Päärn Marran
Innomed OÜ Teie 10.08.2026
Meie 25.08.2026 nr 12.2-1/3305-2
Järelevalve menetluse alustamata
jätmine
Lugupeetud Päärn Marran
Pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtja Innomed OÜ, registrikood 12537797, esindajana
esitasite Rahandusministeeriumile 10.08.2026 pöördumise Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi
RTK või hankija) poolt riigihangete registris avaldatud avatud hankemenetluse ,,Tsentraalse
Tüüp 2 veesüsteemi ostmine koos nõudepesukeskuse rajamisega Terviseameti rahvatervise
labori kesklaborile’’ (viitenumber 311667) (edaspidi riigihange või riigihanke menetlus) kohta.
Pöördumises juhtisite tähelepanu asjaolule, et riigihanke 2. osa tehnilises kirjelduses on
hangitavale esemele esitatud tingimuste kaudu kirjeldatud ühte konkreetset toodet (Smeg
GW6290DS), mis piirab Teie hinnangul turukonkuretsi ega taga ausat ja võrdset hankest
huvitatud isikute kohtlemist. Rahandusministeerium käsitles Teie pöördumist järelevalveteatena
riigihangete seaduse (RHS) 207 lg 1 alusel.
RTK on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv täidesaatva riigivõimu ülesannetega
valitsusasutus, mille (riigihangete osakonna) üheks põhiülesandeks on riigihangete
korraldamine teenindatavatele asutustele ja kesksete riigihangete korraldamine. RTK on
aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri, so (hetkel) rahandusministri, ees, kes
suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab RTK üle teenistuslikku järelevalvet (vt
riigihalduse ministri 14.11.2017 määruse nr 84 "Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimäärus" [RT
I, 10.01.2024, 7] § 1, § 3, § 7 p-d 5-6).
RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt jaguneb Rahandusministeeriumi järelevalve
RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle riiklikuks järelevalveks ning
haldusjärelevalveks. Riiklik järelevalve haldusmenetluse eriliigina (vt RKHKm 20.10.2004, nr
3-3-1-38-04, p 9) seisneb Rahandusministeeriumi kui korrakaitseorgani poolses kontrollis
(KorS § 2 lg 4 ja § 6 lg 1) haldusvälise isiku, so haldusülesannet mittetäitva hankija (RHS § 5
lg 2 p 2 või lg 3, vt ka RKHKo 24.01.2017, nr 3-3-1-65-16, p 16), riigihanketegevuse
õiguspärasuse üle.
Seevastu haldusjärelevalve on per definitionem halduse sisse jääv tegevus. Vabariigi Valitsuse
seaduse (VVS) § 751 lg 1 järgi on haldusjärelevalve ühe haldusorgani (HMS § 8 lg 1) kontroll
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
teise haldusorgani üle. VVS § 751 lg 2 sätestab, et haldusjärelevalvet riigi haldusorgani üle
teostatakse (üksnes) juhul, kui (järelevalvatav) haldusorgan ei ole järelevalve teostaja alluvuses.
Järelikult saab haldusjärelevalvet teha ainult koordinatsioonilises suhtes oleva haldusorgani üle
ning Rahandusministeeriumi haldusjärelevalve sama ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate
asutuste kui hankijate üle ei ole õiguslikult teostatav. Rahandusministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvate asutuste üle on võimalik teha teenistuslikku järelevalvet, mille volitused sätestab
VVS 7. ptk (vt VVS § 93 jj; vt ka N. Siitam. RHS § 85 komm 8 – M. A. Simovart, M. Parind,
E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Peaministri
12.08.2024 korralduse nr 88 [RT III, 01.04.2025, 5] p-st 7 tuleneb, et rahandusminister juhib
Rahandusministeeriumi ja selle valitsemisala kuulub tema vastutusvaldkonda.
VVS § 93 lg 4 kohaselt teostatakse teenistuslikku järelevalvet alluvuse korras vastavalt VVS-
le ja selle alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud teenistuslikku järelevalvet korraldavatele
määrustele ning muudele õigusaktidele. VVS § 95 täpsustab, et ministeeriumi valitsemisala
valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle valvab minister.
Seega ei saa Rahandusministeerium teostada RTK üle riiklikku ega haldusjärelevalvet RHS-i
9. ptk-is ette nähtud korras, kuid võimalik on rahandusministri poolt teenistusliku järelevalve
läbiviimine. Rahandusministri ja riigihalduse ministri ühise käskkirjaga on Rahandusministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvate asutuste üle riigihankealase teenistusliku järelevalve teostamist
puudutavate küsimuste lahendamine tehtud ülesandeks Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika
ja riigihangete osakonnale.
