Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse, selle mõjude hindamise aruande ja hüvitusmeetmete kava kooskõlastamine

Elmar Vaher Teie 09.07.2026 nr 15-2/26/2484 peadirektor Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Meie 24.08.2026 nr 6-5/26/12888-4 [email protected] Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu detailse lahenduse, selle mõjude hindamise aruande ja hüvitusmeetmete kava kooskõlastamine Austatud Elmar Vaher Esitasite1 Keskkonnaametile planeerimisseaduse (PlanS) § 48 lg 1 ja Kaitseministeeriumi 14.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81 antud volituse alusel kooskõlastamiseks Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) detailse lahenduse2 , mõjude hindamise aruande 3 ja Natura hindamise hüvitusmeetmete kava 4 . Planeeringuala asub Harjumaal Kuusalu vallas Hirvli, Koitjärve ja Suru külades ning Anija vallas Pillapalu, Härmakosu ja Raudoja külades. Planeeringuala suurus on ligikaudu 7063 ha. REP detailse lahenduse koostamise eesmärk on Soodla harjutusvälja (edaspidi HV) toimimiseks vajalike objektide kavandamine, Soodla HV ja Kaitseväe keskpolügooni ühendusteede ning Soodla HV juurdepääsu- ja möödasõiduteede asukohtade määramine, ehitusõiguse ning kõigi kavandatud objektide jaoks vajalike tingimuste määramine ja muude PlanS § 126 lg-s 1 nimetatud asjakohaste ülesannete lahendamine. Mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH), peamine eesmärk on arvestada erinevaid keskkonnast tulenevaid kaalutlusi REP-i koostamisel ning tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja jätkusuutlik areng. Keskkonnaamet palus 24.07.2026 kirjaga nr 6-5/26/12888-2 haldusmenetluse seaduse § 41 alusel Soodla harjutusvälja REP detailse lahenduse, selle KSH aruande eelnõu ja Natura hindamise hüvitusmeetmete kava kooskõlastuse tähtaja pikendust kuni 24.08.2026, millega Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus nõustus 27.07.20265 . Planeerimisseaduse § 44 lg 1, § 48 lg-te 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 45 lg 1 p 2 alusel kooskõlastab Keskkonnaamet Soodla harjutusvälja REP-i detailse lahenduse, selle mõjude hindamise (sh KSH) aruande eelnõu ning hüvitusmeetmete kava. Keskkonnaameti pädevusest lähtuvalt on mõjude hindamise aruanne õigusaktidele vastav ning selles sisalduvad hinnangud on piisavad ning objektiivsed. Samuti on Keskkonnaameti hinnangul hüvitusmeetmete kava asjakohane ja piisav. Vaatamata antud kooskõlastusele, peab Keskkonnaamet vajalikuks esitada järgnevad tähelepanekud, mille alusel palub esitatud materjale täiendada: 1. Ettepanekud Natura hüvitusmeetmete kava kohta 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 09.07.2026 nr 6-5/26/12888 all. 2 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022-0075, kuupäev 19.06.2026. 3 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022_0075, versioon 6, kuupäev 19.06.2026. 4 Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2022-0075, versioon 4, kuupäev 29.04.2026. 5 Registreeritud DHS-is 27.07.2026 nr 6-5/26/12888-3 all. Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  1.1. Rääma raba hüvitusala piiri sisse on jäänud Rail Baltic (edaspidi RB) projekti objektid. Vastavalt RB meeskonna ettepanekule oleme vähesel määral Rääma raba hüvitusala piiri muutnud. Piiri korrigeerimisel on arvestatud 20 m puhvriga RB projekti välispiiri ja Rääma raba hüvitusala piiri vahel, et ei oleks kattuvust RB projektiala ja hüvitusala vahel. Muudatus on kajastatud kirja juurde lisatud tab-formaadis kaardikihil (Rääma_raba_hüvitusala_muudetud). Vastavalt sellele muudatusele palume korrigeerida hüvitusmeetme kavas Rääma raba hüvitusala joonist. 