Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotluse kohta koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnaloa eelnõu edastamine arvamuse saamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemise tähtaja pikendamine

Austatud menetlusosaline 19.08.2026 nr DM-127291-36 Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotluse kohta koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnaloa eelnõu edastamine arvamuse saamiseks ning keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse tegemise tähtaja pikendamine Edastame Teile kui menetlusosalisele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmise korralduse ja keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise otsuse eelnõud. Puhatu turbatootmisala asub valdavalt Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Puhatu turbatootmisala põhjaosas on väike ala Jõhvi valla (varasemalt Toila valla) Konju küla territooriumil. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad pea kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldisega ning jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala (tunnused 22901:003:0370 ja 22901:003:0340), Puhatu turbaväli (tunnus 22901:003:0360), Sirgala karjäär 2 (tunnus 80201:002:0740), Sirgala karjäär 11 (tunnus 22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) ning Ahtme metskond 26 (tunnus 80201:002:0356) kinnistutele. Riigivara valitsejaks antud kinnistutel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium ning volitatud asututeks on Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Taotletav mäeeraldis hõlmab Puhatu maardla (registrikaart nr 198) turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Tegemist on olemasoleva keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmisega. Mäeeraldise teenindusmaa pindala on 1305,65 ha, sealhulgas mäeeraldise pindala on 606,77 ha. Palume Teil eelnõudega seotud seisukohad esitada 14 kalendripäeva jooksul, st hiljemalt 02.09.2026 e-posti aadressile [email protected]. Kui Te määratud tähtajaks seisukohti ei esita ega teavita vajadusest vastamise tähtaega pikendada, loeme, et Teil arvamused/vastuväited eelnõudele puuduvad. Teavitame, et eelnõude arutamiseks toimub avalik istung 31.08.2026 algusega kell 14:00 Keskkonnaameti Jõhvi kontoris (Pargi tänav 15, Jõhvi, Ida-Virumaa), koosolekuruumis III korrusel (ruum 309) ning veebikeskkonnas Microsoft Teams: Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Liitu koosolekuga kohe Koosoleku ID: 368 988 546 912 484 Pääsukood: mE6Pp3YL Arutelule on oodatud kõik asjast huvitatud isikud. Arvestades eelnevat ei ole võimalik tähtaegselt KMH algatamise otsust teha, mistõttu pikendatakse otsuse tegemise tähtaega kuni 11.09.2026. Võimalusel tehakse otsus varem. Lisateave: Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine: haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 ja 2 KMH otsuse tähtaja pikendamine: haldusmenetluse seadus § 41, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 11 lg 2, 11 lg 2¹, 11 lg 2² Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KMIN-023 eelnõu 3. Puhatu turbatootmisala KMH eelhinnangu eelnõu Kersti Ritsberg 5302 5823 [email protected] 2(2)  EELNÕU (19.08.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374) 12.03.2025 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lg 2 p 2, § 67 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja 4 ja lg 4, § 56 lg 1 ja 2, § 59 lg 2 p 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Muuta aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374) kuuluvat Puhatu turbatootmisala keskkonnaluba nr KMIN-023 järgnevalt: 1.1.1. Pikendada keskkonnaluba nr KMIN-023 maavara kaevandamiseks kuni 11.09.2029. 1.1.2. Kanda keskkonnaloale mäeeraldise pindalaks 606,77 ha ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 1 305,65 ha ning aastaseks maksimaalseks tootmismahuks 190 tuh t. 1.1.3. Kanda loale 1 ploki vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru (aT) kogus 65,791 tuh t ja 2 ploki hästilagunenud turba aT kogus 3 033 tuh t; kaevandatava varu vähelagunenud turba kogus 65,791 tuh t ja hästilagunenud turba kogus 2 776 tuh t. Varu ja kaevandatava varu kogus seisuga 31.12.2023. 1.1.4. Määrata kaevandatud maa kasutamise otstarbeks põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). 1.1.5. Määrata keskkonnaloale peatükis 3.4.4. toodud kõrvaltingimused. 1.1.6. Avalikustada keskkonnaloa muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.1.7. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest aktsiaseltsile Tootsi Turvas. 2. ASJAOLUD 2.1. Kehtiv luba Loa omajale aktsiaseltsile Tootsi Turvas (registrikood 10021374) on antud keskkonnaluba nr KMIN-023 (kehtivusajaga 12.12.2000 - 12.12.2025). Nimetatud luba on antud maavara kaevandamiseks Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala mäeeraldisel. Puhatu turbatootmisalal kaevandamiseks vajalikuks vee erikasutuseks on antud keskkonnaluba nr L.VV/328940 (kehtivusajaga 15.05.2017 - 12.12.2025). Keskkonnalubade nr KMIN-023 ja L.VV/328940 kehtivusaegasid pikendati Puhatu turbatootmisala pikendustaotluse menetluse ajal MaaPS § 67 lg 7 alusel kuni 11.09.2026. 2.2. Taotluse läbivaatamine Aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 08.02.2024 keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse, mida parandati neli korda (08.05.2025, 03.06.2025, 28.11.2025 ja 27.04.2026). 03.06.2025 esitatud taotluse võttis Keskkonnaamet menetlusse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-22, kuid käesolev korraldus võtab aluseks viimase, 27.04.2026 esitatud taotluse nr T-KL/1022639-5 (registreeritud keskkonnainfosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 27.04.2026 numbriga DM-127291-30). Taotletav Puhatu turbatootmisala asub valdavalt Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Puhatu turbatootmisala põhjaosas on väike ala Jõhvi valla (varasemalt Toila valla) Konju küla territooriumil. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad pea kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldisega ning jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Puhatu turbaväli (tunnus 22901:003:0360), Sirgala karjäär 2 (tunnus 80201:002:0740), Sirgala karjäär 11 (tunnus 22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) ning Ahtme metskond 26 (tunnus 80201:002:0356) kinnistutele. Riigivara valitsejaks antud kinnistutel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium ning volitatud asutusteks on Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kehtival keskkonnaloal KMIN-023 on maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t. Taotletav mäeeraldis hõlmab Puhatu maardla (registrikaart nr 198) turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Taotlusega soovitakse pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN- 023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023 ning loovutada 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille tulemusena jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t maksimaalseks aastaseks mahuks. Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Seejuures kogu plokk 1 varu on kaevandatav ja plokk 2 osas on taotlusele märgitud kaevandatavaks varuks 2 776 tuh t. Puhatu turbatootmisala kattub peaaegu kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääriga. Enefit Industry OÜ-le kuuluv Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029 ja Keskkonnaametile on esitatud Sirgala karjääri korrastamise tingimuste saamiseks taotlus. Taotluse seletuskirja kohaselt on aktsiaseltsile Tootsi Turvas oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. Taotluse kohaselt väheneb mäeeraldise pindala võrreldes olemasoleva loa mäeeraldise pindalaga. Maavara kasutusaladeks on Põllumajandus- ja kütteturvas. Taotletakse keskkonnaloa pikendamist 20 aastat. Kaevandatud maa korrastamise otstarve on põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv kokku 816 eurot on tasutud riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkt 1 ja 4 ning lõike 3 kohaselt 08.02.2024. Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistus 28.04.2026 kiri nr 13-1/26-681). Taotluse menetlusse võtmine Aktsiaselts Tootsi Turvas esitas 08.02.2024 Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmistaotluse. Keskkonnaamet esitas 29.02.2024 kirja nr DM-127291-4 ülevaatuses leitud puuduste kohta. Kirjas paluti taotluse seletuskirjale lisada ka peenosakeste tekke ja leviku arvutused. Taotleja palus mitmeid kordi vastamise tähtaja pikendamist tulenevalt koostatava turba õhuheitmete arvutamise metoodika töö pikenenud valmimisajast. Seejuures viimases tähtaja pikendamist soovivas kirjas paluti taotluse täiendamiseks pikendust kuni 30.06.2025 (KOTKAS 30.12.2024 numbriga DM-127291-15). Keskkonnaameti vastas 30.12.2024 kirjaga nr DM- 127291-16, kus Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et Puhatu turbatootmisala keskkonnaluba nr KMIN-023 kehtib kuni 12.12.2025. Kuigi maapõueseaduse § 67 lg 7 alusel saab Keskkonnaamet menetluse lõpetamise ajaks pikendada keskkonnaloa kehtivust maksimaalselt ühe aasta võrra, võib täiendav parandustaotluse esitamise tähtaja pikendamine tuua kaasa olukorra, milles Keskkonnaamet ei jõua keskkonnaloa kehtivuse pikendamist lõpuni menetleda ning keskkonnaluba nr KMIN-023 kaotab kehtivuse. Aktsiaselts Tootsi Turvas esitas 08.05.2025 muudetud taotluse (KOTKAS 08.05.2025 numbriga DM-127291-17). Keskkonnaamet esitas ülevaatuses leitud puuduste kohta 29.05.2025 kirja nr DM-127291-19 . Aktsiaselts Tootsi Turvas esitas 03.06.2025 muudetud taotluse (KOTKAS 03.06.2025 numbriga DM-127291-20). Keskkonnaamet võttis taotluse menetlusse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23. Seoses menetluse käiguga on taotlust täiendavalt muudetud ja käesoleva loa muutmise aluseks võeti 27.04.2026 esitatud taotlus (KOTKAS 27.04.2026 numbriga DM-127291-30). Piirangud mäeeraldise mõjuraadiuses Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa kattub ~1 078,33 ha suurusel alal Sirgala karjääri mäeeraldisega, kus Enefit Industry OÜ omab põlevkivi kaevandamiseks keskkonnaluba nr KMIN-074. Väljapoole Sirgala karjääri jääb mäeeraldise ~25,97 ha suurune ala. Looduskaitse all olevaid taime- või loomaliike mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires keskkonnaregistri andmetel ei esine. Puhatu turbatootmisalast vähemalt ~1 km kaugusel läänes asuv Kurtna järvestik ning lõuna pool olev Puhatu soo osa on arvatud Alutaguse rahvuspargi (KKR kood KLO1101917) koosseisu. Rahvuspargi piir jääb taotletava mäeeraldise loode- ja edelanurgast ~0,4 – 0,5 km kaugusele (lähim punkt on teenindusmaast umbes 386 meetri kaugusel). Puhatu turbatootmisalast lõunasse jääb Puhatu linnu- ja loodusala, mis on lähimas kohas umbes 442 meetri kaugusel. Puhatu turbatootmisalast läände jääb Kurtna loodusala, mis on lähimas kohas umbes 764 m kaugusel. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvööndiga (tunnus 3714827). Puhatu turbatootmisalale lähim majapidamine jääb mäeeraldise edelanurgast ~1,7 km kaugusele läände. Lähimad puurkaevud jäävad Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse kohaselt ~0,4 km kaugusele läände ning need on seotud hüdrogeoloogiliste uuringutega (tunnused PRK0013631, PRK0013632, PRK0013642, PRK0013648, PRK0013649, PRK0013650). Lähim looduslik veekogu on mäeeraldise lahustükkide vahel asuv Mustajõgi (KKR kood VEE1063800), millele on kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 100 m veepiirist. 2.3. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 08.02.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt peale selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsusele ja Toila Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Enne taotluse menetlusse võtmist esitas Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnaametile 09.02.2024 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.02.2024 dokumendina nr DM-127291-2), milles juhiti tähelepanu Puhatu turbatootmisala jätkuva tegevusega avalduvatele negatiivsetele keskkonnamõjudele ning sooviti olla edaspidi menetlusosaline. Keskkonnaamet vastas 04.06.2024 kirjaga nr DM-127291-10, et kuna hetkel pole Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse menetlus veel algatatud ning ettevõte peab veel esitama parandustaotluse, siis me ei ole veel võtnud aega kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis määraksid ära keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Kuna Puhatu turbatootmisala paikneb võrdlemisi lähedal Natura 2000 Puhatu linnualale (EELIS kood RAH0000115) ja Puhatu loodusalale (EELIS kood RAH0000545) ning Keskkonnaametil ei pruugi olla piisavat infot, et taotletava tegevusega on tegemist väikese keskkonnamõjuga tegevusega, ei saa välistada, et Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise menetluses algatatakse ka keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnaloa taotlus on 25.06.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet teavitas 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-24 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Kuna Eesti Ornitoloogiaühing esitas omapoolseid märkusi Puhatu turbatootmisala osas enne taotluse menetlusse võtmist (KOTKAS 13.02.2024 numbriga DM-127291-2 ja 10.05.2024 numbriga DM-127291-9) teavitati keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest ka Eesti Ornitoloogiaühingut. Avalikustamise käigus täiendavaid ettepanekuid ei laekunud. Keskkonnaamet küsis 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23 Alutaguse ja Toila Vallavalitsuselt Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse osas kohaliku omavalitsuse arvamust.  Alutaguse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 05.09.2025 Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247 (KOTKAS 08.09.2025 numbriga DM-127291-26). Kohalik omavalitsus otsustas: 1. Anda nõusolek Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmiseks. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek pikendada keskkonnaloa KMIN-023 kehtivuse aega 10. aastaks. 3. Teha Keskkonnaametile ettepanek koostada eksperthinnang koostöös loa omanikuga, mis käsitleb kumulatiivseid mõjusid laiemas piirkonnas, arvestades kõiki varasemaid ja käimasolevaid uuringuid, piirkonna kaitseväärtusi ning võimalikke tulevikustsenaariume. Toila Vallavalitsus arvamust ei avaldanud. Toila vald ja Jõhvi vald ühinesid ning peale 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisi, muutusid valla piirid. Ühinenud valla Jõhvi Vallavolikogu liikmed kinnitati 27.11.2025. Seetõttu alates 2026 aastast kaasatakse menetlusse Toila Vallavalitsuse asemel Jõhvi Vallavalitsus. Keskkonnaamet küsis 26.06.2025 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kirjaga nr DM-127291- 24 arvamust Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse kohta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus teavitas 16.07.2025 kirjaga nr 4-4/25/3281-2 neil ei ole keskkonnaloa KMIN-023 muutmise taotluse kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid (KOTKAS 16.07.2025 numbriga DM-127291-25). Loa andja teavitas xx.xx.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Loa andmise otsusele lisati keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu lisana seisukoha võtmiseks (KeHJS § 11 lõike 2²). Eelnõudega seotud seisukohad paluti esitada hiljemalt xx.xx.2026. Eelnõude osas toimus avalik arutelu xx.xx.2026 (arutelu protokoll on registreeritud KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-127291-xx). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5.). 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. KeHJS § 6 lg 2¹ kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju kui KeHJS § 1 punktides 1–34¹ nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse. Keskkonnaamet käsitles keskkonnamõju (KMH) eelhinnangus (KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-127291-xx), keskkonnaloa muutmise taotlust ja leidis, et olemasolevate uuringute põhjal võib tegevust ilma olulise mõjuta jätkata lühema aja vältel kui on taotletav 20 aastat. Arvestades eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt pt 3.4) järeldas Keskkonnaamet, et praeguse teabe alusel ei saa kinnitada, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ning algatas keskkonnamõju hindamise. Seejuures toodi välja järgmist: Praeguste andmete põhjal ei saa välistada, et turbatootmisega ei kaasne oluline ebasoodne mõju Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168); Puhatu turbatootmisala kuivenduse mõju hindamiseks, tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring ümbruskonna tegevute koosmõjusid arvestades ning alles siis saab KMH raames järeldusi tuua, kas ja kui suur on mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning kas ebasoodsat mõju on võimalik leevendada. Vaatamata asjaolule, et Puhatu turbatootmisala on teostatud pikaajaliselt turbatootmist on käesolevate andmete põhjal raske kindlalt väita, et Puhatu turbatootmisalal taotletava keskkonnaloa 20 aasta pikendamise jooksul keskkonnamõju puudub või selle ulatus ei suurene. Seetõttu on vajalik uuringute ja seirete läbiviimine alljärgnevalt: Hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu veeärajuhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. Peenosakeste ja õhu kvaliteedi leviku hinnang ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. Natura 2000 mõjuhinnang. Analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitada vastavad soovitused korrastamiseks. Peale KMH raames eelpool nimetatud nende uuringute läbiviimist ja saab kaaluda Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamist taotluse kohaselt 20 aasta võrra ehk kuni 12.12.2045. 3.2. Kaalutlused loa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse Puhatu turbatootmisalale maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-023. Luba pikendatakse KMH ajaks kuni 11.09.2029. Peale KMH–d tehakse otsus selle kohta, kas luba on võimalik pikendada kuni 12.12.2045. Vee erikasutuseks antud keskkonnaluba nr L.VV/328940 pikendatakse sama kaua, kui keskkonnaluba nr KMIN-023 (ehk kuni 11.09.2029), et oleks võimalik teostada Puhatu turbatootmisala maavara kaevandamist KMH aruande koostamise ajal. Käesoleva otsusega ei liideta vee erikasutuse osa kaevandamisloaga. Vastav muudatuse tehakse peale KMH-d. 3.2.1. Maavara kaevandamine 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendumiseni. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 20 aasta võrra. Peatükis 3.1 ja 3.4 toodud põhjenduste alusel pikendatakse käesoleva otsusega luba kuni 11.09.2029. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale (MaaPS § 45 lõige 1). Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Puhatu turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ §-s 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks sobivad turbaalad tuleb ammendumisel korrastada, on otstarbekas Puhatu turbatootmisala kaevandamisega jätkata ja keskkonnaloa pikendamine 20 aasta võrra oleks põhjendatud, vältimaks uute alade avamise vajadust ning lootes, et 20 aasta pärast saab ala korrastada. Samas peatükist 3.1 toodud järelduste alusel, tagamaks kõikide keskkonnamõju meetmete sobilikust ei pikendata käesoleva korraldusega keskkonnaluba 20 aastat vaid kuni 11.09.2029. Jääkvaru arvestus on vormistatud Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandes (varu seisuga 31.12.2023), maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1- 1- 17/23/2180. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23 Alutaguse ja Toila Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 25.08.2025. Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247 (KOTKAS 08.09.2025 numbriga DM-127291-26) kohaselt nõustuti loa muutmise taotlusega tingimuslikult (täpsemalt peatükis 2.3). Toila Vallavalitsus (praegune Jõhvi Vallavalitsus) arvamust ei ole avaldanud. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamise tootmisprotsessis jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ja kännud kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks, uue taristu rajamiseks või realiseeritakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. Puhatu turbamaardla piires asuv Puhatu turbatootmisala on suures osas välja töötatud. Rajatud on kuivenduskraavid ja väljaveoteed. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Puhatu turbatootmisala turba kaevandmisega jätkamine. Loa omanik on üle 100 aastase ajalooga turba tootmisega tegelev ettevõte, kes omab Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamiseks keskkonnalubasid nr KMIN-023 (kaevandamine; kehtiv kuni 11.09.2026) ja L.VV/328940 (vesi; kehtiv kuni 11.09.2026). Olemasoleva keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole maavara võimalik ammendada, millest tulenevalt soovib taotleja pikendada olemasoleva loa kehtivusaega 20 aastaks. Vaatamata asjaolule, et Puhatu turbatootmisala on teostatud pikaajaliselt turbatootmist on käesolevate andmete põhjal raske kindlalt väita, et Puhatu turbatootmisalal taotletava keskkonnaloa 20 aasta pikendamise jooksul keskkonnamõju puudub või selle ulatus ei suurene. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ning tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ega ole selleks otseselt vajalik. Kui kavandatav tegevus on jaotatav eristatavateks osadeks ning eelhinnangu põhjal on võimalik järeldada, et osa tegevustest ei too eeldatavalt kaasa olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile, samas kui ülejäänud tegevuste puhul sellist mõju ei ole võimalik välistada, tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise küsimus lahendada nende tegevuste ulatuses, mille suhtes KeHJS § 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud eeldus esineb. KMH eelhinnangu kohaselt ei saa välistada, et turbatootmisega kaasneb oluline ebasoodne mõju Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168). Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele võib avalduda oluline mõju, mis tuleneb eeldatavasti veerežiimi muutustest kumulatiivse mõjuna koosmõjus teiste ümbruskonna tegevustega. Puhatu turbatootmisalal turbavaru väljamine, töötlus ja transport on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. KeÜS § 56 lõike 1 kohaselt võib keskkonnaloa andja anda enne keskkonnaloa taotluse tervikuna lahendamist keskkonnaloa mõneks taotluses märgitud tegevuseks, kui seda taotleb keskkonnaloa taotleja ja sellise tegevuse lubamisest keeldumise aluseid ei esine, või keelduda mõneks taotluses märgitud tegevuseks keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaluba selleks tegevuseks tuleb jätta andmata. KeÜS § 56 lõike 2 kohaselt võib keskkonnaloa andja põhjendatud juhul otsustada keskkonnaloa osalise andmise ka omal algatusel. Sellisel juhul tuleb enne ära kuulata keskkonnaloa taotleja seisukoht keskkonnaloa osalise andmise kohta. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et keskkonnaloa andjal on võimalik anda loamenetluse ajaks ajutiselt luba osa taotletavate tegevuste elluviimiseks, näiteks olemasoleva olukorra säilitamiseks, kui kogu taotluse lahendamine venib (RKHKo 08.10.2018, nr 3-16-478, p 17). Puhatu turbatootmisalal ei ole tegevusega kaasnev oluline keskkonnamõju välistatud tegevuse jätkamisel veel 20 aastaks, mistõttu on vajalik algatada KMH. KMH eelhinnangus leiti, et enne, kui KMH käigus pole selgunud, et ebasoodsad mõjud Puhatu linnu- ja loodusalale ning Kurtna loodusalale on välistatud ning Keskkonnaamet on andnud selleks vastavad tingimused, on kaevandamistegevus ja turbatootmine võimalik KMH aruande koostamise perioodil vaid tingimusel, et veerežiimi ei muudeta (kraave ei süvendada ega laiendata ja väljalaske ei muudeta). Seetõttu pikendab Keskkonnaamet käesoleva korraldusega keskkonnaloa kehtivusaega kuni 11.09.2029. Loa pikendamiseks 20 aasta võrra algatas Keskkonnaamet xx.xx.2026 otsusega nr DM-127291-xx KMH. 3.2.2. Vee erikasutus Veeluba (keskkonnaluba) on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 punkt 6). Puhatu turbatootmisala vee erikasutus (sademevee suublasse juhtimine) on reguleeritud keskkonnaloa nr L.VV/328940 vee eriosas. Vee erikasutuse keskkonnaloa liitmine on osa Puhatu turbatootmisala taotlusest. Vee erikasutuseks antud keskkonnaluba nr L.VV/328940 pikendatakse iseseisva menetlusega, kuid sama pikaks ajaks, kui keskkonnaluba nr KMIN-023 (ehk kuni 11.09.2029), et oleks võimalik Puhatu turbatootmisalal jätkata maavara kaevandamist KMH aruande koostamise ajal. Käesoleva otsusega ei liideta vee erikasutuse osa kaevandamisloaga. Vastav muudatuse tehakse peale KMH-d. 3.2.3. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Puhatu turbatootmisala mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lõike 1 punktist 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusotstarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnaloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF sektorisse). Analüüsi tulemusena selgus, et taotletav turbatootmisala jäi mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses seisundiklassi nr 2,0, mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellises seisundiklassis oleval alal kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus peab olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 226 544 294 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 3 033 tuhat tonni ning kaevandatava vähelagunenud turba kogus 65,791 tuhat tonni. Puhatu turbatootmisala taotluses on toodud, et kaevandatav turvas sobib kasutamiseks põllumajanduses ja energeetikas (kütteturbana). Keskkonnaloal on toodud kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks põllumajandus- ja kütteturvas. Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides, ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valmiva turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 28.01.2025, võiks lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba koguseid, saadi eeldatavaks lisandväärtuseks kaevandamisel 143 783 902 eurot. Keskkonnaameti hinnangul seega eeldatav kaevandamisel saadav rahaline kasu on väiksem, kui ökoloogiline kahju. Kuna ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluse tulemusel leiti, et maavara lõpuni ammendamine ja ala korrastamine on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa pikendamiseks keeldumise alust ei esine. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet (MaaPS § 55 lõige 1 koosmõjus KeÜS § 52 lõike 1 punktiga 7). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust Keskkonnaameti hinnangul käesoleval juhul ei esine. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsusega nr 247 nõustuti Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmisega tingimuslikult. Toila Vallavalitsus ette antud aja jooksul arvamust ei esitanud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti xx.xx.2026 otsusega nr DM-127291-xx kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotlusele arvestusega, et keskkonnaluba pikendatakse KMH menetluse ajaks kuni 11.09.2029. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust, kui luba pikendatakse KMH menetluse ajaks eelhinnangus toodud tingimustel. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Aktsiaselts Tootsi Turvas ei ole seisuga xx.xx.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55, VeeS § 192). Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitteandmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud hüve (HMS § 4 lõige 2).MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping keskkonnaloa alusel. 3.4.2. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247 (KOTKAS 08.09.2025 numbriga DM- 127291-26) alusel anti tingimuslik nõusolek järgmiselt: 1. Anda nõusolek Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmiseks. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek pikendada keskkonnaloa KMIN-023 tähtaega 10. aastaks. 3. Teha Keskkonnaametile ettepanek koostada eksperthinnang koostöös loa omanikuga, mis käsitleb kumulatiivseid mõjusid laiemas piirkonnas, arvestades kõiki varasemaid ja käimasolevaid uuringuid, piirkonna kaitseväärtusi ning võimalikke tulevikustsenaariume. Toila Vallavalitsus ette antud aja jooksul arvamust ei andnud. 3.4.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõju eelhinnangu ning otsustanud xx.xx.2026 kirjaga nr DM-127291-xx Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotlusele algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) arvestusega, et keskkonnaluba pikendatakse KMH menetluse ajaks kuni 11.09.2029. Eelhinnangus analüüsiti turbatootmisala tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et olemasolevat keskkonnaluba ei saa pikendada praeguste teadmiste järgi taotluses soovitud perioodiks, vaid pikendatakse kuni 11.09.2029. KMH eelhinnangus analüüsiti kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ning kaaluti, kas olemasoleva teabe põhjal on võimalik veenduda, et olulised mõjud puuduvad ning keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine taotletud 20 aasta võrra on võimalik. Eelhinnangu järelduste kohaselt puudub kindel veendumus, et kaevandamisega jätkamine ei mõjuta negatiivselt Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168) ning seetõttu on põhjendatud algatada taotletavale tegevusele KMH. Eelhinnangus on esitatud keskkonnameetmed, mida järgides võib eeldada tegevusega kaasnevate mõjude väheolulisust lühiajaliselt ning keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine KMH läbiviimise ajaks (3 aastaks) on võimalik. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus keskkonnameetmed, millega tuleb loa menetlemisel arvestada, mis on väljatoodud peatükis 3.1. Kehtivale loale ei ole kantud korrastamise suunda. Praegu lisatakse loale taotluses toodud korrastamise suund põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Eelhinnangus leiti, et KMH käigus peaks analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitama vastavad soovitused korrastamiseks. 3.4.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel lisatakse keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada muudetavale keskkonnaloale järgmine asjakohane kõrvaltingimus: Kaevandamistegevus ja turbatootmine on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. Veerežiimi säilimist kontrollitakse võrreldes kraavide ja maapinna kõrgusandmete andmetega, mis on teada 11.09.2026. 3.5. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule esitati arvamusi/ei esitatud arvamusi xxx 3.6. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima LKS, AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo  Keskkonnaluba EELNÕU 19.08.2026 Loa registrinumber KMIN-023 Loa omaja Ärinimi / Nimi AS Tootsi Turvas andmed Registrikood / 10021374 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Puhatu turbatootmisala andmed Aadress Sirgala karjäär 17, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) Ahtme metskond 26 (80201:002:0356), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Sirgala karjäär 11 (22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (22901:003:0440), Sirgala karjäär 2 (80201:002:0740). Territoriaalkood 3377 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ahtme metskond 26 territoorium (80201:002:0356), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Sirgala karjäär 11 (22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (22901:003:0440), Sirgala karjäär 2 (80201:002:0740). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Riiasoo kraav (VEE1063900). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 198 Maardla nimetus Puhatu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Puhatu turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 606.77 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 1 305.65 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandus- ja kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas 30 Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 190 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 65.791 tuh t 31.12.2023 2 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 033 tuh t 31.12.2023 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2000 2029 65.791 tuh t 65.791 tuh t Turvas, hästilagunenud 2000 2029 190 tuh t 2 776 tuh t 2/3 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2000 2029 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2000 2029 0130 Alutaguse vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2022) Geoloogiafondi number 9782 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2180 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.10.2023 Kõrvaltingimused Kaevandamistegevus ja turbatootmine on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. Veerežiimi säilimist kontrollitakse võrreldes kraavide ja maapinna kõrgusandmete andmetega, mis on teada 11.09.2026. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d) Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan I Lisa 1: Maeeraldise_plaan_1 (1).pdf Jah Mäeeraldise plaan II Lisa 2: Maeeraldise_plaan_2 (1).pdf Jah Geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Geoloogilised_labiloiked (5).pdf Jah Korrastatud maa plaan I Lisa 4: Korrastatud_maa_plaan_1.pdf Jah Korrastatud maa plaan II Lisa 5: Korrastatud_maa_plaan_2.pdf Jah 3/3  EELNÕU 14.08.2026 Puhatu turbatootmisala maavara kaevandmise keskkonnakaitseloa nr KMIN-023 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, aktsiaselts Tootsi Turvas 27.04.2026 esitatud Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotlusest nr T-KL/1022639-5 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2¹, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotlusele. 1.2. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kehtivusaja pikendamisel kuni 11.09.2029 tuleb arvestada eelhinnangu punktis 4.3.5. toodud meetmetega. 1.3. KMH käigus läbi viia järgmised uuringud ja analüüsid: 1.3.1. Hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu vee ära juhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. 1.3.2. Peenosakeste ja õhu kvaliteedi leviku hinnang ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. 1.3.3. Natura 2000 mõjuhinnang. 1.3.4. Analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitada vastavad soovitused korrastamiseks . 1.4. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. 1.5. KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi. 1.6. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata. KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt Puhatu turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnakaitseloa nr KMIN-023 muutmise taotluse menetlus peatub kuni on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded või ilmnenud KeHJS-s § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. Keskkonnaamet teavitab otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaadned ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lõige 1). 2. ARENDAJA KOHUSTUSED 2.1. Aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) tuleb keskkonnaloa Puhatu turbatootmisala (nr KMIN-023) mäeeraldisel keskkonnamõju hindamiseks leida KMH juhtekspert, kes koostöös aktsiaseltsiga Tootsi Turvas koostab KMH programmi (vt KeHJS § 13) ja KMH aruande (vt KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma (KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20). Litsentsitud KMH juhtekspertide nimekiri 2.2. Kui aktsiaselts Tootsi Turvas ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis jätab Keskkonnaamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle aktsiaseltsile Tootsi Turvas (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu, küsida asjaomaste asutuste seisukohta ning arvestada avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusi KMH programmis (KeHJS § 16–17). Lisainfo KMH protsessi kohta 2.3. Aktsiaselts Tootsi Turvas kannab KMHga seotud kulud (KeHJS § 8 lõige 2). 3. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 3.1. Taotluse menetlusse võtmine Aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 08.02.2024 keskkonnaloa (nr KMIN-023 muutmise) taotluse, mida parandati neli korda (08.05.2025, 03.06.2025, 28.11.2025 ja 27.04.2026). 03.06.2025 esitatud taotluse võttis Keskkonnaamet menetlusse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-22, kuid käesolev KMH eelhinnang võtab aluseks viimase, 27.04.2026 esitatud taotluse nr T-KL/1022639-5 (registreeritud keskkonnainfosüsteemis KOTKAS 27.04.2026 dokumendina DM-127291-30). Taotletav Puhatu turbatootmisala asub valdavalt Ida- Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Puhatu turbatootmisala põhjaosas on väike ala Jõhvi valla (varasemalt Toila valla) Konju küla territooriumil. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad pea kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldisega ning jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Puhatu turbaväli (tunnus 22901:003:0360), Sirgala karjäär 2 (tunnus 80201:002:0740), Sirgala karjäär 11 (tunnus 22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) ning Ahtme metskond 26 (tunnus 80201:002:0356) kinnistutele. Riigivara valitsejaks antud kinnistutel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium ning volitatud asutusteks on Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kehtival keskkonnaloal KMIN-023 on Maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t. 2 (34) Taotletav mäeeraldis hõlmab Puhatu maardla (registrikaart nr 198) turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Taotlusega soovitakse pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN- 023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023 ning kanda 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille järel jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t. Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Seejuures kogu plokk 1 varu on kaevandatav ja plokk 2 osas on taotlusele märgitud kaevandatavaks varuks 2 776 tuh t. Puhatu turbatootmisala kattub peaaegu kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääriga. Enefit Industry OÜ-le kuuluv Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029 ja Keskkonnaametile on esitatud Sirgala karjääri korrastamise tingimuste saamiseks taotlus. Taotluse seletuskirja kohaselt on Aktsiaseltsile Tootsi Turvas oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. Taotluse kohaselt väheneb mäeeraldise pindala võrreldes olemasoleva loa mäeeraldisega. Maavara kasutusaladeks on Põllumajandus- ja kütteturvas. Taotletakse keskkonnaloa pikendamist 20 aastat. Kaevandatud maa korrastamise otstarve on põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistuse kiri registreeritud KOTKAS 03.02.2026 nr DM-127291-29). Kõiki menetlusega seotud dokumendid on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/; edaspidi KOTKAS) menetluse nr M-127291 all. Asutuse siseseks kasutuseks olevad dokumendid on määratud AK märkega vastavalt Avaliku teabe seadusele (AvTS) kindla seaduse punkti alusel. Enne taotluse menetlusse võtmist esitas Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnaametile 09.02.2024 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.02.2024 dokumendina nr DM-127291-2), milles juhiti tähelepanu Puhatu turbatootmisala jätkuva tegevusega avalduvatele negatiivsetele keskkonnamõjudele ning sooviti olla edaspidi menetlusosaline. Keskkonnaamet vastas 04.06.2024 kirjaga nr DM-127291-10, et kuna hetkel pole Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse menetlus veel algatatud ning ettevõte peab veel esitama parandustaotluse, siis me ei ole veel võtnud aega kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis määraksid ära keskkonnamõjude hindamise algatamise või 3 (34) algatamata jätmise vajaduse. Kuna Puhatu turbatootmisala paikneb võrdlemisi lähedal Natura 2000 Puhatu linnualale (EELIS kood RAH0000115) ja Puhatu loodusalale (EELIS kood RAH0000545) ning Keskkonnaametil ei pruugi olla piisavat infot, et taotletava tegevusega on tegemist väikese keskkonnamõjuga tegevusega, ei saa välistada, et Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise menetluses algatatakse ka keskkonnamõjude hindamine. 3.2. Avalikustamine Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõigetele 1 ja 2 avaldab Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate Ametlikes Teadaannetes ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on 25.06.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-22 keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest eeldatavalt puudutatud isikuid. Keskkonnaamet küsis 26.06.2025 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kirjaga nr DM- 127291-24 arvamust Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse kohta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus teavitas 16.07.2025 kirjaga nr 4-4/25/3281-2, mille märkis, et ei ole keskkonnaloa KMIN-023 muutmise taotluse kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid (KOTKAS 16.07.2025 nr DM-127291-25). 3.3. Kohaliku omavalitsuse arvamus keskkonnaloa taotluse kohta Keskkonnaamet küsis 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23 Alutaguse ja Toila Vallavalitsuselt Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse osas kohaliku omavalitsuse arvamust. Alutaguse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 05.09.2025 Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247. Kohalik omavalitsus otsustas: 1. Anda nõusolek Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmiseks. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek pikendada keskkonnaloa KMIN-023 tähtaega 10. aastaks. 3. Teha Keskkonnaametile ettepanek koostada eksperthinnang koostöös loa omanikuga, mis käsitleb kumulatiivseid mõjusid laiemas piirkonnas, arvestades kõiki varasemaid ja käimasolevaid uuringuid, piirkonna kaitseväärtusi ning võimalikke tulevikustsenaariume. Toila Vallavalitsus ette antud aja jooksul arvamust ei esitanud. Toila vald ja Jõhvi vald ühinesid ning peale 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisi muutusid valla piirid . Ühinenud valla Jõhvi Vallavolikogu liikmed kinnitati 27.11.2025. Seetõttu alates 2026 aastast kaasatakse menetlusse Toila Vallavalitsuse asemel Jõhvi Vallavalitsus. 3.4. Õiguslik alus KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe 4 (34) põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 6 lg 2¹ kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju kui KeHJS § 1 punktides 1–34¹ nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse. 4. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1022639-5, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave ja taotluse lisad (sh Lisa nr 4 ja 5 Vee erikasutusloa taotluse plaan, graafilised lisad (Lisa 11-14), Lisa 17 Seletuskiri, Lisa 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2023 a „Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2022)“ ja Lisa nr 25 Turbatolmu arvutuskäik); 2. Puhatu turbatootmisala hüdrogeoloogiline eksperthinnang OÜ Inseneribüroo STEIGER Töö nr 26/5593 (KOTKAS 03.08.2026 dokument nr DM-127291-34): 3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/); 4. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) - https://riigiplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030); 5. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20100535); 6. Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20113946); 7. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/); 8. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/). 9. Pinnaveekogumite seisundiinfo (https://keskkonnaportaal.ee/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo); 10. “Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine” Marko Kohv ,Jüri-Ott Salm, Laura Jakobson, Erki Niitlaan, 2015 5 (34)  11. Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks (Riinu Rannap, Maarja Vaikre, Elin Soomets-Alver, Kai Vellak, Liina Remm, Piret Lõhmus) 12. Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo 13. Jõgede hüdrokeemiline ülevaateseire 2021 4.1. Kavandatav tegevus 4.1.1. Tegevuse iseloom ja maht AS Tootsi Turvas on üle 100 aastase ajalooga turba tootmisega tegelev ettevõte, kes omab Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamiseks keskkonnalubasid nr KMIN-023 (luba antud kaevandamiseks; kehtiv kuni 12.12.2025) ja L.VV/328940 (luba antud vee-erikasutuseks; kehtiv kuni 11.09.2025). Tänaseks on Puhatu turbatootmisalaga kattuv Sirgala põlevkivikarjäär osaliselt laienenud aktiivsele Puhatu turbatootmisala mäeeraldisele ning sellest tulenevalt on vajadus Puhatu turbatootmisala mäeeraldise piire vastavalt korrigeerida. Täiendavalt on kehtiva mäeeraldise piires läbi viidud jääkvaru uuring, mille tulemusena moodustati Puhatu maardlasse turba aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT, mille varud on kinnitatud Maa-ameti peadirektori 05.10.2023. a korraldusega nr 1-17/23/2180. Käesoleva taotlusega soovib taotleja säilitada oma tegevust Puhatu turbamaardlas (registrikaart nr 198), st pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023. Keskkonnaloal KMIN-023 on maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t ja taotlusega soovitakse kanda 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille järel jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t. Lisaks on taotluses märgitud, et lähtuvalt Keskkonnaameti 08.04.2025 kirjast nr 12-1/25/5876- 2 on loa pikendamise menetluse kiirendamiseks võimalik edasi liikuda ka loa osalise andmisega. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotlus põhineb „Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandel (varu seisuga 30.09.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3890). Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Seejuures kogu plokk 1 varu on kaevandatav ja plokk 2 osas on taotlusele märgitud kaevandatavaks varuks 2 776 tuh t. Puhatu turbatootmisala kattub peaaegu kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääriga. Enefit Industry OÜ-le kuuluv Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029 ja Keskkonnaametile on esitatud Sirgala karjääri korrastamise tingimuste taotlus. Praeguste andmete kohaselt kavandab Enefit Industry OÜ kaevandamistegevuse Sirgala karjääris lõpetada aastal 2026. 6 (34) Taotluse seletuskirja kohaselt on Aktsiaseltsile Tootsi Turvas oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala (tunnused 22901:003:0370 ja 22901:003:0340), Puhatu turbaväli (tunnus 22901:003:0360), Sirgala karjäär 2 (tunnus 80201:002:0740), Sirgala karjäär 11 (tunnus 22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) ning Ahtme metskond 26 (tunnus 80201:002:0356) kinnistutele. Olemasoleval keskkonnaloal on mäeeraldise pindala 1 226,12 ha ja teenindusmaa pindala 1 332,01 ha. Taotletava Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala on poole väiksem (606,77 ha). Teenindusmaast on välja jäetud sellised alad, kus on selgelt näha, et alal on juba kaevandatud põlevkivi või tehtud ettevalmistustöid põlevkivi kaevandamiseks ning turbatootmisala seal enam ei eksisteeri (taotletav pindala on 1305,65 ha). Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa kattub ~1 078,33 ha suurusel alal Sirgala karjääri mäeeraldisega, kus Enefit Industry OÜ omab põlevkivi kaevandamiseks keskkonnaluba nr KMIN-074. Väljaspoole Sirgala karjääri jääb mäeeraldise ~25,97 ha suurune ala. Kaevandatav turvas sobib kasutamiseks põllumajanduses ja energeetikas (kütteturbana). Puhatu turbatootmisala asub põhiliselt Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Asustust Puhatu turbatootmisala vahetus läheduses ei ole, lähimad asulad on Konsu küla ~2 km kaugusel läänes ning Puhatu küla ~4 km ja Kuremäe küla ~5 km kaugusel edelas. Mäeeraldisest ~6 km kaugusele läände jääb 32 Jõhvi-Vasknarva tugimaantee, millelt tulevad turba väljaveoks kasutatavad kohalikud kruusateed läbi Kurtna järvestiku Puhatu turbatootmisala lääneservale. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on mäeeraldise kesk- ja põhjaosas keskmiselt 20 m, lõunaosas 40 m. Puhatu turbatootmisala põhjaosa kuivendussüsteemi eesvooluks on Riiasoo kraav (KKR kood VEE1063900) ning lõunapoolse osa eesvooluks on Mustajõgi (KKR kood VEE1063800). Peaaegu kogu Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa kattub Sirgala karjääri mäeeraldisega, kust Enefit Industry OÜ kaevandab keskkonnaloa nr KMIN-074 alusel põlevkivi. Vastavalt mäetööde arengule Sirgala karjääris on Mustajõe sängi lõiguti lääne poole ümber paigutatud. Suuremas osas on Puhatu turbatootmisala väljakutelt taimestik eemaldatud, kuid leidub alasid, millelt pole pikemat aega turvast kaevandatud ning mis on seetõttu erineval määral taastaimestunud. Väljakute keskosas kasvab lisaks pilliroole ka kõrrelisi (sinihelmikas, kastik), põdrakanepit, tarnasid, ahtalehist villpead, palu-härgheina ja raba-karusammalt. Ulatuslikum metsastunud ala on mäeeraldise edelaserval. Tiheda kaasikuga on kaetud ka paiguti esinevad mõnekümne meetri laiused ja ülejäänud väljakutest kõrgemad loode-kagusuunalised tervikud. Väga lopsaka alustaimestiku moodustavad nendel vaarikas ja kõrvenõges. Esineb ka üksikuid ajutiselt või püsivalt veega kaetud alasid, mille pindala sõltub perioodi sademeterohkusest. Looduskaitse all olevaid taime- või loomaliike mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires keskkonnaregistri andmetel ei esine. Puhatu turbatootmisalast vähemalt ~1 km kaugusel läänes asuv Kurtna järvestik ning lõuna pool olev Puhatu soo osa on arvatud Alutaguse rahvuspargi 7 (34) (KKR kood KLO1101917) koosseisu. Rahvuspargi piir jääb taotletava mäeeraldise loode- ja edelanurgast ~0,4 – 0,5 km kaugusele. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvööndiga (tunnus 3714827). Puhatu turbatootmisalale lähim majapidamine jääb mäeeraldise edelanurgast ~1,7 km kaugusele läände, Konsu järve (KKR kood VEE2027900) äärde Küti (tunnus 22901:003:0024) kinnistule. Lähimad puurkaevud jäävad Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse kohaselt ~0,4 km kaugusele läände ning need on seotud hüdrogeoloogiliste uuringutega (tunnused PRK0013631, PRK0013632, PRK0013642, PRK0013648, PRK0013649, PRK0013650). Lähim looduslik veekogu on mäeeraldise lahustükkide vahel asuv Mustajõgi (KKR kood VEE1063800), millele on kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 100 m veepiirist. Puhatu turbamaardlas on turvast kaevandatud ~60 aastat ning seetõttu on seal tehtud arvukalt geoloogilisi uuringuid, millest viimane ja asjakohaseim on 2022. a tehtud jääkvaru uuring, mille tulemused on esitatud „Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandes (varu seisuga 30.09.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3890, EGF: 9782). Puhatu turbatootmisala puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud turbatootmisalaga, seega on ala suuremas osas tootmiseks ettevalmistatud. Mäeeraldiselt on varasema kaevandamise käigus kooritud sugekiht, rajatud kuivendusvõrk, väljaveoteed ning ülesõidud. Mäeeraldise aladel mis on tänaseks olnud tootmisest pikemat aega väljas ning seetõttu taastaimestunud tuleb koorida sugekiht, puhastada kuivenduskraavid, vajadusel juurida kännud ja profileerida väljakud. Turba tootmist jätkatakse seniseid tehnoloogiaid, freesmeetodit ja tükkturba meetodit, rakendades. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm ning hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ja selle transportimine. Tükkturba tegemine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga risti paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30 – 50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sentimeetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4 – 8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama. Värskete turbatükkide looduslik niiskus on ~80%. Tükke kuivatatakse 1 – 2 nädalat ning pööratakse 1 – 3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35%-ni. Kuivanud turbatükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse väljaku otstesse ning kaetakse sageli ilmastiku kaitseks kilega. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes kuni 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna. Tootmisväljakute ettevalmistamisel eemaldatav sugekiht kasutatakse tootmisala taristu jt rajatiste hooldamisel. 4.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatava tegevusega seonduvad järgmised strateegilised arengudokumendid: 1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). 8 (34)  2. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285). 3. Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88). 4. „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ Ida-Viru maakonnaplaneering käsitleb Ida-Virumaad, kui Eesti olulisemat kaevandamispiirkonda ning annab maardlate kasutusele võtuks ja üldplaneeringute koostamiseks suunised peakükis 3.2.2. Sealjuures Puhatu turbatootmisala jaoks on olulised järgmised punktid (peatükist 3.2.2.): 3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. 4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. 6. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamine ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Alutaguse valla üldplaneering käsitleb mäe- ja turbatööstuse maa-ala ning kaevandamise teemat olulisel määral. Seejuures toome alljärgnevalt välja Puhatu turbatootmise osas olulise. Mäe- ja turbatööstuse maa-alale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada meetmete rakendamine, et keskkonnahäiringud jääksid minimaalseks. Väljavõte Puhatu turbatootmisala otseselt puudutavatest Alutaguse valla üldplaneeringust kaevandustegevusele kehtivatest üldistest põhimõttetest (planeeringus toodud punkti numbritega): 5) turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; 6) kaevandamise loa omanik on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks; 7) kirjeldada ja analüüsida keskkonnamõju eelhindamisel või hindamisel töödele eelnevad olud ning seeläbi seada meetmed kaevetöödele eelneva või lähedase elukvaliteedi säilimisele; 9) kaevandustegevusega kaasneb põhjaveeressursi vähenemine ning põhjavee kvaliteedi halvenemine. Seetõttu tuleb kaevandustegevuse laiendamisel ennetavalt leida lahendused kaevandustegevuse mõjutsooni jäävate üksikelamute veega varustamiseks. Tegutsevate kaevanduste ja karjääride põhjavee depressioonipiirkonda jäävate üksikelamute varustamine kvaliteetse joogiveega on kaevandamise loa omaniku ülesanne. Tuleb rajada sügavamad, kaevandustegevuse mõjualast välja jäävad, tarbevee puurkaevud. 10) kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste ning vibratsiooni vähendamiseks; 11) hinnata tuleb uutele kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõime vastavust kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel näha ette kandevõime suurendamine 18) kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. 9 (34) 19) korrastatud kaevandatud alale võib detailplaneeringuga määrata üldplaneeringust erinevaid juhtotstarbeid, ilma et üldplaneeringut muutva detailplaneeringut oleks vaja koostada. Ilma detailplaneeringut koostamata võib antud aladele määrata vaid maatulunduse maa-ala ja veekogude maa juhtotstarvet; 20) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele. 21) rohelise võrgustiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord; Eelnevat arvestades ei lähe Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamine vastuollu Alutaguse valla üldplaneeringuga, küll aga on üldplaneeringus punkte, mida peab arvestama edasise tegevuse juures. Toila vald ühines Jõhvi vallaga 2025. aasta lõpus ja algatatud on uus Jõhvi üldplaneering, mille tingimusi seoses kaevandamisega ei ole praegu teada. Praegu tuleb arvestada Toila valla üldplaneeringuga. Toila valla üldplaneeringus ei ole Puhatu turbatootmisala eraldi käsitletud. Üldiselt maavara kaevandamise osas tuleb Toila üldplaneeringus välja tuua alljärgnev lõik: Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Ala korrastamise lahendus määratakse kaevandamisloa andmisel koostöös kohaliku omavalitsusega tuginedes maapõueseaduses sätestatule. Keskkonnaamet on seisukohal, et menetluses ei tule arvestada kõigi võimalike strateegiadokumentidega, vaid siiski asjakohastega. Kliimaeesmärkidega arvestatakse niivõrd, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega muudetud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kliimapoliitika põhialused aastani 2025 kohaselt: Märgalade (sood ja siseveekogud) KHG emissioonina tuleb võtta arvesse inimpõhjustatud heitkoguseid, mis tekivad eelkõige turbakaevandamisaladelt. Heitkoguste suurenemise jätkumist oleks võimalik piirata vaid uute turbakaevandamisalade rajamisest loobumisega ning olemasolevate ammendumisel nende metsastamise (afforestation) või märgala taastamisega (rewetting). Kuna Puhatu turbatootmisala on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Puhatu turbatootmisala turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu, kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Lisaks on juba kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud turbamaade lõpuni kaevandamisega võimalik vähendada KHG heitkoguseid, sest uusi turbaalasid ei avata. Strateegia „Eesti 2035“ on väga üldine ja ei käsitle turvast, kuivendamist ega märgalasid ning ei ole seega turbatootmisala keskkonnaloa muutmisel asjakohane. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Puhatu turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate 10 (34) turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87) §-s 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud koguses, tuleb sobivatel aladel varu maksimaalselt ammendada ja kaevandada turvast võimalikult palju. Kuigi ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides, riivab sellele vaatamata ettevõtlusvabadust olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes (RKPJKo 16.12.2013 nr 3-4-1-27-13, p 44). Riigikohus on samuti leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadus kohustab Eesti riiki andma kliimaeesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse ning selleks on vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks (RKHKo 11.10.2023 nr 3-20-771, p 48). 