Kiri

Saatja: Peipsi��re Vallavalitsus <[email protected]> Saatmisaeg: Wednesday, July 29, 2020 11:46 AM Adressaat: VA_eva Teema: Peipsi��re valla �ldplaneeringu ja �ldplaneeringu keskkonnam�ju strateegilise hindamise aruande eeln�u avaliku v�ljapaneku ja avaliku arutelu ettepanekute seisukohad Manused: 6-21492 Peipsi��re valla �P eskiisalhenduse avaliku v�ljapaneku ja arutelu seisukohad.asice; Seisukohtade tabel I.pdf; Seisukohtade tabel II.pdf Tere! Edastan Peipsi��re valla �ldplaneeringu ja �ldplaneeringu keskkonnam�ju strateegilise hindamise aruande eeln�u avaliku v�ljapaneku ja avaliku arutelu ettepanekute seisukohad. Lugupidamisega, Age Vene Kantselei vanemspetsialist 7 302 370 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Laekunud kirjalikud arvamused Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskonnamõju strateegilide hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine I avalik väljapanek 03.03–03.04 (KATKESTUS ERIOLUKORRA TÕTTU) Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga arvestamine/mittearvestamine Maano ja Piibe Koemets Vaatasime seda üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaarti ja meie naabruses Seisukohaga on arvestatud. oleva Lõuna-Nõrgassaare ja Põhja-Nõrgassaare kinnistute osas pandud Antud alalt on eemaldatud väärtuslik väärtusliku põllumaa tingimus tundub küsitav. Seal on suuremas osas 15-20 põllumajandusmaa. aastane kuusenoorendik peal (istutatud ilmselt). Peipsiääre valla üldplaneeringu joonisele Taristu ja tehnovõrgud on korrektselt Seisukohaga on arvestatud. Maa-amet kantud Peipsiääre vallas olevate maardlate ja mäeeraldiste piirid seisuga Üldplaneeringu joonistele lisatud 19.12.2019, kuid puuduvad mäeeraldiste teenindusmaade piirid. Arvestades (Tambet Tiits, peadirektor) teenindusmaa piirid. koostatud joonise sisulist koosseisu palume lisada ka teenindusmaade piirid. 26.03.2020 Joonisel Maakasutus ei ole mäetööstusmaa juhtotstarve määratud kehtivate Seisukohaga on arvestatud. kiri nr 6-3/20/2493-2 kaevandamislubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade ulatuses, vaid Mäe- ja turbatööstusmaad on määratud kohati katastriüksuse sihtotstarbe järgi (näiteks Järvepera liivakarjääri ja aegunud mäeeraldiste tenindusmaade ulatuses. kaevandamisloaga Selgise II liivakarjääri ala). Palume määrata mäetööstusmaad ja turbatööstusmaad mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses või täpsustada üldplaneeringu seletuskirjas, et lisaks kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldiste teenindusmaadele on mäetööstusmaa juhtotstarve määratud ka aladele, kus katastriüksuse sihtotstarve on mäetööstusmaa. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstusmaa on kaevandustegevusele Seisukohaga on arvestatud. kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et maardlate kasutuselevõtul vältida Seletuskirja peatükki 8 punkti 7 on lisatud võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel täpsustus: “Raadamine on lubatud kehtiva maastikel ja rohelisel võrgustikul. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine kaevandamisloaga määratud mäeeraldise majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid teenindusmaa alal”. väärtuslikele maastikukomponentidele. Lisaks on märgitud, et väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maa-amet nõustub peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstusmaa kirjeldatuga. Maa-amet ei nõustu seletuskirja peatükis 8 Väärtuslikud maastikud väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste all märgitud metsamaade 1 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel raadamise ja lageraie keeluga. Tagamaks maavarale juurdepääsu osas olemasoleva olukorra säilimist palume seletuskirja peatükki 8 Väärtuslikud maastikud täpsustada nii, et kaevandamisloaga määratud aladel oleks raadamine lubatud. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstusmaa on kaevandustegevusele Seisukohaga ei arvestata. kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et uue või laiendatava karjääri vahemaa Omavalitsuse jaoks on oluline kaitsta elamutega peab olema vähemalt 150 m. Palume seletuskirja täpsustada, et uue või kohalikke elanikke kaevanduse mõjude laiendatava karjääri vahemaa elamutega on soovitatavalt vähemalt 150 m. eest. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstusmaa on kaevandustegevusele Seisukohaga on arvestatud. kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et turba kaevandamiseks tuleb eelistada Üldplaneeringusse ja KSH aruandesse on juba kuivendamisega rikutud alasid. Sama mõte esineb ka KSH eelnõu tabelis 1. lisatud täpsustus. Palume seletuskirja ja KSH tabelit 1. täpsustada, et turba kaevandamiseks tuleb võimalusel eelistada juba kuivendamisega rikutud alasid. Selgitame, et KSH aruande tabelis 1. on täpsustatud, et Keskkonnaministeerium on loodusväärtustest ja senisest inimtegevuse mõjust turba kaevandamiseks tuleb võimalusel lähtuvalt analüüsinud turbaalasid ja keskkonnaministri määrusega 27.12.2016 nr 87 eelistada juba kuivendamisega rikutud „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate alasid. turbaalade nimekiri“ kehtestati turbaalad, kuhu saab kaevandamisloa taotlust esitada. Suurt loodusväärtust omavad märgalad jäeti kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjast välja. Seletuskirja peatükis 15.2 Taastuvenergia on päikeseenergia alapeatükis Seisukohaga on arvestatud. päikeseparkide rajamise tingimustes toodud, et päikeseparkide rajamisel eelistada Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud olemasolevate tootmisalade lähedal paiknevaid alasid, väheväärtuslikke täpsustus. maastikke, jäätmaad, kasutusest väljalangenud tööstusalasid, karjääre jne. Palume täpsustada, et karjääride aladele päikeseparkide rajamise eelduseks on, et maavara peab olema antud alal ammendunud. KSH eelnõu peatükis 3.4 Maavarad ja kaevandamistegevus on märgitud, et Seisukohaga on arvestatud. Peipsiääre valla territooriumil on väljastatud 11 kaevandamisluba, mille andmed on KSH aruande tabelist 9 “Peipsiääre valla toodud tabelis 9 (seisuga 18.12.2019). Täpsustame, et tabelis 9. märgitud Selgise territooriumil väljastatud II liivakarjäär (loa nr L.MK/317330; loa omaja AS Eesti Teed) on 09.09.2019 seisuga kaevandamisload” on Selgise II aegunud, seega on Peipsiääre valla territooriumil 10 kehtiva kaevandamisloaga liivakarjäär eemaldatud. Peatükki 3.4 mäeeraldist. Lisaks märgime, et Peipsiääre vallas on üks menetluses olev “Maavarad ja kaevandamistegevus” on kaevandamisloa taotlus (Selgise III liivakarjäär). Palume KSH eelnõud täpsustada. lisatud, et Peipsiääre vallas on menetluses Selgise III liivakarjäär kaevandamisloa taotlus. 2 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Lisade peatükis lisa 5. Mäeeraldised ja maardlad ei ole tabelis olevasse Seisukohaga on arvestatud. „Registrikaardi nr“ tulpa märgitud registrikaardi numbreid, vaid mäeeraldise ID-d. Lisa on korrigeeritud. Palume lisa 5. täpsustada, märkides registrikaardi numbri. Mäeeraldise ID on andmebaasi sisene number, mille järgi pole avalik info leitav ja seetõttu on ebaotstarbekas viidata üldplaneeringu dokumentides mäeeraldiste ID numbritele. Keskkonnaamet 1. ÜP seletuskirja ptk-i 3 kirjeldavas osas on vajalik välja tuua, et kaitstavatel aladel Seisukohaga on arvestatud. on vaja küsida ehitustegevuseks, sh vaba ehitustegevuse korral, kaitstava (Ena Poltimäe, Lõuna Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3 on loodusobjekti valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekut. Lisaks jäävad mitmed regiooni juhataja) lisatud: “Kaitstavatel loodusobjektidel on elamumaa sihtotstarbega maaüksused Peipsi ranna ehituskeeluvööndisse, kus ei vaja küsida ehitustegevuseks, sh vaba 27.03.2020 ole ehitamine lubatud ehituskeeluvööndit vähendamata. Palume täiendada ÜP ehitustegevuse korral, kaitstava seletuskirja. kiri nr 6-5/20/2626-2 loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekut.”. Üldplaneeringu peatükki 3 on täpsustatud järgnevalt: “Alale määratud juhtfunktsioon ei anna automaatselt õigust ehitamiseks, kui seda ei luba muust õigusaktist lähtuv kitsendus (näiteks teekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd).”. 2. ÜP seletuskirja ptk 3.3 märgitud tingimustes 6 tuleks mõjude selgitamisel lisaks Seisukohaga on arvestatud. ehitustegevuse aegsete mõjudele arvestada ka hilisemate kasutusaegsete Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 3.3 mõjudega. punkti 6 on täpsustatud järgneva lausega: “Kui puhkeala jääb Natura 2000 alale, tuleb rajatiste ja hoonete rajamiseks läbi viia Natura eelhindamine selgitamaks välja ehitustegevusega ja hilisema kasutusega kaasnevad mõjud ala kaitse- eesmärkidele.“. 3. ÜP seletuskirja ptk 3.8 tuleb kalmistute rajamisel ja laiendamisel arvestada ka Seisukohaga on arvestatud. looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 37 lõikega 3, mille kohaselt on ranna Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud piiranguvööndis keelatud matmispaiga rajamine. täpsustus. 4. ÜP ptk 3.11 viidatakse sadamaalade puhastamisele setetest. Juhime Seisukohaga on arvestatud. tähelepanu, et kehtiva veeseaduse (edaspidi VeeS) § 176 lg 1 kohaselt on Üldplaneeringut ning KSH-d on igasuguse setendi eemaldamine süvendamine, millega tuleks arvestada täiendatud. 3 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel keskkonnalubade ja KMH vajaduse üle otsustamisel. Palume sellele ÜP-s/KSH-s Üldplaneeringusse on lisatud järgnev tähelepanu juhtida. lause: “Veeseaduse kohaselt on igasugune setendi eemaldamine süvendamine, millega tuleb arvestada keskkonnalubade ja KMH vajaduse üle otsustamisel.”. KSH aruandes on Pusi väikesadama kirjelduse juurdes viidatud veeseadusele, mille kohaselt on igasugune setendi eemaldamine veekogu põhjast süvendamine. KSH aruandes juhitakse tähelepanu, et veekogu süvendamine on veekeskkonnariskiga tegevus, mille teostamiseks on vaja esitleda taotlus tegevuse registreerimiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaluba vee erikasutuseks on vajalik, kui süvendatakse veekogu alates 100 kuupmeetrist. Sellisel juhul on samuti vajalik läbi viia loa menetluse käigus keskkonnamõjude eelhindamine. 5. ÜP seletuskirja ptk-s 3.14 on välja toodud maatulundusmaa maakasutuse ja Seisukohaga on arvestatud. arendamise põhimõtted. Eesti on liitunud Bonni konventsiooni (Convention on the Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 15.2 Conservation of Migratory Species of Wild Animals; edaspidi CMS) ja sellega seotud lepetega. CMS COP 12 reolutsiooni punktile 3 b1 tuleb kaitstavatel aladel on lisatud: “kaitstavatel loodusobjektidel vältida päikeseparkide rajamist. Seetõttu palume ÜP-s välja tuua, et kaitstavatel tuleb valdavalt vältida päikeseparkide aladel tuleb valdavalt vältida päikeseparkide rajamist. Ühe majapidamise tarbeks rajamist. Kaitsealal paiknevale maastikule rajatavad päikesepaneelid võib paigaldada hoonete katustele (sh välispindadele) rajatavate päikeseparkide osas on vajalik või maastikus varjatud kohale. Kaitsealal paiknevale maastikule rajatavate küsida eelnevalt ka Keskkonnaameti päikeseparkide osas on vajalik küsida eelnevalt ka Keskkonnaameti nõusolekut. nõusolekut;” Samuti tuleks väärtuslikel maastikel ja Natura 2000 linnualade läheduses vältida tuulikute rajamist. “kaitstavatel loodusobjektidel on lubatud päikesepaneelid paigaldada hoone katusele/fassaadile või maastikus varjatud kohale. Kaitsealal paiknevale maastikule rajatavate päikeseparkide osas on vajalik 4 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel küsida eelnevalt ka Keskkonnaameti nõusolekut;” “väärtuslikel maastikel ja Natura 2000 linnualadele ja nende läheduses tuleb vältida tuulegeneraatorite rajamist. Vältimatul vajadusel tuleb Natura linnualale ja selle lähedusse tuulikute kavandamisel läbi viia Natura eelhindamine. Väärtuslikel maastikel tuleb läbi viia ekspertiis, kus hinnatakse mõju väärtusliku maastiku väärtustele; “ 6. ÜP seletuskirja ptk 3.15 on toodud, et üldplaneeringuga seadustatakse Seisukohaga on arvestatud. tagasiulatuvalt aastatel 1995-2014 rajatud paadikanalid. Juhime tähelepanu, et Üldplaneeringu seletuskirja täiendatud. paadikanalid ei ole enam veekogu osad, vaid neid käsitletakse ehitistena (rajatis) ja nö seaduslikud paadikanalid on vajalik kanda ka ehitistena ehitisregistrisse. KSH aruannet on täiendatud Sellisele asjaolule peaks ÜP ka tähelepanu juhtima. KSH-s ei ole hinnatud ebaseaduslike kanalite ja sildumiskohtade ebaseaduslike kanalite/sildumis kohtade mõju Peipsi järve seisundile, vee- mõju osas Peipsi järvele. elustikule. Selles osas peab KSH aruannet täiendama. 