Eelnevast tulenevalt võttis Rahandusministeerium 13.08.2026 käesoleva riigihanke osas
ühendust RTK riigihangete osakonna juhiga. Kuigi hankijal on hanketingimuste määratlemisel
avar kaalutlusruum ja üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel ta hankida
soovib, selgitasime RTK-le tehnilise kirjelduse koostamisele RHS-ist tulenevaid nõudeid. RHS
§ 88 lg 6 sätestab, et tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi,
kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või
tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on
hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt
täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.
Tehniline kirjeldus ei tohiks üldjuhul sisaldada selliseid tingimusi, et neile vastaks vaid üks
toode või pakkuja. Seepärast on keelatud ka konkreetse tootja või toote spetsifikatsiooni täpne
ümberkopeerimine, millelt on eemaldatud viide keelatud alusele. Konkreetse tootja konkreetse
toote hankimine on üldjuhul vastuolus RHS § 88 lg-ga 6 ja see võib olla lubatud vaid erandlikus
olukorras, kus tehnilistel põhjustel on võimalik ainult konkreetset toodet hankida. Samuti võib
konkreetselt ettevõtjalt konkreetse toote hankimine olla õigustatud RHS §-s 49 ettenähtud
juhtudel. Ebameeldivused, raskused ega kaasnevad lisatööd ei ole õigustavaks põhjuseks
konkreetse toote hankimiseks, märge „või sellega samaväärne“ tuleb keelatud alusele viitamisel
alati lisada.
Eelnimetatud regulatsioonile ning Euroopa Kohtu otsusele C-568/24 tuginedes juhtistki
Rahandusministeerium oma 13.08.2026 saadetud pöördumises hankija tähelepanu võimalikele
probleemidele riigihanke tehnilises kirjelduses ning soovitas hankijal koos tellijaga tehnilises
kirjelduses sätestatud nõuded üle vaadata, et hinnata, kas antud nõuded on põhjendatud ning
võimalusel alusdokumente muuta.
Hankija laadis 17.08.2026 riigihangete registrisse üles riigihanke tehnilise kirjelduse muudetud
versiooni, milles oli teinud mitmeid sisulisi muudatusi (mh muutis hankija nõutavate
2
programmide arvu ja mitmete seadme osade nõutavaid mõõtusid ning eemaldas kahe
kuivatusõhu mootori nõude).
Lisaks on hankija riigihangete registris talletatud teabevahetuse käigus selgitanud ja
põhjendanud tehnilises kirjelduses kehtestatud tingimuste, sh mõõtude, vajalikkust, millele
pakutavad seadmed peavad vastama (vt ID 1125026: RTK 17.08.2026 vastus Innomed OÜ
selgitustaotlusele).
Juhime ka Teie tähelepanu sellele, et RHS § 81 lg 1 järgi on riigihankes osalemisest huvitatud
ettevõtjal enne pakkumuse esitamist võimalik esitada hankijale riigihanke alusdokumentide
kohta täpsustavaid küsimusi ja/või muudatusettepanekuid (kuni pakkumuste esitamise tähtpäeva
saabumiseni). Kui hankija hanketingimuste muutmisega ei nõustu ning huvitatud ettevõtja leiab,
et hanketingimused on vastuolus RHS-i sätetega, on ettevõtjal võimalik esitada sellekohane
vaidlustus RHS § 185 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO-le).
Antud juhul ei nähtu riigihangete registrist, et oleksite vaidlustuse esitamise võimalust
kasutanud. Soovitame Teil edaspidi seda võimalust siiski kasutada, sest Rahandusministeeriumi
järelevalve (eelkõige riiklik või haldusjärelevalve, kuid ka teenistuslik järelevalve) ei ole
erinevalt riigihangete vaidlustusmenetlusest suunatud riigihankes osalemisest huvitatud või
riigihankes juba osalevate ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitsmisele.
Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust
ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 139).
Seepärast on seadusandja lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks
ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma
paralleelselt kahte teineteist dubleerivat menetlust (vt RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A.
Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:
Juura 2025). Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani
kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või
kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku
järelevalve eesmärgi ja selle ulatusega (vrd riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus
haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6).
Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, olles tutvunud järelevalveteatega, riigihanke kohta
riigihangete registris avaldatuga ning RTK selgitustega suhtluses Rahandusministeeriumi
ametnikuga ning neid kaalunud, samuti juhindudes RHS § 180 p-st 6, § 203 lg-st 1 ning
VVS §-st 93, teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei pea vajalikuks laekunud
järelevalveteate ajendil teenistusliku järelevalve menetluse läbiviimist Riigi Tugiteenuste
Keskuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle.
Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Mihhail Antonov 58851448
[email protected]
3
4