Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 162-26/306506 Otsuse kuupäev 28.08.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus DELTA OÜ vaidlustus Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti riigihankes „Tallinna linna imikutele hoolduspakkide ostmine“ (viitenumber 306506) hankija otsustele lükata tagasi DELTA OÜ pakkumus ning tunnistada vastavaks ja edukaks BNord OÜ pakkumus Menetlusosalised Vaidlustaja, DELTA OÜ, esindaja Ilja Ivanov Hankija, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, esindaja Raimo Saadi Kolmas isik, BNord OÜ, esindaja Kaarel Ajaots Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta DELTA OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta DELTA OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 23.04.2026 avaldas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tallinna linna imikutele hoolduspakkide ostmine“ (viitenumber 306506) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Lisa 1 Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja Riigihanke alusdokument (edaspidi RD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse neli pakkujat, nende hulgas DELTA OÜ ning BNord OÜ. 2. 08.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) DELTA OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 27.05.2026 käskkirja nr 1.-5/35 p-ide 2 ja 4 kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustuskomisjon 08.07.2026 otsusega vaidlustusasjas 127- 26/306506 (edaspidi VAKO otsus) vaidlustus rahuldati. 3. Hankija lükkas 17.07.2026 käskkirja nr 1.-5/49 (edaspidi Käskkiri) p-iga 2 uuesti Vaidlustaja pakkumuse tagasi ja tunnistas Käskkirja p-idega 1 ja 5 vastavaks ja edukaks BNord OÜ pakkumuse. Käskkirja preambulis on viidatud riigihanke komisjoni 14.07.2026 protokollile (edaspidi Protokoll). 27.07.2026 laekus vaidlustuskomisjonile Vaidlustaja vaidlustus Hankija otsustele lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi (edaspidi Otsus) ning tunnistada vastavaks ja edukaks BNord OÜ pakkumus. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 31.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/162 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 05.08.2026 ja neile vastamiseks 10.08.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, DELTA OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija viis 13.07.2026 läbi uue pakkumuste vastavuse kontrollimise ning märgistas Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ainult Beebiteki (Toode nr 2) osas (leht „Beebitekk“, rida 5) järgmise põhjendusega: Tekk on mustriline, tekil on kujutatud lambad. Tegemist ei ole ühevärvilise tekiga. Teki puhul ei ole mustriline materjal lubatud. Lisaks kopeeris Hankija rea 3 märkuste veergu uuesti VAKO otsuses tühistatud lause keemilisest/sünteetilisest lõhnast, märkides samas lahtrisse B3 tulemuseks „Vastab“. 5.2. Hankija on uue hindamise läbiviimisel rikkunud rängalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 sätestatud uurimisprintsiipi, § 6 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise piire ning RHS § 3 lõ-s 1 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Hankija ei viinud läbi erapooletut ega sisulist uut kontrolli. Haldusorgani negatiivne eelhäälestatus ja tulemuse ettemääratus enne faktilist kontrolli on kaalutlusviga, mis muudab Käskkirja p 2 tühiseks ja ebaseaduslikuks. 