Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ja Natura hindamise hüvitusmeetmete kava kooskõlastamine

Elmar Vaher Teie 09.07.2026 nr 15-2/26/2484 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 26.08.2026 nr 7-15/26/2626-2 Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ja Natura hindamise hüvitusmeetmete kava kooskõlastamine Austatud Elmar Vaher Esitasite Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle mõjude hindamise (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise, KSH) aruande1 koos Natura hindamise hüvitusmeetmete kavaga Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks. Kliimaministeerium kooskõlastab nimetatud materjalid tingimusel, kui arvestatakse järgmiste märkustega. 1. Olete teinud kaaskirjas ettepaneku hüvitusalade kaitse alla võtmiseks või olemasoleva kaitsekorra muutmiseks (algatada kavas ettenähtud hüvitusalade looduskaitsealade moodustamine või olemasolevate kaitse-eeskirjade muudatused), kuid esitatud ettepanek ei vasta looduskaitseseaduse §-s 8 sätestatud nõuetele. Palume esitada kaitse alla võtmise ettepanek kooskõlas looduskaitseseaduse §-ga 8. 2. Hüvitamismeetmete kavas ptk 6.2.1 on elupaigatüüpide seisundihinnanguna kasutatud 2019. aasta aruannet, kuid palume kasutada uuemaid andmeid (sh tabelis 5). Samuti vaadata üle selles peatükis tehtud järeldused. Viimane loodusdirektiivi art 17 aruanne esitati Euroopa Komisjonile 2025. aastal. Tulemused on avalikustatud veebilehel: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/. Lisaks on tulemused avaldatud Keskkonnaportaalis: https://keskkonnaportaal.ee/et/loodusdirektiivi-artikkel-17-aruanne-2019-2024. 3. Hüvitamismeetmete kavas ptk 6.9.2 on toodud vajadus linnustiku täiendava seire osas ning riikliku seire korraldajana on märgitud Keskkonnaagentuur. Juhime tähelepanu, et hüvitusaladel teostatava seire rahastuse peab tagama arendaja. Palume täiendada selles osas hüvitamismeetmete kava ja see selgelt välja tuua. Koostööd tuleb siinkohal teha ka Keskkonnaagentuuriga, et nad oleksid kursis lisanduvate kohustustega. 4. Hüvitamismeetmete kavas ptk 6.9.2 ei selgu, kes viib läbi hüvitusmeetmete tulemuslikkuse hindamist, mille tulemused on vajalik kooskõlastada Keskkonnaametiga. Palume täiendada kava vastavalt. 1 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022_0075, 19.06.2026. Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 5. Mõjude hindamise aruandes on hinnatud planeeringuga kavandatava tegevuse üldist mõju pinna- ja põhjaveele ning kirjeldatud leevendusmeetmeid . Palume täiendada aruannet hinnanguga, kas planeeringuga kavandatav tegevus võib põhjustada mõjutatavate veekogumite seisundi halvenemist (ökoloogilise, keemilise või hüdroloogilise seisundi osas) ning kas tegevus võib takistada veekogumitele seatud keskkonnaeesmärkide, sealhulgas hea seisundi saavutamist või säilitamist. Juhul kui tegevusega võib kaasneda veekogumi seisundi halvenemine, hinnata, kas tegemist on ajutise või püsiva mõjuga ning tuua välja konkreetsed veekogumid, mida võimalik seisundi muutus puudutab. 6. Täiendada mõjude hindamise aruande ptk 11.10 (Veekaitsemeetmed) (lk 309) esitatud ehitusaegseid meetmeid. Aruandes toodud meede näeb ette ehitustööde tegemise madalvee perioodil, kuid ei kirjelda konkreetseid tehnilisi meetmeid heljumi leviku piiramiseks. Soovitame täiendada meedet nõudega kasutada jõesängis ja kallastel tehtavate tööde korral sobivaid heljumi tõkestamise lahendusi (nt settekardinad, filtreerivad tõkked, settebasseinid või muud samaväärsed meetmed), et minimeerida setete kandumist allavoolu ning vähendada mõju vee-elustikule. 7. Samuti vajab täiendavat põhjendamist meede, mille kohaselt võib olulise heljumi tekkega töid teha kuni septembri lõpuni. Arvestades Valgejõe tähtsust lõheliste elupaigajõena, tuleks hinnata, kas tööde lubamine septembri lõpus ei satu vastuollu lõheliste sügisese kudemisperioodi algusega. Vajadusel tuleks tööde tegemise perioodi piirata ajavahemikuga juuli keskpaigast augusti lõpuni või siduda tööde tegemise aeg kalastikueksperdi hinnanguga. 8. Täpsustada mõjude hindamise aruandes järgmist kasutusaegse meetme sõnastust: „Soovitav on laskesektorid ja harjutuste suunad valida selliselt, et vältida kuulide sattumist Soodla jõkke ja veehoidlasse“. Arvestades Soodla veehoidla kuulumist Tallinna pinnavee joogiveehaardesüsteemi ning vajadust vältida laskemoona sattumist veekeskkonda, ei ole põhjendatud meetme esitamine soovitusena. Meetme sõnastus tuleks muuta kohustuslikuks ning sätestada, et laskesektorid ja harjutuste suunad tuleb kavandada viisil, mis välistab või viib miinimumini kuulide sattumise Soodla jõkke ja Soodla veehoidlasse. 9. Mõjude hindamise aruandes on välja toodud, et veekogude läbimine sõidukitega võib põhjustada heljumi sattumist veekogusse, kallaste kahjustamist ja häiringuid vee-elustikule ning et mõju on väiksem eelnevalt ette valmistatud ja kindlustatud ületuskohtade kasutamisel. Palume täiendada kasutusaegseid meetmeid nõudega, et veekogude ületamine sõidukitega toimuks üksnes selleks kavandatud ja nõuetekohaselt kindlustatud koolmekohtades või rajatud ületuskohtadel. Ületuskohad tuleb projekteerida ja hooldada viisil, mis väldib kallaste erosiooni ning minimeerib heljumi sattumise veekogusse. Heljumi suurenemise või erosiooninähtuste ilmnemisel tuleb rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid. 10. Täiendada mõjude hindamise aruande pinnavee kvaliteedi seire peatükki (ptk 12.6) nõudega viia läbi enne ehitus- ja väljaõppetegevuse algust fooniseire kõikides seirepunktides, kus kavandatakse pinnaveekogusid mõjutada võivaid objekte või kus hakkab toimuma aktiivsem väljaõppetegevus. Fooniproovid on vajalikud olemasoleva veekvaliteedi lähtetaseme määramiseks ning kavandatava tegevuse mõju usaldusväärseks hindamiseks. Seirepunktid tuleb kavandada kõigis asukohtades, kus tegevusega võib kaasneda mõju pinnavee kvaliteedile või veerežiimile. 11. Arvestades kavandatava tegevuse ulatust ja tegevuste pikaajalisust, ei ole piisav pinnavee kvaliteedi seire peatükis antud soovitus teha seiret sagedusega üks kord aastas kahe aasta jooksul pärast ehitiste valmimist. Soovitame teha pinnavee seiret vähemalt esimese kolme kasutusaasta jooksul kaks korda aastas (kevadsuurvee ja madalvee perioodil), et hinnata võimalikke muutusi erinevates hüdroloogilistes tingimustes. Edasine seiresagedus võib seiretulemuste põhjal täpsustuda. 12. Lisaks ei ole piisavalt põhjendatud viide, et Soodla veehoidla veekvaliteedi seiret viib läbi AS Tallinna Vesi vastavalt keskkonnaloa tingimustele. AS-i Tallinna Vesi seirekohustus tuleneb tema vee-erikasutusest ja keskkonnaloast ning selle eesmärk ei ole hinnata Soodla harjutusvälja tegevuse mõju pinnaveele. Kavandatava tegevuse elluviijal tuleb tagada eraldi pinnaveeseire sellises mahus ja selliste näitajatega, mis võimaldavad hinnata harjutusvälja tegevusest tulenevaid võimalikke mõjusid pinnavee kvaliteedile ning vajaduse korral rakendada täiendavaid leevendusmeetmeid. 13. Vastavalt korrigeerida eeltoodud meetmete sõnastusi ka eriplaneeringu detailse lahenduse eelnõu seletuskirjas. 14. Mõjude hindamise aruandes tuleb hinnata võimaliku põhjaveevõtu ja põhjavee kasutamise mõju. Aruandes puudub teave tegevustega seotud kavandatava veevõtu mahu, veeallika, puurkaevude arvu ja asukoha ning kasutatava põhjaveekihi kohta. Planeeringuga ei ole kavandatava veevarustuse põhimõttelist lahendust määratud, vaid on viidatud üksnes tehnovõrkude võimalikule vajadusele ning jäetud nende tingimuste määramine projekteerimisetappi. Samas on mõjude hindamise aruandes ptk 9.12.1 (lk 231) märgitud, et kavandatava tegevusena ei ole plaanis põhjaveevõttu ja mõju põhjaveevarudele puudub ning põhjavee alanemist ega põhjaveetaseme muutust planeeringu realiseerimisega eeldada ei ole. Sellise järelduse tegemiseks puuduvad aruandes vajalikud lähteandmed, palume need lisada ning kõrvaldada aruandes vastuolud põhjaveevõtu ja kasutamise kohta. 15. Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu maht eeldab veevarustuse lahenduse olemasolu. Planeering võimaldab rajada maksimaalselt 150 000 m² ehitisealuse pinnaga hoonestust, sealhulgas majutus-, toitlustus- ja olmefunktsioonidega hooneid. Sellise kasutusega objektide puhul on olmevee veevajadus vältimatu, kuid veeallikat ei ole määratud ega hinnatud. Palume lisada planeeringusse võimalik veevõtuallikas, põhjaveevõtu maht ja kasutamise otstarve. 16. Veehaarete võimalikke asukohti ei ole planeeringus käsitletud. Kuna ühisveevärgiga ei ole harjutusväljal ette nähtud liituta, on põhjendatud määrata või reserveerida võimalikud veehaardealad, kirjeldada veevarustuse põhimõtteline lahendus ning prognoositav veevajadus ja veevõtt. Samuti lisada hinnang võimalike veehaarete mõju kohta kasutatava põhjaveekogumi looduslikule ressursile ja seisundile, kehtestatud põhjaveevarudele ja põhjaveevaru hindamise vajadusele. 17. Põhjavee kaitse käsitlus keskendub mõjude hindamise aruandes peamiselt reostusriski üldisele hindamisele, mis tugineb Kaitseväe keskpolügoonil tehtud seireandmetele. See ei asenda hinnangut Soodla harjutusvälja konkreetsetele kohalikele geoloogilistele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele. Põhjaveeseire puudumine ei ole piisavalt põhjendatud. Aruande ptk 12 (olulise keskkonnamõju seire meetmed) puuduvad põhjavee koguselise ja keemilise seire meetmed. Põhjendus, et sobivaid puurkaeve ei ole, ei tähenda, et põhjaveeseire oleks võimatu, sest vajadusel saab seireks rajada seirekaeve. Arvestades, et veevarustuse lahendus ja võimalik põhjaveekasutus selguvad alles hiljem, jääb põhjaveeseire puudumise põhjendus ebapiisavaks. Raskmetallide risk ja seire ei ole omavahel seotud. Aruandes on märgitud, et laskemoon ja lõhkeained sisaldavad raskemetalle (Hg, Pb, Cd, Ni, Zn, Cu, Cr). Samas nende ainete võimalikku sattumist põhjavette ei ole käsitletud põhjaveeseire meetmetes või seiratavate näitajate valikul. Palume aruandesse lisada põhjaveeseire meetmed (veetaseme ja keemiline seire) kõrvuti pinnaveeseirega, arvestades seejuures ka põhja- ja pinnavee omavahelisi seoseid ja põhjaveevõttu. 18. Palume planeeringu seletuskirja ptk 2.10 ja läbivalt ka teistes dokumentides korrigeerida, et maardlatel tehtavaid tegevusi ja planeeringuid kooskõlastab maavarade valdkonnas Eesti Geoloogiateenistus, mitte Maa- ja Ruumiamet. 19. Palume KSH aruandes ja/või hüvitusalade kavas eristada, milliste maardlatega kattub planeeritav harjutusväli ja milliste maardlatega kompensatsioonialad. 20. Mõjude hindamise aruande ptk 6.7 (Maavarad ja maardlad) on toodud planeeringualaga kattuvad maardlad, kus kaevandamist läbi viia ei tohi. Punktis 9.17 (Mõju maavaradele ja maardlatele) ei ole aga käsitletud strateegilist mõju maavaradele ega maardlatele. Palume  käsitleda Harju maakonna ehitusmaavarade varustuskindluse tagatust ja anda strateegiline hinnang, kas ja kuidas võib mõjutada kattuvatel aladel maavara kaevandamise keelamine üldist ehitusmaavarade pakkumist tulevikus. Täpsem informatsioon on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel ehitusmaavarade rubriigis2 . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Kuldar Leis energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister Ülle Luiks, 623 1220, [email protected] Mariliis Paal, 626 2875, [email protected] Annika Mikomägi, 626 2899, [email protected] Kersti Türk, 626 2809, [email protected] Harry Kuivkaev, 626 2964, [email protected] 2 https://kliimaministeerium.ee/energeetika -maavarad/maavarad/ehitusmaavarad