Kiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 26.06.2020 nr 1-7/20-015-TI [email protected] Meie 29.07.2020 nr 1-1-6/1709 VAIE Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 26.06.2020 otsuse nr 1-7/20-015-TI peale Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 26.06.2020 otsus nr 1-7/20-015-TI „Veeteede Ameti projekti „Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp“ finantskorrektsiooni otsus“ toimetati dokumendihaldussüsteemi kaudu Veeteede Ametile kätte 29.06.2020. Otsuse kohaselt on Veeteede Ametil õigus esitada otsusele vaie 30 päeva jooksul otsusest teadasaamisest. Seega vaie on esitatud tähtaegselt. Teavitame, et Veeteede Amet ei ole otsuse vaidlustamiseks esitanud kaebust halduskohtusse. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 26.06.2020 otsusega nr 1-7/20-015-TI (edaspidi otsus) on tehtud Veeteede Ameti projekti „Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp“ (edaspidi projekt) osas finantskorrektsiooni otsus, mille kohaselt loetakse mitteabikõlblikuks ja jäetakse välja maksmata 10% Veeteede Ameti poolt riigihangetes nr 189474 ja 189340 esitatud maksetaotlustes nimetatud hangetega seotud kuludest ning kõikidest järgnevatest projekti raames esitatavatest nimetatud hangetega seotud kuludest. Otsuse kohaselt vähendatakse projekti abikõlblikku eelarvet 739 091,32 euro võrra 10 588 235,29 eurolt 9 849 143,97 euroni; vähendatakse projektile eraldatud Ühtekuuluvusfondi toetust 628 227,62 euro võrra 9 000 000 eurolt 8 371 772,38 euroni ning vähendatakse projektile eraldatud riiklikku kaasfinantseerimise summat 110 863,70 euro võrra 1 588 235,29 eurolt 1 477 371,59 euroni. Otsusega muudetakse 23.12.2019 käskkirja nr 1-10/19-028-TI „Tehnilise Järelevalve Ameti 08.08.2016 käskkirja 6- 12/16082 "Veeteede Ameti toetuse taotluse, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondist abi andmist projektile „Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp“ rahuldamine" muutmine“ lisa 1 punktides 1 ja 3 nimetatud projekti maksimaalsete abikõlblike kulude ja maksimaalse toetuse summasid ning loetakse projekti abikõlblike kulude summaks 9 849 143,97 eurot ja maksimaalseks ÜF toetuse summaks 8 371 772,38 eurot. Veeteede Amet vaidlustab otsuse tervikuna. 1. Otsuse tegemisel on aluseks võetud auditi järeldused, et riigihankes nr 189340 on Veeteede Amet standarditele viidates jätnud lisamata viite „või sellega samaväärne“ ning riigihangetes nr 189340 ja 189474 esitatud kvalifitseerimistingimused on pädevustunnistuse nõude osas põhjendamatult piiravad. 2. Veeteede Amet on seisukohal, et amet ei ole riigihangete nr 189340 ja 189474 läbiviimisel riigihangete seadust rikkunud ning finantskorrektsiooni kohaldamiseks puudub õiguslik alus. Otsuse põhjendustes välja toodud väidetavad riigihangete seaduse rikkumised Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  riigihangete nr 189340 ja 189474 läbiviimisel on formaalsed, mitte sisulised ning neil puudus reaalne mõju hankes osalejatele ja hanke tulemusele. Riigihangete läbiviimisel oli tagatud konkurents, läbipaistvus ja võrdne kohtlemine. Veeteede Amet ei ole hankeid läbi viies kahjustanud Euroopa Liidu konkurentsipoliitikat, eelarvet ega siseturgu. 3. Otsuses põhjendustes on täielikult jäetud kõrvale ega ole lähtutud riigihangete nr 189340 ja 189474 hankedokumentide tõlgendamisel sellest, kuidas nendes dokumentides esitatud nõuetest sai aru oma valdkonnas tegutsev ettevõtja või spetsialist, ning seetõttu jõutud ebaõigetele järeldustele. 4. Otsuses on arvestamata jäetud, et riigihanke nr 189340 hankedokumentide üldosa punktis 3.1 lubas Veeteede Amet kasutada tööprojektis nimetatud kaubamärkide asemel samaväärseid tooteid/materjale, misläbi on samaväärsuse lubamise nõue Veeteede Ameti poolt täidetud. 5. Otsuses on analüüsitud õigekeelsussõnaraamatus esitatud vasteid sõnadele kaubamärk ja standard, kuid arvesse on jäetud võtmata, et kaubamärgi all olevad tooted või materjalid on toodetud või katsetatud või nende omadused on vastavuses standardile. Seeläbi on otsene seos kaubamärgi ja toote/materjali ning standardi vahel. Samaväärseid standardeid kasutades on võimalik valmistada samaväärseid tooteid/materjale olenemata kaubamärgist. Nii on näiteks samaväärne pollari värvimiseks kasutatud värv, kui värv on vastavuses samaväärsele standardile kui EVS EN 12944 jne. 6. Seega võis standarditele vastavate toodete asemel pakkuda samaväärset toodet, mis vastas samaväärsele standardile või organisatsiooni nõuetele. Nii said sellest aru ka valdkonnas tegutsevad pakkujad. Seda tõestab fakt, et riigihanke 189340 tingimuste ja nõuete kohta esitati enne pakkumuste esitamise tähtaega kokku 94 küsimust, kuid otsuses viidatud standardite kohta küsimusi ei esitatud. Hankedokumentide tingimuste tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas neid mõistavad hankeesemega seonduva valdkonna spetsialistid. Otsuse tegemisel ei ole sellega arvestatud. 7. Otsuses on eraldi välja toodud standardid, mis reguleerivad vajalike katsetuste ja uuringute läbiviimist ja teenuse kvaliteedi tagamist nagu näiteks betoonisegu katsetamine. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 1025/2012, millega nähakse ette standardimise korraldamise õiguslikud alused Euroopa Liidus, põhjenduspunktis 10 on öeldud, et tootestandardeid ei ole võimalik teenusestandarditest eristada. Seetõttu on Veeteede Amet arvamusel, et kõik hankedokumentides viidatud standardid on hõlmatud dokumentide üldosas esitatud toodete/materjalide samaväärsusvõimalusega. 8. Otsuse põhjenduste formaalsust iseloomustab näiteks ka otsuse lisas korduvalt välja toodud Euroopa standardile kohustuslikus korras rahvusliku standardi staatus antud betooni käsitleva standardi EVS-EN 206 sisu. Kõik valdkonnas tegutsevad spetsialistid nii Eestis kui mujal maailmas teavad, et betoonitöödel kasutatav materjal (so betoonitehasest tarnitav valmis betoonisegu) saab olla vaid kohaliku tootja toodang, sest betoonisegu füüsikalis- keemiliste omaduste tõttu ei ole selle transportimine teisest riigist majanduslikult mõttekas (transpordi maksumus on ebamõistlikult kõrge, tavapäraselt on võimalik tuua kuni 100 km kauguselt betoonisegu) ega ka tehniliselt teostatav. Tavapäraselt on betoonisegude kasutusaeg kuni kaks tundi, keemiliste lisanditega on seda võimalik pikendada kuni kümnele tunnile. Seepärast on selles valdkonnas tavapärane, et betoonisegu ostetakse kohalikult tootjalt. Pakkujal ükskõik millisest riigist on see võimalus. Standardis EN 206 seostatakse Euroopa projekteerimis-, teostus- ja katsestandardid (EN 12350, EN 12390, EN 12504). Standardile EN 206 vastav betoonisegu teostus ja katsetamine tuleb läbi viia seostatud standardeid aluseks võttes. Valdkonnas tegutsevad ettevõtjad teavad ja järgivad seda. 9. Valdav osa hankedokumentides viidatud ja otsuses nimetatud standarditest on Euroopa standardid, millele on liikmesriikidel kohustus olnud anda rahvusliku standardi staatus kas identse tõlke avaldamisega või jõustumisteatega; samuti rahvusvaheliste organisatsioonide nõuded (näiteks Ülemaailmne veetranspordi taristu assotsiatsioon PIANC). Seetõttu ei saa 2  pidada võimalikuks, et nendele viitamine kahjustanuks välisriikidest pärit potentsiaalseid pakkujaid või vähendanuks võimalust saada turult parim pakkumus. 10. Riigihangete nr 189340 ja 189474 hankedokumentides seatud kvalifitseerimistingimused pakkuja kutsealasele pädevusele elektrivaldkonnas olid kooskõlas õigusaktide (seadme ohutuse seadus ja selle alamakt) nõuetega. Elektritööde tegemiseks on vajalik pädevustunnistus ning elektritööde tegemine oli Hundipea sadama kaide rekonstrueerimisel vajalik, seetõttu puudub alus pidada elektrivaldkonna kutsealase pädevuse nõuet ebaproportsionaalseks. 11. Otsuses on alusetult Veeteede Ametile ette heidetud riigihangete seaduses mittesisalduva nõude täitmata jätmist kvalifitseerimistingimuste koostamisel ning peetud esitatud pädevusnõuet diskrimineerivaks. Riigihangete seadus ei kohustanud hankijat lisama kvalifitseerimistingimustele märget „või sellega samaväärne“. Arvestades, et väljaspool Eestit omandatud kutsekvalifikatsioon peab saama välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) kohaselt Eestis tunnustuse, ei olnud ametil hankijana seaduslikku alust aktsepteerida välisriigi kutsetunnistusi ehk otsustada ise pädevuse samaväärsuse üle ilma VKTS alusel läbiviidud tunnustamiseta. Samuti ei olnud pakkujal võimalik VKTSi kohase tunnustuse saamiseta väita enda kvalifikatsiooni samaväärsust. 12. Hankedokumentides esitatud kvalifitseerimistingimused olid VKTSi alusel toimuva tunnustamise läbi täidetavad pakkujatele mistahes riigist. Seda tõendab fakt, et riigihankele 189340 esitati kuus pakkumust, millest kahe pakkumuse koosseisus oli ühispakkujaks ettevõtja välisriigist – üks Lätist, teine Soomest. Seega ei kohutanud kvalifitseerimistingimused hankest huvitatud isikuid, sh välismaiseid hankest huvitatud isikuid. Ühtegi küsimust kummaski hankes (189340; 189474) elektrivaldkonna pädevusnõude kohta ei esitatud. Riigihankes 189340 oli pakkumuste esitamiseks aega 99 päeva. Seega oli hankest huvitatud isikutel rohkem aega kvalifitseerimistingimuste nõuete täitmiseks või selle kohta küsimuste esitamiseks. Seetõttu Veeteede Ameti arvates kvalifitseerimistingimusena elektrivaldkonnas pädevustunnistuse nõude esitamisega ei ole amet seadnud pakkujatele ebaseaduslikku ega diskrimineerivat tingimust ning finantskorrektsiooni kohaldamiseks alus puudub. Eeltoodu alusel palume Tunnistada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 26.06.2020 otsus nr 1-7/20-015-TI „Veeteede Ameti projekti „Hundipea sadama rekonstrueerimise II etapp“ finantskorrektsiooni otsus“ täies ulatuses kehtetuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Angerjas peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Ene Lillipuu 620 5531, [email protected] 3