Ettepanekute küsimine

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 10.06.2020 11:57 Adressaat: Rahandusministeerium <[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>; Keskkonnaministeerium <[email protected]>; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; Siseministeerium <[email protected]>; Maaeluministeerium <[email protected]>; Keskkonnaamet <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; Maa-amet <[email protected]>; MNT Teed <[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; Päästeamet Lääne Päästekeskus <[email protected]>; Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur <[email protected]>; Põllumajandusamet Hiiu- Lääne keskus <[email protected]>; Terviseamet Lääne talitus <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus <[email protected]>; VA_hnt <[email protected]>; Kaitseliidu Lääne malev <[email protected]>; Lääne-Harjumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Saue Vallavalitsus <[email protected]>; Märjamaa Vallavalitsus <[email protected]>; Lääneranna Vallavalitsus <[email protected]>; Haapsalu Linnavalitsus <[email protected]>; Vormsi Vallavalitsus <[email protected]>; Hiiumaa Vallavalitsus <[email protected]>; Nõva Osavallakogu <[email protected]>; Kullamaa Osavallakogu <[email protected]>; Martna Osavallakogu <[email protected]>; Noarootsi Osavallakogu <[email protected]>; Risti Kogukonnakogu <[email protected]>; Palivere Kogukonnakogu <[email protected]>; Taebla Kogukonnakogu <[email protected]>; Linnamäe Arenguselts MTÜ <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>; Imatra Elekter AS <[email protected]>; Elektrilevi OÜ <[email protected]>; Eesti Lairiba Arenduse SA <[email protected]>; Eesti Energia Aktsiaselts <[email protected]>; Elering AS <[email protected]>; TELIA EESTI AS <[email protected]>; MTÜ Eesti Erametsaliit <[email protected]>; AS Eesti Raudtee <[email protected]>; Põllumajandusuuringute Keskus <[email protected]>; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon <[email protected]>; Valga Puu OÜ <[email protected]>; OÜ Karo Mets <[email protected]>; OÜ Eremka <[email protected]>; OÜ Höbringi Metsad <[email protected]>; Enefit Green AS <[email protected]> Teema: [SPAM] Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Manused: 7-119-131-7 10.06.2020 Väljaminev kiri.asice Untitled Document Tere! Teile on saadetud Lääne-Nigula Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta, mis on registreeritud 10.06.2020, numbriga 7-1/19-131-7. Dokument avaneb DigiDoc Client programmi abil, mille saab arvutisse tasuta alla laadida kodulehelt https://installer.id.ee/ Kontaktinfo Lääne-Nigula Vallavalitsus Haapsalu mnt 6 Taebla 90801, Läänemaa Tel: +372 4720 300 e-post: [email protected] Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Lääne-Nigula vald Töö nr: 20035ÜP3 Tartu 2020 20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Tellija ja planeerimisprotsessi korraldaja: Lääne-Nigula Vallavalitsus Vallavanem, Mikk Lõhmus Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja, Heikki Salm Planeeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Projekti juht, ruumilise keskkonna planeerija, volitatud maastikuarhitekt-ekspert: Heiki Kalberg Ruumilise keskkonna planeerija, Jürgen Vahtra KSH läbiviija: LEMMA OÜ Juhtekspert, Piret Toonpere Huvitatud isik: Enefit Green AS Projekti juht, Oliver Zereen AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 5 Eriplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud ............................................................................. 6 Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad ülesanded............................................................. 7 Kaasamiskava .................................................................................................................................. 9 Eeldatav ajakava ............................................................................................................................ 10 Ülevaade eriplaneeringuga teostatavatest uuringutest ............................................................... 12 Eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele laekunud ettepanekud ja valla seisukoht nende osas ....................................................... 12 AB Artes Terrae OÜ 3  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3 Sissejuhatus Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 algatati kohaliku omavalitsuse eriplaneering (EP) koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille eesmärgiks on leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lg 7 koosneb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlus ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest. Vastavalt riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele koostavad ühispakkujad AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ eriplaneeringu esimese osa ehk sobivaima asukoha (vt Tabel 1 esimesed kolm rida). Detailse lahenduse koostaja ei ole 2020. a mai kuu seisuga teada. LEMMA OÜ viib läbi eriplaneeringu mõjude hindamist, hindamise juhtekspert on Piret Toonpere. Eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus on esitatud eraldi dokumendina. Tabel 1. Eriplaneeringu protsessi skeem (eraldi tähistatud ülemine osa on asukoha eelvaliku osa). Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine (Lääne- Nigula valla volikogu) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise lähteseisukohtade koostamine (AB Artes väljatöötamiskavatsuse koostamine Terrae OÜ) (LEMMA OÜ) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise asukoha eelvaliku koostamine (AB Artes esimese etapi aruande koostamine (LEMMA Terrae OÜ) OÜ) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande kooskõlastamine ja arvamuse avaldamine (Lääne- Nigula valla volikogu) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande avalik väljapanek (Lääne-Nigula valla volikogu) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine (Lääne-Nigula valla volikogu) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine (Tegija pole keskkonnamõju strateegilise hindamise selgunud) aruande koostamine (Tegija pole selgunud) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuste andmine (Lääne-Nigula valla valitsus) AB Artes Terrae OÜ 5 20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmine (Lääne-Nigula valla volikogu) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu avalik väljapanek (Lääne-Nigula valla valitsus) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu heakskiitmine (Rahandusministeerium) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamine (Lääne-Nigula valla volikogu) Asukoha eelvaliku protsessi tulemused on aluseks detailse lahenduse koostamiseks. millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Eriplaneeringu ulatus ja kehtivad planeeringud Planeeringuala hõlmab 2017 sügisel liitunud endisi Lääne-Nigula, Martna, Kullamaa, Nõva ja Noarootsi territooriume moodustatud Lääne-Nigula vallas (vt Joonis 1). Joonis 1. Planeeringuala skeem Valla territooriumi osas kehtib riigitasandi planeeringutest üleriigiline planeering „Eesti 2030+“. Valla territooriumi osas kehtivad järgmised maakonnatasandi planeeringud: - Lääne maakonnaplaneering 2030+; - Harju maakonnaplaneering 2030+ (Läänemaa koosseisu arvatud endise Nissi valla osa endise Rehemäe (nüüdse Rehemäe ja Kuke) küla ulatuses); - Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine"; 6 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3 - Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“. Valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud: - Kullamaa valla üldplaneering, kehtestatud 23.11.2007. a määrusega nr 80; - Nõva valla üldplaneering, kehtestatud 25.03.2011. a otsusega nr 5; - Noarootsi valla üldplaneering, kehtestatud 09.07.2003. a määrusega nr 22; (lisaks Aulepa tuulepargi teemaplaneering, elamualade teemaplaneering, miljööväärtuslike alade teemaplaneering, rannaalade teemaplaneering); - Lääne-Nigula valla: ▪ Risti valla üldplaneering, kehtestatud 7.11.2007.a määrusega nr 12; ▪ Oru valla üldplaneering, kehtestatud 11.12.2008. a otsusega nr 195; ▪ Taebla valla üldplaneering, kehtestatud 19.02.2009. a otsusega nr 209; ▪ Oru valla Kirimäe üldplaneering, kehtestatud 26.03. 1997. a otsusega nr 27. - Martna valla üldplaneering, kehtestatud 19.12.2007.a määrusega nr 13; - Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014 otsusega nr 13 (Rehemäe küla osas). Eriplaneeringu asukoha eelvalikul käsitletavad ülesanded 3.1. Tehnilised nõuded asukoha eelvaliku tegemiseks Tehnilised eeltingimused asukohavaliku tegemiseks on järgnevad: - tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha; - tuulepark koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast; - liitumine teha 330 kV alajaama. Tuulepargi alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km. Määrata liini trassi koridor; - planeeringu koostamisel arvestada keskkonnakaitseliste piirangutega, lähtudes piirangute selekteerimisel seejuures konkreetse kaitsealuse objekti kaitse-eesmärgist; - tuulepark peab moodustama terviku (mitte koosnema lahustükkidest). 3.2. Esmase analüüsi kohased eeldusi omavad alad Tehniliste nõuete alusel tehtud kaardianalüüsil on selgunud kolm tuulepargi asukohaks eeldusi omavat ala, mille vahel teostatakse eriplaneeringu asukoha eelvalik. Alade täpsem kirjeldus on esitatud eriplaneeringu KSH esimese etapi väljatöötamiskavatsuses. AB Artes Terrae OÜ 7 20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Joonis 2. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks eeldusi omavad alad, mille vahel teostatakse eriplaneeringu asukoha eelvalik. 3.3. Vormistuslikud ja korralduslikud nõuded eriplaneeringu tegemiseks Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp tuleb läbi viia ja aruanded koostada sellises vormis, mastaabis ja mahus, mis võimaldab neid õiguspäraselt menetleda. Planeeringudokumendid peavad selgitama ja kirjeldama olemasolevat olukorda ning võrdlema selle olukorra muutumist ja muudatuste mõju nii majandusliku, looduskeskkonna kui sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt. Planeering peab olema koostatud ja läbi viidud vastavalt planeerimisseaduse ja selle alusel tehtud täiendavate õigusaktide nõuetele, sh vormistusnõuded on esitatud planeerimisseaduse § 3. Planeeringulahendus peab tagama asukoha eelvaliku lõppedes: - asukoha eelvaliku otsuse ja KSH aruande vastuvõtmise kohaliku omavalitsuse poolt; - tuuleparkide asukohavaliku tulemustega arvestamise koostatavas Lääne-Nigula valla üldplaneeringus sedavõrd, kuivõrd kaugele on liikunud koostatava üldplaneeringu menetlusprotsess; - muude seadustest ja teistest õigusaktidest ning keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevate keskkonna-, maakasutus- ja ehitustingimuste arvestamise mõlemas planeeringu etapis. Tuulepargile sobiva asukoha jaoks tuleb tuulepargist koostada illustreerivad visualiseeringud (lähtudes arendusala naabrusesse jäävatest küladest) Eriplaneeringu koostamisel arvestatakse võimalikult suures ulatuses põhimõtet, et kuna kehtivaid õigusakte ja piiranguid eriplaneeringuga ei kehtestata, siis neid tekstis ja joonistel ei esitata. Planeeringu koostamisel arvestatakse Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusega nr 50 „Planeeringu 8 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3 vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded„. Kaardimaterjal koostatakse lisaks paberkaardile elektrooniliste kihifailidena geoinfosüsteemis kasutamiseks. Kaasamiskava Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis. Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda. Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne). Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise. Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid. Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas. Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad. Maanteeamet Planeeringualal paiknevad riigiteed. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised. Põllumajandusamet; Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Põllumajandusuuringute Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise koostöö. Keskus Päästeamet (Põhja Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. päästekeskus) Terviseamet (Põhja Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja regionaalosakond) vibratsiooni teemasid. Rahandusministeerium EP järelevalve teostaja Riigimetsa Majandamise Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid. Keskus Kaasatavad isikud ja asutused Saue Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava AB Artes Terrae OÜ 9 20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Märjamaa Vallavalitsus tegevuse suhtes (ala 1 paikneb KOV piiri ääres). Elering AS, Imatra Elekter Elektripaigaldised AS, Elektrilevi OÜ Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Kogukond Nõva Osavallakogu- Aivar Oruste Kullamaa Osavallakogu- Tenno Laanemets Martna Osavallakogu- Hardi Rehkalt Noarootsi Osavallakogu- Laine Belovas Risti Kogukonnakogu- Neeme Suur Palivere Kogukonnakogu- Kadri Lukk Taebla Kogukonnakogu- Jüri Bachman Linnamäe Arenguselts- Elle Ljubomirov Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt Eeldatav ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande koostamise osas. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks. Etapp Kirjeldus Aeg EP ja KSH Algatatud 17.10.2019 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega 17.10.2019 algatamine nr 54 Esmane Kaardianalüüs välistaval meetodil – kaardistati tuulepargi Märts-aprill kaardianalüüs arendust otseselt välistavad alad, osaliselt rakendati 2020 aladele (nt elamud) puhvreid ning leiti selle põhjal potentsiaalselt tuulepargi arenduseks sobilikud alad, mille piire täpsustatakse edasisel planeerimisel ja mille vahel teostatakse valik. EP LS ja KSH VTK Piirkonda puudutavate andmeallikate (uuringud, eelnevad Aprill-mai eelnõu koostamine hindamised, andmebaasid) läbitöötamine. Oluliste ja 2020 mitteoluliste mõjude tuvastamine eelvalitud ala(sid) arvestades, vajalike alusuuringute kavandamine. EP LS ja KSH VTK Kohaliku omavalitsuse EP koostamise korraldaja korraldab Mai- juuli 2020 avalikustamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS (14 p ja KSH VTK avaliku väljapaneku. eelteatamist + 60 p avalikustamist) 10 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad 20035ÜP3 Etapp Kirjeldus Aeg EP LS ja KSH VTK Arutelud keskustes – arutelud viiakse läbi keskustes, mille Juuli 2020 avalikud arutelud lähedusse esmase kaardianalüüsi kohaselt potentsiaalsed alad jäävad. EP LS ja KSH VTK Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel Juuli-august täiendamine, tehakse kohaliku omavalitsuse EP asukoha eelvaliku LS ja 2020 ettepanekutele KSH VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende vastamine arvestamiste ülevaate koostamine. EP LS ja KSH VTK Ettepanekute kogumine, vastamiseks aega 30 päeva. August 2020 esitatakse (30 p) kaasatavatele isikutele ettepanekute esitamiseks EP LS ja KSH VTK Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse September täiendamine ning dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. 2020 avaldamine Asukoha eelvaliku EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande September- otsuse eelnõu ja koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja detsember KSH I etapi erialaorganisatsioonidega. 2020 aruande koostamine Otsuse eelnõu ja Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute Jaanuar -märts KSH I etapi koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine. 2021 aruande esitamine (vastused 30 p kooskõlastamiseks jooksul) ja arvamuse avaldamiseks Asukoha eelvaliku Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV Aprill-mai otsuse eelnõu ja poolt ja selle avalik väljapanek. 2021 (14 p KSH I etapi eelteatamist + aruande avalik 30 p väljapanek avalikustamist) Asukoha eelvaliku Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-i poolt Juuni 2021 otsuse eelnõu ja määratud asukohas. KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Asukoha eelvaliku Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele, August 2021 otsuse eelnõu ja ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine. AB Artes Terrae OÜ 11 20035ÜP3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Etapp Kirjeldus Aeg KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine Asukoha eelvaliku Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku September otsuse ja KSH I omavalitsuse volikogu. 