7. ÜP ptk 11 punktis 6 on rohevõrgustiku kaitse-ja kasutustingimuste loetelus Seisukohaga on arvestatud. märgitud, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jõgede, ojade ja Üldplaneeringut ja KSH-d on korrigeeritud. peakraavide kaldad hoida looduslikuna ja niita peale jaanipäeva, kui enamik linde on pesitsenud. Looduskaitseseaduse §55 lg 6¹ punkti 2 kohaselt on keelatud KSH aruandesse on lisatud: looduslikult esinevate lindude häirimine pesitsusperioodil, milleks loetakse “Looduskaitseseaduse § 55 lg 6¹ punkti 2 keskmiselt ajavahemikku 01.04 kuni 31.07, mil igasugust raie-ja niitmistegevust ei kohaselt on keelatud looduslikult tohiks teostada. Palume ÜP-d ja KSH-d selles osas täiendada. esinevate lindude häirimine pesitsusperioodil, milleks loetakse keskmiselt ajavahemikku 01.04 kuni 31.07, mil igasugust raie -ja niitmistegevust (sh jõgede, ojade ja peakraavide kaldal) ei tohiks teostada. ”. 8. ÜP seletuskirja ptk 13 on kavandatud puhke- ja virgestusmaadele, mis jäävad Seisukohaga on arvestatud. ehituskeeluvööndisse, rajatisi. Juhime tähelepanu, et puhke- ja virgestusmaadele ÜP seletuskirjas on esitatud ehitamisel ei rakendu LKS § 38 lõigete 4 ja 5 sätted. Seega eeldab nende rajamine ehituskeeluvööndi vähendamise (va joonistele märgitud avalikult kasutatavad teed ja nende laiendusena ettepanekud puhke- ja virgestusmaadele perspektiivsed parklad) ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamist. rajatiste ehitamiseks ptk-s 13.3. 5 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel KSH aruande ptk-s 5.2.2 on hinnatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekute mõju kalda kaitse eesmärkidele. 9. KSH-s (ptk 5.2.1.1.) on analüüsimata jäänud asjaolu, et ehituskeeluvööndi Seisukohaga on arvestatud. vähendamist (eesmärk paviljoni ehitus) kavandatakse Alatskivi maastikukaitseala KSH aruandes on antud teemat kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile vanad loodusmetsad (9010*) ja analüüsitud ptk-s 5.1.2 “Kaitstavad vääriselupaika. Puude raie paviljoni rajamise eesmärgil ei toeta kaitseala kaitse- loodusobjektid” alapeatüki all “puhkealad” eesmärke ja ei ole seetõttu lubatav. Keskkonnaamet on seisukohal, et paviljon tuleb ning ka ptk-s 5.1.3 “Natura 2000 alad”. kavandada väljapoole vääriselupaika ja elupaigatüüpi vanad loodusmetsad. Palume ÜP-d täiendada. Paviljoni asukohta on täpsustatud. Paviljon rajatakse lagedale alale, kus ei ole vajalik puude raie. KSH aruande sisu on vastavalt muudetud. Üldplaneeringu seletuskirja on lisatud täpsustus, et: “Seoses paviljoni rajamisega ei ole lubatud läbi viia raiet.”. 10. ÜP-ga soovitakse vähendada Alatskivi järve kaldal ehituskeeluvööndit. Seisukohaga on arvestatud. Sellekohane joonis on toodud ainult seletuskirjas, aga ehituskeeluvööndi Ehituskeeluvööndi vähendamise vähendamise ettepanek peab olema märgitud ka ÜP lisas olevale joonisele (nt ettepanek on lisatud taristu ja taristu ja tehnovõrgud või mõnele muule joonisele). tehnovõrkude joonisele. 11. Kallaste linnas on supelranna ala planeeritud Kallaste hoiuala (registrikood Seisukohaga on arvestatud. KLO2000236) kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi liivakivipaljandite (8220) ja Koostöös Keskkonnaametiga ning kaldapääsukeste (Riparia riparia) elupaiga alla. KSH toob välja, et negatiivne mõju tuginedes Kallaste hoiuala ei ole välistatud. Keskkonnaamet ei toeta supelranna rajamist liivakivipaljandi alla, kaitsekorralduskavale 2013-2022 muudeti kus kõrgema veeseisu korral on kasutatav väga kitsas rannariba. Lisaks oleks supelranna ala paiknemist. KSH aruannet rannaala külastavatele inimestele suureks ohuks varingud. Liivakivipaljandi vahetus on vastavalt muudatustele täiendatud. läheduses inimkoormuse suurenemine ohustab ka liivakivipaljandit (ronimine, sodimine, allakäikude tekitamine jms) ja suurendaks häiringud seal pesitsevatele Supelranna maa-ala korrigeeriti selliselt, kaldapääsukeste kolooniale (Eesti suurim). Kallaste paljandil asub ka III et supelranna maa-alale otseselt ühtegi kaitsekategooria samblaliigi keelja keeriku (Tortula lingulata) üks kahest Eesti kõige liivakivipaljandit ei jää. Supelranna maa- suuremast populatsioonist. Kuna see liik on haruldane kogu Euroopas, on keelja ala lähedusse jääv põhjapoolne keeriku populatsiooni säilimine Kallaste hoiualal väga oluline. liivakivipaljand on suuremas osas varisenud ja kinni kasvanud, seega elupaigatüübi esinduslikkus “väga hea” (EELIS, seisuga 29.04.2020) on antud 6 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel asukohas kaheldav. Kuna vaadeldav ala asub tiheasustusalal, on paratamatult liivakivipaljandid tugeva inimmõju all. Üldplaneeringuga on supelranna maaks määratud maa-ala, mis juba täna on kohalike elanike poolt kasutuses ujumiskohana. Kuna täna kasutatakse antud ala juba kohalike inimeste poolt ujumiskohana ei ole tõenäoline, et supelranna maa-ala väljaarendamisega kasvaks külastajate arv kasvab oluliselt ning et sellega kaasneks tänasest oluliselt suurem negatiivne mõju liivakivipaljanditele. 12. Rannaala rajamisel kaasneks ka nö rannaala koristamine suurematest kividest, Seisukohaga on arvestatud. mis aga toimivad looduslike lainemurdjatena ja kaitsevad paljandit varingute eest. Supelranna ala paiknemist Kallaste linnas on muudetud. Supelranna maa-alal ei asu nii palju kive, et need segaksid ujumist, seega kivide eemaldamine ei ole vajalik. 13. ÜP-s ei ole välja toodud, kas varasemate ÜP-dega on vähendatud ka EKV-d. Seisukohaga ei ole arvestatud. Üldplaneeringu kooskõlastamise käigus annab Keskkonnaamet ka seisukoha, kas Meile teadaolevalt ei ole kehtivate varasemad EKV vähendamised jäävad kehtima ja nendega võib uue ÜP puhul üldplaneeringutega ehituskeeluvööndit arvestada (kui olud on oluliselt muutunud, siis erandjuhul võib olla vajalik nende vähendatud. alade puhul ka uus EKV vähendamise kaalumine). Juhul kui koostatava üldplaneeringu raames ei viida läbi EKV kaardistamist ja/või ei tooda välja, et eelmiste üldplaneeringutega on EKV-d vähendatud, siis automaatselt varasemad nõusolekud EKV vähendamiseks uude planeeringusse üle ei kandu. Palume ÜP seletuskirja ja vajadusel ka jooniseid täiendada. 14. Mustjärvele ei ole määratud avalikku juurdepääsu, mis on aga ÜP ülesanne. Seisukohaga on arvestatud. Joonisele on lisatud juurdepääs kallasrajale. 15. Lõkkeplatsi maaüksusele (katastritunnus 12601:005:0146) on ÜP seletuskirja Seisukohaga on arvestatud. kohaselt planeeritud parkla, kuid see puudub taristu ja tehnovõrkude joonisel. Joonisele on lisatud perspektiivne parkla. 7 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel 16. ÜP ülesanne on ka asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või Seisukohaga ei ole arvestatud. lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks Üldplaneeringu koostamisel kaaluti antud lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 teema käsitlemist ning analüüsiti võimalike p 21). Seda temaatikat ei ole ÜP-s käsitletud, põgusalt on teemakäsitlus KSH-s (ptk piirangute seadmist. Lähtudes Peipsiääre 5.6). valla ruumilisest vajadusest ei ole tegemist asjakohase teemaga. 17. KSH-s on Lahepera hoiuala linnu- ja loodusalal (RAH0000073, RAH0000155) Seisukohaga on arvestatud. soovitused sette eemaldamiseks. Lahepera hoiuala kaitsekorralduskava 2011- KSH aruandest on eemaldatud soovitused 2020 küll käsitleb Lahepera järve kinnikasvamist, kuid meetmekavas on Lahepera järve puhastamiseks. keskendutud eelkõige Lahe jõe avatuse tagamisele, mis võimaldaks kalastiku liikumist järve ja Peipsi vahel igasuguste vee-ja ilmastikuolude korral. Ulatuslikke sette-eemaldus töid kaitsekorralduskavaga ei kavandatud, pigem on hinnatud järve setete eemaldamist vaid järve noorendamise eesmärgil ebareaalseks ning on antud seisukoht, et kui setteid ulatuslikul alal eemaldataks, oleks pärast tegemist teistsuguse järvega, mille elustik erineks praegusest oluliselt. Kaitsekorralduskavas on märgitud ulatuslike setete eemaldamise ja teiste olulisemate hüdrotehniliste tööde eeldatavat negatiivset mõju linnustikule. Eelkõige on negatiivsena toodud välja setete eemaldamist järve lääneosas, kuna selline tegevus hävitaks kaitsekorralduslikult oluliste liikide pesitsus tingimused. Sarnasele seisukohale on jõutud ka Lahepera järve puhastamise eeltööde raames teostatud linnustiku inventuuril, mille järelduste kohaselt võib taimestiku ja setete eemaldamine hävitada lindude elu-ja pesitsuspaigad. Tuginedes kavandatu võimalikele negatiivsetele mõjudele linnuala kaitse väärtustele, ei saa sette eemaldamist käsitleda tegevusena, mis oleks otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitse korraldusega või oleks kaitsekorralduslikult otseselt vajalik tegevus. Keskkonnaamet on seisukohal, et ÜP KSH ei ole piisavalt üksikasjalikult analüüsinud tegevuse mõju hoiuala eesmärkidele ja seetõttu sellise tegevuse väljatoomine KSH-s ei ole asjakohane. 18. Peipsiveere LKA-le (Natura 2000 ala) on kavandatud kaks sadamat. KSH-s on Seisukohaga on arvestatud. jõutud järeldusele, et mõju on negatiivne, aga soovitusi, mis leevendaks mõjusid KSH aruandes on antud teemakäsitlust looduskeskkonnale, ei ole antud. Samuti ei ole asutud seisukohale, kas kaitse korrigeeritud. väärtusi arvesse võttes on üldse perspektiivne neile aladele sadamate rajamine. Liivanina sadam arendatakse välja vastavalt kehtivale detailplaneeringule „Liivaninapaadisadama detailplaneering“ (Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2007), millele on koostatud keskkonnamõju hindamine ning mis on kooskõlastatud 8 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel keskkonnaameti poolt 30.03.2007 kirjaga nr 41-12-3/16080. Praaga sildumiskoht: ÜP-ga kavandatakse Emajõe suudmesse väikepaatide sildumiskoht (ujuvsild), koos prügikastide, pinkide ja välikäimlatega. Ujuvsilla paigaldamiseks ei ole vaja teostada süvendustöid, seega veekeskkonda ja -elustikku ei mõjutata. Sildumiskoht on vajalik, et võimaldada paatidel minna vajadusel tormi eest varju. Välikäimlate rajamine on vajalik, et vähendada ja vältida antud piirkonna reostamist. Peipsiveere looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 järgi on Praaga külas probleeme loata eramaadele kippuvate inimestega, kes kasutavad õuemaid keha kergendamiseks või niisama peatumiseks. Sildumiskoht on vajalik, et suunata jõgepidi liiklevaid inimesi õuealdest eemale, selleks ettevalmistatud peatumispaika, et vähendada sellega eramaade prügistamist ja reostamist. Tõenäoliselt ei piirdu reostamine ja prügistamine ainult õuemaadega. Sildumiskoha ja välikäimlate rajamise mõju loodus- ja linnualale on positiivne, kuna sellega suunatakse inimtegevuse mõju ühte kohta. Inimtegevusest tingitud negatiivne mõju ümbritseval alal väheneb. Eeldusel, et välikäimlaid ning prügikaste puhastatakse regulaarselt, ei kaasne nende kasutamisega ebasoodsat mõju Peipsiveere loodus- ja linnuala kaitse- eesmärkidele. 19. ÜP seletuskirja ptk 3.14 punktis 4 nimetatakse, et maardlal ei tohi planeerida Seisukohaga on arvestatud. tegevusi, mis välistavad edaspidi kaevandamise. Juhime tähelepanu, et maapõueseaduse § 14 ja 15 seavad tingimused maardlate aladel tegevusele ja 9 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel lubade andmisel nõusoleku saamise vajadusele Keskkonnaministeeriumilt või Üldplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et: valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuselt (Maa-ametilt). “maapõue ja maavara kaitsel ja kasutamisel lähtuda maapõueseadusest, kui kehtiv seadusandlus ei sätesta teisiti;” Me ei pea vajalikuks paragrahvidele viitamist, sest need võivad ajas muutuda. 20. ÜP-s ja KSH-s kasutatakse termineid rekultiveerimine, kaevandustegevus, Seisukohaga on arvestatud. kaevandus. Rekultiveerimise võiks asendada sõnaga korrastamine, Üldplaneeringut ja KSH aruannet on kaevandustegevus kaevandamistegevusega ning kaevandus kasutada ainult siis korrigeeritud. kui on tegemist põlevkiviga, ülejäänud juhtudel on Peipsiääre vallas siiski karjäärid ja turbatootmisalad. 21. Keskkonnaamet teeb ettepaneku täiendada KSH aruande lk 95 ptk Seisukohaga on arvestatud. "Kallasrada", selgitades põhjalikumalt, millistel kaalutlustel rakendatakse KSH aruannet on täpsustatud järgmiselt: keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 lõiget 3 kallasraja asukoha muutmiseks “Vastavalt veeseaduse muudatusele ei ole Kolkja, Kasepää ja Varnja alevikes. 1. jaanuarist 2019 paadikanalid enam veekogu osad. Seoses selle muudatusega muutub olulisel määral Peipsi järve äärne kallasraja asukoht. Varasem mööda paadikanalite kaldaid kulgev kallasrada kulgeb nüüd hoopis otse, läbi kanalite suudmete. Kolkja, Kasepää ja Varnja alevikes asuvad mitmed paadikanalid, mis killustavad Peipsi kaldajoont ning ei võimalda jalgsi liikumist mööda kallast. Üldplaneeringuga suletakse Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 39 lg 3 alusel Peipsi järve kallasrada Kolkja, Kasepää ja Varnja alevike piires ning suunatakse Peipsi järve poolt esimesele avalikult kasutatavale teele, et võimaldada paadikanalitest möödapääsemist.” 22. ÜP kaardil ei kattu reoveekogumisalade ruumikuju Keskkonnaministri poolt Seisukohaga arvestatud. kehtestatud ruumikujudega keskkonnaregistris. Palume selgitada ruumikujude Üldplaneeringu joonisele on kantud erinevust ja kas erinevust on mõeldud VeeS § 99 lg 3 nimetatud perspektiivis keskkonnaregistris uuendatud andmed. 10 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel ühiskanalisatsiooniga kaetava alaga. Kui nii, siis tuleks need alad ka erinevalt joonisel tähistada. 23. ÜP ptk 14.3 põhimõtete p 6 seatakse nõue, et üle 10 parkimiskohaga parklale Seisukohaga arvestatud. on sademevee puhastamine kohustuslik. See on keskkonnakaitseliselt küll Antud tingimus on üldplaneeringust positiivne meede, kuid palume seda nõuet KSH aruandes selgemalt kaaluda. Kas eemaldatud. see on mõistlik arvestades tehtavaid kulutusi ja saavutatavat eesmärki ning arvestades ka selliste puhastite nõuetekohase hooldamise võimekust Peipsiääre vallas. 24. ÜP ptk 13.1 käsitletakse Kargoja, kui suure üleujutusalaga veekogu lähtuvalt Seisukohaga ei ole arvestatud. keskkonnaministri 28.05.2004 määrusest nr 58 ja vastav mullakaardilt tuletatud kiht Üldplaneeringu joonisele on kantud AM ja on kajastatud väärtuste ja piirangute kaardil. Teemat ei ole KSHs rohkem lahti AG mullad lähtuvalt Maa-ameti kirjutatud. Juhime tähelepanu, et AM muldadest tuletatud kiht Keskkonnaregistris mullakaardist. Arvesse ei ole võetud (KKR avaliku teenuse kaardirakendus > Loodusobjektid > Looduslikult tundlikud muldasid ainult Kargoja äärsel alal vaid alad) on oluliselt lühem kui ÜP kaardil. Palume analüüsida kumb üleujutuse ala kogu vallas, et juhtida inimeste tähelepanu ulatus oleks asjakohasem. võimalikele üleujutusohuga aladele. Meil puudub teadmine, millistel andmetel põhineb Keskkonnaregistri kaart. 25. KSH ptk 3.6 eelviimane lõik viitega Ahja jõele ei ole asjakohane, kuna ei oma Seisukohaga on arvestatud. seost Peipsiääre vallaga. KSH ptk-i 3.6 eelviimane lõik on aruandest eemaldatud. 26. ÜP-s ja selle KSH-s on mõningane vastuolu. KSH ptk 3.5.6 kohaselt KSH aruandes on öeldud, et koostatavas „Koostatavas üldplaneeringus ei soovi kohalik omavalitsus seada piiranguid üldplaneeringus ei soovi kohalik uuendusraie tegemisel raieliigile ning langi suurusele ja raievanusele“(lk 99). ÜP omavalitsus seada piiranguid uuendusraie Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus-ja ehitustingimused (lk 37)„7) keelatud tegemisel raieliigile ning langi suurusele ja on metsamaade raadamine ja lageraie“. Palume vastuolu selgitada. raievanusele asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks. ÜP seletuskirjas seatud tingimus on seotud väärtuslike maastike väärtuste säilitamise vajadusega. 27. Tuginedes metsaseaduse (edaspidi MS) §-le 231 saab üldplaneeringuga Seisukohaga ei ole arvestatud. piiranguid seada vaid uuendusraie tegemisel raieliigile ja lageraie tegemisel langi 11 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel suurusele ja raievanusele. Raadamisele piirangute kehtestamiseks MS § 231 Kuigi metsaseaduse § 231 ei anna volitust kohalikele omavalitsustele volitust ei anna. raadamisele piirangute seadmiseks, siis sellega samas ka ei keelata raadamisele piirangute seadmist. 28. Soovitav on määrata väärtuslike maastike kasutamistingimused, kus on Seisukohaga ei ole arvestatud. keelatud metsamaade raadamine ja lageraie. Lageraie keelamiseks (LKS § 31 lg 2 Peame piisavaks kaitset, mida pakub p 5 sätestab, et piiranguvööndis on uuendusraie keelatud, kui kaitse-eeskirjaga ei üldplaneering ja kohalik omavalitsus ei sätestata teisiti) on võimalus võtta väärtuslikud maastikud kohaliku kaitse alla soovi alasid looduskaitseseaduse looduskaitseseaduse tähenduses. Kohalikul tasandil kaitstavateks tähenduses kohaliku kaitse alla võtta. loodusobjektideks väärtuslikke maastikke üldplaneeringus ei ole määratud, sellist soovi, põhjendust ega mõjusid dokumentides ei kajastu. On kaks rahvusliku tähtsusega väärtuslikku maastikku (Alatskivi ja Nina-Varnja-Kolkja) ning samuti maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik (Ranna, Kodavere), kus juba kehtib (osaliselt) lageraie keeld looduskaitseseaduse alusel (Alatskivi MKA Alatskivi piiranguvööndis LKS § 31 lg 2 p 5 ja Peipsi järve rannas 200 m veepiirist LKS § 37 lg 2). Piiranguid on võimalik kehtestada vaid omanikke planeerimisprotsessi kaasates. Kohaliku kaitse alla võetavad objektid ei tohiks kattuda riiklikult kaitstavate looduskaitseobjektidega. Vajadusel palume selles osas ÜP-d ja KSH aruannet täiendada. 29. KSH aruande lk. 28: „Radoon (Rn) on kõrgradioaktiivne, väga mürgine ja Seisukohaga on arvestatud. inimeste tervist mõjutav ohtlikuim loodusliku ioniseeriva kiirguse allikas ning KSH aruande ptk-i 3.2 “Radoonirisk” on mutatsioone põhjustav element, võib inimorganismi sattuda peamiselt hingamisel.“ muudetud. Antud lause on KSH aruandest Radoon on inertgaas, keemiliselt teiste ainetega ei reageeri ja seega ei ole ka eemaldatud. mürgine. Radooni võimalik mõju bioloogilistele kudedele tuleneb ainuüksi tema radioaktiivsusest. 30. KSH lk. 29: „Radooniohtlikuks liigitatakse sellised looduslikud pinnased, kus Seisukohaga on arvestatud. radoonisisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus ületab nii Põhja-kui Baltimaades KSH aruande ptk-i 3.2 “Radoonirisk” on soovitatud piirtaset 50 kBq/m³“. Kiirgusohutuses ja kiirguskaitses tuleb olla väga muudetud. täpne terminite sisuliselt õiges kasutuses. Piirtase ei saa olla soovituslik. Piirtase on tase, mille ületamisel üldjuhul rakendatakse sanktsioone. Pinnaseõhu radoonisisaldus on looduskeskkonna omadus ja siin ei ole põhimõtteliselt võimalik piirtasemeid kehtestada ega soovitada. Lausega on eeldatavalt mõeldud seda, et alates ~50 kBq/m³ tasemest tuleks tulevase ehitustegevuse kavandamisel arvesse võtta, et eesmärk on, et tulevase hoone siseruumides radoonikontsentratsioon ei kujuneks probleemiks. 31. KSH lk. 29: „Et järgida Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovitatud Seisukohaga on arvestatud. hoonete siseõhu Rn-i aktiivsuskontsentratsiooni piirmäära 100 Bq/m³, peaks 12 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel radoonisisaldus pinnaseõhus jääma 30-40 kBq/m³ vahele“. WHO ei räägi KSH aruande ptk-i 3.2 “Radoonirisk” on piirmäärast. WHO räägib viitetasemest, mille valikul riigid peaksid lähtuma muudetud. konkreetsest valitsevatest tingimustest. 32. KSH lk. 31: „Ehitustegevus on piiratud, kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 Seisukohaga on arvestatud. kBq/m³ (Radoonitõrjekeskus, 2020)“. Juhime tähelepanu, et ehitustegevusele ei ole KSH aruande ptk-i 3.2 “Radoonirisk” on õigusaktidega seatud pinnaseõhu radoonisisaldusega seotud piiranguid. muudetud. 33. Lk. 33: „Radooni negatiivne mõju inimese tervisele olevat märgatav alates 100 Seisukohaga on arvestatud. Bq/m³ (Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO, 2009) poolt tunnustatud ohutu piir, KSH aruande ptk-i 3.2 “Radoonirisk” on viitetase), sellise Rn-sisalduse aasta keskmisena ületamine elu-, olme-ja muudetud. tööruumide siseõhus on ebasoovitav.“. Juhime tähelepanu, et WHO ei räägi tunnustatud ohutuse piirist. Vastupidi, WHO rõhutab, et viitetaset ei ole õige sel viisil tõlgendada. 34. KSH lk 105 soovitused: „Piirkondades, kus geoloogiliste andmete põhjal võib Seisukohaga on arvestatud. eeldata kõrgemat radoonisisalduse taset (vt ptk 3.2), tuleb hoonete rajamisel Üldplaneeringust ja KSH aruandest on arvestada radooni olemasoluga ja projekteerimise alguses mõõta krundil pinnase eemaldatud radooni mõõtmise nõue. radoonisisaldust“. Keskkonnaamet on seisukohal, et siin on võimalik alternatiivne lähenemine. Mitte nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast informatsioonist, radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks. Eestis ei leidu asutust/ettevõtet, kellel oleks akrediteeritud radooni mõõtmine pinnaseõhus. Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (KOV) ei ole kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist. 35. KSH lk. 106 toodud kokkuvõttes on öeldud: „Õhu radoonisisalduse mõõtmised Seisukohaga on arvestatud. peab teostama pädev mõõtja ja mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud Üldplaneeringust ja KSH aruandest on mõõteseaduse tähenduses. Mõõtmiste teostamisel ja tulemuste hindamisel tuleb eemaldatud radooni mõõtmise nõue. lähtuda standarditest EVS-ISO 11665-4 ja EVS-ISO 11665-8 (EVS-EN ISO 11665- 5 pidevmõõtmise meetodi puhul) või keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatud juhendmaterjalist „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmine (RAM 2016)“.“ Õigusakti tasemel on nõue mõõtetulemuste jälgitavusele (millest omakorda tuleneb mõõtja pädevuse nõue) kehtestatud ainult tööruumide õhu radoonisisalduse mõõtmiseks (Keskkonnaministri määrus 30.07.2018 nr 28 „Tööruumide õhu 13 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“). Radooni mõõtmist pinnaseõhus ei reguleeri ükski õigusakt ja seega on vastava pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida hetkel Eestis keegi ei oma. Viidatud EVS-ISO standardid käsitlevad radooni mõõtmist siseruumides. Juhendmaterjal RAM 2016 ei ole standard ja kuigi seal on mõõtmist pinnaseõhust kirjeldatud, ei saa kirjeldust lugeda standardmeetodiks, mis raskendab akrediteeringu taotlemist, sest mittestandardse meetodi kasutamisel tuleb meetod eelnevalt valideerida. 36. Kokkuvõtvalt toodud radooni nõuete asjakohane täitmine ei ole tänase ega Seisukohaga on arvestatud. lähituleviku seisuga Eestis saavutatav, mistõttu teeme ettepaneku kaaluda Üldplaneeringust ja KSH aruandest on planeerimise ja projekteerimise faasis pinnaseõhu radoonimõõtmise nõude eemaldatud radooni mõõtmise nõue. seadmisest loobumist ja selle võimalikku asendamist radooniprobleemi ennetavate meetmete planeerimisega. 37. ÜP ptk 1.2 ja KSH muude allikate loetelus p 32 on viidatud jäätmekava Seisukohaga on arvestatud. kehtestamise õigusaktiks Jõgeva Vallavolikogu määrusele. Asjakohane oleks viide Üldplaneeringu ja KSH allikate loetelu on Peipsiääre Vallavolikogu 22.08.2018 määrusele nr 42. parandatud. 38. ÜP ptk 7 eelviimane ja viimane lause jäävad omavahel arusaamatuks. Seisukohaga on arvestatud. Üldplaneeringut on täpsustatud. 39. ÜP ptk 14.1 viidatakse skeemile nr 14, kuid sellist joonist ei ole. Seisukohaga on arvestatud. Üldplaneeringu viide on parandatud. 40. KSH ptk 5.1.2 lk 73 viimases lõigus enne tingimusi on hingu ja vingerja esitähed Seisukohaga on arvestatud. vahetuses. KSH aruandes on viga parandatud. 41. KSH ptk 6 lk 110 viimases lõigus on nimetatud „Õhusaaste-, jäätme- või Seisukohaga on arvestatud. keskkonnakompleksloa…“ seirekohustused. Lisaks nimetatud lubadele sätestati KSH aruandes on viga parandatud. seirekohustusi ka endistes vee erikasutuslubades. Nüüdseks oleks aga asjakohane kasutada terminit „Keskkonnaloa ja keskkonnakompleksloa ...“, mis vastaks kehtivatele seadustele. Keskkonnaministeerium Üldplaneeringu seletuskiri algab mõistete seletustega, mille kohaselt Seisukohaga arvestatud. tiheasustusaladena käsitletakse alevikke ja linna, hajaasustus on väljaspool (Meelis Münt, kantsler) Seletuskiri ja joonised on korrigeeritud. tiheasustusala paiknevad külad ning kompaktse asustusega ala on hajaasustuses 11.05.2020 ruumiliselt kokku koondunud külakeskus. Seega on kompaktse asustusega ala külades asuvad külakeskused ja seletuskirja peatüki 3.1.1 Hajaasustuses 14 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel kiri nr 7-15/19/1473-7 elamumaale seatud maakasutus- ja ehitustingimused kehtivad eeltoodud mõisteid arvestades külades. Seletuskirja peatüki 3.1.2 Kompaktse asustusega alal elamumaale seatud maakasutus- ja ehitustingimused kohaselt on kruntide minimaalsuurused Kallaste linnas 1000 m2 ja mujal 2000 m2. Eeltoodud mõistete kohaselt on kompaktse asustusega alad väljaspool tiheasustusalasid paiknevate külade kokku koondunud külakeskused. Peatükis 3.1.2 käsitletud Kallaste linn ei ole aga üldplaneeringu kohaselt kompaktse asustusega ala vaid linnu käsitletakse tiheasustusaladena. Palume täpsustada peatükis 3.1.2 kirjeldatud maakasutus- ja ehitustingimustega seonduvat. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu joonistel on kompaktse asustusega ala asemel kasutatud kompaktse hoonestusega ala tingmärki, sellist mõistet aga ei ole seletuskirjas kasutatud. Planeerimisseaduse § 75 lg 1 punkti 27 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse Seisukohaga arvestatud. maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade Seletuskiri on korrigeeritud. määramine. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 7. Tiheasustusalad ja kompaktse asustusega alad kohaselt üldplaneeringuga määratakse tiheasustusalad maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses. Tiheasustusega aladeks maareformi seaduse tähenduses määratakse Kallaste linn, Kolkja, Varnja, Alatskivi ja Kasepää alevik. Seega ei ole tiheasustusega alasid looduskaitseseaduse tähenduses üldplaneeringuga määratud. Sama peatüki kohaselt kompaktse asustusega aladeks määratakse Rootsiküla, Nina, Koosa, Vara ja Pala küla kompaktselt hoonestatud külakeskused ja kompaktse asustusega alad ei määrata seadusest tulenevalt. Üldplaneeringus on kompaktse asustusega alade kasutamisele seatud erinevaid tingimusi, näiteks peatüki 15.2 Taastuvenergia kohaselt on seatud tingimusi päikesepaneelide paigaldamisele kompaktse asustusega aladel. Kuna kompaktse asustusega alad on üldplaneeringu kohaselt külades asuvad külakeskused, siis need tingimused ei kehti alevikes ja linnades. Jääb arusaamatuks, kas see on olnud üldplaneeringu koostamisel eesmärgiks. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku läbivalt kogu üldplaneeringus vaadata üle kompaktse asustusega alade ja tiheasustusaladega seonduv ning sh kaaluda ka kahe mõiste kasutamise vajalikkust ja otstarbekust. Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja Seisukohaga arvestatud. ehitustingimused alapeatükid käsitlevad üldplaneeringuga määrataud Maatulundusmaa tingmärk on esitatud juhtotstarbeid, sh peatükk 3.14 käsitleb maatulundusmaa juhtotstarvet ja selle Maakasutuse tingmärkide all. kohaselt maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Üldplaneeringu joonistel ei ole maatulundusmaa tingmärk esitatud mitte Maakasutuse tingmärkide hulgas, vaid Taustainfo tingmärkide hulgas. Teeme 15 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel ettepaneku maatulundusmaa tingmärki kajastada joonistel koos teiste juhtotstarvetega Maakasutuse tingmärkide all. Keskkonnaministeeriumi hinnangul on eksitav, kui seadusest tulenevad üldised Seisukohaga arvestatud. nõuded, mis kehtivad ka väljaspool rohevõrgustikku, esitatakse üldplaneeringu Seletuskiri on korrigeeritud. seletuskirjas rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimustena. Selline on näiteks üldplaneeringu seletuskirja lk 51 esitatud metsa majandamise tingimus: „metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamisel (metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine) tuleb tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse;“. Metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine on metsaseaduse § 2 lg 1 kohaselt seaduse eesmärgiks. Antud regulatsioon kehtib kogu metsamaal ning on täitmiseks kohustuslik ka väljaspool rohevõrgustikku. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lg 4 punktile 3 ei laiene ehituskeeluvööndis Seisukohaga arvestatud. ehituskeeld supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Palume Ehituskeeluvööndi temaatikat on üldplaneeringus üle kontrollida, kas kõik kohad, kus on planeeritud nimetatud seletuskirjas korrigeeritud ning lisatud on erisust kasutada rajatiste püstitamiseks ehituskeeluvööndisse, on üldplaneeringu peatükk 13.3 Ehituskeeluvööndi järgi supelrannad ning vajadusel teha vastavad parandused vähendamine. looduskaitseseadusega kooskõlla viimiseks. Näiteks üldplaneeringu seletuskirja lk 53 kohaselt on üldplaneeringuga planeeritud ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse rajada Nina külas Majaka (katastritunnus 58601:001:0424) maaüksusele grillimis- ja istumiskohad, kuid jääb arusaamatuks, millisele looduskaitseseaduse erisusele tuginedes nende püstitamist eituskeeluvööndit vähendamata kavandatakse. Üldplaneeringust ei selgu, kas ja kui palju on üldplaneeringu koostamisel arvestatud Antud uuringu materjale on üldplaneeringu AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve, Emajõe ning koostamise käigus kasutatud väga seotud jõgede kalda- ja veealade kasutamise uuringuga, mille eesmärk on Peipsi- vähesel määral. Uuringu koostamisel on Emajõe piirkonnas kvaliteetse koha- ning vajaduspõhise sisendi andmine kohalike kasutatud üldplaneeringu koostamise omavalitsuste (üld)planeeringutesse piirkonna kalda- ja veealade tervikliku ning käigus kogutud andmeid. strateegilise arengu ruumiliste vajaduste määramiseks ja planeerimiseks. Olete oma kaaskirjas palunud seisukohta üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.15 Seisukohaga arvestatud. ning taristu ja tehnovõrkude joonisel käsitletud paadikanalite teemale. Seletuskirja Seletuskirja korrigeeritud ja lisatud peatükis 3.15 on kirjutatud, et vastavalt veeseaduse muudatusele ei ole 1. täiendus. jaanuarist 2019 paadikanalid enam veekogu osad. Juhime tähelepanu, et uus veeseadus jõustus 1. oktoobril 2019. Uue veeseaduse järgi ei loeta paadikanaleid sellega ühendatud suurema veekogu osaks. Peatükis on kirjeldatud, milliseid Peipsiääre vallas paiknevaid paadikanaleid loetakse seaduslikeks ja 16 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel ebaseaduslikeks ning millised paadikanalid üldplaneeringuga seadustatakse. Palume peatükki täiendada selgitusega, et paadikanalid loetakse seaduslikeks ja ebaseaduslikeks looduskaitseseaduse kohaselt ja seadustamine toimub looduskaitseseaduse tähenduses. Teeme ettepaneku kavandada elamumaa juhtotstarve järgmistele Peipsiääre vallas Seisukohaga arvestatud. asuvatele kinnisasjadele katastritunnustega 58601:001:0621, 58601:001:0619, Maakasutus on kantud joonisele. 58601:001:0509, 12601:001:0311, 58601:001:0062, 58601:001:0061, 58601:001:0052, 58601:001:0060, 58701:001:0350 ja riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1908130006, AT1908130005, AT1905160006, AT1811300001, AT1811160006, AT1803280001, AT1710120001, AT1610200029, AT1603090042, AT1603090041, AT1603080046, AT1603080045, AT0803130742, AT1506110001, AT0803090006, AT1405210023, AT1012080024 hõlmatud maaüksustele. Teeme ettepaneku kavandada tootmismaa juhtotstarve Kokora külas asuvale Kummelinurme kinnisasja (katastritunnus 58601:001:0526) muu maa kõlviku osale, mis piirneb Ohaka (katastritunnus 12601:003:0588) tootmismaa sihtotstarbega kinnisasjaga. Samuti teeme ettepaneku kavandada tootmismaa juhtotstarve Ohaka kinnisasjaga piirnevale reformimata maaüksusele. Lisaks teeme ettepaneku kavandada tootmismaa juhtotstarve Kokora külas asuvatele reformimata maaüksustele, mis piirnevad Töökoja (katastritunnus 12601:003:0059) ja Mõisa (katastritunnus 12601:003:0239) kinnisasjadega. Teeme ettepaneku kavandada tootmismaa juhtotstarve Pala külas asuvale Aasa kinnisasjale (katastritunnus 57601:001:0157), mis piirneb Farmi (katastritunnus 57601:001:0156) tootmismaa sihtotstarbega kinnisasjaga. Teeme ettepaneku kavandada äri- ja tootmismaa juhtotstarve Kallaste linnas asuvale riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1908130003 hõlmatud maaüksusele, mis piirneb Võidu tn 132 (katastritunnus 27901:001:0139) ärimaa sihtotstarbega kinnisasjaga. Üldplaneeringuga on Rootsiküla külas asuvale Tulika (katastritunnus Seisukohaga arvestatud. 12601:004:0179) kinnisasjale, Kallaste linnas asuvale riigi reservmaa Seletuskirja lisatud täiendus. piiriettepanekuga nr AT1603080039 hõlmatud maaüksusele ja Varnja külas asuvale riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1803150002 hõlmatud maaüksusele määratud tehnoehitise maa juhtotstarve, kuid ei selgu, milliste perspektiivsete tehnoehitiste jaoks maakasutust kavandatakse. Palume esitada üldplaneeringus vastav info kõigi Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutuseks on Maa-amet, riigi reservmaa piiriettepanekuga hõlmatud 17 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel maaüksuste ja reformimata maade kohta, millele on tehnoehitise maa juhtotstarve määratud. Jaago Vaino Olles olnud kauaaegne Ranna küla elanik, jäi silma, et endise Pala valla Endise Pala valla aladele Peipsi järve territooriumil ei ole Peipsi järve ääres näidatud ühtegi olemasolevat ja perspektiivset äärde ei ole kavandatud ühtegi 12.05.2020 ujumiskohta!? Ometigi tutvustatakse tervet valda, kui perspektiivikat supluskohta, kuid on olemas turismipiirkonda, eriti mis puudutab Peipsi järve. juurdepääsud kallasrajale. Omavalitsus ei soovi näidata supluskohti eramaadel ning Ettepanek on, et vaadatakse üle kogu Peipsi rannajoon Peipsiääre valla ulatuses ja antud alal puuduvad munitsipaalmaad. leitakse mõistlikud ujumiskohad, mis võiks olla avalikuks kasutuseks. Avalikus kasutuses olev ujumiskoht võib olla ka eramaal, mille omanikuga on sõlmitud vastav Olemas on supluskoht Pala tehisjärve kokkulepe. ääres. Kunagi, ca 10 aastat tagasi, käisin Ranna külas lastega jalutamas Peipsi ääres. Teemat on üldplaneeringu täpsusastmes Tulles puhkebaasi juurest üles Rannamõisa, tuli vastu noor perekond. Nad küsisid, käsitletud. Üldplaneeringu taristu ja et kas nad tohivad Peipsit vaatama minna. See pani mõtlema, et tõesti puuduvad tehnovõrkude joonisele on kantud avalikud juurdepääsuteed Peipsi järve kallasrajale. juurdepääsud kallasrajale ja planeeritud kohalikud teed, kust samuti on võimalik Ettepanek on, et leitakse täiendavad võimalused juurdepääsuks Peipsi rannale ja Peipsi järvele ligipääs. kallasrajale. Olgu see siis avalik- või eratee, mille omanikuga on sõlmitud vastav kokkulepe. Antud juurdepääsud on näidatud ka endise Pala valla aladel. Ettepanek on juurdepääsuteed Peipsi järve kallasrajale tähistada üldplaneeringu joonisel ja kanda ka valla kaardile. Juurdepääsud tähistada ka vastavate liiklusmärkidega, et turistidel ja vallaelanikel oleks seda lihtsam leida ja mis tagaks kasutaja kindluse, et see on avalikus kasutuses. Olles Peipsiääre vallas Lahepera külas Kase kinnistu (12601:007:0252) omanik ei Väärtuslike põllumajandusmaade jäänud märkamata Peipsiääre valla üldplaneeringu joonisel „Väärtused ja määramisel on aluseks võetud piirangud“ on väljatoodud väärtusliku põllumajandusmaa alad. Üldplaneeringu Põllumajandusuuringute keskuse seletuskirja punktis 3.14 on toodud rida kitsendusi väärtuslikule koostatud väärtuslike põllumajandusmaale, kus: põllumajandusmaade analüüs. - väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada üldjuhul põllumajanduslikuks Kase kinnistu (12601:007:0252) tegevuseks; boniteediks on Põllumajandusuuringute Keskus määranud 42 ning seetõttu on - tervikliku põllumassiivi säilimisel on lubatud väärtuslikule põllumajandusmaale massiiv loetud ka väärtuslikuks üksiku elamu rajamine õuealaga kuni 10% krundi pindalast aga mitte suurem kui põllumajandusmaaks. 0,6 ha; Koostööd maaomanikega tehakse - väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole üldjuhul lubatud rajada elektrituulikuid üldplaneeringu avalike väljapanekute ja ega päikeseparke. Lubatud on paigaldada oma majapidamise tarbeks avalike arutelude käigus. päikesepaneele (võimsusega kuni 50 kW) ja kuni 28 m kõrguseid tuulikuid; 18 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel - väärtuslik põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on Vastavalt teie soovile on Kase kinnistu lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede rajamiseks), (12601:007:0252) välja arvatud kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks väärtuslike põllumajandusmaade hulgast. otstarbeks ei arvata maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike Kase kinnistul (12601:007:0253) koos ehitiste püstitamist; lähialadega on lisatud väärtusliku põllumajandusmaa hulka. Väärtuslike põllumaade kaitsmine on väga teretulnud nii riiklikul kui ka kohaliku omavalitsuse tasandi ja lühinägelik on ka väärtuslikule põllumajandusmaale rajada hoonestust, mis suure põllumassiivi tükeldab ja põllumajanduslikult maa väärtus kahandab. Paraku tekitab küsimuse, et väärtuslike põllumaade määramine on teostatud ülekohtuselt, kui näiteks Kase kinnistu (12601:007:0252) 1,45 suurusest pinnast on määratud väärtuslikuks põllumaaks, mille haritav pindala on 1,09 ha (Tegelik pind, mida saaks harida, on 0,9 ha. Kui luua hoonestuse ümber tuulte kaitseks kõrghaljastus ja rajada viljapuuaed ning kasvuhoone, siis on haritava maa pindala veel väiksem.), millele on mullastiku kaardil näidatud perspektiivne boniteet 33 - 45. Nimetatud haritava maa paikneb ca 3,0 h suurusel põllumassiivi alal, millel ei ole tehtud maaparandust. Samas Kase kinnistul (12601:007:0253), mille haritav pindala on 5.05 ha ja millele on mullastiku kaardil näidatud perspektiivne boniteet 45, ei ole määratud väärtuslikuks põllumaaks. Nimetatud haritav maa paikneb ca 60 ha suurusesse põllumassiivi alasse, kus on teostatud ka maaparandust. Teine teema on veel see, et väärtuslike põllumaade määratlemisel ei ole tehtud koostööd maaomanikega ja ei ole arvestatud maakasutuse ja maaomandite eripäradega. Üldjuhul haritakse suuremaid põllumassiive suure tehnikaga. Ei ole mõeldav, kus 0,5 – 2 ha suuruse maa omanik hakkab ise vajalikku tehnikat soetama ja oma 0,5 – 2 ha suurust maad põllumaana harima. Seega on maaomanik sunnitud justkui kohustuslikult oma põllumaa välja rentima. Aga mis on 0,5 – 2 ha suuruse põllumaa rendihind?! Ettepanek on Peipsiääre vallas Lahepera külas Kase (12601:007:0252) katastriüksus välja arvata väärtusliku põllumaa alast ja jätta see kasutusotstarbelt maatulundusmaaks, mis annab võimaluse perspektiivis majandada mitme erineva majandustegevusega (põllumajandus, kilemaja, viljapuuaed, kanala, mesindus jms). 19 / 19 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Laekunud kirjalikud arvamused Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule ning nendega arvestamine II avalik väljapanek 30.05–28.06 Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga arvestamine/mittearvestamine AS Emajõe Veevärk Peipsiääre Vallavalitsus on 12.05.2020 kirjaga nr 6-2/361-1 AS Emajõe Veevärk Seisukohaga on arvestatud. edastanud Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (Katrin Kõnd, arendusjuht) Peipsiääre valla ühisveevärgi ja – aruande eelnõu. Meie poolt ettepanek Kolkja, Varnja, Kasepää külade kanalisatsiooni kanalisatsiooni taristu arendamine ja 29.05.2020 lahenduse osas järgida Peipsiääre ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise rekonstrueerimine toimub Peipsiääre kavas 2020-2031 (http://www.peipsivald.ee/et/uudised-ja-teated/- ühisveevärgi ja kanalisatsiooni /asset_publisher/2yCH1EfWF2Cb/content/id/27436293?redirect=http%3A%2F%2F) arendamise kava (ÜVKA) 2020–2031 toodud piirkonna reoveepuhastamise lahendust, vähemalt ühe alternatiivina - järgi (vastu võetud 29.04.2020). piirkonna reovee puhastamine Alatskivi reoveepuhastis. Üldplaneeringus (ÜP) on tehnoehitise maa-alade kavandamisel lähtutud ÜVKA-st. ÜP taristu ja tehnovõrkude joonisel näidatud olemasolevad reoveepuhastid, tuletõrje veevõtukohad ja veehüdrandid ning reoveekogumisalad on üle võetud ÜVKA-st. Rahandusministeerium Joonised Seisukohaga mitte arvestatud. Sellisel kujul väljundi loomine ei ole (Peep Männiksaar, Kaaluda kõige kehtestavata kavandamine ühel (põhi-)joonisel. Kolme 1400 x 1950 kohaliku omavalitsuse hinnangul ruumilise planeerimise mm joonise piisaval hulgal paljundamine nendesse detail- ja eriplaneeringute alusel vajalik. Ühel (põhi-)joonisele info peaspetsialist) muudatuste sisseviimisel uuesti printimine on tülikas ja kulukas. kandmine raskendab kaardist 01.06.2020 arusaamist ja loetavust. Kaaluda mõõtkava 1: 22000. Paberil mõõtmine raske. Kuvaril PDF tööriistaga Seisukohaga mitte arvestatud. „measure“ mõõtmisel pole mõõtkaval tähtsust. Üldplaneeringu joonised on juba mõõtkavas 1:22000. Kaaluda kihtidega pdf-failide loomist, lülitades vaikimisi sisse kõige olulisemad. Seisukohaga mitte arvestatud. Niiviisi kaob elementide kattumisest tulenev mittenähtavus. Osaliselt kattuvaid kihte Kaardid on loodud Q-Gis-is, kus ei ole aitab eristada täitevärvi läbipaistvaks tegemine. kihtidega pdf failide loomine võimalik. 1 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Kaaluda planeeringu loomist ja esitlemist veebikaardina, nt Seisukohaga mitte arvestatud. https://qgiscloud.com/en/pages/plans . Veebikaardi loomist ei olnud hanke lähteülesandes ette nähtud. Maakasutuse joonis. Kaaluda asjakohasemaid maakasutuse termineid: elamu ala Ettepanekuga arvestatud osaliselt. koos valitud lisatingimusega väikeelamu, korterelamu ja hooajalise kasutusega Termini „maa-ala“ võtame kasutusele. elamu maa-ala, tööstus- ja ettevõtlusalad (tootmise maa-ala, laohoone maa-ala, Maakasutuse juhtotstarbe määramisel logistikakeskuse maa-ala), kaubanduse ja teeninduse maa-ala, üldkasutatava ehitise on lähtutud valla ruumilise planeerimise maa-ala, puhke- virgestusala, vajadusel valitud lisatingimustega – nt spordirajatiste vajadustest. Tegemist on valdaval haja- maa. asustusega ning nii spetsiifiliste otstarvete määramine/eristamine ei ole vajalik. Kaaluda hajaasustuses üksikmajapidamiste ala näitamist sarnase tähisega, praegu Seisukohaga mitte arvestatud. mõned näidatud elamumaana ja mõned aluskaardilt tuleneva õuealana. Detailplaneeringute näol on ajas Kaaluda kehtivate detailplaneeringute alade näitamist. muutuva infoga, omavalitsusel ei ole võimekkust sellist infot ajakohasena hoida. Lisaks detailplaneeringute alasid üldplaneeringuga ei kehtestata, tegemist on taustainfoga. Taristu ja tehnovõrkude joonis. Raske eristada taustinfot ja planeeringuga Seisukohaga arvestatud. kehtestatavat. Kaaluda „perspektiivne“ asemel „planeeritud“ või „üldplaneeringuga Taustainfo ja planeeringuga määratud“. Planeeringu ülesannete seisukohast on ka olemasolevad sadamad, kehtestatava leppemärgid vaadatakse veevõtukohad jm rajatised, mis jäävad funktsiooni täitma, samased üle, et erisus tuleks paremini välja. kavandatavatega. Kaaluda eraldi taristu ja tehnovõrkude joonise otstarbekust ja planeeringuga määratu üleviimist (põhi-) joonisele. Üldplaneeringus kasutatakse läbivalt maakasutust „planeeritud“ vormis. Väärtuste ja piirangute joonis. Kaaluda selle joonise otstarbekust. Põhiliselt kajastab Seisukohaga mitte arvestatud. joonis planeeringuvälistest ruumiandmetest tulenevat, mis muutuvad Väärtuste ja piirangute joonisel on üldplaneeringust sõltumatult. Üldplaneeringu elluviimisel tuleb lähtuda aktuaalsetest kajastatud väärtuslik andmetest, mitte üldplaneeringusse selle koostamise ajal kajastatutest. põllumajandusmaa, rohevõrgustik, Üldplaneeringuga kavandatava võiks viia üle (põhi-) joonisele. väärtuslikud maastikud, miljööväärtuslikud alad jne, mille määramine koos tingimustega on üldplaneeringu üks ülesannetest ja mis on tihedalt seotud teiste 2 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel üldplaneeringuga lahendavate ülesannetega. Seletuskiri Seisukohaga arvestatud. Tiitellehel on objekti aadressi asemel kohane planeeringuala. Litsentside loetelus on kohased ÜP koostajaid puudutavate nimetamine (PlanS § 4 lg 5). Sisukord võiks olla järjehoidjatega. Palun kaaluda eri peatükkide mahu ja sisu tasakaalu ja jälgida, et sisu oleks Seisukohaga arvestatud. Planeeringu omavalitsuse poolt kehtestatav ega kopeeriks õigusakte ja standardeid. Nende koostamise vältel on pidevalt järgitud täitmiskohustust planeeringuga kehtestada ei saa. õigusaktidest tulenevate nõuete väljatoomist vajadust. Kaaluda peatüki 3 alapunktides maakasutuse defineerimisel loobumist Seisukohaga mitte arvestatud. katastriüksuse sihtotstarvetest. Maakasutuse planeeritav juhtfunktsioon ÜP-s ei Tavakodanikele on parema mõistmise võrdu maakatastriseaduse kohase katastriüksuse sihtotstarbega. huvides juhtotstarvete lahti seletamine Maakatastriseaduse alusel katastriüksuse sihtotstarbe määramisel ei pea seda sihtotstarvete kaudu vajalik. tegema vaid üldplaneeringu alusel. Näiteks võiks ÜP-s -maa asemel olla –alad, nt Juhtotstarbe alusel toimub hiljem elamualad, ühiskondlike ehitiste alad, puhke- ja virgestusalad, büroo- ja sihtostarvete määramine. teenindushoonete alad, tootmis-, logistika- ja laohoonete alad, äri- ja tootmisalad, maardlad ja kaevandusalad, põllu- ja metsaalad (-majandus-?) jne. Kaaluda pealkirjade all olevatest sinistest kastidest loobumist või vähemalt maakatastriseaduse kopeerimisest. Pealkirjad on sisu avavad ja ei vaja lahti selgitamist. Kaaluda PlanS § 75 lõike 1 p 18 nõude planeeringuala (siin ilmselt mõeldud on Selgitus. Projekteerimistingimuste ja planeeringuala piires valitud maa-alasid - PM) üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, detailplaneeringute aluseks olevad sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, tingimused üldjuhul ühtivad. Nende maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja eraldi käsitlemine tooks kaasa haljastusnõuete määramine asjakohast lahendamist maa-aladele seatavates seletuskirjas dubleerimise. tingimustes. Palun kaaluda peatükkides 2 ja 3 oleva asjakohasust ja piisavust Selgitus. Peatükk 2 on taustainfo, mis projekteerimistingimuste andmiseks. Ehitusseadustiku § 26 lõige 4 sätestab, et ei ole projekteerimistingimuste andmise projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise: aluseks. Ei ole pidanud vajalikuks projekteerimistingimuste aluseid nii 1) kasutamise otstarve; täpselt määratleda. Tingimused on 2) suurim lubatud arv maa-alal; seatud vajaliku täpsusastmega, arvestades valla vajadusi. 3) asukoht; 3 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel 4) lubatud suurim ehitisealune pind; Kõikide määratud maakasutus- ja ehitustingimuste põhjendamine 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; paisutab paratamatult planeeringu 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; mahtu, nende väljatoomine ei anna planeeringule lisaväärtust. 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; Olulisemate tingimuste korral lisame 8) ehitusuuringu tegemise vajadus; põhjenduse. 9) haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted Määratud maakasutus- ja ehitustingimusi peaks kuidagi põhjendama. Samas ei saa õigeks pidada planeeringu imperatiivse osa mahu paisutamist, selgitused oleks pigem planeeringu juurde kuuluv. Ptk 3.9 Keskuse maa. Siin võiks seada määratluse, et ala on eelkõige kaubandus- ja Seisukohaga arvestatud. teenindus-, avaliku halduse ja kultuuriehitiste ning muude keskuse väljakujunemiseks Keskuse maa juhtfunktsioon kohaste ehitiste rajamiseks nii eraldi kui ka kahasse eluhoonetega. Tingimuseks nimetatakse ümber segaotstarbega võiks olla, et eelnimetatud ehitiste kavandamisel püütakse need paigutada eelkõige maa-alaks. Määratlus säilib. keskuse maa-alale. Kaaluda, kas kõik joonistel näidatud alad on kohased keskuse kujundamiseks – eriti asula äärealal paiknevad hoonestamata maad Kallastel, Alatskivil, Palal. Ptk 3.11 Sadama maa. Kaaluda sadamaregistri väljavõtte kohasust planeeringu Seisukohaga mitte arvestatud. ülesannete täitmise võtmes. Register paraku ei hõlma kõiki füüsilisi sadamaid. Sadamaregister hõlmab planeeringu Kontrollida, kas peatükis täidetakse PlanS ÜP ülesannet: sadamate ning koostaja andmeil kõiki sadamaseaduse väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine ja kas tähenduses olevaid ametlikke tekstis seatud põhimõtted on ÜP ülesannete suhtes asjakohased. ÜP abimaterjaliks sadamaid. koostatud Peipsi-Emajõe maa- ja veekasutuse uuring nähtub Peatükis 3.11 on seatud tingimused https://www.dropbox.com/sh/d3bi0ig050wpbwf/AADCdsDQ9mFybTDCQYQUeKfia? sadamate ja väikesadamate maa-ala dl=0 arendamiseks. Peipsi-Emajõe maa- ja veekasutuse uuringu sisend tuli peamiselt koostatavast üldplaneeringust, mitte vastupidi. Ptk 3.12 Riigikaitsemaa ja riigikaitselised ehitised. Kui vallas neid ei asu ega Seisukohaga arvestatud. kavandata, siis pole peatükil mõtet. Riigikaitselise väljaõppe alad metsaseaduse Riigikaitsemaa ja riigikatiseliste ehitiste alusel pole planeerimisseaduse ülesanne. peatükk kaotatakse ära. 4 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Kaitseministeeriumi soov oli, et inimeste teavitamiseks oleks taktikaalade väljatoomine üldplaneeringu seletuskirjas välja toodud. Vastav info tuuakse välja seletuskirjas maatulundusmaa peatüki all. Ptk 3.13 Mäe- ja turbatööstusmaa. Kaaluda mõistet maardlad ja kaevandusalad. Üldplaneeringu joonisel „Taristu ja Kaaluda peatüki asjakohasust PlanS ülesande maardlatest ja kaevandamisest tehnovõrgud“ on toodud maardlad, mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine suhtes. Kaaluda skeem 5 ja kaevandamisõigusega mäeeraldised ja sellega seotud teksti ning maapõueseadusele viitava regulatsiooni vajalikkust ÜP nende teenindusmaad. Mõistet kehtestatavas osas. Kontrollida punktide kaevandustegevusele kehtivad üldised „kaevandusala“ ei ole seetõttu vajalik põhimõtted asjakohasust ÜP kontekstis, vältides muudest õigusaktidest tuleneva eraldiseisvalt sisse tuua. kopeerimist. Skeem 5 ja sellekohane taustainfo annab hea ülevaate kogu valla territooriumil olevatest arvel olevatest maavaradest. Ptk 3.14 Maatulundusmaa (sh väärtuslikud põllumaad). Kaaluda mõistet põllu- ja Seisukohaga arvestatud. metsaalad (-majandus-?), tuues eraldi välja väärtuslikud põllumajandusmaad. Seletuskirjas defineeritakse väärtuslik „Maakasutus ja arendamise põhimõtete“ asemel kaaluda alapealkirja „kasutus- ja põllumajandusmaa ehitustingimused“. 