Väljaminev kiri

Pankrotimenetlus avaliku uurimisena — protsessikaart /teekond PankrS (RT I, 11.11.2025, 12) · §192¹² lg 1 alusel: MJT asendab toimkonda ja üldkoosolekut Maksejõuetuse teenistuse töötaja vaade · §192¹² lg 1: MJT asendab toimkonda ja võlausaldajate üldkoosolekut · Kõik kooskõlastused toimuvad kirjalikult FAAS 0 Eelne menetlus — kohtu tuvastus vara puudumisest KOHUS AJUTINE HALDUR MJT / — (ei osale veel) [ KOHUS ] [ AJUTINE HALDUR ] [ AJUTINE HALDUR ] SAMM 1 Pankrotiavaldus saabub. Võtab menetlusse, SAMM 2 Selgitab välja võlgniku vara, kohustused, SAMM 3 Esitab kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse nimetab ajutise halduri 10 päeva jooksul. täitemenetlused. Kontrollib, kas vara katab maksejõuetuse põhjuste kohta (kuriteo tunnused, raske §9, §10/§13, §15 lg 1 menetluskulud. juhtimisviga). §22 lg 2 p 1–4 §22 lg 5 [ KOHUS ] SAMM 4 Vaatab pankrotiavalduse läbi. Tuvastab: vara ei jätku menetluskuludeks. Teatab deposiidi võimalusest Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti ei maksta → §27, §29 lg 1, §30 lg 1–2 [ KOHUS ] [ MJT ] SAMM 5 Saadab MJTele kirja (ettepaneku) esitada SAMM 5→ Saab kohtu kirja (ettepaneku). Registreerib avaldus avaliku uurimisena läbiviimiseks. Annab ja avab asja. Taotleb juurdepääsu ajutise halduri ja mõistliku tähtaja. Kehtib ainult juriidilisest isikust kohtutoimikule. võlgniku puhul. §192⁶, §192¹¹ §30 lg 5 FAAS 1 MJT otsustamine — kas algatada avalik uurimine? KOHUS MJT — (ei osale veel) [ MJT ] SAMM 6 Tutvub toimikute materjalidega: vara andmed, juhtorgani liikmed, äriregister, raamatupidamine. Hindab võimalikke rikkumisi. §192⁸, §192⁹, §192¹¹ [ MJT ] SAMM 7 Hindab avaliku uurimise põhjendatust: seadusvastase tegevuse kahtlus, avalik huvi, menetluskulude kandmine MJT eelarvest. Kui ei ole põhjendatud → teatab kohtule → kohus lõpetab raugumisena (§29 lg 1). §192¹¹, §192⁷ Lk 1 Pankrotimenetlus avaliku uurimisena — protsessikaart /teekond PankrS (RT I, 11.11.2025, 12) · §192¹² lg 1 alusel: MJT asendab toimkonda ja üldkoosolekut [ KOHUS ] [ MJT ] SAMM 8← Saab MJT avalduse avaliku uurimisena SAMM 8 Esitab kohtule avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks. läbiviimiseks avaliku uurimisena. MJT kohustub kandma §29 lg 3 menetluskulud oma eelarvest. §192¹¹ lg 1, §29 lg 3, §192⁷ FAAS 2 Pankroti väljakuulutamine avaliku uurimisena KOHUS MJT PANKROTIHALDUR [ KOHUS ] [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 9 Rahuldab MJT avalduse. Kuulutab pankroti SAMM 9→ Saab pankrotimääruse. Saab juurdepääsu SAMM 9→ Nimetatakse halduriks. Saab valitsemis- ja välja avaliku uurimisena (märgib kellaaja). Nimetab kõikidele menetlusdokumentidele kohtus ja halduri käsutusõiguse. Avab kutsealase maksekonto. pankrotihalduri. Esimest üldkoosolekut EI kutsuta kokku juures. §35, §36, §54¹, §132¹–² (§192¹² lg 2). §192⁶ §31 lg 1,5,6; §61; §192¹² lg 2 [ KOHUS ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 10 Avaldab pankrotiteate Ametlikes SAMM 11 Teavitab teadaolevaid võlausaldajaid Teadaannetes. Teates märge "avaliku uurimisena". pankrotimäärusest ja nõuete esitamise tähtajast. Üldkoosoleku aega ei märgita. Teavitab registripidajaid §34 (äriregister, kinnistusraamat, kommertspandid). §33 lg 1, 2¹; §39; §40–41 FAAS 3 Pankrotimenetlus avaliku uurimisena — haldur ja MJT suhtlevad kirjalikult (§192¹² lg 1) KOHUS MJT (asendab toimkonda ja üldkoosolekut) PANKROTIHALDUR [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 12 ← Saab haldurilt kirjaliku aruande (§127 SAMM 12 Koostab pankrotivara nimekirja (§126). kohustus) vara ja tegevuse kohta. Esitab kirjalikult MJT-le aruande (§127): varalisest Kinnitab/kommenteerib kirjalikult. seisundist, tegevuse jätkamise väljavaatest, §126, §127; §192¹² lg 1 tervendamisvõimalustest. §126, §127; §192¹² lg 1 KIRJALIK SUHTLUS (§192¹² lg 1) — haldur ↔ MJT asendab toimkonna/üldkoosoleku rolli [HALDUR] → [MJT] KIRJALIKULT Aruanne vara ja ettevõtte tegevuse kohta (§127) [MJT] → [HALDUR] KIRJALIKULT Kinnitus / märkused / juhised kirjalikult [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 13 ← Saab halduri kirjaliku taotluse ettevõtte SAMM 13 Esitab kirjaliku taotluse MJT-le ettevõtte tegevuse jätkamise/lõpetamise kohta. Annab kirjaliku tegevuse jätkamise/lõpetamise kohta (tavamenetluses nõusoleku (asendab üldkoosoleku otsust §129). otsustab üldkoosolek §129). Ootab MJT kirjalikku §129; §192¹² lg 1 nõusolekut. Lk 2 Pankrotimenetlus avaliku uurimisena — protsessikaart /teekond PankrS (RT I, 11.11.2025, 12) · §192¹² lg 1 alusel: MJT asendab toimkonda ja üldkoosolekut §129, §131; §192¹² lg 1 KIRJALIK SUHTLUS (§192¹² lg 1) — haldur ↔ MJT asendab toimkonna/üldkoosoleku rolli [HALDUR] → [MJT] KIRJALIKULT Taotlus: ettevõtte tegevuse jätkamine või lõpetamine (§129, §131) [MJT] → [HALDUR] KIRJALIKULT Kirjalik nõusolek / keeldumine koos põhjendusega [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 14 ← Saab halduri §125 nõusolekutaotlused. SAMM 14 §125 tehingud, mis vajavad toimkonna Hindab tehinguid seadusvastase tegevuse seisukohast. nõusolekut tavamenetluses: laenamine, käendus, Annab kirjaliku nõusoleku või keeldub. kinnisvara võõrandamine, ettevõtte koormamine jm → §125; §192¹² lg 1 küsib kirjalikku nõusolekut MJT-lt. §125; §192¹² lg 1 KIRJALIK SUHTLUS (§192¹² lg 1) — haldur ↔ MJT asendab toimkonna/üldkoosoleku rolli [HALDUR] → [MJT] KIRJALIKULT Nõusolekutaotlus: laenamine / käendus / kinnisvara võõrand. / koormamine (§125) [MJT] → [HALDUR] KIRJALIKULT Nõusolek / keeldumine koos põhjendusega [ KOHUS ] [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 15 Kinnitab võlausaldajate nimekirja SAMM 15 Saab juurdepääsu võlausaldajate SAMM 15 Korraldab nõuete esitamise. Kontrollib määrusega. nimekirjale. Kontrollib nõuete õigsust järelevalve nõudeid (§101). Koostab võlausaldajate nimekirja §100³ raames. (§100²) ja esitab kohtule kinnitamiseks. §101, §192⁶ §93, §94, §100¹–³, §101 [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 16 ← Saab halduri kirjaliku teatise vara müügi SAMM 16 Esitab kirjalikult MJT-le vara müügi plaani viisi ja tingimuste kohta. Annab kirjaliku nõusoleku (enampakkumine/muu, hind, tingimused). Ettevõtte müügiplaanile (asendab toimkonda §133–137). Jälgib müük (§141) nõuab samuti MJT kirjalikku nõusolekut. müügi kulgu. Alustab müüki pärast MJT kinnitust. §133–137, §141; §192¹² lg 1 §133–137, §141; §192¹² lg 1 KIRJALIK SUHTLUS (§192¹² lg 1) — haldur ↔ MJT asendab toimkonna/üldkoosoleku rolli [HALDUR] → [MJT] KIRJALIKULT Vara müügiplaan: viis, hind, tingimused, ostja (§133–137) [MJT] → [HALDUR] KIRJALIKULT Nõusolek müügiplaanile / ettepanekud / keeldumine [HALDUR] → [MJT] KIRJALIKULT Ettevõtte müügi kokkulepe (§141) — nõuab MJT kirjalikku nõusolekut [ MJT ] SAMM 17 PARALLEELNE Teostab pidevalt järelevalvet võlgniku ja lähikondse tegevuse üle (§192⁸). Nõuab dokumente ja selgitusi (§192⁹). Taotleb vajaduse korral eriauditit kohtult (§192¹⁰). Teavitab prokuratuuri kuriteo kahtluse korral (§28). Kannab menetluskulud oma eelarvest (§192⁷). §192⁷, §192⁸, §192⁹, §192¹⁰, §28 Lk 3 Pankrotimenetlus avaliku uurimisena — protsessikaart /teekond PankrS (RT I, 11.11.2025, 12) · §192¹² lg 1 alusel: MJT asendab toimkonda ja üldkoosolekut [ KOHUS ] [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 18 Kinnitab jaotusettepaneku. Haldur teeb SAMM 18 ← Saab haldurilt kirjaliku jaotusettepaneku SAMM 18 Koostab jaotusettepaneku ja esitab väljamaksed: massikohustused → menetluskulud (sh ülevaatamiseks (asendab toimkonna §143–144). kirjalikult MJT-le ülevaatamiseks. Pärast MJT kinnitust MJT kulud) → võlausaldajad. Kontrollib MJT menetluskulude arvestamist. Kinnitab esitab kohtule. §145, §146, §148–150, §153 kirjalikult. §143, §144; §192¹² lg 1 §143, §144; §192¹² lg 1; §192⁷ KIRJALIK SUHTLUS (§192¹² lg 1) — haldur ↔ MJT asendab toimkonna/üldkoosoleku rolli [HALDUR] → [MJT] KIRJALIKULT Jaotusettepanek ülevaatamiseks (asendab toimkonna rolli, §143–144) [MJT] → [HALDUR] KIRJALIKULT Kinnitus / märkused [HALDUR] → [KOHUS] KIRJALIKULT Jaotusettepanek kinnitamiseks [ KOHUS ] [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 19 Kinnitab lõpparuande ja teeb SAMM 19 ← Saab haldurilt lõpparuande kirjalikult SAMM 19 Koostab lõpparuande ja esitab kirjalikult pankrotimenetluse lõpetamise määruse (§163). ülevaatamiseks (asendab toimkonna rolli §162). MJT-le ülevaatamiseks. Pärast MJT nõusolekut esitab Teavitab registripidajat kustutamiseks. Kontrollib uurimistulemuste kajastamist. Kinnitab kohtule. §163 lg 1–3, §168 kirjalikult. §162; §192¹² lg 1 §162; §192¹² lg 1 KIRJALIK SUHTLUS (§192¹² lg 1) — haldur ↔ MJT asendab toimkonna/üldkoosoleku rolli [HALDUR] → [MJT] KIRJALIKULT Lõpparuanne ülevaatamiseks (asendab toimkonna rolli, §162) [MJT] → [HALDUR] KIRJALIKULT Kinnitus / märkused / arvamus menetluse tulemuslikkuse kohta [HALDUR] → [KOHUS] KIRJALIKULT Lõpparuanne kinnitamiseks FAAS 4 Avaliku uurimise lõpetamine (§192¹³) KOHUS MJT PANKROTIHALDUR [ KOHUS ] [ MJT ] [ PANKROTIHALDUR ] SAMM 20 Teeb määruse avaliku uurimise SAMM 20 Uurimise eesmärk täidetud (seadusvastane SAMM 20 Esitab avalduse juriidilise isiku registrist lõpetamise kohta MJT avalduse alusel (§192¹³ lg 2). tegevus tuvastatud/välistatud, vajadusel kustutamiseks. Pankrotimenetlus on lõppenud. Menetlus jätkub tavapärasena (kui vara jäänud) või kriminaalmenetlus algatatud). Esitab kohtule avalduse §130 lg 2, §163 lg 3 lõpetatakse. Teavitab registripidajat kustutamiseks. avaliku uurimise lõpetamiseks. §192¹³ lg 2; §163; §130 §192¹³ lg 1 PEAMISED ERISUSED AVALIKU UURIMISENA MENETLUSES (§192¹² lg 1) • Võlausaldajate esimest üldkoosolekut EI peeta (§192¹² lg 2) • Pankrotitoimkonda EI moodustata • MJT katab menetluskulud oma eelarvest (§192⁷) • Kus haldur tavamenetluses küsib luba toimkonnalt/üldkoosolekult → avalikus uurimises küsib KIRJALIKULT MJT-lt • Kõik kooskõlastused toimuvad kirjalikult • MJT järelevalve toimub kogu menetluse vältel paralleelselt (§192⁸–¹⁰) • MJT teavitab prokuratuuri kuriteo kahtluse korral (§28) • Alus: PankrS (RT I, 11.11.2025, 12) Lk 4  LISA 3 – Mõned 2026.a näited varatute maksejõuetute juriidiliste isikute elukaartest (MJT juhuvalim 2026.a riikliku järelevalve menetluste senistest tulemustest) 1. Asi nr 2-25-19879, Mariland Kaubanduse OÜ (kustutatud 22.04.2026), kohustused 70 114 eurot. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 20.11.2025. Võlgnik asutati 07.03.2016 ilma osakapitali 2500 eurot sisse maksmata ning põhitegevusalaks oli kaupade ja teenuste müük posti/interneti teel. Maksejõuetuse põhjuseks on esialgsetel andmetel muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes, s.o äriühingu asutamine osakapitali sissemakset tegemata, millega on raske majandustegevust alustada ning valesti deklareeritud käibed ja tuludeklaratsioonid, mille tulemusena määras Maksu- ja Tolliamet võlgnikule suures summas täiendavaid makse, mille koheseks tasumiseks puuduvad võlgnikul vabad vahendid. Kohus leidis, et võlgniku juhatuse liikme rasket juhtimisviga olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks tuvastada. Oletuslik on Maksejõuetuse teenistuse seisukoht, et võlgniku juhatuse liige lootis maksude deklareerimata jätmisel saavutada turul eelise rikkudes ausa konkurentsi tingimusi. Kohtu hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu, kuid välistada ei saa ka juhatuse liikme juhtimisviga. Võlgniku seaduslik esindaja võttis koos elukaaslasega, kes on samuti võlgnikuga seotud isik, lepinguga vabatahtliku vastutuse maksuvõla tasumise kohustuse täitmise eest Maksu- ja Tolliameti ees. 09.02.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-25-19879/9- Riigi Teataja 2. Asi nr 2-26-8452, OÜ ADVA (likvideerimisel ajutise pankrotihalduri poolt), kohustused ca 171 459 eurot. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 14.04.2026. Võlgnik tegutses Tallinnas toitlustusettevõttena, pidades pitsarestorani Tatari tänaval, pakkudes nii kohapealset teenindust kui müüki kullerplatvormide Bolt ja Wolt kaudu. Tegevust alustati mais 2025 ja see lõppes sisuliselt märtsis 2026. Maksejõuetuse põhjustena on välja toodud ebaõnnestunud äriplaan seoses tiheda konkurentsi, kõrgete tooraine hindade ja püsikuludega. Äriühingul oli algusest peale raskusi jooksvate kohustuste täitmisega igakuisest rahavoost, mistõttu tegevust finantseeriti suuresti omanikulaenudega, ning kuna müügitulu ei kasvanud, samas kui toorme jm kulud pigem suurenesid, otsustati märtsis 2026 tegevus lõpetada. 12.06.2026 lõpetas Harju Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-26-8452/11-Riigi Teataja 3. Asi nr 2-26-8621, OÜ Markolon (kustutatud 05.08.2026), kohustused ca 1 082 eurot. Asutatud sissemakset tegemata. Võlgnik OÜ Markolon esitas kohtule pankrotiavalduse 16.04.2026. Pankrotiasja materjalidest nähtub, et võlgniku peamiseks tegevuseks oli taksoteenuse osutamine, milleks oli olemas tegevusluba alates 10.10.2022. Võlgnik ei olnud käibemaksukohuslane. Majandusaasta aruanded olid esitatud suure viivitusega (2021 – 2025 esitati kõik samal kuupäeval 05.02.2026) ning raamatupidamine oli puudulik. Maksejõuetuse põhjusena on välja toodud äriplaani puudumist ja võimalike riskidega mittearvestamist taksoveoteenuse pakkumisel. Võlgniku juhatuse liige on pankrotis. 10.07.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-26-8621/15-Riigi Teataja 4. Asi nr 2-24-18552 BBW OÜ (pankrotis), kohustused 2 126 254 eurot. Võlgniku pankrotiavalduse esitas võlgnik (võlgnikule kohtu poolt määratud juhatuse asendusliige) 06.12.2024. Pankrotiavaldus esitati 1 aastase viivitusega. Võlgnik asutati 28.03.2022. OÜ BBW majandustegevus on sarnanenud valdusfirmade tegevusele. Äriühing ise ei ole reaalses majandustegevuses osalenud. OÜ BBW omab ainuosalusi neljas äriühingus. Maksejõuetuse põhjuseks on välismaal asunud tütarettevõtete maksejõuetuks muutumine. Võlgniku endise juhatuse liikme tegevuses esinesid kuriteotunnused (võimalik kelmus investeeringuteks raha kaasamisel). Juhatuse liige ei ole pankrotimenetluses olnud kättesaadav, kuna viibib alaliselt välismaal. Antud põhjusel määrati võlgnikule ka kohtu poolt juhatuse asendusliige. Asjaolude osas on esitatud kuriteokaebused. 5. Asi 2-21-15471, võlgnik Beton Building OÜ (kustutatud 04.06.2026), kohustused 504 567,58 eurot. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja. Võlgniku pankrot kuulutati välja 11.01.2022. Võlgniku juhatuse liige on ilmselgete variisiku tunnustega, kes jättis täitmata seadusest tuleneva teabeandmise kohustuse ega ole ilmunud kohtuistungitele. Variisik registreeriti võlgniku juhatuse liikmeks vahetult pärast seda, kui võlausaldaja oli esitanud kohtule pankrotiavalduse. Antud kronoloogia ja asjaolud viitavad sellele, et isiku kaasamise eesmärk oli ettevõtte raamatupidamisdokumentatsiooni kaotamine ning seeläbi sularaha tegeliku kasutuse varjamine. Võlgnikule kuulunud sõidukid võõrandati enne pankroti väljakuulutamist võlgniku endise juhatuse liikmega seotud äriühingule. Pangakontode analüüsist nähtub ulatuslik sularaha väljavõtmine ja kasutamine. Kogutud andmete põhjal on ettevõtte maksejõuetuse peamiseks põhjuseks rasked juhtimisvead. Möödunud on kõik seaduses sätestatud menetluslikud tähtajad tehingute tagasivõitmiseks, kahjunõuete esitamiseks ning kuriteoteate esitamiseks. 09.03.2026. a lõpetas Harju Maakohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. 6. Asi nr 2-25-7874 Corestone Green OÜ (kustutatud 17.03.2026), kohustused 5 840 015,88 eurot. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja 21.05.2025. Võlgnik asutati 28.11.2001. Algseks äriplaaniks oli planeeritud lubjakivikillustiku tootmine, aga samuti ka erinevate kivijahude tootmise käivitamine ning põlevkivijääkide ümbertöötlemine. Nimetatud tegevuse elluviimiseks kaasati investorite raha ning kavandati taotleda toetust KIK-ist ja EAS-ist. Algnes omandistruktuur nägi välja nii, et OÜ Corestone omas 100% võlgniku osasid. Investoritelt sai laene OÜ Corestone ehk emaettevõte ning Corestone Green OÜ kui ka teiste tütarettevõtete kaudu tuli algselt planeeritud investeeringud ellu viia. Hiljem sai osanikele teatavaks, et võlgniku juhatuse liige ei ole investeeritud raha sihipäraselt kasutanud ning on Coreston n-ö kontsernisiseste tehingutega enda kasuks pööranud. Juhatuse liige kutsuti tagasi ning eelmisest juhatuse liikmest ei jäänud ka raamatupidamise dokumentatsiooni alles. Eelmise juhatuse liikme kirjeldatud tegevuse tõttu muutus võlgnik maksejõuetuks. 21.01.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ametlikud Teadaanded 1 7. Asi 2-24-13411, Voltsy OÜ (kustutatud 03.07.2026), kohustused 276 233,84 eurot. Pankrotiavalduse esitas nii võlgnik kui ka võlausaldaja. Võlgniku põhitegevusalaks oli elektriliinide ja elektrijaamade ehitus- ning renoveerimistööde teostamine. Võlgnikul olid töös mitmed võidetud riigihanked, kusjuures valdava osa praktilistest töödest teostas juhatuse liige isiklikult. 2024. aasta alguses tekkisid juhatuse liikmel väidetavalt tõsised tervisehäired (läbipõlemine), mis olid tingitud töö intensiivsusest ja ajamahukusest. Tööjõu ja ressursi puudumise tõttu lõppes ka ettevõtte majandustegevus. Ettevõtte püsiva maksejõuetuse tekkimise täpne aeg on vaieldav. Võlgnik pidas võlausaldajatega läbirääkimisi lepingute ennetähtaegseks ja poolte kokkuleppel lõpetamiseks. Läbirääkimised ebaõnnestusid, mis päädis sellega, et koostööpartner esitas 2025. aasta algul võlgniku vastu leppetrahvi- ja kahjunõuded. Nimetatud nõuded tasaarveldati võlgnikule laekuma pidanud summade arvelt. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku majandustegevuse lõppemine, mis sai alguse inimese tervisehäiretest. 10.04.2026. a lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 8. Asi nr 2-26-6510, Alamarte OÜ (kustutatud 27.08.2026), kohustused ca 333 186 eurot. Sisse makstud osakapital 500 eurot. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 20.03.2026. Võlgnik pidas Tallinnas Narva mnt-l asuvat restorani, mille tegevuskoht suleti 2026 märtsis, kui üürileandja lõpetas võlgnevuse tõttu üürilepingu ja juurdepääsu üüripinnale. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada ebaõnnestunud äriplaani, mida mõjutasid üldine hinnatõus ja ostujõu vähenemine. Äriühing muutus püsivalt maksejõuetuks 2025 lõpus, mil tegevust suudeti jätkata üksnes laenude arvelt. 