21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk turbaalasid. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste tulemusena turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Pikemas perspektiivis piirab määruse nr 87 muudatus turbakaevandamise laienemise uutele aladele, mis on kuivendamisega rikkumata ja kus on säilinud mitmekülgsed elupaigatüübid. Määrusega nr 87 on vähemalt kuni aastani 2030 kujundatud riigi huvi turba kaevandamise taotluste menetluse osas, mis kattuvad määruse nimekirjaga. MaaPS § 46 lõike 2 ning säästva arengu seaduse § 5 lg-te 3 ja 5 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrus nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“. Määruse nr 150 § 1 kohaselt on turba kaevandamise aastamäär 2850 tuhat tonni ning § 2 p 1 kohaselt on Ida-Viru maakonna turba kaevandamise aastamäär 296 tuhat tonni. MaaPS § 45 lg 4 sätestab, et kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. Seega on turba kaevandamise aastamäär numbriline suurus, mida turba kaevandamiseks antud maavara kaevandamise lubades fikseeritud kalendriaastas kaevandada lubatud summaarne kogus ei tohi ületada. Ehk tegemist on aastas riigi poolt aktsepteeritud ja kaevandada lubatud summaarse kogusega, mida Puhatu turbatootmisala loa muutmisega ei ületata. Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus riigi huviga ega ilmselt ebaotstarbekas. Keskkonnaameti Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Ka keskkonnakaitseloa muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse. Keskkonnaamet hindas taotletava tegevusega kaasnevat ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt kaevandatava maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 28.01.2025. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses viie standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav 11 (34) turbatoomisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 2,0), mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul rahaline kasu peab olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 226 544 294 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 3 033 tuhat tonni ning kaevandatava vähelagunenud turba kogus 65,791 tuhat tonni. Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides, ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valmiva turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 28.01.2025, võiks lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba koguseid, saadi eeldatavaks lisandväärtuseks kaevandamisel 143 783 902 eurot. Ökosüsteemide hindamise juhendi kohaselt eeldatav lisandväärtus on väiksem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluste tulemusel ja ökosüsteemide juhendis esitatu põhjal kaalub maavara lõpuni ammendamine ja ala korrastamine üles ökosüsteemide kahju. Kuna turba kaevandamine sõltub suuresti ilmast ja igal aastal ei pruugita maksimaalselt lubatud mahtu saada toota, siis lähtutakse loa muutmisel MaaPS § 67 lõikest 1, mille kohaselt turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendamiseni. Taotluse kohaselt on aga Puhatu turbatootmisalal võimalik turvas ammendada 20 aasta jooksul. 4.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Puhatu turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 198) vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 2. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad suures osas Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Kehtiva Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 1 332,01 ha, sh mäeeraldise pindala 1 226.12 ha. Käesoleva taotlusega väheneb Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala 619,35 ha (taotletav pindala 606,77 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa 26,36 ha võrra. Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala kahe lahustüki mäeeraldise kogu pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala on 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu on järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Käesoleva taotlusega soovib taotleja säilitada oma tegevust Puhatu turbamaardlas (registrikaart nr 198), st pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023. Keskkonnaloal KMIN-023 on maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t ja taotlusega soovitakse kanda 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille järel jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t. Lisaks on taotluses märgitud, et taotleja on kohustatud keskkonnaloale juurde taotlema õhuloa hiljemalt 1,5 aasta jooksul. Puhatu turbatootmisala lõunaosa asetseb Kesk-Devoni Narva lademe dolokivide ning põhjaosa Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademe kukersiidi vahekihtidega lubjakivide avamusel. 12 (34) Aluspõhja kivimeid katva Kvaternaari vanusega setete kihi paksus on mäeeraldisel 5 – 10 m. Selle moodustab kuni 5 m paksune turbakiht, mille lamamis on mõni meeter liiva. Turbalasundi keskmine paksus Puhatu turbatootmisala mäeeraldise piires on ~1,9 m. Turba jääkpaksus on suurem mäeeraldise põhja- ja edelaosas, kus lasundi suurimad paksused ulatuvad vastavalt kuni 4,0 ja 4,5 meetrini. Samas on ka hulgaliselt väljakuid, mille keskosas on turba paksus alla 0,5 m ja kohti, kus turba lamamis olev liiv juba paljandub. Valdaval osal alast on tegemist madalsoolasundiga, mis koosneb peamiselt hästilagunenud puu-pilliroo- ja pillirootarnaturbast. Raba- ja siirdesoolasundit esineb vaid turbatootmisala loodeosas, kus lasundi pealmises osas esineb kuni 1,4 m paksune vähelagunenud sfagnumiturba kiht. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase jääb maapinnast 0,5 – 1,0 m sügavusele. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 – 0,2 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn, maitse) tõttu ei kasutata seda joogi- või tarbeveena. Jääjärveliste ja liustikujõe setete veekiht on piirkonnas laialdaselt levinud. Selle kasutamiseks on rajatud Vasavere veehaare, millel baseerub Kohta-Järve ja Jõhvi veevarustus. Veehaarde põhjaveevaru on 12 tuh m³ ööpäevas. Vesi on surveta või nõrgalt surveline, puurkaevude erideebitid on vahemikus 1,6 - 11,4 l/s × m. Aktsiaseltsile Tootsi Turvas on oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. 4.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Turbatootmisalalt toimub vee ära juhtimine isevoolselt ning seetõttu ei ole vaja kulutada lisaenergiat vee väljapumpamiseks turbatootmisalalt. 4.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Puhatu turbatootmisalal kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, sh mõju kaitsealuste liikide elupaigale, müra, õhusaaste ja võimalik mõju veerežiimile. Pinna- ja põhjavesi Puhatu turbatootmisala kuivendussüsteemi põhjaosa eesvooluks on Riiasoo kraav (KKR kood VEE1063900), mis suubub mäeeraldise idaserva läheduses Mustajõkke (Kirjaku kraav). Tootmisala kesk- ja lõunaosa eesvooluks on Mustajõgi (KKR kood VEE1063800). Riiasoo kraavi juhitakse turbatootmisala loodenurga juures suubuva kraavi kaudu vesi ka põhja poolt Sirgala karjäärist ja Sirgala II põlevkivikarjäärist. Seetõttu on Mustajõe riiklikus seirejaamas mõõdetav veekvaliteet kumulatiivne ega iseloomusta üksnes Puhatu turbatootmisala mõju. Riiasoo kraavi ja Mustajõe veetase võimaldab turbalasundit kuivendada ilma eesvoole süvendamata isevoolselt mäeeraldise põhjaosas ligikaudu 35 m ning lõunaosas 34,5 m abs kõrguste tasemeni. 13 (34) Kuivõrd tootmisalalt väljajuhitava vee valgala oluliselt ei muutu, jäävad kehtima Puhatu turbatootmisala vee erikasutusloas nr L.VV/328940 fikseeritud vooluhulgad ja seirenõuded. Puhatu tootmisala väljalasku nr 1 (IV218) juhitava kuivendusvee aastane vooluhulk on 1 852 tuh m³, väljalasku nr 2 (IV165) ~13 tuh m³, väljalasku nr 3 (IV166) 1 146 tuh m³, väljalasku nr 4 (IV167) 2 234 tuh m³ ning väljalasku nr 5 (IV168) 513 tuh m³. Väljalaskme seiret tuleb teostada igal väljalasul enne ja peale rajatud settetiike. Tulenevalt Mustajõe ümberjuhtimisest Sirgala karjääri tööde edenemisel on taotlusega korrigeeritud väljalasu Puhatu tootmisala vl 5 (IV168) koordinaate vastavalt. Kõikidele kasutuses olevatele väljalaskudele on varasema tootmise käigus rajatud settetiigid. Puhatu turbatootmisalale lähim majapidamine jääb mäeeraldise edelanurgast ~1,7 km kaugusele läände, Konsu järve (VEE2027900) äärde Küti kinnistule (katastritunnus: 22901:003:0024). Lähimad puurkaevud jäävad ~0,4 km kaugusele läände (PRK0013631, PRK0013632, PRK0013642, PRK0013648, PRK0013649, PRK0013650). Kuna veega seotud mõjud on turbatootmisala mõjude hindamisel väga olulised, siis anti taotleja tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt Puhatu turbatootmisala hüdrogeoloogiline eksperthinnang (KOTKAS 03.08.2026 dokument nr DM-127291-34). Alljärgnevalt on võetud väljavõtteid eksperthinnangust, mis on täies mahus kätte saadaval menetluse juures KOTKAS keskkonnas. Põhjavee kaitstuse andmetes kattub tootmisala pindmise reostuse suhtes nõrgalt kaitstud ning keskmiselt kaitstud põhjavee aladega, kuigi turbatootmise iseloom tähendab, et looduslikku kaitstust vähendatakse koos turbakihi eemaldamisega. Turbatootmisala paikneb Viru alamvesikonnas, Narva veehoidla valgalal. Lähim vooluveekogu on taotletava ala lahustükkide eraldusala läbiv ja lõuna lahustüki idaosas kulgev Mustajõgi (KKR VEE1063800), mis algab Kirjakjärvest ja suubub lõpuks Narva jõkke. Narva jõgi jääb mäeeraldisest ligikaudu 11 km kaugusele idasse. Mäeeraldisest lõuna poole ligikaudu 100 - 200 m kaugusele jääb Konsu peakraav (KKR VEE1064200), mis algab Konsu järvest ja suubub Mustajõkke. Maapinna reljeef tootmisalal on tasane, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 37,5 - 40,0 m. Puhatu taotletav turbatootmisala on täies ulatuses välja ehitatud ja kuivendussüsteem rajatud. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on soosetete veekiht, mille veetase jääb üldiselt 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ning toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline ja madala mineralisatsiooniga (0,1 - 0,2 g/l) ning selle iseloomulike omaduste tõttu (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) seda joogi- ega tarbeveena ei kasutata. Soosetete all asub jääjärveliste ja liustikujõe setete veekiht, mis on piirkonnas laialdaselt levinud ning millel baseerub Kohtla-Järve ja Jõhvi veevarustust tagav Vasavere veehaare. Veekiht on surveta või nõrgalt surveline ning puurkaevude erideebitid jäävad vahemikku 1,6 - 11,4 l/s × m. Konkreetselt turbatootmisala lamamis on liivad pigem savikamad kui Vasavere veehaardes. Kui Puhatu soo looduslikus osas isoleerib paks turbakiht ülemist soosetete veekihti jääjärve ja liustikujõe setetes ning aluspõhjas levivast põhjaveest, siis turbatootmisalal endal on vastav kiht suuresti ammendatud ja soosetete vesi on alumises liivapinnases leviva põhjaveega hüdraulilises ühenduses. Samas käituvad liivade lamamis asuv moreenikiht ning vähemalt ala lõunaosas paiknev savikas Kesk-Devoni ladestiku Narva lade veepidemetena, mille tõttu on pinnakatte ja aluspõhjaliste põhjaveekihtide vastastikune mõju piirkonnas siiski pigem minimaalne. Puhatu turbatootmisala ümbruses on kuivenduse mõju piiratud turbatootmisala ümbritsevate mineraalmuldade ja lõunas kuivenduse mõju läbiva Konsu peakraavi tõttu. Vastavalt 14 (34) seiretulemustele on veetase mäeeraldise läänepiiril püsinud viimase viie aasta jooksul stabiilne ning kõikunud aastaajaliselt ~0,5 m piires. Tootmisala lõunaserv on varasema tegevuse käigus osaliselt taastatud ehk kraavid on osaliselt paisudega suletud. Samuti puudub tootmisalal vajadus piirde- ja magistraalkraavide süvendamiseks, kuna need on juba saavutanud oma maksimaalse sügavuse (ligikaudu 3 m), kogujakraavid ulatuvad mineraalpinnasesse. Edaspidi on vajalik üksnes kraavide perioodiline hooldus, sealhulgas setete eemaldamine nende toimivuse tagamiseks. Seetõttu ei ole alust eeldada kuivendusmõju suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Looduslikus rabas kujuneb veetase sademete, aurumise ja äravoolu koosmõjul. Äravool toimub üksnes siis, kui turbakiht on veega küllastunud, mistõttu sõltub veetaseme aastaajaline kõikumine sademete ja aurumise vahekorrast. Turbatootmisala kuivendamine alandab veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kogujakraavidega piirnevate alade veerežiimi. Kraavide paiknemisest ja parameetritest sõltuvalt kujuneb välja uus keskmine veetase, mille ümber veetase hakkab sademete, lume sulamise ja aurumise mõjul aastaajaliselt kõikuma. Veetaseme alandamise ulatus soosetetes sõltub kraavide sügavusest, soosetete hüdrodünaamilistest omadustest, sademete hulgast ning sootüübist. Veetase taastub kraavist kaugenedes järk-järgult, kuni veetaseme alandamise mõju täielikult hääbub. Kraavide kuivendusmõju ulatust soosetetes on varasemates uuringutes hinnatud erinevalt, sõltuvalt sellest, milliseid kuivendusest mõjutatud parameetreid on käsitletud. Kõik järgnevad nimetatud hinnangud käsitlevad olukorda, kus leevendusmeetmeid ei ole rakendatud. Kull jt leidsid, et kuivenduse mõju ulatub seiratud rabades kuni 200 m kaugusele kogujakraavidest, arvestades lisaks veetaseme muutustele ka muutusi taimestikus, loomastikus, turba mineraliseerumises ja kasvuhoonegaaside emissioonis. Soosaare I turbatootmisalal tuvastati oluline veetaseme muutus kuni 100 m kaugusel kogujakraavist. Lavassaare turbamaardlas hinnati kuivenduse mõju ulatuseks looduslikele sooaladele kuni 100 - 250 m. Põhara ja Kuislemma turbatootmisalade keskkonnamõjude hindamisel leiti, et veetaseme alanduse maksimaalne mõjuraadius on 100 - 150 m, kusjuures suurim mõju avaldub kuni 30 m. kaugusel mäeeraldise piirist ning väheneb kauguse suurenedes oluliselt. Kuislemma turbatootmisala järelseire tulemused näitasid esimestel aastatel, et turbaväljakute kuivenduskraavide mõjuulatus oli ligikaudu 100 m. Kuivendamise mõju soosetete veetasemele varieerub nii sesoonselt kui ka aastate lõikes. Kuivenduskraavide mõju avaldub kõige selgemini suvisel põuaperioodil, mil veetase on madalaim. Sellistes tingimustes mõjutab põud enim kogujakraavide vahetus läheduses paiknevaid alasid, samas kui looduslikus seisundis soos püsib veetase suhteliselt stabiilne. Varasema kirjanduse põhjal suurendab kraavide süvendamine kuivenduse mõju tugevust eelkõige kraavide vahetus läheduses, kuid mõju ulatus seejuures oluliselt ei suurene. Puhatu turbatootmisalal on turvast kaevandatud juba aastakümneid (kraavivõrk ehitati välja 1980-tel) ning tootmisala on kehtiva keskkonnaloa (nr KMIN-023) alusel täielikult välja ehitatud. Rajatud on kogu tootmisala teenindav kuivendussüsteem ning vajalik tootmistaristu. Kavandatava keskkonnaloa muutmisega ei rajata uusi kuivendusrajatisi ega süvendata olemasolevaid piirde- ja magistraalkraave. Edaspidi tehakse üksnes kraavide perioodilisi hooldustöid (sh setete eemaldamist), mis ei suurenda olemasolevat kuivendusmõju. Piirkonna geoloogiline ehitus piirab pinnakatte ja aluspõhjaliste põhjaveekihtide vahelist hüdraulilist ühendust. Soosetted ning nende all paiknev savikas liiv ja moreen on suhteliselt väikese veejuhtivusega ning turbatootmisala lõunaosas isoleerivad Narva lademe vettpidavad kivimid tõhusalt Keila–Kukruse põhjaveekihi. Seetõttu on pinnakatte ja aluspõhjaliste põhjaveekihtide vastastikune mõju minimaalne ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist 15 (34) mõju piirkonna aluspõhja veele. Kuigi siinsel juhul võib mineraalpinnase avamine Puhatu soos olla põhjustanud veetaseme langemist ka turbaaluses liivakihis, piirab Mustajõgi ning turbalast läänes asuvad kraavid ja järved kuivendusmõju levikut. Seega on välistatud oluline mõju enam kui 2 km kaugusel asuvale Vasavere veehaardele. Hüdrogeoloogia eksperthinnangu kokkuvõttes on toodud järgmine järeldus: Turbatootmisala kogujakraavide kuivendav mõju soosetetes ulatub analoogiate alusel 100 – 250 m kaugusele, seega jäävad mõjutsoonist välja piirkonna Natura 2000 loodusalad. Mõju levikut neile piiravad ka soosetete lõppemine turbatootmisalast läänes ning kraavide ja jõgede esinemine alast lääne ja põhjasuunal. Mõju sügavamatele põhjaveekihtidele või veehaaretele ei ole, kuna soosetete veekiht on neist piisavalt isoleeritud. Kuna kogujakraave ei süvendata, ei ole oodata ka mõjude suurenemist. Turbatootmisala vesi juhitakse Mustajõkke, mille seisund on aastakümneid kestnud turbaalade kuivendusvee juhtimisest olenemata jätkuvalt hea. Keskkonnaametil on olemas Puhatu turbatootmisala veekvaliteedi seire andmed, mis näidavad, et veekvaliteedi mõju Puhatu turbatootmisel reostuse tõttu ei halvene. Alljärgnevalt on toodud need andmed täpsemalt. Jõgede hüdrokeemilise ülevaateseire 2021. a kohaselt määrati Mustajõgi: Mustajõe) veekogumi (1063800_1) seirejaamas veeproovidest proovivõtul vee temperatuur, pH, lahustunud hapniku sisaldus (mg/l ja küllastusprotsent) ja elektrijuhtivus ning laboris BHT5, KHTMn, NH4, NO3, üldN, PO4, üldP, SO4, Cl, HCO3. Lisaks võeti veeproovid 4 korral aastas ka ohtlike- ja saasteainete sisalduste, vee kareduse ja lahustunud orgaanilise süsiniku määramiseks. 2021. aasta ülevaateseire andmetel hinnati füüsikalis‑keemiliste üldtingimuste järgi seisundi klassina hea väärtusega (FOKE ÖKS 0.92), kuid ülevaateseire hinnang ei hõlma bioloogilisi kvaliteedielemente, hüdromorfoloogiat ega prioriteetseid aineid. Mustajõel ületab nikli aasta keskmine sisaldus keskkonnakvaliteedi piirväärtust ning jõe hüdromorfoloogiat on mõjutanud kaevanduse ja kuivendussüsteemide ümberkorraldus. Seetõttu on veekogumi Mustajõgi (1063800_1) ökoloogiline seisund Keskkonnaportaali (KAUR) 2024 vahearuande järgi hinnatud ökoloogilisse seisundiklassina halvaks. Kavandatava tegevuse puhul tuleb hinnata, kas turbatootmisala kuivenduskoormus ja äravool võib takistada veekogumi seisundi paranemist või põhjustada seisundi edasist halvenemist vastavalt veepoliitika raamdirektiivi mittehalvendamise põhimõttele. Ülevaateseire 2021 järgi saab järeldada, et Mustajõe sulfaadisisaldus, elektrijuhtivus ja nikli sisaldused on seotud kaevandusvetega, mille keemiline profiil ei ole omane turbatootmise kuivendusveele. Turbaalade kuivendusvesi on madala mineraalsusega ja seda iseloomustab väike orgaanilise aine sisaldus, mitte raskmetallide koormus. Turbatootmisala väljalaskmete (IV218, IV165, IV166, IV167 ja IV168) omaseire aastatel 2023–2025 kinnitab, et vee kvaliteet on stabiilselt madalate näitajatega ning vastavad keskkonnaloa nr L.VV/328940 tingimustele. Settetiigid toimivad hästi ja vähendavad heljumi sisaldust keskmiselt umbes 40–47%. Need tulemused vastavad turbaalale omasele kuivendusveele. Mustajõe suubla seire 50 meetri kaugusel allpool turbatootmisala põhjaosas asuvat väljalaset viimase kolme aasta (2023-2025) kohaselt on olnud stabiilselt väga madalate näitajatega ning veekvaliteedis ei esine signaale, mis viitaksid turbatootmise negatiivsele mõjule või jõelõigu koormuse suurenemisele. Kokkuvõttes näitab nii väljalaskmete omaseire kui ka suubla seire, et turbatootmisala vesi on madalate heljumi-, orgaanilise aine ja toitainete näitajatega ning suubla vesi pärast lahjenemist 16 (34) on järjepidevalt selge ja looduslähedase kvaliteediga. Mustajõe riiklikus seirejaamas ilmnevad kõrgenenud sulfaadi ning Nikli sisaldused ei ole seotud Puhatu turbatootmisalaga, vaid pärinevad pigem muust Mustajõe valglasse suubuvast Sirgala karjääriveest. Seetõttu ei ole turbatootmisala mõju Mustajõe seisundile oluline ega põhjusta veekogumi Mustajõgi (1063800_1) seisundi halvenemist Mustajõe pikaajaline keskmine vooluhulk Narva karjääri hüdromeetrijaamas on 2,822 m³/s, millest maksimaalne Puhatu turbatootmisalalt väljajuhitava vee kogus moodustab vaid 2,5% ning seega ka jõe vooluhulka oluliselt ei mõjuta. Puhatu turbatootmise veetaseme mõju lõunas paiknevate looduskaitsealade suhtes hüdrogeoloogia eksperthinnangus toodud analoogia põhjal ei ole aga täiesti veenev, kuna piirkonnas on põlevkivi kaevandamise tõttu oluliselt veetaset alandatud ja seega on siin tegu koosmõjude aladega. Puhatu turbatootmisala ja lõuna pool asuvate lähemate kaitsealade vahel on samuti mitmeid kraave, mille osas eksperthinnang ei anna täpseid arvutusi ja selgitusi kas ja kuidas need koos mõjuvad Puhatu turbatootmisala tegevusega. Vajalik on inventuur Puhatu turbatootmisala ja Natura 2000 alade vahel asuvate veetaset treenivate kraavidega, et selgelt välja selgitada veealanduse mõjud loodusaladele. Sellel põhjusel on vaja läbi viia hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu veeärajuhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. Müra Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Puhatu turbatootmisalale lähimad majapidamised jäävad käsitletavast mäeeraldisest ligikaudu 1,7 km kaugusele. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõjude hindamise käigus järeldatud, et turba kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse määrusega nr 71 kehtestatud müra piirtase 60 dB ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel. Paanosakese (tolm) ja õhu kvaliteet Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademerohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba heitkoguste hindamiseks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt koostatud hindamismetoodika „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“, mille on Keskkonnaamet kinnitanud sobivaks oma 06.03.2025 kirjaga nr 6-3/24/20410-7. Heitkoguste arvutamisel on lähtutud koostatud hindamismetoodikast ning arvutuskäik on lisatud taotlusele Exceli tabelina - taotluses lisa 25. Arvutuste kohasel on aastane PM-sum kogus 20,140 t/a ja sellega ületatakse kehtestatud saasteaine künnist ning ettevõte on õhusaasteloa kohuslane. Vastavalt esitatud arvutustele peab keskkonnaloale lisama õhu eriosa. Vastavalt sellele teeme ettepaneku, et KMH läbi viimisel tuleb käsitleda tolmu ja õhu kvaliteedi levikut ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. 17 (34) Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Vibratsioon Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on turbatootmisalal töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Turbatootmisala mäeeraldisel töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada turbatootmisalal töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kaevandamisel turbatootmisalal ei kaasne mäeeraldisest väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamise tootmisprotsessis jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ja kännud kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks, uue taristu rajamiseks või realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse § 50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. Olmejäätmeid moodustub kaevandamisel väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse remonditöökodades. Turbatootmisalale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda need nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms). 4.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele seob turvas lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus. Puhatu turbatootmisalal on kasutusel ning ka edaspidi planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning masinate käitamisel ja hooldamisel hoitakse kõrget töökultuuri, millega minimeeritakse reostusoht. Turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal ning sellest tulenevalt on üheks võimalikuks keskkonnaohuks ka turbalasundi või aunade põlemine. Põlengu tekitajateks võivad olla nii turba isesüttimine, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed, väljalasketorudel isesüttinud turbatolm kui ka inimeste hooletus. Põlemise tekkimise korral tuleb see tootmisalal kiiresti lokaliseerida. Puhatu turbatootmisala sissesõidule on rajatud tuletõrjetiik. 18 (34) 4.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 4.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Puhatu turbatootmisala asub põhiliselt Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad pea kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldisega ning jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala kinnistutele. Asustust Puhatu turbatootmisala vahetus läheduses ei ole, lähimad asulad on Konsu küla ~2 km kaugusel läänes ning Puhatu küla ~4 km ja Kuremäe küla ~5 km kaugusel edelas. Lähim elu- või ühiskondlik hoone on Alutaguse vallas Konsu külas Küti kinnistul (22901:003:0024) umbes 1746 m kaugusel Puhatu mäeeraldise teenindusmaast. Mäeeraldisest ~6 km kaugusele läände jääb 32 Jõhvi-Vasknarva tugimaantee, millelt tulevad turba väljaveoks kasutatavad kohalikud kruusateed läbi Kurtna järvestiku Puhatu turbatootmisala lääneservale. All olevatelt Maa- ja Ruumiameti väljavõtte kaardi joonistelt on näha, et Puhatu turbatootmisala kattub Sirgala põlevkivi karjääriga. Samuti on näha, et turbatootmisalast lääne poole jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kurtna loodusala ning lõuna poole jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Puhatu loodus- ja linnuala. Need loodus ja linnualad on omakorda Alutaguse rahvuspargi territooriumil. Joonis 1. Olemasolevate kaevandamisalade ja Natura 2000 loodus- ja linnualade asukohad Puhatu turbatootmisala ümbruses (Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmed 2026 aastal). 19 (34) Joonis 2. Taotletava Puhatu turbatootmisala mäeeraldise ja teenindusmaa ning Natura 2000 loodus- ja linnualade asukohad Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses 2026 aastal avalikuks kasutamiseks oleval ortofotol . Täpsemalt on mõjuhindamise jaoks oluliste objektide kaugused Puhatu turbatootmisala teenindusmaa lähimast punktist järgmised: • Alutaguse rahvuspark on lähimas punktis umbes 386 meetri kaugusel • Puhatu linnu- ja loodusalal on lähimas punktis umbes 442 meetri kaugusel • Kurtna loodusala on lähimas punktis umbes 764 m kaugusel Tundlikud liigid Puhatu turbatootmisala teenindusmaa lähimast punktist on: • Lyrurus tetrix (teder) (KLO9125538) – kaugus umbes 427 m • Aquila chrysaetos (kaljukotkas) (KLO9128312) – kaugus umbes 717 m • Lagopus lagopus (rabapüü) (KLO9106068) – kaugus umbes 722 m • Pandion haliaetus (kalakotkas) (KLO9128318) – kaugus umbes 1659 m • Ciconia nigra (must-toonekurg) (KLO9128329) – kaugus umbes 6458 m • Ciconia nigra (must-toonekurg) (KLO9128313) – kaugus umbes 7607 m Lähim teada olev kaitsealuse taimeliigi leiukoht jääb Puhatu turbatootmisalast umbes 439 meetri kaugusele, selles on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealune liik Platanthera bifolia (kahelehine käokeel). 4.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Puhatu turbatootmisala koosmõju hindamise jaoks on oluline teada, mida planeeritakse teha Sirgala põlevkivi karjääri osas. Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 omanik on Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) ja antud keskkonnaluba kehtib kuni 03.05.2029. Keskkonnaloa nr KMIN-074 osas on tehtud taotlus Puhatu turbatootmisala piirkonnas põlevkivi karjääri korrastamistingimuste uuendamiseks. Vastavalt korrastamistingimustele koostatakse korrastamisprojekt mille alusel korrastatakse Sirgala põlevkivi karjäär. Praegu ei ole selgust mis tingimustel täpselt ala korrastatakse ja millal korrastamistegevused lõppevad. Puhatu turbatootmisala korrastamise suund on keskkonnaloal sõltunud oluliselt Sirgala põlevkivikarjääris kavandatavatest tegevustest. Puhatu turbatootmisala korrastamise 20 (34) tingimused on vaja määrata arvestades Sirgala karjääri edasisi tegevusi. KMH peab analüüsima korrastamise suunda. 4.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Puhatu turbatootmisala ja sellest ida ning põhjapoolne Sirgala karjääri ala on praegu oluliselt kaevandamisest ja turbatootmisest muudetud piirkond. Puhatu turbatootmisalast lääne ja lõuna poole jäävad alad on looduslikud alad, mis on mõjutatud kaevandamistegevusest. 4.