dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Veeteede Amet
Sissetulev kiriAvalik

Detailplaneeringu kookõlastamine

Veeteede Amet · 28. juuli 2020
Viit
6-3-1/1984
Registreeritud
28. juuli 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6-3 Eesti vete navigatsioonimärgistuse kavandamine ja hooldamine
Sari
6-3-1 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses
Toimik
6-3-1/2020
Vastutaja
Pärtel Keskküla (Veeteede Amet, Kasutajad, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, Laevateede osakond)

Failid

  • 📎22020_07_27_VTAle.asice37 KB
  • 📎joonis_4-_pohijoonis_tehnovorkudega.pdf1495 KB
  • 📎seletuskiri.pdf1644 KB

Sisu (failidest)

N PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA S kallasrada 10 m Neeme piilkonnamaja 24505:001:0101 Riigikaitsemaa 100% vee Krunt nr 1 kait sevö HL 100 önd 20 m - - - - 27 314 m² 5,5 - 150 m² 22,5 250 m² 6,0 9,5 ehituskee 150 m² ol.olev salvkaev Krunt nr 2 luvöönd 5 EP 100 9m 1200 8 2k 0 20 236 m² m P3 3,0 maapind 2,00 toru 0,80 võimalik kuivhüdrant LK2 Kai 4,0 4 sildumiskohta L15.0 x B5 x H1.8 m 5,0 100,0 Krunt nr 4 LS 100 - - - - 320 m² 3725 m² L= 22 Põhjamuul 9m -1.8 , i= 13,0 0,0 07 Krunt nr 3 LS 100 10 m 600 2 1k 9700 m² P7 JK3 Sissesõit 270 - 90 LK3 5,0 Slipp B6 x L33 Lõunamuul Uitro 24505:001:1821 Maatulundusmaa 100% Pindala: 5.73 ha maapind 1,90 toru -0,80 Krunt nr 8 LT 100 Krundi kasutamise sihtotstarbe selgitus: - - EP- üksikelamu maa- ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa; - - maapind 2,55 plan. reoveepumpla LEGEND HL- looduslik maa- peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud looduslik või poolloodusliku ilme ja kooslusega säilitatava metsa- ja rohumaa või ka taimestikuta 4746m² L= toru -0,88 (kuja R= 10 m) maa, mida ei kavandata muuta ning ei majandata tulu saamise eesmärgil; 7 9m P10 planeeringuala piir , i= JK1 0,0 kinnistu piir LS- sadama maa- sadamateenuse (veesõiduki sildumise võimaldamine, veesõiduki lastimine, reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine, 01 ümbertõstetav ol.olev laevaliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel, veesõidukite pukseerimine ja jäämurdmine akvatooriumil jms) osutamiseks ja plan. krundi piir liitumiskilp 146019LK laevaliikluse ohutuse tagamiseks kavandatud maa ja akvatoorium; 10,0 Uitro kinnistu nimetus LT- tee ja tänava maa. plan. JK1 toide 24505:001:1821 katastriüksuse tunnus ol.olevast maakaablist 72561 60 Maatulundusmaa 100% maakasutuse sihtotstarve m² Kinnistu juhtotstarbe selgitus: E- elamumaa- alaliseks või perioodiliseks elamiseks ettenähtud ehitiste maa ja garaažide maa. Elamu, sh korterelamu, suvila, aiamaja alune ja plan. krundi pos. nr Väljamäe plan. sihtotstarve osakaalu % selle juurde kuuluva majapidamis- ja abiehitise alune ja neid ehitisi teenindav maa; 24505:001:0377 suurim lubatud juurdepääs kallasrajale Sihtotstarbeta maa 100% kõrgus maapinnast, m hoonetealune hoonete arv plan. ehitusõigus M- maatulundusmaa- põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal; Pindala: 3.52 ha pind, m² krundil 60 m suurim lubatud korruselisus Üm- üldkasutatav maa- avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, sh haljasala ja 4,0 krundi plan. suurus, m² ² pargi maa, supelranna maa, rahvapeo- ja kokkutulekuväljaku maa, lautri maa, laste mänguväljaku maa, spordiplatsi ja terviseraja maa, kalmistu maa; Krunt nr 5 P10 5,0 T- tootmismaa- tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa: põllu-, metsa-, jahi- ja kalamajandusehitiste maa; EP 100 Krunt nr 7 9m ² sadamaehitiste maa, v.a reisijate teenindamisega seotud ehitised; toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalike ehitiste maa; tehnorajatiste maa, mis 600 4 60 m LK4 HL 100 2k - m² - - plan. hoone illustratiivne asukoht (täpsustub ehitusprojektiga) moodustab iseseisva katastriüksuse, sh kütte-, vee-, gaasi- või elektrivarustusega seotud ehitiste maa; jäätmekäitlusehitiste alune maa, v.a jäätmehoidla maa; muu 6629 m² 250 - 10,0 tootmisotstarbel kasutatav maa; P3 18 081 m² 36 m² - 4,0 L- transpordimaa- on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. plan. hoonestusala 10,0 sisselõige ol.olevasse JK5 m² LK5 madalpingekaablisse 72561 250 likvideeritav tee osa ehitu skeelu vöönd ol.olev tee 50 m ² m² 3,0 60 m 60 plan. kruusa-/ sillutatud tee orient. asukoht P1 0 Krunt nr 6 Otsa 24505:001:0272 plan. juurdepääsu servituudi vajadusega ala S= 387 m² EP 100 Elamumaa 100% 9m mõõdistatud merepiir 10,0 600 4 2k Lea katastri merepiir (seisuga 01.08.2017) 5828 m² Herta 24505:001:0274 EHITUSÕIGUSE TABEL P3 24505:001:0271 Üldkasutatav maa 100% plan. juurdepääs krundile Elamumaa 100% Suletud brutopind katastriüksuse 5, 0 Hennolenno Maa sihtotstarve ja osakaalu % Maa sihtotstarve ja osakaalu % Udo 24505:001:0091 Krundi planeeritud suurus, m² Hoonete ehitusalune pind, m² (katastriüksuse liikide kaupa) 24505:001:0273 Tootmismaa 100% plan. muul Elamumaa 100% Tanuma tee 56 (põhihoone, abihoone) m/ Hoone kõrgus maapinnast Plan. parkimiskohtade arv 24505:001:0320 plan. kai sildumisliin (põhihoone/ abihooned) 10,0 50,0 Linderi Elamumaa 100% 24505:001:0269 plan. slipp sihtotstarvete kaupa lubatud korruselisus Hoonete arv krundil Ühise Elamumaa 100% persp. vee- ja kanalisatsiooniühendus (DP liikide kaupa) 24505:001:0268 plan. elamumaa Krundi aadress Üldkasutatav maa 100% plan. transpordimaa maapind 2,35 Kitsendused toru 1,15 plan. sadamamaa ehituskeeluvöönd 50 m Pos. nr Kalju plan. maatulundusmaa 24505:001:0275 Tanuma tee 47 Elamumaa 100% 24505:001:0560 võimalik piirdeaia asukoht (täpsustub ehitusprojektiga) Elamumaa 100% plan. voolurahustuskaev - kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38) - ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: veeseadus § 29) - ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; Tanuma tee 1 Krunt nr 1 27 314 - - - - - - juurdepääsu servituudi vajadusega ala krundile pos 2, pos 3 ja Neeme Tanuma tee 49 24501:001:0248 ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: looduskaitseseadus § 38) ML 100 M 100 24505:001:1040 piilkonnamaja kinnistule; Transpordimaa 100% ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Elamumaa 100% - plan. ning persp. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; jalakäijate liikumine kohas, kus kallasrajal liikumine on takistatud - plan. ning persp. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; - plan. madalpinge maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks võimalik kaldakindlustusrajatis - kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; 2 Krunt nr 2 20 236 1200 9, 6/ 2 1/ 7 EP 100 E 100 E 1450 3 - ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; puurkaevu sanitaarkaitseala R= 50 m - ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna. Tanuma tee 45 24505:001:1060 - kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; NÄITAJAD PLANEERITAVA ALA KOHTA: Elamumaa 100% puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamise ettepanek R= 10 m 3 Krunt nr 3 9700 600 10/ 1 1/ 1 LS 100 T 100 T 600 7 - ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; Planeeringuala piiri suurus: ca 10 ha - ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna. Kavandatud kruntide arv: 7 plan. survekanalistasioonitoru Krunditud maa bilanss: plan. veetoru 4 Krunt nr 4 3725 0 0 0 LS 100 T 100 0 0 - E- 32 693 m² (34%); asendatav PEM63 veetoru PEH110-ga L= 13 Üm- 18 081 m² (19%); persp. veetoru 7m - kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; , i= T- 13 425 m² (14%); plan. isevoolne kanalisatsioonitoru 5 Krunt nr 5 6629 600 9, 6/ 2 1/ 3 EP 100 E 100 E 1380 3 - ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; 0,0 M- 27 314 m² (28%); maapind 2,68 persp. kanalisatsioonitoru - ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna. 07 L- 4746 m² (5%). toru 0,19 plan. madalpinge maakaabelliin - kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; rekonstrueeritav kanalisatsioonikaev persp. madalpinge maakaabelliin - ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; - ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; plan. ühendus asendatava veetoruga, ühendusele näha plan. jaotus-/ liitumiskilp 6 Krunt nr 6 5828 600 9, 6/ 2 1/ 3 EP 100 E 100 E 1380 3 - plan. juurdepääsu servituudi vajadusega ala Herta (24505:001:0271), Otsa (24505:001:0272), ette sulgarmatuur plan. liitumispunkt Linderi (24505:001:0269), Udo (24505:001:0273) kinnistule juurdepääsuks; - persp. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; rekonstrueeritav tulepaak - persp. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks ol.olev PEM63 veetoru asendada PEH110 veetoruga (lõigu pikkus ca 103 m) võimalik tuletõrjevee mahuti (vajadus ja asukoht - kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; määratakse ehitusprojektiga), teenindusraadius R= 100 m - ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; 7 Krunt nr 7 18 081 - - - HL 100 Üm 100 - - - ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; võimalik kuivhüdrant (vajadus ja asukoht - puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R= 50 m määratakse ehitusprojektiga) - kallasrada 10 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; - ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; - ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna; - puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R= 50 m; 8 Krunt nr 8 4746 - - - LT 100 L 100 - - - plan. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Märkused: - plan. kanalisatsioonitoru ning survekanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m 1) topo-geodeetilise mõõdistuse koostasid Georam OÜ 25.05.2017 ja 09.06.2017 (töö nr 188/10-17) võrguvaldaja kasuks; ning OÜ G.E.Point 05.07.2018 (töö nr 18-G184); - plan. madalpinge maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; 2) planeeringu joonisel on kasutatud aluseks AV Geodeesia OÜ tööd nr TJ-65/11 - plan. reoveepumpla kuja R= 10 m; "Neeme küla vee- ja kanalisatsioonitorustikud"; - ol.oleva puurkaev-pumpla sanitaarkaitseala vähendamise ettepanek R= 10 m 3) sadamaeskiis on joonisele kantud vastavalt Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ tööle nr UIT171 DP (vt Lisad 1 ja 2). Kokku: 96 259 3000 - - - - 4810 16 OÜ Hendrikson & Ko Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht Projektijuht Maakri tn 29 Tuju Holdings OÜ Jõelähtme vald Evely Ehrpas Tallinn 10145 Töö nimetus Koordinaator Jaanus Aavik Neeme küla Uitro maaüksuse ning tel 617 7690 lähiala detailplaneering [email protected] Kuupäev 06.05.2020 Joonis Põhijoonis tehnovõrkudega Töö nr 2845/17 Mõõt 1:1000 Joonise nr 4 Versioon 06/05/2020/// TÖÖ NR 2845/17 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering Seletuskiri ja joonised Töö nr 2845/17 Tallinn 2018-2020 Evely Ehrpas Tuju Holdings OÜ Projektijuht Vabaduse väljak 6, Tallinn [email protected] Harju maakond, 10146 GSM: 5667 5598 Registrikood: 11692461 Jaanus Aavik Koordinaator [email protected] Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 A – MENETLUSDOKUMENDID ................................................................................... 5 B – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 7 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 7 2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD .................. 7 2.1. Alusplaan ...................................................................................................... 8 2.2. Olemasoleva olukorra ja planeeringuala lähipiirkonna kirjeldus ja analüüs ...... 8 2.3. Vastavus strateegilistele planeerimis-dokumentidele ...................................... 9 2.3.1. KEHTIVA JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE ........... 10 2.3.2. KOOSTATAV JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERING ........................... 11 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMIS-ETTEPANEK ......................................... 14 3.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ............................................................ 14 3.2. Kruntide ehitusõigus .................................................................................... 14 3.3. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ............................................................. 15 3.3.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon, sademevesi ................................... 15 3.3.2. Elektrivarustus ...................................................................................... 16 3.3.3. Soojavarustus ....................................................................................... 17 3.3.4. Telekommunikatsioonivarustus .............................................................. 17 3.3.5. Tuletõrje veevarustus ............................................................................ 17 3.4. Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...................... 18 3.5. Haljastus ja heakord .................................................................................... 18 3.6. Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................. 19 3.7. Keskkonnatingimuste seadmine ................................................................... 19 3.8. EHITUSKEELUVÖNDI VÄHENDAMISE PÕHJENDUSED .............................. 20 3.9. Servituudi seadmise vajadus ........................................................................ 21 3.10. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ............ 22 3.11. Planeeringu elluviimine ............................................................................ 22 C – LISAD ................................................................................................................ 24 D – JOONISED ......................................................................................................... 26 E – KOOSKÕLASTUSED .......................................................................................... 28 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 5 A – MENETLUSDOKUMENDID 1. Detailplaneeringu algatamise taotlus, 14.09.2018; 2. Keskkonnaameti 23.10.2018 kiri nr 6-2/18/1113-4 Seisukoht Neeme küla, Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta; 3. Veeteede Ameti 09.11.2018 kiri nr 6-3-1/2540 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine; 4. Jõelähtme Vallavolikogu 13.12.2018 otsus nr 165 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine; 5. Harku Vallavalitsuse 20.12.2018 teade nr 7-3/4888 puudutatud isikutele Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering; 6. Detailplaneeringu algatamise teade, 20.12.2018; 7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade, 20.12.2018; 8. Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Harju Elu, 21.12.2018; 9. Detailplaneeringu algatamise teade ajalehes Jõelähtme Vallaleht nr 258, detsember 2018; 10. Kadri Prants e-kiri vallale, 07.01.2019; 11. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava arutelu teade ajalehes Harju Elu, 25.01.2019; 12. Vallavalitsuse teade puudutatud isikutele detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavale arutelule, 29.01.2019 nr 7-3/346; 13. Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava arutelu teade ajalehes Jõelähtme Vallaleht nr 259, jaanuar 2019; 14. Maa-ameti 08.02.2019 kiri nr 6-3/19/2248-3 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering; 15. Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu protokoll, 14.02.2019. Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 7 B – SELETUSKIRI 1. SISSEJUHATUS Planeeringualaks on Neeme külas asuvad järgmised kinnistud: Uitro (katastriüksuse tunnus: 24505:001:1821, pindala: 57 250 m², maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%); Väljamäe (katastriüksuse tunnus: 24505:001:0377, pindala: 35 183 m², maakasutuse sihtotstarve: sihtotstarbeta maa), (katastriüksuse tunnus: 24504:008:1034, pindala: 4012 m², maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa 100%); Hennolenno (katastriüksuse tunnus: 24505:001:0091, pindala: 100 m², maakasutuse sihtotstarve: tootmismaa 100%). Planeeringuala suurus on ca 10 ha. Planeeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuste jagamine elamumaa, sadamamaa ja transpordimaa kruntideks, ehitusõiguse määramine, krundi hoonestusala määramine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine, juurdepääsuteede ja hoonete ning rajatiste toimimiseks vajalike tehnovõrkude ja –rajatiste võimaliku asukoha määramine, servituutide vajaduse määramine, muude seadustest ja õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse määramine planeeritud maa-alal. Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Jõelähtme valla üldplaneering, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala tiheasustusalal, maakasutuse juhtotstarbeks on määratud üldmaa, poolsaare idaküljele on ette nähtud lautrikoht ning Uitru sääre tippu viib euromatkarada E-9. Detailplaneeringuga muudetakse kehtivat üldplaneeringut. 2. PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD Käesoleva detailplaneeringu lähtedokumentideks on: Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015); Ehitusseadustik (jõustumine 01.07.2015); Jõelähtme valla ehitusmäärus (vastu võetud 15.01.2015 Jõelähtme Vallavolikogu määrusega nr 36); Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 määrusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneering; Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62 vastu võetud Jõelähtme valla üldplaneering; Jõelähtme Vallavolikogu 28.02.2013 määrusega nr 112 kinnitatud Jõelähtme valla jäätmehoolduseeskiri; EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; EVS 843:2016 Linnatänavad; 8 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded; Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele; EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes; EVS 894:2008+A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. 2.1. ALUSPLAAN Planeeringu koostamisel on aluseks Georam OÜ (mõõdistamislitsents nr 594 MA, 369 MA-k, EG10245381-0001) poolt 25.05.2017 ja 09.06.2017 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 188/10-17, koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused 1977. a Balti süsteemis, mõõtkava M 1:500.) Uitro maaüksuse osas ning G. E. Point OÜ poolt 05.07.2018 mõõdistatud maa-ala alusplaan Väljamäe ja Hennolenno kinnisute osas (töö nr 18-G184, koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis). 2.2. OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Planeeringuala asub Jõelähtme vallas Neeme külas Ihasalu poolsaare tipus. Ala paiknemist vaata Skeemil nr 1. Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud punase kontuuriga. Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 9 Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega Aadress/ nimetus Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Neeme piilkonnamaja 24505:001:0101 Riigikaitsemaa 100% Ühise 24505:001:0268 Üldkasutatav maa 100% Herta 24505:001:0271 Elamumaa 100% Otsa 24505:001:0272 Elamumaa 100% Lea 24505:001:0274 Üldkasutatav maa 100% Kalju 24505:001:0275 Elamumaa 100% Tanuma tee 47 24505:001:0560 Elamumaa 100% Tanuma tee 24501:001:0248 Transpordimaa 100% Tanuma tee 56 24505:001:0320 Elamumaa 100% Planeeringualale juurdepääs toimub mööda olemasolevat Tanuma teed. Ehitisregistri andmete alusel puuduvad planeeringualal olemasolevad hooned. Hennolenno maaüksusel asub puurkaev ja veetrass. Keskkonnaagentuurile tehtud päringu järgi puuduvad puurkaev nr 14612 kohta 2018. a seisuga veevõtu andmed (millest võib järeldada, et kaevul puudub veeluba ning vett võetakse alla 5 m³ ööpäevas). Planeeringualal asuvad järgmised kitsendused: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ kasuks (olemasolev madalpinge maakaabel); veekogu kallasrada 10 m (alus: keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38); ranna ja kalda veekaitsevöönd 20 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: veeseadus § 29); ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: looduskaitseseadus § 38); ranna ja kalda piiranguvöönd 200 m tavalisest veepiirist mõõdetuna (alus: looduskaitseseadus § 39); Hennolenno maaüksusel asuva puurkaevu sanitaarkaitseala R= 50 m ning olemasoleva veetoru kaitsevöönd koridoris laiusega 4 m. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3- Tugiplaan. 2.3. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMIS- DOKUMENTIDELE Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele kehtiv Jõelähtme valla üldplaneering, kehtestatud Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala tiheasustusalas, maakasutuse juhtotstarve on üldmaa (vt Skeem 2). 10 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering Skeem 2. Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Uue hoonestuse rajamine tiheasustusalal: ehituskeeluvöönd merest on üldjuhul 100 m, oleva hoonestusega alal arvestatakse ehituskeeluvööndi määramisel hoonestuse paiknemisega; tiheasustusalal, mis ei ole metsaala ei ole lubatud moodustada elamukrunte reeglina väiksemaid kui 3000 m², elamute min. vahekaugus 25 m; uue hoonestuse rajamisel ei tohi rikkuda väljakujunenud pinnaveerežiimi olemasolevate kuivendussüsteemide rikkumisega. Käesolev detailplaneering muudab kehtivat Jõelähtme valla üldplaneeringut maakasutuse juhtotstarbe osas. 2.3.1. KEHTIVA JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMINE Koostatav detailplaneering näeb osaliselt ette kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu muutmise maakasutuse juhtotstarbe osas (vt Skeem 3). Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 11 Skeem 3. Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud punase kontuuriga. Jõelähtme valla üldplaneeringu muudatusettepaneku põhjendused: avalik huvi- käesoleval hetkel puudub seaduslik juurdepääs Neeme piilkonnamaja ning Uitro maaüksustele. Olemasolev tee kulgeb läbi eraomandis olevate kinnistute. Käesoleva detailplaneeringuga nähakse ette avaliku kasutusega transpordimaa krundi pos 8 moodustamine ning sellega tuuakse juurdepääsutee välja eraomandis olevatest kinnistutest. Krundile pos 1 nähakse ette juurdepääsu servituudi vajadusega ala Neeme piikonnamaja maaüksusele juurdepääsuks. Planeeringuga lahendatakse ära hetkel probleeme tekitav kinnistutele juurdepääsu teema; avalik huvi, poolsaare korrastamine- hetkel on poolsaar seal ringiliikujate poolt risustatud- alal leidub prügi, autodega on sõidetud selleks mitte ettenähtud kohtades ja seeläbi on kahjustatud pinnast jne. Planeeringuga ettenähtud elamukrundid toovad poolsaarele inimeste ööpäevaringse kohalolu, mis omakorda tagab parema kontrolli poolsaare külastajate osas. Lisaks on krundile pos 8 ette nähtud avaliku kasutusega parkla, et välistada autoga liiklemine väljaspool selleks ettenähtud ala. 2.3.2. KOOSTATAV JÕELÄHTME VALLA ÜLDPLANEERING Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) järgi kuulub planeeringuala EP ehk väikeelamu ja puhkeotstarbeline maa-alale- üksikelamu (ühe põhisissepääsuga elamu), 12 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering kaksikelamu (kahe põhisissepääsuga elamu), puhke-, kultuuri- ja teenindushoonete ja - rajatiste ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse välisruumi sobituv muu elamuid ja elanikke ning piirkonda teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala. Skeem 3. Väljavõte koostatavast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Planeeringuala on tähistatud kollase kontuuriga. Väikeelamu ning puhkeotstarbega maa-alale võib vastavalt koostatava üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.4 ehitada: Üksikelamuid; Kaksikelamuid; Kuni 4 sektsiooniga ridaelamuid Neeme küla keskuses väljakujunenud kompaktse hoonestusega alal; Kuni 6 korteriga korterelamuid Neeme küla keskuses väljakujunenud kompaktse hoonestusega alal; Teenindus- ja majutushooneid. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud üksikelamute rajamine (teisi hooneid pole lubatud rajada). Seega arvestab käesolev detailplaneering koostatava üldplaneeringu antud punktiga. Maa-ala üldised kasutus- ja ehitustingimused (vastavalt koostatava üldplaneeringu seletuskirjale ptk 4.4). Järgnevalt on koostatava üldplaneeringu seletuskirjast välja toodud ainult need punktid, mis puudutavad käesolevat detailplaneeringut: Üldplaneeringust tulenev Planeeringuga ette nähtud Kruntidel säilitatakse oluline osa elujõulisest kõrghaljastusest, võimaldada raiet ainult Tingimusega on arvestatud, vt ptk 3.5 hoonestusala ulatuses ning juurdepääsuteede rajamiseks Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 13 Reeglina on lubatud elamumaa krundile püstitada üks elamu koos abihoonetega. Elamu juurde võib rajada kuni kolm ehitusloakohustuseta (ehitisealuse pinnaga kuni 60 m² ja kõrgusega 5 m) abihoonet, kui detailplaneeringuga või Planeeringuga on antud võimalus krundile pos 2 projekteerimistingimustega ei ole määratud rajada kokku kuni 7 abihoonet ning 1 üksikelamu, teisiti. Hooneid, sh ehitusloakohustuseta elamumaa kruntidele pos 4-5 kuni 3 abihoonet ning hooneid, võib rajada detailplaneeringu 1 üksikelamu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringuga määratud hoonestusalale, arvestades määratud hoonete arvu ja hoonete ehitisealuse pinna suurust, tuleohutuse nõudeid ja teisi seadusjärgseid kitsendusi Elamu kõrgus kuni 9 m, Tingimusega on arvestatud- elamud on planeeritud ehitusloakohustusega abihoonetel üldjuhul kuni 9 m kõrgused, abihooned 6 m kõrgused, kuni 6 m sadamahoone on planeeritud 10 m kõrgune Uute elamukruntide vähim suurus lagedal alal 3000 m². Põhjendatud juhtudel võib krundi suurus olla erinev eeltoodust, arvestades konkreetse krundi asukoha Planeeritud elamukruntide suurused jäävad vahemikku 5828 m² kuni 20 236 m² struktuuri, piirkonna iseloomu, kontaktvööndis suvate kruntide suuruseid, juurdepääsuteede olemasolu Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind Plan. krundil pos 2 on lubatud ehitisealuseks kuni 3000 m² kruntidel kuni 20%, üle 3000 pinnaks kuni 1200 m², kruntidel pos 4-5 600 m² m² kruntidel mitte enam kui 600 m² Parkimine lahendatakse omal krundil Tingimisega on arvestatud, vt ptk 3.4 Juurdepääs hoonetele lahendatakse eelkõige olemasoleva teedevõrgu baasil; täiendavalt rajatavad teed seotakse avalikus kasutuses olevate teedega, Tingimusega on arvestatud arvestades kontaktvööndi juurdepääsuvajadusi. Tagatud peab olema päästevõimekus Piirded 7000 m² ja suurema krundi korral rajatakse üldjuhul õuemaa (mitte krundi) Piirdeaiad on ette nähtud planeeritud ehitusõigusega ulatuses, et tagada avatud rohealade kruntide piiridele, samas on arvestatud jalakäijate olemasolu ja võimaldada ulukite vaba liikumisega ning seda pole planeeringus piiratud liikumine Tänavaäärsed piirded piirkonda sobivad nii materjali kui kõrguse poolest. Piirete suurim Tingimus lisatud ptk 3.2 lubatud kõrgus teepoolsel küljel on 1,5 m, läbipaistvusega vähemalt 30% 14 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMIS- ETTEPANEK 3.1. PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Detailplaneeringuga muudetakse olemasolevate maaüksuste piire. Uitro maaüksusest on ette nähtud moodustada 1 EP (üksikelamu maa), 1 ML (muu looduslik maa) ning 1 LS (sadama maa) krunt. Väljamäe kinnistust moodustatakse 2 EP (üksikelamu maa), 1 HL (looduslik maa) ja 1 LT (transpordimaa) krunt. Merre on ette nähtud moodustada 1 LS (sadama maa) krunt plan. sadamakai ja muuli tarbeks. Hennolenno kinnistu piire ning sihtotstarvet ei muudeta. 3.2. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Detailplaneeringu lahendusega antakse planeeritavatele kruntidele järgmine ehitusõigus: Plan. Suurim lubatud Plan. hoonete Plan. Krundi krundi Maa hoone kõrgus arv krundil Suletud ehitisealune pos nr pindala, sihtotstarve (põhihoone/ (põhihoone/ brutopind, m² pind, m² m² abihoone), m abihooned) 1 27 314 ML 100 - - - - 2 20 236 EP 100 1200 9/ 6 1/ 7 1450 3 9700 LS 100 600 10/ 6 1/ 1 600 4 3725 LS 100 0 0 0 0 5 6629 EP 100 600 9/ 6 1/ 3 1380 6 5828 EP 100 600 9/ 6 1/ 3 1380 7 18 081 HL 100 - - - 8 4746 LT 100 - - - - Planeeringuga on ette nähtud erasadama rajamine (kuni 2 hoonet) krundile pos 3 ja pos 4 (vt Lisa 1 ja Lisa 2). Sadama kujutamisel Põhijoonisel ei ole lähtutud maksimaalsest võimalikust kaikohtade arvust, vaid aluseks on võetud huvitatud isiku reaalne vajadus ja soov. Sadamaeskiis on Põhijoonisele kantud vastavalt Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ tööle nr UIT171 DP (vt Lisad 1 ja 2). Plan. kruntidele pos 2, 5 ja 6 on lubatud üksikelamu ning abihoonete rajamine. Hennolenno kinnistule täiendavat ehitusõigust ei määrata. Krundil pos 2 olevat olemasolevat tulepaaki on lubatud rekonstrueerida. Muid abihooneid lisaks tabelis määratud hoonete arvule ega kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitisi ei ole lubatud rajada. Kõik kavandatavad hooned peavad jääma planeeritud hoonestusala sisse. Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 15 Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele on: lubatud katusetüüp: lame-, kald- või viilkatus. Lubatud katusekattematerjal: puit, õlgkatus, keraamiline kivi, valtsplekk, k.a valtsplekk-profiiliga plekk-katus, ja ka muu sobiv kaasaegne ehitusmaterjal; fassaadi viimistlusmaterjal: kivi ja puit autentsel kujul, krohv, tellis ning silikaatkivi v.m sobiv kaasaegne ehitusmaterjal. Lubatud värvitoonid: heledad, loomulikud, looduslähedased või naturaalsed toonid; piirdeaed on lubatud, kõrgus kuni 1,5 m, läbipaistvus vähemalt 30%. Paadisadam: Uitro paadisadamat (edaspidi nimetatud sadam) soovitakse rajada Kaberneeme lahe läänekaldal paikneva Uitro maaüksuse idakaldale, kohta, kus selle ehitamiseks ja sellele juurdepääsuks leidub sobivaim koht. Sadam kavandatakse paatide pikkusega kuni 15 m vastuvõtuks. Sadama kavandamisel eeldatakse, et need paadid on mootorpaadid (kiiluta paadid) ning sadama veesügavus ei pea võimaldama purjepaatide (kiiluga paatide) vastuvõttu. Eelnimetatust tulenevalt on sadama planeerimisel rahvusvaheliselt tunnustatud soovituste kohaselt Uitro sadamakohas vaja täita alljärgnevad tingimused 21) ... 25): 21) basseini sügavus -1,8 m abs; 22) basseini värava sügavus min -1,8 m abs ja laius 20...22 m; 23) pöördeala läbimõõt basseinis kuni 30 m; 24) sildumiskohtade mõõdud L15,0 m x B5,0 m x H1,8 m (pikkus x laius x sügavus); 25) slipi laius 6,0 m ja kalded mitte järsemad kui 1:7 (kaldtee 1 m tõus 7 m pikkuse kohta). Sadama basseini kaitseks rajatakse kaks muuli - põhjamuul ja lõunamuul. Muulide asendi valikul on samuti arvestatud sildumis- ja veeskamisrajatiste paigutamiseks sobivate tingimustega. Arendaja poolne sildumiskohtade arvu esialgne hinnang on 4, kj nähakse ette sildumiskohtade arvu suurendamise võimalus põhjamuuli siseküljel 2...3 sildumiskohta võrra. Arendaja on sildumisrajatiste osas teinud järgmised valikud: 41) Sadamas kasutatakse sadama basseini põhjale toetuvaid sildumisrajatisi (edaspidi nimetatud kaid); 42) Sadamas ei kasutata sildumiseks ujuvaid sildumisrajatisi (paadisillad). Arendaja on veeskamisrajatiste osas teinud järgmised valikud: 51) Sadamasse rajatakse slipp, mis võimaldab mootorpaadi pikkusega 15 m veeskamist; 52) Sadamas võib vajalik olla autokraana kasutamine paadi veeskamiseks ning seda peab saama teha basseini kaldas paiknevalt kailt, so osa kaldakaist peab taluma autokraanaga veeskamise koormust. 3.3. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse ehitusprojektiga. Ehitusprojekti staadiumis, kui on teada hoonete täpsed asukohad ja vajalikud võrguhulgad, tellida võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused. 3.3.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks Loo Vesi OÜ poolt 02.09.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr 45/2019. Vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahendamisel juhinduda Jõelähtme valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu poolt 16 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 12.10.2017 määrusega nr 120) toodud nõuetest kinnistute veega varustamiseks ja reovee ärajuhtimiseks ning ÜVK arengukavast. Veevarustus Planeeringuala veega varustamiseks on ette nähtud uue veetoru rajamine plan. krundile pos 1 paralleelselt olemasoleva ning plan. krundile pos 8 paralleelselt planeeritud teega. Detailplaneeringualal maksimaalselt lubatud summaarne veetarbimine on 2 m³/d, kogust pole lubatud ületada. Planeeritud veetoru ühendatakse Tanuma tee 48 kinnistu juures olemasoleva Neeme küla ühisveevärgiga, ühendusele näha ette sulgarmatuur. Olemasolevate veetarbijate veevarustuse kvaliteet ei tohi lisanduvate tarbijate tõttu halveneda. Igale planeeritud ehitusõigusega krundile on ette nähtud liitumispunktid (maakraanid kinnistu piiril). Perspektiivis on võimalus ka olemasolevatel planeeringualast väljajäävatel kinnistutel liituda Neeme küla ühisveevärgiga, selleks on joonisel 4- Põhijoonis tehnovõrkudega näidatud persp. veetoru kulgemine koos kinnistu piiridele kavandatavate persp. liitumispunktidega. Välise tuletõrjevee lahendamiseks hüdrantide baasil tuleb olemasolev teealune veetorustik PEM63 Tanuma tee ja Koli tee ristist kuni planeeritava ühenduskohani Tanuma tee 48 juures asendada veetoruga PEH110, orienteeruv asendatava veetoru pikkus on 102 m. Reoveevarustus Detailplaneeringualalt on maksimaalselt lubatud kanaliseerida summaarselt 2 m³/d, kogust pole lubatud ületada. Kanaliseerida on lubatud ainult olmereovett, pole lubatud sade- ja pinnavee sattumine ühiskanalisatsiooni. Planeeritavate kruntide pos 2 ja pos 3 (plan. liitumiskaev krundi piiril) reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uue isevoolse kanalisatsioonitoru rajamine plan. krundile pos 1 paralleelselt olemasoleva teega. Isevoolne kanalisatsioonitoru suubub plan. krundile pos 8 kavandatavasse plan. reoveepumplasse (kuja R= 10 m), kust survekanalisatsioonitoru pidi liigub reovesi Tanuma tee 47 kinnistu lähedale planeeritavasse voolurahustuskaevu, sealt edasi kulgeb isevoolne plan. kanalisatsioonitoru kuni Tanuma tee 48 kinnistuni, kus toru ühendatakse Neeme küla ühiskanalisatsiooniga. Plan. kruntide pos 4 ja pos 5 piirile on ette nähtud sulgarmatuur liitumiseks plan. survekanalisatsioonitoruga. Joonisele 4- Põhijoonis tehnovõrkudega on kantud plan. kanalisatsioonitoru ligikaudsed kõrgusmärgid (täpsustuvad ehitusprojektiga). Perspektiivis on võimalus ka olemasolevatel planeeringualast väljajäävatel kinnistutel liituda Neeme küla ühiskanalisatsiooniga, selleks on joonisel 4- Põhijoonis tehnovõrkudega näidatud persp. kanalisatsioonitoru kulgemine koos kinnistu piiridele kavandatavate persp. liitumispunktidega. Sademeveelahendus Planeeringualal tekkivad sademeveed on ette näha immutada pinnasesse. Planeeritavate kruntide, teede, parkimisalade projekteerimisel välistada sademevee valgumine naaberkruntidele. Planeeringuala vertikaalplaneerimine antakse ehitusprojekti staadiumis. 3.3.2. ELEKTRIVARUSTUS Planeeringuala elektrilahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ poolt 22.03.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr 323458. Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 17 Plan. krundi pos 4 ja pos 5 tarbeks on ette nähtud uue 0,4 kV madalpinge maakaabelliini rajamine, sisselõikega olemasolevasse maakaablisse tunnusega 72561, pos 4 ja pos 5 piirile on ette nähtud jaotus-, liitumiskilbid. Krundi pos 3 tarbeks rajatakse uus madalpinge maakaabelliin algusega krundi pos 1 lõunapiiri lähedal paiknevast olemasolevast, ning planeeringuga ette nähtud ümbertõstetavast, liitumiskilbi 146019LK juurde planeeritavast jaotuskilbist, mille toide tuleb olemasolevalt maakaablilt tunnusega 72561. Krundi pos 3 piirile on ette nähtud uued jaotus-, liitumiskilbid. Krundi pos 2 elektritoide saab alguse krundi pos 3 piirile planeeritavast jaotuskilbist, krundi pos 2 piirile on ette nähtud uus liitumiskilp. Ehitusprojekti staadiumis tuleb võrguvaldajalt taotleda täpsustatud tehnilised tingimused ning tööjoonised täiendavalt kooskõlastada. 3.3.3. SOOJAVARUSTUS Piirkonnas puudub kaugküttevõrk, mille kaudu oleks võimalik tagada tsentraalne soojavarustus. Planeeritud hoonete kütmiseks tuleb kasutada alternatiivseid kütteliike (näiteks puiduhake, puidugraanulid, puit-, pellet-, gaasi-, õli- või elektriküte, õhk- soojuspump, mereküte vm sobiv ning keskkonnasõbralik kütteviis). Otstarbekas on kombineerida erinevaid kütte liike. 3.3.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS Sidelahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS poolt 05.04.2019 väljastatud tehnilised tingimused nr 31774955. Planeeringualal Telia liinirajatised puuduvad. Planeeritavate elamute telekommunikatsiooniühendused on otstarbekas lahendada raadiolahendusena või mobiilsidega. 3.3.5. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele jäävad planeeritavad hooned I kasutusviisi (eluhooned) alla, ehitiste tulepüsivusklass on TP2. Väliskustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga hoonete puhul on 10 l/sek 3 h jooksul. Välise tuletõrjevee lahendamiseks hüdrantide baasil tuleb olemasolev teealune veetorustik PEM63 Tanuma tee ja Koli tee ristist kuni planeeritava ühenduskohani Tanuma tee 48 juures asendada veetoruga PEH110, orienteeruv asendatava veetoru pikkus on 102 m. Hüdraulilise arvutusega selgitada ehitusprojektis välja võimalik maksimaalne kaugus, kust on tagatud vooluhulk 10 l/s. Puudujääva vooluhulga osa katta mahutitega (asukoht määratakse ehitusprojektiga) ja/või kuivhüdrandiga (joonisele 5- Tehnovõrkude koondplaan on peale kantud tuletõrjevee mahuti ja kuivhüdrandi orienteeruvad asukohad). Kõik lahendused kooskõlastada Päästeametiga. Tuletõrje veevõtu vajadus tuleb lahendada vastavalt EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” ja EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise 18 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering käigus. Kõik hooned ehitatakse vastavalt siseministri 30.03.2017. aasta määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele §22: Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. 