevandamis- ja tööstusjäätmete pärandmõjude vähendamist, kaevandamisalade järelhooldust ja seiret. Turba ja põlevkivivarude kestlik haldamine ja väärindamine.  Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine 14,3 mln euroga kuni 31.12.2029, Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toetus on sellest 10 mln eurot.  Õhusaasteloa süsteemi reformimine mõju- ja riskipõhiseks, mis võimaldaks reaalajas heiteandmete kogumist, automatiseeritud loastamist ning tõenduspõhist õhukvaliteedi juhtimist.  Digitaalse õhusaasteainete heitkoguste inventuuri loomine.  Külmaainete käitluskeskuse võimekuse suurendamine, arendades Eestis külmaainete ringsust ning tagades olemasolevate seadmete nõuetekohase käitamise nende eluea lõpuni. 55 2.5.3 Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programm Programmi eesmärk Eestis on puhas ja elurikas keskkond ning kestlik keskkonnakasutus. Tabel 18. Elurikkuse, metsanduse ja keskkonnakorralduse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Heas ja keskmises seisundis maismaaökosüsteemide osakaal, % 54% 54% 54% 54% 54% Allikas: Keskkonnaagentuur Lisandväärtuse maht ühe töötaja kohta (metsasektoris) (tuh €/a)8 48,0 (2024) 44,5 46,3 48,1 50,1 Allikas: Statistikaamet Majandusmetsade pindala osakaal metsamaast, % 70,2% 70 70 70 70 Allikas: Kliimaministeerium Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Elurikkuse valdkonnas on prioriteediks riikliku taastamiskava koostamine ja rakendamine ning looduskaitseliste piirangutega alade osakaalu suurendamine 30%-ni Eesti maismaast. Sellega koos tuleb parandada kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamist ja seiret, tugevdada elurikkuse arvestamist planeeringutes ning otsida uusi lahendusi elurikkuse hoidmiseks ka väljaspool kaitstavaid alasid.  Elupaikade taastamise Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2021–2027 meetmega jätkatakse looduslike elupaikade ja pärandniitude taastamist, et suurendada ökosüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele. Tegevuste kogumaht on 18,8 mln eurot kuni 2029. aastani, millest Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetus moodustab 16,0 mln eurot.  Olulise finantsmõjuga tegevustena toetatakse erametsanduse arengut tugisüsteemi kaudu, jätkatakse kaitstavate alade piirangute kompenseerimist erametsamaadel, vääriselupaikade kaitse lepingute sõlmimist ning suurendatakse süsiniku sidumist läbi metsastamise ja erametsade kliimakindla majandamise toetuse läbi kogukuluga 23,9 mln eurot aastatel 2027–2030. Jätkatakse looduskaitsealuste maade riigile omandamisega ning töötatakse välja uusi lähenemisi piirangute kompenseerimiseks (nt metsa kasutusõiguse omandamine).  Jätkatakse maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteemi arendamist mullastiku teenuste jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks 1,6 mln 8 Metsasektor - metsamajandus, puidu mehaaniline ja keemiline töötlemine, paberi ja tselluloosi tootmine ning mööblitootmine. 56  euro ulatuses CO2 vahenditest.  Mullaseaduse koostamine, mis tuleb kinnitada hiljemalt 2028. aastal. Seadus annab selgemad raamid mullaseire korraldamiseks ja muldade hea seisundi saavutamiseks.  Metsanduse valdkonnas on keskmes metsanduse arengukava aastani 2035 rakendamine ja metsanduspoliitika põhialuste kujundamine aastani 2050, et luua selgem raamistik kestlikule metsandusele ning vähendada konflikti metsade kasutamise ja kaitse vahel.  Metsandusega seotud andmete kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamine, kaugseire arendamine ning majandusmetsade uuenemise, hooldamise ja kliimakindla puistu kujundamise toetamine.  Keskkonnakorralduses on prioriteet keskkonnamõju hindamise (KMH) reformi elluviimine, sealhulgas teenusedisaini tulemustel põhinevate õigusaktide muudatuste, ärianalüüside ja digiarenduste tegemine, et kiirendada menetlusi ja tõsta nende kvaliteeti ning vähendada halduskoormust.  Keskkonnakaitselubade süsteemi korrastamine ja keskkonnaotsuste infosüsteemi edasiarendamine, et ühtlustada õigusruumi, vähendada halduskoormust ning parandada keskkonnaandmete kättesaadavust ja avalikkuse ligipääsu keskkonnaotsustele.  Keskkonnatasude ja tööstusheite valdkonna õigusruumi ajakohastamine ning ohutu materjaliringluse põhimõtete rakendamine.  Kiirgusohutuse valdkonnas on prioriteet Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise ettevalmistavate tegevuste jätkamine, sealhulgas eriplaneeringu, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja vajalike uuringute elluviimine ning tehniline kavandamine.  Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) rakendamine ja alamaktide koostamine ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) kui pädeva tuumaregulaatori loomine ja mehitamine.  Kiirgusohutuse valdkonna strateegilise planeerimise raamistiku kujundamine, et tagada kiirgusvaldkonna ja tuumaenergia programmiga seotud ülesannete, tulemusnäitajate ja poliitiliste juhiste selge kajastatus. 57 2.6 Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ning majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ning maailma arenguvajadustele. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eestis on aastakümnete jooksul välja kujunenud teadussüsteem, kus rahastus põhineb suuresti tulemus- ja konkurentsipõhistel kriteeriumitel. Selline rahastusmudel on Eesti teaduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet tugevalt toetanud – meie teadlased publitseerivad aktiivselt, teadusartiklite kvaliteet on hea, osavõtt rahvusvahelises koostöös ja edukus EL teadus- ja arendustegevuse raamprogrammis on kõrged. Euroopa struktuuritoetusi ja riigieelarve vahendeid on kasutatud selleks, et uuendada ülikoolide ja teadusasutuste hooneid ja laboreid, mis toetab rahvusvahelist ja erasektoriga koostööd veelgi. Konkurentsipõhine süsteem on seega seni Eestis väga hästi toiminud, tagades tugeva 58 rahvusvahelise lõimituse ja nähtavuse. Teisalt on Eesti konkurentsipõhise rahastuse osakaal tõusnud mahtudeni, mis ohustab süsteemi jätkusuutlikkust. Seetõttu on lähiaastate eesmärk suurendada teadus- ja arendustegevuse rahastuse stabiilsust ning institutsionaalse rahastamise osakaalu. Teadus- ja arendustegevuse, ettevõtluse ja innovatsiooni (TAIE) fookusvaldkondade juhtimine ja iga-aastane seire algas 2024. aastal, kus on keskne roll koostöiselt tegutsevatel EIS-i ja ETAG- i fookusvaldkondade juhtidel. Alates 2025. aastast tugineb seire pidevalt uuenevale ja avalikult kättesaadavale statistikale. Seire tulemused nii fookusvaldkondade arengusse panustavatest teadlastest ja teadustöödest kui ülevaade fookusvaldkondade arengust ettevõtlussektori arengu kaudu, on pidevalt uuendatuna kättesaadavad lehelt taie.ee vastava fookusvaldkonna jaotise alt. Nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete uuendamisega tegelevad Eesti Teadusagentuur (ETAG) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS). Seire sisuline osa sünnib koostöös fookusvaldkondade ekspertkomisjonidega, kuhu kuuluvad ministeeriumide, ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste, esindusorganisatsioonide ja teiste sidusrühmade esindajad. Ekspertkomisjonid aitavad suunata teadustegevust vastavusse ühiskonna ja majanduse vajadustega. Nad täidavad turutõmbe funktsiooni, jälgides projektide arengut ning tehes vajadusel sisulisi soovitusi tegevuste muutmiseks. Seireraportid avaldatakse järgneva aasta I kvartalis. Raportid on leitavad TAIE arengukava kodulehelt9. Muutuv julgeolekukeskkond on toonud kaasa akuutse vajaduse arendada kaitsetööstust ning innovatsiooni selles valdkonnas. Sellest lähtuvalt käivitatakse 2026. aastal kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed ennekõike testimisvõimekuse arenguks ning tehisintellekti võimekuste arendamiseks. Meetmete kaudu soodustatakse koostööd teadusasutuste, ettevõtete ja riigiasutuste vahel, et arendada tehnoloogiaid, mis toetavad nii riigikaitset kui ka laiemat ühiskonna turvalisust. Läbiv probleem on olnud ettevõtjate ja akadeemia vähene koostöö, sh napp nõudlus rakendusuuringute ja innovatsiooni järele ning piiratud usaldus teadlaste võimekusse lahendada praktilisi probleeme. Suurendame teadmussiirde meetmetes oluliselt teadmussiirde ja kommertsialiseerimise tegevuste tähtsust, kaasame ettevõtteid ja nende ühendusi suunanäitajatena nii probleemide tõstatamisel kui hindamiskomisjonides ning tõstame rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste osakaalu, toetamaks teadustöö jõudmist praktilisse rakendusse. Meetmete uuendustes on oluliselt tihendatud koostööd ETAG-i ja EIS-i vahel, mis omakorda toetab otsest seost MKM ja HTM meetmete vahel. Ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks käivitati ettevõtja teadus- ja arendustöötaja toetus ning jätkus ettevõtetele suunatud arendustoetuste rakendamine. Eesti sai CERN-i täisliikmeks, mis avab Eesti ettevõtetele mh võimaluse osaleda CERN-i hangetes. Rahvusvahelist ettevõtlust ja teaduskoostööd edendati ka Artemise kokkulepete 9 https://taie.ee/ 59 allkirjastamisega, mis avab Eesti ettevõtetele võimalusi osaleda NASA ja teiste riikide kosmoseuuringute projektides. Lisaks käivitati Brasiilias ja Ühendkuningriigis iduettevõtete kaasamise programmid, et aidata Eesti ettevõtetel laieneda uutele turgudele. Investeeriti AS Metroserdi all tegutseva rakendusuuringute keskuse esimesse ärisuunda – biorafineerimisse. Kokku käivitatakse viis ärisuunda: biorafineerimine, meditsiiniandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ning autonoomsed sõidukid. Rakendusuuringute keskuse eesmärk on pakkuda teenuseid ja koostöövõimalusi ettevõtete sisemise arendus- ja innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. AS Smartcapi juures käivitati Eesti Kaitsefond mahuga 100 mln eurot. Kaitsefondi eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstust ning luua innovaatilisi kaitse- ja julgeolekualaseid võimekusi, et vastata kasvavale globaalsele nõudlusele. Aastatel 2021–2023 hoidis Eesti riik teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastuse tasemel 1% SKP-st, mis võimaldas käivitada struktuurseid muudatusi ja pakkus süsteemile vajalikku stabiilsust. 2024. aasta riigieelarves langes TAI rahastus aga üle mitmete aastate pisut alla varasema sihttaseme. 2027. aastal hoitakse TAI rahastuse taset 0,97% SKP-st. Aastatel 2027–2030 hoitakse TAI rahastus nominaalselt 2027. aasta tasemel. 2024. aastal ulatusid Statistikaameti andmetel teadus- ja arendustegevuse kulutused Eestis 791 mln euroni, mis on läbi aegade kõrgeim tase ning moodustab ligikaudu 2% SKPst. Kulutuste kasv viitab teadus- ja arendustegevuse rolli suurenemisele majanduses. Kasvu vedas eelkõige ettevõtlussektor, mille panus moodustas ligikaudu 60% kogukuludest. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse investeeringute kasv on seotud uute toodete ja teenuste arendamisega, peegeldades ettevõtete kasvavat võimekust innovatsiooni panustada. Samas on erasektori huvi tellida teadus- ja arendustegevust avaliku sektori asutustelt jätkuvalt madal – 2024. aastal rahastas avalik sektor ettevõtete teadus- ja arendustegevust kolm korda suuremas mahus (52,4 mln eurot) kui erasektor avalikus sektoris tehtavat teadust (16,7 mln eurot). Ettevõtete innovatsioonisuutlikkus on viimastel aastatel pigem langust näidanud. Innovatsioonisuutlikkust iseloomustab tööjõu tootlikkus hõivatu kohta võrreldes EL keskmisega (samuti “Eesti 2035” mõõdik). See mõõdik oli kuni 2021. aastani tõusutrendis ja lähenes EL keskmisele, kuid järgnevatel aastatel on toimunud kukkumine 84 protsendilt (2021) 77,5 protsendile (2023). 2024. aastal halvenes tootlikkuse suhe Euroopa Liidu keskmisesse tõenäoliselt veelgi, kuna hõive püsis endiselt kõrgel ja majanduskasv jäi Euroopa Liidu keskmisele alla. Euroopa innovatsiooni tulemustabeli põhjal püsis Eesti 2025. aastal tugeva innovaatori tasemel, paiknedes EL-is 11. kohal. Eesti innovatsioonitulemus ületas jätkuvalt EL keskmist, kuid võrreldes eelneva aastaga vähenes see mõnevõrra. Eesti tugevusteks on eelkõige riskikapitali kättesaadavus, kaubamärgitaotlused ning avaliku ja erasektori koostöö teaduspublikatsioonide kaudu, samuti tugev inimressurss ja digivõimekus. Nõrgemateks külgedeks on ressursitootlikkus, 60 ettevõtete teadus- ja arendustegevuse riiklik toetamine ning väliskaubanduse struktuur kõrgtehnoloogiliste toodete osas. Pikemas vaates on Eesti innovatsioonivõimekus kasvanud ühe kiiremana Euroopa Liidus. Eesti võimekus osaleda rahvusvahelises koostöös ja Euroopa liidu programmides on kasvutrendis. Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogramm on Eesti teaduse jaoks suurim ja mõjukaim välisrahastuse allikas ning pakub rikkalikult võimalusi rahvusvaheliseks teadus- ja innovatsiooni alaseks koostööks nii teadus- ja arendusasutustele kui ka ettevõtetele. Praegune raamprogramm, järjekorras üheksas, pöörab võrreldes varasemate perioodidega enam tähelepanu innovatsioonile, hoides fookuse siiski teadus- ja arendustegevusel. Sarnast kurssi on võtmas ka uus raamprogramm, erilist tähelepanu pööratakse tipptasemel teadustegevuse kõrval teadmusmahuka ettevõtluse arengule, sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete rahastusele, kellele luuakse paremad võimalused ligipääsuks riskikapitalile ning rahvusvahelistele koostöövõrgustikele. Püütakse tugevdada ELi sõltumatust, konkurentsivõimet, julgeolekut ja valmisolekut üleilmseteks kriisideks. Samuti on programmis oodata muutusena toetust kahetise kasutusega (dual-use) projektidele ja tehnoloogiatele, mille kaudu raamprogramm muutub osaliselt ka Euroopa strateegilise julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamise tööriistaks. Kuigi läbirääkimised on alles käimas, siis eeldatav mõju Eesti majandusele avaldub eelkõige kõrgema lisandväärtusega töökohtade kasvus, tehnoloogiasiirde kiirenemises, tootlikkuse paranemises ja ekspordivõimekuse tugevnemises. Eesti jaoks tähendab see võimalust tugevdada positsiooni nutika ja kestliku majanduse osana, suurendada ettevõtlussektori teadmusmahukust ning laiendada osalust Euroopa väärtusahelates. Tegelik saavutatav mõju Eesti majandusele sõltub suuresti Eesti taotlejate taotlemisaktiivsusest ja -edukusest. Eestisse tulnud rahastuse osakaal raamprogrammi kogueelarvest on iga programmperioodiga tõusnud. Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust projektides teiste ELi riikidega, on Eesti SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal. Kuigi enim võimekust näitavad osaluses üles ülikoolid, siis saab esile tõsta raamprogrammi projektides osalejate mitmekesisust. Käesolev programm alles kestab, kuid seni (2026. aasta mai seisuga) on rahastuse pälvinud 229 Eesti asutust, leping on sõlmitud 639 projektiga ja Eesti asutustele on liidu toetust tulnud 313 mln euro ulatuses, sh 32% toetusest on läinud Eesti ettevõtetele. Arvestades kasvavat huvi ja võimalusi, sh Eesti riigipoolset tuge võrgustikes ja partnerlustes osalemiseks, võime eeldada, et raamprogramm koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondiga jätkab olulise allikana, et toetada terviklikku innovatsiooniahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni katsetamise, arenduse ja kasutuselevõtuni. 2025. aastal kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 0,5%, mis oli esimene kasvuaasta peale kolme aastat langust. Jooksevhindades oli SKP 2025. aastal 41,6 miljardit eurot, mida oli 1,8 miljardi euro võrra rohkem kui aasta varem. Tegevusaladest olid 2025. aastal suurema positiivse panusega Info ja side sektor ning töötlev tööstus. Majandust pidurdasid enim ehitus ja 61 kaubandus. Eratarbimine lõpetas aasta 0 panusega. Kasvu panustas positiivselt kaupade ja teenuste eksport, mis suurenes aastaga 5%. Tabel 19. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Riigieelarves kavandatud TA rahastamine osakaaluna SKP-st (%) 0,96 1 1 1 1 Allikas: Riigieelarve ja RE seletuskiri Erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1,21 (%) 1,70 1,75 1,75 1,80 (2024) Allikas: Statistikaamet Nominaalne tööjõutootlikkus EL-27 keskmisest (%) 77,0 96 96 96 96,2 Allikas: Eurostat Koht Euroopa innovatsiooni Tugev Tugev Tugev Tugev tulemustabelis (koht tulemusrühmas) Tugev innovaator innovaator innovaator innovaator innovaator Allikas: Euroopa Komisjon Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kolm programmi:  Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium.  Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 (TAIE). 2.6.1 Teadussüsteemi programm Programmi eesmärk Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Tabel 20. Teadussüsteemi programmi mõõdikud ja sihttasemed Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2027 2028 2029 2030 tase (2025) 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka 10,5 kuuluvate Eesti artiklite osakaal (%) 9,7 9,9 10,3 10,7 (2024) Allikas: Euroopa innovatsiooni tulemustabel 62 Mõõdik/Sihttase Viimane tegelik 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Positiivselt evalveeritud TA-asutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta 39 271 42 417 43 900 44 770 45 640 (maht eurodes) (2023) Allikas: Baasfinantseerimise alusandmed, Statistikaamet Teadussüsteemi programmi ülesanne on tagada Eesti teaduse üldine toimevõime, sh kõigi eluvaldkondade vajadusi arvestava teadussüsteemi toimimist tagava keskkonna kindlustamine ja teadusvaldkonna üldise võimekuse kasvatamine. Programmi tegevustega tagatakse, et Eestis on oluliste eluvaldkondade vajadusi arvestav kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Jätkatakse ülikoolide ning avalik-õiguslike ja riigi teadus- ja arendusasutuste tegevustoetusega. Tegevustoetus on mõeldud asutustele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks ning avaliku hüve loomiseks. 70% tegevustoetusest eraldatakse baasosana, mis põhineb eelmiste aastate toetuse mahul, ning 30% tulemusnäitajate alusel. Alustatakse ettevalmistustega tegevustoetuse andmete kogumise ja arvestuse üleviimiseks Eesti Teadusinfosüsteemi.  2026. aastal alustati ettevalmistusi kõrgkoolide kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse terviklikule rahastusmudelile (nn plokkrahastus) üleminekuks, millega jätkatakse 2027. aastal. Plokkrahastuse eesmärk on vähendada kõrgkoolide rahastamise killustatust ning projektipõhise rahastuse osakaalu. Plokkrahastusega tugevdatakse institutsionaalset püsirahastust ning muudetakse selle kasutamine kõrgkoolide jaoks paindlikumaks.  Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktorantide palkamist nooremteaduri ametikohtadele (doktoriõppe reform). Alates 2026. aastast suurenes riigi rahastatud uute doktoriõppekohtade arv 300-lt 350-le aastas. Lisaks ülikoolides töötavatele nooremteadur-doktorantidele jätkatakse doktorantide ametikohtade toetamist ka avalik-õiguslikes ja riigi teadus- ja arendusasutustes. Doktoriõppe reform loob eeldused teadus- ja arendustöötajate arvu kasvuks, mis on vajalik teaduspõhise ühiskonna ja majanduse arenguks.  Jätkatakse riiklike uurimistoetuste rahastamisega ning teaduse tippkeskuste toetamisega. Antud meetmed moodustavad olulise osa teadussüsteemi akadeemilist vabadust toetavatest rahastusmeetmetest, mille puhul saavad teadlased valida teadusprojekti teema ja probleemipüstituse. Lisaks toetavad riiklikud uurimistoetused teadlaste karjäärimudelit. Järeldoktorigrant, stardigrant ning rühmagrant on mõeldud eri teadlaskarjääri etappides olevatele teadlastele.  Jätkatakse riikliku tähtsusega teadustaristu toetamisega teekaardi alusel ning 63  teadusraamatukogude ja teadusinformatsiooni hankimise toetamisega. Riikliku tähtsusega teadustaristu toetamise eesmärk on tõsta taristu teaduspõhiste teenuste taset ja jätkusuutlikkust ning suurendada teadustaristu teenuste kättesaadavust era- ja avalikule sektorile.  Jätkatakse ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste teaduseetika ja teadusjulgeoleku võimekuse tugevdamist. Eesti Teadusagentuuri juures jätkavad tegevust teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon. Samuti jätkatakse Eesti teadusjulgeoleku põhimõtete väljatöötamist ja rakendamist. 2.6.2 Teadmussiirde programm Programmi eesmärk Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele Tabel 21. Teadmussiirde programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris, arv 1000 elaniku kohta 2,8 (2024) 2,7 3 3,3 3,5 Allikas: Statistikaamet Ettevõtete investeeringud mittemateriaalsesse 4 4,4 4,4 põhivarasse osakaaluna SKP-st (%, mld eurodes) 4,6 (1,8) (2,2) (2,6) Allikas: Statistikaamet Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogrammiga, mis loob sünergiat teadus- ja arendustegevuse ja ettevõtluse vahel ning seob teadussüsteemi ühiskonna ja majanduse arengutega. Teadmussiirde programmi ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste valdkondade (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Programmis mõistetakse teadmussiirdena süsteemset, pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse ja heaolu kasvu soodustavat teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadustegevustest ettevõtlusse. Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. 64 Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks Olulisemad programmi (arendus)tegevused MKM haldusalas  Tulenevalt kokkuhoiu vajadustest ja tegelikust kasutusest vähenevad osaliselt ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks kavandatud vahendid. Kärbete mõju on vähendatud võttes kasutusele varasematel aastatel kasutamata jäänud vahendid, mistõttu kõik kavandatud tegevused jätkuvad.  Jätkatakse eraõiguslike teadusasutuste tegevustoetusega, mille korraldus liikus Haridus- ja Teadusministeeriumist 1. oktoobril 2025. aastal jõustunud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning vahendid suunatakse eelnimetatud ministeeriumi eelarvesse.  Viiakse ellu ettevõtete sisemist arendus- ja innovatsioonivõimekust tõstvaid erinevaid sekkumismeetmeid. Jätkatakse innovatsiooni- ja arendusosakute toetusmeetmega, et võimaldada ettevõtetel koostöös innovatsiooniteenuse pakkujatega läbi viia esmaseid koostööprojekte. Jätkatakse ettevõtjate arenguprogrammiga, mis pakub teenuseid lähtuvalt iga ettevõtte spetsiifilistest arengutakistustest. Jätkatakse ka tootearenduse toetusmeetmega. Kõik eelpool nimetatud meetmed on rahastatavad struktuurivahenditest.  Jätkatakse rakendusuuringute programmi10 rakendamisega. Programmi ülesanne on tehnoloogilise ja ärinõustamise ning projektide rahastamise kaudu suurendada Eesti ettevõtete rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse mahtu. AS Metrosert rakendusuuringute keskuses jätkatakse ettevõtjatele suunatud teenuste käivitamisega viies valdkonnas: biorafineerimine, meditsiiniandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.  Ettevõtete arendusvõimekuse ja -valmiduse tõstmine eeldab terviklikult innovatsioonile keskenduvat tugistruktuuri, mistõttu jätkatakse innovatsiooniteadlikkuse ja -võimekuse kasvatamisele suunatud teenuste väljatöötamist.  Ettevõtete arendustegevust võimendatakse läbi EL-üleste võrgustike, partnerluste ja rahvusvaheliste organisatsioonide. Jätkatakse ja tugevdatakse Eesti ettevõtete osalust Euroopa Kosmoseagentuuri pakutavates tegevustes, muu hulgas viies küberturbe missioonide kaudu läbi küberturvalisuse harjutusi kosmosesektorile.  Jätkatakse avaliku sektori kui uuenduste eestvedaja rolli võimestamist innovaatiliste lahenduste tellija ning turuloojana. Accelerate Estonia kaudu kutsutakse startupiliku lähenemisega ellu lahendusi, mida on võimalik disainida Eesti uuteks konkurentsieelisteks. Innovatsiooni toetavate riigihangete kaudu suurendatakse riigi 10 https://eas.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/ 65  võimekust ja valmisolekut olla uudsete lahenduste referentskliendiks.  Jätkatakse iduettevõtete ökosüsteemi arendamist Startup Estonia programmi kaudu, sh võimestatakse süvatehnoloogia valdkonna iduettevõtluse ökosüsteemi ja viiakse ellu teaduskiirendeid. Viiakse ellu pilootprogramme (grandid, koolitused, koostöömehhanismid) süvatehnoloogia iduettevõtete väljakutsete lahendamiseks ning nende toetamiseks.  Jätkatakse Smartcapi kaudu kohaliku riski- ja erakapitalituru arendamise tegevustega ning kujundatakse pikaajaline tegevusplaan (2030) turu arendamiseks. Samuti jätkatakse rohefondi elluviimisega, mille eesmärk on koos erakapitaliga rahastada rohetehnoloogiate arendamisele ja ökosüsteemi potentsiaali realiseerimisele suunatud omakapitaliinvesteeringuid (aastatel 2022–2026 kokku 100 mln euro ulatuses, millele lisandub erakapitali panus). Fond on oluline toetamaks süvatehnoloogia elementidega ettevõtete pikaajalist arendustegevust, mis aitab muu hulgas muuta rohepööret Eesti majanduse konkurentsivõimaluseks.  Toetamaks kahetise kasutusega süvatehnoloogia ettevõtete arengut, osaleb Eesti NATO 1-miljardi suuruses innovatsioonifondis ning selle investeeringutele eelnevas innovatsioonikiirendis. Fond ja kiirendi loodi vastukaaluks Euroopas esinevale probleemile, kus süvatehnoloogiamahukad ja kahese kasutusega tehnoloogiad on alarahastatud. Need on NATO loodud võimalused, mis aitavad tekitada ja rahastada uusi kahese kasutusega süvatehnoloogiaid arendavaid iduettevõtteid ning suurendavad koostööd läänes, vähendavad protektsionismi ja pakuvad turvalist rahastamist just strateegiliselt olulisi valdkondi silmas pidades.  Jätkub 2024. aastal SmartCapi juurde loodud kaitsefondi elluviimine. Ulatuslikud muutused julgeolekuolukorras on suurendanud nõudlust kaitsetööstuse toodangu ja kaitsetööstuses kasutatavate tehnoloogiate järele, mistõttu on vaja luua soodne keskkond kaitsetehnoloogiate arendamiseks, sh läbi investeeringute ning tehnoloogiate testimise. 2025. aastal suurendati kaitsefondi mahtu 50 mln euro võrra.  Jätkatakse Riigi Infosüsteemide Ameti juurde loodud Eesti küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse tegevuste kaasrahastamist.  Jätkatakse Eesti e-DIHi AIRE (AI&Robotics Estonia) toetamisega. Keskuse eesmärk on toetada tööstusettevõtetes tehisintellektipõhiste ja robootikalahenduste kasutuselevõttu ja vastava valdkonna üldist teadlikkuse kasvu.  Jätkatakse Tehnopoli juhtimisel tehisintellekti programmi rakendamisega. Programmi eesmärk on toetada tehisintellektipõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu eri ettevõtete ja teadusasutuste koostöös. 66   Aastail 2022–2026 kaasrahastatakse Tartu Ülikooli rahvusvahelist ärikiirendit Creative Destruction Lab eesmärgiga pakkuda teadus- ja tehnoloogiapõhistele iduettevõtetele ligipääsu kapitalile ja rahvusvahelisele mentorite võrgustikule.  Käivitatakse innovatsioonilaenu meede, mille eesmärgiks on toetada tehnoloogiaettevõtete kasvu. Olulisemad programmi (arendus)tegevused HTM haldusalas  TemTA (temaatilise teadus- ja arendustegevuse) programm on suunatud teadus- ja arendusasutuste võimekuse ja koostöö kasvatamisele, et vastata ühiskonna, sh ettevõtete nõudlusele. Eesmärk on suurendada teadus- ja arendustegevuse mahtu ja kvaliteeti TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades ning tagada nendes valdkondades järel- ja juurdekasv.  Käivitub ministeeriumite strateegiliste uuringute programm, mille kaudu otsitakse teaduspõhiseid lahendusi riigi ees seisvatele suurtele strateegilistele probleemidele. Uuendatud kujul jätkub ka RITA+ programm, toetades riigi vajadustest lähtuvaid interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid ja avaliku sektori võimekust teaduspõhise poliitika kujundamisel.  ASTRA+ programmi eesmärk on tugevdada ülikoolide, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekust. Toetust saab kasutada:  teadusasutuste üleseks koostööks,  teadlastele suunatud teadmussiirde teenuste käivitamiseks,  innovatsiooniküpsuse kasvatamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades.  2027. aastal ASTRA+ uues voorus laiendatakse toetuse saajate sihtgruppi ülikoolidele ja teadusasutustele lisanduvad riigi rakenduskõrgkoolid ja ettevõtlusõppe fookusega erakõrgkoolid ning pannakse tugevam rõhk teadmussiirdele. Nn. arendusgrantide toetamiseks korraldatakse 2026–2028 a kokku kolm taotlusvooru (toetus projekti kohta kuni 75 000 eurot, projektiperiood kuni 12 kuud).  Jätkuvad Õiglase ülemineku fondi toel elluviidavad projektid, millega kasvatatakse Ida- Virumaal asuvate kolledžite võimekust viia läbi teadus- ja arendustegevust piirkonna ettevõtete vajadustest lähtudes. Eesmärk on suurendada piirkonna teadmusmahukust, arendada põlevkivienergeetikale alternatiivseid lahendusi ning edendada koostööd teadusasutuste ja ettevõtjate vahel.  Jätkuvad SekMo+ tegevused, mis aitavad tuua teadlasi ettevõtetesse ja avalikku sektorisse, tuua praktikuid teadusesse ning toetada doktorante, kes teevad oma uurimistööd koostöös tööandjaga.  2026. aastal käivitatakse kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevust toetavad meetmed. 67  Esmalt keskendutakse kahele eesmärgile: (1) kaitsetehnoloogia testimis- ja sertifitseerimisvõimekuse rajamine Eesti teadus- ja arendusasutustes ning (2) tehisaru rakendamiseks laiapõhjalises riigikaitses vajaliku taristu ja teadus- ning arendustegevuse kompetentsi arendamine. Loodav taristu ja kompetents on mõeldud toetama ka kaitsetööstuse ettevõtetes toimuvat innovatsiooni. 2.6.3 Ettevõtluskeskkonna programm Programmi eesmärk Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades, pöörates tähelepanu ohu ennetamisele ning inimese ja keskkonna kaitsmisele. Tabel 22. Ettevõtluskeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Kaupade ja teenuste eksport, mld eur 32,6 33 34 34 36 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL-27 55,2 keskmisest, % 63,4 64 64 64 (2024) Allikas: Statistikaamet Business B-ready indeks 75,91 78 80 82 82 Allikas: Maailmapank Programm on terviklik ja arvestab kõigi turuosaliste ja eri sektorite-valdkondadega, seetõttu käsitletakse kõiki asjakohaseid valdkondi (ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika, tööstuspoliitika, turismipoliitika, kaubanduspoliitika, välisinvesteeringute usaldusväärsuse poliitika, tooteohutuspoliitika, tarbijakaitsepoliitika ning iduettevõtlus) ühes strateegilises raamistikus. Programmi tegevuste tulemusena kasvatab Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika oluliselt Eesti elanike heaolu ning parandab Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ja ettevõtete konkurentsivõimet. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Viiakse ellu suuremahuliste investeeringute toetusmeedet, millest saab finantseerida minimaalselt 8 potentsiaalset investeeringut. Toetus on suunatud strateegilistele ja kõrge tehnoloogiamahukusega ettevõtlusinvesteeringute teostajatele Eesti majandusruumis. Toetusmeetme rakendamiseks vajalikud vahendid on kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite reservis 40 mln eurot aastas.  Toetatakse Eesti turismisektori arengut, Eesti kuvandit tuntud reisisihina ning turisminõudluse suurendamist, mh rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside 68  korraldamise toetusmeetme kaudu; erinevate transpordiliikide ühenduste välismaailmaga taastamist ning turismiettevõtete ärimudelite ümberkujundamist sihtgrupi paremaks teenindamiseks.  Toetatakse tööstuse digitaliseerimist ja automatiseerimist, et suurendada ettevõtete võimekust ja valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.  Seoses kasvanud elektritarbimisega, mis tuleneb õiglase ülemineku fondi toel tehtud tööstusinvesteeringutest, investeeritakse täiendavalt Ida-Virumaa elektrivõrkude arendamisse.  Toetatakse kapitaliturgude mitmekesistamist läbi investeerimisfondide ning soodustatakse kapitalile ligipääsu (regionaallaen).  Jätkatakse eksportööride toetamisega, tõhustades äridiplomaatia tegevusi ja riigiasutuste koostööd. Loome uue ekspordi kasvatamise toetuse esindusorganisatsioonidele.  Kujundatakse ümber tarbijavaidluste komisjoni töö korraldamise põhimõtted, et ettevõtjate ning tarbijate erimeelsusi lahendataks tõhusamalt ja kvaliteetsemalt kohtuväliselt ning komisjoni usaldusväärsus suureneks.  Ettevõtete nõustamistegevuse ja riikliku järelevalvevõimekuse kasvatamisega toetatakse ausat konkurentsi ja vastutustundlikku käitumist turul.  Eesti ettevõtete konkurentsi- ja ekspordivõimekuse toetamiseks luuakse Eesti katselaboritele ja inspekteerimisasutustele võimalus pakkuda rahvusvaheliselt tunnustatud vastavushindamise teenust ning arendatakse ja hoitakse Eesti mõõteetalone ettevõtjate vajadustele vastava mõõteteenuse pakkumiseks.  Arendatakse piiriüleselt, veebipõhiselt ja ühekordse küsimise põhimõtte alusel pakutavaid avalikke teenuseid, et soodustada ja hõlbustada Euroopa Liidu siseturul äritegevust ja kodanike liikumist.  Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks arendatakse eesti.ee portaali ettevõtja digiväravat, mis koondab ettevõtjatele kasutajakeskselt infot ja avalikke teenuseid, lihtsaks ja mugavaks avaliku sektoriga suhtlemiseks ning töötatakse välja kümme „ühest aknast“ tervikteenusena kättesaadavat haldusalade ülest proaktiivset või sündmusteenust, sh nt ettevõtte alustamiseks, riigi eest tähtajaliste kohustuste täitmiseks, finantseerimisvõimaluste leidmiseks.  Jätkatakse tingimuste loomisega reaalajamajandusele üleminekuks. Selle eesmärk on muuta ettevõtte haldamise ja majandamisega seotud tegevused taustal toimivaks ning vähendada ettevõtjate halduskoormust. Üleminekuks toetatakse ettevõtjate äriprotsesside ja aruandluskohustuste automatiseerimist, luues eeldused reaalajas toimuvaks andmevahetuseks. 69   Ettevõtjate aruandluskoormuse vähendamiseks töötavad üle 22 asutuse üheskoos ligi 400 aruande analüüsi ja andmete ühtlustamisega, et laialdasemalt rakendada andmete ühekordse küsimise printsiipi. Töö protsessi käigus vaatavad asutused üle oma andmevajaduse, kaotavad ajale jalgu jäänud kohustused, kaardistavad ja ühtlustavad dubleeritud andmete küsimised asutuse üleselt ning taaskasutavad andmeid, mida teised asutused juba küsivad.  Hõlbustatakse äritegevust regulatsioonidest tulenevate nõuete ajakohastamise ja selgemaks muutmisega. Selleks ajakohastatakse seadusandlust, sh reklaamivaldkonna ja alkoholi jaemüügi nõudeid.  Kaasatakse teadmusmahukaid välisinvesteeringuid. Strateegiliselt olulistesse majandus- sektoritesse tehtavate välisinvesteeringute kaasamiseks lihtsustatakse riigiasutuste koostöös eri menetlustoiminguid (planeeringute kinnitamine ja lubade väljastamine), tagatakse selgemad ja suunatumad väärtuspakkumised ning tegevused välisturgudel, ning hinnatakse muuhulgas investeeringute usaldusväärsust tagamaks investeeringute läbipaistvuse ning soodsa mõju Eesti majanduskeskkonnale.  Riigi toimimiseks hädaolukorras tagatakse olulise tegevusvaru olemasolu ja hoolitsetakse varude kasutuselevõtu valmiduse ning varuga seotud majandussektorite toimepidevuse eest.  Tagatakse transpordisektoris õnnetuste ja intsidentide põhjuste väljaselgitamine ning ohutusalaste soovituste tegemine.  Regionaalsete investeeringute soodustamiseks suurendatakse olulisemate regionaalsete osapoolte koostöö süsteemsust ja kvaliteeti konkreetsete suurinvesteeringute maandamiseks ning toetatakse õiglase ülemineku fondi investeeringutoetuste (sh piloottehaste arendamiseks) tõhusamat rakendamist. 70 2.7 Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs I Keskkond Kestlik loodusressursside kasutamine on oluline, et tagada toidutootmise pikaajalisus. Keskkonda hoidev põllumajandus ja muldade hea seisund on kestliku toidutootmise alus. 2025. aastal oli Eestis põllumajandusmaana kasutuses 982 063 hektarit, mis on üsna samas suurusjärgus kui 2024. aastal. Põllumajandusmaale avaldavad jätkuvat survet metsastamine, taristu rajamine ja elamuehituse laienemine, mis suurendavad konkurentsi maakasutuse osas ning mõjutavad mullatervist ja tootmisvõimekust. Oluline on kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad ja tagada kaitse- ja kasutustingimuste piisavus, selgus ja rakendatavus. Seda eriti just viimaste aastate arengute tõttu – ebastabiilsem geopoliitiline olukord, üleriigilise planeeringu 2050 koostamine 71 ning EL mullaseire direktiivi vastuvõtmine (sh maahõive hierarhia põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine) – kõik need tegevused eeldavad väärtusliku põllumajandusmaa täpsemat defineerimist, et hoida väärtuslik põllumajandusmaa põllumajanduslikus kasutuses, tagada toidutootmise võimekus ning vältida maa ulatuslikku killustumist ehitustegevuse või muude püsivalt maakasutust muutvate tegevuste tõttu. Põllumajandusmaa kestliku kasutuse kõrval on üha teravamaks väljakutseks maaparandussüsteemide seisund ja toimimine. Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem kui nende kaasajastamise võimalused. Samal ajal vajavad maaparandussüsteemid ajakohastamist muutuvate tingimuste tõttu, mida kujundavad nii põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kui ka muutunud ilmastikuolud. Lisaks on maaparandussüsteemide korrashoiul oluline koostöö teiste maaomanikega. Piiratud ressursside tingimustes on maaparandusseire korraldamine üha keerulisem ning praegu puudub terviklik ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, põllumajandusmaa kuivendusseisundist ja keskkonnamõjust. Seetõttu tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi kuivendussüsteemide toimivuse hindamiseks, näiteks droonid ja muud kaugseire võimalused. Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal oli 2025. aastal 93,09%. Kogu kasutatav põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis eeldab keskkonna-, loomade heaolu ja tervisenõuete täitmist. Vaatamata sellele püsib põllumajanduse surve keskkonnale, väljendudes kasvuhoonegaaside heite ning lämmastikukoormuse kasvus. Põllumajanduse kliima- ja keskkonnamõju vähendamisel on keskne roll õigusraamistikul, ökokavadel ja teistel kliima- ja keskkonnameetmetel, teaduspõhistel lahendustel ja teadmussiirdel. Oluline on tootjate keskkonnateadlikkuse kasv ning riigi roll suunata tootmist keskkonnasäästlikumaks, toetades heite vähendamist, süsiniku sidumise suurendamist, kliimamuutustega kohanemist ning õhu-, vee- ja mullaseisundi parandamist. Samuti on vajalik tugevdada seirevõimekust, et paremini hinnata põllumajanduskeskkonna muutusi ja kujundada sihitumaid ja tulemuslikumaid meetmeid. Põllumajandusmaastike elurikkuse seisund on ebaühtlane: kuigi osa näitajaid on stabiilsed, on põllulindude indeks langustrendis. Peamistes tootmispiirkondades on elurikkust toetavaid maastikuelemente vähe ning liigirikaste rohumaade säilitamine ja taastamine vajab täiendavat tähelepanu. Looduslik kahjuritõrje on kestliku põllumajanduse oluline osa, mille eesmärk on toetada kasulikke organisme ja kahjurite looduslikke vaenlasi, et vähendada kahjurite levikut ning sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest. Heas seisundis Eesti mullad on aluseks paljudele elutähtsatele ökosüsteemiteenustele, toetades toidutootmist, biomassi kasvu, puhta vee kättesaadavust, toitainete ringlust, süsiniku talletamist ja elurikkuse säilimist. Riikliku põllumuldade seire maht on süsteemse ja üleriigilise ajakohase hinnangu andmiseks ebapiisav. 2028. aasta sügiseks tuleb Eestil mullaseaduse kaudu üle võtta EL-i mullaseire ja mulla vastupidavuse direktiiv, mis loob mh aluse 72 senisest mahukamale mullaseirele. Täiendavat tähelepanu on vaja pöörata muldade tihenemise vähendamisele, happeliste ja fosforiliiaga põldude osakaalu vähendamisele ning muldade struktuursuse parandamisele ja põllumaadel orgaanilise süsinikuvaru säilimisele. Suurendada on vaja ka tahesõnniku ja komposti kättesaadavust ja kasutust, samuti digestaadi töötlemist ning edendada segatootmist ja põllumajandustootjate omavahelist koostööd. Oluliseks teemaks on ka turvasmullaga maade kasutamine eelkõige rohumaadena. Kalavarude seis on mitmel pool kesine ning selle parandamine eeldab püügikoormuse ja kalavarude tasakaalustamist, arvestades ka kormoranide ja hüljeste mõju. Rannakalandust mõjutab hallhüljeste tekitatud kahju, mis väljendub püüniste kahjustamises ja saagikaos. Kalavarude taastamiseks tuleb jätkata kaitsemeetmete ajakohastamist, vähendada püügikoormust ning taastada kalade elupaiku ja kudealasid. Samuti on vajalik tõhustada ebaseadusliku kalapüügi tõkestamist, kaaspüügi vähendamist ja ebasoovitavatest püügimeetoditest loobumist. II Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud, aga toodangu väärtus hektari kohta jääb oluliselt madalamaks EL-i keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Eestis on põllumajanduse netolisandväärtus tööjõuühiku kohta viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Kui 2015. aastal jäi Eesti näitaja EL-i keskmisele veel alla (15 925 eurot vs. 18 403 eurot), siis alates 2017. aastast on Eesti näitaja valdavalt olnud kõrgem. Selle positiivse trendi jätkusuutlikkuse tagamine on väga oluline – see eeldab nutikaid investeeringuid innovatsiooni, täppispõllumajandusse ning tööjõu oskuste arendamisse. 2025. aasta oli põllumajandussektorile keeruline. Muutlik ilm ja erakordselt kõrge sademete hulk pidurdasid põllutöid ja vähendasid saagikust, loomakasvatuses mõjutas olukorda sigade Aafrika katk, vähendades sealihatööstuse tootmismahtu ja tulusid. Majandusnäitajate poolest oli aasta siiski mõnevõrra parem kui eelnevad kaks aastat. Kogutoodang ulatus 1,4 miljardi euroni (+6,5% võrreldes 2024. aastaga), mida vedas eelkõige loomakasvatussaaduste hinnatõus, samal ajal kui taimekasvatus koges kolmandat järjestikust keerulist aastat. Brutolisandväärtus kasvas 37% ning ettevõtjatulu koos toetustega pöördus positiivseks, kuid sektori finantsstabiilsus sõltub endiselt suurel määral toetustest. Konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust mõjutavad kasvav hinnavolatiilsus, ilmastiku- ja tururiskid ning loomataudid, mis vähendavad investeerimisvalmidust ning suurendavad ebakindlust tootmisotsustes. Erinevate kriiside mõjul on põllumajandustootjate konkurentsivõime ning seeläbi ka investeerimis- ja innovatsioonivõime oluliselt vähenenud, mis mõjutab otseselt toidujulgeolekut. Majandusarvestuse andmetel ei kata toodangu eest saadud tulu kulusid ning ilma toetusteta on ettevõtjatulu valdavalt negatiivne. Ka koos toetustega jäi ettevõtjatulu 2023. ja 2024. aastal miinusesse. Esialgsetel andmetel paranes olukord 2025. aastal, kuid toetusteta tegutseb sektor endiselt kahjumiga. Madal kasumlikkus ja tugev sõltuvus toetustest 73 soodustavad ettevõtete ja põllumajandusmaa koondumist ning tootjate arvu vähenemist, suurendades riske eelkõige toidujulgeoleku seisukohast. Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud nii ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise sagedusega kui ka põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesisesed kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad tootmispotentsiaali hävimist. Sektori struktuurist tulenevalt on uute ettevõtjate ja noorte sisenemine põllumajandussektorisse raskendatud nii piiratud maa kättesaadavuse kui ka suure kapitalinõudluse tõttu. Samas on noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes 21%, mis kirjeldab sektori järelkasvu olukorda. Kalanduse majanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline tagada elujõuline vesiviljeluse, kalapüügi ja vee-elusressursside töötlemise sektor tervikuna. Eesti kalandussektori esmatootmise koguväärtus oli 2025. aastal 68,3 mln eurot. Seda mõjutavad saagi kogus ja kokkuostuhind, mida omakorda määravad liigiline koosseis, väärtuslike liikide osakaal, kalavarude seisund, püügikulud ja turu nõudlus. Kuigi pikemas, ligikaudu 10-aastases vaates on olnud kasvutrend, on viimastel aastatel toimunud langus ning heas seisus kalavarude osakaal oli 2024. aastal 50%, jäädes alla sihttasemele 60%. Rannapüügil on jätkuvalt suurim väljakutse leida tasakaal kutselise kalapüügiga tegelejate arvu ja kasutada oleva kalavaru vahel, et tagada sektori konkurentsivõime. Rannapüügi mediaansaak on viimase kolme aasta jooksul vähenenud peamiselt kogu rannapüügisektori saagi vähenemise tõttu, samal ajal kui loaomanike arv on püsinud sarnane (2023. aastal 1044, 2024. aastal 1023 ja 2025. aastal 1037). Sektori arendamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogilisi lahendusi nii püügivahendites kui ka püügitegevuse aruandluses. Toidutööstuse lisandväärtus töötaja kohta oli 42 717 eurot ning peamisteks väljakutseteks on töötlemisvõimekuse arendamine ja investeeringud kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks. Seda piiravad väiksed tootmismahud, investeeringute nappus ning piiratud võimekus tootearenduseks ja innovatsiooniks. Samuti mõjutab sektori konkurentsivõimet tööjõupuudus ning kvalifitseeritud tööjõu nappus. Täiendavaid investeeringuid nõuab viimaste aastate tervise- ja julgeolekukriiside taustal vajadus tõsta toidutööstuse ettevõtete tootmissisenditega varustuskindlust ning ühiskonna muutunud ootuste ja kõrgemate keskkonnanõuete taustal vajadus kasutada rohkem keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid. 74 Uued tehnoloogiad ja automatiseerimine võimaldavad tõhusamat tootmist, tarneahela jälgimist ja tarbijate eelistustele vastavate toodete pakkumist. Toidutrendid liiguvad tervislikuma, orgaanilisema ja jätkusuutlikuma suunas, sundides ettevõtteid pakkuma kõrgema kvaliteediga ja innovaatilisi tooteid. 2024. aastal oli kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus ettevõtlussektori lisandväärtusest 6,5%, jäädes alla sihttasemele 7,2%. Toidutarneahelad on tihti pikad, läbipaistmatud ja ahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni, riskid kantakse tihti üle nõrgema positsiooniga lülile ehk turutõrgete korral on Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui EL-is keskmiselt ning raskused võimenduvad kiiremini. Ühistuline koostöö suurendab põllumajandustootjate läbirääkimisvõimekust. Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu osakaal kogu põllumajandustoodangu väärtusest oli 2024. aastal 24%. 2026. aasta I kvartali seisuga tegutses 11 tunnustatud tootjaorganisatsiooni piima-, kartuli-, veise-, sea- ja lambalihasektoris. Sama seisuga tegutseb kalanduse valdkonnas viis tunnustatud tootjaorganisatsiooni (tunnustused on kalaliigi põhised) ja üks tootjaorganisatsioonide liit. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Märkimisväärne osa ekspordist koosneb madalama töötlemisastmega toodetest, mis väärindatakse väljaspool Eestit. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul, mis näitab vajadust suurendada kohaliku töötlemise võimekust ja kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist. Ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks on oluline toetada välisturgudele sisenemist ja ekspordivõimekuse kasvu läbi erinevate müügiedendustegevuste. Kaubanduse vaates oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi ja impordi väärtuse suhe 2025. aastal 0,80, ületades sihttaset 0,79 ning kaubandusdefitsiit ulatus 604 mln euroni (+58 mln eurot). Eksporditi 2,3 miljardi euro eest ja imporditi 2,9 miljardi euro eest (+8% ja +8,5%). Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport moodustas kogu Eesti päritolu kaupade ekspordi väärtusest umbes 15%, millest 78% suunati Euroopa Liidu turule ja ligikaudu pool lähiriikidesse. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete eksport on 2025. aastal küll veidi kasvanud, kuid jääb endiselt alla varasemate aastate taseme. Ekspordi koguväärtus oli 187,8 mln eurot. Suur osa ekspordist on toorainepõhine, mis piirab lisandväärtuse kasvu ja suurendab majanduslikku ebakindlust. III Kestlik toidutootmine, ohutu toit Toiduohutuse baromeetri näitaja on 2025. aastal tõusnud tasemele 103,91, ületades seatud eesmärgi (vähemalt 100). Järelevalvetulemused näitavad siiski, et jätkuvalt tuleb pöörata 75 suuremat tähelepanu HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmisele ning toidualase teabe ja e-kaubanduse valdkondadele. Eriti probleemne on toitumis- ja tervisealaste väidete vastavus nõuetele. Seetõttu on vajalik suurendada käitlejate teadlikkust, parandada nende praktilisi oskusi ning hoida probleemsed valdkonnad jätkuvalt järelevalve keskmes. Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2025. aastal 228 148 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast 23%. Võrreldes aasta varasemaga suurenes mahepõllumajandusmaa 1,8%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2025. aastal 1869, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 0,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud: 2025. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 122 ha mahepõllumajandusmaad. Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele. Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv vähenes 12%. 2025. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 166 ettevõtet. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2025. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 300 toitlustusettevõtet. IV Tarbijate teadlikkus ja käitumine Tarbija teadlikkuse baromeetrit ehk tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati viimati 2023. aastal ning tulemuseks oli 65,8%, mis tähendab, et teadlikkus võrreldes 2019. aastaga (tulemus 69,4%) on pisut langenud (-3,6 protsendipunkti). Järgmine tarbija teadlikkuse hindamine on planeeritud 2027. aastal. Kõige enam mõjutas baromeetri tulemust säilimisaja väljenditest „kõlblik kuni” ja „parim enne“ arusaamine. Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2025. aastal 74%. Selle alusel võib öelda, et 70% kuni 77% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. Keskmine kindlustunne toiduohutuse suhtes on varasemast kõrgem ja see muutus on üldistatav kõigile Eesti elanikele. Tarbija kindlus olenes endiselt väga olulisel määral isiklikest kokkupuudetest juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 1000-eurose sissetulekuga, kõrgharidusega ja 18–24-aastaste Eesti elanike seas. Järgmine tarbija kindlustunde hindamine toimub 2027. aastal. Tarbijakäitumine on muutunud hinnatundlikumaks. Perioodil 2022–2024 kasvas hinnatundlikkus märgatavalt ning kodumaist toitu eelistavate tarbijate osakaal on langenud (varasema 61%-lt 59%-ni, perioodil 2016–2020 oli see 74%). Tarbijateni on vaja viia info kohaliku toidu eelistest 76 ja selle tarbimise laiemast mõjust ning kestlikust toidutootmisest. Nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega. Tarbijate teadlikud valikud aitavad üheaegselt hoida Eesti toidukultuuri, toetada kestlikku elukeskkonda ja panustada kohaliku toidutootmise elujõulisusse, mis on oluline toidujulgeoleku seisukohalt. Seetõttu on vajalik sihipäraselt kujundada Eesti toidu positiivset kuvandit ning tõsta teadlikkust kohaliku toidutootmise väärtustamise olulisusest ühiskonnas. Aastas tarbitakse Eestis keskmiselt 17,1 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on alla Euroopa keskmise (ligikaudu 23 kg inimese kohta). Tarbimise suurendamiseks on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ning teavitamise kampaaniaga, et tõsta teadlikkust kala kui tervisliku ja kohaliku toidu olulisusest ning toetada kohalike toodete väärindamist ja turustamist. Tabel 23. Põllumajandus ja kalandus tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Põllumajanduse, metsamajanduse, kalapüügi ja toiduainete tootmise ning joogitööstuse loodud lisandväärtus hõivatu kohta (3 aasta liikuv 35 100 36 000 36 000 36 000 41 400 keskmine), eurot Allikas: Statistikaamet Põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusbilanss ekspordi impordi suhtarv 0,8 0,8 0,81 0,82 0,82 Allikas: Statistikaamet Kodumaist toitu osta eelistavate Eesti tarbijate osakaal, % 59 (2024) 75 75 75 75 Allikas: EKI Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, t CO2 ekv 2,47 ≤ 2,5 ≤ 2,5 ≤ 2,5 ≤ 2,5 /tuhat (2024) Allikas: EKUK/ Statistikaamet Toiduohutuse baromeeter 103,91 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 ≥ 100 Allikas: REM Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi: „Biomajanduse programm“ ja „Toiduohutuse programm“. Biomajanduse programm viib ellu „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ (PõKa) eesmärki: „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.“ Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada, võttes 77 arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke, ning leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks. Toiduohutuse programmi eesmärk on planeerida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskkonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. 