01.06.2026 lõpetas Harju Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 9. Asi nr 2-25-11023, Linear Grupp OÜ (kustutatud 21.08.2026), kohustused 230 931 eurot. Maksu- ja Tolliamet esitas 09.07.2025 kohtule avalduse Linear Grupp OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri aruande järgi oli võlgnikul teadaolevaid kohustusi 230 931,13 eurot, sellest 229 797,53 eurot moodustas Maksu ja Tolliameti nõue. Võlgniku suhtes on algatatud kuus täitemenetlust. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2018. a kohta. Esitamata on 2019-2024 majandusaasta aruanded. Juhatuse liikme andmetel majandustegevust ei toimu. Ajutisel halduril puuduvad dokumendid ja teave ettevõtte majandusliku olukorra hindamiseks, sh puuduvad andmed raamatupidamise kohta ja juhatuse liige on avaldanud, et raamatupidamist ei ole korraldatud. 11.05.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-25-11023/15-Riigi Teataja 10. Asi 2-26-2962, võlgnik Sori Brewing Estonia OÜ (kustutatud 18.08.2026), kohustused 583 758,25 eurot. Võlgnik tegeles alates 2014. a õlletootmisega. Võlgniku tegevus lõppes 2024. a algul, mil koondati kõik töötajad. Võlgniku vara oli üürileandja pandiõigusega koormatud ja seda püüti täitemenetluses tulutult müüa viiel enampakkumisel. Pankrotiavalduse esitamisega hilineti ning esitamata on perioodi 2023 kuni 2025 majandusaasta aruanded. Maksejõuetuse põhjuseks oli väidetavalt müügikäibe langus, mida kontrollida ei saa. 18.05.2026. a lõpetas Harju Maakohus menetluse raugemise tõttu. 11. Asi 2-25-20290, võlgnik OÜ Siilik (likvideerimisel ajutise halduri poolt), kohustused 793 505,69 eurot. Võlgnik kasutas 01.11.2007 sõlmitud tähtajatu üürilepingu alusel emaettevõtjale kuuluvaid kinnisasju ja nendel asuvaid hooneid. Ettevõte pakkus kohalikule ning välisturistile luksusturismi teenust. Võlgnik lõpetas majandustegevuse 2025. a novembris. Võlgniku varad olid koormatud nii kommertspandi, kui ka üürileandja pandiõigusega. Võlgnik oli bilansiliselt maksejõuetu juba 2019. a, kuid tegutses edasi omanike poolt antud laenude arvelt. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Tartu Maakohus lõpetas 09.04.2026. a menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 12. Asi nr 2-25-18274, OÜ Rakennus SLR (likvideerimisel ajutise pankrotihalduri poolt), kohustused 71842 eurot. Suurimad võlausaldajad on Maksu- ja Tolliamet (34 532,94 eurot, sh põhinõue ja intress) ja Soome Vabariigi Maksuamet (36 809,41 eurot). Võlgnik asutati 22.11.2014, tegeles ehitustegevusega Soomes ja septembris 2022 lõpetas tegevuse kui kontod arestiti. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 30.10.2025. 16.07.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-25-18274/9-Riigi Teataja 13. Asi nr 2-25-19255, Volta Lumen OÜ (kustutatud 12.06.2026), kohustused ca 327 969 eurot. Maksu- ja Tolliamet esitas kohtule pankrotiavalduse 12.11.2025. Võlgnik Volta Lumen OÜ tegeles valgustuse ja elektroonika projekteerimise ning tootmisega, sealhulgas garantii- ja remonditöödega. Maksejõuetuse põhjustena on välja toodud turuolukorra halvenemine, tootmisbaasi kadumine ja rahaliste vahendite ammendumine ning äripartnerite vahelise tüli koosmõju – pandeemia, Ukraina sõda, Hiina kaubandussurve ja tehnoloogiline dumping vähendasid ettevõtte konkurentsivõimet. Volta Lumen OÜ jättis süstemaatiliselt pikema perioodi (2020-2025) vältel tasumata maksudeklaratsioonide alusel tasumisele kuuluvad riiklikud maksud ja õigeaegselt kohtule esitamata pankrotiavalduse. 17.04.2026 lõpetas Harju Maakohus menetluse raugemise tõttu. 2-25-19255/25-Riigi Teataja 14. Asi nr 2-26-1520, FITUP Services OÜ (likvideerimisel ajutise pankrotihalduri poolt), kohustused ca 176 126 eurot. Võlgnik FITUP Services OÜ esitas kohtule pankrotiavalduse 20.01.2026. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt tegeles võlgnik professionaalse tööjõu pakkumisega laevaehitustööstuse töövõtjatele ja teistele tööstusettevõtetele üle Euroopa. Maksejõuetuseni viisid turul toimunud muutused, mille käigus kliendid eelistasid üha enam alltöövõtu- ja projektipõhiseid mudeleid, ning energia- ja logistikakulude kasv. Olukorra leevendamiseks vähendas võlgnik kulusid ja tõstis teenuste hindu, kuid see ei taastanud vajalikku kasumlikkust. Võlgniku majandustegevus lõppes täielikult 2025 sügisel. 14.05.2026 lõpetas Harju Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2 15. Asi nr 2-25-3854, KKF Eeden OÜ (pankrotis, kustutatud 27.05.2026), sisse makstud osakapital 150 eurot, kohustused ca 244 563 eurot. Võlgnik KKF Eeden OÜ esitas kohtule pankrotiavalduse 11.03.2025. Võlgnik tegeles Tartu Eedeni kaubanduskeskuses naiste ja meeste rõivaste ning jalanõude jaemüügiga. Maksejõuetus tekkis üldise majandusolukorra halvenemise, elukalliduse tõusu, inflatsiooni ja tarbijate ostujõu vähenemise tõttu, mistõttu äritegevus jäi tulutuks ja juhatuse liige otsustas tegevuse lõpetada. 30.04.2026 lõpetas Harju Maakohus KKF Eeden OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu. 2-25-3854/21-Riigi Teataja 16. Asi nr 2-25-19128, TPT Holding OÜ, sisse makstud osakapital 0,01 eurot, kohustused ca 47 220 eurot. Võlgnik TPT Holding OÜ esitas kohtule pankrotiavalduse 11.11.2025. Võlgnik tegeles täiskasvanute täiendkoolitusega ehituse valdkonnas (nt hüdroisolatsiooni paigaldamine). Ainuosaniku ja juhatue liikme surma järel läks äriühing üle pärijatele, kes ei olnud selle äritegevusega kokku puutunud ning ei soovinud seda ka jätkata. 30.04.2026 lõpetas Harju Maakohus menetluse raugemise tõttu. 2-25-19128/13-Riigi Teataja 17. Asi nr 2-25-17847, Gamedev Estonia MTÜ (kustutatud 22.07.2026), kohustused ca 42 146 eurot. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 23.10.2025. Võlgnik tegeles alates 2021 arvutimängutööstuse ja sellega seotud Eesti ettevõtete avalike andmete koondamise ning mängutööstuse populariseerimisega, korraldades tutvustavaid üritusi ja toetades väljasõite mängutööstuse messidele. Makseraskused tekkisid seoses tööpindade allüürile andmisega, võlgnevused üürileandja ees suurenesid ning 2025 üürileping lõpetati ja MTÜ majandustegevus lõppes. 15.06.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-25-17847/13-Riigi Teataja 18. Asi nr 2-25-13318, Medintra OÜ (kustutatud 06.08.2026), kohustused ca 15 393 eurot. Asutatud sissemakset tegemata. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 15.08.2025. Äriühing loodi meditsiini- ja invatranspordi teenuse osutamiseks, mille järele tekkis vajadus seoses Covid-19 levikuga. Maksejõuetuse põhjustena on välja toodud nõrk äriplaan ja planeeritust suuremad tegevuskulud – konkurents osutus oodatust tugevamaks ning haiglatele lepingupartneriks olemine oli oma spetsiifika tõttu väga kulukas; seetõttu ei suudetud täita RTK starditoetusega kaasnenud kohustusi, mille tulemusel nõudis RTK toetuse tagasi maksmist. Hiljem proovis äriühing maksejõuetuse vältimiseks tegeleda kinnisvarahaldusega, kuid ka see ebaõnnestus. 15.06.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-25- 13318/13-Riigi Teataja 19. Asi nr 2-26-4986, Karu Nuti Lastehoid OÜ (kustutatud 04.08.2026), kohustused ca 85 792 eurot. Sisse makstud osakapital 0,01 eurot. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse 04.03.2026. Võlgnik osutas lapsehoiuteenust renditud pindadel Tallinnas, kuhu investeeriti kokku ca 91 422 eurot ruumide renoveerimiseks (akende ja välisuste vahetus, tuletõrjesignalisatsioon, valgustus jm ehitustööd), finantseerituna omavahenditest ja pangalaenuga. Maksejõuetuse põhjustena on välja toodud vähenenud sündimus ja sellest tulenev ebapiisav klientide arv, suurenenud püsikulud (töötasud, toitlustamine) ning pangalaenu koormus, mistõttu äritegevus ebaõnnestus ning majandustegevus lõppes enne pankrotiavalduse esitamist. 22.05.2026 lõpetas Harju Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 20. Asi nr 2-25-19106, Saunasmile OÜ (kustutatud 23.03.2026), kohustused 151 061 eurot. Võlgnik Saunasmile OÜ esitas kohtule pankrotiavalduse 10.11.2025. Võlgnik asutati 2019. a. ja pakkus viimistlusteenust Eest aiamajade tootjatele. Võlgniku maksejõuetus süvenes 2025.a. ja kujunes lõplikult välja 2025.a (september-oktoober), kui võlgnik teatas tootmisruumide üürilepingu lõppemisest ja võõrandas talle kuuluva põhivara ning tegevus lõppes. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku suurt tööjõukulu ja sellega kaasnevat maksukoormust. Kuigi müük oluliselt ei vähenenud, siis oleks juhatus pidanud ilmselt võtma midagi ette tööjõu- ja tegevuskulude vähendamiseks. Võlgnik väljastas juba maksejõuetuse seisukorras laenu ning võõrandas vara, kuid antud summa ei ole suuruses, mis oleks välistanud püsiva maksejõuetuse. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liige ettevõtte maksejõuetuse situatsioonile reageerinud õigeaegselt, mis tähendab, et esitatud on pankrotiavaldus. Kahjuks enne pankrotiavalduse esitamist on juhatus teinud otsuseid, mis ei ole aktsepteeritavad olukorras, kus võlgnik on juba muutunud maksejõuetuks. Ajutise halduri hinnangul oli juhatuse liikmel plaan ettevõtte tegevus üle kanda uude ettevõttesse. Selline plaan ei õnnestunud eeskätt väidetava koostööpartneri tegevuse tõttu, kes pööras võlgniku poolt „heas usus“ tehtud otsused ja tehingud hoopis võlgniku kahjuks. 04.02.2026 lõpetas Tartu Maakohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2-25-19106/9-Riigi Teataja 3  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 09.01.2026 Kehtiv kuni: 09.01.2031 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Konkurentsiamet Gerli Spelman Teie: 06.01.2026 nr Justiits- ja Digiministeerium Meie: 09.01.2026 nr 12-1/2026-001-2 Erki Mägi AS PricewaterhouseCoopers Maksejõuetuse teenistuse arvamus vahearuandele Maksejõuetuse teenistus (edaspidi nimetatud ka MJT või meie) tänab Teid võimaluse eest esitada oma nägemus, arvamus ja ettepanekud AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi nimetatud ka PwC) koostatud vahearuandele hankes “Maksejõuetuse teenistuse pädevuste ja töövahendite analüüs ning arendusettepanekud“, milles viidatakse muuhulgas meiega läbiviidud grupiintervjuule ja 09. detsembril 2025.a läbi viidud valideerimisseminarile. Me peame Teile paraku teatama, et meie hinnangul PwC koostatud vahearuanne ei vasta olulises osas meie ootustele ja seda järgmistel põhjustel: 1. Vahearuandes puudub meie jaoks uus teadmine või meile väärtust loov sisuline analüüs meie töö probleemkohtades. Vahearuandes ei ole välja toodud tänaseid kitsaskohti, riske ja arenguvajadusi. Kogu vahearuandes sisalduv teave on meile juba aastaid teada ning enamus teavet on võetud meie enda koostatud dokumentidest, mis on korduvalt kas edastatud ministeeriumile või on avalikult kättesaadav meie kodulehel. Vahearuandes on lakooniliselt refereeritud üksnes ühe seaduse seletuskirja ja ühte kohtulahendit. Seega on vahearuandes sisalduv meie tööks ja arenguks hetkel ebapiisav. Me teame MJT loomisest ja MJT juhataja ametisse nimetamisest alates, et me oleme hübriidse iseloomuga maksejõuetusinstitutsioon, millel puuduvad hanke mõistes töövahendid st seadustes selgelt sätestatud tööriistad ehk õiguslikud meetmed, millega saaks reaalselt ühiskonnale lisandväärtust ja positiivset mõju luua. Me oleme neid probleeme korduvalt Teile adresseerinud ning lisaks läbi erinevate tööalaste praktiliste näidete (kasutades süsteemi killustamise näitlikustamiseks isegi erinevaid kohtumenetlusi, sh Riigikohtuni välja) eraldi rõhutanud. Me leiame, et me ei pea kehtivas puudulikus õiguslikus raamistikus end rohkem Teile tõestama. Meie arvates on käesolev hange vajalik üksnes selleks, et ära kaardistada ja detailselt läbi analüüsida alates 06.02.2025 tekkinud uus õiguslik olukord1 st mida ja millises sõnastuses seadusandja, Vabariigi Valitsus ja minister ise peavad muutma, et MJT muuta täisväärtuslikult töövõimeliseks maksejõuetusinstitutsiooniks mingis õiguslikult korrektses organisatsiooni vormis. Lisaks millise ministeeriumi valitsemisalas vastavalt VVS-le maksejõuetusvaldkonna juhtimine tervikuna Eestis hetkel üldse on (kui on).2 Me ei saa aastal 2026 lähtuda vähemalt 10 aastat tagasi alustatud maksejõuetusõiguse revisjoni tulemitest, mis ei vastanud juba tol ajal Eesti ettevõtluskeskkonna ja klientide st võlausaldajate tegelikele vajadustele. 1 Riigikohtu halduskolleegiumi lahend: 3-24-146/17 2 Meie arvates ei saa sõna „konkurentsijärelevalve“ samastada maksejõuetusvaldkonnas erinevate avalike teenuste osutamisega ehk menetlemisega (pankrtotimenetlus, saneerimismenetlus, kohustustest vabastamise menetlus, rahatarkus, võlanõustamine) ja erinevate järelevalvetega (võlgnikud, menetlejad). Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 2. Käesoleva hanke pealkirjas ja skoobis ei ole ega saa olla meie arvates riigi enda sisemised suhted st haldusorganite (riigiasutuste, pankrotihaldurite) ja kohtuvõimu esindajate koostöö ja/või koostöömehhanismid. Võite selleks kasutada teenistuslikku järelevalvet. Seega palume Teil eemaldada edaspidi hanke (avalikest) tulemitest kõik sellega seonduv, sest (avalik) tulem muuhulgas kahjustaks niigi habrast järelevalve teostamise võimalikkust. Alternatiivselt - juhul kui Te leiate, et hanke sisuks on haldusorganite koostöö ja koostöömehhanismide kaardistus maksejõuetusvaldkonnas, siis palume Teil ära kaardistada kõigi maksejõuetusvaldkonnas tegutsevate haldusorganite õigused, kohustused, vastutus ja pädevused ning omavahelised suhted (sisend, väljund, töövoog, andmevahetus - koostage palun üks terviklik joonis omavahelistest suhetest) nagu näiteks (sund)likvideerija, võlanõustaja, ajutine haldur, saneerimisnõustaja, usaldusisik, pankrotihaldur, kohtunik, kohtujurist, kohtu kantselei juhataja, pankrotitoimkonna esimees, prokurör, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kutsekogu esimees (esinaine), Eesti Advokatuuri esimees (esinaine), MJT juhataja kui ainuisikulised organid oma pädevuse piires, lisaks neile kollegiaalsed organid nagu näiteks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatus, Koja kutsekogu eestseisus, Koja aukohus, Eesti Advokatuuri juhatus, Advokatuuri aukohus, MJT ise, PPA, Tartu Maakohtu registriosakond ehk Äriregister, MTA, Prokuratuur, Konkurentsiamet, Konkurentsiameti Koostööteenistus, RTK, erinevad ministeeriumid ise jne Eeltoodud kaardistus oleks maksejõuetusvaldkonna süsteemseks juhtimiseks, sh mõõdikute seadmiseks oluline lisaväärtus poliitika kujundajale ja teenuse omanikule (kui selline eksisteerib). 3. Metoodikast. Meile jääb arusaamatuks, miks ei ole antud hanke raames intervjueeritud mitte ühtegi halduse välist isikut st klienti ehk neid, kellele see avalik teenus seadusandja poolt aastast 1992, 2011jj loodud on - võlausaldajat, võlgnikku või ettevõtlusorganisatsioonide esindajaid (näiteks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda, õiguspoliitika osakond). Meie saame näiteks kaebekirju teemal, et me vastame riikliku järelevalve subjektidele liiga kiiresti st meile heidetakse ette, et me teeme liiga kiiresti ja liiga head tööd. Samuti ei ole intervjueeritud meie igapäevaseid koostööpartnereid Maksu- ja Tolliametit, RAAB, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu, Finantsinspektsiooni, Arenguseire Keskuse juhatajat, mitte kedagi Äriregistrist (kes tegelevad ärikeeldudega ja statistikaga), Riigikogu majanduskomisjoni liikmeid, jne. Samuti jääb vahearuandest arusaamatuks, kas intervjueeriti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajat, sest PwC vahearuandes on märgitud pankrotihaldur Maarja Roht kui Advokaadibüroo RASK esindaja, mitte kui Koja esinaine Maarja Roht. 4. PwC vahearuande õigusliku analüüsi osa st lk 32 jj on meie arvates hetkel ebapiisav ja olulises osas puudulik. Käesoleva hanke pealkiri on MJT pädevuste (st sõna on mitmuses) analüüs, mis meie hinnangul tähendab eelkõige seda, et PwC analüüsib alates 06.02.2025 (Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist) detailselt läbi nii haldusesisesed kui ka haldusest väljapoole suunatud MJT pädevused (õigused, kohustused ja vastutus, meie toimingute ja haldusaktide vaidlustamisvõimalused) ning haldusesiseselt minimaalselt alljärgnevas: 4.1. Eeldades, et MJT täidab avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses kirjalikus vormis võlausaldajate üldkoosoleku või pankrotitoimkonna rolli, siis palume PwC-l kirjeldada, kas ja juhul kui jah, siis kuidas saab MJT sellises rollis olles täita talle pankrotiseaduses sätestatud KorS-s toodud korrakaitse üld- ja erimeetmeid (nt kolmanda isiku valdusse sisenemine)? Teisisõnu, kas võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond saab teha samal ajal teha riiklikku järelevalvet ning kohaldada riiklikku sundi? Juhul, kui saab, millisel õiguslikul alusel saab MJT jagada menetlustoimingu tulemeid (tõendeid) avalikku uurimist läbiviiva pankrotihalduriga kui teise haldusorganiga? 4.2. Mis on haldusesisene suunise andmine haldusmenetluslikus mõistes? Eeldades, et MJT annab avalikku uurimist menetlevale pankrotihaldurile st teisele haldusorganile suunise proovida leida pankrotivõlgniku lähikondsega (raskeid juhtimisvigu teinud endise juhatuse) kompromiss teatud summas (maksegraafik kahju heastamiseks) või müüa enampakkumisel mitte madalama hinnaga kui X pankrotivõlgniku vara ning pankrotihaldur ei täida MJT suunist või täidab seda endale soodsamal viisil (pankrotihaldur saab ju tasu tulenevalt pankrotivarasse laekuvast rahast, mis mõjutab avalikus uurimises võlausaldajatele saadaolevat tulemit), siis millised on menetluslikud tagajärjed nii MJT-le, MJT juhatajale, pankrotihaldurile kui ka riigile? Kes 2 (9)  vastutab ja mille eest? 4.3. Palun tooge vähemalt 3 üldist näidet riigivastutuse kaasustest avaliku uurimisena läbiviidavates pankrotimenetlustes. 4.4. Mis on haldusesisene kooskõlastuse (mitte)andmine pankrotihaldurile haldusõiguse – ja menetluse mõistes, mille omakorda kinnitab tsiviilkohtumenetluses järelevalve kohtunik? Kes saab mida ja millal vaidlustada? 4.5. Eeldades, et 98% pankrotihalduritest ei ole kunagi andnud ega ei anna MJT-le informatsiooni (sh haldusjärelevalve raames) nende kui ametiisikute PankrS § 125 sätestatud vastavusnõuete kontrollimiseks, siis kuidas saab ja peaks riik ehk MJT (ja kohus) välja valima ja kinnitama iga kord avaliku uurimise algatamise otsustamiseks pankrotihalduri, kes hakkab läbi viima avaliku uurimise ehk riikliku järelevalve vormis pankrotimenetlust st kellest saab riigi nimel menetluse läbiviija? Kuidas saab MJT (ja kohus) veenduda, et see konkreetne inimene on erapooletu, sõltumatu ja sobib konkreetset avaliku uurimisena läbiviidavat pankrotimenetlust läbi viima? Kuidas saab MJT (ja kohus) kontrollida selle inimese ehk pankrotihalduri büroo pidamise nõuetest kinni pidamist (et näiteks abilised ei saaks ligi teatud dokumentidele) enne avalikku uurimisse haldurina määramist? Millisel õiguslikul alusel on MJT-l õigus küsida pankrotihalduri kandidaadilt infot (sest haldusjärelevalvepädevus kadus Riigikohtu lahendiga)? Mida saab ja peab MJT tegema PankrS § 158 raugemise olukorras, st kui kohus on inimese pankrotihaldurina varem menetlema kinnitanud, kohus saadab ettepaneku MJT-le avaliku uurimise jätkamiseks, samas on MJT selle sama pankrotihalduri suhtes haldusjärelevalvetulemustest lähtuvalt kuriteoteate saatnud Prokuratuuri ja kriminaalmenetlus on algatatud – st millal tegelikult saab MJT jätta kohtu poolt algselt kinnitatud pankrotihalduri valimata? 4.6. Palume PwC-l õiguslikus vaates kaardistada MJT, Koja kutsekoja juhatuse, Koja aukohtu, Eesti Advokatuuri juhatuse, Eesti Advokatuuri aukohtu ja järelevalvekohtuniku menetlustoimingud (kõigi haldusorganite töövood) olukorras, kui neile esitatakse kaebus (taotlus haldusjärelevalve teostamiseks) pankrotihalduri tegevuse peale. Meile teadaolevalt on Eesti Advokatuuri aukohtu protseduur selles küsimuses mitteavalik, aga haldusmenetlus avaliku ülesande täitja üle peaks olema vastavalt HMS-le avalik. 4.7. Kas tulenevalt Riigikohtu 06.02.2025 lahendist on MJT haldusjärelevalve ülesande täitmisel eelmenetleja ning kui PwC hinnangul on, siis millise menetlustoiminguga ja (eel- või osa)haldusaktiga MJT tööprotsess algab ja lõpeb ning kuidas peaks järgmine menetlev haldusorgan järelevalvemenetlust jätkama? Palume õiguslikku analüüsi. 4.8. Kas Konkurentsiameti siseveebist nähtuvad (aastast 2017 jj st kohati enne MJT loomist) ning Konkurentsiameti enda dokumendihaldussüsteemis (millele MJT-st mitte kellelgi ei ole ligipääsu) olevad mistahes Konkurentsiameti peadirektori kehtestatud käskkirjad (nt elektroonilistele registritele ja andmekogudele juurdepääsukord, rahalisi kohustusi puudutavate dokumentide menetlemise kord) on mingisuguse õigusnormi alusel muutunud automaatselt kohustuslikud täitmiseks MJT juhatajale ja MJT teenistujatele?3 Meie hinnangul peaks olema nii Konkurentsiametil kui ka MJT-l olema täiesti eraldi põhimäärus, et mistahes õigused, kohustused, vastutused ja pädevused oleksid üheselt ja arusaadavalt selged nii haldusevälistele isikutele (järelevalvesubjektidele, koostööpartneritele) kui ka Konkurentsiametile ja MJT-le. See, et keegi ütles aastal 2023 ministeeriumis, et põhimäärused pandi kokku menetlusökonoomika tõttu, on loonud meile seaduses toodud ülesannete täitmiseks õiguslikult väga keerulised tingimused. Mitte keegi meist ei soovi tööd tehes mitte midagi rikkuda. Juhime tähelepanu asjaolule, et meie hinnangul puudub MJT juhatajal nö pangas 3 Selle teemaga on MJT juhataja alates aastast 2023 korduvalt pöördunud ministeeriumi siseauditi üksuse poole, et aru saada, kust läheb sõltumatuse ja vastutuse piir erinevates teemades olles Konkurentsiameti teenindamisel, sh kust läheb piir MJT juhataja sisekontrollisüsteemi loomise osas ning mis ulatuses ja kellele saab Konkurentsiameti peadirektor MJT-le midagi kehtestada ning mida kehtestab MJT juhataja omakorda vastu st Konkurentsiameti Koostöö- ja Tugiteenuste teenistuse teenistujatele kohustuslikuks täitmiseks, kui üldse saab MJT juhataja midagi kellelegi väljaspoole MJT enda teenistuse kehtestada? Veelgi enam – millise dokumendiga peaks Konkurentsiameti peadirektor ja MJT juhataja kokku leppima kahe haldusorgani omavahelistes toimemudelites - kas nad peaksid tegema ühise käskkirja, osakondade vahelise kirjaliku lepingu või mille? Millise õigusnormi alusel see „kokkulepe“ sõlmitaks? Kui Konkurentsiametil on näiteks koostööleping PPA-ga aastast 2003 andmevahetuse ja ühiste menetlustoimingute osas, siis kas MJT juhataja peaks tegema eraldi koostöölepingu, mille alusel saaks seda teha, kellel on õigus seda allkirjastada? Nendele ja paljudele muudele kahe haldusorgani ühise „õigusliku katuse all“ funktsioneerimist puudutavatele küsimustele ei ole MJT juhataja kunagi õiguslikult põhjalikult läbi analüüsitud ja mõistlikku vastust saanud. 3 (9)  esimene allkirjaõigus teenistuse ülesannete täitmiseks või (hanke)lepingute sõlmimise õigus. Soovime teada, kas PwC jõuab analüüsis teisele õiguslikule arvamusele. 4.9. Kas ministri käskkirjad, juhised, juhendid, mis on kehtestatud üldiselt ministeeriumi valitsemisalale, kuid milles ei ole kordagi mainitud MJT juhatajat või MJT-d kui eraldi haldusorganit, on MJT juhatajale või MJT-le kohustuslikud täitmiseks (sh eriti olukorras, kus MJT juhatajale ega teenistujatele vastavaid käskkirju ei ole kunagi adresseeritud, saadetud ega näidatud)? 4.10. Kas on õiguslikult korrektne (ja kui on, siis millisest konkreetsest õigusnormist see tuleneb), et MJT eelarve ja MJT ülesannete raames ostetud teenuste eest saadetud kuludokumente näevad, kontrollivad ja menetlevad lisaks MJT ametnikule ja juhatajale veel Konkurentsiameti finantspartner, RTK raamatupidaja ja Konkurentsiameti peadirektor (kui asutuses viimane kõrgeim kinnitaja ning eelarve jaotuse kehtestaja)? 4.11. Kas MJT esindab Konkurentsiametit kohtutes või Eesti Vabariiki (mille alusel), kas MJT-l on protesti esitamise õigus (nagu oli ministeeriumil oli haldusjärelevalves) halduskohtus, kas MJT on muu korrakaitseasutus KorS tähenduses ja kas MJT (või pankrotihaldur) on majandushaldusasutus majandustegevuse seadustiku üldosa seadus? 4.12. Kas ja kui siis millise õigusnormi alusel peab MJT juhataja taotlema kellegi käest endale töötamiseks teist kuvarit, kõigile MJT teenistujatele mjt.ee e-mailide kasutusõigust (domeen on ostetud), MJT-le eraldi väikest kirjaplanki, MJT muud arusaadavat sümboolikat nagu näiteks on Riigikantseleil eraldi logo Innovatsioonifond või Arenguseire Keskusel oma sümboolika Riigikogu kantseleist eraldi? 4.13. Kes vastutab MJT andmete eest (Deltas) Konkurentsiametis? Kas MJT võib teha tööd Exceli tabelites, mida võib tõlgendada ka andmekoguks? 4.14. Kas MJT juhataja ja/või MJT tervikuna saab ja võib kolida ära Tatari 39, Tallinn aadressilt, kui MJT koosseis suureneb? Kirjeldage protsessi, kuidas see õiguslikult välja peaks nägema? Kas MJT juhataja saab teatud tingimusel sõlmida ise otse lepingud näiteks Riigi Kinnisvara AS-ga ja Riigi Tugiteenuste Keskusega? 5. Me soovime vahearuandes või järgnevas analüüsidokumendis kindlasti näha täpsemat õiguslikku analüüsi avalike uurimiste läbiviimise kohta (hanke selle etapi eesmärgiks olid peamised kitsaskohad, riskid, arenguvajadused). PwC on kirjutanud vahearuandes hetkel, et „MJT poolt riikliku järelevalve teostamiseks näeb PankrS § 1921 lõikes 1 ette kolm peamist meedet: avalik uurimine, eriaudit ning ettepanekute tegemine haldurile menetluse läbiviimisel“ (lk 33). Avaliku uurimise raames läbiviidavas pankrotimenetluses lähevad võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevused üle teenistusele vastavalt PankrS § 73 jj ja § 77 jj. Taoline õigus tagab, et MJT saaks avalikus uurimises kaitsta avalikku huvi (lk 34). Meie küsimused on: 5.1. Millised on tegelikult MJT õiguslikud võimalused avalikku uurimist juhtida või läbi viia (või kes juhib ja viib läbi avalikku uurimist) kui MJT ei ole menetluses tegelikult pool ega menetlusosaline (samas finantseerima peab ja rahalist tulemusi oodatakse MJT-lt)? 5.2. Kuidas oleks võimalik MJT-l juhtida ja milline peaks olema väljund maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamisel MJT-l, arvestades asjaoluga, et avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse lõpparuande koostab pankrotihaldur ja kinnitab kohus? 5.3. Kas ainult võlausaldajate üldkoosoleku ja toimkonna pädevus avalikus uurimises on PwC hinnangul piisav MJT-le avaliku huvi kaitsmiseks? 5.4. Millised peaks olema pankrotihalduri ja MJT vastutusalad (õigused ja kohustused) avalikus uurimises? Kuidas peaks need väljenduma praktikas ehk millised toimingud/ülesanded on teenistuse/halduri teha ja vastutada? Kuidas tagada sealjuures topelt tehtava töö minimaalsus (arvestades muuhulgas sellega, et riik peab kõigi töö kinni maksma)? 5.5. Kuivõrd avaliku uurimise raames läbiviidavas pankrotimenetluses täidab MJT võlausaldajate üldkoosoleku ja pankrotitoimkonna pädevust ning pankrotimenetlust viib sisuliselt läbi pankrotihaldur, siis mis asjaoludel ja kuidas saab MJT antud menetluses rakendada PankrS § 1929 lg 1 osundatud ning korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmeid, kui ta ei ole antud menetluses isegi mitte menetluspooleks ega osaliseks? 5.6. Kas ja millistel õiguslikel alustel tohib MJT jagada riikliku järelevalve raames saadud dokumente/ teavet või ka MJT enda poolt koostatud dokumente (nt protokollid vms) pankrotihalduriga kui teise ainuisikulise haldusorganiga? 4 (9) 5.7. Kas PankrS § 1929 annab MJT-le õiguse rakendada KorSi sätteid ka nende isikute suhtes, kes ei ole küll juriidilisest isikust pankrotivõlgniku lähikondsed, kuid kelle juures asuvad raamatupidamisega seotud dokumendid? Mis on piisav „alus“ arvata ja eeldada, et võlgnik või võlgniku lähikondne võib varjata või hävitada maksejõuetusmenetluse olulisi dokumente või keelduda muul viisil teabe andmisest, mis võimaldaks MJT-l kasutada KorSi meetmeid? 6. Palume vahearuandes ja edaspidi ära parandada meie teenistuja nimi st õige on Janek Maasik, mitte Jarek Maasik. 7. Juhul, kui PwC märgib vahearuandes, et Signe Viimsalu on mingile anonüümsele andmepäringule teatud kuupäeval vastanud, siis seda ei teinud hanke kontekstis ilmselt kodanik Signe Viimsalu (kes võiks taotleda enda isikuandmete eemaldamist dokumendist), vaid MJT juhataja kas haldusorgani ainuvalitseja rollis või teenistust kui haldusorganit esindades. Teiste intervjueeritavate nimesid vahearuandes nii selgelt välja pole toodud, mainitakse umbisikuliselt kohtunikke ja haldureid. Käsitlegem siis kõiki inimesi ühtmoodi ametnikena või avalike ülesannete täitjatena. Signe Viimsalu ei soovi vahe- ega lõpparuandes isikuliselt eraldi ära märgitud olla. Palume Teil üle vaadata joonealused viited vahearuandes lk 19 ja lk 22. 8. Lk 20 on vahearuandes meie arvates liiga üldine MJT juhataja ja MJT teenistujate kvalifikatsiooni- ja haridusnõuete analüüs. Pankrotiseadus sätestab, et …„ Teenistusel on juhataja ja vähemalt kaks ametnikku. Ametnikul peab olema akadeemiline kõrgharidus õigus- või majandusteaduses.„ Me oleme sõnade „akadeemiline“ ja „… teaduses“ osas hädas igal värbamiskonkursil. Seadusandja on loonud haldus- ja riikliku järelevalveorgani, milles peavad töötama tegelikult vist n-ö teadurid. Juhul, kui seadusandja oleks loonud MJT näol näiteks Maksejõuetuse Mõttekoja, Maksejõuetuse Ekspertnõukogu maksejõuetusvaldkonnas arenguseire tegemiseks ja statistika kogumiseks, siis saaksime nõustuda, et meil peaksid tööl olema akadeemilise kõrgharidusega statistikud ja vanemteadurid. Hetkel ei lähe meie kui riigi haldusorgani vorm ja meie ametnikele kehtestatud nõuded reaalse tööelu vajadustega kokku. Mis on õiguslik ja sisuline vahe MJT juhatajal, Õiguskantsleril, Konkurentsiameti peadirektoril ja ringkonnakohtu kohtunikul? Kõigile kehtivad kõrgematele riigiametnikele kehtestatud nõuded, aga kuidas on lood MJT juhataja tegelike õiguste, kohustuste, vastutuse ja kehtestatud motivatsioonipaketiga (ja turvalisusega olukorras, kus järelevalvesubjektid reaalselt ähvardavad)? Kui seadus sätestab, „vähemalt kaks“, siis kas põhimäärus saab piirata seda arvu „kuni viis“? 9. Lk 22 vahearuandes. Me mõõtsime igaks juhuks üle MJT tööruumi (milles asuvad MJT väikevahenditena aastal 2023 arvele võetud 2 reguleeritavat töölauda ja seinatahvel). Suurus on 8,469 m2. Loodetavasti MJT juhataja kirjalik väide, et MJT tööruumi suurus on 8,5m2, ei ole vahearuandes käsitletav faktiveana. 10. Lk 22 ja lk 26 vahearuandes rasvases kirjas hinnangute andmine. Meie arvates on PwC grupiintervjuul meie sõnu veidi väänanud või teemadest veidi valesti aru saanud (see on ka mõistetav, sest meiega oli kõige esimene intervjuu). Siiski, palume olla täpsed meie väidetes: a) me rääkisime intervjuul, et eriaudit ei ole see sama eriaudit, mida audiitorid tavapäraselt eriauditina audiitoritegevuse seaduses käsitlevad ning hoolimata kahel tegevusaastal meie tehtud avalikust üleskutsest tulla MJT-le teenust pakkuma, ei saa audiitorid seda tegelikult teha. Neil on oma pärusmaa, oma pädevus. Lisaks on meil risk üleval, et riikliku järelevalvemenetluses tekkinud menetlusinfo läheb erasektorisse st kõike ei saagi riiklikus järelevalves välja delegeerida. b) eriauditit saab teha siis, kui on olemas dokumendid, mida reeglina varatul ühingul enam ei ole või varjab c) eriauditi ja 10% menetluskulude erisäte pankrotiseaduses, mis teeb eriauditi tellimise hetkel mõttetuks d) meie leiame, et eriaudit on oma sisult pankrotihalduri põhitöö, mille eest ta peaks tasu saama st see on pankrotimenetluse üks osa - mingil meile arusaamatul põhjusel 25-30 aastase töökogemusega haldurid on otsustanud, et nad enam seda ülesannet ei täida e) me ei väitnud intervjuul, et meil puudub võimekus (PwC lk 22) – vastupidi, me ise oleme pädevad, targad ja võimelised, st eriaudit kui selline on ka meie töö igapäevane osa, sellepärast on kõigil meist vähemalt 2 akadeemilist kõrgharidust, et ühe kuupalga eest olla pädev nii keerulistes juriidilistes küsimustes kui ka 5 (9)  maksu, finants- ja raamatupidamislikes küsimustes f) eriauditi tellimine on omaette haldusmenetluslik toiming - kuidas peaks PwC arvates kaalutlusotsuse tegema st milliste avalike kriteeriumite alusel peaks keegi MJT-st (kas juhataja või teenistuja?) koostama haldusakti, milles sätestab, et selles pankrotiasjas me teeme eriauditi skoobiga X kuni Z, kas seda haldusakti saab vaidlustada (kes?), kas seda eriauditi tulemit saab välja nõuda niisama uudishimust vaatamiseks AvTS alusel jne g) pankrotiseaduse hetkel kehtiva redaktsiooni kohaselt tuleb eriauditit tutvustada sh võlgnikule endale, aga võlgnik on ju riiklikus järelevalves samal ajal ning meil on kavatsus esitada kuriteoteade selle sama isiku vastu võibolla. h) kas ja kes saab seda eriauditit tõendina millises menetluses üldse kasutada? i) õiguslikult pole jätkuvalt selge, kes mistahes ühekordse või raam-eriauditi (hanke)lepingu allkirjastaja on -st kas ministeeriumi kantsler, Konkurentsiameti peadirektor, MJT juhataja - millise konkreetse õigusnormi alusel? i) PwC lk 26 - MJT ei ole intervjuul öelnud et „selliste (eri)analüüside põhjalikkus võib kannatada“, st me pole seda väitnud. 11. Lk 28 vahearuandes. Keskel väidetakse, et MJT arvates „kohtud filtreerivad juhtumeid“. Me pole selles kontekstis midagi sellist väitnud. Me võime väita seda, et maksejõuetusasju jagatakse kohtute kantseleis kas automaatselt masina abil või kellegi inimese toel st me teame juhtumeid, kus konkreetne asi on „kätte mängitud“ konkreetsele kohtunikule konkreetsel ajal ja konkreetsel põhjusel, aga see teema pole antud hanke skoobis. Palume meie väide mingi filtreerimise kohta vahearuandest ja edaspidisest dokumendist eemaldada. 12. Lk 30 üleval. Juhime PwC tähelepanu asjaolule, et mitte ühegi riikliku järelevalve teostaja nagu näiteks PPA, MTA jne riskimudelid ja valimid ei ole avalikud dokumendid. Me ei tee neid kriteeriume rohkem avalikumaks, kui need pankrotiseaduses juba sätestatud on. Me võime neid tõlgendada ajas. Me teame, et teatud pankrotihaldurite huvi MJT menetlussaladuste vastu on tingitud hoopis asjaolust, et nad vabal turul samaaegselt osutavad õigusteenust mistahes klientidele ning soovivad omakasu huvides meilt saadud tööprotsessialast ära kasutada (kliendile edasi müüa enda tarkusena). Meie jaoks on veidi kummastav, et riigi enda haldusorganid st just teatud kohtunikud ja teatud pankrotihaldurid (saneerimisnõustajad) peavad ülioluliseks, et MJT kui riikliku järelevalve teostaja haldusmenetluslikud toimingud oleks hüljatud ja varatute firmade järelevalvesubjektidele täielikult läbipaistvad koos kõigi menetlussaladustega, kuigi nad näevad enda menetlustes samamoodi tohutut vaeva, et üldse midagigi alates PankrS-s § 85 enesesüüstamise põhimõtte kehtestamise tõttu menetleda saaks. Eriti olukorras, kus üks intervjueeritav (reformi autor) ise aastal 2023 ütles MJT kohtumisel kohtunikega, et parem oleks kui MJT avalike uurimiste mittealgatamise kohta kohtule vastuskirju üldse ei saadaks – sellega hoiaks tema arvates aega kokku ja ei koormaks kohtute kantseleisid. Me täpsustame, et MJT vastuskirjas mittealgatamise kohta ei pea tulenevalt pankrotiseadusele kaalutlust nähtuma. Pankrotiseadus on erinorm haldusmenetluse seaduse suhtes. Meile st MJT-le omakorda jääb selgusetuks kohtute kui peamiste menetlejate käitumine sätte : Maksejõuetuse teenistus võib teha kohtule pankrotimenetluse läbiviimise määramisel avaliku uurimisena ettepaneku kuulata ära haldur, võlgnik või peamised võlausaldajad. [RT I, 04.01.2021, 4 - jõust. 01.01.2022] kohaldamisel. St meil on teatud kohtunikega tõsine erimeelsus juba selles küsimuses, millisest ajahetkest ja toimingust algab riiklik järelevalve, sest MJT peab lähtuma HMS-st (talle saabub kohtust taotlus), millele oma korda teatud kohtunikud vaidlevad vastu, et riiklik järelevalve algab pankroti väljakuulutamisest ja nemad kedagi enne ära ei kuula, et rakendada PankrS § 3 lg 3. Meie ei saa aga teha otsustust, kas riik peab avalikku uurimist finantseerima või mitte, pelgalt õhust st me soovime puudutada seda juriidilise isiku juhti, kes on tekitanud olukorra, mis kaalumist vajaks. Eelmenetluses saab seletusi võtta kohus, mitte meie. Seega PwC analüüsist võiks selguda ka see, kellel on õiguslikult korrektne lähenemine mistahes menetluse algatamisele. 13. Lk 30 - tähtaegadega seonduv teema vahearuandes. Tähtaegade pikendamise teema on probleem üksnes ühes küsimuses, st mitte laialdaselt - ja see üks küsimus on nõuete kaitsmine teatud tähtaja jooksul, st hetkel kehtiv pankrotiseadusest tulenev nõue, mis riikliku järelevalve ehk avaliku uurimise korral ei sobi menetluse olemusest tulenevalt mitte kuidagi ei MJT-le, haldurile ega kohtule endalegi. MJT ei saa lubada kohtul ära kinnitada nõudeid, kui MJT ja pankrotihaldur otsivad alles firma dokumente taga või võlgniku esindaja neid ei anna. Ilma 6 (9)  dokumentideta ei saa tuvastada mitte midagi, seega ei saa ka menetleda. Tulebki teha taotlus tähtaja pikendamiseks. Vastav säte pankrotiseaduses tuleb ära muuta. Mitte ühtegi tähtaega ei sätesta seadus MJT-le seoses avalike uurimiste algatamisega või eriaudititega. Me oleme väga tänulikud kohtutele mõistva suhtumise ja seni rakendatud mõistlike tähtaegade eest. 14. Lk 32 rasvases kirjas on PwC märkinud, nagu MJT koostöö absoluutselt kõigi finantsasutustega oleks aeglane. Me rääkisime intervjuul peamiselt krediidiasutustest ja käsitsi tehtavatest infopäringutest krediidiasutustesse. Me rääkisime sellest, et fakt, et MJT-l on pankrotiseadusega antud õigus mistahes kolmandalt isikult saada infot, ei tähenda automaatselt seda, et selle vastava asutuse eriseadusest tuleks omakorda kohustus anda MJT-le infot. Nt hoiu-laenuühistu seaduses, makseasutuste seaduses, notariseaduses, advokatuuriseaduses ei ole sätet, et nad peaksid andma MJT-le riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve ülesande täitmiseks teavet. Seetõttu on MJT pöördunud ametlikult ühe korra justiits- ja digiministeeriumi poole vastavate sätetega ja ka ringiga läbi MTA rahandusministeeriumi poole. Mõlemad kirjad on meie kodulehel avalikult üleval. 