3.4. JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS Planeeringu koosseisus on määratud liikluskorralduse põhimõtted. Planeeringualale on juurdepääs olemasolevalt Tanuma teelt. Väljamäe kinnistule rajatakse Tanuma tee pikendusena uus avaliku kasutusega sõidutee, selleks moodustatakse uus transpordimaa krunt pos 8. Uitro maaüksusel säilib olemasolev tee, mis jääb planeeritava krundi pos 1 koosseisu. Krundil pos 1 olevale teele seatakse juurdepääsu servituudi vajadusega ala plan. krundi pos 2 ja pos 3 ning Neeme piilkonnamaja kinnistu kasuks. Jalakäijate liikumine on ette nähtud piki ranniku serva. Põhijoonisele on peale kantud seadusest tulenev kallasrada. Kallasrajal liikumise võimalikkus vaadatakse üle looduses vastavalt tegelikult olukorrale, st hinnatakse, kas ja kust on jalakäijatel võimalik liikuda. Kohtades, kus seadusest tuleneval kallasrajal pole võimalik liikuda või kallasrada on läbi lõigatud (näiteks planeeritaval sadamaalal), tuleb ette näha kallasrajale alternatiivne asukoht, et oleks tagatud jalakäijate liikumine ümber poolsaare. Parkimiskohad on lahendatud iga krundi piires. Normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, elamu liik: eramu, elamu asukoht: väikeelamute ala (3 parkimiskohta eramule). Lubatud on nii hoonesisene kui -väline parkimine. Plan. krundile pos 8 on ette nähtud avaliku kasutusega parkla, mis on ette nähtud poolsaare külastajatele. 3.5. HALJASTUS JA HEAKORD Planeeringualal leidub kõrghaljastust vähe, ainult Väljamäe kinnistu lõunaosas, olemasoleva puurkaevu ümbruses, ülejäänud osa planeeringualast on rohumaa üksikute võsastunud gruppidega. Planeeringualal säilitatakse oluline osa elujõulisest kõrghaljastusest, raiet on lubatud teha ainult hoonestusala ulatuses ning juurdepääsuteede rajamiseks. Planeeringu elluviimine ei kahjusta maastiku üldilmet. Planeeringu lahendus näeb ette olemasoleva maastiku säilitamise võimalikult suures mahus. Planeeritud elamumaa krunte on soovitav haljastada traditsiooniliselt: õuealad koos viljapuu- ning iluaedadega. Lubatud on piirdeaia rajamine elamukrundi ümber. Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku sorteeritult ja paigutada selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse, mis paigutatakse visuaalselt sobilikult soovitavalt Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 19 hoone mahtu. Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettevõtte poolt. 3.6. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha sissepääsude (krundile, hoonesse) valgustatus, hoone lahenduses mitte kavandada nö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt (seisuga 22.08.2018) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Detailplaneeringu eskiisi raames on tehtud Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (vt Lisa 1). Kuna planeeritavad elamukrundid ei jää riigimaanteede lähedusse, on liiklusest tingitud müra-, vibratsiooni- ning saasteriskitase madal. Kavandatavate eluhoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsioonitaseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisest. Hoonete projekteerimisel lähtuda standardi EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest nõuetest ning sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud normidest. Keskkonnamüra normatiivsed väärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Eestis on õhukvaliteedi piirväärtused kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid. Piirväärtustest madalamad saasteainete kontsentratsioonid ei ohusta inimese tervist olulisel määral. Inimese tervisekahjustuste ja ebameeldivate aistingute vältimiseks tuleb elamute projekteerimisel arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi muutusi liikluskorralduses ega too kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist ega piirnorme ületavat vibratsiooni. Ehitusaegsed mõjud tuleb minimeerida korrektsete töömeetodite ja tehnika valikuga. Planeeritavate hoonete rajamisel peab arvestama Eesti Standardi EVS 594:2008/A2:2015 Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides. Detailplaneering teeb ettepaneku Hennolenno maaüksusel oleva puurkaev-pumpla PRK0014612 sanitaarkaitseala ulatust vähendada 50 meetrilt 10 meetrini. Vastavalt 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi nimetatud VeeS) § 148 lg 2 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 20 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering kohane hooldusala. VeeS § 154 lg 1 Hooldusala on järgmistel rajatistel p 3 puurkaev, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas; lg 3: hooldusala ulatus on 10 m. Planeeringuga on krundile pos 3 ja pos 4 ettenähtud väikesadam. Kavandatava tegevusega kaasneb ehitusperioodil pinnase eemaldamine sadamakohast, planeeritavate hoonete, teede ja tehnovõrkude asukohtadest ning pinnase paigutamine sadamarajatiste ehitamisel. Sadama pinnase süvendustööde maht riigi merepõhjal ei ületa 7500 m³ ja täitetööde maht riigi merepõhjal 9900 m³. Täitetööde mahu sisse kuuluvad muulide ja püsikaide ehitustööd sõltumata nende absoluutkõrgustest. Tallinna Ülikooli Geoloogiainstituudi töörühma poolt tehtud sadamakoha randla rekognoosuuringu tulemused on järgmised: Sadama randla on suhteliselt stabiilne; Sadamakoha madalal veealal liikuvate setete maht ei ole sadama ehituskoha valikul oluline, sest see on väike; Sadamakoha madalal veealal on põhi liivane, kruusane, kivine ja moreenine. Basseini sobivaks sügavuseks lugeda -1,8 m abs. Kuna ehitustegevusega kaasnevad pinnasetööde mahud jäävad alla olulise keskkonnamõjuga tegevuse mahtudele, siis olulist pikaajalist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega pinnasele ning pinna- ja põhjaveele ei kaasne. Olemasolevad andmed ei viita kavandatava tegevuse olulisele mõjule rannaprotsessidele ja setete liikumisele. 3.8. EHITUSKEELUVÖNDI VÄHENDAMISE PÕHJENDUSED Planeeringuala ehituskeeluvööndis krundil pos 2 paikneb olemasolev vare, millele planeeringuga taotletakse ehituskeeluvööndi vähendamist saunahoone rajamiseks. Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse täiendavalt krundile pos 1 planeeritud eraomandisse jäävale juurdepääsuteele ning krundile pos 3 planeeritavale hoonestusalale paadikuuri rajamiseks. Looduskaitseseadusest tulenevaid vööndeid on arvestatud alates Põhikaardile kantud merepiirist. Ehituskeelu vähendamise ettepaneku tegemisel on lähtutud looduskaitseseaduse §40 lõikes 1 sätestatud tingimustest: ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Samuti on arvestatud looduskaitseseaduse §34 toodud ranna ja kalda kaitse eesmärkidega: ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine. Ehituskeeluvööndisse jäävate elamukruntide rajamiseks planeeritav maa-ala on tänasel päeval hoonestamata, valdavalt lage ala koos üksikute võsagruppidega, millel puudub oluline väärtus ökoloogilises mõttes, st ala on inimtegevusest mõjutatud. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohti alal ei ole registreeritud. Planeeritavad hooned on kavandatud valdavalt ehituskeeluvööndist väljapoole, v.a krundile pos 2 planeeritav abihoone ning Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 21 krundile pos 3 planeeritav paadikuur. Planeeringulahenduse elluviimisega ala reljeefi ei muudeta. Kuna planeeringulahendus on ranna looduslikku olukorda arvestav ning loodusesse sobituv, säilib ranna ala looduslikuna. Planeeringulahenduse elluviimisega ei ole ette näha kahjulike mõjude avaldumist rannal asuvatele looduskooslustele. Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole vastuolus ranna kaitse eesmärkidega piirkondades, kus ei asu kaitstavaid loodusobjekte või on tegemist lagedate ja looduskaitseliselt väheväärtuslike aladega. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Ranna kaitse eesmärk on inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine. Uitro maaüksus on varasemalt olnud hoonestatud, seal paiknevad mitmed endise Nõukogude Liidu piirivalvekordoni rajatiste vared ning tänase päevani säilinud tulepaak. Planeeringuala läbib olemasolev tee. Planeeringuga on Neeme piilkonnamaja maaüksusele juurdepääsuks ette nähtud täiendav juurdepääsutee plan. krundile pos 1, mis kulgeb veekaitsevööndist väljapool ning mis oma uue asukohaga ei lõika pooleks eraomandis ning ehituskeeluvööndist väljapool olevat ala. Krundile pos 8 on ette nähtud avaliku kasutusega juurdepääsutee. Detailplaneeringuga kavandatu realiseerimine muudab antud piirkonda- kõvakattega pindade rajamisel väheneb loodusliku maapinna osakaal, elamute rajamine toob piirkonda inimesi ja tegevusi. Planeeringuga ei kavandata potentsiaalselt ohtlikke reostuse riskiga tegevusi. Planeeritaval alal ei ole ette näha keskkonnaohtlikke tegevusi ning inimtegevuse kahjulike mõjude avaldumist rannal. Arvestades, et suures mahus on ligipääs olemas ning uute tehnovõrkude ja -süsteemide rajamine on väikesemahuline, ei ole kavandataval tegevusel olulist negatiivset keskkonnamõju. Ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Ranna kaitse eesmärk on ranna eripära arvestava asustuse suunamine. Planeeringuga hoonestusalale hoonete rajamine muudab ala praegust iseloomu, kuna rannaalale on kavandatud üksikud eluhooned ja nende juurde kuuluvad abihooned, mis aga ei erine suuresti olemasolevast lähipiirkonna olukorrast. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Ranna kaitse eesmärk on vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Detailplaneeringu joonistele on kantud kallasraja (ulatus 10 m) ning veekaitsevööndi (ulatus 20 m) kulgemine vastavalt looduskaitseseadusele. Planeeringulahenduse elluviimisega säilitatakse ning jäetakse avatuks juurdepääs kallasrajale, sellel läbipääsu ei piirata ehk inimeste vaba liikumine rannal on planeeringuga tagatud. Eeltoodust nähtub, et käesolev detailplaneeringu lahendus arvestab ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ning keskkonnaga. 3.9. SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks: Krunt pos 1: Plan. ning persp. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; 22 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering Plan. ning persp. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Plan. madalpinge maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; Plan. juurdepääsu servituudi vajadusega ala plan. krundile pos 3 ning Neeme piilkonnamaja kinnistule juurdepääsuks; Krunt pos 6: Persp. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Persp. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Plan. juurdepääsu servituudi vajadusega ala Herta (24505:001:0271), Otsa (24505:001:0272), Linderi (24505:001:0269), Udo (24505:001:0273) kinnistule juurdepääsuks; Krunt pos 8: Plan. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Plan. kanalisatsioonitoru ning survekanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Plan. madalpinge maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; Plan. reoveepumpla kuja R= 10 m; Ol.oleva puurkaev-pumpla sanitaarkaitseala vähendamise ettepanek R= 10 m. 3.10. PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistute igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. 3.11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisel. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Arendusega seotud teed tuleb rajada enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Detailplaneeringu realiseerimise etapid: Maaüksuste jagamine ja katastriüksuse sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; detailplaneeringuga kavandatavate transpordimaa kruntide tasuta võõrandamine vallale; Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 23 detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel; kinnistu omanikul on kohustus mitte alustada või lubada kinnistul hoonete ehitustegevust seni, kuni kinnistuni on rajatud kinnistu suhtes kehtivale detailplaneeringule vastavad tehnovõrgud ja rajatised ning neile on väljastatud kasutusload. 24 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering C – LISAD 1. Uitro paadisadama planeerimise kavatsustest detailplaneeringu algatamise taotluse juurde, Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ, töö nr UIT171 DP, diplomeeritud ehitusinsener 112894 sadamaehitus; 2. Aavo Raig Uitro paadisadama eskiis; 3. Jõelähtme vallas Neeme külas Uitro kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, töö nr 2845/17; 4. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 323458, väljastatud 22.03.2019; 5. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 31774955, väljastatud 05.04.2019; 6. Loo Vesi OÜ tehnilised tingimused nr 45/2019, väljastatud 02.09.2019. 26 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering D – JOONISED 1. Asukohaskeem 2. Kontaktvöönd M 1:2000 3. Tugiplaan M 1:500 4. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500 28 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering E – KOOSKÕLASTUSED Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneering 20 center 0 JÕELÄHTME VALLAVALITSUS Veeteede Amet [email protected] 27 .0 7 .20 20 nr 7-3 / 2828 Neeme küla Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks Uitro maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu (koostaja Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 2845/17) vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõ lastamise alused“ § 3 punktile 13 . Lisa: Detailplaneeringu materjal: seletuskiri ja põhijoonis Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Põldma abivallavanem vallavanema ülesannetes Tiina Skolimowski 60 548 55 [email protected]
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel