Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Kadrina Vallavalitsus [email protected] 27.08.2026 nr DM-136054-10 Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlusele koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine ning otsuse tegemise tähtaja pikendamine OÜ MERKO KAEVANDUSED (registrikood 14872152; aadress Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 24.03.2026 Keskkonnaametile Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse. Taotlust korrigeeriti 07.05.2026 vastavalt Keskkonnaameti 09.04.2026 kirjale nr DM-136054-3. Korrigeeritud taotlus võeti menetlusse 27.05.2026 kirjaga nr DM-136054-6 (dokumendid registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) menetlus nr M-136054 alla). Esitatud taotluse kohaselt soovitakse liita OÜ-le MERKO KAEVANDUSED kuuluvat Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 (kehtivusaeg 30.04.2009 - 23.03.2027) ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588 (kehtivusaeg 01.07.2013 - 01.07.2033), säilitades Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 kehtivusaja (kuni 01.07.2033). Liidetav Kalajärve III liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Läsna külas, riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kalajärve liivakarjäär (27301:001:0155; kinnistu nr 4854431) ja Väikejärve karjäär (27301:001:0203; kinnistu nr 5518131), kus riigivara valitseja on Majandusja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Käesolevaga palub Keskkonnaamet Kadrina Vallavalitsuse seisukohta Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlusele koostatud keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangule ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule. Palume esitada seisukoht esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul. s.o hiljemalt kuupäevaks 10.09.2026. Kui seisukohta ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine Teie seisukohata. Keskkonnaamet edastab käesoleva kirjaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks taotluse kohta koostatud KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu, millele oodatakse arvamust 14 päeva jooksul. Arvestades eelnevat ei ole Keskkonnaametil võimalik tähtaegselt KMH algatamise või algatamata jätmise otsust teha, mistõttu pikendame otsuse tegemise tähtaega kuni 17.09.2026. Lisateave: Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KMH otsuse tähtaja pikendamine: haldusmenetluse seadus § 41, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2¹, 11 lg 2² Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merike Rosin peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisa: Kalajärve III liivakarjääri KMH eelhinnangu eelnou.pdf Teadmiseks: OÜ MERKO KAEVANDUSED, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Kersti Ritsberg 5302 5823 [email protected] 2(2)  EELNÕU 24.08.2026 Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, OÜ MERKO KAEVANDUSED 07.05.2026 esitatud Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 muutmise taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 muutmise taotlusele, millega liidetakse Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnaload nr L.MK/300603 ja L.MK/322588. 1.2. Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 1.2.1. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal; 1.2.2. Kaevandamise ajal ja mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb tagada Kalajärve III liivakarjääri lõuna- ja läänepiiril kulgeva Keskpolügooni kuivendusrajatise koosseisu kuuluva kraavi toimimine; 1.2.3. Tee ja kraavi ehitusprojekt ning karjääri korrastamisprojekt tuleb enne rakendamist kooskõlastada kaitseministeeriumiga; 1.2.4. Kaitseväele või Kaitseministeeriumile kaevandamisest tekkivad võimalikud kahjud tuleb kaevandajal kahju saajale hüvitada; 1.2.5. Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel; 1.2.6. Kaevandaja peab enne kaevandamise alustamist hankima Kaitseväe keskpolügooni ülemalt ja Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnalt kooskõlastuse (paberkandjal või meili teel) kaevandamise kuupäevade ning kaevise väljaveo kuupäevade kohta; 1.2.7. Arendaja ei tohi kasutada Kadrina valla teid veoteena enne kokkuleppe saavutamist vallaga; 1.2.8. Mäeeraldisel toimuvad tööd ei tohi takistada teiste kinnisasjade sihipärast kasutamist. Mäeeraldisega külgnevate kinnisasjade vajalikku maapõuetuge ei tohi kahjustada. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Asjaolud OÜ MERKO KAEVANDUSED (registrikood 14872152; aadress Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) kaevandab Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300603 ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 alusel ehitusliiva. Esitatud taotluse kohaselt soovitakse liita Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 (kehtivusaeg 30.04.2009 - 23.03.2027) ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588 (kehtivusaeg 01.07.2013 - 01.07.2033), säilitades Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 kehtivusaja (kuni 01.07.2033). Liidetav Kalajärve III liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Läsna külas, riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kalajärve liivakarjäär (27301:001:0155; kinnistu nr 4854431) ja Väikejärve karjäär (27301:001:0203; kinnistu nr 5518131), kus riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Taotletav (liidetud) Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Kalajärve maardla (registrikaart nr 656) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4, 11 ja 12. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³, plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Nendest kaevandatav varu on 56,90 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 8 tuh m³. Maavara kasutamise otstarve on ehitus, teedeehitus, ehitussegud. Keskkonnaloa kehtivuseks soovitakse 01.07.2033. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks. 2 (21) Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud 27.05.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 27.05.2026 kirjaga nr DM-136054-6 Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse saamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Käesoleva KMH eelhinnangu ajaks ei ole menetlusosalised taotluse osas arvamust avaldanud. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Kaitseväe keskpolügooni kõrval Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndis. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 4 edastas Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga nr DM-136054-8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele arvamuse avaldamiseks. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 16.06.2026 Keskkonnaametit kirja nr 4-4/26/1919-2 (KOTKAS 17.06.2026 numbriga DM-136054-9). Kirjas teavitati, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ei ole vastuväiteid Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade L.MK/300603 ja L.MK/322588 liitmisele taotluses märgitud tingimustel. Kirjas lisati seejuures järgmine märkus: Palume tagada, et lubade liitmisel jäävad kehtima ka senistele lubadele kantud kõrvaltingimused. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga nr DM-136054-7 Kadrina Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks tähtajaga 27.07.2026. Kadrina Vallavalitsus ei ole tähtajaks arvamust avaldanud. 2.2. Õiguslikud alused KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 3 (21) KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/); 3. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plankweb/#/planning/detail/10100026); 4. Kadrina valla üldplaneering (kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 29.04.2026 otsusega nr 33; https://kadrina.ee/keskkond-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/uldplaneering/); 5. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/); 6. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/); Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht OÜ MERKO KAEVANDUSED omab maavara kaevandamiseks antud Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588. Keskkonnaloa muutmisega taotluse kohaselt soovitakse liita Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 (kehtivusaeg 30.04.2009 - 23.03.2027) ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588 4 (21) (kehtivusaeg 01.07.2013 - 01.07.2033), säilitades Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 kehtivusaja (kuni 01.07.2033). Liidetav taotletav karjäär asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Läsna külas, riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kalajärve liivakarjäär (27301:001:0155) ja Väikejärve karjäär (27301:001:0203), kus riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Taotletav (liidetud) mäeeraldis hõlmab Kalajärve maardla (registrikaart nr 656) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4, 11 ja 12. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³, plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Nendest kaevandatav varu on 56,90 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 8 tuh m³. Maavara kasutamise otstarve on ehitus, teedeehitus, ehitussegud. Keskkonnaloa kehtivuseks soovitakse 01.07.2033. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks. Mäenduslikud tingimused Kalajärve III liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad, tegemist on aktiivse mäeeraldisega, mis on kaevandamiseks kogu ulatuses avatud. Veealune varu on kaevandatav ilma vett karjäärist välja juhtimata ning juurdepääs karjäärile on hea. Kaevandatava varu maht on 56,9 tuh m³, millest ligikaudu 55 tuh m³ on veealune. Katendi kogus kehtivate Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade alusel on 3 tuh m³. Katend on mäeeraldiselt kooritud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Kalajärve III liivakarjääris kaevandatakse kuni kahe astanguga, veepealne ja veealune varu eraldi. Maavara väljatakse ekskavaatoriga, paksu veealuse kaevandatava kihi (>10 m) tõttu tuleb vajadusel kasutada pinnasepumpa. Veealuse varu väljamisel tuleb see enne kallurile laadimist ja karjäärist välja transportimist tõsta/pumbata vallidesse kuivama. Kaevisest väljanõrguv vesi voolab tagasi karjääri tekkinud veekogusse. Veepealne varu on võimalik tõsta kalluri kasti ja karjäärist välja transportida. Vajadusel tuleb toodang valmistada ette vahelattu. Väljavedu toimub mööda olemasolevat kruusateed, mis viib Tallinna-Narva maanteele. Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ja ruumiline areng on määratud kaevandamise projektis. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on taotluse kohaselt metsamaa ja tehisveekogu. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kalajärve II ja III liivakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Virumaal. Vahetult mäeeraldisest lõunas on Lääne-Virumaa ja Harumaa maakonna piir. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (planeeringu joonis nr 2 - väärtused, konfliktid, riigikaitse) kohaselt on Kalajärve II ja III liivakarjäär liivamaardlaks märgitud alal. Mäeeraldis kattub ka rohevõrgustiku alaga ning riigikaitselase maa-alaga – mõlema ala puhul on maakonnaplaneeringu alusel tegu nende alade 5 (21) põhjapoolse piirialaga. Põhiline rohevõrgustiku ja riigikaitselise maa-ala piirkond asub mäeeraldistest lõunas Harjumaakonnas Kuusalu vallas. Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kalajärve II ja III liivakarjäär mäeeraldis asub mäetööstuse maa-alal, mis kattub, rohelise võrgustiku tugialaga. Kadrina valla üldplaneering on kehtestatud Kadrina vallavolikogu 29. aprillil 2026. a otsusega nr 33, ehk planeeringudokumendi andmed on ajakohased. Kadrina valla üldplaneering ei reguleeri olemasolevate karjääride tegevusi. Üldplaneeringus ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hinnangu juures on käsitletud uute maardlate ja karjääride rajamist tööstusalade juures. Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga DM-136054-7 Kadrina Vallavalitsusele, paludes vallavolikogul esitada taotluse kohta arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt 27.07.2026. Kadrina Vallavalitsus ei ole tähtajaks arvamust avaldanud. Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lõikele 4 saatis Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga DM-136054- 8 arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 16.06.2026 Keskkonnaametit kirja nr 4-4/26/1919-2 (KOTKAS 17.06.2026 numbriga DM-136054-9). Kirjas teavitati, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ei ole vastuväiteid Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade L.MK/300603 ja L.MK/322588 liitmisele taotluses märgitud tingimustel. Kirjas lisati seejuures järgmine märkus: Palume tagada, et lubade liitmisel jäävad kehtima ka senistele lubadele kantud kõrvaltingimused. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Mäenduslikud tingimused Kalajärve III liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad, tegemist on aktiivse mäeeraldisega, mis on kaevandamiseks kogu ulatuses avatud. Veealune varu on kaevandatav ilma vett karjäärist välja juhtimata ning juurdepääs karjäärile on hea. Taotletav (liidetud) Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Kalajärve maardla (registrikaart nr 656) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4, 11 ja 12. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³ ning plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse 6 (21) tagamiseks tuleb jätta nõlva hoidetervikud. Maavara ohutuks nõlvuseks on veepealses osas arvestatud 1:1,7 ning veealuses osas 1:3. Kaevandatav varu on kokku 56,90 tuh m³. Kalajärve maardla asub fluvioglatsiaalse tekkega Kalajärve oos-mõhnastiku piires. Maardlal on liivalasundi kattekihiks 0,3 – 0,6 m paksune turbaseguse mulla ja huumuse kiht, mäeeraldistel on katend tänaseks eemaldatud. Kasuliku kihi paksus on uuringupuuraukude andmeil väga erinev, 2,4 – 22 m, keskmiselt 14,7 m. Kasuliku kihi maksimaalne paksus allpool pinnasevee taset on 21,1 m (PA-111). Lamamiks on ligi 20 % jämepurdmaterjali sisaldav saviliivmoreen. Mäeeraldisel on vettkandvaks kihiks hästifiltreeruv keskmise- kuni jämedateraline liiv. Puuraukude rajamise ajal – veetaseme maksimaalsete väärtustega kõrgvee perioodil – määrati põhjavee tase uuringuruumi kagunurgas, s.o reljeefi kõrgemal osal 73,7 m abs kõrgusel. Veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale läände, olles abs kõrgusel 73,3 m. Kalajärve III liivakarjääris kaevandatakse kuni kahe astanguga, veepealne ja veealune varu eraldi. Maavara väljatakse ekskavaatoriga, paksu veealuse kaevandatava kihi (>10 m) tõttu tuleb vajadusel kasutada pinnasepumpa. Veealuse varu väljamisel tuleb see enne kallurile laadimist ja karjäärist välja transportimist tõsta/pumbata vallidesse kuivama. Kaevisest väljanõrguv vesi voolab tagasi karjääri tekkinud veekogusse. Veepealne varu on võimalik tõsta kalluri kasti ja karjäärist välja transportida. Vajadusel tuleb toodang valmistada ette vahelattu. Väljavedu toimub mööda olemasolevat kruusateed, mis viib Tallinna-Narva teele. Karjäär külgneb läänest Keskpolügoon (tunnus 35206:002:0081), läänest ja lõunast Keskpolügooni teeninduskeskus (tunnus 35206:002:0191) ning idast ja põhjast Loobu metskond 4 (tunnus 27202:001:0588) katastriüksustega. Keskpolügooni teeninduskeskuse kinnistul asub ka Kaitseministeeriumile kuuluv Kalajärve liivakarjäär (loa nr HARM-135). Taotletav karjäär jääb kogu ulatuses Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse (vid 48). Karjäärist vahetult läänes asub kruusatee (ETAK ID 8372704), mida kasutatakse ka väljaveoks. Lähim looduslik veekogu on ~170 m kaugusel loodes Kaanjärv (KKR kood VEE2003620), mis on karjääri tekkinud tehisveekoguga ühendatud Kalajärve kraavi (KKR kood VEE1080001) kaudu. Ühendus Kaanjärve ning Kaanjärve ojaga on loodud karjääri tehisveekogu veetaseme reguleerimiseks. Maavara kaevandamise eesmärgil mäeeraldiselt vett välja ei juhita. Lähim veevarustuse puurkaev asub ~430 m kaugusel kagus (registrikood PRK0022707). Lähim elamu on ~1,4 km kaugusel kirdes Nõmmoja-Saare kinnistul (tunnus 27301:001:0145). Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääri alad ei kattu kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitsealuse liigi, kivistise, kaitstava looduse üksikobjekti, Natura 2000 linnu- ja loodusalaga või vääriselupaigaga. Lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspark, jääb ligikaudu 1,5 km kaugusele liivakarjäärist. Lahemaa rahvuspark kuulub ka Lahemaa linnu- ja loodusalana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 7 (21) II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao urogallus; KLO9102361) registreeritud elupaik on karjäärist 43 m kaugusel. Ligikaudu 600 m kaugusele jääb metsise registreeritud elupaik KLO9102360, mis kuulub valdavalt Valgejõe metsise püsielupaiga (KLO3003104) koosseisu. Valgejõe metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd on teenindusmaast 638 m kaugusel. I kaitsekategooria liikidest on registreeritud ligikaudu 3,2 km kaugusel must-toonekure (Ciconia nigra; KLO9127688) elupaik ja teine must-toonekure elupaik (KLO9127622) ligikaudu 9 km kaugusel. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Kuna mäeeraldiselt on katend valdavas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise perimeetrile, siis selleks enam energiat sellisel määral ei kulu. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Teedevõrk on olemasolev ning selleks lisaressurssi ei kulutata. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine (kuna tegemist ei ole uue karjääri rajamisega vaid karjääriga, kus ka praegu kaevandamine toimub, siis suures osas on muutused maastikus juba toimunud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Pinna- ja põhjavesi Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää ja karjääri mõjupiirkonda ei jää looduslikke veekogusid. Kalajärve III liivakarjääris asub kasulik kiht nii peal- kui ka allpool keskmist põhjaveetaset. Veealust maavara kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Lähim puurkaev PRK0022707 asub ~430 m kaugusel kagus Keskpolügoon 10 (tunnus 35206:002:0086) kinnistul. Kuigi ka veealune kaevandamine on kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus, siis Kalajärve III liivakarjääri puhul on tegemist väikesemahulise karjääriga ning kaevandamise reaalne mõju piirkonna veetasemetele on tõenäoliselt mõõdetav vaid sentimeetrites ning on loodusliku kõikumise kontekstis tajumatu. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise jätkamisel Kalajärve maardlas oleks oluline negatiivne mõju lähimate majapidamiste ja tarbeveepuurkaevude veevarustusele ning teiste veekogude veetasemele ja -varustusele. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, 8 (21) kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust/õli. Keskkonnaloa taotluses seletuskirjas on kinnitatud, et kaevandaja on teadlik, kuidas käituda võimaliku õnnetuse toimumise korral. Õnnetuse kohas eemaldatakse reostunud pinnas koheselt ja antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/322588 on seatud järgmine reostuse vältimise kõrvaltingimus: 1. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei tohiks olla ohtu vee reostusele. Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Käesoleval juhul teostatakse kaevandamine küll allpool põhjaveetaset, kuid vett kaevandamise ajal ära ei juhita. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/322588 on seatud järgmine veejuhtimist puudutav kõrvaltingimus: 2. Keskpolügooni teeninduskeskuse puhastusseadmest väljuva ning heitvee suublaks oleva kraavi asemel tuleb rajada enne kaevandamise alustamist uus kraav ümber olemasoleva Kalajärve II liivakarjääri mäeeraldise lõunapiiri. Äravoolu kraav ei tohi pärast kaevandamise lõppu toimida halvemini võrreldes kaevandamise eelse ajaga. Antud kõrvaltingimuse põhimõttel on praegu kraav ümber suunatud. Praegune kraav on rajatud Keskpolügooni teeninduskeskuse kuivenduseks 2015. aastal. Äravoolukraavi keskmine pealtlaius on vastavalt 2023-2025. aasta markšeiderimõõdistamise ja LiDAR andmetele ~4-5 m, sügavus ~1,1 m ning lang jääb vahemikku 0,8-3,8 ‰. Lang on suurim karjääri lääneservaga külgneval lõigul ning väikseim Kaanjärve ojas. Vastavalt maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele on eesvoolu vähim lubatud põhja lang 0,3 ‰ ning kuivenduskraavi põhja lubatud vähim lang 0,5 ‰. Kalajärve III liivakarjääriga külgnevas osas (läänes) asuv kuivenduskraav on rajatud Keskpolügooni teeninduskeskuse tarbeks ehitusloa (ehitusregistri dokumendi nr 1512219/00646) alusel. Kraavi rajamine on kajastatud ehitusregistris. 9 (21) 2023-2025. aasta markšeiderimõõdistamise andmetel oli kraav karjääriga külgnevas osas kuiv ning karjääri veekogu veetase stabiliseerunud ~73,4 abs m. Võttes aluseks mõõdistusel kogutud välivaatluse andmed, kraavi/eesvoolu parameetrid ning asjaolu, et karjäärijärves on veetase ~0,3-0,5 m kõrgem kui Kaanjärves, võib öelda, et olemasolev kraav ja eesvool tagavad vee äravoolu piisavuse nii Keskpolügooni kuivendusrajatistest kui ka karjäärijärve veetaseme reguleerimiseks. Kalajärve karjääri tekkinud tehisveekogu veetase on olemasolevate mõõdistusandmete kohaselt reguleeritud abs kõrgusele ~73,4 m, mis tagab, et veetase karjääris ei tõuseks suurveeperioodidel ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Veetase jääb karjäärijärves olemasolevate andmete põhjal külgnevast maapinnast enam kui 1 m sügavamale. Oluline on, et ka edaspidise tegevuse juures sh korrastamise järgselt jääks äravoolu kraav toimima. Vastavalt teeme ettepaneku uuendada kõrvaltingimust nr 2 alljärgnevas sõnastuses: 2. Kaevandamise ajal ja mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb tagada Kalajärve III liivakarjääri lõuna- ja läänepiiril kulgeva Keskpolügooni kuivendusrajatise koosseisu kuuluva kraavi toimimine. Lähim veevarustuse puurkaev asub ~430 m kaugusel kagus (registrikood PRK0022707) ning lähim elamu on ~1,4 km kaugusel kirdes Nõmmoja-Saare kinnistul (tunnus 27301:001:0145). Nii kaugele ei ulatu Kalajärve III liivakarjääri mõjuala. Kuna kaevandamiseks karjäärist vett ära ei juhita, siis piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjutata oluliselt ja tegevus ei ohusta piirkonna kaevude vee taset ja vee kvaliteeti. Müra Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisel tekitavad müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Kalajärve III liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Kalajärve III liivakarjäärile lähimad elamud jäävad karjäärist vähemalt 1,4 km kaugusele ning kaevandamise müra antud kinnistuteni ei jõua. Sellisel kaugusel ühtlustub müra juba loodusliku fooniga. 10 (21) Keskpolügooni teeninduskeskuse lähimad hooned jäävad mäeeraldisest > 200 m kaugusele. Taotluse seletuskirjas toodud arvustuste järgi on nende hoonete juures Kalajärve III liivakarjäärist tulenev müratase 56,0 dB. Kalajärve III liivakarjääri piirkond asub Kaitseväe keskpolügooni mõjualas, kus tehakse õppuseid madala (Ld = 65 dB kaugus on ≤ 500 m, nt 5,56 mm automaatrelvad Rahe-20 ja Galil), keskmise (Ld = 65 dB kaugus on ≥ 500 m, nt 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2), kõrge (LCE = 100 dB kaugus jääb vahemikku 500 – 2100, nt 120 mm tank Abrams) kui ka väga kõrge müratasemega (LCE = 100 dB jääb ≥ 2100 m kaugusele, nt 155 mm liikursuurtükk K9 Kõu). Arvestades karjääri vähese varu ning väikese aastase kaevandamismahuga, siis ei tööta kaevandamismasinad alal pidevalt ning nende mõju piirkonna müratasemele ei ole oluline. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/322588 on seatud järgmine müra puudutav kõrvaltingimus: 6. Kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel. Arvestades asjaolu, et müra mõju tuleb taotletava ala piirkonnas arvestada Keskpolügooni suhtes ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on esitanud keskkonnaloa taotlusele nõude, et lubade liitmisel jäävad kehtima ka senistele lubadele kantud kõrvaltingimused. Teeme ettepaneku jätta keskkonnaloale kehtima sama kõrvaltingimus, kuid lisada tingimuse juurde ka kaevandamise ajaline piirang seoses kaevandamise öise müranormtaseme ületusega Keskpolügooni teeninduskeskuse lähimate hoonete juures. Uus sõnastus oleks alljärgnev: Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel. Tolm Kalajärve III liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Suurem enamus kaevandatavast maavarast asub allpool keskmist põhjaveetaset. Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu tekitajaks on kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm. Liiva kaevandamine tavapärasel juhul ülenormatiivset tolmu ei tekita, kuna looduslik materjal on piisava niiskussisaldusega. Tolmu leviku minimeerimiseks materjali transpordil on võimalik rakendada leevendusmeetmeid, näiteks nagu teede ja kaevise niisutamine/kastmine, koormate katmine. Leevendusmeetmete rakendamisel on välisõhku paiskuva tolmu levik võimalik viia nullilähedaseks. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 11 (21) tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Kalajärve III liivakarjääri kaevandamise maht (aastas keskmiselt vaid 39 tuh m³) on oluliselt väiksem võrreldes mahust, mille puhul on oht PM-sum puhul on künniskoguse ületamiseks. Kaevandamisega kaasneb ka karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Kalajärve III liivakarjääris on lubatud kasutada vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mille heitgaaside tase ei ületa lubatud piirväärtuseid. Piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Vibratsioon Kalajärve III liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kalajärve III liivakarjääris on katend kogu mahus kooritud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Peale kaevandamist kasutatakse katendist kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks, vastavalt korrastamise projektile ning kaevandamisjäätmeid alal ei teki. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Kalajärve III liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (liiv) ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. 12 (21) Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Kalajärve III liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5. alapeatükis pinna- ja põhjavesi on reostuse teemat eraldi käsitletud. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Esitatud taotluse kohaselt soovitakse liita Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 (kehtivusaeg 30.04.2009 - 23.03.2027) ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588 (kehtivusaeg 01.07.2013 - 01.07.2033), säilitades Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 kehtivusaja (kuni 01.07.2033). Liidetav taotletav karjäär asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Läsna külas, riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kalajärve liivakarjäär (27301:001:0155; kinnistu nr 4854431) ja Väikejärve karjäär (27301:001:0203; kinnistu nr 5518131), kus riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Karjäär külgneb läänest Keskpolügoon (tunnus 35206:002:0081), läänest ja lõunast Keskpolügooni teeninduskeskus (tunnus 35206:002:0191) ning idast ja põhjast Loobu metskond 4 (tunnus 27202:001:0588) katastriüksustega. Keskpolügooni teeninduskeskuse kinnistul asub ka Kaitseministeeriumile kuuluv Kalajärve liivakarjäär (loa nr HARM-135). 13 (21) Taotletav karjäär jääb kogu ulatuses Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse (vid 48). Karjäärist vahetult läänes asub kruusatee (ETAK ID 8372704), mida kasutatakse ka väljaveoks. Lähim elamu on ~1,4 km kaugusel kirdes Nõmmoja-Saare kinnistul (tunnus 27301:001:0145). Liidetavad Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjäärid on olemasolevad karjäärid, mistõttu maakasutus ei muutu. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³ ning plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Taotletava ala piires paikneva maavara kaevandamisel on mõju keskkonnale vähene, sest tegemist on olemasoleva kaevandamismaastikuga. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi oluliselt ei muudeta, kuna kaevandamise käigus vett välja ei juhita. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Kalajärve III liivakarjäär kavandatakse korrastada metsamaaks ja tehisveekoguks. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. 14 (21) Kalajärve III liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara suures osas põhjaveetasemest allpool, kuid kaevandamise käigus ei toimu vee ärajuhtimist, mistõttu ei ole põhjust eeldada olulist mõju põhjaveetasemele. Lähimad kultuurimälestised on enam, kui 5 km kaugusel Arbaveres ja niikaugele kaevandamise mõju ei ulatu. Vastavalt kehtivale Kadrina valla üldplaneeringule jääb liivakarjäär rohelise võrgustiku tugialasse, samas on liivakarjääri ala üldplaneeringus märgitud mäetööstuse maa-alaks. Valdaval osal liivakarjäärist on kaevandustegevus aset leidnud varasemalt vastavalt Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnalubadele nr L.MK/300603 (luba kehtib 30.04.2009 - 23.03.2027) ja L.MK/322588 (luba kehtib 01.07.2013 - 01.07.2033). Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad Taotletav liidetud Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjäär ei kattu kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitsealuse liigi, kivistise, kaitstava looduse üksikobjekti, Natura 2000 linnu- ja loodusalaga või vääriselupaigaga. Lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspark, jääb ligikaudu 1,5 km kaugusele liivakarjäärist. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid on toodud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 1-6. Ühtlasi kuulub Lahemaa rahvuspark Lahemaa linnu- ja loodusalana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille kaitse-eesmärgid on toodud korralduse nr 148 p-des 24 ja 167. Liivakarjääri alale jääb osaliselt loodusdirektiivi elupaigatüüp rabad (7110*). Kõnealune elupaigatüüp ei kuulu ühegi kaitseala, hoiuala või loodusala koosseisu. Vahetult liivakarjäärist itta jääb II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao urogallus; KLO9102361) registreeritud elupaik. Liivakarjäärist läände ligikaudu 600 m kaugusele jääb metsise registreeritud elupaik KLO9102360, mis kuulub valdavalt Valgejõe metsise püsielupaiga (KLO3003104) koosseisu. Lisaks jääb liivakarjäärist põhja suunas ligikaudu 3,1 km kaugusele metsise elupaik KLO9133992. Lähim metsise paaritumisele omane mängupaik „Pikassaare“ jääb liivakarjäärist lõunasse ligikaudu 1,7 km kaugusele. Teine mängupaik „Valgejõe“ paikneb Valgejõe metsise püsielupaigas liivakarjäärist ligikaudu 2,8 km kaugusel. Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (Looduskaitseseadus (LKS) § 48 lg 4). Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 6¹ p-d 1 ja 2). I kaitsekategooria liikidest on registreeritud ligikaudu 3,2 km kaugusel must-toonekure (Ciconia nigra; KLO9127688) elupaik ja teine must-toonekure elupaik (KLO9127622) ligikaudu 9 km kaugusel. 