Kiri

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU (29.05.2020) Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja: Maaeluministeerium KSH läbiviija: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee 2020 1 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Sisukord Kasutatavad lühendid .............................................................................................................................. 4 1. Üldist................................................................................................................................................ 5 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus ............................................................................................... 6 3. KSH eesmärk ja ulatus ..................................................................................................................... 8 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .............................................................. 10 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ................................................................................. 12 5.1. Läänemere seisundi lühikirjeldus .......................................................................................... 12 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus .................................................................................... 14 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus ........................................................................................ 16 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus ............................................................................................. 16 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad ....... 17 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju 20 7. KSH metoodika .............................................................................................................................. 21 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud .............................................................................................................................. 23 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava ............................................................... 26 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed ............................................ 28 KSH PROGRAMMI LISAD ........................................................................................................................ 30 Lisa 1. KSH algatamise otsus .................................................................................................................. 31 3  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kasutatavad lühendid Art - Artikkel EMKVF - Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfond EMKVF määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta EL - Euroopa Liit EÜ - Euroopa Ühendus KeHJS - Keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadus KSH - Keskkonnamõju strateegiline hindamine ÜKP - Euroopa Liidu ühine kalanduspoliitika ÜSM määrus - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta 4  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 1. Üldist Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2001/42/EÜ Teatavate kavade ja programmide keskkonnamõjude hindamine ning siseriiklik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) sätestavad kohustuse läbi viia keskkonnamõjude hindamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamise raames. Maaeluminister kinnitas 08. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise (lisa 1). Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna rakenduskava koostatakse kalanduse valdkonnas. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse strateegilise planeerimisdokumendiga kavandatavat tegevust ja selle seoseid teiste strateegiliste dokumentidega, määratakse ära planeerimisdokumendiga kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, ajakava ja protsessi osapooli. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 5  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2. KSH objekti eesmärk ja lühikirjeldus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027. Euroopa Komisjoni otsusega heaks kiidetava rakenduskava koostab Maaeluministeerium. Hetkel toetatakse Euroopa Liidu liikmesriikide kalandussektorit Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames. Eestis on kalandustoetuste andmise aluseks „EMKF 2014–2020 rakenduskava“. Ajavahemikuks 2021–2027 luuakse kalandussektori toetamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“. Koostatava rakenduskava alusdokumendid on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta (edaspidi ÜSM määrus https://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/ET/COM-2018-375-F1-ET-MAIN- PART-1.PDF) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu EMKVF antavate merenduse ja kalanduse arengu toetuste kohta (edaspidi EMKVF määrus https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_10297_2019_INIT&qid=1564575859881&from=E T). Seejuures rakendatakse rakenduskava koostamisel ÜSM määruse sätteid osas, mille puhul EMKVF määrus ei reguleeri teisiti (st EMKVF määrus täiendab ÜSM määruse teise osa sätteid). EMKVF panustab konkurentsivõimelise, majanduslikult elujõulise, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalanduse ning vesiviljeluse edendamisesse. Samuti ÜKP rakendamise soodustamisse, kalanduspiirkondade tasakaalustatud ja kaasava territoriaalse arengu edendamisse ning liidu integreeritud merenduspoliitika arendamisse ja rakendamise soodustamisse ühtekuuluvuspoliitikat ja ÜKP-d täiendaval viisil. ÜKP on suunatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu, rannikuäärsete piirkondade sidususe ja tugeva majanduskasvu saavutamisele kalandussektoris. EMKVFi eesmärk on suunata liidu eelarvevahendeid ühise kalanduspoliitika (ÜKP), liidu integreeritud merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna rahvusvaheliste kohustuste toetamisse. EMKVF Sektori ülene eesmärk on: toetada ÜKP keskkonna-, majanduslike, sotsiaalsete ja tööhõive-eesmärkide saavutamist, tõhustada liidu merenduspoliitika rakendamist ning toetada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist ookeanide majandamise valdkonnas. EMKVF-iga aidatakse kaasa ÜKP ja merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete ja erieesmärke: 1) Prioriteet 1. Säästva kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise edendamine; Erieesmärgid: • majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutliku kalapüügitegevuse tugevdamine; • energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; 6 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • püügivõimsuse kalapüügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse püsiva lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; • kalanduse tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise edendamine ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; • õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalandus- ja vesiviljelustoodete jaoks ning • veekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 2) Prioriteet 2. Liidu toiduga kindlustatuse parandamine konkurentsivõimelise ja säästva vesiviljeluse ja turgude kaudu; Erieesmärgid: • säästva vesiviljelustegevuse edendamine • kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. 