15. Lk 33 teemal Finantsinspektsioon ja MJT. Meil on olnud päris mitu kaasust, kus paar aastat varem on FI võtnud tegevusloa ära kas kindlustusvahendajat või hoiu-laenuühistult. FI rakendab enda seadust. Sellega on FI järelevalve olukorras, kus tulevikus see sama firma jääb varatuks või läheb pankrotti, lõppenud. FI seaduses puuduvad sätted, et nad peaksid hiljem st pankrotimenetluses järelevalvet tegema kui tegevusluba enam ei kehti. Ehk siis kas me saame õigesti aru, et PwC lk 33 üleval rasvasega toodu kohaselt võib analüüsi teostaja hinnangul Eestis olla juriidiliselt pädev ja mõistlik lahendus olla see, kui mitte ükski riigiasutus st ei FI ega ka MJT ei tee selliste firmade juhtide eelneva tegevuse ja maksejõuetuse põhjuste üle mitte mingisugust järelevalvet? 16. Lk 33 märgib PwC nagu MJT-l oleks kolm peamist meedet riikliku järelevalve teostamisel. Miks on nimetamata ja vahearuandes läbi detailselt analüüsimata jäetud ükshaaval kõik meie töövahendid st näiteks ärikeelu kohaldamise taotlus ja kõik KorS üld- ja erimeetmed ja nende meetmete rakendamisega seotud raskused (näiteks kas valdusesse sisenemiseks oleks vaja MJT- l vähemalt nelja ametnikku, vms)? Miks viitab PwC vahearuandes ainult ühe seaduse seletuskirjale ega ei analüüsi kehtivat õigust st VVS § 75 jj, HMS, halduskoostööseadust ametiabi jaoks, KorS ja PankrS koosmõjudest MJT õigustele, kohustustele ja pädevusele? 17. Lk 36 jj seoses haldusjärelevalvega. Meie sooviksime näha Riigikohtu 06.02.2025 lahendi valguses uut haldusjärelevalve „puud“ st skemaatilist joonist vms, kuidas olukorras kus korraga st kas ja kes proaktiivselt Eesti Vabariigis haldusjärelevalvet saab teha või olukorras kus keegi esitab kaebuse (korraga) nii Kojale, kohtule, advokatuurile kui ka MJT-le vandeadvokaadist pankrotihalduri tegevuse või tegevusetuse peale, kes ühtlasi on samas menetluses sundlikvideerija pankrotimenetluses, siis kuidas ja millisel õiguslikul alusel peaks sellist kaebust PwC arvates vastavalt haldusmenetluse seadusele, KTS-le, AdvS-le ja PankrS liigutama hakkama haldusorganite vahel, kes menetleb, kuidas menetleja informatsiooni näiteks PankrS § 70 jj alusel saab või ei saa ja kuhu see kõik välja viib, mis aja jooksul, kas ja millal saab karistust määrata isikule, kes saab mida vaidlustada (sh haldusorganite vahel), jne? Juhul, kui see ülesanne väljub PwC arvates hanke mahust, siis kaardistage palun vähemalt ära üks töövoog näiteks hiljuti kriminaalkorras karistatud pankrotihalduri Peeter Sepperi haldus- ja kohtulikus järelevalvemenetluses. 18. Riiklikku järelevalvet kui riigi funktsiooni ei saa erasektorisse edasi delegeerida. Haldusjärelevalvet tehakse haldusesiseste avalike ülesannete täitjate üle. Seega ei tohiks meil taaskord olla vaidlust selles küsimuses, kes on pankrotihaldur. Ometi me näeme PwC vahearuandes, et teatud kohtades on kasutatud sõnastust nagu pankrotihaldur oleks eraettevõtja avalikus suhtes ja müüks oma teenuseid võlausaldajatele raha tagasi saamiseks st nagu pankrotihaldur ei viiks riigi nimel läbi pankrotimenetlust kui avalikku teenust. Me loodame, et PwC võtab selles küsimuses üheselt selge seisukoha, et pankrotihaldur, saneerimisnõustaja, sundlikvideerija on avaliku ülesande täitjad st ainuisikulised haldusorganid. 7 (9) 19. Meie igapäevane töö ei ole tsiviilkohtumenetluses osaleda (kuigi intervjueeritavate kohtunike arvates peaks MJT maksejõuetuskohtutele vist 24/7/365 alluma, MJT pole pankrotiseaduse kohaselt isegi mitte pool ega menetlusosaline, MJT ei ole ka kriminaalmenetluses näiteks kannatanu esindaja ega ei oma kaebeõigust haldusmenetlustes teatud juhtudel), vaid MJT-l kui riigiasutusel on haldusorganile omaselt esmane „piibel“ haldusmenetluse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus, siis avaliku teabe seadus, riigihangete seadus, isikuandmete kaitse seadus jne. PwC vahearuande osa õiguslik analüüs (st alates lk 32 jj) on hetkel liiga üldine ja kitsas. Kohaldatav materiaalõigus on pankrotiseadus ja FIMS, aga protsess käib meil meie endi haldustoimingute tegemisel haldusmenetluse järgi. MJT kui organi riiklik järelevalve ei ole meie hinnangul tsiviilkohtumenetluse ehk pankrotimenetluse kohtuliku menetluse osa sees või selle kohtulik osa. Ka haldusjärelevalve ei ole tsiviilkohtumenetluse sees ega selle osa. Ühtlasi soovime teada, mis asi on õiguslikult maksejõuetuse praktika ühtlustamisele kaasa aitamine, millel ei ole mitte ühtegi rakendussätet MJT-le seaduses ning mille osas ei saa me automaatselt võtta seletuskirjas märgitud tööriistu ehk meetmeid kasutusele. Seega, mis „asi“ see nn kaasa aitamine praeguses sõnastuses haldusmenetluse vaates haldusorganile on? Samuti on PwC vahearuande n-ö õiguslikus osas (lk 32-37) ebatäpsusi, sest me ütlesime ühisintervjuul teise teemana sõnaselgelt, et „maksejõuetuse praktika kujundamisele kaasa aitamine“ on küll MJT ülesanne, aga: a) arusaamatu, sest sellist terminit (asja) nagu maksejõuetuse praktika pole olemas b) kaasa aitamiseks puuduvad mistahes seaduses MJT-le sätted. Äärmisel juhul saame sinna alla kuidagi „venitada“ ehk ametiabi halduskoostööseaduse alusel ja avalikud pöördumised teiste riigiasutuste suunal. Haldusorgan (HMS § 8 ehk MJT) saab tegutseda ainult seaduse või selle alusel antud õigusnormide alusel. Kui seadus ei ütle sõnaselgelt, et MJT võib korraldada seminari, teha ettepanekuid või soovitusi kõigile pankrotihalduritele mistahes menetlustes, korraldada mõttetalguid, panna MJT juhataja initsiatiivil kokku ajutisi komisjone, ekspertnõukogusid vms, siis MJT seda teha ei saa. Praktika kujundamine ei ole MJT ülesanne nagu PwC vahearuandes lk 37 näiteks kirjutab. Kujundamine ja kaasa aitamine ei ole aga meie hinnangul üks ja see sama tegevus. 20. Teema avaliku uurimise algatamise kriteeriumid ja erinevad ootused MJT-le. Vastavalt PankrS § 19211 lõikele 2 võib (ei pea) MJT teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul menetlus raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Meie küsimused PwC-le: 20.1. Kas eeltoodut tuleb mõista nii, et raugemistega mitte seotud olukordades avalik huvi puudub, sh puudub ka vajadus tagada menetlust nt spetsiifiliste korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete kasutamisega? 20.2. PankrS §19211 lg 2 kirjeldab avaliku uurimise algatamise kriteeriume, kuid ei sõnasta selgelt avaliku uurimise läbiviimise lõppeesmärke, millest tõusetuvad järgmised küsimused: 20.3. Kas avaliku uurimise eesmärgiks tuleks pidada üksnes avaliku huvi esemeks olevate asjaolude esinemise tuvastamist? 20.4. Kas siis kui avaliku huvi esemeks olevad asjaolud ehk rikkumised on juba eelnevas menetluses tuvastatud, siis kas avaliku uurimise algatamine ja läbi viimine on põhjendatud ja täidab oma eesmärki? 20.5. Juhul kui avaliku uurimise läbiviimise käigus tuvastatakse rasked juhtimisvead, kuid pankrotivara suurenemist ei ole ette näha, siis kas avaliku uurimise läbiviimine üksnes raskete juhtimisvigade täiendavaks välja selgitamiseks täidab oodatud eesmärki? 20.6. Juhul kui avaliku uurimise läbiviimise oodatavaks lõpptulemuseks ei saa lugeda üksnes nt raskete juhtimisvigade või maksejõuetuse asjaolude pelgalt välja selgitamist, siis milline see lõpptulemus olema peaks ja kas pankrotiseadus või muud õigusaktid toetavad selliste tulemuste saavutamist? 20.7. Juhul kui üksnes raskete juhtimisvigade ja maksejõuetuse asjaolude väljaselgitamine ei ole riigil (poliitika kujundajal) oodatav eesmärk ja õiguslikud alused midagi enamat ei võimalda (vastutust ju sisuliselt ei järgne), siis kas sellise menetluse läbiviimise kulu oli ja on (riigile) mõistlik? 8 (9) Me leiame jätkuvalt, et mistahes maksejõuetusmenetlused (st ükskõik mis liigid) on olulise avaliku huviga menetlused (sh avalikud teenused), mida peavad Eestis ja Euroopa Liidus läbi viima ausad, erapooletud, sõltumatud ning piisavate majandus- ja õigusalaste teadmiste ja laiapõhjalise töökogemusega pädevad (ainuisikulised?) haldusorganid võlausaldajate ja võlgnike huvide tasakaalustatud kaitseks ning seda kõike võimalikult madalate kuludega. Me leiame, et riigil on võimalus süsteemi killustatus lõpetada ja nutikalt teha osaline maksejõuetusõiguse ülevaatus, et konsolideerida ja ümber mõtestada seni kättesaadavaid maksejõuetusvaldkonnas pakutavaid avalikke teenuseid ning tuua sisse erinevaid uusi mitmekülgseid tehnoloogilisi võimalusi, et maksejõuetusmenetlusi läbipaistvalt, odavamalt ja kiiremini läbi viia. Me pooldame maksejõuetusvaldkonnas teatud avalike teenuste konsolideerimist ühte riigile kuuluvasse kompetentsikeskusesse (nagu on Iirimaal ja Rootsis), et tõsta teadlikkust ja kompetentse, vähendada oluliselt bürokraatiat (dubleerimist menetlus- ja järelevalvetoimingutes), vähendada märkimisväärselt menetlemisega seonduvaid kulusid ja juhtida neid avalikke teenuseid riigi kasutuses olevate andmete ja tehnoloogiliste lahendustega reaalajas paremini kui seni. Me oleme valmis ise juhtimiskeelde (ärikeelde) kohaldama nii nagu Iirimaal ja Lätis. Me oleme näiteks valmis mikroettevõtete avaldusi lihtsustatult nende sundlõpetamiseks ise menetlema ja menetlusi läbi viima. Sellekohase ettepaneku on teenistus ministrile teinud sisuliselt juba 08.01.2024.a oma 2023.a tegevusaruandes. Kasutegur oleks menetluse kiirus, sest menetlus on ühe haldusorgani käes ning üldine menetluskulude kokkuhoid. Kui hetkel küsivad ajutised haldurid ühe varatu juriidilise isiku kohta aruande koostamise keskmiselt eest juba 3000 (kolm tuhat) eurot (koos käibemaksuga) kulutades selle koostamisele umbes 15 (viisteist) töötundi, siis üks teenistuse järelevalveametnik (menetleja) saab sama töötasu eest menetleda vähemalt 10 (kümne) varatu juriidilise isiku avaldust. Lisades veel tehisaru ja muu tehnoloogilise võimekuse, siis ilmselt 100 (saja) varatu juriidilise isiku avaldust. Jääksid ära mitmed dubleerivad tegevused st näiteks menetluskeskkondi ja menetlust puudutavaid (digi)toimikuid ja protsesse oleks üks. Lõpetuseks - kuna MJT ja MJT juhataja ei allu ministeeriumi kantslerile, siis oleks meie arvates igati tore ja õiglane, kui PwC tulemeid (mis on adresseeritud üksnes kantslerile) saaks lugeda ka meie vahetu juht ehk minister. Arvestades seda, et me oleme erinevatele ministritele Teie majas saatnud aastate jooksul mitmesuguseid ametlikke pöördumisi, millele mitte ükski minister ei ole vastanud, jääb meile paraku mulje, et ta on infoväljast mingil põhjusel eemale jäetud. Soovime hanke läbiviijatele nutikust ja edu lõpparuande koostamisel! Heale haldusele ja igakülgsele koostööle riigi ja võlausaldajate huvides lootes, Maksejõuetuse teenistuse nimel (digiallkirjastatud) Signe Viimsalu juhataja 9 (9)  j Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister 28.08.2026 nr 12-1/2026-028-4 Maksejõuetuse teenistuse vastus Austatud proua minister Vastame Teie 5. augusti 2026. a kirjale, milles palute selgitusi Maksejõuetuse teenistuse (edaspidi MJT) töö kohta, tuginedes eelduslikult AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi PwC) koostatud analüüsi lõpparuandele. Meile teadaolevalt koostati lõpparuande mitu versiooni, kuid avalikustatud on vaid üks. Avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 18 kohta koostatud seletuse järgi peab kõik, mis avaliku raha eest on tellitud, olema avalik. Hoolimata riigiasutustele AvTS-s kehtestatud avalikustamiskohustusest keelas Teie ministeeriumi vabakutsete talituse nõunik1 07.08.2026.a. MJT-le saadetud vastuskirjas nr 1-12/5755 PwC koostatud analüüsi mistahes versiooni avalikustamise. Peame siinkohal vajalikuks öelda Teile otse: 1) MJT kui erapooletu ja sõltumatu asutus ei mõista, miks Te otsustasite 2025.a suvel-sügisel kulutada avalikku raha lihthangete tegemiseks ja teenuste tellimiseks teatud õigusteenuste pakkujate käest, selle asemel et ise vastava avaliku teenuse omanikuna tugevdada oluliselt ministeeriumisisest kompetentsi maksejõuetusvaldkonnas. 2) MJT juhataja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda MJT juhataja otsuste tegemisse viisil, mis seda seadusega tagatud sõltumatust ohustaks (PankrS § 192³ lg 3). 3) MJT ei nõustu Teie kirjas sisalduva kriitikaga ega sellega, kuidas kõnealuse lihthanke eesmärki, fookust ja lõpparuannet on Teile tõena esitatud ja/või esitletud. Alljärgnevalt selgitame Teile, miks. 1. Tegemist ei ole MJT-le uue teadmisega Kõik Teie kirjas loetletud mured – ebaselge fookus, mõõdikute puudumine, infosüsteemide nappus, koostöö ja järelevalve killustatus, kaalutlusõiguse piirid – on MJT poolt Teie ministeeriumile kirjalikult ja suuliselt erinevatele ametnikele korduvalt esitatud alates 2023. aasta märtsist (st sisuliselt juba kaks kuud pärast teenistuse juhataja ametisse asumist), sh MJT 2023., 2024. ja 2025. aasta tegevusaruannetes, mis on avalikult kättesaadavad MJT kodulehel (Tegevused ja tulemused | Maksejõuetuse teenistus). 1 Maarja Roht - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksejõuetuse teenistus /Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Sama kinnitasime kirjalikult ka 09.01.2026 PwC-le ja Teie ministeeriumile esitatud vastuses nr 12- 1/2026-001-2 vahearuandele (vt lisa 1), milles märkisime otsesõnu ja konkreetselt, et koostatud vahearuanne (analüüs) ei sisalda MJT jaoks ühtki uut kitsaskohta ega vajalikku analüüsi, vaid refereeris peamiselt pankrotiseadust ja MJT enda dokumente. Seetõttu ei saa meile esitatud PwC lõpparuannet käsitleda uue avastusena, mille peale MJT nüüd 2026.a II poolaastal justkui esimest korda reageerima peaks – MJT on neid samu probleeme kirjeldanud Teile juba 3,5 aastat. Juhime tähelepanu, et käesolev kirjavahetus ei ole ainus hetkel käimasolev dialoog samal teemal. MJT oli sunnitud pöörduma 17.07.2026.a. ja 20.07.2026.a. peaministri poole, Teie ministeerium vastas meile 06.08.2026 ning MJT on Teile ja Riigikantseleile omakorda 12.08.2026.a. kirjas nr 12- 1/2026-025-7 ( Konkurentsiameti avalik dokumendiregister) põhjalikult ja faktipõhiselt vastanud. Palume käesolevat kirja lugeda koos varasema kirjavahetusega, kuivõrd need käsitlevad suuresti samu süsteemseid küsimusi, murekohti varasemast ning MJT seisukohad on nendega kooskõlas. 2. Ministeerium ise ei ole 3,5 aasta jooksul aktiivsust üles näidanud ega otsustanud Juhime Teie tähelepanu asjaolule, mida analüüsi lõpparuanne ei kajasta, kuid mis on kriitilise tähtsusega konteksti mõistmiseks. MJT on aastate jooksul saatnud Teie ministeeriumi eri ministritele ja ametnikele mitmesuguseid ametlikke pöördumisi (märgukirju) ja konkreetseid seadusmuudatuste ettepanekuid (esimene märgukiri 10.02.2023, kiri nr 12-1/2023-004-1, ning sh 08.01.2024 esitatud 2023. aasta tegevusaruandes ettepanek anda MJT-le õigus ise menetleda mikroettevõtete lihtsustatud sundlõpetamist), millele ministeerium on reeglina vastanud kas viisakusest formaalselt või jätnud sisulise seisukoha alati lahtiseks. Näiteks 10.02.2023 kirjale vastas justiitsministeerium 21.03.2023 (kiri nr 15-2/1087, vt ka punkt 4 allpool), kuid sellele üksikule vastusele ei järgnenud edasist dialoogi ega konkreetseid järelmeetmeid. Juba 2023. aasta suvel kui me tutvustasime Teie ministeeriumi ametnikele MJT pädevuse kitsaskohti, Soome ja Eesti mudelite eripärasid ning menetlus- ja järelevalvesüsteemi killustatust (ebaefektiivsust, kõrgeid tasumääru), teatas üks Teie ministeeriumi ametnikest, et MJT-l tuleb olukord lihtsalt „ära kannatada“, sest seadust keegi muutma ei lähe, mis sest, et võlausaldajad ammu kannatasid. Samal ajal st 2023.a. suvel andsime Teie ministeeriumile suuliselt sisendit ka korrakaitseseaduse vajakajäämistele korrakaitseasutuse vajadustest lähtudes. Eestil puudub maksejõuetuspoliitika, maksejõuetusteenuste põhiomanik ning tegevuseelarvele omased programmipõhised mõõdikud. Ministeerium on 3,5 aasta jooksul jätnud otsustamata, kas ja kui siis, millal ja millisesse infosüsteemi investeerida, kuigi MJT on iga-aastaselt seda probleemi tõstatanud. Samuti puudub ministeeriumi poolt kehtestatud sisuline tulemuslikkuse mõõdikute süsteem, mille alusel iseseisvat menetlemisõigust mitteomava ja teistest maksejõuetusvaldkonna menetlejatest otseselt sõltuva, samas seaduse järgi täiesti erapooletu ja sõltumatu MJT tööd üldse õiglaselt hinnata saaks. See puudus on ka lõpparuandes endas tuvastatud, kuid esitatakse Teie kirjas kummalisel kombel MJT, mitte ministeeriumi vastutusena. Kordame veelkord üle, et absoluutselt kõik meile kohtutest saabunud ettepanekud on MJT läbi vaadanud, kõik kaasustega seotud vajalikud eriauditid on tehtud, maksejõuetuse põhjused on meie kaasustes tuvastatud (eeldusel, et teave/tõendid on olemas), MJT on teinud kuni 2025.a. veebruarini proaktiivset haldusjärelevalvet (vastavuskontrolle, kohapealseid kontrolle, riskivalimipõhist järelevalvet, menetluste kulude otstarbekuse kontrolle) pankrotihaldurite suhtes enda pädevuse piires, MJT on korraldanud halduritele, saneerimisnõustajatele, usaldusisikutele ja näiteks isegi vene keelt emakeeleks pidavatele raamatupidajatele mitmeid praktikume ja seminare probleemide ennetamiseks, ärikeelu muutunud regulatsiooni selgitamiseks ning maksejõuetuse praktika ühtlustamiseks, MJT on arendanud rahvusvahelist koostööd teiste järelevalveasutustega ning seda äärmiselt kitsa pädevusega järelevalvetööd killustatud süsteemis (kaoses) on MJT-s tehtud 3,5 aastat koguaeg piiratud töötingimustes. Näiteks kohtud (kõik kolm kohtuastet) ei täida tänaseni PankrS §- s 1926 neile sätestatud kohustust st kohtud ei tee MJT-le ligipääse kõigile maksejõuetust, saneerimist ja pankrotte puudutavatele kohtutoimikutele alates sellest hetkest, mil kohus saab avalduse 2 (11) menetlemiseks. Teie kirjast võib välja lugeda etteheiteid MJT tööle, aga meil on õigustatud ja põhjendatud mure, miks Eesti kohtud võivad pankrotiseaduses toodud sätet rikkuda ning sisuliselt takistavad MJT-l oma järelevalvetööd teha. Kuidas Teie algatatud kohtureformi valguses see mure lõplikult õiguslikult korrektselt lahendada? Maksejõuetus kui nähtus ja sellega seonduv on seni Eestis koguaeg olnud tagaplaanil. Samas võlausaldajad kannatavad. Meile jääb mulje, et Teieni pole MJT senine töö ja oluline kontekst piisavalt kohale jõudnud, kuna sisulist ja regulaarset dialoogi ministeeriumiga peaaegu ei ole toimunud. Kohtumisaja leidmine on olnud viimase kahe aasta jooksul äärmiselt keeruline.2 Juhime siinkohal tähelepanu PankrS § 192³ lõikele 3, mille kohaselt on MJT juhataja oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda MJT juhataja otsuste tegemisse viisil, mis seda seadusega tagatud sõltumatust ohustaks. Siiski - MJT on valmis Teile alati selgitama oma töö põhimõtteid, väärtusi, senist tegevust ja murekohti meie pädevuse piires, kuid palume, et edaspidine suhtlus toimuks sõltumatut järelevalveorganit austaval viisil ning tugineks sisulisele riigimehelikule halduse heast tavast lähtuvale dialoogile, mitte üksnes väljastpoolt ministeeriumi tellitud lobistidele ette söödetud analüüside ja hoolikalt valitud anonüümsete allikate vahendusel esitatud kaudsel kriitikal. 