3.15 Veekogude maa. Kaaluda mõistet veekogude ja nende kallaste alad. Seisukohaga arvestatud. Ptk 4. Ehitamine radooniohtlikus piirkonnas. Kaaluda peatüki mahu vähendamist ja Seisukohaga mitte arvestatud. Antud üldistamist. Vältida viiteid konkreetsetele standarditele (aegumisoht ÜP kehtivusajal). peatüki maht on viidud niigi minimaalseks, ainult oluline on välja toodud. Ptk 5. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud. Loetleda juhud, kus Seisukohaga arvestatud. alati kohustuslik ja juhud, mil tuleb kaaluda. Ptk 6. Arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega alad ja juhud. Palun täita Seisukohaga arvestatud. PlanS ülesanne: alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb Üldplaneeringuga ei nähta ette detailplaneeringu koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. ÜP arhitektuurivõistluse korraldamist ning ülesande lahendamist ei saa delegeerida ÜP alusel antavatele haldusaktidele. seetõttu on antud peatükk seletuskirjast eemaldatud. 5 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Ptk 7. Tiheasustusalad ja kompaktse asustusega alad. Kaaluda kompaktse Seisukohaga arvestatud. asustusega alade viimist eraldi jaotisesse koos tähenduse selgitamisega, näiteks ptk 3 algusesse. Ptk 8. Väärtuslikud maastikud. Kaaluda, kas peatükk pole ebaproportsionaalselt Seisukohaga mitte arvestatud. mahukas? Kas kirjeldused on planeeringus kehtestatavad? Maakonnaplaneeringus Väärtuslike maastike piire ongi on alad suure üldistusastmega - nende sees on ka väikemaid väheväärtuslikke täpsustatud ja see on toimunud alasid. Kaaluda alade täpsustamist. kaitseväärtuste korrigeerimise teel (paralleelselt KSH-ga), mistõttu ei pea toodud infot üleliigseks. Ptk 9. Miljööväärtuslikud alad. Kaaluda üksikute alade kirjelduse otstarbekust ÜP Seisukohaga mitte arvestatud. kehtestatavas osas. Peatükk on teistega võrreldes kordades mahukam - kas Miljööväärtuslike alade määramisel on ülesanne on teistest oluliselt kaalukam? lähtutud nende olemusest, mida väljendatakse seletuskirjas kirjeldusena (käsitletav alade määramise põhjendusena), mistõttu ei pea toodud infot üleliigseks. Ptk 10. Kultuurväärtuslikud objektid. Kas siin ei peaks tegelema KOV tasandil Seisukohaga osaliselt arvestatud. üksikobjektide määramisega ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega? Taustainfo võetakse antud peatükist Riikliku kaitset ÜP ei reguleeri. välja. Ei peetud vajalikuks kultuuriväärtuslike üksikobjektide kaitse alla võtmist. Ptk 11. Rohevõrgustik. PlanS sätestab rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste Seisukohaga osaliselt arvestatud. täpsustamise ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. Rohevõrgustiku kaitse- Alapealkiri muudetakse. ja kasutustingimused asemel võiks olla rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused. Kaaluda alajaotiste vajadust. Kaaluda, kas kõik sätted on Peipsiääre Peipsiääre valla jaoks on oluline niigi „rohelises“ vallas ÜP alusel tehtava suhtes asjakohased - peatükk on teistega rohevõrgustiku kaitsmine. võrreldes märksa mahukam. Ptk 13. Kalda ja veekaitse põhimõtted. Kaaluda ühildamist peatükkide 3.15, 3.3, 3.4, Seisukohaga mitte arvestatud. 14, 21 jt vastavate osadega. Seletuskirjas toodud ülesehitus vastab valla soovidele. Ptk 13.1 Võimaliku üleujutusohuga alad. Tuvastamine PDF joonisel raske. Tekst Seisukohaga osaliselt arvestatud. peaks olema lühike ja konkreetne – kitsendused üleujutusalal. Joonisel vaadatakse üleujutusohuga alade tähistamine üle. 6 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Tingimused on toodud koos põhjendustega ning ilma põhjendusteta on tingimusi raske mõista. Ptk 14. Transpordivõrk. Kaaluda mõistet „transpordivõrgustik“. Kaaluda skeemide 11, Seisukohaga osaliselt arvestatud. 12, 13 vajadust, kui joonistel skeemil näidatu olemas. Kaaluda peatüki alapunktide Kasutatakse mõistet sisu lühendamist ja asjakohastamist, joonistel olevat ei tuleks tekstis dubleerida. transpordivõrgustik. Peatükk on teistega võrreldes märksa mahukam. Kaaluda parkimisalade arendamise põhimõtete asjakohasust Peipsiääre valla kontekstis (varustatus, haljastatus jm Skeemidel 11, 12 ja 13 info ei kajastu detailsus). joonistel. Peatüki alapunktide sisu ei lühendata, tekst on vajalik joonise mõistmiseks. Parkimisalade arendamise põhimõtted on asjakohased. Parkimine on väga suur probleem Peipsi järve ääres seoses suure külastatavusega suveperioodil. Ptk 15. Tehniline infrastruktuur. Kaaluda siin mõistet „tehnovõrgud ja -rajatised“ – Seisukohaga osaliselt arvestatud. tehniline infrastruktuur on lai mõiste. Kaaluda põhivõrgu ja valgustuse nõuete Kasutatakse mõistet „tehnovõrgud ja - koosmääramist – tegu üpris erineva mastaabiga nähtustega. Elektrivarustuse ja rajatised“. valgustuse arendamise tingimused ja põhimõtted on esitatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele omase detailsusega. Päikeseenergia jaotises loobuda Põhivõrgu ja valgustuse näol on standardite nimetamisest – need võivad ÜP kehtivuse ajal muutuda. Peatükki võiks tegemist erineva mastaabiga alustada oma krundi (maaüksuse?) tarbeks päikesepaneelide kavandamise nähtustega, seetõttu ei käsitle neid tingimustest. Võiks lisada sätte valla kohustuste kohta detailplaneeringu kohaste sama täpsusastmega. Üldplanering rajatiste väljaehitamisel. annabki suunise projekteerimistingimuste koostamiseks. Päikeseenergia jaotises loobutakse standardite nimetamisest. Oma krundi tarbeks päikesepaneelide kavandamise tingimused ongi esimesena välja toodud. Ptk 16. Maaparandussüsteemide maa-alad. Keskenduda PlanS ülesande Selgitus. Maaparandussüsteemide maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine asukohad on määratud lahendamisele. Asukoht on joonisel, tingimused leiab lk 73. Lisama peaks tingimused maaparandussüsteemide registris, maaparandussüsteemi alale ehitamiseks. mille eesmärk tulenevalt 7 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel maaparandusseadusest on avaldada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate maaparandussüsteemide ning nendega seotud menetluste kohta ning võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet kõigi nende maaparandussüsteemide üle. Kitsendused on määratletud seaduses ning neist olulisemad ka välja toodud. Üldplaneeringuga täiendavate kitsenduste kehtestamist ei pea vajalikuks. Ptk 18. Müra normtasemed. Peaks sisu lihtsustama ja asjakohastama. Kas Seisukohaga mitte arvestatud. üldplaneeringu elluviimisest tuleneb normtaseme ületamine? Või tuleneb see vaid Müra peatükk on juba lihtsustatud ja konkreetses ehitises kasutatavast tehnoloogiast? toodud info igati asjakohane. Üldplaneeringu elluviimisest ei tulene müra normtaseme ületamist. Kõrge keskkonnariskiga ehitiste (kuhu alla kuuluvad ka mürarikkad tootmisettevõtted) rajamine eluhoonele või elamumaale lähemal kui 500 m ei ole lubatud (ptk 3.7). Ptk 19. Kehtestatud detailplaneeringute elluviimine. Kaaluda ptk vajadust? Kuidas ptk Seisukohaga arvestatud. lahendab ÜP ülesandeid? Üldplaneeringuga ei seata lisatingimusi ning seetõttu on peatükk seletuskirjast eemaldatud. Ptk 21. Üldplaneeringu elluviimine. Kaaluda kas kogu eelnev pole iseenesest ÜP Seisukohaga arvestatud. Ptk 21 elluviimine. Kaaluda p 21.1 pealkirjaks Peipsiääre valla prioriteedid üldplaneeringu eemaldatakse. elluviimisel vms. Terviseamet Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.5 Supelranna maa-ala ja supluskohad on Seisukohaga on arvestatud. kirjeldatud supelranna maa-alade üdiseid maakasutus ja ehitustingimusi, kuid on (Kaja Laursoo, Üldplaneeringu seletuskirja peatüki 3.5 jäetud lisamata millised maa-alad on kavandatud supleranna aladeks. KSH vaneminspektor, Lõuna algusesse lisatud antud loetelu seletuskirjas kirjeldatakse erinevates peatükkides 5.2.2 Ehituskeeluvööndi regionaalosakond) vähendamine, 5.1.2.3 Maakasutuse muutus, Tabelis mõju Natura aladele jne 8 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel 11.06.2020 erinevate supluskohtadesse puutuvat, kuid puudub ülevaade, millised alad “Supelranna maa-alad on planeeritud kavandatakse vallas suplusaladeks. Soovitame nende alade loetelu kirjeldada Koosa paisjärve, Pala paisjärve, kiri nr 9.3-1/20/4859-2 vastava ÜP seletuskirja peatüki 3.5 alguses. Alatskivi järve ja Peipsi järve äärde (Kallaste linnas, Nina külas, Rootsikülas, Savimetsa külas, Kolkja alevikus ning Kasepää alevikus).“ Savastvere küla elanikud Sarastvere küla elanikud teevad ettepaneku puhastada Savastvere järve Seisukohaga on arvestatud. (registrikood VEE2088900) endine järvepõhi ja rajada reguleeritav veepais, mille (Kontaktisik: Mari-Liis Antud teemat käsitletakse KSH tulemusel tekiks koos Mustjärve ja Kuningvere järvega puhkepiirkonna järvistu. Raudjärv) aruandes üldplaneeringu Peipsiääre valla üldplneeringu üheks alusdokumendiks on täna kehtiv Alatskivi valla täpsusastmest tuleneva informatsiooni üldplneering (Alatskivi Vallavolikogu 20.12.2007 määrus nr 19). Nimetatud alusel. üldplaneeringus on arenguressursina välja toodud Sarastvere järve puhastamine ja uuesti üles paisutamine (Alatskivi üldplaneering ptk 1.2 “Arenguressursid”, alapunkt 5). Hetkeolukord: Savastvere järv on soostumas. Eesmärk: Savastvere järv on puhastatud. Tegevused: 1) Endise järvepõhja puhastamine ja reguleeritava veepaisu rajamine. 2) Puhkeala ja ujumiskoha loomine asukohaga Peatskivi-Savastvere tee läheduses, kus tee ja järve eraldab männimetsaga kaetud kõrgendik. 3) Muuta läbivaks (sõudepaadid, kanuud) Savastvere järve Mustjärvega ühendav ürgorus looklev Alatskivi jõe lõik (Kuuseoja). 4) Taotleda Savastvere järve lisamist avalike veekogude nimekirja. Savastvere järve puhastamise elluviimisega on võimalik pakkuda:  Maastiku elamuslikkust (visuaalselt atraktiivne keskkond, reljeefne maastik, männimets, talukohad, veekogu);  Keskkonnaressursside säilitamist ja parendamist;  Kultuuriloolist elamust (ajalooga objektid, legendid);  Abi turismi arendamises vallas (atraktiivne puhkekoht, kalaturism, loodusturism);  Ujumiskohta;  Autentset kogukonda/piirkonda. Savastvere järve puhastamine aitab kaasa valla visioonile (Peipsiääre valla arengukava 2018-2030): Peipsiääre vald on soositud paik elamiseks, kultuurilise 9 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel mitmekesisuse, unikaalse looduse, konkurentsivõimelise ettevõtluse ja elujõulise kogukonnaga.  Peipsiääre vald on nii Europast kui ka kaugemalt tulijatele hinnatud turismisihtkoht, kus pakutakse autentset külastuselamust aasta läbi.  Peipsiääre vallas on hea elada. Seda toetavad keskkonnahoidlik taristu ning atraktiivne avalik ruum. Valla avalik ruum on kaunis ning ühtselt kujundatud.  Asulate ajaloolisi ja miljööväärtuslikke alasid arendatakse ning säilitatakse.  Avalikud rannad ning juurdepääs rannaaladele on korrastatud ning viidastatud.  Peipsiääre valla arendamine unikaalse kultuuri- ja aktiivse puhkuse turismikohana. Oleme valmis koostööks ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid. Eestimaa Looduse Fond 1. Palume täiendada KSH aruande peatükki "5.6 Kliimamuutustega kaasnevad Seisukohaga on arvestatud. mõjud ja nendega kohanemine", lähtudes mh järgnevast: (Tarmo Tüür, juhatuse liige) 2017. aastal kiitis Riigikogu heaks kliimapoliitika raamdokumendi (Kliimapoliitika 15.06.2020 põhialused aastani 2050). Tegemist on arengudokumendiga, mis toetab turbaalades kiri nr 114-1 süsiniku säilitamist. Täpsemalt on turvasmuldade teemat käsitletud peatükkides „Põllumajandus“ ning „Metsandus ja maakasutus“. Põllumajanduse osas on raamdokumendis paika pandud järgmised suunised: „ Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa- alasid. Motiveeritakse põllumajandustootjaid suurendama muldade süsinikuvaru, kujundama ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid ning vähendama turvasmuldade harimist“ (p 19). Metsanduse ja maakasutuse alavaldkonnas näeb strateegia ette, et „säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist“ (p 28). Veel täpsustatakse, et veerežiimi reguleerimisel arvestatakse majanduslikku otstarbekust ning nende alade jätkuva kasutuse võimaldamist rohumaana, näiteks hoides veetaset kevadise suurvee ajal kõrgena, kuid lastes selle alla heinatöö ajaks. Seega näeb dokument ette süsinikuvaru säilitamist nii põllumajandusliku kasutusega turvasmuldades kui ka metsamaana kasutatavatel turbaaladel, toetades samal ajal püsirohumaade säilitamist, kui see on võimalik ja majanduslikult teostatav. Arengukava kutsub üles põllumajandustoetuste süsteemi seda eesmärki toetama, motiveerimaks tootjaid neid muudatusi ellu viima. Metsanduse jm maakasutuse osas raamdokument konkreetsematele meetmetele ei viita, sedastades vaid põhimõtte, et kuivendatud turbaaladel tuleks vältida alade edasist degradeerumist. 