2021 etapi aruande Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse vastuvõtmine huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Ülevaade eriplaneeringuga teostatavatest uuringutest Eriplaneeringu asukoha valiku protsessis toimub töö peamiselt olemasoleva geoinfo ning modelleerimistulemuste alusel. Suuremahulisi väliuuringuid ei kavandata, vajadusel tehakse välivaatlusi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse ptk-s 4 on kirjeldatud erinevate mõjude hindamiseks vajalikud tegevused. Eriplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele laekunud ettepanekud ja valla seisukoht nende osas Peatükk koostatakse tulevikus, kui avalikustamise protsess on läbi. 12 AB Artes Terrae OÜ  Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp Väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Nimetus: Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö tellija: Lääne-Nigula Vallavalitsus Reg nr 75038598 Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Taebla alevik, Haapsalu mnt 6, 90801 Tel +372 472 0300 E-post [email protected] Eriplaneeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected] Huvitatud isik: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harjumaa, Tallinn linn, Lelle tn 22, 11318 Tel:+ 372 56663429 E-post [email protected] Töö versioon: 19.05.2020 2 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus............................................................................................................................................ 5 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika ........................................................ 7 1.1 Metoodika .............................................................................................................................. 7 1.2 KSH ruumiline ulatus .............................................................................................................. 8 2 Hindamisega käsitletava ala ülevaade .......................................................................................... 11 2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 .................................................................................................. 11 2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 .................................................................................................. 15 2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 .................................................................................................. 18 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ........................................................... 23 3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid .................................................................................. 23 3.1.1 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) .................................................. 23 3.1.2 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.................................... 23 3.1.3 Lääne maakonnaplaneering 2030+ ............................................................................... 23 3.1.4 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ .................................................................... 24 3.2 Kehtivad üldplaneeringud .................................................................................................... 24 3.3 Kohalikud arengudokumendid ............................................................................................. 24 4 Asjakohaste mõjude selgitamine .................................................................................................. 25 4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ....... 25 4.2 Mõju kaitsealadele ............................................................................................................... 26 4.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1........................................................................................... 26 4.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2........................................................................................... 29 4.2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3........................................................................................... 33 4.2.4 Järeldused kaitsealadele avalduva mõju osas............................................................... 34 4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) ............................................. 34 4.3.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1........................................................................................... 34 4.3.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2........................................................................................... 37 4.3.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3........................................................................................... 38 4.3.4 Natura eelhindamise järeldused ................................................................................... 41 4.4 Mõju veekvaliteedile ............................................................................................................ 41 4.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale........................................................................ 42 4.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule .............................................................. 42 4.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................................. 