1.2. Hüvitusmeetmete kava alaptk-s 6.7 on öeldud, et kokku on vajalik teostada kaitse alla võtmise menetlus 23 alal. Hüvitusalasid on arvuliselt rohkem (29). Palume tekstiosas parandused sisse viia, et see oleks kooskõlas esitatud ettepanekuga. 2. Ettepanekud Soodla HV REP-i detailsele lahenduse kohta 2.1. Detailse lahenduse alaptk-s 3.4 (lk 29) on märgitud: „Leitud kivisisalike leiukohas, lõuna õppe- ja harjutusväljal oleva tee servades, võib teha ehitus- ja kaevetöid vahemikus 15. august kuni 30. september.“ Noored kivisisalikud kooruvad tavaliselt augusti lõpus, kuid sisalikud on veel aktiivsed ja ei talvitu. Palume teepervi mitte katta huumusrikka pinnase või taimekasvu soodustava võrgu ega matiga. Asfalteerimisel ning teistel kaevetöödel tuleb samuti lähtuda ajavahemikust 15. august kuni 30. september. Lisaks palume kavandada kivisisaliku elupaigas rasketehnikaga liikumine mööda olemasolevaid teid ning kasutades maksimaalselt sama liikumistrajektoori. Palume vältida liikumist lausaliselt kogu elupaiga ulatuses. Palume kivisisaliku leiukoha andmed ka Keskkonnaametile edastada, et saaksime need edastada Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur). 2.2. Detailse lahenduse alaptk-s 2.6 (lk 21) on kirjas: „Soodla harjutusväljal paikneb 1 puurkaev (PRK0005142) mis on amortiseerunud ja tuleb likvideerida. Puurkaev ei ole looduses leitav ning Keskkonnaametiga tuleb kokku leppida, millisel viisil on võimalik puurkaev registrist kustutada. Muid olemasolevaid tehnovõrke ja -rajatisi EELISE andmebaasi alusel piirkonnas ei paikne.“ Täpsustame, et pädev asutus (kohaliku omavalitsuse üksus) kooskõlastab puurkaevu või -augu lammutamise ehitusprojekti Keskkonnaametiga (ehitusseadustik (EhS) § 128 lg 2). Kooskõlastamine toimub läbi Ehitisregistri toimingute. Puurkaevu või -augu lammutamise teatis esitatakse lisaks pädevale asutusele ka Keskkonnaametile (EhS § 128 lg 4) ning siis kantakse puurkaevu lammutamise teatise andmed EELIS-esse. EELIS-es märgitakse seejärel „Likvideeritud (endine)“ ning menetlusfaas 6. Arhiivis. 2.3. Detailse lahenduse alaptk-s 3.11 (lk 36) on kirjas: „Soodla jõele ja Valgejõele kavandatud sildade konstruktsioonid tuleb välja töötada selliselt, et ei toimu jõe kitsendamist, tõkestamist, veevoolu katkestamist ega jõesängi ja kaldastruktuuri muutmist.“ Palume täpsustada, kas nõue kehtib ka sildade ehitamise ajal, sest juhul kui ehitustegevuse käigus on vajalik muuta veekogu kaldajoont või veerežiimi, siis kaasneb sellega veeseadusest tulenev veeloa kohustus6 . 2.4. Detailse lahenduse alatpk-s 3.11 (lk 37) on kirjas: „Pikemate teelõikude (põhja-lõunasuunaline alternatiivne tee) rajamiseks, mis asuvad paksemal turbakihil, on mõistlik kasutada nn „ujuvaid“ teid, kus turvast ei kaevata tee alt välja ning kraave ei rajata. Põh ja-lõunasuunalise alternatiivse tee kõrval tuleks olemasolevad madalad kraavijäänused hoopis korralikult sulgeda. Juhul kui kraavid projekteerimise käigus otsustatakse ikkagi rajada, tuleb need võimalikult hästi isoleerida ümbritsevatest soodest, et vähendada kraavi kuivendusmõjusid soole. Veetõkkena saab kasutada kraavi kaevamisel välja tõstetud pinnast, millest kujundatakse soo ja kraavi vahele pinnasvall. Valli rajamisel tuleb kõigepealt taimestik eemaldada, ehitada tihendatud turbast vall ning asetada taimestik sinna peale tagasi. Selle meetme rakendamisel väheneb kraavide kuivendav ja seetõttu ka negatiivne mõju ülesvoolu jäävatele aladele umbes 6 Veeseadus (VeeS) § 187 lg-d 17 ja 18. 