5.3. VAKO otsuse eiramine ja haldusmenetluses keelatud uute tagasilükkamise aluste esitamine VAKO otsuse p-is 7.2 lahendati küsimus Hankija katse kohta tuua menetlusse sisse teki lambamustri argument. Hankija poolt teki lambamustri kasutamine uue tagasilükkamise alusena rikub VAKO otsust ning RHS § 3 läbipaistvuse nõue: Kõik pakkujate õigusi piiravad keelud peavad alusdokumentides olema sätestatud otse, selgelt ja keelavas kõneviisis (nt „Tekil on mustrite kasutus keelatud“). Lause „Mustrilist materjali on lubatud kasutada ujumismähke puhul“ ei sisalda otsest ega absoluutset keeldu teki suhtes. Hankija väide hindamistabeli real 5 (Tegemist ei ole ühevärvilise tekiga. Teki puhul ei ole mustriline materjal lubatud.) on RHAD- is puuduva uue nõude konstrueerimine. Ebaselguse riisikot kannab Hankija. 6. Hankija, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, vaidleb vaidlustusele vastu. 2 (5) 6.1. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja on esitanud pakkumuses teki, millel on lammastega muster. Tulenevalt VAKO otsusest viis Hankija läbi uue pakkumuste vastavuse kontrolli, mille käigus kontrollis Hankija kõigi nelja pakkuja pakkumuste vastavust RHAD-ile. Tegemist oli uue pakkumuste vastavuse kontrolliga ning asjaolu, et Vaidlustaja poolt pakkumuses näidisena esitatud tekk ei vasta TK-s esitatud nõuetele on tõendatud. 6.2. Vaidlustaja väide VAKO otsuse eiramisest VAKO otsuses hinnati Hankija 27.05.2026 käskkirja õiguspärasust ja pärast Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise otsuse kehtetuks tunnistamist tuli Hankijal läbi viia uus pakkumuse vastavuse kontroll. Teki mustrilisuse märkimata jätmine eelmise, praeguseks kehtetu, otsuse põhjendustes oli Hankija viga, mis kõrvaldati uues pakkumuste vastavuse kontrollis. 6.3. TK p-is 2 on toodete värvilahenduse nõuded esitatud ühes ühises punktis: Tooted peavad olema unisex-värvilahendusega, sobivad kasutamiseks nii poistele kui tüdrukutele. Soovituslikud värvid on neutraalsed ja loodustoonid, sh valge, helehall, antratsiithall, beež, liivatoon, salveiroheline ning sinakashall. Värv peab olema ühtlane, rahulik ja ajatu ning sobima beebi- ja väikelastetoodetele. Eelistatud on toonid, mis ei ole erksad ega soopõhised. Värvilahendus peab säilitama oma tooni ja välimuse ka korduva pesu ning kasutamise järel. Mustreid jms on lubatud kasutada ujumismähke puhul. Seega mustreid jms on lubatud kasutada vaid ujumismähke puhul. Vaidlustaja väide, et tingimused peavad olema esitatud absoluutse keeluna, on liialdatud Oluline on, et tingimus oleks selgelt ja üheselt sõnastatud – see nõue on vaidlustatud tingimuse sõnastuse puhul täidetud. Tingimust ei ole ühelgi moel võimalik lugeda nii, et mustrid oleksid tekil lubatud. 6.4. Tõendamata ja vastuoluliste märkuste esitamine hindamistabelis Hankija ei ole viidatud märkuse tõttu jätnud pakkumust vastavaks tunnistamata. Märkuse esitamine iseenesest ei kinnita Otsuse sisemist vastuolu, erapoolikust ja VAKO otsuse eiramist. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud BNord OÜ vaidlustusega ei nõustu. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavus teki (TK p-i 2 kohaselt toode nr 2) nõudele RHS § 114 lg 2 esimese lause kohaselt saab Hankija Otsusus olla õige vaid juhul, kus tagasi lükatud pakkumuses on Hankija õigesti tuvastanud mittevastavuse RHAD-is esitatud tingimus(t)ele. Seega asja lahendamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, millisele nõudele mittevastavuse Hankija Vaidlustaja pakkumuse uuel vastavuse kontrollimisel tuvastas ning kas nimetatud nõue tulenes RHAD-ist (TK-st). 8.1. Hankija tuvastas Protokollist nähtuvalt, et Vaidlustaja pakkumuses näidisena esitatud tekk on mustriline – tekil on kujutatud lambad (Protokolli lisaks on mh pilt Vaidlustaja teki näidisest). Puudub vaidlus, et: 1) RD p-i 4.6 kohaselt tuli pakkumuse vastavuse kontrollimiseks pakkumuses esitada mh näidis toote nr 2 – tekk kohta; 2) Vaidlustaja pakkumuses näidisena esitatud tekil on lammaste muster. Hankija Otsusest ja Protokollist nähtuvalt tähendab mustrilise teki pakkumine Riigihankes mittevastavust TK p-is 2 sätestatud nõuetele. 8.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija on mustrilise teki mittevastavaks tunnistamiseks konstrueerinud RHAD-is sätestamata uue nõude. TK p 2 sätestab toodete värvilahenduse üldnõuded järgmiselt 3 (5) Tooted peavad olema unisex-värvilahendusega [---]. Värv peab olema ühtlane, rahulik ja ajatu ning sobima beebi- ja väikelastetoodetele. [---] Mustreid jms on lubatud kasutada ujumismähke puhul. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et RHAD-is puudus otsene keeld teki mustrilisuse kohta. Lause „Mustreid jms on lubatud kasutada ujumismähke puhul“ endast erandit üldreeglist - erandi sätestamine ühe konkreetse toote (ujumismähe) suhtes näitab, et kõigi teiste toodete (sh teki) puhul on erandist kõrvalekaldumine keelatud ja nõutud on ühtlane (mustrita) värvilahendus. Seega seda lauset tuleb käsitada erandina punktis varem sätestatud üldisest värvilahenduse nõudest, sest mustrite kasutamise lubatavus on seotud ühe konkreetse tootega – ujumismähkega. Ujumismähke eraldi nimetamine näitab, et mustrite kasutamine on lubatud vaid selle toote puhul, mitte kõigi hankeesemesse kuuluvate toodete puhul. Seega TK p-ist 2 pidi Vaidlustaja aru saama, et pakutav tekk ei tohi olla mustriline ja teki kujundus, kus on lambapildid (muster) rikub TK nõuet toote ühtlasele värvile. Hankija ei ole loonud uut vastavustingimust pärast pakkumuste esitamist, vaid on kohaldanud pakkumuse vastavuse kontrollimisel RHAD-is (TK p-is 2) juba sätestatud tingimust. 8.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga selles, et hanketingimused peavad olema piisavalt selged, et pakkujatel oleks võimalik nende alusel oma pakkumus koostada ja Hankijal pakkumusi ühetaoliselt hinnata. Käesoleval juhul ei olegi tegemist sellise ebaselgusega, mille tõttu ei oleks mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt hoolas pakkuja saanud aru, et mustrite kasutamine on lubatud üksnes ujumismähke puhul. Asjaolu, et tingimus ei ole sõnastatud kujul „mustrite kasutamine muudel toodetel on keelatud“, ei muuda tingimust iseenesest ebaselgeks. Vaidlustaja väide, et ebaselguse riisikot peab kandma Hankija, võiks olla asjakohane juhul, kui RHAD-i tingimustest ei oleks võimalik piisava kindlusega kindlaks teha, millise nõude Hankija pakkumustele esitas. Käesoleval juhul aga sellist olukorda ei ole. TK p-i 2 sõnastusest tuleneb piisavalt selgelt mustrite kasutamise lubatavus üksnes ujumismähkel ja sellele tingimusele mittevastava pakkumuse esitamise riisikot kannab juba Vaidlustaja. 8.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija rikkus VAKO otsust, tuvastades uues pakkumuse vastavuse kontrollis Vaidlustaja teki mustrilisuse. 8.4.1. VAKO otsuse õiguslik tähendus tuleb kindlaks teha selle otsuse resolutsiooni ja põhjenduste alusel. Asjaolu, et Hankija varasemas otsuses ei olnud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist põhjendatud teki mustrilisusega, ei tähenda iseenesest, et Hankijal oleks pärast varasema otsuse kehtetuks tunnistamist keelatud uues pakkumuse vastavuse kontrollis hinnata pakkumuse vastavust kõigile RHAD-is sätestatud nõuetele. VAKO otsuses jäeti mustrilisuse põhjendus arvesse võtmata vaid põhusel, et selles otsuses, mille õiguspärasust vaidlustuskomisjon kontrollis, ei olnud Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist beebiteki mustrilisusega põhjendanud. 8.4.2. Varasema otsuse kehtetuks tunnistamisel tuli Hankijal läbi viia uus pakkumuste vastavuse kontroll ning hinnata pakkumust uuesti RHAD-ist tulenevate nõuete alusel. VAKO otsuses ei ole antud siduvat hinnangut selle kohta, et Vaidlustaja poolt pakutud mustriline tekk vastab TK p-ile 2 või et Hankijal puudub õigus seda asjaolu uuel pakkumuse vastavuse kontrollimisel arvesse võtta, mistõttu ei ole Hankija VAKO otsusega vastuollu läinud üksnes seetõttu, et ta tuvastas uues kontrollis pakkumuse mittevastavuse ka sellele TK tingimusele. 8.5. Vaidlustaja väide Hankija erapoolikusest ja tulemuse ettemääratusest. 8.5.1. Hankija on uues kontrollis hinnanud Vaidlustaja pakkumuse vastavust RHAD-ile ning toonud pakkumuse mittevastavuse alusena välja asjaolu, et pakutud tekk on mustriline. Kuna nimetatud asjaolu vastab Vaidlustaja pakkumuses esitatud näidisele ning TK p-ist 2 tulenev nõue välistab mustrite kasutamise muude toodete kui ujumismähke puhul, on pakkumuse 4 (5) mittevastavus selles osas tõendatud. Mittevastavus sisaldus Vaidlustaja pakkumuses algusest peale ja seda ei ole kaasa toonud Vaidlustaja väidetud Hankija esindaja negatiivne eelhäälestatus Vaidlustaja suhtes. 8.5.2. Vaidlustaja viitab samuti sellele, et Hankija kandis hindamistabeli märkuste veergu uuesti lause keemilise/sünteetilise lõhna kohta, mida VAKO otsuses juba käsitleti. Vaidlustuskomisjon leiab, et nimetatud märkus võib viidata Hankija varasema otsuse põhjenduste mehhaanilisele kordamisele, kuid see asjaolu ei too iseenesest kaasa uue pakkumuse vastavuse kontrolli või Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õigusvastasust. Määrav on see, et Hankija on selle rea juures märkinud kontrolli tulemuseks „Vastab“ ega ole arvestanud seda märkust Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise alusena. 8.5.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja viitega haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 4 ja § 6 rikkumistele. HMS § 2 lg 2 kohaselt ei ole riigihangete teostamine ja riigihangete seaduse tähenduses vaidlustuste lahendamine haldusmenetlus HMS-i tähenduses. Seega ei kohaldu riigihanke läbiviimisele HMS §-des 4 ja 6 sätestatud haldusmenetluse põhimõtted HMS-is sätestatud haldusmenetluse osana. Riigihanke läbiviimisel peab Hankija järgima RHS-ist tulenevaid nõudeid, sh RHS § 3 lg-s 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et Hankija oleks jätnud Vaidlustaja pakkumuse vastavuse seisukohast olulise asjaolu välja selgitamata või rikkunud pakkumuse vastavuse kontrollimisel võrdse kohtlemise või läbipaistvuse põhimõtet. 8.6. Tulenevalt eeltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et VAKO otsuse järgne uus Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontroll kõikide RHAD-i tingimuste osas oli lubatav, Hankija on Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrolli käigus õiguspäraselt tuvastanud selle mittevastavuse TK p-is 2 sätestatud nõudele ja lükanud pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel õigesti tagasi. Hankija ei ole seejuures kehtestanud uut vastavustingimust. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus (Otsus koos Protokolliga) on läbipaistev ja kontrollitav (kooskõlas RHS § 3 p-iga 1) ja selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 9. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste õiguspärasuse, vaid lähtub nende otsuste vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija Otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane, on õiguspärased ka Hankija otsused, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 5 (5)