42 4.8 Mõju tervisele ...................................................................................................................... 43 3 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 4.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................................. 43 4.10 Mõju maavaravarudele ........................................................................................................ 44 4.11 Jäätmeteke ........................................................................................................................... 44 4.12 Võimalik mõju kultuuripärandile .......................................................................................... 45 4.13 Võimalik mõju kliimamuutustele .......................................................................................... 45 4.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................ 45 4.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ...... 45 4.16 Muud mõjud ......................................................................................................................... 45 5 Osapooled .................................................................................................................................... 46 6 Kaasatavad ning koostöö tegijad .................................................................................................. 47 7 Ajakava ......................................................................................................................................... 49 4 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Lääne-Nigula valla eriplaneering Lääne-Nigula valla territooriumile kavandatavale tuulepargile sobiva asukoha leidmiseks ning selle kommunikatsioonidele sobiva paigutuse võimaluste määramiseks. Lääne-Nigula valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.10.2019 otsusega nr 54 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Vastavalt planeerimisseaduse § 95 lõikele 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ punktile 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest elektrituulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks. Omavalitsuse eriplaneeringu (EP) koostamine ei ole väga levinud planeeringuvorm. Sellest lähtuvalt on järgnevalt esitatud lühiülevaade antud planeerimisprotsessi toimimisest. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamine on kolmest etapist koosnev protsess. Esimese etapina koostatakse eriplaneeringu lähteseisukohad (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (VTK). VTK on aluseks (lähteülesandeks) edasiseks KSH läbiviimiseks ja KSH I etapi aruande koostamiseks. LS ja VTK LS ja VTK Olemas on täiendamin esitatakse LS ja VTK LS asukoha VTK ja VTK ja e, valitsusasut täiendamin eelvalikuks LS ja KSH eelvaliku LS eelvaliku LS ettepaneku ustele ja e ning ja eelvaliku VTK eelnõu avalikustam avalikud tele kaasatavate avaldamine KSH I etapi koostamine ine arutelud vastamine le isikutele KOV aruande arvamuse kodulehel koosta- andmiseks miseks Joonis 1. Omavalitsuse eriplaneeringu I etapi skeem. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise teiseks etapiks on VTK alusel KSH I etapi aruande koostamine ja selle alusel asukoha eelvaliku otsuse tegemine. Etapi tulemiks on otsus, kuhu saab soovitud tuuleparki edasi planeerida. KSH I etapi aruanne on aluseks eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruande koostamisel. 5 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Asukoha Otsuse eelnõu eelvaliku ja KSH I etapi Asukoha otsuse aruanne eelvaliku Asukoha eelnõu ja Asukoha eelvaliku esitatakse otsuse KSH I etapi eelvaliku Objekti asutustele ja eelnõu ja asukoht otsuse eelnõu aruande otsuse ja KSH ja KSH I etapi kaasatavatele KSH I etapi isikutele avaliku I etapi on aruande aruande kooskõlastami väljapaneku aruande koostamine seks ja avalik ja avaliku vastuvõtmine valitud väljapanek arvamuse arutelu andmiseks ja arutelu tulemuste arvestamine Joonis 2. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise II etapi skeem. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise kolmandaks etapiks on eriplaneeringu detailse lahenduse (DL) ja KSH aruande koostamine. Detailse lahendusega määratakse tuulepargi ja sellega seotud rajatiste ehitusõigused (sh tuulikute arv ja paiknemine alal) ning lahendatakse muud planeerimisseadusest tulenevad ülesanded. Detailse lahenduse KSH aruanne käsitleb konkreetse kavandatava lahenduse mõjusid võttes arvesse väljavalitud alal esinevaid võimalikke kitsendusi. Avaliku väljapan DL ja KSH Avaliku DL ja KSH eku ja DL ja KSH aruande väljapaneku Koos- DL ja KSH aruande avaliku Planeeri Planeeri aruande ngu avalik ja avaliku kõlas- aruande avalik arutelu ngu eelnõu väljapane arutelu vastu- väljapane tulemus heakskii kehtesta koostamin k ja tulemuste tamised võtmine k ja e te tmine mine aruetlu arvestamine arutelu arvesta mine Joonis 3. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise III etapi skeem. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise positiivse ja negatiivse keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste võrdlemiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub eriplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Eriplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse asjakohaseid Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte ning kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH etappide aruanded koostatakse lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) tulenevatest sisunõuetest. KSH VTK (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. 