Antti Tooming
Kliimaministeerium
[email protected] 27.08.2026 nr 6-3/261833/2606991
Tehiskeskkonnas peetava jahiuluki kasutamine jahikoerte treeningul
Lugupeetud asekantsler
Õiguskantsleri poole pöördus Eestimaa Loomakaitse Liit seoses küsimusega, kas ja millistel
tingimustel tohib jahikoerte õpetamisel kasutada tehiskeskkonnas peetavat elusat jahiulukit ning
käsitada jahiulukit sellises tegevuses teise looma treeningobjektina. Küsimus tõusetus seoses
regionaal- ja põllumajandusministri 19. mai 2022. a määruse nr 27 „Sigade Aafrika katku
ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“ § 2 lõike 2 punktiga 4, mis teeb erandi sigade väljas
pidamise keelust jahikoerte treenimise eesmärgil peetavate metssigade suhtes.
Oleme avalduses tõstatatud küsimuste kohta küsinud selgitusi Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumilt ning Keskkonnaametilt. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
selgitas, et tema valitsemisala õigusaktid metsloomade tehiskeskkonnas pidamist ega jahikoera
õpetamist ja katsetamist ei reguleeri. Ministeeriumi hinnangul reguleerib sellist tegevust
looduskaitseseaduse (LKS) § 58, jahiseaduse (JahiS) § 29 ja loomakaitseseadus (LoKS) nende
koosmõjus. Samas märkis ministeerium, et JahiS annab üksnes üldise õigusliku aluse jahikoera
õpetamiseks ja katsetamiseks, kuid ei sätesta täpsemalt, kuidas seda teha võib, ega sisalda selleks ka
asjakohast volitusnormi. Ministeeriumi hinnangul võiks seetõttu jahikoera õpetamise ja katsetamise
tingimusi täpsemalt reguleerida.
Keskkonnaamet selgitas, et kehtiv õigus ei reguleeri eraldi tehiskeskkonnas peetava jahiuluki
kasutamist jahikoera õpetamisel või katsetamisel. Jahiuluki tehiskeskkonnas hoidmise koha
registreering (LKS § 58 lg-d 24 ja 26) ei ole Keskkonnaameti hinnangul iseseisev luba jahiuluki
kasutamiseks jahikoera treenimisel. Samas leiab Keskkonnaamet, et tehiskeskkonnas peetavat
jahiulukit võib jahikoera treenimisel kasutada juhul, kui pidamiskoht on nõuetekohaselt
registreeritud ja tegevus vastab LoKS-i nõuetele. Keskkonnaamet on koostamas ka jahikoerte
treeningaedikute juhist, kuid rõhutas, et see ei ole õigustloov akt ega tekita treeningu korraldajale
siduvaid kohustusi.
Nende selgituste põhjal on jäänud siiski ebaselgeks, millisest kehtivast õigusnormist tuleneb õigus
kasutada tehiskeskkonnas peetavat elusat jahiulukit jahikoera õpetamisel või katsetamisel ning
millistel tingimustel seda teha tohib. Seetõttu palume ka Kliimaministeeriumil vastata järgmistele
küsimustele.
1. Kas tehiskeskkonnas peetavat elusat jahiulukit tohib Eestis kasutada jahikoera õpetamisel
või katsetamisel? Palume ka viidata, millisest kehtivast õigusnormist nähtub vastav
seadusandja otsus.
2
2. Kas ministeeriumi hinnangul on sellise tegevuse tingimused kehtivas õiguses piisavalt
selgelt reguleeritud? Kui ei, siis kas ministeeriumil on plaanis vastav regulatsioon välja
töötada?
Palume vastata eeltoodud küsimustele hiljemalt 11.09.2026. Kui Te vajate vastamiseks lisaaega,
palume meid sellest teavitada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Mariann Salomets 693 8410
[email protected]