3. PwC analüüsi hanke fookus jättis kõrvale MJT reaalsed õiguslikud probleemid MJT esitas 09.01.2026 PwC vahearuandele põhjaliku ja konkreetse kriitika (vt lisa 1), milles tõime välja kümneid õiguslikult lahendamata küsimusi, mis takistavad MJT igapäevast tööd sisuliselt – näiteks kas ja kuidas saab MJT avaliku uurimise raames täita võlausaldajate üldkoosoleku pädevust ning samal ajal kohaldada korrakaitseseaduse riikliku järelevalve meetmeid; kuidas peab MJT toimima pärast Riigikohtu halduskolleegiumi 06.02.2025 lahendit 3-24-146/17, mis muutis põhimõtteliselt ja oluliselt MJT haldusjärelevalve pädevuse tõlgendust killustatud süsteemis; kes vastutab MJT ja Konkurentsiameti omavaheliste õiguste ja kohustuste eest, kui neil on arusaamatul põhjusel üks ühine põhimäärus; kas MJT juhatajal on üldse allkirjaõigust (riigihanke)lepingute sõlmimiseks; jne. Nendele ja paljudele muudele küsimustele ei ole PwC analüüsi lõpparuandes ega Teie kirjas vastatud. PwC ja Teie ministeeriumi analüüsi fookus suunati selle asemel suuresti hoopis haldusorganite vahelise koostöö ja MJT sisemise töökorralduse kirjeldamisele, mis meie hinnangul ei anna MJT tööks vajalikku õiguslikku selgust ega ole mitte kuidagi kooskõlas lihthanke lähteülesande ja õigusanalüüsi esialgse pealkirjaga (MJT „pädevuste" analüüs). Meile jääb küsitavaks, miks avaliku raha eest tellitud analüüs keskendus ühtäkki 2026.a alguses pärast ministeeriumis toimunud teatud personalivahetust MJT töö (ümber)hindamisele, mitte Teie ministeeriumi enda 3,5 aasta jooksul tegemata jäetud otsuste kaardistamisele. 4. Avalike uurimiste algatamise kriteeriumid on seaduses juba ammendavalt sätestatud Teie kirja punktides 3 ja 4 palutakse MJT-l sõnastada „avalik raamistik ja kriteeriumid“ avaliku uurimise algatamiseks. Me ei tea, mida Te avaliku raamistiku all silmas peate. Juhime tähelepanu, et avaliku uurimise kriteeriumid on pankrotiseaduses sätestatud – PankrS § 192¹¹ lõige 2 sätestab ammendavalt: „Maksejõuetuse teenistus võib kohtult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus § 29 või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole 2 MJT 2024. aasta tegevusaruannet ei võimaldatud meil Teile tutvustada väidetavalt Teie tiheda ajagraafiku tõttu. 3 (11) õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga." Seaduse sõnastus kasutab teadlikult sõna „võib", mitte „peab". Seletuskiri (195 SE, kommentaar § 192¹¹ juurde) selgitab otsesõnu, et teenistus kujundab ise välja aluspõhimõtted ja võlgniku riskiprofiili (mida on tutvustatud ning mida MJT-s pidevalt täiustatakse), mille alusel otsustab, millistesse raugevatesse pankrotimenetlustesse sekkuda ning et teenistuse otsust jätta avaldus esitamata ei saa vaidlustada. Seda kinnitab ka ministeerium ise: justiitsministeerium vastas juba 21.03.2023 (kiri nr 15-2/1087) MJT esimesele märgukirjale kirjalikult, et „Maksejõuetuse teenistus peab tegema talle PankrS § 192¹¹ lg 1 alusel kohtu poolt saadetud asjade hulgast valiku, mida menetleda. Maksejõuetuse teenistus kujundab ise välja aluspõhimõtted, millistesse menetlustesse teenistus sekkub." See on ministeeriumi enda 2023. aastal kirjalikult antud õiguslik seisukoht, mis ei ole hästi kooskõlas praeguse palvega avalikustada mingid täiendavad kriteeriumid või raamistik. Seadusandja on kaalutlusõiguse seega teadlikult ja põhjendatult MJT kätte jätnud, täpselt samamoodi nagu see on kõigil teistel riiklikel järelevalveasutustel (PPA, MTA, RAB, TTJA, FI jt), kelle riskimudelid ja valimid ei ole samuti avalikud. MJT ei saa ega tohi n-ö leiutada seadusest kaugemale ulatuvaid täiendavaid avalikke kriteeriume – see nõuaks seaduse muudatust, mitte MJT sisemist otsust. Soome pankrotiombudsmani eeskujul, millele Eesti mudel algselt tugines, algatab sealne ombudsman avaliku uurimise sisuliselt vaid siis, kui ilmnevad kuriteotunnused – muudel juhtudel ei jõua ka Soome maksejõuetusinstitutsioon (märkimisväärselt suurema koosseisuga) rohkemaga tegeleda. Avalikku raha on vähe ning valim on kitsas. Erinevalt Soome mudelist ei menetle MJT iseseisvalt kehtiva õiguse alusel ju midagi. Kehtiva seaduse kohaselt on n-ö menetlejaid korraga ju kolm - st kohus ja pankrotihaldur ning MJT „hõljub“ juures andes haldurile suuniseid, mida pankrotihaldur täitma pole kohustatud. MJT on valmis oma sisemisi riskiprofiile ja tõlgenduspõhimõtteid Teiega läbi arutama, kuid rõhutame, et tegemist ei ole millegagi, mida MJT saaks või peaks ühepoolselt „avalikuks" muutma ilma õigusliku aluseta ja riskita, et see annab riikliku järelevalvesubjektidele ja nende õigusnõustajatele juhised, kuidas riiklikust järelevalvest kõrvale hoiduda. 5. Riigikohtu 06.02.2025 lahend muutis olukorda põhimõtteliselt – see väärib eraldi käsitlust Riigikohtu halduskolleegiumi 06.02.2025 lahend 3-24-146/17 on MJT hinnangul kõige olulisem juriidiline sündmus MJT loomisest saati, kuid see ei kajastu seni Teie kirjas ega ministeeriumi muredes. Antud kohtulahend piiras riigi (MJT kaudu) senist proaktiivset halduskontrolli praktikat riigi osutatava teenuse kvaliteedi kontrollimisel ning jättis lahtiseks mitmed põhimõttelised küsimused: kas haldusjärelevalvesüsteemi killustatus Eestis jätkub; kas vandeadvokaadist pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja üle ei tee Eestis keegi järelevalvet, sest Eesti Advokatuur vastas MJT-le aastal 2024, et nad seda ei tee; kas ja millises ulatuses on riik kui teenuse omanik ise (MJT kaudu) pärast seda lahendit haldusjärelevalves n-ö eelmenetleja; millise (eel- või osa-)haldusaktiga MJT tööprotsess algab ja lõpeb; kuidas peab järgmine menetlev haldusorgan (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatus ja/või aukohus, järelevalvekohus, Eesti Advokatuuri juhatus ja/või aukohus) järelevalvet edasi jätkama; millised järelevalveotsused on avalikud, millised mitte ning miks; ning kuidas peaks selline järelevalvemenetlus toimima olukorras, kus samale pankrotihaldurile esitatakse kaebus samal ajal nii MJT-le, Kojale, kohtule kui ka Advokatuurile, aga erinevates episoodides. MJT on need küsimused PwC-le sõnaselgelt esitanud 09.01.2026 ning need on jätkuvalt vastuseta. Enne kui MJT saab Teie kirja punktile 1 (haldusjärelevalve ajastuse ja mõju kohta) sisuliselt ja lõplikult midagi vastata, vajab MJT ministeeriumilt endalt õiguslikku selgust, kuidas post- 06.02.2025 õiguslikus olukorras MJT roll üleüldse toimima Teie arvates pidi ja peab. Kas kohtud (või keegi muu järelevalveorgan) ei peaks tegema PankrS § 125 sätestatud vastavuskontrolli tegema enne seda, kui pankrotihaldurile konkreetne menetlus menetleda antakse? 4 (11) Mismoodi MJT saab avalikku uurimisse jätta usaldusväärse pankrotihalduri, kui kontrolli teha ei tohi või ei saa? Palume Teil anda selles küsimuses õiguslik seisukoht 2026. aasta IV kvartaliks. 6. Andmekaitse ja infoliikumine avaliku uurimise menetluses – 10 aastat lahendamata küsimus Lisame käesolevale kirjale ühe protsessikaardi „Pankrotimenetlus avaliku uurimisena – teekond" (vt lisa 2), mis kaardistab ülevaatlikult avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse kõik sammud neljas faasis ning kolme paralleelselt tegutseva haldusorgani (kohus, MJT, ajutine haldur/pankrotihaldur) vahelise infoliikumise. See protsessikaart toob nähtavale probleemi, millele MJT on juhtinud ja soovib käesolevaga eraldi ja selgesõnaliselt uuesti tähelepanu juhtida: avaliku uurimisena läbiviidav pankrotimenetlus tähendab sisuliselt kolme paralleelset toimikut (kohtutoimik, MJT toimik, pankrotihalduri toimik) ning tuhandeid kirjalikke andmevahetuse punkte kolme haldusorgani3 vahel – sh võlgniku, tema lähikondsete, juhtorgani liikmete ja võlausaldajate isikuandmed, erinevad finants- ja tehinguandmed ning kahtlustatava võimaliku kuriteoga seotud andmed. Nagu eespool mainitud ühtset IT süsteemi Eestis jätkuvalt pole. Pankrotiseadus kui eriseadus ei sisalda peaaegu üldse andmekaitsealaseid erisätteid selle kohta, millist teavet, millises vormis ja millise õigusliku aluse alusel MJT, kohus ja pankrotihaldurid omavahel andmeid vahetada tohivad, kes vastutab andmesubjekti teavitamise ja andmete säilitustähtaegade eest, ega seda, millises ulatuses on „avalik uurimine" oma nime kohaselt tegelikult avalik (nt Ametlike Teadaannete, ärikeelde puudutavate kohtulahendite, Riigi Teataja ja registrikannete kaudu) ja millises ulatuses peab menetlusesisene teave (haldusakti eelnõud, kahtlustuste sisu, isikuandmed) jääma kolme asutuse vaheliseks ja mitte avalikuks. Selliste erisätete puudumisel kohaldub vaikimisi isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) koos oma üldpõhimõtetega (andmete minimaalsuse, eesmärgikohasuse, säilitustähtaegade piiramise nõuded), mis ei ole tingimata kohandatud avaliku uurimise iseärasustele (nt vajadus koguda ja säilitada tõendeid pikaajaliselt, jagada andmeid mitme haldusorgani ja hiljem prokuratuuriga, tasakaalustada läbipaistvus võlausaldajate ja avalikkuse ees isikuandmete kaitsega). Toonitame, et see ei ole uus probleem ega MJT poolt tekitatud küsimus – isikuandmete kaitse üldmäärus kehtib Eestis alates 2018. aastast (vastu võetud 2016.a.), kuid maksejõuetusvaldkonna eriregulatsioone ei ole selle valguses vaadatud üle enam kui kümne aasta jooksul. See tähendab, et probleem eksisteeris juba enne MJT loomist 2021. aastal ning on jäänud lahendamata kogu MJT tegevusaja jooksul. Palume ministeeriumil teha majasisene analüüs, mis: (1) määratleks selgelt, mis on avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses avalik ja mis mitte võrreldes klassikalise pankrotimenetlusega, mis on samuti avaliku huviga, aga võlausaldajate kontrolli all; (2) sätestaks pankrotiseaduses (või selle alusel antavas määruses) MJT, kohtu ja halduri vahelise andmevahetuse õigusliku aluse, mahu ja vormi; (3) selgitaks andmesubjekti õiguste (sh teavitamiskohustuse) kohaldamist olukorras, kus isik on samal ajal riikliku järelevalve, kriminaalmenetluse eelse uurimise ja tsiviilõigusliku pankrotimenetluse subjekt; (4) täpsustaks millised kohtulahendid ja milline osa kohtutoimikust peavad alati olema avalikud, kuivõrd tegemist on avaliku huviga menetlusega. MJT ega pankrotihaldurid ei saa ega tohi sellist õiguslikku raamistikku ise, ministeeriumi kui teenuse omaniku otsuseta, kehtestada. Sama kehtib ju ka võlanõustajate, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta. 3 Mööname, et kohtuvõimu ei saa siinkohal absoluutse haldusorganina võtta, aga kohus on pankrotimenetluses peamise menetleja, koordineerija rollis ning peamise järelevalvaja rollis, mitte ei mõista üksnes õigust. 5 (11) 7. Infosüsteem – otsustusvõimetus on Teie ministeeriumi, mitte MJT probleem MJT on alates loomisest juhtinud tähelepanu, et Eestis puudub maksejõuetusmenetluste keskne infosüsteem ning EL maksejõuetusmenetluse määruse (ja uute saabuvate direktiivide) tähenduses korrektne selgelt (välismaistele võlausaldajatele) arusaadav maksejõuetusregister ning on seda igas tegevusaruandes üle korranud. Seaduse eelnõu (195 SE) mõjuanalüüsis (ptk 6.1.4, lk 183–197) ei olnud teenistuse loomisel IT- arendust üldse ette nähtud – terve algne eelarve oli suunatud personalile, eriauditile ja avalikele uurimistele. Ministeerium ei ole 3,5 aasta jooksul otsustanud, kas, millist ja kuhu (RIK, MJT, KA, RAB, SMIT, MTA, RIA või mujale riigiasutusse) keskset infosüsteemi luua. MJT ei saa iseseisvalt sellist otsust teha ega rahastada – pankrotiseadus sätestab, et ministeerium tagab MJT-le vastavad vahendid. MJT-l puudub selleks nii eelarve kui IT-arendusvõimekus, samuti pole õiguslikult üheselt selge, kellel on üleüldse MJT eelarvest ostetud teenuste (riigihangete) eest lõplik allkirjaõigus. Teie nägemuses oleme Konkurentsiameti osa, MJT on seaduse kohaselt erapooletu ja sõltumatu Konkurentsiameti juures tegutsev ja tehnilisel teenindamisel olev haldusorgan, kes ei allu Konkurentsiameti peadirektorile. See ei ole küsimus, millele MJT saab Teile anda tegevuskava (kuigi meil oli 2025.a suvel vastav projekt koostatud) – see eeldab seaduse muudatust ning ennekõike ministeeriumi kui teenuse omaniku enda põhimõttelist läbimõeldud ja tulevikku suunatud otsust. Palume Teilt selgesõnalist kinnitust, millal ja kelle vastutusel see oluline IT-alane otsus Eestis langetatakse. Direktiivi ülevõtmise ajaks (2029) peab IT-süsteem juba valmis olema, rääkimata vanade vigade parandamisest. 8. Strateegilised eesmärgid ja mõõdikud – Teie ministeerium ei ole neid ise kehtestanud Nõustume, et MJT-l puudus PwC intervjuu tegemise ajal (2025 lõpp) kirjalik organisatsiooni strateegia. Samas rõhutame, et ka riiklikul tasandil (Õigusriigi programm 2026–2029) puuduvad jätkuvalt maksejõuetuspoliitika mõõdetavad SMART eesmärgid ja tulemusnäitajad, mille külge MJT saaks oma strateegia siduda – see on ka lõpparuandes endas tuvastatud. Riigieelarve seaduse loogika kohaselt seab valdkondlikud eesmärgid riik, mitte allasutus omal algatusel. MJT ei saa üksinda kehtestada endale eesmärke, mis oleksid õiguslikult ja poliitiliselt siduvad, kui ministeerium kui teenuse omanik ja seire eest vastutaja ise ei ole maksejõuetuspoliitika sihte aastani 2029 kehtestanud. Rõhutame, et maksejõuetuspoliitika kujundamine ei ole üksnes Teie ministeeriumi küsimus. Praegu on valdkonna eri tahud institutsionaalselt lahutatud mitme ministeeriumi ja allasutuse vahel: füüsiliste isikute võlanõustamine kuulub sotsiaalministeeriumi ja KOV-de, inimeste finants- ja rahatarkuse edendamine ning rahapesuvastane võitlus rahandusministeeriumi ning e-residentide Eesti majandusruumi kutsumine ning tarbijakaitse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse, samal ajal kui keskne maksejõuetuspoliitika koos tulemusmõõdikutega Eestis puudub tervikuna. MJT teeb ettepaneku, et enne üksikute arvude ja mõõdikute üle vaidlemist lepitaks valitsuses kokku, milline ministeerium vastutab maksejõuetuse kui laiema ühiskondliku nähtuse (mitte üksnes kitsa pankrotimenetluse) seire, andmete kogumise ja poliitikakujundamise eest ning kas see vastutus tuleks koondada. Oleme alati valmis koostama MJT tasandi tegevussuunad, kuid eeldame, et Teie ministeerium fikseerib paralleelselt riikliku taseme eesmärgid – vastasel juhul teeme sisuliselt sama tööd nagu 2023.–2025. aastal juba oleme aastaaruannetes teinud, ilma reaalse väljundi ja mõjuta. 9. Koostöö kohtute, koja ja teiste haldusorganitega – süsteemi killustatus ei ole MJT looming Maksejõuetusvaldkonna killustatust erinevate haldusorganite (MJT, koda, advokatuur, kohtud, PPA, prokuratuur, MTA, töötukassa, TTJA, SoM+KOVid jne) vahel on Eestis räägitud aastaid. MJT on 09.01.2026 PwC-le esitanud konkreetse ettepaneku kaardistada kõigi maksejõuetusvaldkonnas 6 (11) tegutsevate haldusorganite õigused, kohustused ja omavahelised töövood ühe tervikliku joonisena – seda ei ole tehtud. MJT kordab oma varasemat tegevusaruannetes esitatud ettepanekut kaaluda valdkonna teenuste konsolideerimist ühte riiklikku kompetentsikeskusesse (nagu Iirimaal ja Rootsis), mis vähendaks dubleerimist ja kulusid oluliselt tõhusamalt kui üksikute koostöövormide läbirääkimine praeguses killustatud struktuuris. Konsolideerimise vajadust illustreerib ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui pankrotiseaduse seletuskirja kohase peamise järelevalveorgani senine reaktsioon MJT tuvastatud rikkumistele. MJT on oma 2024. aasta tegevusaruande lisas nr 2 loetlenud 46 erinevat pankrotihaldurite tegevuse mittevastavuste, hea tava rikkumiste ja õigusrikkumiste kategooriat (sh pankrotivara kasutamine halduri isiklikuks otstarbeks, kohtu määratud töötasust suurema summa väljamaksmine endale, kohtule eksitava teabe esitamine), mis tuvastati aastatel 2023–2024. Meie poolt Riigikohtuni viidud kaasuses oli ligi 20 rikkumist kokku. Koja Kutsekogu juhatuse ainus meile teadaolev sisuline reaktsioon neile 46 rikkumiskategooriale oli 25.11.2024 avaldatud üldsõnaline ja õiguslikult mittesiduv soovituste dokument, mida võib lugeda kodulehelt.4 2025. aastal tuvastas MJT oma piiratud pädevuse piires täiendavalt 192 kontrollitud menetlusest 16 juhul (9%) pankrotihalduri võimalikke rikkumisi. Märgime, et me ei poolda olukorda, kus üks ja sama avalik-õiguslik organisatsioon on korraga nii oma liikmete huvide esindaja kui ka riigi nimel peamine järelevalveorgan nende samade liikmete üle – see struktuurne huvide konflikt väärib ministeeriumi tähelepanu enne, kui MJT-lt kui nn eelmenetlejalt oodatakse haldusjärelevalve tulemuslikkuse tõstmist üksinda ja piiratud pädevuse tingimustes. Me võime teha kõigi valdkonnas tegutsevate avaliku ülesannete täitjate üle haldusjärelevalvet, et tagada ühtset praktikat. MJT saab tegutseda üksnes seaduse alusel – seega seadust tuleb muuta. Toonitame, et MJT ei taotle konsolideerimisega kummagi poole – ei võlgniku ega võlausaldaja – kasuks kaldu olevat lahendust, vaid tasakaalustatud ja õhukest riiki, mis suudab menetleda kiiresti ja aidata mõlemat osapoolt. Nagu MJT juhataja on 04.08.2026 ERR-i arvamusartiklis Signe Viimsalu: ühtne kompetentsikeskus aitaks võlgnikku ja võlausaldajat | Arvamus | ERR selgitanud, venitab praegune killustatud süsteem menetlusi, hägustab vastutuse ning jätab tegelikkuses omapäi nii võlgniku, kellel tuleb võlavabastuse saamiseks käia läbi mitu erinevat menetlejat (võlanõustaja, kohus, haldur, usaldusisik), kui ka võlausaldaja, kes peab menetluse seisu ja tõendite saamiseks suhtlema paralleelselt halduri, kohtu, pankrotitoimkonna ning uurimis- ja järelevalveasutustega. Ühtne kompetentsikeskus ühtse andmebaasiga kiirendaks võlausaldajale raha kättesaamist, annaks võlgnikule läbipaistva ülevaate menetluse seisust ning võimaldaks eristada ettevõtja ausat ebaõnnestumist tahtlikust vara peitmisest – need on kaks sisult erinevat juhtumiliiki, mida praegune süsteem ei erista. Sama ERR arvamusloo ja Teie ministeeriumi andmetel on pankrotiavalduste arv Eestis aastatega kasvanud (2022 – 1451, 2023 – 1936, 2024 – 2058, 2025 – 1973, 2026 mai seisuga juba 839), samal ajal kui kohtud jaotavad menetlusi ebaühtlaselt: ligi 60% menetlustest koondub vaid 11 halduri kätte, ligikaudu kümme haldurit ei teeni halduritegevusest üldse tulu ning ligi 39 haldurit menetleb aastas vaid 1–6 asja. Varatu maksejõuetu ettevõtte juht jätab keskmiselt maha ligi 400 000 eurot võlausaldajate kahju ilma õiguslike tagajärgedeta. Need näitajad kinnitavad, et praegune killustatud ja ebaühtlane koormusjaotus ei teeni hästi ei võlgnikke ega võlausaldajaid ning et konsolideerimise ettepanek ei ole suunatud riigi ehk MJT võimu laiendamisele, vaid süsteemi kui terviku tõhususele ja õiglusele – samamoodi nagu Iirimaal, Rootsis, Lätis ja Leedus juba tehtud. Oleme jätkuvalt valmis osalema ministeeriumi kokku kutsutud töörühmades rollijaotuse täpsustamiseks, kuid rõhutame, et MJT-l ei ole õiguslikku ega praktilist võimalust kohtute ega Koja 4 Kutsekogu juhatuse soovitused pankrotihalduritele - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 7 (11) ega Advokatuuri töökorraldust mitte kuidagi ühepoolselt muuta – see saab toimuda üksnes ministeeriumi ehk teenuse omaniku vahendusel ja vajadusel vastavate seadusemuudatuste kaudu. 