6 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja metoodika 1.1 Metoodika KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub ka KSH aruande koostamine kahes etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvalikuga koos koostatakse KSH I etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja võrdlemisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. Samuti pannakse KSH I etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetse tuulepargi lahenduse mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017) ja Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (Põder, T. 2017). Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH aruandes analüüsitakse peamiselt eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), kuid ka sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude ulatusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Tegevusega kaasnevate mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktide normidega kehtestatud loogikast. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus: • koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas jt). Kirjeldatakse kavandatavat tegevust, selle eesmärki ja vajadust; • eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH integreeritud protsessi käigus analüüsitakse alternatiivsed asukohti. Nende seast valitakse kõigile osapooltele sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus. • tuvastatakse kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. Lähtekohaks on eriplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse eriplaneeringu vastava etapi täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab eriplaneeringu vastava etapi koostamisel reguleerida ning mis on planeeringulahenduse etapi puhul olulised; • esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda 7 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK valdavalt eksperthinnangu vormis, müra ja varjutuse hindamisel kasutatakse modelleerimist ning visuaalsete mõjude illustreerimiseks fotomontaažide koostamist; • hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega; • hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; • kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; • lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest, tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; • KSH ja eriplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,-seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude asjakohaste allikate materjale. Konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. Tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel; • töötatakse läbi avalikustamise käigus aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade vastused, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse ettepanekutega arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avalike arutelude protokollid; • tuuakse välja vajaduse korral raskused, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; • esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta; • esitatakse aruandes esitatud teabe kokkuvõte. 1.2 KSH ruumiline ulatus Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering kogu Lääne-Nigula valla territooriumi ulatuses (1448,77 km2). Tegu on Eesti pindalalt kolmanda omavalitsusüksusega (suuremad on üksnes Saaremaa vald ja Alutaguse vald). Lääne-Nigula vald asub Lääne maakonna põhjaosas. Vald on põhjast piiritletud Soome lahega ning lõunast Lääneranna vallaga. Ida suunalt piirneb vald Märjamaa, Saue ja Lääne-Harju vallaga ning lääne suunalt Haapsalu linnaga ja osaliselt Väinamerega. Valla koosseisu kuulub ka püsiasustusega Osmussaar ning mitmed väiksemad saared nii Väinameres kui Soome lahes. Lääne-Nigula vald paikneb Lääne-Eesti madalikul, mis on Eesti tasandikualadel kujunenutest kõige suurem ja mitmekesisemate loodusoludega maastikurajoon. Tegu on valdavalt tasase reljeefiga alaga. Valla keskus asub Taeblas. Omavalitsuses paikneb kokku 3 alevikku (Taebla, Palivere ja Risti) ja 115 küla. Suurima rahvaarvuga asulad on statistikaameti andmebaasi alusel Taebla alevik (825 in), Palivere alevik (677 in), Risti alevik (535 in), Linnamäe küla (373 in), Kullamaa küla (252 in), Koluvere küla (245 in) ning Pürksi küla / Birkas (196 in). Rahvastikuregistri andmetel elas Lääne-Nigula vallas 01.01.2020 seisuga 7153 inimest. Valla asustusstruktuuris on iseloomulik hajaasustus. Valla keskmine asustustihedus on 4.9 inimest/km2. Tihedam asustus on koondunud suuremate transpordikoridoride (Ääsmäe-Haapsalu, Harju-Risti- Riguldi-Võntküla, Risti-Virtsu, Haapsalu-Keila maanteede) äärde. 8 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Lääne-Nigula valla pindalast on enamik kaetud metsaga ning suur osakaal on ka muul maal ja haritaval maal. Lääne-Nigula vald asub valdavalt Lääne-Eesti vesikonna Matsalu alamvesikonnas. Valla kirdeosa Piirsalu, Seljaküla ja Kuijõe piirkond asub Harju alamvesikonnas. Põhjavesi levib Lääne-Nigula vallas neljas veehorisondis – Kvaternaari, Siluri-Ordoviitsiumi (S-O), Ordoviitsium-Kambriumi (O-Cm) ja Kambrium-vendi (Cm-V) veekompleksides. Valla territooriumile jäävate põhjaveekogumite seisund on hea. Vald asub põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohalt suures osas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud alal. Keskmiselt kaitstud põhjaveega alal paiknevad Turvalepa ja Risti asulad ning nendevaheline piirkond. Variku ja Nõmmemaa külade ümbruses paiknevad suhteliselt kaitstud põhjaveega alad.1 Vastavalt eriplaneeringu algatamise taotlusele ning riigihanke 217848 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga asukohta tuulepargile, mis koosneb 17 kuni 30-st kuni 290 m kõrgustest tuulegeneraatoritest, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 ha. Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km.2 Arvestades, et tuuleparki ei ole väga suure tõenäosusega võimalik rajada looduskaitselistele objektidega seotud ning hoonestatud aladele või nende vahetusse lähedusse, siis teostati valla territooriumil võimalike asukohtade kaardistamiseks eelanalüüs nn välistaval meetodil. Kaardiandmete alusel välistati tuulepargi asukohana kõik alad, kuhu tuulepargi rajamine ei ole suure tõenäosusega võimalik. Sellisteks aladeks on looduskaitseliselt väärtuslikud alad: kaitstavad looduse üksikobjektid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, pargid, projekteeritavad kaitsealad, püsielupaigad, Natura 2000 võrgustiku alad, International Bird Area (IBA) alad, kaitsealuste liikide leiukohad, vääriselupaigad. Linnustiku jaoks olulised alad välistati sealjuures koos kaitse-eesmärkide tagamiseks vajalike minimaalsete puhvritega (Natura linnualad ja IBA alad 600 m puhvriga, kotkaste ja must-toonekure püsielupaigad 200-500 m puhvriga). Lähtuvalt tuuleparkide iseloomust välistati esmasel kaardianalüüsil ka elu- ja ühiskondlikud hooned 1000 m puhvriga. Elu- ja ühiskondlike hoonete 1000 m puhver valiti, kuna tuulikute kaugus elamutes on kaudselt reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus 71) kehtestatud müra normtasemetega. Planeeritavatele tuuleparkidele kehtib tööstusmüra sihtväärtus, mille rangeim väärtus on öisel perioodil 40 dB. Vastavalt mitmetes tuuleparkides tehtud mürahinnangutele3 ning esialgsele arvutuslikule müra modelleerimisele saavutatakse sihtväärtusele vastav müratase vähemalt 500-1000 m vahemikus. Seega on esmasel kaardianalüüsil määratud elamute ja ühiskondlike hoonete suhtes konservatiivne 1000 m puhver. Arvestades välistaval meetodil leitud piirangutest vabade alade paiknemist ja kavandatava objekti parameetreid, selgus, et Lääne-Nigula vallas esineb suuruskriteeriumile vastavana 5 võimalikku ala (üks neist kahe lahustükina). Võttes täiendavalt arvesse ka 15 km kaugust olemasolevatest 330 kV alajaamadest jääb sobilikke alasid alles 3. Eriplaneeringu asukoha eelvalikul ja KSH esimese etapi aruande koostamisel teostatakse asukoha eelvalik antud alade vahel. Sealjuures on nii asukoha eelvaliku tegemisel kui hilisemal detailse lahenduse koostamisel võimalik alade piire täpsustada. 1 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4030/1202/0005/Lisa%201%20UVK%20arendamise%20kava.pdf# 2 15 km kauguspiirang tuleneb asjaolust, et rohkem kui 15 km pikkuse kõrgepingeliini püstitamine on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis vajaks täiendavalt keskkonnamõju hindamist. 3 OÜ Saar Poll ja OÜ Adepte Ekspert. 2010. Läänemaa tuulikuparkide mõjud lähialade elanikele. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18637010/6_Laanemaa_tuulikuparkide_mojud_lahialad e_elanikele.pdf/090f053a-de9a-4bdd-91d7-7fb6e71a7c03 9 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Joonis 4. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivad alad, mille vahel teostatakse eriplaneeringu asukoha eelvalik. 10 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 2 Hindamisega käsitletava ala ülevaade Nagu ptk 1.2 kirjeldatud, ilmnes esmasel valla territooriumi kaardianalüüsil, et valla territooriumil paikneb potentsiaalselt 3 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium ning sobilik kaugus elektriühenduse võimaldamiseks. 2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 Potentsiaalselt sobiv ala 1 on suurusega 2405 ha ning asub valla idaosas ja jääb Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumile (joonis 5). Joonis 5. Ala 1 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata. Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest. Tabel 1. Alal 1 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Piirneb kirdest Valgejärve Kõrgendatud tähelepanu KSH maastikukaitsealaga (KLO1000142)4 kontekstis vajavad alad, mis on Kaitseala Läänemaa Suursoo maastikukaitseala loodud linnuliikide kaitseks (KLO1000124) u 2,5 km (tähistatud paksus kirjas). Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) Taimeliikide ja -koosluste kaitseks 4 Kaitsealuste objektide kaitse-eesmärgid on esitatud tabelile järgnevalt. 11 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK u 2,3 km loodud kaitsealade puhul on olulise negatiivse mõju esinemine Piirneb Mustjärve raba hoiualaga vähetõenäoline. (KLO2000152) Suursoo-Leidissoo hoiuala (KLO2000154) Hoiuala u 2 km Marimetsa-Õmma hoiuala (Rapla) (KLO2000185) u 1,2 km Piirneb idast Annamõisa metsise püsielupaigaga (KLO3000645) Suursoo metsise püsielupaik (KLO3000648) 650 m Püsielupaik Metslõugu must-toonekure püsielupaik (KLO3000916) u 2,8 km Tuulepargid võivad mõjutada Õmma metsise püsielupaik (KLO3000240) lindude populatsioone negatiivselt. 