Hr Madis Timpson Teie 16.09.2026 nr
Riigikogu
[email protected] Meie 28.09.2026 nr 6-3/26-1873-2
Arvamus äriseadustiku ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
(1008 SE) kohta
Lugupeetud komisjoni esimees
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitusese poolt 14.09.2026 algatatud
äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 1008 SE (edaspidi eelnõu).
Eelnõuga tutvumise järgselt laekus arvamusi mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult, kes on
spetsialiseerunud ühinguõiguse valdkonna õigusvaidlustele. Esmalt sooviks rõhutada, et
valdavalt on tegemist oluliste ja vajalike muudatustega, mis aitavad kaasa ettevõtluskeskkonna
õigusselgusele. Ühinguõiguse revisjoni käigus välja töötatud õiguslikud lahendused
kõrvaldavad paljud seaduse ebatäpsused. Kohtunikel on tähelepanekudi eelnõu sätete osas ning
oleme heal meelel valmis osalema ka Riigikogu aruteludel, kui komisjon peab seda vajalikuks.
Äriseadustiku muudatused
ÄS § 149 lg 4.1 muudatused, mis puudutavad osaühingu võõrandamist. Äriregistris oleva
osanike nimekirja konstitutiivsus või selle puudumine on väga oluline õiguspoliitiline otsus,
mis muudab osade võõrandamise õiguskindlust märkimisväärselt. Kohtunike hinnangul ei ole
selle otsuse mõjud eelnõus tõsiseltvõetavalt hinnatud. Igal juhul toob põhimõtteline muudatus
osade võõrandamise osas kaasa rohkem kohtuvaidluseid.
ÄS § 166 lõiget 2 täiendatakse ja lisatakse juhatuse kohustus tõendada, et tütarettevõtja
juhatusel teavet ei ole või seda teavet emaühingu juhatusele antud ei ole (eelnõu § 1 p 20).
Kohtunike hinnangul on negatiivse asjaolu tõendamine äärmiselt keerukas ning olukorras, kus
osanike ja juhatuse suhted on konfliktsed, võib see tekitada tarbetuid vaidluseid. Seletuskiri ei
too välja näiteid selle kohta, millised võiksid olla tõendid, mida negatiivse asjaolu tõendamiseks
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100
Registrikood 74001728 e-post
[email protected] www.kohus.ee
esitada või kuidas võiks emaühingu juhatus seadusega pandud tõendamiskoormust täita.
Kohtunikud soovitavad kasutada tõendamise asemel sõna „põhistama“ või tõendamiskoormus
sootuks eelnõu tekstist välja jätta. Põhistamine tsiviilõigussuhetes tähendab veenvate selgituste
esitamist, samas kui tõendamine tähendab tõendite esitamist.
ÄS § 166 lg 3 muudatusega antakse kolmekuuline tähtaeg hagita menetluse avalduse
esitamiseks (eelnõu § 1 p 21). Oleme seisukohal, et hagita menetlus ei ole siinkohal
põhjendatud, sest puudub vajadus uurimispõhimõtte rakendamiseks, samuti on kolmekuuline
tähtaeg liiga pikk.
Osanike vaidluses osaühinguga puudub nn nõrgem pool, menetlusosaliste õigused ei ole
tasakaalust väljas ning uurimispõhimõtte rakendamine on ka sisuliselt võimatu, sest kogu
vajalik info sh tõendid on poolte käes. Hagita menetlus ja uurimispõhimõte on kasutuses
vaidlustes kus üks menetlusosaline puudub (näiteks isiku surnuks tunnistamine) või on
menetluses osalevate isikute õigused selgelt tasakaalust väljas (näiteks isiku paigutamine
kinnisese asutusse) või on tegemist avaliku huviga vaidlusega, kus kohtul on võimalik
menetlusvälistelt isikutelt ise tõendeid koguda (näiteks lapsi puudutavad vaidlused). Osanikud
ja osaühing on oma õiguslikult positsioonilt võrdsed osalised, ka kõik vaidluse jaoks vajalikud
tõendid ja informatsioon on äriühingu või osanike valduses, seetõttu ei ole põhjendatud
vaidluse lahendamine hagita menetluses. Hagita menetlus võib võtta ka kauem aega, sest
tagaseljaotsuse tegemine olukorras, kus äriühing kohtule ei vasta, ei ole võimalik. Hagita
menetluses peab kohus igal juhul tegema sisulise lahendi. Äsja, 17.06.2026 vastu võetud
tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatustega viidi mitmed vaidlused hagita menetlusest üle
hagimenetlusse (kindlustuse tagasinõuded, korteriühistu rahalised nõuded) just menetluse
kiiruse ja tõenditest tulenevatel kaalutlustel. Oma olemuselt ei ole ühingu vaidlused neist
erinevad. Samuti on kolmekuuline õigust lõpetav tähtaeg liiga pikk. Kui ühingu otsuste
vaidlustamiseks on ette nähtud kolm kuud, siis dokumentide väljanõudmiseks ei peaks olem
ette nähtud sama pikka tähtaega, piisaks kahekuulisest õigust lõpetavast tähtajast, sest osanik
saab nõuda üksnes nende dokumentide esitamist kohtu kaudu, mille kohta ta on juba
kohtuväliselt nõude esitanud. Osanikul puudus sisuline tõendamiskoormus nõude maksma
panemiseks, seega ei ole vaja ka pikka hagi ettevalmistamise aega. Teeme ettepanekud
lühendada tähtaega kahele kuule ning loobuda hagita menetlusest.
ÄS § 178 lg 1 sõnastuse muudatusega soovitakse muuta vaieldamatuks, et otsuste kehtetuks
tunnistamise nõude esitamise ajapiirid on õigust lõpetavad tähtajad, mitte hagi aegumise
tähtajad (eelnõu § 1 p 32). Oleme seisukohal, et muudatus on vajalik ja põhjendatud. Teeme
ettepaneku muuta sarnaselt ka KrtS § 29 lg 3 ja 4. Võiks kaaluda KrtS § 29 lg 3 sarnast
täpsustamist ja sellele lisaks veel tähtaja ennistamist võimaldava KrtS § 29 lg 4 kehtetuks
tunnistamist. Sätte kohaldamise osas on kohtupraktikat vähe ja säte pole praktikas suuri
probleeme põhjustanud. Potentsiaalselt aga võiks neid tekkida, sest ennistamise võimalusega
õõnestatakse õiguskindlust, mis paljude liikmetega ja tavaliselt mitteprofessionaalide poolt
juhitud korteriühistute tegevuses oluline on. Õigust lõpetava tähtaja ennistamine üldse ja seda
veel menetlustähtaja ennistamise reeglite järgi, on Eesti õigussüsteemi põhimõtetes veider
anomaalia.
Äriühingute koosolekute kokkukutsumise ja läbiviimise korra ning vaidlustamise sätete
täpsustamine on kohtunike arvates väga oluline.
ÄS § 182 lg lõige 13 ja 14 muudatused (eelnõu § 1 p 39 ja 40). Muudatusega sätestatakse osa
arestimine üksnes kohtutäituri avalduse alusel ja hagi tagamise määruse alusel osanike
nimekirjas osanike andmete õigsuse vastuväite avaldamise osas. Sättest võib aru saada nii, et
kohtumääruse alusel ei oleks justkui võimalik osaühingu osa arestida. Selgitame, et olukorras,
kus kohus teeb osaühingu arestimise kohta kohtulahendi, viib selle täitmise läbi küll
kohtutäitur, kuid õiguslikuks aluseks on siiski kohtulahend. Soovitame kaaluda sätte sõnastust.
ÄRS osas märgime, et isikute (juhatuse liikmete ja osanike) andmete täpne esitamine on kohtute
jaoks väga oluline, sest kohtul on kohustus menetlusdokumendid juhatuse liikmele kätte
toimetada (olukorras, kus äriühingu aadressilt neid vastu ei võeta). Olukorras, kus isiku elukoht
on märgitud üksnes asula täpsusega, ei võimalda äriregistri andmed seda teha.
Eelnõuga soovitakse sätestada sõnaselgelt automatiseeritud otsuste tegemine registripidaja
poolt. Märgime, et läbipaistvuse ja selguse huvides tuleks lisaks seadusega kehtestatud
automatiseerimise põhimõtetele avalikustada ka näiteks registripidaja kodulehel selgitused
automatiseeritud protsessi kohta.
Mõjude hindamise osas on eelnõu puudulik. Tõdetakse, et kohtutele on mõju kaudne ja ilmselt
vaidluste arv ei muutu. Eelnõuga muudetakse ulatuslikult ühingute koosolekute
kokkukutsumise ja pidamise korda, otsuste vaidlustamise võimalusi ning ligipääsu
informatsioonile, samuti luuakse juurde täiesti uus eraõiguslik juriidiline isik (erasihtasutus),
mille rakendamise osas puudub igasugune praktika. Mõju õigusemõistmisele ei saa seega olla
kaudne ja vähene, vaid märkimisväärne.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kai Härmand
osakonnajuhataja