Kiri

MÄÄRUS 16.07.2020 nr 45 Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 97 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri ümberkujundamine ja asutamine ning registrite nimetused (1) Esimene laevapereta prahitud laevade register on laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10010 alusel ümber kujundatud laevapereta prahitud laevade registrist. (2) Määrusega asutatakse teine laevapereta prahitud laevade register. (3) Registrite ametlikud nimetused on esimene laevapereta prahitud laevade register ja teine laevapereta prahitud laevade register (edaspidi registrid), inglise keeles vastavalt First Register of Bareboat Chartered Ships ja Second Register of Bareboat Chartered Ships. § 2. Registrite eesmärk (1) Esimese laevapereta prahitud laevade registri pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet ning pidada arvestust ja teostada järelevalvet nende laevade üle, mis laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 24 lõike 2 järgi on saanud õiguse kanda Eesti riigilippu ja mille vastutaval isikul on tegevuskoht Eestis, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast. (2) Teise laevapereta prahitud laevade registri pidamise eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet ning pidada arvestust ja teostada järelevalvet nende laevade üle, mis laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 24 lõike 2 järgi on saanud õiguse kanda Eesti riigilippu. § 3. Vastutav töötleja Registrite vastutav töötleja on Veeteede Amet (edaspidi registripidaja).  2 § 4. Registriandmete kaitse (1) Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse organisatsioonilisi ja füüsilisi turvameetmeid ning elektrooniliste registriandmete puhul lisaks infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Registrite turvaklass on K1T1S1. (3) Registrite turbeaste on madal (L). 2. peatükk Registrite ülesehitus ja registriandmete koosseis § 5. Registrite ülesehitus (1) Registreid peetakse digitaalsete andmekogudena ja osaliselt paberkandjal alusdokumentidena. (2) Registrite koosseisu kuuluvad: 1) registripäevik; 2) kahest jaost koosnev registriosa; 3) laevatoimik; 4) registripidaja arhiiv. § 6. Registripäevik (1) Esimese laevapereta prahitud laevade registri registripäevikusse kantakse järgmised andmed: 1) laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev; 2) laeva registrinumber selle olemasolul; 3) täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg; 4) riigilõivu tasumise andmed; 5) avalduse esitaja nimi ja isiku- või registrikood; 6) avalduse sisu kirjeldus; 7) tehtud otsuste aeg. (2) Teise laevapereta prahitud laevade registri registripäevikusse kantakse lõikes 1 nimetatud andmed ning registritasu tasumise andmed. § 7. Registriosa (1) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest. (2) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva prahtija“. (3) Registriosa on digitaalne. (4) Registripidaja allkirjastab registriosa selle avamisel ning registriosa andmetes muudatuse tegemisel. Registriosa andmete muudatuse juurde märgitakse isiku nimi, kuupäev ja kellaaeg. (5) Digitaalse registriosaga on õigus tutvuda kirjaliku taotluse alusel. (6) Registriosa 1. jagu ja 2. jagu vormistatakse eraldi.  3 § 8. Registriosa 1. jagu (1) Registriosa 1. jakku „Laev“ kantakse järgmised andmed: 1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber; 2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime järel näidatakse sulgudes laeva nime muutmise aastaarvu kaks viimast numbrit; 3) laeva tüüp kasutusala järgi; 4) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber; 5) olemasolul laeva kutsung; 6) kalalaeva puhul pardanumber; 7) laeva kodusadam; 8) laeva ehitusaasta; 9) laeva ehituskoht (linn ja riik); 10) laeva ehitaja (tehase nimi); 11) laevakere põhimaterjal; 12) peamasina tüüp, arv ja peamasina võimsus (kilovattides) ning andmete olemasolul peamasina mark; 13) ametliku mõõtmise tulemused ametliku mõõdukirja järgi; 14) ametliku mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg; 15) reisijate arv reisilaeval; 16) olemasolul laeva klassifikatsiooniühingu nimi, klassifikatsiooniühingu poolt laevale antud registreerimise number ning klassifikatsioonitunnistuse kehtivuse tähtaeg; 17) viide Eesti riigilipu kandmise aluseks olevale õigusnormile; 18) registrist kustutamise kuupäev, põhjus ja alus. (2) Lõike 1 punktis 13 nimetatud ametliku mõõtmise tulemusteks on järgmised laeva andmed: 1) kogumahutavus; 2) puhasmahutavus; 3) kogupikkus (meetrites); 4) pikkus (meetrites); 5) laius (meetrites); 6) parda kõrgus (meetrites); 7) süvis (meetrites); 8) andmete olemasolul kandevõime (tonnides). § 9. Registriosa 2. jagu (1) Registriosa 2. jakku „Laeva prahtija“ kantakse järgmised andmed: 1) 2. jao kande jooksev number; 2) laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ja kontaktandmed; 3) vastutava isiku olemasolul tema andmed ja kontaktandmed; 4) laeva omaniku või ühiste omanike andmed ja kontaktandmed; 5) prahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev; 6) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud algregistririik, nõusoleku andmise kuupäev ning loa kehtivusaeg; 7) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud laeva omaniku nõusoleku andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg; 8) laevapereta prahitud laeva liputunnistuse või ajutise liputunnistuse kehtivusaeg. (2) Esimese laevapereta prahitud laevade registri korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt vastutava isiku tegevuskoha andmed.  4 (3) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaja pikendamisel täiendatakse lõike 1 punktide 5–7 nimetatud andmete kandeid. (4) Laeva allprahtimise korral kantakse registriosa 2. jakku täiendavalt järgmised andmed: 1) laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja kontaktandmed; 2) allprahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku andmed on järgmised andmed: 1) füüsilise või juriidilise isiku nimi; 2) füüsilise isiku isikukood või selle puudumisel sünniaeg või juriidilise isiku registrikood või registreerimisnumber. (6) Käesolevas paragrahvis nimetatud isiku kontaktandmed on järgmised andmed: 1) füüsilise isiku asukoha või elukoha aadress või juriidilise isiku asukoha aadress; 2) telefoninumber koos suunakoodiga; 3) e-posti aadress. § 10. Laevatoimik Laevatoimikus säilitatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 92 lõikes 1 või 11 nimetatud avaldused ja dokumendid või nende koopiad ning muud laeva registreerimisega seotud avaldused, kinnitused, dokumendid ja kirjavahetus või nende koopiad, samuti liputunnistuste koopiad ning tehtud otsused ja kehtetud lipudokumendid. 3. peatükk Andmete kandmine registritesse § 11. Andmete allikad (1) Registritele esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija. (2) Registrid saavad andmeid järgmistest andmekogudest: 1) e-äriregister; 2) rahvastikuregister. § 12. Registriosa ja laevatoimiku avamine (1) Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa ja laevatoimik. (2) Registriosa ja laevatoimik avatakse pärast registrisse kandmise otsuse tegemist. § 13. Andmete õigsus ja nende kandmine registritesse (1) Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Registripidaja tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud andmetele. (3) Registrisse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama registripidajale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete  5 muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu. (4) Kui registripidaja avastab registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse andmete muutmiseks, parandab registripidaja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. (5) Registripidajal on õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. (6) Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle registripidaja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab registripidaja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. 4. peatükk Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine § 14. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Registriosasid ja laevatoimikut ning neisse kantud andmeid ja dokumente hoitakse registris avatuna kuni laeva registrist kustutamiseni. (2) Kui laev kustutatakse registrist, sulgeb registripidaja registriosa ja laevatoimiku ning arhiveerib need oma arhiivis. (3) Registripäeviku osa suletakse, kui kõik registripäeviku osasse kantud laevad on registrist kustutatud. (4) Registripidaja arhiivis hoitakse suletud registripäeviku osasid, suletud registriosasid ja suletud laevatoimikuid ning neisse kantud andmeid ja dokumente 30 aastat alates dokumentide registripidaja arhiivi üleandmisest. (5) Säilitamistähtaja ületanud paberkandjal olevad ning elektrooniliselt kogutud andmed ja dokumendid hävitatakse ning kustutatakse. 5. peatükk Registrite pidamise rahastamine ja registrite likvideerimine § 15. Registrite pidamise rahastamine Registrite pidamise kulud kaetakse registripidaja eelarvest. § 16. Registrite likvideerimine (1) Registrite likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Registrid likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega.  6 6. peatükk Rakendussätted § 17. Digitaalsele registriosale üleminek (1) Paberregistriosalt digitaalsele registriosale üleminek toimub registriosa kaupa. (2) Pärast laeva registrist kustutamist säilitatakse digitaalne registriosa registripidaja digitaalses arhiivis. (3) Laevatoimikut, laevapäevikut ja registripidaja arhiivis arhiveeritud andmeid ei digitaliseerita. § 18. Digitaalsele registripidamisele ülemineku lõpuleviimine (1) Digitaalsele registrile minnakse üle laevatoimiku kaupa. (2) Paberregistriosalt digitaalsele registriosale üleminek loetakse lõpuleviiduks, kui: 1) kõik paberregistriosade kanded on üle kantud digitaalsesse registriosasse; 2) on tagatud digitaalses registriosas ja registripäevikus sisalduvate andmete ning laevatoimikus elektroonsel kujul säilitatavate dokumentide ning kirjavahetuse säilivus ja nende muutumatul kujul taasesitamise võimalus; 3) registripidajal on arhiiv digitaalsete andmete säilitamiseks. (3) Ühe kuu jooksul pärast digitaalsele registriosale ülemineku lõpuleviimist paberregistriosad hävitatakse. § 19. Määruse kehtetuks tunnistamine (1) Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vormi ja pidamise korra kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. (2) Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määruses nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vormi ja pidamise korra kinnitamine“ nimetatud kartoteegid hävitatakse ühe aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. Hävitamise protseduuri, teostaja ja aja kohta koostatakse kirjalik hävitamise akt. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Viljar Lubi majandusarengu asekantsler kantsleri ülesannetes  Majandus- ja taristuministri määruse „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määruse eelnõu on välja töötatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) § 97 lõike 3 alusel. Eelnõuga kehtestatakse esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimäärus (edaspidi määrus). 1. juulil 2020. a jõustuvad LaevaRS muudatused, mille kohaselt kujundatakse olemasolev laevapereta prahitud laevade register laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 100 10 alusel ümber esimeseks laevapereta prahitud laevade registriks. Teine laevapereta prahitud laevade register asutatakse käesoleva määrusega. Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija taotlusel laev, mille vastutava isiku tegevuskoht on Eestis ja mis vastab muudele seaduses sätestatud nõuetele. Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kandmiseks vastutav isik Eestis aga asuma ei pea. Registriteenuste tasustamise alused on registrites samuti erinevad. Tegemist on juriidiliselt kahe eraldiseisva registriga, kuid kuna andmekogude andmekoosseisud on sisult peaaegu identsed, kehtestatakse registrite põhimäärus ühes õigusaktis. Eelnõu reguleerib kehtiva määrusega võrreldes oluliselt täpsemalt Veeteede Ameti tegevust registrite pidamisel, võttes arvesse isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest ja Andmekaitse Inspektsiooni 2016. aasta andmekogude juhendist1 tulenevaid nõudeid ja suuniseid. Eelnõuga võetakse osaliselt kasutusele digitaalsed registrid, samuti uuendatakse registritesse lisatavate andmete koosseisu tulenevalt 1. juulil jõustuvatest LaevaRS muudatustest. Samas on tegemist nö üleminekumäärusega, kuna Veeteede Ametis on loomisel uus laevade infosüsteem (LIS), milles hakkavad tulevikus sisalduma ka täisdigitaalsed registrid ning mille tarbeks koostatakse seda arvestavad uued registrite põhimäärused. Eelnõuga sätestatakse registrite nimetused, eesmärk, registrite vastutav töötleja, registriandmete kaitse, registrite ülesehitus ja registrite koosseisu kuuluvate osade kirjeldus, andmete kandmine registritesse, juurdepääs registriandmetele ning registriandmete säilitamine ja arhiveerimine, registrite pidamise rahastamine ja registrite likvideerimine, üleminek digitaalsetele registritele ning rakendussätted. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg (e-post: [email protected]; tel: 620 5535), laevade järelevalve osakonna vanemregistriinspektor Mare Ööbik (e-post: [email protected], tel 620 5540) ja meresõiduohutuse teenistuse juhtivspetsialist Agnes Pilv (e-post: [email protected], tel: 620 5702) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post: [email protected]; tel: 625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post: [email protected]; tel: 639 7650) . 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf (31.10.2019) 1 Eelnõu ja seletuskirja osas on juriidilisi ettepanekuid teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post: [email protected], tel 6 256 360). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi hetkel menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Määrusega tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise korra kinnitamine“. 2 Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kuuest peatükist ja 19-st paragrahvist. Eelnõu 1. peatükis on üldsätted. Paragrahvis 1 sätestatakse esimese laevapereta prahitud laevade registri ümberkujundamine senisest laevapereta prahitud laevade registrist ning teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine. 1. juulil 2020. a jõustuvate LaevaRS muudatustega loetakse laevapereta prahitud laevade register esimeseks laevapereta prahitud laevade registriks ja enne seda laevapereta prahitud laevade registris registreeritud laevad loetakse registreerituks esimeses laevapereta prahitud laevade registris (LaevaRS § 10010), samuti luuakse teine laevapereta prahitud laevade register (LaevaRS § 34 lõige 1). LaevaRS § 97 lõige 3 näeb ette, et esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutab ja nende põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimäärused oleksid sisult identsed, ei ole otstarbekas neid dubleerida eraldi õigusaktidena. Hea õiguseloome ja normitehnika eeskirja § 58 lõike 1 kohaselt võib ühe või mitme volitusnormi alusel anda ka vaid ühe määruse. Seega kehtestatakse käesoleva eelnõuga ühtne põhimäärus nii esimesele kui ka teisele laevapereta prahitud laevade registrile. Samuti sätestatakse §-ga 1 registrite eesti- ja ingliskeelsed nimetused. Paragrahviga 2 nähakse ette registrite eesmärk. Registrite pidamisel ja andmete töötlemisel lähtutakse LaevaRS § 97 lõikes 1 sätestatud eesmärgist ning § 34 lõigetes 2 ja 3 sätestatud õigusest kanda laev vastavalt, kas esimesse või teise laevapereta prahitud laevade registrisse. Täpsemalt võib esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kanda laeva, mis vastab LaevaRS § 24 lõikes 2 nimetatud tingimustele ja mille vastutaval isikul on tegevuskoht Eestis, kusjuures tegevuskohaks ei loeta laeva ennast. Sellest tulenevalt on esimese laevapereta prahitud laevade registri eesmärk on koguda, säilitada ja avalikustada teavet ning pidada arvestust ja teostada järelevalvet nende laevade üle, mis vastavad eelnimetatud nõuetele ning on registrisse kantud. Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse laev, mis vastab LaevaRS § 24 lõikes 2 nimetatud tingimustele. Antud registrisse kantakse laevad, mille vastutava isiku tegevuskoht asub Eestist väljaspool või mille puhul ei ole erandina (LaevaRS § 42 lõige 4) vastutava isiku olemasolu nõutav ning prahtijal vastutav isik seetõttu puudub või tema olemasolu korral asub tema tegevuskoht väljaspool Eestit. Teise laevapereta prahitud laevade registri eesmärk on seega koguda, säilitada ja avalikustada teavet ning pidada arvestust ja teostada järelevalvet nende laevade üle, mis vastavad LaevaRS § 24 lõikes 2 sätestatud tingimustele. 2 Paragrahvis 3 sätestatakse registrite vastutav töötleja ehk registripidaja, kelleks on Veeteede Amet. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 434 lõikele 1 korraldab vastutav töötleja andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist ning vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Registritel ei ole volitatud töötlejat. Paragrahviga 4 reguleeritakse registrites sisalduvate andmete kaitse. Veeteede Amet rakendab registriandmete kaitseks turvameetmeid. Registrite turvaklass on K1T1S1 ja registriandmete turbeaste madal (L). Registrite turvaklassi ja registriandmete turbeaste on kinnitanud registripidaja administraator. Käesoleval ajal ei ole registrid infosüsteemid, mistõttu x-teega liidestus puudub. Veeteede Ametis on arendamisel uus laevade infosüsteem (LIS), milles hakkavad tulevikus sisalduma ka registrid ning mille toimepidevus ja turbeaste saavad olema tänasest kõrgemad. Kuni infosüsteemi valmimiseni jätkatakse registriandmete kaitsega senisel tasemel. Eelnõu 2. peatükis on reguleeritud registrite ülesehitus ja registriandmete koosseis. Paragrahviga 5 sätestatakse registrite ülesehitus. Registrite koosseisu kuuluvad registripäevik, kahest jaost koosnev registriosa, laevatoimik ja registripidaja arhiiv. Samuti sätestatakse registrite pidamise vorm (digitaalselt, osaliselt paberil). Paragrahv 6 reguleerib registripäevikut. Esimese laevapereta prahitud laevade registri registripäevikusse kantakse laeva registrisse kandmise avalduse vastuvõtmise kuupäev, selle olemasolul laeva registrinumber, täiendavate dokumentide või kirjavahetuse saabumise aeg, riigilõivu tasumise andmed, avalduse esitaja nimi ja isiku- või registrikood, avalduse sisu kirjeldus ning tehtud otsuste aeg. Teise laevapereta prahitud laevade registri registripäevikusse kantakse samad andmed, mis esimese registri puhul ning täiendavalt kantakse registripäevikusse registritasu tasumise andmed. Paragrahv 7 reguleerib registriosasid. Registriosa koosneb kahest jaost. Alates 1. juulist 2020. a on registriosa digitaalne ning sellega on õigus tutvuda kirjaliku taotluse alusel. Paragrahvis 8 on sätestatud registriosa 1. jakku kantavad andmed. Esimene jagu sisaldab laeva kohta käivaid andmeid, näiteks tüüp, ehitusandmed, mõõtmed jne. Laeva andmed esitab prahtija registripidajale LaevaRS § 92 lõikes 1 või 11 nimetatud avalduse esitamisel laeva registreerimiseks. Paragrahvis 9 on sätestatud registriosa 2. jakku kantavad andmed. Teine jagu sisaldab laeva prahtija ja prahtimisega seotud andmeid. Ka need andmed esitab prahtija registripidajale LaevaRS § 92 lõikes 1 või 11 nimetatud avalduse esitamisel laeva registreerimiseks. Paragrahv 10 reguleerib laevatoimikut. Laevatoimikusse kantakse laeva registreerimisega seotud avaldused ja dokumendid või nende koopiad ning muud laeva registreerimisega seotud avaldused, kinnitused, dokumendid ja kirjavahetus või nende koopiad, samuti liputunnistuste koopiad ning tehtud otsused ja kehtetud lipudokumendid. Eelnõu 3. peatükk reguleerib andmete kandmist registrisse. Paragrahviga 11 sätestatakse, et registripidajale esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija (LaevaRS § 92). Andmeid võib esitada vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 3 6 digitaalsel kujul või paberil. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega, võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi. Lisaks saavad registrid füüsilise ja juriidilise isiku andmeid ja kontaktandmeid (eelnõu § 9 lõiked 5 ja 6) e-äriregistrist ja rahvastikuregistrist. Paragrahv 12 reguleerib registriosa ja laevatoimiku avamist. Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa ja laevatoimik. Lisaks on täpsustatud nende avamise hetk. Laeva registriosa ja laevatoimikut ei avata enne, kui on tehtud otsus laeva registrisse kandmise kohta. Paragrahviga 13 reguleeritakse registriandmete õigsust ja andmete kandmist registritesse. Registrikande alusdokumentide ja alusdokumentides sisalduvate andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja ning registripidaja omakorda tagab, et registrisse kantud andmed vastavad andmete esitaja poolt esitatud andmetele. Registrisse kantud andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama registripidajale viivitamata õiged andmed ja kirjaliku avalduse andmete muutmiseks. Seaduses sätestatud juhul tuleb avalduse esitamisel tasuda riigilõivu. Riigilõivumäärad on sätestatud riigilõivuseaduse §-s 180. Riigilõivu ei võeta registritesse kantud laeva omaniku, laevapereta prahitud laeva prahtija või vastutava isiku laeva LaevaRS § 47 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete muutmise eest. Ka registripidajal endal on õigus andmeid muuta. Kui registripidaja avastab registris ebaõiged andmed või kui andmete esitaja esitab avalduse andmete muutmiseks, parandab registripidaja nimetatud andmed registris viie tööpäeva jooksul nendest teadasaamise päevast või avalduse esitamisest arvates. Registripidajal on sealjuures õigus kontrollida esitatud andmete ja dokumentide õigsust, nõuda täiendavate andmete, dokumentide või selgituste esitamist, andes selleks andmete esitajale mõistliku tähtaja. Kui andmete esitaja avaldus andmete muutmiseks ei ole põhjendatud või kui ta ei esita talle registripidaja poolt antud tähtajaks täiendavaid andmeid, dokumente või selgitusi, jätab registripidaja avalduse rahuldamata ja põhjendab seda kirjalikult. Eelnõu 4. peatükis on reguleeritud registriandmete säilitamine ja arhiveerimine. Paragrahvis 14 on reguleeritud registriandmete säilitamine ja arhiveerimine. Registriosasid ja laevatoimikut ning neisse kantud andmeid ja dokumente hoitakse registris avatuna kuni laeva registrist kustutamiseni. Laeva registrist kustutamisel need suletakse ning arhiveeritakse registripidaja juures 30-ks aastaks, misjärel antakse need hävitatakse. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse registrite pidamise rahastamine ja registrite likvideerimine. Paragrahvi 15 kohaselt kaetakse registrite pidamise kulud registripidaja ehk Veeteede Ameti eelarvest. Veeteede Ameti eelarve koosneb riigieelarvelist vahenditest. Paragrahvis 16 nähakse ette registrite likvideerimise kord. Registri likvideerimise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Registrid likvideeritakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõuetega. Eelnõu 6. peatükis on rakendussätted. Kehtiv laevapereta prahitud laevade registri põhimäärus on kehtestatud teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrusega nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise korra 4 kinnitamine“. Määruse kohaselt peetakse registriosasid kas väljavõetavate vahelehtedega vihikutena (paberregistriosa) või elektroonilisel kujul (elektrooniline registriosa). Peatükk näeb ette õigusliku aluse esimese laevapereta prahitud registri järkjärgulisele digitaliseerimisele. Määruse koostamise ajal on Veeteede Ametis käimas registri digitaliseerimiseks vajalike arenduste väljatöötamine. Paragrahv 17 reguleerib digitaalsetele registriosadele üleminekut ja paragrahv 18 reguleerib digitaalsetele registriosadele ülemineku lõpuleviimist. Paragrahvis 19 sätestatakse varasema põhimääruse kehtetuks tunnistamine ning uue põhimääruse jõustumine. Kehtiv põhimäärus on kehtestatud teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrusega nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise korra kinnitamine“. Selles määruses nimetatud kartoteegid hävitatakse ühe aasta jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. Hävitamise protseduuri, teostaja ja aja kohta koostatakse kirjalik hävitamise akt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ja selle volitusnormi puhul on arvestatud „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ tulenevaid nõudeid. 4. Mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning muu oluline otsene või kaudne mõju. Eelnõu rakendamisega võib ette näha mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, täpsemalt Veeteede Ametile. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Veeteede Ameti töötajad Mõju ulatus: Tuvastatud mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike. Määrust rakendab Veeteede Amet ehk registripidaja. Veeteede Ameti töös märkimisväärseid muutusi ei toimu. Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus sõltub sellest, kui tihti prahtijad avaldavad soovi oma laevade registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registrites. Hetkel on laevapereta prahitud laevade registris registreeritud kümme laeva.2 Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside raames. Eelnõu ei puuduta täiendavaid tegevusi, registrite arendamist, kasutusele võtmist või likvideerimist, mis tooksid kaasa rahalisi mõjusid. 2 https://veeteedeamet.ee/et/sadamad-laevad-ja-merekaubandus/laevad/laevaregister-ja-ehitatavate- laevade-register 5 6. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Riigi Infosüsteemi Ametile, Statistikaametile ja Laevaomanike Liidule. Ülevaade eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekutest ja nendega arvestamisest on esitatud seletuskirja lisas. 6  Majandus- ja taristuministri määruse „Esimese laevapereta prahitud laevade registri ja teise laevapereta prahitud laevade registri asutamine ja registrite pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri Lisa Ülevaade eelnõu kooskõlastamise käigus laekunud tagasisidest Nr Märkuse sisu Informatsioon märkuse arvestamise kohta Ettepaneku tegija: Andmekaitse Inspektsioon 1 Eelnõu § 6 sisust on aru saada, et mõlema Arvestatud. Eelnõusse parandused sisse registri registripäevikusse kantavate andmete viidud. erinevus on üksnes see, et esimesse registrisse ei kanta andmeid registritasu kohta, kuid teise registrisse see info kantakse. Soovitame mõelda, kas selle paragrahvi esimene lõige võiks sisaldada kõik andmekoosseisud, mis on mõlemas registris. Paragrahvi teises lõikega reguleeritakse, et lisaks esimeses lõikes märgitud andmetele on teises registris ka registritasu tasumise andmed. Sätet, mis toob välja kõik mõlemas registris olevad andmekoosseisud. Sarnaselt on andmete koosseisusid kirjeldatud ka seletuskirjas (lk 3, paragrahvi 6 selgitused). Alternatiivina on ka võimalik mõlemad lõigud sätestada ühes paragrahvis kahe lausena. 2 Eelnõu § 7 lõigete 3 ja 5 järgi on registriosa Mittearvestatud. Haldusmenetluse seaduse § digitaalne ning sellega on võimalik tutvuda 5 lõike 6 kohaselt on elektrooniline kirjaliku taotluse alusel. Eeldame, et lõikes 5 asjaajamine haldusmenetluses võrdsustatud on mõeldud, et ka elektrooniliselt edastatud kirjaliku asjaajamisega. Seega on lubatud ka taotlusi on lubatud esitada, kuid hetkel ei ole elektrooniliselt edastatud taotluste esitamine. see võimalus eelnõus pakutud sõnastuse tõttu võimalik. Seetõttu soovitame asendada eelnõu § 7 lõikes 5 sõnad „kirjaliku taotluse“ sõnadega „kirjalikku taasesitamist võimaldava taotluse“. 3 Eelnõu § 9 ehk registriosa 2. jao andmed: Mittearvestatud. 1) Lõikes 2 on märgitud, et esimese registri 1) Vastutava isiku tegevuskoht tuleb esimese 2. jakku kantakse täiendavalt vastutava isiku registri puhul registrisse kanda, kuna laeva tegevuskoha andmed. Kõrvutades esimesse registrisse kandmise õigus sõltub 01.07.2020 jõustuva LaevaRS § 92 lõigete 1 LaevaRS § 34 lõike 2 kohaselt vastutava isiku ja 11 sisu eelnõu vastava lõike sisuga ilmneb, tegevuskohast. Täpsemalt peab esimesse et selliste andmete kogumist LaevaRS ette ei registrisse kantud laeva vastutava isiku näe. tegevuskoht olema Eestis. 2) Lisaks ei näe LaevaRS § 92 lõiked 1 ning 2) Allprahtimise ja allprahtija andmete 11 ette, et registritesse kogutakse laeva registrisse kandmise alus tuleneb LaevaRS § allprahtimise korral allprahtija andmeid 241 lõike 1 punktist 4. (füüsilise/juriidilise isiku nimi; füüsilise isiku isikukood või selle puudumisel sünniaeg või juriidilise isiku registrikood või registreerimisnumber) ja kontaktandmeid 7  (füüsilise isiku asukoha/elukoha aadress või juriidilise isiku asukoha aadress; suunakoodiga telefoninumber; e-posti aadress). Samas eelnõu § 9 lõige 4 näeb selliste andmete kogumise ette. 4 Eelnõu § 10 sätestab üldise viitena, et sinna Teadmiseks võetud. Veeteede Amet alla kuuluvad kõik LaevaRS § 92 lõigetes 1 registripidajana võtab soovitust arvesse ja 11 nimetatud avaldused ja dokumendid või andmekogude registreeringu lõpuleviimisel nende koopiad ning muud laeva RIHA-s. registreerimisega seotud avaldused, kinnitused, dokumendid ja kirjavahetus või nende koopiad, samuti liputunnistuste koopiad ning tehtud otsused ja kehtetud lipudokumendid. Andmekogu põhimäärusest peab ilmnema ammendav andmete koosseis (vt Andmekaitse Inspektsiooni andmekogude juhendi alapeatükk 3.3.), kuid eelnõu järgi on siin viidatud üldistatult vastava LaevaRS § 92 lõigetes 1 ja 11 nimetatud dokumentidele. Sellest hoolimata soovitame selguse huvides riigi infosüsteemide haldussüsteemi (RIHA) lisatavas andmekoosseisu tabelis kirjendada, milliste (üldistatud mõttes) dokumentidega on tegemist. 5 Eelnõu § 11 sisustab mõlema registri Arvestatud osaliselt. Eelnõu § 13 lõige 3 näeb andmete allikad ehk andmeandjad ja eelnõu ette, et registrisse kantud andmete või nende § 13 reguleerib registriandmete õigsust ning aluseks olevate asjaolude muutmise korral andmete kandmist registritesse. Samas ei peab andmete esitaja esitama registripidajale selgu eelnõust, mis aja jooksul andmeandjad õiged andmed viivitamata. Esmakordsele peavad andmeid edastama (vt andmekogude andmete esitamisele tähtaega määrata ei saa – juhendi lk 14, punkt 10 selgitust). Lisaks ei avaldus ja andmed esitatakse laeva registris selgu ka eelnõust ega seletuskirjast, mis registreerimise soovi tekkides. E-äriregistrist ja andmeid registritesse edastavad e-äriregister rahvastikuregistrist saadavate andmete osas on ning rahvastikuregister. Eeldatavasti on seletuskirja täiendatud. tegemist eelnõu § 9 lõigetes 5 ja 6 toodud andmetega, mistõttu soovitame siin seletuskirja täiendada vastavate selgitusega. 6 Eelnõu § 14: Arvestatud. Paragrahv on eelnõu tekstist 1) Andmekogude juhendis (lk 12, selgitused välja jäetud. Hetkel on seaduse regulatsioon punktis 3) on öeldud, et avaliku teabe seadus piisav. Määrusega ei nähta ette pädevate (AvTS) „võimaldab teabele, sh riigiasutuste püsijuurdepääsu, kuna hetkel andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada puudub andmekogul liidestus riigi kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel. infosüsteemi andmevahetuskihiga. Seega peabki eriseaduses vajadusel sätestama erinormina AvTS-ist andmete juurdepääsupiirangu. Juurdepääsupiirangu norm peab olema konkreetne ja selge ning sellest peab selguma, miks juurdepääsupiirang kehtestatakse“. 2) LaevaRS § 90 lõikes 1 on öeldud, et mõlema registri andmed on avalikud; erisus on laevatoimikuga – seal sisalduvate dokumentidega on lubatud tutvuda laeva omanikul, laeva prahtijal, pädeval 8  riigiasutusel ja isikul, kellel on selleks õigustatud huvi. 3) Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt kehtestatakse laevatoimikus sisalduvatele andmetele juurdepääsupiirang. 4) Juhime tähelepanu asjaolule, et AvTS-i mõistes juurdepääsupiirangud ei saa tulla ministri määrusest – need peavad tulema seadusest. Sama nõuab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 lõige 2. Seetõttu tuleb üle vaadata eelnõu § 14 lõige 1. 5) Eelnõu § 14 lõikes 2 sisuliselt korratakse LaevaRS § 90 lõike 2 sisu. Leiame, et see kordamine ei pruugi olla vajalik. 6) Kuna eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millistel pädevatel riigiasutustel ning millistel juhtudel oleks õigus saada mõlemast registrist andmeid, siis soovitame tutvuda andmekogude juhendi 4. peatükiga. Kui juba hetkel on teada konkreetsed „pädevad riigiasutused“, kes peaksid mõlemast registrist andmeid saama (nö püsijuurdepääsuna), siis tasuks selline juurdepääs ka eraldi põhimääruses ära reguleerida. Lisaks on võimalik põhimääruses ära määratleda, et asutusele (püsi)juurdepääsu andmise korral sõlmitakse vastava asutusega konkreetne leping/kokkulepe (nt väljastatavate andmete sisu, millal tohib andmeid väljastada jne). 7 Eelnõu § 15: Arvestatud. 1) Lõike 4 kohaselt säilitatakse arhiivi 1) Arhiivi kantud andmete säilitustähtaeg jääb kantud andmeid ja dokumente 30 aastat. samaks senisega. Tegemist on laeva lipuõigust Seletuskirjast ei selgu, millest lähtuvalt on tõendavate dokumentide ja andmetega, mis see säilitamistähtaeg valitud, mistõttu ei ole näitavad laeva riikkondsust, mille alusel võimalik võtta seisukohta, kas tegemist on arvutatakse sellel töötanud isiku õigust kohase säilitamistähtajaga. pensionile. Seetõttu ei ole lühem 2) Lõike 5 kohaselt antakse säilitamistähtaja säilitustähtaeg põhjendatud. ületanud andmed ja dokumendid üle 2) Rahvusarhiiv on 31.10.2017 Rahvusarhiivile arhiiviseaduse alusel (ehk hindamisotsuses nr 51 hinnanud eelnõuga eeldatakse, et tegemist on arhiiviväärtuslikuks üksnes Veeteede Ameti arhivaaliga) või hävitatakse. Seletuskirjas ei sadamaregistri, mistõttu jäetakse esimese ja ole selgitatud, miks osa teabest soovitakse teise laevapereta prahitud laevade registri anda üle Rahvusarhiivile. Kehtiva LaevaRS andmete ja dokumentide Rahvusarhiivile üle § 97 alusel loodud registri (eelnõu järgi andmine käesolevast eelnõust välja ning esimese registri eelkäija) ei ole nähakse ette säilitustähtaja ületanud andmete ja Rahvusarhiivi 31.10.2017 hindamisotsuses dokumentide hävitamine. nr 51 ehk tegemist pole arhiiviväärtusliku andmekoguga. Seetõttu soovitame konsulteerida Rahvusarhiiviga ning välja selgitada, kas Rahvusarhiivil on soov võtta üle eelnõuga seotud registrite andmed peale eelnõuga paika pandud arhiveerimistähtaja lõppu. Kui Rahvusarhiivil seda soovi ei ole, 9  tuleb põhimääruses sõnastada, et arhiveerimise järgselt paberkandjal olevad ning elektrooniliselt kogutud andmed ja dokumendid hävitatakse ning kustutatakse. 8 Logide pidamine ning nende kustutamine: Mittearvestatud. Eelnõu § 7 lõikes 4 on antud 1) Andmekogude juhendi alapeatükis 4.5. on juhul sisuliselt kirjeldatud registriosa avamisel kirjeldatud andmekogu logide pidamist, (ehk esmase registreeringu tegemisel) ja selles kontrollimist ja kustutamist. muudatuse tegemisel digitaalallkirjastamisel 2) Eelnõu § 7 lõikes 4 on kirjeldatud tekkivat logi. Kuna käesoleval ajal ei ole mõningad logid, mis mõlemas registris andmekogu veel elektrooniline infosüsteem, on tekivad. Samas ei ole eelnõus selgitatud, kas registris muudatuste tegemise logimine neid logisid keegi kontrollib (nö sisekontrolli lahendatud läbi digitaalallkirjastamise. mõttes) ning kuidas on reguleeritud logide Juurdepääsupiiranguga andmetega kustutamine. Logid sisaldavad ka (laevatoimik) tutvumise taotluse ning selle isikuandmeid, mistõttu neil peab olema ka rahuldamise/mitterahuldamise otsuse kohta kohane säilitamistähtaeg, mis võiks olla tehakse kanne laevapäevikusse. Sellisel juhul eelnõuga reguleeritud. rakendub logidele tavapärane registriandmete säilitustähtaeg. Muude, s.o avalike registriandmetega tutvumise osas sarnaselt kinnistusraamatule arvestust ei peeta. 9 Eelnõu §-d 18 ja 19 reguleerivad esimese Arvestatud. Eelnõu täiendatud. registri üleminekut digitaalsele registripidamisele. Nendest sätetest ei selgu, kas, kuidas ning millal on korraldatud paberkandjal olevate dokumentide hävitamine. Kui mingeid andmeid või dokumente pole enam vaja, tuleb need hävitada või kustutada. 10 Seletuskirjas ei ole pikemalt analüüsitud Teadmiseks võetud. Leiame, et füüsiliste võimalikke andmekaitselisi mõjusid isikute andmekaitseliste mõjude hinnang ei ole füüsilistele isikutele, kelle isikuandmeid vajalik. Registris ei töödelda delikaatseid mõlemas registris hakatakse töötlema. isikuandmeid. Füüsilise isiku andmete ja Seetõttu soovitame hinnata, kas ning kuivõrd kontaktandmete registrisse kandmine on on selline mõjuhinnang vaja teha. vajalik isiku identifitseerimiseks ning temaga kontakteerumise tagamiseks. 11 Juhime tähelepanu AvTS § 433 lõikes 3 Teadmiseks võetud. Veeteede Amet sätestatud kohustusele kooskõlastada registripidajana viib andmekogude eelnõuga seotud registrid RIHA-s enne registreerimise RIHA-s lõpuni. registrite asutamist ning kasutusele võtmist. Kui eelnõu tulemusena lõpetatakse eelnõuga seotud esimene register, siis selle andmekogu osas tuleb RIHA-s läbi viia andmekogu lõpetamise kooskõlastus. Ettepaneku tegija: Eesti Laevaomanike Liit 12 ELL on seisukohal, et laevaomaniku Arvestatud. Ettepanek lisatud eelnõu § 9 lõike nõusolek laeva paralleelseks 1 punktiks 7 ning senine punkt 7 muudetud registreerimiseks teise lipu alla on sama punktiks 8. tähtis kui prahilepingu lõppemise aja ja laeva algregistri nõusoleku kehtivuse aja registreerimine. Eelnõu § 9 lg 1 punkti 5 järgi registreeritakse prahilepingu sõlmimise ja lepingu lõppemise kuupäev ning sama lõike punkti 6 järgi laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks 10  nõusoleku andnud algregistriik, nõusoleku andmise kuupäev ning loa kehtivusaeg. Sama moodi peaks seal olema sätestatud laevaomaniku nõusoleku andmise kuupäev ja kehtivuse aeg. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 9 lõiget 1 ja lisada sellesse täiendav punkt 8 laevaomaniku nõusoleku kohta järgmises sõnastuses: „8) laeva laevapereta prahitud laevade registris registreerimiseks nõusoleku andnud laeva omaniku nõusoleku andmise kuupäev ja selle kehtivusaeg“. Ettepaneku tegija: Riigi Infosüsteemi Amet 13 Eelnõu § 5 lõike 1 osas jääb arusaamatuks Arvestatud. Eelnõu § 5 lõikest 1 sõna mida on silmas peetud tasandilisuse all. „ühetasandiliste“ välja jäetud. Kuni 2007. aastani kehtinud andmekogude seaduse § 35 punktis 3 oli sätestatud kohustus reguleerida registri põhimääruses registri ülesehitus ja registri pidamise organisatsiooniline struktuur, andmete töötlemise kord eri tasanditel, andmete vahetamine ja võrdlemine eri tasandite vahel. Kehtiva avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 kohaselt aga andmekogu tehnilise ülesehituse detailset sätestamist põhimäärustes ei nõuta. Kuigi praktikas kirjeldatakse andmekogu eri tasandeid kehtivates põhimäärustes ka praegu, jääb enamasti selgusetuks, mida andmekogu haldajad selle all tegelikult mõtlevad. Ka praegu puudub eelnõu seletuskirjast sellekohane selgitus. Eeltoodut arvestades palume kaaluda eelnõu § 5 lõikes 1 sõna "ühetasandiliste" eemaldamist. Juhul kui eelnõud ei muudeta, palume seletuskirja täiendada selgitusega mida konkreetsel juhul ühetasandilisuse all silmas peetakse. 14 Juhime tähelepanu, et kumbki eelnõus Arvestatud. Tagasiside edastatud registrite sätestatud registritest pole registreeritud riigi vastutavale töötlejale (Veeteede Amet) infosüsteemi halduse infosüsteemis (RIHA). tegutsemiseks. 15 Eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes on Teadmiseks võetud. Tagasiside edastatud öeldud, et Veeteede Ametis on loomisel uus laevade infosüsteemi (LIS) arendajale laevade infosüsteem (LIS). Märgime, et (Veeteede Amet) tegutsemiseks. juhul kui selle infosüsteemi näol on tegemist andmekoguga avaliku teabe seaduse (AvTS) § 431 lõike 1 tähenduses, siis RIHAs pole sellise infosüsteemi asutamist AvTS § 433 lõikes 3 sätestatud korras kooskõlastatud. 11