2 (6)  poole võrra, allapoole jäävate alade suhtes on valli leevendav mõju väike.“ Palume täpsustada, millest kavandatakse pinnasvall ehitada. Tekstis on märgitud, et veetõkkena kasutatakse kraavi kaevamisel väljakaevatud pinnast, kuid järgnevalt on öeldud, et vall rajatakse tihendatud turbast. Samuti palume täpsustada, kas lisaks pinnasvalli rajamisele on kaalutud ka teisi meetmeid, millega oleks võimalik kraavide rajamisega kaasnev kuivendav mõju soodele täielikult välistada või on vähene mõju vältimatu? 2.5. Detailse lahenduse alaptk-s 3.11 (lk 37) on kirjas: „Vooluveekogude vee kvaliteedi tagamiseks tuleb rajatavate ja rekonstrueeritavate kraavide ja kraavisüsteemidele valgalaga üle 50 ha rajada settetiigid või puhastuslodud, millest juhitakse veed enne suublasse juhtimist läbi. Soovitav on settetiikide/puhastuslodude rajamine alates 25 ha suurusest valgalast. Soodla jõkke juhitava vee puhul tuleb settetiigid/puhastuslodud rajada igal juhul, kuna tegu on Tallinna joogiveehaarde süsteemi osaga.“ Mille alusel on hinnatud kavandatavate settetiikide ja puhastuslodude piisavust leevendusmeetmena joogiveehaarde kaitseks? 2.6. Detailse lahenduse alaptk-s 3.11 (lk 38) on kirjas: „Lähtudes veeseaduse § 196 lg 2 on veekogusse tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul (Soodla jõgi) või avalikul veekogul vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine Keskkonnaametis. Kui ehitatav sild või truup ei asu avalikul või avalikult kasutataval veekogul (Valgejõgi KVKP lõigus), tuleb seda käsitleda tahke aine paigutamisena veekogusse, mis vastavalt mahule vajab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut alates 5 kuupmeetrist (VeeS § 196 lg 2 p 5) või veeluba alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10).“ Juhime tähelepanu, et veeseadus (VeeS) on muutunud. Lähtudes VeeS § 196 lg 2 1 ei ole vaja registreeringut silla ja truubi ehitamiseks. 2.7. Detailse lahenduse alaptk-s 3.11 (lk 38) on öeldud: „ Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut veekogude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana (VeeS § 121 lg 2).“ Märgime, et kui puude ja põõsaste raie ei nõua metsaseaduse mõistes metsateatise esitamist ja ei ole tegemist ka maaparandussüsteemi ehitamise ja hoiuga, samas aga soovitakse raiuda veekaitsevööndis, on se lleks tegevuseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks tuleb esitada vastav taotlus Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. 2.8. Detailse lahenduse alaptk-s 3.11 (lk 38) on kirjas: „Tagada tuleb, et hoonetest lähtuvat reovett ei satuks keskkonda ja heitvesi vastaks suublasse juhtimisel keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ toodud piirväärtustele.“ Palume täpsustada, kuhu kavandatakse hoonetest tekkiv reovesi juhtida ning milline on kavandatav reovee käitlussüsteem. 2.9. Detailse lahenduse alaptk-s 4.8 (lk 50) on kirjas: „Seire käigus tuleb, nii veest kui põhasettest, analüüsida samu komponente nagu Elle OÜ 2023. a uuringus: Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, Sn, Hg ja naftasaadused. Kui reostus tuvastatakse, tuleb rakendada reostuse vältimise meetodeid, vastavalt reostuse tüübile. Veetaseme seire seisneb veetaseme jälgimises, seda peaks mõõtma soo pindmisest veekihist automaatseadmetega.“ Palume täpsustada, millised on kavandatavad leevendusmeetmed juhul, kui seire käigus tuvastatakse raskmetallide või naftasaaduste sisalduse suurenemine? Palume täpsustada millist sügavust mõeldakse soo pindmise veekihi all? 2.10.Detailse lahenduse alatpk-s 4.8 (lk 50) on kirjas: „Kui reostus tuvastatakse, tuleb rakendada reostuse vältimise meetodeid vastavalt reostuse tüübile“. Märgime, et lisaks reostuse edasise tekke vältimisele, tuleb reostus ka likvideerida, vastavalt reostuse tüübile ja levikule. 3. Ettepanekud Soodla HV REP-i mõjude hindamise aruande kohta 3 (6) 3.1. Valgejõgi (VEE1079200) ja Pudisoo jõgi (VEE1080600) on täies ulatuses lõheliste kudemis- ja elupaikade nimekirja jõed, kus on keelatud veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Aluseks Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73. Palume eeltooduga aruandes arvestada. 3.2. Palume selgitada, kuidas valmistatakse ette Soodla jõe ületuskoht ehk lahingusilla õppekoht, et vähendada jõe kallaste ja veekeskkonna ning sealsete liikide kahjustamist, sealhulgas veekogu sõidukitega läbimisel (aruande ptk „Kokkuvõte“, lk 15). Aruande alguses on tegevuse mõju hinnatud väheseks või puuduvaks. Samas on aruande alaptk-s 9.11.1 (lk 226) märgitud: „veekogu läbimine sõidukitega (nt veetõkete ületamisel) võib põhjustada veekogu reostamist, veekogu kallaste kahjustamist ja häiringuid vee-elustikule. Mõju ulatus ja olulisus sõltuvad konkreetsest veekogust, õppuste sagedusest ning õppusel osaleva koosseisu suurusest (sh sõidukite arvust). Kui veetõkke ületamise koht on eelnevalt ettevalmistatud (vooluveekogu kaldad ja põhi kindlustatud), siis on õppuste läbiviimise mõju väiksem, sest vette satub vähem heljumit ning kallaste kahjustamise ja erosiooni tõenäosus on väiksem.“ Leiame, et võimalik mõju ja selle vältimiseks või vähendamiseks kavandatavad meetmed tuleb selgemalt välja tuua ka aruande eesosas. Eelistatavalt tuleb tegevus kavandada viisil, millega jõe kallaste, põhja ja veekeskkonna kahjustamine on võimalikult minimaalne 3.3. Aruandes on käsitletud laskemoonas kasutatavate keemiliste ainete pinnasesse ja põhjavette sattumise riske (ptk „Kokkuvõte“, lk 14 ning alaptk 9.11.1, lk 225–226). Samas ei ole piisavalt analüüsitud nende ainete võimalikku mõju toiduahelale ja selle kaudu loomastikule. Palume hinnata, milline võib olla laskemoonast pärinevate ainete kogunemine organismides, liikumine toiduahelas ning sellest tulenev võimalik mõju kaitstavatele ja teistele loomaliikidele. 3.4. Aruande ptk-s „Kokkuvõte“ (lk 14) on kirjas: „Vaatamata Pb laialdasele kasutamisele käsitulirelvade laskemoonas on põhjaliku kirjanduse ülevaate tulemusena hinnatud, et plii kogunemine pinnasesse ning üldine mõju pinna- ja põhjaveele ei ole oluline.“ Arvestades, et planeeringualal asuv Soodla veehoidla kuulub joogiveehaardesüsteemi, palume täpsustada, kas mõju hindamisel on arvestatud kavandatava tegevuse võimalikku pikaajalist mõju joogivee kvaliteedile. Palume selgitada, kas on kaalutud meetmeid juhuks, kui joogiveehaardes peaks tulevikus plii sisaldus suurenema. 3.5. Aruande ptk-s „Kokkuvõte“ (lk 16) on kirjas: „Veehoidla vee kvaliteeti võib mõjutada väljaõppetegevuse käigus kasutatava laskemoona sattumine veehoidlasse ja uute kuivenduskraavide vete juhtimine Soodla jõkke.“ Võimalik mõju on küll välja toodud, kuid selle mõju ulatust ja olulisust ei ole täpsemalt hinnatud. Palume hinnata ka seda, kas kuivendusvee juhtimine võib kaudselt mõjutada ka veehoidla kvaliteeti. 3.6. Aruande alaptk-s 4.2 (lk 28) on kirjas, et: „Keskmisele ühendusteele on Valgejõe ületamiseks vaja kavandada perspektiivne sild.“ Kas kavandatav perspektiivne sild eeldab kaldajoone muutmist, sh kalda täitmist või muid kaldaehituslikke töid? 3.7. Aruande alaptk-s 6.8 (lk 72) on kirjas: „Majandustegevus on puurkaevu sanitaarkaitsealal keelatud. Planeeringulahenduse kohaselt asub puurkaev PRK0005142 lõuna laske - ja õppevälja territooriumil, kuid majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 3 lg 1 ei saa sõjaväelise väljaõppe tegemist pidada majandustegevuseks.“ Märgime, et majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1 kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. 3.8. Aruande 9.11.1 (lk 226, 227) on kirjas: „Seoses Valgejõe silla rekonstrueerimisega või uue silla ehitusega võivad avalduda ajutised ja pöörduvad ning pigem ebaolulised mõjud jõe veekeskkonnale, kuid Soodla harjutusvälja riigi eriplaneeringu mõjude hin damine püsivat negatiivset mõju loodusalale ei avaldu. Ehitusaegset mõju on tõenäoliselt võimalik ehitustehniliste võtetega ära hoida. Harjutusväli ei jää Valgejõe valgalale.“ Palume täpsustada, millised ehitusaegsed mõjud võivad Valgejõe silla rekonstrueerimise või uue silla rajamisel 4 (6)  kaasneda ning mille alusel on neid mõjusid hinnatud pigem ebaoluliseks. Samuti palume täpsustada, milliseid meetmeid kavandatakse, et vältida ehitusaegset mõju Valgejõele. 3.9. Aruande alaptk-s 9.12.1 (lk 231) on kirjas: „Kuna kavandatava tegevusena ei ole plaanis põhjaveevõttu, siis põhjaveevarusid see ei mõjuta. Põhjavee alanemist ega põhjaveetaseme muutust planeeringu realiseerimisega eeldada ei ole.“ Kuigi ei ole ette nähtud põhjaveevõttu, võivad põhjaveerežiimi mõjutada ka näiteks kaevetööd, kuivenduskraavide rajamine ja pinnase eemaldamine. 3.10.Aruande alaptk-s 11.10 (lk 307) on kirjas: „Soodla jõele ja Valgejõele kavandatud sildade konstruktsioonid tuleb välja töötada selliselt, et ei toimu jõe kitsendamist, tõkestamist, veevoolu katkestamist ega jõesängi ja kaldastruktuuri muutmist.“ Palume täpsustada, kas see nõue kehtib ka ehitusaegsete tegevuste ja ajutiste rajatiste kohta, kui ehitustegevuse käigus on vajalik muuta veekogu kaldajoont või veerežiimi, siis kaasneb sellega v eeseadusest tulenev veeloa kohustus7 . 3.11.Aruande alaptk-s 11.10 (lk 308) on kirjas: „Vooluveekogude vee kvaliteedi tagamiseks tuleb rajatavate ja rekonstrueeritavate kraavide ja kraavisüsteemidele valgalaga üle 50 ha rajada settetiigid või puhastuslodud, millest juhitakse veed enne suublasse juhtimist läbi. Soovitatav on settetiikide/puhastuslodude rajamine alates 25 ha suurusest valgalast. Soodla jõkke juhitavate vete puhul tuleb settetiigid/puhastuslodud rajada igal juhul, kuna tegu on Tallinna joogiveehaarde süsteemi osaga.“ Palume täpsustada, mille alusel on hinnatud, et settetiikide või puhastuslodude rajamine on mõjude leevendamiseks piisav meede. 3.12.Aruande alaptk-s 11.10 (lk 309) on kirjas: „Lähtudes veeseaduse § 196 lg 2 on veekogusse tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult kasutataval veekogul (Soodla jõgi) või avalikul veekogul vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine Keskkonnaametis. Kui ehitatav sild või truup ei asu avalikul või avalikult kasutataval veekogul (Valgejõgi KVKP lõigus), tuleb seda käsitleda tahke aine paigutamisena veekogusse, mis vastavalt mahule vajab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut alates 5 kuupmeetrist (VeeS § 196 lg 2 p 51) või veeluba alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10).“ Juhime tähelepanu, et veeseadus on muutunud. Lähtudes VeeS § 196 lg 2 1 ei ole vaja registreeringut silla ja truubi ehitamiseks. 3.13.Aruande alaptk-s 11.10 (lk 309) on kirjas: „Kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut veekogude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana (VeeS § 121 lg 2).“ Kui puude ja põõsaste raie ei nõua metsaseaduse mõistes metsateatise esitamist ja ei ole tegemist ka maaparandussüsteemi ehitamise ja hoiuga, samas aga soovitakse raiuda veekaitsevööndis, on selleks tegevuseks vajalik Keskkonnaameti nõusolek. Veekogu veekaitsevööndis kavandatava puu- ja põõsarinde raie nõusoleku saamiseks tuleb esitada vastav taotlus Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. 3.14.Aruande alaptk-s 12.6 (lk 327) on kirjas, et: „Kui reostus tuvastatakse, tuleb rakendada reostuse vältimise meetodeid vastavalt reostuse tüübile“. Märgime, et lisaks reostuse edasise tekke vältimisele, tuleb reostus ka likvideerida, vastavalt reostuse tüübile ja levikule. 3.15.Aruandes on toodud, et vääriselupaikadele võivad harjutusvälja arenduse ja kasutusega avalduda mõjud peamiselt raadamisega (hävimisega) laskeväljade, teede ja muude objektide alal ning kahjustamise tõttu seoses õppuste ja muude tegevuste läbiviimisega. Otsene raadamine (raie), mille lubamist on Keskkonnaametil võimalik suure riikliku huviga seotud tegevuse tõttu kaaluda, puudutab vääriselupaiku vähesel määral ja kokkuvõttes on leitud, et kavandatava tegevuse mõjud vääriselupaikadele on väikesed ning ei põhjusta ühegi vääriselupaiga täielikku hävimist. Palume võimalusel aruannet täiendada, millised on vääriselupaikadele avalduva võimaliku negatiivse mõju vältimise, leevendamise või 7 VeeS § 187 lg-d 17 ja 18. 5 (6)  kompenseerimise meetmed, mis aitaks selgemalt näidata, kuidas tagatakse vääriselupaikade säilimine harjutusvälja rajamise ja kasutamise käigus. 3.16.Ilma täpsemate uuringuteta tasuks olla skeptiline järelduse osas, et laskeväljade piirile jäävatele metsadele kuuli- ja killukahjustustest tulenevad kahjustatud alad pigem suurendavad nooremate või keskealiste metsade puhul elurikkust. Kuigi tegevuse tagajärjel surnud puud võivad pakkuda elupaiku mõnedele liikidele, sõltub mõju kahjustuste ulatusest, kestusest ja konkreetsest ökosüsteemist ning võib samaaegselt olla soodne mõnele liigile ja ebasoodne teistele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: Rääma_raba_hüvitusala_muudetud.zip Egle Smith 5697 0213 (keskkonnakorraldus) [email protected] Gerda Kirs 5427 0402 (looduskasutus) [email protected] Kristi Pai 5695 8657 (looduskaitse planeerimine) [email protected] Roman Zuzjonok 5690 2018 (loodushoiutööd) [email protected] Elo Raspel 5341 9205 (vee-elustik) [email protected] Egle Avi 5699 2345 (vesi) [email protected] Leana Lõhmus 5193 6648 (vesi) [email protected] Liilia Tamm 5692 8735 (mets) [email protected] 6 (6)