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Nagu peatükis 4.2 kirjeldatud, asub Alutaguse rahvuspark lähimas punktis umbes 386 meetri kaugusel, Puhatu linnu- ja loodusala on lähimas punktis umbes 442 meetri kaugusel ja Kurtna loodusala on lähimas punktis umbes 764 m kaugusele. Nendel kaitsealadel esineb mitmeid kaitsealuseid liike. Hindama peab nii otsest ehk liigi isendite häirimisest (müra, tolm) tingitud kui ka kaudset ehk elupaiga muutusega (kuivendamine) kaasnevat mõju. Piirkonna veerežiimi on tugevalt muudetud (kirjeldatud peatükis 4.1.5), mis mõjutab ümbritsevat looduskeskkonda. Mõju hindamist raskendab Puhatu turbatootmisala juures oluliste kumulatiivsete mõjude olemasolu (sh Sirgala karjääri tegevus, veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest, jm). Looduskaitse ja Natura alad Natura 2000 alad Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on loetletud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (edaspidi korraldus nr 615) lisas 1. Taotletavast mäeeraldisest läände jääb Kurtna loodusala (EELIS kood RAH0000168), mille kaitse-eesmärk on vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 150 kohaselt Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia). Taotletavast mäeeraldisest lõunasse jääb Puhatu loodusala (EELIS kood RAH0000545), mille kaitse-eesmärk on korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 322 kohaselt Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), 21 (34) ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis). Taotletavast mäeeraldisest lõunasse jääb Puhatu linnuala (EELIS kood RAH0000115), mille kaitse-eesmärk on vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunkti 42 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg- kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja- loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kaitseala Alutaguse rahvuspark Alutaguse rahvuspargis kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrusega nr 97 (edaspidi Alutaguse RP kaitse-eeskiri) sätestatud erisustega. Vastavalt Alutaguse RP kaitse-eeskirja § 1 lg 1 on Alutaguse rahvuspargi eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku; kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid; kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte; kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0); kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus); kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa 22 (34) Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba- vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris); kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu-liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana). 4.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Lähim elu- või ühiskondlik hoone on Puhatu turbatootmisala teenindusmaast ~1,7 km kaugusel Seega otseselt mõjutatud inimesi siin ei tohiks olla ja kui jälgitakse kõiki keskkonnaloale seatavaid nõudeid sh üldisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi ei mõjutata piirkonna elanikke turbatootmisega. 23 (34) 4.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 4.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Puhatu turbatootmisalal on kaevandamistegevusega teadaolevalt tegeletud taotluse järgi umbes 60 aastat ja ala looduslik turbalasund on juba oluliselt muudetud ning juhul, kui soovitakse ala taastada märgalaks on vaja siin teha oluliselt muudatusi. Taastumine võtab kaua aega. Praegu on ebatõenäoline, et ala võetakse kasutusele põlevkivi karjäärina, kuna Sirgala karjääri osas võeti keskkonnaloa pikendamise taotlus tagasi ja küsitud on Sirgala karjääri korrastamistingimusi. Turbatootmisalade puhul on oluliseks mõjuks vee ära juhtimine ning kuivendus. Turba kaevandamine eeldab praeguse tehnoloogia kohaselt turbalasundi kuivendamist kaevandamise kohas ning seetõttu rajatakse tootmisväljakute ümber tavaliselt kraavid, mida kaevandamise käigus vastavalt vajadusele süvendatakse kuni nad kaevandamise lõpuperioodil tavaliselt jõuavad välja mineraalse aluspinnani. Puhatu turbatootmisala taotluse juures on esitatud teave, et kraavid on juba süvendatud mineraalpinnaseni ja edaspidi on vaja vaid kraavide hooldust mitte süvendamist. Kraavide ülesanne on koguda kokku ja juhtida ära tootmisväljakutelt kokku kogutud vesi, kuid kahtlemata mõjutavad nad ka piirnevaid sooalasid. Jääksoode käsiraamatus (Paal, 2007) on välja toodud, et kuivenduskraavide mõju on 20 - 150% kuivendatava ala pindalast . Kuivendamise mõju ulatub kaugemale, kui mäeeraldise teenindusmaa ja sellega seotud kraavitus. Ida-Eesti õhukestel turvasmuldadel ja soostunud metsades tehtud uuringute järgi võivad rekonstrueerimise järel kraavivõrgust kuni 125 m kaugusel asuvad väikeveekogud kuivaks jääda. Siirdesoodes võib kuivenduskraavide mõju ulatuda aga enam kui 250 meetrini. Seega tuleb kraavivõrguga külgnevate ja märgalast sõltuvate kaitseväärtuste hoidmiseks jätta külgneva märgala ümber puhverala, mille laius tuleb alapõhiselt täpsustada, sest kraavi mõju ulatus oleneb reljeefi ja mullaomadustest, kaitse- või hoiuala vahetus läheduses asuvate kuivendussüsteemide uuendamisele ja rekonstrueerimisele peab eelnema eksperthinnang. Kuna veega seotud mõjud on turbatootmisala mõjude hindamisel väga olulised, siis anti taotleja tellimusel Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise menetluse ajal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt Puhatu turbatootmisala hüdrogeoloogiline eksperthinnang (KOTKAS 03.08.2026 dokument nr DM-127291-34). Täpsemalt on väljavõtteid toodud peatükis 4.1.5. Eksperthinnangu kohaselt võib välistada olulise veerežiimi muutuse mõju sõltuvalt Puhatu turbatootmisala tegevusest ümbritsevatele kaitsealadele. Eksperthinnang andis analoogia põhjal järelduse, et turbatootmisala kogujakraavide kuivendav mõju soosetetes ulatub 100 – 250 m kaugusele, seega jäävad mõjutsoonist välja piirkonna Natura 2000 loodusalad. Tegemist ei ole aga mõõdetud tulemustega, kuna mõõtmistulemused oleksid siin selgelt mõjutatud ka ümbritsevate alade, eriti Sirgala karjääri tegevusest. Seega on KMH eelhinnanguga keeruline välistada, et Puhatu turbatootmisala ei mõjuta kuivendamiste koosmõjude tõttu ümbritsevaid tundlikke loodusalasid. Puhatu turbatootmisala väljalaskmete ja Mustajõe suubla seire aastatest 2023–2025 ei kinnita heljumi, fosfori ega lämmastiku suurenemist tootmisperioodil. Väljalaskmetest lähtuv vesi Mustajõe valglas allpool tootmisala on madalate väärtustega ning püsivad kõikidel aastatel stabiilsed. Seetõttu ei ole täheldatav turbatootmisega seotud koormuse suurenemist ega mõju Mustajõe veekvaliteedi halvenemisele. Alates 2020 aasta veeseire andmete alusel ei ületatud keskkonnaloale seatud seirekvaliteedi norme (vt ka p 4.1.5). 24 (34) Käesoleva KMH eelhinnangu jaoks on olemas vajalikud andmed vaid Puhatu turbatootmisala enda mõjude hindamise osas. Natura 2000 alade hindamiseks ei ole KMH eelhinnangus veenvaid andmeid seoses Puhatu turbatootmisala koosmõjudega piirkonna teiste tegevustega. Puhatu turbatootmisala looduslikku seisundi taastamisega saab alustada peale turbatootmise tegevuse lõpetamist (ja põlevkivi kaevandamist). Praegusel Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamise taotlusel on esitatud korrastamise suunaks põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Puhatu turbatootmisala tulevane korrastamine sõltub oluliselt Sirgala põlevkivikarjääriga seotud tegevustest. Kuna praegu ei ole selge kuidas Sirgala põlevkivikarjääri korrastatakse on keeruline hinnata ka Puhatu turbatootmisala korrastamise põhimõtteid. 4.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 4.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura eelhindamine KMH eelhindamise ühe osana tuleb anda hinnang kavandatava tegevuse (vaatamata sellele, kas tegevus asub Natura 2000 alal või väljaspool seda) eeldatavale mõjule Natura 2000 võrgustiku alale ehk viia läbi Natura-eelhindamine juhul, kui koostatav dokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Arvestades Euroopa Kohtu lahendeid, on oluline ebasoodne mõju sisuliselt võrdsustatud ebasoodsa mõjuga. Natura-eelhindamine põhineb ettevaatusprintsiibi põhimõttel. Ettevaatusprintsiibi kohaselt ei ole vajalik Natura hindamise läbiviimiseks veenduda, kas kava või projekt avaldab kõnealusele alale olulist mõju, vaid piisab ka üksnes riski olemasolust. Seega tuleb asjakohane hindamine läbi viia alati, kui objektiivse teabe põhjal pole välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura ala kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju (KeHJS § 3 lg 1 p 2) Natura-eelhindamise erisus seisneb ka selles, et hindamisel peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ja selle kaitse-eesmärkidele. Natura-eelhindamisel on lähtutud juhendist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019) (koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar ja Kaile Eschbaum). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitse korraldamisega. Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Kavandatav tegevus ja sellega kaasnevad võimalikud mõjud on kirjeldatud käesoleva eelhinnangu 1. ja 2. peatükis. Mõju ulatust on kirjeldatud punktides 3.1. kuni 3.4. Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitse-eesmärgid 25 (34) Taotletava mäeeraldise läheduses olevate Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on nimetatud peatükis 4.2.3. Võimalike ebasoodsate mõjude hinnang Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele Kurtna loodusala Kaitse-eesmärgiks Ohutegur (vastavalt Kurtna Hinnang olev liik või maastikukaitseala elupaigatüüp kaitsekorralduskavale 2015-2024) liiva-alade Suurimaks ohuks liiva-alade Asuvad Puhatu vähetoitelised vähetoiteliste järvede seisundile ja turbatootmisalast kuni 0,8 järved (3110) elustikule on aastakümneid kestnud km kaugusel. Oluline veetasemete pidev kõikumine ja ebasoodne mõju koos langus, mis võib viia järveelupaikade teiste vee taset alandavate lõpliku hävinemiseni. Ahne-, Kuradi- tegevustega pole ja Martiska järve veetasemete välistatud, tuleb jätkata kõikumiste tõttu on järve kaldaaladele Natura hindamisega vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik jäänud uuesti vee alla, mis põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid. Ettevõtetega seotud võimalikeks ohuteguriteks on Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri põhjavee taset langetav mõju Ahne-, Kuradi- ja Martiska järves, Sirgala karjääri põhjavee taset langetav mõju juhul, kui eiratakse filtratsioonivarjete ja infiltratsioonibasseinide rajamise kohustuse nõuet Aknajärves ja Valgejärves ning Estonia 49 kaevanduse laienemisega kaasnev põhjavee taset langetav mõju Kurtna Linajärves ja Kurtna Väike Linajärves. vähe- kuni (Haugjärv, Nõmme järv) Asuvad Puhatu kesktoitelised turbatootmisalast enam mõõdukalt kareda Ettevõtetega seotud võimalikeks kui 3,5 km kaugusel. Pole veega järved ohuteguriteks on Estonia kaevanduse põhjust arvata, et (3130), laienemisega kaasnev põhjavee taset kavandatava tegevuse langetav mõju Haugjärvele, 26 (34)  sulfaatiderikka kaevandusvete mõju sellisele kaugusele jõudmine Raudi kanali kaudu Nõmme ulatuks järve ning Estonia kaevanduse laienemisega kaasnev põhjavee taset langetav mõju Nõmme järvele. Raudi kanali kaudu Nõmme järve suubuva kaevandusvee tõttu on oluline hoida kontrolli all sulfaatide ja heljumi kogust Raudi kanalisse jõudvas kaevandusvees. Seiret teeb praegu Eesti Energia vastavalt vee erikasutusloale ainult Estonia kaevanduse settetiigi väljavoolul, mitte aga järvestikus. vähe- kuni Ettevõtetega seotud võimalikeks Asuvad Puhatu kesktoitelised ohuteguriteks on Estonia kaevanduse turbatootmisalast enam kalgiveelised järved laienemisega kaasnev põhjavee taset kui 3,2 km kaugusel. Pole (3140), langetav mõju Mustjärves, Niinsaare põhjust arvata, et järves, Räätsma järves ning kavandatava tegevuse Suurjärves. Oluline on tagada, et mõju sellisele kaugusele ettevõtete tegevus ei tooks kaasa ulatuks põhjavee taseme langust. vanad Elupaigatüüp on alal heas seisundis. Asuvad Puhatu loodusmetsad Kuivendamise mõju ei ole suur turbatootmisalast enam (9010*), ohutegur. kui 0,4 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks soostuvad ja soo- Kuivendamine Asuvad Puhatu lehtmetsad (*9080) turbatootmisalast enam kui 0,9 km kaugusel. Oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega ning siirdesoo- ja Kuivendamine Asuvad Puhatu rabametsad turbatootmisalast enam (*91D0) kui 0,9 km kaugusel. Oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega 27 (34)  pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega hink (Cobitis Kaitsealal on hinku leitud Nõmme Asuvad Puhatu taenia) järves. turbatootmisalast enam Ettevõtetega seotud ohuteguriteks on kui 3,9 km kaugusel. Pole hingu elupaiga halvenemine seoses põhjust arvata, et Raudi kanali kaudu järve jõudva kavandatava tegevuse sulfaatiderikka kaevandusveega ning mõju sellisele kaugusele Estonia kaevanduse laienemisega ulatuks kaasneda võiva põhjavee taseme langusega. Puhatu loodusala Kaitse-eesmärgiks Ohutegur (vastavalt Puhatu loodus- Hinnang olev liik või ja linnuala kaitsekorralduskavale) elupaigatüüp metsastunud luited Asuvad Puhatu (2180) turbatootmisalast enam kui 15 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks huumustoitelised veerežiimi muutused Asuvad Puhatu järved ja järvikud turbatootmisalast enam (3160) kui 7 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks jõed ja ojad (3260) • voolurežiimi muutumine Asuvad Puhatu • väljaspool loodusala asuvad turbatootmisalast enam maaparandusobjektid, turbatootmisala kui 12 km kaugusel Narva (settekoormus) jões ülesvoolu. Pole • puudulikud andmed põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks kuivad niidud võsastumine, metsastumine, hoolduse Asuvad Puhatu lubjarikkal mullal puudumine turbatootmisalast enam (*olulised kui 6,3 km kaugusel. orhideede Kavandatava tegevusega kasvualad – 6210) ei mõjutata ala metsastumist, võsastumist 28 (34)  ega hooldamist, ebasoodne mõju on välistatud rabad (*7110) veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam • metsakuivenduse mõju õhu kui 0,8 km kaugusel. saastumine (aluselise õhusaaste Oluline ebasoodne mõju ajalooline mõju) koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega siirde- ja õõtsiksood veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu (7140) • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam • metsakuivenduse mõju õhu kui 1,2 km kaugusel. saastumine (aluselise õhusaaste Oluline ebasoodne mõju ajalooline mõju) koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega nokkheinakooslused veerežiimi muutused: kuulub rabade (7110*) (7150), • põlevkivikaevanduste mõju koosseisu, ei käsitleta Elupaigatüüpi pole • metsakuivenduse mõju õhu eraldi elupaigana eraldi kaardistatud saastumine (aluselise õhusaaste see paikneb alal ajalooline mõju) rabade (7110*) koosseisus liigirikkad metsakuivenduse mõju Asuvad Puhatu madalsood (7230) turbatootmisalast enam kui 15 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks. Kavandatava tegevuse raames ei kavandata metsakuivendust. vanad loodusmetsad taristu (tee laiendamine, Asuvad Puhatu (*9010) rekonstrueerimine, lokaalse turbatootmisalast enam tähtsusega) kui 0,5 km kaugusel. Kavandatava tegevuse raames ei kavandata taristu ehitust loodusalal. vanad laialehised Loodusliku seisundi muutmine Asuvad Puhatu metsad (*9020) turbatootmisalast enam 29 (34)  kui 8 km kaugusel. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. rohunditerikkad Loodusliku seisundi muutmine Asuvad Puhatu kuusikud (9050) turbatootmisalast enam kui 3,4 km kaugusel. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. soostuvad soo- ja veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu lehtmetsad (*9080) • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam • metsakuivenduse mõju kui 2,7 km kaugusel. Tõenäoliselt otsene turba kaevandamise mõju sellisele kaugusele ei ulatu, kuid, oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega (põlevkivi kaevandamine) pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega siirdesoo- ja veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu rabametsad • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam (*91D0) • metsakuivenduse mõju kui 0,7 km kaugusel. Oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega lammi-lodumetsad jõe vooluveerežiimi muutused (*91E0) Asuvad Puhatu turbatootmisalast enam kui 9 km kaugusel Luguki peakraavi kaldal. Kavandatav tegevus eeldatavalt Luguki peakraavi voolurežiimi ei muuda. Natura hindamine ei ole vajalik. laialehised Pole alal kaardistatud Mõju puudub lammimetsad (91F0) 30 (34)  laialehine nestik • kuivendus Asuvad Puhatu (Cinna latifolia) turbatootmisalast enam kui 8,7 km kaugusel. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. roheline Asuvad Puhatu kaksikhammas turbatootmisalast enam (Dicranum viride) kui 8,4 km kaugusel. Tegemist on puudel kasvava sammaltaimega. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. ida-võsalill taristu (tee rekonstrueerimine ja Elupaigad asuvad Narva jõe (Moehringia laiendamine, pinnasetööd) kaldal umbes 11 km laterifolia) kaugusel. Kavandatav tegevus eeldatavalt ida- võsalille elupaiku ei mõjuta. palu-karukell Elupaigad asuvad Narva jõe (Pulsatilla patens) kaldal umbes 12 km kaugusel. Kavandatav tegevus eeldatavalt palu- karukella elupaiku ei mõjuta. vingerjas Puudulikud andmed Elupaigad asuvad valdavalt (Misgurnus fossilis) Narva jões. Kuna turbatootmisalalt juhitakse vesi Narva jõkke, siis pole oluline ebasoodne mõju vingerjale välistatud. Vajalik on Natura hindamine. Puhatu linnuala liikide mõju sõltub oluliselt koosmõjudest, mis Puhatu turbatootmisalal on Sirgala karjääri ala edaspidiste tegevustega. Seetõttu, kuna kavandatakse KMH algatamist ja pole selge Sirgala karjääri ala edasine tegevus, Natura mõjusid välja järgnevate liikide osas ei tooda: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 31 (34) Piirkonna linnuliikide osas tuleb suuremat tähelepanu pöörata peatükis 4.2 toodud lindude elupaikadele. Antud nimekiri ei käsitle aga kõiki Puhatu linnuala kaitsealuseid liike. Näitena võib välja tuua karvasjalg-kakku (Aegolius funereus), kelle elupaiku on piirkonnas mitmeid. Kuna turbatootmisala on kasutuses olnud juba pikka aega, siis otseseid mõjusid Puhatu linnuala kaitsealustele liikidele oodata ei ole. Küll aga tuleb arvestada kaudsete mõjudega, mis tulenevad turbatootmisala kuivenduse mõjudest Puhatu linnuala kooslustele. Kooslustele avalduvate mõjude tõttu muutuvad ka liikide toitumis- ja pesitsustingimused, mis omakorda võivad avaldada olulist mõju liikide käekäigule. Seetõttu ei saa eelhindamise staadiumis välistada ebasoodsaid mõjusid Puhatu linnuala eesmärgiks olevatele liikidele. Olemasoleva info põhjal ei saa välistada, et mäeeraldise kraavide vee alanduse tõttu Puhatu turbatootmisala maavara kaevandamine koostoimel kõrval asuvate vett alandavate tegevustega ei mõjuta veerežiimi sedavõrd palju, et ei ole võimalik täita Puhatu loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele Loodusdirektiivi elupaigatüüpide eesmärke. 4.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – metsamaana ja muu maana. Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole, kui suurtööstuste hulka ei loeta kaevandamistegevusi (Sirgala ja Narva põlevkivikarjäär). Tegemist on hajaasustusega. Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. 4.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Puhatu turbatootmisala tootmise/kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 4.1.5., 4.1.7 - 4.1.8., 4.2.3.-4.2.4 ja 4.3 ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel leiab Keskkonnaamet, et olemasolevat keskkonnaluba ei saa pikendada praeguste teadmiste järgi taotluses soovitud perioodiks ja vajalik on läbi viia KMH hindamine. KMH eelhinnangu käigus leiti, et Puhatu turbatootmisala tegevusega kaasnevate koosmõjude hindamiseks ei ole piisavalt teavet, et Natura eelhindamise tulemusel saaks välistada ebasoodsa mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele. (KeHJS § 3 lg 1 p 2). Täiendavad keskkonnauuringud on vajalikud Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa alusel kaevandamistegevuse jätkamiseks. Enne, kui KMH käigus pole selgunud, et ebasoodsad mõjud Alutaguse rahvuspargile ning Puhatu loodus- ja linnualale ning Kurtna loodusalale on välistatud ning Keskkonnaamet on andnud selleks vastavad tingimused on kaevandamistegevus ja turbatootmine võimalik KMH aruande koostamise perioodil vaid tingimusel, et veerežiimi ei muudeta (kraave ei süvendada ega laiendata ja väljalaske ei muudeta). Keskkonnaloa andja võib anda enne keskkonnaloa taotluse tervikuna lahendamist keskkonnaloa mõneks taotluses märgitud tegevuseks, kui seda taotleb keskkonnaloa taotleja ja sellise tegevuse lubamisest keeldumise aluseid ei esine, või keelduda mõneks taotluses märgitud tegevuseks keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaluba selleks tegevuseks tuleb jätta andmata (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 56 lõige 1). 32 (34) Keskkonnaloa andja võib põhjendatud juhul otsustada keskkonnaloa osalise andmise ka omal algatusel. Sellisel juhul tuleb enne ära kuulata keskkonnaloa taotleja seisukoht keskkonnaloa osalise andmise kohta (KeÜS § 56 lõige 2). Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et keskkonnaloa andjal on võimalik anda loamenetluse ajaks ajutiselt luba osa taotletavate tegevuste elluviimiseks, näiteks olemasoleva olukorra säilitamiseks, kui kogu taotluse lahendamine venib (RKHKo 08.10.2018, nr 3-16-478, p 17). Puhatu turbatootmisalal ei ole välistatud ebasoodne mõju Puhatu loodus- ja linnualale ning Kurtna loodusalale jätkuva kaevandamistegevuse olukorras, mistõttu on vajalik algatada KMH. Samas KMH koostamise perioodil, kui mäeeraldisel kraave ei süvendata ja uusi väljalaske ei rajata ei ole keskkonnaloal selget olulist keskkonnamõju. Vastavalt eelnevale saab Keskkonnaamet pikendada keskkonnaluba nr KMIN-023 maavara kaevandamiseks ja sellega seotud vee erikasutuseks antud luba nr L.VV/328940 KMH menetluse ajaks järgmisel tingimusel: Kaevandamistegevus ja turbatootmine on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. Veerežiimi säilimist kontrollitakse võrreldes kraavide ja maapinna kõrgusandmete andmetega, mis on teada 11.09.2026.. 4.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et praeguse teabe alusel ei saa kinnitada, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Seejuures toome välja järgmist: 1. Praeguste andmete põhjal ei saa välistada, et turbatootmisega ei kaasne oluline ebasoodne mõju Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168); 2. Puhatu turbatootmisala kuivenduse mõju hindamiseks, tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring ümbruskonna tegevuste koosmõjusid arvestades ning alles siis saab KMH raames järeldusi teha, kas ja kui suur on mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning kas ebasoodsat mõju on võimalik leevendada. Vaatamata asjaolule, et Puhatu turbatootmisala on teostatud pikaajaliselt turbatootmist on käesolevate andmete põhjal raske kindlalt väita, et Puhatu turbatootmisalal taotletava keskkonnaloa 20 aasta pikendamise jooksul keskkonnamõju puudub või selle ulatus ei suurene. Seetõttu teeme ettepaneku uuringute ja seirete läbiviimise osas alljärgnevalt: 1. Hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu veeärajuhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. 2. Peenosakeste ja õhu kvaliteedi leviku hinnang ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. 3. Natura 2000 mõjuhinnang. 4. Analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitada vastavad soovitused korrastamiseks. Peale KMH raames eelpool nimetatud uuringute läbiviimist saab kaaluda Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamist taotluse kohaselt 20 aasta võrra ehk kuni 12.12.2045. 33 (34) ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Alutaguse ja Jõhvi Vallavalitsusele ning tutvumiseks aktsiaselts Tootsi Turvas, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026. Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid. Kersti Ritsberg vanemspetsialist Maapõuebüroo Meelis Järvemägi vanemspetsialist Veeosakond Reelika Lumi vanemspetsialist Loodushoiutööde osakond Lauri Saapar spetsialist Looduskasutuse osakond Maret Vildak juhtivspetsialist Looduskasutuse osakond 34 (34) EELNÕU (19.08.2026) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374) 12.03.2025 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lg 2 p 2, § 67 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 1 p 1 ja 4 ja lg 4, § 56 lg 1 ja 2, § 59 lg 2 p 4 ning haldusmenetluse seaduse § 53 lg 2 p 2 ja 3, § 61 lg 1, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Muuta aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374) kuuluvat Puhatu turbatootmisala keskkonnaluba nr KMIN-023 järgnevalt: 1.1.1. Pikendada keskkonnaluba nr KMIN-023 maavara kaevandamiseks kuni 11.09.2029. 1.1.2. Kanda keskkonnaloale mäeeraldise pindalaks 606,77 ha ja käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 1 305,65 ha ning aastaseks maksimaalseks tootmismahuks 190 tuh t. 1.1.3. Kanda loale 1 ploki vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru (aT) kogus 65,791 tuh t ja 2 ploki hästilagunenud turba aT kogus 3 033 tuh t; kaevandatava varu vähelagunenud turba kogus 65,791 tuh t ja hästilagunenud turba kogus 2 776 tuh t. Varu ja kaevandatava varu kogus seisuga 31.12.2023. 1.1.4. Määrata kaevandatud maa kasutamise otstarbeks põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). 1.1.5. Määrata keskkonnaloale peatükis 3.4.4. toodud kõrvaltingimused. 1.1.6. Avalikustada keskkonnaloa muutmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.1.7. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest aktsiaseltsile Tootsi Turvas. 2. ASJAOLUD 2.1. Kehtiv luba Loa omajale aktsiaseltsile Tootsi Turvas (registrikood 10021374) on antud keskkonnaluba nr KMIN-023 (kehtivusajaga 12.12.2000 - 12.12.2025). Nimetatud luba on antud maavara kaevandamiseks Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala mäeeraldisel. Puhatu turbatootmisalal kaevandamiseks vajalikuks vee erikasutuseks on antud keskkonnaluba nr L.VV/328940 (kehtivusajaga 15.05.2017 - 12.12.2025). Keskkonnalubade nr KMIN-023 ja L.VV/328940 kehtivusaegasid pikendati Puhatu turbatootmisala pikendustaotluse menetluse ajal MaaPS § 67 lg 7 alusel kuni 11.09.2026. 2.2. Taotluse läbivaatamine Aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 08.02.2024 keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse, mida parandati neli korda (08.05.2025, 03.06.2025, 28.11.2025 ja 27.04.2026). 03.06.2025 esitatud taotluse võttis Keskkonnaamet menetlusse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-22, kuid käesolev korraldus võtab aluseks viimase, 27.04.2026 esitatud taotluse nr T-KL/1022639-5 (registreeritud keskkonnainfosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 27.04.2026 numbriga DM-127291-30). Taotletav Puhatu turbatootmisala asub valdavalt Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Puhatu turbatootmisala põhjaosas on väike ala Jõhvi valla (varasemalt Toila valla) Konju küla territooriumil. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad pea kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldisega ning jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Puhatu turbaväli (tunnus 22901:003:0360), Sirgala karjäär 2 (tunnus 80201:002:0740), Sirgala karjäär 11 (tunnus 22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) ning Ahtme metskond 26 (tunnus 80201:002:0356) kinnistutele. Riigivara valitsejaks antud kinnistutel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium ning volitatud asutusteks on Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kehtival keskkonnaloal KMIN-023 on maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t. Taotletav mäeeraldis hõlmab Puhatu maardla (registrikaart nr 198) turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Taotlusega soovitakse pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN- 023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023 ning loovutada 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille tulemusena jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t maksimaalseks aastaseks mahuks. Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Seejuures kogu plokk 1 varu on kaevandatav ja plokk 2 osas on taotlusele märgitud kaevandatavaks varuks 2 776 tuh t. Puhatu turbatootmisala kattub peaaegu kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääriga. Enefit Industry OÜ-le kuuluv Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029 ja Keskkonnaametile on esitatud Sirgala karjääri korrastamise tingimuste saamiseks taotlus. Taotluse seletuskirja kohaselt on aktsiaseltsile Tootsi Turvas oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. Taotluse kohaselt väheneb mäeeraldise pindala võrreldes olemasoleva loa mäeeraldise pindalaga. Maavara kasutusaladeks on Põllumajandus- ja kütteturvas. Taotletakse keskkonnaloa pikendamist 20 aastat. Kaevandatud maa korrastamise otstarve on põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseaduses (edaspidi MaaPS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (edaspidi KeÜS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 ,,Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekooseis’’ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv kokku 816 eurot on tasutud riigilõivuseaduse § 136² lõike 1 punkt 1 ja 4 ning lõike 3 kohaselt 08.02.2024. Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistus 28.04.2026 kiri nr 13-1/26-681). Taotluse menetlusse võtmine Aktsiaselts Tootsi Turvas esitas 08.02.2024 Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmistaotluse. Keskkonnaamet esitas 29.02.2024 kirja nr DM-127291-4 ülevaatuses leitud puuduste kohta. Kirjas paluti taotluse seletuskirjale lisada ka peenosakeste tekke ja leviku arvutused. Taotleja palus mitmeid kordi vastamise tähtaja pikendamist tulenevalt koostatava turba õhuheitmete arvutamise metoodika töö pikenenud valmimisajast. Seejuures viimases tähtaja pikendamist soovivas kirjas paluti taotluse täiendamiseks pikendust kuni 30.06.2025 (KOTKAS 30.12.2024 numbriga DM-127291-15). Keskkonnaameti vastas 30.12.2024 kirjaga nr DM- 127291-16, kus Keskkonnaamet juhtis tähelepanu, et Puhatu turbatootmisala keskkonnaluba nr KMIN-023 kehtib kuni 12.12.2025. Kuigi maapõueseaduse § 67 lg 7 alusel saab Keskkonnaamet menetluse lõpetamise ajaks pikendada keskkonnaloa kehtivust maksimaalselt ühe aasta võrra, võib täiendav parandustaotluse esitamise tähtaja pikendamine tuua kaasa olukorra, milles Keskkonnaamet ei jõua keskkonnaloa kehtivuse pikendamist lõpuni menetleda ning keskkonnaluba nr KMIN-023 kaotab kehtivuse. Aktsiaselts Tootsi Turvas esitas 08.05.2025 muudetud taotluse (KOTKAS 08.05.2025 numbriga DM-127291-17). Keskkonnaamet esitas ülevaatuses leitud puuduste kohta 29.05.2025 kirja nr DM-127291-19 . Aktsiaselts Tootsi Turvas esitas 03.06.2025 muudetud taotluse (KOTKAS 03.06.2025 numbriga DM-127291-20). Keskkonnaamet võttis taotluse menetlusse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23. Seoses menetluse käiguga on taotlust täiendavalt muudetud ja käesoleva loa muutmise aluseks võeti 27.04.2026 esitatud taotlus (KOTKAS 27.04.2026 numbriga DM-127291-30). Piirangud mäeeraldise mõjuraadiuses Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa kattub ~1 078,33 ha suurusel alal Sirgala karjääri mäeeraldisega, kus Enefit Industry OÜ omab põlevkivi kaevandamiseks keskkonnaluba nr KMIN-074. Väljapoole Sirgala karjääri jääb mäeeraldise ~25,97 ha suurune ala. Looduskaitse all olevaid taime- või loomaliike mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires keskkonnaregistri andmetel ei esine. Puhatu turbatootmisalast vähemalt ~1 km kaugusel läänes asuv Kurtna järvestik ning lõuna pool olev Puhatu soo osa on arvatud Alutaguse rahvuspargi (KKR kood KLO1101917) koosseisu. Rahvuspargi piir jääb taotletava mäeeraldise loode- ja edelanurgast ~0,4 – 0,5 km kaugusele (lähim punkt on teenindusmaast umbes 386 meetri kaugusel). Puhatu turbatootmisalast lõunasse jääb Puhatu linnu- ja loodusala, mis on lähimas kohas umbes 442 meetri kaugusel. Puhatu turbatootmisalast läände jääb Kurtna loodusala, mis on lähimas kohas umbes 764 m kaugusel. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvööndiga (tunnus 3714827). Puhatu turbatootmisalale lähim majapidamine jääb mäeeraldise edelanurgast ~1,7 km kaugusele läände. Lähimad puurkaevud jäävad Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakenduse kohaselt ~0,4 km kaugusele läände ning need on seotud hüdrogeoloogiliste uuringutega (tunnused PRK0013631, PRK0013632, PRK0013642, PRK0013648, PRK0013649, PRK0013650). Lähim looduslik veekogu on mäeeraldise lahustükkide vahel asuv Mustajõgi (KKR kood VEE1063800), millele on kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 100 m veepiirist. 2.3. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Loa andja edastas esmase taotluse 08.02.2024 keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu koheselt peale selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Alutaguse Vallavalitsusele ja Toila Vallavalitsusele (edaspidi kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Enne taotluse menetlusse võtmist esitas Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnaametile 09.02.2024 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.02.2024 dokumendina nr DM-127291-2), milles juhiti tähelepanu Puhatu turbatootmisala jätkuva tegevusega avalduvatele negatiivsetele keskkonnamõjudele ning sooviti olla edaspidi menetlusosaline. Keskkonnaamet vastas 04.06.2024 kirjaga nr DM-127291-10, et kuna hetkel pole Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse menetlus veel algatatud ning ettevõte peab veel esitama parandustaotluse, siis me ei ole veel võtnud aega kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis määraksid ära keskkonnamõjude hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Kuna Puhatu turbatootmisala paikneb võrdlemisi lähedal Natura 2000 Puhatu linnualale (EELIS kood RAH0000115) ja Puhatu loodusalale (EELIS kood RAH0000545) ning Keskkonnaametil ei pruugi olla piisavat infot, et taotletava tegevusega on tegemist väikese keskkonnamõjuga tegevusega, ei saa välistada, et Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise menetluses algatatakse ka keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnaloa taotlus on 25.06.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Keskkonnaamet teavitas 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-24 piirinaabreid ja mõjutatud isikuid keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Loa andja otsustas jätta ajalehes teate avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Kuna Eesti Ornitoloogiaühing esitas omapoolseid märkusi Puhatu turbatootmisala osas enne taotluse menetlusse võtmist (KOTKAS 13.02.2024 numbriga DM-127291-2 ja 10.05.2024 numbriga DM-127291-9) teavitati keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest ka Eesti Ornitoloogiaühingut. Avalikustamise käigus täiendavaid ettepanekuid ei laekunud. Keskkonnaamet küsis 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23 Alutaguse ja Toila Vallavalitsuselt Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse osas kohaliku omavalitsuse arvamust.  Alutaguse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 05.09.2025 Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247 (KOTKAS 08.09.2025 numbriga DM-127291-26). Kohalik omavalitsus otsustas: 1. Anda nõusolek Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmiseks. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek pikendada keskkonnaloa KMIN-023 kehtivuse aega 10. aastaks. 3. Teha Keskkonnaametile ettepanek koostada eksperthinnang koostöös loa omanikuga, mis käsitleb kumulatiivseid mõjusid laiemas piirkonnas, arvestades kõiki varasemaid ja käimasolevaid uuringuid, piirkonna kaitseväärtusi ning võimalikke tulevikustsenaariume. Toila Vallavalitsus arvamust ei avaldanud. Toila vald ja Jõhvi vald ühinesid ning peale 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisi, muutusid valla piirid. Ühinenud valla Jõhvi Vallavolikogu liikmed kinnitati 27.11.2025. Seetõttu alates 2026 aastast kaasatakse menetlusse Toila Vallavalitsuse asemel Jõhvi Vallavalitsus. Keskkonnaamet küsis 26.06.2025 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kirjaga nr DM-127291- 24 arvamust Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse kohta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus teavitas 16.07.2025 kirjaga nr 4-4/25/3281-2 neil ei ole keskkonnaloa KMIN-023 muutmise taotluse kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid (KOTKAS 16.07.2025 numbriga DM-127291-25). Loa andja teavitas xx.xx.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Loa andmise otsusele lisati keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu lisana seisukoha võtmiseks (KeHJS § 11 lõike 2²). Eelnõudega seotud seisukohad paluti esitada hiljemalt xx.xx.2026. Eelnõude osas toimus avalik arutelu xx.xx.2026 (arutelu protokoll on registreeritud KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-127291-xx). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid/esitati ettepanekuid ja vastuväiteid (vt korralduse peatükist 3.5.). 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. KeHJS § 6 lg 2¹ kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju kui KeHJS § 1 punktides 1–34¹ nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse. Keskkonnaamet käsitles keskkonnamõju (KMH) eelhinnangus (KOTKAS xx.xx.2026 numbriga DM-127291-xx), keskkonnaloa muutmise taotlust ja leidis, et olemasolevate uuringute põhjal võib tegevust ilma olulise mõjuta jätkata lühema aja vältel kui on taotletav 20 aastat. Arvestades eelhinnangus välja toodud keskkonnameetmetega (vt pt 3.4) järeldas Keskkonnaamet, et praeguse teabe alusel ei saa kinnitada, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ning algatas keskkonnamõju hindamise. Seejuures toodi välja järgmist: Praeguste andmete põhjal ei saa välistada, et turbatootmisega ei kaasne oluline ebasoodne mõju Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168); Puhatu turbatootmisala kuivenduse mõju hindamiseks, tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring ümbruskonna tegevute koosmõjusid arvestades ning alles siis saab KMH raames järeldusi tuua, kas ja kui suur on mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning kas ebasoodsat mõju on võimalik leevendada. Vaatamata asjaolule, et Puhatu turbatootmisala on teostatud pikaajaliselt turbatootmist on käesolevate andmete põhjal raske kindlalt väita, et Puhatu turbatootmisalal taotletava keskkonnaloa 20 aasta pikendamise jooksul keskkonnamõju puudub või selle ulatus ei suurene. Seetõttu on vajalik uuringute ja seirete läbiviimine alljärgnevalt: Hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu veeärajuhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. Peenosakeste ja õhu kvaliteedi leviku hinnang ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. Natura 2000 mõjuhinnang. Analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitada vastavad soovitused korrastamiseks. Peale KMH raames eelpool nimetatud nende uuringute läbiviimist ja saab kaaluda Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamist taotluse kohaselt 20 aasta võrra ehk kuni 12.12.2045. 3.2. Kaalutlused loa muutmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 muudetakse Puhatu turbatootmisalale maavara kaevandamiseks antud keskkonnaluba nr KMIN-023. Luba pikendatakse KMH ajaks kuni 11.09.2029. Peale KMH–d tehakse otsus selle kohta, kas luba on võimalik pikendada kuni 12.12.2045. Vee erikasutuseks antud keskkonnaluba nr L.VV/328940 pikendatakse sama kaua, kui keskkonnaluba nr KMIN-023 (ehk kuni 11.09.2029), et oleks võimalik teostada Puhatu turbatootmisala maavara kaevandamist KMH aruande koostamise ajal. Käesoleva otsusega ei liideta vee erikasutuse osa kaevandamisloaga. Vastav muudatuse tehakse peale KMH-d. 3.2.1. Maavara kaevandamine 3.2.1.1. Lubatav tegevus Ettevõttel on luba (seaduses ka kui kaevandamisluba) vaja maapõuest kaevandamiseks (MaaPS § 42 lg 1). MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 66 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib muuta kaevandamisluba, kui loa omaja taotleb kaevandamisloa kehtivusaja pikendamist. MaaPS § 67 lõike 1 kohaselt, kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul ei ole kaevandatavat maavara mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandatud maa ei ole korrastatud, pikendab kaevandamisloa andja loa omaja taotluse alusel loa kehtivust aja võrra, mis on vajalik maavara ammendamiseks. Turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendumiseni. Käesoleval juhul taotletakse loa kehtivusaja pikendamist 20 aasta võrra. Peatükis 3.1 ja 3.4 toodud põhjenduste alusel pikendatakse käesoleva otsusega luba kuni 11.09.2029. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale (MaaPS § 45 lõige 1). Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Puhatu turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ §-s 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks sobivad turbaalad tuleb ammendumisel korrastada, on otstarbekas Puhatu turbatootmisala kaevandamisega jätkata ja keskkonnaloa pikendamine 20 aasta võrra oleks põhjendatud, vältimaks uute alade avamise vajadust ning lootes, et 20 aasta pärast saab ala korrastada. Samas peatükist 3.1 toodud järelduste alusel, tagamaks kõikide keskkonnamõju meetmete sobilikust ei pikendata käesoleva korraldusega keskkonnaluba 20 aastat vaid kuni 11.09.2029. Jääkvaru arvestus on vormistatud Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandes (varu seisuga 31.12.2023), maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1- 1- 17/23/2180. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23 Alutaguse ja Toila Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 25.08.2025. Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247 (KOTKAS 08.09.2025 numbriga DM-127291-26) kohaselt nõustuti loa muutmise taotlusega tingimuslikult (täpsemalt peatükis 2.3). Toila Vallavalitsus (praegune Jõhvi Vallavalitsus) arvamust ei ole avaldanud. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamise tootmisprotsessis jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ja kännud kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks, uue taristu rajamiseks või realiseeritakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. Puhatu turbamaardla piires asuv Puhatu turbatootmisala on suures osas välja töötatud. Rajatud on kuivenduskraavid ja väljaveoteed. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Puhatu turbatootmisala turba kaevandmisega jätkamine. Loa omanik on üle 100 aastase ajalooga turba tootmisega tegelev ettevõte, kes omab Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamiseks keskkonnalubasid nr KMIN-023 (kaevandamine; kehtiv kuni 11.09.2026) ja L.VV/328940 (vesi; kehtiv kuni 11.09.2026). Olemasoleva keskkonnaloa kehtivusaja jooksul ei ole maavara võimalik ammendada, millest tulenevalt soovib taotleja pikendada olemasoleva loa kehtivusaega 20 aastaks. Vaatamata asjaolule, et Puhatu turbatootmisala on teostatud pikaajaliselt turbatootmist on käesolevate andmete põhjal raske kindlalt väita, et Puhatu turbatootmisalal taotletava keskkonnaloa 20 aasta pikendamise jooksul keskkonnamõju puudub või selle ulatus ei suurene. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju juhul, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ning tegevus ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega ega ole selleks otseselt vajalik. Kui kavandatav tegevus on jaotatav eristatavateks osadeks ning eelhinnangu põhjal on võimalik järeldada, et osa tegevustest ei too eeldatavalt kaasa olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile, samas kui ülejäänud tegevuste puhul sellist mõju ei ole võimalik välistada, tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise küsimus lahendada nende tegevuste ulatuses, mille suhtes KeHJS § 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud eeldus esineb. KMH eelhinnangu kohaselt ei saa välistada, et turbatootmisega kaasneb oluline ebasoodne mõju Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168). Natura 2000 ala kaitse eesmärkidele võib avalduda oluline mõju, mis tuleneb eeldatavasti veerežiimi muutustest kumulatiivse mõjuna koosmõjus teiste ümbruskonna tegevustega. Puhatu turbatootmisalal turbavaru väljamine, töötlus ja transport on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. KeÜS § 56 lõike 1 kohaselt võib keskkonnaloa andja anda enne keskkonnaloa taotluse tervikuna lahendamist keskkonnaloa mõneks taotluses märgitud tegevuseks, kui seda taotleb keskkonnaloa taotleja ja sellise tegevuse lubamisest keeldumise aluseid ei esine, või keelduda mõneks taotluses märgitud tegevuseks keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaluba selleks tegevuseks tuleb jätta andmata. KeÜS § 56 lõike 2 kohaselt võib keskkonnaloa andja põhjendatud juhul otsustada keskkonnaloa osalise andmise ka omal algatusel. Sellisel juhul tuleb enne ära kuulata keskkonnaloa taotleja seisukoht keskkonnaloa osalise andmise kohta. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et keskkonnaloa andjal on võimalik anda loamenetluse ajaks ajutiselt luba osa taotletavate tegevuste elluviimiseks, näiteks olemasoleva olukorra säilitamiseks, kui kogu taotluse lahendamine venib (RKHKo 08.10.2018, nr 3-16-478, p 17). Puhatu turbatootmisalal ei ole tegevusega kaasnev oluline keskkonnamõju välistatud tegevuse jätkamisel veel 20 aastaks, mistõttu on vajalik algatada KMH. KMH eelhinnangus leiti, et enne, kui KMH käigus pole selgunud, et ebasoodsad mõjud Puhatu linnu- ja loodusalale ning Kurtna loodusalale on välistatud ning Keskkonnaamet on andnud selleks vastavad tingimused, on kaevandamistegevus ja turbatootmine võimalik KMH aruande koostamise perioodil vaid tingimusel, et veerežiimi ei muudeta (kraave ei süvendada ega laiendata ja väljalaske ei muudeta). Seetõttu pikendab Keskkonnaamet käesoleva korraldusega keskkonnaloa kehtivusaega kuni 11.09.2029. Loa pikendamiseks 20 aasta võrra algatas Keskkonnaamet xx.xx.2026 otsusega nr DM-127291-xx KMH. 3.2.2. Vee erikasutus Veeluba (keskkonnaluba) on kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse turbatööstusmaalt (veeseaduse (edaspidi VeeS) § 187 punkt 6). Puhatu turbatootmisala vee erikasutus (sademevee suublasse juhtimine) on reguleeritud keskkonnaloa nr L.VV/328940 vee eriosas. Vee erikasutuse keskkonnaloa liitmine on osa Puhatu turbatootmisala taotlusest. Vee erikasutuseks antud keskkonnaluba nr L.VV/328940 pikendatakse iseseisva menetlusega, kuid sama pikaks ajaks, kui keskkonnaluba nr KMIN-023 (ehk kuni 11.09.2029), et oleks võimalik Puhatu turbatootmisalal jätkata maavara kaevandamist KMH aruande koostamise ajal. Käesoleva otsusega ei liideta vee erikasutuse osa kaevandamisloaga. Vastav muudatuse tehakse peale KMH-d. 3.2.3. Jäätmete käitlemine MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada. 3.3. Loa andmisest keeldumise aluste hindamine Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 1-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Puhatu turbatootmisala mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Turba kaevandamisega kaasnevad märkimisväärsed keskkonnahäiringud, mille vältimist tuleb MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 rakendamisel käsitleda riigi huvina. Selliseid häiringuid võib lubada üksnes tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. KeÜS § 52 lõike 1 punktist 7 tuleneva keeldumise aluse puhul ei tule hinnata ainult seda, kas kaevandataval turbal on kasutusotstarve, vaid ka seda, kas loodusvara kasutus pole ilmselt raiskav. Turba kaevandamisel ei kasutata turvast üksnes loodusvarana, vaid mõjutatakse ökosüsteemi tervikuna. Looduslikus seisundis raba pakub peale turbaga varustamise muid olulisi looduse hüvesid (n-ö ökosüsteemide teenuseid), nt puhta vee säilitamine ja süsiniku sidumine. Keskkonnaloa andmisel või muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse (tuntud ka kui LULUCF sektorisse). Analüüsi tulemusena selgus, et taotletav turbatootmisala jäi mudelarvutuses seitsme standardiseeritud teenuse keskväärtuses seisundiklassi nr 2,0, mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellises seisundiklassis oleval alal kaevandamisel saadav eeldatav lisandväärtus peab olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 226 544 294 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 3 033 tuhat tonni ning kaevandatava vähelagunenud turba kogus 65,791 tuhat tonni. Puhatu turbatootmisala taotluses on toodud, et kaevandatav turvas sobib kasutamiseks põllumajanduses ja energeetikas (kütteturbana). Keskkonnaloal on toodud kaevandatud maavara kasutamise otstarbeks põllumajandus- ja kütteturvas. Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides, ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valmiva turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 28.01.2025, võiks lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba koguseid, saadi eeldatavaks lisandväärtuseks kaevandamisel 143 783 902 eurot. Keskkonnaameti hinnangul seega eeldatav kaevandamisel saadav rahaline kasu on väiksem, kui ökoloogiline kahju. Kuna ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluse tulemusel leiti, et maavara lõpuni ammendamine ja ala korrastamine on otstarbekas ja säästlik ning sellest kaalutlusest lähtuvalt loa pikendamiseks keeldumise alust ei esine. Keskkonnaloa andja keeldub keskkonnaloa andmisest, kui loa alusel kavandatava tegevuse käigus kasutatakse loodusvarasid ebaotstarbekalt või põhjustatakse loodusvarade seisundi olulist halvenemist, arvestades taastuva ja taastumatu loodusvara säästva kasutamise põhimõtet (MaaPS § 55 lõige 1 koosmõjus KeÜS § 52 lõike 1 punktiga 7). MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust Keskkonnaameti hinnangul käesoleval juhul ei esine. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsusega nr 247 nõustuti Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmisega tingimuslikult. Toila Vallavalitsus ette antud aja jooksul arvamust ei esitanud. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti xx.xx.2026 otsusega nr DM-127291-xx kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et tuleb algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotlusele arvestusega, et keskkonnaluba pikendatakse KMH menetluse ajaks kuni 11.09.2029. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust, kui luba pikendatakse KMH menetluse ajaks eelhinnangus toodud tingimustel. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Aktsiaselts Tootsi Turvas ei ole seisuga xx.xx.2026 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa andmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, MaaPS § 55, VeeS § 192). Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. 3.4. Kõrvaltingimuste seadmine Haldusorgan võib anda haldusakti kõrvaltingimusega, milleks muuhulgas on haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine (HMS § 53 lg 1 p 4). Haldusakti kõrvaltingimuse võib määrata siis, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel (HMS § 53 lg 2 p 3). Keskkonnaluba on haldusaktiks, mille andmise või mitteandmise ning mille kehtivuse otsustab loa andja kaalutlusõiguse alusel. HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud hüve (HMS § 4 lõige 2).MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.4.1. Kinnistu kasutusõigus Tegevuskoha kinnistu ei kuulu ettevõttele. Tegemist on riigile kuuluva kinnistuga, mille kasutamiseks sõlmitakse rendileping keskkonnaloa alusel. 3.4.2. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247 (KOTKAS 08.09.2025 numbriga DM- 127291-26) alusel anti tingimuslik nõusolek järgmiselt: 1. Anda nõusolek Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmiseks. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek pikendada keskkonnaloa KMIN-023 tähtaega 10. aastaks. 3. Teha Keskkonnaametile ettepanek koostada eksperthinnang koostöös loa omanikuga, mis käsitleb kumulatiivseid mõjusid laiemas piirkonnas, arvestades kõiki varasemaid ja käimasolevaid uuringuid, piirkonna kaitseväärtusi ning võimalikke tulevikustsenaariume. Toila Vallavalitsus ette antud aja jooksul arvamust ei andnud. 3.4.3. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõju eelhinnangu ning otsustanud xx.xx.2026 kirjaga nr DM-127291-xx Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotlusele algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) arvestusega, et keskkonnaluba pikendatakse KMH menetluse ajaks kuni 11.09.2029. Eelhinnangus analüüsiti turbatootmisala tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et olemasolevat keskkonnaluba ei saa pikendada praeguste teadmiste järgi taotluses soovitud perioodiks, vaid pikendatakse kuni 11.09.2029. KMH eelhinnangus analüüsiti kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid ning kaaluti, kas olemasoleva teabe põhjal on võimalik veenduda, et olulised mõjud puuduvad ning keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine taotletud 20 aasta võrra on võimalik. Eelhinnangu järelduste kohaselt puudub kindel veendumus, et kaevandamisega jätkamine ei mõjuta negatiivselt Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168) ning seetõttu on põhjendatud algatada taotletavale tegevusele KMH. Eelhinnangus on esitatud keskkonnameetmed, mida järgides võib eeldada tegevusega kaasnevate mõjude väheolulisust lühiajaliselt ning keskkonnaloa kehtivusaja pikendamine KMH läbiviimise ajaks (3 aastaks) on võimalik. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus keskkonnameetmed, millega tuleb loa menetlemisel arvestada, mis on väljatoodud peatükis 3.1. Kehtivale loale ei ole kantud korrastamise suunda. Praegu lisatakse loale taotluses toodud korrastamise suund põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Eelhinnangus leiti, et KMH käigus peaks analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitama vastavad soovitused korrastamiseks. 3.4.4. Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnamõju eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel lisatakse keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada muudetavale keskkonnaloale järgmine asjakohane kõrvaltingimus: Kaevandamistegevus ja turbatootmine on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. Veerežiimi säilimist kontrollitakse võrreldes kraavide ja maapinna kõrgusandmete andmetega, mis on teada 11.09.2026. 3.5. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Loa eelnõule esitati arvamusi/ei esitatud arvamusi xxx 3.6. Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima LKS, AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis "Loa omaja meelespea". VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Keskkonnaluba EELNÕU 19.08.2026 Loa registrinumber KMIN-023 Loa omaja Ärinimi / Nimi AS Tootsi Turvas andmed Registrikood / 10021374 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Puhatu turbatootmisala andmed Aadress Sirgala karjäär 17, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) Ahtme metskond 26 (80201:002:0356), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Sirgala karjäär 11 (22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (22901:003:0440), Sirgala karjäär 2 (80201:002:0740). Territoriaalkood 3377 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Ahtme metskond 26 territoorium (80201:002:0356), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Sirgala karjäär 11 (22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (22901:003:0440), Sirgala karjäär 2 (80201:002:0740). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Riiasoo kraav (VEE1063900). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 198 Maardla nimetus Puhatu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Puhatu turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 606.77 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 1 305.65 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Põllumajandus- ja kütteturvas Minimaalne tootmismaht aastas 30 Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 190 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 65.791 tuh t 31.12.2023 2 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 033 tuh t 31.12.2023 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2000 2029 65.791 tuh t 65.791 tuh t Turvas, hästilagunenud 2000 2029 190 tuh t 2 776 tuh t 2/3 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2000 2029 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2000 2029 0130 Alutaguse vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2022) Geoloogiafondi number 9782 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/23/2180 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 05.10.2023 Kõrvaltingimused Kaevandamistegevus ja turbatootmine on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. Veerežiimi säilimist kontrollitakse võrreldes kraavide ja maapinna kõrgusandmete andmetega, mis on teada 11.09.2026. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d) Loa lisad Nimetus Manus Lisatakse digidoci Mäeeraldise plaan I Lisa 1: Maeeraldise_plaan_1 (1).pdf Jah Mäeeraldise plaan II Lisa 2: Maeeraldise_plaan_2 (1).pdf Jah Geoloogilised läbilõiked Lisa 3: Geoloogilised_labiloiked (5).pdf Jah Korrastatud maa plaan I Lisa 4: Korrastatud_maa_plaan_1.pdf Jah Korrastatud maa plaan II Lisa 5: Korrastatud_maa_plaan_2.pdf Jah 3/3 EELNÕU 14.08.2026 Puhatu turbatootmisala maavara kaevandmise keskkonnakaitseloa nr KMIN-023 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevast, aktsiaselts Tootsi Turvas 27.04.2026 esitatud Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotlusest nr T-KL/1022639-5 ning tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 2¹, § 6¹ lõigetele 3 ja 5, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2, 2², 2³, 4, 8 ja 8¹, keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. Algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotlusele. 1.2. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kehtivusaja pikendamisel kuni 11.09.2029 tuleb arvestada eelhinnangu punktis 4.3.5. toodud meetmetega. 1.3. KMH käigus läbi viia järgmised uuringud ja analüüsid: 1.3.1. Hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu vee ära juhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. 1.3.2. Peenosakeste ja õhu kvaliteedi leviku hinnang ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. 1.3.3. Natura 2000 mõjuhinnang. 