Antti Tooming
Kliimaministeerium
[email protected] 19.08.2026 nr 6-1/261878/2606798
Elektroonilisele asjaajamisele üleminek jahinduses
Lugupeetud asekantsler
Õiguskantsleri poole pöördus eakas jahimees, kes tunneb muret selle pärast, kuidas ta saab pärast
2026. aasta juulis jõustunud jahiseaduse (JahiS) muudatusi jahipidamist jätkata. Avaldajale
valmistab muret üleminek täielikult elektroonilistele jahidokumentidele, sest tal ei ole nutitelefoni
ning tal on keeruline digilahendusi iseseisvalt kasutada.
Riigikogule esitatud jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (612 SE) algses versioonis ei kavandatud
veel paberil jahidokumentidest täielikult loobuda. Kliimaministeerium tegi 4. septembril 2025
Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku viia jahipidamisõigusega seotud dokumendid täielikult
elektroonilisele kujule. 19. juulil 2026. aastal jõustunud jahiseaduse muudatuste järgi toimub
jahipidamisõigust tõendavate dokumentidega seotud asjaajamine elektrooniliselt jahinduse
infosüsteemis JAHIS, mida praegu haldab Eesti Jahimeeste Selts.
Elektrooniline asjaajamine võib muuta jahipidamisega seotud toimingud kiiremaks ja lihtsamaks
ning vähendada bürokraatiat. Samas ei tohiks inimese võimalus seaduslikult jahti pidada sõltuda
üksnes sellest, kas tal on nutiseade ja piisavad digioskused. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 14
tulenev hea halduse põhimõte eeldab, et avaliku võimuga suhtlemine ei koormaks inimest
põhjendamatult ning kohustusi oleks võimalik täita mõistlikul viisil ja liigsete kuludeta.
Elektrooniline lahendus peaks olema vahend eesmärgi saavutamiseks, mitte eesmärk omaette.
Eelnõu materjalidest nähtub, et täielikult elektroonilisele asjaajamisele üleminekuga sooviti
lihtsustada ja kiirendada jahidokumentidega seotud toiminguid, parandada andmete jälgitavust ning
vähendada bürokraatiat.
Seletuskirjast ei nähtu aga, et oleks analüüsitud, milliseid raskusi võib täielikult elektroonilisele
asjaajamisele üleminek tuua kaasa vanemaealistele ja väheste digioskustega jahimeestele. Riigikogu
keskkonnakomisjoni istungil see küsimus küll tõstatati ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindaja selgitasid,
et ühisjahil saab tehniliste toimingutega tegelda jahijuhataja ning näiteks kalanduses on
elektroonilistele lahendustele üle mindud ja ka eakad saavad nendega hakkama (Riigikogu
keskkonnakomisjoni 17.03.2026 istungi protokoll nr 146, p 1). Sellest ei nähtu aga, et oleks
hinnatud, milliseid raskusi võib uus kord põhjustada eakamatele ja väheste digioskustega
jahimeestele ning kuidas nad saavad jahiseadusega kehtestatud elektroonilise asjaajamise nõudeid
praktikas täita.
2
Selleks et hinnata, kas muudatuse ettevalmistamisel arvestati piisavalt erinevate jahimeeste
vajaduste ja võimalustega ning kas ka nutiseadmeta või väheste digioskustega jahimehel on
võimalik kõiki jahiseaduse nõudeid täita, palume vastata järgmistele küsimustele.
1. Kas ministeerium hindas eelnõu koostamisel või muudatusettepaneku ettevalmistamisel
elektroonilisele asjaajamisele ülemineku mõju eakamatele ja väheste digioskustega
jahimeestele? Kui hinnati, siis milliseid probleeme või raskusi nende jahimeeste puhul nähti
ning kuidas neid otsustati leevendada?
2. Kuidas saab jahimees, kellel puudub JAHIS-e kasutamiseks vajalik seade või piisav digioskus,
taotleda jahipidamiseks vajalikke dokumente ning täita muid jahiseadusest tulenevaid
kohustusi? Kas ta võib volitada teise isiku enda eest JAHIS-es toiminguid tegema, sealhulgas
märkima JahiS § 41 lõike 1 punktis 1 nimetatud küttimistulemuse? Kui jah, siis kuidas selline
volitamine peaks toimuma?
3. Kas kaaluti varianti säilitada elektroonilise asjaajamise kõrval põhjendatud juhtudeks ka paberil
asjaajamise võimalus?
4. Kuidas peab jahimees täitma JahiS § 41 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustuse siis, kui
jahipidamiskohas puudub internetiühendus, JAHIS-s on tehniline tõrge, nutiseade ei tööta või
seda ei ole ilmastiku või muu mõjuva põhjuse tõttu võimalik kasutada?
5. Mis juhtub siis, kui JAHIS-es nõutav toiming jääb õigel ajal tegemata tehnilise tõrke,
nutiseadme puudumise või väheste digioskuste tõttu?
6. Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati võimalust toetada jahimehi JAHIS-e kasutamiseks
vajaliku nutiseadme soetamisel sarnaselt kutseliste kaluritega (vt Riigikogu keskkonnakomisjoni
17.03.2026 istungi protokoll nr 146, lk 7). Kuna jahimehed aitavad reguleerida ulukite arvukust
ning näiteks SAK-i leviku tõkestamiseks metssigu küttida, siis kas ka jahimeestele kavandatakse
sarnast nutiseadme soetamise toetust?
7. Milliseid koolitusi, juhendeid ja muid abivõimalusi on jahimeestele enne ja pärast uue korra
jõustumist pakutud?
Kui Teil on kõnealuse küsimuse kohta veel märkuseid või materjale, siis palun lisage need
vastuskirjale.
Ootame Teie vastuseid võimalusel hiljemalt 4. septembril 2024. Kui vajate vastamiseks kauem
aega, siis palun andke sellest teada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Mariann Salomets 693 8410
[email protected]