15 (21) Liivakarjäärist ligikaudu 1,6 km kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9123647) elupaik ja ligikaudu 750 m kaugusel III kaitsekategooria liikide mudatilder (Tringa glareola; KLO9129545) ja heletilder (Tringa nebularia; KLO9129546) Mõju kaitsealustele liikidele ja püsielupaigale Must-toonekurg kasutab toitumiseks eelkõige vooluveekogusid. Tiike ja karjääre kasutatakse üksnes juhul, kui neis leidub madalaveelisi alasid või lompe. Must-toonekurg toitub üldjuhul kuni 40–70 cm sügavuses vees, mistõttu ei ole karjääriveekogud liigile tõenäoliselt sobivad toitumisalad. Karjäärides liiguvad kalad häiringu või varjutuse tekkimisel sügavamasse vette, mistõttu puudub must-toonekurel võimalus neid efektiivselt püüda. Metsise püsielupaik ja mängupaigad paiknevad mäeeraldisest piisavalt kaugel, mistõttu eeldatavalt on negatiivne mõju välistatud. Kaevandustegevus on alal juba varasemalt toimunud ning metsise elupaiga piiritlused on hiljuti üle vaadatud. Viimaste andmete kohaselt on kukkede arvukus piirkonnas heas seisundis. Arvestades mängupaikade ja registreeritud elupaikade kaugust liivakarjäärist ning olemasolevat olukorda piirkonnas, ei ole alust eeldada olulist negatiivset mõju metsise elu- ega mängupaikadele. Põhja-nahkhiir, mudatilder ja heletilder asuvad piisaval kaugusel liivakarjäärist, mistõttu eeldatavalt puudub oluline mõju liikidele. Arvestades olemasolevat olukorda ja tegevuse iseloomu, ei ole põhjust eeldada, et kaitsealuste liikide esinemine liivakarjääri piirkonnas oleks kavandatavast kaevandustegevusest mõjutatud sellisel määral, mis võiks kahjustada liikide soodsat seisundit või elupaikade säilimist. Mõju rohevõrgustiku toimivusele Vastavalt Kadrina valla üldplaneeringule tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima. Maardlate rajamisel ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. Nende toimivuse tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala. Rohelise võrgustiku toimimise tagamisega (nt metsamaa taastamisega) tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Taotluse kohaselt ei ole tegemist uue kaevandusalaga, vaid juba avatud karjääriga. Üldplaneeringu maakasutuskaardi alusel saab öelda, et liivakarjäär ei katkesta rohevõrgustikuga seatud rohekoridori toimivust ega sidusust. Seega ei tekita keskkonnaloa muutmine eeldatavalt täiendavat mõju rohevõrgustikule ja selle toimimisele. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning 16 (21) kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Kalajärve III liivakarjäärile lähimad elamud jäävad karjäärist vähemalt 1,4 km kaugusele - kaevandamisega seotud mõjud nii kaugele ei ulatu. Keskpolügooni teeninduskeskuse lähimad hooned jäävad mäeeraldisest > 200 m kaugusele. Keskpolügooni teeninduskeskuse tegevuse mõjutamise vältimiseks on keskkonnaloa menetlusse kaasatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kelle arvamusega loa menetluse juures arvestatakse. Siinkohal inimeste tervist põhiliselt mõjutavad vee ja müra mõjud on kirjeldatud peatükis 3.1.5. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes on Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevaks peamisteks mõjuks mõju maastikule. Olulisemad kaevandamisega seotud mõjud on piirkonnas juba avaldunud, kuna tegu on olemasoleva karjäärialaga. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Lähedal ei ole eluhooneid. Mõjualas on Keskpolügooni teeninduskeskus ja seal asuvad hooned. Keskpolügooni teeninduskeskuse osas on olemasoleval keskkonnaloal esitatud leevendavaid meetmeid mida tuleb ka edasisel kaevandamistegevusel jälgida. Kaevandamistegevusest sõltuvat müra taset hoonete juures ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Mürahäiringu leevendamiseks on keskkonnaloale nr L.MK/322588 seatud kõrvaltingimused. Tegemist on juba töötava karjääriga, mille tegevusega seoses ei ole teadaolevalt kaebuseid esinenud. Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral aga tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber. 17 (21) 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arvestades Lahemaa rahvuspargi, Lahemaa linnu- ja loodusala kaugust liivakarjäärist (ligikaudu 1,5 km), siis eeldatavalt puudub mõju kaitse-eesmärkidele. Kavandatava tegevuse mõju eelnimetatud aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile on seega välistatud ja Natura hindamise eelhindamine ei ole vajalik. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames põhjendatud või otstarbekas. Kalajärve maardla alal on lisaks praegu liidetavale Kalajärve II liivakarjääri ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloale antud Kaitseministeeriumile keskkonnaluba nr HARM-135 ka Kalajärve liivakarjääri osas, mis kehtib 04.02.2016 - 04.02.2031. Kalajärve liivakarjääri mäeeraldis on liidetava Kalajärve III liivakarjääri läänepoolne piirinaaber ja tegemist on mahult ja pindalalt umbes 2 korda suurema karjääriga, kus praegu kaevandamistegevusega ei ole alustatud. Kõige olulisemad mõjud Kalajärve liivakarjääride osas on Kaitseväe keskpolügoonile. Seoses asjaoluga, et Kalajärve liivakarjääri keskkonnaloa omanik on Kaitseministeerium ja Kaitseväe keskpolügoonil on Kaitseministeeriumi haldusalas on Kaitseväe keskpolügoonil võimalik reguleerida kaevandamise tegevusi nii, et kaevandamiste kumulatiivne mõju ei oleks häiriv. Ka Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa kõrvaltingimused tagavad sealse tegevuse reguleerimise võimaluse Kaitseministeeriumi või selle haldusala ametite poolt alljärgnevate tingimustega: Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel; Kaevandaja peab enne kaevandamise alustamist hankima Kaitseväe keskpolügooni ülemalt ja Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnalt kooskõlastuse (paberkandjal või meili teel) kaevandamise kuupäevade ning kaevise väljaveo kuupäevade kohta. Mäeeraldisel toimuvad tööd ei tohi takistada teiste kinnisasjade sihipärast kasutamist. Mäeeraldisega külgnevate kinnisasjade vajalikku maapõuetuge ei tohi kahjustada. 18 (21) Keskkonnaamet on seisukohal, et rakendades keskkonnaloale seatavaid kõrvaltingimusi (sh on keskkonnamõjude leevendamise kõrvaltingimused seatud ka teisetele piirkonna karjääride keskkonnalubadele), ei ole karjääride koostöötamisel ette näha ülemäärast negatiivset kumulatiivset mõju ümbruskonna keskkonnale ja inimestele. Kaitseväe keskpolügooni müra tekitavate tegevuste kumulatiivne mõju on kirjeldatud taotluse seletuskirjas alljärgnevalt. Kalajärve III liivakarjääri piirkond asub Kaitseväe keskpolügooni mõjualas, kus tehakse õppuseid madala (Ld = 65 dB kaugus on ≤ 500 m, nt 5,56 mm automaatrelvad Rahe-20 ja Galil), keskmise (Ld = 65 dB kaugus on ≥ 500 m, nt 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2), kõrge (LCE = 100 dB kaugus jääb vahemikku 500 – 2100, nt 120 mm tank Abrams) kui ka väga kõrge müratasemega (LCE = 100 dB jääb ≥ 2100 m kaugusele, nt 155 mm liikursuurtükk K9 Kõu). Arvestades karjääri vähese varu ning väikese aastase kaevandamismahuga, siis ei tööta kaevandamismasinad alal pidevalt ning nende mõju piirkonna müratasemele ei ole oluline. Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3. ning siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet kavandab seada loale järgnevad kõrvaltingimused: 1. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal; 2. Kaevandamise ajal ja mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb tagada Kalajärve III liivakarjääri lõuna- ja läänepiiril kulgeva Keskpolügooni kuivendusrajatise koosseisu kuuluva kraavi toimimine; 3. Tee ja kraavi ehitusprojekt ning karjääri korrastamisprojekt tuleb enne rakendamist kooskõlastada Kaitseministeeriumiga; 4. Kaitseväele või Kaitseministeeriumile kaevandamisest tekkivad võimalikud kahjud tuleb kaevandajal kahju saajale hüvitada; 5. Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel; 6. Kaevandaja peab enne kaevandamise alustamist hankima Kaitseväe keskpolügooni ülemalt ja Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnalt kooskõlastuse (paberkandjal või meili teel) kaevandamise kuupäevade ning kaevise väljaveo kuupäevade kohta; 7. Arendaja ei tohi kasutada Kadrina valla teid veoteena enne kokkuleppe saavutamist vallaga; 19 (21)  8. Mäeeraldisel toimuvad tööd ei tohi takistada teiste kinnisasjade sihipärast kasutamist. Mäeeraldisega külgnevate kinnisasjade vajalikku maapõuetuge ei tohi kahjustada. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning lähimad Natura 2000 võrgustiku alad Lahemaa linnu- ja loodusala asuvad oluliselt kaugemal karjääri mõjualast; 2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte, kui järgitakse seadusest tulevaid nõudeid; 3. müra piirmäärasid ei ületata, kui jälgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi; 4. kuna kaevandamiseks karjäärist vett ära ei juhita, siis piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjutata oluliselt. Reostuse teket tuleb hoolega vältida; 5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus on juba valdavalt hävinud, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kadrina 20 (21) Vallavalitsusele ning tutvumiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026. Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid. Kersti Ritsberg vanemspetsialist Maapõuebüroo Reelika Lumi vanemspetsialist Loodushoiutööde osakond Gerda Kirs vanemspetsialist Looduskasutuse osakond 21 (21) EELNÕU 24.08.2026 Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, OÜ MERKO KAEVANDUSED 07.05.2026 esitatud Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 muutmise taotlusest ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2 punktile 2 ja lõikele 4, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõikele 1 ja § 3 punktile 4, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Jätta algatamata keskkonnamõju hindamine Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 muutmise taotlusele, millega liidetakse Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnaload nr L.MK/300603 ja L.MK/322588. 1.2. Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 muutmise taotluse menetlemisel arvestada järgmiste keskkonnameetmetega: 1.2.1. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal; 1.2.2. Kaevandamise ajal ja mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb tagada Kalajärve III liivakarjääri lõuna- ja läänepiiril kulgeva Keskpolügooni kuivendusrajatise koosseisu kuuluva kraavi toimimine; 1.2.3. Tee ja kraavi ehitusprojekt ning karjääri korrastamisprojekt tuleb enne rakendamist kooskõlastada kaitseministeeriumiga; 1.2.4. Kaitseväele või Kaitseministeeriumile kaevandamisest tekkivad võimalikud kahjud tuleb kaevandajal kahju saajale hüvitada; 1.2.5. Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel; 1.2.6. Kaevandaja peab enne kaevandamise alustamist hankima Kaitseväe keskpolügooni ülemalt ja Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnalt kooskõlastuse (paberkandjal või meili teel) kaevandamise kuupäevade ning kaevise väljaveo kuupäevade kohta; 1.2.7. Arendaja ei tohi kasutada Kadrina valla teid veoteena enne kokkuleppe saavutamist vallaga; 1.2.8. Mäeeraldisel toimuvad tööd ei tohi takistada teiste kinnisasjade sihipärast kasutamist. Mäeeraldisega külgnevate kinnisasjade vajalikku maapõuetuge ei tohi kahjustada. 1.3. Täiendavad keskkonnauuringud ei ole vajalikud. Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamata jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 2.1. Asjaolud OÜ MERKO KAEVANDUSED (registrikood 14872152; aadress Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) kaevandab Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/300603 ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 alusel ehitusliiva. Esitatud taotluse kohaselt soovitakse liita Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 (kehtivusaeg 30.04.2009 - 23.03.2027) ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588 (kehtivusaeg 01.07.2013 - 01.07.2033), säilitades Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 kehtivusaja (kuni 01.07.2033). Liidetav Kalajärve III liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Läsna külas, riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kalajärve liivakarjäär (27301:001:0155; kinnistu nr 4854431) ja Väikejärve karjäär (27301:001:0203; kinnistu nr 5518131), kus riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Taotletav (liidetud) Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Kalajärve maardla (registrikaart nr 656) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4, 11 ja 12. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³, plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Nendest kaevandatav varu on 56,90 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 8 tuh m³. Maavara kasutamise otstarve on ehitus, teedeehitus, ehitussegud. Keskkonnaloa kehtivuseks soovitakse 01.07.2033. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks. 2 (21) Keskkonnaamet kontrollis ettevõtte esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet. Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse menetlusse võtmine on avalikustatud 27.05.2026 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 27.05.2026 kirjaga nr DM-136054-6 Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse saamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Käesoleva KMH eelhinnangu ajaks ei ole menetlusosalised taotluse osas arvamust avaldanud. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub Kaitseväe keskpolügooni kõrval Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndis. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 4 edastas Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga nr DM-136054-8 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele arvamuse avaldamiseks. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 16.06.2026 Keskkonnaametit kirja nr 4-4/26/1919-2 (KOTKAS 17.06.2026 numbriga DM-136054-9). Kirjas teavitati, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ei ole vastuväiteid Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade L.MK/300603 ja L.MK/322588 liitmisele taotluses märgitud tingimustel. Kirjas lisati seejuures järgmine märkus: Palume tagada, et lubade liitmisel jäävad kehtima ka senistele lubadele kantud kõrvaltingimused. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga nr DM-136054-7 Kadrina Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks tähtajaga 27.07.2026. Kadrina Vallavalitsus ei ole tähtajaks arvamust avaldanud. 2.2. Õiguslikud alused KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt otsustaja vaatab tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 3 (21) KeHJS § 6 lõike 2 punkti 2, § 6¹ lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJS § 6¹ lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJS § 6¹ lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlus, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave; 2. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/); 3. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30; https://planeeringud.ee/plankweb/#/planning/detail/10100026); 4. Kadrina valla üldplaneering (kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 29.04.2026 otsusega nr 33; https://kadrina.ee/keskkond-ehitus-ja-planeerimine/planeerimine/uldplaneering/); 5. EELIS infoleht (https://infoleht.keskkonnainfo.ee/); 6. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/); Eelhinnangu koostamisel arvestatakse, et liivakarjääri, kus vee väljapumpamist ning ärajuhtimist ei toimu, on võimalikuks mõjualaks umbes 250 m. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht OÜ MERKO KAEVANDUSED omab maavara kaevandamiseks antud Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588. Keskkonnaloa muutmisega taotluse kohaselt soovitakse liita Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 (kehtivusaeg 30.04.2009 - 23.03.2027) ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588 4 (21) (kehtivusaeg 01.07.2013 - 01.07.2033), säilitades Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 kehtivusaja (kuni 01.07.2033). Liidetav taotletav karjäär asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Läsna külas, riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kalajärve liivakarjäär (27301:001:0155) ja Väikejärve karjäär (27301:001:0203), kus riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Taotletav (liidetud) mäeeraldis hõlmab Kalajärve maardla (registrikaart nr 656) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4, 11 ja 12. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³, plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Nendest kaevandatav varu on 56,90 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks on 8 tuh m³. Maavara kasutamise otstarve on ehitus, teedeehitus, ehitussegud. Keskkonnaloa kehtivuseks soovitakse 01.07.2033. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks. Mäenduslikud tingimused Kalajärve III liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad, tegemist on aktiivse mäeeraldisega, mis on kaevandamiseks kogu ulatuses avatud. Veealune varu on kaevandatav ilma vett karjäärist välja juhtimata ning juurdepääs karjäärile on hea. Kaevandatava varu maht on 56,9 tuh m³, millest ligikaudu 55 tuh m³ on veealune. Katendi kogus kehtivate Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade alusel on 3 tuh m³. Katend on mäeeraldiselt kooritud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Kalajärve III liivakarjääris kaevandatakse kuni kahe astanguga, veepealne ja veealune varu eraldi. Maavara väljatakse ekskavaatoriga, paksu veealuse kaevandatava kihi (>10 m) tõttu tuleb vajadusel kasutada pinnasepumpa. Veealuse varu väljamisel tuleb see enne kallurile laadimist ja karjäärist välja transportimist tõsta/pumbata vallidesse kuivama. Kaevisest väljanõrguv vesi voolab tagasi karjääri tekkinud veekogusse. Veepealne varu on võimalik tõsta kalluri kasti ja karjäärist välja transportida. Vajadusel tuleb toodang valmistada ette vahelattu. Väljavedu toimub mööda olemasolevat kruusateed, mis viib Tallinna-Narva maanteele. Kogu kaevandatav maavara turustatakse ning täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ja ruumiline areng on määratud kaevandamise projektis. Kaevandatud maa kasutamise otstarve on taotluse kohaselt metsamaa ja tehisveekogu. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kalajärve II ja III liivakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Virumaal. Vahetult mäeeraldisest lõunas on Lääne-Virumaa ja Harumaa maakonna piir. Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ (planeeringu joonis nr 2 - väärtused, konfliktid, riigikaitse) kohaselt on Kalajärve II ja III liivakarjäär liivamaardlaks märgitud alal. Mäeeraldis kattub ka rohevõrgustiku alaga ning riigikaitselase maa-alaga – mõlema ala puhul on maakonnaplaneeringu alusel tegu nende alade 5 (21) põhjapoolse piirialaga. Põhiline rohevõrgustiku ja riigikaitselise maa-ala piirkond asub mäeeraldistest lõunas Harjumaakonnas Kuusalu vallas. Kadrina valla üldplaneeringu kohaselt jääb Kalajärve II ja III liivakarjäär mäeeraldis asub mäetööstuse maa-alal, mis kattub, rohelise võrgustiku tugialaga. Kadrina valla üldplaneering on kehtestatud Kadrina vallavolikogu 29. aprillil 2026. a otsusega nr 33, ehk planeeringudokumendi andmed on ajakohased. Kadrina valla üldplaneering ei reguleeri olemasolevate karjääride tegevusi. Üldplaneeringus ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hinnangu juures on käsitletud uute maardlate ja karjääride rajamist tööstusalade juures. Keskkonnaameti hinnangul ei ole tegevus eelmainitud planeeringutega vastuolus. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga DM-136054-7 Kadrina Vallavalitsusele, paludes vallavolikogul esitada taotluse kohta arvamus esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul, s.o hiljemalt 27.07.2026. Kadrina Vallavalitsus ei ole tähtajaks arvamust avaldanud. Vastavalt maapõueseaduse (MaaPS) § 49 lõikele 4 saatis Keskkonnaamet Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotluse 27.05.2026 kirjaga DM-136054- 8 arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus esitas 16.06.2026 Keskkonnaametit kirja nr 4-4/26/1919-2 (KOTKAS 17.06.2026 numbriga DM-136054-9). Kirjas teavitati, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ei ole vastuväiteid Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade L.MK/300603 ja L.MK/322588 liitmisele taotluses märgitud tingimustel. Kirjas lisati seejuures järgmine märkus: Palume tagada, et lubade liitmisel jäävad kehtima ka senistele lubadele kantud kõrvaltingimused. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Mäenduslikud tingimused Kalajärve III liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad, tegemist on aktiivse mäeeraldisega, mis on kaevandamiseks kogu ulatuses avatud. Veealune varu on kaevandatav ilma vett karjäärist välja juhtimata ning juurdepääs karjäärile on hea. Taotletav (liidetud) Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldis hõlmab Kalajärve maardla (registrikaart nr 656) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4, 11 ja 12. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³ ning plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Kogu taotletava mäeeraldisega hõlmatud varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse 6 (21) tagamiseks tuleb jätta nõlva hoidetervikud. Maavara ohutuks nõlvuseks on veepealses osas arvestatud 1:1,7 ning veealuses osas 1:3. Kaevandatav varu on kokku 56,90 tuh m³. Kalajärve maardla asub fluvioglatsiaalse tekkega Kalajärve oos-mõhnastiku piires. Maardlal on liivalasundi kattekihiks 0,3 – 0,6 m paksune turbaseguse mulla ja huumuse kiht, mäeeraldistel on katend tänaseks eemaldatud. Kasuliku kihi paksus on uuringupuuraukude andmeil väga erinev, 2,4 – 22 m, keskmiselt 14,7 m. Kasuliku kihi maksimaalne paksus allpool pinnasevee taset on 21,1 m (PA-111). Lamamiks on ligi 20 % jämepurdmaterjali sisaldav saviliivmoreen. Mäeeraldisel on vettkandvaks kihiks hästifiltreeruv keskmise- kuni jämedateraline liiv. Puuraukude rajamise ajal – veetaseme maksimaalsete väärtustega kõrgvee perioodil – määrati põhjavee tase uuringuruumi kagunurgas, s.o reljeefi kõrgemal osal 73,7 m abs kõrgusel. Veetase alaneb vastavalt vee loodusliku äravoolu suunale läände, olles abs kõrgusel 73,3 m. Kalajärve III liivakarjääris kaevandatakse kuni kahe astanguga, veepealne ja veealune varu eraldi. Maavara väljatakse ekskavaatoriga, paksu veealuse kaevandatava kihi (>10 m) tõttu tuleb vajadusel kasutada pinnasepumpa. Veealuse varu väljamisel tuleb see enne kallurile laadimist ja karjäärist välja transportimist tõsta/pumbata vallidesse kuivama. Kaevisest väljanõrguv vesi voolab tagasi karjääri tekkinud veekogusse. Veepealne varu on võimalik tõsta kalluri kasti ja karjäärist välja transportida. Vajadusel tuleb toodang valmistada ette vahelattu. Väljavedu toimub mööda olemasolevat kruusateed, mis viib Tallinna-Narva teele. Karjäär külgneb läänest Keskpolügoon (tunnus 35206:002:0081), läänest ja lõunast Keskpolügooni teeninduskeskus (tunnus 35206:002:0191) ning idast ja põhjast Loobu metskond 4 (tunnus 27202:001:0588) katastriüksustega. Keskpolügooni teeninduskeskuse kinnistul asub ka Kaitseministeeriumile kuuluv Kalajärve liivakarjäär (loa nr HARM-135). Taotletav karjäär jääb kogu ulatuses Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse (vid 48). Karjäärist vahetult läänes asub kruusatee (ETAK ID 8372704), mida kasutatakse ka väljaveoks. Lähim looduslik veekogu on ~170 m kaugusel loodes Kaanjärv (KKR kood VEE2003620), mis on karjääri tekkinud tehisveekoguga ühendatud Kalajärve kraavi (KKR kood VEE1080001) kaudu. Ühendus Kaanjärve ning Kaanjärve ojaga on loodud karjääri tehisveekogu veetaseme reguleerimiseks. Maavara kaevandamise eesmärgil mäeeraldiselt vett välja ei juhita. Lähim veevarustuse puurkaev asub ~430 m kaugusel kagus (registrikood PRK0022707). Lähim elamu on ~1,4 km kaugusel kirdes Nõmmoja-Saare kinnistul (tunnus 27301:001:0145). Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääri alad ei kattu kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitsealuse liigi, kivistise, kaitstava looduse üksikobjekti, Natura 2000 linnu- ja loodusalaga või vääriselupaigaga. Lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspark, jääb ligikaudu 1,5 km kaugusele liivakarjäärist. Lahemaa rahvuspark kuulub ka Lahemaa linnu- ja loodusalana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. 7 (21) II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao urogallus; KLO9102361) registreeritud elupaik on karjäärist 43 m kaugusel. Ligikaudu 600 m kaugusele jääb metsise registreeritud elupaik KLO9102360, mis kuulub valdavalt Valgejõe metsise püsielupaiga (KLO3003104) koosseisu. Valgejõe metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd on teenindusmaast 638 m kaugusel. I kaitsekategooria liikidest on registreeritud ligikaudu 3,2 km kaugusel must-toonekure (Ciconia nigra; KLO9127688) elupaik ja teine must-toonekure elupaik (KLO9127622) ligikaudu 9 km kaugusel. 3.1.4. Tegevuse energiakasutus Karjääri esmasel kasutusele võtul kulub energiat karjääri ettevalmistustöödeks (piiride märkimine, võsa või kõrghaljastuse eemaldamine, katendi eemaldamine). Kuna mäeeraldiselt on katend valdavas osas kooritud ja ladustatud mäeeraldise perimeetrile, siis selleks enam energiat sellisel määral ei kulu. Peamised energiatarbijad karjääri avamise järgselt on karjääris töötavad seadmed ja masinad. Teedevõrk on olemasolev ning selleks lisaressurssi ei kulutata. 3.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine (kuna tegemist ei ole uue karjääri rajamisega vaid karjääriga, kus ka praegu kaevandamine toimub, siis suures osas on muutused maastikus juba toimunud), müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele. Pinna- ja põhjavesi Looduslikke veekogusid mäeeraldisele ei jää ja karjääri mõjupiirkonda ei jää looduslikke veekogusid. Kalajärve III liivakarjääris asub kasulik kiht nii peal- kui ka allpool keskmist põhjaveetaset. Veealust maavara kaevandatakse ilma veetaset alandamata. Lähim puurkaev PRK0022707 asub ~430 m kaugusel kagus Keskpolügoon 10 (tunnus 35206:002:0086) kinnistul. Kuigi ka veealune kaevandamine on kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus, siis Kalajärve III liivakarjääri puhul on tegemist väikesemahulise karjääriga ning kaevandamise reaalne mõju piirkonna veetasemetele on tõenäoliselt mõõdetav vaid sentimeetrites ning on loodusliku kõikumise kontekstis tajumatu. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise jätkamisel Kalajärve maardlas oleks oluline negatiivne mõju lähimate majapidamiste ja tarbeveepuurkaevude veevarustusele ning teiste veekogude veetasemele ja -varustusele. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, 8 (21) kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust/õli. Keskkonnaloa taotluses seletuskirjas on kinnitatud, et kaevandaja on teadlik, kuidas käituda võimaliku õnnetuse toimumise korral. Õnnetuse kohas eemaldatakse reostunud pinnas koheselt ja antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/322588 on seatud järgmine reostuse vältimise kõrvaltingimus: 1. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. Antud kõrvaltingimusest kinni pidamisel ei tohiks olla ohtu vee reostusele. Maavara kaevandamine karjääris avaldab mõju pinna- ja põhjavee tasemele ning piirkonna veerežiimile sh kaevudele eelkõige siis, kui põhjavee tasemest allpool oleva maavara kaevandamisel alandatakse (pumbatakse vett välja ja/või suunatakse kraavide abil isevoolselt suublaks olevasse veekogusse) karjääris veetaset või veetase alaneb väljatava maavara mahu arvel. See toob kaasa põhjavee taseme alanemise ja alanduslehtri välja kujunemise karjääri ümbritseval alal. Selline põhjavee taseme alanemine muudab omakorda põhjavee liikumise dünaamikat karjääri mõjualas, kuna karjääris veetase alaneb ning selle tulemusena liigub vesi karjääri suunas, kuni veetase karjääris ja ümbritseval alal on ühtlustunud. Karjääri koguneva vee suunamine eesvoolu muudab suublaks oleva vooluveekogu veerežiimi, suurendades selle vooluhulka. Käesoleval juhul teostatakse kaevandamine küll allpool põhjaveetaset, kuid vett kaevandamise ajal ära ei juhita. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/322588 on seatud järgmine veejuhtimist puudutav kõrvaltingimus: 2. Keskpolügooni teeninduskeskuse puhastusseadmest väljuva ning heitvee suublaks oleva kraavi asemel tuleb rajada enne kaevandamise alustamist uus kraav ümber olemasoleva Kalajärve II liivakarjääri mäeeraldise lõunapiiri. Äravoolu kraav ei tohi pärast kaevandamise lõppu toimida halvemini võrreldes kaevandamise eelse ajaga. Antud kõrvaltingimuse põhimõttel on praegu kraav ümber suunatud. Praegune kraav on rajatud Keskpolügooni teeninduskeskuse kuivenduseks 2015. aastal. Äravoolukraavi keskmine pealtlaius on vastavalt 2023-2025. aasta markšeiderimõõdistamise ja LiDAR andmetele ~4-5 m, sügavus ~1,1 m ning lang jääb vahemikku 0,8-3,8 ‰. Lang on suurim karjääri lääneservaga külgneval lõigul ning väikseim Kaanjärve ojas. Vastavalt maaparandussüsteemi projekteerimisnormidele on eesvoolu vähim lubatud põhja lang 0,3 ‰ ning kuivenduskraavi põhja lubatud vähim lang 0,5 ‰. Kalajärve III liivakarjääriga külgnevas osas (läänes) asuv kuivenduskraav on rajatud Keskpolügooni teeninduskeskuse tarbeks ehitusloa (ehitusregistri dokumendi nr 1512219/00646) alusel. Kraavi rajamine on kajastatud ehitusregistris. 9 (21) 2023-2025. aasta markšeiderimõõdistamise andmetel oli kraav karjääriga külgnevas osas kuiv ning karjääri veekogu veetase stabiliseerunud ~73,4 abs m. Võttes aluseks mõõdistusel kogutud välivaatluse andmed, kraavi/eesvoolu parameetrid ning asjaolu, et karjäärijärves on veetase ~0,3-0,5 m kõrgem kui Kaanjärves, võib öelda, et olemasolev kraav ja eesvool tagavad vee äravoolu piisavuse nii Keskpolügooni kuivendusrajatistest kui ka karjäärijärve veetaseme reguleerimiseks. Kalajärve karjääri tekkinud tehisveekogu veetase on olemasolevate mõõdistusandmete kohaselt reguleeritud abs kõrgusele ~73,4 m, mis tagab, et veetase karjääris ei tõuseks suurveeperioodidel ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Veetase jääb karjäärijärves olemasolevate andmete põhjal külgnevast maapinnast enam kui 1 m sügavamale. Oluline on, et ka edaspidise tegevuse juures sh korrastamise järgselt jääks äravoolu kraav toimima. Vastavalt teeme ettepaneku uuendada kõrvaltingimust nr 2 alljärgnevas sõnastuses: 2. Kaevandamise ajal ja mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb tagada Kalajärve III liivakarjääri lõuna- ja läänepiiril kulgeva Keskpolügooni kuivendusrajatise koosseisu kuuluva kraavi toimimine. Lähim veevarustuse puurkaev asub ~430 m kaugusel kagus (registrikood PRK0022707) ning lähim elamu on ~1,4 km kaugusel kirdes Nõmmoja-Saare kinnistul (tunnus 27301:001:0145). Nii kaugele ei ulatu Kalajärve III liivakarjääri mõjuala. Kuna kaevandamiseks karjäärist vett ära ei juhita, siis piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjutata oluliselt ja tegevus ei ohusta piirkonna kaevude vee taset ja vee kvaliteeti. Müra Tegevusega kaasneva müra levik ümbruskonda sõltub kasutatavast tehnikast, tööprotsessidest ja ümbritsevatest keskkonnatingimustest. Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisel tekitavad müra peamiselt kaevandamiseks ja materjali transpordiks kasutatavad masinad (ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto). Transpordimüra ei ole pidev ning karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav kumuleeruv müra. Kaevise väljaveoks kasutatavatel kallurautodel on helirõhutase normeeritud. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse §-d 55-66 ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71). Kalajärve III liivakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt määrusele nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Kalajärve III liivakarjäärile lähimad elamud jäävad karjäärist vähemalt 1,4 km kaugusele ning kaevandamise müra antud kinnistuteni ei jõua. Sellisel kaugusel ühtlustub müra juba loodusliku fooniga. 