dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Veeteede Amet · 28. juuli 2020
Viit
6-3-1/1789
Registreeritud
28. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
6-3 Eesti vete navigatsioonimärgistuse kavandamine ja hooldamine
Sari
6-3-1 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses
Toimik
6-3-1/2020
Vastutaja
Ott Küüsmaa (Veeteede Amet, Kasutajad, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, Laevateede osakond)

Failid

  • 📎6-3-11789 28.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc296 KB

Sisu (failidest)

Marko Sula Teie 06.07.2020 nr 16-7/20-07598-011 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Meie 28.07.2020 nr 6-3-1/1789 Sunly Wind OÜ hoonestusloa taotlustele seisukoha küsimine Lugupeetud Marko Sula Oleme läbi vaadanud Teie poolt edastatud Sunly Wind OÜ hoonestusloa taotluste materjalid, millega soovitakse Saaremaast läände rajada meretuuleparke. Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 korraldusega nr 157 algatati üleriigiline teemaplaneering Eesti mereala planeerimiseks. Käesoleva hoonestusloa taotluses esitatud alad asuvad koostatava mereala planeeringu tuule-energeetika aladel, kuid kuna planeerimismenetlus ei ole veel lõppenud, siis arutelude käigus võivad tuule-energeetika alade piirid veel olulisel määral muutuda. Veeseaduse (VeeS) § 221 lg 2 p 2 alusel võib pädev asutus keelduda hoonestusloa menetluse algatamisest kui taotlusalusel alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku jätta hoonestusloa menetlus algatamata, kuni on kinnitatud Eesti mereala planeering ning seal kokku lepitud tuule-energeetika alad ja kehtivad tingimused. Juhime tähelepanu ka sellele, et hoonestusloa taotluses esitatud alad kattuvad osaliselt intensiivse rahvusvahelise laevaliiklusega ning planeeritavad meretuulepargid hakkaksid seda oluliselt mõjutama. VeeS § 223 lg 1 p 6 sätestab, et hoonestusluba ei saa anda, kui hoonestusloa oluliseks osaks olev ehitis häirib laevaliiklust. Seega on laevaliikluse seisukohast vaja meretuulepargi alade planeerimisel ja keskkonnamõjude hindamisel arvestada järgnevate punktidega: 1) Meretuuleparkide arendamisel on oluline hinnata selle mõju laevaliiklusele ning selleks peab keskkonnamõjude hindamise eksperdirühma olema kaasatud ekspert, kellel on teadmised ja kogemused meretuulepargi rajamisest tekkivate laevaliiklusega seotud ohtude ja ohustsenaariumite tuvastamiseks, nendest tulenevate riskide taseme hindamiseks ning vajadusel riske leevendavate meetmete välja töötamiseks. Leiame, et selleks peab eksperdil olema laevaliikluse korraldamise või laevajuhtimise alane kogemus või varasem riskide hindamise kogemus rahvusvaheliselt tunnustatud meretuulepargi navigatsiooniriskide hindamise metoodika järgi. 2) Meretuulepargi arendamisel hinnata selle mõju laevaliiklusele analüüsides piirkonna tüüpilisi sõidusuundasid, laevade tüüpe, mõõtmeid, praegust liiklustihedust, võimalikku liiklustiheduse suurenemist, looduslikke piiranguid, toimunud õnnetusi jt tegureid, mida on vaja ohustsenaariumite tuvastamiseks ja navigatsiooniriskide hindamiseks. Palume teha koostööd Veeteede Ametiga, et saada ajakohast laevaliikluse infot. 3) Samuti tuleb analüüsida meretuuleparkide võimalikku mõju meresidesüsteemidele, laevade automaatse tuvastamise süsteemi AIS (Automatic Identification System) seadmetele ja laevaradarile ning arvestada sellega meretuulepargi alade valimisel ja tuulikute paigutamisel. Üldised juhised saab punktis 5 mainitud PIANCi aruandest. 4) Navigatsiooniriskide hindamisel tuleb kasutada meretuuleparkide või muude samaväärsete objektide rajamisega kaasnevate riskide hindamiseks koostatud metoodikat. Palume keskkonnamõju hindamisel kasutatava navigatsiooniriskide hindamise metoodika eelnevalt tutvustada Veeteede Ametile. 5) Laevaliikluse ja lähima tuuliku vahel ohutusvarude määramisel tuleb lähtuda nt PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“. 6) Meretuuleparkide märgistamisel laevaliikluse jaoks tuleb lähtuda IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures“. Tuulikute paigutuse täpsustumisel järgmistes meretuuleparkide arendamise etappides tuleb kavandada ka meretuulepargi navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Süsmalainen laevateede osakonna juhataja hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistuse juhataja ülesannetes Ott Küüsmaa 620 5682, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel