Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord

Riigikantselei Rahandusministeerium 27.08.2026 nr 1-6/3521-1 Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks saatmine Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026. aastal jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega, mistõttu palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 7 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa: 1) eelnõu 3-l lehel; 2) eelnõu seletuskiri 7-l lehel. Arvamuse andmiseks: Päästeamet Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing Päästeliit Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 24.08.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord Määrus kehtestatakse päästeseaduse§ 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl (edaspidi koos päästetöö) ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale: 1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästeseaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi füüsiline isik) tekitatud kulu hüvitamise alused, tingimused ja kord; 2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tasu maksmise alused, tingimused ja kord. (2) Määrusega kehtestatakse lisaks lõikes 1 sätestatule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalejale toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatus ja kord. § 2. Mõisted (1) Ulatuslik päästetöö käesoleva määruse tähenduses on päästesündmuse lahendamine, milles Päästeametil on vaja kaasata täiendavalt enam kui 20 vabatahtlikku päästjat, abidemineerijat või füüsilist isikut või kasutusele võtta tehnilisi vahendeid, mis ei kuulu Päästeametile. (2) Pikaajaline päästetöö käesoleva määruse tähenduses on üle 24 tunni kestev päästetöö. (3) Toit käesoleva määruse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode, välja arvatud alkohol. (4) Hüvitise taotleja käesoleva määruse tähenduses on: 1) juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses; 2) Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee. § 3. Hüvitatav kulu (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule hüvitatakse tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu. (2) Vabatahtliku päästja, abidemineerija ja füüsilise isiku transpordikulu sihtkohta saabumiseks ja sealt lahkumiseks ei hüvitata. 1 (3) Toitlustamise ja joogivee kulu ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl hüvitatakse kokku kuni 15 eurot isiku kohta iga päästetööl osaletud 24 tunni kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulu hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja pakendamise, ühekordsete toidunõude, toidu päästesündmuse toimumise kohta transpordi ning hilisema toidunõude ja toidujäätmete utiliseerimise kulu. § 4. Tasu maksmise alused ja tingimused (1) Tööaja ja tasu arvestamine algab vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku: 1) ulatusliku või pikaajalise päästetööga alustamise ajast ning lõpeb päästetöö lõpetamise ajaga; 2) kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevusega alustamise ajast ja lõpeb tegevuse lõpetamise ajaga. (2) Vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku tööaja ja tasu arvestust peab Päästeamet. (3) Tasu arvutamisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast. (4) Makstava tasu tunnitasumäär arvutatakse päästeteenistuja madalaimale palgaastmele vastava palgamäära jagamisel täistööaja töötundide arvuga vastavas kuus. (5) Makstava tasu suurus arvutatakse tunnitasumäära korrutamisel tööaja arvestamise graafikus näidatud töötundide arvuga. (6) Tasu ei maksta riigiteenistujale, kellele makstakse ulatuslikul või pikaajalisel päästesündmusel või elanikkonnakaitses osalemise aja eest senist palka, välja arvatud juhul, kui riigiteenistujal on õigus saada tasu töötamise eest tööaja välisel ajal, tasu ületunnitöö eest või tasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel. § 5. Hüvitise taotlemine ja tasu saamine (1) Käesoleva määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud hüvitise taotleja esitab Päästeametile kümne tööpäeva jooksul arvates ulatusliku või pikaajalise päästetööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevusega lõpetamise päevast või päevast, mil hüvitise taotleja sai teada või oleks pidanud teada saama kulu tekkimisest, alljärgnevad dokumendid: 1) tekkinud kulu hüvitamise taotlus; 2) üksikasjalik kulu arvestus. (2) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud riigiteenistuja esitab tasu saamiseks tööandja kinnituse palga mittesäilimise kohta ajavahemikul, mil ta osales päästetööl või elanikkonnakaitses. (3) Päästeamet vaatab esitatud taotluse läbi ja kontrollib hüvitise taotleja esitatud kulu arvestuse vastavust tegelikule kulule ja käesolevas määruses toodud nõuetele ning vormistab kirjaliku arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta. (4) Päästeamet esitab 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja arvestuse saamise päevast arvates Siseministeeriumile: 2 1) koondtaotluse raha eraldamise kohta; 2) hüvitise taotleja esitatud kulu hüvitamise taotluse; 3) hüvitise taotleja esitatud üksikasjaliku kulu arvestuse; 4) Päästeameti arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta; 5) Päästeameti koostatud tasu saajate ja tasu arvestuse koondaruande. (5) Siseministeerium kontrollib Päästeameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud andmete õigsust ja esitab Rahandusministeeriumile koondtaotluse Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamiseks riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (6) Hüvitise või tasu maksab hüvitise taotlejale või tasu saajale Päästeamet pärast Vabariigi Valitsuse reservist summa laekumist. Päästeamet võib enne summa laekumist eelarveliste vahendite olemasolu korral maksta hüvitise taotlejale või tasu saajale hüvitise või tasu oma eelarvest. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 09. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026. aastal. Kristen Michal peaminister Igor Taro siseminister Keit Kasemets riigisekretär 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse määruse „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord“ eelnõuga (edaspidi eelnõu) nähakse ette uus määruse terviktekst. Määrus kehtestatakse päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 45 lõike 2, § 46 lõike 2 ja § 47 lõike 3 alusel. 01. oktoobril 2026. aastal jõustub uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS)1, mille raames muudetakse ka PäästeS-i ja eelnõu aluseks olevate volitusnormide sisu. Muudatused on peaasjalikult seotud sellega, et edaspidi hüvitatakse ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja PäästeS-i § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule (edaspidi füüsiline isik) tekitatud kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu. Samuti nähakse ette kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise eest tasu maksmine. Kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord nähakse ette käesoleva eelnõuga. Kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ reguleerib vaid ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl (edaspidi koos päästetöö) kulu hüvitamist ja tasu maksmist. Kuivõrd muudatusi on palju, tehakse uus terviktest. Kulu hüvitamise ja tasu maksmise eelduseks on jätkuvalt nõutud dokumentide ja andmete esitamine ehk selles osas eelnõuga muudatusi ei tehta ja jätkub kehtiv kord. Eelnõuga ei kaasne seega kohustuslikku halduskoormust suurendavat nõuet. Kulu hüvitamise taotlemine on vabatahtlik. Eeltoodust lähtudes halduskoormuse tasakaalustamise reeglit2 ei kohaldata. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Marko Põld ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas ([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 01. oktoobril 2026. aastal jõustuva KORKS-ga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Kehtiv Vabariigi Valitsuse 09. septembri 2010. aasta määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga nähakse ette uus määruse terviktekst. 1 KORKS. 2 Halduskoormuse tasakaalustamise juhis.pdf (12.01.2026). 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 nähakse ette määruse reguleerimisala. Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale: 1) juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tekitatud kulu hüvitamise alused, tingimused ja kord; 2) vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tasu maksmise alused, tingimused ja kord. Võrreldes kehtiva määrusega reguleerib määrus edaspidi ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevusega seotud kulu hüvitamise ja tasu maksmise aluseid, tingimusi ja korda. Kehtivad alused seoses kulu hüvitamise ja tasu maksmisega ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl jäävad põhimõtteliselt alles, kuid kuna volitusnormide sõnastust PäästeS-s täpsustatakse, tehakse täpsustused ka määruse reguleerimisala sõnastuses. Toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatus ja kord tuuakse õigusselguse huvides eraldi välja § 1 lõikes 2, sest see puudutab vaid ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl osalejaid, mitte kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalejaid. Eelnõu §-s 2 tuuakse välja määruse mõistes olulised mõisted. Lõike 1 kohaselt on ulatuslik päästetöö käesoleva määruse tähenduses päästesündmuse lahendamine, milles Päästeametil on vaja kaasata täiendavalt enam kui 20 vabatahtlikku päästjat, abidemineerijat või füüsilist isikut või kasutusele võtta tehnilisi vahendeid, mis ei kuulu Päästeametile. Ulatuslikkuse kriteerium – 20 täiendava vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku kaasamine päästesündmuse lahendamisele – on määratud arvestades Päästeameti ööpäevast valveteenistujate arvu ja valmisolekut. Sisulisi muudatusi võrreldes kehtiva sõnastusega sättes ei tehta. Lõike 2 kohaselt on pikaajaline päästetöö käesoleva määruse tähenduses üle 24 tunni kestev päästetöö. Enamik päästesündmusi lahendatakse ühe ööpäeva jooksul, mõõdetuna tundides. Keerukate ja ulatuslike sündmuste korral (näiteks metsatulekahju, rannikureostused, aga ka suurema hoone tulekahju) võib aeg aga pikeneda ja ulatuda üle ööpäeva. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi sättes ei tehta. Lõike 3 kohaselt on toit käesoleva määruse tähenduses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 sätestatud aine või toode, välja arvatud alkohol. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 2 kohaselt tähendab määruses mõiste „toit” töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Lõike 4 kohaselt on hüvitise taotleja käesoleva määruse tähenduses: 2 1) juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses; 2) Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral toitlustamise ja joogivee. Võrreldes kehtiva määrusega lisanduvad hüvitise taotlejana juriidiline isik, vabatahtlik päästja, abidemineerija ja füüsiline isik, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses (punkt 1). Punktis 2 toodud sõnastus kattub kehtivas määruses sätestatuga – hüvitise taotlejaks on ka Päästeamet, kes tagas ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral päästetööl osalejatele toitlustamise ja joogivee. Eelnõu § 3 reguleerib hüvitatava kuluga seonduvat. Lõike 1 kohaselt hüvitatakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalenud juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu. Võrreldes kehtiva määrusega lisandub see, et ka kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalejatele hüvitatakse tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kulu, mida hüvitatakse, võib olla näiteks kütusekulu, rasketehnika ja kraanade kaasamise kulu, samuti kütusekulu, sideteenuste kulu ning hävinenud tööriiete ja muude kahjustada saanud vahendite ja esemetega seotud kulu. Saamata jäänud tulu mitte hüvitamise põhimõte tuleneb PäästeS-i § 45 lõikest 1. Lõike 2 kohaselt ei hüvitata vabatahtliku päästja, abidemineerija ja füüsilise isiku transpordikulu sihtkohta saabumiseks ja sealt lahkumiseks. Üldiselt kehtib põhimõte, et vabatahtlikke päästjaid, abidemineerijaid ja füüsilisi isikuid rakendatakse eeskätt päästetöö või elanikkonnakaitse tegevuse läbiviimise piirkonna lähiümbrusest. Kui on sõlmitud juriidilise isikuga tsiviilõiguslik leping vabatahtlike kaasamiseks, siis hüvitatakse kulud, sealhulgas transpordikulu lepingus ette nähtud tingimustel. Kui näiteks vabatahtlike päästjate kaasamine on siiski vajalik kaugematest piirkondadest, korraldab transpordi Päästeamet ja kulud tekivad sel juhul Päästeametile. Lõikes 2 toodud erisus ei laiene juriidilistele isikutele, kellel tekib näiteks tehniliste vahendite tarnspordikulu sündmuskohale ja tagasi. Tegemist on kehtivas määruses sätestatud põhimõttega, mille osas eelnõuga muudatusi ei tehta. Lõike 3 kohaselt hüvitatakse toitlustamise ja joogivee kulu ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl kokku kuni 15 eurot isiku kohta iga päästetööl osaletud 24 tunni kohta. Summa näitamine 24 tunnise ajaperioodi kohta on oluline, kuna vastavalt ööpäevasele perioodile erinevad toitlustuse ja joogivee kulud väga suurel määral. Päästetööle rakendatud isiku toitlustamine ja joogiveega varustamine ajavahemikul 8:00-17:00 on toiduaegade iseärasustest tingitult oluliselt kallim, kui isiku toitlustamine ja joogiveega varustamine ajavahemikul 24:00- 08:00. Päevasel ajal võib isiku toitlustamine ja joogiveega varustamine 8 tunni kohta tulla kallim, seoses suurema hulga päästetööle kaasatutega ja neile 2-3 toidukorra ning suure hulga joogivee vajadusega. Öisel ajal on isiku toitlustamine ja joogiveega varustamine märgatavalt odavam (seoses ühe toidukorraga ja vähenenud joogivee vajadusega). Seetõttu on isiku 3 toitlustuskulu ja joogiveega varustamise kulu jaotatud 24 tunnisele ajaperioodile, seejuures üldkulu määra tõstmata. Toitlustamise ja joogivee kulu hulka arvatakse ka toidu valmistamise ja pakendamise, ühekordsete toidunõude, toidu päästetöö toimumise kohta transpordi ning hilisema toidunõude ja toidujäätmete utiliseerimise kulu (lõige 4). Selle on tinginud praktiline vajadus, kus nimetatud kulude lahutamine toitlustuskuludest on olnud paljudel kordadel äärmiselt keerukas või võimatu. Juhime tähelepanu, et lõiked 3 ja 4 on ka kehtivas määruses ja nende osas muudatusi ei tehta. Eelnõu § 4 reguleerib tasu maksmise aluseid ja tingimusi. Lõike 1 kohaselt algab tööaja ja tasu arvestamine vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku: 1) ulatusliku või pikaajalise päästetööga alustamise ajast ning lõpeb päästetöö lõpetamise ajaga; 2) kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevusega alustamise ajast ja lõpeb tegevuse lõpetamise ajaga. Võrreldes kehtiva määrusega täpsustatakse tööaja ja tasu arvestamise algust ja lõppu ning nähakse ette tööaja ja tasu arvestamine ka kriisolukorra ajal elanikkonnakaitses osaleja jaoks. Tööaja ja tasu arvestamine algab ulatusliku või pikaajalise päästetööga või elanikkonnakaitse tegevusega alustamise ajast ja lõpeb päästetöö või elanikkonnakaitse tegevuse lõpetamise ajaga. Oluline on seejuures päästetöö või elanikkonnakaitse tegevusega alustamine ja lõpetamine fikseerida, mida peab tegema Päästeamet (vt lähemalt lõike 2 selgitust). Lõike 2 kohaselt peab vabatahtliku päästja, abidemineerija või füüsilise isiku tööaja ja tasu arvestust Päästeamet. See põhimõte kehtib ka praegu. Arvestuse pidamine tähendab sisuliselt seda, et Päästeamet peab registreerima kõik ulatuslikule või pikaajalisele päästetööle kaasatud või kriisiolukorras elanikkonnakaitses osalevad isikud. Fikseerida ehk registreerida tuleb nii töö või tegevusega alustamise aeg kui ka lõpetamise aeg. Aja fikseerimine ja sellega seotud tööaja ja tasu arvestamine on tasu maksmise vältimatu eeltingimus. Oluline on märkida, et tasu ulatuslikul või pikaajaliselt päästetööl või elanikkonnakaitsega seotud tegevuses osaletud aja eest ei tähenda iseenesest töölepingu või teenistussuhte tekkimist, millega kaasneks staaži arvestus või muud töösuhtest tulenevad õigused ja kohustused. Lõiked 3–5 on seotud tasu arvutamise ja suurusega ning nende osas muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei tehta. Lõike 3 kohaselt lähtutakse tasu arvutamisel päästeteenistuja madalaimast palgamäärast ja lõike 4 kohaselt arvutatakse makstava tasu tunnitasumäär päästeteenistuja madalaimale palgaastmele vastava palgamäära jagamisel täistööaja töötundide arvuga vastavas kuus. Lõike 5 kohaselt arvutatakse makstava tasu suurus tunnitasumäära korrutamisel tööaja arvestamise graafikus näidatud