10 (21) Keskpolügooni teeninduskeskuse lähimad hooned jäävad mäeeraldisest > 200 m kaugusele. Taotluse seletuskirjas toodud arvustuste järgi on nende hoonete juures Kalajärve III liivakarjäärist tulenev müratase 56,0 dB. Kalajärve III liivakarjääri piirkond asub Kaitseväe keskpolügooni mõjualas, kus tehakse õppuseid madala (Ld = 65 dB kaugus on ≤ 500 m, nt 5,56 mm automaatrelvad Rahe-20 ja Galil), keskmise (Ld = 65 dB kaugus on ≥ 500 m, nt 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2), kõrge (LCE = 100 dB kaugus jääb vahemikku 500 – 2100, nt 120 mm tank Abrams) kui ka väga kõrge müratasemega (LCE = 100 dB jääb ≥ 2100 m kaugusele, nt 155 mm liikursuurtükk K9 Kõu). Arvestades karjääri vähese varu ning väikese aastase kaevandamismahuga, siis ei tööta kaevandamismasinad alal pidevalt ning nende mõju piirkonna müratasemele ei ole oluline. Praegu kehtivale keskkonnaloale nr L.MK/322588 on seatud järgmine müra puudutav kõrvaltingimus: 6. Kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel. Arvestades asjaolu, et müra mõju tuleb taotletava ala piirkonnas arvestada Keskpolügooni suhtes ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on esitanud keskkonnaloa taotlusele nõude, et lubade liitmisel jäävad kehtima ka senistele lubadele kantud kõrvaltingimused. Teeme ettepaneku jätta keskkonnaloale kehtima sama kõrvaltingimus, kuid lisada tingimuse juurde ka kaevandamise ajaline piirang seoses kaevandamise öise müranormtaseme ületusega Keskpolügooni teeninduskeskuse lähimate hoonete juures. Uus sõnastus oleks alljärgnev: Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel. Tolm Kalajärve III liivakarjääris liiva kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Suurem enamus kaevandatavast maavarast asub allpool keskmist põhjaveetaset. Analoogselt müraga tekitatakse kavandatava tegevusega ka tolmu. Suurimaks tolmu tekitajaks on kaevise transportimise tulemusena tekkiv tolm. Liiva kaevandamine tavapärasel juhul ülenormatiivset tolmu ei tekita, kuna looduslik materjal on piisava niiskussisaldusega. Tolmu leviku minimeerimiseks materjali transpordil on võimalik rakendada leevendusmeetmeid, näiteks nagu teede ja kaevise niisutamine/kastmine, koormate katmine. Leevendusmeetmete rakendamisel on välisõhku paiskuva tolmu levik võimalik viia nullilähedaseks. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (edaspidi määruse nr 67) kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Antud juhul on asjakohane hinnata tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 11 (21) tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Kalajärve III liivakarjääri kaevandamise maht (aastas keskmiselt vaid 39 tuh m³) on oluliselt väiksem võrreldes mahust, mille puhul on oht PM-sum puhul on künniskoguse ületamiseks. Kaevandamisega kaasneb ka karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Kalajärve III liivakarjääris on lubatud kasutada vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mille heitgaaside tase ei ületa lubatud piirväärtuseid. Piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valgus-, soojus-, kiirgus- ega lõhnareostust tegevusega ümbruskonnale eeldatavalt ei kaasne. Vibratsioon Kalajärve III liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisel vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Ülenormatiivset ega hoonetele kahjustusi tekitavat vibratsiooni ei teki ka karjääri vahetus läheduses 3.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kalajärve III liivakarjääris on katend kogu mahus kooritud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Peale kaevandamist kasutatakse katendist kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks, vastavalt korrastamise projektile ning kaevandamisjäätmeid alal ei teki. Katendi ladustamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud. Kalajärve III liivakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara (liiv) ja selle katend (muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse §2 lg 1 ja lg 2 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid §71. Kaevandamisjäätmekava on vajalik juhul, kui kaevandamise käigus tekivad jäätmed jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses: „Jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik“. 12 (21) Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kuna kaevandatav maavara (liiv) realiseeritakse täies mahus ning katend kasutatakse esimesel võimalusel karjääri nõlvade korrastamiseks või võõrandatakse, siis jäätmeseaduses §2 lg 1 ja lg 2 toodud jäätme mõiste tähenduses jäätmeid ega §71 kaevandamisjäätmeid Kalajärve III liivakarjääris kaevandamise käigus ei teki ja kaevandamisjäätmekava pole vajalik. 3.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri mäemasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastata nii pinnast kui ka vett. Selle vältimiseks tuleb pidevalt jälgida masinate tehnilist seisundit ning planeerida karjääri projektis avariide likvideerimise viisid. Tuleb tagada kütte- ja määrdeainete pinnasesse sattumise vältimiseks ettenähtud kaitsevahendite olemasolu ja korrashoid. Remontimine peab toimuma selleks ettenähtud kohtades. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan. Peatüki 3.1.5. alapeatükis pinna- ja põhjavesi on reostuse teemat eraldi käsitletud. 3.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Esitatud taotluse kohaselt soovitakse liita Kalajärve liivamaardla Kalajärve II liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/300603 (kehtivusaeg 30.04.2009 - 23.03.2027) ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaluba nr L.MK/322588 (kehtivusaeg 01.07.2013 - 01.07.2033), säilitades Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/322588 kehtivusaja (kuni 01.07.2033). Liidetav taotletav karjäär asub Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Läsna külas, riigiomandisse kuuluvatel kinnistutel Kalajärve liivakarjäär (27301:001:0155; kinnistu nr 4854431) ja Väikejärve karjäär (27301:001:0203; kinnistu nr 5518131), kus riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet. Karjäär külgneb läänest Keskpolügoon (tunnus 35206:002:0081), läänest ja lõunast Keskpolügooni teeninduskeskus (tunnus 35206:002:0191) ning idast ja põhjast Loobu metskond 4 (tunnus 27202:001:0588) katastriüksustega. Keskpolügooni teeninduskeskuse kinnistul asub ka Kaitseministeeriumile kuuluv Kalajärve liivakarjäär (loa nr HARM-135). 13 (21) Taotletav karjäär jääb kogu ulatuses Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse (vid 48). Karjäärist vahetult läänes asub kruusatee (ETAK ID 8372704), mida kasutatakse ka väljaveoks. Lähim elamu on ~1,4 km kaugusel kirdes Nõmmoja-Saare kinnistul (tunnus 27301:001:0145). Liidetavad Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjäärid on olemasolevad karjäärid, mistõttu maakasutus ei muutu. Kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja tehisveekoguks. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.3. Mäeeraldise pindala on 1,57 ha ja teenindusmaa pindala 2,84 ha. Mäeeraldisega seotud varu (seisuga 22.09.2025) on järgmine: allpool veetaset asuv plokk 4 ehitusliiv 55,60 tuh m³ ning plokk 12 ehitusliiv 143,90 tuh m³ ja valdavalt pealpool põhjaveetaset plokk 11 ehitusliiv 0,40 tuh m³. Liiv looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Taotletava ala piires paikneva maavara kaevandamisel on mõju keskkonnale vähene, sest tegemist on olemasoleva kaevandamismaastikuga. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi oluliselt ei muudeta, kuna kaevandamise käigus vett välja ei juhita. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav rikutud maa kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Kalajärve III liivakarjäär kavandatakse korrastada metsamaaks ja tehisveekoguks. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Liivakarjääris kaevandamine on tegevus mis sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. 14 (21) Kalajärve III liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara suures osas põhjaveetasemest allpool, kuid kaevandamise käigus ei toimu vee ärajuhtimist, mistõttu ei ole põhjust eeldada olulist mõju põhjaveetasemele. Lähimad kultuurimälestised on enam, kui 5 km kaugusel Arbaveres ja niikaugele kaevandamise mõju ei ulatu. Vastavalt kehtivale Kadrina valla üldplaneeringule jääb liivakarjäär rohelise võrgustiku tugialasse, samas on liivakarjääri ala üldplaneeringus märgitud mäetööstuse maa-alaks. Valdaval osal liivakarjäärist on kaevandustegevus aset leidnud varasemalt vastavalt Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnalubadele nr L.MK/300603 (luba kehtib 30.04.2009 - 23.03.2027) ja L.MK/322588 (luba kehtib 01.07.2013 - 01.07.2033). Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad Taotletav liidetud Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjäär ei kattu kaitseala, hoiuala, püsielupaiga, kaitsealuse liigi, kivistise, kaitstava looduse üksikobjekti, Natura 2000 linnu- ja loodusalaga või vääriselupaigaga. Lähim kaitseala, Lahemaa rahvuspark, jääb ligikaudu 1,5 km kaugusele liivakarjäärist. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgid on toodud Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 1-6. Ühtlasi kuulub Lahemaa rahvuspark Lahemaa linnu- ja loodusalana üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000, mille kaitse-eesmärgid on toodud korralduse nr 148 p-des 24 ja 167. Liivakarjääri alale jääb osaliselt loodusdirektiivi elupaigatüüp rabad (7110*). Kõnealune elupaigatüüp ei kuulu ühegi kaitseala, hoiuala või loodusala koosseisu. Vahetult liivakarjäärist itta jääb II kaitsekategooria linnuliigi metsise (Tetrao urogallus; KLO9102361) registreeritud elupaik. Liivakarjäärist läände ligikaudu 600 m kaugusele jääb metsise registreeritud elupaik KLO9102360, mis kuulub valdavalt Valgejõe metsise püsielupaiga (KLO3003104) koosseisu. Lisaks jääb liivakarjäärist põhja suunas ligikaudu 3,1 km kaugusele metsise elupaik KLO9133992. Lähim metsise paaritumisele omane mängupaik „Pikassaare“ jääb liivakarjäärist lõunasse ligikaudu 1,7 km kaugusele. Teine mängupaik „Valgejõe“ paikneb Valgejõe metsise püsielupaigas liivakarjäärist ligikaudu 2,8 km kaugusel. Piiritlemata II ja III kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (Looduskaitseseadus (LKS) § 48 lg 4). Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (LKS § 55 lg 6¹ p-d 1 ja 2). I kaitsekategooria liikidest on registreeritud ligikaudu 3,2 km kaugusel must-toonekure (Ciconia nigra; KLO9127688) elupaik ja teine must-toonekure elupaik (KLO9127622) ligikaudu 9 km kaugusel. 15 (21) Liivakarjäärist ligikaudu 1,6 km kaugusel on registreeritud II kaitsekategooria liigi põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9123647) elupaik ja ligikaudu 750 m kaugusel III kaitsekategooria liikide mudatilder (Tringa glareola; KLO9129545) ja heletilder (Tringa nebularia; KLO9129546) Mõju kaitsealustele liikidele ja püsielupaigale Must-toonekurg kasutab toitumiseks eelkõige vooluveekogusid. Tiike ja karjääre kasutatakse üksnes juhul, kui neis leidub madalaveelisi alasid või lompe. Must-toonekurg toitub üldjuhul kuni 40–70 cm sügavuses vees, mistõttu ei ole karjääriveekogud liigile tõenäoliselt sobivad toitumisalad. Karjäärides liiguvad kalad häiringu või varjutuse tekkimisel sügavamasse vette, mistõttu puudub must-toonekurel võimalus neid efektiivselt püüda. Metsise püsielupaik ja mängupaigad paiknevad mäeeraldisest piisavalt kaugel, mistõttu eeldatavalt on negatiivne mõju välistatud. Kaevandustegevus on alal juba varasemalt toimunud ning metsise elupaiga piiritlused on hiljuti üle vaadatud. Viimaste andmete kohaselt on kukkede arvukus piirkonnas heas seisundis. Arvestades mängupaikade ja registreeritud elupaikade kaugust liivakarjäärist ning olemasolevat olukorda piirkonnas, ei ole alust eeldada olulist negatiivset mõju metsise elu- ega mängupaikadele. Põhja-nahkhiir, mudatilder ja heletilder asuvad piisaval kaugusel liivakarjäärist, mistõttu eeldatavalt puudub oluline mõju liikidele. Arvestades olemasolevat olukorda ja tegevuse iseloomu, ei ole põhjust eeldada, et kaitsealuste liikide esinemine liivakarjääri piirkonnas oleks kavandatavast kaevandustegevusest mõjutatud sellisel määral, mis võiks kahjustada liikide soodsat seisundit või elupaikade säilimist. Mõju rohevõrgustiku toimivusele Vastavalt Kadrina valla üldplaneeringule tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline võrgustik jääb toimima. Maardlate rajamisel ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. Nende toimivuse tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala. Rohelise võrgustiku toimimise tagamisega (nt metsamaa taastamisega) tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Taotluse kohaselt ei ole tegemist uue kaevandusalaga, vaid juba avatud karjääriga. Üldplaneeringu maakasutuskaardi alusel saab öelda, et liivakarjäär ei katkesta rohevõrgustikuga seatud rohekoridori toimivust ega sidusust. Seega ei tekita keskkonnaloa muutmine eeldatavalt täiendavat mõju rohevõrgustikule ja selle toimimisele. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning 16 (21) kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Kalajärve III liivakarjäärile lähimad elamud jäävad karjäärist vähemalt 1,4 km kaugusele - kaevandamisega seotud mõjud nii kaugele ei ulatu. Keskpolügooni teeninduskeskuse lähimad hooned jäävad mäeeraldisest > 200 m kaugusele. Keskpolügooni teeninduskeskuse tegevuse mõjutamise vältimiseks on keskkonnaloa menetlusse kaasatud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kelle arvamusega loa menetluse juures arvestatakse. Siinkohal inimeste tervist põhiliselt mõjutavad vee ja müra mõjud on kirjeldatud peatükis 3.1.5. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes on Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevaks peamisteks mõjuks mõju maastikule. Olulisemad kaevandamisega seotud mõjud on piirkonnas juba avaldunud, kuna tegu on olemasoleva karjäärialaga. 3.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kalajärve III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Lähedal ei ole eluhooneid. Mõjualas on Keskpolügooni teeninduskeskus ja seal asuvad hooned. Keskpolügooni teeninduskeskuse osas on olemasoleval keskkonnaloal esitatud leevendavaid meetmeid mida tuleb ka edasisel kaevandamistegevusel jälgida. Kaevandamistegevusest sõltuvat müra taset hoonete juures ei ületata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Mürahäiringu leevendamiseks on keskkonnaloale nr L.MK/322588 seatud kõrvaltingimused. Tegemist on juba töötava karjääriga, mille tegevusega seoses ei ole teadaolevalt kaebuseid esinenud. Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa kehtivusaja jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel otseseid mõjusid (müra, tolm) ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju. Kaebuste korral aga tuleb häiringute intensiivsust mõõta ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber. 17 (21) 3.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Arvestades Lahemaa rahvuspargi, Lahemaa linnu- ja loodusala kaugust liivakarjäärist (ligikaudu 1,5 km), siis eeldatavalt puudub mõju kaitse-eesmärkidele. Kavandatava tegevuse mõju eelnimetatud aladeni ei ulatu. Ebasoodne mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile on seega välistatud ja Natura hindamise eelhindamine ei ole vajalik. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kumulatiivset mõju on oluline hinnata, kui kavandatavast tegevusest lähtuv mõju kombineerituna teiste tegevuste mõjudega ajas ja ruumis võib muutuda märkimisväärselt oluliseks. Teisisõnu tuleb kahe tegevuse kumulatiivset mõju hinnata, kui planeeritava tegevuse mõju keskkonnale on väheoluline, kuid kumulatiivne mõju teise tegevusega võib olla paljutähendav. Keskkonnaamet leiab, et näiteks kaevandamine ja metsa raadamine on piisavalt erineva mõjuga ja erineval ajal toimuvad tegevused selleks, et nende kahe tegevuse eraldiseisev kumulatiivse mõju hindamise läbiviimine oleks keskkonnaloa taotluse menetluse raames põhjendatud või otstarbekas. Kalajärve maardla alal on lisaks praegu liidetavale Kalajärve II liivakarjääri ja Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloale antud Kaitseministeeriumile keskkonnaluba nr HARM-135 ka Kalajärve liivakarjääri osas, mis kehtib 04.02.2016 - 04.02.2031. Kalajärve liivakarjääri mäeeraldis on liidetava Kalajärve III liivakarjääri läänepoolne piirinaaber ja tegemist on mahult ja pindalalt umbes 2 korda suurema karjääriga, kus praegu kaevandamistegevusega ei ole alustatud. Kõige olulisemad mõjud Kalajärve liivakarjääride osas on Kaitseväe keskpolügoonile. Seoses asjaoluga, et Kalajärve liivakarjääri keskkonnaloa omanik on Kaitseministeerium ja Kaitseväe keskpolügoonil on Kaitseministeeriumi haldusalas on Kaitseväe keskpolügoonil võimalik reguleerida kaevandamise tegevusi nii, et kaevandamiste kumulatiivne mõju ei oleks häiriv. Ka Kalajärve III liivakarjääri keskkonnaloa kõrvaltingimused tagavad sealse tegevuse reguleerimise võimaluse Kaitseministeeriumi või selle haldusala ametite poolt alljärgnevate tingimustega: Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel; Kaevandaja peab enne kaevandamise alustamist hankima Kaitseväe keskpolügooni ülemalt ja Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnalt kooskõlastuse (paberkandjal või meili teel) kaevandamise kuupäevade ning kaevise väljaveo kuupäevade kohta. Mäeeraldisel toimuvad tööd ei tohi takistada teiste kinnisasjade sihipärast kasutamist. Mäeeraldisega külgnevate kinnisasjade vajalikku maapõuetuge ei tohi kahjustada. 18 (21) Keskkonnaamet on seisukohal, et rakendades keskkonnaloale seatavaid kõrvaltingimusi (sh on keskkonnamõjude leevendamise kõrvaltingimused seatud ka teisetele piirkonna karjääride keskkonnalubadele), ei ole karjääride koostöötamisel ette näha ülemäärast negatiivset kumulatiivset mõju ümbruskonna keskkonnale ja inimestele. Kaitseväe keskpolügooni müra tekitavate tegevuste kumulatiivne mõju on kirjeldatud taotluse seletuskirjas alljärgnevalt. Kalajärve III liivakarjääri piirkond asub Kaitseväe keskpolügooni mõjualas, kus tehakse õppuseid madala (Ld = 65 dB kaugus on ≤ 500 m, nt 5,56 mm automaatrelvad Rahe-20 ja Galil), keskmise (Ld = 65 dB kaugus on ≥ 500 m, nt 12,7 mm raskekuulipilduja Browning M2), kõrge (LCE = 100 dB kaugus jääb vahemikku 500 – 2100, nt 120 mm tank Abrams) kui ka väga kõrge müratasemega (LCE = 100 dB jääb ≥ 2100 m kaugusele, nt 155 mm liikursuurtükk K9 Kõu). Arvestades karjääri vähese varu ning väikese aastase kaevandamismahuga, siis ei tööta kaevandamismasinad alal pidevalt ning nende mõju piirkonna müratasemele ei ole oluline. Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Kalajärve III liivakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3. ning siinkohal ei korrata. Keskkonnaamet kavandab seada loale järgnevad kõrvaltingimused: 1. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal; 2. Kaevandamise ajal ja mäeeraldise ning mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb tagada Kalajärve III liivakarjääri lõuna- ja läänepiiril kulgeva Keskpolügooni kuivendusrajatise koosseisu kuuluva kraavi toimimine; 3. Tee ja kraavi ehitusprojekt ning karjääri korrastamisprojekt tuleb enne rakendamist kooskõlastada Kaitseministeeriumiga; 4. Kaitseväele või Kaitseministeeriumile kaevandamisest tekkivad võimalikud kahjud tuleb kaevandajal kahju saajale hüvitada; 5. Kaevandamine ja kaevise väljavedu karjäärist ei ole lubatud öörahu ajal ja puhkepäevadel; 6. Kaevandaja peab enne kaevandamise alustamist hankima Kaitseväe keskpolügooni ülemalt ja Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonnalt kooskõlastuse (paberkandjal või meili teel) kaevandamise kuupäevade ning kaevise väljaveo kuupäevade kohta; 7. Arendaja ei tohi kasutada Kadrina valla teid veoteena enne kokkuleppe saavutamist vallaga; 19 (21)  8. Mäeeraldisel toimuvad tööd ei tohi takistada teiste kinnisasjade sihipärast kasutamist. Mäeeraldisega külgnevate kinnisasjade vajalikku maapõuetuge ei tohi kahjustada. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning lähimad Natura 2000 võrgustiku alad Lahemaa linnu- ja loodusala asuvad oluliselt kaugemal karjääri mõjualast; 2. kavandatava kaevandamisega ei mõjutata eeldatavalt ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte, kui järgitakse seadusest tulevaid nõudeid; 3. müra piirmäärasid ei ületata, kui jälgitakse keskkonnaloale seatud kõrvaltingimusi; 4. kuna kaevandamiseks karjäärist vett ära ei juhita, siis piirkonna põhja- ja pinnavett ei mõjutata oluliselt. Reostuse teket tuleb hoolega vältida; 5. looduslik maastik kaevandamistööde käigus on juba valdavalt hävinud, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega peale kaevandamistegevuse lõpetamist. KeHJS § 11 lõike 8¹ kohaselt KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 järgi, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3³ lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3³ lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. Loa taotleja ei ole KeHJS § 6¹ lõike 1 punkti 6 alusel esitanud Keskkonnaametile teavet kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega loa taotleja kavandab vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. 4. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Kalajärve II ja Kalajärve III liivakarjääride keskkonnalubade liitmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Kadrina 20 (21) Vallavalitsusele ning tutvumiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ja OÜ-le MERKO KAEVANDUSED, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026. Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid. Kersti Ritsberg vanemspetsialist Maapõuebüroo Reelika Lumi vanemspetsialist Loodushoiutööde osakond Gerda Kirs vanemspetsialist Looduskasutuse osakond 21 (21)