1.3.4. Analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitada vastavad soovitused korrastamiseks . 1.4. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. 1.5. KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi. 1.6. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata. KeHJS § 11 lõike 11 kohaselt Puhatu turbatootmisala maavara kaevandamise keskkonnakaitseloa nr KMIN-023 muutmise taotluse menetlus peatub kuni on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded või ilmnenud KeHJS-s § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. Keskkonnaamet teavitab otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaadned ning eraldi kirja teel puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi (KeHJS § 12 lõige 1). 2. ARENDAJA KOHUSTUSED 2.1. Aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) tuleb keskkonnaloa Puhatu turbatootmisala (nr KMIN-023) mäeeraldisel keskkonnamõju hindamiseks leida KMH juhtekspert, kes koostöös aktsiaseltsiga Tootsi Turvas koostab KMH programmi (vt KeHJS § 13) ja KMH aruande (vt KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma (KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20). Litsentsitud KMH juhtekspertide nimekiri 2.2. Kui aktsiaselts Tootsi Turvas ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis jätab Keskkonnaamet taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle aktsiaseltsile Tootsi Turvas (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu, küsida asjaomaste asutuste seisukohta ning arvestada avaliku väljapaneku ja arutelu tulemusi KMH programmis (KeHJS § 16–17). Lisainfo KMH protsessi kohta 2.3. Aktsiaselts Tootsi Turvas kannab KMHga seotud kulud (KeHJS § 8 lõige 2). 3. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED 3.1. Taotluse menetlusse võtmine Aktsiaselts Tootsi Turvas (registrikood 10021374, aadress Suur-Jõe tn 63, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, Eesti) esitas Keskkonnaametile 08.02.2024 keskkonnaloa (nr KMIN-023 muutmise) taotluse, mida parandati neli korda (08.05.2025, 03.06.2025, 28.11.2025 ja 27.04.2026). 03.06.2025 esitatud taotluse võttis Keskkonnaamet menetlusse 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-22, kuid käesolev KMH eelhinnang võtab aluseks viimase, 27.04.2026 esitatud taotluse nr T-KL/1022639-5 (registreeritud keskkonnainfosüsteemis KOTKAS 27.04.2026 dokumendina DM-127291-30). Taotletav Puhatu turbatootmisala asub valdavalt Ida- Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Puhatu turbatootmisala põhjaosas on väike ala Jõhvi valla (varasemalt Toila valla) Konju küla territooriumil. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad pea kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldisega ning jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala (22901:003:0340), Puhatu turbatootmisala (22901:003:0370), Puhatu turbaväli (tunnus 22901:003:0360), Sirgala karjäär 2 (tunnus 80201:002:0740), Sirgala karjäär 11 (tunnus 22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) ning Ahtme metskond 26 (tunnus 80201:002:0356) kinnistutele. Riigivara valitsejaks antud kinnistutel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium ning volitatud asutusteks on Maa- ja Ruumiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Kehtival keskkonnaloal KMIN-023 on Maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t. 2 (34) Taotletav mäeeraldis hõlmab Puhatu maardla (registrikaart nr 198) turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 2. Taotlusega soovitakse pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN- 023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023 ning kanda 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille järel jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t. Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Seejuures kogu plokk 1 varu on kaevandatav ja plokk 2 osas on taotlusele märgitud kaevandatavaks varuks 2 776 tuh t. Puhatu turbatootmisala kattub peaaegu kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääriga. Enefit Industry OÜ-le kuuluv Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029 ja Keskkonnaametile on esitatud Sirgala karjääri korrastamise tingimuste saamiseks taotlus. Taotluse seletuskirja kohaselt on Aktsiaseltsile Tootsi Turvas oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. Taotluse kohaselt väheneb mäeeraldise pindala võrreldes olemasoleva loa mäeeraldisega. Maavara kasutusaladeks on Põllumajandus- ja kütteturvas. Taotletakse keskkonnaloa pikendamist 20 aastat. Kaevandatud maa korrastamise otstarve on põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele (MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Keskkonnaloa andmise taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Eesti Geoloogiateenistuse kiri registreeritud KOTKAS 03.02.2026 nr DM-127291-29). Kõiki menetlusega seotud dokumendid on digitaalselt kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/; edaspidi KOTKAS) menetluse nr M-127291 all. Asutuse siseseks kasutuseks olevad dokumendid on määratud AK märkega vastavalt Avaliku teabe seadusele (AvTS) kindla seaduse punkti alusel. Enne taotluse menetlusse võtmist esitas Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnaametile 09.02.2024 kirja (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 13.02.2024 dokumendina nr DM-127291-2), milles juhiti tähelepanu Puhatu turbatootmisala jätkuva tegevusega avalduvatele negatiivsetele keskkonnamõjudele ning sooviti olla edaspidi menetlusosaline. Keskkonnaamet vastas 04.06.2024 kirjaga nr DM-127291-10, et kuna hetkel pole Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise taotluse menetlus veel algatatud ning ettevõte peab veel esitama parandustaotluse, siis me ei ole veel võtnud aega kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, mis määraksid ära keskkonnamõjude hindamise algatamise või 3 (34) algatamata jätmise vajaduse. Kuna Puhatu turbatootmisala paikneb võrdlemisi lähedal Natura 2000 Puhatu linnualale (EELIS kood RAH0000115) ja Puhatu loodusalale (EELIS kood RAH0000545) ning Keskkonnaametil ei pruugi olla piisavat infot, et taotletava tegevusega on tegemist väikese keskkonnamõjuga tegevusega, ei saa välistada, et Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmise menetluses algatatakse ka keskkonnamõjude hindamine. 3.2. Avalikustamine Vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 47 lõigetele 1 ja 2 avaldab Keskkonnaamet keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise teate Ametlikes Teadaannetes ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaloa taotlus on 25.06.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaamet teavitas 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-22 keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest eeldatavalt puudutatud isikuid. Keskkonnaamet küsis 26.06.2025 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt kirjaga nr DM- 127291-24 arvamust Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse kohta. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus teavitas 16.07.2025 kirjaga nr 4-4/25/3281-2, mille märkis, et ei ole keskkonnaloa KMIN-023 muutmise taotluse kohta vastuväiteid ega täiendavaid ettepanekuid (KOTKAS 16.07.2025 nr DM-127291-25). 3.3. Kohaliku omavalitsuse arvamus keskkonnaloa taotluse kohta Keskkonnaamet küsis 25.06.2025 kirjaga nr DM-127291-23 Alutaguse ja Toila Vallavalitsuselt Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 muutmistaotluse osas kohaliku omavalitsuse arvamust. Alutaguse Vallavalitsus saatis Keskkonnaametile 05.09.2025 Alutaguse Vallavolikogu 28.08.2025 otsuse nr 247. Kohalik omavalitsus otsustas: 1. Anda nõusolek Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa KMIN-023 muutmiseks. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek pikendada keskkonnaloa KMIN-023 tähtaega 10. aastaks. 3. Teha Keskkonnaametile ettepanek koostada eksperthinnang koostöös loa omanikuga, mis käsitleb kumulatiivseid mõjusid laiemas piirkonnas, arvestades kõiki varasemaid ja käimasolevaid uuringuid, piirkonna kaitseväärtusi ning võimalikke tulevikustsenaariume. Toila Vallavalitsus ette antud aja jooksul arvamust ei esitanud. Toila vald ja Jõhvi vald ühinesid ning peale 2025. aasta kohalike omavalitsuste valimisi muutusid valla piirid . Ühinenud valla Jõhvi Vallavolikogu liikmed kinnitati 27.11.2025. Seetõttu alates 2026 aastast kaasatakse menetlusse Toila Vallavalitsuse asemel Jõhvi Vallavalitsus. 3.4. Õiguslik alus KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe 4 (34) põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6¹ lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 48 kohaselt annab maavara kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet, seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS-e tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2³ järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2¹ alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. KeHJS § 6 lg 2¹ kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas kavandataval tegevusel on oluline keskkonnamõju kui KeHJS § 1 punktides 1–34¹ nimetatud tegevust või käitist muudetakse või ehitist laiendatakse. 4. EELHINNANG KeHJS § 6¹ lõike 3 kohaselt annab Keskkonnaamet eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ja eeldatavast keskkonnamõjust. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa taotlus nr T-KL/1022639-5, sh KeHJS § 6¹ lõike 1 kohane teave ja taotluse lisad (sh Lisa nr 4 ja 5 Vee erikasutusloa taotluse plaan, graafilised lisad (Lisa 11-14), Lisa 17 Seletuskiri, Lisa 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2023 a „Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 30.09.2022)“ ja Lisa nr 25 Turbatolmu arvutuskäik); 2. Puhatu turbatootmisala hüdrogeoloogiline eksperthinnang OÜ Inseneribüroo STEIGER Töö nr 26/5593 (KOTKAS 03.08.2026 dokument nr DM-127291-34): 3. Maa- ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendused (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/); 4. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25) - https://riigiplaneering.ee/ida-viru-maakonnaplaneering-2030); 5. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20100535); 6. Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88; https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/20113946); 7. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS; https://infoleht.keskkonnainfo.ee/); 8. Keskkonnaportaal (https://register.keskkonnaportaal.ee/). 9. Pinnaveekogumite seisundiinfo (https://keskkonnaportaal.ee/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo); 10. “Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine” Marko Kohv ,Jüri-Ott Salm, Laura Jakobson, Erki Niitlaan, 2015 5 (34)  11. Juhis maaparanduse keskkonna- ja elustikumõjude leevendamiseks (Riinu Rannap, Maarja Vaikre, Elin Soomets-Alver, Kai Vellak, Liina Remm, Piret Lõhmus) 12. Keskkonnaagentuuri pinnaveekogumite seisundiinfo 13. Jõgede hüdrokeemiline ülevaateseire 2021 4.1. Kavandatav tegevus 4.1.1. Tegevuse iseloom ja maht AS Tootsi Turvas on üle 100 aastase ajalooga turba tootmisega tegelev ettevõte, kes omab Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamiseks keskkonnalubasid nr KMIN-023 (luba antud kaevandamiseks; kehtiv kuni 12.12.2025) ja L.VV/328940 (luba antud vee-erikasutuseks; kehtiv kuni 11.09.2025). Tänaseks on Puhatu turbatootmisalaga kattuv Sirgala põlevkivikarjäär osaliselt laienenud aktiivsele Puhatu turbatootmisala mäeeraldisele ning sellest tulenevalt on vajadus Puhatu turbatootmisala mäeeraldise piire vastavalt korrigeerida. Täiendavalt on kehtiva mäeeraldise piires läbi viidud jääkvaru uuring, mille tulemusena moodustati Puhatu maardlasse turba aktiivse tarbevaru plokid 1 ja 2 aT, mille varud on kinnitatud Maa-ameti peadirektori 05.10.2023. a korraldusega nr 1-17/23/2180. Käesoleva taotlusega soovib taotleja säilitada oma tegevust Puhatu turbamaardlas (registrikaart nr 198), st pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023. Keskkonnaloal KMIN-023 on maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t ja taotlusega soovitakse kanda 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille järel jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t. Lisaks on taotluses märgitud, et lähtuvalt Keskkonnaameti 08.04.2025 kirjast nr 12-1/25/5876- 2 on loa pikendamise menetluse kiirendamiseks võimalik edasi liikuda ka loa osalise andmisega. Taotleja on kohustatud esitama õhu eriosa andmed (taotlema õhuluba) hiljemalt 1,5 aasta jooksul. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise ja pikendamise taotlus põhineb „Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandel (varu seisuga 30.09.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3890). Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Seejuures kogu plokk 1 varu on kaevandatav ja plokk 2 osas on taotlusele märgitud kaevandatavaks varuks 2 776 tuh t. Puhatu turbatootmisala kattub peaaegu kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääriga. Enefit Industry OÜ-le kuuluv Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjääri keskkonnaluba nr KMIN-074 kehtib kuni 03.05.2029 ja Keskkonnaametile on esitatud Sirgala karjääri korrastamise tingimuste taotlus. Praeguste andmete kohaselt kavandab Enefit Industry OÜ kaevandamistegevuse Sirgala karjääris lõpetada aastal 2026. 6 (34) Taotluse seletuskirja kohaselt on Aktsiaseltsile Tootsi Turvas oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala (tunnused 22901:003:0370 ja 22901:003:0340), Puhatu turbaväli (tunnus 22901:003:0360), Sirgala karjäär 2 (tunnus 80201:002:0740), Sirgala karjäär 11 (tunnus 22901:003:0400), Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430), Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) ning Ahtme metskond 26 (tunnus 80201:002:0356) kinnistutele. Olemasoleval keskkonnaloal on mäeeraldise pindala 1 226,12 ha ja teenindusmaa pindala 1 332,01 ha. Taotletava Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala on poole väiksem (606,77 ha). Teenindusmaast on välja jäetud sellised alad, kus on selgelt näha, et alal on juba kaevandatud põlevkivi või tehtud ettevalmistustöid põlevkivi kaevandamiseks ning turbatootmisala seal enam ei eksisteeri (taotletav pindala on 1305,65 ha). Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa kattub ~1 078,33 ha suurusel alal Sirgala karjääri mäeeraldisega, kus Enefit Industry OÜ omab põlevkivi kaevandamiseks keskkonnaluba nr KMIN-074. Väljaspoole Sirgala karjääri jääb mäeeraldise ~25,97 ha suurune ala. Kaevandatav turvas sobib kasutamiseks põllumajanduses ja energeetikas (kütteturbana). Puhatu turbatootmisala asub põhiliselt Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Asustust Puhatu turbatootmisala vahetus läheduses ei ole, lähimad asulad on Konsu küla ~2 km kaugusel läänes ning Puhatu küla ~4 km ja Kuremäe küla ~5 km kaugusel edelas. Mäeeraldisest ~6 km kaugusele läände jääb 32 Jõhvi-Vasknarva tugimaantee, millelt tulevad turba väljaveoks kasutatavad kohalikud kruusateed läbi Kurtna järvestiku Puhatu turbatootmisala lääneservale. Ala on kuivendatud lahtise kraavitusega, dreenide keskmine vahekaugus on mäeeraldise kesk- ja põhjaosas keskmiselt 20 m, lõunaosas 40 m. Puhatu turbatootmisala põhjaosa kuivendussüsteemi eesvooluks on Riiasoo kraav (KKR kood VEE1063900) ning lõunapoolse osa eesvooluks on Mustajõgi (KKR kood VEE1063800). Peaaegu kogu Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa kattub Sirgala karjääri mäeeraldisega, kust Enefit Industry OÜ kaevandab keskkonnaloa nr KMIN-074 alusel põlevkivi. Vastavalt mäetööde arengule Sirgala karjääris on Mustajõe sängi lõiguti lääne poole ümber paigutatud. Suuremas osas on Puhatu turbatootmisala väljakutelt taimestik eemaldatud, kuid leidub alasid, millelt pole pikemat aega turvast kaevandatud ning mis on seetõttu erineval määral taastaimestunud. Väljakute keskosas kasvab lisaks pilliroole ka kõrrelisi (sinihelmikas, kastik), põdrakanepit, tarnasid, ahtalehist villpead, palu-härgheina ja raba-karusammalt. Ulatuslikum metsastunud ala on mäeeraldise edelaserval. Tiheda kaasikuga on kaetud ka paiguti esinevad mõnekümne meetri laiused ja ülejäänud väljakutest kõrgemad loode-kagusuunalised tervikud. Väga lopsaka alustaimestiku moodustavad nendel vaarikas ja kõrvenõges. Esineb ka üksikuid ajutiselt või püsivalt veega kaetud alasid, mille pindala sõltub perioodi sademeterohkusest. Looduskaitse all olevaid taime- või loomaliike mäeeraldise ega selle teenindusmaa piires keskkonnaregistri andmetel ei esine. Puhatu turbatootmisalast vähemalt ~1 km kaugusel läänes asuv Kurtna järvestik ning lõuna pool olev Puhatu soo osa on arvatud Alutaguse rahvuspargi 7 (34) (KKR kood KLO1101917) koosseisu. Rahvuspargi piir jääb taotletava mäeeraldise loode- ja edelanurgast ~0,4 – 0,5 km kaugusele. Taotletav mäeeraldis kattub kogu ulatuses riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse piiranguvööndiga (tunnus 3714827). Puhatu turbatootmisalale lähim majapidamine jääb mäeeraldise edelanurgast ~1,7 km kaugusele läände, Konsu järve (KKR kood VEE2027900) äärde Küti (tunnus 22901:003:0024) kinnistule. Lähimad puurkaevud jäävad Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse kohaselt ~0,4 km kaugusele läände ning need on seotud hüdrogeoloogiliste uuringutega (tunnused PRK0013631, PRK0013632, PRK0013642, PRK0013648, PRK0013649, PRK0013650). Lähim looduslik veekogu on mäeeraldise lahustükkide vahel asuv Mustajõgi (KKR kood VEE1063800), millele on kehtestatud kalda piiranguvöönd laiusega 100 m veepiirist. Puhatu turbamaardlas on turvast kaevandatud ~60 aastat ning seetõttu on seal tehtud arvukalt geoloogilisi uuringuid, millest viimane ja asjakohaseim on 2022. a tehtud jääkvaru uuring, mille tulemused on esitatud „Puhatu turbamaardla Puhatu turbatootmisala jääkvaru uuringu aruandes (varu seisuga 30.09.2022)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 22/3890, EGF: 9782). Puhatu turbatootmisala puhul on tegemist pikaajaliselt töös olnud turbatootmisalaga, seega on ala suuremas osas tootmiseks ettevalmistatud. Mäeeraldiselt on varasema kaevandamise käigus kooritud sugekiht, rajatud kuivendusvõrk, väljaveoteed ning ülesõidud. Mäeeraldise aladel mis on tänaseks olnud tootmisest pikemat aega väljas ning seetõttu taastaimestunud tuleb koorida sugekiht, puhastada kuivenduskraavid, vajadusel juurida kännud ja profileerida väljakud. Turba tootmist jätkatakse seniseid tehnoloogiaid, freesmeetodit ja tükkturba meetodit, rakendades. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm ning hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, vallitamisest, kogumisest ja aunatamisest. Turvas aunatatakse väljaku otstesse. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestvusest. Pärast kogutud turba aunatamist, toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ja selle transportimine. Tükkturba tegemine algab sügavfreesimisest. Paksu, maapinnaga risti paikneva tööorganiga, mis meenutab saeketast, lõigatakse lasundist 30 – 50 cm sügavuselt spetsiaalse tükitõstmismasinaga mõne sentimeetri laiuselt turba riba, kruviseadmega pressitakse ja vormitakse see 4 – 8 cm läbimõõduga juppideks ning jäetakse väljakule kuivama. Värskete turbatükkide looduslik niiskus on ~80%. Tükke kuivatatakse 1 – 2 nädalat ning pööratakse 1 – 3 korda. Kuivamise käigus alaneb niiskus kuni 35%-ni. Kuivanud turbatükid vallitakse, kogutakse ja aunatakse väljaku otstesse ning kaetakse sageli ilmastiku kaitseks kilega. Turba kaevandamisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskpaigast kuni augusti lõpuni. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse hunnikutes kuni 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna. Tootmisväljakute ettevalmistamisel eemaldatav sugekiht kasutatakse tootmisala taristu jt rajatiste hooldamisel. 4.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatava tegevusega seonduvad järgmised strateegilised arengudokumendid: 1. Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25). 8 (34)  2. Alutaguse valla üldplaneering (kehtestatud Alutaguse Vallavolikogu 29.10.2020 otsusega nr 285). 3. Toila valla üldplaneering (kehtestatud Toila Vallavolikogu 23.04.2025 otsusega nr 88). 4. „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ Ida-Viru maakonnaplaneering käsitleb Ida-Virumaad, kui Eesti olulisemat kaevandamispiirkonda ning annab maardlate kasutusele võtuks ja üldplaneeringute koostamiseks suunised peakükis 3.2.2. Sealjuures Puhatu turbatootmisala jaoks on olulised järgmised punktid (peatükist 3.2.2.): 3. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana. 4. Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid. 6. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas olemasolevat olukorda. Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamine ei ole vastuolus Ida-Viru maakonnaplaneeringu põhimõtetega. Alutaguse valla üldplaneering käsitleb mäe- ja turbatööstuse maa-ala ning kaevandamise teemat olulisel määral. Seejuures toome alljärgnevalt välja Puhatu turbatootmise osas olulise. Mäe- ja turbatööstuse maa-alale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktides sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada meetmete rakendamine, et keskkonnahäiringud jääksid minimaalseks. Väljavõte Puhatu turbatootmisala otseselt puudutavatest Alutaguse valla üldplaneeringust kaevandustegevusele kehtivatest üldistest põhimõttetest (planeeringus toodud punkti numbritega): 5) turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid; 6) kaevandamise loa omanik on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks; 7) kirjeldada ja analüüsida keskkonnamõju eelhindamisel või hindamisel töödele eelnevad olud ning seeläbi seada meetmed kaevetöödele eelneva või lähedase elukvaliteedi säilimisele; 9) kaevandustegevusega kaasneb põhjaveeressursi vähenemine ning põhjavee kvaliteedi halvenemine. Seetõttu tuleb kaevandustegevuse laiendamisel ennetavalt leida lahendused kaevandustegevuse mõjutsooni jäävate üksikelamute veega varustamiseks. Tegutsevate kaevanduste ja karjääride põhjavee depressioonipiirkonda jäävate üksikelamute varustamine kvaliteetse joogiveega on kaevandamise loa omaniku ülesanne. Tuleb rajada sügavamad, kaevandustegevuse mõjualast välja jäävad, tarbevee puurkaevud. 10) kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Sõltuvalt kaevanduses kasutatavast tehnoloogiast tuleb kaevandamisloas esitada vajadusel meetmed läheduses paiknevate elamuteni jõudva tolmu- ja mürasaaste ning vibratsiooni vähendamiseks; 11) hinnata tuleb uutele kaevandatavatele aladele juurdepääsuteede, kaasa arvatud riigiteede, kandevõime vastavust kavandatavale liikluskoormusele ja vajadusel näha ette kandevõime suurendamine 18) kaevandamisloa omanik on kohustatud kaevandatud alad rekultiveerima korrastamisprojekti alusel, arvestades seejuures valla vajadusi ning arengukavasid. 9 (34) 19) korrastatud kaevandatud alale võib detailplaneeringuga määrata üldplaneeringust erinevaid juhtotstarbeid, ilma et üldplaneeringut muutva detailplaneeringut oleks vaja koostada. Ilma detailplaneeringut koostamata võib antud aladele määrata vaid maatulunduse maa-ala ja veekogude maa juhtotstarvet; 20) pärast karjääride korrastamist ei tohi karjääride nõlvad olla takistuseks suurulukite liikumisele. 21) rohelise võrgustiku alal tuleb taastada võimalikult looduslähedane seisukord; Eelnevat arvestades ei lähe Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamine vastuollu Alutaguse valla üldplaneeringuga, küll aga on üldplaneeringus punkte, mida peab arvestama edasise tegevuse juures. Toila vald ühines Jõhvi vallaga 2025. aasta lõpus ja algatatud on uus Jõhvi üldplaneering, mille tingimusi seoses kaevandamisega ei ole praegu teada. Praegu tuleb arvestada Toila valla üldplaneeringuga. Toila valla üldplaneeringus ei ole Puhatu turbatootmisala eraldi käsitletud. Üldiselt maavara kaevandamise osas tuleb Toila üldplaneeringus välja tuua alljärgnev lõik: Maavara kaevandamine ja kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale kaevandamistegevuse lõppemist. Ala korrastamise lahendus määratakse kaevandamisloa andmisel koostöös kohaliku omavalitsusega tuginedes maapõueseaduses sätestatule. Keskkonnaamet on seisukohal, et menetluses ei tule arvestada kõigi võimalike strateegiadokumentidega, vaid siiski asjakohastega. Kliimaeesmärkidega arvestatakse niivõrd, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandamise jätkamine juba avatud ja kaevandamisega muudetud maa-alal on keskkonnasäästlikum kui täiesti uute alade kasutusele võtmine. Kliimapoliitika põhialused aastani 2025 kohaselt: Märgalade (sood ja siseveekogud) KHG emissioonina tuleb võtta arvesse inimpõhjustatud heitkoguseid, mis tekivad eelkõige turbakaevandamisaladelt. Heitkoguste suurenemise jätkumist oleks võimalik piirata vaid uute turbakaevandamisalade rajamisest loobumisega ning olemasolevate ammendumisel nende metsastamise (afforestation) või märgala taastamisega (rewetting). Kuna Puhatu turbatootmisala on inimtegevuse poolt juba tugevasti mõjutatud, on Puhatu turbatootmisala turba tootmisega jätkamine põhjendatud nii kohaliku piirkonna sotsiaalmajandusliku arengu, kui ka maavara säästliku kasutamise seisukohast. Lisaks on juba kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud turbamaade lõpuni kaevandamisega võimalik vähendada KHG heitkoguseid, sest uusi turbaalasid ei avata. Strateegia „Eesti 2035“ on väga üldine ja ei käsitle turvast, kuivendamist ega märgalasid ning ei ole seega turbatootmisala keskkonnaloa muutmisel asjakohane. Turba kaevandamiseks on lubatud kaevandamisluba anda üksnes kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade nimekirja või kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud alale või maardlale. Kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantakse turbamaardla või selle osa või muu turbaala, mis on inimtegevusest mõjutatud ja mis ei oma eeldatavalt olulist looduskaitseväärtust. Puhatu turbatootmisala on kantud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate 10 (34) turbaalade nimekiri“ (edaspidi määrus nr 87) §-s 2 nimetatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja. Kuna kaevandamiseks lubatud turbaalasid on piiratud koguses, tuleb sobivatel aladel varu maksimaalselt ammendada ja kaevandada turvast võimalikult palju. Kuigi ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides, riivab sellele vaatamata ettevõtlusvabadust olukord, kus avalik võim muudab ettevõtlusega tegelemise tingimusi ebasoodsamaks seni kehtinud õigusliku raamistikuga võrreldes (RKPJKo 16.12.2013 nr 3-4-1-27-13, p 44). Riigikohus on samuti leidnud, et Eesti Vabariigi põhiseadus kohustab Eesti riiki andma kliimaeesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse ning selleks on vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks (RKHKo 11.10.2023 nr 3-20-771, p 48). 