10. MJT ametikohad ja eelarve – konteksti täpsustus Seisuga 31.12.2025 oli MJT koosseisus täidetud neli ametikohta viiest; üks jäi aasta lõpuni täitmata. Hetkel viimane MJT teenistuja asus tööle märtsis 2026. Nagu Te teate, siis pankrotiseaduse järgi ei saa MJT-s avaliku teenistujana ehk järelevalveeksperdina teenistusse asuda mistahes taustaga inimene, vaid MJT-le kehtivad kõrgendatud akadeemilised nõuded, millest me ka kirjutasime 09.01.2026.a PwC-le ja Teile. 2025. aastal kasutas MJT oma eelarvest maksimaalselt 75%. Kasutamine on siinjuures mitmetähenduslik sõna. Nagu PwC lõpparuanne ise kinnitab, ei viita see ressursside tegelikule ülejäägile, vaid muuhulgas eriauditi kui riikliku järelevalve ehk riigi avalik- õigusliku funktsiooni teatud küsimuste teadlikult piiratud sisse ostmise võimalusele (riiklikku järelevalvet ei saa oma olemuselt sisse osta) ning riigi raamatupidamise iseärasusele, mille kohaselt avalike uurimistena läbiviidavates pankrotimenetlustes teatud MJT poolt tehtud kulutused (näiteks tagatised hagimenetlustes) kajastuvad riigieelarves ja MJT eelarves kuluna tegelikult alles kohtuvõimu poolt vastava sündmuse realiseerumisel. Arusaamatuks on senini jäänud kas ja millise õigusnormi alusel juhivad ja kontrollivad MJT eelarvest tehtud kulutusi lisaks MJT juhatajale ka Konkurentsiameti finantspartner, RTK raamatupidaja ja Konkurentsiameti peadirektor ning kas ja kelle allkirjaõigus reaalselt kehtiks MJT nimel (riigihanke)lepingute sõlmimisel. Need on korduvalt (sh 09.01.2026 kirjas) tõstatatud, kuid seni vastuseta jäänud küsimused. 11. Töömaht 2023–2026: tulemused, mida Teie ministeerium ei ole seni tunnustanud MJT alustas 2023. aastal sisuliselt tööd kahe inimesega (juhataja ja üks ekspert; seisuga 31.12.2023 oli koosseisus 2 ametnikku). Sellest hoolimata ja jätkuvalt piiratud koosseisuga on MJT perioodil 02.01.2023–31.07.2026 kontrollinud maakohtutest laekunud ettepanekutena kokku 655 varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust (valim 100%), mille käigus tuvastatud, ühiskonnale ja võlausaldajatele mahajäetud kahju on kokku ligikaudu 225,3 miljonit eurot. Ainuüksi 2026. aastal, seisuga 31.07.2026, on tuvastatud 137 varatu maksejõuetu juriidilise isiku (valim 100%) tekitatud kahju summas 53,9 miljonit eurot, sellest üle 6 miljoni euro maksuhaldurile; ühe varatu maksejõuetu juriidilise isiku keskmiselt maha jäetud võlasumma on 393 943 eurot. Siinkohal esitame Teile juhuvalimina näited käesoleva aasta MJT eriauditite kokkuvõtetest (vt lisa 3). Kahju on aastate lõikes kasvanud (2023 ~50 mln, 2024 48,5 mln, 2025 73,9 mln, +52% vs 2024). Nüüd on võrreldavad andmed. Varem andmeid ei olnud, ei kogutud. Neist andmetest nähtub selgelt kasvav, mitte kahanev töökoormus ja süveneva probleemi tegelik ulatus, mille valguses Teie kiri MJT tegevuse ebaselgusest ja ebapiisavusest jätab meile kõigile kummastava mulje. 2025. aasta koguvalimis (192 menetlust) tuvastas MJT muu hulgas: 81% juhtudest pankrotiavaldus esitati hilinemisega (trend püsib aastaid ~80% juures); 91 juhul raamatupidamine oli korraldamata; 88 juhul majandusaasta aruanded esitamata; juhatuse liikmete solidaarne vastutus tuvastati summas 3,14 mln eurot; maksupettuse tunnustega juhtumeid oli 31 (kasv 2024. aastast ligi neljakordne); ärikeelu vääriliseks hindasime 48 lähikondset. See on igapäevane detailne põhjalik töö. Need näitajad, mis on esitatud ka Riigikogu majanduskomisjonile 12.05.2026, kinnitavad probleemi süsteemsust ja süvenemist, mitte MJT tegevuse ebaselgust ja ebapiisavust. MJT on samas 12.05.2026 ettekandes5 ning juba 06.05.2026 Teie ministeeriumile saadetud kirjas nr 12-1/2026-012-1 (Konkurentsiameti avalik dokumendiregister) esitanud Riigikogule ja 5 Dokument - Riigikogu 8 (11) ministeeriumile viis konkreetset ettepanekut: (1) MJT pädevuse laiendamine, sh ajutise juhtimiskeelu kohaldamise õigus ja pädevus likvideerijate järelevalveks; (2) ühtne riigi IT-süsteem kõigile maksejõuetusmenetlustele; (3) ärikeelu regulatsiooni täiustamine, sh piiriülene tunnustamine; (4) ühtne eetikakoodeks kõigile maksejõuetusvaldkonna avaliku ülesande täitjatele; (5) ühtse järelevalveorgani loomine või funktsioonide konsolideerimine, Läti (ICS), Leedu (AVNT), Iirimaa (CEA) ja Rootsi (Kronofogden, reform 01.07.2026) eeskujul. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eesti on ainus nelja võrreldud riigi seast, kus järelevalveasutusel puudub nii IT-süsteem, ärikeelu kohaldamise pädevus, otsene likvideerijate ja haldurite järelevalve kui ka sanktsioonide määramise õigus – ning et Eesti mudel on ainsana killustatud, mitte kiire, odav ja ühtne. Nendele ettepanekutele ei ole Te seni vastanud. Lisaks – juhul, kui Te tõesti ei tea ja arvate, et MJT teeb jätkuvalt liiga vähe (mõjusat) tööd, siis tuletame meelde, et MJT juhataja abistas kogu 2025.a. II kvartali jooksul isiklikult peaaegu igal tööpäeval MJT põhitöö kõrvalt Teie ministeeriumi tolleaegset maksejõuetusvaldkonna nõunikku ja tegi seda riigimehelikult tasuta. MJT juhataja on Teie ja ministeeriumi ametnike poole pöördunud juba mitu korda enda isikliku turvalisuse ja tööohutuse pärast. Ju siis on MJT tööl lõpuks olnud Eesti ettevõtluskeskkonnas teatud märgatav mõju, mida Te tunnistada paraku ei soovi. Näiteks kahestus- ja häbiväärne on Eestis hetkel lubatud olukord, kus teatud äriühing on ühel ja samal kuupäeval omandanud korraga 197 äriühingut, millistest omakorda 121 äriühingul jäeti teadlikult maha maksuvõlg, teiste võlausaldajate nõudeid ei ole teada, sest nad ei julge midagi teha ning pealegi sellel 197 äriühingut omandanud äriühingul puudub ju juhatus, kellega kontakti üldse võtta saaks. Sellised juhtumid eeldavad riigi ennetavat sekkumist ning piisavat ressurssi ja tööriistu. 12. Ressursivajadus, kui Te ootate senisest rohkem avalikke uurimisi Kuivõrd Teie kiri viitab vajadusele mingil arusaamatul põhjusel siduda kaks erinevat järelevalveliiki st haldusjärelevalve ja riiklik järelevalve ehk avalike uurimiste algatamine senisest selgemalt mingite menetluste kriitiliste etappidega ning tagada neis mõju hindamine, peame siinkohal vajalikuks juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et MJT on ministeeriumile juba 2026. a kevadel eraldi esitanud ühe esialgse prognoosidokumendi. MJT koostatud avalike uurimiste kvartaliprognoos 2026 II kvartalist kuni 2028 I kvartalini (see dokument saadeti otse ministeeriumi siseauditi üksusele, kes jagas seda meile teadaolevalt eelarveüksusega) näitab üheselt, et avalike uurimiste arvu kasv ei ole riigi ega MJT jaoks tasuta ega saa toimuda olemasoleva neljaliikmelise koosseisu piires. Raha (töötasu) tahab ju ka pankrotihaldur ja tema tasu on seadusega kehtestatud indekseeritud määrades, mille kinnitab lõplikult kohus oma veendumuse kohaselt. Esialgse prognoosi kolm stsenaariumi (30, 40 ja 50 avalikku uurimist aastas, väga marginaalse keskmise kuluga 9000 eurot kaasuse kohta) näitasid, et 2026. aasta baaskuluks kujunes vastavalt 270 000, 360 000 või 450 000 eurot, mis inflatsiooni tõttu kasvab 2028. aastaks juba 286 443, 381 924 või 477 405 euroni – üksnes kaasuste otseste menetluskulude osas, ilma personalikuludeta. Prognoosis oli eraldi arvestatud, et pankrotihaldurid ja kohtud ei tööta tegelikkuses aastaringselt (juuli, august ning pooled detsembrist ja jaanuarist on passiivsed kuud), mistõttu jaotub töökoormus ebaühtlaselt kvartalite lõikes. Personalivajaduse analüüs (kaasuse kestus 12–15 kuud, praegune koosseis 4 inimest, maksimaalselt 10 kaasust inimese kohta korraga) näitas, et praegune koosseis on piisav üksnes kõige tagasihoidlikuma stsenaariumi (30 kaasust aastas, 12-kuulise menetluskestusega) korral. Juba sama stsenaariumi juures, kui menetlus kestab 15 kuud (mis on praktikas tavapärasem), on vaja 1–2 lisainimest. 40 avaliku uurimise stsenaariumi korral on 12 kuu juures vaja 1–2 ja 15 kuu juures juba 3 lisainimest. 50 avaliku uurimise stsenaariumi korral on koosseis 12-kuulise kestusega juba kindlasti alakoormatud (vaja 2–3 lisainimest) ning 15-kuulise kestusega kriitiliselt alakoormatud (vaja kuni 4 lisainimest). Seetõttu rõhutame, et kui Te peate (nagu Teie kirja punktid 1 ja 2 viitavad) vajalikuks, et MJT 9 (11) algataks proaktiivset haldusjärelevalvet ja avalikke uurimisi senisest suuremas mahus, tuleb sellega paratamatult kaasa planeerida teatud olulised seaduse muudatused ning ka vastav personali- ja menetluskulude kasv. Eestis on hetkel käimas võlausaldajate kontrolli all mitu väga suuremahulist pankrotimenetlust6, mis võivad menetluste kestel raugemisolukorda sattuda ning siis saadavad kohtud need meile hindamiseks. Juhul, kui MJT peaks tegema ettepanekud avalik uurimine algatada, siis tuleks ainuüksi nende menetluste jätkamiseks praeguse teadmise kohaselt planeerida juurde ligi pool miljonit eurot. Muuhulgas on MJT näiteks Teie ministeeriumile varem mitu korda välja pakkunud, et avalike uurimiste menetluskulud oleksid eelarves arvestuslikud, sest neid on ilmvõimatu planeerida, sest MJT ei saa mõjutada pankrotimenetluste kulgu. MJT ei saa mistahes järelevalvete menetlusmahte kasvatada olemasoleva nelja-liikmelise koosseisu ja praeguse eelarve piires ilma kvaliteeti ja põhjalikkust kahjustamata. Lisaks olete Te ise põhimääruses seadnud MJT võimalikule personalile piirangu (kokku saab MJT-l hetkel põhimääruse järgi olla kokku ainult 5 ametnikku, kuigi pankrotiseadus sellist ülempiiri ei sätesta). Palume, et see Te võtaksite selle info muuhulgas aluseks 2027. aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamisel maksejõuetusvaldkonna, erinevate järelevalveliikide ja MJT ressursivajaduse üle otsustamisel. Kokkuvõte ja MJT ootused Teie ministeeriumile MJT ei eita, et osa lõpparuandes kirjeldatud kitsaskohti on tõsised ja vajavad kiiret lahendamist. Samas ei saa MJT nõustuda kirjas antud üldpildiga, nagu oleks Teie probleemide juurpõhjus või allikas MJT. Meie pädevus on äärmiselt kitsas. Palume Teil käesoleva vastuskirja ja eelneva kirjavahetuse pinnalt otsida juurpõhjuseid mujalt. Meie leiame, et MJT on kolme ja poole tegevusaasta jooksul (2023–2026) „hübriidse õigusliku olevusena“ tegutsedes, sh võlgnikusõbralikus ja võlausaldajavaenulikus Eesti ettevõtluskeskkonnas ning praktiliselt olematu mõistmise ja sisulise koostööpartnerita Teie ministeeriumis ning rahvusvahelises võrdluses olematu eelarve tingimustes korda saatnud Eestis praktiliselt väikesi imesid. Esimese avaliku uurimise algatas kohus MJT taotlusel 26. jaanuaril 2023.a. Sel ajal töötas MJT-s täpselt üks inimene, 02. jaanuaril tööle asunud MJT juhataja. Esimestest MJT avalikest uurimisest said võlausaldajad tagasi 100% oma rahast tänu MJT teistmoodi tegutsemisele. Olukorras, kus olulised küsimused (IT- süsteemi otsuse puudumine, maksejõuetuspoliitika puudumine, menetlejate igapäevane ringkaitse, kohtute töökius, andmekaitsereeglite puudulikkus, tööriistade ja mõõdikute puudumine, korduvad ja korduvad ettepanekud, Riigikohtu halduskolleegiumi 06.02.2025 lahendi järgne õiguslik olukord, olematu kitsas pädevus, ühiskonna suured ootused taskforce’ile ning kiiresti muutuv ettevõtluskeskkond „lõdva“äriseadustiku raamistikus) on valitsuses ja ministeeriumis otsustamata, on MJT väike tiim proaktiivselt, riigimehelikult, ausalt ja julgelt edasi tegutsenud talle antud väga kitsa pädevuse piirides. Seega palume Teil võtta selge seisukoht järgmistes küsimustes, mis ei ole MJT enda lahendada: 1) Riigikohtu 06.02.2025 lahendi 3-24-146/17 järgse õigusliku olukorra analüüs ja MJT rolli selgitamine haldusjärelevalves; 2) andmekaitsealase õigusliku raamistiku loomine, sh eriti avalikes uurimistes (vt punkt 6); 3) infosüsteemi loomise, asukoha ja rahastuse otsus; 4) MJT ja Konkurentsiameti vaheliste õiguste, kohustuste ja vastutuse selge piiritlemine (sh allkirjaõigus, MJT eelarve käsutamine); 6 Näiteks Zondacrypto platvormi operaator on BB Trade Estonia OÜ (registrikood 14814864), Eesti äriühing, mille registrijärgne asukoht on Tallinnas. Ettevõtte põhitegevuseks oli Zondacrypto krüptovaluutavahetuse opereerimine. BB Trade Estonia tegutses Eestis ajal, mil virtuaalvääringu teenusepakkujate üle teostas järelevalvet Rahapesu Andmebüroo. 10 (11)  5) riikliku maksejõuetuspoliitika SMART eesmärkide ja mõõdikute kehtestamine, sh selgus, milline ministeerium valdkonna eest tervikuna vastutab, millega MJT saab oma tegevuse siduda; 6) seisukoht MJT poolt 2023.–2024. aastal ning 06.05.2026 (kiri nr 12-1/2026-012-1) esitatud seadusmuudatuste ettepanekutele (sh mikroettevõtete lihtsustatud menetlus, ärikeelu pädevus, ühtne IT-süsteem, valdkonna konsolideerimine Läti/Leedu/Iirimaa/Rootsi eeskujul). Loodame, et meie käesolevas kirjas antud täiendavad selgitused olukorrale on piisavad. MJT kui erapooletu ja sõltumatu järelevalveorgan on jätkuvalt valmis Teie ministeeriumiga ja Teiega igakülgseks sisuliseks koostööks ja aitab meelsasti kaasa erinevate lahenduste väljatöötamisele oma pädevuse piires. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Viimsalu juhataja Maksejõuetuse teenistus Lisad: 1. MJT 09.01.2026 kiri nr 12-1/2026-001-2 2. Protsessikaart 3. Näited (juhuvalim) 2026. aastast 11 (11) j Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister 28.08.2026 nr 12-1/2026-028-4 Maksejõuetuse teenistuse vastus Austatud proua minister Vastame Teie 5. augusti 2026. a kirjale, milles palute selgitusi Maksejõuetuse teenistuse (edaspidi MJT) töö kohta, tuginedes eelduslikult AS PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi PwC) koostatud analüüsi lõpparuandele. Meile teadaolevalt koostati lõpparuande mitu versiooni, kuid avalikustatud on vaid üks. Avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkti 18 kohta koostatud seletuse järgi peab kõik, mis avaliku raha eest on tellitud, olema avalik. Hoolimata riigiasutustele AvTS-s kehtestatud avalikustamiskohustusest keelas Teie ministeeriumi vabakutsete talituse nõunik1 07.08.2026.a. MJT-le saadetud vastuskirjas nr 1-12/5755 PwC koostatud analüüsi mistahes versiooni avalikustamise. Peame siinkohal vajalikuks öelda Teile otse: 1) MJT kui erapooletu ja sõltumatu asutus ei mõista, miks Te otsustasite 2025.a suvel-sügisel kulutada avalikku raha lihthangete tegemiseks ja teenuste tellimiseks teatud õigusteenuste pakkujate käest, selle asemel et ise vastava avaliku teenuse omanikuna tugevdada oluliselt ministeeriumisisest kompetentsi maksejõuetusvaldkonnas. 2) MJT juhataja on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda MJT juhataja otsuste tegemisse viisil, mis seda seadusega tagatud sõltumatust ohustaks (PankrS § 192³ lg 3). 3) MJT ei nõustu Teie kirjas sisalduva kriitikaga ega sellega, kuidas kõnealuse lihthanke eesmärki, fookust ja lõpparuannet on Teile tõena esitatud ja/või esitletud. Alljärgnevalt selgitame Teile, miks. 1. Tegemist ei ole MJT-le uue teadmisega Kõik Teie kirjas loetletud mured – ebaselge fookus, mõõdikute puudumine, infosüsteemide nappus, koostöö ja järelevalve killustatus, kaalutlusõiguse piirid – on MJT poolt Teie ministeeriumile kirjalikult ja suuliselt erinevatele ametnikele korduvalt esitatud alates 2023. aasta märtsist (st sisuliselt juba kaks kuud pärast teenistuse juhataja ametisse asumist), sh MJT 2023., 2024. ja 2025. aasta tegevusaruannetes, mis on avalikult kättesaadavad MJT kodulehel (Tegevused ja tulemused | Maksejõuetuse teenistus). 1 Maarja Roht - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksejõuetuse teenistus /Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Sama kinnitasime kirjalikult ka 09.01.2026 PwC-le ja Teie ministeeriumile esitatud vastuses nr 12- 1/2026-001-2 vahearuandele (vt lisa 1), milles märkisime otsesõnu ja konkreetselt, et koostatud vahearuanne (analüüs) ei sisalda MJT jaoks ühtki uut kitsaskohta ega vajalikku analüüsi, vaid refereeris peamiselt pankrotiseadust ja MJT enda dokumente. Seetõttu ei saa meile esitatud PwC lõpparuannet käsitleda uue avastusena, mille peale MJT nüüd 2026.a II poolaastal justkui esimest korda reageerima peaks – MJT on neid samu probleeme kirjeldanud Teile juba 3,5 aastat. Juhime tähelepanu, et käesolev kirjavahetus ei ole ainus hetkel käimasolev dialoog samal teemal. MJT oli sunnitud pöörduma 17.07.2026.a. ja 20.07.2026.a. peaministri poole, Teie ministeerium vastas meile 06.08.2026 ning MJT on Teile ja Riigikantseleile omakorda 12.08.2026.a. kirjas nr 12- 1/2026-025-7 ( Konkurentsiameti avalik dokumendiregister) põhjalikult ja faktipõhiselt vastanud. Palume käesolevat kirja lugeda koos varasema kirjavahetusega, kuivõrd need käsitlevad suuresti samu süsteemseid küsimusi, murekohti varasemast ning MJT seisukohad on nendega kooskõlas. 2. Ministeerium ise ei ole 3,5 aasta jooksul aktiivsust üles näidanud ega otsustanud Juhime Teie tähelepanu asjaolule, mida analüüsi lõpparuanne ei kajasta, kuid mis on kriitilise tähtsusega konteksti mõistmiseks. MJT on aastate jooksul saatnud Teie ministeeriumi eri ministritele ja ametnikele mitmesuguseid ametlikke pöördumisi (märgukirju) ja konkreetseid seadusmuudatuste ettepanekuid (esimene märgukiri 10.02.2023, kiri nr 12-1/2023-004-1, ning sh 08.01.2024 esitatud 2023. aasta tegevusaruandes ettepanek anda MJT-le õigus ise menetleda mikroettevõtete lihtsustatud sundlõpetamist), millele ministeerium on reeglina vastanud kas viisakusest formaalselt või jätnud sisulise seisukoha alati lahtiseks. Näiteks 10.02.2023 kirjale vastas justiitsministeerium 21.03.2023 (kiri nr 15-2/1087, vt ka punkt 4 allpool), kuid sellele üksikule vastusele ei järgnenud edasist dialoogi ega konkreetseid järelmeetmeid. Juba 2023. aasta suvel kui me tutvustasime Teie ministeeriumi ametnikele MJT pädevuse kitsaskohti, Soome ja Eesti mudelite eripärasid ning menetlus- ja järelevalvesüsteemi killustatust (ebaefektiivsust, kõrgeid tasumääru), teatas üks Teie ministeeriumi ametnikest, et MJT-l tuleb olukord lihtsalt „ära kannatada“, sest seadust keegi muutma ei lähe, mis sest, et võlausaldajad ammu kannatasid. Samal ajal st 2023.a. suvel andsime Teie ministeeriumile suuliselt sisendit ka korrakaitseseaduse vajakajäämistele korrakaitseasutuse vajadustest lähtudes. Eestil puudub maksejõuetuspoliitika, maksejõuetusteenuste põhiomanik ning tegevuseelarvele omased programmipõhised mõõdikud. Ministeerium on 3,5 aasta jooksul jätnud otsustamata, kas ja kui siis, millal ja millisesse infosüsteemi investeerida, kuigi MJT on iga-aastaselt seda probleemi tõstatanud. Samuti puudub ministeeriumi poolt kehtestatud sisuline tulemuslikkuse mõõdikute süsteem, mille alusel iseseisvat menetlemisõigust mitteomava ja teistest maksejõuetusvaldkonna menetlejatest otseselt sõltuva, samas seaduse järgi täiesti erapooletu ja sõltumatu MJT tööd üldse õiglaselt hinnata saaks. See puudus on ka lõpparuandes endas tuvastatud, kuid esitatakse Teie kirjas kummalisel kombel MJT, mitte ministeeriumi vastutusena. Kordame veelkord üle, et absoluutselt kõik meile kohtutest saabunud ettepanekud on MJT läbi vaadanud, kõik kaasustega seotud vajalikud eriauditid on tehtud, maksejõuetuse põhjused on meie kaasustes tuvastatud (eeldusel, et teave/tõendid on olemas), MJT on teinud kuni 2025.a. veebruarini proaktiivset haldusjärelevalvet (vastavuskontrolle, kohapealseid kontrolle, riskivalimipõhist järelevalvet, menetluste kulude otstarbekuse kontrolle) pankrotihaldurite suhtes enda pädevuse piires, MJT on korraldanud halduritele, saneerimisnõustajatele, usaldusisikutele ja näiteks isegi vene keelt emakeeleks pidavatele raamatupidajatele mitmeid praktikume ja seminare probleemide ennetamiseks, ärikeelu muutunud regulatsiooni selgitamiseks ning maksejõuetuse praktika ühtlustamiseks, MJT on arendanud rahvusvahelist koostööd teiste järelevalveasutustega ning seda äärmiselt kitsa pädevusega järelevalvetööd killustatud süsteemis (kaoses) on MJT-s tehtud 3,5 aastat koguaeg piiratud töötingimustes. Näiteks kohtud (kõik kolm kohtuastet) ei täida tänaseni PankrS §- s 1926 neile sätestatud kohustust st kohtud ei tee MJT-le ligipääse kõigile maksejõuetust, saneerimist ja pankrotte puudutavatele kohtutoimikutele alates sellest hetkest, mil kohus saab avalduse 2 (11) menetlemiseks. Teie kirjast võib välja lugeda etteheiteid MJT tööle, aga meil on õigustatud ja põhjendatud mure, miks Eesti kohtud võivad pankrotiseaduses toodud sätet rikkuda ning sisuliselt takistavad MJT-l oma järelevalvetööd teha. Kuidas Teie algatatud kohtureformi valguses see mure lõplikult õiguslikult korrektselt lahendada? Maksejõuetus kui nähtus ja sellega seonduv on seni Eestis koguaeg olnud tagaplaanil. Samas võlausaldajad kannatavad. Meile jääb mulje, et Teieni pole MJT senine töö ja oluline kontekst piisavalt kohale jõudnud, kuna sisulist ja regulaarset dialoogi ministeeriumiga peaaegu ei ole toimunud. Kohtumisaja leidmine on olnud viimase kahe aasta jooksul äärmiselt keeruline.2 Juhime siinkohal tähelepanu PankrS § 192³ lõikele 3, mille kohaselt on MJT juhataja oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja erapooletu. Valdkonna eest vastutaval ministril ei ole õigust sekkuda MJT juhataja otsuste tegemisse viisil, mis seda seadusega tagatud sõltumatust ohustaks. Siiski - MJT on valmis Teile alati selgitama oma töö põhimõtteid, väärtusi, senist tegevust ja murekohti meie pädevuse piires, kuid palume, et edaspidine suhtlus toimuks sõltumatut järelevalveorganit austaval viisil ning tugineks sisulisele riigimehelikule halduse heast tavast lähtuvale dialoogile, mitte üksnes väljastpoolt ministeeriumi tellitud lobistidele ette söödetud analüüside ja hoolikalt valitud anonüümsete allikate vahendusel esitatud kaudsel kriitikal. 3. PwC analüüsi hanke fookus jättis kõrvale MJT reaalsed õiguslikud probleemid MJT esitas 09.01.2026 PwC vahearuandele põhjaliku ja konkreetse kriitika (vt lisa 1), milles tõime välja kümneid õiguslikult lahendamata küsimusi, mis takistavad MJT igapäevast tööd sisuliselt – näiteks kas ja kuidas saab MJT avaliku uurimise raames täita võlausaldajate üldkoosoleku pädevust ning samal ajal kohaldada korrakaitseseaduse riikliku järelevalve meetmeid; kuidas peab MJT toimima pärast Riigikohtu halduskolleegiumi 06.02.2025 lahendit 3-24-146/17, mis muutis põhimõtteliselt ja oluliselt MJT haldusjärelevalve pädevuse tõlgendust killustatud süsteemis; kes vastutab MJT ja Konkurentsiameti omavaheliste õiguste ja kohustuste eest, kui neil on arusaamatul põhjusel üks ühine põhimäärus; kas MJT juhatajal on üldse allkirjaõigust (riigihanke)lepingute sõlmimiseks; jne. Nendele ja paljudele muudele küsimustele ei ole PwC analüüsi lõpparuandes ega Teie kirjas vastatud. PwC ja Teie ministeeriumi analüüsi fookus suunati selle asemel suuresti hoopis haldusorganite vahelise koostöö ja MJT sisemise töökorralduse kirjeldamisele, mis meie hinnangul ei anna MJT tööks vajalikku õiguslikku selgust ega ole mitte kuidagi kooskõlas lihthanke lähteülesande ja õigusanalüüsi esialgse pealkirjaga (MJT „pädevuste" analüüs). Meile jääb küsitavaks, miks avaliku raha eest tellitud analüüs keskendus ühtäkki 2026.a alguses pärast ministeeriumis toimunud teatud personalivahetust MJT töö (ümber)hindamisele, mitte Teie ministeeriumi enda 3,5 aasta jooksul tegemata jäetud otsuste kaardistamisele. 4. Avalike uurimiste algatamise kriteeriumid on seaduses juba ammendavalt sätestatud Teie kirja punktides 3 ja 4 palutakse MJT-l sõnastada „avalik raamistik ja kriteeriumid“ avaliku uurimise algatamiseks. Me ei tea, mida Te avaliku raamistiku all silmas peate. Juhime tähelepanu, et avaliku uurimise kriteeriumid on pankrotiseaduses sätestatud – PankrS § 192¹¹ lõige 2 sätestab ammendavalt: „Maksejõuetuse teenistus võib kohtult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus § 29 või pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole 2 MJT 2024. aasta tegevusaruannet ei võimaldatud meil Teile tutvustada väidetavalt Teie tiheda ajagraafiku tõttu. 3 (11) õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga." Seaduse sõnastus kasutab teadlikult sõna „võib", mitte „peab". Seletuskiri (195 SE, kommentaar § 192¹¹ juurde) selgitab otsesõnu, et teenistus kujundab ise välja aluspõhimõtted ja võlgniku riskiprofiili (mida on tutvustatud ning mida MJT-s pidevalt täiustatakse), mille alusel otsustab, millistesse raugevatesse pankrotimenetlustesse sekkuda ning et teenistuse otsust jätta avaldus esitamata ei saa vaidlustada. Seda kinnitab ka ministeerium ise: justiitsministeerium vastas juba 21.03.2023 (kiri nr 15-2/1087) MJT esimesele märgukirjale kirjalikult, et „Maksejõuetuse teenistus peab tegema talle PankrS § 192¹¹ lg 1 alusel kohtu poolt saadetud asjade hulgast valiku, mida menetleda. Maksejõuetuse teenistus kujundab ise välja aluspõhimõtted, millistesse menetlustesse teenistus sekkub." See on ministeeriumi enda 2023. aastal kirjalikult antud õiguslik seisukoht, mis ei ole hästi kooskõlas praeguse palvega avalikustada mingid täiendavad kriteeriumid või raamistik. Seadusandja on kaalutlusõiguse seega teadlikult ja põhjendatult MJT kätte jätnud, täpselt samamoodi nagu see on kõigil teistel riiklikel järelevalveasutustel (PPA, MTA, RAB, TTJA, FI jt), kelle riskimudelid ja valimid ei ole samuti avalikud. MJT ei saa ega tohi n-ö leiutada seadusest kaugemale ulatuvaid täiendavaid avalikke kriteeriume – see nõuaks seaduse muudatust, mitte MJT sisemist otsust. Soome pankrotiombudsmani eeskujul, millele Eesti mudel algselt tugines, algatab sealne ombudsman avaliku uurimise sisuliselt vaid siis, kui ilmnevad kuriteotunnused – muudel juhtudel ei jõua ka Soome maksejõuetusinstitutsioon (märkimisväärselt suurema koosseisuga) rohkemaga tegeleda. Avalikku raha on vähe ning valim on kitsas. Erinevalt Soome mudelist ei menetle MJT iseseisvalt kehtiva õiguse alusel ju midagi. Kehtiva seaduse kohaselt on n-ö menetlejaid korraga ju kolm - st kohus ja pankrotihaldur ning MJT „hõljub“ juures andes haldurile suuniseid, mida pankrotihaldur täitma pole kohustatud. MJT on valmis oma sisemisi riskiprofiile ja tõlgenduspõhimõtteid Teiega läbi arutama, kuid rõhutame, et tegemist ei ole millegagi, mida MJT saaks või peaks ühepoolselt „avalikuks" muutma ilma õigusliku aluseta ja riskita, et see annab riikliku järelevalvesubjektidele ja nende õigusnõustajatele juhised, kuidas riiklikust järelevalvest kõrvale hoiduda. 5. Riigikohtu 06.02.2025 lahend muutis olukorda põhimõtteliselt – see väärib eraldi käsitlust Riigikohtu halduskolleegiumi 06.02.2025 lahend 3-24-146/17 on MJT hinnangul kõige olulisem juriidiline sündmus MJT loomisest saati, kuid see ei kajastu seni Teie kirjas ega ministeeriumi muredes. Antud kohtulahend piiras riigi (MJT kaudu) senist proaktiivset halduskontrolli praktikat riigi osutatava teenuse kvaliteedi kontrollimisel ning jättis lahtiseks mitmed põhimõttelised küsimused: kas haldusjärelevalvesüsteemi killustatus Eestis jätkub; kas vandeadvokaadist pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja üle ei tee Eestis keegi järelevalvet, sest Eesti Advokatuur vastas MJT-le aastal 2024, et nad seda ei tee; kas ja millises ulatuses on riik kui teenuse omanik ise (MJT kaudu) pärast seda lahendit haldusjärelevalves n-ö eelmenetleja; millise (eel- või osa-)haldusaktiga MJT tööprotsess algab ja lõpeb; kuidas peab järgmine menetlev haldusorgan (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja juhatus ja/või aukohus, järelevalvekohus, Eesti Advokatuuri juhatus ja/või aukohus) järelevalvet edasi jätkama; millised järelevalveotsused on avalikud, millised mitte ning miks; ning kuidas peaks selline järelevalvemenetlus toimima olukorras, kus samale pankrotihaldurile esitatakse kaebus samal ajal nii MJT-le, Kojale, kohtule kui ka Advokatuurile, aga erinevates episoodides. MJT on need küsimused PwC-le sõnaselgelt esitanud 09.01.2026 ning need on jätkuvalt vastuseta. Enne kui MJT saab Teie kirja punktile 1 (haldusjärelevalve ajastuse ja mõju kohta) sisuliselt ja lõplikult midagi vastata, vajab MJT ministeeriumilt endalt õiguslikku selgust, kuidas post- 06.02.2025 õiguslikus olukorras MJT roll üleüldse toimima Teie arvates pidi ja peab. Kas kohtud (või keegi muu järelevalveorgan) ei peaks tegema PankrS § 125 sätestatud vastavuskontrolli tegema enne seda, kui pankrotihaldurile konkreetne menetlus menetleda antakse? 4 (11) Mismoodi MJT saab avalikku uurimisse jätta usaldusväärse pankrotihalduri, kui kontrolli teha ei tohi või ei saa? Palume Teil anda selles küsimuses õiguslik seisukoht 2026. aasta IV kvartaliks. 6. Andmekaitse ja infoliikumine avaliku uurimise menetluses – 10 aastat lahendamata küsimus Lisame käesolevale kirjale ühe protsessikaardi „Pankrotimenetlus avaliku uurimisena – teekond" (vt lisa 2), mis kaardistab ülevaatlikult avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse kõik sammud neljas faasis ning kolme paralleelselt tegutseva haldusorgani (kohus, MJT, ajutine haldur/pankrotihaldur) vahelise infoliikumise. See protsessikaart toob nähtavale probleemi, millele MJT on juhtinud ja soovib käesolevaga eraldi ja selgesõnaliselt uuesti tähelepanu juhtida: avaliku uurimisena läbiviidav pankrotimenetlus tähendab sisuliselt kolme paralleelset toimikut (kohtutoimik, MJT toimik, pankrotihalduri toimik) ning tuhandeid kirjalikke andmevahetuse punkte kolme haldusorgani3 vahel – sh võlgniku, tema lähikondsete, juhtorgani liikmete ja võlausaldajate isikuandmed, erinevad finants- ja tehinguandmed ning kahtlustatava võimaliku kuriteoga seotud andmed. Nagu eespool mainitud ühtset IT süsteemi Eestis jätkuvalt pole. Pankrotiseadus kui eriseadus ei sisalda peaaegu üldse andmekaitsealaseid erisätteid selle kohta, millist teavet, millises vormis ja millise õigusliku aluse alusel MJT, kohus ja pankrotihaldurid omavahel andmeid vahetada tohivad, kes vastutab andmesubjekti teavitamise ja andmete säilitustähtaegade eest, ega seda, millises ulatuses on „avalik uurimine" oma nime kohaselt tegelikult avalik (nt Ametlike Teadaannete, ärikeelde puudutavate kohtulahendite, Riigi Teataja ja registrikannete kaudu) ja millises ulatuses peab menetlusesisene teave (haldusakti eelnõud, kahtlustuste sisu, isikuandmed) jääma kolme asutuse vaheliseks ja mitte avalikuks. Selliste erisätete puudumisel kohaldub vaikimisi isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) koos oma üldpõhimõtetega (andmete minimaalsuse, eesmärgikohasuse, säilitustähtaegade piiramise nõuded), mis ei ole tingimata kohandatud avaliku uurimise iseärasustele (nt vajadus koguda ja säilitada tõendeid pikaajaliselt, jagada andmeid mitme haldusorgani ja hiljem prokuratuuriga, tasakaalustada läbipaistvus võlausaldajate ja avalikkuse ees isikuandmete kaitsega). Toonitame, et see ei ole uus probleem ega MJT poolt tekitatud küsimus – isikuandmete kaitse üldmäärus kehtib Eestis alates 2018. aastast (vastu võetud 2016.a.), kuid maksejõuetusvaldkonna eriregulatsioone ei ole selle valguses vaadatud üle enam kui kümne aasta jooksul. See tähendab, et probleem eksisteeris juba enne MJT loomist 2021. aastal ning on jäänud lahendamata kogu MJT tegevusaja jooksul. Palume ministeeriumil teha majasisene analüüs, mis: (1) määratleks selgelt, mis on avaliku uurimisena läbiviidavas pankrotimenetluses avalik ja mis mitte võrreldes klassikalise pankrotimenetlusega, mis on samuti avaliku huviga, aga võlausaldajate kontrolli all; (2) sätestaks pankrotiseaduses (või selle alusel antavas määruses) MJT, kohtu ja halduri vahelise andmevahetuse õigusliku aluse, mahu ja vormi; (3) selgitaks andmesubjekti õiguste (sh teavitamiskohustuse) kohaldamist olukorras, kus isik on samal ajal riikliku järelevalve, kriminaalmenetluse eelse uurimise ja tsiviilõigusliku pankrotimenetluse subjekt; (4) täpsustaks millised kohtulahendid ja milline osa kohtutoimikust peavad alati olema avalikud, kuivõrd tegemist on avaliku huviga menetlusega. MJT ega pankrotihaldurid ei saa ega tohi sellist õiguslikku raamistikku ise, ministeeriumi kui teenuse omaniku otsuseta, kehtestada. Sama kehtib ju ka võlanõustajate, saneerimisnõustajate ja usaldusisikute kohta. 3 Mööname, et kohtuvõimu ei saa siinkohal absoluutse haldusorganina võtta, aga kohus on pankrotimenetluses peamise menetleja, koordineerija rollis ning peamise järelevalvaja rollis, mitte ei mõista üksnes õigust. 5 (11) 7. Infosüsteem – otsustusvõimetus on Teie ministeeriumi, mitte MJT probleem MJT on alates loomisest juhtinud tähelepanu, et Eestis puudub maksejõuetusmenetluste keskne infosüsteem ning EL maksejõuetusmenetluse määruse (ja uute saabuvate direktiivide) tähenduses korrektne selgelt (välismaistele võlausaldajatele) arusaadav maksejõuetusregister ning on seda igas tegevusaruandes üle korranud. Seaduse eelnõu (195 SE) mõjuanalüüsis (ptk 6.1.4, lk 183–197) ei olnud teenistuse loomisel IT- arendust üldse ette nähtud – terve algne eelarve oli suunatud personalile, eriauditile ja avalikele uurimistele. Ministeerium ei ole 3,5 aasta jooksul otsustanud, kas, millist ja kuhu (RIK, MJT, KA, RAB, SMIT, MTA, RIA või mujale riigiasutusse) keskset infosüsteemi luua. MJT ei saa iseseisvalt sellist otsust teha ega rahastada – pankrotiseadus sätestab, et ministeerium tagab MJT-le vastavad vahendid. MJT-l puudub selleks nii eelarve kui IT-arendusvõimekus, samuti pole õiguslikult üheselt selge, kellel on üleüldse MJT eelarvest ostetud teenuste (riigihangete) eest lõplik allkirjaõigus. Teie nägemuses oleme Konkurentsiameti osa, MJT on seaduse kohaselt erapooletu ja sõltumatu Konkurentsiameti juures tegutsev ja tehnilisel teenindamisel olev haldusorgan, kes ei allu Konkurentsiameti peadirektorile. See ei ole küsimus, millele MJT saab Teile anda tegevuskava (kuigi meil oli 2025.a suvel vastav projekt koostatud) – see eeldab seaduse muudatust ning ennekõike ministeeriumi kui teenuse omaniku enda põhimõttelist läbimõeldud ja tulevikku suunatud otsust. Palume Teilt selgesõnalist kinnitust, millal ja kelle vastutusel see oluline IT-alane otsus Eestis langetatakse. Direktiivi ülevõtmise ajaks (2029) peab IT-süsteem juba valmis olema, rääkimata vanade vigade parandamisest. 8. Strateegilised eesmärgid ja mõõdikud – Teie ministeerium ei ole neid ise kehtestanud Nõustume, et MJT-l puudus PwC intervjuu tegemise ajal (2025 lõpp) kirjalik organisatsiooni strateegia. Samas rõhutame, et ka riiklikul tasandil (Õigusriigi programm 2026–2029) puuduvad jätkuvalt maksejõuetuspoliitika mõõdetavad SMART eesmärgid ja tulemusnäitajad, mille külge MJT saaks oma strateegia siduda – see on ka lõpparuandes endas tuvastatud. Riigieelarve seaduse loogika kohaselt seab valdkondlikud eesmärgid riik, mitte allasutus omal algatusel. MJT ei saa üksinda kehtestada endale eesmärke, mis oleksid õiguslikult ja poliitiliselt siduvad, kui ministeerium kui teenuse omanik ja seire eest vastutaja ise ei ole maksejõuetuspoliitika sihte aastani 2029 kehtestanud. Rõhutame, et maksejõuetuspoliitika kujundamine ei ole üksnes Teie ministeeriumi küsimus. Praegu on valdkonna eri tahud institutsionaalselt lahutatud mitme ministeeriumi ja allasutuse vahel: füüsiliste isikute võlanõustamine kuulub sotsiaalministeeriumi ja KOV-de, inimeste finants- ja rahatarkuse edendamine ning rahapesuvastane võitlus rahandusministeeriumi ning e-residentide Eesti majandusruumi kutsumine ning tarbijakaitse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalasse, samal ajal kui keskne maksejõuetuspoliitika koos tulemusmõõdikutega Eestis puudub tervikuna. MJT teeb ettepaneku, et enne üksikute arvude ja mõõdikute üle vaidlemist lepitaks valitsuses kokku, milline ministeerium vastutab maksejõuetuse kui laiema ühiskondliku nähtuse (mitte üksnes kitsa pankrotimenetluse) seire, andmete kogumise ja poliitikakujundamise eest ning kas see vastutus tuleks koondada. Oleme alati valmis koostama MJT tasandi tegevussuunad, kuid eeldame, et Teie ministeerium fikseerib paralleelselt riikliku taseme eesmärgid – vastasel juhul teeme sisuliselt sama tööd nagu 2023.