töötundide arvuga. Selline seos tagab võrdse olukorra, kus ükski päästealaväliselt kaasatud isik ei saa ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitses osalemise eest suuremat tasu kui mistahes kutseline päästeteenistuja sündmuskohal. Suurem tasu ei oleks riigile kulutõhus ega 4 päästeteenistujate suhtes õiglane. Väiksem tasu ei motiveeriks aga piisavalt vabatahtlikke osalema. Lõike 6 kohaselt ei maksta tasu riigiteenistujale, kellele makstakse ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitse tegevuses osalemise aja eest senist palka, välja arvatud juhul, kui riigiteenistujal on õigus saada tasu töötamise eest tööaja välisel ajal, tasu ületunnitöö eest või tasu töötamise eest ööajal ja riigipühadel. Tegemist on kitsendusega, mille kohaselt riigiteenistujad, kellel säilitatakse sel ajal senine palk, ei ole õigustatud saama tasu päästetööl või elanikkonnakaitses osalemise eest. See on vajalik, et vältida riigiteenistujale sama tööaja eest kaks korda palga maksmist riigi poolt. Sama põhimõte on ka kehtivas määruses. Eelnõu § 5 reguleerib hüvitise taotlemist ja tasu saamist. Sätete sisu ja põhimõtted võrreldes kehtiva määrusega ei muutu. Lõike 1 kohaselt esitab määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud hüvitise taotleja Päästeametile 10 tööpäeva jooksul arvates ulatusliku või pikaajalise päästetööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevusega lõpetamise päevast või päevast, mil hüvitise taotleja sai teada või oleks pidanud teada saama kulu tekkimisest, alljärgnevad dokumendid: 1) tekkinud kulu hüvitamise taotlus; 2) üksikasjalik kulu arvestus. Päästeamet teavitab kõiki ulatuslikule või pikaajalisele päästetööle või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsesse kaasatud isikuid kulu hüvitamise võimalusest. Tähtaeg kümme tööpäeva on määratud eesmärgiga, et kontrollida ja piiritleda infovahetust ja halduskoormust, millest sõltub edasine Päästeameti taotluse (sh koondaruande) esitamine Siseministeeriumile. Lõike 2 kohaselt esitab ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses osalenud riigiteenistuja tasu saamiseks kinnituse palga mittesäilimise kohta ajavahemikul, mil ta osales päästetööl või elanikkonnakaitse tegevuses. Riigiteenistujad, kellel ei säilitata sellel ajavahemikul palka, on õigustatud saama tasu ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise eest. Lõike 3 kohaselt vaatab Päästeamet esitatud taotluse läbi ja kontrollib hüvitise taotleja esitatud kulu arvestuse vastavust tegelikule kulule ja käesolevas määruses toodud nõuetele ning vormistab kirjaliku arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta. Päästeamet peab kaasatud isikute osas arvestust ja peab kontrollima esitatud hüvitise taotluse vastavust ja põhjendatust tegelikule vajadusele ja kulule. Lõike 4 kohaselt esitab Päästeamet 20 tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud taotluse ja arvestuse saamise päevast arvates Siseministeeriumile: 1) koondtaotluse raha eraldamise kohta; 2) hüvitise taotleja esitatud kulu hüvitamise taotluse; 3) hüvitise taotleja esitatud üksikasjaliku kulu arvestuse; 4) Päästeameti arvamuse tekkinud kulu põhjendatuse kohta; 5) Päästeameti koostatud tasu saajate ja tasu arvestuse koondaruande. Lõike 5 kohaselt kontrollib Siseministeerium Päästeameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud andmete õigsust ja esitab Rahandusministeeriumile koondtaotluse Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamiseks riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. 5 Lõike 6 kohaselt maksab hüvitise või tasu hüvitise taotlejale või tasu saajale Päästeamet pärast Vabariigi Valitsuse reservist summa laekumist. Päästeamet võib enne summa laekumist eelarveliste vahendite olemasolu korral maksta hüvitise taotlejale või tasu saajale hüvitise või tasu oma eelarvest. Eelnõu §-ga 7 tunnistatakse kehtiv määrus kehtetuks. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse määruse jõustumisaeg, milleks on 1. oktoober 2026. aastal. Määruse jõustumisaeg on seotud KORKS jõustumisega vastavalt KORKS § 286 lõikele 1. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju riigiasutuse töökorraldusele Sihtrühm: Päästeamet, kus töötab üle 2100 inimese 3 . Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike. Avalduv mõju ja mõju olulisus Päästeamet peab edaspidi arvestama sellega, et ka kriisiolukorras elanikkonnakaitses osalejate jaoks nähakse ette kulu hüvitamine ja tasu maksmine. Kulu hüvitamise ja tasu maksmisega seotud tegevusi teevad Päästeameti teenistujad tööülesandena ka praegu. Kuna sisuliselt uusi tegevusi asutusele ei kaasne, ei teki vajadust muudatustega seotud tegevuste ega lisatöökohtade järele. Olulist töökoormuse kasvu ei kaasne. Võrreldes Päästeameti kõigi ülesannetega on mõju ulatus väike. Võttes arvesse seda, et ulatuslikke või pikaajalisi päästetöid ning kriisiolukordi, kus on vaja elanikkonnakaitsesse inimesi kaasata, esineb harva, on mõju avaldumise sagedus riigiasutuste töökorralduse vaates samuti väike. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest ülesanne pole asutuse jaoks uus, taotlusi menetletakse tööülesannete raames juba praegu. Mõju on kokkuvõttes väheoluline. 4.2 Majanduslik mõju Sihtrühm: hüvitise taotlejad (juriidilised isikud, vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja füüsilised isikud, kelle omandisse või valdusesse kuuluvat vara kasutati Päästeameti korraldusel ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuses) ja tasu saajad (vabatahtlikud päästjad, abidemineerijad ja füüsilised isikud, kellel on õigus tasu saada). Eestis on enam kui 3000 vabatahtlikku päästjat4. Abidemineerijate arv on Päästeameti asutusesisene info. Avalduv mõju ja mõju olulisus Tasu maksmine annab vajaliku kindlustunde neile, kelle töötasu ei säilitata ajavahemikul, kui osaletakse päästeööl või elanikkonnakaitses. Vabatahtlikele päästjatele tasu maksmisel lähtutakse päästeteenistuja madalaimast palgamäärast ja tasu makstakse elanikkonnakaitse 3 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026). 4 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.rescue.ee/et/paeaesteameti-struktuur (21.08.2026). 6 tegevustes osaletud aja eest. Kulu hüvitamine ja tasu saamine on seega sihtrühma jaoks positiivse mõjuga. Kuivõrd ulatuslikke või pikaajalisi päästetöid ning kriisiolukordi, kus on vaja elanikkonnakaitsesse inimesi kaasata, esineb harva, on mõju ulatus ja avaldumise sagedus väike. Täpne mõju sõltub päästesündmuse või kriisiolukorra olemusest ja ulatusest. Kulu hüvitamine ja tasu maksmine eeldab sihtrühmalt küll vajalike andmete ja dokumentide esitamist, kuid see on protsessi mõttes tavapärane tegevus ja vajalik eeldus hüvitiste ja tasu maksmiseks. Kohustuslikku halduskoormuse kasvu määrusega ei kaasne. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. 4.3 Mõju siseturvalisusele Eelnõul on positiivne mõju Päästeameti võimekusele lahendada päästesündmusi ja kriisiolukordi. Kulu hüvitamine ja tasu maksmine motiveerib ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või elanikkonnakaitses osalema. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ning kriisiolukordades elanikkonnakaitsega seotud hüvitiste ja tasu maksmise kulusid ei ole võimalik ette näha. Praktikas on selliseid olukordi harva. Iga päästetöö ning elanikkonnakaitseline tegevus on spetsiifiline oma toimumise aja, koha ja ulatuse osas. Võrreldes kehtiva määrusega uusi sisulisi tegevusi määruse rakendamine kaasa ei too. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2026.a, mis on seotud KORKS jõustumisega vastavalt KORKS § 286 lõikele 1. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingule ja MTÜ-le Päästeliit. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-0945 - Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026. aastal jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega, mistõttu palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 7 tööpäeva jooksul. Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 07.09.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1604857b-4cdf-4eb0-9397-66a1327fed34 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1604857b-4cdf-4eb0-9397-66a1327fed34?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main