21.07.2024 muudeti määrust nr 87 ja selle lisas 1 ja 2 olevatest nimekirjadest jäeti välja terve hulk turbaalasid. Määruse nr 87 muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt piiratakse muudatuste tulemusena turba kaevandamislubade andmist ning on märgitud, et määruse muutmine aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja Eesti keskkonnaeesmärkide täitmisele. Pikemas perspektiivis piirab määruse nr 87 muudatus turbakaevandamise laienemise uutele aladele, mis on kuivendamisega rikkumata ja kus on säilinud mitmekülgsed elupaigatüübid. Määrusega nr 87 on vähemalt kuni aastani 2030 kujundatud riigi huvi turba kaevandamise taotluste menetluse osas, mis kattuvad määruse nimekirjaga. MaaPS § 46 lõike 2 ning säästva arengu seaduse § 5 lg-te 3 ja 5 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2016 määrus nr 150 „Turba kaevandamise aastamäär ning kriitilise ja kasutatava varu suurus“. Määruse nr 150 § 1 kohaselt on turba kaevandamise aastamäär 2850 tuhat tonni ning § 2 p 1 kohaselt on Ida-Viru maakonna turba kaevandamise aastamäär 296 tuhat tonni. MaaPS § 45 lg 4 sätestab, et kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja kantud turbamaardlal antakse kaevandamisluba turba kaevandamise aastamäära piires. Seega on turba kaevandamise aastamäär numbriline suurus, mida turba kaevandamiseks antud maavara kaevandamise lubades fikseeritud kalendriaastas kaevandada lubatud summaarne kogus ei tohi ületada. Ehk tegemist on aastas riigi poolt aktsepteeritud ja kaevandada lubatud summaarse kogusega, mida Puhatu turbatootmisala loa muutmisega ei ületata. Seega ei ole kavandatud tegevus vastuolus riigi huviga ega ilmselt ebaotstarbekas. Keskkonnaameti Ökosüsteemide hindamise juhendis on LULUCF eesmärke arvesse võetud kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenuse ehk mulla orgaanilise süsiniku varu väärtustamise kaudu. Kaalutluse põhimõte on, et mida kõrgema väärtusega on antud kohas kliimaregulatsiooni ökosüsteemiteenus st mida rohkem on turbasse orgaanilist süsinikku talletunud, seda suurem on ökosüsteemiteenustele kaevandamisega tekkiv kahju ning seda olulisem on antud kohas vältida loodusliku turbaala maakatte muutumist tugevalt inimmõjuliseks kaevandamisalaks. Ka keskkonnakaitseloa muutmisel (sh pikendamisel) turba kaevandamiseks kaalutakse, mis võiks olla hinnanguliselt taotletava tegevusega kaasneda võiv kahju ökosüsteemide teenustele ning kas kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus kaevandatud turba kohta kaalub üles potentsiaalse kaevandamisega ökosüsteemidele tekitatava kahju. Ökosüsteemide teenuste hindamiseks kasutati mudelit, mis on välja töötatud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli 2023. aastal valminud Eesti maismaaökosüsteemide hüvede (ökosüsteemide teenuste) sotsiaalmajandusliku väärtuste üleriigilisel hindamisel ja kaardistamisel tehnilises lõpparuandes toodud materjale kasutades mõningate kohandustega mõju hindamiseks turba kaevandamisele. Seega liigitub antud juhul tegevus maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorisse. Keskkonnaamet hindas taotletava tegevusega kaasnevat ökosüsteemide teenustele kaasneda võivat kulu ning seda, mis on taotluse kohaselt kaevandatava maavara kaevandamisest saadav eeldatav lisandväärtus parimate teadmiste järgi seisuga 28.01.2025. Analüüsi tulemusena selgus, et mudelarvutuses viie standardiseeritud teenuse keskväärtuses jäi taotletav 11 (34) turbatoomisala seisundiklassi nr 2 (täpne nr 2,0), mille alusel liigitatakse see ökosüsteemiteenuste seisundiklassi „vilets“. Sellisel juhul rahaline kasu peab olema võrdväärne ökoloogilise kahjuga. Ökosüsteemide teenuste rahaliseks väärtuseks taotletaval alal saadi 226 544 294 eurot. Taotluse kohaselt on kaevandatava hästilagunenud turba kogus 3 033 tuhat tonni ning kaevandatava vähelagunenud turba kogus 65,791 tuhat tonni. Suur osa Eestis kaevandatud turbast eksporditakse põllumajandussaaduste kasvatamiseks teistes riikides, ning seega üldist panust toidu julgeolekusse globaalselt on raske rahas väärtustada. Võttes aluseks Kliimaministeeriumis valmiva turba tootmise majandusanalüüsi andmed seisuga 28.01.2025, võiks lisandväärtus Eestis tonni kaevandatud turba kohta olla 46,4 eurot. Arvestades taotluses toodud kaevandatava turba koguseid, saadi eeldatavaks lisandväärtuseks kaevandamisel 143 783 902 eurot. Ökosüsteemide hindamise juhendi kohaselt eeldatav lisandväärtus on väiksem kui ökoloogiline kahju. Arvestades, et ala on juba kaevandamiseks avatud ning taotletavalt mäeeraldiselt on varasemalt juba kaevandatud, siis kaalutluste tulemusel ja ökosüsteemide juhendis esitatu põhjal kaalub maavara lõpuni ammendamine ja ala korrastamine üles ökosüsteemide kahju. Kuna turba kaevandamine sõltub suuresti ilmast ja igal aastal ei pruugita maksimaalselt lubatud mahtu saada toota, siis lähtutakse loa muutmisel MaaPS § 67 lõikest 1, mille kohaselt turba kaevandamise lubade kehtivust võib pikendada 30 aasta kaupa kuni kaevandatava maavara ammendamiseni. Taotluse kohaselt on aga Puhatu turbatootmisalal võimalik turvas ammendada 20 aasta jooksul. 4.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Puhatu turbamaardla (maavarade registri registrikaart nr 198) vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 1 ja hästilagunenud turba aktiivse tarbevaru plokki 2. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad suures osas Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Kehtiva Puhatu turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaa pindala on 1 332,01 ha, sh mäeeraldise pindala 1 226.12 ha. Käesoleva taotlusega väheneb Puhatu turbatootmisala mäeeraldise pindala 619,35 ha (taotletav pindala 606,77 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa 26,36 ha võrra. Taotluse kohase Puhatu turbatootmisala kahe lahustüki mäeeraldise kogu pindala on 606,77 ha ja teenindusmaa pindala on 1305,65 ha. Seisuga 31.12.2023. a on mäeeraldisega seotud varu on järgmine: Plokk 1 vähelagunenud turba varu on 65,791 tuh t Plokk 2 hästilagunenud turba varu on 3 033 tuh t Käesoleva taotlusega soovib taotleja säilitada oma tegevust Puhatu turbamaardlas (registrikaart nr 198), st pikendada Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa nr KMIN-023 kehtivusaega 20 aasta võrra, korrigeerida mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiri vastavalt Sirgala karjääri tänasele situatsioonile ja koostatud jääkvaru uuringu tulemustele, liita vee erikasutusluba nr L.VV/328940 keskkonnaloale nr KMIN-023. Keskkonnaloal KMIN-023 on maavara kaevandamise minimaalseks aastamääraks 30 tuh t ja maksimaalseks aastamääraks on 200 tuh t ja taotlusega soovitakse kanda 10 tuh t lubatud aastasest tootmismahust Kasesoo turbatootmisala keskkonnaloale, mille järel jääb Puhatu turbatootmisala loale maksimaalseks aastaseks mahuks 190 tuh t. Lisaks on taotluses märgitud, et taotleja on kohustatud keskkonnaloale juurde taotlema õhuloa hiljemalt 1,5 aasta jooksul. Puhatu turbatootmisala lõunaosa asetseb Kesk-Devoni Narva lademe dolokivide ning põhjaosa Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lademe kukersiidi vahekihtidega lubjakivide avamusel. 12 (34) Aluspõhja kivimeid katva Kvaternaari vanusega setete kihi paksus on mäeeraldisel 5 – 10 m. Selle moodustab kuni 5 m paksune turbakiht, mille lamamis on mõni meeter liiva. Turbalasundi keskmine paksus Puhatu turbatootmisala mäeeraldise piires on ~1,9 m. Turba jääkpaksus on suurem mäeeraldise põhja- ja edelaosas, kus lasundi suurimad paksused ulatuvad vastavalt kuni 4,0 ja 4,5 meetrini. Samas on ka hulgaliselt väljakuid, mille keskosas on turba paksus alla 0,5 m ja kohti, kus turba lamamis olev liiv juba paljandub. Valdaval osal alast on tegemist madalsoolasundiga, mis koosneb peamiselt hästilagunenud puu-pilliroo- ja pillirootarnaturbast. Raba- ja siirdesoolasundit esineb vaid turbatootmisala loodeosas, kus lasundi pealmises osas esineb kuni 1,4 m paksune vähelagunenud sfagnumiturba kiht. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase jääb maapinnast 0,5 – 1,0 m sügavusele. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 – 0,2 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn, maitse) tõttu ei kasutata seda joogi- või tarbeveena. Jääjärveliste ja liustikujõe setete veekiht on piirkonnas laialdaselt levinud. Selle kasutamiseks on rajatud Vasavere veehaare, millel baseerub Kohta-Järve ja Jõhvi veevarustus. Veehaarde põhjaveevaru on 12 tuh m³ ööpäevas. Vesi on surveta või nõrgalt surveline, puurkaevude erideebitid on vahemikus 1,6 - 11,4 l/s × m. Aktsiaseltsile Tootsi Turvas on oluline, et Puhatu turbatootmisalal saaks turba kaevandamine jätkuda nendel aladel, kus on tänaseks säilinud suurem turbakiht. Lähtuvalt eeltoodust on tootmisala teoreetiliselt võimalik ammendada ca 20 aastaga. Puhatu turbatootmisalal on suuremad kaevandatavad turbavarud säilinud kahel põhjapoolseimal tootmisväljakul, mis jäävad Sirgala karjäär 16 (tunnus 22901:003:0430) kinnistule, samuti lõuna-edelapoolsetel väljakutel Sirgala karjäär 17 (tunnus 22901:003:0440) kinnistul. 4.1.4. Tegevuse energiakasutus Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. Turbatootmisalalt toimub vee ära juhtimine isevoolselt ning seetõttu ei ole vaja kulutada lisaenergiat vee väljapumpamiseks turbatootmisalalt. 4.1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Puhatu turbatootmisalal kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks maastikupildi visuaalne muutumine, sh mõju kaitsealuste liikide elupaigale, müra, õhusaaste ja võimalik mõju veerežiimile. Pinna- ja põhjavesi Puhatu turbatootmisala kuivendussüsteemi põhjaosa eesvooluks on Riiasoo kraav (KKR kood VEE1063900), mis suubub mäeeraldise idaserva läheduses Mustajõkke (Kirjaku kraav). Tootmisala kesk- ja lõunaosa eesvooluks on Mustajõgi (KKR kood VEE1063800). Riiasoo kraavi juhitakse turbatootmisala loodenurga juures suubuva kraavi kaudu vesi ka põhja poolt Sirgala karjäärist ja Sirgala II põlevkivikarjäärist. Seetõttu on Mustajõe riiklikus seirejaamas mõõdetav veekvaliteet kumulatiivne ega iseloomusta üksnes Puhatu turbatootmisala mõju. Riiasoo kraavi ja Mustajõe veetase võimaldab turbalasundit kuivendada ilma eesvoole süvendamata isevoolselt mäeeraldise põhjaosas ligikaudu 35 m ning lõunaosas 34,5 m abs kõrguste tasemeni. 13 (34) Kuivõrd tootmisalalt väljajuhitava vee valgala oluliselt ei muutu, jäävad kehtima Puhatu turbatootmisala vee erikasutusloas nr L.VV/328940 fikseeritud vooluhulgad ja seirenõuded. Puhatu tootmisala väljalasku nr 1 (IV218) juhitava kuivendusvee aastane vooluhulk on 1 852 tuh m³, väljalasku nr 2 (IV165) ~13 tuh m³, väljalasku nr 3 (IV166) 1 146 tuh m³, väljalasku nr 4 (IV167) 2 234 tuh m³ ning väljalasku nr 5 (IV168) 513 tuh m³. Väljalaskme seiret tuleb teostada igal väljalasul enne ja peale rajatud settetiike. Tulenevalt Mustajõe ümberjuhtimisest Sirgala karjääri tööde edenemisel on taotlusega korrigeeritud väljalasu Puhatu tootmisala vl 5 (IV168) koordinaate vastavalt. Kõikidele kasutuses olevatele väljalaskudele on varasema tootmise käigus rajatud settetiigid. Puhatu turbatootmisalale lähim majapidamine jääb mäeeraldise edelanurgast ~1,7 km kaugusele läände, Konsu järve (VEE2027900) äärde Küti kinnistule (katastritunnus: 22901:003:0024). Lähimad puurkaevud jäävad ~0,4 km kaugusele läände (PRK0013631, PRK0013632, PRK0013642, PRK0013648, PRK0013649, PRK0013650). Kuna veega seotud mõjud on turbatootmisala mõjude hindamisel väga olulised, siis anti taotleja tellimusel OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt Puhatu turbatootmisala hüdrogeoloogiline eksperthinnang (KOTKAS 03.08.2026 dokument nr DM-127291-34). Alljärgnevalt on võetud väljavõtteid eksperthinnangust, mis on täies mahus kätte saadaval menetluse juures KOTKAS keskkonnas. Põhjavee kaitstuse andmetes kattub tootmisala pindmise reostuse suhtes nõrgalt kaitstud ning keskmiselt kaitstud põhjavee aladega, kuigi turbatootmise iseloom tähendab, et looduslikku kaitstust vähendatakse koos turbakihi eemaldamisega. Turbatootmisala paikneb Viru alamvesikonnas, Narva veehoidla valgalal. Lähim vooluveekogu on taotletava ala lahustükkide eraldusala läbiv ja lõuna lahustüki idaosas kulgev Mustajõgi (KKR VEE1063800), mis algab Kirjakjärvest ja suubub lõpuks Narva jõkke. Narva jõgi jääb mäeeraldisest ligikaudu 11 km kaugusele idasse. Mäeeraldisest lõuna poole ligikaudu 100 - 200 m kaugusele jääb Konsu peakraav (KKR VEE1064200), mis algab Konsu järvest ja suubub Mustajõkke. Maapinna reljeef tootmisalal on tasane, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 37,5 - 40,0 m. Puhatu taotletav turbatootmisala on täies ulatuses välja ehitatud ja kuivendussüsteem rajatud. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on soosetete veekiht, mille veetase jääb üldiselt 0,5 - 1,0 m sügavusele maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ning toitub peamiselt sademetest. Turbavesi on happeline ja madala mineralisatsiooniga (0,1 - 0,2 g/l) ning selle iseloomulike omaduste tõttu (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) seda joogi- ega tarbeveena ei kasutata. Soosetete all asub jääjärveliste ja liustikujõe setete veekiht, mis on piirkonnas laialdaselt levinud ning millel baseerub Kohtla-Järve ja Jõhvi veevarustust tagav Vasavere veehaare. Veekiht on surveta või nõrgalt surveline ning puurkaevude erideebitid jäävad vahemikku 1,6 - 11,4 l/s × m. Konkreetselt turbatootmisala lamamis on liivad pigem savikamad kui Vasavere veehaardes. Kui Puhatu soo looduslikus osas isoleerib paks turbakiht ülemist soosetete veekihti jääjärve ja liustikujõe setetes ning aluspõhjas levivast põhjaveest, siis turbatootmisalal endal on vastav kiht suuresti ammendatud ja soosetete vesi on alumises liivapinnases leviva põhjaveega hüdraulilises ühenduses. Samas käituvad liivade lamamis asuv moreenikiht ning vähemalt ala lõunaosas paiknev savikas Kesk-Devoni ladestiku Narva lade veepidemetena, mille tõttu on pinnakatte ja aluspõhjaliste põhjaveekihtide vastastikune mõju piirkonnas siiski pigem minimaalne. Puhatu turbatootmisala ümbruses on kuivenduse mõju piiratud turbatootmisala ümbritsevate mineraalmuldade ja lõunas kuivenduse mõju läbiva Konsu peakraavi tõttu. Vastavalt 14 (34) seiretulemustele on veetase mäeeraldise läänepiiril püsinud viimase viie aasta jooksul stabiilne ning kõikunud aastaajaliselt ~0,5 m piires. Tootmisala lõunaserv on varasema tegevuse käigus osaliselt taastatud ehk kraavid on osaliselt paisudega suletud. Samuti puudub tootmisalal vajadus piirde- ja magistraalkraavide süvendamiseks, kuna need on juba saavutanud oma maksimaalse sügavuse (ligikaudu 3 m), kogujakraavid ulatuvad mineraalpinnasesse. Edaspidi on vajalik üksnes kraavide perioodiline hooldus, sealhulgas setete eemaldamine nende toimivuse tagamiseks. Seetõttu ei ole alust eeldada kuivendusmõju suurenemist võrreldes olemasoleva olukorraga. Looduslikus rabas kujuneb veetase sademete, aurumise ja äravoolu koosmõjul. Äravool toimub üksnes siis, kui turbakiht on veega küllastunud, mistõttu sõltub veetaseme aastaajaline kõikumine sademete ja aurumise vahekorrast. Turbatootmisala kuivendamine alandab veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka kogujakraavidega piirnevate alade veerežiimi. Kraavide paiknemisest ja parameetritest sõltuvalt kujuneb välja uus keskmine veetase, mille ümber veetase hakkab sademete, lume sulamise ja aurumise mõjul aastaajaliselt kõikuma. Veetaseme alandamise ulatus soosetetes sõltub kraavide sügavusest, soosetete hüdrodünaamilistest omadustest, sademete hulgast ning sootüübist. Veetase taastub kraavist kaugenedes järk-järgult, kuni veetaseme alandamise mõju täielikult hääbub. Kraavide kuivendusmõju ulatust soosetetes on varasemates uuringutes hinnatud erinevalt, sõltuvalt sellest, milliseid kuivendusest mõjutatud parameetreid on käsitletud. Kõik järgnevad nimetatud hinnangud käsitlevad olukorda, kus leevendusmeetmeid ei ole rakendatud. Kull jt leidsid, et kuivenduse mõju ulatub seiratud rabades kuni 200 m kaugusele kogujakraavidest, arvestades lisaks veetaseme muutustele ka muutusi taimestikus, loomastikus, turba mineraliseerumises ja kasvuhoonegaaside emissioonis. Soosaare I turbatootmisalal tuvastati oluline veetaseme muutus kuni 100 m kaugusel kogujakraavist. Lavassaare turbamaardlas hinnati kuivenduse mõju ulatuseks looduslikele sooaladele kuni 100 - 250 m. Põhara ja Kuislemma turbatootmisalade keskkonnamõjude hindamisel leiti, et veetaseme alanduse maksimaalne mõjuraadius on 100 - 150 m, kusjuures suurim mõju avaldub kuni 30 m. kaugusel mäeeraldise piirist ning väheneb kauguse suurenedes oluliselt. Kuislemma turbatootmisala järelseire tulemused näitasid esimestel aastatel, et turbaväljakute kuivenduskraavide mõjuulatus oli ligikaudu 100 m. Kuivendamise mõju soosetete veetasemele varieerub nii sesoonselt kui ka aastate lõikes. Kuivenduskraavide mõju avaldub kõige selgemini suvisel põuaperioodil, mil veetase on madalaim. Sellistes tingimustes mõjutab põud enim kogujakraavide vahetus läheduses paiknevaid alasid, samas kui looduslikus seisundis soos püsib veetase suhteliselt stabiilne. Varasema kirjanduse põhjal suurendab kraavide süvendamine kuivenduse mõju tugevust eelkõige kraavide vahetus läheduses, kuid mõju ulatus seejuures oluliselt ei suurene. Puhatu turbatootmisalal on turvast kaevandatud juba aastakümneid (kraavivõrk ehitati välja 1980-tel) ning tootmisala on kehtiva keskkonnaloa (nr KMIN-023) alusel täielikult välja ehitatud. Rajatud on kogu tootmisala teenindav kuivendussüsteem ning vajalik tootmistaristu. Kavandatava keskkonnaloa muutmisega ei rajata uusi kuivendusrajatisi ega süvendata olemasolevaid piirde- ja magistraalkraave. Edaspidi tehakse üksnes kraavide perioodilisi hooldustöid (sh setete eemaldamist), mis ei suurenda olemasolevat kuivendusmõju. Piirkonna geoloogiline ehitus piirab pinnakatte ja aluspõhjaliste põhjaveekihtide vahelist hüdraulilist ühendust. Soosetted ning nende all paiknev savikas liiv ja moreen on suhteliselt väikese veejuhtivusega ning turbatootmisala lõunaosas isoleerivad Narva lademe vettpidavad kivimid tõhusalt Keila–Kukruse põhjaveekihi. Seetõttu on pinnakatte ja aluspõhjaliste põhjaveekihtide vastastikune mõju minimaalne ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist 15 (34) mõju piirkonna aluspõhja veele. Kuigi siinsel juhul võib mineraalpinnase avamine Puhatu soos olla põhjustanud veetaseme langemist ka turbaaluses liivakihis, piirab Mustajõgi ning turbalast läänes asuvad kraavid ja järved kuivendusmõju levikut. Seega on välistatud oluline mõju enam kui 2 km kaugusel asuvale Vasavere veehaardele. Hüdrogeoloogia eksperthinnangu kokkuvõttes on toodud järgmine järeldus: Turbatootmisala kogujakraavide kuivendav mõju soosetetes ulatub analoogiate alusel 100 – 250 m kaugusele, seega jäävad mõjutsoonist välja piirkonna Natura 2000 loodusalad. Mõju levikut neile piiravad ka soosetete lõppemine turbatootmisalast läänes ning kraavide ja jõgede esinemine alast lääne ja põhjasuunal. Mõju sügavamatele põhjaveekihtidele või veehaaretele ei ole, kuna soosetete veekiht on neist piisavalt isoleeritud. Kuna kogujakraave ei süvendata, ei ole oodata ka mõjude suurenemist. Turbatootmisala vesi juhitakse Mustajõkke, mille seisund on aastakümneid kestnud turbaalade kuivendusvee juhtimisest olenemata jätkuvalt hea. Keskkonnaametil on olemas Puhatu turbatootmisala veekvaliteedi seire andmed, mis näidavad, et veekvaliteedi mõju Puhatu turbatootmisel reostuse tõttu ei halvene. Alljärgnevalt on toodud need andmed täpsemalt. Jõgede hüdrokeemilise ülevaateseire 2021. a kohaselt määrati Mustajõgi: Mustajõe) veekogumi (1063800_1) seirejaamas veeproovidest proovivõtul vee temperatuur, pH, lahustunud hapniku sisaldus (mg/l ja küllastusprotsent) ja elektrijuhtivus ning laboris BHT5, KHTMn, NH4, NO3, üldN, PO4, üldP, SO4, Cl, HCO3. Lisaks võeti veeproovid 4 korral aastas ka ohtlike- ja saasteainete sisalduste, vee kareduse ja lahustunud orgaanilise süsiniku määramiseks. 2021. aasta ülevaateseire andmetel hinnati füüsikalis‑keemiliste üldtingimuste järgi seisundi klassina hea väärtusega (FOKE ÖKS 0.92), kuid ülevaateseire hinnang ei hõlma bioloogilisi kvaliteedielemente, hüdromorfoloogiat ega prioriteetseid aineid. Mustajõel ületab nikli aasta keskmine sisaldus keskkonnakvaliteedi piirväärtust ning jõe hüdromorfoloogiat on mõjutanud kaevanduse ja kuivendussüsteemide ümberkorraldus. Seetõttu on veekogumi Mustajõgi (1063800_1) ökoloogiline seisund Keskkonnaportaali (KAUR) 2024 vahearuande järgi hinnatud ökoloogilisse seisundiklassina halvaks. Kavandatava tegevuse puhul tuleb hinnata, kas turbatootmisala kuivenduskoormus ja äravool võib takistada veekogumi seisundi paranemist või põhjustada seisundi edasist halvenemist vastavalt veepoliitika raamdirektiivi mittehalvendamise põhimõttele. Ülevaateseire 2021 järgi saab järeldada, et Mustajõe sulfaadisisaldus, elektrijuhtivus ja nikli sisaldused on seotud kaevandusvetega, mille keemiline profiil ei ole omane turbatootmise kuivendusveele. Turbaalade kuivendusvesi on madala mineraalsusega ja seda iseloomustab väike orgaanilise aine sisaldus, mitte raskmetallide koormus. Turbatootmisala väljalaskmete (IV218, IV165, IV166, IV167 ja IV168) omaseire aastatel 2023–2025 kinnitab, et vee kvaliteet on stabiilselt madalate näitajatega ning vastavad keskkonnaloa nr L.VV/328940 tingimustele. Settetiigid toimivad hästi ja vähendavad heljumi sisaldust keskmiselt umbes 40–47%. Need tulemused vastavad turbaalale omasele kuivendusveele. Mustajõe suubla seire 50 meetri kaugusel allpool turbatootmisala põhjaosas asuvat väljalaset viimase kolme aasta (2023-2025) kohaselt on olnud stabiilselt väga madalate näitajatega ning veekvaliteedis ei esine signaale, mis viitaksid turbatootmise negatiivsele mõjule või jõelõigu koormuse suurenemisele. Kokkuvõttes näitab nii väljalaskmete omaseire kui ka suubla seire, et turbatootmisala vesi on madalate heljumi-, orgaanilise aine ja toitainete näitajatega ning suubla vesi pärast lahjenemist 16 (34) on järjepidevalt selge ja looduslähedase kvaliteediga. Mustajõe riiklikus seirejaamas ilmnevad kõrgenenud sulfaadi ning Nikli sisaldused ei ole seotud Puhatu turbatootmisalaga, vaid pärinevad pigem muust Mustajõe valglasse suubuvast Sirgala karjääriveest. Seetõttu ei ole turbatootmisala mõju Mustajõe seisundile oluline ega põhjusta veekogumi Mustajõgi (1063800_1) seisundi halvenemist Mustajõe pikaajaline keskmine vooluhulk Narva karjääri hüdromeetrijaamas on 2,822 m³/s, millest maksimaalne Puhatu turbatootmisalalt väljajuhitava vee kogus moodustab vaid 2,5% ning seega ka jõe vooluhulka oluliselt ei mõjuta. Puhatu turbatootmise veetaseme mõju lõunas paiknevate looduskaitsealade suhtes hüdrogeoloogia eksperthinnangus toodud analoogia põhjal ei ole aga täiesti veenev, kuna piirkonnas on põlevkivi kaevandamise tõttu oluliselt veetaset alandatud ja seega on siin tegu koosmõjude aladega. Puhatu turbatootmisala ja lõuna pool asuvate lähemate kaitsealade vahel on samuti mitmeid kraave, mille osas eksperthinnang ei anna täpseid arvutusi ja selgitusi kas ja kuidas need koos mõjuvad Puhatu turbatootmisala tegevusega. Vajalik on inventuur Puhatu turbatootmisala ja Natura 2000 alade vahel asuvate veetaset treenivate kraavidega, et selgelt välja selgitada veealanduse mõjud loodusaladele. Sellel põhjusel on vaja läbi viia hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu veeärajuhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. Müra Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Puhatu turbatootmisalale lähimad majapidamised jäävad käsitletavast mäeeraldisest ligikaudu 1,7 km kaugusele. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõjude hindamise käigus järeldatud, et turba kaevandamisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse määrusega nr 71 kehtestatud müra piirtase 60 dB ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel. Paanosakese (tolm) ja õhu kvaliteet Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademerohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Turba heitkoguste hindamiseks on Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) poolt koostatud hindamismetoodika „Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku“, mille on Keskkonnaamet kinnitanud sobivaks oma 06.03.2025 kirjaga nr 6-3/24/20410-7. Heitkoguste arvutamisel on lähtutud koostatud hindamismetoodikast ning arvutuskäik on lisatud taotlusele Exceli tabelina - taotluses lisa 25. Arvutuste kohasel on aastane PM-sum kogus 20,140 t/a ja sellega ületatakse kehtestatud saasteaine künnist ning ettevõte on õhusaasteloa kohuslane. Vastavalt esitatud arvutustele peab keskkonnaloale lisama õhu eriosa. Vastavalt sellele teeme ettepaneku, et KMH läbi viimisel tuleb käsitleda tolmu ja õhu kvaliteedi levikut ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. 17 (34) Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne. Vibratsioon Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on turbatootmisalal töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Turbatootmisala mäeeraldisel töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada turbatootmisalal töötavaid inimesi või ümbruskonda. Kaevandamisel turbatootmisalal ei kaasne mäeeraldisest väljapoole levivat vibratsiooni, kuna ei kasutata lõhkamist ega hüdrovasaraid. 4.1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Puhatu turbatootmisalal turba kaevandamise tootmisprotsessis jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ja kännud kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks, uue taristu rajamiseks või realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse § 50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. Olmejäätmeid moodustub kaevandamisel väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tehakse remonditöökodades. Turbatootmisalale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käidelda need nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms). 4.1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Turba tootmisel ja tootmisala hooldustöödel võib masinate ja seadmete töötamisel pinnasesse ja pinnasevette sattuda õli või määrdeaineid. Tänu nõrgale filtratsioonivõimele seob turvas lekkinud vedeliku (kütuse, õli) kiirelt ja takistab selle edasist levikut. Turba filtratsioonivõime sõltub turba botaanilisest koostisest ja lagunemise astmest. Kui aga reostus jõuab kuivenduskraavidesse, võib see sealt omakorda eesvoolu ja teistesse ümberkaudsetesse veekogudesse kanduda ning oluliselt mõjutada vee kvaliteeti ja elustikku, aga ka piirkonna joogi- ja tarbevee kvaliteeti. Seetõttu on oluline valmidus ära hoida või äärmisel juhul kiiresti likvideerida turbatootmisalal tekkinud reostus. Puhatu turbatootmisalal on kasutusel ning ka edaspidi planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning masinate käitamisel ja hooldamisel hoitakse kõrget töökultuuri, millega minimeeritakse reostusoht. Turvast toodetakse kuival ja soojal aastaajal ning sellest tulenevalt on üheks võimalikuks keskkonnaohuks ka turbalasundi või aunade põlemine. Põlengu tekitajateks võivad olla nii turba isesüttimine, heitgaaside väljalasketorudest lenduvad sädemed, väljalasketorudel isesüttinud turbatolm kui ka inimeste hooletus. Põlemise tekkimise korral tuleb see tootmisalal kiiresti lokaliseerida. Puhatu turbatootmisala sissesõidule on rajatud tuletõrjetiik. 18 (34) 4.1.8. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 4.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Puhatu turbatootmisala asub põhiliselt Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Konsu külas, jäädes Sillamäe linnast ~12 km kaugusele edelasse ja Jõhvi linnast ~13 km kaugusele kagusse. Puhatu turbatootmisala mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad pea kogu ulatuses Sirgala põlevkivikarjääri mäeeraldisega ning jäävad riigiomandisse kuuluvatele Puhatu turbatootmisala kinnistutele. Asustust Puhatu turbatootmisala vahetus läheduses ei ole, lähimad asulad on Konsu küla ~2 km kaugusel läänes ning Puhatu küla ~4 km ja Kuremäe küla ~5 km kaugusel edelas. Lähim elu- või ühiskondlik hoone on Alutaguse vallas Konsu külas Küti kinnistul (22901:003:0024) umbes 1746 m kaugusel Puhatu mäeeraldise teenindusmaast. Mäeeraldisest ~6 km kaugusele läände jääb 32 Jõhvi-Vasknarva tugimaantee, millelt tulevad turba väljaveoks kasutatavad kohalikud kruusateed läbi Kurtna järvestiku Puhatu turbatootmisala lääneservale. All olevatelt Maa- ja Ruumiameti väljavõtte kaardi joonistelt on näha, et Puhatu turbatootmisala kattub Sirgala põlevkivi karjääriga. Samuti on näha, et turbatootmisalast lääne poole jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Kurtna loodusala ning lõuna poole jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluv Puhatu loodus- ja linnuala. Need loodus ja linnualad on omakorda Alutaguse rahvuspargi territooriumil. Joonis 1. Olemasolevate kaevandamisalade ja Natura 2000 loodus- ja linnualade asukohad Puhatu turbatootmisala ümbruses (Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse andmed 2026 aastal). 19 (34) Joonis 2. Taotletava Puhatu turbatootmisala mäeeraldise ja teenindusmaa ning Natura 2000 loodus- ja linnualade asukohad Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses 2026 aastal avalikuks kasutamiseks oleval ortofotol . Täpsemalt on mõjuhindamise jaoks oluliste objektide kaugused Puhatu turbatootmisala teenindusmaa lähimast punktist järgmised: • Alutaguse rahvuspark on lähimas punktis umbes 386 meetri kaugusel • Puhatu linnu- ja loodusalal on lähimas punktis umbes 442 meetri kaugusel • Kurtna loodusala on lähimas punktis umbes 764 m kaugusel Tundlikud liigid Puhatu turbatootmisala teenindusmaa lähimast punktist on: • Lyrurus tetrix (teder) (KLO9125538) – kaugus umbes 427 m • Aquila chrysaetos (kaljukotkas) (KLO9128312) – kaugus umbes 717 m • Lagopus lagopus (rabapüü) (KLO9106068) – kaugus umbes 722 m • Pandion haliaetus (kalakotkas) (KLO9128318) – kaugus umbes 1659 m • Ciconia nigra (must-toonekurg) (KLO9128329) – kaugus umbes 6458 m • Ciconia nigra (must-toonekurg) (KLO9128313) – kaugus umbes 7607 m Lähim teada olev kaitsealuse taimeliigi leiukoht jääb Puhatu turbatootmisalast umbes 439 meetri kaugusele, selles on inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealune liik Platanthera bifolia (kahelehine käokeel). 4.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Puhatu turbatootmisala koosmõju hindamise jaoks on oluline teada, mida planeeritakse teha Sirgala põlevkivi karjääri osas. Sirgala põlevkivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-074 omanik on Enefit Industry OÜ (registrikood 10579981) ja antud keskkonnaluba kehtib kuni 03.05.2029. Keskkonnaloa nr KMIN-074 osas on tehtud taotlus Puhatu turbatootmisala piirkonnas põlevkivi karjääri korrastamistingimuste uuendamiseks. Vastavalt korrastamistingimustele koostatakse korrastamisprojekt mille alusel korrastatakse Sirgala põlevkivi karjäär. Praegu ei ole selgust mis tingimustel täpselt ala korrastatakse ja millal korrastamistegevused lõppevad. Puhatu turbatootmisala korrastamise suund on keskkonnaloal sõltunud oluliselt Sirgala põlevkivikarjääris kavandatavatest tegevustest. Puhatu turbatootmisala korrastamise 20 (34) tingimused on vaja määrata arvestades Sirgala karjääri edasisi tegevusi. KMH peab analüüsima korrastamise suunda. 4.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Puhatu turbatootmisala ja sellest ida ning põhjapoolne Sirgala karjääri ala on praegu oluliselt kaevandamisest ja turbatootmisest muudetud piirkond. Puhatu turbatootmisalast lääne ja lõuna poole jäävad alad on looduslikud alad, mis on mõjutatud kaevandamistegevusest. 4.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Nagu peatükis 4.2 kirjeldatud, asub Alutaguse rahvuspark lähimas punktis umbes 386 meetri kaugusel, Puhatu linnu- ja loodusala on lähimas punktis umbes 442 meetri kaugusel ja Kurtna loodusala on lähimas punktis umbes 764 m kaugusele. Nendel kaitsealadel esineb mitmeid kaitsealuseid liike. Hindama peab nii otsest ehk liigi isendite häirimisest (müra, tolm) tingitud kui ka kaudset ehk elupaiga muutusega (kuivendamine) kaasnevat mõju. Piirkonna veerežiimi on tugevalt muudetud (kirjeldatud peatükis 4.1.5), mis mõjutab ümbritsevat looduskeskkonda. Mõju hindamist raskendab Puhatu turbatootmisala juures oluliste kumulatiivsete mõjude olemasolu (sh Sirgala karjääri tegevus, veevõtt Kurtna-Vasavere veehaardest, jm). Looduskaitse ja Natura alad Natura 2000 alad Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on loetletud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (edaspidi korraldus nr 615) lisas 1. Taotletavast mäeeraldisest läände jääb Kurtna loodusala (EELIS kood RAH0000168), mille kaitse-eesmärk on vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 150 kohaselt Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia). Taotletavast mäeeraldisest lõunasse jääb Puhatu loodusala (EELIS kood RAH0000545), mille kaitse-eesmärk on korralduse nr 615 lisa 1 punkti 2 alapunkti 322 kohaselt Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), 21 (34) ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis). Taotletavast mäeeraldisest lõunasse jääb Puhatu linnuala (EELIS kood RAH0000115), mille kaitse-eesmärk on vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 punkti 1 alapunkti 42 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) I lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on karvasjalg- kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja- loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Kaitseala Alutaguse rahvuspark Alutaguse rahvuspargis kehtib looduskaitseseaduses (edaspidi LKS) sätestatud kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrusega nr 97 (edaspidi Alutaguse RP kaitse-eeskiri) sätestatud erisustega. Vastavalt Alutaguse RP kaitse-eeskirja § 1 lg 1 on Alutaguse rahvuspargi eesmärk kaitsta, säilitada ja taastada soo-, metsa-, niidu-, järve-, jõe- ja Peipsi järve ranniku kooslusi, piirkonnale iseloomulikku maastikuilmet ja pinnavorme, elustiku mitmekesisust, kaitsealuseid liike ning olulisi lindude rändepeatus- ja pesitsuspaiku; kaitsta ja tutvustada Selisood, Muraka ja Puhatu soostikku, Kurtna järvederikast mõhnastikku, Jõuga ja Kõnnu oosistikku, Mäetaguse tammikut, Tärivere mäge, Peipsi põhjaranniku luitestikku, Narva jõe struugasid ja luhtasid ning Alutaguse kriivasid; kaitsta ja tutvustada piirkondlikku kultuuripärandit ning ajaloolis-kultuurilisi objekte; kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on eelluited (2110)3, valged luited (liikuvad rannikuluited − 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited − 2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liivaalade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), liigirikkad niidud lubjavaesel pinnal (6270*), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ning laialehised lammimetsad (91F0); kaitsta kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need on ida-võsalill (Moehringia lateriflora), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), laialehine nestik (Cinna latifolia), palu-karukell (Pulsatilla patens), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), soohiilakas (Liparis loeselii), harilik lendorav (Pteromys volans), hink (Cobitis taenia), männipurelane (Stephanopachys linearis), männisinelane ehk ebasüsik (Boros schneideri), tõugjas (Aspius aspius), lai-tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), vingerjas (Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio) ja väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus); kaitsta kaitsealuseid liike, keda Euroopa 22 (34) Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), kassikakk (Bubo bubo), must-toonekurg (Ciconia nigra), väikepistrik (Falco columbarius), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), sooräts (Asio flammeus), laululuik (Cygnus cygnus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), rohunepp (Gallinago media), mustsaba- vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis (Tetrao urogallus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), hallõgija (Lanius excubitor), punaselg-õgija (Lanius collurio), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), tuttvart (Aythya fuligula), sõtkas (Bucephala clangula), kalakajakas (Larus canus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus); kaitsta kaitsealuseid, ohustatud ja haruldasi linnuliike ning nende elu- või rändepeatuspaiku. Need liigid on niidurüdi (Calidris alpina schinzii), rabapüü (Lagopus lagopus), kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis) ja hüüp (Botaurus stellaris); kaitsta kaitsealuseid taime- ja seeneliike ning nende kasvukohti. Need liigid on lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), palu-liivkann (Arenaria procera), kummeli-võtmehein (Botrychium multifidum), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), pruun lõikhein (Cyperus fuscus), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe), harilik sookäpp (Hammarbya paludosa), harilik käokuld (Helichrysum arenarium), järv-lahnarohi (Isoetes lacustris), väike käopõll (Listera cordata), vesilobeelia (Lobelia dortmanna), liiv-esparsett (Onobrychis arenaria), juurduv kõrkjas (Scirpus radicans), lamedalehine jõgitakjas (Sparganium angustifolium), karvane ristmadar (Cruciata laevipes), lääne-mõõkrohi (Cladium mariscus), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik (Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana). 4.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1). Lähim elu- või ühiskondlik hoone on Puhatu turbatootmisala teenindusmaast ~1,7 km kaugusel Seega otseselt mõjutatud inimesi siin ei tohiks olla ja kui jälgitakse kõiki keskkonnaloale seatavaid nõudeid sh üldisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi ei mõjutata piirkonna elanikke turbatootmisega. 23 (34) 4.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 4.3.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus, mõju ilmnemise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Puhatu turbatootmisalal on kaevandamistegevusega teadaolevalt tegeletud taotluse järgi umbes 60 aastat ja ala looduslik turbalasund on juba oluliselt muudetud ning juhul, kui soovitakse ala taastada märgalaks on vaja siin teha oluliselt muudatusi. Taastumine võtab kaua aega. Praegu on ebatõenäoline, et ala võetakse kasutusele põlevkivi karjäärina, kuna Sirgala karjääri osas võeti keskkonnaloa pikendamise taotlus tagasi ja küsitud on Sirgala karjääri korrastamistingimusi. Turbatootmisalade puhul on oluliseks mõjuks vee ära juhtimine ning kuivendus. Turba kaevandamine eeldab praeguse tehnoloogia kohaselt turbalasundi kuivendamist kaevandamise kohas ning seetõttu rajatakse tootmisväljakute ümber tavaliselt kraavid, mida kaevandamise käigus vastavalt vajadusele süvendatakse kuni nad kaevandamise lõpuperioodil tavaliselt jõuavad välja mineraalse aluspinnani. Puhatu turbatootmisala taotluse juures on esitatud teave, et kraavid on juba süvendatud mineraalpinnaseni ja edaspidi on vaja vaid kraavide hooldust mitte süvendamist. Kraavide ülesanne on koguda kokku ja juhtida ära tootmisväljakutelt kokku kogutud vesi, kuid kahtlemata mõjutavad nad ka piirnevaid sooalasid. Jääksoode käsiraamatus (Paal, 2007) on välja toodud, et kuivenduskraavide mõju on 20 - 150% kuivendatava ala pindalast . Kuivendamise mõju ulatub kaugemale, kui mäeeraldise teenindusmaa ja sellega seotud kraavitus. Ida-Eesti õhukestel turvasmuldadel ja soostunud metsades tehtud uuringute järgi võivad rekonstrueerimise järel kraavivõrgust kuni 125 m kaugusel asuvad väikeveekogud kuivaks jääda. Siirdesoodes võib kuivenduskraavide mõju ulatuda aga enam kui 250 meetrini. Seega tuleb kraavivõrguga külgnevate ja märgalast sõltuvate kaitseväärtuste hoidmiseks jätta külgneva märgala ümber puhverala, mille laius tuleb alapõhiselt täpsustada, sest kraavi mõju ulatus oleneb reljeefi ja mullaomadustest, kaitse- või hoiuala vahetus läheduses asuvate kuivendussüsteemide uuendamisele ja rekonstrueerimisele peab eelnema eksperthinnang. Kuna veega seotud mõjud on turbatootmisala mõjude hindamisel väga olulised, siis anti taotleja tellimusel Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa muutmise menetluse ajal OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt Puhatu turbatootmisala hüdrogeoloogiline eksperthinnang (KOTKAS 03.08.2026 dokument nr DM-127291-34). Täpsemalt on väljavõtteid toodud peatükis 4.1.5. Eksperthinnangu kohaselt võib välistada olulise veerežiimi muutuse mõju sõltuvalt Puhatu turbatootmisala tegevusest ümbritsevatele kaitsealadele. Eksperthinnang andis analoogia põhjal järelduse, et turbatootmisala kogujakraavide kuivendav mõju soosetetes ulatub 100 – 250 m kaugusele, seega jäävad mõjutsoonist välja piirkonna Natura 2000 loodusalad. Tegemist ei ole aga mõõdetud tulemustega, kuna mõõtmistulemused oleksid siin selgelt mõjutatud ka ümbritsevate alade, eriti Sirgala karjääri tegevusest. Seega on KMH eelhinnanguga keeruline välistada, et Puhatu turbatootmisala ei mõjuta kuivendamiste koosmõjude tõttu ümbritsevaid tundlikke loodusalasid. Puhatu turbatootmisala väljalaskmete ja Mustajõe suubla seire aastatest 2023–2025 ei kinnita heljumi, fosfori ega lämmastiku suurenemist tootmisperioodil. Väljalaskmetest lähtuv vesi Mustajõe valglas allpool tootmisala on madalate väärtustega ning püsivad kõikidel aastatel stabiilsed. Seetõttu ei ole täheldatav turbatootmisega seotud koormuse suurenemist ega mõju Mustajõe veekvaliteedi halvenemisele. Alates 2020 aasta veeseire andmete alusel ei ületatud keskkonnaloale seatud seirekvaliteedi norme (vt ka p 4.1.5). 24 (34) Käesoleva KMH eelhinnangu jaoks on olemas vajalikud andmed vaid Puhatu turbatootmisala enda mõjude hindamise osas. Natura 2000 alade hindamiseks ei ole KMH eelhinnangus veenvaid andmeid seoses Puhatu turbatootmisala koosmõjudega piirkonna teiste tegevustega. Puhatu turbatootmisala looduslikku seisundi taastamisega saab alustada peale turbatootmise tegevuse lõpetamist (ja põlevkivi kaevandamist). Praegusel Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamise taotlusel on esitatud korrastamise suunaks põlevkivikarjäär, taastuv soo (märgala), metsamaa, madal(ad) veekogu(d). Puhatu turbatootmisala tulevane korrastamine sõltub oluliselt Sirgala põlevkivikarjääriga seotud tegevustest. Kuna praegu ei ole selge kuidas Sirgala põlevkivikarjääri korrastatakse on keeruline hinnata ka Puhatu turbatootmisala korrastamise põhimõtteid. 4.3.2. Mõju piiriülesus Riigipiiri ülest mõju ette näha ei ole. 4.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Natura eelhindamine KMH eelhindamise ühe osana tuleb anda hinnang kavandatava tegevuse (vaatamata sellele, kas tegevus asub Natura 2000 alal või väljaspool seda) eeldatavale mõjule Natura 2000 võrgustiku alale ehk viia läbi Natura-eelhindamine juhul, kui koostatav dokument on aluseks tegevusele, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse- eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Arvestades Euroopa Kohtu lahendeid, on oluline ebasoodne mõju sisuliselt võrdsustatud ebasoodsa mõjuga. Natura-eelhindamine põhineb ettevaatusprintsiibi põhimõttel. Ettevaatusprintsiibi kohaselt ei ole vajalik Natura hindamise läbiviimiseks veenduda, kas kava või projekt avaldab kõnealusele alale olulist mõju, vaid piisab ka üksnes riski olemasolust. Seega tuleb asjakohane hindamine läbi viia alati, kui objektiivse teabe põhjal pole välistatud, et kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura ala kaitse-eesmärkidele ebasoodne mõju (KeHJS § 3 lg 1 p 2) Natura-eelhindamise erisus seisneb ka selles, et hindamisel peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ja selle kaitse-eesmärkidele. Natura-eelhindamisel on lähtutud juhendist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (2019) (koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar ja Kaile Eschbaum). Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitse korraldamisega. Kava või projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine Kavandatav tegevus ja sellega kaasnevad võimalikud mõjud on kirjeldatud käesoleva eelhinnangu 1. ja 2. peatükis. Mõju ulatust on kirjeldatud punktides 3.1. kuni 3.4. Natura 2000 võrgustikku kuuluva ala kaitse-eesmärgid 25 (34) Taotletava mäeeraldise läheduses olevate Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid on nimetatud peatükis 4.2.3. Võimalike ebasoodsate mõjude hinnang Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele Kurtna loodusala Kaitse-eesmärgiks Ohutegur (vastavalt Kurtna Hinnang olev liik või maastikukaitseala elupaigatüüp kaitsekorralduskavale 2015-2024) liiva-alade Suurimaks ohuks liiva-alade Asuvad Puhatu vähetoitelised vähetoiteliste järvede seisundile ja turbatootmisalast kuni 0,8 järved (3110) elustikule on aastakümneid kestnud km kaugusel. Oluline veetasemete pidev kõikumine ja ebasoodne mõju koos langus, mis võib viia järveelupaikade teiste vee taset alandavate lõpliku hävinemiseni. Ahne-, Kuradi- tegevustega pole ja Martiska järve veetasemete välistatud, tuleb jätkata kõikumiste tõttu on järve kaldaaladele Natura hindamisega vahepealsetel kümnenditel kasvanud maismaataimestik jäänud uuesti vee alla, mis põhjustab eutrofeerumist ning rikub järvede kaldaalasid ja elupaigatüübile iseloomulike põhjataimede elupaikasid. Ettevõtetega seotud võimalikeks ohuteguriteks on Vasavere veehaarde ja Pannjärve liivakarjääri põhjavee taset langetav mõju Ahne-, Kuradi- ja Martiska järves, Sirgala karjääri põhjavee taset langetav mõju juhul, kui eiratakse filtratsioonivarjete ja infiltratsioonibasseinide rajamise kohustuse nõuet Aknajärves ja Valgejärves ning Estonia 49 kaevanduse laienemisega kaasnev põhjavee taset langetav mõju Kurtna Linajärves ja Kurtna Väike Linajärves. vähe- kuni (Haugjärv, Nõmme järv) Asuvad Puhatu kesktoitelised turbatootmisalast enam mõõdukalt kareda Ettevõtetega seotud võimalikeks kui 3,5 km kaugusel. Pole veega järved ohuteguriteks on Estonia kaevanduse põhjust arvata, et (3130), laienemisega kaasnev põhjavee taset kavandatava tegevuse langetav mõju Haugjärvele, 26 (34)  sulfaatiderikka kaevandusvete mõju sellisele kaugusele jõudmine Raudi kanali kaudu Nõmme ulatuks järve ning Estonia kaevanduse laienemisega kaasnev põhjavee taset langetav mõju Nõmme järvele. Raudi kanali kaudu Nõmme järve suubuva kaevandusvee tõttu on oluline hoida kontrolli all sulfaatide ja heljumi kogust Raudi kanalisse jõudvas kaevandusvees. Seiret teeb praegu Eesti Energia vastavalt vee erikasutusloale ainult Estonia kaevanduse settetiigi väljavoolul, mitte aga järvestikus. vähe- kuni Ettevõtetega seotud võimalikeks Asuvad Puhatu kesktoitelised ohuteguriteks on Estonia kaevanduse turbatootmisalast enam kalgiveelised järved laienemisega kaasnev põhjavee taset kui 3,2 km kaugusel. Pole (3140), langetav mõju Mustjärves, Niinsaare põhjust arvata, et järves, Räätsma järves ning kavandatava tegevuse Suurjärves. Oluline on tagada, et mõju sellisele kaugusele ettevõtete tegevus ei tooks kaasa ulatuks põhjavee taseme langust. vanad Elupaigatüüp on alal heas seisundis. Asuvad Puhatu loodusmetsad Kuivendamise mõju ei ole suur turbatootmisalast enam (9010*), ohutegur. kui 0,4 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks soostuvad ja soo- Kuivendamine Asuvad Puhatu lehtmetsad (*9080) turbatootmisalast enam kui 0,9 km kaugusel. Oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega ning siirdesoo- ja Kuivendamine Asuvad Puhatu rabametsad turbatootmisalast enam (*91D0) kui 0,9 km kaugusel. Oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega 27 (34)  pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega hink (Cobitis Kaitsealal on hinku leitud Nõmme Asuvad Puhatu taenia) järves. turbatootmisalast enam Ettevõtetega seotud ohuteguriteks on kui 3,9 km kaugusel. Pole hingu elupaiga halvenemine seoses põhjust arvata, et Raudi kanali kaudu järve jõudva kavandatava tegevuse sulfaatiderikka kaevandusveega ning mõju sellisele kaugusele Estonia kaevanduse laienemisega ulatuks kaasneda võiva põhjavee taseme langusega. Puhatu loodusala Kaitse-eesmärgiks Ohutegur (vastavalt Puhatu loodus- Hinnang olev liik või ja linnuala kaitsekorralduskavale) elupaigatüüp metsastunud luited Asuvad Puhatu (2180) turbatootmisalast enam kui 15 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks huumustoitelised veerežiimi muutused Asuvad Puhatu järved ja järvikud turbatootmisalast enam (3160) kui 7 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks jõed ja ojad (3260) • voolurežiimi muutumine Asuvad Puhatu • väljaspool loodusala asuvad turbatootmisalast enam maaparandusobjektid, turbatootmisala kui 12 km kaugusel Narva (settekoormus) jões ülesvoolu. Pole • puudulikud andmed põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks kuivad niidud võsastumine, metsastumine, hoolduse Asuvad Puhatu lubjarikkal mullal puudumine turbatootmisalast enam (*olulised kui 6,3 km kaugusel. orhideede Kavandatava tegevusega kasvualad – 6210) ei mõjutata ala metsastumist, võsastumist 28 (34)  ega hooldamist, ebasoodne mõju on välistatud rabad (*7110) veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam • metsakuivenduse mõju õhu kui 0,8 km kaugusel. saastumine (aluselise õhusaaste Oluline ebasoodne mõju ajalooline mõju) koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega siirde- ja õõtsiksood veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu (7140) • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam • metsakuivenduse mõju õhu kui 1,2 km kaugusel. saastumine (aluselise õhusaaste Oluline ebasoodne mõju ajalooline mõju) koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega nokkheinakooslused veerežiimi muutused: kuulub rabade (7110*) (7150), • põlevkivikaevanduste mõju koosseisu, ei käsitleta Elupaigatüüpi pole • metsakuivenduse mõju õhu eraldi elupaigana eraldi kaardistatud saastumine (aluselise õhusaaste see paikneb alal ajalooline mõju) rabade (7110*) koosseisus liigirikkad metsakuivenduse mõju Asuvad Puhatu madalsood (7230) turbatootmisalast enam kui 15 km kaugusel. Pole põhjust arvata, et kavandatava tegevuse mõju sellisele kaugusele ulatuks. Kavandatava tegevuse raames ei kavandata metsakuivendust. vanad loodusmetsad taristu (tee laiendamine, Asuvad Puhatu (*9010) rekonstrueerimine, lokaalse turbatootmisalast enam tähtsusega) kui 0,5 km kaugusel. Kavandatava tegevuse raames ei kavandata taristu ehitust loodusalal. vanad laialehised Loodusliku seisundi muutmine Asuvad Puhatu metsad (*9020) turbatootmisalast enam 29 (34)  kui 8 km kaugusel. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. rohunditerikkad Loodusliku seisundi muutmine Asuvad Puhatu kuusikud (9050) turbatootmisalast enam kui 3,4 km kaugusel. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. soostuvad soo- ja veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu lehtmetsad (*9080) • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam • metsakuivenduse mõju kui 2,7 km kaugusel. Tõenäoliselt otsene turba kaevandamise mõju sellisele kaugusele ei ulatu, kuid, oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega (põlevkivi kaevandamine) pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega siirdesoo- ja veerežiimi muutused: Asuvad Puhatu rabametsad • põlevkivikaevanduste mõju turbatootmisalast enam (*91D0) • metsakuivenduse mõju kui 0,7 km kaugusel. Oluline ebasoodne mõju koos teiste vee taset alandavate tegevustega pole välistatud, tuleb jätkata Natura hindamisega lammi-lodumetsad jõe vooluveerežiimi muutused (*91E0) Asuvad Puhatu turbatootmisalast enam kui 9 km kaugusel Luguki peakraavi kaldal. Kavandatav tegevus eeldatavalt Luguki peakraavi voolurežiimi ei muuda. Natura hindamine ei ole vajalik. laialehised Pole alal kaardistatud Mõju puudub lammimetsad (91F0) 30 (34)  laialehine nestik • kuivendus Asuvad Puhatu (Cinna latifolia) turbatootmisalast enam kui 8,7 km kaugusel. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. roheline Asuvad Puhatu kaksikhammas turbatootmisalast enam (Dicranum viride) kui 8,4 km kaugusel. Tegemist on puudel kasvava sammaltaimega. Eeldatavalt kavandatava tegevuse mõju alale ei ulatu. ida-võsalill taristu (tee rekonstrueerimine ja Elupaigad asuvad Narva jõe (Moehringia laiendamine, pinnasetööd) kaldal umbes 11 km laterifolia) kaugusel. Kavandatav tegevus eeldatavalt ida- võsalille elupaiku ei mõjuta. palu-karukell Elupaigad asuvad Narva jõe (Pulsatilla patens) kaldal umbes 12 km kaugusel. Kavandatav tegevus eeldatavalt palu- karukella elupaiku ei mõjuta. vingerjas Puudulikud andmed Elupaigad asuvad valdavalt (Misgurnus fossilis) Narva jões. Kuna turbatootmisalalt juhitakse vesi Narva jõkke, siis pole oluline ebasoodne mõju vingerjale välistatud. Vajalik on Natura hindamine. Puhatu linnuala liikide mõju sõltub oluliselt koosmõjudest, mis Puhatu turbatootmisalal on Sirgala karjääri ala edaspidiste tegevustega. Seetõttu, kuna kavandatakse KMH algatamist ja pole selge Sirgala karjääri ala edasine tegevus, Natura mõjusid välja järgnevate liikide osas ei tooda: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 31 (34) Piirkonna linnuliikide osas tuleb suuremat tähelepanu pöörata peatükis 4.2 toodud lindude elupaikadele. Antud nimekiri ei käsitle aga kõiki Puhatu linnuala kaitsealuseid liike. Näitena võib välja tuua karvasjalg-kakku (Aegolius funereus), kelle elupaiku on piirkonnas mitmeid. Kuna turbatootmisala on kasutuses olnud juba pikka aega, siis otseseid mõjusid Puhatu linnuala kaitsealustele liikidele oodata ei ole. Küll aga tuleb arvestada kaudsete mõjudega, mis tulenevad turbatootmisala kuivenduse mõjudest Puhatu linnuala kooslustele. Kooslustele avalduvate mõjude tõttu muutuvad ka liikide toitumis- ja pesitsustingimused, mis omakorda võivad avaldada olulist mõju liikide käekäigule. Seetõttu ei saa eelhindamise staadiumis välistada ebasoodsaid mõjusid Puhatu linnuala eesmärgiks olevatele liikidele. Olemasoleva info põhjal ei saa välistada, et mäeeraldise kraavide vee alanduse tõttu Puhatu turbatootmisala maavara kaevandamine koostoimel kõrval asuvate vett alandavate tegevustega ei mõjuta veerežiimi sedavõrd palju, et ei ole võimalik täita Puhatu loodus- ja linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele Loodusdirektiivi elupaigatüüpide eesmärke. 4.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana – metsamaana ja muu maana. Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole, kui suurtööstuste hulka ei loeta kaevandamistegevusi (Sirgala ja Narva põlevkivikarjäär). Tegemist on hajaasustusega. Keskkonnaloa omanik peab täitma kõiki asjakohaseid õigusaktides sätestatud nõudeid ja loale kantavaid kõrvaltingimusi ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist. 4.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Puhatu turbatootmisala tootmise/kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 4.1.5., 4.1.7 - 4.1.8., 4.2.3.-4.2.4 ja 4.3 ning siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel leiab Keskkonnaamet, et olemasolevat keskkonnaluba ei saa pikendada praeguste teadmiste järgi taotluses soovitud perioodiks ja vajalik on läbi viia KMH hindamine. KMH eelhinnangu käigus leiti, et Puhatu turbatootmisala tegevusega kaasnevate koosmõjude hindamiseks ei ole piisavalt teavet, et Natura eelhindamise tulemusel saaks välistada ebasoodsa mõju Natura alade kaitse- eesmärkidele. (KeHJS § 3 lg 1 p 2). Täiendavad keskkonnauuringud on vajalikud Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa alusel kaevandamistegevuse jätkamiseks. Enne, kui KMH käigus pole selgunud, et ebasoodsad mõjud Alutaguse rahvuspargile ning Puhatu loodus- ja linnualale ning Kurtna loodusalale on välistatud ning Keskkonnaamet on andnud selleks vastavad tingimused on kaevandamistegevus ja turbatootmine võimalik KMH aruande koostamise perioodil vaid tingimusel, et veerežiimi ei muudeta (kraave ei süvendada ega laiendata ja väljalaske ei muudeta). Keskkonnaloa andja võib anda enne keskkonnaloa taotluse tervikuna lahendamist keskkonnaloa mõneks taotluses märgitud tegevuseks, kui seda taotleb keskkonnaloa taotleja ja sellise tegevuse lubamisest keeldumise aluseid ei esine, või keelduda mõneks taotluses märgitud tegevuseks keskkonnaloa andmisest, kui keskkonnaluba selleks tegevuseks tuleb jätta andmata (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS) § 56 lõige 1). 32 (34) Keskkonnaloa andja võib põhjendatud juhul otsustada keskkonnaloa osalise andmise ka omal algatusel. Sellisel juhul tuleb enne ära kuulata keskkonnaloa taotleja seisukoht keskkonnaloa osalise andmise kohta (KeÜS § 56 lõige 2). Riigikohtu halduskolleegium on märkinud, et keskkonnaloa andjal on võimalik anda loamenetluse ajaks ajutiselt luba osa taotletavate tegevuste elluviimiseks, näiteks olemasoleva olukorra säilitamiseks, kui kogu taotluse lahendamine venib (RKHKo 08.10.2018, nr 3-16-478, p 17). Puhatu turbatootmisalal ei ole välistatud ebasoodne mõju Puhatu loodus- ja linnualale ning Kurtna loodusalale jätkuva kaevandamistegevuse olukorras, mistõttu on vajalik algatada KMH. Samas KMH koostamise perioodil, kui mäeeraldisel kraave ei süvendata ja uusi väljalaske ei rajata ei ole keskkonnaloal selget olulist keskkonnamõju. Vastavalt eelnevale saab Keskkonnaamet pikendada keskkonnaluba nr KMIN-023 maavara kaevandamiseks ja sellega seotud vee erikasutuseks antud luba nr L.VV/328940 KMH menetluse ajaks järgmisel tingimusel: Kaevandamistegevus ja turbatootmine on lubatud üksnes tingimusel, et veerežiimi ei muudeta. Kraave ei tohi süvendada ega laiendada ning väljalaskmeid ei tohi muuta. Veerežiimi säilimist kontrollitakse võrreldes kraavide ja maapinna kõrgusandmete andmetega, mis on teada 11.09.2026.. 4.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et praeguse teabe alusel ei saa kinnitada, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Seejuures toome välja järgmist: 1. Praeguste andmete põhjal ei saa välistada, et turbatootmisega ei kaasne oluline ebasoodne mõju Puhatu linnualale (RAH0000115), Puhatu loodusalale (RAH0000545) ja Kurtna loodusalale (RAH0000168); 2. Puhatu turbatootmisala kuivenduse mõju hindamiseks, tuleb teostada hüdrogeoloogiline uuring ümbruskonna tegevuste koosmõjusid arvestades ning alles siis saab KMH raames järeldusi teha, kas ja kui suur on mõju Natura alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele ning kas ebasoodsat mõju on võimalik leevendada. Vaatamata asjaolule, et Puhatu turbatootmisala on teostatud pikaajaliselt turbatootmist on käesolevate andmete põhjal raske kindlalt väita, et Puhatu turbatootmisalal taotletava keskkonnaloa 20 aasta pikendamise jooksul keskkonnamõju puudub või selle ulatus ei suurene. Seetõttu teeme ettepaneku uuringute ja seirete läbiviimise osas alljärgnevalt: 1. Hüdrogeoloogiline uuring, mis analüüsib Puhatu veeärajuhtimise mõjusid koostoimel turbatootmisala ümbritsevate veekogudega ning Sirgala karjääri korrastamise tegevusega. 2. Peenosakeste ja õhu kvaliteedi leviku hinnang ümbritsetavate alade suhtes sh Natura 2000 alade osas. 3. Natura 2000 mõjuhinnang. 4. Analüüsida korrastamise suunda ja korrastamise tingimusi vastavalt ümbritsevate alade kavandatavale tegevusele ja esitada vastavad soovitused korrastamiseks. Peale KMH raames eelpool nimetatud uuringute läbiviimist saab kaaluda Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa pikendamist taotluse kohaselt 20 aasta võrra ehk kuni 12.12.2045. 33 (34) ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2² alusel XXX kirjaga nr XXX Puhatu turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Alutaguse ja Jõhvi Vallavalitsusele ning tutvumiseks aktsiaselts Tootsi Turvas, seisukoha esitamise tähtajaga XX.XX.2026. Nimetatud kuupäevaks ei laekunud/laekus arvamusi või vastuväiteid. Kersti Ritsberg vanemspetsialist Maapõuebüroo Meelis Järvemägi vanemspetsialist Veeosakond Reelika Lumi vanemspetsialist Loodushoiutööde osakond Lauri Saapar spetsialist Looduskasutuse osakond Maret Vildak juhtivspetsialist Looduskasutuse osakond 34 (34)