–2025. aastal juba oleme aastaaruannetes teinud, ilma reaalse väljundi ja mõjuta. 9. Koostöö kohtute, koja ja teiste haldusorganitega – süsteemi killustatus ei ole MJT looming Maksejõuetusvaldkonna killustatust erinevate haldusorganite (MJT, koda, advokatuur, kohtud, PPA, prokuratuur, MTA, töötukassa, TTJA, SoM+KOVid jne) vahel on Eestis räägitud aastaid. MJT on 09.01.2026 PwC-le esitanud konkreetse ettepaneku kaardistada kõigi maksejõuetusvaldkonnas 6 (11) tegutsevate haldusorganite õigused, kohustused ja omavahelised töövood ühe tervikliku joonisena – seda ei ole tehtud. MJT kordab oma varasemat tegevusaruannetes esitatud ettepanekut kaaluda valdkonna teenuste konsolideerimist ühte riiklikku kompetentsikeskusesse (nagu Iirimaal ja Rootsis), mis vähendaks dubleerimist ja kulusid oluliselt tõhusamalt kui üksikute koostöövormide läbirääkimine praeguses killustatud struktuuris. Konsolideerimise vajadust illustreerib ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui pankrotiseaduse seletuskirja kohase peamise järelevalveorgani senine reaktsioon MJT tuvastatud rikkumistele. MJT on oma 2024. aasta tegevusaruande lisas nr 2 loetlenud 46 erinevat pankrotihaldurite tegevuse mittevastavuste, hea tava rikkumiste ja õigusrikkumiste kategooriat (sh pankrotivara kasutamine halduri isiklikuks otstarbeks, kohtu määratud töötasust suurema summa väljamaksmine endale, kohtule eksitava teabe esitamine), mis tuvastati aastatel 2023–2024. Meie poolt Riigikohtuni viidud kaasuses oli ligi 20 rikkumist kokku. Koja Kutsekogu juhatuse ainus meile teadaolev sisuline reaktsioon neile 46 rikkumiskategooriale oli 25.11.2024 avaldatud üldsõnaline ja õiguslikult mittesiduv soovituste dokument, mida võib lugeda kodulehelt.4 2025. aastal tuvastas MJT oma piiratud pädevuse piires täiendavalt 192 kontrollitud menetlusest 16 juhul (9%) pankrotihalduri võimalikke rikkumisi. Märgime, et me ei poolda olukorda, kus üks ja sama avalik-õiguslik organisatsioon on korraga nii oma liikmete huvide esindaja kui ka riigi nimel peamine järelevalveorgan nende samade liikmete üle – see struktuurne huvide konflikt väärib ministeeriumi tähelepanu enne, kui MJT-lt kui nn eelmenetlejalt oodatakse haldusjärelevalve tulemuslikkuse tõstmist üksinda ja piiratud pädevuse tingimustes. Me võime teha kõigi valdkonnas tegutsevate avaliku ülesannete täitjate üle haldusjärelevalvet, et tagada ühtset praktikat. MJT saab tegutseda üksnes seaduse alusel – seega seadust tuleb muuta. Toonitame, et MJT ei taotle konsolideerimisega kummagi poole – ei võlgniku ega võlausaldaja – kasuks kaldu olevat lahendust, vaid tasakaalustatud ja õhukest riiki, mis suudab menetleda kiiresti ja aidata mõlemat osapoolt. Nagu MJT juhataja on 04.08.2026 ERR-i arvamusartiklis Signe Viimsalu: ühtne kompetentsikeskus aitaks võlgnikku ja võlausaldajat | Arvamus | ERR selgitanud, venitab praegune killustatud süsteem menetlusi, hägustab vastutuse ning jätab tegelikkuses omapäi nii võlgniku, kellel tuleb võlavabastuse saamiseks käia läbi mitu erinevat menetlejat (võlanõustaja, kohus, haldur, usaldusisik), kui ka võlausaldaja, kes peab menetluse seisu ja tõendite saamiseks suhtlema paralleelselt halduri, kohtu, pankrotitoimkonna ning uurimis- ja järelevalveasutustega. Ühtne kompetentsikeskus ühtse andmebaasiga kiirendaks võlausaldajale raha kättesaamist, annaks võlgnikule läbipaistva ülevaate menetluse seisust ning võimaldaks eristada ettevõtja ausat ebaõnnestumist tahtlikust vara peitmisest – need on kaks sisult erinevat juhtumiliiki, mida praegune süsteem ei erista. Sama ERR arvamusloo ja Teie ministeeriumi andmetel on pankrotiavalduste arv Eestis aastatega kasvanud (2022 – 1451, 2023 – 1936, 2024 – 2058, 2025 – 1973, 2026 mai seisuga juba 839), samal ajal kui kohtud jaotavad menetlusi ebaühtlaselt: ligi 60% menetlustest koondub vaid 11 halduri kätte, ligikaudu kümme haldurit ei teeni halduritegevusest üldse tulu ning ligi 39 haldurit menetleb aastas vaid 1–6 asja. Varatu maksejõuetu ettevõtte juht jätab keskmiselt maha ligi 400 000 eurot võlausaldajate kahju ilma õiguslike tagajärgedeta. Need näitajad kinnitavad, et praegune killustatud ja ebaühtlane koormusjaotus ei teeni hästi ei võlgnikke ega võlausaldajaid ning et konsolideerimise ettepanek ei ole suunatud riigi ehk MJT võimu laiendamisele, vaid süsteemi kui terviku tõhususele ja õiglusele – samamoodi nagu Iirimaal, Rootsis, Lätis ja Leedus juba tehtud. Oleme jätkuvalt valmis osalema ministeeriumi kokku kutsutud töörühmades rollijaotuse täpsustamiseks, kuid rõhutame, et MJT-l ei ole õiguslikku ega praktilist võimalust kohtute ega Koja 4 Kutsekogu juhatuse soovitused pankrotihalduritele - Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 7 (11) ega Advokatuuri töökorraldust mitte kuidagi ühepoolselt muuta – see saab toimuda üksnes ministeeriumi ehk teenuse omaniku vahendusel ja vajadusel vastavate seadusemuudatuste kaudu. 10. MJT ametikohad ja eelarve – konteksti täpsustus Seisuga 31.12.2025 oli MJT koosseisus täidetud neli ametikohta viiest; üks jäi aasta lõpuni täitmata. Hetkel viimane MJT teenistuja asus tööle märtsis 2026. Nagu Te teate, siis pankrotiseaduse järgi ei saa MJT-s avaliku teenistujana ehk järelevalveeksperdina teenistusse asuda mistahes taustaga inimene, vaid MJT-le kehtivad kõrgendatud akadeemilised nõuded, millest me ka kirjutasime 09.01.2026.a PwC-le ja Teile. 2025. aastal kasutas MJT oma eelarvest maksimaalselt 75%. Kasutamine on siinjuures mitmetähenduslik sõna. Nagu PwC lõpparuanne ise kinnitab, ei viita see ressursside tegelikule ülejäägile, vaid muuhulgas eriauditi kui riikliku järelevalve ehk riigi avalik- õigusliku funktsiooni teatud küsimuste teadlikult piiratud sisse ostmise võimalusele (riiklikku järelevalvet ei saa oma olemuselt sisse osta) ning riigi raamatupidamise iseärasusele, mille kohaselt avalike uurimistena läbiviidavates pankrotimenetlustes teatud MJT poolt tehtud kulutused (näiteks tagatised hagimenetlustes) kajastuvad riigieelarves ja MJT eelarves kuluna tegelikult alles kohtuvõimu poolt vastava sündmuse realiseerumisel. Arusaamatuks on senini jäänud kas ja millise õigusnormi alusel juhivad ja kontrollivad MJT eelarvest tehtud kulutusi lisaks MJT juhatajale ka Konkurentsiameti finantspartner, RTK raamatupidaja ja Konkurentsiameti peadirektor ning kas ja kelle allkirjaõigus reaalselt kehtiks MJT nimel (riigihanke)lepingute sõlmimisel. Need on korduvalt (sh 09.01.2026 kirjas) tõstatatud, kuid seni vastuseta jäänud küsimused. 11. Töömaht 2023–2026: tulemused, mida Teie ministeerium ei ole seni tunnustanud MJT alustas 2023. aastal sisuliselt tööd kahe inimesega (juhataja ja üks ekspert; seisuga 31.12.2023 oli koosseisus 2 ametnikku). Sellest hoolimata ja jätkuvalt piiratud koosseisuga on MJT perioodil 02.01.2023–31.07.2026 kontrollinud maakohtutest laekunud ettepanekutena kokku 655 varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust (valim 100%), mille käigus tuvastatud, ühiskonnale ja võlausaldajatele mahajäetud kahju on kokku ligikaudu 225,3 miljonit eurot. Ainuüksi 2026. aastal, seisuga 31.07.2026, on tuvastatud 137 varatu maksejõuetu juriidilise isiku (valim 100%) tekitatud kahju summas 53,9 miljonit eurot, sellest üle 6 miljoni euro maksuhaldurile; ühe varatu maksejõuetu juriidilise isiku keskmiselt maha jäetud võlasumma on 393 943 eurot. Siinkohal esitame Teile juhuvalimina näited käesoleva aasta MJT eriauditite kokkuvõtetest (vt lisa 3). Kahju on aastate lõikes kasvanud (2023 ~50 mln, 2024 48,5 mln, 2025 73,9 mln, +52% vs 2024). Nüüd on võrreldavad andmed. Varem andmeid ei olnud, ei kogutud. Neist andmetest nähtub selgelt kasvav, mitte kahanev töökoormus ja süveneva probleemi tegelik ulatus, mille valguses Teie kiri MJT tegevuse ebaselgusest ja ebapiisavusest jätab meile kõigile kummastava mulje. 2025. aasta koguvalimis (192 menetlust) tuvastas MJT muu hulgas: 81% juhtudest pankrotiavaldus esitati hilinemisega (trend püsib aastaid ~80% juures); 91 juhul raamatupidamine oli korraldamata; 88 juhul majandusaasta aruanded esitamata; juhatuse liikmete solidaarne vastutus tuvastati summas 3,14 mln eurot; maksupettuse tunnustega juhtumeid oli 31 (kasv 2024. aastast ligi neljakordne); ärikeelu vääriliseks hindasime 48 lähikondset. See on igapäevane detailne põhjalik töö. Need näitajad, mis on esitatud ka Riigikogu majanduskomisjonile 12.05.2026, kinnitavad probleemi süsteemsust ja süvenemist, mitte MJT tegevuse ebaselgust ja ebapiisavust. MJT on samas 12.05.2026 ettekandes5 ning juba 06.05.2026 Teie ministeeriumile saadetud kirjas nr 12-1/2026-012-1 (Konkurentsiameti avalik dokumendiregister) esitanud Riigikogule ja 5 Dokument - Riigikogu 8 (11) ministeeriumile viis konkreetset ettepanekut: (1) MJT pädevuse laiendamine, sh ajutise juhtimiskeelu kohaldamise õigus ja pädevus likvideerijate järelevalveks; (2) ühtne riigi IT-süsteem kõigile maksejõuetusmenetlustele; (3) ärikeelu regulatsiooni täiustamine, sh piiriülene tunnustamine; (4) ühtne eetikakoodeks kõigile maksejõuetusvaldkonna avaliku ülesande täitjatele; (5) ühtse järelevalveorgani loomine või funktsioonide konsolideerimine, Läti (ICS), Leedu (AVNT), Iirimaa (CEA) ja Rootsi (Kronofogden, reform 01.07.2026) eeskujul. Rahvusvaheline võrdlus näitab, et Eesti on ainus nelja võrreldud riigi seast, kus järelevalveasutusel puudub nii IT-süsteem, ärikeelu kohaldamise pädevus, otsene likvideerijate ja haldurite järelevalve kui ka sanktsioonide määramise õigus – ning et Eesti mudel on ainsana killustatud, mitte kiire, odav ja ühtne. Nendele ettepanekutele ei ole Te seni vastanud. Lisaks – juhul, kui Te tõesti ei tea ja arvate, et MJT teeb jätkuvalt liiga vähe (mõjusat) tööd, siis tuletame meelde, et MJT juhataja abistas kogu 2025.a. II kvartali jooksul isiklikult peaaegu igal tööpäeval MJT põhitöö kõrvalt Teie ministeeriumi tolleaegset maksejõuetusvaldkonna nõunikku ja tegi seda riigimehelikult tasuta. MJT juhataja on Teie ja ministeeriumi ametnike poole pöördunud juba mitu korda enda isikliku turvalisuse ja tööohutuse pärast. Ju siis on MJT tööl lõpuks olnud Eesti ettevõtluskeskkonnas teatud märgatav mõju, mida Te tunnistada paraku ei soovi. Näiteks kahestus- ja häbiväärne on Eestis hetkel lubatud olukord, kus teatud äriühing on ühel ja samal kuupäeval omandanud korraga 197 äriühingut, millistest omakorda 121 äriühingul jäeti teadlikult maha maksuvõlg, teiste võlausaldajate nõudeid ei ole teada, sest nad ei julge midagi teha ning pealegi sellel 197 äriühingut omandanud äriühingul puudub ju juhatus, kellega kontakti üldse võtta saaks. Sellised juhtumid eeldavad riigi ennetavat sekkumist ning piisavat ressurssi ja tööriistu. 12. Ressursivajadus, kui Te ootate senisest rohkem avalikke uurimisi Kuivõrd Teie kiri viitab vajadusele mingil arusaamatul põhjusel siduda kaks erinevat järelevalveliiki st haldusjärelevalve ja riiklik järelevalve ehk avalike uurimiste algatamine senisest selgemalt mingite menetluste kriitiliste etappidega ning tagada neis mõju hindamine, peame siinkohal vajalikuks juhtida Teie tähelepanu asjaolule, et MJT on ministeeriumile juba 2026. a kevadel eraldi esitanud ühe esialgse prognoosidokumendi. MJT koostatud avalike uurimiste kvartaliprognoos 2026 II kvartalist kuni 2028 I kvartalini (see dokument saadeti otse ministeeriumi siseauditi üksusele, kes jagas seda meile teadaolevalt eelarveüksusega) näitab üheselt, et avalike uurimiste arvu kasv ei ole riigi ega MJT jaoks tasuta ega saa toimuda olemasoleva neljaliikmelise koosseisu piires. Raha (töötasu) tahab ju ka pankrotihaldur ja tema tasu on seadusega kehtestatud indekseeritud määrades, mille kinnitab lõplikult kohus oma veendumuse kohaselt. Esialgse prognoosi kolm stsenaariumi (30, 40 ja 50 avalikku uurimist aastas, väga marginaalse keskmise kuluga 9000 eurot kaasuse kohta) näitasid, et 2026. aasta baaskuluks kujunes vastavalt 270 000, 360 000 või 450 000 eurot, mis inflatsiooni tõttu kasvab 2028. aastaks juba 286 443, 381 924 või 477 405 euroni – üksnes kaasuste otseste menetluskulude osas, ilma personalikuludeta. Prognoosis oli eraldi arvestatud, et pankrotihaldurid ja kohtud ei tööta tegelikkuses aastaringselt (juuli, august ning pooled detsembrist ja jaanuarist on passiivsed kuud), mistõttu jaotub töökoormus ebaühtlaselt kvartalite lõikes. Personalivajaduse analüüs (kaasuse kestus 12–15 kuud, praegune koosseis 4 inimest, maksimaalselt 10 kaasust inimese kohta korraga) näitas, et praegune koosseis on piisav üksnes kõige tagasihoidlikuma stsenaariumi (30 kaasust aastas, 12-kuulise menetluskestusega) korral. Juba sama stsenaariumi juures, kui menetlus kestab 15 kuud (mis on praktikas tavapärasem), on vaja 1–2 lisainimest. 40 avaliku uurimise stsenaariumi korral on 12 kuu juures vaja 1–2 ja 15 kuu juures juba 3 lisainimest. 50 avaliku uurimise stsenaariumi korral on koosseis 12-kuulise kestusega juba kindlasti alakoormatud (vaja 2–3 lisainimest) ning 15-kuulise kestusega kriitiliselt alakoormatud (vaja kuni 4 lisainimest). Seetõttu rõhutame, et kui Te peate (nagu Teie kirja punktid 1 ja 2 viitavad) vajalikuks, et MJT 9 (11) algataks proaktiivset haldusjärelevalvet ja avalikke uurimisi senisest suuremas mahus, tuleb sellega paratamatult kaasa planeerida teatud olulised seaduse muudatused ning ka vastav personali- ja menetluskulude kasv. Eestis on hetkel käimas võlausaldajate kontrolli all mitu väga suuremahulist pankrotimenetlust6, mis võivad menetluste kestel raugemisolukorda sattuda ning siis saadavad kohtud need meile hindamiseks. Juhul, kui MJT peaks tegema ettepanekud avalik uurimine algatada, siis tuleks ainuüksi nende menetluste jätkamiseks praeguse teadmise kohaselt planeerida juurde ligi pool miljonit eurot. Muuhulgas on MJT näiteks Teie ministeeriumile varem mitu korda välja pakkunud, et avalike uurimiste menetluskulud oleksid eelarves arvestuslikud, sest neid on ilmvõimatu planeerida, sest MJT ei saa mõjutada pankrotimenetluste kulgu. MJT ei saa mistahes järelevalvete menetlusmahte kasvatada olemasoleva nelja-liikmelise koosseisu ja praeguse eelarve piires ilma kvaliteeti ja põhjalikkust kahjustamata. Lisaks olete Te ise põhimääruses seadnud MJT võimalikule personalile piirangu (kokku saab MJT-l hetkel põhimääruse järgi olla kokku ainult 5 ametnikku, kuigi pankrotiseadus sellist ülempiiri ei sätesta). Palume, et see Te võtaksite selle info muuhulgas aluseks 2027. aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamisel maksejõuetusvaldkonna, erinevate järelevalveliikide ja MJT ressursivajaduse üle otsustamisel. Kokkuvõte ja MJT ootused Teie ministeeriumile MJT ei eita, et osa lõpparuandes kirjeldatud kitsaskohti on tõsised ja vajavad kiiret lahendamist. Samas ei saa MJT nõustuda kirjas antud üldpildiga, nagu oleks Teie probleemide juurpõhjus või allikas MJT. Meie pädevus on äärmiselt kitsas. Palume Teil käesoleva vastuskirja ja eelneva kirjavahetuse pinnalt otsida juurpõhjuseid mujalt. Meie leiame, et MJT on kolme ja poole tegevusaasta jooksul (2023–2026) „hübriidse õigusliku olevusena“ tegutsedes, sh võlgnikusõbralikus ja võlausaldajavaenulikus Eesti ettevõtluskeskkonnas ning praktiliselt olematu mõistmise ja sisulise koostööpartnerita Teie ministeeriumis ning rahvusvahelises võrdluses olematu eelarve tingimustes korda saatnud Eestis praktiliselt väikesi imesid. Esimese avaliku uurimise algatas kohus MJT taotlusel 26. jaanuaril 2023.a. Sel ajal töötas MJT-s täpselt üks inimene, 02. jaanuaril tööle asunud MJT juhataja. Esimestest MJT avalikest uurimisest said võlausaldajad tagasi 100% oma rahast tänu MJT teistmoodi tegutsemisele. Olukorras, kus olulised küsimused (IT- süsteemi otsuse puudumine, maksejõuetuspoliitika puudumine, menetlejate igapäevane ringkaitse, kohtute töökius, andmekaitsereeglite puudulikkus, tööriistade ja mõõdikute puudumine, korduvad ja korduvad ettepanekud, Riigikohtu halduskolleegiumi 06.02.2025 lahendi järgne õiguslik olukord, olematu kitsas pädevus, ühiskonna suured ootused taskforce’ile ning kiiresti muutuv ettevõtluskeskkond „lõdva“äriseadustiku raamistikus) on valitsuses ja ministeeriumis otsustamata, on MJT väike tiim proaktiivselt, riigimehelikult, ausalt ja julgelt edasi tegutsenud talle antud väga kitsa pädevuse piirides. Seega palume Teil võtta selge seisukoht järgmistes küsimustes, mis ei ole MJT enda lahendada: 1) Riigikohtu 06.02.2025 lahendi 3-24-146/17 järgse õigusliku olukorra analüüs ja MJT rolli selgitamine haldusjärelevalves; 2) andmekaitsealase õigusliku raamistiku loomine, sh eriti avalikes uurimistes (vt punkt 6); 3) infosüsteemi loomise, asukoha ja rahastuse otsus; 4) MJT ja Konkurentsiameti vaheliste õiguste, kohustuste ja vastutuse selge piiritlemine (sh allkirjaõigus, MJT eelarve käsutamine); 6 Näiteks Zondacrypto platvormi operaator on BB Trade Estonia OÜ (registrikood 14814864), Eesti äriühing, mille registrijärgne asukoht on Tallinnas. Ettevõtte põhitegevuseks oli Zondacrypto krüptovaluutavahetuse opereerimine. BB Trade Estonia tegutses Eestis ajal, mil virtuaalvääringu teenusepakkujate üle teostas järelevalvet Rahapesu Andmebüroo. 10 (11)  5) riikliku maksejõuetuspoliitika SMART eesmärkide ja mõõdikute kehtestamine, sh selgus, milline ministeerium valdkonna eest tervikuna vastutab, millega MJT saab oma tegevuse siduda; 6) seisukoht MJT poolt 2023.–2024. aastal ning 06.05.2026 (kiri nr 12-1/2026-012-1) esitatud seadusmuudatuste ettepanekutele (sh mikroettevõtete lihtsustatud menetlus, ärikeelu pädevus, ühtne IT-süsteem, valdkonna konsolideerimine Läti/Leedu/Iirimaa/Rootsi eeskujul). Loodame, et meie käesolevas kirjas antud täiendavad selgitused olukorrale on piisavad. MJT kui erapooletu ja sõltumatu järelevalveorgan on jätkuvalt valmis Teie ministeeriumiga ja Teiega igakülgseks sisuliseks koostööks ja aitab meelsasti kaasa erinevate lahenduste väljatöötamisele oma pädevuse piires. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Viimsalu juhataja Maksejõuetuse teenistus Lisad: 1. MJT 09.01.2026 kiri nr 12-1/2026-001-2 2. Protsessikaart 3. Näited (juhuvalim) 2026. aastast 11 (11)