2.7.1 Biomajanduse programm Programmi eesmärk Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine, mis tagavad toiduga kindlustatuse. Tabel 24. Biomajanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha 982 063 990 000 990 000 990 000 990 000 Allikas: Statistikaamet Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori 6,5 (2024) 7,2 7,2 7,2 7,2 lisandväärtuses, % Allikas: Eurostat Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, % 93,09 > 90 > 90 > 90 > 90 Allikas: PRIA, Statistikaamet Heas seisus kalavarude osakaal, % 50 (2024) 50 60 60 60 Allikas: REM Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu Eesti päritolu 15 15 15,2 15,3 15,5 kaupade ekspordis, % Allikas: Statistikaamet Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus (mln eurot) 68,3 85,1 96,7 96,7 96,7 Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 rakendamine ja vajadusel ajakohastamine. Kalandussektori arenguks vajalike Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rakenduskava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine, sh fookusega kestliku vesiviljeluse arendamisel, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisinvesteeringutel ja turuarendustoetustel ning kalanduspiirkondade arengul. Põllumajanduse ja toidusektori konkurentsivõime 78  tõstmiseks viiakse läbi uuring, mis keskendub Eesti põllumajanduse vähenenud konkurentsivõime põhjuste väljaselgitamisele ning nende eristamisele sektorite, tootmistüüpide ja ettevõtete suurusgruppide lõikes. Tootja positsiooni tugevdamine toidutarneahelas. Ringbiomajanduse teekaardi uuendamine aastateks 2028–2031. Uue 2028+ välisvahendite finantsperioodi ettevalmistus.  Põllumajanduskeskkonna parandamine. Looduse taastamise kava lõplik vormistamine ja rakendamine, sh Euroopa Komisjoni tagasiside arvestamine ning taastamismeetmete elluviimine. EL-i mullaseire ja vastupidavuse direktiivi ülevõtmine. Maaelu Teadmuskeskuse (METK) mullaportaali edasiarendamine, sh uute andmekihtide ja soovituste loomine.  Põllumajandus- ja toidusektori toetamine müügiedenduse tegevuste kaudu. Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse tegevuste rakendamine. Kalakampaania korraldamine.  Kalavarude hea seisundi saavutamine. Liigse kalapüügikoormusega piirkondades püügivahendite arvu vähendamine. Kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamine (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Kormoranide ja hüljeste ohjamiskava tegevuste toetamine. Kormoranide ja hüljeste ohjamiseks kaitseme Eesti seisukohti EL-i tasandil. Kormoranide puhul oleme aktiivsed linnudirektiivi lisade muutmisel ja hülgetoodetega kauplemise keelu kaotamisel. Siseriiklikke tegevusi viime ellu koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga. 2.7.2 Toiduohutuse programm Programmi eesmärk Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond. Tabel 25. Toiduohutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Tarbija toiduohutuse alase kindlustunde indeks, % 74 72 72 72 72 Allikas: REM Loomakasvatuses antibiootikumide kasutamise tase (mg/PCU) 40,2 39 38 37,5 37,5 Allikas: Ravimiamet Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaal Eesti päritolu toidus, % 0,83 1 1 1 1 Allikas: Põllumajandus- ja Toiduamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks 79   Rahvatervise kaitse ja tarbijate kestlike toiduvalikute edendamine. Jätkatakse toiduseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse menetlust, et lahendada üles kerkinud praktilisi probleeme, suurendada õigusselgust ning tagada kehtivate nõuete aja- ja asjakohasus. Muudatused puudutavad eelkõige järelevalvekorraldust, nt ülevaatamist vajab järelevalve ja seire toiminguid toetav volitatud laborite süsteem ning maksimumtrahvimäärad, mis hetkel ei taga ametliku kontrolli määrusega kehtestatud nõuete täitmist. Jätkatakse ettevalmistusi pakendi esikülje märgisüsteemi Nutriscore kasutamise võimaldamiseks Eestis. Jätkatakse toiduohutuse ja toidu teemade käsitlemise edendamisega haridussüsteemis. Viiakse läbi tarbija toiduohutuse teadlikkust ja kindlustunnet hindavad uuringud. Haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Mahetoitu pakkuvate haridusasutuste osakaalu suurendamiseks ning teadlikkuse tõstmiseks mahepõllumajandusest korraldatakse haridusasutuste toitlustajatele koolitusi, infopäevi ja tagatakse toetav nõuandeteenus.  Inimeste, taimede ja loomade tervise ning keskkonna kaitsmine „Üks Tervis“ põhimõttel. Loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ning tõrjeks tagatakse ressursid kohustuslike programmiliste tegevuste elluviimiseks ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seiretega jätkamiseks. Seirete (riiklik loomatauditõrje programm, RLTP) muutmine riskipõhisteks ja läbipaistvateks. Eesti jaoks uute eriti ohtlike ja esilekerkivate taudide seiremetoodikate väljatöötamine. Veterinaarse digiretsepti loomise analüüs ja arenduse ettevalmistamine. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) reageerimisvalmiduse ning kompetentside tõstmine tulenevalt muutustest taudiolukorras, sh metsloomapopulatsioonis taudide tõrjumiseks. Hinnatakse ja maandatakse taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevaid riske. Töötatakse välja interaktiivne mudel taimekaitsevahendite kasutamisega seotud riskide mõõtmiseks riigi, piirkonna ja kasvatatavate kultuuride tasemel ning trendide jälgimiseks.  Loomaheaolu taseme tõstmine. Loomaaedade ja loomaparkide õigusruumi korrastamine ja loomakaitseseaduse muutmise seaduse koostamine. Jätkub Euroopa Komisjoni põllumajandusloomade vedu puudutavate õigusaktide arutelul osalemine ja Eesti positsioonide kaitsmine.  Targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise toetamine ning varustuskindluse ja toidujulgeoleku suurendamine. Riigi kaitsetegevuse kava alamkava ülesanded - toidukäitlemise ja loomatervise (toiduohutuse programmi ulatus) tagamise erijuhise koostamine ja teavitamise korraldamine. PTA reageerimisvalmiduse ning kompetentside tõstmine toiduga seotud kriisidega toimetulekuks, sh situatsiooniplaanide ajakohastamine. Ajakohastatakse ja korrastatakse väetise nõudeid ning riikliku järelevalve käigus väetisest proovide võtmise korda ja proovide analüüsi meetodeid. 80   Asutuste võimekuse tõstmine järelevalvetoimingutega tegelemisel. Järelevalve tööprotsesside ja töövahendite uuendamine. Arendatakse ühtne järelevalve töölaud ja kliendivaade, mis võimaldab ametnikel planeerida, teha ja hallata järelevalvetoiminguid terviklikult sõltumata taustsüsteemist. Olemasolevad infosüsteemid jäävad etapiviisiliselt kasutusse, kuid kasutajakogemus ja tööprotsessid ühtlustatakse. 2026. aastal analüüs ja lahenduse ettevalmistus, 2027. aastal toimub arendus ja kasutuselevõtt. Andmelao arenduse lõpuleviimine ja andmete koondamine ühtsesse analüüsikeskkonda. 2027. aastal luuakse terviklikud Power BI tööalad ja juhtimisvaated, et toetada riskipõhist juhtimist, seiret ja otsustamist. Riskipõhise ja kooskõlastatud järelevalve arendamine. Luuakse võimalused kontrollide paremaks planeerimiseks, sihistamiseks ja omavaheliseks koordineerimiseks, et vähendada dubleerimist ning tõsta järelevalve mõjusust ja kliendivaadet. Jätkatakse taimetervise, loomatervise ja toidu järelevalve valdkondade tööprotsesside ühtlustamist ning järelevalve rahastuse ja andmete tervikvaate kujundamist. 81 2.8 Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Tulemusvaldkonna keskmes on ühtaegu nii ressursisäästlik majandusedu kui ka keskkonnasäästlik ja inimväärne füüsiline ruum ja liikumisvõimalused ning kliimakindel ja konkurentsivõimeline majandus. Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud 6 programmi:  Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); 82   Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM);  Mere ja vee programm (KLIM);  Ühistranspordi programm (REM);  Regionaalarengu programm (REM);  Maa- ja ruumiloome programm (MKM). Inimeste rahulolu elukeskkonnaga jäi 2024. aasta andmetel vahemikku 65-75%, mis tähendab head tulemust, kuid ei ulatu veel suurepäraseks hinnatava, üle 75% tasemeni. Ehitatud keskkonna valdkonna peamised väljakutsed on seotud ehitusõiguse andmise tõhususe, ruumikvaliteedi, ehitussektori tootlikkuse, hoonete energiatõhususe ning valdkonna digitaliseerimisega. Ehitussektori tootlikkus moodustas 2022. aastal vaid 62% Euroopa Liidu keskmisest ning eesmärk on jõuda 2035. aastaks Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Samal ajal moodustab hoonete energiatarve ligi poole Eesti energia lõpptarbimisest, Euroopa Liidu keskmine on ligikaudu 40%. Seetõttu tuleb parandada korraga nii ehitusprotsesside tõhusust, hoonete energiatõhusust kui ka loodava ruumi kvaliteeti. Ehitusvaldkonna digitaliseerimine võimaldab muuta menetlused kiiremaks, suurendada sektori tootlikkust ning parandada teenuste kvaliteeti. Digilahendusi on seni arendatud suuresti projektipõhise välisrahastuse toel, kuid nende arendamine ja toimivana hoidmine vajab püsivat rahastust. Valdkonna senise killustatuse vähendamiseks ja kvaliteetse ruumi põhimõtete rakendamiseks alustas 2025. aastal tegevust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Maa- ja Ruumiamet, mis on nende tegevuste oluline strateegiline partner ja elluviija. Elamumajanduse valdkonna peamised väljakutsed on elamufondi amortiseerumine, ebapiisav renoveerimistempo, eluruumide ebaühtlane piirkondlik kättesaadavus ning taskukohasus. Elamufondi jätkusuutlikuks uuenemiseks peaks igal aastal lisanduma uusehitisi ligikaudu 1% ja renoveeritud hooneid 2% elamufondist. Tegelikult lisandub uusi hooneid ligikaudu 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mistõttu jääb uuenemise tempo vajadusele ligi kaks korda alla. See toob kaasa hoonete kvaliteedi järkjärgulise languse ning suurendab survet kvaliteetse elamispinna hinnale. Kuna tervikrenoveerimist toimub ilma riigi toeta vähe, on oluline tagada renoveerimise stabiilne ja pikaajaline rahastamine. Elamispindade kättesaadavuse probleem avaldub piirkonniti erinevalt. Alates 2000. aastast lisandunud 95 017 uuest tavaeluruumist on 41% ehitatud Tallinnasse ning 78% kõigest üheksasse kohalikku omavalitsusse, peamiselt Tallinna ja Tartu linnapiirkonda. Üheski ülejäänud omavalitsuses ei ületa lisandunud eluruumide osakaal 2%. Kasvupiirkondades piiravad eluasemete kättesaadavust kõrged hinnad, samal ajal kui kahaneva elanikkonnaga piirkondades lisandub uut ja korrastatud elamufondi vähe ning probleemiks on tühjenevad korterelamud ja vähene kinnisvaraturg. Eluaseme keskmise ruutmeetrihinna suhe keskmisesse 83 brutokuupalka oli 2024. aastal Eestis 1,01, kuid Tallinnas 1,31, mis näitab, et taskukohasuse probleem on suuremates keskustes Eesti keskmisest märksa teravam. Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja potentsiaali arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt ning digilahendusi, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse hõlbustajatest. Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringsuspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringsuse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Ühtekuuluvusfondist toetatakse ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamist, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Olmejäätmete liigiti kogumises on toimunud positiivne areng, kuid olmejäätmete ringlussevõtt vajab jätkuvalt tähelepanu. Riikliku sortimisuuringu kohaselt on biojäätmete osakaal segaolmejäätmetes vähenenud 32%-lt 23%-ni, mis näitab liigiti kogumise paranemist. Sellest hoolimata on olmejäätmete ringlussevõtu määr Eestis vaid 36,4%, jäädes alla nii Euroopa Liidu keskmisele kui ka jäätmete raamdirektiivis seatud sihttasemetele – alates 2025. aastast tuleb ringlusse võtta 55% ja 2030. aastaks 60% olmejäätmetest. Eesmärkide saavutamine eeldab eelkõige bio- ja pakendijäätmete senisest tõhusamat liigiti kogumist ning kogutud materjali kvaliteetset ringlussevõttu. Oluliste jäätmevaldkonna probleemide lahendamiseks algatati 2023. aastal nn olmejäätmete reform, mis jõustus 2026. aasta jaanuaris. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning saavutada olmejäätmete ja muude jäätmeliikide jaoks seatud kohustuslikud sihtarvud. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiilijäätmete kogumine ja ringlussevõtt, sihtarvud biojäätmete valdkonnas, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne) ning seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus. Ringmajanduse valdkonnas on peamised väljakutsed seotud ringsuse põhimõtete nõrga horisontaalse kinnistumisega, jäätmetekke jätkuva kõrge taseme, olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu puudujääkide ning jäätmevaldkonna andmete ja taristu ebapiisava arenguga. Kuigi viimastel aastatel on näha paranemist liigiti kogumises ja ringlussevõtu mahus, ei ole jäätmetekke vähendamise eesmärk veel saavutatud. Valdkonna edenemist piiravad ka omavalitsuste piiratud võimekus, projektipõhine taristuarendus ning ebapiisav õigusloome raamistik. Viimase puhul on oluline ajakohastada õigusruumi vastavalt Euroopa Liidu tasemel kokku lepitule. 84 Energia- ja ressursitõhususe valdkonna keskne probleem on ebapiisav ressursitootlikkus ning vajadus tõhustada ettevõtete energia- ja ressursikasutust. Eesti majanduse konkurentsivõime ja julgeoleku parandamiseks tuleb vähendada sõltuvust esmasest toormest, toetada tootmise tõhusamaks muutmist ning tagada, et energia- ja ressursitõhususe eesmärgid oleksid rakendatud nii ettevõtetes kui ka laiemalt poliitikakujundamises. Valdkonna oluline arenguvajadus tuleneb ka energiatõhususe direktiivist, selle kohustuste ülevõtmisest ja nende rakendamise korraldamisest. Mere- ja veekeskkonna kaitses on peamine väljakutse see, et Läänemere head seisundit ei ole saavutatud ning siseveekogumite seisund ei ole viimase 12 aasta jooksul summaarselt paranenud. 2024. aasta hinnangu kohaselt oli heas seisundis 50% pinnaveekogumitest ning 2020. aasta hinnangu järgi 74% põhjaveekogumitest. Perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärk on saavutada 2027. aasta lõpuks vähemalt hea seisund 65%-l pinnaveekogumitest ja 74%-l põhjaveekogumitest. Pinnaveekogumite puhul eeldab see heas seisundis kogumite osakaalu suurendamist 15 protsendipunkti võrra, põhjavee puhul aga olemasoleva taseme säilitamist ja ohustatud kogumite seisundi halvenemise vältimist. Veekogude seisundit mõjutavad nii senised koormused kui ka uus arendussurve. Pinnaveekogude peamised survetegurid on põllumajandusest ja metsandusest pärinev toitainereostus, veekogude füüsilised muutused ning ohtlikud ained. Kuigi Eestis on veeressurssi üldiselt piisavalt, on tiheasustusega piirkondades ilmnenud põhjaveevarude ammendumise risk. Transpordi- ja energiataristu, kaevanduste, tööstuse ning vesiviljeluse arendamine võib veekogude seisundit mõjutada täiendava reostuskoormuse, füüsiliste muutuste ja põhjaveetaseme alanemise kaudu. Eesmärkide saavutamist piirab ka ebapiisav inim- ja rahaline ressurss uuringuteks, teadus- ja arendustegevuseks ning investeeringuteks. Vete seisundi parandamiseks rakendatakse veemajanduskavasid ja üleujutusriski maandamiskavasid. Olulise panuse annavad LIFE-programmist rahastatud projektid CleanEST, mis keskendub Virumaa veekogude seisundi parandamisele, ning WetEST, mille eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava terviklik elluviimine. Kliimamuutused suurendavad üleujutuste tõenäosust ja võimalikku kahju. Ajakohastatud riskihinnangu järgi on Eestis 34 üleujutusriskiga piirkonda, mistõttu tuleb üleujutuste ennetamine, nendeks valmisolek ja tagajärgede vähendamine siduda senisest tugevamalt nii veemajanduse kui ka ruumilise planeerimisega. Läänemere hea keskkonnaseisundi saavutamiseks tuleb esmajärjekorras vähendada merre jõudvate toit- ja ohtlike ainete, sealhulgas ravimijääkide kogust, ning lahendada mereprügi, veealuse müra, võõrliikide ja kalapüügikoormusega seotud probleemid. Täiendava keskkonnariski moodustavad vrakid: 3. aprilli 2024. aasta seisuga oli Eesti merealal tuvastatud 689 vrakki, millest 65 oli hinnatud keskkonnaohtlikuks. Seetõttu tuleb luua püsiv võimekus suure keskkonnariskiga vrakkide ohutustamiseks sh kütusest tühjaks pumpamiseks. 85 Eesti tugevuseks on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteet ning suhteliselt hea teenuse kättesaadavus. 2025. aasta andmetel oli ühiskanalisatsiooniga liitunud 84% ja ühisveevärgiga 85% elanikkonnast ning teenuse hind oli keskmiselt taskukohane, moodustades 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Samas on valdkonna peamine arenguvajadus sektori pikaajalise kestlikkuse ja toimepidevuse tagamine olukorras, kus vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringute välisrahastus on lõppenud. Väljakutseks on ka suurte ja regionaalsete vee-ettevõtete ebapiisavus, mistõttu väiksemates asulates ei ole kvaliteetse teenuse jätkusuutlikkus tagatud. Lisaks ei ole üleujutusriskide ennetamiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid piisavalt rakendatud ning sademevee käitlus linnalistes piirkondades ei vasta tänaste valingvihmade vooluhulkadele. See suurendab nii lokaalsete üleujutuste kui ka veekeskkonda jõudva reostuskoormuse riski. Veeteenuse kestlikkust mõjutavad ka vajadus tagada kvaliteetne joogivesi, joogiveeahela riskipõhine juhtimine ning reovee puhastamise nõuete täitmine uuenenud Euroopa Liidu raamistikus. Merenduse valdkonna peamised väljakutsed on tagada Eesti merenduse konkurentsivõime ning ühenduste ja üldkasutatavate veeteede toimepidevus, vähendada valdkonna killustatust ning suunata sektorit rohetehnoloogiate ja digilahenduste kasutuselevõtu poole. Tulemusvaldkonna mõõdik „Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline“ näitab head tulemust. Perioodiliselt avaldatava Shipping Industry Flag State Performance Table’i järgi on Eesti näitaja väärtus 3 ehk kõrgeimal tasemel ning kõik Eestile kohalduvad kategooriad (rahvusvahelised kohustused) on rohelises staatuses. Mõõdik võtab muu hulgas arvesse sadamariigi laevakontrollide tulemusi, rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimist, laevade vanust ning riigi osalemist Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni töös. Positiivne tulemus näitab Eesti lipuriigi rahvusvahelist konkurentsivõimet, kuid ei tähenda veel, et Eesti meremajanduse tervikpotentsiaal oleks maksimaalselt kasutatud. Merendus on globaalne majandusharu, mida mõjutavad otseselt rahvusvaheline ebastabiilsus, karmistuvad keskkonnanõuded ning sanktsioonidest tingitud kaubamahtude vähenemine. Julgeoleku-, keskkonna- ja meresõiduohutuse riske suurendab Venemaa varilaevastik. Eesti alustas 2024. aastal koos 11 muu Läänemere ja Põhjamere rannikuriigiga ekspertide tasandil koostööd, et kujundada selle probleemiga tegelemiseks ühiseid samme. Eestis takistavad meremajanduse terviklikku arengut vastutuse jagunemine eri ministeeriumite vahel, kompetentside puudus ning ebapiisav teadus- ja arendustegevuse rahastus ja valdkondlik baasrahastus. Samuti vajab valdkond usaldusväärseid andmeid ja ajakohaseid infosüsteeme. Meremajanduse areng eeldab kõigi osapoolte koordineeritud koostööd. Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks tuleb muuta Eesti lipp laevaomanikele atraktiivsemaks, ajakohastada seadusandlust ja toetusmeetmete raamistikku. 86 Meremajanduse arengut mõjutavad ka Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni paralleelsed keskkonnanõuded sh kliimaeesmärgid ning vajadus vältida laevaomanikele topeltkoormuse tekkimist. Konkreetsete rahvusvaheliste kliimameetmete ebaselgus suurendab laevaomanike jaoks ebastabiilsust. Rohetehnoloogiate kasutuselevõtt nõuab investeeringuid sadamataristusse, kaldaelektriühendustesse, alternatiivkütuste taristusse, üldkasutatavatesse laevateedesse ja kanalitesse ning tuletornidesse. Samal ajal tuleb tagada transpordi toimepidevus ja püsiasustusega väikesaarte laevaühendused, jätkata väike- ja suursaarte ühistranspordi laevaliinide ja rahvusvaheliste laevaühenduste dekarboniseerimist ning rohekoridoride loomist. Raudteevaldkonnas on peamine arenguvajadus kasvatada raudtee rolli nii reisijate- kui ka kaubaveos. 2025. aastal moodustas raudteekaubavedu vaid 12% kõigist kaubavedudest ning ida-lääne suunalise kaubaveo vähenemist ei ole suudetud asendada. Samal ajal on oluline tagada Rail Baltica tähtaegne piiriülene valmimine, suurendada olemasoleva võrgu läbilaskevõimet ja viia ellu elektrifitseerimine, et tugevdada raudtee konkurentsivõimet ning vähendada survet maanteetranspordile. Õhutranspordi areng oli 2025. aastal reisijate koguarvu ja rahvusvaheliste lennuühenduste vaates valdavalt positiivne. Eesti rahvusvahelised ja regionaalsed lennujaamad teenindasid kokku rekordilised 3 582 489 reisijat. Neist 93 516 reisijat teenindati regionaalsetes lennujaamades, kus reisijate arv kasvas 2024. aastaga võrreldes 6%. Aasta jooksul oli Tallinnast regulaarsete otselendudega võimalik lennata 51 sihtkohta, millele lisandusid tellimuslennud. Kõige rohkem reisijaid lendas otselendudega Stockholmi, Riiga, Helsingisse ja Frankfurti. Suurima reisijate osakaaluga lennuettevõtjad olid airBaltic (30%) ja Ryanair (13%). Regulaarlende pakkus kokku 16 lennuettevõtjat. Samas mõjutavad valdkonda jätkuvalt välised riskid, sealhulgas sõjast tulenevad õhuruumi muutused ja piirangud, hooldus- ja varuosaprobleemid ning globaalse satelliitnavigatsiooni häired, mis mõjutavad eeskätt regionaalset lennundust, aga avaldavad mõju ka ülelendudele. Teetranspordis on peamised probleemid seotud nii üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu nõuetele vastavaks väljaehitamisega 2030. aasta lõpuks, teekatte seisukorra rahuldaval tasemel hoidmisega kui ka liiklusohutuse tagamisega. Teehoiu rahastamine on olnud aastaid ebapiisav ning 2024. ja 2025. aastal oli riigiteede hoiuks eraldatud kogumaht viimase viie aasta lõikes madalaim nt 2025. aasta töömaht oli ligikaudu 40% väiksem kui 2021. aastal. Riigi eelarvestrateegias 2026–2029 suunati teehoidu kokku 1 028 mln eurot, millest teedevõrgu säilitamiseks on kavandatud keskmiselt 137 mln eurot aastas (vajadus keskmiselt 217 mln eurot aastas) ning teedevõrgu arendamiseks keskmiselt 120 mln eurot aastas (vajadus keskmiselt 150 mln eurot aastas). Vaatamata RESiga 2026–2029 teehoiuks kavandatud vahendite mahu suurendamisele ei ole rahastamise maht piisav, et hoida teekatete seisukorda rahuldaval tasemel ning TEN-T põhivõrgu teed tähtajaks nõuetekohaselt välja ehitada, mistõttu on muu 87 hulgas oluline roll ka uuel Euroopa Liidu eelarveperioodil teede investeeringuteks eraldatavatel vahenditel. 2025. aasta liikluses hukkunute rekordiliselt madal tase (43) tõi kaasa ka kolme aasta keskmise hukkunute arvu languse: aastate 2023–2025 keskmisena hukkus liikluses 57 inimest. Liikuvuse vaates on jätkuv probleem autostumise kasv ja säästvate liikumisviiside liiga aeglane edenemine. 2025. aastal kasvas ühistranspordi, jalgsi ja jalgrattaga tööle liikumise osakaal 35,7%-ni, ning ka autoga tööle liikumise osakaal on kerges langustrendis (59,1% lt 58%). Rattaga tööl käijate osakaal oli samal aastal 2,6%, mis näitab, et suuremates linnapiirkondades puudub endiselt terviklik rattataristu. Samal ajal nõuab alternatiivkütuste taristu arendamine uusi investeeringuid, et täita Euroopa Liidu nõuetest tulenevad kohustused ning pakkuda laadimisvõimalusi aina enam populaarsemaks muutuvatele elektrisõidukitele. Eelkõige on probleem just elektriraskeveokite avalikuks kasutamiseks mõeldud laadimistaristuga, mis sisuliselt täna Eestis puudub. Transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on jätkuvalt suur väljakutse. Euroopa Liidu jõupingutuste jagamise määruse kohaselt peab Eesti vähendama transpordist, põllumajandusest, jäätmekäitlusest, hoonetest, tööstuslikest protsessidest ja väikesemahulisest energiatootmisest tulenevat summaarset kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 24% võrreldes 2005. aastaga. Panuse jaotamine sektorite vahel on Eesti otsustada. Transpordisektori heide oli 2024. aastal 2,55 miljonit tonni CO₂-ekvivalenti, moodustades 20,98% Eesti kasvuhoonegaaside koguheitest koos LULUCF-sektoriga. Võrreldes 2023. aastaga suurenes transpordi heide 1,15% ning 1990. aasta tasemega võrreldes oli see 2,74% suurem. Ligikaudu 95% sektori heitkogustest pärines maanteetranspordist ja sõiduautod moodustasid kogu transpordisektori heitest ligikaudu 54%. Kuigi sõidukid on muutunud säästlikumaks ja sõiduautode summaarne läbisõit vähenes 2024. aastal 1,6%, ei ole pikema aja jooksul sõidukite energiatõhususe paranemine suureneva kilometraaži mõju üles kaalunud. Samuti tehakse linnades endiselt palju kuni viie kilomeetri pikkuseid autosõite, mille puhul oleksid ajaliselt konkurentsivõimelised ka teised liikumisviisid. Prognoosi kohaselt peaks transpordisektori heide olema 2050. aastal 67% väiksem kui 2023. aastal. Suurima mõjuga meetmed on elektrisõidukite ja biokütuste kasutamise suurendamine, ühistranspordi väljumiste lisamine ning autokasutuse asendamine ühistranspordi ja teiste liikumisviisidega. Jõupingutuste jagamise määruse eesmärgi täitmine eeldab täiendavaid meetmeid eelkõige transpordisektoris, kus heitkogused on püsinud kõrgel ning muutused liikumis- ja tarbimiskäitumises on olnud aeglased. Eesmärgi saavutamata jätmisel peab Eesti puudujäägi katmiseks ostma heiteühikuid teistelt Euroopa Liidu liikmesriikidelt, mis tekitaks riigieelarvele lisakulu. 88 2024. aasta „Elukeskkonnaga rahulolu uuringust“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga 100-punkti skaalal on 72. Võrdluses 2022. aasta tulemusega 73,5 on Eesti inimeste rahulolu vähenenud. Rahulolu on piirkonniti väga erinev, muutusi on olnud mõlemas suunas. Sellel pigem väikesel langusel võib olla mitmeid põhjuseid. Ühelt poolt on kohalike omavalitsuste rahaline seis halvenenud, mis on sundinud neid tegema raskeid otsuseid teenuste ümberkorraldamisel. See võib olla mõjutanud elanike rahulolu elukeskkonnaga. Teisalt, paljud Eesti elanikud on mures kõrgete hindade ja sissetuleku suuruse pärast. Ka see majanduslik ebakindlus võib mõjutada inimeste üldist rahulolu oma elukeskkonnaga. Lisaks on üldist ebakindlust suurendanud muutunud julgeolekuolukord, mis võib peegelduda ka rahuloluhinnangutes. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist. Maa- ja ruumiloome programmi tegevuste tulemusnäitajad on üldiselt ootuspärased, tähelepanu vajavad üldplaneeringute koostamise tempo ja detailplaneeringute menetlusaeg. Üldplaneeringute koostamisel on oluline roll kohalike omavalitsuste tugevdamisel ja nõustamisel, samuti on üldplaneeringute koostamist pidurdanud vaidlused ja vastuseis tuuleparkide arendamisele. Detailplaneeringute menetlemise tõhustamiseks on 2026. aastal vastuvõetud mitmeid planeerimisseaduse muudatusi ning kasutusse antud planeeringute menetlemise infosüsteemi esimene versioon, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel menetlusi läbi viia senisest tõhusamalt. Samas võimaldavad seaduse muudatused senisest laiemalt kasutada detailplaneeringu asemel projekteerimistingimusi, mis omakorda pikas vaates tähendab seda, et lihtsamate detailplaneeringute hulk väheneb, mis on väljakutseks detailplaneeringu mediaan menetlusaja lühendamisel. Tabel 26. Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Elukeskkonnaga rahulolu indeks 72 75 76 76 73,5 Allikas: REM (2024) Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus transpordivaldkonnas, kilotonni CO2 ekvivalenti 2548,1 2231,9 2126,5 2021,1 1915,7 Allikas: Eesti Keskkonnauuringute Keskus, (2024) Kliimaministeerium (kliimaosakond) Heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) 50 (2024) 65 66 67 67 Allikas: Keskkonnaagentuur Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (kategooria) 3 3 3 3 3 Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table, https://www.ics-shipping.org/ Olmejäätmete ringlussevõtu määr (%) 36,4 (2024) 57 58 59 60 Allikas: Keskkonnaagentuur Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 54,8 70 71 72 73 keskmisest, % (2024) 89  Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal, % 35,7 43 43,5 44 46 Allikas: minuomavalitsus.ee Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kuus programmi:  Elukeskkonna ja ringmajanduse programm – peavastutaja Kliimaministeerium.  Mere ja vee programm – peavastutaja Kliimaministeerium.  Transpordi ja liikuvuse programm – peavastutaja Kliimaministeerium.  Maa ja ruumiloome programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.  Regionaalarengu programm – peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.  Ühistranspordi programm – peavastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2.8.1 Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Programmi eesmärk Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringsuse põhimõtetele vastav majandus. Tabel 27. Elukeskkonna ja ringmajanduse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Elanike keskmine rahulolu valdkonna teenustega (hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus, jäätmete kogumiskohtade kättesaadavus), 65,58 (2024) - 73,2 - 75,6 (%) Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee Ringleva materjali määr (%) 20,5 (2024) 20 21 22 24 Allikas: Statistikaamet Eluhoonete primaarenergia tarbimine aastas, TWh 11,23 (2024) 11,21 11,01 10,8 10,5 Allikas: Statistikaamet Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine aastas, TWh 15,4 (2024) 16,01 15,73 15,45 15,3 Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Ehitusreeglite lihtsustamise ja menetluste digitaliseerimise reformiga parandatakse Eesti investeerimiskeskkonda, ehitusvaldkonna konkurentsivõimet ja elukeskkonna 90  kvaliteeti. Kiirendatakse menetlusi, vähendatakse hoonete ja ehitustegevuse materjali vajadust, edendatakse ehitusvaldkonna innovatsiooni ja uute ärimudelite kujunemist ning ühtlasi tagatakse, et paraneks elukeskkonna kvaliteet.  Jätkatakse ehitusseadustiku ja selle alamaktide ajakohastamist, et muuta loaandmise protsessid tõhusamaks ning uuendada ehitusprojektile ja ehitisregistrile esitatavaid nõudeid. Samal ajal juurutatakse kvaliteetse elukeskkonna põhimõtteid, sealhulgas tänavaruumi standardi kaudu, ning arendatakse edasi e-ehituse digitaristut koos kvaliteetset andmepõhist ruumiloomet toetavate lahendustega.  Oluline fookus on ka ehituse keskkonnahoidlikkuse tugevdamisel. Selleks jätkatakse hoonete energiatõhususe direktiivi ja ehitustoodete määruse muudatuste rakendamisega, ajakohastatakse energiatõhususe metoodikaid ning valmistatakse ette hoonete süsinikujalajälje arvestuse ja piirväärtuste rakendamist. Samuti jätkatakse ehitusvaldkonna ringsuse põhimõtete täpsustamist ja nende juurutamiseks vajalike eelduste loomist.  Eluasemereformiga parandatakse eluasemete kättesaadavust ja kvaliteeti. Reform aitab vähendada ebavõrdsust ning ühtaegu korrastatakse meie amortiseeruv ja energiakulukas hoonefond. Selleks viiakse ellu eluasemevaldkonna teekaardis määratud tegevusi, näiteks taskukohase elamusektori käivitamise programm koostöös Euroopa Investeerimispangaga. Lisaks jätkatakse renoveerimispassi, -giidi ja muude elamumajandust toetavate tööriistade ettevalmistamisega.  Jätkatakse hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmete ja nõustamistegevuste arendamist koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega, sealhulgas korterelamute rekonstrueerimistoetuste rakendamist ning turutõrkepiirkondade rahastuslahenduste edasiarendamist. Hoonete rekonstrueerimise kitsaskohtade lahendamist toetab jätkuvalt teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEST.  Jätkatakse riigi jäätmekava 2023–2028 elluviimist ning viiakse ellu olme- ja pakendijäätmete reformi, millega on täpsustatud omavalitsuste rolli – motiveeritakse liigiti kogumist, parandatakse andmete kvaliteeti ja tugevdatakse ringlussevõtu eeldusi. Paralleelselt sellega ajakohastatakse jäätmevaldkonna õigusakte, valmistatakse ette rakendusakte ning tagatakse valmisolek võtta üle kokku lepitud Euroopa Liidu ülesed uued nõuded, sealhulgas toidujäätmete tekke vähendamise, tekstiili laiendatud tootjavastutuse ja pakendivaldkonna muudatused.  Oluline on ka ringsuse toetamine investeeringute ja digiarendustega. Jätkatakse jäätmevaldkonna digitaliseerimist, biolagunevate ja teiste jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekuse arendamist ning ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite arendamist. Samuti valmistatakse ette uut riiklikku ringsuse kava, mis peab andma jäätmekavast laiema strateegilise raamistiku ringmajandusele 91  üleminekuks. 2027. aastal käivitub uus digitaalne jäätmeinfosüsteem PISTRIK.  Jätkatakse energiatõhususe direktiivi rakendamist ning sellega seotud valikute, mõjuhinnangute ja rakenduslahenduste ettevalmistamist. Fookuses on energiatõhususe esikohale seadmise põhimõte, riigi energiasäästu kohustuse täitmine ja seire, energiatõhusus avalikus sektoris, riigihangetes, andmekeskustes ja ettevõtete energiakasutuse analüüsides ning teadlikkuse suurendamine.  Jätkatakse tööstus- ja teenindusettevõtjate energia- ja ressursitõhusamale majandamisele ülemineku toetamist. Olulised on ressursikasutuse analüüsid ja investeeringud ning nende toetamine aidates suurendada Eesti majanduse ressursitootlikkust ja julgeolekut, vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke ning parandada ettevõtete konkurentsivõimet. 2.8.2 Mere ja vee programm Programmi eesmärk: Eesti meri ning pinna- ja põhjavesi on heas seisundis. Veeteenus on jätkusuutlik, kättesaadav ja toimepidev ning merendus on kestlik ja konkurentsivõimeline. Tabel 28. Mere ja vee programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Sadamate kaubakäive, miljonites tonnides 21,5 (2024) 26 27 28 29 Allikas: Kliimaministeerium Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel, mln aastas 8,3 8,9 9,2 9,5 9,8 Allikas: Kliimaministeerium Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest sissetulekust, % 1,31 (2024) ˂2,00 ˂2,00 ˂2,00 ˂2,00 Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur Nitraaditundliku ala põhjaveeseire aasta keskmine nitraadisisaldus ei suurene 28,7 (2024) ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 algtasemega (2021-2024) võrreldes Allikas: Eesti on Paris MOU lipuriikide valges nimekirjas jah Jah Jah Jah Jah Allikas: Paris MoU Committee Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Veemajanduskavade 2022–2027 rakendamine ja selleks vajalike ressursside tagamine, LIFE SIP WetEST projekti elluviimine kogumaksumusega ligikaudu 29,9 mln eurot ning LIFE IP CleanEST projekti elluviimine kogumaksumusega ligi 16,7 mln eurot. 92   Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine, vee taaskasutuse poliitika väljatöötamine.  Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava rakendamine.  Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia meetmekava rakendamine ja seireprogrammi uuendamine ning uue merestrateegia meetmekava koostamine.  Rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide rakendamine, mereuuringute ja inventuuride tegemine ning keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamise võimekuse loomine.  Mereökoloogia digitaalse kaksiku prototüübi loomise ja merekeskkonnakaitse reformi elluviimine.  Vee-ettevõtluse reformi elluviimine ja vee-ettevõtete regionaliseerimise soodustamine, lähtudes veeteenuse teekaardist 2025–2035.  Joogivee kvaliteedi riskipõhise lähenemise tugevdamine.  Hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse õigusraami ajakohastamine.  Üleujutusriskide maandamiskavade rakendamine ja ajakohastamine.  Kombineeritud sademeveelahenduste toetamine Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2021–2027 (ÜF) toel kuni 2029. aastani 25,08 mln euro ulatuses.  Reoveepuhastuse energiatõhususe toetusmeetme rakendamine.  Asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigusesse.  Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringu tegemine.  Konkurentsivõimelise laevanduspaketi ja laevaregistrite reformi lõpuleviimine ning meremajanduse juhtimismudeli edasiarendamine.  Uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitamine hinnangulise maksumusega 52 mln eurot.  Estonian Marine Greentech & Retrofit Hub’i rajamise soodustamine vähemalt 25 mln euro suuruse toetusmahuga.  AS Saarte Liinide sadamate sadamarajatiste ja akvatooriumide arendamine ÜF 70% toetuse mahus 9,5 mln eurot, projekti kogumaksumusega 13,57 mln eurot.  Lisaks olulised investeeringud TEN-T sadamate kaldaelektriühendustesse ja alternatiivkütuste taristusse.  Riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimine.  Üldkasutatavate laevateede ja kanalite süvendamise baasrahastuse tagamine. 93   Tuletornide rekonstrueerimiseks vajaliku rahastuse leidmine. 2.8.3 Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Eestis on tagatud kvaliteetsed ning kestlikud liikumisvõimalused kõigile. Tabel 29. Transpordi ja liikuvuse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Üleeuroopalisse transpordivõrgustiku (TEN-T) põhivõrku kuuluvate riigiteede vastavus kehtestatud nõuetele, % 27 32 44 44 49 Allikas: Transpordiamet Valminud ja toetava taristuga Rail Baltica põhitrassi muldkeha osakaal trassi kogupikkusest, % 31 35 52 66 77 Allikas: Kliimaministeerium Transpordi energiakulu, TWh (TLAK eesmärk: Transpordi energiakulu max 8,3 TWh, millest 10,3 (2024) 9,20 9,06 8,96 8,85 taastuvenergia osakaal transpordis on 24%) Allikas: EKUK, Kliimaministeerium Taastuvenergia osakaal transpordis**, %11 6,2 (2024) 7,2* 7,9* 8,5* 9,2* Allikas: EKUK, Kliimaministeerium Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena 57 59 54 48 42 Allikas: Transpordiamet Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena 428 420 400 381 363 Allikas: Transpordiamet * pärast 2023. aastat, mil täitmine oli 9,1 langesid täitmised ja prognoosid tulenevalt I → II generatsioonile üleminekust12; ** maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt 29% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada mootorikütuste kasvuhoonegaaside heitemahukust vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1g CO2ekv/MJ). Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks  Rail Baltica rajamine ja etapiviisiline ehitamine eesmärgiga tagada piiriülene ühendus ning selle kasutuselevõtt. Täpsem ülevaade Rail Baltica projekti rahastamisest on leitav 2027. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja lisas 5.  Raudteede elektrifitseerimine (sh Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva suunal). 11 Lisa-allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en info 2025. aasta kohta tuleb 2027. aasta alguses. 12 I põlvkonna biokütuste (toidutooraine) osakaalu piiratakse EL-i direktiividega nende väiksema keskkonnasäästu tõttu; II põlvkonna kütused (toodetud arenenud toorainest, näiteks biometaanist) on jätkusuutlikumad, kuid nende tootmismahtude kiire suurendamine on keerukas, mis tekitab prognoosides ajutise mõõnaperioodi. 94   Taristuinvesteeringud taktipõhise liiklusgraafiku rakendamiseks reisirongiliikluses (sh kiiruste tõstmine olemasoleval 1520 mm raudteel (kuni 160 km/h) ja sellega seotud rekonstrueerimistööd).  Raudteeülekäikude mitmetasandiliseks ehitamine tiheda rongiliiklusega lõikudel ja Rail Baltica trassil ning täiendavate tõkkepuude paigaldamine reisirongiliiklusega raudteeületuskohtadel.  Täiendavate elektrirongide kasutuselevõtmine.  Taristu parem sidumine teiste liikumisviisidega. Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks  Õhutranspordis jätkub regionaalsete lennujaamade toimimiseks vajaliku taristu ja teenuste toetamine, Tallinna lennujaama julgestus- ja päästeteenistuse kulude katmine ning alternatiivkütuste ja energiatõhususe investeeringud lennujaamade taristusse. Samal ajal jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi ettevalmistamist ning mehitamata lennunduse arendamist viisil, mis tagaks lennundusohutuse Eesti õhuruumis. Jätkub lennundusseaduse ja seotud õigusaktide ajakohastamine ja analüüside läbiviimine 2026. aasta lõpuks eesmärgiga 2027. aastal välja pakkuda uus ELi õigusruumile vastav ja tänapäevaseid erinevaid õhuruumi kasutajate vajadusi arvestav lennundusseadus.  Aastatel 2026–2030 toimuvad Tallinna lennujaama reisiterminali laiendamisprojekti ehitustööd, et tagada 5 miljoni reisija teenindamise võimekus. Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks  Riigiteede hoiuks on perioodil 2027–2030 kokku kasutada 934,6 mln eurot, sellest 2027. aastal 274,3 mln eurot.  Liiklusohutusprogrammi 2026–2035 elluviimiskava 2027–2030 ohutu tee tegevussuuna tegevuste täitmine.  Riigiteede hooldus- ja remontööde teostamine.  TEN-T põhivõrgu teelõikude väljaehitamine (Libatse–Nurme, Päädeva–Konuvere, Konuvere–Päärdu, Käsukonna–Imavere).  Liiklusohtlike kohtade ümberehitamine.  Kohalike teede teehoiutoetuse jätkamine.  Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine. Liikuvus, alternatiivkütuste taristu ja ohutus  Elektri- ja vesiniku laadimistaristu arendamine (sh elektrilaadimistaristu arendamine kortermajade piirkonnas, elektriraskeveokite laadimisvõrk ja lennujaamade 95  energiataristu).  Säästva linnalise liikuvuse taristu arendamine, sh: o Jalgrattateede põhivõrkude rajamine linnapiirkondades (aastatel 2024–2029); o Multimodaalsete sõlmpunktide arendamine (aastatel 2025–2029); o Uute trammiliinide rajamine (aastatel 2026–2029); o Uued akutrollid Tallinnasse (lisanduvad 60 tk, aastatel 2026–2030).  Ühistranspordipeatuste ligipääsetavuse parandamine üle-eestiliselt.  Eesti rattastrateegia 2040 rakenduskava elluviimine.  Liiklusohutusprogrammi (2026–2035) elluviimine.  Lennundusohutuse ja teiste transpordisektorite riskide maandamine.  E-veoselehtede kasutuselevõtu ettevalmistamine.  Piiriülese andmevahetuse arendamine liikuvuses. 2.8.4 Maa ja ruumiloome programm Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega Tabel 30. Maa ja ruumiloome programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 (2025) Elukeskkonnaga rahulolu indeks 72 75 76 76 73,5 Allikas: REM (2024) Maa ja ruumiloome programm on üks kuuest tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärkide saavutamiseks koostatud programmist. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Lihtsustatakse ja tõhustatakse planeeringute koostamise protsessi, sellel eesmärgil jõustatakse mahukad 2026. aasta planeerimisseaduse muudatused (sh Maa- ja Ruumiametis (MaRu) tervikliku nõustamis-, kooskõlastus- ja järelevalveraamistiku loomine), valmistatakse ette planeerimissüsteemi revisjoni ning sellega seonduvad planeerimisseaduse ja seonduvate õigusaktide muudatused, arendatakse planeeringute menetluse infosüsteemi ning toetatakse menetluse osapooli muudatuste rakendamisel.  Luuakse õiguslikud alused strateegiliste investeeringute tõhusaks menetlemiseks, mida 96  rakendatakse ning viiakse menetlustes ellu MKM-i loodava kontaktpunkti vahendusel.  Kehtestatakse üleriigiline planeering „Eesti 2050“, et määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil. Rakendatakse ja seiratakse planeeringu elluviimiskava.  Koostöös Riigikantselei, MaRu, MKM-i, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) ja Kliimaministeeriumiga viiakse läbi kolm innovatsiooniprojekti, koondnimetaja alla Ruumiline planeerimine 2.0, mille fookuses on planeerimise andmemudel ja ruumiliste piirangute koosvõime, et toetada kiiremaid ja kvaliteetsemaid ruumiotsuseid.  Riigi eriplaneeringute koostamine ja kehtestamine, sealhulgas energia julgeoleku jaoks olulised Estlink 3, vesiniku taristu, Eesti-Läti neljas elektriühendus ja tuumaelektrijaam.  Jätkatakse Maa- ja Ruumiameti võimestamisega. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendamet alustas tööd 01.01.2025, ametisse liideti eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid. Jätkub ameti organisatsioonikultuuri loomine ning teenuste ümberkujundamine kliendi vajadustest lähtuvalt ning laiemalt MaRu strateegia 2026– 2029 eesmärkide elluviimine.  Kujundatakse MaRu-st riigi ruumandmete kompetentsikeskus ja ühtne kaardiaken. Uuendatakse Geo3D strateegiat, et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3D mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele.  E-ehituse platvormi „renoveerimine“ ja toimiva meeskonna loomine, et tagada olulise riigiülese ehitamise- ja planeerimise digiteenuse toimepidevus, turvalisus ja areng.  Kujundatakse ja jõustatakse riigi maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu protsessis ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted ja kujundatakse riigimaa väärindamise põhimõtted. Ministeerium kujundatakse keskseks riigimaade kasutuse poliitika suunajaks ja hoonestamata riigimaade nõustajaks, sh õigusakt riigi reservmaa sisustamiseks ning töötatakse välja võimalused riigimaa väärindamiseks.  Rakendatakse riigivara valitsejate seas riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mis on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana. Ressursitõhusaks riigimaade 97  haldamiseks, väärindamiseks ja tehingute ettevalmistamiseks on vajalik läbi viia infosüsteemi arendus.  Maareformi lõpetamiseks õigusraamistiku uuendamine ja selle alusel maareformi menetluste lõpule viimine.  Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri maaomandi ulatust kajastava registri kaasajastamist. Uutele digitaalsetele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete muutmiseks ja parandamiseks. Vajalik on jätkata piiratud asjaõiguste (PARI) digimisega.  Riikliku satelliitnavigatsiooni tugijaamade võrgu (ESTPOS) teenuste pakkumise mudeli väljatöötamine ning pakkumise alustamine.  Tehisaru (AI) rakendamise strateegia loomine ja lahenduste integreerimine tööprotsessidesse. 2.8.5 Regionaalarengu programm Programmi eesmärk Inimestel kõikjal Eestis on kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond. Tabel 31. Regionaalarengu programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Väljaspool Harju maakonda elavate elanike osakaal Eesti rahvaarvust, % 52,8 53 53 53 53 Allikas: Statistikaamet Väljaspool Harju maakonda loodud SKP 36,8 osakaal Eesti SKPst, % 37 37,5 38 38,5 (2024) Allikas: Statistikaamet Maapiirkonna elanike vanuses 20–64 0,5%- <3%- <3%- <3%- <3%- tööhõive määra erinevus võrreldes linnalise ja punkti punkti punkti punkti punkti väikelinnalise asustuspiirkonnaga, % madalam madalam madalam madalam madalam Allikas: Statistikaamet KOV teenustega rahulolu, % 58,80 62 63 63 63 Allikas: minuomavalitsus.ee (2024) Kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektori kuludest, % 23,2 25 25 25 25 Allikas: REM Regionaalarengu programmi on koondatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala tegevused, mis on suunatud regionaal- ja maaelupoliitika kujundamisele ja rakendamisele ning kohaliku omavalitsuse poliitika ja finantsjuhtimise arendamisele. Programm 98 aitab saavutada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärke regionaalarengu valdkonnas. Regionaalareng ning kohalike omavalitsuste poliitika on seotud lisaks tulemusvaldkonnale „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Programmi eesmärkide saavutamisele aitab kaasa teiste programmide, sealhulgas transpordi- ja ettevõtluspoliitika eesmärkide regionaalselt tasakaalustatud kavandamine ja elluviimine ning vastupidi. Regionaalarengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohalikele omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi, kuid on väga tihedalt seotud ka teiste ministeeriumide ja haldusalade poliitikate kujundamise ja rakendamisega, mistõttu regionaalarengu programmi raames nõustatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimist. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Valdkonnapoliitikate regionaalse mõõtme tugevdamine. Regionaalpoliitika mudeli väljatöötamine ja juurutamine. Tegevus on suunatud regionaalpoliitika kujundamise, analüüsi, piirkondlike mõjude hindamise ning piirkondliku koostöö toetamise ühtse teenusmudeli väljatöötamisele ja rakendamisele, et tagada regionaalse mõõtme süsteemne arvestamine valdkonnapoliitikates, õigusloomes, investeeringuotsustes ja piirkondlikes arenguprotsessides. Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju hindamise mudeli arendamine ja juurutamine. Tegevus on suunatud peamiselt valdkondlike õigusaktide, strateegiadokumentide eelnõudele ning samuti koostöömudeli arendamisele regionaalsete mõjude hindamisel regionaalarengule ja nendega arvestamise tagamisel valdkonnapoliitikate sekkumiste kujundamisel. Ühtlasi kaasaegsete tööriistade väljatöötamisele tagamaks tõhus regionaalne mõjude hindamine. Regionaalpoliitiliste põhifookuste defineerimine, selge tööprotsessi väljatöötamine ja regionaalsete põhifookustega arvestamise süsteemi juurutamine teistes asjaomastes valdkonnapoliitikates (mh õigusaktides). Regionaalarengu mõõtme arvestamine EL 2028+ riigiplaani toetusmeetmete kavandamisel. Selleks on vaja teha vastavad kokkulepped ja toetada teisi ministeeriume, aga ka piirkondi piirkonnapõhiste meetmete kujundamisel, võttes mh arvesse üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ raames langetatavaid ruumiotsuseid ja ruumilise arengu eesmärke.  Regionaalpoliitika elluviimisega seotud partnerorganisatsioonide ja -võrgustike rollide ülevaatamine. Majanduskasvu ja -arengupiirkondade kontseptsiooni väljatöötamine. Lõuna- ja Kesk-Eestis sõlmitud regionaalsete arengulepete pilootprojektide põhjal töötatakse välja üle-eestiline kontseptsioon, mille eesmärk on toetada piirkondade majandusarengut ja edendada ettevõtlust piirkondlike arendus- ja ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ning keskvalitsuse koostöös. Samuti 99  jätkatakse Lõuna- ja Kesk-Eesti arengulepete tegevuste rakendamist. Maakondlike arenduskeskuste ehk MAK-ide teenusmudeli analüüs ja uue teenusmudeli koostamine lähtuvalt ettevõtja elukaare etappidest. Eesmärk on suurendada motivatsiooni ettevõtlusega alustamiseks, edendada ettevõtlust, toetada töökohtade loomist, tugevdada koostööd partnerorganisatsioonidega ja võrgustumist ning arendada ettevõtluskeskkonda, sealhulgas mitme maakonna üleseid tegevusi. Ühtse kohalike tegevusrühmade võrgustiku kujundamine rannapiirkondade ja LEADER kohalike tegevusrühmade baasilt, vaadates üle ka kohalike tegevusrühmade juhtimismudeli, tegevuspiirkonnad ja võimalused suuremaks sünergiaks maakonna arengustrateegiatega.  Regionaalarengu toetuste mahu ja mõju suurendamine piirkondade konkurentsivõime ja elukeskkonna parandamiseks. Osalemine Rahandusministeeriumi juhitavas läbirääkimiste protsessis Euroopa Komisjoniga EL 2028+ finantsperioodi õigusraamistiku ning riigiplaani kavandatavate regionaalarengu meetmete osas. Muudatusettepanekute paketi koostamine riigieelarveliste regionaalarengu programmide sisu ja mõju ülevaatamiseks perioodiks 2028–2031, mis on vajalik regionaalarengu toetuste paremaks sidustamiseks piirkondlike arenguväljakutsete, üleriigilise planeeringu 2050 eesmärkide ning EL 2028+ finantsperioodi riigiplaani regionaalarengu toetustega. Euroopa territoriaalse koostöö programmide Eesti prioriteetide kaardistamine ja Eesti seisukohtade kujundamine, EL-i läbirääkimisprotsessis osalemine, uue põlvkonna programmide kavandamise käivitamine koostöös teiste riikidega.  Postside valdkonna korralduse reformimine. Seisukohtade kujundamine ja vastavate ettepanekute esitamine EL-i uue posti- ja pakiveomääruse kohta, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis. Osalemine AS-i Eesti Post võõrandamisega seotud tegevustes.  Kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine: tulevikuteenused, finantsautonoomia tulubaasi suurendamine. Tuleviku omavalitsuse kontseptsiooni rakendamine. Minuomavalitsus.ee tööriista ümberkujundamine teenustasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse tõhusamaks seireks. 100 2.8.6 Ühistranspordi programm Programmi eesmärk Ühistransport on inimeste jaoks toimiv ja eelistatud liikumisviis. Tabel 32. Ühistranspordi programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Reisijate arv ühistranspordis 186 358 036 195 860 554 200 449 458 205 111 857 209 749 218 Allikas: Transpordiamet Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, 23,06 23,24 23,34 23,43 23,52 % Allikas: Transpordiamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Ühistranspordireform. Ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi väljatöötamine. Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega. Ühistranspordikeskuste halduslepingute ajakohastamine. Ühistranspordireformi koosloomeprojekti raames koostatud liinivõrgu muudatuste elluviimisel käivitatakse piirkonniti liinivõrgud, kus busside ja rongide väljumisajad on omavahel sünkroonitud. Riigi ja KOV-i vahelise vastutuse määratlemine ühistranspordiliinide puhul (seaduse muutmine). Jätkusuutlikus rahastuses kokkuleppimine. 101 2.9 Digiühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus, nutikas ja hukukindel digiühiskond. Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja andmete kasutus aitavad kaitsta inimeste põhiõigusi ja muuta nende elu lihtsamaks, majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks ning ühiskonna toimimise sidusamaks ja kaasavamaks. Eesti digiriik toetub usaldusele, riigipoolse andmekasutuse kontrollitavusele, koostööle, avatusele, heale andmekirjaoskusele, laialt omaks võetud digipädevustele ning digiteemade tippkompetentsidele avalikus sektoris. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Digiriigi arendamise eesmärgiks on tagada Eesti maksumaksjale turvaline, personaalne, krativäeline ja vabadusi hoidev digiriik. Järgnevate aastate eesmärk on kujundada kasutajakeskne, kiiresti arenev ja kuluefektiivne digiriik, mida juhitakse strateegiliselt üleriigilise 102 vaatega.13 Ühe mõõdikuna vaadeldakse Digiühiskonna arengukava 2035 DÜAK-is avalike digiteenustega rahulolu, mille 2025. aasta koondväärtus oli 87%, mis on võrreldes 2024. aastaga tõusnud 2,15% (2024. aasta tase 84,8%). Eraisikute rahulolu avalike digiteenustega oli 2025. aastal 85,1% ning ettevõtjate rahulolu 88,6%. Ka võrdluses teiste riikidega on Eesti avalike teenuste kasutajate rahulolu EL riikide seas üks kõrgemaid14. Digiriigi teenuste arendamisel astuti möödunud aastal sisuline samm edasi sündmusteenuste tervikliku arendamise suunas. Valminud on Eesti äpp mobiilirakendus, mis koondab täna ligi 50 teenust ning jõustus ka õiguslik alus Riigiäpi kaudu isikusamasust tõendava kontrollpäringu tegemiseks. 