3) Prioriteet 3. Säästva sinise majanduse kasvu võimaldamine ja jõukate rannikukogukondade soodustamine; Erieesmärk: • kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku ja sisemaa kogukondade areng. • Tuleb tagada sinimajanduse võimaluste, sh keskkonna-, kultuuri, sotsiaalsete ja inimressursside parem kasutamine. 4) Prioriteet 4. Rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. Erieesmärk: • aidata kaasa rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamisele ning merede ja ookeanide säästvale majandamisele, merealaste teadmiste, mereseire ja/või rannikuvalvealase koostöö kaudu. • Toetada saab tegevusi, mis panustavad: • Hea merekeskkonna seisundi saavutamisse, • Elupaikade ja linnukaitse direktiivi eesmärkidesse, • Merelade planeerimisse, • EMODNETi andmekvaliteedi parandamisse, • CISE eesmärkidesse, 7  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 3. KSH eesmärk ja ulatus KSH eesmärk KeHJS §311 kohaselt on: 1) arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; 2) tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; 3) edendada säästvat arengut. Keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH keskne eesmärk on rakenduskavas planeeritavate meetmete ja tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. KSH ehk strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab strateegilise planeerimisdokumendi kinnitajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise eesmärgid on: • osaleda jooksvalt rakenduskava koostamise protsessis; • keskkonnaaspektide integreerimine rakenduskavasse, tehes seejuures ettepanekuid keskkonnakaitseliste meetmetega paremaks arvestamiseks, et vajaduse korral saaksid põhjendatud soovitused ka arvesse võetud; • anda hinnang rakenduskavas püstitatud prioriteetsete suundade ja väljatöötatud meetmete sisemisele kooskõlale ning analüüsida, kas rakenduskava arvestab nii Eesti kui ka EL erinevates strateegilistes dokumentides püstitatud keskkonnaeesmärke ning vajadusel teha ettepanekuid nendega arvestamiseks; • hinnata rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandavate meetmete ja tegevuste ning nende võimalike alternatiividega kaasnevat võimalikku keskkonnamõju ning anda rakenduskava koostajale teavet kavandavate tegevuste ja nende reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning olulise ebasoodsa (negatiivse) keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. • võimaluse korral teha kavandavate tegevuste keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanekuid meetmete täpsustamiseks või täiendamiseks; • rakenduskava elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seiretingimuste määramine ja seire kavandamine; • erinevate huvigruppide kaasamine KSH koostamisse. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel arvestatakse rakenduskava rakendamise mõjuga üldjuhul kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Mõju ruumiline ulatus erinevate mõjuvaldkondade lõikes täpsustub keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Rakenduskava hõlmab eeskätt Läänemere kaldapüüki (sh. Läänemere rannakalandus), Läänemere traallaevastikku ja traalpüüki, sisevete kalapüüki, vesiviljelust (sisevesiviljelus, merevesiviljelus), kalatööstust (käitlemine, tootmine, turundus) ning rannikupiirkondade integratsiooni sinimajanduse valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia, merevesiviljelus). Rakenduskava võib hõlmata ka kaugpüügi laevastikku (millele otseseid toetusi sekkumiste näol teadaolevalt ei 8  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel kavandata). Seega on EMKVF rakenduskavaga kavandatavate sekkumiste poolt on eeldatavalt mõjutatavaks Läänemeri, aga ka siseveekogud ning Läänemere ja siseveekogude kalastik ja muu elustik. Kalanduse seisukohast on oluliseks nii Läänemerel, kui ka siseveekogudes toimuv kalapüük ja kalavarude olukord. Vesiviljeluse kaudu võidakse lisaks Läänemerele ja pinnaveekogudele mõjutada ka Eesti põhjaveevarusid, kui sisevesiviljeluses kasutatakse põhjavett või ka põhjaveekvaliteeti läbi vesiviljelusega kaasneva reostuskoormuse. Nimetatud valdkonnad määravad eelduslikult ka KSH ruumilise ulatuse. KSH ajaline ulatus lähtub strateegilise planeerimisdokumendi ajalisest ulatusest. Mõjude hindamisel ei töötata välja erinevaid rakenduskava alternatiive, vaid hinnatakse rakenduskava koostamise käigus välja töötatavate eesmärkide ja meetmete vastavust rahvusvahelistele ja siseriiklikele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele ning eeldatavalt kaasnevaid olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. KSH viiakse läbi rakenduskava detailsusele vastavas täpsusastmes, s.t KSH täpsusaste ei saa olla suurem selle aluseks oleva strateegilise dokumendi täpsusastmest. 9  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 4. Seosed teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskaval võivad tekkida seosed järgmiste teiste Euroopa Liidu ja Eesti strateegiliste planeerimisdokumentidega: • Euroopa Liidu säästva arengu strateegia; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia; • Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Eesti 2035+ strateegia; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; • Säästva arengu tegevuskava aastaks 2030; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030; • Eesti merestrateegia; • Eesti merestrateegia meetmekava Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks ja säilitamiseks; • Heaolu Arengukava 2016-2023; • Rahvastikupoliitika põhialused 2035; • Üleriigiline planeering Eesti 2030+; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020 – 2030; • Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017–2019 (perspektiiviga 2023); • Siirde-, poolsiirde-ja mageveeliste kalaliikide koelmualade taastamise programm 2017–2023 (perspektiiviga 2027); • Eesti põllumajandus-, toidu- ja kalamajandusteaduse ning teadmussiirde arengukava aastateks 2015–2021; • Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavad 2015-2021. Oma kehtivusperioodi lõpule lähenevad strateegilised planeerimisdokumendid (arvestatakse eesmärke, mille saavutamine ja hoidmine kestab kauem, kui konkreetne planeerimisdokumendi kehtivusperiood): • Euroopa Liidu bioloogilise mitmekesisuse strateegi aastani 2020; • Eesti kalanduse strateegia (EKS) 2014– 2020; • Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia 2014–2020; • Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2014–2020; • Riiklik arengukava „Eesti Merenduspoliitika 2012-2020“; • Looduskaitse arengukava aastani 2020; • Eesti maaelu arengukava 2014–2020; • Regionaalarengu strateegia 2020; • Turismi arengukavaga 2020; • Riigi jäätmekava 2014-2020; • Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020; 10  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel • Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 „Teadmistepõhine Eesti“. Nimetatud strateegiliste planeerimisdokumentide täpsemat seonduvust KSH objektiga käsitletakse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes. 11  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Läänemere seisundi lühikirjeldus Eesti jurisdiktsiooni alla jääva Läänemere mereala kogupindala on ligikaudu 36 500 km2. Sellest 25 200 km2 on territoriaalmeri ja 11 300 km2 jääb majandusvööndisse. Eesti mereala rannajoone pikkus (põhikaardi järgi, koos saarte ja laidudega) on ca 4015 km. Eesti mereala asub Läänemere kirdeosas ja koosneb mitme Läänemere suurema basseini osadest, mis on looduslike tingimuste ja inimtegevusest tuleneva koormuse poolest üpris erinevad: Soome laht, Liivi laht, Läänemere avaosa ja Lääne-Eesti saarestiku piirkonda jääv Väinameri1. Rannikuvesi on vastavalt veeseadusele jaotatud 16 rannikuveekogumiks (Eru-Käsmu lahe rannikuvesi, Haapsalu lahe rannikuvesi, Hara lahe rannikuvesi, Hiiu madala rannikuvesi, Kassari-Õunaku lahe rannikuvesi, Kihelkonna lahe rannikuvesi, Kolga lahe rannikuvesi, Liivi lahe rannikuvesi, Matsalu lahe rannikuvesi, Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi, Narva-Kunda lahe rannikuvesi, Pakri lahe rannikuvesi, Pärnu lahe rannikuvesi, Soela väina rannikuvesi, Väikese väina rannikuvesi ja Väinamere rannikuvesi). Eesti mereala kalastik on suhteliselt mitmekesine, kuid tugeva inimmõju all. Läänemere avaveekooslustes domineerivad räim ja kilu. Läänemere põhjakooslustes on kõige tüüpilisemaks liigiks tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad rannikuvetes on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). Eesti mereala on Läänemere tingimustes äärmiselt mitmekesine elupaikade poolest. Merepõhi on vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere osised ning asustavad vetikad ja kinnitunud eluviisiga loomad. Merepõhja elupaikadest on näiteks 25 EBHAB-i (Eastern Baltic marine benthic habitats) klassifikatsiooni elupaigast esindatud tervelt 18. Samuti on Eesti merealal esindatud 6 EL Loodusdirektiivi lisa I elupaigatüüpi: karid, liivamadalad, laugmadalikud, lehtersuudmed, rannikulõukad ja laiad lahed. Säärased elupaigad pakuvad elu- ja varjepaika, nad on selgrootute, kalade, mereimetajate ning lindude toitumis- ja paljunemisalad2 Kõige rohkem mõjutavad Läänemere keskkonna seisundit eutrofeerumine, saasteainete koormus, kalade väljapüük ning võõrliikide sissetoomine. Peamine eutrofeerumise survetegur nii Läänemeres tervikuna kui Eesti merealal on inimtegevuse tagajärjel maismaalt, eeskätt väetiste kasutusest pärinev liigne toitainete koormus. Peamiseks saasteainete koormuse surveteguriks on saasteainete juhtimine veekogudesse või atmosfääri tööstusest, transpordist või olmest. Üheks saasteainete sissetoojaks on ka sademed, mille abil satuvad-sadenevad merre atmosfääris olevad saasteained2. On tõenäoline, et 2030. aastaks ei suudeta saavutada mereala head keskkonnaseisundit bioloogilise mitmekesisuse, eutrofeerumise ja saasteainete valdkondades. Peamine tegur, mille tõttu ei ole hetkel enamuse töönduslikult kasutatavate kalaliikide hea keskkonnaseisundi tase saavutatud, on kalandusest tulenev surve2. Mõnede liikide puhul (näiteks haug, lõhilased, mõned karplased) on kudealade halb seisund (näiteks kinnikasvanud jõesuudmed) sama oluliseks või isegi tähtsamaks teguriks. 1 Keskkonnaagentuur, 05.05.2020 < link > 2 Keskkonnaministeerium, 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018 < link > 12  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu3 kohaselt 16 rannikuveekogumist on kesises seisundis 1 ja halvas seisundis 15 rannikuveekogumit. Heas või väga heas seisundis pole ühtegi rannikuvee kogumit. Valdavalt on halva seisundi põhjuseks halb keemiline seisund, mis on omakorda põhjustatud elavhõbeda sisaldusest elustikus. Ökoloogiline kesine või halb seisund on rannikuveekogumites üldjuhul põhjustatud eutrofeerumisest ja taimetoitainetest3. Kalapüük on läbi aegade olnud rannaäärsete elanike oluliseks elatusallikaks. Kalapüük Läänemerest jaguneb traal- ja rannapüügiks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 16.06.2016. a määrusele nr 65 Kalapüügieeskiri tohib traalpüük toimuda vaid neil merealadel, mis on sügavamad kui 20 meetrit. Läänemere peamised töönduslikud kalaliigid on räim, kilu, tursk ja lõhe. Nende kalaliikide püügi erisused, nt kvoodid, püügivahendid, keeluajad ja -kohad on kehtestatud Euroopa Liidu määrustega, mis kohalduvad otse Eestile4. Euroopa Komisjoni määrus sätestab igal aastal ELi liikmesriikidele kalapüügikvoodid Läänemerel. Läänemere traalpüügisektoris on viimasel kümnendil läbi viidud oluline püügivõimsuse vähendamine, mille tulemusena on püügivõimsus püügivarudega vastavuses. Kui aastal 2004 oli Läänemere traalisektoris 153 kalapüügilaeva, siis aastal 2018 oli kokku alles 30 laeva, millest 4 laeva olid mitteaktiivsed5. Püügimaht oli 2018. a kokku ~56 000 tonni kilu ja räime. Tursapüüki pole varude halva seisundi tõttu viimasel 5 aastal sisuliselt teostatud (alla 200 tonni 2015. a ning 0 t 2018. a) 6. Rannapüük merel toimub 12 meremiili ulatuses või kuni 20 m samasügavusjooneni ning püüki teenindavad väikesed kohalikul tasandil olulise tähtsusega kalasadamad ja lossimiskohad. Püügialustena kasutatakse peamiselt kuni 12 m pikkuseid kalalaevu, mida on registrisse kantud 2018. aasta lõpu seisuga rannapüügis 1684. Võrdlusena, 2004. a oli registreeritud kalalaevu rannapüügis 8877. Eesti rannikumere kalapüügilubadele kantud kalurite arv oli 2018. a seisuga 1905 (2017. a 1950) 8. Läänemere rannapüük moodustas 2018. a ~10400 t ja peamiselt püüti räime (üle 8000 t/a), järgnesid ahven (u 1137 tonni), meritint (u 284 tonni), lest (u 169 tonni) 9. Räime puhul hinnatakse Läänemere varude seisundit ja antakse püügisoovitusi nelja ühikvaru alusel. Läänemere keskosa räimevaru kudekarja biomass moodustas 2019. aasta algul 938 281 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 3% suurem ja jääb umbes 1989. aasta tasemele. 1990. aastatest alates on Liivi lahe räime kudekarja biomass kuni kaks korda suurem kui 1970. aastail. 2019. aasta alguses moodustas Liivi lahe räime kudekarja biomass 110 182 tonni, mis ületas pikaajalist keskmist (84 768 tonni) rohkem kui 30% võrra8. 3 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 4 Keskkonnaministeerium, 04.05.2020< link > 5 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 6 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 7 The Annual Report on the Fishing Fleet of Estonia 2018 < link > 8 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 9 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 13  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Kilu arvukus ja biomass hakkasid kiiresti suurenema 1980. aastate teisel poolel, kui tursa arvukus märgatavalt vähenes. 2019. aasta algul hindas ICES kilu kudekarja biomassi suuruseks 1 121 000 tonni, mis on pikaajalisest keskmisest 21% suurem8. Kasutusel on lisaks Läänemere kalavarudele ka looduslike varudena punavetika liik agarik (Furcellaria lumbricalis). Agariku püügilimiit Kassari lahes on käesoleval kümnendil olnud 2000 tonni (märgkaalus) aastas. Tegelikud püügimahud on jäänud suure varuga lubatud kvoodi piiresse. Hinnanguliselt saab ühest tonnist märjast vetikast 200 kg kuiva vetikat, mis on sisendiks tootmisse. Väljapüügikvoot jaguneb võrdselt kahe ettevõtte, Est-Agar AS ja Tinurek OÜ vahel. Lisaks püügile kogutakse agarikku ka kaldalt, mis tuleb randa peamiselt tormiheitmetena ja mille kogused on väga kõikuvad. Lisaks kogutavale väärtuslikule toorainele annab kaldavetika kogumine ka tasuvat tööd rannaalade elanikele. Viimastel aastatel on sisendina tootmisse kasutatud 200 tonni (kuivkaalus) agarikku aastas. Sellest 100 tonni on püütud merest ja 100 tonni kogutud kaldalt10. 5.2. Siseveekogude seisundi lühikirjeldus Lisaks merel toimuvale kalapüügile on Eestis arvestatav ka kutseline kalapüük siseveekogudel. Eestis on üle 2300 rohkem kui ühehektarilise pindalaga järve. Kokku võtavad nad enda alla üle 2100 km2 ehk ligikaudu 4,8% Eesti pindalast. Suurema osa järvede kogupindalast moodustavad Peipsi, Võrtsjärv ja Narva veehoidla. Väikejärvede all on kõigest 176 km2 ehk 8,5%. Enamik Eesti looduslikke järvi on mandrijäätekkelised11. Eestis on 234 jõge. Lisaks veel ojad, peakraavid ja tehisjärved12. Kokku on vooluveekogusid Eestis üle 7000. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 1013. Enamikel järvedel ja jõgedel ei anta nende väiksuse tõttu kutselise kalapüügi lube välja. Suurem osa väikejärvesid ja enamik Eesti jõgedest on populaarsed harrastuskalapüüdjate seas. Kalapüügi seisukohalt olulisemad sisejärved on Peipsi (koos Pihkva ja Lämmijärvega) ja Võrtsjärv. Siseveekogudest püüti 2018. kokku ~3150 t kala, millest üle 2800 t püüti Peipsi järvest. Enim püüti koha, latikat ja ahvenat14. Vastavalt veeseadusele peetakse pinnavee seisundi üle arvestust pinnaveekogumite kaupa. Pinnaveekogumeid, mille seisund tuleb määrata, on praegu 750 pinnaveekogumit: 644 vooluveekogudel, 90 järvedel ning 16 rannikumeres. 2000. a vastu võetud veepoliitika raamdirektiivi põhieesmärk oli, et 2015. a saavutavad kõik veekogumid vähemalt hea keskkonnaseisundi. Paraku ei suudetud seda eesmärki saavutada ei 10 Kalanduse teabekeskus ja SakiConsult OÜ, 2018 „Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed“ < link > 11 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 12 Keskkonnaregistri avalik teenus, 2020 < link > 13 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 14 Statistikaamet, Statistika andmebaas, 04.05.2020 14  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Eestis ega ka Euroopas ning uuteks hea seisundi saavutamise tähtaegadeks on seatud 2021. a ja 2027. a15. 2018. aasta pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu kohaselt on Eesti 644 vooluveekogumist väga heas koondseisundis kaks kogumit, heas seisundis 372, kesises 207, halvas 59, väga halvas 3 ning hindamata 1 vooluveekogum. Maismaa 90st seisuveekogumist pole väga heas seisundis ühtegi, heas seisundis on 30, kesises 42, halvas 18 veekogumit16. Kalanduse seisukohast olulise Peipsi järve seisundit hinnati 2018. aastal Lämmijärve ja Peipsi suurjärve piirkonnas, veekogumitel (veemajanduskavas Pihkva ja Peipsi veekogumid). Peipsi järve kalakoosluse seisund on hea ja kesise piiril. Koondhinnang Peipsi järve ökoloogilisele seisundile 2018. aastal on kesine16. Järve tähtsaima töönduskala koha varu oli mõõdukas seisus. 2016. aasta kohapõlvkonna suure arvukuse ja hea kasvu toel peaks ka lähiaastate kohavaru vähemalt mõõdukaks jääma. Aastate 2017 ja 2018 kohapõlvkonnad on vähearvukad. Teise väärtusliku püügikala ahvena varu seis oli hea, kuid see ei jõudnud prognoositud tasemele. Nii nagu 2017. aastal, oli selle põhjuseks 2015. aasta ahvenapõlvkonna aeglane kasv. Heas seisus oli 2018. aastal ka latikas, kelle puhul domineerisid 2011.–2013. aasta põlvkonnad. Haugivaru oli suhteliselt väike, kuid täienes aasta jooksul märgatavalt. Varu põhiosa moodustasid aastate 2012–2015 põlvkonnad. Särge oli vähem kui aasta varem, aga selle varu oli endiselt heas seisus ja selles olid peamisel kohal 2008.–2011. aastal sündinud kalad. Nii Peipsi tindi kui ka rääbisekari oli 2017. aasta lõpuks jõudnud sellisesse seisu, et võis alustada märkimisväärse töönduspüügiga. Tindivaru koosnes kahe põlvkonna kaladest, rääbisevaru peamiselt ühe põlvkonna omadest. Tindil tekkis 2018. aastal uus, kuid vähearvukas põlvkond. Rääbisel puuduvad aga kahjuks nii 2017. kui 2018. aasta põlvkonnad. Peipsi siia ja lutsu olukord oli samal tasemel kui aasta varem ning nende liikide püüki lubati endiselt ainult kaaspüügi korras. Siiavaru põhiosa moodustasid noored, 2014. ja 2015. aastal sündinud kalad17. Võrtsjärve ökoloogilise seisundi üldhinnanguks 2018. aastal “kesine”. Kuna keemilist seiret 2018. aastal Võrtsjärves ei teostatud, siis eelmisel aastal halb keemiline seisund kandub edasi ja koondseisund seega on Võrtsjärvel 2018. aastal halb16. Võrtsjärve kõige olulisemate kalaliikide varu on viimasel kümnendil püsinud heal tasemel ja lähitulevikus pole saagi vähenemist ette näha. Kutselised kalurid püüdsid 2018. aastal Võrtsjärvest 182,5 tonni kala. Võrreldes 2017. aasta püügitulemustega (198,8 tonni) kogusaak mõnevõrra kahanes (8%) ja moodustas viimase kahekümne aasta keskmisest (296 tonni) vaid 60%. Hiljutiste aastate järsk langus tuleneb eelkõige väheväärtusliku peenkala puudumisest püügistatistikas. Kuna alates 2011. aastast ei ole peenkalal turunõudlust, heidetakse see pärast mõrdade nõudmist vette tagasi17. Väikejärved. Füüsikalis-keemiliste näitajate ja fütoplanktoni pidevseire toimub 12 väikejärvel. 2018. a. hinnati 11 püsiseirejärve ning 14 ülevaateseire järve seisundit. Uuritud 25 järvekogumist vaid 2 järve said seisundi koondhinnanguks „hea“, 18 järve „kesine“ ja 5 järve „halb“16. 15 Keskkonnaagentuur, 07.05.2020 < link > 16 Altoja jt, 2019. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta ajakohastatud vahehinnang < link > 17 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ < link > 15  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 5.3. Vesiviljeluse seisundi lühikirjeldus Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegeles 2018. aastal vesiviljelussektoris 55 tegevusloaga (tunnustatud) ettevõtet, kellest 30 kasvatas kala ja 25 jõevähki. Võrreldes 2017. aastaga kasvas 2018. aastal tootmismaht 74 tonni võrra. Kogutoodang oli 943 tonni, mida võib lugeda Eesti kalakasvatustoodangu rekordiks alates 1992. aastast. Endiselt kasvatati kõige rohkem vikerforelli, mis moodustas kogumahust 85%. Suuremas koguses kasvatatakse veel angerjat, karpkala, tuuralisi ja angersäga18. 2018. aastal alustati Eestis taas kalade kasvatamisega sumpades. OÜ Redstorm tegi algust vikerforelli kasvatamisega Saaremaal Tagalahes ja alates 2019. aastast plaanitakse kala kasvatada maksimaalse juurdekasvuga 100 tonni18. Vetika- ja karbikasvatus - vetikaid ja karpe 2018. aastal Eesti rannikumeres tööstuslikult ei toodetud18. 5.4. Põhjavee seisundi lühikirjeldus Eesti territoorium paikneb Balti settebasseini põhjaosas, kus kivimikihid paiknevad rõhtsalt peaaegu rikkumata lasumusega ja on kallutatud 2-3 kraadise nurgaga lõuna suunas. Eestis levivad põhjaveekihid jälgivad üldist litoloogiliste kihtide lasumust ja nende sügavus suureneb basseini keskosa suunas. Pinnakattes esinev Kvaternaari põhjaveekompleks katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi välja arvatud alvarid. Lõuna-Eestis levivad aluskorra settekivimites Ülem-Devoni Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksid, mille avamusalad jäävad Lõuna- ja Kesk-Eestisse. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks levib piiratud alal ka Kirde-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad maapinnast esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites esinevad põhjaveekihid. Siluri-Ordoviitsiumi karbonaatkivimite vettandev osa levib ka Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksi all. Sügavamal, Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all paiknevad Ordoviitsium- Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksid, mis on esindatud juba pea üle kogu Eesti territooriumi19. Põhjaveekogumid on määratud keskkonnaministri 01.10.2019 määrusega nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. Eestis on kokku 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumi seisundit iseloomustavad loodusläheduse järgi kaks seisundiklassi: hea ja halb. Põhjaveekogumi seisund määratakse põhjaveekogumi keemilise seisundi ja koguselise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem. Põhjavee seisund on hea, kui nii põhjaveekogumi keemiline seisund kui ka koguseline seisund on vähemalt hea. Juhul, kui 18 Kalanduse Teabekeskus, 2019 „Eesti Kalamajandus 2018“ https://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2018_veeb.pdf 19 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 16  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel inimtegevuse tõttu võib põhjaveekogumi seisund muutuda halvaks, on põhjaveekogum ohustatud. Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sh põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide seisundit. Põhjaveekogumi keemiline seisund näitab inimtegevusest tingitud põhjavee keemilise koostise muutusi ning põhjavee koguseline seisund näitab, millisel määral mõjutab põhjaveekogumit veevõtt. Põhjavee seisundi hinnangut teostab Keskkonnaagentuuri tellimusel Eesti Geoloogiateenistus. Lõplik seisundi hinnang esitatakse Keskkonnaagentuurile eelduslikult juuli 2020. Koormusallikate klassifikatsioonist lähtuvalt on loetud vesiviljelusega seotud punkt- ja hajukoormusallikad loetud põhjaveele ebaolulisteks koormusallikateks20. Võimalik põhjaveevõtu mõju vesiviljeluse tarbeks on otseselt seotud konkreetse põhjaveekogumi ja sealt võetava vee kogustega. 5.5. Bioloogiline mitmekesisus, kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad Eestis elab tänapäeval hinnanguliselt 35 000-45 000 organismiliiki, seniste uuringutega on kindlaks tehtud ligi 30 000 liigi esinemine. Seega on väga suur osa Eesti ala liigilisest koosseisust teadmata. Ebapiisavalt on uuritud eelkõige prokarüoote, ainurakseid ning mitmeid selgrootute rühmi, iseäranis putukaid. Suhteliselt hästi on uuritud selgroogseid loomi ja taimestikku. Eestis on kohatud ligi 400 linnuliiki, ca 75 kalaliiki, 5 roomajaliiki, 11 liiki kahepaikseid ning 65 liiki imetajaid. Siin kasvab ligikaudu 1450 liiki soontaimi, 550 liiki sammaltaimi ning 2500 liiki vetikaid21. Läänemeres on väikese ja muutliku soolsuse tõttu nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdunud ning seetõttu on liikide arv meres väiksem kui normaalse soolsusega meres. Paljud liigid elavad pideva soolsuse ja temperatuuri stressi tingimustes, mistõttu nende tundlikkus keskkonna muutuste suhtes on suurenenud. Mereliste liikide arvukus ja kasvukiirus Läänemeres vähenevad koos soolsuse vähenemisega ida ja põhja suunas22. Taimestik on Läänemeres liigivaene. Selle põhiosa moodustavad vetikad. Väheseid õistaimeliike (meri-särjesilm, sõõr-särjesilm, räni-kardhein, tähk-vesikuusk, kamm-penikeel jt) loetakse teisesteks mereasukateks22. Läänemere loomastiku moodustavad eri ajajärkudel sisserännanud organismid: riimveelised ja merelised glatsiaalreliktid (Joldiamerre rännanud liikide järglased), merelised boreaalsed liigid ning mandriveekogudest pärit mageveeliigid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike22. Läänemeres elab u 440 liiki selgrootuid, ainult merelised on neist karikloomad, kammloomad, siil-, keras-, kärss- ja hulkharjasussid22. 20 Marandi jt., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus. < link > 21 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e < link > https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku- bioloogilise-mitmekesisuse-teabevorgustiku-koduleht/bioloogiline-1 22 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 17  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu23.. Merega on seotud paljude linnuliikide elu. Neist enamiku moodustavad kurvitsalised ja hanelised. Üle Läänemere kulgevad lindude rändeteed. Läbirändajatest on arvukaimad aul, sinikael-part, valgepõsk-lagle, rabahani. Imetajatest elab Läänemeres loivalisi (hall- ja viigerhüljes) ning vaalalisi (pringel)23. Eesti magevete selgrootute fauna on rannikumere omast liigirikkam. Erinevat tüüpi mageveekogudest järvedest, paisjärvedest, kraavidest, allikatest, tiikidest, rabalaugastest, lompidest jne on teada ligikaudu 2000 liiki selgrootuid 24 klassist. Neist 19 klassi esindajad on kõik või valdavalt vabaltelavad vormid ja 5 klassi esindajad parasiidid. Üksikutest klassidest on kõige liigirikkamalt esindatud putukad (u. 750 liiki), vähid (vähemalt 233 liiki), ämblikulaadsed (u. 210 liiki) ja keriloomad (u. 200 liiki). Kalaliike elab Eesti järvedes ca poolsada liiki24. Lindudest on nähtud üle saja liigi vee- ja roolinde. Neist pesitsejaid on ligi 40 liiki. Esineb arvukalt ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub Eesti järvedel rohkesti naerukajakat, sinikaelparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde. Imetajatest võib järves kohata näiteks kobrast, saarmast, ondatrat, mügrit24. Eesti järvede suurtaimestikus on määratud üle 100 liigi soontaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ja sama palju mändvetiktaimi24. Kaldaveetaimedest on kõige ulatuslikumalt levinud pilliroog, järvekaisel, ahtaleheline hundinui, kõõ1usleht. Üleujutavatel aladel domineerivad tarnad jne. Ujulehtedega taimedest kasvavad peamiselt kollane vesikupp, ujuv penikeel, vähemal määral leidub valget vesiroosi. Kõige suurema pindala on hõivanud veesisene taimestik. Laialt on levinud tähkjas vesikuusk, kaelus-penikeel, vähemal määral läik- penikeel ja mitmesugused mändvetikalised. Plankton. Väga liigirikas on vetikatefloora: leidub soolalembeseid vetikaid, külmalembelisi arktilise ja alpiinse päritoluga liike. Üsna tugevasti esinevad sini- ja ränivetikate õitsemised, eriti silmapaistev on suure biomassiga Gloeotrichia echinulata õitsemine. Vetikate hulgas leidub palju haruldusi - Cymbella hebridica, Staurastrum 1eptocladum jt. liike25. Jõgede loomastik. Põhjaloomi on Eesti jõgedes kindlaks tehtud 550 liiki. Eesti jõgede põhjaloomastik on alles kujunemisjärgus ja koosseisult ebaühtlane. Enamasti on põhjaloomastik suhteliselt liigivaene. Biomassist moodustab suure osa jõe kirpvähk. Sõõrsuid elab Eesti jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki. Kaladest on arvukamad haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, võldas, jõeforell, luts ja viidikas. Kaitsealused kalaliigid on säga, harjus ja tõugjas. Ühes jões on säilinud üliharuldast ebapärlikarpi (I kaitsekategooria)26. Jõed ja nende ümbrus on pesitsus- ja toitumispaigaks paljudele lindudele. Samuti võib Eesti jõgedel kohata poolveelise eluviisiga imetajaid: kobrast, mügrit, ondatrat, saarmast26. Jõgede taimestik. Fütoplankton on Eesti jõgedes liigirikas - üle 400 taksoni. Planktoni biomass on aga üsna väike. Suurem on see järvedest ja paisudest allavoolu jäävates jõelõikudes ning 23 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020a < link > 24 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020b < link > 25 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020c < link > 26 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 18  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel tõeline jõeplankton kujuneb välja vaid pikemate jõgede aeglase vooluga alamjooksul. Eesti jõgede suurtaimestikus on 122 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab Eesti jõgedes rohkesti kollast vesikuppu, jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, pilliroogu, harilikku kuuskheina ja jõgikõõluslehte. Sammaldest leidub Eesti jõgedes rohkesti vesisammalt ning vetikatest rohevetikat ja eriviburvetikat27. Seisuga 31.12.2019 oli Eestis kaitse all 19,4% maismaast, 27% territoriaalmerest, 44% suurte järvede pindalast, 28% kogu veealast ja kokku 23% kogu Eesti pindalast. territoriaalmere kaitstuses, millest 2000. aastate algul oli kaitse all 3%, pärast Natura 2000 võrgustiku moodustamist tõusis aga kaitstava mereala pindala osakaal 27% juurde. Kogu veeala (mereala koos suurte järvedega) kaitstus on samamoodi tõusnud 3%-lt 27%-ni 2004. aastal ning seejärel püsinud 2007. aastast praeguseni 28% juures28. 2019. aasta 31. detsembri seisuga oli Eesti kokku 3923 kaitstavat loodusobjekti, nendest29: • rahvusparke 6; • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23; • vana ehk uuendamata kaitsekorraga alasid 59; • looduskaitsealasid 231; • maastikukaitsealasid 154; • hoiualasid 319; • parke ja puistuid 512; • kaitstavaid looduse üksikobjekte 1066; • püsielupaiku 1553. 2018. a seisuga jääb 75 kaitsealust loodusobjekti vähemal või suuremal määral merealale. Suurem osa kaitstavatest merealadest asub Lääne-Eesti saarestikus. Kõige suurema mereala pindalaga kaitstav ala on Lääne-Eestis asuv Kura kurgu hoiuala30. 2017. aastal seisuga koosneb Eesti Natura 2000 võrgustik 66 linnualast ja 542 loodusalast. Kuna linnu- ja loodusalad suures osas kattuvad, siis on Eesti Natura 2000 võrgustiku kogupindala 14 863 km2. Pisut alla poole Natura aladest asub meres ja Eesti maismaa territooriumist on Natura 2000 aladega kaetud 17%31. 27 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020d < link > 28 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/looduskaitsegraafikud 29 https://www.envir.ee/et/looduskaitse 30 Keskkonnaagentuur, 08.05.2020e. Looduskaitse arvudes – 2018 < link > 31 Keskkonnaministeerium, 08.05.2020 < link > 19  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 6. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Arvestades mõjutatava ala suurust, planeeritavate tegevuste hulka, rakenduskava täpsusastet ning asjaolu, et hetkel ei ole täpselt teada, milliseid tegevusi konkreetselt ja kuhu kavandatakse, pole võimalik KSH programmis kirjeldada, millised on rakenduskavaga elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad asjakohased mõjud, näiteks eeldatavalt oluline ebasoodne mõju looduskeskkonnale, sh Natura aladele või vastuolu mõnele looduskeskkondlikule strateegilisele eesmärgile. Strateegilise dokumendi elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus, kuna rakenduskava koostamine ning KSH protsess toimuvad paralleelselt, mistõttu ei ole rakenduskava KSH programmi koostamise etapis veel lõplik) ning esitatakse KSH aruandes. Piiriülesed mõjud. Rakenduskavas kavandatavate eesmärkide elluviimisel ei ole ette näha olulist ebasoodat keskkonnamõju Eestist väljaspool ning KeHJS § 46 (Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/42/EÜ Artikkel 7 (Piiriülesed konsultatsioonid) tähenduses olulist mõju teise riigi keskkonnale ei eeldata. Arvestades KSH objektiks oleva rakenduskava iseloomu võivad olulised mõjud avalduda peamiselt looduskeskkonna mõjude näol veekvaliteedile ning veeressurssidele läbi veekasutuse, bioloogilisele mitmekesisusele ehk elustikule ning elupaikadele (sh kalastikule, kalavarudele ning koelmualadele, samuti kaitsealustele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku aladele). Samuti võivad tegevusega kaasneda mõjud seoses jäätmetekkega ning mõjud õhukvaliteedile ja kliimamuutustele. Sotsiaalsete mõjude osas võivad kaasneda mõjud inimese tervisele (läbi toiduga kindlustatuse ja toiduohutuse) ning sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõive ja ettevõtluskeskkond, haridus ja teadustegevus) ja varale, aga ka mõju kultuuripärandile läbi kogukondade arengu toetamise rannikualadel, kuna rannikualadel moodustab rannapüük ja sellega seotud tegevused olulise osa kultuuripärandist. Eeltoodud valdkondadele ka KSH aruandes keskendutakse. Strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju täpne iseloom ning ulatus selgub mõjude hindamise käigus ning esitatakse KSH aruandes. Käesoleva rakenduskava koostamisega ei ole ette näha olulisi mõjusid pinnasele ja maastikele ning seetõttu vastavaid mõjusid KSHs ei käsitleta. Tulenevalt asjaolust, et KSH ulatus hõlmab kogu Eesti territooriumi, võivad kavandatavad tegevused mõjutada ka olemasolevaid Natura 2000 alasid. Kuna tegemist on riikliku tasandi arengukava ja tegevuskavadega, siis ei viida KSH käigus läbi detailset Natura asjakohast hindamist. Küll aga esitatakse hinnang Natura 2000 aladele avalduda võivate potentsiaalsete riskide kohta ning seatakse vajadusel tingimused Natura 2000 alade soodsa seisundi säilitamiseks. 20  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. 7. KSH metoodika KSH viiakse läbi vastavalt KeHJS ja olemasolevatele asjakohastele juhendmaterjalidele. KSH tugineb sellele, et hinnatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii ebasoodsat kui soodsat. Keskkonnamõju on oluliselt ebasoodne (negatiivne), kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju on oluliselt soodne (positiivne), kui see vähendab eeldatavalt oluliselt tegevuskoha keskkonnakoormust (nt vähendatakse keskkonnasaastet või ressursikasutust) või tagatakse meetmed looduslike alade seisundi säilimisele või paranemisele, inimese tervise ja heaolu paranemisele ning kultuuripärandi või vara säilimisele. KSH koostamisel kasutatakse kaht peamist metoodilist lähenemist: vastavusanalüüs ja välismõjude analüüs. Vastavusanalüüs kujutab KSH objektiks olevate strateegiliste arengudokumentidega seatud eesmärkide ja tegevuste hindamist, kuivõrd on rakenduskava kooskõlas ning vastavuses teiste strateegiliste dokumentidega seatud asjakohaste keskkonnaeesmärkidega (nii rakenduskava eesmärkide vastavust EL poliitikas seatud eesmärkidele, kui ka rakenduskava ühilduvus teiste Eesti asjakohaste riiklike strateegiliste dokumentidega). Vastavusanalüüsi käigus analüüsitakse, kas väljatöötatud eesmärgid ja meetmed aitavad kaasa või ei aita kaasa erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike poliitiliste keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Rakenduskava eesmärkide ja meetmete vastavusanalüüsi puhul viiakse läbi võrdlus sama üldistustasemega teiste, kõnealuse valdkonna või sellega seotud strateegiliste arengudokumentide keskkonnaeesmärkidega. Vastavusanalüüs esitatakse KSH aruandes tabeli vormis. Võrreldavate strateegiliste dokumentide loetelu on esitatud peatükis 4. Välismõjude analüüs on lähenemine, mis võrdleb kavandatavaid tegevusi välismõjude spektri osas. Välismõjude analüüsi käigus antakse ülevaade käsitletava valdkonna hetkeseisust ning peamistest probleemidest, analüüsitakse, milliseid loodus- ja sotsiaalse keskkonna valdkondi ning millises ulatuses rakenduskava prioriteetide täitmiseks kavandatavate meetmete/tegevustega mõjutatakse. Vajadusel esitatakse ettepanekuid rakenduskava täiendamiseks keskkonnaaspektide osas. Samuti pakutakse vajadusel välja alternatiivseid meetmeid ebasoodsate mõjude vähendamiseks ning tehakse ettepanekuid soodsate mõjude võimendamiseks. Seejuures hinnatakse nii vahetut, kui ka kaudset mõju. KSH hindab rakenduskava elluviimisega kaasnevat mõju looduskeskkonnale, sh inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile vastavalt KeHJSe § 40 lg-le 4. Välismõjude analüüsi käigus hinnatakse mõjusid eeskätt kvalitatiivselt (kirjeldavalt) erinevate mõjuvaldkondade suhtes. Võimalusel hinnatakse mõjusid eri keskkonnavaldkondadele ka kvantitatiivselt. Arvestades rakenduskava strateegilist taset ja seda, et planeeritud meetmete/tegevuste osas puudub sageli piisavalt detailne informatsioon, on siiski 21  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel kvantitatiivsete hinnangute andmine keeruline ning seetõttu pole paljude keskkonnavaldkondade osas kvantitatiivsete hinnangute andmine võimalik. KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks. Kuna KSH lähtub strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, hinnatakse ka mõjusid oluliselt üldisemal tasemel kui näiteks detailplaneeringu või tegevusloa tasandil, seejuures ei viida KSH käigus läbi täiendavaid uuringuid. Hinnangute andmisel tuginetakse olemasolevatele seire- ja statistika- ning teadusandmetele. Rakenduskava keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on tulenevalt üldistustasemest aga ka valdkonna keerukusest oluline kumulatiivsete ja sünergiliste mõjude käsitlus, sest kumulatiivsete efektide osakaal üldises mõjude spektris võib olla oluline. Kumulatiivsete mõjude hindamine viiakse läbi välismõjude hindamise järgselt. Välismõjude analüüsile eelneb eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjelduse koostamine asjakohases mahus. Mõjutatava keskkonna kirjeldus on sisuliselt keskkonnaseisundi ülevaade. Keskkonnaseisundi ülevaate eesmärk on selgitada, milline on hõlmatava valdkonna keskkonnaseisund täna. Paralleelselt KSHga toimub rakenduskava eelhindamise protsess, mille peamine eesmärk on fondi alusmääruse, ÜKP ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. Välismõjude analüüsi käigus analüüsitakse eeldatavalt kaasnevat mõju: Mõjud looduskeskkonnale (sh veekeskkond, atmosfäär, rannikud): • Mõju vee kvaliteedile (nii merekeskkonna, kui ka maismaa veekogude ja põhjavee kvaliteedile); • Mõju põhja- ja pinnaveeressursile ja veekasutusele (seoses vesiviljelusega); • Mõju vee-elustikule- ja elupaikadele ja kalavarudele (sh mõju kaitsvatele loodusobjektidele ning Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele ja alade terviklikkusele); • Mõju maismaa elustikule ja elupaikadele; • Mõju kliimamuutustele. Mõjud sotsiaalsele keskkonnale: • Mõju inimeste tervisele ja varale; • Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele (sh tööhõivele ja ettevõtluskeskkonnale (kalandus, vesiviljelus jt) ning teadus- ja arendustegevusele); • Mõju kultuuripärandile; • Mõju kliimamuutustega kohanemisele. Natura mõju hindamine Rakenduskavaga kaasnevate mõjude hindamine rahvusvahelisele Natura 2000 võrgustikule viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4 ning KEHJS-e § 29 alusel. Hindamisel tuginetakse juhendile „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (KeMÜ, 2019). Natura hindamine viiakse vajalikus ulatuses (eelhindamine, asjakohane hindamine jne) läbi KSH aruande koostamise etapis, vastavuses rakenduskava täpsusastmega. Kui Natura 22  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel eelhindamise tulemusena selgub, et rakenduskava elluviimise mõju Natura 2000 aladele ei ole välistatud, tuleb rakenduskava KSH käigus läbi viia ka Natura asjakohane hindamine. Natura asjakohase hindamise käigus saab vajadusel välja töötada alternatiivseid lahendusi ja leevendavaid meetmeid, seades arendustegevusele täiendavaid tingimusi. Rakenduskava kui kõrgema strateegilise planeerimisdokumendi Natura asjakohase hindamise puhul peetakse silmas, et hindamise ulatus ja põhjalikkus oleksid proportsionaalsed strateegilise planeerimisdokumendi ulatusega. Leevendavate meetmete ja seiremeetmete väljapakkumine Vastavusanalüüsi käigus leitud mittevastavuste parandamiseks ning välismõjude analüüsi käigus leitud olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja/või vähendamiseks pakutakse välja leevendavaid meetmeid. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimise kaasneva olulise keskkonnamõju seireks ja keskkonnameetmete tõhususe jälgimiseks pakutakse välja seiremeetmed, mis on soovitav integreerida rakenduskavasse. 8. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamisest eeldatavalt mõjutatavad ja huvitatud asutused ning isikud Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumendide vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Samuti on tabelis 1 eraldi välja toodu KeHJSe kohased asjaomased asutused, kelle käest KSH programmi ja aruande kohta seisukohta küsitakse ning kellega KSH aruanne kooskõlastatakse. Tabel 1. Isikud ja asjaomased asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegiliste planeerimisdokumentide vastu. Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Asjaomane asutus Keskkonnaministeerium Merestrateegia, e-kirjaga DHS vahendusel veemajanduskavad ja kalavarud, riiklikud uurimisprogrammid Asjaomane asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniminist Merenduspoliitika, sadamad, e-kirjaga DHS vahendusel eerium sadamate taristud ja juurdepääsuteed Asjaomane asutus Haridus- ja Teadus- ja hariduspoliitika (sh e-kirjaga DHS vahendusel Teadusministeerium merenduses, kalanduses ja vesiviljeluses) Asjaomane asutus Siseministeerium e-kirjaga DHS vahendusel 23  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Rannapiirkondade areng Asjaomane asutus Rahandusministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Riigi rahandus Asjaomane asutus Sotsiaalministeerium e-kirjaga DHS vahendusel Tööhõive sinise majanduse kontekstis Asjaomane asutus Harrastuskalapüük Keskkonnaamet e-kirjaga DHS vahendusel Kaitsealuste loodusobjektide osas kaitsealade valitseja Asjaomane asutus Keskkonnainspektsioon e-kirjaga DHS vahendusel Kutselise ja harrastuskalapüügi järelevalve Asjaomane asutus Veeteede Amet e-kirjaga DHS vahendusel Riiklik järelevalve merenduses, sadamad Asjaomane asutus Keskkonnaagentuur e-kirjaga DHS vahendusel Riikliku keskkonnaseire korraldaja Asjaomane asutus Veterinaar- ja Toiduamet Kutselise kalapüügi korraldus ja e-kirjaga DHS vahendusel toiduturg, toiduohutus, sertifitseerimine Asjaomane asutus Põllumajanduse Registrite ja e-kirjaga DHS vahendusel Kalanduse ja vesiviljeluse Informatsiooni Amet toetused Eesti Kala- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Vähikasvatajate Liit Eesti Kalaliit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kalurite Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kaugpüüdjate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Vesiviljelejate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Harrastuskalastajate Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Liit Eesti Kalapüügiühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel 24  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Eesti Kalatootjate Keskühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Traalpüügi Ühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Peipsi Kalandusühistu Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Kalanduspiirkondade algatusrühmad: Harju Kalandus MTÜ Hiiukala MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts MTÜ Huvitatud isikud e-kirjaga DHS vahendusel Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Koda MTÜ Saarte Kalandus MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing MTÜ Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Meresüsteemide Instituut Tartu Ülikooli Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Mereinstituut Maaülikooli Põllumajandus- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel keskkonnainstituut 25  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Asjaomane asutus või Teavitatakse vastavalt Mõju ja/või huvi huvitatud isik KeHJS §37 lg1 Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel terviseteaduste instituut Eesti Sadamate Liit Huvitatud isik e-kirjaga DHS vahendusel Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse edendamine e-kirjaga DHS vahendusel Koda Teavitatakse ajalehes ja laiem avalikkus Teadlikkuse tõstmine Ametlikes Teadaannetes. KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 9. KSH läbiviimise ning tulemuste avalikustamise ajakava KSH läbiviimise ajakava on esitatud tabelis 2. KSH programmi eelnõu avalikustamisega seotud dokumentatsioon (sh avaliku arutelu protokoll) on esitatud lisas 3. Tabel 2. KSH läbiviimise ajakava. KSH etapid (võimalusel koos strateegilise arengudokumendi Läbiviimise aeg etappidega) Rakenduskava KSH algatamine. 08.01.2019 Eelinfo koondamine ja KSH programmi eelnõu koostamine Aprill - mai 2020 KSH programmi eelnõule asutuste seisukohtade küsimine ja Juuni - juuli 2020 saamine KSH programmi eelnõu täiendamine vajadusel lähtuvalt asutuste Juuli - august 2020 seisukohtadest ja asutuste seisukohtadele vastuste koostamine KSH programmi eelnõu avalik väljapanek ja avalik arutelu August – september 2020 KSH programmi eelnõu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustele ning KSH programmi September – oktoober 2020 nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine KSH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine November 2020 November 2020 – august KSH aruande eelnõu koostamine 2021 KSH aruande eelnõu kohta asutuste seisukohtade küsimine ja September 2021 saamine Rakenduskava eelnõu ning KSH aruande eelnõu avalik November -detsember 2021 väljapanek ja avalik arutelu 26  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH etapid (võimalusel koos strateegilise arengudokumendi Läbiviimise aeg etappidega) KSH aruande eelnõu täiendamine peale avaliku väljapaneku ja Detsember 2021 – jaanuar arutelu toimumist ning vastuskirjade koostamine 2022 KSH aruande kooskõlastamine asutustega ja kooskõlastuste Jaanuar – veebruar 2022 saamine KSH aruande nõuetele vastavuse kontrollimiseks esitamine ja Veebruar 2022 tõlkimiseks esitamine KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine ja tõlke Märts 2022 valmimine 27  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 10. Strateegilise planeerimisdokumendi ja selle KSH koostamise korraldaja, strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja kinnitaja ning KSH eksperdi andmed Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kinnitaja: Maaeluministeerium Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinn Kontaktisik: Oleg Epner Telefon: + 372 62 56 519 E-post: [email protected] KSH ekspert: OÜ Alkranel Juhtekspert: Alar Noorvee Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu Tel: 736 6676; 554 0579 E-post: [email protected] KSH juhteksperdi, Alar Noorvee, nõuetele vastavuse kinnitus on esitatud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldajale käesolevast programmist eraldiseisvana. KSH juhtekspert Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §34 lg 4) sest: • On omandanud kõrghariduse Tartu Ülikoolis (magistrikraad (MSc) ning doktorikraad (PhD) keskkonnatehnoloogias). • Omab enam kui 15-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. KMH litsents (nr KMH0098) esmakordselt omistatud 2003. a. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdi kogemust omab alates 2006. a. • On läbinud MTÜ Keskkonnamõju Hindajate Ühing poolt läbiviidud Keskkonnamõju strateegilise hindamise koolituse 60 tunni mahus (2016. aastal). • On läbinud juhtimisalase koolituse enam kui 60 tunni mahus Estonian Business Schoolis - Projektijuhtimise meistriklass (3 EAP; 1 EAP = 26 tundi maht, vastavalt 3EAP = 78 tundi) • Omab pikaajalist kogemust erinevate projektide juhtimisel. • Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning olen keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. KSH ekspertrühma koosseis: ✓ Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – KSH juhtekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia PhD, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 15 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju veekvaliteedile, mõju põhja- ja 28  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel pinnaveeressursile ja veekasutusele; mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud; ✓ Markus Vetemaa (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur) - Haridus: Tartu Ülikooli bioloogia (PhD ihtüoloogia ja kalandus). Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju kalavarudele ja vee-elustikule ja elupaikadel ✓ Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – keskkonnaekspert. Haridus: Tartu Ülikooli Keskkonnatehnoloogia MSc, töökogemus KMH/KSH valdkonnas: üle 10 aasta. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: Mõju vee-elustikule ja elupaikadele, mõju maismaa elustikule ja elupaikadele, mõju Natura 2000 võrgustikule; ✓ Terje Liblik (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad tööstusökoloogias Tallinna Tehnikaülikoolis. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju säästvale loodusvarade kasutusele ja ressursikasutusele. ✓ Kersti Kuum (OÜ Alkranel) – keskkonnamõju strateegilise hindamise analüütik - Haridus: magistrikraad (MSc) Tallinna Tehnikaülikoolis erialal keskkonnakorraldus ja puhtam tootmine. Mõjuvaldkonnad käesolevas KSHs: mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutustele; sotsiaalsed mõjud. KSH programmi eelnõu koostas koostöös KSH ekspertgrupiga: Alar Noorvee OÜ Alkranel Riia 15B, 51010 Tartu 55 40 579 7 366 676 [email protected] 29 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel KSH PROGRAMMI LISAD 30  Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel Lisa 1. KSH algatamise otsus 31 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava. KSH programm. OÜ Alkranel 32  Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 15.06.2020 nr 6.9-3/619 Siseministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Seisukoha küsimine „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas Austatud koostööpartner Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §361 lõikest 1, mille kohaselt peab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja enne keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamist küsima programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt, edastame Teile tutvumiseks ja seisukoha avaldamiseks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021– 2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu (edaspidi KSH). KSH algatati maaeluministri 8. jaanuari 2020. a käskkirjaga nr 11 „„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. KSH eesmärk on rakenduskavas planeeritavate meetmete ja tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis. Rakenduskava koostamise algataja, koostamise korraldaja ja koostaja on Maaeluministeerium (Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056, Tallinn) (kontaktisik on kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroojuhataja Oleg Epner, [email protected], 625 6519). KSH koostaja on Alkranel OÜ (Riia 15b, 51010 Tartu) (kontaktisik Alar Noorvee, [email protected], 7366 676, 554 0579). Palume Teil esitada oma seisukoht KSH programmi eelnõu sisu osas hiljemalt 15. juuliks 2020. a e-posti aadressil [email protected]. KSH programmi avalik väljapanek ja seejärel avalik arutelu toimuvad pärast programmi kohta seisukohtade küsimist. KSH järgnevate etappide toimumisaegadest informeerime Teid täiendavalt. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Tiidemann Kalanduspolitiika ja välissuhete asekantsler Lisa: EMKVF_2021-2027_KSH_programm_29052020.asice Sama: Keskkonnaamet Keskkonnainspektsioon Veeteede Amet Keskkonnaagentuur Veterinaar- ja Toiduamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituut Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituut Eesti Keskkonnaühenduste Koda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2021–2027 ekspertkomisjoni liikmed Laura Palmi 625 6179, [email protected] 2 (2)