10 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Keskmiste temperatuuride tõus toob kaasa kuivendatud aladel järjest suurema turba mineraliseerumise ja sellest lähtuvad CO2 emissioonid, misläbi kuivendatud turbaalade mullas seotud süsiniku mahu vähenemine kiireneb veelgi. Täpsemalt saab lugeda: “Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades.“ (Suškevičs, M. (koost.); Freiberg, R.; Kangur, K.; Kriiska, K.; Kruus, E.; Melts, I.; Peterson, K.; Poltimäe, H.; Pärnoja, M.; Randveer, T.; Salm, J.-O.; Sudakova, L.; Tullus, H.; Drenkhan, R.; Evans, R.; Hanso, M.; Jäärats, A.; Kaasik, A.; Kalamees, R.; Kaljund, K. ... Vetemaa, M. 2015). Leitav: https://www.kik.ee/sites/default/files/uuringud/bioclim_a_lopparuanne_19.01 .16.pdf Ka kehtiv Maaelu arengukava tunnistab mitmes peatükis turvasmuldade kaitse ning nendes süsinikuvaru säilitamise vajadust. Nii viidatakse SWOT-analüüsi hetkeolukorra üldkirjelduses (p 4.1.1.), et turvasmuldade kasutamine, mis toob kaasa turba lagunemise ja mineraliseerumise, on oluline keskkonnaprobleem. Seetõttu nähakse vajadust vältida või vähendada turvasmuldade harimist ja soodustada niisuguste põllumaade püsirohumaastamist. Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ on viidatud järgnevale: paljude varasematel kümnenditel rajatud maaparandusobjektide renoveerimine on väga ressursikulukas, aga vajadus ületab investeerimisvõimet mitu korda, tuleb lähitulevikus otsustada, millised kuivendussüsteemid on Eesti majandusele olulised ja millised tuleb hüljata. Ökosüsteemide kohanemisvõime suurendamiseks soovitatakse looduslähedast majandamist (nt genotüüpide ja elupaikade mitmekesisuse ning ökosüsteemi aineringe tasakaalu säilitamist) ning inimtegevusest tugevalt mõjutatud alade looduslikkuse taastamist. Kuivendusest tingitud mõjude leevendamiseks, turvasmuldade alternatiivseks kasutuseks ning selles seotud süsiniku ja teiste ökosüsteemi teenuste hoidmiseks pakub võimaluse märgalaviljelus. Täpsem ülevaade märgalaviljeluse perspektiividest on koondatud projektis "Märgalaviljelus Baltimaades". 2. Palume täiendada ÜP seletuskirja ptk 3.14 „Maatulunduse maa-ala (sh Seisukohaga osaliselt arvestatud. väärtuslikud põllumaad)“, ptk 11 „Rohevõrgustik“ ja ptk 16 Rohevõrgustik ja „Maaparandussüsteemide maa-alad“ turvasmuldade kasutusest tingitud maaparandussüsteemid ei ole emissioonide vähendamiseks. omavahel konfliktis. Peipsiääre valla üldplaneeringu seletuskirjas on sedastatud, et „rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, 11 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse Suunised lisatakse üldplaneeringusse. säilitamine, kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine, rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine.“ KSH aruandes on määratletud, et „üldplaneeringuga määratud kaitse- ja kasutustingimused on piisavad, et tagada rohelise võrgustiku kaitse ja funktsiooni toimivus“. Samas ei ole ÜP seletuskirjas ega KSH programmis antud suuniseid rohevõrgustiku aladel maaparandussüsteemide toimimisele, renoveerimisele või uuendamisele, mis tagaks seatud eesmärkide saavutamise. Samuti on käsitlemata teema, mis näitab maaparandussüsteemide maa-alade kattuvust rohevõrgustiku aladega ja turbamaadega. Seletuskirjas on nimetatud, et „maaparandushoiukavade koostamisel on oluline arvestada kliimamuutustest tulenevate võimalike riskidega“. Leiame, et antud peatükis tuleb käsitleda ka rohevõrgustiku eesmärke ja pakkuda lahendused nende saavutamiseks maaparandussüsteemide maa-aladel. Pakume siinkohal kaks suunist: - Maatulundusmaal ja rohevõrgustiku aladel tuleb süsinikuvaru säilitamiseks ja suurendamiseks (st CO2 emissioonide vältimiseks ja vähendamiseks) soodustada püsirohumaade, märgalade ja puhvervööndite säilitamist ja nende kujundamist. Mullastiku süsinikuvaru säilitamiseks ei ole soovitatav kuivendada põllu- ja metsamajanduslikus kasutuses olevaid turvasmuldasid. Vastavad põhimõtted on välja toodud näiteks Alutaguse valla avalikule arutelule suunatud üldplaneeringus. - Mullastiku süsinikuvaru säilitamiseks ei ole soovitatav kuivendada põllu- ja metsamajanduslikus kasutuses olevaid turvasmuldasid. Vastavad põhimõtted on välja toodud näiteks Alutaguse valla avalikule arutelule suunatud üldplaneeringus. Esitatud lähtekohtadest tulenevalt palume anda hinnang ja suunised maatulundusmaa (eelkõige põllu- ja metsamaad) ning rohevõrgustiku alade kasutuse ning maaparandussüsteemide ja muude eesvoolu toimimise põhimõtetele Peipsiääre vallas. Veeteede Amet Oleme läbi vaadanud avalikul väljapanekul olevad Peipsi valla üldplaneeringu Seisukohaga on arvestatud. (Kobras AS töö nr 2019-035) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (Kaidi Katus, hüdrograafia eelnõu (Kobras AS töö nr 2019-030) ning soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et ja navigatsioonimärgistuse Peipsiääre valla territooriumile jäävad mitmed püsivad navigatsioonimärgid: teenistuse juhataja – peadirektori asetäitja) Nr. Nimi 15.06.2020 P10 Kallaste sihi alumine tulepaak 12 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel kiri nr 6-3-1/1173 P11 Kallaste sihi ülemine tulepaak P12 Ninaküla tulepaak P16 Praaga sihi alumine tulepaak P17 Praaga sihi ülemine tulepaak P18 Kaevandu sihi alumine päevamärk P19 Kaevandu sihi ülemine päevamärk Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002. a määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõjupiirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga. Sisuliselt tähendab see piirangut ehitustegevusele navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas vältimaks navigatsioonimärgi nähtavuse ja eristatavuse halvenemist veekogult vaatlemisel. Seetõttu palume täiendada Peipsiääre valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (Kobras AS töö nr 2019–030) peatükki 3.15 teabega püsivate navigatsioonimärkide kohta. Teabega püsivate navigatsioonimärkide kohta palume täiendada ka Peipsiääre valla üldplaneeringu (Kobras AS töö nr 2019-035) peatükki 14.5. Vintage Beauty OÜ Soovime esitada muudatusettepaneku koostamisel oleva üldplaneeringu kohta Vastavalt looduskaitseseadusele ei ole aadressil Võidu 43, Kallaste. lubatud ehituskeeluvööndis ehitiste ja (Martin Vilen ja Kadri Vilen, rajatiste püstitamine. Ehituskeeld ei juhatuse liikmed) Soovime, et üldplaneeringu koostamisel muudetaks väljakujunenud ehitusjoon laiene tiheasustusala võrdseks teiste kruntidega, mis paiknevad Kallaste ranna 50m laiuses 15.06.2020 ehituskeeluvööndis varem ehituskeeluvööndis. Hetkel kehtiv üldplaneering kitsendab kogu kalda ulatuses ainult väljakujunenud ehitusjoonest maismaa ühe krundi (Võidu 43) ehitusvõimalusi. Krundil Võidu 43, Kallaste hetkel määratud suunas olemasolevate ehitiste vahele ehitusjoon on joonistatud vastu olemasolevat hoonet, mis paikneb tänava ääres, uue ehitise püstitamisele. nimetatud krundile ei ole võimalik ehitada mitte ühtegi rajatist. Kui vaadata ülejäänud Üldplaneeringu eelnõus ei määrata Võidu tänava krunte, on joon määratud kõikidele krundi järvepoolse piiri järgi või väljakujunenud ehitusjoont. Selle mõne meetri kaugusele krundi idapoolsest servast, kus ülejäänud elanikel on paiknemise üle otsustab seaduslikud ehitised. Meie krundil paiknevat ehitist (piiril asuvat betoonrajatist) ei ole Keskkonnaamet asukohapõhiselt iga varasemal planeeringul ehitusjoone määramisel arvesse võetud. Hetkel kehtiv juhtumi puhul eraldi. Seda, kas planeering ei võimalda meil krundile paigaldada kasvuhoonet ega ka terrassi ehitusjoone määramisel saab aiamööbli paigutamiseks. Soovime ehitada krundile istumiskoha koos kerge arvestada ka piirdeaia olemasoluga, varjualusega - elumajade ja suurte hoonete ehitamise vajadus puudub. Samuti puudub hetkel võimalus olemasoleva piirdeaia ehitisregistrisse kandmiseks. 13 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Põhjendused: otsustab Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus. 1. Võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimine (2) Diskrimineerimine on otsene, kui käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud Istumiskoha ja varjualuse rajamiseks tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või tuleb teha koostööd võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras. Hetkel on Võidu 43 krunt Keskkonnaametiga, et välja selgitada võrreldes teiste Võidu tänava kruntidega ebasoodsas olukorras – ehitusjoon teeb ehitusjoon. ainule Võidu 43 piires keelava jõnksu sisehoovi poole. Palume tutvuda Võidu tn 43 2. Looduskaitseseaduse paragrahv 38 järgi võime eeldada, et varem olevasolevate katastripiiridega näiteks Maa-ameti rajatiste vahele võib krundi piires ehitada. Kuna Võidu tänav on tiheasustusala geoportaalis ning meie krundiga piirnev betoonrajatis on ehistusseaduse järgi samuti ehitis (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/a (väljavõte ehitusseadusest (1) Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja pp/maainfo). Rannas asuvad hooned inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja jäävad tõenäoliselt juba rajatisteks.), soovime, et seda võetaks arvesse kui ehitist. munitsipaalomandis olevale maale ning Väljavõte Looduskaitseseadusest: § 38. Ranna ja kalda ehituskeeluvöönd (4) võõrale katastriüksusele ehitamine on Ehituskeeld ei laiene: 11) tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem keelatud. väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele. Teeme ettepaneku määrata uus ehitusjoon kolme meetri kaugusele krundi idapoolsest piirist. 3. Vanade vundamentide olemasolu. Üldiselt on välja kujunenud, et Kallastel võib ehitada vanade vundamentide asukohale. Võidu 43 vanad vundamendid on leitavad all rannas – need on käesoleval hetkel õhukese pinnase all, pinnas on siledaks riisutud. Need on sealt kerge vaevaga väljakaevatavad. Vundamendid on fotodokumenteeritud. Alles on ka vanad fotod ja postkaardid ajast, mil rannas asusid vanad hooned. Vanade vundamentiga koos on tuvastatav ka vana küttekolle. Järgneval joonisel on märgitud punaste täppidega soovitud väljakujunenud ehitusjoone pikendamine Võidu 43 krundile kolme meetri kaugusele krundi idapoolsest piirist. 14 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel Andu Tõrva, Päiksi küla Ettepanekud Peipsiääre valla üldplaneeringule Seisukohaga arvestatakse osaliselt elanik Punkt 3.1.2. Punkt 3.1.2 18.06.2020 Lisada nimekirja peale Kallaste linna veel: 1) Peatükki korrigeeritud. Tiheasustusalal ja kompaktse 1) Alatskivi alevik hoonestusega alal on katastriüksuse Kolkja alevik minimaalsuuruseks 1 000 m2. Lisaks on peatükis 3.1.2 olemas punkt „erandina Varnja alevik võib lubada väiksemale krundile Kasepää alevik ehitamist omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel lähtuvalt olemasolevast Sellega saavutame ühtivuse ka punktidega 5 ja 7. krundistruktuurist“ seetõttu ei ole Samuti viia sisse täiendus krundi 1000 ruutmeetri osas järgmiselt: erandkorras on põhjendatud lisada, et lubatud on ka 600 m2 krundid. Kohaliku omavalitsuse 15 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel lubatud krundi suuruseks 600 ruutmeetrit eeldusel, et maatükk on seni olnud pidevas kaalutlusotsusega on võimalik teie poolt kasutuses lepingu alusel. nimetatud kinnistu detailplaneeringu läbi viimine. Selgitan: tiheasustuse aladel on seni hulka alla 1000 ruutmeetri suuruseid krunte ja meie tiheasustuse alad on suhteliselt linnalist tüüpi nn. ridakülad. See aitaks 2) Seisukohaga arvestatud. lahendada samuti Alatskivi alevikus asuva Kasumetsa kinnistul detailplaneeringu Üldplaneeringusse on lisatud, et läbiviimist. „lubatud on rajada kuni 5-korruselisi korterelamuid“ 2) Võiks lubada ka 5-korruseliste kortermajade ehitamist. Alatskivi alevikus need ju olemas. Punkt 3.8 Kalmistu maa-alale lehtpuude istutamise keelamist peaks täiendama (kaldkirjas) järgmiselt: Punkt 3.8 Keelatud on lehtpuude istutamine kalmistu maa-alale, välja arvatud lehtpuude Üldplaneeringusse ei lisata täiendusi. leinavormid. Kadri Hintser, Kodavere Oman Peipsiääre vallas Kodavere külas Kaeviku katastriüksust (57601:002:0102) Seisukohaga arvestatud. külas Kaeviku ning ei nõustu avalikustatud Peipsiääre valla üldplaneeringu eelnõuga minu Üldplaneeirngu seletuskirja on katastriüksuse omanik katastriüksusele seatud piirangutega. Antud katastriüksusele on tulevikus plaanis korrigeeritud vaatekoridori ehitamise ehitada elamu ning abihooned. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda üldplaneeringu 22.06.2020 tingimustega. vaatekoridoride säilimiseks kehtestatud tingimusega, et vaatekoridori ei ole lubatud uute hoonete ehitamine. Antud tingimusest tulenevalt ei saa me antud katastriüksust tulevikus sihipäraselt kasutada. Teen ettepaneku eemaldada uute hoonete rajamist keelav tingimus ning lisada tingimus, et iga katastriüksuse piires peab säilima vähemalt 30 m ulatuses avatud vaatekoridor. Nõustun üldplaneeringu alale määratud elamumaa juhtotstarbega. Lisaks soovin üldplaneeringu raames teha ettepaneku antud katastriüksusel ehituskeeluvööndi vähendamiseks veekaitsevööndi piirini. Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik katastriüksusele elamu ja abihoonete ehitamiseks. Maanteeamet Olles tutvunud avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu dokumentidega Seisukohaga mitte arvestatud. Peipsiääre valla kodulehel, on rõõm tõdeda, et olete juba osa Maanteeameti 26.06.2020 Põhjendatud vajaduse korral ei ole ettepanekutest arvesse võtnud. Leiame, et kaitsevööndite suurendamist puudutavad kohalikul omavalitsusel vastuväiteid, kiri nr 15-2/20/8822-4 16 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel ettepanekud, mille osas olete erimeelseks jäänud, on võimalik lahendada edaspidise kuid hetkel puuduvad konkreetsed koostöö käigus planeeringulahenduse väljatöötamisel. põhjendused. Palume vallavalitsust ja planeeringukonsultanti arvestada ettepanekutega määrata riigitee kaitsevöönd ulatusega 30 m äärmise sõiduraja servast järgmistes lõikudes: 1. 43 km 28,990-29,414 (kõrvalmaantee 22237 Alatskivi-Pala ristmikust kuni Päikese teeni) – teelõigul ei ole veel väljakujunenud hoonestusjoont ja puudub alevikule iseloomulik liikluskeskkond; 2. 43 km 30,314-30,742 (Liivaaugu tee ristmikust kuni aleviku piirini) – teelõigul ei ole veel väljakujunenud hoonestusjoont ja puudub alevikule iseloomulik liikluskeskkond; 3. 22242 km 8,276-15,105 (Kolkja Ranna tee ristmikust kuni riigiteeni nr 22240) – suure arengupotentsiaaliga piirkond, kus liiklusohutuse seisukohalt soovime olla kaasatud; 4. 22241 km 0,250-0,400 (Männiku teest kuni aleviku piirini), 22242 km 0,378- 0,584 (Männiku teest kuni aleviku piirini), 22243 km 5,441-5,660 (aleviku piirist kuni kiiruspiiranguni 50 km/h) – vähendasime lõikude kogupikkust. Keskkonnaministeerium 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3. Maa- ja veealade üldised kasutamis- ja Seisukohaga arvestatud. ehitustingimused kohaselt „Kõikjal kehtib tingimus, et kui krundil puudub (Meelis Münt, kantsler) Hajaasustuses on eemaldatud kõrghaljastus või seda on vähem kui 10% krundi pindalast, tuleb rajada kõrghaljastus kõrghaljastuse nõue. 29.06.2020 selliselt, et see kataks krunti vähemalt 10% ulatuses. /…/ Hajaasustusalal maatulunduse maa-alale ehitamisel kehtib kõrghaljastuse nõue varem kirjeldatuga kiri nr 7-15/19/1473-11 analoogselt, kuid kõrghaljastuse osakaalu arvestatakse krundi pindala asemel õue ala ulatuses, mille vähim suurus saab olla 1 500 m².“ Palume kaaluda, kas õuealale vähima suuruse kehtestamine antud haljastuse nõude seadmiseks on otstarbekas ja vajadusel tingimust muuta. 2. Teeme ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3. Maa- ja veealade Seisukohaga arvestatud. üldised kasutamis- ja ehitustingimused viidata kõikidele peatükkidele, milles maakasutuse juhtotstarbeid käsitletakse. 3. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.1 Elamu maa-ala kohaselt „Käesolevas Seisukohaga mitte arvestatud. üldplaneeringus on mõeldud elamu maa-ala all ühepereelamuid, paariselamuid, Katastriüksuse minimaalsuuruseks ridaelamuid ning korterelamuid.“ Peatükis 3.1.2 Tiheasustusega ja kompaktse jääb 1 000 m2 ning kohaliku asustusega alal elamu maa-alale seatud maakasutus- ja ehitustingimused on antud omavalitsuse kaalutlusotsusega on kruntide minimaalsuurused, mis Kallaste linnas on 1 000 m² ja mujal 2 000 m². Teeme lubatud ka väiksemad katastriüksused. 17 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel ettepaneku eraldi välja tuua paariselamu, korterelamu ja ridaelamu sektsiooni (ridaelamu-boksi) kruntide minimaalsed suurused. 4. Eeltoodud ettepanekust lähtuvalt teeme ettepaneku peatükis 3.1.2 tuua välja ka Seisukohgaa arvestatud. paariselamute ja ridaelamute maksimaalne kõrgus. Seletuskirja on korrigeeritud ja kõigi elamute (v.a korterelamute) maksimaalseks harjakõrguseks on 9 meetrit. 5. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11. Rohevõrgustik (lk 50) käsitletakse Seisukohaga arvestatud. rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimusi maatulunduse maa-alal, kus on punktis 1 Seletuskirjas on sõnastust täpsustatud välja toodud, et „võrgustiku sidususe tugevdamiseks tuleb säilitada asulate lähiala järgnevalt „võrgustiku sidususe põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad“. Palume täpsustada millega on tugevdamiseks tuleb säilitada asulate antud juhul tegemist – kas põllumassiive ja -tükke omavahel eraldava lähiala põllumaade vahel paiknevad puittaimestikuga kaetud ribadega või on tegemist metsamaaga metsaseaduse puude grupid ja puittaimestiku ribad;” tähenduses ning mida tähendab selles kontekstis nende alade säilitamine? Oluline on silmas pidada, et juhul, kui planeeritakse seada omandile kasutustingimusi, siis peavad need olema selgelt välja toodud, üheselt arusaadavad ning põhjendatud. Seetõttu leiame, et selles punktis tuleb sõnastust täpsustada. 6. Eeltoodud peatüki punktis 2 on rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimusena Seisukohaga arvestatud. maatulunduse maa-alal välja toodud, et rohevõrgustiku tugialades ja koridorides võib vastavalt metsamajandamiskavadele lubada majandustegevust. Soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et metsamajandamiskava ei ole kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS §11 lg 43). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 11). Küll aga peavad teatud metsamajanduslike tegevuste (MS §11 lg 42) tegemiseks olemas olema metsa inventeerimise andmed metsaressursi arvestuse riiklikus registris (MS §11 lg 41). Antud juhul tuleb punkti sõnastus viia kooskõlla metsaseadusega, kuivõrd punkt 3 rõhutab samuti, et „metsade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele /…./“. Seetõttu soovitame punkt 2 lauset muuta alljärgnevalt: „tugialades ja koridorides, kus metsakategooriaks on tulundusmets võib majandustegevust (sh metsaseadusega reguleeritud raiet) lubada vastavalt metsaseadusele“. 7. Eeltoodud punktis 2 toodud sõnastuse „Seejuures tuleb rohevõrgustiku metsades Seisukohaga arvestatud. raiumisel:“ juures jääb ebaselgeks, kas tegemist on seatavate kasutustingimustega Sõnastusi on korrigeeritud. või soovitustega. Sama kehtib seletuskirja lk 36 väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste punkt 7 kohta, kus tingimuse ulatus jääb ebaselgeks. Leiame, et sõnastus vajab nendes kohtades täpsustamist arvestades, et juhul, kui tegemist on täiendavate kasutustingimustega, siis peavad need tingimused 18 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel olema täpsemalt välja toodud ja üheselt arusaadavad. Samuti tuleb seatavaid tingimusi põhjendada sh kirjeldada lähtuvalt PlanS § 75 lg 10 ja 14 tulenevad asjaolud miks tingimuste seadmine vajalik on. Kasutustingimuste seadmisel tuleb KSH aruande eelnõus käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale (KeHJS §21). 8. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11. Rohevõrgustik (lk 50) punktis 3 on Seisukohaga arvestatud. rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimusena maatulunduse maa-alal välja toodud, Välja toodud osa on eemaldatud et „Väljapool looduskaitseseaduse mõistes kaitstavaid alasid ning kaitsealuste liikide tingimuste alt kuna kõik peatükis elupaiku on soovitatav sarnaselt eelnimetatud aladega metsade majandamine ja toodud tingimused tagavad metsade kasutamine sellisel moel ning sellises tempos, et säiliks metsade bioloogiline jätkusuutliku kasutamise. mitmekesisus, produktiivsus, taastumisvõime ja elupõlisus ning ühtlasi nende potentsiaal täita nüüd ja tulevikus ökoloogilisi ja sotsiaalseid funktsioone nii valla kui ka üleriigilisel tasandil.“ Toetame seda põhimõtet, kuid leiame, et tegemist on pigem eesmärgiga, mida kasutamisel järgida. Meie hinnangul on selle kasutustingimuse rakendamiseks vaja täiendavaid juhiseid, st kasutustingimusi või –põhimõtteid. Praegu jääb ebaselgeks, kuidas seda nõuet reaalselt rakendada ja millised mehhanismid (otsustusprotsessid) selle tagavad. Palume selle kasutustingimuse rakendatavust silmas pidades üldplaneeringut täiendada, et oleks selge, kuidas (sh milliste protsesside ja menetluste käigus) ja milliste konkreetsemate nõuete abil näeb kohalik omavalitsus selle elluviimist. Vajadusel palume täiendada kasutustingimuste loendit. 9. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 13. Kalda ja veekaitse põhimõtted (lk 52) on Seisukohaga arvestatud. viidatud looduskaitseseaduse nõuetele seoses ehituskeeluvööndi laiusega. Loodukaitseseadusele viidates palume need viia kooskõlla kehtiva seadusega (LKS § 38 lg 1). 10. Meie hinnangul ei too KSH aruande eelnõu selgelt välja, kas ja mille põhjal hinnati Seisukohaga arvestatud. selle koostamise käigus rohevõrgustiku toimimist. Palume KSH aruande eelnõud Selgitame, et KSH aruandes on vastavalt täiendada, tuues seejuures välja, kas rohevõrgustik toimib ja mille põhjal rohevõrgustiku toimimist hinnatud ptk-s saab nii väita. 5.1.1, võttes hinnangu aluseks milliseid looduskooslusi rohevõrgustik hõlmab, kas rohevõrgustik hõlmab kaitsealasid, kas tuumalad on omavahel seotud rohevõrgustiku koridoridega ning kas rohevõrgustik moodustab ühtse terviku vallas ja väljaspool valda. KSH aruannet täiendatakse ja täpsustatakse, et rohevõrgustiku 19 / 20 Peipsiääre valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu seisukohtade tabel toimimise hindamise kriteeriumid ja hindamise tulemus tuleks selgemini aruandes välja. 11. KSH aruande eelnõus (lk 13) tabelis 2 on välja toodud, et „Koosluste ja elupaikade Seisukohaga arvestatud. säilitamisel mängib suurt rolli rohevõrgustik. Peipsiääre valla üldplaneeringus on Hinnang rohevõrgustiku sätestatud tingimused rohevõrgustiku kaitseks (ÜP ptk 11)“. KSH aruande eelnõus kasutustingimuste eesmärgipärasusele on lähtutud sellest, et rohevõrgustiku kaitse on tagatud, sest kasutustingimused on antakse KSH aruandes ptk-s 5.1.1 määratletud. Palume anda hinnang ka kasutustingimuste eesmärgipärasusele ning „Rohevõrgustik“. täpsustada, mille põhjal saab väita, et seatud konkreetsed tingimused tagavad erinevate koosluste ja elupaikade säilimise ja rohevõrgustiku kaitse. 20 / 20 PEIPSIÄÄRE VALLAVALITSUS Rahandusministeerium Eestimaa Looduse Fond Keskkonnaameti Lõuna regioon Maano Koemets Keskkonnaministeerium Piibe Koemets Maanteeamet Jaago Vaino Terviseamet Mari-Liis Raudjärv Veeteede Amet Vintage Beauty OÜ Maa-amet Andu Tõrva Emajõe Veevärk Kadri Hintser Meie 29.07.2020 nr 6-2/1942 Peipsiääre Vallavalitsus annab teada Peipsiääre valla üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ettepanekute seisukohtadest. Üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise materjalidega oli võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Peipsiääre valla kodulehel http://www.peipsivald.ee/uldplaneeringute-koostamine ja paberil Peipsiääre Vallavalitsuses (Tartu mnt 4, Alatskivi alevik), Kolkja teeninduskeskuses (Suur tee 39, Kolkja alevik), Varnja raamatukogus (Kesk tn 78, Varnja alevik), Vara raamatukogus (Vara koolimaja, Vara küla), Koosa raamatukogus (Lasteaia, Koosa küla), Kallaste raamatukogus (Sõpruse tn 4, Kallaste linn), Pala raamatukogus (Kultuurimaja, Pala küla), Lümati raamatukogus (Lümatimäe, Lümati küla) ning Välgi raamatukogus (Välgi, Välgi küla). Avaliku väljapaneku ajal sai esitada kirjalikke ettepanekuid ja küsimusi aadressil [email protected] või Peipsiääre Vallavalitsusele aadressil Tartu mnt 4, Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, 60201 Tartumaa. Avalikud arutelud toimusid 06.07.2020 10.00 Vara teeninduskeskus (Vara keskus, Vara küla) ja 13.00 Koosa rahvamaja (Keskuse, Koosa küla); 07.07.2020 10.00 Kallaste raamatukogu (Sõpruse tn 4, Kallaste linn) ja 13.00 Pala kultuurimaja (Kultuurimaja, Pala küla); 08.07.2020 13.00 Kolkja teeninduskeskus (Suur tee 39, Kolkja alevik) ja 16.00 Alatskivi (Tartu mnt 4, Alatskivi alevik) (Peipsiääre vallamaja). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Širokov vallavanem Raimond Võimre ehitusspetsialist [email protected] _____________________________________________________________________________ Tartu mnt 4 Telefon +372 730 2370 Arvelduskonto EE601010102034611007 Alatskivi alevik, Peipsiääre vald e-post [email protected] SEB Pank TARTUMAA 60201 Registrikood 77000192