2025. aasta lõpuks on kasutusel 10 elusündmusteenust, mida külastati aasta jooksul kokku üle 478 000 korra, kusjuures üle poolte abielulahutuse ja nime muutmise avaldustest esitatakse digitaalselt. Muudeti avaliku teabe seadust, millega loodi andmekogu andmenõusolekute ja volituste haldamiseks, nii et inimene saab anda, vaadata ja tagasi võtta oma nõusolekuid ühes kohas ning ettevõtja hallata oma volitusi. Samal ajal algas riigi IKT konsolideerimine, mille käigus viiakse enamik avaliku sektori asutustest hiljemalt 2027. aasta alguses üle ühtsele arvutitöökoha teenusele, mis vähendab kulusid ja tõstab küberturvalisust. 2026. aasta lõpus esitatakse Vabariigi Valitsusele ka konkreetsed ettepanekud riigi IT-majade konsolideerimiseks. Selge juhtimisraamistik ja teadlik erasektori kaasamine loovad eeldused GovTech ökosüsteemi ja IKT sektori ekspordi kasvuks ning digiriigi pikaajaliseks kestlikkuseks. Julgeolekuolukord on toonud esile digiriigi haavatavused ning vajaduse tugevdada toimepidevust: teenused ja taristu peavad toimima ka kriisiolukordades ning olema nii küber- ja füüsiliste ohtude eest kaitstud. Kuna alustaristu on kohati vananenud kriitilise piirini, on oluline tegeleda süsteemselt tehnilise võla vähendamisega. Digioskuste valdkonnas on oluline pakkuda aja- ja asjakohaseid koolitusi. Jätkub Digiriigi Akadeemia arendamine keskseks avaliku sektori e-koolituse platvormiks. 20.09.2026 seisuga on platvormil üle 50 000 kasutaja ja 25 asutust majutavad seal oma e-kursusi. Samuti käivitati koostöös Eesti Rahvusraamatukoguga üle-eestiline algatus, mille raames koolitatakse raamatukoguhoidjaid õpetama kohalikes raamatukogudes inimestele tehisaru kasutamise põhioskusi. Andmete ja tehisaru valdkonnas tugevdati 2025. aastal Eesti tehisaru arendamise võimekust mitme olulise sammuga: käivitati tehisaru testkeskkond avaliku ja erasektori toetamiseks, investeeriti 2,4 mln eurot kõrgjõudlusega arvutusvõimekusse, Eestikeelse keelekorpuse maht on kasvanud tänaseks 15 miljardi sõnani ning defineeriti 30 suure kasutushuviga andmekogu, millele seatakse selged taaskasutatavuse nõuded. Nii möödunud aastal kui edaspidi on fookuses 13 Hetkeolukorda ilmestab Riigikontrolli 2025. a ülevaade, mis näitab, et riigi IT-kulud on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud, samal ajal kui investeeringute osakaal on vähenenud ning suurenenud on süsteemide ülalpidamise ja tööjõukulud: Riigiasutuste IT-kulud ja -investeeringud on kuue aastaga kahekordistunud | Riigikontroll 14 OECD värske uuring: Eesti avalikud teenused on Euroopa tipus – 82% elanikest on rahul | Justiits- ja Digiministeerium 103 andmete ja tehisaru süsteemse kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sealhulgas valitsemisalade nõustamine, ühiste põhimõtete ja suuniste kujundamine ning kesksete võimekuste ettevalmistamine. Edasiseks on vaja senisest enam keskseid investeeringuid, praktilist tuge asutustele ning selgemat tervikvaadet, et viia andmete ja tehisaru kasutamine üksikutest algatustest süsteemse muutuseni. Loomisel on algoritmide register, mis annab ülevaate avalikes teenustes ja avaliku sektori otsustusprotsessides kasutatavatest algoritmidest. Muudetakse avaliku teabe seadust, millega muutub andmejälgija kasutamine avalikus sektoris kohustuslikuks ning inimesel tekib selge ja mugav võimalus riigiportaalis näha, kes, millal ja miks on riiklikes andmekogudes tema andmeid vaadanud. Küberturvalisuse mõõdiku järgi oli 2025. aastal inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 94,5 protsenti, mis on võrreldes eelmise aastaga tõusnud 2,7% (2024. aasta tase 91,8%) ning arvestades ohupilti on see märkimisväärne tulemus. Eesti e-teenused on toiminud tõsisemate häireteta ja üldine toimepidevus on paranenud. 2025. aastal keskenduti küberturvalisuse arendamisel sellele, et Eesti digiriik püsiks usaldusväärne, toimepidev ja kooskõlas kiiresti areneva Euroopa Liidu õigusruumiga. Fookuses olid nii strateegilised raamistikud kui ka praktilised sammud, mis aitavad eri osapooltel turvanõudeid paremini mõista ja neid kasutusele võtta. Oluliseks verstapostiks oli küberturvalisuse seaduse muudatus, millega võeti üle Euroopa Liidu küberturvalisuse (NIS2) direktiiv. Tegeleti ka ennetustööga. Järgnevate aastate eesmärgid on tugevdada riiklikku julgeolekut küberturvalisuse seire ja keskse küberkaitsevõime tõhustamise kaudu, ühiskonna kerksuse suurendamine ning küberoskuste ja -teadlikkuse tõstmine. Ühenduvuse parandamine on tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2025. aasta lõpuks oli 82% Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. Eesti riigi julgeolek ja ühiskonna toimimine sõltub andmesidest, kuid praegune taristu on füüsiliste ja hübriidohtude suhtes haavatav (nt Läänemere piirkonnas merealuste kaablite kahjustused; GPS-signaali häired). Väljakutseks on ka mobiilside "valged alad", seda eriti piiri- ja hõredalt asustatud aladel, kus erasektoril puudub äriline huvi investeerida väga suure läbilaskevõimega võrkudesse. Järgnevate aastate eesmärk on tagada Eestis üleriigiline ülikiire ja toimepidev sideühendus, mis on muuhulgas aluseks majanduse digipööretele, nutikale tööstusele ja julgeolekule. Eesmärk on katta peamised transpordikoridorid ja valged alad (sh eelkõige idapiir) 5G võrguga, rajada juurdepääsuvõrgud lõpptarbijani ning tugevdada kriitilise sidetaristu füüsilist kaitset ja autonoomsust. Tabel 33. Digiühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Avalike digiteenustega rahulolu, % 87 86 87 88 90 Allikas: JDM Teenuste kataloog 104  Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Väga suure läbilaskevõimega (kuni 1 Gbit/s) võrgu kättesaadavus kodumajapidamistele üle riigi,% 82 86 88 89 100 Allikas: Justiits- ja Digiministeerium IKT-sektori ekspordi kasv, %. 10,6 12 13 14 15 Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Tehisaru kasutuselevõtt ettevõtetes, % 22,2 35 47 60 75 Allikas: Statistikaamet Tehisaru kasutuselevõtt keskvalitsuses ja kohaliku omavalitsuse üksustes, % 50,8 55 65 70 75 Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Eesti EU-CSI küberindeks, % (kõrgem kui ELi keskmine) 65,72 70 75 75 75 Allikas: The EU Agency for Cybersecurity (ENISA) Digiühiskonna tulemusvaldkonnas koostatud programmi abil viiakse ellu uuendatud Eesti digiühiskonna arengukava 2035 (DÜAK). 2.9.1 Digiühiskonna programm Programmi eesmärk Eestis on inimkeskne, usaldusväärne, tõhus, nutikas ja hukukindel digiühiskond. Eesti digiriigi õigusruum, tehnoloogia ja andmete kasutus aitavad kaitsta inimeste põhiõigusi ja muuta nende elu lihtsamaks, majanduse globaalselt konkurentsivõimelisemaks ning ühiskonna toimimise sidusamaks ja kaasavamaks. Eesti digiriik toetub usaldusele, riigipoolse andmekasutuse kontrollitavusele, koostööle, avatusele, heale andmekirjaoskusele, laialt omaks võetud digipädevustele ning digiteemade tippkompetentsidele avalikus sektoris. Digiühiskonna programmi mõõdikud kattuvad tulemusvaldkonna mõõdikutega. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Viiakse läbi üleriigiline IT-reform, mille raames konsolideeritakse IT-teenuseid ning -maju eesmärgiga parandada üleriigilist IT-korraldust: tugevdada äritellija rolli, vähendada dubleerimist IT-teenustes, suurendada erasektori panust ning suunata kõik valitsemisalad üleriigiliselt jagatud baasteenustele.  Tugevdatakse andme- ja tehisaruvõimekust, parandades andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja turvalist kasutamist ning toetades andme- ja tehisarupõhiste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu.  Eesti digiriigi toimepidevuse (hukukindluse) tagamiseks muudetakse kriitilised teenused pilves käideldavaks, et need oleksid võimelised toimima väljaspool Eesti territooriumi olukorras, kus kohalik taristu ei ole kättesaadav või on häiritud.  Jätkatakse Digiriigi Akadeemia platvormi muutmist keskseks koolitusplatvormiks kõikide 105  avaliku sektori poolt pakutavate e-koolituste ning õppematerjalide jaoks. Elanikkonnas tehisaru kasutamiseks vajalike oskuste arendamiseks koolitatakse raamatukoguhoidjaid õpetama kohalikes raamatukogudes inimestele tehisaru kasutamise põhioskusi.  Tugevdatakse riigi keskset küberkaitsevõimet ja küberruumi toimepidevust, et ennetada ja kiiremini tõkestada küberohte, parandada riigiülest nähtavust ja seiret. Toetatakse elutähtsate teenuste ning kriitilise taristu kaitset läbi riigiülese küberolukorrapildi loomise ning intsidentide lahendamise. Suurendatakse ühiskonna küberkerksust, sh läbi riskipõhise juhtimise, ennetustegevuste ja õppuste. Edendatakse küberteadlikkust ja - oskusi, tulevikutehnoloogiate riskijuhtimist, postkvantkrüptograafiaks valmistumist ning küberturvalisuse õigusruumi arendamist.  Laiendatakse kiire interneti kättesaadavust maapiirkondades, kasutades Euroopa Regionaalarengufondist rahastatavaid toetusmeetmeid nii juurdepääsuvõrkude rajamiseks maapiirkondades kui ka 5G võrkude rajamiseks peamistele transpordikoridoridele. Kogueelarve kahe toetusmeetme peale kokku on ca 54,36 mln eurot, sealjuures on ette nähtud juurdepääsuvõrkude toetamiseks 45 mln eurot ja 5G võrkude rajamiseks peamistel transpordikoridoridel 9,36 mln eurot. 106 2.10 Riigivalitsemine Tulemusvaldkonna eesmärk Elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Riigivalitsemise tulemusvaldkonda mõjutavad vananev ja kahanev rahvastik, valitsussektori eelarvepuudujääk ning ülemaailmsed majanduslikud muutused, mis nõuavad riigivalitsemise tõhususe kasvu. Viimase viie aasta jooksul on valitsussektori töötajate arv kasvanud 4825 inimese võrra, samas on avaliku teenistuse osakaal püsinud 2,8% juures tööealisest elanikkonnast. Riigivalitsemise seisukohast tuleb silmas pidada, et avalik teenistus peab jätkuvalt kohanema julgeolekuolukorra, riigiaparaadi ümberkorralduste, tööealise elanikkonna vähenemise kui ka eelarvekärbetega, kuid suutma samal ajal pakkuda kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid. Riigi rahanduse valdkonnas lõppes 2025. aasta 532 mln euro suuruse valitsussektori eelarve puudujäägiga (2% SKP-st), mis oli 69 mln euro võrra väiksem kui 2024. aasta 601 mln euro suurune defitsiit (1,5% SKP-st). Vaatamata suurenenud riigi kaitsekuludele aitas eelarvepositsiooni paranemisele kaasa suurem maksulaekumine, palgakasv, majandususalduse 107 mõõdukalt positiivne väljavaade ning suurte investeeringute (näiteks Rail Baltic) edasilükkumine. Samas püsib riigi rahanduslik seis jätkuvalt pingeline, sest Lähis-Ida konflikt ja sõda Ukrainas tõstavad energia ning toorme hindu, vähendades majanduse ostujõudu ja aeglustades majanduskasvu. 2026. aastal süveneb defitsiit jätkuvalt kasvavate kaitsekulude tõttu. Defitsiidi tulemusel kasvas valitsussektori võlakoormus 2025. aastal 24%-ni SKP-st. Maksukoormus Eestis hakkas 2024. aastal kasvama, tipnedes 2025. aastal 36,2%-il, mis on lähedal Euroopa Liidu keskmisele (2024. aastal 39,4%). Maksude laekumine kasvas 2025. aastal 11% ning maksutahe 0,9 protsendipunkti võrra. Maksude tasumist peab oluliseks 88% elanikest (2024. aastal 86%). Maksude kogumise vajadust tuleb elanikele selgitada, et suurendada maksudistsipliini. Läbirääkimised Euroopa Liidu eelarveraamistiku üle perioodiks 2028–2034 algasid 2025. aastal. Eesti prioriteedid: suurendada kaitsevalmidust, tugevdada piiriüleseid taristuühendusi, tagada igakülgne toetus Ukrainale. Ühtekuuluvuspoliitika on endiselt tähtis konvergentsi ja konkurentsivõime toetamisel, mis tähendab, et selle kujundamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu idapiiri riikide raskema olukorraga, kus Venemaa agressiooni tõttu on kahjud suuremad ja kaitseinvesteeringute vajadus olulisem. Ühises põllumajanduspoliitikas on jätkuvalt tarvis võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks otsetoetuste ühtlustamise jätkamist. Eesti peab arvestama Euroopa Liidu toetuste vähenemisega, eriti ühtekuuluvuspoliitika vallas. Tollivaldkonnas on viimastel ja ka järgmistel aastatel fookuses Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhus jõustamine. See hõlmab idapiiri täiemahulist kontrolli ja rahvusvahelist koostööd teiste liikmesriikidega. Liikumaks automatiseeritud ja reaalajas toimiva maksuaruandluse suunas, on vaja pidevalt arendada maksu- ja tollipoliitika vaates digi- ja andmevõimekust. Finantspoliitikas on Euroopa Liidu tasandil toimumas suured muutused finantsjärelevalve ja kriisijuhtimise tõhustamisel, maksete valdkonnas, sh regulatsioonide tõhustamine võitluses finantspettustega ning kapitaliturgude arendamisel. Eesti pangandussektor on tugev ja valmis majandust toetama: finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses on 2025. aastal jõudnud 6,3%-ni. Viivislaenude osakaal pole viimaste aastate keerulises olukorras ülemäära kasvanud, intressitasemetes on näha alanemise märke ning pankade rahastamisallikad on mitmekesistunud. Finants- ja makseteenused on eestlastele hästi kättesaadavad ning krediidiandjate rohkus tagab turul konkurentsi, mis tähendab, et kaupade ja teenuste e-ostude käive on järjest suurenenud. Pensionisüsteemis kasvab III sambaga liitunute arv (2025. aasta lõpuks 219 608 inimest), pensioni investeerimiskontode kasutamine laieneb (2025. aasta lõpu seisuga 9700 kontot) ning väärtpaberite, sealhulgas ka pensioniosakute, registripidamise süsteem on toiminud tõrgeteta. Samas, pensionilepingute turul tegutseb sisuliselt vaid üks pakkuja, mis ei soosi pikaajalistest kindlustustoodetest huvitatud klientide jaoks parimaid valikuid. 108 Eesti rahapesu tõkestamise valdkonna tegevused on MONEYVAL 2022. aastal hinnanud tulemuslikuks. Möödunud aastal viidi läbi siseriiklik riskihinnang, mille kohaselt püsib rahapesu üldine ohutase Eestis keskmisel tasemel, samas rahapesu skeemide keerukus on kasvanud. Need hõlmavad üha suuremat hulka riike ja õigusruume, finantsteenuseid ja juriidilisi isikuid ning tehinguid hajutatakse mitme krediidi- ja makseasutuse vahel. Levinud on ka sularaha ja krüptovarade kasutamine. Riskid viitavad mõnede turuosaliste suuremale haavatavusele ning vajadusele riskipõhiseks seireks ja järelevalveks. Tänaseks on märkimisväärselt tõhustatud järelevalvet virtuaalvääringu teenuse pakkujate üle, mis on turgu oluliselt korrastanud. Seoses uue Euroopa Liidu rahapesutõkestamise regulatsiooni (nn AML 6) kehtima hakkamisega, vajab Eesti rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise süsteem uuendamist, et oleks tagatud vastavus liikmesriikide üleste reeglitega. See nõuab riiklikul tasandil paremat valdkondlikku koordineerimist ja võimekuse kasvu. Lisaks vajab hasartmänguregulatsioon kaasajastamist, arvestades mängude liikumist virtuaalkeskkonda ja nende kättesaadavuse kasvu, mis omakorda suurendab sõltuvusriskide kasvu. Riigi kinnisvarapoliitika vajab liikumist tõhusama ruumikasutuse suunas, et vähendada valitsussektori eelarve puudujääki. Riigi kinnisvara valitsemisel ja otsuste langetamisel on vaja üle minna registripõhistele juhtimiskavadele ja juhtimislaudadele, sh võtmenäitajate metoodikate väljatöötamine ja sihttasemete seadmine, et tugineda kvaliteetsetele andmetele. Riigihangete korraldus on jätkuvalt tõhus ja läbipaistev – enamik hangetest viiakse läbi e-riigihankena (98% 2025. aastal) ning vaid väike osa (1,7% 2025. aastal) otsustest vaidlustatakse. Jõustunud on hankeregulatsiooni lihtsustavad seadusemuudatused ning käimas on strateegiliste põhimõtete praktikasse rakendamine. Väljakutseid pakkuvaks on ka riigiabi valdkond, kus muudetakse riigiabi andmist reguleerivaid liikmesriikide üleseid õigusakte. Uue Euroopa Liidu toetusperioodi eel, kui ettevalmistamisel on arvukalt meetmeid, rakendab Eestis riigiabi muutuvaid reegleid väga väike arv valdkonna eksperte. Riigi osaluspoliitikas seavad suunda 2025. aastal kinnitatud osaluspoliitika põhimõtted, et ühtlustada osaluste valitsemise praktikaid ning aidata kaasa avalike eesmärkide saavutamise õiglasele ja läbipaistvale rahastamisele. Problemaatiline on endiselt asjaolu, et riigi osalusega äriühingute kasumlikkus ei ole piisav, et katta riigi investeeritud kapitali alternatiivkulu, arvestades vastava tegevusvaldkonna riskitaset, mis võib seada ohtu ühingute jätkusuutlikkuse, investeerimis- ja dividendivõimekuse. Riigi tugiteenuste keskus on jätkanud tugifunktsioonide konsolideerimist ja tõhustamist. Valmimas on kasutusel oleva ja vananeva majandustarkvara uuendused, et tagada teenuse jätkuvus ja kvaliteet ka tulevikus. Lisaks arendatakse uut dokumendihaldussüsteemi, et pakkuda tõhusamat dokumentide ja arhiivide haldusmudelit. Toetuste korraldamisel on võetud sihiks 109 vähendada bürokraatiat ja maksta toetusi tulemuspõhiselt, mis on kiirendanud makseid ja vähendanud tehnilisi kontrolle. Andmete valdkonnas pühendub Statistikaamet ettevõtjate aja säästmisele ja halduskoormuse vähendamisele. Kõigi statistika valdkondade üleselt algatati halduskoormuse vähendamise projekte, mis on seotud nii andmete küsimise vähendamise kui ka andmepõhisele aruandlusele üleminekuga. Eesmärk on tulevikus statistika jaoks üha enam kasutada andmeid, mis tekivad ettevõtetes majandustegevuse käigus ning on masinloetavad. 2026. aastal lõppeb arhiivinduses arenguperiood, mida on kirjeldatud strateegiadokumendis „Rahvusarhiivi arengusihid 2024-2026“. Rahvusarhiiv on alustanud arutelusid strateegia kokkuleppimiseks uueks perioodiks 2027-2030. Täpsemad strateegilised suunad fikseeritakse 2027. aasta alguses arhiivinõukogus. Venemaast lähtuv eksistentsiaalne oht Euroopale tingib, et julgeoleku ja kriisikindluse tagamine riigis ning ühiskonnas on läbiv, pidev ja sihipärane tegevus. 2025. aastal valmistati valitsusele heakskiiduks ette tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, uuendati üleriigilist riskianalüüsi, koordineeriti ministeeriumite ja asutuste kriisiplaanide koostamist (alamkavad ja hädaolukorra lahendamise plaanid) ning koordineeriti Eesti osalust NATO peakorteri õppusel CMX. Tabel 34. Riigivalitsemise tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 (2025) Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas 20- 64 (ei kasva),% 16,2 15,2 15,2 15,2 15,2 Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium Valitsemissektori kulutuste osakaal SKPst (ei kasva),% 45,4 46,1 45,1 44,8 43,5 Allikas: Eurostat Eesmärgi saavutamise eest vastutavad riigisekretär, rahandusminister ning haridus- ja teadusminister. Tulemusvaldkonna kohta ei ole koostatud arengukava. 2.10.1 Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programm Programmi eesmärk Valitsuse tegevuseesmärkide elluviimine toimib mõjusalt, tõhusalt ja mõistetavalt. 110 Tabel 35. Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamise programmi mõõdik ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Valitsemise tõhusus15 1,3 >1,2 >1,2 >1,2 >1,2 Programmi eesmärgi saavutamise eest vastutab riigisekretär ning programmi viib ellu Riigikantselei. Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Toetatakse „Eesti 2035“ strateegia sihtide saavutamiseks tulevikuseire ja teiste uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega.  Jätkatakse riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogial.  Koordineeritakse innovatsioonitegevusi avalikus sektoris.  Tegeletakse halduskoormuse ja bürokraatia vähendamisega. Selleks tegutseb peaministri juures ettevõtjatest koosnev Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, kes lahendab ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks.  Algatatakse riigi jaoks olulisi reforme, sh toetatakse Teadus- ja arendusnõukoja ning Efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja tööd, et vähendada bürokraatiat, toetada majanduskasvu ning teaduspõhist riigivalitsemist ja majandust.  Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga jätkub riigi koosloome keskkonna (Sätla) väljatöötamine. Uus süsteem võimaldab koostööd ja infovahetust, aga ka avalikkuse paremat kaasamist nii riigisisestes kui ka Euroopa Liidu asjades.  Töötatakse välja uus Vabariigi Valitsuse töövahendi kriisikindel prototüüp, sest Vabariigi Valitsuse Istungi Infosüsteem (VIIS) ja e-Kabinet on vananenud ja oma eluea lõpus, ei vasta digiriigi ristfunktsionaalsetele nõuetele ega ole kooskõlas digiühiskonna arengukava suundadega.  Riigikantselei koordineerimisel on välja töötatud valitsuse Euroopa Liidu poliitika prioriteedid aastateks 2025–2027 ning Riigikantselei juhtimisel hinnatakse regulaarselt seatud eesmärkide saavutamist, mh poolaasta kohtumistel kõikide ministritega. Euroopa Komisjon esitas 2025. aasta suvel eelnõu Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta aastateks 2028–2034. Eesti seisukohtade kaitsmine eelarveläbirääkimistel toimub peaministri ja Riigikantselei juhtimisel. 15 Tõetamm - Riigi oluliste näidikute mõõdupuu 111   Riigikantselei ülesanne on valmistada koostöös ministeeriumidega ette Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine 2031. aastal. Ettevalmistusi, eriti koolituste, personali, logistika ja keskse eelarve vallas tuleb alustada õigel ajal, võttes arvesse projekti mahtu, ja 2027. aastal värvata Riigikantseleisse projektijuht ning luua eesistumise ettevalmistamise meeskond.  Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile.  Avaliku teenistuse juhtimiskvaliteedi arendamiseks on fookuses tippjuhtide kompetentsimudelist lähtuvad arendustegevused. Samuti jätkatakse tippjuhtide järelkasvu arendustegevustega (Newtoni programm).  Kiirendatakse tehisaru kasutuselevõttu majanduses ja avalikus sektoris. Eesti.ai algatuse kaudu suurendatakse tehisintellekti kasutusoskusi, millega toetatakse ettevõtete tootlikkuse kasvu, innovatsiooni ja ekspordivõimekust ning luuakse eeldused Eesti kujunemiseks üheks maailma juhtivaks tehisaru rakendajaks.  Viiakse ellu uus riigikaitse arengukava, millega arendatakse muu hulgas õhu-, maa- ja meretõrjevõimeid, laskemoonavarusid, kaitsetaristut ning liitlassuhetega seotud võimeid.  Tugevdatakse laiapindset riigikaitset ja elanikkonnakaitset, parandatakse riigi kriisivalmidust ning suurendatakse elutähtsate teenuste toimepidevust. 2.10.2 Riigi rahandus ja finantspoliitika programm Programmi eesmärk Riigi rahaasjad on hoitud, finantskeskkond usaldusväärne. Riigi tulusid kogutakse, kasutatakse ja kasvatatakse arukalt ning tolli töö on tõhus. Eesti inimesed on oma igapäevastes rahaotsustes pädevad. Tabel 36. Riigi rahandus ja finantspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst,* -2 -4 -4 -4 -3,4 Allikas: Rahandusministeerium Maksude osakaal SKPst, %,* 36,2 35,2 35,4 35 35 Allikas: Rahandusministeerium Maksupoliitika stabiilsus (ennustatavus), maksumuudatustest tingitud kõikumine alla 1,5% 1,9 0,1 0,1 0 0 SKPst, %.* Allikas: Rahandusministeerium 112  Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Võlakoormuse osakaal SKPst, %* 24 28,3 32,4 35,5 37,4 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Likviidsete finantsreservide osakaal SKPst, %, * 9,7 5 5 5 5 Allikas: Rahandusministeerium Finants- ja kindlustustegevuse osatähtsus SKP lisandväärtuses, %,** 6,3 5 5 6 6 Allikas: Rahandusministeerium II samba fondide pikaajaline reaaltootlus (20 aasta libisev keskmine on võrdne või ületab 2%) 0,6 1 1,5 1,5 1,5 Allikas: Rahandusministeerium *Seoses sisemajanduse koguprodukti prognoositava ja mineviku väärtuse muutusega on muutunud nii tegelikud kui ka sihtväärtused. ** Hinnanguline Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Arvestades eelarvepoliitika olulist jagunemist muude strateegiliste eesmärkide – nii Eesti 2035 kirjeldatud sotsiaalkaitse, tervishoiu ja haridusalaste – kui ka uue väljakutsena tekkinud julgeolekuküsimuste saavutamise nimel, on eelarvepoliitika olulisimaks strateegiliseks tegevuseks toetada riigi rahanduse suundumist pikaajaliselt kestlikkumale ning majandust tasakaalustavamale rajale. Selleks tehakse Rahandusministeeriumis sõltumatut ja pikaajalist vaadet hoidvat fiskaalanalüüsi, mis aitab hinnata poliitiliste valikute tegelikku maksumust ja riske. Aluseks on prognoosi- ja analüüsimetoodikate pidev arendamine, mis tagab valitsusele objektiivse sisendi eelarveliste ning majanduspoliitiliste otsuste tegemiseks.  Eesti võiks jätkuvalt jääda riigiks, kelle puhul ei ole algatatud Euroopa Liidu ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlust. Seni kuni riigi rahandus ei ole veel suundunud jätkusuutlikkumale rajale, jätkatakse tegevuste ja analüüsidega, mis aitavad vältida Eestis Euroopa Liidu menetlust eelarvepuudujäägi (-3% SKPst) ning riigivõla (60% SKPst) osas.  Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitika kujundamisel ning järelevalves ja vajadusel aruteludesse panustades. Eesti huvide kaitsmine Euroopa Liidu eelarveprotsessides, sh järgmise 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve perioodi läbirääkimistel ja välistoetuste tuleviku kujundamisel.  2027. aasta alguses viiakse läbi valimislubaduste maksumuse ja teostatavuse analüüs.  Juurutatakse tulemuspõhist eelarvestamist toetavat riigieelarve infosüsteemi ning viiakse läbi eelarverevisjon kulubaasi vähendamiseks ja eelarvevahendite tõhusamaks kasutamiseks. Valitsemisalade lõikes koostatakse tõhustamiskavasid ning hinnatakse välistoetuste kasutamist ja arengukavade mõjusust, et analüüsida riigi poliitika elluviimise tõhusust. 113   Valmistutakse Euroopa Liidu 2028-2034 eelarveperioodi sisustamiseks ja rakendamiseks. Selleks koostatakse toetuste kasutamise aluseks olev riigiplaan ja peetakse selle üle Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi ning valmistatakse ette rakendussüsteem ja siseriiklik õigusraam toetuste rakendamiseks alates 2028. aastast.  Eelarve puudujäägi finantseerimiseks võetakse kasutusele erinevaid laenuinstrumente ja edendatakse investorsuhteid, et riigil oleks võimalik vajalikus mahus ja mõistliku hinnaga võlga kaasata, tagamaks riigi arvelduste toimimine.  Tehnoloogilise võimekuse loomine automaatseks ja sihipäraseks maksukogumiseks ja tollikuulekuse tagamiseks. Suurendatakse võimekust üleriigiliselt standardselt andmeid vahetada. Andmepõhine aruandlus on eelduseks nii tehisintellekti kasutuselevõtule kui ka täpsematele prognoosidele ja automatiseeritud tööprotsessidele, mis omakorda eeldavad korrastatud ja kvaliteetset andmehaldust. Jätkusuutlikkuse tagamiseks ja tehnoloogilise võla vähendamiseks tegeletakse maksu- ja tolliameti ühe suurima ja keerukaima IT-süsteemi, maksukohustuslaste registri, tehnoloogilise ümberkirjutamisega.  Maksupoliitiliste valikute jätkuv analüüs, eesmärgiga tagada paindlik reageerimine eelarvelistele vajadustele ja võimalustele. Eesti huvide kaitsmine globaalsetes ja Euroopa Liidu ülestes maksu- ja tollipoliitika arengutes, aga ka õigusruumi loomine nii Euroopa Liidu kui riigisiseste otsuste elluviimiseks ja rakendusotsuste rahastuse tagamiseks.  Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi efektiivsemaks muutmine, sealhulgas läbi AML 6. direktiivi ülevõtmise ning riikliku riskihinnangu (NRA) läbiviimine 2028. aastal. Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise järelevalveasutuse (AMLA) ülesehitamisse panustamine. Ettevalmistused MONEYVAL järgmiseks hindamiseks 2030. aastal. Rahapesu andmebüroo võimekuse suurendamine ja digilahenduste kasutuselevõtmine, sealhulgas strateegilise seire ja analüüsi võimekuse väljaarendamine ning seda toetava õigusraamistiku loomine. Finantssanktsioonide seire tugevdamine.  Rahvusvahelise kui ka siseriikliku finantsjärelevalve ja finantskriiside juhtimise raamistiku tõhustamine, et tagada eelkõige suurem hoiustajate ning investorite kaitse, samuti ka seni reguleerimata valdkondades (näiteks hoiu-laenuühistud, krüptovarad).  Euroopa Liidu Hoiuste ja Investeeringute Liidu initsiatiivi raames erinevate meetmete väljatöötamine, sealhulgas tihe koostöö Põhja-Balti naabritega, et soodustada regionaalset kapitalituru arengut ja piiriülest kapitali kaasamist, samuti rohelisi investeeringuid.  Suurema tähelepanu pööramine krediidivaldkonna eri aspektidele, sealhulgas vastutustundliku laenamise põhimõtte parem rakendamine ja selle eesmärgi toetamiseks positiivse krediidiregistri loomine. 114 2.10.3 Halduspoliitika programm Programmi eesmärk Eesti riik on arukalt ja avatult hoitud, riigi ressursid tõhusalt hallatud ja riigi töö efektiivselt korraldatud, otsuste tegemiseks on tagatud kvaliteetne ja usaldusväärne statistika. Tabel 37. Halduspoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Keskvalitsuse töötajate hüvitiste osakaal SKPst,% 7 6 6 6 6 Allikas: Rahandusministeerium Keskvalitsuse osakaal tööhõivest (20-64),%,<= 9,4 9 9 9 9 Allikas: Rahandusministeerium Statistika tarbija rahuloluindeks 82 82 82 90 90 Allikas: Statistikaamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Alustatakse koostöös teadlastega valitsemiskorralduse parendamise ettepanekute väljatöötamist tänasesse Eesti õigusruumi, mis võimaldaks lahendada riigivalitsemise keskseid probleeme (sh nõrk horisontaalne koordinatsioonivõimekus, kitsalt valdkonnapõhine tegutsemine, vähene paindlikkus valitsemisalade reformimisel jm) ning toetaks ametis oleva Vabariigi Valitsuse eesmärkide elluviimist, hoides samal ajal avalike ülesannete täitmise stabiilsust.  Kinnisvaraportfelli andmepõhine optimeerimine, et vähendada kulusid ja parandada energiatõhusust. Rahandusministeerium nõustab koostöös RKAS-iga otsustajaid kinnisvarastrateegia, pindade optimeerimise ja investeeringute valikute osas ning toetab energiatõhususe investeeringute suunamist pikaajaliselt kasutatavatesse hoonetesse.  Osaluspoliitika põhimõtete rakendamine vajab analüüsi ja arutelusid, kuna jätkuvalt lahknevad strateegilise- ja finantsjuhtimise eesmärgid, rahastus pole õiglane ning erastamine ei toimu ühtsetel alustel. Riigi asutatud sihtasutuste valitsemine ja juhtimiskvaliteet on ebaühtlane ning valitsejate sisuline huvi on olnud pigem vähene. Järjest väheneva äriühingute portfelli perspektiivis on piisava kompetentsi omamine ja säilitamine paljudes ministeeriumides suur väljakutse ning kaaluda tuleks omanikurolli konsolideerimist. Samuti tuleks kaaluda nimetamiskomitee rolli lisandumist sarnaselt äriühingute nõukogudele suuremate sihtasutuste nõukogude liikmete nimetamisel.  Riigihangete valdkonnas on fookuses riigi strateegilisi arengusuundi toetavate ehk väärtuspõhiste riigihangete edendamine, aga ka lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine. Väljakutseks on Euroopa Liidu direktiivide uuendamisest tulenevad muudatused ja EL muudest valdkondlikest õigusaktidest tulenevate eriregulatsioonide 115  kohaldamine ning hankespetsialistide kompetentside tõstmiseks süsteemse võimekuse loomine ja riigihangete kompetentsikeskuse väljaarendamine.  Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register vajab tehnoloogilist uuendamist, et oleks vastavuses pidevalt muutuva riigiabi reeglistikuga, tagatud oleks abi läbipaistvus ja valdkonna statistika kättesaadavus ning oleks võimalik vältida ebaseadusliku riigiabi andmist. Seoses kõige tähtsama riigiabi reeglistiku – üldise grupierandi määruse – uuendamisega 2026. aasta lõpuks suureneb koolituste andmise ja nõustamise koormus.  RTK eesmärk on pakkuda uuenduslikke ja tõhusaid tugiteenuseid, et kliendid saaksid keskenduda oma põhitegevusele. Teenuste arendamise, sünergia suurendamise ja edasise konsolideerimise oluliseks osaks on infosüsteemide uuendamine, sh keskse majandustarkvara uuendamine, uue dokumendi- ja arhiivihaldussüsteemi kasutusele võtmine ja ühtse E-toetuste keskkonna arendamine. Samuti arendatakse välis- ja siseriiklike toetuste keskset korraldusmudelit, et tagada kliendikeskne, nõuetele vastav ning tõhus lahendus ka 2028+ riigiplaani elluviimisel.  Statistikaametis toimuvad kuni 2030. aastani mahukad arendused põllumajandus-, keskkonna-, rahandus- ning rahvastiku- ja sotsiaalstatistika tootmises, et tagada kvaliteet, ajakohasus ja vastavus Euroopa Liidu nõuetele. Samal ajal valmistutakse Euroopa Liidu rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi uue standardi juurutamiseks ning põllumajandusloenduseks 2030 ja rahvaloenduseks 2031, tagades tehniliste lahenduste ja andmeallikate vastavuse kaasaegsetele nõuetele ning rahvusvahelistele standarditele. Andmete teisene kasutamine ja terviseandmete osaline koondamine Statistikaametisse vajab lahendamist ja analüüsi. Paralleelselt arendatakse riiklikku andmehaldust ja korrastatakse põhiandmeid, et toetada digipööret ja andmete korduvkasutust. 116 2.10.4 Arhiivindusprogramm Programmi eesmärk Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste tõendamine. Tabel 38. Arhiivindusprogrammi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Arhiivimoodustajate (asutuste) arv, kes on Rahvusarhiivile üle andnud digitaalarhivaale 132 170 185 205 215 Allikas: Rahvusarhiiv Nõuetekohastes hoidlates säilitatavate arhivaalide osakaal Rahvusarhiivis, % 99 99 100 100 100 Allikas: Rahvusarhiiv Arhivaalide kättesaadavus veebis (miljonit kujutist) 43,9 49 52 55 58 Allikas: Rahvusarhiiv Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Rahvusarhiivi Endla maja täisfunktsionaalne rakendamine ja osalemine Eesti Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti lõpufaasis.  Rahvusarhiivi arhiivikino Leida arendamine ning selle veebikodu loomine ja Endla maja statsionaarse uurimissaali sisustamine ja avamine hiljemalt 2027. aastal.  Kultuuriministeeriumi partnerina „Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029“ projektide täitmine, mille tulemusel on 2029. aastaks meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist digitaalsena kättesaadav 55%.  Nitrofilmide säilitamiseks sobiva hoidla ehitamine ja nitrofilmide ümberpaigutamine uuele hoidlapinnale koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS- ga.  Rahvusvahelises tehisaru arendusprojektis ArchXAI (AI enhanced cross-border archives) osalemine (lõpeb 2027) ja projekti tulemuste juurutamine erinevates arhiiviteenustes alates arhivaalide kogumisest ja lõpetades nende kasutamisega.  Kaasajastatud arhiivieeskirja (Vabariigi Valitsuse määrus) rakendamine asutuste arhiivindusliku töökoormuse vähendamiseks ja digisündinud teabe, sh andmekogude tõhusamaks arhiveerimiseks. Lisaks nimetatule keskendub Rahvusarhiiv prioriteetsete suundadena:  võimaluste otsimisele tehisaru kasutamiseks arhiivi tuumsüsteemide arendusprotsessis ja mujal arhiivihalduse protsessides; 117   digisündinud teabe, sh andmekogude kogumisele ja arhiveerimisele;  voogedastusplatvormi Arkaader haridusliidese arendamisele; ning  kogude digimisele lisaks kultuuripärandi digitegevuskavas toodud mahtudele. 118 2.11 Õigusriik Tulemusvaldkonna eesmärk Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse justiitssüsteemiga riik Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Õiguskord peab olema süsteemne, selge ja ajas arenev. Selle stabiilsus aitab tagada, et inimesed ja organisatsioonid mõistavad kehtivaid norme ning suudavad neid järgida. Hästi toimiv õiguskeskkond toetab Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet, inimeste heaolu, ühiskonna turvalisust ja riigi suutlikkust pakkuda uuenduslikke lahendusi. Riik peab muutuma kodanikule lihtsamaks ja läbipaistvamaks. Selleks tuleb jätkata õiguskaare digitaliseerimist, arendada digitaalseid töökeskkondi ning parandada andmete kättesaadavust ja -vahetust. Masinloetavate andmete laiem kasutamine aitab vähendada kulusid ja muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks. Õigusloomepoliitika peab olema kaasav, ettenähtav ja teadmuspõhine. Eesti peab jätkuvalt aktiivselt osalema Euroopa Liidu ja rahvusvahelises õigusloomes ning rakendama seal hea õigusloome põhimõtteid. Uute regulatsioonide loomisel tuleb vältida ülereguleerimist ning 119 hinnata nii muudatuste mõju kui ka nende tegelikku rakendumist. Eesmärk on vähendada ettevõtjate, mittetulundussektori ja inimeste halduskoormust ning tagada, et iga uus kohustus oleks põhjendatud, proportsionaalne ja ajakohane. Ettevõtluskeskkond peab olema arusaadav, lihtne ja tehnoloogiliselt nutikas. Riigi ülesanne on toetada ausat konkurentsi, kaitsta intellektuaalset omandit ning ennetada tegevusi, mis võivad konkurentsi kahjustada. Riigi institutsionaalne ülesehitus peab olema selge, paindlik ja kaasaegse ühiskonna vajadustele vastav ning riigiasutuste töö korraldamine ning suhtlus inimese ja riigi vahel peab muutuma lihtsamaks ja tõhusamaks. Õiguskeskkond peab kaitsma perekonna- ja eraelu puutumatust ning teisi põhiõigusi. Kriminaalpoliitika eesmärk on ennetada õigusrikkumisi ning kohelda õigusrikkujaid mõjusalt. Eesti peab olema turvaline – see on ka elanike poolt enim väljendatud ootus riigile ning on selliselt väljendatud strateegias „Eesti 2035“[1]. Eesmärgiks on kiire reageerimine õigusrikkumistele, sõltumatu süüteomenetlus, ohvrite huvide kaitse, tõhusad karistused, sh õigusrikkujate rehabiliteerimine ühiskonda. Oluline on investeerida nii Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) seadmetesse kaasaegsete uurimismeetodite kasutamiseks kui ka teadus- ja arendustegevusse. Eduka kriminaalpoliitika eelduseks on tõenduspõhine tervishoiu-, haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja spordipoliitika. Kuritegevuse ennetamine ning sellest tuleneva kahju vähendamine on ühine pingutus nimetatud poliitikavaldkondade, omavalitsuste ja teiste partneritega. Kuritegevuse määr on viimase 20 aasta jooksul poole võrra vähenenud – aastas registreeritakse umbes 28 000 kuritegu (2024. aastal: 28 345; 2025. aastal: 28 033), tõusuteel on varavastased kuriteod (varguste arv oli 2025. aastal suurim pärast 2015. aastat) ja kelmused. Samas on Eesti inimeste mure kuritegevuse pärast oma riigis üsna väike. Eestis peab vaid 2% inimestest kuritegevust suureks mureks, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 9% (ulatudes riigiti kuni 22%)16. Kuigi kinnipeetavate ning tapmiste ja mõrvade arv on jõudsalt langenud17, siis on Eesti kinnipeetavate ning tapmiste suhtarvud Euroopa mõistes võrdlemisi kõrged18. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. Tähelepanu tuleb suunata korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele. Oluline on, et kriminaalkaristus keskenduks õigusrikkuja arendamisele nii, et ta oleks võimeline pärast karistuse ära kandmist iseseisvalt õiguskuulekat elu elama. Siin mängib rolli nii kogukondlike 16 https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3378 17 25.05.2026 seisuga oli Eesti vanglates kokku 1704 kinnipeetavat (vähenenud kümne aastaga ligi 1250 võrra), neist 452 vahistatuna. Tapmisi ja mõrvu koos katsetega registreeriti 2025. aastal 28 Tapmised ja mõrvad | Kuritegevus 2025 18 Prisonstudies.org; UNODC. https://data.unodc.org/#state:1 120 karistuste kui ka taastava õiguse laialdasem kasutamine ning vanglate ja kriminaalhoolduse rehabiliteerivad tegevused (sh vangistuse sisu, vabanemisjärgne tugi- ja majutusteenus). Avavanglate ja kriminaalhoolduse võimalused tuleb karistuse järgse õiguskuuleka käitumise kinnistamiseks täielikult ära kasutada. Ülaltoodusse panustab oluliselt see, kui inimesed saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud nii kohtus kui kohtuväliselt. Inimeste ootused on suurenemas ning ühiskonna muutused nõuavad õiguste jõustamisel teistsuguseid lahendusi. Mida tõhusam ja õiglasem on kohtupidamine ning mida kättesaadavamad ja tõhusamad on erinevate õiguselukutsete teenused (vandetõlgid, kohtutäiturid, advokatuur, notariaat, patendivolinikud, pankrotihaldurid) ja õigusabi, seda rahulolevamad on ühiskonna liikmed. Eestis on lihtsa ülesehitusega kohtusüsteem, milles puuduvad erikohtud, kuid kohtuasjade menetlus võib toimuda kuni kolmes kohtuastmes. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selleks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähem koormavaks. Kohtute tõhusat tööd toetab selge ja lihtne menetlusõigus, kohtunike suurem spetsialiseerumine ja normaalne töökoormus, samuti hästitoimivad digilahendused ning tugiteenused. 2.11.1 Õigusriigi programm Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna efektiivseks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Tabel 39. Õigusriigi programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Koht maailma vabaduse edetabelis Staatus Staatus Staatus Staatus Staatus Allikas: Freedom House19 „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ „vaba“ World Justice Project õigusriigi indeks 0,82 >0,81 >0,81 >0,81 >0,81 Allikas: World Justice Project20 Eesti positsioon rahvusvahelises õigusriigi indeksis kriminaaljustiitssüsteemi 9 <15 <15 <15 <15 alakategoorias Allikas: World Justice Project21 Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta 118 <120 <110 <110 <110 Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 19 https://freedomhouse.org/country/estonia/freedom-world/2023 20 https://worldjusticeproject.org/rule-of-law-index/country/2023/Estonia 21 https://worldjusticeproject.org/rule-of-law-index/country/2023/Estonia/Criminal%20Justice/ 121 Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Õigusriigi toimimise tõhustamiseks on oluline jätkata õiguskaare digitaliseerimist ja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks ja kiiremaks. Jätkatakse uute töökeskkondade loomisega, mis tagavad menetlusteabe kättesaadavuse ja andmete vahetuse kogu õiguskaare ulatuses. Kriminaalmenetluse digitaliseerimine hõlmab kõiki asjaosalisi, alates politseist ja prokuratuurist ning lõpetades kohtute ja vanglatega.  Jätkatakse äriregistri ajakohastamist, et muuta see kasutajale veelgi kasutajasõbralikumaks. Selleks arendatakse majandusaasta aruande esitamise portaali nii, et äriühingute esitatud andmete põhjal muutuvad majandusaasta aruanded ca 90% ulatuses eeltäidetuks.  Peatatakse uue halduskoormuse juurdekasvu nii, et vältimatut uut halduskoormust lisava eelnõu korral koormust samal ajal ka vähendataks. Õigusloomes on jõustunud halduskoormuse tasakaalustamise reegel (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja muudatus). Reegel kohaldub täitevvõimule ning seda tuleb rakendada nii seaduste kui ka määruste koostamisel. Reegli eesmärk on tagada, et Vabariigi Valitsus kehtestaks inimestele ja ettevõtjatele uusi kohustusi üksnes siis, kui see on möödapääsmatult vajalik. Halduskoormuse tekkimise ennetamine on tõhusam ja kuluefektiivsem kui olemasoleva koormuse tagantjärele vähendamine.  Jätkata tuleb täitemenetlus- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamise ja kaasajastamisega, et kaasas käia muutuvate oludega ja pakkuda tõhusat menetlust. Lähiaastatel tuleb keskenduda vabakutsete (notarid, kohtutäiturid ja pankrotihaldurid) süsteemi jätkusuutlikkuse tagamisele. Eeskätt tuleb ajakohastada vabakutsete tasusüsteeme. Notariteenus peab olema kättesaadav kõigis Eesti piirkondades.  Lähiaastate sõlmküsimuseks on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvuga kohanemine ja vanglateenistuse tegevuse jätkuv efektiivsemaks muutmise, sh läbi e-lahenduste edasi arendamise. Seniste trendide jätkumisel tuleb vanglateenistusel oma tegevust veelgi konsolideerida. Vanglarendiga Rootsile antakse Tartu vangla välisriigi kinnipeetavate kasutusse.  Keskenduda tuleb suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastasele võitlusele, laste ja noorte kaitsmisele narkokuritegevuse kahjuliku mõju eest, alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude vastasele võitlusele ning kriminaaltulu tuvastamisele, arestimisele ja konfiskeerimisele. Tegeleme noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist, sh toetame sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist.  Oluline on sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavate regulatsioonide korrastamine, et tagada võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks. 122  Sideandmete puudumisel võivad avastamata või tõendamata jääda nt korruptsioonikuriteod, internetikuriteod, mõrvad, narkokuriteod, inim- ja relvakaubitsejad jne. 123 2.12 Siseturvalisus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti inimesed tunnevad, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Julgeolekukeskkond Euroopas püsib pingeline ning Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu mõjutab otseselt ka Eesti siseturvalisuse väljakutseid. Eesti inimesed tunnevad end turvaliselt. 2025. aastal peab 88% inimestest Eestit turvaliseks riigiks. Kuigi inimeste kindlustunnet Eesti turvalisuse suhtes näitab asjaolu, et võrdlemisi vähe on elanikke, kes peavad riigi peamiseks mureks kuritegevust (2%), terrorismi (1%) või sisserännet (4%), on turvatunne kompleksne ning mõjutatud erinevatest näitajatest. Venemaa 124 jätkuv sõda Ukrainas, sellega seotud julgeolekuohud ning üldine halvenev julgeolekuolukord geopoliitilisel tasemel on kindlasti mõjutanud Eesti elanike turvatunnet, loonud ebakindlust tuleviku suhtes ja hirmufooni võimaliku ka meid puudutava sõja ees. Eestit turvaliseks riigiks pidajate osakaal on veidi langenud, aga arvestades muutunud julgeolekuolukorda, võib seda pidada pigem heaks tulemuseks, mis peegeldab suurt usaldust Eesti julgeoleku ja siseturvalisuse asutuste vastu. Usaldus siseturvalisuse asutuste vastu on jätkuvalt kõrge. Politsei- ja Piirivalveametit usaldas 84%, Päästeametit 96% ja Häirekeskust 93% inimestest. Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutuste reageerimissuutlikkuseks ning ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ja nende ennetamiseks on vaja tagada piisaval arvul töötajaid, vääriline töötasu ja asjakohane väljaõpe. Selleks uuendati Siseministeeriumi valitsemisala personalistrateegia järgmiseks neljaks aastaks. Reageerimissuutlikkuseks ning erinevate ohtude, õnnetuste ja kriisidega toimetulemiseks ning nende ennetamiseks on töötajate ja nende väljaõppe piisavus võtmetähtsusega. Politsei suutlikkus kiiresti ja tõhusalt reageerida sõltub otseselt olemasolevatest ressurssidest. Tiheasustusaladel reageeriti ettenähtud aja piires 2025. aastal elu ja tervist ohustavatele juhtumitele 94% juhtumitest (eesmärk on 99%), kuid hajaasustusega piirkondades oli see näitaja 78% (eesmärk on 95%). See viitab, et ressursside piisavuse küsimus on oluline, et ohu korral oleks võimalik kiirelt abi osutada. Patrullide nappus võib tulevikus ohustada politseitöö efektiivsust, kuna suure töökoormuse tõttu jääb korrakaitsjatel üha vähem aega ennetustööks. Elu-, tervise- ja varakahjude maht on jätkuvalt murettekitav. Olukorra parandamiseks suunati kohalikke omavalitsusi enam võtma turvalise elukeskkonna looja rolli. Vägivalla ennetamisele läheneti teaduspõhiselt. Seda toetab kohalike omavalitsuste turvalisuse arenguprogramm, mille esimesed omavalitsused läbisid. Arenguprogrammiga tugevdatakse kohalikku võimekust ennetada riske ja kujundada süsteemselt turvalist elukeskkonda. Tegevus- ja relvalubade väljaandmise korraldusega tagati, et relvi omavad ja kasutavad üksnes usaldusväärsed ja õiguskuulekad inimesed. Tõhus järelevalve relvaomanike ja relvade üle aitas ennetada relvade väärkasutust, vähendas turvariske ning toetas turvalise elukeskkonna püsimist. Sisejulgeoleku tugevdamisel keskenduti enam vaenuliku mõjutustegevuse, infomanipulatsioonide ja hübriidohtude ennetamisele, tuvastamisele ja tõkestamisele Eestis ning koostöös partnerasutustega piiravate sanktsioonide jõustamisele ja järelevalvemeetmete tõhustamisele. Suurendati avalikkuse ja rahvusvaheliste partnerite ohuteadlikkust seoses Venemaalt tulenevate hübriidohtudega. Euroopa julgeoleku tugevdamiseks juhiti Euroopa tasandil tähelepanu agressioonisõjas osalenud Venemaa võitlejate reisimisest tulenevatele ohtudele Euroopa Liidu ja Schengeni ala julgeolekule ning turvalisusele. 125 Sisejulgeoleku tugevdamisel oli fookuses kuritegevuse rahalise mõjutamise, rahapesu ja küberkuritegevuse vastase võitluse võimestamine. Julgeolekuohtude vähendamiseks jätkatakse organiseeritud kuritegevuse ja nende rahastamiskanalite tuvastamise ja sulgemisega. Kuritegevuse dünaamilises ja kasumimotiivist ajendatud arengukeskkonnas jätkati meetmete rakendamist ulatuslikult kuritegeliku tegevuse majandusliku atraktiivsuse vähendamiseks ja tulususe piiramiseks. Parandati elanikkonnakaitset ja kriisideks valmisolekut. Hädaolukorra seaduse muudatustega loodi õiguslik alus varjendite ja varjumiskohtade rajamiseks ning täpsustati ohuteavituse rolle ja nõudeid. Avaliku sektori ja elutähtsate teenuste osutajatele kehtestati elanikkonnakaitse koolituse nõue, mis suurendab kriisiteadlikkust institutsionaalsel tasandil. Loodi 1,6 mln euro suurune kogukonnafond, mille abil arendati varjumiskohti ja kerksuskeskuseid, ning jätkatakse kogukondadele teadmiste ja vahendite jagamisega, et kriisides paremini toime tulla. Samuti toetab see elanike iseseisvat toimetulekut kriisiolukordades. Kohalikele omavalitsustele suunatud turvalisuse arenguprogramm toetab turvalise elukeskkonna kujundamist ja kriisideks valmisoleku suurendamist, jätkatakse nõustamise, koolitamise, kriisiõppuste korraldamisega. Balti riikide vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisega lepiti kokku regiooni ühise evakuatsiooni ja masside liikumise korraldamine. Olukorrateadlikkuse tõstmiseks arendati edasi keskset kriisiaegset infovahetusplatvormi SitRep (Situation Report) ja tõsteti selle toimekindlust. Tagada tuleb kriitiliste teenuste toimepidevus ulatuslikes kriisides, muutuvas julgeolekukeskkonnas, võimalike hübriidohtude – iseäranis küberohtude – tingimustes. See eeldab kriitilise taristu hukukindlust, kriisireservide jätkuvat arendamist ja asutuste vahelise koostöö süvendamist. Kriiside lahendamiseks kaasatakse vabatahtlikke. Vabatahtlikud on üks võtmetegureid turvalise ühiskonna kujundamisel. 2025. aastal suurenes vabatahtlike päästjate arv 6% jõudes 3064-ni. Häirekeskuse vabatahtlike arv on viimased 2 aastat püsinud stabiilsena. Ligi 150 vabatahtlikku on valmis panustama riigiinfo telefoni 1247 töösse. Abipolitseinike arv kasvas aasta jooksul 4% 1283 inimeseni. Jätkus suundumus, kus oma kohalt vabastatud abipolitseinikest ligikaudu iga neljas (23% ehk 59 inimest 260-st) lahkus politseiametnikuks saamise eesmärgil. Abipolitseinike värbamisel on jõutud praeguste võimekuste piirile. Ilma täiendava ressursita on keeruline pakkuda rohkematele abipolitseinikele koolitusi, tagada kuluhüvitisi, hallata dokumentatsiooni, korraldada nende kaasamist ning kindlustada vajalik varustus. Aktiivsete abipolitseinike osakaal oli 55% (2024 – 56%) ja politseitöös osalemise tunde ühe abipolitseiniku kohta oli keskmiselt 133 tundi (2024 – 128 tundi). Need näitajad on püsinud samal tasemel võrreldes eelmise aastaga. Abipolitseinike kaasamine piirivalve tegevusse kasvas märkimisväärselt (+31%). Jätkuvalt on patrulltegevus abipolitseinike jaoks kõige põnevam ja populaarsem panustamise valdkond. Uue abipolitseinike seaduse vastuvõtmisega kaasumise võimalused laienevad. Jätkuvalt on prioriteet arendada kriisirolliga vabatahtlikke. 126 Suurendatakse päästeameti teenuste toimepidevust, et Päästeamet oleks suuteline kriisiolukorras tegelema nii pääste- ja demineerimistöödega, ohuteavituse ja kriisikommunikatsiooniga, ulatusliku evakuatsiooniga, varjumisega kui ka kohalike omavalitsuste toetamisega. Idapiiri täies ulatuses välja ehitamine. Maismaapiiril ehitati valmis 80% füüsilisest aiast ja piiritaristust ning 23,5 km on kaetud tehnilise seirega. Narva jõepiirile rajati viis uut seirepositsiooni, renoveeriti Narva kordon ning rajati Narva kordoni juurde uus juhtimispunkt. Vabariigi Valitsuse otsuste alusel ja välisvahenditest on kavandatud idapiiri arendamiseks ning piiritaristu väljaehitamiseks ja hoolduseks kuni 2029. aastani 170,1 mln eurot. Lisaks maismaapiiri taristule on vaja varustada kogu idapiir kaasaegsete tehniliste seiresüsteemidega, sealhulgas arendada drooniseire- ja tõrjevõimekust. Toimetulekuks suurenenud rändesurvega tõhustati rändemenetluste läbiviimist ja tugevdati rändekontrolli võimekust. Koostati Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi Eesti rakenduskava. Sisejulgeoleku tugevdamine ja Eesti arengut toetava ning teisalt julgeolekuohtusid maandava rändepoliitika elluviimine. Rändepoliitika ja piirikaitse arendamine on siseturvalisuse keskne telg. Euroopa Liidu 2024. aastal jõustunud varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku ulatusliku reformi rakendamise ettevalmistus on lõpule jõudmas. Uus ühtne rahvusvahelise kaitse süsteemi õigustik aitab tagada kindlamad välispiirid, kiire, efektiivse ja ühetaolise rahvusvahelise kaitse menetluse ning tagasisaatmise menetluse, samuti liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaalu. Ukraina sõja mõjudega toimetulekuks ja Eesti julgeoleku kindlustamiseks on astutud mitmeid lisasamme ning need teemad on ka järgmistel aastatel prioriteetsed. Siseturvalisuse valdkonnalt oodatakse tarka ja asjatundlikku sekkumist kriiside lahendamisel. Tabel 40. Siseturvalisuse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase 2025 Eestit turvaliseks riigiks hindavate elanike osakaal, % (suurem parem) 88 94 94 94 94 Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes peavad riigi peamiseks mureks Eestis, % (väiksem parem - kuritegevust, 2 3 3 3 3 - sisserännet, 4 12 12 12 12 - terrorismi -26 1 1 1 1 Allikas: Standard Eurobaromeeter 127  Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase 2025 Siseturvalisuse tagamisse kaasatud elanike osakaal, % (suurem parem) 27 25 25 25 25 Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Siseturvalisuse asutuste usaldusväärsus, % (suurem parem): - Politsei- ja Piirivalveamet 84 89 89 89 89 - Päästeamet 96 97 97 97 97 - Häirekeskus 93 94 94 94 94 Allikas: Turu-uuringute institutsioonide usaldusväärsuse uuring Vigastussurmade arv (väiksem parem) -25 610 610 610 610 Allikas: Statistikaamet Tulemusvaldkondade „Siseturvalisus“ ja „Sidus ühiskond“ Siseministeeriumi juhtimisel olevate programmide struktuuri muudatused alates perioodist 2027–2030 on tingitud valitsemisala vajadusest korrastada programmide juhtimiskorraldust, et ministeeriumi struktuur toetaks senisest enam programmide juhtimist. See loob Siseministeeriumi valitsemisala asutustele selgema partnerluse konkreetsest programmist, kui kõik valdkonnas omavahel tihedalt seotud teemad on koondatud valdkonna eest vastutava asekantsleri juhtimise alla. Programmide struktuuri muudatuse tulemusel kujunesid järgmised programmid: Turvalise elukeskkonna programm kujuneb kahe varasema programmi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm“ ning „Kiire ja asjatundliku abi programm“ osalisel liitmisel. Programmi koonduvad kokku siseturvalisuse valdkonna politseilised tegevused süütegude ennetusest ja kogukonna süütegude menetlusest, turvalise keskkonna kujundamisest, avaliku korra tagamisest ja süütegudele reageerimisest. Varasemast neljast programmi tegevusest moodustub kaks programmi tegevust „Ennetus siseturvalisuses“ ja „Korrakaitse ja süüteomenetlus“. Kuna riskikäitumise ja süütegude ennetamine, avaliku korra tagamine ja reageerimine kannavad kõik terviklikku turvalisuse tagamise eesmärki, siis nende valdkondade elluviimise kavandamine toimub koostoimes ja tegevuste tulemuslikkus mõjutab üksteist. Siseturvalisuse vabatahtlike valdkond – programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“ – liigub horisontaalse teemana „Siseturvalisuse toetamise programmi“ koosseisu. Kriisikindla ühiskonna programm kujuneb kolme varasema programmi – „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise programm“, „Kiire ja asjatundliku abi programm“ ning „Kindla sisejulgeoleku programm“ – valdkondade pinnalt. Moodustub viis programmi tegevust „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“, „Hädaabi 112 ja riigiinfo 1247“, „Ohutus ja päästetööd“, 128 „Lennu- ja merepääste“ ning „Demineerimine“. Programm kajastab Eesti ühiskonnas ohtude ennetamise ja reageerimisega seotud valmisoleku, pääste ja elanikkonnakaitse tegevusi. Sisejulgeoleku programmi aluseks on „Kindla sisejulgeoleku programm“, kuid uues struktuuris on programm sisejulgeoleku keskne. Programmi kaudu tagatakse põhiseadusliku korra, sisejulgeoleku ning Eesti Vabariigi piiri kaitse, tõkestatakse rasked peitkuriteod. Seetõttu liigub programmi tegevus „Elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus“ ehk kõik elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisolekuga seotud teemad „Kriisikindla ühiskonna programmi“ koosseisu. Rahvastikuhalduse programm kujuneb kahe tulemusvaldkonna programmide liitmisel – siseturvalisuse tulemusvaldkonna programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihaldus“ ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna programm „Nutikas rahvastikuarvestus“. Viimases on rahvastikuarvestus käsitletud eraldiseisva teemana ning ei ole oma olemuselt otseselt seotud ühiskondliku sidususe poliitikatega. Tegemist on riigi tuumikfunktsiooniga, mis puudutab rahvastikuandmete ja -toimingute ning elukohaandmete haldamist, registrite toimimist ja identiteedisüsteemi. Identiteedi ja staatuse määratlemine ning rahvastiku toimingud on valdkonnad, mis on praktikas omavahel tugevalt põimunud. Rahvastikuhalduse programmi alla koonduvad kaks omavahel tugevalt seotud tegevussuunda ehk kaks programmi tegevust: „Kodakondsus ja rändehaldus“ ning „Rahvastiku toimingud ja identiteedihaldus“. Siseturvalisuse toetamise programm käsitleb Siseministeeriumi valitsemisalas horisontaalseid teemasid, luues eeldused teiste siseturvalisuse tulemusvaldkonna programmide elluviimiseks. Programmiga liidetakse programmi tegevus „Siseturvalisuse vabatahtlikud“, mis liikus tervikuna varasemast programmist „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. Siseturvalisuse vabatahtlikud (Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse ja Päästeameti vabatahtlikud) horisontaalse valdkonnana panustavad läbivalt kõikidesse tulemusvaldkonna programmidesse, mitte ei toeta vaid ennetustegevusi kogukondades. Vabatahtlikud on siseturvalisuses avalikkusele pakutavate teenuste osutamisel märkimisväärne ja oluline ressurss ning Eesti turvalisuse ja kriisivalmiduse oluline tugisammas. Vabatahtlike olemasolu loob lisavõimekuse olukordades, kus siseturvalisuse ressursid on tugeva surve all, neid käsitletakse strateegilise võimekusena. Esitatud programmid lähtuvad kehtivast Siseturvalisuse arengukavast22 (STAK 2020–2030). Programmide eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Siseministeerium. 2026. aastal viiakse läbi „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ vahehindamine. 22 https://www.siseministeerium.ee/et/stak2030 129 2.12.1 Turvalise elukeskkonna programm Programmi eesmärk Tulemusliku ennetuse, kohaliku tasandi kaasamise, politsei tõhusa reageerimise ning süüteomenetluse kaudu on loodud turvaline elukeskkond. Tabel 41. Turvalise elukeskkonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 2025 Oma elukohta turvaliseks hindavate elanike osakaal %, (suurem 91 parem) (2024) 96 96 96 96 Allikas: Siseministeerium, siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring 3058 Avalikus kohas inimeste turvalisust mõjutavate süütegude arv, tk (2023) 2895 2895 2895 2895 Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Paremate tingimuste loomine tulemuslikeks ennetustegevusteks. Luuakse tingimusi tulemuslike ennetustegevuste planeerimiseks, elluviimiseks ja tulemuste hindamiseks. Plaanis on tõhustada ennetusnõukogu ja ennetuse teadusnõukogu tegevust ning rakendada valdkonnaülese ennetuse tegevuskava, et parandada ennetustegevuste elluviijate võimalusi väljaõppeks, suurendada riiklikku tuge sekkumiste rakendamisel ning laiendada võimalusi tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks. Sellega suureneb võimekus toetada kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, sotsiaalsete oskuste õpet, elukeskkonda, toimetulekut ning heaolu.  Vägivalla all kannatanute parem kaitse. Jätkatakse lähisuhtevägivalla (LSV) tegevuskava täitmisega ning alustatakse uue tegevuskava ettevalmistamisega. Otsitakse lahendusi vaikse hädaabiteate tegemiseks, et tagada vägivalla ohvrile ohutu abi saamine.  Relvadega seotud regulatsiooni ajakohastamine. Oluline on tagada, et relvi omavad ja kasutavad ainult usaldusväärsed ning seadusest tulenevatele nõuetele vastavad isikud ning et turvateenuseid osutavad ettevõtted tegutsevad õiguspäraselt ja vastutustundlikult. Üha olulisem on tagada tõhus ja ajakohane taustakontroll, pidev järelevalve ning riigi võimekus tuvastada ja ennetada olukordi, kus relva omamine või kasutamine võib kujutada ohtu inimesele, ühiskonnale või riigi julgeolekule.  Kohalike omavalitsuste võimekuse ja valdkondadevahelise koostöö arendamine turvalise elukeskkonna kujundamisel. Omavalitsused tajuvad turvalisuse valdkonda erinevalt, mistõttu on tegevuste kavandamine ja prioriseerimine ebaühtlane. Seetõttu on vajalik ühtlustada põhimõtteid, tugevdada kompetentse ja siduda turvalisuse eesmärgid selgelt kohalike arengukavade ning eelarveotsustega. 130   Selge rollijaotuse kujundamine avaliku korra tagamisel. Avalikku korda tagava ressursi rakendamise põhimõtted vajavad jätkuvalt kaasajastamist, sest siseturvalisuse asutuste esmareageerijad on sunnitud tegelema juhtumitega, mille lahendamisel peaks põhiroll olema mõnel muul asutusel, kohalikul omavalitsusel, sotsiaal- või tervishoiusüsteemil või ettevõttel.  Süüteomenetluse lihtsuse ka kiiruse suurendamine. Piiratud ressursside tingimustes on vajalik süüteomenetluse tõhustamine automatiseerimise ja digitaliseerimise kaudu. Käsitsi tehtavate toimingute ja paberipõhise asjaajamise vähendamine loob eeldused nii riigisisese kui ka rahvusvahelise teabevahetuse, sealhulgas ekspertiisiasutustega suhtluse, kiirendamiseks. See võimaldab suunata inimressurssi otstarbekamalt, kasutada paremini analüütilisi võimalusi ning parandada menetluste kvaliteeti.  Objektide valve ja isikukaitse rakendamise põhimõtete ajakohastamine. Muutunud julgeolekuolukord on toonud kaasa täiendavad ootused isikukaitse osas. Viimastel aastatel on seoses täiendavate isikute pikaajalise kaitsega PPA isikukaitseülesannete maht märkimisväärselt kasvanud. Eesmärgi täitmiseks töötatakse välja otsustusprotsess ja rahastamismudel täiendavate isikute pikaajalise isikukaitse määramiseks ja rakendamiseks. Luuakse selged õiguslikud alused isikukaitse meetmete tõhusaks kohaldamiseks siseriiklike võtmeisikute turvalisuse tagamisel.  Drooniseire ja droonitõrje võime välja arendamine. Mehitamata õhusõidukeid liigub õhuruumis üha enam ning sellega võib kaasneda erinevaid riske, nt luuretegevus, rünnakud, õnnetused, salakaubavedu jm kuritegevus. 2030. aastaks on vajalik välja arendada Dronepolice võimekus Politsei- ja Piirivalveametis (PPA), mis tähendab mehitamata õhusõidukitest tulenevate ohtude kiire tuvastamise ning maandamise võimekust. Eelnevast tulenevalt on vajalik järgnevatel aastatel teha mahukaid investeeringuid riikliku õhuruumi jälgimise arendamiseks. Õhuruumi jälgimise arendamine peab toimuma riigiüleselt, et tagada kõigi asutuste eesmärke ning huve. Lisaks õhuruumi jälgimisele on oluline välja arendada ja investeerida PPA droonitõrje võimekusse, mis suudaks maandada mehitamata õhusõidukitest tulenevaid ohtusid. Mehitamata õhusõidukid võimaldavad riigiasutustel samuti toimetada kiiremini, ohutumalt ning kasutada olemasolevat ressurssi säästlikumalt. Mehitamata õhusõidukite ulatuslikum rakendamine eeldab vajalike regulatsioonide täiendamist, mis tagaks riiklike mehitamata õhusõidukite ohutu ja läbipaistva käitamise. Samuti eeldab valdkond olulisi investeeringuid, et saavutada võimekuse tasemed, mis suudaksid teatud tegevustes asendada või aidata operatiivtöötajaid ning seeläbi tõhusamalt tegutseda. 131 2.12.2 Kriisikindla ühiskonna programm Programmi eesmärk Eesti ühiskond on kriisidele vastupidav, valmis ohte ennetama ning neile reageerima, inimesed on ohtudest teadlikud ning võtavad vastutuse oma isikliku valmisoleku eest. Tabel 42. Kriisikindla ühiskonna programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 2025 Elanike osakaal, kes hindavad oma oskusi ennast ja teisi õnnetuse 58 korral aidata piisavaks, % (suurem parem) 66 66 66 70 (2024) Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindavad heaks siseturvalisuse asutuste 52 valmisolekut tulla toime erinevate kriisidega, % (suurem parem) 60 60 60 65 (2024) Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Tules hukkunute arv, (väiksem parem) 32 31 30 28 27 Allikas: Päästeamet Veeõnnetustes hukkunute arv, (väiksem parem) 31 30 28 27 30 Allikas: Päästeamet Lõhkematerjali plahvatuses hukkunud inimeste arv (väiksem parem) 1 0 0 0 0 Allikas: Päästeamet Üksikisiku kriisivalmiduse baastase, % (suurem parem) 13 30 n/a n/a 40 Allikas: Päästeamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Kriisideks valmisoleku parandamine. Julgeolekukeskkonna muutused tingivad ka muutunud ohupildi, mis eeldab valmisolekut kiireteks ja riigipiire ületavateks kriisideks. Kiiresti arenevate ja piiriüleste ohtudega toimetulekuks peame tõhustama valitsemisala olukorrateadlikkuse tagamist, kiirendama otsustamist ning tugevdama valitsemisala ülest koostööd.  Elanikkonnakaitse tõhustamine. Julgeolekukeskkonna muutuste tõttu on ootused kogu ühiskonna kriisideks valmisolekule viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Elanikkonnakaitse valdkonna tugevdamine hõlmab kogu ühiskonna, kõik ohud ja on osa igapäevategevustest.  Hädaabiühenduse uue infosüsteemi kasutuselevõtt. Oluline on parandada 112 teenuse ligipääsetavust, vähendada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga (IKT) seotud kriitilisi intsidente ja leida lahendused, kuidas menetleda teateid, kus puudub kiire abivajadus. 132   Lennu- ja merepäästetööde võimekuse parandamine. Talvisel navigatsiooniperioodil ja pimedal ajal merel otsingu- ja päästetööde tegemiseks ei ole sobivaid veesõidukeid ning päästekopteri jäätõrjesüsteem töötab tõrgetega.  Pääste- ja demineerimistöö toimepidevuse ja suutlikkuse suurendamine. Päästetöö suutlikkus kliimamuutuste ja julgeolekuvajadustega seoses ei ole piisav.  Ohutusjärelevalveks tuleohutuse- ja kemikaaliohutuse valdkonna õigusaktide tõhusam rakendamine ja vajadusel täpsustamine. Senisest rohkem tuleb ohutusjärelevalve tegevustesse kaasata erasektori teadmist ja oskust.  Päästealase ennetustöö tõhustamine. Laiema sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks on vajalik leida võimalusi kasutada mäluasutusi ja haridusasutuste õppekavasid. 2.12.3 Sisejulgeoleku programm Programmi eesmärk Eesti teadvustab ja maandab sisejulgeolekut ohustavaid tegureid kvaliteetse õigusloome, võimearenduse ning siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Tabel 43. Sisejulgeoleku programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Elanike osakaal, kes hindab Eesti valmisolekut tulla toime välisriigi vaenuliku mõjutustegevusega ja valeinfo kasvuga heaks23 % (suurem 52 n/a 54 n/a 55 parem) (2024) Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kes hindavad oma teadlikkust küberkuritegevusega 52 seotud riskidest heaks % (suurem parem) n/a 60 n/a 65 (2024) Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring Elanike osakaal, kelle hinnangul on Eesti välispiir hästi kaitstud, % 66 (suund: suurem parem) n/a 65 n/a 75 (2023) Allikas: Riigikaitse avaliku arvamuse uuring, Kaitseministeerium Korruptsioonitajumise indeks24 (koht) 12 10 10 10 10 Allikas: Transparency International Korruptsioonitajumise indeks (punktid) 76 77 87 78 78 Allikas: Transparency International 23 Alates 2026. aasta uuringust muudetakse uuringu metoodikat, et antud mõõdik hindaks just vaenuliku mõjutustegevust ja valeinfo levikut puututavat. Varasemates uuringutes on hinnatud välisriigi mõjutustegevuse toimetuleku hinnangut. 24 Indeks koondab eri allikate andmeid ärivaldkonna ja riigiekspertide hinnangust avaliku sektori korruptsiooni tajumisele skaalal 1–100 punkti, kus 100 tähistab tajutava korruptsiooni puudumist ning asetab enam kui 180 riiki pingeritta. 133 Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Venemaa Föderatsiooni vaenuliku tegevuse ennetamine ja tõkestamine erinevates ründevektorites ja mõjuvaldkondades (sh info- ja küberruumis, majanduses ja füüsilises keskkonnas). Riigi sisejulgeolekut ohustavad mh vaenulikud ideoloogiad, luure- ja mõjutustegevus ning ühiskonna lõhestamise katsed. Mõjutustegevuse ja lõhestamise allikaid luuakse pidevalt juurde. Samuti kasutatakse üha uusi ja varjatumaid võtteid.  Hiina Rahvavabariigi ülemaailmseks juhtivaks võimuks pürgimisega kaasnevad ohud. Hiina Rahvavabariigi strateegiline eesmärk on riigi tõus ülemaailmseks juhtivaks võimuks. Peamisteks väljakutseteks on Hiinaga seotud majanduslike sõltuvuste ja tehnoloogiliste lahendustega kaasnevad riskid. Vähendatakse ja välditakse Hiina Rahvavabariigi tehnoloogia, tarneahelate ja oluliste tööstussisenditega seotud sõltuvusi. Tõkestatakse olulise teabe leke, sh tehnoloogiliste lahenduste, teenuste, küberrünnete kaudu, aplikatsioonides, AI tööriistades, teaduse valdkonnas jm.  Andmete säilitamine, neile juurdepääs raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu võitlemiseks ning riigi julgeoleku tagamise eesmärgil. Tulenevalt märkimisväärselt halvenenud julgeolekukeskkonnast peab Eesti tervikuna tegema senisest märgatavalt kiiremini ja suuremaid pingutusi sisejulgeoleku tugevdamiseks, sealhulgas ennetama ja tõkestama vaenulikku luuretegevust, võitlema terrorismi, raske ja organiseeritud kuritegevusega ning kaitsma riigile olulist informatsiooni.  Küberkuritegevuse vastase võitluse tõhustamine. PPA poolt registreeritud arvutikelmuste arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt kasvanud ning võib prognoosida küberkuritegevuse edasist kasvu, sh tehnoloogia muutumist kuritegevuse toimepanekul üha kesksemaks teguriks (sh tehisintellekti kiire areng ja võimaluste kasv on toonud kaasa AI rakendamise PPA igapäevatöösse ja seeläbi töö lihtsustamine, kuid samal ajal suurendab ja lihtsustab see omakorda ka küberkuritegevust).  Vägivaldse äärmusluse ja terrorismi toetava ideoloogia leviku tõkestamine ja varajases faasis tuvastamine. Tõstetakse teadlikkust radikaliseerumise ja sellest lähtuva (terroristliku) vägivalla ennetamiseks. Kujundatakse radikaliseerumise ennetamise ja sekkumise riiklik tegevuskava. Üheks olulisemaks meetmeks on radikaliseerumise ennetamiseks vajaliku teadlikkuse tõstmine.  Narkokuritegevuse vastase võitluse võimekuse suurendamine. Vähendatakse narkootikumide kättesaadavust. Selleks reguleeritakse tõhusamalt uute psühhoaktiivsete ainete käitlemise piirangute seadmist ning luuakse võimalus ohtlikele ainetele koheste piirangute seadmiseks. Enim surmasid põhjustanud nitaseenide leviku tõkestamiseks suurendatakse koostööd lähiriikidega, peamiselt Lätiga. Probleeme süvendab asjaolu, et mitmete narkootikumide levik ja kangus on seninägematult suur seoses rahvusvahelise narkokuritegevuse intensiivistumisega. Peab suurenema 134  õiguskaitseasutuste võime oma tegevusi kohandada vastavalt kiirelt muutuvale narkoolukorrale.  Kuritegevuse varaliseks mõjutamiseks riikliku võimekuse kasvatamine. Raske ja organiseeritud kuritegevuse kasumlikkus võib Eestis küündida hinnanguliselt keskmiselt 458 mln euroni aastas. Hinnangulise kuritegeliku tulu ja konfiskeeritud vara mahu võrdlus ei näita kuritegevuse tasuvuse vähenemist. Selleks et kuritegevus ei tasuks end ära, suurendatakse suutlikkust kuritegelikul teel saadud vara tuvastamiseks, arestimiseks ja konfiskeerimiseks ning tõhustatakse kuritegevusega tekitatud kahju hüvitamist. Eesmärgi saavutamiseks võimestatakse uurimisasutusi ja prokuratuuri, täiendatakse seadusandlust, seatakse prioriteediks kuritegevuse varaline mõjutamine, koostatakse ja rakendatakse jätkusuutlik koolitusmudel kuritegevuse tõhusamaks avastamiseks ja menetlemiseks.  Kelmuste vastase võitluse võimekuse suurendamine. Kelmused on muutunud laiaulatuslikuks, mitmetahuliseks ja rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevuse vormiks, mille tõttu kannab järjepidevalt kahju suur hulk inimesi. Pettuste tagajärjel kaotavad inimesed oma säästud ning satuvad sageli ka rahalistesse raskustesse ja võlgnevustesse. Sellised mõjud suurendavad ühiskondlikku ebakindlust ning võivad kaasa tuua kuritegevusest tulenevate ohtude süvenemise ja laienemise. Kelmuste vastase võimekuse suurendamiseks tõhustatakse uurimisasutuste töökorraldust ja kelmustega tegeleva isikkoosseisu võimekust. Kelmuste toimepanijate ja organiseerijate tõhusam tuvastamine ning kuritegelikul teel saadud vara arestimine, samuti ennetustegevuse ja avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks tehtava koostöö tugevdamine erinevate võtmeasutustega.  Euroopa Liidu infosüsteemide kasutusele võtmine ja piiriületusvoogude haldamine. Uute süsteemide kasutusele võtmine nõuab keerukaid IT-süsteeme, mille rakendamine eeldab kesksüsteemi ja kõikide liikmesriikide arenduste ja toetava tehnoloogia valmisolekut. Uued rakendused eeldavad lisaks IT arendustele ka suuri investeeringuid piiripunktide taristusse ja piirikontrolli tehnikasse, mille tulemusena võib uute süsteemide rakendamise esimeses faasis pikeneda piirikontrolliks kuluv aeg ning väheneda üldine rahulolu piiriületusega.  Schengeni hindamise käigus tuvastatud puuduste likvideerimine. 2023. aastal läbi viidud regulaarse Schengeni hindamise tulemusena tuvastati, et Eesti täidab oma kohustusi, kuid on valdkondi, mis vajavad veel parendamist ja arendamist.  Idapiiri täies mahus väljaehitamine ja kriisiolukordades piiri valvamise toimepidevuse tagamine. Idapiir on välja ehitatud ning tagatud on piiritaristu hooldus ja seiretehnikaga elukaarepõhine uuendus. Luuakse võimekus mehitamata õhusõidukite reaalajas tuvastamiseks ja tõrjumiseks. Välja ehitatud piir võimaldab välispiiril toimuvast reaalajas ülevaate omamist, misläbi on ohtude ennetamine ja tõrjumine tõhusam ja 135  proportsionaalne. Rändekriisi ja hübriidrünnakutega toimetulekuks on vajalik toimepidevuse tagamine ja kriisiplaanide ajakohasus ning tegevuste pidev läbiharjutamine. 2.12.4 Rahvastiku halduse programm Programmi eesmärk Usaldusväärne rahvastiku-, identiteedi- ning rändehaldus toetab Eesti ühiskonna toimimist, arengut ja sisejulgeolekut ning võimaldab elanikele inimkeskseid ja kvaliteetsetel andmetel põhinevaid teenuseid. Tabel 44. Rahvastiku halduse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Elanike osakaal, kes peavad sisserännet riigi peamiseks mureks, % (väiksem parem 4 10 10 10 10 Allikas: Standard Eurobaromeeter Elanike osakaal, kes hindavad Eesti valmisolekut tulla toime 40 ulatusliku põgenike sisserändega heaks, % (suurem parem) 45 45 45 40 (2024) Allikas: STU Rahulolu Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi 91 95 95 95 95 taotlemise e-teenusega, % Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet Rahvastikuregistrisse tehtud päringute arv (miljonites) 269 200 200 200 200 Allikas: RIA Rahvastikuregistri e-teenuste rahulolu soovitusindeks (SI) 78 77 77 79 80 Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Seadusliku rände valdkonna kaasajastamine. Ühiskonnale kõrget lisandväärtust andvate välismaalaste sisserände soodustamine ning ebaseadusliku Eestis viibimise, elamise ja töötamise ennetamine ja tõkestamine eeldab Eesti arenguvajadustest lähtuva tasakaalustatud sisserändepoliitika kujundamist, õiguspärase, kvaliteetse ja tõhusa seadusliku rände menetluste elluviimist ja Eesti sisserände reeglitest teadlikkuse suurendamist. Ilma seadusliku rände valdkonna kaasajastamiseta on seadusliku rände menetlused bürokraatlikud, nendega kaasnev koormus suurem ja kvaliteet madalam ning teadlikkus Eestis viibimise, elamise ja töötamise tingimustest ja võimalustest piiratum.  Euroopa Liidu ühise tagasisaatmissüsteemi rakendamine. Tagasisaatmiste tõhustamiseks soovib Euroopa Komisjon ulatuslikult reformida liikmesriikide tagasisaatmissüsteeme. 136  11. märtsil 2025 avaldas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu, millega luuakse ühine süsteem Euroopa Liidus ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ, nõukogu direktiiv 2001/40/EÜ ja nõukogu otsus 2004/191/EÜ. Lisaks soovib Euroopa Komisjon avaldada 2026. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku tagasisaatmis-, tagasivõtu- ja taasintegreerimise valdkondade digitaliseerimise kohta ning tugevdada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti mandaati tagasisaatmiste korraldamisel. Nimetatud õigusaktide vastuvõtmise korral tuleb kehtiv väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus tervikuna ajakohastada ning teha asjaomastes infosüsteemides vajalikud arendustööd.  Euroopa Liidu varjupaiga ja rändehalduse õigusliku reformi rakendamine, Euroopa liidu Varjupaigaamet (European Union Agency for Asylum – EUAA) pilootmonitooringu soovituste elluviimine ja ajutisest kaitsest väljumise strateegia kujundamine. EL varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reformi peamisteks eesmärkideks on kindlamad EL-i välispiirid; kiire, efektiivne ja ühetaoline rahvusvahelise kaitse menetlus ja tagasisaatmise menetlus ning liikmesriikide vahelise solidaarse abistamise ja vastutuse tasakaal. Reformi õigusaktid (9 määrust ja üks direktiiv) jõustusid 2024. aasta juunis ning rakenduvad täielikult alates 12. juunist 2026. Muudatused on suuremahulised ja ajakriitilised nii õiguskeskkonnas kui ka praktilisel rakendamisel. Väljakutse on jätkata reformi rakendamisel ülesannetega, mis ei jõua 2026. aastal valmis, ennekõike vajalike IT-süsteemide arenduste ja mitmeotstarbelise keskuse taristuprojektide elluviimisega välisvahendite erimeetme abikõlblikkuse perioodil 2026–2029. Ajutisest kaitsest väljumise ja vabatahtliku tagasipöördumise täpsemad tegevused ja ajaraam sõltuvad olukorrast Ukrainas, Euroopa Liidu tasandi tööprotsessidest, mh Komisjoni võimalikust ettepanekust ja Nõukogu otsusest pikendada ajutise kaitse direktiivi rakendamist. Komisjoni vabatahtliku tagasipöördumise ja Ukraina taastamise programm ja selle pilootprojektis osalemine.  Digitaalsete lahenduste arendamine identiteedihalduses. E-residentide digi-ID väljastamiseks kuluv aeg on liiga pikk ja protsess pole kasutajasõbralik. Paindlikum väljastamise protsess ei tohi teisalt kaasa tuua riskide suurenemist.  Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine, sh teenuste ja menetluste kaasajastamine. Rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ja ei võimalda tänapäevastele ootustele vastavate IT-lahenduste loomist. Rahvastikuregistri toimepidevus on äärmiselt oluline, et tagada nii inimeste andmete kasutusvõimalus igas olukorras kui ka teenuste toimimine riigis. Rahvastikuregister on vahendiks inimeste elusündmuste registreerimisel, seda nii e-teenustes kui ametniku juures. Menetlused ja protsessid vajavad kaasajastamist, automatiseerimist ja e-teenuste täiustamist. 137   Rahvastikuregistri vastavusse viimine digiriigi nõuetega. Kiiresti muutuvas väliskeskkonnas peab suure kasutuskoormusega ja üliolulise andmebaasina rahvastikuregister vastama digiriigi nõuetele ja arenema vastavalt riigis läbiviidavatele uuendustele.  Rahvastikuregistri kujundamine riigi keskseks ja usaldusväärseks identiteedihoidjaks. Biomeetrilised ja identiteedi andmekogud on rahvastikuregistrist eraldiseisvad, mis toob kaasa probleeme kasutajatele ja ei taga alati tõsikindlaid andmeid rahvastikuregistris. Biomeetriliste andmete kasutamiseta puudub kvaliteetne, terviklik ja turvaline raamistik inimese füüsilise ning digitaalse identiteedi ühtseks haldamiseks ning riigiüleste teenuste ökosüsteemi usaldusväärsus ja tõhusus.  Valijate arvestuse tagamine ja valimiste korraldamises osalemine. Valimisõigus on inimese põhiõigus ja selle täitmiseks on vajalik tõsikindel ja täpne valijate nimekiri. Rahvastikuregistri tarkvara uuendamise valguses tuleb valijate nimekirja moodustamine ja andmete edastamine muuta eksimis- ja töökindlaks. 2.12.5 Siseturvalisuse toetamise programm Programmi eesmärk Siseturvalisus tugineb võimekatele ja pühendunud inimestele ning motiveeritud vabatahtlikele, keda toetavad targad ja innovaatilised lahendused, andme- ja tõenduspõhisus. Tabel 45. Siseturvalisuse toetamise programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 (2025) Vabatahtliku voolavuse määr25 % (väiksem parem) 1) SIM 11,7 10 10 10 10 2) PPA 5,58 6 6 6 6 3) PÄA 4,77 6 6 6 6 4) HÄK 11,6 10 10 10 10 5) SKA 4,06 8 8 8 8 6) SMIT 11,3 15 15 15 15 Allikas: Asutused Tööandjate rahulolu tasemeõppe lõpetajate 3,8 4 n/a n/a 4 ettevalmistusega (palli) (2024) Allikas: Sisekaitseakadeemia Elanike osakaal, kes 79 93 93 93 93 nõustuvad, et inimesed (2024) 25 Mõõdik on kinnitatud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“ ning selle mõõdiku saavutamise tegevused on planeeritud SIM valitsemisala personalistrateegias. 138  Viimane tegelik tase Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 (2025) peaksid ise aktiivselt osalema omaenda ja kodukoha turvalisuse tagamisel,% Allikas: Siseturvalisuse avaliku arvamuse uuring IKT teenuse kasutajate rahulolu, % Allikas: 83 80 n/a 85 n/a SMIT Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Piisaval arvul vajalike teadmiste ja oskustega teenistujate tagamine. Töötajate hoidmiseks ja arendamiseks on vaja käivitada valitsemisala ülene karjäärikeskus ning väljaõppeks tuleb tagada piisavas mahus õppekohti, kvaliteetset õpet, mitmekülgseid õppimisvõimalusi ning kaasaegseid õppetingimusi. Tähendusliku õpikogemuse pakkumiseks kasutatakse parimaid eksperte ning õppejõudusid (sh on oluline tagada spetsiifiliste valdkondade õppejõudude järelkasv), arendatakse taristut rahvusvahelise õppe-, teadus- ja innovatsioonitöö võimestamiseks kolmes asukohas (Väike-Maarjas, Narvas ja Tallinnas).  Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust (TAI) soodustava keskkonna kujundamine, et tugevdada ja toetada siseturvalisuse toimimist ja arengut. Siseministeeriumi valitsemisala asutustes teaduse- ja arenduse ning innovatsiooni süsteemide kujunemiseks ja arenguks viiakse ellu SIM valitsemisala TAI strateegia. Taristut on arendatud siseriikliku kui rahvusvahelise õppetöö, teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimestamiseks kolmes asukohas - Väike-Maarjas, Tallinnas ja Narvas. Laiapindse riigikaitse tugevdamiseks ning kriisivalmiduse parandamiseks on Sisekaitseakadeemia edendanud koostööd ja toonud teadmussiirde kaudu Ukraina kogemust Eesti oludesse.  Vabatahtliku tegevuse jätkusuutlikkuse tagamine. Siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegeletakse senisest enam vabatahtlikele sobivate ja paindlike osalusvõimaluste pakkumise ning nende pikaajalise hoidmisega. Suurendatakse vabatahtlike rolli kogukondliku turvalisuse loomisel ja kriiside lahendamisel, andes neile selged ülesanded, vajaliku väljaõppe ja toe. Kriisiaegsete ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks luuakse piisavas mahus kriisireserv vastava väljaõppega inimestest. Suurendatakse vabatahtlikke kaasavate asutuste võimekust vabatahtlike kaasamiseks ja nende tegevuse süsteemseks toetamiseks: arendatakse IT- lahendusi, pööratakse tähelepanu juhendamisele, väljaõppele ja tagasisidesüsteemidele. Võetakse vastu uus abipolitseinike seadus, et luua uusi ja 139  paindlikumaid võimalusi abipolitseinikele politsei abistamiseks nii igapäevases korrakaitses kui ka kriisiolukordades.  Turvalise, hukukindla ja tehisintellekti võimalusi kaasava digitaristu tagamine siseturvalisuse valdkonnas. Arendatakse kompetentse: andmeteaduses, AI, pilvetehnoloogias. Tagatakse kriisiolukorras IKT-teenuste toimepidevus. Arendatakse ja tagatakse suurandmete analüüsivõimekus (videopilt, sensorid, radarid, biomeetria jms). Tagatakse kriitilise side võimekus. Tegeletakse kokkuhoiuga IKTs: kaotatakse teenuste dubleerimine, tegeletakse (valitsemisala ülese) konsolideerimisega ja tehnoloogiliste lahenduste taaskasutusega. 140 2.13 Välispoliitika Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes. Heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil. Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Ukraina toetamine ja õiglase ning püsiva rahu saavutamine. Jätkub Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Eesti jaoks on kaalul eksistentsiaalse tähtsusega küsimused, sest sõja tulem määrab Euroopa julgeolekukorralduse pikkadeks aastateks. 2025. aastal jätkas Venemaa intensiivset lahingutegevust ning ründas massiliselt Ukraina energiataristut ja tsiviilobjekte. Olulise muutuse tõi kaasa president Donald Trumpi ametisse astumine 2025. aasta jaanuaris ja USA asumine rahukõneluste vahendaja rolli. See muutis USA suhteid Ukraina, Venemaa ja Euroopa riikidega ning mõjutas USA seisukohti rahvusvahelistes organisatsioonides, kus loobuti varasemast selgest Ukraina toetamisest. Kieli Maailmamajanduse Instituudi raporti kohaselt 141 vähenes USA sõjaline abi Ukrainale 2025. aastal 99%. Eesti töötab selle nimel, et Euroopa riigid jätkaksid Ukraina igakülgset toetamist ja aitaksid täita USA-st tekkinud tühimikku. Sama raporti järgi kasvas Euroopa sõjaline abi Ukrainale 2025. aastal 67%, mis aitas hoida üldise toetuse suhteliselt stabiilsena. 2025. aastal tõusid esile uued teemad: rahukõnelused, Ukraina tahtekoalitsioon ning sõjalise abi jätkumise tagamine. Eesti pikaajalised prioriteedid on Ukraina lõimumine EL-i ja NATO-ga, riigi ülesehitamine, humanitaarabi, küberkaitse tugevdamine ning vastutuse tagamine Venemaa toimepandud kuritegude eest. Venemaale agressiooni hinna tõstmine. Eesti seisukoht on olnud sõja algusest peale selge: rahu eeldab survet agressorile. 2025. aastal olid peamised vahendid selleks sanktsioonid, Venemaa varilaevastiku tegevuse piiramine, EL-i tollitariifid ning Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt. Sanktsioonidel on reaalne ja süvenev mõju Venemaa majandusele. Oluline muutus sanktsioonipoliitikas oli USA eemaldumine senisest üsna ühtsest G7 ja Euroopa Liidu koalitsioonist. Vastukaaluks suurendas Euroopa Liit koos Ühendkuningriigi ja Kanadaga survet Venemaale ning võttis 2025. aasta jooksul vastu neli sanktsioonipaketti, sealhulgas ulatuslikud meetmed energiasektori ja finantssektori vastu. Esmakordselt kiideti 2025. aasta detsembris sanktsioonipakettide väliselt heaks ka varilaevastiku laevade ja nendega seotud isikute lisamine sanktsioonide nimekirja. Eesti seisab järjekindlalt selle eest, et sanktsioonipaketid oleksid sisulised ja mõjusad. Transatlantilise suhte teisenemine, NATO kollektiivkaitse ja Euroopa kaitsevõime. Eesti on pikka aega lähtunud seisukohast, et veenva heidutuse ja sõjalise kaitse tagab NATO kollektiivkaitse, mille keskne element on USA kaasatus Euroopa julgeolekusse. President Trumpi teise administratsiooni ajal on transatlantiline julgeolekusuhe teinud läbi suurima muutuse alates NATO loomisest. USA rõhutas, et Euroopa peab võtma suurema vastutuse oma julgeoleku eest ega saa enam loota, et USA kompenseerib liitlaste puudujääke; samas teatas administratsioon, et USA ei lahku NATO-st ning jätkab liitlaste toetamist kriitiliste võimetega. Uue Põhjala kujunemine. Maailma uus geopoliitiline reaalsus eeldab Euroopalt seniste lähtekohtade ümbermõtestamist ja otsustavamat tegutsemist. Positiivse arenguna on sarnase kultuurilis-poliitilise identiteedi pinnalt kujunemas nn uus Põhjala, mis hõlmab viit Põhjamaad, kolme Balti riiki ning Poolat ja Saksamaad. Kasvanud on huvi Põhjala-Balti koostööformaadi (NB8) vastu nii Euroopas kui ka kaugemal, sealhulgas Kanadas ja Austraalias. Eesti, kes alustas 2026. aastal NB8 eesistumist, seadis eesmärgiks tugevdada formaadi rolli poliitilise koordinatsiooni keskse platvormina, süvendada piirkondlikku lõimumist ning kasvatada koostöö nähtavust rahvusvahelisel tasandil. Samuti panustab Eesti aktiivselt sellesse, et ajakohastada olemasolevaid piirkondlikke koostööraamistikke – nagu Läänemeremaade Nõukogu, EL Läänemere strateegia ja Balti Nõukogu –, et vältida dubleerimist ning viia nende tegevus vastavusse muutunud julgeolekukeskkonnaga. Polaaralad – Arktika ja Antarktika – on omandanud üha suurema julgeoleku- ja geopoliitilise tähtsuse. Arvestades, et Arktika ja 142 Läänemere julgeolek on omavahel tihedalt seotud, nimetas välisministeerium 2025. aastal ametisse Arktika eriesindaja. Euroopa Liidu strateegilised arengusuunad: laienemine, eelarve ja õigusriik. Eesti järjepidev poliitika on toetada Euroopa Liidu laienemist, mis põhineb ühistel väärtustel, tingimuslikkusel ning kandidaatriikide saavutustel. 2025. aastal toimus laienemisprotsessis edasiminek. Eesti toetas Euroopa Komisjoni soovitust avada Ukrainaga ja Moldovaga liitumisläbirääkimiste esimene klaster ning liikuda seejärel kiiresti edasi ka ülejäänud klastritega. Samuti toimus areng Albaania ja Montenegro suunal. Eesti hindas positiivselt Euroopa Komisjoni 2025. aasta juulis esitatud ambitsioonikat ettepanekut Euroopa Liidu pikaajaliseks eelarveks aastateks 2028– 2034, mis kajastas Eesti jaoks olulisi prioriteete. Euroopa ja Eesti globaalne tegevus muutuvas rahvusvahelises keskkonnas. Reeglitel põhineva maailmakorra nõrgenemise tingimustes on Eesti tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides keskendunud nende väärtuste ja põhimõtete kaitsmisele, mis tagavad meie vabaduse ja julgeoleku. Oluliseks saavutuseks oli Eesti valimine ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks aastateks 2026-2028. Euroopa rahvusvahelise positsiooni tugevdamiseks on vajalik partnerluste mitmekesistamine, vastastikustel huvidel põhineva koostöö laiendamine, sõltuvuste vähendamine ning mõju suurendamine teistes maailmajagudes. 2025. aastal sõlmitud EL-i kaubanduslepped Indiaga ja Mercosuriga, samuti humanitaarabi- ja arengukoostöö reformimine on osa sellest strateegiast. Uue prioriteedina on esile kerkinud kriitiliste toorainete kättesaadavus ja varustuskindlus. Euroopa Liidu ühtsusele esitas väljakutse sõja jätkumine Lähis-Idas. Eesti ei saa maailmas toimuvatest muutustest kõrvale jääda ning avas 2026. aastal viis uut saatkonda: Jerevan, Chișinău, Bakuu, Brasilia ja Nairobi. Usaldusväärne ühendatus, kliimamuutused, küber- ning digidiplomaatia. Eesti on jätkuvalt tugevama ühendatuse eestkõneleja, eriti olukorras, kus ühendatus omab üha selgemat julgeolekumõõdet. Aktiivne tegutsemine ühendatuse ja kliimadiplomaatia valdkonnas suurendab Eesti rahvusvahelist nähtavust, laiendab koostöövõimalusi liitlaste ja partneritega ning loob eeldused Eesti ettevõtete paremaks toetamiseks välisturgudel. Piiriülene transporditaristu ei ole enam pelgalt majandusprojekt, vaid on otseselt seotud sõjalise liikuvuse, liitlasvägede vastuvõtuvõime ja Euroopa kerksusega. Sellest lähtuvalt püsis Rail Baltic 2025. aastal Eesti, Läti ja Leedu koostöö keskse prioriteedina. Kolme Mere Algatus (3SI) kujunes oluliseks platvormiks põhja-lõunasuunalise taristu arendamisel Läänemerest Musta mereni. 2025. aasta detsembris saavutati Euroopa Liidus Eesti jaoks oluline poliitiline kokkulepe Venemaa maagaasi impordi lõpetamiseks. Kliimadiplomaatia oli 2025. aastal keeruline, põhjuseks Ameerika Ühendriikide lahkumine Pariisi kliimaleppest, fossiilkütuste senisest jõulisem esiletõus ning mitmete rahvusvaheliste protsesside seiskumine. Euroopa Liidu kliimapoliitikas nihkus rõhuasetus enam majanduslikele ja energiajulgeoleku kaalutlustele. ÜRO tasandil panustas Eesti aktiivselt küberjulgeoleku, tehisintellekti halduse ja interneti valitsemise rahvusvaheliste raamistikute kujundamisse, toetades rahvusvahelise õiguse 143 kohaldamist küberruumis ning avatud ja inimõigustel põhinevat digikeskkonda. Eesti tugevdas oma rahvusvahelist rolli digi- ja küberdiplomaatias, sealhulgas osaledes globaalse tehisintellekti dialoogi juhtimises, arendades GovStacki algatust ning laiendades Tallinna küberdiplomaatia suvekooli haaret. Samaaegselt on Eesti koos partneritega seisnud vastu Venemaa püüdlustele õõnestada rahvusvahelisi kübernorme ning panustanud Euroopa Liidu tasandil poliitilise ühtsuse ja küberheidutuse tugevdamisse. Välisministeeriumil on oluline roll ka Eesti rahvusvahelise lipuürituse Tallinn Digital Summit korraldamisel. Äridiplomaatia, tugi ettevõtjatele ja uute eksporditurgude leidmine. Eesti strateegiline pikaajaline eesmärk on mitmekesistada eksporditurge ning toetada ettevõtete sisenemist Euroopa Liidu välistele turgudele. 2025. aasta oli äridiplomaatia vaates väga intensiivne, mida mõjutas nii Euroopa Liidu taasterahastu vahendite kasutamise viimane täisaasta kui ka vajadus kujundada uus koostöömudel Välisministeeriumi ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) vahel. Välisministeeriumi äridiplomaatiline tegevus toetas 2025. aastal 1006 Eesti ettevõtet. Taasterahastu toel avati uued ettevõtluskeskused neljas linnas, viidi lõpule planeeritud riigistrateegiad ning enamik rahvusvahelisi turundus- ja kommunikatsioonikampaaniaid. Eriti tulemuslikuks osutusid majandusajakirjanike visiidid Eestisse. Samas tõi ettevõtjate üha professionaalsem toetamine kaasa töö sisu muutumise: äridiplomaatia on liikunud klassikalisest diplomaatilisest tegevusest enam projektijuhtimise, analüüsi ja uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamise suunas. See eeldab uusi oskusi, mis ei kattu täielikult välisteenistuse traditsioonilise profiiliga. Sellest tulenevalt on muutunud keerukamaks majandusdiplomaatide värbamine nii peamajja kui ka prioriteetriikide saatkondadesse, mistõttu on kasvanud vajadus kaasata spetsialiste väljaspool välisteenistust. Konsulaartoimingud, üleilmse eestluse hoidmine ja kultuuridiplomaatia. 2025. aastal püsis Välisministeeriumi peamajas ja välisesindustes tehtud konsulaartoimingute arv eelmise aastaga võrreldes samal tasemel, ulatudes kokku 61 583 toiminguni. Samuti jäi stabiilseks menetletud viisataotluste arv (14 731). Positiivse arenguna vähenes konsulaarabi vajadus ligikaudu 5%, millele aitasid kaasa ministeeriumi järjepidev ennetustegevus ning reisijate teadlikkuse kasv. Üleilmsete eestlaste sidemete hoidmisel ja tugevdamisel kodumaaga mängisid 2025. aastal keskset rolli kaks suursündmust – laulu- ja tantsupidu ning kultuurifestival ESTO. Emotsionaalse sideme kõrval on oluline tegeleda ka praktiliste takistustega, mis piiravad välismaal elavate eestlaste võimalusi hoida tihedat kontakti Eestiga. Mitmed üleilmsele eestlaskonnale suunatud üritused ja programmid keskendusid nende kitsaskohtade adresseerimisele. Eesti kultuurielus oli 2025. aasta märgiline: tähistati helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva ning 500 aasta möödumist esimese eestikeelse trükiteksti ilmumisest. Välisesinduste korraldusel või toel toimus kümneid kultuuriüritusi ning enamik saatkondi kasutas neid tähtpäevi oma kultuuridiplomaatia fookusteemadena. 2026. aastal avati Torontos Eesti kogukonna maja KesKus. 144 Tulemusvaldkonna mõõdikute ülevaade: Regionaalne julgeolek oli 2025. aastal jätkuvalt ebastabiilne: Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas ning pingestuv suurjõudude konkurents hoidsid Eesti julgeoleku olukorra pingelisena. Regiooni julgeoleku stabiilsuse kindlustamisel saavutati aastatel 2024-2025 edasiminek: nii Washingtoni kui Haagi tippkohtumisel arutati olulisi kaitse- ja julgeolekuküsimusi ning - eesmärke. Regionaalset julgeolekut on suurendanud Soome liitumine NATO-ga 2023. aastal ja Rootsi liitumine 2024. aastal. Eesti kohalolu ja mõju maailmas mõõdik (nn Elcano indeks) koondab kolme valdkonna – majandusliku, sõjalise ja pehme – kohaloleku olemasolu 150 riigis (2025. aasta raporti andmetel), kus Eesti 2025. aasta arvestuses paiknes 83. kohal (2024. aastal samuti 83. kohal). Elcano kohalolu indeksi edetabelit juhtisid 2025. aastal suurriigid USA, Hiina, Saksamaa, Ühendkuningriik ja Jaapan. Indeks näitab riikide globaalset rolli ning globaliseerumise ja deglobaliseerumise taset. Indeksi metoodika koostas Joint Research Center of the EC moodustatud kompetentsitiim. Eesti kohalolu ja mõju maailmas (Elcano indeks) kuni 5 mln elanikuga riikide seas oli Eesti jätkuvalt 11. kohal (eespool olid Iirimaa, Qatar, Kuveit, Uus-Meremaa, Luksemburg, Sloveenia, Horvaatia, Leedu, Bahrein ja Küpros). Eesti Välispoliitika Arengukava 2030 sihiks on hoida Eesti 2018. aasta positsiooni, mis on 2025. aasta andmete seisuga ka saavutatud. Arengukoostöö osakaal RKT-sse. 2025. aastal oli ODA (Official Development Assistance) näitaja Eestis 0,19%, mis oli alla 2025. aasta sihi (0,24%). OECD mõõdab arengukoostööd ODA rahalise arenguabi suhet Rahvuslikku Kogutoodangusse (RKT; Gross National Income). 2021. aastal käivitatud Eesti arengukoostöö rakendusasutus Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (EstDev) aitab pikaajaliselt jõuda selleni, et Eesti arengukoostöö valdkonda tehtud investeeringud oleksid koostöös erasektoriga tulemuspäraselt rakendatud. Peamised eesseisvad välispoliitika väljakutsed on järgmised:  ÜRO hartal ja rahvusvahelisel õigusel põhineva maailmakorra jätkuv ohustatus ja nõrgenemine ning rahvusvaheliste konfliktide kasv.  Venemaa jätkuv agressioon Euroopas – sõda Ukraina vastu ja laiemalt mõjutustegevus ning hübriidründed nii lääneriikide kui demokraatliku maailmakorralduse vastu.  Ukraina toetamine ja Venemaa agressiooni vastustamine ja selle hinna tõstmine. Vastutuse kohaldamine Ukraina suhtes toimepandud kuritegude eest.  USA muutunud seisukoht Euroopa julgeoleku tagamisel.  Euroopa toimetulek uue geopoliitilise reaalsusega, oma vastutuse suurendamine ja kaitsevõime tugevdamine. Uue Põhjala kujundamine.  Eesti nähtavuse ja mõju tugevdamine maailmas. 145   Jätkuv Eesti ekspordi ja investeeringute toetamine keerulises geopoliitilises olukorras.  Rahvusvaheliste humanitaarkriiside süvenemine ja arengukoostöö reformimine. Tabel 46. Välispoliitika tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Regionaalne julgeolek ebastabiilne stabiilne stabiilne stabiilne stabiilne Allikas: Välisministeerium Eesti kohalolu ja mõju maailmas (üldpositsioon) Allikas: Elcano Global Presence Report; 83 89 89 89 89 Statistikaamet;(150 riiki); Eesti arengukoostöö osakaal Rahvuslikust Kogutoodangust (RKT), % 0,19 0,26 0,27 0,28 0,29 Allikas: OECD DAC/Välisministeerium Eesti kohaolu ja mõju maailmas kuni 5 mln elanikuga riikide seas (positsioon) 11 11 11 11 11 Allikas: Elcano Global Presence Report Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse välispoliitika programmiga. Programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Välisministeerium. Välispoliitika tulemusvaldkonna eesmärgid on sõnastatud 2020. aastal koostatud Välispoliitika arengukavas 2030, kuid välis- ja julgeolekupoliitiline keskkond on pärast seda oluliselt muutunud. Seetõttu on arengukavas kirja pandud eesmärkide, mõõdikute ja tegevussuundade ülevaade vananenud ning need ei kajasta enam täiel määral praeguseid prioriteete, riske ja ressursivajadust. 2.13.1 Välispoliitika programm Programmi eesmärk Välispoliitika programmi eesmärgiks on edendada Eesti huvide kaitset ning kestliku arengu eesmärkide saavutamist välispoliitika ja -suhtluse kaudu. Tabel 47. Välispoliitika programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Eesti julgeolek, iseseisvus, sõltumatus, territoriaalne terviklikkus ja põhiseaduslik kord tagatud tagatud tagatud tagatud tagatud väliste ohtude vastu tagatud Allikas: Välisministeerium Eesti julgeolekupoliitiline kuvand rahvusvahelises meedias (positiivseid kajastusi DE, FR, UK ja US 19 >=10 >=10 >=10 >=10 meedias), % 146  Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Allikas: Riigikantselei riigi situatsioonikeskus (SITKE) Eesti elanike teadlikkus välispoliitikast („pigem hästi“ ja „väga hästi“ on kursis), % 61 >=65 >=65 >=65 >=65 Allikas: Välisministeerium Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks Lähtuvalt peamistest eesseisvatest väljakutsetest on olulised tegevused järgmised:  Ukraina igakülgne toetamine ja Venemaa agressiooni hinna tõstmine. Toetame Ukraina iseseisvust, Euroopa Liidu ja NATO suunalist lõimumist ning taastamist ja ülesehitamist, jätkates samal ajal Venemaa diplomaatilist ja majanduslikku survestamist, sanktsioonide tugevdamist ning varilaevastiku tegevuse piiramist. 2027. aasta jaanuaris toimub Tallinnas Ukraina Ülesehituskonverents, mille eesmärk on aidata Ukrainal valmistuda rahuks.  Põhjala ja Balti (NB8) riikide koostöö tugevdamine ning piirkonna mõju kasvatamine Euroopas ja mujal maailmas. Viime NB8 koostöö järgmisele tasemele eelkõige julgeoleku- , majandus-, digi- ja kultuurivaldkonnas, et meie piirkonna ühine hääl kõlaks Euroopa otsustes senisest veelgi tugevamalt. Euroopa riskitaju ja otsustusvõime kujundamisel mängib üha tugevamat rolli uus Põhjala, mille moodustavad viis Põhjala ja kolm Balti riiki ühes Poola ja Saksamaaga.  Seisame reeglitel põhineva maailmakorra ja rahvusvahelise õiguse eest. Eesti julgeolek sõltub maailmast, kus riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust austatakse ning agressiooni ja rahvusvaheliste kuritegude toimepanijad võetakse vastutusele. Väikeriigi jaoks on tugev rahvusvaheline õigus ise julgeolekugarantii.  Aitame Eesti ettevõtetel maailmas kasvada. Tugevdame majandusdiplomaatiat nii lähi- kui ka kaugematel turgudel, et avada Eesti ettevõtetele uusi ekspordivõimalusi ning kasvatada kõrge lisandväärtusega kaupade ja teenuste eksporti.  Hoiame Eesti eestvedaja rolli digi-, küber- ja tehisintellekti küsimustes. Kasutame Eesti senist tugevust digi- ja kübervaldkonnas, osaledes aktiivselt rahvusvaheliste kübernormide ja tehisintellekti kasutamise reeglite kujundamisel.  Jätkame arengukoostöö ja humanitaarabiga seal, kus Eesti panust kõige enam vajatakse. Lähiaastate keskmes on Ukraina pikaajaline ülesehitamine, kuid säilib ka võime reageerida humanitaarkriisidele ja katastroofidele mujal maailmas. Ukraina vajadused arengukoostöö ja ülesehituse järele jäävad sõja lõppedes kõrgeks veel pikaks ajaks, mistõttu on oluline jätkata Eesti aktiivset panust nii praktilise kohalolu kui ka konkreetsete projektide elluviimise kaudu. 147 2.14 Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkonna eesmärk Usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik rakendumine. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm – „Sõjaline riigikaitse ja heidutus” –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse ning mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna strateegilise suuna määravad Eesti julgeolekupoliitika alused. Kehtiv valdkonna arengukava on Riigikaitse arengukava 2022–203126; perioodi 2027–2030 tegevuste ja ressursivalikute kavandamisel on arvestatud ettevalmistatava riigikaitse arengukava 2026– 2035 projektiga, NATO kaitseplaneerimise raames Eestile seatud väevõime-eesmärkidega ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse suunistega.27 Tulemusvaldkonna rahastamiskava 26 https://www.riigikantselei.ee/el-poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine; RKAK dokumendi avaliku osa pdf-dokument 148 Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti julgeolekukeskkond on püsivalt halvenenud ja muutunud senisest ettearvamatumaks. Eesti peamine, otsene ja pikaajaline julgeolekuoht on Venemaa Föderatsioon, kelle strateegilised eesmärgid Euroopa julgeolekukorralduse ümberkujundamiseks ei ole muutunud. Venemaa sõjalise võime taastamine ja arendamine jätkub sõltumata Ukraina sõja edasisest käigust ning Eesti sõjalise kaitse planeerimisel tuleb arvestada sõjalise konflikti reaalse võimalusega. Sõjalise jõu kõrval kasutatakse oma eesmärkide saavutamiseks mõjutustegevust, küberrünnakuid, sabotaaži, majanduslikku survet ja muid hübriidseid vahendeid ning kiire tehnoloogiline areng muudab sõjapidamise viise. Ukraina sõja kogemus on näidanud mehitamata süsteemide, elektroonilise sõjapidamise, täppis- ja kaugtule, hajutatud juhtimise ning kiire tehnoloogilise kohanemise kasvavat tähtsust. Eesti peab seetõttu suutma uusi tehnoloogiaid ja sõjakogemust kiiresti hinnata, katsetada ning kaitsevõimesse integreerida. Eesti julgeolek tugineb tugeva iseseisva kaitsevõime ja NATO kollektiivkaitse koosmõjule. NATO uute kaitseplaanide ja 2025. aasta väevõime-eesmärkide elluviimine suurendab nõudeid Eesti sõjalistele võimetele, kaitsevalmidusele ning liitlasvägede kiireks siirmiseks, vastuvõtmiseks ja rakendamiseks vajalikele tingimustele. Eesti eesmärk on sõda ära hoida, muutes agressiooni Eesti vastu teostamatuks, ning heidutuse ebaõnnestumisel olla valmis koos liitlastega Eestit kaitsma. Eesti sõjalise kaitsevõime lähtepositsioon on viimastel aastatel tugevnenud. Kasvanud on kaitsekulud ja kaitseinvesteeringud, kiirendatud on uute sõjaliste võimete loomist, lahingumoona soetamist, kaitseotstarbelise taristu rajamist ning liitlaste vastuvõtu- ja siirmisvõime tugevdamist. Samuti on kasvanud tähelepanu riigikaitselise inimvara järelkasvule, reservväe valmisolekule ning kaitsetööstuse tootmis- ja arendusvõimele. Ühiskonna toetus riigikaitsele püsib kõrgel. 2025. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt pidas 82% Eesti elanikest vajalikuks osutada võimaliku sõjalise rünnaku korral relvastatud vastupanu, 62% oli valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema ning 90% pidas noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks. Kõrge kaitsetahe ja ühiskonna valmisolek riigikaitsesse panustada on Eesti sõjalise kaitsevõime oluline eeldus. Sõjalise riigikaitse kiire arendamine tugineb oluliselt kasvanud rahastamisele. Vabariigi Valitsus otsustas rahastada kaitse-eelarvet alates 2026. aastast vähemalt 5% ulatuses sisemajanduse koguproduktist ning vähemalt 5% sõjalise kaitse kulude tase on sätestatud ka Eesti julgeolekupoliitika alustes. Suurendatud rahastamise keskne eesmärk on NATO väevõime- eesmärkide saavutamine ja Eesti sõjalise kaitsevõime kiire tugevdamine. Kaitsevõimeid arendatakse tervikliku süsteemina, hõlmates heidutust ja kaitset, juhtimist ja olukorrateadlikkust, manöövrit ja tuletoetust, üksuste kaitstust ja vastupidavust ning logistikat 149 ja liitlaste vastuvõtu- ja toetussüsteeme. Kaitsekulude kiire kasvu tingimustes pöörati eritähelepanu hangete, varude arvestuse, lepinguhalduse ja sisekontrolli protsesside korrastamisele. Oluline osa kaitse-eelarvest suunatakse lahingumoona varude suurendamisse ja hoiustamiseks vajaliku taristu arendamisse. Perioodiks 2025–2029 kavandati laskemoona soetusteks 3,4 mld eurot, millest ligikaudu 2,3 mld eurot on kaetud lepinguliste kohustustega. 2025. aastal tarniti laskemoona ligikaudu 400 mln euro väärtuses. 2025. aastal jätkus Eesti kaitsevõime sihipärane arendamine. Õhuseire võime tugevdamiseks alustas Alutaguse vallas tööd uus radarikompleks ning Ämaris valmis radari taristu koos hooldus- ja remondikompleksiga. Samuti viidi läbi hange akustilise õhuseiresüsteemi soetamiseks. Õhukaitse arendamisel tarniti lühimaa õhutõrjerakette Piorun ja Mistral, valmis keskmaa õhutõrjesüsteemi vastuvõtuks vajalik taristu ning alustati ettevalmistusi võimaliku kaugmaa õhutõrje hanke läbiviimiseks. Mehitamata süsteemide valdkonnas tarniti multirootordroone, alustati pataljoni-, brigaadi- ja diviisitaseme mehitamata õhusõidukite hankega ning jätkati droonide juhtimis- ja sidelahenduste arendamist. Kaudtule võime tugevdamiseks saabusid kuus HIMARS mitmikraketiheitjat, 12 liikursuurtükki CAESAR, kuus liikursuurtükki K9 Kõu ja mitusada soomukit. Samuti sõlmiti pika- ja keskmaa täppismoona lepingud ning toimusid esimesed tarned. Lisaks allkirjastati Lõuna-Koreaga leping Chunmoo mitmikraketiheitjate hankimiseks. Mereväe arendamisel loodi rannakaitse raketisüsteem ning tarniti relvasüsteem koos laskemoonaga. Samuti valmistati ette miinijahtijate elukaare pikendamise hange ning sõlmiti leping väekaitsekaatrite ehitamiseks. Kaitseväes loodi tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mille ülesanne on koordineerida strateegilisi arendusprojekte ja võimelünkade täitmist alates operatsiooniliste vajaduste määratlemisest kuni lahenduste integreerimiseni struktuuri ja tegevusse. 2025. aastal tehtud eelarveotsustega suurenes Kaitseliidule kavandatud sihtotstarbelise toetuse kogumaht RES 2025–2028 ja RES 2026–2029 võrdluses 247,87 mln eurolt 314,69 mln eurole. 2025. aastal jätkus kaitsevaldkonna taristu arendamine. Nurmsis avati mehitamata lennuvahendite väljaõppekeskus ning Tartus Raadi sõjaväelinnakus kaasaegne sõja- ja katastroofimeditsiini keskus. Kaitseväe keskpolügoonil valmis soomusmanöövri laskeväli ning lennubaasi rajati lennukite varjualused ja kolm uut kasarmut. 2025. aastal tugevdati kaitsevalmidust maal, merel, õhus ja küberruumis. Toimus suurõppus „Siil“ ligi 16 000 osalejaga, mille käigus kontrolliti üksuste lahinguvalmidust ning harjutati liitlasvägede, sealhulgas Ühendkuningriigi tugevdusbrigaadi siirmist Eestisse. Lisaks viidi läbi kaks lisaõppekogunemist. Merel piirati Venemaa varilaevastiku tegevust ning tagati veealuse kriitilise taristu kaitse. Samuti suurendati droonide seire- ja tõrjevõimet, et tugevdada kaitseväe reageerimisvõimet 150 õhuohtudele. Tõhustati koostööd siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga ning drooniõpe viidi ajateenijate väljaõppesse, koolide õppekavadesse ja laiemale elanikkonnale suunatud programmidesse. Tugevdati side- ja IT-süsteemide ründe- ja katkestuskindlust ning viidi läbi NATO suurim küberõppus Cyber Coalition ja rahvusvaheline õppus Locked Shields. Riigikaitse inimvara arendamisel seatud eesmärgid täideti – tegevväelaste arv kasvas 3802-ni ning tegevväelaste värbamistellimuste täitmise määr ulatus 99%. Tegevväelaste arvu kasvu toetamiseks muudeti tegevväelaste tagasivärbamise soodustamiseks kaitseväeteenistuse seadust (jõustus 4.02.2026). Samuti viidi läbi laiaulatuslik kampaania tegevväelase elukutse tutvustamiseks („Teenistus, millest võidavad kõik“) ning eraldi kampaania kaitseväe akadeemiasse sisseastumise toetamiseks. Lisaks võimaldati pilootprojektina suvekutse ajateenijatel astuda kaitseväe akadeemiasse ilma ajateenistust läbimata. Reservteenistuse toetamiseks suurendati reservväelaste toetusi ning valmistati ette ajateenijate toetuste suurendamine alates 2026. aastast. Uues riigikaitse arengukavas on ette nähtud toetuste regulaarne korrigeerimine vastavalt elukalliduse muutusele. Reservteenistuse kutsete kättetoimetamise süsteemi tõhustamise tulemusel jõuavad kutsed 98%-ni adressaatidest. 2025. aastal tehti mitmeid samme Eesti kaitsetööstuse arendamiseks. Kehtestati kaitsetööstuspargi eriplaneering Ermistus ja Põhja-Kiviõlis ning valikpakkumise kaudu valiti neli ettevõtet. Tõenäoliselt jõutakse 2026. aastal kokkuleppele ka viienda ettevõttega, kes soovib tulla Põhja-Kiviõli alale. See loob eeldused moonatootmise alustamiseks Ermistus 2027. aastal ja Põhja-Kiviõlis 2028. aastal. Samuti käivitati Ämari minitööstuspargis külgmiinide tootmine ning loodi riigi äriühing Hexest Materials AS sõjalise lõhkeaine tootmiseks. Need tegevused suurendavad Eesti strateegilist autonoomiat kriitiliste sõjamaterjalide tootmisel ning aitavad tagada moonavarude ja lõhkeainete kättesaadavuse kaitsevõime tugevdamiseks. Riigikaitselise taristu ja kaitsetööstuse arendamise tempo tõi esile vajaduse täpsustada õigusruumi, et võimaldada riigikaitseks vajalike ehitiste rajamist põhjendatud juhtudel kiirendatud menetluses ning selgemalt määratleda riigikaitselise avaliku huvi kaalumine teiste huvide suhtes. Tööandjatele suunatud teavitustegevused suurendasid teadlikkust riigikaitse toimimisest ning tööandjate rollist Eesti riigikaitse toetamisel. Selle tulemusena kasvas tööandjate valmisolek toetada töötajate osalemist õppekogunemistel ja Kaitseliidu tegevuses. Ühiskonna vahetu panuse suurendamiseks sõlmiti tööandjate esindusorganisatsioonidega hea tahte kokkulepped, millega tugevdati riigi ja erasektori koostööd riigikaitse toetamisel. Kokkulepped rõhutavad tööandjate rolli reservväelaste õppekogunemistel osalemise võimaldamisel, sealhulgas töötasu säilitamist, töötajate peredele paindlike lahenduste pakkumist ning teenistuskogemuse väärtustamist. 151 Ettevõtjate kaasamise tulemusel kasvas digilaigu keskkonnas toodete ja teenuste nähtavus ja müük, mille kaudu koguti Reservväelaste fondi annetusi üle 100 000 euro. Annetused suunati Kaitseliidu droonivõime arendamisse. Riigikaitsjate ühiskondlikku väärtustamist toetati Reservväelaste nädala kaudu ning reservväelaste tervist meeste tervise kuu kampaania kaudu. „Riigikaitsjate toetaja“ tunnustuse pälvis 517 tööandjat ja ettevõtet. Avaliku arvamuse uuringud näitavad samal ajal elanikkonna jätkuvat ja kasvavat tuge riigikaitsele ja riigikaitsjatele, mis kinnitab kogu ühiskonna osalusel põhineva riigikaitsemudeli toimimist. NATO kollektiivkaitse mehhanismide õigeaegne ja tulemuslik rakendumine on Eesti julgeoleku keskne tugisammas. Liitlaste sõjaline kohalolek Eestis ning kaitseplaanid tugevdavad heidutust ja toetavad NATO kaitsehoiakut idatiival. Eestis paiknevad liitlasüksused NATO eelpaigutatud lahingugrupi koosseisus ning kahepoolsete kokkulepete alusel. Täiendavalt on Ameerika Ühendriikide poliitiline ja sõjaline juhtkond avalikult kinnitanud USA pühendumust NATO kollektiivkaitsele, sealhulgas Balti riikide kaitsele vastavalt Washingtoni lepingu artiklile 5. 2024. aasta lõpus määrati Eesti kaitseks täiendav Ühendkuningriigi brigaad, mis on kavandatud vajaduse korral kiireks siirmiseks Eestisse. Itaalia paigutas 2025. aastal Eestisse keskmaa õhutõrjesüsteemi SAMP/T ning toetas NATO õhuturbemissiooni F-35 hävitajatega. Itaalia pikendas oma panust septembris 2025. aastal, pärast NATO artikkel 4 konsultatsioonide algatamist Eesti poolt, tugevdades sellega liitlasriikide koordineeritud õhu- ja raketikaitsehoiakut piirkonnas Tabel 48. Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Eestis paiknevad alaliselt liitlaste väed JAH JAH JAH JAH JAH Allikas: Kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKPst NATO meetodi järgi, %28 (suurem parem) 3,32 5 5 5 5 Allikas: Kaitseministeerium Elanike valmisolek osaleda kaitsetegevuses kui Eestit rünnatakse (aktiivne kaitsetahe), % 62 66 66 66 66 Allikas: Kaitseministeerium Tegevväelaste arv aasta lõpul vähemalt, (suurem parem) 3802 4070 4180 4290 4400 Allikas: Kaitseressursside Amet 28 Vabariigi Valitsus kinnitas 18.03.2025 põhimõtte, et alates 2026. aastast on Eesti kaitsekulude baas vähemalt 5% SKP-st. 152  Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) VV 20.12.2007 Lahinguvalmis üksuste arv (mehitatud, varustatud, määruse nr välja õpetatud) lähtuvalt RKAK 2022-2031 elluviimise 262 § 5 lg 1 p JAH JAH JAH JAH kavast 3 alusel Allikas: Kaitsevägi riigisaladus tasemel SALAJANE Kaitsekulude kogumaht Tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse arvestus ei ole kõiges ühetaoline. Rahvusvahelises aruandluses on oluline eelkõige kaitsekulude määratlus29 NATO meetodi järgi, mis ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi, teenitud omatulu ega aastast amortisatsiooni, vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP- sse. Kaitsekulude arvestusse kuulub ka vastav käibemaks. Kaitsekulud põhinevad Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvisel majandusprognoosil. Tegelik kaitsekulu selgub paraku alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud. Tabel 49. Kaitsekulude kogumaht (mln eurot) KOKKU RES 2027 2028 2029 2030 2027–2030 Kaitsekulude kogumaht 2334,43 2445,12 2742,79 2822,07 10344,41 % SKP-st 5,00% 5,00% 5,37% 5,29% 5,17% sh Kaitseliidule eraldatav 93,41 104,67 99,38 105,74 403,20 sihtotstarbeline toetus sh Ukrainale antav sõjaline 116,11 0,00 0,00 0,00 116,11 abi 0,25% SKP-st Sh Kaitsekulude hajutamine RES 2027- -136,00 -20,00 156,00 0,00 2030 Välisvahendid, tuludest sõltuvad kulud ja 82,30 48,07 1,78 1,20 133,34 omatulud, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses 29 Riigieelarve kulusid jagatakse ka valitsemisfunktsioonide lõikes. COFOG (Classification of the Function of Government) on rahvusvaheline valitsemisfunktsioonide klassifikaator, mis on välja arendatud Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonis (OECD – Organization for Economic Cooperation and Development) ning on kinnitatud standardina rahvamajanduse arvepidamises. Valitsemisfunktsioonide klassifikaator võimaldab saada ülevaate valitsuse eri funktsioonide kulude suundumustest ning võrrelda valitsuste kulutusi riikide vahel. COFOG- i põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. 153  KOKKU RES 2027 2028 2029 2030 2027–2030 (v.a vahendatavad toetused) Kaitsekulu koos tuludest sõltuvate kuludega (v.a 5,18% 5,10% 5,37% 5,29% 5,24% vahendatavad toetused) osakaal SKP-st (%) Perioodil 2027–2030 moodustab kaitsekulu vähemalt 5% SKP-st, ulatudes 5%-st 5,37%-ni. Kaitseotstarbelisteks hangeteks, mis hõlmavad eelarve mõttes nii majandamiskulusid kui ka investeeringuid, on kavandatud üle poole perioodi kaitsekulust. 2.14.1 Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programm Programmi eesmärk Eesti on valmis sõjalist rünnakut ära hoidma ning suudab rünnaku korral end kaitsta. Tabel 50. Sõjalise riigikaitse ja heidutuse programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Sõjaaja üksuste planeeritud valmisolekutase on saavutatud30 JAH JAH JAH JAH JAH Allikas: Kaitsevägi Kaitsetahte liitindeks, % (suurem parem) 72 72 73 74 75 Allikas: Kaitseministeerium Sõjalise kaitse kulude tase SKP-st NATO meetodi järgi, % (suurem 3,45 5,00 5,00 5,00 5,00 parem) Allikas: Kaitseministeerium Eesti valmisolekut sõjalist rünnakut ära hoida ja suutlikkust rünnaku korral end kaitsta hinnatakse sõjalise valmisoleku, ühiskonna kaitsetahte ning sõjalisse kaitsesse suunatud ressursi kaudu. Sõjaaja üksuste valmisolekutase näitab, kas kaitseplaanide täitmiseks vajalikud üksused on planeeritud tasemel valmis. Kaitsetahte liitindeks iseloomustab ühiskonna toetust ja valmisolekut riigikaitsesse panustada. Sõjalise kaitse kulude osakaal SKP-st NATO metoodika järgi näitab sõjalisse kaitsesse suunatud ressursi taset. 30 Eesti Kaitseväe hinnang Kaitseväe üksuste valmisolekuasemele on Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruse nr 262 § 5 lg 2 p 6 alusel riigisaladus tasemel SALAJANE. 154 Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks Sõjalise riigikaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte, tagada riigi kaitsevõime ning vajaduse korral sõda võita. Sellest tulenevalt on programmi 2027–2030 keskne prioriteet NATO väevõime-eesmärkide saavutamine, riigikaitse arengukava (RKAK) 2026–2035 otsuste elluviimine ning iseseisva kaitsevõime ja kollektiivkaitse valmiduse tugevdamiseks vajalike sõjaliste võimete arendamine ning sõjaaja üksuste lahinguvalmiduse kasvatamine.  Võimearenduste elluviimisel suunatakse ressursid esmajärjekorras lahendustesse, mis suurendavad üksuste lahinguvalmidust ja võimaldavad saavutada võimalikult kiiresti kasutatava sõjalise võime.  Sõjaliste võimete arendamisel on üks keskseid prioriteete mitmekihilise õhu- ja raketikaitse tugevdamine. Jätkatakse kesk- ja lühimaa õhutõrje, õhuseire ning õhuoperatsioonide juhtimise arendamist ja alustatakse ballistiliste rakettide vastase kaitse võime loomise ettevalmistamist. Samuti tugevdatakse lennubaasi toimepidevust ning üksuste kaitstust õhu-, raketi- ja mehitamata süsteemidest lähtuvate ohtude vastu.  Maaväe arendamisel keskendutakse diviisi ja maakaitse lahinguvõime tugevdamisele. Arendatakse diviisi ja selle üksuste juhtimis-, luure-, tuletoetus-, manöövri-, pioneeri- ja tagamisvõimet ning sõjaaja meditsiinitoetust. Eesmärk on suurendada üksuste tulejõudu, liikuvust ja kaitstust ning parandada nende suutlikkust tegutseda hajutatult ja säilitada lahinguvõime vastase kaugtule ja muu mõjutuse tingimustes.  Kõiki väeliike ja struktuuriüksusi läbiva arendusena kujundatakse mehitamata õhusõidukite kasutamise võime ning mitmekihiline mehitamata õhusõidukite tõrje. Mehitamata süsteeme kasutatakse muu hulgas luureks, seireks, sihtmärgistamiseks, tulejuhtimiseks, ründetegevuseks, sideks ja logistikaks. Nende tõrje ühendab õhuolukorra seire, sihtmärkide tuvastamise, elektroonilise mõjutamise, kineetilise tõrje, juhtimise ja üksuste kaitse. Paralleelselt arendatakse elektroonilist võitlust, küberkaitset ja juhtimise toimepidevust.  Erilist tähelepanu pööratakse üksuste juhtimis- ja tegutsemisvõime säilitamisele hajutatud tegevuse ning vastase tule, mehitamata õhusõidukite ja elektroonilise mõjutuse tingimustes. Üksuste võitlusvõimet toetavad piisavad lahingumoonavarud, toimiv logistika, vajalik taristu, väljaõpe ja inimvara ning koostöö liitlaste, kaitsetööstuse ja teadusasutustega.  Merekaitses säilitatakse ja arendatakse miinitõrje- ja miiniveeskamisvõimet, taastatakse rannikumere patrulli- ja väekaitsevõime, arendatakse allveeseiret ja mereolukorrateadlikkust ning alustatakse laevastiku uuendamist. Eesmärk on parandada Eesti mereala seiret ja kaitset ning toetada Eesti ja liitlaste sõjalist tegevust Läänemere piirkonnas. 155   Oluline osa kaitseressursist suunatakse lahingumoonavarude kasvatamisse. Perioodil suurendatakse eelkõige õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule, tankitõrje, mehitamata süsteemide ning üksuse tasandi lahingumoona varusid. Suurenevate varude nõuetekohaseks hoiustamiseks rajatakse täiendavat ladustamisvõimet. Pika tarneajaga ja kriitiliste moonaliikide puhul kasutatakse võimaluse korral pikaajalisi lepinguid, ühishankeid ja tootmisvõimsuse ettetellimist, et vähendada tarneriske ja tagada varude vajalik taastamisvõime.  Kaitsevalmiduse tugevdamisel arendatakse valitsemisala valmisoleku-, juhtimis-, mobilisatsiooni- ja formeerimissüsteemi ning ajakohastatakse valmisolekuplaane. Eesti ja NATO kaitseplaanide rakendamist harjutatakse regulaarselt ning reservüksuste lahinguvalmidust hinnatakse õppekogunemistel. Jätkatakse liitlasvägede vastuvõtmiseks, siirmiseks ja tegutsemiseks vajaliku vastuvõtva riigi toetuse, taristu ja harjutusvõimaluste arendamist ning Eesti kaitseks vajalike kaitserajatiste, sealhulgas Balti kaitsevööndi rajamist.  Riigikaitselise inimvara arendamisel rakendatakse 12-kuuline ajateenistuse mudel, arendatakse reservteenistust ning suurendatakse tegevväelaste ja juhtide järelkasvu. Inimvara planeerimine seotakse senisest tugevamalt väevõimete arendamise ajakavaga ning tähelepanu pööratakse kriitiliste ametikohtade mehitamisele, vajalike kompetentside olemasolule ja personali teenistuses hoidmisele. Samal ajal arendatakse noorte riigikaitselisi teadmisi ja praktilisi oskusi, tugevdatakse reservväelaste ja teiste riigikaitsjate ühiskondlikku väärtustamist ning suurendatakse tööandjate ja erasektori toetust inimeste osalemisele riigikaitses.  Kaitsetööstuse ja -innovatsiooni arendamisel suurendatakse Eesti ja liitlaste varustuskindluse seisukohalt olulist kodumaist tootmis-, hooldus- ja remondivõimet. Fookuses on eelkõige lahingumoon, mehitamata süsteemid ja nende tõrje, elektrooniline võitlus, side-, seire- ja küberlahendused. Arendatakse kaitsetööstusparke ja katsekeskkondi ning tugevdatakse süsteemi, mille kaudu Kaitseväe vajadustest lähtuvaid lahendusi saab kiiresti arendada, katsetada, hinnata ja sobivuse korral kasutusele võtta. Samuti kasutatakse Euroopa Liidu ja NATO rahastus- ja koostöövõimalusi Eesti ettevõtete tehnoloogilise võimekuse ja rahvusvahelistesse tarneahelatesse lõimumise suurendamiseks. Programmdokumendi järgi on Eesti kaitsetööstuse müügikäibe sihttase 2030. aastaks ligikaudu 2 mld eurot.  Rahvusvahelises kaitsekoostöös keskendutakse võtmeliitlaste – eelkõige Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Saksamaa – tugevamale sidumisele Eesti kaitselahendiga. Luuakse tingimusi liitlaste varustuse eelpaigutamiseks Eestisse, tihendatakse regionaalset kaitsekoostööd Läänemere piirkonnas ning jätkatakse Eesti kaitsehuvide esindamist NATO-s ja Euroopa Liidus. Samuti jätkatakse poliitilist, sõjalist 156  ja kaitsetööstuskoostööd Ukrainaga, et toetada Ukraina kaitsevõimet ning kasutada saadud õpikogemusi Eesti sõjalise kaitse ja kaitsetööstuse arendamisel.  Luure ja eelhoiatuse valdkonnas jätkatakse riigi juhtimiseks ja riigikaitseliseks otsustamiseks vajaliku luureteabe, sõjalise olukorrateadlikkuse ja eelhoiatuse arendamist. Valdkonna täpsemad eesmärgid, mõõdikud ja arendustegevused sisaldavad riigisaladust ning neid avalikus dokumendis ei kajastata.  Olulise ressursivalikuna pikendatakse olemasolevate CV90 Mk III lahingumasinate elukaart ning tagatakse nende kasutatavus, hooldus- ja remondivõime selle asemel, et perioodil 2027–2030 soetada uusi CV90 Mk IV lahingumasinaid. Programmdokumendi järgi võimaldab see suunata 54 mln eurot teiste prioriteetsete sõjaliste võimete arendamisse. Programmi perioodi lõpuks peab olema saavutatud sõjaaja üksuste planeeritud valmisolekutase ning NATO väevõime-eesmärkide täitmiseks kavandatud võimearendused peavad edenema kinnitatud kava kohaselt. Riigikaitse arengukavas kavandatud lahingumoonavaru sihttaseme saavutamine ja vajalik ladustamisvõime peavad olema tagatud, reservüksused peavad õppekogunemistel saavutama neile seatud lahinguvalmiduse taseme ning liitlaste kohalolek Eestis peab vastama NATO-s kokku lepitud heidutus- ja kaitsehoiakule. Samal ajal peab suurenema Eesti kaitsetööstuse tootmis- ja arendusvõime ning kodumaiste kaitsetööstus- ja innovatsioonilahenduste kasutamine väeloomes. 157 2.15 Kultuur ja sport Tulemusvaldkonna eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs 2025. aasta suursündmuseks oli XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu „Iseoma“. Laulu- ja tantsupeol osales 41 192 lauljat, tantsijat ja muusikut. Laulupidu vaatas kohapeal kokku 97 000 inimest ja tantsupidu kohapeal 43 000 inimest. 2025. aastal tähistati raamatuaastat „Eesti Raamat 500”, sadade sündmuste, näituste ja ettevõtmistega. Lugemisuuringu (2025) järgi loeb raamatuid regulaarselt 34% Eesti elanikest, samal ajal kui 26% ei loe üldse või loevad väga harva. Kõige 158 aktiivsemad lugejad on noorim (15–24) ja vanim (65–79) vanuserühm, ning naised loevad kaks korda rohkem kui mehed. Paberraamat on jätkuvalt valdav lugemisviis – 75% eelistab seda31. Eesti laste- ja noortekirjandus koos illustratsioonidega oli peakülaline maailma suurimal lasteraamatute messil Bolognas, Itaalias. Eesti muusikakultuur oli rahvusvaheliselt silmapaistev: Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistati üle maailma. Lisaks tähistati Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva. Kultuuriasutuste külastamise võimalike takistuste uuringu (2025) kohaselt on Eesti inimestel jätkuvalt suur huvi kultuuriasutuste külastamise vastu. Vähemalt mõned korrad aastas või sagedamini külastas kinosid 53% 15-aastastest ja vanematest uuringule vastanud Eesti elanikest, raamatukogusid külastas vähemalt mõned korrad aastas 36% vastanutest, teatris käis 32%, muuseumites 29% ja kontserdil 28% elanikest vähemalt mõned korrad aastas või veelgi sagedamini. Uuringust selgus veel, et muuseume, teatrit ning kontserte soovitakse sagedamini külastada. Teatreid soovib rohkem külastada 64%, muuseume ning kontserte 51% vastajatest. Kultuuriteadliku publiku ja tulevaste professionaalide järelkasvu suurendamiseks ning kultuuri regionaalse kättesaadavuse parandamiseks noorele sihtrühmale on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kontserte, kinoseansse, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. Eesmärk on rikastada õpet ja võimaldada õpilasele vähemalt üks kultuurikogemus õppeaastas. 2024/2025. õppeaastal sai antud toetusmeetmest osa 136 154 põhikooliastmes õppivat õpilast. Kultuuriharidus tervikuna on tihedalt seotud laste ja noorte ühiskondliku aktiivsuse ning vaimse tervise ennetustööga, samuti loovisikute pealekasvu soodustamisega, seetõttu on võtnud Kultuuriministeerium senist enam fookuse koostööle noortega. 2025. aastal kärbiti Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvet (piirmääraga vahendeid) 13,4 mln euro võrra, mis mõjutas oluliselt ka vastavaid tegevusi. Kärbetest jäid puutumata kirjandusvaldkond (sh laenutus- ja reprograafihüvitis), laulu- ja tantsupeo kollektiivijuhtide palgameede, toetus Team Estoniale ja rahvusvaheliste spordi suursündmuste toetusmeede. 2024. aastaga samas mahus jätkati kodumaiste filmide tegemise toetamist, tagasimakseprogrammi Film Estonia ning venekeelse erameedia toetamist (viimane on rahastatud laiapindse riigikaitse investeeringukava vahenditest). Suurendati eelarvemahtu ja muudeti tingimusi vastavalt taotlejatelt tulnud tagasisidele Kultuuriministeeriumi Eesti majandust elavdavatele kultuuri- ja spordisündmuste toetusmeetmes, suurendamaks meetme majanduslikku mõju ja Eestisse jäävat maksutulu. Suurendati kultuurivaldkonnas riigilt palka saavate kultuuritöötajate palgafondi, mille tulemusena tõusis vastav miinimumpalk 1720 euroni 2026. aastal. Ka kollektiivijuhtide miinimumpalk tõusis 1720 euroni. 31 Allikas: Raamatuaasta lugemisuuring 2025 „Eestlane loeb“, koostaja Marju Lauristin, Eesti Rahvusraamatukogu 159 Kooskõlastusringi läbis ja Vabariigi Valitsusele esitati Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise eelnõu. Eesmärk on ajakohastada Eesti Rahvusringhäälingut puudutav regulatsioon nii, et Eesti Rahvusringhääling saaks täita vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud põhimõtetele avaliku meediateenuse osutaja rolli võimalikult laia spektriga nii informatsioonilisel, hariduslikul kui ka meelelahutuslikul eesmärgil sisu pakkumisel mistahes ajal, kohal ja platvormil. Jätkati rahvaraamatukogude reformi ettevalmistamist, sh esitati Vabariigi Valitsusele rahvaraamatukogu seaduse eelnõu, mille eesmärk on tagada ajakohane raamatukoguteenus igas kohalikus omavalitsuses ning anda lugejale parem ja lihtsam ülevaade Eesti raamatukogude sisust. Olulise horisontaalse teemana on Kultuuriministeerium panustanud ligipääsetavuse suurendamisele kultuuri- ja spordivaldkonnas. 2025. aastal valmis Kultuuriministeeriumi kultuuri ja spordi ligipääsetavuse tegevuskava ning loodud on Kultuuriministeeriumi haldusala ligipääsetavuse võrgustik. 2026. aastal kehtestati kultuuriministri määrusega „Nõuded audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“. Kultuurivaldkonda viimastel aastatel mõjutanud mitmed kriisid (sh koroonakriis, Venemaa agressioon Ukrainas ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus) on raskendanud nii kultuurielus osalemist, kultuuri loomist kui rahvusvahelist suhtlust ja tõestanud, et kriisivalmiduse toetamine peab olema prioriteet. 2025. aastal tugevdati ministeeriumi kriisijuhtimisvõimekust, sh elutähtsa teenuse korraldaja ülesannete täitmist, korraldati koolitusi ning õppuseid haldusalas ja partneritega. 2025. aastal esitas Kultuuriministeerium Eesti Rahva Muuseumi ja Rahvusarhiivi peamaja Noora UNESCO tõhustatud kaitse nimekirja, kuhu antud objektid UNESCO poolt ka lisati. Spordi riikliku andmebaasi (spordiregister) kohaselt oli Eestis 2025. aastal 2989 spordiorganisatsiooni, 526 spordikooli, 254 734 organiseerunud harrastajat ja 4373 treenerikutsega treenerit. Eestis on tugev ja toimiv spordiorganisatsioonide võrgustik ning spordiregister, mis võimaldab kujundada faktipõhist spordipoliitikat. Samuti on Eestis Euroopa kontekstis hästi struktureeritud ja sisult põhjalik treenerite kutsekvalifikatsiooni süsteem. Samas on süsteem ajale mõnevõrra jalgu jäänud ning vajab ajakohastamist, eelkõige digitaliseerimise ja paindlikkuse suurendamise kaudu. Eesti Olümpiakomitee (EOK) liikmeskonda kuuluvate spordialaliitude peamine eesmärk, mis haakub otseselt ka „Sport 2030“ saavutusspordi eesmärkidega, on Eesti sportlaste ja võistkondade tulemuslik ning väärikas esindatus rahvusvahelistel tiitlivõistlustel. Tagamaks saavutusspordi arendamiseks soodsaimat keskkonda, on Kultuuriministeerium alates 2015. aastast läbi viinud spordireformi, mille käigus on oluliselt korrastatud spordi rahastamise aluseid. Spordi rahastamise korrastamisega jätkatakse. Spordireformiga seonduvalt käivitati 2019. aastal käivitati koostöös Eesti Olümpiakomiteega (EOK) Team Estonia projekt, mille 160 eesmärk on luua olümpiamängude ja olümpiaalade maailmameistrivõistluste esikümne potentsiaaliga sportlastele vajalikud tingimused kvaliteetseks ettevalmistuseks ja tiitlivõistlustel osalemiseks ning tagada neile selleks vajalikud tugiteenused. Järgmine samm on koostöös Eesti Kultuurkapitaliga spordi ja kehakultuuri sihtkapitali ümberkujundamine valdavalt kohalike ja liikumisharrastuse projektide toetamiseks ning tunnustamiseks ja tippspordi rahastamise osakaalu vähendamine ning spordialaliidu võimekuse suurendamine. 2025. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel kokku 254 medalit, millest 118 täiskasvanute, 51 juunioride ja 85 noorte vanuseklassides. Eestis toimub igal aastal sadu spordiüritusi, mis lisaks kohaliku elu rikastamisele ja meelelahutuse pakkumisele omavad mõju ka Eesti ja piirkonna majandusele. Rahvusvahelistest võistlustest toimusid 2025. aastal traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton, Horse Show ning mitmed teised võistlused. Rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis toetavad riik, kohalikud omavalitsused, erasektor ja ka spordiorganisatsioonid ise. Riik ja kohalikud omavalitsused on loonud hea taristu rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Samas vajab taristu jätkuvalt edasiarendamist. Eesti spordiorganisatsioonid on läbi aegade korraldanud kõrgetasemelisi rahvusvahelisi spordivõistlusi väga heal tasemel ning sel põhjusel pakutakse Eestile ka järjest enam võimalusi korraldada kõrgetasemelisi spordivõistlusi erinevatel spordialadel. Samas mõjutab rahvusvaheliste võistluste korraldamist Eestis oluliselt Venemaa agressioon Ukrainasse. Kui algselt keelasid rahvusvahelised organisatsioonid Venemaa sportlastel osalemise rahvusvahelistel võistlustel, siis viimase aasta jooksul on järjest enam organisatsioone lubanud Venemaa sportlasi tagasi võistlustele. See mõjutab ka korraldusõiguse taotlemist – Venemaa sportlaste Eestisse mitte lubamise tõttu jäi Eesti ilma 2026. aastaks kavandatud vehklemise Euroopa meistrivõistlustest. „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab täiskasvanutel liikuda nädalas vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega või vähemalt 75 minutit tugeva intensiivsusega. Enam kui 2,5 tundi nädalas mõõduka intensiivsusega liikumisaktiivsust saavutas 2025. aastal 46% Eesti 15– 69-aastastest elanikest. Antud näitaja on Eestis viimastel aastatel tõusnud – 2024. aastal oli see vastavalt 41 ja 2023. aastal 40% (Liikumisharrastusega tegelemine elanikkonnas 2025, Turu- Uuringute AS). Liikumisharrastuse reformi elluviimise ühe sammuna asutas Eesti Olümpiakomitee 2022. aastal Sihtasutuse Liikumisharrastuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on liikumisharrastuse keskse juhtimise ja arendamise kaudu luua lisandväärtust spordiorganisatsioonidele ja edendada valdkondadeülest koostööd. Kompetentsikeskus vedas ka liikumisaastat, mis tähendas, et läbi terve 2023. aasta korraldati erinevaid üritusi, töötubasid ja treeninguid. Uuring näitas, et 44% Eesti täiskasvanud rahvastikust oli liikumisaastast teadlik (Eesti elanike liikumisharrastustega tegelemine 2023, Turu-uuringute AS). 161 Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2025 seisuga oli see arv 254 734. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19 aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2025. aastal 57%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2989 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone). Nende andmete põhjal saab järeldada, et rahva üldist liikumisaktiivsuse kasvu ei suudeta tagada vaid organiseeritud sportimise korraldamisega. Spordiaususe valdkonnas on Kultuuriministeeriumi peamine koostööpartner Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus (edaspidi EADSE), kes alates 2020. aastast täidab Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel muuhulgas ka spordivõistlustega manipuleerimise vastases võitluses kontaktpunkti rolli. 2024. aastal võttis EOK täiskogu vastu Eesti spordieetika reeglid, mis aitavad tagada Eesti spordis ühtse raamistiku spordieetika tagamisel ning rikkumiste, nt väärkohtlemise, kokkuleppemängude või hea juhtimistava rikkumiste, menetlemisel. Reeglid rakenduvad 1. juunist 2026, mistõttu tuleb tagada, et EADSE valmisolek spordiorganisatsioonide toetamiseks nende reeglite jõustamisel. 2025. aastal viidi läbi ka kokkuleppemängude leviku kordusuuring. Uuringu tulemused näitavad, et 2022. aastast alates, millal sarnane uuring Eestis läbi viidi, on tehtud edusamme kokkuleppemängude vastases võitluses koolitatuse osas, kuna sihtrühmast on vastava koolituse saanud ligi 40% küsitletutest - 2022. aastal oli vastav näitaja kaks korda väiksem. Paraku ei ole koolitatuse tõus avaldanud mõju hoiakutes, mille näitajad on sarnased võrreldes 2022. aasta küsitlusega. Kokkuleppemängudes osalenute, selleks ettepaneku saanud või teistest kokkuleppemängudes osalenutest teadlikud olijate näitajad on sarnased võrreldes 2022. aastaga. Tabel 51. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Elanike kultuurielus osalemine, % 79 (2023) n/a n/a n/a 80 Allikas: Statistikaamet Elanike osakaal, kes on vähemalt 150min/nädalas kehaliselt aktiivsed, % 46 55 60 65 66 Allikas: SA Liikumisharrastuse Kompetentsikeskus Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud vastavalt 18. novembril 2021. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud strateegiadokumendis „Kultuuri arengukava 2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. aastal vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eesmärke viiakse ellu kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi kaudu. Nii tulemusvaldkonna kui ka programmide eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Kultuuriministeerium. Kultuuri- ja spordipoliitika kujundamisel ja eesmärkide saavutamisel on oluline osa ka mitmete 162 teiste valdkondade eest vastutavatel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, era- ja kolmanda sektori ning kultuuri- ja spordiorganisatsioonidel. 2.15.1 Kultuuriprogramm Programmi eesmärk Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Tabel 52. Kultuuriprogrammi mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris, % 94,7 (2023) n/a n/a n/a Suureneb Allikas: Statistikaamet Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk võrreldes Eesti keskmisega, % 78 n/a n/a n/a 90 Allikas: Statistikaamet Rahulolu kultuuri kättesaadavuse ja ligipääsetavusega, % 66 (2023) n/a n/a n/a Suureneb Allikas: Statistikaamet Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel, % 25 (2023) n/a n/a n/a Suureneb Allikas: Kultuuriministeerium Eesti elanike kultuuripäranditeadlikkus, 0-100 punkti Määratakse skaalal 60 (2023) n/a n/a n/a lähtuvalt Allikas: Kultuuriministeerium algtasemest Määratakse Eesti kultuuri uurimise jätkusuutlikkus, % 1,27 (2024) n/a n/a n/a lähtuvalt Allikas: Kultuuriministeerium algtasemest Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus SKPst, % 2,3 (2023) n/a n/a n/a 3,2 Allikas: Kultuuriministeerium Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja 40 900 kohta, eurot n/a n/a n/a 25 00032 (2023) Allikas: Kultuuriministeerium Eesti kultuuri rahvusvaheline nähtavus 83. n/a n/a n/a ≤85 Allikas: Elcano Global Presence Report Määratakse Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju 46 748 (2019) n/a n/a n/a lähtuvalt Allikas: Kultuuriministeerium algtasemest Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem rahul), % 72 (2024) n/a n/a n/a > 85 Allikas: Statistikaamet 32 Sihttase on seatud Kultuuri arengukavas 2021-2030 koostamisel, mil ei olnud veel teada loomemajanduse näitajad eelmiste aastate, ega käimasoleva aasta kohta, kuna antud näitajate avaldamine on tagasivaates pika viibega. Seega on sihttase planeeritud aastal 2021. kättesaadava viimase andmestiku põhjal. 163 Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Kultuuriranitsa toetusmeetme mahu suurendamine. Eesti laste ja noorte vaimse tervise probleemid on viimastel aastatel märgatavalt süvenenud. Aastatel 2020–2024 on 15– 17-aastaste abivajavate laste arv kasvanud ligikaudu 50%, mistõttu on vajalik laste- ja noorte kultuurielus osalemise suurendamine.  Ühiskondliku sidususe ja väärtusarutelu edendamise rolli täitmiseks ning valdkonna mitmekesisuse hoidmiseks laiendada publiku ligipääsu etenduskunstidele kõikides piirkondades.  Raamatukogude külastatavust, eesti kirjasõna kestlikkust ja elanike lugemishuvi mõjutab teavikute kättesaadavuse vähenemine, kuna teavikute soetamise toetus ei ole suurenenud alates 2008. aastast. Seetõttu on vältimatult vajalik toetuse tõstmine.  Raamatukogureformi elluviimine, sealhulgas Rahvusraamatukogu ümberkujundamine riiklikuks raamatukogunduse valdkonna digiteenuste ja infosüsteemide arendusüksuseks.  Riiklikult rahastatavate kultuuritöötajate ja kollektiivijuhtide väärtustamise jätkamine, et säilitada sektori konkurentsivõime tööandjana ning tagada kvalifitseeritud tööjõu püsimine. Kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumtasu tõusis 2026. aastal 1720 euroni (samas oli Eesti keskmine brutopalk 2025. aastal 2092 eurot). Vajalik on pöörata senisest suuremat tähelepanu ka loovisikute sotsiaalsetele garantiidele ning järelkasvu tagamisele kõigis kultuurivaldkondades.  Avalik-õigusliku meedia programmitootmise, toimepidevuse ja kriisikindluse tagamine. Tugevamist vajab nii programmide tootmise ja edastamise tehniline taristu, kui ka programmitootmisel kvaliteetse sisu loomine.  Ehitusmälestiste olukorra parendamiseks lahenduste otsimine. Muinsuskaitseameti tegevus Eesti kultuuripärandi hoidmisel, säilitamisel ja aktiivse kasutamise toetamisel ei ole kehtiva rahastustasemega jätkusuutlik, mis kasvatab nii riigi õiguslikke riske kui ka ohtu Eesti kultuuripärandi säilimisele tervikuna.  Kultuuripärandi säilimise ja ligipääsetavuse tagamiseks on vältimatult vajalik pärandihoidlate arendamine, mis aitab ennetada pöördumatuid kaotusi, vähendada tulevikus taastamis- ja kahjunõuetega seotud kulusid ning kindlustada Eesti kultuurimälu säilimise.  Kultuuriministeeriumi haldusala kriisivalmiduse suurendamine. Kultuurivaldkond ühelt poolt vajab kaitset kriiside eest, kuid teisalt saab ise täita olulist rolli ühiskonna vastupanuvõime tugevdamisel. 164 2.15.2 Spordiprogramm Programmi eesmärk Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. Tabel 53. Spordiprogrammi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Organiseeritud harrastajate arv kogu elanikkonnast, % 18,6 20 21 22 23 Allikas: Eesti spordiregister Täiskasvanute tiitlivõistlustel olümpiamängude distsipliinidel saavutatud 33 40 42 42 44 kohad 1-10 Allikas: Eesti spordiregister Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Eesmärki, mille kohaselt liiguks kaks kolmandikku elanikkonnast piisava regulaarsusega, ei ole seni saavutatud. Seetõttu on oluline jätkata liikumisharrastuse edendamist liikumisaktiivsuse tegevuskava rakendamise, regionaalse koostöö tugevdamise ning treenerite tööjõukulude toetuse suurendamise kaudu.  Arvestades, et ligi 20% 11–15-aastastest lastest on ülekaalulised – näitaja, mis on viimase 20 aastaga kolmekordistunud –, on põhjendatud Sport Kooli programmi rahastamise suurendamine. 165 2.16 Sidus ühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. Tulemusvaldkonna rahastamiskava Tulemusvaldkonna rahastamiskava on leitav lisas 2. Tulemusvaldkonna olukorra lühianalüüs Eesti ühiskonda iseloomustab kasvav keeleline ja kultuuriline mitmekesisus. Rahvastikuregistri andmetel elas Eestis 01.01.2026 seisuga 1 365 963 inimest, kellest 1 124 698 olid Eesti kodanikud. Määratlemata kodakondsusega inimeste ning Eestis registreeritud elukohaga elamisloa või elamisõiguse alusel viibivate isikute arv oli 58 432 ehk 4,3% elanikkonnast. Teiste riikide kodanikke elas Eestis 182 833, neist suurima osa moodustasid Venemaa Föderatsiooni ja Ukraina kodanikud. Statistikaameti andmetel elab Eestis lisaks eestlastele enam kui 220 rahvuse esindajaid. 2025. aasta alguse seisuga moodustasid eestlased 68,2%, venelased 20,9%, ukrainlased 5,4%, valgevenelased 0,8% ja soomlased 0,6% elanikkonnast. Eestis elab ka väike romade kogukond (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 01.01.2026 677 roma, kes moodustavad 0,05% Eesti rahvastikust ning neist ligi kolmandik elab Valga maakonnas). 166 Viimase kümnendi jooksul on Eesti rändeprotsessides toimunud oluline muutus. Kui varem oli Eesti pigem väljaränderiik, siis aastatel 2015 - 2024 oli rändesaldo positiivne ning suurenes nende sisserändajate osakaal, kes soovivad Eestisse jääda püsivalt. 2025. aastal jäi rändesaldo esimest korda alates 2014. aastast taas negatiivseks: Eestisse saabus 11 298 ja siit lahkus 12 004 inimest. Ligi 4000 ehk 35% kõigist sisserännanutest olid Ukraina kodakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähenes Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv poole võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina kodanike arv on 2024. aastaga võrreldes veidi vähem kui kaks korda väiksem, on see siiski kordades suurem kui enne täiemahulist sõda. Alates Venemaa täiemahulise agressiooni algusest Ukrainas on ajutist kaitset taotlenud kümned tuhanded inimesed ning ebakindlus sõja kestuse ja tagasipöördumise võimaluste suhtes eeldab kohanemist ja iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste jätkumist. Sisserände mitmekesistumine suurendab vajadust tõhusate kohanemis- ja lõimumisteenuste järele. 2025. aastal sai tähtajalise elamisloa või elamisõiguse Eestis kokku 17 889 inimest, mida on 1087 võrra rohkem kui aasta varem. Kohanemisprogrammi pakutakse tähtajalise elamisloa või -õigusega uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele, ajutise kaitse saajatele ning alates 2026. aasta juunist ka rahvusvahelise kaitse taotlejatele. Programmi eesmärk on toetada Eestisse saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut, tutvustada Eesti riiki, ühiskonda, kultuuri- ja väärtusruumi ning pakkuda eesti keele õpet. Lõimumisvaldkonnas on jätkuvalt keskne eesti keele oskus, mis mõjutab inimeste võimalusi tööturul, hariduses, ühiskonnaelus ja kultuuriruumis osalemisel. Seetõttu on oluline tagada eri sihtrühmadele ligipääs kvaliteetsele ja vajadustele vastavale keeleõppele ning toetada eesti keele tasemeeksamiks valmistumist. Keeleõppe kõrval on oluline tugevdada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühiseid kontakte, suurendada usaldusväärse info kättesaadavust ning toetada ühist inforuumi. Selleks toetatakse muu hulgas venekeelset ja ingliskeelset avalikku huvi teenivat meediasisu, riigiinfo kättesaadavust eri keeltes ning meediapädevuse programme, mis aitavad suurendada elanike vastupanuvõimet väärinfole. Rahvusvähemuste kultuurielu toetamine aitab säilitada Eestis elavate rahvusgruppide vaimset kultuuripärandit ning kujundada mitmekesist ja sidusat kultuuriruumi. Eestis tegutseb ligikaudu 300 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, millest riigi toetust saab umbes 250 organisatsiooni. Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse alusel on Eestis kultuuriautonoomia registreerinud rootsi vähemusrahvus. Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu 2023. aasta andmetel ei tunne 53% teisest rahvusest inimestest survet oma rahvuskultuurist loobumiseks, mis viitab sellele, et rahvuskultuuride hoidmine ja Eesti ühiskonda kuulumine ei ole teineteist välistavad eesmärgid. Erilist tähelepanu vajab roma kogukonna sotsiaal-majanduslik olukord. Kuigi Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust Eestiga, jäävad romade haridus- ja tööhõivenäitajad ülejäänud elanikkonnast märgatavalt maha. 01.01.2026 seisuga elas Eestis rahvastikuregistri andmetel 677 roma, kellest ligi kolmandik Valga maakonnas. Madal haridustase piirab kogukonna 167 võimalusi tööturul osalemiseks ning suurendab toimetulekuriske, mistõttu on vajalik jätkata sihitatud tegevustega hariduses, tööhõives ja kogukondlikus toetamises. Eesti lõimumispoliitika peab arvestama sisserände päritoluriikide ja kogukondade mitmekesistumisega. Kasvanud on nende Eestisse elama asunud inimeste arv, kelle kultuuriline, keeleline või usuline taust erineb senisest Eesti sisserändemustrist. Viimastel aastatel on kasvanud islamitaustaga riikidest, sh riskiriikidest, pärit Eestisse elama asunud välismaalaste arv, keda oli 2025. aasta seisuga hinnanguliselt 11 000. Aastatel 2015 - 2025 on see arv ligikaudu viiekordistunud. Sellega seoses on islamiusuliste kogukond ja usutegevus muutunud Eesti avalikus ruumis senisest nähtavamaks. Kogukonna kasv ja päritoluriikide mitmekesistumine eeldavad suuremat tähelepanu varasele kohanemisele, eesti keele õppele, ühiskonnaelus osalemisele ning usaldusväärses inforuumis püsimisele. Oluline on ennetada eraldunud kogukondade kujunemist, vähendada haavatavust välismõjudele ning maandada võimalikke radikaliseerumise riske. Mitmed valdkondlikud tegevused on suunatud ühise inforuumi toetamisele ja omavaheliste kontaktide suurendamisele erineva keele- ja kultuuritaustaga kogukondade vahel. Kultuuri arengukava 2021–2030 raames pakub Kultuuriministeerium rahalist toetust Eestis tegutsevatele venekeelsetele eraõiguslikele meediakanalitele ning samuti Eesti Rahvusringhäälingu vene- ja ingliskeelsetele kanalitele eesmärgiga tagada, et iga elanik, sõltumata oma emakeelest, pääseks ligi usaldusväärsetele, mitmekesistele ja sõltumatutele infokanalitele. Lisaks toetatakse riigiinfo edastamise võimekust erinevates keeltes, samuti meediapädevuse programme, et suurendada Eesti elanike vastupanuvõimet väärinfole. Tähelepanu pööratakse ka piirkondlike erinevuste vähendamisele, eelkõige Ida-Virumaal, kus lõimumisprotsessi mõjutavad piirkonna eripärad ja suur mitte-eesti emakeelega elanike osakaal. Seetõttu on piirkonnas toetatud lõimumistegevused kultuuri- ja spordivaldkonnas ning kogukondade üleselt. Üha olulisem on ka kliendikesksete ja ligipääsetavate kohanemisteenuste arendamine, sealhulgas digitaalsete lahenduste kaudu, et toetada uussisserändajate iseseisvat toimetulekut ja osalemist Eesti ühiskonnas. Kultuuriministeerium korraldab Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) vahendusel kohanemisprogrammi pakkumist uussisserändajatele. Kohanemisprogramm toetab Eestisse saabunud inimeste iseseisvat toimetulekut ning hõlmab Eesti ühiskonda, riigikorraldust, kultuuri- ja väärtusruumi ning igapäevaelu tutvustavat baasmoodulit, töötamise, ettevõtluse ja pereelu teemamooduleid, digioskusi toetavat digimoodulit ning eesti keele õpet. Uussisserändajate seas eristatakse peamiselt tavarände ja sundrändega Eestisse saabunud inimesi. Tavarändega (nt töö-, õpi- ja pererändega) saabunud, st tähtajalise elamisloa või - õiguse saanud isikutele pakutakse kohanemisprogrammi raames baasmoodulit, erinevaid teemamooduleid ning A1-B1-tasemel tasuta eesti keele õpet. Tavarände sihtrühmale on kursustel osalemine vabatahtlik. 168 Tabel 54. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna mõõdikud ja sihttasemed Viimane tegelik Mõõdik/Sihttase 2027 2028 2029 2030 tase (2025) Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, eestlased, % (suurem parem) 73 73 n/a 79 90 Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (2023) (EIM) Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi kandjate osakaal, teised rahvused, % (suurem 89 parem) 89 n/a 86 90 (2023) Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring (EIM) Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses (pigem rahul ja väga rahul), % (suurem parem) 47,2 (2024) 38 38 38 50 Allikas: Rahandusministeeriumi tellitud rahulolu uuring Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunne Eestiga, % 84 n/a n/a n/a 90 Allikas: Eesti väliskogukondade ja (2021) tagasipöördumisega seonduv uuring Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud arengukavas „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna eesmärki panustavad perioodil 2027–2030 kolm programmi: „Lõimumisprogramm“, „Kogukondlik Eesti“ ja „Erakondade rahastamine“. Valdkonna riiklike tegevuste elluviimise ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutavad Siseministeerium ja Kultuuriministeerium. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonna Siseministeeriumi programmides toimus muudatus alates 2027. aastast. Varem Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda kuulunud programm Nutikas rahvastikuarvestus liikus Siseturvalisuse tulemusvaldkonda. Rahvastikuarvestus on käsitletud eraldiseisva teemana ning ei ole oma olemuselt otseselt seotud ühiskondliku sidususe poliitikatega. Tegemist on riigi tuumikfunktsiooniga, mis puudutab rahvastikuandmete- ja toimingute ning elukohaandmete haldamist, registrite toimimist ja identiteedisüsteemi. Identiteedi ja staatuse määratlemine ning rahvastiku toimingud on valdkonnad, mis on praktikas omavahel tugevalt põimunud. 2.16.1 Lõimumisprogramm Programmi eesmärk Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri- , info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele. 169 Tabel 55. Lõimumisprogrammi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Informeeritus Eestis toimuvast (teised 90 rahvused), % n/a n/a 90 90 (2023) Allikas: EIM Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid (suhtlussfääride kontaktide keskmine) - 2,9 teistest rahvustest inimeste kontaktid n/a n/a 3 3 (2023) eestlastega Allikas: EIM Ühiskonnarühmade vahelised kontaktid (suhtlussfääride kontaktide keskmine) - 2,1 eestlaste kontaktid teistest rahvustest n/a n/a 2 2 (2023) inimestega Allikas: EIM Algtase Eesti elanike teadlikkus ja valmisolek selgitat Algtase Algtase Algtase toetada kohanemist ja lõimumist, % n/a akse selgitat akse selgitat akse selgitat akse Allikas: EIM 2026. 2026. aastal 2026. aastal 2026. aastal aastal Teise kodukeelega inimeste osalemine kultuurielus, % n/a 75 n/a 76 76 Allikas: Kultuuris osalemise uuring Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Kvaliteetsete ja kättesaadavate kohanemis- ja keeleõppevõimaluste ning muude toetavate teenuste tagamine, et sisserändajad lõimuksid Eesti ühiskonda. Lähtudes viimaste aastate rändetrendidest, muutuvad lõimumisvaldkonna sihtrühmad üha mitmekesisemaks nii päritolu, haridustausta kui ka muude tunnuste poolest. Kasvab nende sisserändajate osakaal, kes soovivad Eestisse püsivalt elama jääda. Lisaks senistele sihtrühmadele lisanduvad uued, kellele tuleb tagada sobivad teenused. Nende hulka kuuluvad rahvusvahelise kaitse taotlejad, kellele tuleb pakkuda kohanemisprogrammi (sh keeleõpet) ning kutsealused, kellele tuleb korraldada süsteemne keeleõpe.  Kohanemisprogrammi arendamine senisest personaliseeritumaks ja paremini ligipääsetavaks. Selleks arendatakse edasi sündmusteenust „Eestis kohanemine” ning uussisserändajatele mõeldud infoplatvormi Settle in Estonia (settleinestonia.ee). Teenuste paremaks kasutamiseks ja digilõhe vähendamiseks arendatakse välja ka digimoodul, mille eesmärk on toetada uussisserändajate digioskusi ning võimekust kasutada Eesti digi- ja avalikke teenuseid iseseisvalt.  Kultuuriministeeriumi haldusalasse kohanemisprogrammi andmekogu (KOPA) loomine. Kohanemisteenuste tõhusamaks kavandamiseks ja pakkumiseks on vajalik süsteemne ülevaade sihtrühmadest ning teenuste kasutamisest. Loodav andmekogu võimaldab parandada andmete kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada teenuste personaliseerimist 170  ning tõhustada poliitikakujundamist ja mõju hindamist.  Tugevdada kohalike omavalitsuste võimekust lõimumis-, sh kohanemisteenuste arendamisel ning pakkumisel. Kohalike omavalitsuste roll lõimumise toetamisel suureneb. Üha enam omavalitsusi seisab silmitsi vajadusega pakkuda kohanemist toetavat infot ja teenuseid uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga elanikele ning tagasipöördujatele.  Kogukondlike tegevuste toetamine üle Eesti, mis soodustavad suhtlust, üksteisemõistmist ja ühist tegutsemist. Sidusa ühiskonna kujundamisel on keskne roll usalduslikel ja tihedatel otsekontaktidel erineva taustaga inimeste vahel.  Tagada juurdepääs usaldusväärsetele ja mitmekesistele infoallikatele ning pakkuda meediapädevuse programme, et suurendada vastupanuvõimet väärinfole.  Sihitud kultuuri- ja sporditegevused, mis aitavad tugevdada Eesti kultuuri- ja väärtusruumi, toetada turvalist elukeskkonda ning suurendada riigi kohalolu tajumist. Erilist tähelepanu vajab Ida-Virumaa, kus kultuurielus osalemine on pikas trendis langenud ning madalam kui teistes maakondades. Lisaks tuleb pöörata eraldi tähelepanu Ida-Virumaa piirkonnas riigi usaldusväärsuse tõstmiseks ja sotsiaalse kuuluvuse probleemide lahendamiseks. 2.16.2 Kogukondlik Eesti programm Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne, sidus ja turvaline riik, kus kogukonnad ja kodanikuühiskond on tugevad, inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning parandavad aktiivse osaluse kaudu elukeskkonda, ühiskondlikku sidusust ja valmisolekut kriisidega toime tulla. Tabel 56. Kogukondlik Eesti programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil on võimalus mõjutada ühiskonda, (täiesti 41 nõus, pigem nõus), % 48 48 48 48 (2023) Allikas: Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Heategevuseks annetamise kasv. Analüüsi ning uut lähenemist vajavad hetkel kehtivad maksusoodustused ja regulatiivne raamistik heategevuseks raha annetamiseks – kas need on endiselt asjakohased või pärsivad annetuste kasvu ja heategevuseks valmis 171  olevate inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada.  Kodanikuühiskonna kriisikindlus ja kerksus. Kogukonnad ja kodanikuühiskond pole piisavalt valmistunud erinevateks kriisideks ja hädaolukordadeks. Eesmärk on tugevdada Eesti kodanikuühiskonna sidusust, kerksust ja kriisideks valmisolekut, edendades kogukonnakeskset ja kaasavat valitsemisviisi. See suurendab inimeste usaldust riigi vastu, vähendab sotsiaalset võõrandumist ning toetab demokraatlike väärtuste püsimist ning ühiskondlikku osalust. Kavandatavad tegevused arendavad kodanikuühiskonna ja kogukondade võimekust kriisidega toimetulekul, parandades ligipääsu ressurssidele ja teabele ning toetades elanike kaasatust ja väärtustatust.  Kodanikuruum ja ühenduste elujõulisus. Spontaanne ja virtuaalne vabatahtlik tegevus. Eestis on küll olemas tugev organiseerunud vabatahtlike praktika, kuid vähene teadmine ja kogemus organiseerumata vabatahtlike kaasamisel kriisireguleerimisse. Viimane ei ole omane vaid Eestile, vaid ka teistes Euroopa riikides on võrdlemisi vähe teada, mil määral ja ulatuses on organiseerumata vabatahtlikud kaasatud riiklikkesse kriisireguleerimise meetmetesse. Üks kaasaegseid trende vabatahtlikus tegevuses on virtuaalne vabatahtlikkus – vabatahtlik töö, mida tehakse veebikeskkondades. Oluline on leida võimalused kohanemiseks uute trendidega vabatahtluse maastikul, et suurendada elanikkonna eesmärgistatud, turvalist ja sidusat osalust ühiskonnas.  Siseministeeriumi tegevuste eesmärgiks strateegilise partnerluse kaudu on toetada avatud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul, kodanikuühiskonna suutlikkust oma huve süsteemselt esindada ning mitmekülgset demokraatlikku kodanikuruumi, milles on tagatud õigus ühineda, rahumeelselt koguneda ning võimalus oma mõtteid vastutustundlikul ja teisi arvestaval viisil väljendada.  Vabaühenduste tegutsemist toetava õigusruumi korrastamine. Kehtivas seadusandluses on mitmed ajale jalgu jäänud piirangud vabaühenduste tegevust reguleerivates õigusaktides, mille muutmine aitaks kaasa vabaühenduste tegevuse paindlikkusele.  Ühiskondlik polariseeritus ja arutelukultuur ning (täiskasvanute) kodanikuharidus. Arendamist vajab Eesti arutelukultuur tervikuna ning inimeste oskused aruteludes osaleda ja diskussiooni pidada. Inimeste oskuste arendamiseks on võimalik näiteks pakkuda erinevaid interaktiivseid kodaniku- ja kodanikuühiskonna koolitusi ning kursuseid, sealhulgas demokraatiatrenne ja arutelusid. Samuti on oluline seada fookusesse (täiskasvanute) kodanikuharidus, mille raames viia ellu tegevusi, mis aitavad tõsta Eesti elanike kodanikupädevusi ja osaluskultuuri, sealhulgas teadlikkust, teadmisi, oskusi, algatusvõimet ja usaldust kodanikuühiskonnas osalemiseks ja kodanikualgatuse edendamiseks ning mis väärtustavad ning aitavad tõsta heategevuses osalevate Eesti elanike ja organisatsioonide osakaalu.  Usuvabaduse tagamine. Kirikute ja koguduste seaduse muudatuste vastu võtmine ja 172  rakendamine ning usurahu taastamine õigeusumaastikul. Kindlasti ei kavatse riik vene õigeusu traditsiooni järgivate õigeusklike usuellu sekkuda. Kirikud ja kogudused peavad saama vabalt toimetada ja inimesed oma usku praktiseerida. Ohtlikest välissidemetest hoidumine ja nende katkestamine vaid aitab kaasa usuvabadusele Eesti Vabariigis. 2.16.3 Erakondade rahastamise programm Programmi eesmärk Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekuse tõstmine. Tabel 57. Erakondade rahastamise programmi mõõdikud ja sihttasemed Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2027 2028 2029 2030 (2025) Eelarve kasutamise % 100 100 100 100 100 Allikas: Siseministeerium Olulised tegevused 2027–2030 eesmärkide täitmiseks  Erakonnale eraldatavad summad kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kelleks hetkel on Siseministeerium. Sihiks on Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutsemisvõimekust tõsta. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 12 ⁷ lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks eraldis riigieelarvest. Samuti määratakse eraldis Riigikogu valimisel osalenud erakondadele, kes ei ületanud valimiskünnist, kuid kogusid vähemalt 2% häältest.  Erakondade rahastamiseks on Siseministeeriumi eelarves 4,67 mln eurot aastas. 173 3. Fiskaalraamistik Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistik lähtub Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvisest majandusprognoosist, prognoosiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel33. 3.1 Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika eesmärgid Eesti fiskaalpoliitika peamiseks väljakutseks on asjaolu, et alates 2020. aastal aset leidnud COVID kriisist, sellele järgnenud energiahindade kriisist 2021. aastal ning Venemaa rünnakust Ukrainale 2022, on ühiskonna ootused riigile kasvanud oluliselt kiiremini kui ühiskonna valmisolek neid riigipoolseid kulutusi rahastada. See on viinud Eesti fiskaalpoliitika oluliselt teistsugusele ja riskantsemale rajale, võrreldes kogu varasema taasiseseisvumise perioodiga ehk aastatega 1991-2019. Seda väljakutset arvestades on Vabariigi Valitsuse fiskaalpoliitika peamiseks eesmärgiks riigi rahanduse olukorra parandamine, eelarvepuudujäägi vähendamine ning võlakoormuse ja intressikulude suurendamise pidurdamine. Vaja on jätkata ka riigikaitse kulude prioriteetseks pidamisest. Nende kulude maht peab olema jätkuvalt vähemalt 5% SKPst. Majanduse elavdamiseks tuleb jätkata taristuinvesteeringuid, kuid eelistades rahastamisallikana välis- toetuste kasutamist. Nende põhimõtte nimel on Vabariigi Valitsus teinud eelarveläbirääkimistel suure poliitilise pingutuse, et eelarvedefitsiiti vähendada, säilitada samas kaitsekulud ning elavdada majandust ilma täiendavate maksutõusudeta. Nende pingutuste tulemusel väheneb 2027. aasta eelarvepuudujääk -4,0% protsendini sisemajanduse koguproduktist. Tegemist on Vabariigi Valitsuse tahtest tuleneva poliitilise otsusega rahanduse olukorda parandada, sest nii siseriiklikud kui ka Euroopa Liidu eelarvereeglid võimaldaksid õiguslikult 0,5% ehk u 230 mln euro võrra sügavamat eelarvedefitsiiti. Aastate 2028-2030 eelarve-eesmärkide puhul tuleb arvestada, et käesoleva valitsuse mandaat lõppeb Riigikogu valimistega 2027. aasta märtsis. Praegune valitsus on teinud siiski märkimisväärse pingutuse, et vähendada võrreldes rahandusministeeriumi suvise prognoosiga eelarvedefitsiiti ka 2028-2030. aastal ning sisustada aastate 2028-2030 eelarvestrateegia kärped sisuliste meetmetega mitte katteta lubadustega. See ei ole olnud lihtne, sest Eestis on toimumas riigikaitsekulude pretsedenditu kasv olukorras kui paljud muud valdkonnad on pidanud reaalväärtuses juba ka tänaseks kokku tõmbuma. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et Eesti riigi peamise fiskaalpoliitilise eesmärgina tuleb riigi rahanduse korrastamisega aastatel 2028–2030 ja ka hiljem jätkata. Tegelik mandaat selleks saab olema uuel valitsusel 2027. aasta märtsivalimiste kaudu uuendatud mandaadi alusel. 33 http://www.fin.ee/majandusprognoosid 174 3.1.1 Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ning võrdlus eelmise riigi eelarvestrateegiaga Euroopa taasrelvastumise kavas, mis 2025. aasta kevadel EL liikmesriikide poolt heaks kiideti, nähti ette võimalus taotleda erandit kaitsekulude suurendamiseks34, ehk riikidel ajutiselt kalduda kõrvale eelarve-eesmärkide saavutamise teelt. Eesti esitas 29. aprillil 2025 aastal koos 15 teise EL riigiga taotluse riigipõhiseks vabastusklausli rakendamiseks aastatel 2025–2028 ning vastava otsuse alusel on võimalik kaitsekulude suurendamise jagu eelarvepiire ületada kuni 2028. aasta lõpuni lisatingimusega, et kui perioodil 2025–2028 tellitud kauba tarned toimuvad hilisematel aastatel ja kaitsekulude vabastusklauslit ei ole kasutatud täies mahus ära, on võimalik nende konkreetsete tarnete maksumuse ulatuses eesmärkidest vastavatel aastatel kõrvale kalduda. Vabastusklausli neli aastat on üleminekuaeg lahenduseni, milles püsivalt kõrgemale tõstetud kaitsekulud peavad saama eelarvest rahastatud kas siis muude kulude või suuremate maksude arvel. Käesolevas riigi eelarvestrateegias otsustas Vabariigi Valitsus asuda eelarvepuudujääki vähendama juba järgmisel aastal, piirates puudujäägi 4%-ni SKPst aastatel 2027–2029 ning 3,4%-ni aastal 2030. Järgmisel aastal väheneb seega defitsiit käesoleva aastaga võrreldes 0,2% võrra ja järgmise aasta majandusprognoosiga võrreldes 0,5% võrra SKP-st. Defitsiidi vähendamisega soovitakse tagada püsivalt kasvanud kaitsekuludele püsivamad katteallikad pidurdades samal ajal võlakoormuse kasvu. Eelmise riigi eelarvestrateegiaga võrreldes on puudujääk järgmisel aastal 0,5% võrra SKP-st väiksem, kuid aastatel 2028–2029 vastavalt 0,2% ja 0,4% võrra SKPst suurem. Tabel 58. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärk ja võrdlus eelmise eelarvestrateegiaga 2026 2027 2028 2029 2030 Valitsussektori nominaalse eelarvepositsiooni -4,2 -4,0 -4,0 -4,0 -3,4 eesmärk (% SKPst) Eelmise eelarvestrateegia eesmärk (% SKPst) -4,5 -4,5 -3,8 -3,6 Erinevus 0,3 0,5 -0,2 -0,4 Allikas: Rahandusministeerium 34 Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1263 artikli 26 lõikele 1 ning Euroopa Komisjoni 19. märtsi 2025 teatisele (C(2025) 2000 final) 175 3.1.2 Maksupoliitilised eesmärgid Valitsuse eesmärk on hoida maksukeskkond stabiilne. Maksukoormus püsib aastatel 2027 –2030 taseme 35%-i SKPst lähedal. Maksukoormus leitakse maksutulude suhtena SKPsse. Võrreldes Euroopa Liidu keskmise maksukoormusega (2024. aastal 39,4% SKPst) jääb Eesti näitaja endiselt madalamaks ulatudes 2027. aastal 35,2%ni ja püsides aastatel 2028–2030 suuremate maksumuudatuste puudumisel taseme 35% SKPst lähedal. Maksukoormuse arengust on lähemalt juttu maksupoliitika peatükis. Valitsuse eesmärk on hoida tööjõu efektiivne maksumäär allpool 35 protsenti. Näitaja püsib aastatel 2027–2030 taseme 34%-i lähedal. Tööjõu efektiivne maksumäär leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. Võrreldes Euroopa Liidu keskmisega (2024. aastal 37,1%) jääb Eesti näitaja madalamaks. 2027. aastal ulatub näitaja 33,6%ni ja püsib perioodil 2028–2030 taseme 34% lähedal. 3.2 Tulu- ja kulumeetmed Käesolevas peatükis kirjeldatakse Vabariigi Valitsuse otsustatud uusi tulu- ja kulumeetmeid ning nende mõju valitsemissektori eelarvepositsioonile. Meetmete detailsem loetelu on leitav lisas 3. Valitsemissektori vaates lisanduvad riigieelarve meetmetele ka muu keskvalitsuse juriidilisi isikuid, kohalikke omavalitsusi ja sotsiaalkindlustusfonde ehk Töötukassat ja Tervisekassat puudutavad meetmed. Käesoleva Riigieelarvestrateegia fookuseks on haridus, avalik kord ning riigikaitse. Muudatused tõstavad Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja leevendavad Riigi eelarvestrateegia perioodil survet õpetajate, kultuuritöötajate ja treenerite ning siseturvalisuse palgakuludele. Jätkuvalt on kulude mahult tugevas fookuses ka riigikaitse. Aastatel 2026–2030 suurenevad enim hariduses, avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas ning sotsiaalkaitses tehtud kulutused. Samuti kasvavad kulud elamu- ja kommunaalmajanduses. Samal ajal vähendatakse järgnevatel aastatel kulusid taristuinvesteeringutesse Rail Baltica rahastamise ajatamise kaudu. Riigi eelarvestrateegias kajastuvate kulumeetmete mõjul ajatatakse kulusid perioodide vahel. Tabel 59. RES 2027–2030 tulu- ja kulumeetmete mõju valitsussektori eelarve tasakaalule 2027 2028 2029 2030 Meede % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmine, sh edasiantava maksutulu -0,05% -0,08% -0,09% -0,10% suurenemine Arvestuslik müügitulu vanglarendist 0,09% 0,13% 0,13% 0,13% 176  2027 2028 2029 2030 Muud tulud sh täiendav dividend ning kuludelt 0,03% 0,23% 0,21% 0,07% tagasilaekuv maksutulu Tulumeetmed kokku 0,07% 0,28% 0,25% 0,10% Meetmetest tulenev intressikulu kokkuhoid, sh SmartCapi konsolideerimine Riigikassasse, Transpordi 0,03% 0,04% 0,05% 0,05% Varahalduse OÜ likvideerimine ja Eesti Posti müük Välisvahendite ümberplaneerimine 0,17% 0,00% 0,08% 0,00% Hexest Materials strateegilise äripartneri leidmine ja 0,16% 0,07% -0,05% -0,06% äriplaani uuendamine SAFE instrumendi käibemaksuvabastus 0,06% 0,11% 0,14% 0,00% Kaitsekulu aastatevahelise jaotuse täpsustamine, 0,00% 0,25% 0,03% -0,26% tagades vähemalt 5% SKPst aastas taseme säilimise Haridusvaldkonna lisarahastus (teadus- ja arendustegevuse kulude säilitamine, kõrghariduse -0,03% -0,05% -0,06% -0,04% lisaõppekohtade toetamine, kultuuriranits, TI hüpe) Kultuurivaldkonna lisarahastus (kultuuriranits, teatrite lisarahastus, sport koolis, rahvusvaheliste suurvõistluste -0,01% 0,00% 0,00% 0,00% korraldamine) Sotsiaalvaldkonna lisarahastus (vaimse tervise teenuse -0,02% -0,02% -0,02% -0,02% rahastu jt) RB investeeringu aastatevahelise jaotuse täpsustamine 0,06% -0,10% -0,04% -0,25% ja lisarahastus Eelarverevisjon (sh vanglarent) -0,03% -0,04% -0,04% -0,04% Ühistranspordi lisarahastus -0,01% -0,01% -0,01% -0,01% Õpetajate, kultuuritöötajate ja treenerite ning -0,04% -0,04% -0,04% -0,04% siseturvalisuse palgafondi kasv 3% Korterelamute rekonstrueerimistoetus 20% 0,00% -0,16% -0,16% 0,00% toetusmääraga 2028-2029 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, kohtute 0,00% 0,01% 0,01% 0,02% seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Muud kulud 0,05% -0,02% -0,01% -0,03% CO2 tulude ja kulude täpsustamine 0,03% 0,01% 0,04% 0,06% Kinnisvarainvesteeringute mahu vähendamine 0,00% 0,02% 0,06% 0,05% Kulumeetmed kokku 0,40% 0,06% -0,01% -0,58% Meetmed kokku 0,47% 0,33% 0,24% -0,48% Vastu võetud tulupoliitilistest meetmetest parandavad eelarve tasakaalu arvestuslikult vanglarendist laekuv tulu, mis 2027. aastal on ligi 40 mln eurot ning järgmistel eelarvestrateegia aastatel ületab 60 mln eurot. Lisaks suurendavad riigi tulu Riigimetsa Majandamise Keskuse täiendav dividend ning konkurentsivõimet ja maksulaekumist parandavatelt toetustelt laekuv täiendav maksutulu. Eelarvega suurendati toetuseid ettevõtetesse, rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamisse ning korterelamute rekonstrueerimisse. Tulumeetmete hulgas on välja toodud ka kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmine, mis mõjutab nii eelarve tulu kui ka kulu (edasiantavat maksutulu). Seadusemuudatusega lüheneb sambaga taasliitumise aeg kümnelt aastalt viiele, taasliituda saab ühe korra ning enne pensioniiga sambast raha välja võttes on seda võimalik teha ka osaliselt. 177 Kulumeetmetest on üheks eelarvepuudujääki suurendava mõjuga meetmeks alates 2027. aastast kõrghariduse, vaimse tervise teenuse, põhiseaduslike institutsioonide, õpetajate, kultuuritöötajate ja treenerite palgafondi kasv. Täiendavaid vahendeid on eraldatud ka põhiseaduslikele institutsioonidele täiendavate majandamiskulude ja investeeringute tegemiseks. Riigi eelarvestrateegia sisaldab ka vahendeid riigikaitsele ja julgeoleku kindlustamisele. Riigikaitse kulud säilivad aastas vähemalt 5%-i juures SKP-st. Riigikaitse hankeplaani täpsustamise tulemusel nihutatakse 2028. aastast riigikaitsekulusid 2030. aastasse. Samuti puudutavad kulumeetmed kogumispensionide ja maksukorralduse seaduse muutmist seoses riigi täiendavate maksetega pensionifondidesse. Olulise muudatusena vähendab kulude mahtu SAFE rahastamisvahendiga seotud kaitsehangete käibemaksuvabastus, mille võrra riigikaitse kulu väheneb. Lisaks on olulise mõjuga Hexest Materials AS kulude ja tulude valitsemissektorist välja arvamine, seoses strateegilise äripartneri leidmisega arvestamisega. Selle tulemusel väheneb valitsemissektori riigieelarve puudujääk 2027. aastal üle 70 mln euro. Kokkuvõttes vähendavad eelarvestrateegia meetmed koos kaasneva intressikulude vähenemisega valitsussektori eelarvepuudujääki järgmisel aastal ca 221 mln euro võrra, kuid 2030. aastal puudujääk suureneb 255 mln euro võrra. Tabel 60. Valitsussektori tulude ja kulude maht eelarvepoliitilisi otsuseid arvestades 2025 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Mln % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst eurot Valitsussektori tulude 18 263,1 43,6 42,4 41,6 41,6 40,8 40,6 prognoos Valitsussektori kulude 19 202,1 45,9 46,6 45,7 45,6 44,8 43,9 prognoos Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium 3.3 Valitsussektori eelarvepositsioon 2024. aastal 1,1%-ni vähenenud defitsiit kasvas möödunud aastal 2,2%-ni SKPst. Kuigi maksulaekumiste kasv võrreldes eelneva aastaga oli pea sama kiire ja lisandus mootorsõidukimaks, kiirenes kulude kasv riigikaitse valdkonnas ning hoogsamalt käivitus Rail Baltica ehitus. Samad tegurid kasvatavad puudujääki ka sel aastal – riigikaitse kulud kasvavad veerandi võrra, jõudes 5%ni SKPst, ning Rail Baltica toel jõuab valitsussektori investeeringute tase rekordilise 3,5 miljardi euroni. 178 Joonis 1. Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon mln eurot % SKPst 500 4 3 0 2 1 -500 0 -1 -1000 -2 Keskvalitsus -3 -1500 Sotsiaalkindlustusfondid -4 Kohalikud omavalitsused -5 Valitsussektor (parem skaala) -2000 -6 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 Allikas: Statistikaamet 2026. aasta eelarvepuudujääk ulatub eelarvestrateegia otsuseid arvestades 4,2%-ni SKPst, mis on 2026.a eelarvega võrreldes siiski pisut väiksem defitsiit. Osaline paranemine tuli juba suveprognoosist, kuid eelarvemeetmete abil väheneb puudujääk veelgi. Järgmisel aastal võeti sihiks puudujäägi vähendamine nelja protsendini SKPst, mis tähendab majandusprognoosiga võrreldes 231 mln euro suurust parandust, mis tuleb peamiselt investeeringute aastatevahelisest nihutamisest, taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF-i) vahendite aktiivsemast kasutamisest ning vanglarendi tuludest. Eelarvemeetmed parandavad ka 2028. ja 2029. aasta eelarvepositsiooni 0,3% võrra SKPst. 2030. aastal puudujääk prognoosiga võrreldes samas suureneb tulenevalt Rail Balticule eraldatud lisarahastusest ning kaitsekulude ümbertõstmisest 2028. aastast 2030. aastasse. Tabel 61. Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2026–2030 2026 2027 2028 2029 2030 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% -4,2 -4,0 -4,0 -4,0 -3,4 SKPst) Keskvalitsus -3,8 -3,8 -3,9 -3,9 -3,3 Sotsiaalkindlustusfondid -0,2 -0,1 0,0 0,1 0,1 Kohalikud omavalitsused -0,2 -0,2 -0,1 -0,3 -0,2 Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (mln -1875 -1888 -1975 -2066 -1802 eurot) Keskvalitsus -1695 -1774 -1928 -1966 -1763 Sotsiaalkindlustusfondid -99 -26 11 36 65 Kohalikud omavalitsused -80 -88 -58 -136 -104 Allikas: Rahandusministeerium. Valitsussektori eelarve tsükliliselt tasandatud positsioon Majandusolukorrast tingitud negatiivne mõju eelarvele on taandumas. Hinnangu aluseks on rahandusministeeriumi uue metoodika kohane eelarve tsüklilise mõju hinnang, mis jõuab 179 käesoleval aastal tasakaalu lähedale (vt metoodika kohta rahandusministeeriumi 2026. aasta kevadprognoosi lisa 2). Kui aastatel 2022–24 toimis majandus selgelt allpool oma potentsiaalset taset, siis majanduskasvu taastumine aitab negatiivsel toodangulõhel sulguda, mis väljendub ka ilmakaardi aluseks olevate majandusnäitajate soojemates toonides. Samuti kasvavad käesoleval aastal üle oma trendkasvu maksulaekumiste aluseks olevad tarbimiskomponendid – eratarbimine ja valitsussektori tarbimine. See tähendab, et majanduse struktuurist tulenev negatiivne mõju eelarvepositsioonile taandub käesoleval aastal oluliselt. Kombineeritud majandustsükli hinnang püsib nullilähedane kogu prognoosiperioodi jooksul, mis tähendab, et majanduse seis on tasakaalulähedane ning see ei vaja eelarvelist tuge. Majanduse pikaajaline kasvuvõimekus on vähenenud. Seda on mõjutanud nii juba toimunud konvergents rikkamate naaberriikidega kui ka pikaleveninud taastumine viimasest kriisist. Kui enne finantskriisi peeti Eestile jõukohaseks umbes 6-protsendilist aastakasvu ning enne koroonakriisi 3-protsendilist aastakasvu, siis nüüd jäävad hinnangud 1-2 protsendi vahele (vt Joonis 2). Võrreldes eelmise prognoosiga oleme Eesti majanduse kasvuvõimekust veidi positiivsemaks hinnanud. Hinnangu aluseks on revideeritud SKP aegrida, mille kohaselt oli majanduslangus reaalnäitajates leebem, kui me varem seda teadsime. Kasvupotentsiaali ümberhindamine mõjutab ka tuleviku väljavaadet, mis lubab oodata varasemast kõrgemat kogutootlikkuse panust majanduskasvu. Edaspidi pole meie kasvuvõimekus siiski kõrge, sest vananev rahvastik piirab tööjõu lisapanust ning erasektori pessimism hoiab tagasi kapitaliinvesteeringuid. Eelarvepoliitika üks eesmärke on tasakaalustada majandustsüklit. Majanduskriisis (SKP lõhe on negatiivne või SKP tase langeb), peaks riik lõdvendama eelarvepoliitikat. Ja vastupidi, majanduse tõusulainel (SKP lõhe on positiivne), peaks riik kulukasvu tagasi hoidma ja eelarvepositsiooni parandama. Hindamaks, kas eelarvepoliitika karmistub või lõdveneb, lähtutakse eelarvepositsiooni muutusest35. Lisaks tuleb arvestada ka välisvahendite muutusega, sest need on eelarve- positsiooni osas neutraalsed – tulud on alati võrdsed kuludega – seega näiteks vahendite kasutamise kasv ei peegeldu eelarvepositsiooni muutuses. Samas majanduskriisi ajal võimaldavad välistoetused täiendavalt majandustegevust stimuleerida, mis on olemuselt vastutsükliline poliitikameede. 35 Eelarvepositsiooni muutuse all vaadatakse tsükliliselt tasandatud primaarse positsiooni muutust. Tsükliliselt tasandamine tähendab, et nominaalsest positsioonist eemaldatakse majandustsükli mõju ehk eelarve nominaalset positsiooni korrigeeritakse SKP lõhe ja elastsuse korrutisega. Tsüklilise eelarve komponendi leidmiseks kasutatav poolelastsus on Euroopa Komisjoni poolt 2018. aastal uuendatud kaalude järgi Eesti puhul 0,486 varasema 0,44 asemel (vt ka https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/economy-finance/ip095_part_ii.pdf ). Primaarne tähendab, et nominaalset positsiooni vaadatakse enne intressikulude maha arvestamist. 180 Arvestades välisvahendite muutusega on Eesti eelarvepoliitika protsükliline aastatel 2024–2027 ja vastutsükliline aastatel 2028-2030. 2024. aastal negatiivne SKP lõhe veel kasvas, kuid fiskaalstiimul ei toetanud majandust. Aastatel 2025–2026 hakkab negatiivne SKP lõhe sulguma ja valitsus võiks eelarve tuge majandusele vähendama hakata, kuid fiskaalstiimul on positiivne. 2027. aastal suureneb SKP lõhe minimaalselt ja fiskaalstiimul on negatiivne (vt Tabel 62). Tuleb arvestada, et prognoosiperioodil tehakse kaitseinvesteeringuid, mis on vajalikud sõltumata majanduse tsüklist. Tabel 62. Tsükliliselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2024–2030 (% SKPst) 2013– 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 23 1. SKP reaalkasv (%) 2,4 0,1 1,3 2,5 2,3 2,4 2,2 2,1 2. Valitsussektori eelarve- -1,1 -1,4 -2,2 -4,2 -4,0 -4,0 -4,0 -3,4 positsioon 3. Intressimaksed 0,1 0,6 0,5 0,6 0,8 0,9 1,1 1,2 4. Potentsiaalse SKP reaalkasv (%) 2,7 0,4 0,5 1,2 1,2 1,4 1,6 1,8 4.a Tööjõu panus pot. kasvu (%) 0,1 0,5 0,3 0,4 0,0 -0,1 -0,2 -0,2 4.b Kapitali panus pot. kasvu (%) 1,3 0,8 0,8 0,9 0,8 0,8 0,8 0,9 4.c Tootlikkuse panus pot. kasvu 1,3 -0,9 -0,5 0,0 0,4 0,8 1,0 1,1 (%) 5. Majandustsükli hinnang 0,1 -2,5 -1,9 -0,3 -0,4 -0,1 0,1 0,4 6. Tsükliline eelarve komponent 0,0 -0,7 -0,6 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,1 7. Tsükliliselt tasandatud eelarve- -1,1 -0,6 -1,7 -4,1 -3,9 -4,0 -4,0 -3,4 positsioon (7)=(2)-(6) 8. Tsükliliselt tasandatud -1,0 -0,1 -1,2 -3,5 -3,2 -3,1 -3,0 -2,3 primaarne positsioon (8)=(7)+(3) 9. Välisvahendite muutus 0,1 -0,1 1,5 0,4 -0,2 -0,6 -0,4 -0,1 Pro- Pro- Pro- Pro- Vastu- Vastu- Vastu- 10. Eelarvepoliitika impulss - tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. tsükl. Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Joonis 2. Majandusstükli hinnang ja struktuurne eelarvepositsioon 2019–2030 (% SKPst) 5 4 3 2 1 0 -1 -2 -3 -4 -5 `19 `20 `21 `22 `23 `24 `25 `26 `27 `28 `29 `30 SKP lõhe Valitsusektori struktuurne eelarvepositsioon Allikas: Rahandusministeerium. 181 Joonis 3. Eelarvestiimul ja majandustsükkel (% SKPst) 5% 4% 3% 2% 1% 0% -1% -2% -3% -4% -5% `13 `14 `15 `16 `17 `18 `19 `20 `21 `22 `23 `24 `25 `26 `27 `28 `29 `30 SKP lõhe, % SKPst Eelarvedefitsiidi muutus, % SKPst Välistoetuste muutus, % SKPst Allikas: Rahandusministeerium. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon leitakse eemaldades nominaalsest positsioonist lisaks majandustsükli mõjule ka ühekordsed ja ajutised tegurid, mis võivad eelarvepositsiooni moonutada. Ühekordseteks ning ajutisteks meetmeteks loetakse neid eelarvele olulist mõju avaldavaid meetmeid, mis omavad eelarvepositsioonile ainult ajutist ning mittekorduvat olulist mõju suurusjärgus vähemalt 0,1% SKPst. Ühekordsete meetmete mõju eemaldamisel saadakse tulemuseks tegelik eelarveseis ilma ajutiste ilustusteta. Ehkki on määratletud üldised printsiibid, millest lähtuvalt liigitatakse meetme mõju ühekordseks (vt täpsemalt Report on Public Finances in EMU, 2015, lk 52-65), otsustatakse iga konkreetse juhtumi arvesse võtmine eraldi. Pankade jaotatud kasumi tulumaks loetakse ühekordseks meetmeks, mis mõjutab aastaid 2024- 2025. Samuti ettevõtete (v.a pangad) jaotatud kasumi tulumaks enne maksumäära tõusu 2024. aastal (vt Tabel 63). Tabel 63. Ühekordsed meetmed ja nende mõju 2024-2030 (mln eurot) 2013- 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 23 Pankade jaotatud kasumi tulumaks, 116,4 41,5 mln eurot Ettevõtete (v.a pangad) jaotatud kasumi tulumaks enne maksumäära 148,0 tõusu, mln eurot Kokku, mln eurot -1 264,4 41,5 0 0 0 0 0 Kokku, % SKPst -0,1% 0,7% 0,1% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% Allikas: Rahandusministeerium Tabel 64. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon aastatel 2024–2030 (% SKPst) 2013- 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 23 1. Tsükliliselt tasandatud -1,1 -0,4 -1,4 -4,1 -3,9 -4,0 -4,1 -3,5 eelarvepositsioon 182  2013- 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 23 2. Ühekordsed meetmed -0,1 0,7 0,1 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3. Struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon -1,1 -1,1 -1,5 -4,1 -3,9 -4,0 -4,1 -3,5 (3)=(1)-(2) Allikas: Rahandusministeerium 3.3.1 Valitsussektori tulud ja kulud Valitsussektori tulude prognoosi aluseks on võetud suveprognoos, millele on lisatud eelarvepoliitilised tulumeetmed ja eelarvepoliitiliste kulumeetmete maksusisaldus. 2026. aastal ulatuvad valitsussektori tulud 42,4%-ni SKPst. Riigieelarvestrateegia perioodil 2027–2030 kasvavad tulud keskmiselt 3,5% aastas ehk aeglasemalt kui nominaalne SKP, mistõttu valitsussektori tulud vähenevad 2030. aastaks 40,6%-le SKPst. Enim vähendavad tulumeetmed valitsussektori tuludest sissetuleku- ja varamakse, mille laekumine väheneb perioodil 2027–2030 võrreldes suveprognoosiga keskmiselt 103 mln euro võrra aastas. Seda põhjustavad peamiselt tulumaksu muudatused ning mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu tootmismaksudena kajastamise muudatused. Tootmis- ja impordimaksud suurenevad perioodil 2027–2030 võrreldes suveprognoosiga keskmiselt 157 mln euro võrra aastas. Käibemaksutulu kasvas võrreldes suveprognoosiga kulumeetmetelt tasutavate maksude tõttu, millest suurima mõjuga on riigikaitse hankeplaani täpsustamine, Rail Balticu ehitamise ajatamine. Muudest tuludest suurenevad aastatel 2027-2030 kõige enam omanditulud, keskmiselt 57 mln euro võrra aastas peamiselt vanglarendist teenitava tulu tõttu. Valitsussektori kulude prognoosi aluseks on võetud suveprognoos, millele on lisatud eelarvepoliitilised kulumeetmed ja intressikulude vähendamine. 2026. aastal ulatuvad valitsussektori kulud 46,6%-ni SKPst. Perioodil 2027–2030 kasvavad kulud keskmiselt 3,2% aastas, mis on nominaalse SKP kasvust aeglasem. Seetõttu kulud prognoosiperioodi lõppedes osakaaluna SKPst langevad 43,9%-ni. Perioodil 2027–2030 suurenevad enim valitsussektori funktsioonidest kulud sotsiaalsele kaitsele, ja haridusele. Kulusid haridusele tõstab õpetajate palgaifondi kasv ja ka teadus- ja arendustegevuste lisarahastamine. Kulusid sotsaalsele kaitsele suurendavad kõige enam pensionikindlustusseaduse muutmine, vaimse tervise teenuse ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna lisarahastus. Riigikaitse kulude osakaal ulatub 2026. aastal 5,2%-ni SKP-st. Riigikaitse kulude osakaal püsib üle 5,0% SKPst kogu riigieelarvestrateegia perioodi. 183 Tabel 65. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju valitsussektori tuludele ja kuludele 2025 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (mln % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst eurot) Valitsussektori tulude 18 263,1 43,6 42,4 41,6 41,6 40,8 40,6 prognoos Tulupoliitilised 0,04 0,12 0,39 0,35 0,31 meetmed Kulupoliitilised 0,18 0,35 -0,06 -0,11 -0,79 meetmed Valitsussektori kulude 19 202,1 45,9 46,6 45,7 45,6 44,8 43,9 prognoos Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium Tabel 65 on toodud Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise prognoosi kohased tulud ja kulud ning tulu- ja kulupoliitiliste meetmete maht riigi eelarvestrateegias toodud eesmärkide täitmiseks. Nii tulu- kui kulupoliitilised meetmed on tabelis leitud netomõju baasilt, s.t. meetmega seotud tuludest on lahutatud maha meetmest tulenevad kulud. Riigi eelarvestrateegias sisalduvad kulumeetmed vähendavad valitsussektori kulusid võrreldes suveprognoosiga käesoleval aastal 78 mln euro võrra, järgneval aastal 164 mln euro võrra ja 2028. aastast alates kasvavad kulud keskmiselt 168 mln euro võrra aastas. Kokkulepitud tulu- ja kulumeetmetega kaasneb ka intressikulude vähenemine eelarvestrateegia perioodi jooksul kokku 80 mln euro võrra suveprognoosiga võrreldes tulenevalt aeglasemast võlakoormuse kasvust. Tabel 66. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise prognoosi tulud ja kulud eelarvepoliitilisi otsuseid arvestamata 2025 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (mln % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst % SKPst eurot) Valitsussektori tulude 18 263,1 43,6 42,4 41,5 41,2 40,4 40,2 prognoos Valitsussektori kulude 19 202,1 45,9 46,8 46,0 45,6 44,7 43,1 prognoos Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium Järgnevas Tabel 67 on esitatud valitsussektori tulud ja kulud valitsussektori tasandite lõikes ja liikide lõikes peale eelarvepoliitiliste meetmete lisamist suveprognoosile. Tabel 67. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2025–2030 2025 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (mln % % % % % % eurot) SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor -939,00 -2,2 -4,2 -4,0 -4,0 -4,0 -3,4 2. Keskvalitsus -783,0 -1,9 -3,8 -3,8 -3,9 -3,9 -3,3 4. Kohalikud omavalitsused -86,0 -0,2 -0,2 -0,2 -0,1 -0,3 -0,2 5. Sotsiaalkindlustusfondid -70,0 -0,2 -0,2 -0,1 0,0 0,1 0,1 184  2025 2025 2026 2027 2028 2029 2030 (mln % % % % % % eurot) SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Valitsussektor 6. Tulud kokku 18 263,1 43,6 42,4 41,6 41,6 40,8 40,6 7. Kulud kokku 19 202,1 45,9 46,6 45,7 45,6 44,8 43,9 8. Eelarvepositsioon -939,0 -2,2 -4,2 -4,0 -4,0 -4,0 -3,4 9. Intressikulu 202,0 0,5 0,6 0,8 0,9 1,1 1,2 10. Primaartasakaal -737,0 -1,8 -3,6 -3,3 -3,1 -3,0 -2,2 11. Ühekordsed ja ajutised meetmed 244,3 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud (12=12a+12b+12c) 10 073,3 24,1 23,1 22,8 23,0 22,7 22,7 12a. Tootmis- ja impordimaksud 5 937,7 14,2 14,5 14,3 14,3 13,9 13,9 12b. Sissetuleku- ja varanduse 4 135,6 9,9 8,5 8,5 8,7 8,7 8,8 maksud 12c. Kapitalimaksud 0,0 0 0 0 0 0 0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 5 284,8 12,6 12,6 12,6 12,6 12,6 12,5 14. Omanditulud 271,3 0,6 0,7 0,6 0,6 0,6 0,6 15. Muud tulud 2 545,4 6,1 6,1 5,6 5,3 4,9 4,7 16.=6. Tulud kokku 18 263,1 43,6 42,4 41,6 41,6 40,8 40,6 p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL-le 15 170,0 36,2 35,5 35,2 35,4 35,0 35,0 makstud)+D.5+D.611+D.91-D.995) Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele 7 789,4 18,6 18,7 18,5 18,6 17,8 17,8 +vahetarbimine 17a. Hüvitised töötajatele 5 120,4 12,2 12,3 12,3 12,1 11,9 11,7 17b. Vahetarbimine 2 669,0 6,37 6,39 6,21 6,54 5,94 6,14 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 6 352,4 15,2 14,7 14,5 14,4 14,3 14,2 millest töötushüvitised 239,6 0,6 0,5 0,4 0,4 0,4 0,4 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 1 042,7 2,5 2,3 2,2 2,3 2,3 2,3 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 5 309,7 12,7 12,4 12,2 12,1 12,0 11,9 19.=9. Intressikulu 202,0 0,5 0,6 0,8 0,9 1,1 1,2 20. Subsiidiumid 244,3 0,6 0,8 0,8 0,7 0,7 0,7 21. Kapitali kogumahutus põhivarasse 2 784,7 6,7 7,8 6,8 7,0 7,1 6,6 22. Kapitalisiirded 898,4 2,1 2,1 2,4 2,1 1,8 1,6 23. Muud kulud 842,6 2,0 2,1 2,0 1,9 2,0 1,9 25.=7. Kulud kokku 19 202,1 45,9 46,6 45,7 45,6 44,8 43,9 p.m. Valitsussektori tarbimine 8 382,5 21,3 21,8 21,6 22,3 21,5 21,1 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium Tabel 68. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) COFOG 2025 2026 2027 2028 2029 2030 kood 1. Üldised valitsussektori 1 4,5% 4,4% 4,4% 4,5% 4,7% 4,6% teenused 2. Riigikaitse* 2 4,2% 5,2% 5,1% 5,0% 5,2% 5,1% 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8% 1,9% 1,9% 1,9% 1,8% 1,7% 4. Majandus 4 5,6% 5,3% 5,0% 5,2% 4,7% 4,7% 5. Keskkonnakaitse 5 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4% 0,4% 0,4% 0,6% 0,6% 0,4% 7. Tervishoid 7 6,3% 6,2% 6,1% 6,1% 6,0% 6,0% 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 1,9% 1,9% 1,7% 1,6% 1,5% 1,5% 9. Haridus 9 6,5% 7,0% 6,7% 6,7% 6,3% 5,9% 10. Sotsiaalne kaitse 10 13,9% 13,7% 13,6% 13,5% 13,4% 13,3% 185  COFOG 2025 2026 2027 2028 2029 2030 kood 11. Valitsussektori kulud kokku TE 45,9% 46,6% 45,7% 45,6% 44,8% 43,9% Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium * COFOGi põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. NATO meetodil arvestatud kaitsekulude maht on leitav peatükist Julgeolek ja Riigikaitse. 3.3.2 Keskvalitsuse eelarvepositsioon Valitsussektorist ca 3/4 moodustava keskvalitsuse suurimaks osaks on riigieelarvelised asutused (põhiseaduslikud institutsioonid ja ministeeriumid koos valitsemisaladega). Keskvalitsuse sektorisse kuuluvad veel riigi asutatud sihtasutused (suurima mõjuga on haiglad), peamiselt riigile teenuseid osutavad äriühingud (näiteks AS Riigi Kinnisvara) ja avalik-õiguslikud institutsioonid (näiteks ülikoolid, Eesti Rahvusringhääling). Joonis 4. Keskvalitsuse tulud, kulud ja eelarvepositsioon mln eurot % 20 000 5 15 000 3 10 000 5 000 1 0 -5 000 -1 -10 000 -3 -15 000 -20 000 -5 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 Tulud Kulud Allikas: Statistikaamet. Keskvalitsuse tuludest moodustavad suurima osa majandusarengu suhtes sensitiivsed riigieelarve maksutulud. Sellest lähtuvalt on majandustsükli langusfaasis suurem osa eelarvepuudujäägist tulnud just riigieelarvest. Vastavalt on riigieelarve enim panustanud ka kriisieelsete aastate eelarveülejääkidesse. Lisaks maksutuludele moodustavad keskvalitsuse tuludest suure osa ka mittemaksulised tulud, millest enamus on Euroopa Liidust laekuvad välistoetused. Keskvalitsuse kuludest moodustavad suurima osa samuti riigieelarve kulud, millest ca 1/3 hõlmavad kulutused sotsiaalsele kaitsele (sh riiklik pensionikindlustus)36. Järgnevad kulud tervishoiule (eraldis Tervisekassale) ja haridusele. Muu keskvalitsuse eelarvepositsioon moodustub sihtasutuste, äriühingute ja avalik-õiguslike institutsioonide positsioonide koondsummana. Üks peamisi eelarvepositsiooni mõjutavaid 36 2025.a riigieelarve alusel. 186 tegureid on suuremahulised investeeringud nagu nt Rail Balticu ehitus, mis ületavad jooksva aasta tulusid. Sõltumata sellest, kas neid finantseeritakse eelmistel aastatel kogunenud reservidest või laenu abil, on mõju eelarvepositsioonile negatiivne. Muu keskvalitsuse asutuste eelarvepositsioon kõigub 0,0% ja -0,2% vahel SKPst. 3.3.2.1 Riigieelarve tulud Perioodil 2027–2030 kasvab riigieelarveliste tulude maht koos edasiantavate tuludega keskmiselt 2,8% aastas, mis on suvisest majandusprognoosist 0,1 protsendipunkti võrra aeglasem. Võrreldes viimase prognoosiga 2026. aasta kohta kasvavad tulud 2027. aastal kokku 859 mln euro võrra ehk 4,6%. Maksuliste tulude kasv kiireneb veidi võrreldes suveprognoosiga erinevate RES meetmete mõju tõttu maksulaekumisele. Mittemaksuliste tulude kasv aeglustub toetuste tõttu, mis prognoositi varasemaks, nelja aasta toetuste summa väheneb võrreldes suveprognoosiga vaid 50 mln euro võrra. Kokkuvõttes 2030. aastaks suurenevad tulud võrreldes 2026. aastaga 11,6% ehk 2,16 mld euro võrra 20,73 mld euroni. Riigieelarveliste tulude maht on saadud valitsuses otsustatud tulu- ja kulumeetmete lisamisel Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile. Joonis 5. Riigieelarveliste tulude maht ja kasv (mln eurot, %) 25000 16% 20000 12% Miljonit eurot 15000 8% 10000 4% 5000 0% 0 -4% Maksutulud Edasiantavad tulud Mittemaksulised tulud Kasv v.e.a. (parem skaala) Allikas: Rahandusministeerium Maksutulud (ilma edasiantavate maksudeta) kasvavad eelarvestrateegia perioodil (2027–2030) keskmiselt 4,6% aastas ehk samas tempos kui suveprognoosis. Maksutuludest moodustavad suurima osa, antud perioodil keskmiselt 77%, sotsiaalmaks ja käibemaks. Palgakasv toetab sotsiaalmaksu tasumist, mis kasvab perioodil 2027–2030 keskmiselt 4,7% aastas. RES meetmed mõjutavad tasumist kõige enam aastatel 2028–2030. Keskmine vanaduspension kasvab samal perioodil keskmiselt 4,4% aastas, selle aeglasem kasv tuleneb aeglustuvast hinnatõusust. Palgakasv suurendab ka riigieelarvesse laekuvat füüsilise isiku 187 tulumaksu. RES meetmed mõjutavad laekumist kõige enam aastatel 2028–2029. Eelarvestrateegia perioodil maksuvaba tulu samal tasemel püsides hakkab palga- ja pensionikasv maksutulu suurendama. Palgakasvu toel kasvab kohalikele omavalitsustele laekuv tulumaks, mis on edasiantav maks, perioodil 2027–2030 keskmiselt 4,5% aastas ja osakaal kogu tasutavast füüsilise isiku tulumaksust ulatub sel perioodil keskmiselt 72%-ni. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvab eelarvestrateegia perioodil keskmiselt 5,3% aastas. Kiiremat kasvu ootame aastatel 2027–2028, selle taga on prognoositav krediidiasutuste avansilise tulumaksu kasv. Käibemaksu tasumine kasvab aastatel 2027–2030 keskmiselt 3,9% aastas ja 2030. aastaks prognoositakse tasumiseks 5 395 mln eurot. 2027. aastal kasvab käibemaksutulu 3,5%, mida toetavad eelkõige eratarbimise kasv ja majanduse järkjärguline taastumine, samas vähendab laekumist SAFE rahastamisvahendiga seotud kaitsehangete käibemaksuvabastus. Käibemaksutulu areng sõltub lisaks eratarbimisele valitsussektori ja kodumajapidamiste investeeringutest ning valitsussektori tarbimise dünaamikast. Järgnevatel aastatel pidurdavad käibemaksutulu kasvu valitsussektori kulutuste ja investeeringute kasvu aeglustumine. Prognoosis eeldatakse, et käibemaksuauk püsib ligikaudu 2% tasemel käibemaksutulust. Aktsiiside tasumine suureneb aastatel 2027–2030 keskmiselt 3,7% ja 2030. aasta tasumiseks kujuneb 1 287 mln eurot. Järgmisel neljal aastal ootavad ees mitmed aktsiisimäära tõstmised - 2027. ja 2028. aastal tõusevad alkoholi ja tubaka aktsiisimäärad 5%. Kuna 2026. aastaks kavandatud kütuseaktsiisi ja elektriaktsiisi määrade tõus lükati edasi ja lisati juba planeeritud 2027. aasta aktsiisimäärade tõusule, on 2027. aastal rakenduv aktsiisitõus tavapärasest suurem. Bensiini puhul on tõus kavandatud ka 2028. aastasse. Alkoholi ja tubaka aktsiisikaupade müügimahud väljendavad eelkõige eratarbijate käitumist, kuid kütuseaktsiisi suurim osa diislikütuse tarbimine on seotud eelkõige nafta maailmaturu hinnaga ning transpordi sektori ja töötleva tööstuse olukorraga. Mootorsõidukimaksu prognoosi aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti poolt arvutatud esialgne arvestuslik mootorsõidukimaksu kohustus. Lõplik maksusumma võib muutuda näiteks sõiduki hävimise, varastamise, uue sõiduki registreerimise vms põhjuse tõttu. Lisaks on arvestatud mootorsõidukimaksule rakendatud soodustusi. 2027. aastal on mootorsõidukimaksu laekumine 83,5 mln eurot. Registreerimistasu prognoosimisel on vaadatud esmaregistreerimisi ja järelturgu eraldi. Nii esmaregistreerimiste kui ka järelturu puhul on aluseks võetud Transpordiameti kuine sõidukite tehingute statistika, keskmine registreerimistasu suurus ja registreerimistasu alla kuuluvate tehingute osakaal. Kuna 2028. aastal muutuvad registreerimistasu komponentide määrad rangemaks, on prognoosis arvestatud ka 2027. aasta lõpus toimuva maksumäära tõusule eelneva ettevarumisega. 2027. aastal on registreerimistasu laekumine 82 mln eurot. Mittemaksulised tulud kasvavad võrreldes majandusprognoosiga valitsuse eelarvemeetmete toel kõigil aastatel kuni 67 mln euro võrra aastas. Tulusid kasvatavad peamiselt vanglarendi 188 tulud, kuid suurenevad ka finantstulud. Järgmise aasta mittemaksuliste tulude maht ulatub 2027. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt 2,8 mld euroni. Võrreldes eelmise riigi eelarvestrateegiaga suurenevad perioodi 2026–2029 laekumised 889 mln euro võrra. Kasvust umbes 60% tuleb maksulistest tuludest (eelkõige juriidilise isiku tulumaksu ja riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu prognoosi suurendamisest) ja 40% mittemaksulistest tuludest (välistoetuste prognoosi tõstmisest). Joonis 6. Riigi eelarvestrateegias planeeritud tulude võrdlus eelneva riigi eelarvestrateegiaga aastatel 2026–2029 (mln eurot) 22000 20000 18000 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 2026 2027 2028 2029 RES 2026-2029 RES 2027-2030 Allikas: Rahandusministeerium. 3.3.2.2 Riigieelarve kulud ja investeeringud Riigieelarveliste asutuste kulud ja investeeringud, mille hulka on arvestatud ka käibemaks, kasvavad aastatel 2027–2030 aastas keskmiselt 3,0% ja summaarseks kogukasvuks antud perioodil on 1,6 mld eurot (Joonis 7). Joonis 7. Riigieelarve kulud (mln eurot) ja aastane kasvutempo 4,7% 23 500 5,0% 23 000 4,0% 22 500 3,0% 2,6% 3,0% 22 000 21 500 1,6% 2,0% 21 000 1,0% 20 500 20 000 0,0% 2026 2027 2028 2029 2030 189 Suurimateks kuluartikliteks, mis riigieelarvestrateegia perioodil kulude kasvu veavad, on sotsiaaltoetused ja edasisuunatud maksutuludest füüsilise isiku tulumaks ning sotsiaalmaks. Kõige kiirem kulude kasv on riigi eelarvestrateegia perioodil 2027. aastal – 4,7% võrreldes eelneva aastaga. 2027. aastasse planeeritud suurimad eelarvepoliitilised meetmed on seotud õpetajate palgafondi kasvuga, kõrghariduse toetamisega, kogumispensioni seaduse muutmisega viisil, et teise sambaga oleks võimalik senisest kiiremini taasliituda ning vanglarendiga. Riigieelarveliste asutuste kulud (ilma investeeringuteta) kasvavad perioodil 2027–2030 keskmiselt 3,2% aastas. Suuremad hüpped perioodi keskel on põhjustatud kaitseotstarbelise erivarustuse ning riigikaitseliste investeeringute aastate vahelise jaotuse täpsustumisest. Riigikaitsekulud püsivad alates 2026. aastast üle 5% SKPst ja lisaks tehakse strateegilisi investeeringuid kaitsevõime tugevdamiseks. Lisaks suurendab riigi kulusid üha kasvav võlakoormus, mis kergitab intressikulu 2026. aasta 272 mln euro suuruselt tasemelt RESi perioodi lõpuks enam kui kahekordseks ehk 635 mln euroni. Aastatel 2027–2030 planeeritakse riigieelarvestrateegias investeeringuid teha 5,1 mld euro ulatuses, hõlmates nii riigiasutuste investeeringuid, investeeringutoetusi erinevatesse sektoritesse kui ka käibemaksukulu põhivarainvesteeringutelt. Järgmisel aastal investeeringute finantseerimine väheneb (Joonis 8). Joonis 8. Riigieelarveliste asutuste investeeringud ja investeeringutoetused aastatel 2026–2030 (mln eurot) 3 000 2 000 1 315 1 083 572 887 315 1 000 1 302 1 177 1 478 1 292 1 103 0 2026 2027 2028 2029 2030 investeeringud (mEUR) investeeringutoetused (mEUR) 3.3.3 Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon Kohaliku omavalitsuse üksused (79 üksust) täidavad olulist rolli avaliku sektori ülesannete täitmisel. Olenemata suurusest täidetakse samu ülesandeid. Üldvalitsemine hõlmab linna- ja vallavalitsuse ning volikogu ülalpidamiskulusid. Majanduskulud (sh elamu- ja kommunaalmajandus) koosnevad peamiselt valla- või linnasisesest ühistranspordist, valla teede ja linnatänavate korrashoiust, veevarustuse korraldamisest ning tänavavalgustusest. Sotsiaalse kaitse all tagatakse üldhooldekodude ülalpidamine, sotsiaalabi ja –teenuste 190 osutamine ning perede sotsiaalne kaitse. Koolide ja lasteaedade ning huvitegevuse ülalpidamine kuulub haridusvaldkonna alla. Vaba aeg, kultuur ja religioon hõlmab kultuurimajade, raamatukogude, muuseumide ja spordirajatiste ülalpidamist ning noorsootööd. Ülejäänud valdkonnad moodustavad kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) väljaminekutest väiksema osa – sinna hulka kuuluvad tegevustest nt heakord ning jäätmehoolduse ja heitveekäitluse korraldamine. Kokku ulatus nende väljaminekute maht konsolideeritult tekkepõhiselt 2025. aastal 3,7 mld euroni (sh 0,2 mld eurot kohustuste tasumine). Sellest 2/3 moodustasid tööjõu- ja majandamiskulud maksudega. Joonis 9. Kohaliku omavalitsuse üksuste väljaminekute jaotus 2025. aastal (mln eurot) Muu; 233 Üldvalitsemine; 203 Laenumaksed ja finantskulu; 259 Sotsiaalne kaitse; Haridus ; 1 686 384 Vabaaeg ja kultuur; 338 Majandus (sh elamu- ja kommunaalmajandus); 549 Allikas: Rahandusministeerium KOV eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise nende koostamise üle. Riigieelarvest edasikantavate maksutulude (tulumaks ja maamaks) ning tasandus- ja toetusfondi ühtne eesmärk on tagada neile piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt seaduste alusel otsustamiseks. Tasandusfond on mõeldud nende eelarveliste võimaluste ühtlustamiseks. Toetusfond koosneb valdkondlikest toetusliikidest, võimaldades maksta õpetajatele töötasu ja maksta toimetulekutoetust. Lisaks on KOV-del võimalus taotleda projektitoetust mitmest meetmest. Muud omatulud hõlmavad peamiselt laekumisi keskkonnatasudest või kaupade- ja teenuste müügist. 191 Joonis 10. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2025. aastal (mln eurot) Saadud toetused Muud saadud Muud tulud; 113 investeeringuteks; toetused; 118 119 Tasandusfond; 130 Kaupade ja teenuste müük; 226 Toetusfond; 593 Maksutulud; 2 082 Allikas: Rahandusministeerium. Alates 2021. aastast on aga KOV-ide defitsiit järsult kasvanud, ulatudes perioodil 2021–2025 keskmiselt 143 mln euroni aastas. See on olnud peaasjalikult tingitud kõrgest inflatsioonist (sh energiahinnad), sõjapõgenikega kaasnenud lisakuludest ja laenu intressikulude kasvust. Edasiste aastate osas on nende defitsiit vähenemas, jäädes perioodil 2026–2030 keskmiselt alla 100 mln euro aasta kohta. Jooksvalt on KOV eelarvete ja eelarve täitmise andmetega võimalik tutvuda riigiraha rakenduses.37 3.3.4 Sotsiaalkindlustusfondide eelarvepositsioon Sotsiaalkindlustusfondide sektorisse kuuluvad Tervisekassa ja Eesti Töötukassa. Tervisekassa lõpetas 2025. aasta 93 mln euro suuruse puudujäägiga. Tulud ulatusid 2,37 mld ja kulud 2,47 mld euroni. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekus 2,03 mld eurot. Kuludest moodustasid suurima osa tervishoiuteenused 1,96 mld euroga, millele järgnesid ravimite kulud 254 mln ja ajutise töövõimetuse hüvitised 172 mln euroga. Võrreldes 2024. aastaga, mil Tervisekassa saavutas 25 mln euro suuruse ülejäägi, halvenes eelarvepositsioon 118 mln euro võrra. 37 http://riigiraha.fin.ee 192 2026. aasta eelarve koostati 105 mln euro suuruse puudujäägiga, kuid Rahandusministeeriumi suveprognoosi kohaselt kujuneb puudujääk eeldatust väiksemaks, ligikaudu 90 mln euroks. Tulusid prognoositakse 2,50 mld ja kulusid 2,59 mld eurot. Võrreldes eelarvega paraneb tulemus peamiselt oodatust väiksemate tervishoiuteenuste kulude tõttu. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa laekumine kasvab 2,13 mld euroni. Samal ajal suurendavad kulusurvet tervishoiutöötajate palgakasv, ravimite ja ajutise töövõimetuse hüvitiste kulud ning Tervisekassale lisanduvad rahastusvaldkonnad. Alljärgnevalt on toodud (Tabel 69) Tervisekassa peamiste finantsnäitajate ülevaade pikemal perioodil. Aastatel 2019–2025 suurenesid tulud 1,48 mld eurolt 2,37 mld euroni ja kulud 1,44 mld eurolt 2,47 mld euroni. Tulude osakaal SKP-st kasvas 5,2%-lt 5,7%-le ning kulude osakaal 5,0%lt 5,9%le. Kulud kasvasid tuludest kiiremini, eelkõige tervishoiuteenuste, ravimite ja meditsiiniseadmehüvitiste mahu suurenemise tõttu. Tervishoiuteenused moodustavad jätkuvalt ligikaudu neli viiendikku Tervisekassa kogukuludest. Kulude kasvu mõjutavad tervishoiutöötajate palgad ja hõive, uute ravi- ja diagnostikavõimaluste lisandumine ning ootused teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. Tervisekassa 2027–2030 eesmärk on hoida kulude kasv kontrolli all ja jõuda perioodi lõpuks tulude-kulude tasakaalu. Selleks kavandatakse süsteemi tõhustamist ja tasumudelite uuendamist. Prognoosi järgi väheneb puudujääk 44 mln eurolt 2027. aastal 38 mln euroni 2028. aastal ja 19 mln euroni 2029. aastal ning 2030. aastal jõuab eelarve sisuliselt tasakaalu. Reservide kogumaht väheneb samal ajal ligikaudu 540 mln eurolt 2026. aastal 438 mln euroni 2030. aastal. Seega paraneb Tervisekassa finantsiline väljavaade võrreldes varasemate hinnangutega, kuid tasakaalu saavutamine eeldab kavandatud tõhustamismeetmete elluviimist. Osa perioodiks kavandatud muudatustest ei sisaldu prognoosis, sest need ei ole veel seadustatud kujul otsustatud. Hinnangus on kasutatud Tervisekassa 2026. aasta eelarvet, nelja aasta finantsplaani, Rahandusministeeriumi 2026. aasta suveprognoosi põhjal koostatud Tervisekassa 2027–2030 finantsplaani, Sotsiaalkindlustusameti riigieelarvelise eraldise prognoosi ning suveprognoosi kohast sotsiaalmaksu laekumise prognoosi. Tabel 69. Tervisekassa tulud ja kulud aastatel 2019–2029 2019- mln eurot 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2029 Tulud 1 476 1 654 1 931 2 051 2 265 2 385 2 374 2 496 2 630 2 749 2 870 2 994 103% …aastakasv 12,1% 16,8% 6,2% 10,4% 5,3% -0,5% 5,1% 5,4% 4,5% 4,4% 4,3% …osakaal SKPst 5,2% 5,9% 6,1% 5,7% 5,9% 6,0% 5,7% 5,6% 5,6% 5,6% 5,6% 5,6% …sotsiaalmaksu 1 334 1 382 1 490 1 634 1 807 1 925 2 025 2 129 2 236 2 343 2 446 2 553 91% ravikindlustuse osa Kulud 1 438 1 637 1 795 1 891 2 149 2 361 2 467 2 586 2 673 2 783 2 889 2 994 108% …aastakasv 13,9% 9,6% 5,4% 13,6% 9,8% 4,5% 4,8% 3,4% 4,1% 3,8% 3,7% …osakaal SKPst 5,0% 5,9% 5,7% 5,2% 5,6% 5,9% 5,9% 5,8% 5,7% 5,7% 5,7% 5,6% ...tervishoiuteenuste 1 067 1 132 1 255 1 385 1 649 1 877 1 956 2 038 2 078 2 155 2 226 2 299 115% kulud ...tervise edendamise 3 3 2 2 3 5 5 6 6 6 6 7 164% 193  2019- mln eurot 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2029 kulud ...ravimite kulud 165 177 191 195 249 242 254 269 289 310 331 353 113% ...ajutise töövõimetuse 167 172 223 207 155 154 172 178 189 198 206 215 29% hüvitiste kulud ...meditsiiniseadmehüvitis 11 12 13 16 19 20 23 25 27 30 32 34 199% ed ...Eesti kindlustatu ravi 8 12 9 8 8 7 11 11 11 12 12 13 55% välisriigis 1635 ...tervishoiu muud kulud 2 117 88 61 45 34 24 33 41 41 41 40 % - Tulem 38 17 136 160 115 25 -93 -90 -43 -34 -19 0 100% SKP jooksevhindades, 28,5 27,9 31,5 36,3 38,4 39,8 41,9 44,4 46,7 48,9 51,1 53,3 87% mlrd eurot …aastakasv -2,2% 12,9% 15,4% 5,7% 3,9% 5,0% 6,0% 5,2% 4,7% 4,5% 4,4% Töötukassa finantsseis on viimastel aastatel olnud stabiilne. Aastatel 2022–2025 jäi aastane ülejääk vahemikku 19–34 mln eurot, ulatudes 2022. aastal 34 mln, 2023. aastal 29 mln, 2024. aastal 22 mln ja 2025. aastal 19 mln euroni. 2026. aastal kasvavad tulud 365 mln ja kulud 372 mln euroni ning aasta tulemiks kujuneb ligikaudu 7 mln euro suurune puudujääk. Tulude kasvu toetab töötuskindlustusmaksete laekumine, kuid kulusid suurendab eelkõige baasmääras töötuskindlustushüvitise kasutuselevõtt. Alljärgnevalt on toodud ülevaade Töötukassa omavahenditest rahastatud tuludest ja kuludest pikemal perioodil (Tabel 70). Töötukassa kulud kasvasid koroonakriisi ajal hüppeliselt, kuid taandusid seejärel kriisieelse taseme lähedale ning on püsinud ligikaudu 0,8% juures SKPst. 2026. aasta finantstulemit mõjutab töötutoetuse reform, mille käigus asendati senine riiklik töötutoetus baasmääras töötuskindlustushüvitisega. Uue süsteemi kogukulu on tervikuna väiksem ja parandab valitsussektori koondpositsiooni, kuid kulu liigub keskvalitsusest Töötukassasse. Seetõttu kujuneb 2026. aasta puudujäägiks ligikaudu 7 mln eurot. Tegemist on ajutise puudujäägiga: aastatel 2027–2030 on oodata kasvavat ülejääki, mis suureneb 15 mln eurolt 2027. aastal 56 mln euroni 2030. aastal. Töötukassa reservide maht kasvab nelja aastaga ligikaudu 600 mln eurolt 740 mln euroni ning reservide suhe aastakuludesse suureneb veidi. Hinnangus on kasutatud Töötukassa koostatud kulude prognoosi, mis põhineb Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi eeldustel, ning käesoleva eelarvestrateegia kohast töötuskindlustusmakse laekumise prognoosi. 194 Tabel 70. Töötukassa tulud ja kulud aastatel 2019–2030 2019- mln eurot 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2030 +111 Tulud 210 215 232 266 314 338 345 365 387 404 423 442 % …kasv 2,8% 7,5% 14,6% 18,3% 7,7% 2,0% 5,9% 5,8% 4,6% 4,5% 4,7% …osakaal SKPst 0,7% 0,8% 0,7% 0,7% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% +124 Kulud 172 539 241 232 285 316 326 372 372 378 384 386 % 212,5 - …kasv -3,7% 22,9% 11,0% 3,1% 14,1% -0,2% 1,8% 1,4% 0,7% % 55,3% …osakaal SKPst 0,6% 1,9% 0,8% 0,6% 0,7% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,8% 0,7% …töötuskindlustus-hüvitis 65 138 81 99 128 136 143 189 188 188 187 186 +187% …koondamishüvitis 15 26 13 15 20 23 23 25 25 25 25 25 +74% ...maksejõuetushüvitis 4 8 4 4 6 5 7 6 6 6 7 7 +89% …teenused 36 296 81 44 50 62 64 62 60 63 67 68 +89% …tegevuskulud 39 42 46 51 56 63 62 56 58 61 63 65 +69% Tulem 37 -323 -9 34 29 22 19 -7 15 26 39 56 +51% SKP jooksevhindades, 28,5 27,9 31,5 36,4 38,2 39,9 41,9 44,4 46,7 48,9 51,1 53,3 +87% mlrd eurot …kasv, % 7,7% -2,2% 12,9% 15,9% 4,7% 4,5% 5,0% 6,0% 5,2% 4,7% 4,5% 4,4% 3.4 Maksupoliitika 3.4.1 Üldine maksukoormus Eesti maksukoormus on oluliselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine, see oli 2024. aastal 35,7% SKPst, mis oli Euroopa Liidu keskmisest (39,4% SKPst) 3,7 protsendipunkti võrra madalam. Joonis 11. Maksukoormus Euroopa Liidus 2024. aastal (% SKPst) 50 45 39,4 39,8 40 35,7 35 30 25 20 15 10 5 0 IE RO MT BG LT LV CZ PT HU SK EE CY PL ES HR SI NL EU DE € EL SE LU FI IT BE AT FR DK Allikad: Taxation Trends in the European Union 2026, Rahandusministeerium 195 Maksukoormus püsib aastatel 2027-30 suuremate maksutõusude puudumisel taseme 35% SKP- st lähedal. Maksukoormus ulatub 2027. aastal 35,2%ni SKPst vähenedes võrreldes 2026. aastaga 0,3 protsendipunkti võrra. Prognoosiperioodi maksukoormust mõjutab RES tulu- ja kulumeetmete maksusisaldus. Maksukoormuse struktuuris langeb tarbimismaksude38 osakaal 2030. aastaks võrreldes 2026. aastaga, sest käibemaksu laekumist aeglustab kaitsehangete käibemaksuvabastus ja heitekvootide müügitulu väheneb. Tööjõumaksude39 osakaal on 2030. aastal veidi suurem kui 2026. aastal, sest maksuvaba tulu samal tasemel püsimisel kasvavad maksutulud palga ja pensionide kasvu tõttu. Kapitalimaksude40 osakaal püsib sarnasel tasemel. 3.4.2 Efektiivne maksumäär Lisaks maksutulude osakaalule SKPs iseloomustab maksukoormuse suurust efektiivne maksu- määr41 (implicit tax rate, ITR), mis on laekunud maksutulu suhe maksubaasi. Kuna efektiivse maksumäära arvutamise aluseks on tegelikult laekunud maksud, siis rahvusvahelise võrdluse puhul tuleb arvestada sellega, et maksuametite võimekus ning inimeste maksukuulekus on riigiti erinev ning see võib näitajat mõjutada. Automaks on liigitatud kapitalimaksude alla. Tööjõu efektiivne maksumäär Eestis on Euroopa Liidu keskmisest tasemest madalam, kuid riike järjestades keskel. Näitaja leitakse tööjõumaksude suhtena tööjõukuludesse. 2024. aastal oli Euroopa Liidu keskmine näitaja 37,1%, Eestis 34,1%, millega olime 16. kohal. Eesti näitaja tõusis 2025. aastal tulumaksumäära tõstmisel 35,6%ni aga langeb 2026. aastal maksuvaba tulu muudatuste tulemusel alla 34%. Alates 2027. aastast püsib näitaja 34% lähedal (vt Joonis 12A). Tarbimise efektiivne maksumäär Eestis on Euroopa Liidu viie kõrgema hulgas. 2024. aastal oli Euroopa Liidu keskmine näitaja 16,5%, kõige kõrgem näitaja oli Horvaatias ja Luksemburgis 22,4%. Eestis näitaja ulatus 2024. aastal 21,8%ni, millega olime 5. kohal. Eesti näitaja tõusis eelkõige käibemaksu määra tõstmise mõjul 2025. aastal 22,3%ni ja tõuseb 2026. aastal 23,0%ni. Edaspidi mõjutab käibemaksu laekumist kaitsehangete käibemaksuvabastus ja näitaja 38 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tarbimismaksude hulka: käibemaks, tollimaks, aktsiisid, autode registreerimistasu, müügimaks, saastetasud, kalapüügiõiguse tasu, paadimaks, saastekvootide müügitulu, vedelkütusevaru varumakse, Tagatisfondi osamaksed, mootorsõidukimaksu registreerimistasu ja juriidiliste isikute aastamaks. 39 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse tööjõumaksude hulka: sotsiaalkindlustusmaksed, füüsilise isiku tulumaks palgatuludelt, füüsilise isiku tulumaks sotsiaalsiiretelt ja pensionidelt, füüsilise isiku tulumaks ettevõtlusega tegelemiselt. 40 ESA2010 metoodika kohaselt loetakse kapitalimaksude hulka: juriidilise isiku tulumaks, füüsilise isiku tulumaks kapitalitulult, hasartmängumaks, reklaamimaks, maamaks, raskeveokimaks, tegevuslubade ja litsentside riigilõiv, vee erikasutustasu, teede ja tänavate sulgemise maks, muud maksud ja tasud, mootorsõidukimaksu füüsiliste isikute aastamaks. 41 Vahel tõlgitakse ka tegeliku või keskmise maksumäärana. Eelistatud mõiste on siiski efektiivne maksumäär, mis omab võrreldes teistega täpsemat tähendust. 196 püsib aastatel 2027–2030 vahemikus 22-23%. Võrreldes teiste riikidega on Eestis ka vähe käibemaksu erandeid, sest neid loetakse maksupoliitiliselt ebaefektiivseteks meetmeteks. Võimalik, et näitaja tõuseb ka teistes riikides, sest neil on vaja tõsta riigi kaitsevõimet, mis vajab püsivat rahastust (vt Joonis 12B). Joonis 12. Efektiivne maksumäär (% maksubaasist) A. Tööjõu efektiivne maksumäär B. Tarbimise efektiivne maksumäär 40% 25% 38% 23% 36% 21% 34% 19% 32% 17% 30% 15% 28% 13% `12 `14 `16 `18 `20 `22 `24 `26 `28 `30 `12 `14 `16 `18 `20 `22 `24 `26 `28 `30 Eesti Läti Leedu EL 27 Eesti Läti Leedu EL 27 Allikad: Taxation Trends in the European Union 2026, Rahandusministeerium 3.4.3 Maksukulu Maksukulu on varjatud eelarve kulurida. Kui riik annab maksuerandi või -soodustuse, loobub ta tulust samamoodi nagu toetust makstes. Seetõttu tuleks maksusoodustusi käsitleda nagu iga teist eelarverida: neid tuleb regulaarselt hinnata, põhjendada ja vajadusel lõpetada. Vastasel juhul moonutavad need konkurentsi, kitsendavad maksubaasi ja nihutavad maksukoormuse neile, kes soodustust ei saa. Aastatel 2027–2030 moodustab maksukulu 1,0-1,1% SKPst. 2027. aastal mõjutab riigieelarve laekumist 26 erinevat maksusoodustust, mis tulenevad käibemaksu-, tulumaksu- ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusest. Kõige suurem üksik maksukulu 2027. aastal on käibemaksumäär 9% ravimitele ja meditsiiniseadmetele – 159,3 mln eurot. Soodustustega toetatakse enim tervishoidu (ravimite ja meditsiiniseadmete soodsam käibemaksumäär), sotsiaalset kaitset (pensioniealiste maksuvaba tulu ja kogumispensioni erandid, automaksu laste soodustus) ning majandust (nt põllumajanduskütuse aktsiisisoodustuse kaudu). Maksukulude kogumaht on 2027. aastal hinnanguliselt 494 mln eurot ehk 1,1% SKPst ja 3,6% maksutuludest. Sarnane suhe SKPsse ja maksutuludesse püsib ka aastatel 2028–2030. 197 Tabel 71. Maksukulud riigieelarves aastatel 2027–2030 (mln eurot) Valitsemis- Maksukulu Säte 2027 2028 2029 2030 funktsioon42 Käibemaksumäär 9% raamatutele, KMS §15 lg 1. töövihikutele, perioodikale ja haridus 20,4 21,2 22,1 22,9 2p5 digiväljaannetele Käibemaksumäär 9% ravimitele ja KMS §15 lg 2. tervishoid 159,3 161,0 162,7 164,3 meditsiiniseadmetele 2p2 vaba aeg, Käibemaksumäär 13% KMS §15 lg 3. kultuur ja 26,2 27,3 28,4 29,5 majutusteenustele 11 religioon Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksu 4. KMS § 291 majandus 3,1 3,2 3,4 3,6 korrigeerimise õigus (lootusetud nõuded) sotsiaalne 5. Maksuvaba tulu vanaduspensionieas TuMS §235 45,5 46,9 48,1 48,8 kaitse 6. Koolituskulude mahaarvamine TuMS §26 haridus 21,4 22,4 23,3 24,3 TuMS §27 vaba aeg, lg 1, §49 lg 7, Kingitused ja annetused kultuur ja 14,1 14,8 15,4 16,0 1,2,3,6, religioon §61 lg 66 Kindlustusmaksed ning pensionifondi sotsiaalne 8. TuMS §28 34,3 36,6 38,8 41,1 osakute soetamine kaitse FIE täiendav maksuvaba tulu TuMS §32 9. põllumajandussaaduste või lg 4, §37 lg majandus 11,7 12,2 12,7 13,3 metsamaterjali võõrandamisel 11 Maksuvaba töötaja terviseedendamise TuMS §48 10. tervishoid 24,7 25,8 26,9 28,1 kulu lg 55 TuMS §13 lg 6, SMS §2 lg 11. Meremeeste ja reederi soodustused majandus 0,4 0,4 0,4 0,4 1¹ ja lg 4 p 8, TuMS §52¹ TuMS §15 sotsiaalne Oma tarbest ülejääva elektri müügi 12. lg 4 p 12 ja kaitse 2,1 2,2 2,3 2,5 tulumaksuvabastus lg 4¹ II pensionisamba maksed alates 2025 2, KoPS § 9 lg sotsiaalne 13. 34,9 39,6 44,6 49,9 4 või 6% palgast 2 kaitse ATKEAS 14. Väikeõlletootjate 50% aktsiisimäär majandus 1,2 1,3 1,3 1,3 §46 lg 11 Etanoolisisaldusega kuni 6%vol kääritatud joogi ja veini aktsiisi ATKEAS 15. majandus 15,1 15,5 15,2 14,9 soodusmäär (soodusmäär on 43% §46 lg 2 standardmäärast) Eriotstarbelise diislikütuse soodsam ATKEAS 16. majandus 47,4 50,1 51,1 52,1 aktsiisimäär §66 lg 7 ATKEAS 17. Kalurite kütuseaktsiisivabastus §27 lg 1 p majandus 1,1 1,2 1,1 1,1 22² 42 Valitsemisfunktsioonid: 1. üldised valitsussektori tegevused; 2. riigikaitse; 3. avalik kord ja julgeolek; 4. majandus; 5. keskkonnakaitse; 6. elamu- ja kommunaalmajandus; 7. tervishoid; 8. vaba aeg, kultuur ja religioon; 9. haridus; 10. sotsiaalne kaitse. 198  Valitsemis- Maksukulu Säte 2027 2028 2029 2030 funktsioon42 Elektrienergia, mida kasutatakse ATKEAS keemilise reduktsiooni jaoks ning 18. §27 lg 1 p majandus 0,2 0,2 0,2 0,2 elektrolüütilistes, metallurgilistes ja 24, p 284 mineraloogilistes protsessides Elektrienergia ja kütus, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks ATKEAS 19. ning elektrienergia, mida kasutatakse §27 lg 1 p majandus 2,3 2,8 2,8 2,9 elektrienergia tootmise suutlikkuse 282 säilitamiseks ATKEAS Kütus, mida kasutatakse 20. §27 lg 1 p majandus 1,44 1,47 1,49 1,50 mineraloogilistes protsessides 24 ATKEAS Maagaas, mida kasutatakse 21. §27 lg 1 p majandus 0,05 0,06 0,06 0,06 maagaasivõrgu töös hoidmiseks 286 Suurtarbijate elektrienergia aktsiisi ATKEAS 22. majandus 1,54 1,64 1,67 1,71 soodustus §66 lg 121 ATKEAS 23. Suurtarbijate gaasiaktsiisi soodustus majandus 1,16 1,36 1,38 1,41 §66 lg 103 ATKEAS Aktsiisiga maksustamata biokütuse 24. §19 lg 14 p majandus 1,62 1,70 1,67 1,67 edastatud kogus 22 Lastega sõidukiomanike MSMS sotsiaalne 25. 21,0 21,0 21,0 21,0 mootorsõidukimaksu soodustus §151 kaitse M1 kategooria sõiduautode, millel on rohkem kui seitse isekohta, sotsiaalne 26. MSMS §12 2,0 2,0 2,0 2,0 maksustamine N1 kategooria kaitse mootorsõidukimaksu määraga KOKKU, mln eurot 494,1 513,8 530,2 546,6 Osakaal SKPst, % 1,1% 1,1% 1,0% 1,0% Allikas: Rahandusministeerium. 3.5 Valitsussektori finantseerimine 3.5.1 Rahavoog ja netopositsioon Riigieelarve strateegia kohaselt püsib riigieelarve kogu prognoosiperioodil nominaalses puudujäägis ning riigi rahavoog on negatiivne. Rahavooline finantseerimisvajadus on eelarvepuudujäägist suurem, sest lisaks puudujäägi katmisele tuleb rahastada finantseerimistehinguid ja varasemate laenukohustuste tagasimakseid. Laenude refinantseerimine suurendab küll rahavoolist finantseerimisvajadust, kuid ei suurenda iseenesest võlakoormust. Kasvav finantseerimisvajadus kaetakse prognoosiperioodil erineva tähtajaga võlakirjade ja laenudega, mitmekesistades finantseerimisallikaid ja laenutähtaegu refinantseerimisriski maandamiseks. Valitsussektori netovõlg ehk võla ja reservide vahe moodustas 2025. aastal 14,3% SKPst (vt Joonis 13). Püsiva eelarvepuudujäägi tõttu suureneb võlakoormus järgnevatel aastatel kiiresti 199 ning samal ajal väheneb reservide osakaal SKP-st. Selle tulemusena kasvab netovõlg 2027. aasta lõpuks 19,5%-ni SKP-st. Netopositsioon halveneb seega kogu prognoosiperioodi jooksul. Kuigi netovõla tase jääb Euroopa Liidu võrdluses madalaks, suurendavad võlakoormuse kiire kasv ja suurenev finantseerimisvajadus keskpikas perspektiivis riigi finantseerimisriske. Joonis 13. Valitsussektori likviidsed varad, võlakoormus ja netopositsioon 2013–2030 (% SKPst) 14,0 9,7 8,9 4,0 8,8 8,6 8,3 8,0 -6,0 -14,3 -17,0 -16,0 -19,5 -23,8 -24,0 -25,9 -27,2 -26,0 -28,3 -29,4 -32,4 -36,0 -35,5 -37,4 -46,0 Reservid Võlg Netovarad(+)/-võlg(-) Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. 3.5.2 Valitsussektori võlakoormus Eesti valitsussektori võlakoormus on Euroopa Liidu võrdluses jätkuvalt madal, kuid kasvab prognoosiperioodil kiiresti püsiva eelarvepuudujäägi ja suureneva finantseerimisvajaduse tõttu. 2025. aastal suurenes valitsussektori võlg 682 mln euro võrra 10,04 mld euroni ehk 24%ni SKPst. Võlakoormuse kasv jäi 0,5 protsendipunkti juurde, kuna osa 2025. aasta finantseerimisvajadusest kaeti juba 2024. aastal kaasatud vahenditega. Kasvas nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste võlakoormus. Valitsussektori 10,04 mld euro suurusest võlgnevusest moodustas keskvalitsuse panus koos EFSFi43 mõjuga arvestuslikult 8,35 mld eurot44 ning kohalike omavalitsuste võlg 1,68 mld eurot, välisvõla osakaal oli koguvõlast 73%. 2026. aastal kiireneb võlakoormuse kasv ning 2027. aasta lõpuks ulatub valitsussektori võlg 28,3%-ni SKP-st. Püsiva eelarvepuudujäägi ja muu rahavoolise finantseerimisvajaduse tõttu suureneb võlakoormus kõigil prognoosiaastatel, jõudes 2030. aastaks 37,4%-ni SKP-st. See on 43 Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (European Financial Stability Facility, EFSF) on 2010. aasta juunis euroala riikide loodud ajutine kriisilahendusmehhanism. EFSF uusi finantsabiprogramme enam ei rahasta, kuid jätkab olemasolevate laenude ja nendega seotud võlakohustuste haldamist. EFSFi alaline järglane on 2012. aastal loodud Euroopa Stabiilsusmehhanism (European Stability Mechanism, ESM). 44 Valitsussektori tasemel konsolideeritud number. 200 1,2 protsendipunkti võrra väiksem võla kasv võrreldes suveprognoosiga. Võlakoormuse kasv tuleneb peamiselt keskvalitsusest. Keskvalitsuse mõju valitsussektori koguvõlga suureneb pronoosiperioodil ligikaudu 20%-lt 33,5%-ni SKP-st. Kohalike omavalitsuste võlatase küll kasvab nominaalselt, kuid püsib SKP suhtes 3,9% tasemel. Kasvav võlakoormus ja refinantseerimisvajadus suurendavad keskpikas perspektiivis riigi finantseerimisriske ning võivad suurendada riigi laenukulusid. Tabel 72. Valitsussektori võlakoormuse muutus 2025. aastal 31. detsember 2024 31. detsember 2025 Muutus mln eurot % SKPst mln eurot % SKPst % SKPst Valitsussektor 9 353,1 23,5 10 035,2 24,0 0,5 Kodumaine võlg 2241,1 5,6 2703,9 6,5 0,8 Välisvõlg 7 112,0 17,8 7 331,3 17,5 -0,3 Keskvalitsus45 9107 22,8 9589,3 22,9 0,1 Kodumaine võlg 2 403,7 6,0 2 683,2 6,4 0,4 Välisvõlg 6703,3 16,8 6906,1 16,5 -0,3 Kohalikud omavalitsused 1 562,7 3,9 1 681,8 4,0 0,1 Kodumaine võlg 1154 2,9 1256,6 3,0 0,1 Välisvõlg 408,7 1,0 425,2 1,0 0,0 Sotsiaalkindlustusfondid 0 0 0 0 0 Kodumaine võlg 0 0 0 0 0 Välisvõlg 0 0 0 0 0 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Nominaalselt suureneb 2026. aastal võlg nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil võrreldes 2025. aastaga. Käesoleval aastal vähendab likviidsusreservi taset rahavooline puudujääk, mis on eelarveprognoosi kohaselt ligi 60 mln eurot väiksem kui suveprognoosis. Kokkuvõttes suureneb riigikassa võlg tänavu 1,35 mld euro võrra. Järgmise aasta laenuvajaduse täpsem maht ja finantseerimise ajastus selguvad aasta lõpus, lähtuvalt riigi tegelikust rahavoost ja finantsturgude olukorrast. Prognoosi kohaselt on täiendavat laenuraha vaja kaasata ka kõigil järgnevatel aastatel. Riigikassa võla kaalutud keskmine intressimäär oli 2025. aastal ligikaudu 2,5%. Prognoosi kohaselt kasvab see 2026. aastal rahaturu intressimäärade tõusu mõjul 3%ni. Riigikassa võla intressikulu ulatub 2026. aastal hinnanguliselt 239 mln euroni ehk 0,5%ni SKPst. Püsivalt suur eelarvedefitsiit toob aga edaspidi kaasa intressikulu kiire kasvu, mis prognoosi järgi suureneb 2030. aastaks 1,1%ni SKPst. EFSFi panus keskvalitsuse võlakoormusesse väheneb prognoosiperioodil nii nominaalselt kui ka osakaaluna SKPst. Kohalike omavalitsuste eelarvepuudujääk kaetakse prognoosi kohaselt kogu prognoosiperioodil võõrvahenditega ning nende võlakoormus püsib 3,9% juures SKPst. 45 Keskvalitsuse tasemel konsolideeritud võlg (sh kodumaine ja välisvõlg), arvestades tehinguid teiste valitsemissektori allsektoritega ning neist tulenevaid kohustuste muutusi. 201 Tabel 73. Valitsussektori võlakoormus 2025-2030 (% SKPst) 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* 1. Võlg kokku 24,0 25,9 28,3 32,4 35,5 37,4 2. Muutus võlakoormuses 0,5 1,9 2,5 4,0 3,1 1,9 Panused võlakoormuse muutusesse: (2=3-4+5+6)46 3. Nominaalse SKP kasvu panus -1,1 -1,4 -1,3 -1,3 -1,4 -1,5 4. Primaarne eelarvetasakaal -1,5 -3,6 -3,3 -3,1 -3,0 -2,2 5. Intressimaksed47 0,5 0,6 0,8 0,9 1,1 1,2 6. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni -0,3 -1,0 -0,3 1,3 0,5 0,0 vaheline erinevus (stock-flow adjustment, SFA) Valitsussektori võla hinnanguline intressimäär (%) 2,2 2,7 3,1 3,3 3,4 3,5 Muud asjakohased näitajad 7. Likviidsed finantsvarad 9,7 8,9 8,8 8,6 8,3 8,0 8. Võla amortisatsioon alates eelmise aasta 2,7 3,1 2,8 2,6 2,8 5,2 lõpust48 9. Netovõlg (9=1-7) 14,3 17,0 19,5 23,8 27,2 29,4 10. Välisvaluutas nomineeritud võla osakaal (%) 0 0 0 0 0 0 11. Keskmine aegumistähtaeg49 (aastat) 5,2 7 7 7 7 7 * - prognoos Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Joonis 14. Võlakoormuse areng 2020–2030 (% SKPst) A. Valitsussektori võlg (% SKPst, pp kasv) B. Võlakoormuse muutuse ja eelarvepositsiooni vaheline erinevus, SFA (% SKPst) 40 37,4 12 kasv, protsendipunkti 10 5 28,3 30 8 4 24,0 % SKP-st 6 3 20 2 4,0 4 3,2 2,5 1 10 1,9 2 0 1,2 0,5 0 -1 -0,7 0 -2 -2 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27 '28 '29 '30 '20 '22 '24 '26 '28 '30 Võlakoormuse muutuse ja Võlakoormus, % SKP-st kasv pp v.e.a eelarvepuudujäägi vaheline erinevus 46 Mõnel aastal ümardamisest tulenevalt võrdus ei kehti. 47 Prognoos ei arvesta kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) 48 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 49 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 202 D. Keskvalitsuse50 võla keskmine intress (%) 6 5 4 3 2 1 0 -1 '08 '10 '12 '14 '16 '18 '20 '22 '24 '26 '28 '30 Aasta keskmine intress Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet, Eurostat. 3.5.3 Valitsussektori likviidsete finantsvarade areng Valitsussektori likviidsed finantsvarad (reservid) vähenesid 2025. aastal 729 mln euro võrra ning nende osakaal SKPst oli aasta lõpus 2,3 protsendipunkti võrra väiksem kui aasta varem. 2024. aasta lõpus olid reservid tavapärasest suuremad, kuna pikaajalise võlakirjaemissiooniga kaasati vahendeid ette ka 2025. aasta finantseerimisvajaduse katteks. Võrreldes 2024. aastaga vähenesid osakaaluna SKPst lisaks keskvalitsuse reservidele ka sotsiaalkindlustusfondide (Tervisekassa ja Töötukassa) reservid, samas kui kohalike omavalitsuste reservide osakaal püsis stabiilsena. Prognoosi kohaselt vähenevad 2026. aastal kõigi valitsussektori allsektorite reservid osakaaluna SKPst. Riigikassa kasutab finantseerimisvajaduse katmiseks erineva tähtajaga võlakirju ja laene, mitmekesistades finantseerimisallikaid ja võlakohustuste tähtaegu. See võimaldab säilitada paindlikkuse rahavoo juhtimisel ja maandada refinantseerimisriski. Lühiajalisi võlakirju, sealhulgas eurokommertspabereid (ECP), kasutatakse eelkõige lühiajaliste rahavoogude juhtimiseks ning neid refinantseeritakse vastavalt vajadusele. Pikaajaliseks finantseerimiseks kasutatakse nii võlakirjaemissioone kui ka laene. Riigi negatiivse rahavoo katmiseks kasutatakse likviidsusreservi ning kaasatakse vastavalt finantseerimisvajadusele täiendavaid vahendeid. Prognoosiperioodil hoitakse likviidsusreservi tasemel, mis võimaldab tagada riigi maksekohustuste täitmise ja paindliku rahavoo juhtimise. Stabiliseerimisreservi investeeringute tootlus on viimastel aastatel suurenenud ning eesmärk on hoida tootlus vähemalt riigi keskmise laenuintressiga võrreldaval tasemel, et reservi hoidmine ei suurendaks riigi netokulu. Viimase 12 kuu jooksul on stabiliseerimisreserv kasvanud soodsa intressikeskkonna ja Eesti Panga kasumieraldise toel ligikaudu 16 mln euro võrra. Prognoosi kohaselt moodustavad valitsussektori reservid 2030. aasta lõpuks 8,0% SKPst. 50 Keskvalitsus ilma sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikuteta. 203 Tabel 74. Valitsussektori likviidsed finantsvarad ehk reservid 2025–2030 (mln eurot, % SKPst) 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* Finantsreservid kokku (mln eurot) 4 050 3 949 4 104 4 193 4 259 4 262 sh keskvalitsus 2 358 2 372 2 571 2 661 2 717 2 676 sh kohalikud omavalitsused 475 459 442 430 403 382 sh sotsiaalkindlustusfondid 1 217 1 117 1 092 1 103 1 139 1 204 Finantsvarad kokku (% SKPst) 9,7 8,9 8,8 8,6 8,3 8,0 sh keskvalitsus 5,6 5,3 5,5 5,4 5,3 5,0 sh kohalikud omavalitsused 1,1 1,0 0,9 0,9 0,8 0,7 sh sotsiaalkindlustusfondid 2,9 2,5 2,3 2,3 2,2 2,3 * - prognoos. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet 3.6 Pikaajaline jätkusuutlikkus 3.6.1 Riigi rahandusprognoos Käesoleva peatüki eesmärk on lisaks tavapärasele ühe- ja nelja-aastasele finantsperspektiivile näidata plaanitud poliitikakujunduse mõju pikas perspektiivis. Riigirahanduse prognoosi aluseks on Eesti makromajanduse prognoos ja käesolev eelarvestrateegia, milles on kasutatud:  Rahvastikuprognoosi EUROPOP2025, mille järgi rahvastik vananeb märkimisväärselt ja väheneb – aastal 2070 on Eesti rahvaarv 1,19 miljonit ning hõivatute arv on ligikaudu 88 000 inimese võrra väiksem kui 2025. aastal;  Euroopa Liidu majanduspoliitika komitee (Economic Policy Committee) poolt kokku lepitud, kogu ELi kohta ühtsetel alustel loodud, makromajanduslikke eelduseid eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks; Järgneva 15 aasta jooksul on oodata reaalset majanduskasvu keskmiselt ligikaudu 1% aastas. Majanduskasvu ootus on üldjoontes langeva trendiga: 2056. aastal on reaalse SKP kasv 0,7%, seejärel kasvutempo mõnevõrra kiireneb ja ulatub 2070. aastal 1,1%-ni. Tööviljakuse kasvutempo kiireneb lähiaastatel ning stabiliseerub pikemas vaates veidi alla 1,2% aastas. SKP elaniku kohta kasvab kiiremini kui kogu riigi SKP, mis tähendab, et Eestis jaguneb järjest suurenev rikkus vähemate inimeste vahel ja tervikuna inimeste elujärg Eestis veidi paraneb. Hõivatute arv on rahvastiku vähenemise ja vananemise tõttu langustrendis. Makroeelduste palgafondi ja keskmise palga näitajate põhjal väheneb hõivatute arv 2025. aasta ligikaudu 687 000 inimeselt 2035. aastaks ligikaudu 679 000 inimeseni ehk 1,2%. Aastaks 2070 väheneb hõivatute arv ligikaudu 600 000 inimeseni, mis on 2025. aastaga võrreldes ligi 12,8% ehk 88 000 inimest vähem. Hõive vähenemine aeglustub vaadeldava perioodi lõpu poole. Tööpuudus alaneb pikaajaliselt ligikaudu 5,7–5,9% tasemele. Prognoosis on eeldatud tänaste 204 tööturustruktuuride jätkumist ning ei ole arvestatud võimalike töövormide muutustega. Jagamismajanduse laiem levik ning uute võimaluste tekkimine võib avaldada positiivset mõju hõivele, kuid üldine trend on siiski hõivatute arvu oluline vähenemine. Nominaalne palgakasv püsib väheneva hõive tingimustes reaalmajanduse kasvust kiirem. Keskmise brutopalga tase kasvab 2025.–2040. aastal keskmiselt ligikaudu 3,3% aastas. Perioodi lõpu poole jääb nominaalse palga aastakasv samuti ligikaudu 3,3% juurde. Tarbijahinnad kasvavad alates 2030. aastast prognoosi kohaselt 2% aastas, tänu millele on oodata inimeste ostujõu stabiilset kasvu. Demograafilistest trendidest on suurimaks väljakutseks üha kiiremini vananev ühiskond. Kui 2025. aastal on iga 65-aastase ja vanema inimese kohta Eestis ligikaudu 3 tööealist ehk 15–64- aastast inimest, siis 2070. aastal on neid ligikaudu 1,8. Vananev rahvastik seab olulise surve alla nii tervishoiu- kui ka pensionisüsteemi. Märgatavat mõju omab ka sündimuse dünaamika. Järgmised 10 aastat on oodata sündimuse märgatavat vähenemist, kuid seejärel toimub järgneva 10 aasta jooksul jälle sündimuse ajutine tõus. Sellised tipud ja madalpunktid mõjutavad olulisel määral peretoetuste ja muude lastega seotud teenuste pakkumise planeerimist. Riigi rahandusnäitajate prognoosis on eeldatud:  Käesolevale eelarvestrateegiale vastavat tulu- ja kuluprognoosi kuni aastani 2030.  Riigi rahanduse kujundust vastavalt uuele eelarvereeglile alates aastast 2030, mis näeb ette struktuurset puudujääki mitte rohkem kui 1% SKPst, kui võlakoormus ületab 30% SKPst. Positsioon peab paranema vähemalt 0,5% võrra, kui eesmärk ei ole täidetud. Prognoosi põhitulemusena (Joonis 15) saab välja tuua, et kuni 2033. aastani on valitsussektori võlakoormus kasvav, jõudes veidi üle 41% prognoositud SKPst. Pärast 2029. aastat on vaja eelarveseisu parandada 6 aasta jooksul, et jõuda eelarvereeglis sätestatud nõudeni. Kui kaitsevajadus ei vähene, tähendab see maksukoormuse tõusu või kulukärpeid. Vananemisest tulenev kulusurve jätkub. Riigil on ka muidu kulusurveid, näiteks tervishoius, pikaajalises hoolduses ja kliima- ning energiavaldkonnas. Stabiilselt väikses puudujäägis (0,75%-1% SKP-st) olev eelarve hoiab võlakoormuse pikaajaliselt stabiilsena. Aastane intressikulu selle võlataseme juures on umbes 1% SKP-st, mis tähendab, et primaarpositsioon peab olema tasakaalus. Aastaks 2070 väheneb võlakoormus 31%ni SKP-st. 205 Joonis 15. Valitsussektori positsiooni prognoos ja võlakoormus aastani 2070 1,0% 45,0% 40,0% 0,0% Eelarvepositsioon, % SKPst 35,0% Võlakoormus, % SKPst -1,0% 30,0% 25,0% -2,0% 20,0% -3,0% 15,0% 10,0% -4,0% 5,0% -5,0% 0,0% Nominaalne eelarvepositsioon, % SKPst Primaarpositsioon, % SKPst Võlakoormus, % SKPst (parem skaala) 3.6.2 Kliimamuutusest tulenevad fiskaalriskid Kliimaga seotud fiskaalriskide käsitlemine muutub Euroopa Liidu eelarveraamistiku osaks. 2024. aastal muudetud nõukogu direktiiv 2011/85/EL kohustab liikmesriike hindama ja kajastama riiklikes keskpika perioodi eelarveraamistikes võimaluste piires seda, kuidas kliimamuutuse makrofiskaalsed riskid ning nende keskkonna- ja jaotusmõjud mõjutavad riigi rahanduse keskmise ja pika aja kestlikkust. Samuti tuleb avaldada teave katastroofide ja kliimaga seotud tingimuslike kohustuste ning toimunud šokkide fiskaalkulude kohta. Nõuded tuli riigisisesesse õigusesse üle võtta 2025. aasta lõpuks ning nende praktiline rakendamine algab 2026. aastast. Samas arvestab direktiiv liikmesriikide erineva analüütilise valmisolekuga, kasutades läbivalt põhimõtet „võimaluste piires“. Eesti ei ole käesoleva eelarvestrateegia koostamise ajaks veel tervikliku kvantitatiivse hinnanguni jõudnud, kuid käesolev peatükk on esimene samm nõuete sisuliseks täitmiseks. Kliimamuutus mõjutab riigi rahandust nii järkjärguliste muutuste kui ka harva esinevate, kuid suure mõjuga sündmuste kaudu. Fiskaalrisk võib avalduda maksutulude vähenemises, avalike kulude ja investeerimisvajaduse kasvus, riigi vara väärtuse languses või tingimuslike kohustuste realiseerumises. Mõju võib olla otsene, näiteks tormi järel taristu taastamise kulu, või kaudne, kui kliimašokk vähendab tootlikkust ja majanduskasvu ning seeläbi maksutulu. Käesolev ülevaade on valdavalt kvalitatiivne, sest Eesti kohta ei ole veel terviklikku kliimamuutuse makrofiskaalset mudelit ega kõiki riske hõlmavat kahjuandmestikku. Teiste riikide praktika Kliimariskide sidumine tavapärase eelarve- ja võlaanalüüsiga on rahvusvaheliselt alles kujunemisjärgus. Suurem osa riike kirjeldab kliimariske kvalitatiivselt, koondab ajaloolisi katastroofikulusid või kasutab üksikuid stsenaariume. Edasijõudnumad käsitlused eristavad 206 füüsilisi ja üleminekuriske, seovad need makromajandusnäitajate ning eelarvetulude ja - kuludega ning hindavad mõju riigivõla arengule. Näiteks Ühendkuningriigi sõltumatu eelarveasutus on analüüsinud kliimamuutuse ja nullheitele ülemineku pikaajalist mõju riigi rahandusele, Iirimaa on käsitlenud kliima- ja katastroofiriske eelarveriskide raamistikus ning mitmed riigid kasutavad IMFi ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide stsenaariumipõhiseid tööriistu. Samal ajal on paljudes Euroopa Liidu riikides jätkuvalt puudu ühtne andmebaas toimunud katastroofide otseste eelarvekulude kohta. Rahvusvahelisest praktikast tuleneb kolm üldist järeldust. Esiteks ei asenda roheline eelarvestamine kliima makrofiskaalsete riskide hindamist: meetmete keskkonnamõju märgistamine ei näita veel nende mõju majandusele, maksutulule ega võlale. Teiseks tuleb käsitleda koos nii tegevusetuse kahju kui ka kliimaneutraalsusele ülemineku kulusid ja tulusid. Kolmandaks on mõistlik alustada riskide registrist, ajalooliste kulude arvestusest ja piiratud arvust võrreldavatest stsenaariumidest ning arendada analüüsi järk-järgult. Eesti fiskaalriskide raport Rahandusministeerium avaldas 2025. aastal teise tervikliku raporti „Fiskaalriskid Eestis“51. Raport koondab makromajanduslikud, valdkondlikud ja institutsionaalsed riskid ning lähtub suuresti Rahvusvahelise Valuutafondi fiskaalse läbipaistvuse raamistikust. Kliimamuutus on raportis liigitatud pikaajaliseks fiskaalriskiks. Raporti põhijäreldus on, et Eestis ei ole kliimamuutusega kaasnevaid fiskaalriske seni süsteemselt ja järjepidevalt hinnatud. Olemas on kliima- ja kohanemisriskide valdkondlikud hinnangud, kuid nende seos eelarvetulude, avalike kulude, riigi vara ja võlakoormusega ei ole veel terviklikult kvantifitseeritud. Eesti peamised kliimaga seotud fiskaalriskid Füüsilised riskid jagunevad akuutseteks ja kroonilisteks52. Akuutsed riskid on tormid, üleujutused, kuumalained, põuad ja metsatulekahjud; kroonilised riskid on keskmise temperatuuri, sademete, merepinna ja ökosüsteemide aeglased muutused53. Euroopa Komisjoni käsitluses kanduvad need riigi rahandusse peamiselt nelja kanali kaudu: majandusaktiivsuse ja maksutulu vähenemine, erakorraliste ja taastamiskulude kasv, avaliku vara kahjustumine ning riigi otsesed või kaudsed tingimuslikud kohustused. Eesti otsene füüsiline risk on Euroopa lõunapoolsete riikidega võrreldes üldiselt väiksem, kuid mitte ebaoluline. Põhja-Euroopas suureneb keskmine temperatuur, sageneb tugev sadu ja kasvab üleujutuste oht. Meretaseme tõus suurendab pikaajaliselt rannikuasulate, sadamate, 51 Rahandusministeerium (2025). Fiskaalriskid Eestis_2025.pdf 52 Euroopa Komisjon (2025). „Climate Action Progress Report 2024: Country profile Estonia“. https://climate.ec.europa.eu/document/download/11fb9b9b-8461-461f-aa65- b419eda598fd_en?filename=ee_2024_factsheet_en.pdf 53 Euroopa Keskkonnaamet (2024). „European Climate Risk Assessment“, EEA Report 01/2024. https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/european-climate-risk-assessment 207 teede, vee- ja kanalisatsioonitaristu ning muu avaliku vara kaitse- ja kohandamisvajadust. Eestis on tuvastatud 34 tiheasustusega üleujutusriskiga piirkonda54. Linnaliste üleujutuste puhul võivad kulud langeda korraga riigile, kohalikele omavalitsustele, riigi äriühingutele, ettevõtetele ja majapidamistele55. Tormide ja tugeva saju sagenemine võib kahjustada elektri- ja sidevõrke, transporditaristut ning hooneid. Otsese taastamiskulu kõrval võivad katkestused vähendada ettevõtete toodangut ja tööjõu tootlikkust. Suure sündmuse korral tekib riigil surve hüvitada kahju ka siis, kui õiguslikku kohustust ei ole. Seda suurendab kindlustuskaitse lünk: kui eravara või kohaliku taristu kahju ei ole piisavalt kindlustatud, võib valitsus toimida viimase abinõu rahastajana. Sellised kaudsed tingimuslikud kohustused ei kajastu tavaliselt enne sündmust eelarves ega bilansis. Eestis on ilmastikuga seotud majanduskahju peamised põhjustajad olnud tormid, tugev vihm, jäide ja lumi56. Kuumalained mõjutavad Eestis eelkõige tervist, tööviljakust, hoonete jahutusvajadust ja energiatarbimist57. Mõju avaldub suuremas tervishoiu- ja sotsiaalkulus, töövõimetuspäevades ning väiksemas maksutulus. Põllumajanduses ja metsanduses võivad põuad, liigniiskus, kahjurid ja tulekahjud vähendada saagikust ning suurendada toetuste ja kriisiabi vajadust. Loodus- ja elurikkuse vähenemine võib omakorda mõjutada metsa, põllumajanduse, turismi ja veemajanduse pikaajalist tootlikkust. Näiteks hinnati 2024. aasta liigniiskuse ja talvekahjude tõttu üksnes rapsi- ja odrakasvatajate saamata jäänud tulu koos ümberkülvikuludega ligikaudu 52 mln eurole58. Eesti on avatud ka piiriülestele kliimašokkidele. Isegi juhul, kui otsene kahju Eestis on mõõdukas, võivad kliimasündmused kaubanduspartnerites katkestada tarneahelaid, tõsta toidu, energia ja toorme hindu ning vähendada ekspordinõudlust. Selline šokk mõjutab korraga inflatsiooni, majanduskasvu, maksutulu ja indekseeritud eelarvekulusid. Väikese ja avatud majanduse tõttu võib kaudne mõju olla Eesti jaoks sama oluline kui kohapealne füüsiline kahju59. 54 Riigikantselei (2025). „Üleujutused / Floods“. https://www.riigikantselei.ee/en/riskid/floods 55 Euroopa Keskkonnaamet (2024). „Extreme sea levels and coastal flooding in Europe“. https://www.eea.europa.eu/en/analysis/indicators/extreme-sea-levels-and-coastal-flooding 56 Euroopa Keskkonnaamet (2025). „Climate-related economic losses: Estonia“. https://www.eea.europa.eu/en/europe-environment-2025/countries/estonia/climate-related-economic-losses 57 Climate-ADAPT. „Estonia: Country profile“. https://climate-adapt.eea.europa.eu/en/observatory/policy/national-policies/country-profiles/country- profiles/estonia 58 Euroopa Keskkonnaamet (2025). „Climate-related economic losses: Estonia“. https://www.eea.europa.eu/en/europe-environment-2025/countries/estonia/climate-related-economic-losses 59 Euroopa Keskkonnaamet (2024). „European Climate Risk Assessment“, EEA Report 01/2024. https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/european-climate-risk-assessment 208 Üleminekuriskid tulenevad majanduse liikumisest väiksema kasvuhoonegaaside heitega tootmise ja tarbimise poole60. Eesti puhul on keskne energeetika ja põlevkivisektori ümberkujundamine. Kiire või halvasti ette valmistatud üleminek võib vähendada süsinikumahukate varade väärtust, suurendada ümberõppe ja regionaalpoliitika kulusid ning mõjutada riigi äriühingute kasumlikkust ja dividenditulu. Samal ajal võib liiga aeglane üleminek tuua kaasa suuremad heitmekvoodi- ja vastavuskulud, vähendada ettevõtete konkurentsivõimet ning lükata vältimatud investeeringud hilisemasse ja kallimasse perioodi. Eesti majanduse kasvuhoonegaaside heitemahukus on püsinud Euroopa Liidu keskmisest suurem ning põlevkivi osatähtsus muudab ülemineku fiskaalse mõju Eesti jaoks oluliseks. Transpordi elektrifitseerimine ja hoonete energiatõhususe paranemine vähendavad pikemas vaates fossiilkütuste kasutust ja sellega seotud maksutulu. See ei tähenda tingimata kogu maksutulu vähenemist, kuid eeldab maksubaasi ümberkujundamist. Üleminekuga kaasnevad ka suured investeerimisvajadused elektrivõrkudesse, tootmisvõimsustesse, salvestusse, hoonetesse ja transporditaristusse. Kui avaliku sektori panus kujuneb eeldatust suuremaks või erasektori rahastus väiksemaks, suureneb surve eelarvele ja võlakoormusele. Kliimapoliitika mõju ei ole üksnes negatiivne61. Varajane ja hästi sihitud kohanemine võib vähendada tulevaste katastroofide kahju ning energiasääst võib parandada majanduse konkurentsivõimet ja vähendada sõltuvust imporditavast energiast. Euroopa Komisjoni käsitlused osutavad, et kliimaneutraalsusele liikumine nõuab küll suuremaid lähiaja investeeringuid, kuid aitab vähendada tegevusetusest tulenevat püsivat majandus- ja eelarvekahju. Fiskaalselt on seetõttu oluline hinnata tervikuna nii meetmete otsest kulu, nende kasvumõju, maksutulude struktuurimuutust kui ka ära hoitud kahju (Euroopa Komisjon, 2024; Euroopa Keskkonnaamet, 2024a). Analüütilise võimekuse arendamine Eesti osaleb Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi projektis „Economic analysis for Climate Action 2“62. Projekt kestab 24 kuud ja hõlmab 18 liikmesriiki. Selle eesmärk on tugevdada liikmesriikide võimet hinnata kliimapoliitika, füüsiliste kliimariskide ja loodusriskide 60 Euroopa Komisjon (2025). „Climate Action Progress Report 2024: Country profile Estonia“. https://climate.ec.europa.eu/document/download/11fb9b9b-8461-461f-aa65- b419eda598fd_en?filename=ee_2024_factsheet_en.pdf; Euroopa Komisjon (2023). „Assessment of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia“. https://commission.europa.eu/system/files/2023-12/SWD_Assessment_draft_updated_NECP_Estonia_2023.pdf 61 Euroopa Komisjon (2024). „Climate Action Progress Report 2024“. https://climate.ec.europa.eu/document/download/7bd19c68-b179-4f3f-af75- 4e309ec0646f_en?filename=CAPR-report2024-web.pdf; Euroopa Keskkonnaamet (2024). „European Climate Risk Assessment“, EEA Report 01/2024. https://www.eea.europa.eu/en/analysis/publications/european-climate-risk-assessment 62 Euroopa Komisjon. „Estonia – Technical Support Instrument Country Factsheet“. https://reforms-investments.ec.europa.eu/technical-support-instrument-0/our-projects/tsi-country- factsheets/estonia_en; märkus: avalikke materjale projekti kohta on vähe. Käesoleva alapunkti sisustamiseks on kasutatud projektisiseseid dokumente. 209 mõju majandusele ja avalikule rahandusele ning lõimida tulemused tavapärasesse eelarve- ja fiskaalpoliitika protsessi. Eesti osaleb projekti vajaduste ja võimekuse kaardistuses, GreenREFORM-EU üldise tasakaalu mudeli kasutuselevõtu tegevustes, kliima füüsiliste ja loodusega seotud riskide hindamises ning riskide eelarveprotsessi lõimimise töödes. Projekti käigus koostatakse metoodilised juhised, kaardistatakse andmevajadused, arendatakse modelleerimisvõimekust, korraldatakse koolitusi ja töötubasid ning valmistatakse ette aruandlusmalle ja rahvusvaheliste heade tavade ülevaade. Projekti tulemused valmivad järk-järgult kuni 2028. aasta suveni. Pärast projekti lõppu peaks Eestil olema parem alus kliimapoliitika makromajandusliku ja fiskaalse mõju kvantifitseerimiseks, toimunud katastroofide eelarvekulude jälgimiseks ning kliimariskide sidumiseks eelarvestrateegia, fiskaalriskide raporti ja pikaajalise võlakestlikkuse analüüsiga. 210 3.7 Välistoetused fondide ja valitsemisalade lõikes Välistoetuste koosseisus domineerivad lähiaastatel Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) fondid, ühise põllumajanduspoliitika otsetoetused ja maaelu arengu investeeringutoetused ning muud otsetoetused, nt Rail Balticu investeeringuteks. Lisaks on suurenemas kaitsevaldkonna toetused, milleks on nüüd osaliselt suunatud ka ühtekuuluvuspoliitika fondide raha. Alates 2028. aastast on oodata 2021-2027 perioodi välistoetuste vähenemist eelarveaasta lõikes, mida asendab järgmise 2028–2034 rahastusperioodi käivitumine. Valitsus leppis 2026. aastal kokku esmase ettepaneku, kuidas jaotada järgmisest Euroopa Liidu pikaajalisest eelarvest Eesti arengusse panustavad toetused. Kokkulepitu on aluseks edasisteks läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga. 2028–2034 riigiplaan tugineb viiele prioriteetsele sambale: majandus ja konkurentsivõime, julgeolek ja kriisikindlus, maaelu, põllumajandus ja kalandus, haridus ja sotsiaalne sidusus ning hea valitsemine. Nende alla koondatakse järgmise perioodi olulisemad reformid ja investeeringud, mis aitavad saavutada Eesti pikaajalisi arengueesmärke. Järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi ettevalmistused jätkuvad kuni 2028.a. alguseni eesmärgiga 2028–2034 perioodi toetused võimalikult perioodi algusest kasutusele võtta. Uue rahastusperioodi vahendid on seetõttu juba planeeritud riigiüleselt aastatele 2028 - 2030. Tabel 75. Välistoetused fondide lõikes (tuhat eurot) Fondide lõikes 2027 2028 2029 2030 KOKKU 1 784 525 1 316 100 966 944 641 473 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 14 543 20 621 19 645 - Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond 232 804 60 810 1 463 638 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond 98 910 98 905 52 616 - Euroopa territoriaalse koostöö programm 6 409 3 753 1 603 99 Muud (otsetoetused asutustele) 497 559 314 371 167 873 176 819 Siseturvalisuse valdkonna fondid 42 650 23 428 14 749 665 Norra ja EMP finantsinstrument 12 973 15 480 13 640 9 442 Šveitsi-Eesti Koostööprogramm 10 636 5 133 - - Euroopa Regionaalarengu Fond 430 360 279 976 176 851 - Euroopa Sotsiaalfond 109 124 89 170 58 837 - Ühtekuuluvusfond 253 291 107 628 57 234 - Õiglase Ülemineku Fond 58 142 49 576 16 058 - ÜKP fondide tehniline abi 17 122 16 454 16 845 - Üleriigilised jaotamata toetused - 230 795 369 531 453 810 211 Tabel 76. Välistoetused valitsemisalade lõikes (tuhat eurot) Valitsemisalade lõikes 2027 2028 2029 2030 KOKKU 1 784 525 1 316 100 966 944 641 473 Riigikohtu haldusala 124 89 67 - Kohtute grupp 1 373 903 468 200 Riigikantselei haldusala 12 570 11 110 6 503 - Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 194 393 188 989 137 821 50 962 Kaitseministeeriumi valitsemisala 139 996 46 738 470 - Kliimaministeeriumi valitsemisala 652 904 284 577 108 576 28 674 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 17 576 13 521 6 483 302 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 100 777 107 480 87 985 4 831 valitsemisala Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi 421 217 254 126 142 541 59 441 valitsemisala Rahandusministeeriumi valitsemisala 35 447 44 212 43 690 29 730 Siseministeeriumi valitsemisala 53 038 34 647 20 733 6 193 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 87 161 46 027 10 820 1 075 Välisministeeriumi valitsemisala 163 163 123 - Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala 67 787 52 724 31 133 6 256 Üleriigilised jaotamata toetused - 230 795 369 531 453 810 2021–2027 eelarveperiood Käimas on EL 2021–2027 eelarveperiood ning selle raames on Eestile kuni aastani 2029 EL ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP) toetuseid ette nähtud ca 3,37 mld eurot. Need jaotuvad nelja fondi ja kuue üldise poliitikaeesmärgi vahel. Ühtekuuluvuspoliitikat toetatakse neljast fondist – Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Ühtekuuluvusfond (ÜF) ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF+), Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF). Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk struktuuritoetuste planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamine jaguneb kuue eesmärgi vahel: nutikam, rohelisem, ühendatum, sotsiaalsem, inimestele lähedasem Eesti ning õiglane üleminek. ÕÜFi eesmärk on toetada neid EL regioone, keda EL kliimaneutraalsele üleminek mõjutab enim ning aidata neil toime tulla sellega kaasnevate sotsiaalmajanduslike väljakutsetega. Eestile eraldatav toetusmaht ÕÜF-ist on 353,9 mln eurot ning selle peamine eesmärk on ettevõtluse mitmekesistamine ja uute töökohtade loomine Ida-Virumaal. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kõigi ÜKP fondide üleselt kohustusi võetud 2 931 mln euro (87,0%) eest ning väljamakseid on tehtud 1 089 mln euro (32,3%) ulatuses. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMFAF / EMKVF) 2021–2027 rakenduskava maht on 97,4 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 41,7 mln eurot. Rakenduskava eesmärk on tagada majanduslikult konkurentsivõimeline ja keskkonnasäästlik kalandus ja 212 vesiviljelus läbi järgmiste alaeesmärkide: kalavarude hea seisundi tagamine, kalandus- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime suurendamine ning kalandus- ja vesiviljelustoodete kvaliteedi ja lisandväärtuse tõstmine. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 99,8 mln euro (102,5%) eest ning väljamakseid on tehtud 24,5 mln euro (25,1%) ulatuses. „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027“ sisaldab kahe fondi vahendeid. Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi 2023–2027 (EAFRD) osa rakenduskavast on 440 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 185,6 mln eurot. Strateegiakava eesmärk on sarnane eelmise perioodi fondiga aidata tõsta põllumajanduse konkurentsivõimet, parandada loodusvarade jätkusuutlikku majandamist, tõhustada kliimameetmeid ning tagada maapiirkondade tasakaalustatud ja territoriaalne areng. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 369,9 mln euro (84%) eest ning väljamakseid on tehtud 115,7 mln euro (26,3%) ulatuses. Põllumajanduslikeks otsetoetusteks kasutatakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahendeid. Otsetoetuste sihtgrupp on aktiivsed põllumajandustootjad, eraldi toetused on ette nähtud alustavatele noortele põllumajandustootjatele ja väiketootjatele. Suurem osa otsetoetuste eelarvest on ette nähtud ühtseks pindalatoetuseks ja rohestamise toetuseks. 2021–2027 rahastusperioodil jaguneb siseturvalisuspoliitika kolme fondi vahel. Sisejulgeolekufondi (ISF) eesmärgid on üldjoontes sarnased eelmise perioodiga (v.a. kriisiohje). Fondi üldeesmärk on aidata kaasa kõrge turvalisuse taseme tagamisele liidus, eelkõige võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega, juhtides turvalisusega seotud riske ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Fondi mahuks on hetkel planeeritud 31,1 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 9,5 mln eurot. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 29,2 mln euro (94,4%) eest ning väljamakseid on tehtud 9,1 mln (29,5%) euro ulatuses. Piirihalduse ja viisade rahastu (BMVI) 2021–2027 fondi mahuks on 92,6 mln eurot millele lisandub riiklik kaasfinantseering 18,3 mln eurot. BMVI kaudu toetab Euroopa Liit tegevusi, mis on suunatud EL välispiiri kaitsmisele, seadusliku rände hõlbustamisele ning ühise viisapoliitika elluviimisele. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 87,4 mln euro (94,3%) eest ning väljamakseid on tehtud 17,6 mln euro (19,0%) ulatuses. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) 2021–2027 fondi maht on 45,2 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 9,1 mln eurot. AMIF-i eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, tugevdada ja arendada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, toetada seaduslikku rännet ja aidata seejuures kaasa ka kolmandate riikide kodanike integreerimisele ning aidata võidelda ebaseadusliku rände vastu ja tagada tõhus tagasisaatmine kolmandate riikidesse. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 41,8 mln euro (92,6%) eest ning väljamakseid on tehtud 5,6 mln euro (12,3%) ulatuses. 213 Kõikide siseturvalisuspoliitika fondide raames on võimalik taotleda vahendeid lisaks otse Euroopa Komisjoni temaatilisest rahastust, kuid erinevalt teistest EL fondidest, suureneb teatud juhtudel (nt erimeetmetest vahendite taotlemisel) vastava fondi rakenduskava maht siis Euroopa Komisjoni eraldatud toetuse võrra. Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide uuel programmperioodil on Euroopa Liit sõlminud Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigiga (edaspidi doonorid) lepingu, mille raames toetavad doonorid EL ühisturul osalemiseks sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse vähendamist ja suhete tugevdamist Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) spetsiaalsete finantsmehhanismide kaudu. Järjekorras juba kolmas rahastamisperiood kestab kuni 30. aprillini 2031. aastal programmilepingute allkirjastamine 2026. aastal tagab, et kõik programmivaldkonnad perioodiks 2021–2028 on nüüd Eestis täielikult käivitunud. Nüüd saavad programmide elluviijad liikuda ettevalmistusfaasist elluviimisse. Keskkonnahoidliku arengu programm (17 mln eurot) panustab nelja valdkonda. See aitab parandada elurikkust ja tugevdada ökosüsteeme ning toetab innovatsiooni ja avaliku sektori suutlikkust kohalikes omavalitsustes. Rahvatervise programm (12,2 mln eurot) keskendub tõenduspõhistele ennetusmeetmetele, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi lõimumisele ning geneetilise meditsiini ja ravivõimaluste arendamisele. Roheettevõtluse ja innovatsiooni programm (13,2 mln eurot) on suunatud innovatsioonile orienteeritud Eesti ettevõtetele, et toetada ja kiirendada Eesti üleminekut kliimakindlale, vähese süsinikuheitega ja ringmajanduse põhimõtetel toimivale majandusele. Kriisidele reageerimine ja valmisolek on uus koostöövaldkond kriisikindluse programmi (14 mln eurot) raames. See hõlmab infoturvet, küberturvalisust, sotsiaalset kaasatust ning demokraatlike institutsioonide tugevdamist. Samasse programmi kuulub eraldi valdkonnana ka kultuuripärandi kaitse ja säilitamine. Eesti-Šveitsi programmi tegevused on toimumas aastani 2028. Programmil on kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse teemadeks eraldatakse 19,2 mln ja bioloogilise mitmekesisuse edendamiseks 7,2 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 5,2 mln eurot. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kohustused võetud 100% üles, ning väljamakseid on tehtud 4,7 mln euro (17,4%) ulatuses. Perioodil 2021–2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi: URBACTi, Eesti-Läti, Kesk- Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa, Interact ja Espon programmid. Euroopa territoriaalse koostöö programmidest Eesti-Läti koostööprogrammi välistoetuse maht on programmiperioodil 2021–2027 kokku 27,8 mln eurot. 2026. aasta 30. juuni seisuga on kohustusi võetud 27,7 mln euro (98,8%) eest ning väljamakseid on tehtud 11,2 mln euro (40,3%) ulatuses. Väljaspool Euroopa Liidu eelarve programme saab Eesti kasutada ka Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadavat enampakkumistulu, millest vähemalt 50% suunatakse kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega ja EL direktiiviga 2003/87/EÜ kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks. 214 Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 alusel kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Sellekohaste otsuste alusel on Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast kavas, külgnevalt teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, toetada kahe pikaajalise programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades. Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist. Tulenevalt asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud KHG ühikute kauplemistulu saadakse EL kauplemissüsteemist, on fondi toetusmahu ning programmide pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse tulevaste Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaste Moderniseerimisfondi tuluprognooside alusel. Vaata ka Lisa 5. Planeerimisel on jätkuvalt sotsiaalne kliimafond (SKF) kasutamiseks aastani 2032. Fondi eesmärk on kliimapöörde ja kliimaeesmärkide saavutamisega seotud majandusliku ja sotsiaalse mõju leevendamine. Eesti maksimaalne toetusmaht on 186 mln eurot, millele on kohustus lisada vähemalt 25% riiklikku kaasfinantseeringut. Läbirääkimisel on kodude rekonstrueerimise ning KOVide valdusesse kuuluvate hoonete ehitamine ja rekonstrueerimine. Transpordi meetme alt kavandatakse elektribusside ostu ja nõudepõhise transpordi toetamist. Summa ei ole veel RES raames planeeritud, sest läbirääkimised Euroopa Komisjoniga sotsiaalse kliimakava kinnitamiseks alles käivad. Muud välistoetused – riigiasutustel on võimalik taotleda otsetoetustena mitmetest Euroopa Liidu fondidest lisaraha olulisteks tegevusteks, kogemuste vahetamiseks, riikidevahelise koostöö edendamiseks, riikide süsteemide ühtlustamiseks ja paljuks muuks. Välistoetust tuleb sellisel juhul käsitada täiendava panusena asutuse omavahenditele (baaseelarvele) ning nõutava omafinantseeringu jaoks tuleb leida vahendid oma eelarvest (üldjuhul otse laekuvate välistoetuste jaoks riikliku kaasrahastamist ei eraldata). 215 Lisad Lisa 1. Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos ja sensitiivsusanalüüs Eelarvenõukogu arvamus Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi kohta Vastavalt Riigieelarve seaduse §18 kohaselt avaldas Eelarvenõukogu 9. septembril arvamuse Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi kohta (https://eelarvenoukogu.ee/uudised/eelarvepuudujaagi-vahendamisel-tuleks-aluseks-votta- kodumaised-eelarvereeglid). Eelarvenõukogu kiidab rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi heaks ja peab seda sobivaks aluseks järgmise riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisele. Suveprognoosis eeldatakse, et majanduse senine kasvuhoog jätkub ka edaspidi. Ehkki olukord Lähis-Idas võib taas halveneda, on sealsete sündmuste negatiivne majandusmõju jäänud seni kardetust väiksemaks. Energia kiirema hinnatõusu võimalust näeb eelarvenõukogu siiski endiselt ühe peamise riskikohana. Kuigi majandus kasvab, ei ole riigirahanduse keeruline väljavaade suveprognoosis leevenenud. Seniste eelarvepoliitiliste valikutega on seatud Eesti riigirahandus kursile, kus eelarvepuudujääk püsib ettevaates 4‒4,5% SKPst. 2026. aastal eeldab selle prognoosi täitumine siiski, et teisel poolaastal suudetakse plaanitud (kaitse)investeeringud täide viia. 2030. aastal jääb eelarvepuudujääk suveprognoosi järgi sellest väiksemaks vaid juhul, kui riigi kulukasvuks kujuneb 0,5%, ent seda on majanduse tavaoludes raske eeldada. Tervikuna on maksutulude kasvuprognoos kooskõlas majanduse oodatava nominaalkasvuga, mis ulatub ettevaates 4,5‒5%ni aastas. Et suveprognoosi järgi toimib Eesti majandus juba lähiaastatel oma võimete lähedal, ei saa riigirahanduse olukorra parandamisel lootma jääda veelgi tugevamale majanduskasvule ja maksulaekumisele. Rahandusministeerium nõustub Eelarvenõukogu poolt majandusprognoosile antud hinnanguga. Eelarvenõukogu toetab valitsuse ettepanekut planeerida 2027. aasta eelarvepuudujäägiks 4% SKPst, mis tähendaks 0,5% võrra SKPst väiksemat puudujääki, kui kavandati 2026. aasta riigieelarves. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks eelarvearutelude käigus leida järgmiseks aastaks eelarvepositsiooni parandavaid meetmeid ligikaudu 240 mln euro ulatuses. Eelarvenõukogu hinnangul tuleks sellise sammuga vähendada eelarvepuudujääki ka järgnevatel aastatel ning seda peaksid peegeldama riigi eelarvestrateegias 2027.‒2030. aastaks seatud eelarve-eesmärgid. Kuna selline parandussamm oleks vastavuses ka Eesti riigieelarve seaduse (ajutiselt peatatud) nõuetega, soovitab eelarvenõukogu, et valitsus jõustaks kodumaised eelarvereeglid taas juba 2027. aastast. 216 Majandusprognoos Eelarvestrateegia ja selle fiskaalraamistiku üheks aluseks on Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvine majandusprognoos, mille makromajanduse osa kokkuvõtlikud tabelid on esitatud käesolevas lisas 1. Majandusprognoosi põhjalikuma seletuskirjaga saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel. Rahandusministeeriumi majandusprognoos on koostatud ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütikute poolt, kes Riigieelarve seaduse kohaselt on prognoosi koostamisel ja koostamise metoodika valikul sõltumatud. Suvise majandusprognoosi eeldused on fikseeritud 2026. aasta augusti keskpaiga seisuga. Tabel 77. Prognoosi olulisemad väliseeldused (protsenti) Euroopa Komisjon (2026 mai Eeldused RM 2026. a suvises prognoosis prognoos) 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* 2025 2026* 2027* 1. Euribor, 3 kuud (aasta 2,2 2,4 2,9 2,9 2,9 2,9 2,2 2,4 2,6 keskmine) 2. Eurotsooni pikaajaline 2,6 3,1 3,2 3,4 3,5 3,6 2,6 3,0 3,2 intressimäär (aasta keskmine) 3. EUR/USD vahetuskurss 1,130 1,160 1,155 1,155 1,155 1,155 1,13 1,17 1,17 (aasta keskmine) 4. Nominaalne efektiivne 0,8 -0,1 -0,1 0,0 0,0 0,0 0,8 -0,1 -0,1 vahetuskurss 5. Maailma 3,4 2,9 3,2 3,2 3,1 3,0 3,4 2,8 3,2 majanduskasv 6. Euroala SKP 1,4 0,8 1,2 1,5 1,3 1,2 1,4 0,9 1,2 kasv 7. Eesti eksportturgude 4,3 2,8 2,7 3,0 2,8 2,8 4,1 2,6 2,5 impordikasv 8. Nafta hind (Brent, 69,1 89,0 76,2 72,4 70,9 70,1 68,9 91,2 78,2 USD/barrel) Allikad: Eurostat, Eesti Pank, Euroopa Keskpank (ECB), IMF, Consensus Economics (CF), Euroopa Komisjon (COM 2026 mai prognoos), OECD, Chatham Financial, Bloomberg. Riigi rahanduse prognoosi koostamisel on aluseks võetud makromajandusprognoosi põhi- stsenaarium. Lähtutakse kehtivast olukorrast – kehtivad õigusaktid, info riigieelarve täitmise ja muu valitsussektori kohta. Makromajandusprognoos Majanduskasv kiireneb sel aastal. Lähis-Ida konflikti majandusmõju on seni osutunud kevadel oodatust väiksemaks ja Eesti ekspordi oluliste sihtriikide majandusolukord on osutunud tugevamaks. 217 2025. aastal kasvas SKP 1,3%, selleks aastaks ootame 2,5 protsendilist ja 2027. aastaks 2,3 protsendilist kasvu. Kasvu toetab sel aastal eelkõige sisenõudlus, aga ka eksport. Sisenõudlusele annab sel aastal olulise tõuke ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine, mistõttu netopalgafondi kasv on ligikaudu 10%. Meie oluliste ekspordipartnerite majanduste olukord on paranenud, mis loob Eestile paremad ekspordivõimalused. Seni ei ole Lähis-Ida konflikti mõju laiemalt hindadesse jõudnud. Kuigi ootame, et hinnakasv selle aasta sügiskuudel kiireneb, jääb 2026. aastal tervikuna inflatsioon oluliselt aeglasemaks kui 2025. aastal. Majapidamiste tarbimist toetavad tulumaksusüsteemi muudatus, hinnakasvu aeglustumine ning paranev kindlustunne. Ühtlase maksuvaba tulu kehtestamine 700 eurot kuus tõstab keskmist netopalka oluliselt, kuid erineva sissetulekuga inimestele on kättesaadava töötasu kasv ebaühtlane. Osa tulumaksumuudatuse tõttu kättejäävast tulust säästetakse. Töötuse määr alaneb järgmistel aastatel oma loomuliku taseme lähedale, 6 protsendi juurde. Investeeringud on järgmistel aastatel pisut allpool oma pikaajalist keskmist taset. Eelkõige on mõne aasta taguse ajaga võrreldes tagasihoidlikud investeeringud uutesse eluasemetesse. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on kõrgem, kui see oli enne kiire hinnatõusu algust 2021.-2022. aastal, millega kaasnes ka intressimäärade tõus. Ehitustegevust hoogustavad järgmistel aastatel aga Rail Balticu ehitus ja hoonete renoveerimine. Ootame, et järgmistel aastatel kasvab Eesti eksport enam-vähem kooskõlas välisnõudluse kasvuga. Prognoosime, et töötleva tööstuse toodangumahud kasvavad ja tööstussektor taastab pisut oma osakaalu majanduses, mis viimastel aastatel langenud on. Tabel 78. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2026–2030 (protsenti) 2025 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* tase 1. SKP reaalkasv 29 890 1,3 2,5 2,3 2,4 2,2 2,1 2. SKP nominaalkasv 41 875 5,0 6,0 5,2 4,7 4,5 4,4 Kasvuallikad 3. Eratarbimiskulutused (sh MTÜd) -0,4 3,3 1,7 1,8 1,9 1,8 4. Valitsussektori lõpptarbimis- 2,4 7,7 -0,3 1,7 -0,7 -1,0 kulutused 5. Kapitali kogumahutus põhivarasse 2,4 5,1 2,0 0,3 2,5 5,2 6. Sisenõudlus 0,9 4,7 1,3 1,4 1,5 2,1 7. Kaupade ja teenuste eksport 4,8 2,5 2,8 3,2 2,8 2,7 8. Kaupade ja teenuste import 4,7 4,9 1,6 2,1 1,8 3,1 Panus SKP kasvu63 9. Sisemajanduse nõudlus 0,9 4,6 1,3 1,4 1,5 2,1 11. Kaupade ja teenuste bilanss -0,2 -2,0 0,8 0,7 0,7 -0,4 Lisandväärtuse kasv 63 Panus SKP kasvu näitab, kui suure osa majanduskasvust konkreetne valdkond moodustab. Arvutatakse, korrutades valdkonna kasv tema osakaaluga SKPs. Valdkondade panuste summa annab kokku majanduskasvu (väikese erinevuse põhjuseks on statistiline viga – osa SKPst, mida ei ole olnud võimalik valdkondade vahel ära jagada). 218  2025 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* tase 12. Primaarsektor -11,7 4,0 2,0 2,0 2,0 2,0 13. Tööstus 5,4 3,8 2,7 2,5 2,3 2,3 14. Ehitus -7,1 2,9 3,2 3,2 3,1 3,1 15. Muud teenused 1,2 1,9 2,2 2,2 2,0 1,9 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Tabel 79. Hindade prognoos 2026–2030 (protsenti) 2025 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* 2020=100 % % % % % % 1. SKP deflaator 140,1 3,7 3,3 2,7 2,3 2,3 2,2 2. Eratarbimise deflaator 140,1 3,2 3,0 2,7 2,1 2,0 2,0 3. Harmoniseeritud 148,1 4,8 3,1 2,8 2,3 2,1 2,1 tarbijahinnaindeks 3a. Tarbijahinnaindeks 148,0 4,8 3,2 2,8 2,2 2,1 2,0 4. Valitsussektori 142,9 3,9 3,8 3,1 2,6 2,6 2,6 tarbimiskulutuste deflaator 5. Investeeringute deflaator 132,3 2,6 2,6 2,7 2,4 2,3 2,3 6. Ekspordi deflaator 142,4 3,6 2,9 2,4 2,2 2,0 2,0 7. Impordi deflaator 132,3 2,1 3,2 2,1 1,8 1,8 1,9 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Tabel 80. Tööturu prognoos 2026–2030 (15–74-aastased) (protsenti) 2025 tase 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* % % % % % % 1. Hõive, hõivatute arvu järgi 693,21) -0,8 0,2 0,3 0,0 0,0 0,0 3. Tööpuuduse määr 7,5 6,7 6,4 6,3 6,2 6,1 4. Tööjõu tootlikkus, hõivatute 43,12) 2,1 2,3 2,0 2,3 2,2 2,1 arvu järgi 6. Hüvitised töötajatele 21 137,83) 5,2 6,0 5,1 4,7 4,5 4,4 7. Hüvitis töötaja kohta (6./1.) 30,54) 6,0 5,8 4,8 4,6 4,5 4,4 1) Tuhat inimest. 2)Tuhat eurot hõivatu kohta 2020. aasta püsivhindades. 3) Miljon eurot. 4) Tuhat eurot. Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet. Tabel 81. Maksebilansi prognoos 2026–2030 (% SKPst) 2013– 2024 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* 2023 1. Võlgnevus välismaailma 1,8 0,4 2,3 1,6 1,8 2,3 3,1 2,4 suhtes 1a. Jooksevkonto -0,3 -1,2 0,3 -1,4 -0,7 0,1 0,8 0,3 2. Kaupade ja teenuste bilanss 1,8 0,3 1,1 -0,9 0,2 0,5 0,7 0,0 3. Esmase ja teisese tulu bilanss -2,1 -1,5 -0,8 -0,5 -0,5 -0,5 -0,6 0,0 4. Kapitalikonto 2,1 1,7 2,1 2,9 2,5 2,2 2,3 2,1 5. Vead ja täpsustused -0,2 -0,1 0,3 219 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Statistikaamet Riigi rahanduse prognoos Tabel 82. Valitsussektori eelarvepositsioon 2026–2030 2026 2026 2027 2028 2029 2030 riigieelarve Valitsussektori struktuurselt tasandatud -3,2 -4,4 -4,4 -4,3 -4,3 -3,0 eelarvepositsioon (% SKPst) Valitsussektori nominaalne -4,5 -4,4 -4,5 -4,4 -4,3 -2,9 eelarvepositsioon (% SKPst) Keskvalitsus -4,1 -4,0 -4,3 -4,2 -4,1 -2,8 Sotsiaalkindlustusfondid -0,3 -0,2 -0,1 0,0 0,0 0,1 Kohalikud omavalitsused -0,1 -0,2 -0,2 -0,1 -0,3 -0,2 Valitsussektori nominaalne -1 979 -1970 -2108 -2138 -2189 -1547 eelarvepositsioon (mln eurot) Keskvalitsus -1 739 -1790 -1991 -2070 -2072 -1497 Sotsiaalkindlustusfondid -121 -100 -30 -10 19 53 Kohalikud omavalitsused -60 -80 -88 -58 -136 -104 Allikas: Rahandusministeerium Tabel 83. Valitsussektori eelarve tulud ja kulud 2026–2030 2025 2025 2026 2027 2028 2029 2030 % % % % % % mln eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Eelarvepositsioonid valitsussektori tasandite lõikes 1. Valitsussektor -825,0 -2,0 -4,4 -4,5 -4,4 -4,3 -2,9 2. Keskvalitsus -660,9 -1,6 -4,0 -4,3 -4,2 -4,1 -2,8 4. Kohalikud omavalitsused -95,2 -0,2 -0,2 -0,2 -0,1 -0,3 -0,2 5. Sotsiaalkindlustusfondid -68,9 -0,2 -0,2 -0,1 0,0 0,0 0,1 Valitsussektor 6. Tulud kokku 18 080,5 43,2 42,4 41,5 41,2 40,4 40,2 7. Kulud kokku 18 905,5 45,2 46,8 46,0 45,6 44,7 43,1 8. Eelarvepositsioon -825,0 -2,0 -4,4 -4,5 -4,4 -4,3 -2,9 9. Intressikulu 202,0 0,5 0,6 0,8 1,0 1,1 1,2 10. Primaartasakaal -623,0 -1,5 -3,8 -3,7 -3,4 -3,2 -1,7 11. Ühekordsed ja ajutised 244,3 0,6 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 meetmed Tulud komponentide lõikes 12. Maksutulud 9 979,0 23,8 23,1 22,8 22,8 22,5 22,6 (12=12a+12b+12c) 12a. Tootmis- ja impordimaksud 5 843,4 14,0 14,3 14,1 14,0 13,6 13,6 12b. Sissetuleku- ja varanduse 4 135,6 9,9 8,8 8,7 8,9 9,0 9,0 maksud 12c. Kapitalimaksud 0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 13. Sotsiaalkindlustusmaksed 5 284,8 12,6 12,6 12,6 12,6 12,5 12,5 14. Omanditulud 271,3 0,7 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 15. Muud tulud 2 545,4 6,1 6,1 5,6 5,3 4,9 4,6 16.=6. Tulud kokku 18 080,5 43,2 42,4 41,5 41,2 40,4 40,2 p.m.: Maksukoormus (D.2 (sh EL- le makstud)+D.5+D.611+D.91- 15 170,0 36,2 35,5 35,2 35,2 34,9 34,9 D.995) 220  2025 2025 2026 2027 2028 2029 2030 % % % % % % mln eurot SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst SKPst Kulud komponentide lõikes 17. Hüvitised töötajatele 7 789,4 18,6 18,8 18,4 18,8 17,9 17,4 +vahetarbimine 17a. Hüvitised töötajatele 5 120,4 12,2 12,4 12,1 11,9 11,8 11,5 17b. Vahetarbimine 2 669,0 6,4 6,5 6,3 6,9 6,1 5,8 18. Sotsiaalsiirded (18=18a+18b) 6 352,4 15,2 14,8 14,6 14,5 14,4 14,2 millest töötushüvitised 236,0 0,6 0,5 0,4 0,4 0,4 0,4 18a. Mitterahalised sotsiaalsiirded 1 042,7 2,5 2,3 2,2 2,3 2,3 2,3 18b. Rahalised sotsiaalsiirded 5 309,7 12,7 12,5 12,3 12,2 12,1 11,9 19.=9. Intressikulu 202,0 0,5 0,6 0,8 1,0 1,1 1,2 20. Subsiidiumid 244,3 0,6 0,8 0,8 0,7 0,7 0,7 21. Kapitali kogumahutus 2 784,7 6,7 7,8 7,3 6,8 7,1 6,4 22. Kapitalisiirded 690,1 1,7 2,0 2,3 1,9 1,5 1,4 23. Muud kulud 842,6 2,0 2,1 2,0 1,9 2,0 1,9 24.=7. Kulud kokku 18 905,5 45,2 46,8 46,0 45,6 44,7 43,1 p.m. Valitsussektori tarbimine 8 930,5 21,3 22,5 22,2 22,1 21,6 20,8 Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Tabel 84. Valitsussektori kulud valitsemisfunktsioonide (COFOG) lõikes (% SKPst) COFOG 2025 2026 2027 2028 2029 2030 kood 1. Üldised valitsussektori 4,5% 4,4% 4,4% 4,5% 4,7% 4,6% 1 teenused 2. Riigikaitse 2 4,2% 5,2% 5,1% 5,0% 5,2% 5,1% 3. Avalik kord ja julgeolek 3 1,8% 1,9% 1,9% 1,9% 1,8% 1,7% 4. Majandus 4 5,6% 5,3% 5,0% 5,2% 4,7% 4,7% 5. Keskkonnakaitse 5 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 0,7% 6. Elamu- ja kommunaalmajandus 6 0,4% 0,4% 0,4% 0,6% 0,6% 0,4% 7. Tervishoid 7 6,3% 6,2% 6,1% 6,1% 6,0% 6,0% 8. Vaba aeg, kultuur ja religioon 8 1,9% 1,9% 1,7% 1,6% 1,5% 1,5% 9. Haridus 9 6,5% 7,0% 6,7% 6,7% 6,3% 5,9% 10. Sotsiaalne kaitse 10 13,9% 13,7% 13,6% 13,5% 13,4% 13,3% 11. Valitsussektori kulud kokku TE 45,9% 46,6% 45,7% 45,6% 44,8% 43,9% Allikad: Statistikaamet, Rahandusministeerium. * COFOGi põhjal arvestatud riigikaitse kulude kogumaht ja osakaal SKP-st erineb NATO metoodika kohaselt arvutatud kaitsekulude mahust ja osakaalust, kulude hulka arvestatakse ka tuludest sõltuvad kulud. NATO meetodil arvestatud kaitsekulude maht on leitav peatükist Julgeolek ja Riigikaitse. Tabel 85. Võrdlus RES 2026–2029 prognoosiga 2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* SKP reaalkasv (%) Eelmine versioon 0,8 2,5 2,3 2,2 2,2 - Praegune uuendus 1,3 2,5 2,3 2,4 2,2 2,1 Erinevus 0,5 0,0 0,0 0,2 0,0 - SKP nominaalkasv (%) Eelmine versioon 5,1 5,7 4,8 4,6 4,5 - Praegune uuendus 5,0 6,0 5,2 4,7 4,5 4,4 Erinevus -0,1 0,3 0,4 0,1 0,0 - Harmoneeritud tarbijahinnaindeks 221  2025 2026* 2027* 2028* 2029* 2030* (THHI) (%) Eelmine versioon 5,3 3,5 2,5 2,4 2,1 - Praegune uuendus 4,8 3,1 2,8 2,3 2,1 2,1 Erinevus -0,5 -0,4 0,3 -0,1 0,0 - Valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon (% SKPst) Eelmine versioon -1,3 -4,5 -4,5 -3,8 -3,6 - Praegune uuendus -2,0 -4,2 -4,0 -4,0 -4,0 -3,5 Erinevus -0,7 0,3 0,5 -0,2 -0,4 - Valitsussektori võlg (%SKPst) Eelmine versioon 23,3 25,9 29,2 32,0 34,5 - Praegune uuendus 24,0 25,9 29,7 34,0 37,3 38,6 Erinevus 0,7 0,0 0,5 2,0 2,8 - Allikas: Rahandusministeerium Intressimäärade sensitiivsusanalüüs Eelarvepuudujäägi ja olemasoleva võla refinantseerimiseks on prognoosiperioodil vajalik täiendav laenamine. Kõrgemad intressimäärad suurendavad valitsussektori intressikulu ja halvendavad seeläbi eelarvepositsiooni. Intressiriski mõju hindamiseks on koostatud sensitiivsusanalüüs, milles eeldatakse intressimäärade 1 protsendipunkti võrra kõrgemat taset aastatel 2027–2030. Stsenaariumis eeldatakse, et intressimäärade tõus mõjutab täies ulatuses kogu valitsussektori võlga. Sensitiivsusanalüüsi kohaselt toob intressimäärade 100 baaspunkti võrra kõrgem tase esimesel aastal kaasa intressikulu kasvu ligikaudu 111 mln euro võrra ehk 0,2% SKP-st. Aastatel 2027-2030 oleks täiendav intressikulu kumulatiivselt kokku 574 mln eurot. Tabel 86. Intressimäärade tõusu mõju Intressimäärade tõusu mõju 100 baaspunkti võrra 2027 2028 2029 2030 (1%) Intressikulude erinevus võrreldes 111 129 155 178 baasstsenaariumiga, mln Intressikulu erinevus baasstsenaariumist, % SKP 0,2 0,3 0,3 0,3 Makromajanduse sensitiivsusanalüüs: riskistsenaarium Riskistsenaariumi koostamise eesmärgiks on näidata majandusarengu alternatiivseid võimalusi ning nende mõju riigieelarvele. Kevadise prognoosi riskistsenaariumi täitumise ülevaade Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos oli taaskord koostatud ebakindluse õhustikus. Lähis-Ida konflikt oli, nagu tänaseks on selgunud, alles algusjärgus ning sellega seoses oli palju teadmatust sellega seonduvate majandusmõjude osas. Prognooside tegemine olukorras, kus väliseelduste seisukohalt olulised toormehinnad kõiguvad päevasiseselt rohkem kui kümnendiku võrra ning iga järgmine päev võib kaasa tuua uusi hinnarekordeid, on pehmelt öeldes raskendatud. Oletusi selles osas, kui ulatuslikuks võiksid kujuneda Lähis-Ida konflikti 222 tagajärjed, oli erinevaid, kuid selge oli, et nende arengutega kaasneb kõrgem inflatsioon ning väiksem majanduskasv. Tänaseks on Lähis-Ida konflikt kestnud kuus kuud ning nähtavas tulevikus sellele lõppu ei paista. Seega tuleb sõltumata konflikti edasisest kestusest arvestada jätkuvate oluliste tarneprobleemidega nii nafta- ja gaasitoodete kui ka muude toormete osas. Samas, kui vaadata Eesti arengut sel perioodil, oleme näinud üllatuslikult positiivsemaid arenguid. Inflatsioon küll kiirenes naftatoodete kallinemise tõttu, kuid oli oodatust madalam. Samuti on meie ekspordinõudluse kasvuväljavaated paremad, kuna meie peamiste ekspordipartnerite, Soome ja Rootsi, majandused on hoogu kogumas. Need arengud on toimunud sõltumata Lähis-Idas toimuvast ning on aidanud tasakaalustada negatiivset mõju. Suvise prognoosi riskistsenaarium Vaatamata oodatust positiivsemale arengule on siiski käesoleva prognoosi üheks suuremaks riskifaktoriks Lähis-Ida konflikti majanduslik mõju. Maailmamajandus on tarneprobleemidega küll ajutiselt kohanenud, kuid see on osaliselt tulnud riikide varude turule paiskamise arvelt. Sügis-talvisel perioodil võib olukord pingestuda, kui suureneb nõudlus energiakandjate järele. Samuti võib järjekordne hinnašokk murendada niigi hapral pinnasel püsivat kindlustunnet. Seega võib jätkuvalt pidada tõenäoliseks, et näeme lähema aasta jooksul energiakandjate edasist kallinemist ning baasprognoosist kõrgemat inflatsiooni ning madalamat majanduskasvu. Riskistsenaariumi aluseks on põhistsenaariumist kõrgemad nafta ja muude energiatoodete hinnad, mis hakkavad taanduma alles järgmise aasta kevadel. Kuna kõrgemate toormehindadega kaasneb lisaks kiiremale hinnatõusule ka välisnõudluse suhteline vähenemine, siis oleme riskistsenaariumis oluliselt kärpinud järgmise aasta majanduse reaalkasvu ootust. Kui põhistsenaariumis nägime selle ja järgmise aasta majanduskasvu 2,5% lähenduses, siis riskistsenaariumis ootame 2027. aastaks 1,5% reaalkasvu, mis hinnatõusu taandudes võib kiireneda 2,4%ni 2028. aastal. Kuigi sel suvel on hinnatõus raugemas, siis kõrgemad energiahinnad toovad kaasa uue hinnatõusulaine ning 2027. aasta kokkuvõttes võime riskistsenaariumi kohaselt näha käesoleva aastaga sarnast hinnatõusu tempot 3,4% juures. Majanduse kogumaht väheneb. Kui 2021–22. aasta energiahindade järsk kallinemine tõi kokkuvõttes kaasa majanduse mahu kasvu jooksevhindades, siis praeguses olukorras oleme pessimistlikumad. Riskistsenaariumis ootame, et SKP maht eurodes on järgmisel aastal 0,4 mld ja 2028. aastal 0,5 mld võrra väiksem, kui baasstsenaariumis. Esiteks on majanduses puhvreid vähem – koroonakriisi järgselt oli majapidamistel kogunenud sundsääste, mida tarbimisse suunata. Sellele lisaks vabanesid II pensionisamba vahendid, mis aitasid kiire hinnatõusuga toime tulla. Tänaseks on agregeeritud palgatulu ostujõud püsinud samal tasemel juba 5–6 aastat ning paljudel on säästud ammendunud. Ka riikide eelarveruum on ammendunud. Uue julgeolekuolukorra tõttu suunavad riigid märkimisväärselt rohkem avalikku raha riigikaitsesse 223 ning tegutsevad eelarvereeglite piiril, mistõttu pole enam võimalust samaväärset fiskaalset tuge majandusele pakkuda. Riskistsenaariumi tulude ja kulude prognoos tugineb makromajanduse vastavale prognoosile ja näeb ette valitsussektori eelarvepositsiooni halvenemist 0,1% võrra SKPst sel aastal ehk puudujääk ulatub 4,5%ni SKPst. Käesoleva aasta suurem puudujääk alusstsenaariumiga võrreldes tuleneb eelkõige maksutulude väiksemast laekumisest, mis mõjutab kõiki valitsussektori tasandeid. Ka järgnevate aastate majanduskasv on riskistsenaariumi kohaselt alusstsenaariumist madalam, mis kasvatab puudujääki järgmistel aastatel 0,5% võrra SKPst. Struktuurne eelarvepuudujääk suureneb riskistsenaariumis 0,1% kuni 0,5% võrra SKPst. Keskvalitsuse ja omavalitsuste nõrgem eelarvepositsioon tähendab suuremat laenamisvajadust. Seetõttu kasvab võlakoormus sel aastal 0,1 protsendipunkti võrra SKPst, kuid jõuab 2028. aasta lõpuks juba 1,1 protsendipunkti kõrgemale tasemele. Samal ajal vähenevad sotsiaalkindlustusfondide reservid kuni 0,2 protsendipunkti võrra. Tabel 87. Riskistsenaarium (protsenti) Riskistsenaarium Erinevus baasprognoosist 2025 2026 2027 2028 2026 2027 2028 SKP jooksevhindades (mld eurot) 41,9 44,3 46,2 48,4 -0,1 -0,4 -0,5 SKP reaalkasv 1,3 2,3 1,5 2,4 -0,2 -0,8 0,0 SKP nominaalkasv 5,0 5,8 4,4 4,7 -0,2 -0,8 0,0 THI 4,8 3,4 3,4 2,1 0,2 0,6 -0,1 Sisenõudluse reaalkasv 0,9 4,4 0,2 1,4 -0,3 -1,1 0,0 Ekspordi reaalkasv 4,8 2,1 1,9 3,0 -0,4 -0,9 -0,2 Tööhõive kasv -0,8 0,1 0,0 0,1 -0,1 -0,3 0,1 Tööpuudus 7,5 6,8 6,8 6,6 0,1 0,4 0,3 Palga nominaalkasv 5,6 5,6 4,2 4,3 0,0 -0,5 -0,1 Valitsussektor Maksukoormus (% SKPst) 36,2 35,5 35,2 35,1 0,0 0,0 -0,1 Valitsussektori eelarvepositsioon (% SKPst) -2,0 -4,5 -5,0 -4,8 -0,1 -0,5 -0,5 Valitsussektori võlakoormus (% SKPst) 24,0 26,1 30,5 35,3 0,1 0,6 1,1 Allikas: Rahandusministeerium, Statistikaamet Eelarvepoliitiliste otsuste mõju majandusarengule 2026. aasta sügisel tehtud eelarvepoliitilised otsused, millega ei ole arvestatud Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis, ei mõjuta selle ja järgmise aasta majandusarengut olulisel määral (vt Joonis 16). Eelarvemeetmete mõju majandusarengule osutub märkimisväärseks ainult 2028. aastal (vt Joonis 17), mil plaanitakse muu hulgas toetada korterelamute tehaselist rekonstrueerimist ja ettevõtete investeeringuid. Nendel meetmetel koos teiste väiksemate eelarvemuudatustega on majanduskasvu hinnanguliselt umbes 0,4 protsendipunkti võrra kiirendav mõju. Mõni majandust ergutav eelarvemeede ei halvenda eelarvepositsiooni, kuna kaasab ka erasektori panust ning kokkuvõttes loob uut majandustegevust ning tekitab täiendavat maksutulu, mis katab meetmega seotud kulu. 224 Valitsuse eelarvemeetmete majandusmõju hindamisel on eeskuju võetud Läti majandust iseloomustava fiskaalse dünaamilise stohhastilise üldise tasakaalu mudeli64 hinnangutest. Joonis 16. Eelarvepoliitiliste otsuste mõju reaalse SKP kasvule võrreldes Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga 0,45 0,40 0,35 0,30 protsendipunktides 0,25 0,20 0,15 0,10 0,05 0,00 -0,05 -0,10 2026 2027 2028 2029 2030 Allikas: Rahandusministeerium Joonis 17. SKP reaalkasv Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis ja riigi eelarvestrateegias tehtud otsuste korral 3,0% 2,5% 2,0% 1,5% 1,0% 0,5% 0,0% 2026 2027 2028 2029 2030 SKP reaalkasv Rahandusministeeriumi suveprognoosis SKP reaalkasv, arvestades eelarvepoliitilisi otsuseid Allikas: Rahandusministeerium 64 Ginters Bušs & Patrick Grüning (2023) Fiscal DSGE model for Latvia, Baltic Journal of Economics, 23:1, 1-44, DOI: 10.1080/1406099X.2023.2173915 225 Lisa 2. Riigi eelarvestrateegia 2027-2030 rahastamiskava (tuhat eurot) 2027 2028 2029 2030 Kokku vahendid -21 340 107 -21 903 299 -22 398 794 -22 591 041 Piirmääraga vahendid -6 271 695 -6 689 938 -6 924 503 -6 916 780 Piirmäärata vahendid -15 068 413 -15 213 361 -15 474 291 -15 674 261 Jaotamata eelarve fondide ja tegevuste lõikes 0 -358 673 -591 808 -716 335 piirmääraga vahendid 0 -19 269 -48 380 -48 967 piirmäärata vahendid 0 -339 404 -543 428 -667 368 Uue perioodi välisvahendid, sh uued fondid, koos 0 -339 404 -543 428 -667 368 riigieelarvelise kaasfinantseeringuga Kinnisvarakulud ja investeeringud 0 -7 529 -40 380 -48 967 Muud 0 -11 740 -8 000 0 Riigikogu Kantselei -45 199 -39 538 -40 234 -40 080 piirmääraga vahendid -28 451 -24 985 -25 123 -24 575 piirmäärata vahendid -16 748 -14 553 -15 111 -15 505 Kulud -41 546 -36 414 -37 109 -37 711 Investeeringud -3 653 -3 125 -3 125 -2 369 Vabariigi Presidendi Kantselei -7 815 -7 445 -7 301 -7 329 piirmääraga vahendid -6 492 -6 027 -6 027 -6 027 piirmäärata vahendid -1 323 -1 418 -1 274 -1 303 Kulud -7 560 -7 413 -7 269 -7 297 Investeeringud -255 -32 -32 -32 Riigikontroll -6 372 -6 380 -6 388 -6 395 piirmääraga vahendid -5 897 -5 897 -5 897 -5 897 piirmäärata vahendid -475 -483 -491 -499 Kulud -6 372 -6 380 -6 388 -6 395 Õiguskantsleri Kantselei -4 169 -3 897 -3 985 -3 913 piirmääraga vahendid -3 855 -3 575 -3 575 -3 575 piirmäärata vahendid -314 -322 -410 -337 Kulud -4 169 -3 897 -3 985 -3 913 Riigikohus -7 835 -7 587 -7 620 -7 601 piirmääraga vahendid -4 990 -4 710 -4 710 -4 710 piirmäärata vahendid -2 845 -2 878 -2 911 -2 891 Kulud -7 835 -7 587 -7 620 -7 601 Kohtute grupp -63 513 -63 706 -64 168 -64 753 piirmääraga vahendid -32 334 -32 397 -32 741 -33 069 piirmäärata vahendid -31 179 -31 310 -31 427 -31 684 Kulud -63 513 -63 706 -64 168 -64 753 Vabariigi Valitsus -3 728 156 -4 034 636 -4 197 981 -4 303 293 piirmääraga vahendid -861 872 -1 016 973 -1 013 968 -1 009 273 piirmäärata vahendid -2 866 284 -3 017 662 -3 184 012 -3 294 020 Kulud -3 728 156 -4 034 636 -4 197 981 -4 303 293 Riigikantselei -34 935 -31 104 -24 532 -15 265 226  2027 2028 2029 2030 piirmääraga vahendid -15 001 -13 492 -13 500 -13 507 piirmäärata vahendid -19 934 -17 612 -11 032 -1 758 Kulud -34 935 -31 104 -24 532 -15 265 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -29 653 -26 427 -21 137 -13 507 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala -1 283 515 -1 340 899 -1 291 619 -1 142 548 piirmääraga vahendid -987 349 -1 044 034 -1 060 135 -1 028 867 piirmäärata vahendid -296 166 -296 865 -231 484 -113 681 Kulud -1 247 289 -1 270 177 -1 224 578 -1 085 893 Investeeringud -36 226 -70 722 -67 041 -56 655 Tulemusvaldkond: Eesti keel Kulud -9 143 -8 884 -6 898 -5 604 Tulemusvaldkond: Haridus ja noored Kulud -950 895 -952 117 -912 551 -837 087 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -258 823 -278 626 -274 880 -214 794 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -9 146 -9 126 -9 126 -8 976 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala -360 956 -318 448 -288 672 -255 017 piirmääraga vahendid -227 523 -209 426 -205 495 -201 817 piirmäärata vahendid -133 433 -109 021 -83 177 -53 200 Kulud -354 701 -311 996 -282 498 -248 841 Investeeringud -6 255 -6 451 -6 175 -6 176 Tulemusvaldkond: Õigusriik Kulud -146 150 -135 801 -135 161 -133 358 Tulemusvaldkond: Digiühiskond Kulud -187 788 -156 468 -128 472 -97 421 Kaitseministeeriumi valitsemisala -2 445 622 -2 456 781 -2 705 201 -2 780 189 piirmääraga vahendid -2 047 591 -2 169 743 -2 412 985 -2 399 348 piirmäärata vahendid -398 031 -287 039 -292 216 -380 841 Kulud -1 725 298 -1 810 292 -1 584 449 -1 856 557 Investeeringud -720 324 -646 489 -1 120 752 -923 633 Tulemusvaldkond: Julgeolek ja riigikaitse Kulud -1 587 676 -1 673 623 -1 485 836 -1 645 242 Kliimaministeeriumi valitsemisala -1 322 682 -1 058 404 -721 291 -641 131 piirmääraga vahendid -283 746 -499 505 -446 845 -536 062 piirmäärata vahendid -1 038 936 -558 899 -274 447 -105 070 Kulud -1 007 209 -749 155 -528 645 -395 976 Investeeringud -315 474 -309 249 -192 646 -245 155 Tulemusvaldkond: Kliima, energeetika ja elurikkus Kulud -118 690 -98 462 -80 759 -58 881 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus 227  2027 2028 2029 2030 Kulud -870 701 -633 589 -431 007 -320 469 Kultuuriministeeriumi valitsemisala -355 847 -337 973 -326 759 -319 952 piirmääraga vahendid -277 054 -264 495 -261 681 -261 507 piirmäärata vahendid -78 793 -73 478 -65 078 -58 445 Kulud -354 938 -337 456 -326 458 -319 854 Investeeringud -909 -517 -301 -97 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -18 342 -16 039 -9 289 -5 082 Tulemusvaldkond: Kultuur ja sport Kulud -333 894 -318 792 -314 864 -312 770 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi -1 306 901 -1 371 663 -1 384 886 -1 316 712 valitsemisala piirmääraga vahendid -186 373 -199 429 -213 572 -190 468 piirmäärata vahendid -1 120 529 -1 172 234 -1 171 315 -1 126 244 Kulud -1 305 230 -1 370 514 -1 383 749 -1 316 588 Investeeringud -1 671 -1 150 -1 137 -124 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu Kulud -1 014 997 -1 053 659 -1 093 910 -1 123 927 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -19 491 -19 275 -18 617 -18 494 Tulemusvaldkond: Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus Kulud -267 769 -294 919 -268 453 -171 672 Rahandusministeeriumi valitsemisala -576 911 -677 574 -763 098 -838 239 piirmääraga vahendid -139 742 -137 981 -132 792 -132 456 piirmäärata vahendid -437 169 -539 593 -630 306 -705 783 Kulud -566 372 -667 263 -756 086 -832 820 Investeeringud -10 539 -10 311 -7 012 -5 419 Tulemusvaldkond: Riigivalitsemine Kulud -557 725 -658 328 -747 578 -824 773 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi -787 266 -545 664 -442 843 -304 586 valitsemisala piirmääraga vahendid -282 899 -202 156 -202 019 -202 025 piirmäärata vahendid -504 367 -343 509 -240 824 -102 562 Kulud -784 379 -542 733 -423 728 -301 770 Investeeringud -2 888 -2 931 -19 116 -2 817 Tulemusvaldkond: Põllumajandus ja kalandus Kulud -438 813 -274 261 -160 348 -72 789 Tulemusvaldkond: Elukeskkond, liikuvus ja merendus Kulud -341 085 -264 039 -259 026 -224 652 Siseministeeriumi valitsemisala -641 689 -601 139 -583 513 -565 453 piirmääraga vahendid -529 445 -511 965 -511 672 -511 143 piirmäärata vahendid -112 244 -89 173 -71 841 -54 310 Kulud -592 866 -575 912 -568 416 -551 629 228  2027 2028 2029 2030 Investeeringud -48 823 -25 227 -15 096 -13 824 Tulemusvaldkond: Siseturvalisus Kulud -550 330 -535 069 -528 909 -514 404 Tulemusvaldkond: Sidus ühiskond Kulud -10 248 -9 624 -9 002 -8 168 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala -8 234 899 -8 524 181 -8 828 604 -9 158 629 piirmääraga vahendid -231 953 -211 627 -210 398 -205 006 piirmäärata vahendid -8 002 946 -8 312 554 -8 618 206 -8 953 622 Kulud -8 218 805 -8 512 340 -8 819 803 -9 154 187 Investeeringud -16 095 -11 841 -8 801 -4 441 Tulemusvaldkond: Sotsiaalne ja tööalane heaolu Kulud -5 468 580 -5 669 126 -5 878 245 -6 099 039 Tulemusvaldkond: Tervis Kulud -2 739 049 -2 833 239 -2 931 415 -3 045 267 Välisministeeriumi valitsemisala -125 825 -117 607 -118 291 -103 621 piirmääraga vahendid -119 127 -112 251 -112 989 -98 483 piirmäärata vahendid -6 698 -5 355 -5 302 -5 138 Kulud -111 951 -113 921 -114 605 -99 935 Investeeringud -13 874 -3 686 -3 686 -3 686 Tulemusvaldkond: Välispoliitika Kulud -110 328 -112 299 -112 983 -98 313 229 Lisa 3. Ülevaade RES 2027-2030 meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade lõikes (mln eurot) Tabelis on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute suurenemine näidatud negatiivse märgiga ning tulude suurenemine positiivse märgiga (väärtused on mln eurot). Kulud on esitatud käibemaksuta. 2027 2028 2029 2030 TULUMEETMED KOKKU 45,1 169,5 151,8 137,0 Justiits- ja Digiministeerium 39,9 63,8 66,0 68,3 Arvestuslik müügitulu vanglarendist 39,9 63,8 66,0 68,3 Kliimaministeerium 0,0 6,3 3,1 4,2 RMK lisadividend 0,0 6,3 3,1 4,2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 5,9 6,4 8,2 14,3 Finantsinvesteeringute kasumi/kahjumi prognoosi 5,9 6,4 8,2 14,3 täpsustamine Rahandusministeerium -0,7 92,8 74,3 50,0 Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmine, sh edasiantava maksutulu -22,1 -39,9 -45,6 -51,8 suurenemine Maksupettuste vähendamine 5,0 7,5 7,5 7,5 Meetmetelt laekuv täiendav maksutulu 16,4 125,2 112,4 94,3 Välisministeerium 0,0 0,2 0,2 0,2 Eelarverevisjon (konsulaarteenuste kulupõhisuse 0,0 0,2 0,2 0,2 parandamine (riigilõivu tõus)) KULUMEETMED KOKKU 104,8 -60,8 -53,6 -310,2 Riigiülesed 17,5 19,1 16,4 61,1 Välistoetuste ümberplaneerimine 0,0 0,0 -40,0 0,0 CO2 tulude ja kulude täpsustamine 17,3 7,4 23,4 33,6 Kinnisvarainvesteeringute mahu vähendamine 0,2 11,7 33,0 27,4 Riigikantselei 0,0 0,0 0,1 0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,04 0,06 0,07 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Riigikogu kantselei -1,4 -1,7 -1,7 -1,0 Tegevuskulude kasv -1,4 -1,7 -1,7 -1,0 Riigikohus -0,2 0,1 0,3 0,4 Tegevuskulude kasv -0,2 -0,1 -0,1 -0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,3 0,4 0,5 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Kohtud -0,3 5,5 7,9 9,1 Vanglarendi kulu -0,3 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 5,5 7,9 9,1 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Riigikontroll -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Tegevuskulude kasv -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 Vabariigi Presidendi kantselei -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 Tegevuskulude kasv -0,6 -0,6 -0,6 -0,6 Õiguskantsler -0,5 -0,2 -0,2 -0,2 Tegevuskulude kasv -0,3 -0,2 -0,2 -0,2 230  2027 2028 2029 2030 AI järelevalve -0,3 0,0 0,0 0,0 Haridus- ja Teadusministeerium -34,2 -55,6 -53,9 -45,1 Teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonikulude taseme säilitamine nominaalselt 2027. aasta 1,5 -9,4 -14,2 -9,4 tasemel Kultuuriranits -1,5 -1,5 -1,5 -1,5 Kõrghariduse lisaõppekohtade toetamine -13,3 -13,3 -13,3 -13,3 TI hüpe -3,6 0,0 0,0 0,0 Õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi kasv 3% -20,9 -20,9 -20,9 -20,9 Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -0,1 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Eesti Keele Instituudi keelemudelite treenimine -0,1 0,0 0,0 0,0 Aastate vaheline ümberplaneerimine 3,8 -5,5 -0,1 0,0 Tartu Tähtvere Riigikooli õppehoonete püstitamise 0,0 -5,0 -3,9 0,0 ja rekonstrueerimise täiendav rahastus Justiits- ja Digiministeerium -20,2 1,8 2,8 3,2 Vanglarendi kulu -13,6 0,0 0,0 0,0 RIT arvutitöökoha aastate vaheline -5,0 0,0 0,0 0,0 ümberplaneerimine Siseturvalisuse palgafondi kasv 3% -0,1 -0,1 -0,1 -0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 1,9 2,9 3,3 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -1,5 0,0 0,0 0,0 Kaitseministeerium 26,5 171,3 90,9 -132,2 SAFE laenuga kaasnev käibemaksukulu vähenemine 26,5 56,0 74,0 0,0 Kaitsekulu aastatevahelise jaotuse täpsustamine, 0,0 115,3 16,9 -132,2 tagades vähemalt 5% SKPst aastas taseme säilimise Kliimaministeerium 185,1 -124,6 -46,7 -135,5 Välistoetuste ümberplaneerimine 80,0 0,0 40,0 0,0 Teehoiu rahastuse täpsustamine seoses 0,0 0,0 2,0 0,0 mootorsõidukimaksu vähenemisega RB investeeringu aastatevahelise jaotuse 27,2 -55,9 -19,3 -145,8 täpsustamine ja lisarahastus Eelarverevisjon (reisilaevade toetusmeetme 10,5 10,8 10,9 10,9 vähendamine) Eelarverevisjon (jääkide vähendamine) 1,9 0,0 0,0 0,0 Korterelamute rekonstrueerimistoetus 20% 0,0 -80,0 -80,0 0,0 toetusmääraga 2028-2029 KLIM investeeringute vähendamine 39,0 0,0 0,0 0,0 Kultuuritöötajate ja siseturvalisuse palgafondi kasv -0,2 -0,2 -0,2 -0,2 3% Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -0,1 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,05 0,08 0,09 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 27,3 0,6 -0,2 -0,6 Rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide -0,6 0,0 0,0 0,0 koordineerimine ja arendamine, KLIM alameede Kultuuriministeerium -8,9 -6,4 -5,5 -5,3 Kontsertorganisatsioonide tegevusvõimekuse -0,5 -0,5 -0,5 -0,5 tagamine Teatrite tegevusvõimekuse tagamine -1,5 0,0 0,0 0,0 231  2027 2028 2029 2030 "Sport kooli" programmi suurendamine -2,0 0,0 0,0 0,0 Rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise -2,0 -2,0 -2,0 -2,0 meetme suurendamine Kultuuritöötajate ja treenerite palgafondi kasv 3% -2,9 -2,9 -2,9 -2,9 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 0,0 -1,0 -0,2 0,0 Film Estonia tagasimakse määra tõstmine 30%lt 0,0 0,0 0,0 0,0 40%le ja kogumahu vähendamine Regionaal- ja Põllumajandusministeerium -14,4 0,0 0,0 0,0 Ühistranspordi dotatsiooni suurenemine -7,5 0,0 0,0 0,0 Kultuuritöötajate palgafondi kasv 3% -0,01 -0,01 -0,01 -0,01 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -6,9 0,0 0,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1,5 -12,1 -12,5 -8,0 Teadus-, arendustegevuse ja innovatsioonikulude taseme säilitamine nominaalselt 2027. aasta 1,0 -6,3 -9,5 -6,3 tasemel Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -2,2 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,12 0,18 0,21 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 2,9 -5,9 -3,2 -1,9 Laia riigikaitse vahendite üleandmine Kliimaministeeriumilt Majandus- ja -0,2 0,0 0,0 0,0 Kommunikatsiooniministeeriumile Rahandusministeerium 9,2 15,2 19,7 20,6 Meetmetest tulenev intressikulu kokkuhoid, sh SmartCapi konsolideerimine Riigikassasse, 12,0 20,7 23,5 24,3 Transpordi Varahalduse OÜ likvideerimine ja Eesti Posti müük Tegevuskulude kasv -2,9 -2,9 -2,9 -2,9 Siseturvalisuse palgafondi kasv 3% -0,7 -0,7 -0,7 -0,7 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,08 0,12 0,14 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 0,1 -2,0 -0,4 -0,3 rahvusvaheline kliimapoliitika ja biokütuste aruandlus ning KHG kauplemissüsteemide 0,6 0,0 0,0 0,0 koordineerimine ja arendamine Siseministeerium -21,1 -7,9 -7,4 -7,6 Ida-piiri täiendav rahastus -4,0 0,0 0,0 0,0 Vanglarendi kulu -0,7 0,0 0,0 0,0 Siseturvalisuse palgafondi kasv 3% -7,3 -7,3 -7,3 -7,3 Kiirgus- ja tuumaohutusalane tegevus -0,2 0,0 0,0 0,0 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -9,0 -0,6 -0,1 -0,3 Sotsiaalministeerium -12,0 -5,6 -4,1 -3,6 Vanglarendi kulu -3,3 0,0 0,0 0,0 Vaimset tervist toetavate teenuste rahastus -3,5 -3,5 -3,5 -3,5 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine -5,2 -2,2 -0,6 -0,2 232  2027 2028 2029 2030 Välisministeerium 0,3 0,0 0,0 0,1 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse, 0,0 0,03 0,05 0,06 kohtute seaduse ja prokuratuuri seaduse muutmine Aastate vaheline ümberplaneerimine 0,3 0,0 0,0 0,0 Vabariigi Valitsuse reserv -21,0 -59,1 -59,0 -65,3 Eesti Raudtee kahjumi katmine 0,0 0,0 0,0 -4,5 Eelarverevisjon (küberturbe direktiivi NIS2 toetuste 2,1 0,4 2,5 2,5 vähendamine) Vanglarendi kulu planeerimine reservi -17,9 -37,7 -38,0 -38,3 Ühistranspordi dotatsiooni suurendamine 0,0 -7,5 -7,5 -7,5 Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna tugevdamine -7,5 -8,7 -10,2 -10,5 Välisministeeriumi sihtotstarbelise reservi 2,0 0,0 0,0 0,0 vähendus Ettevõtte investeeringutoetuse suurendamine -2,1 -6,3 -5,0 -6,9 Aastate vaheline ümberplaneerimine 2,4 0,7 -0,8 0,0 FINANTSEERIMISTEHINGUD KOKKU 50,0 -25,0 -25,0 -25,0 Kliimaministeerium 25,0 0,0 0,0 0,0 Transpordi Varahaldus OÜ likvideerimine 25,0 0,0 0,0 0,0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium -25,0 -25,0 -25,0 -25,0 Osalused Eesti ettevõtetes riigi strateegilisel -25,0 -25,0 -25,0 -25,0 eesmärgil Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 50,0 0,0 0,0 0,0 Eesti Post AS müük 50,0 0,0 0,0 0,0 233 Lisa 4. Riigi eelarvestrateegias planeeritud investeeringute ja investeeringutoetuste 4-aastane kava (tuhat eurot) 2027 2028 2029 2030 Investeeringud kokku -1 176 986 -1 103 470 -1 477 895 -1 291 864 Investeeringutoetused kokku -1 082 909 -887 140 -572 392 -314 619 Riigikogu Kantselei Investeeringud kokku -3 653 -3 125 -3 125 -2 369 Käibemaks -374 -272 -272 -126 IT investeeringud -1 237 -483 -483 -483 Masinad ja seadmed -40 -40 -40 -40 Riigi valimisteenistuse IT Investeering -1 720 -1 720 -1 720 -1 720 Riigikogu koosloome keskkonna arendamine -282 -610 -610 0 (SÄTLA) Vabariigi Presidendi Kantselei Investeeringud kokku -255 -32 -32 -32 Käibemaks -49 -6 -6 -6 Inventar -11 -11 -11 -11 IT investeeringud -45 -15 -15 -15 Soojasõlm -150 0 0 0 Riigiülesed Investeeringud kokku 0 -11 740 -32 976 -27 436 Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe 0 -11 740 -8 000 0 suurendamine Investeeringute vaba mahu broneering 0 0 -24 976 -27 436 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -36 226 -70 722 -67 041 -56 655 Käibemaks -6 812 -12 116 -10 807 -9 043 Inventar -320 -320 -320 -20 IT investeeringud -5 251 -3 641 -3 510 -3 132 Transpordivahendid -500 0 0 0 Masinad ja seadmed -751 -711 -720 -535 Muud investeeringud -384 -484 -484 -384 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS -13 182 -13 182 -13 182 -13 182 vahendid) Gümnaasiumivõrgu korrastamine -909 -21 962 -30 359 -30 359 Tallinna Tehnikakõrgkooli kinnisvarainvesteering -200 -200 -200 0 Eestikeelse kooli reformi riigikoolide investeeringud -2 352 -5 676 -456 0 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kinnisvarainvesteering -150 -100 0 0 Investeeringud haridusasutustesse -5 414 -7 309 -3 133 0 MF projekti täiendav rahastus (Tähtvere Riigikool) 0 -5 020 -3 870 0 Investeeringutoetused kokku -14 855 -28 110 -14 984 -300 IT investeeringud -300 -300 -300 -300 Eestikeelse kooli reformi Ida-Virumaa -1 857 -4 172 -2 120 0 investeeringutoetused Investeeringud haridusasutustesse -12 697 -23 639 -12 563 0 234  2027 2028 2029 2030 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -6 255 -6 451 -6 175 -6 176 Käibemaks -1 397 -1 547 -1 494 -1 494 IT investeeringud -4 683 -4 755 -4 553 -4 553 Masinad ja seadmed -78 -78 -78 -78 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -97 -71 -50 -51 Investeeringutoetused kokku -20 090 -24 136 -14 206 -1 236 IT investeeringud -19 136 -24 136 -14 206 -1 236 Masinad ja seadmed -953 0 0 0 Kaitseministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -720 324 -646 489 -1 120 752 -923 633 Käibemaks -121 096 -102 474 -191 977 -168 385 Inventar -135 -45 -45 -45 IT investeeringud -7 075 -4 567 -4 298 -3 400 Masinad ja seadmed -5 990 -384 -654 -399 Muud investeeringud -12 476 -3 947 -5 003 -7 043 Maa soetused -35 0 0 -13 100 Liitlaste taristu -2 259 0 0 0 Kaitseotstarbeline erivarustus -410 103 -452 527 -853 475 -645 587 Hoonete ja rajatiste ehitus ning renoveerimine -161 155 -82 544 -65 302 -85 674 Investeeringutoetused kokku -13 230 -20 849 -12 554 -10 792 Investeeringutoetus Kaitseliidule -13 230 -20 849 -12 554 -10 792 Kliimaministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -315 474 -309 249 -192 646 -245 155 Käibemaks -60 248 -59 294 -36 726 -46 889 Inventar -786 -60 -60 -60 IT investeeringud -4 611 -3 322 -3 322 -3 322 Transpordivahendid -6 858 -31 611 -1 666 -1 666 Masinad ja seadmed -3 568 -1 330 -332 0 Muud investeeringud -835 -75 -75 -75 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -672 -489 -479 -449 Veeteede süvendamine -333 0 0 -333 Riigimaanteede remondi koondprojekt -84 967 -160 306 -145 048 -187 048 Tuletornid -1 280 -1 280 -1 280 -1 280 Arbavere puursüdamike hoidla -1 000 -125 0 -375 Transpordiameti hoonete renoveerimine -490 -490 -490 -490 Maade soetamine -3 000 -3 000 -3 000 -3 000 Vähese heitega transport CO2 tulust 0 -12 353 0 0 E67 Päädeva-Konuvere teelõik MILMOB -42 786 0 0 0 Rail Baltica arendus -469 0 0 0 Libatse – Nurme 2 + 2 realine tee -103 404 -35 347 0 0 Riigilaevastiku hooned ja rajatised -167 -167 -167 -167 Investeeringutoetused kokku -717 608 -498 846 -288 022 -155 119 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -265 229 -165 981 -95 621 -2 465 235  2027 2028 2029 2030 Korterelamute rekonstrueerimine -111 592 -87 873 -80 000 0 Elamute kohtküte -3 005 0 0 0 Õhuseire arendamine -2 642 -2 732 -604 0 Elupaigad ja elurikkus -3 416 -3 355 -3 597 0 Jääkreostusobjektid -1 191 -675 0 0 Järvede veerežiim -575 -1 080 -76 0 Sadamate akvatooriumi kaitse -4 804 -527 0 0 Jalgrattateed ja parklad -114 -649 0 0 Reoveepuhastus ja joogiveevarustus -1 800 -2 100 -2 300 -2 200 Transpordivahendid -1 800 -2 045 -1 000 -7 Kliimamõjuga kohanemine -8 182 -5 564 -9 642 0 Üleujutusriskide maandamine -500 -1 600 -1 395 0 Ringmajanduse korraldamine -17 337 -14 411 -35 288 0 Pärandmõjude likvideerimine -404 0 0 0 Rail Baltica arendus -226 355 -177 776 -32 694 -145 800 Kaugküttekatelde rekonstrueerimine, kütuse -4 866 -1 306 0 0 vahetus Biometaani tootmise ja transpordisektoris tarbimise -1 250 -500 -250 0 toetus Suurperede elamistingimuste parandamine -2 280 -2 580 -2 580 -2 580 Tallinn - Tartu raudtee elektrifitseerimine -40 285 0 0 0 Mitmeliigilised ühistranspordisõlmed -18 400 -26 000 -20 905 0 Inventar -2 -2 -2 -2 Masinad ja seadmed -180 -190 -170 -165 Ida-Viru maakonna programm -1 400 -1 900 -1 900 -1 900 Kultuuriministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -909 -517 -301 -97 Käibemaks -172 -96 -54 -14 IT investeeringud -608 -361 -224 -60 Muud investeeringud -23 -23 -23 -23 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -107 -37 0 0 Investeeringutoetused kokku -13 322 -10 447 -10 461 -8 714 IT investeeringud -34 -34 -34 -34 Muud investeeringud -604 -604 -450 -450 Rahvusringhääling, hooned ja tehnika -1 871 -1 871 -1 871 -1 871 Jõulumäe Tervisespordi Keskus SA -144 -144 -144 -144 Tehvandi Spordikeskus SA -1 738 -1 738 -1 738 -1 738 Eesti Rahvusraamatukogu hoone -4 299 0 0 0 Muinsuskaitseameti toetused mälestiste omanikele -4 477 -4 477 -4 477 -4 477 Hiiumaa pärandihoidla -154 -1 579 -1 747 0 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -1 671 -1 150 -1 137 -124 Käibemaks -223 -223 -220 -24 IT investeeringud -929 -927 -917 -100 236  2027 2028 2029 2030 Kiirgus- ja tuumaohutuse IT investeeringud -300 0 0 0 Kiirgus- ja tuumaohutuse masinad ja seadmed -219 0 0 0 Investeeringutoetused kokku -39 081 -43 138 -14 494 -1 979 IT investeeringud -3 271 -3 859 -2 315 0 Muud investeeringud -30 831 -34 800 -10 200 0 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -3 000 -2 500 0 0 Ettevõtte investeeringu toetus -1 979 -1 979 -1 979 -1 979 Rahandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -10 539 -10 311 -7 012 -5 419 Käibemaks -2 282 -1 686 -1 322 -975 IT investeeringud -7 926 -8 294 -5 359 -4 113 Masinad ja seadmed -331 -331 -331 -331 Investeeringutoetused kokku -29 386 -48 177 -40 498 -40 508 Muud investeeringud -16 035 -26 924 -26 914 -26 924 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -13 352 -21 252 -13 584 -13 584 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -2 888 -2 931 -19 116 -2 817 Käibemaks -511 -519 -4 018 -519 IT investeeringud -2 148 -2 183 -2 068 -2 068 Transpordivahendid -12 -12 -12 -12 Masinad ja seadmed -217 -217 -217 -217 CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -12 800 0 Investeeringutoetused kokku -172 012 -181 403 -171 044 -95 971 CO2 kvooditulust rahastatav investeering -21 915 -24 546 -37 061 -27 040 Maaelu arengukava investeeringud -57 750 -66 518 -45 801 0 Kalanduse rakenduskava investeeringud -11 061 -12 675 -12 675 0 C.R.J.Talumuuseumi elamu-peahoone -45 -45 -45 -45 Regionaalsed investeeringutoetused -77 289 -73 991 -71 835 -65 258 Elronile rongide liisingumaksed -3 952 -3 628 -3 628 -3 628 Siseministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -48 823 -25 227 -15 096 -13 824 Käibemaks -8 516 -4 911 -2 915 -2 676 IT investeeringud -12 127 -7 649 -5 349 -4 315 Transpordivahendid -6 543 -6 406 -5 694 -5 694 Masinad ja seadmed -412 -412 -25 -25 Muud investeeringud -16 102 -5 119 -384 -384 Sisekaitseakateemia Kase tn kompleks -40 -40 -40 -40 Isikut tõendavate dokumentide väljastamine -695 -689 -689 -689 Idapiiri ehitus -4 000 0 0 0 Kuressaare kordon -195 0 0 0 KKP maja ehitustööd -194 0 0 0 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -16 095 -11 841 -8 801 -4 441 Käibemaks -2 907 -2 342 -2 077 -1 272 237  2027 2028 2029 2030 IT investeeringud -13 013 -9 324 -6 574 -3 019 Masinad ja seadmed -175 -175 -150 -150 Investeeringutoetused kokku -63 326 -32 033 -6 128 0 Tervisekeskused -34 004 -14 119 0 0 Elu- ja teenuskohad -27 780 -17 262 -6 128 0 Tervishoiuasutuste energiatõhusus CO2 kvoodi -1 542 -651 0 0 müügist Välisministeeriumi valitsemisala Investeeringud kokku -13 874 -3 686 -3 686 -3 686 Käibemaks -1 511 -412 -412 -412 IT investeeringud -620 -620 -620 -620 Transpordivahendid -50 -330 -330 -330 Muud investeeringud -542 -170 -170 -170 Välisministeeriumi ja välisesinduste -11 152 -2 154 -2 154 -2 154 ehitusinvesteeringud 238 Lisa 5. EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadava tulu kasutamine Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks rakendatakse Euroopa Liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (edaspidi EL HKS). Selles peavad EL-i liikmesriigid müüma enampakkumistel65 kõik lubatud heitkoguse ühikud (edaspidi LHÜ), mida ei eraldata tasuta paiksetele saasteallikatele direktiivi 2003/87/EÜ artiklite 3e, 10a ja artikli 10c alusel, ega lisata turustabiilsusreservi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele (EL) 2015/1814. Tabel 88. Eesti müüdavad LHÜ kogused ja Rahandusministeeriumi 2026. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohane riigieelarvesse laekuva tulu prognoos LHÜ-dega kauplemisest aastail 2021‒2030 (mln eurot) 2021-2026 2027 2028 2029 2030 Kokku Enampakkumise kogus (KLIM 23,295 3,250 3,077 3,174 2,789 35,584 andmeil) (mln LHÜ) Tuluprognoos (mln eurot) 1660,03 242,42 165,35 172,63 154,22 2394,64 EL HKS direktiivi66 kohaselt peavad riigid EL HKS-i kauplemistulu riigieelarvesse jääva osa (st mida ei kanta nn uue EL omavahendina EL eelarvesse) kasutama alates 2024. aastast kogu ulatuses energia- ja kliimapoliitika eesmärkidesse panustamiseks. Uuendatud direktiivi kohased eesmärgid on üle võetud atmosfääriõhu kaitse seadusega67. Selle tulu kasutamisel sihtotstarbelisena peab panustama ühte või mitmesse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 toodud eesmärkidest. Nimetatud sihtotstarvetel kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavad meetmed kavandatakse vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 riigi eelarvestrateegia protsessi osana, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. Seejuures arvestatakse mh koosmõju Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 vahenditest kavandatud ning perioodiks 2028–2034 kavandatavate meetmetega ja muudest riigisisestest ning välisvahenditest rahastatavate meetmete ning tegevustega. Kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega kavandatakse rahastatavad meetmed riigi eelarvestrateegias. Tulu kasutus konkreetse aasta tekkepõhiseks kuluks kajastatakse riigieelarves. Tegu on tulust sõltuva kuluga, st raha saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Riigiabi loa vajadust 65 Enampakkumiste kord on täpsemalt määratud Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1031/2010, milles täpsustatakse EL HKS enampakkumiste ajastamise, haldamise jm aspektid. 66 Direktiivi muudatus on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/PDF/?uri=CELEX:32023L0959 67 Seadus on leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022004?leiaKehtiv 239 hinnatakse iga meetme puhul eraldi ning riigiabi loa taotleb vajadusel meetme elluviimise eest vastutaja. EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendatakse Rahandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi koostöös vähemalt kaks korda aastas Rahandusministeeriumi majandusprognoosi koostamisel. EL HKS-i enampakkumistulu prognoosi uuendamisel uuendatakse vajadusel ka meetmete vahelist jaotust. EL 2030. a kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heite vähendamise sihttasemena lepiti 2020. aastal EL-i liikmesriikide vahel kokku 55% võrreldes 1990. a heitkogusega ning see sihttase on sätestatud EL-i kliimamääruses68. Sihttaseme saavutamiseks lepiti 2023. aastal kokku mitme EL- i kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisega seotud peamisi sektoreid ning EL HKS-i aluseid määratleva õigusakti muudatused, mis mõjutavad lähikümnendi EL HKS-i kauplemistulu suurust riigieelarves. 2026. aasta juulis algatati EL HKS direktiivi muutmine, mille osana plaanitakse kauplemissüsteemi ulatust ja sellest saadava tulu kasutuse reegleid taas uuendada. 2026. aasta septembri seisuga on selle eelnõu läbirääkimised käimas ning eeldatakse muudatuste kokku leppimist 2027. aastal ja jõustumist 2028. aastal. Kuna enampakkumiste hinnataset mõjutavad asjakohase EL direktiivi uuendamise kõrval ka nii üldise geopoliitilise kui majanduskeskkonna muutused, on allolevas tabelis esitatud EL HKS-i tulu sihtotstarbeliste meetmete vahelise jaotuse aluseks oleva prognoosi määramatusaste suur, seda ka rahvusvahelistest prognoosidest lähtumisel. Eelnevat arvestades on allolevas tabelis aastate 2021‒2030 kohta esitatud kauplemisperioodi 2021‒2030 enampakkumistulust toetatavate sihtotstarbeliste meetmete loend ning kauplemistulu prognoositav meetmete vaheline jaotus (käesoleva lisa esimeses tabelis esitatud tuluprognoosi alusel) samuti arvestatava määramatusastmega.69 Tabelis 89 on toodud perioodi 2021‒2030 enampakkumistulu kavandatud jaotus meetmete ja alameetmete vahel, meetmete seos EL HKS direktiivi (artikli 10.3) kohaste kauplemistulu kasutuse eesmärkidega ning meetmete eest vastutajad, kes kooskõlas atmosfääriõhu kaitse seadusega (§ 161 lg 1 ja lg 3) võivad kehtestada konkreetse meetme või alameetme raames enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. 68 Määrus on leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32021R1119 69 Erandina muudest riigi eelarvestrateegia andmetest on see prognoos esitatud tulust sõltuva kuluna: nii tulu- kui kulumaht on esitatud tuluprognoosi alusel. EL direktiivi 2003/87/EÜ kohast arvestust enampakkumistulu sihtotstarbelise kasutuse kohta (vt viide alamärkuses 3; 2023. aastani kehtis sihtotstarbelise kasutuse määr vähemalt 50% ja alates 2024. aastast 100%) peetakse tulu jaotuse alusel. 240 Tabel 89. 2021‒2030 perioodi EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust kavandatud meetmete ja alameetmete esialgne toetusmaht (2026. aasta Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohase tuluprognoosi alusel, mln eurot) 2021-2025 2026** 2027** 2028** 2029** 2030** Kokku (2021- Meede (2021-2030 kauplemisperiood)* Vastutaja (tulust)* (tulust) (tulust) (tulust) (tulust) (tulust) 2030 tulust) Tulumahust 50%, alates 2024 100% kliimapoliitika eesmärkideks* (mln eurot); viide EL HKS direktiivi ( (EL) 981,174 208,824 242,415 165,350 172,625 154,217 1 924,605 2023/959) kohasele kliima- ja energiapoliitika eesmärgile, millesse meetmega panustatakse Säästev transport Täiendavate elektrirongide soetamine (ühistranspordi KLIM: 51,226 4,949 56,175 kasutatavuse suurendamiseks); f taristuminister KLIM: Kestlik ühistransport: Rail Balticu rajamise toetamine 341,752 125,840 139,010 53,103 3,645 663,350 taristuminister KLIM: Rail Balticu veerem ja veeremiga seotud varustus; f 1,000 49,000 50,000 100,000 taristuminister Kestliku ühistranspordi arendamine; f, sh 45,000 45,000 KOV energiatõhusa vähese heitega ühistranspordi arendamise 17,000 17,000 REM alameede Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku ettevalmistus KLIM: 20,000 20,000 ühistranspordi kasutatavuse parandamiseks alameede taristuminister KLIM: Saarte ühenduse elektrilaevade kaldataristu alameede 8,000 8,000 taristuminister KLIM: Ühistranspordi ligipääsetavuse parendamise toetamine; f 10,000 1,800 11,800 taristuminister Kestliku raudteetranspordi arendamine; f; sh 23,365 20,277 36,603 3,000 19,800 103,045 KLIM: Raudteevõrgustiku elektrifitseerimise alameede 8,265 17,177 22,603 48,045 taristuminister Uue vähese heitega rongide hooldusdepoo (Soodevahe KLIM: 15,100 3,100 14,000 3,000 19,800 55,000 ühisdepoo) alameede taristuminister 241  2021-2025 2026** 2027** 2028** 2029** 2030** Kokku (2021- Meede (2021-2030 kauplemisperiood)* Vastutaja (tulust)* (tulust) (tulust) (tulust) (tulust) (tulust) 2030 tulust) Alternatiivkütuste taristu arendamine transpordis (elektri- ja KLIM: 10,800 7,300 0,300 18,400 vesiniku laadimistaristu); f taristuminister KLIM: Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtt; f 10,000 10,000 taristuminister KLIM: Energiatõhus vähese heitega parvlaev; f 16,503 16,503 taristuminister KLIM: Multifunktsionaalse laeva seireseadmed; a 0,950 0,950 taristuminister Hoonete energiatõhusus Avaliku sektori hoonete energiatõhusus (keskvalitsus, KOV); h; 165,000 25,000 38,205 22,986 20,000 271,191 sh Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, KOV hoonete 92,600 17,000 30,205 12,000 12,000 163,805 REM alameede (alates 2022) Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, keskvalitsuse hoonete 58,400 8,000 8,000 10,986 8,000 93,386 RAM alameede (alates 2023) Avaliku sektori hoonete energiatõhusus, kultuuriväärtusega 14,000 14,000 RAM hoonete alameede (alates 2023) Kohaliku omavalitsuse haridushoonete energiatõhusaks 14,540 14,540 HTM muutmine; h Tervishoiuasutuste energiatõhususe toetamine; h 2,088 0,558 0,883 3,529 SOM Taastuvenergia ja energiatõhusus Investeering kompensatsiooni-meetmesse, võimaldamaks 37,000 37,000 KAM Kirde-Eestis tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamist; b Ressursitõhususe ja/või süsinikuauditid suuremates põllumajandusettevõtetes, CO2 taaskasutuse ja kontrollitavate 3,500 3,500 REM kliimatingimustega kasvuhoonete pilootprojektid; a 242  2021-2025 2026** 2027** 2028** 2029** 2030** Kokku (2021- Meede (2021-2030 kauplemisperiood)* Vastutaja (tulust)* (tulust) (tulust) (tulust) (tulust) (tulust) 2030 tulust) Keskkonnasäästlikud energialahendused väikesaartel; b 1,800 1,800 KAM Energiasäästlikud valgustuslahendused, sh alameede: 9,000 9,000 KUM energiasäästlikud valgustuslahendused kultuuriasutustele; h KLIM: Reoveepuhastuse energiatõhususe parandamine; a, h 6,500 6,500