2,3 km Projekteeritavad Suursoo metsise püsielupaik (PLO1000641) kaitsealused u 650 m objektid Kahkjaspunane sõrmkäpp (III Kaitsealustele taimeliikidele on kaitsekategooria) võimalik negatiivse mõju Eesti soojumikas (II kaitsekategooria) avaldamine, kui nende Ainulehine soovalk (II kaitsekategooria) kasvukohtades kavandatakse Kaitsealused Helleri ebatähtlehik (III kaitsekategooria) otsest ehitustegevust või sellega taimeliigid leiukoht piirneb alaga kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Harilik ungrukold (III kaitsekategooria) Tuulikute ja nendega seotud leiukoht piirneb alaga rajatiste paigutamisel väljapoole Pruunikas pesajuur (III kaitsekategooria) kasvukohti on mõju avaldamine leiukoht piirneb alaga ebatõenäoline. Hiireviu (III kaitsekategooria) Tuulepargid võivad mõjutada Metsis (II kaitsekategooria) leiukoht lindude populatsioone negatiivselt. piirneb alaga Mõju linnuliikide pesitsus- ja Kaitsealused Kanakull (II kaitsekategooria) lähim toitumisaladele hinnatakse KSH linnuliigid leiukoht 50 m käigus. Herilaseviu (III kaitsekategooria) lähim leiukoht 100 m Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus VEP nr 207105, VEP nr 207106, VEP nr naabruses kavandatakse otsest 146030, VEP nr 206722, VEP nr E00216, ehitustegevust või sellega Vääriselupaik VEP nr 206719, VEP nr E00222, VEP nr kaasnevaid tegevusi (nt raiet). E00221, VEP nr E00217, VEP nr E00218, Tuulikute ja nendega seotud VEP nr E00219, VEP nr E00220 rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline. Mustjärve raba loodusala (RAH0000479) Tähelepanu vajavad alad, mis on Natura 2000 piirneb alaga loodud linnuliikide kaitseks 12 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Valgejärve loodusala (RAH0000444) (tähistatud paksus kirjas). piirneb alaga Taimeliikide ja -koosluste kaitseks Suursoo-Leidissoo loodusala loodud alade puhul on negatiivse (RAH0000578) ja linnuala (RAH0000124) mõju esinemine vähetõenäoline. u 600 m Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589) ja linnuala (RAH0000113) u 1 km Väärtuslikele taimekooslustele on Jäävad alale: võimalik negatiivse mõju 7230 liigirikkad madalsood avaldamine, kui nende Inventeeritud 9050 rohunditerikkad kuusikud asukohtades või vahetus elupaigad naabruses kavandatakse otsest vastavalt EELIS Alaga vahetult piirnevad: ehitustegevust või sellega andmetele 91D0* siirdesoo ja rabametsad kaasnevaid tegevusi (nt raiet). (20.04.2020 9010* vanad loodusmetsad Tuulikute ja nendega seotud seisuga) 9080* soo-lehtmetsad rajatiste paigutamisel väljapoole 7120 inimtegevusest rikutud, kuid väärtuslikke taimekooslusi on taastumisvõimelised rabad mõju avaldamine ebatõenäoline. Kuie rahaallikas (Pühaallikas) u 1 km Arvestades objektide kaugust alast Ürglooduse Piirsalu rannavallistik u 1,3 km ja iseloomu siis on olulise mõju raamatu objektid Tuharu allikad u 700 m avaldamine neile ebatõenäoline. Turvaste kurisu u 1,25 km Rohevõrgustik Ala jääb suures osas Tuulepargid võivad põhjustada vastavalt maakonnaplaneeringuga määratud ja rohevõrgustiku killustumist (nt koostamisel Lääne-Nigula koostamisel oleva rändetõkkeid). Mõju olevale üldplaneeringuga täpsustatava rohevõrgustikule täpsustatakse üldplaneeringule rohevõrgustiku alale KSH käigus. Piirsalu jõgi (VEE1102100) Kui veekogude Lepaste oja (VEE1102200) ehituskeeluvööndite ulatusse ei Kaldamäe oja (Kaldamaa jõgi) kavandata ehitustegevust, siis ei (VEE1102500) ole tõenäoline veekogudele olulise Turvaste oja (VEE1102600) Veekogud mõju avaldamine. Liivi jõgi (VEE1116600) Valgejärv (Turvaste Valgejärv) (VEE2029000) u 350 m Mustjärv (Turvaste Mustjärv) (VEE2040000) u 550 m Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Põhjaosas nõrgalt kaitstud, lõunaosas Avariiolukordade potentsiaalset Põhjavee kaitstus keskmiselt kaitstud esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Keskkonnaregistri maardlate Õmma turbamaardla (188) Maardlad nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik 13 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. MKM soovituse alusel tuleb Keila-Haapsalu tugimaantee u 300 m tuulikuid rajada riigimaanteedest kaugusel loode-põhja suunas 1.5 x tuuliku masti kõrgus + tuuliku Riigimaanteed Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla põhimaantee rootori diameeter (tingimus u 300 m ida-kagu suunas täpsustub planeeringu koostamise käigus). Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise Riigikaitselised Alale jäävad riigikaitseliste ehitiste (Piirsalu ehitise töövõimet ja suurendada kitsendused linnak ja lasketiir) piiranguvööndid. ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad. Juhul kui ehitustegevust ei Kultuurimälestise Arheoloogiamälestis - koht, kus 18. saj. kavandata objekti kaitsevööndi d asus klaasikoda (reg nr 4084) ulatuses, siis on negatiivse mõju avaldamine ebatõenäoline. Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Otsene mõju puudub. Kaudselt Kirimäe – Võnnu – Ridala väärtuslik võivad muutuda väärtuslikult Väärtuslik maastik u 250 m - muistne Põhja- maastikult avanevad vaated maastik5 Läänemaa peatee, mis on olnud (selgitatakse fotomontaažide vastavalt varasematel aegadel peamine koostamisega KSH käigus). koostamisel ühendustee Põhja-Eesti ja Eesti olevale lääneranniku vahel. Väärtusliku üldplaneeringule maastikuna võib käsitleda kogu tee lähemat ümbrust, mis moodustab Põhja- Läänemaa selgroo. Linnusilla talukoht, Paisu talukoht, Sillarti Pärandkultuuriobjektid ei ole talukoht, Sillarti heinaküün, Väätsa-Sepa otseselt kaitse all, kuid talukoht, Luha talukoht, Tammela kultuuripärandi säilitamiseks on talukoht, Tainamäe, Matsoni talukoht, soovitatav neid säilitada. Mõju Järveoja talukoht, Klaasikoda, Piirsalu võidakse avaldada kui tuulikuid või sõjaväebaas, Annamõisa küla, Söödi seotud taristust kavandatakse Pärandkultuuriob talukoht, Mägari talukoht, Lasu talukoht, pärandkultuuri objektidele. jektid Vana-Hansu talukoht, Laerumäe talukoht, Muru vana metsavahikoht, Raudteevahi maja, Metsa jaam, Metsa rauteevahi maja, Keila-Haapsalu raudtee tamm, Piirsalu- Ellamaa poolik tee, Tagaveski- Männikuveski metsatee, Turvaste- 5 Väärtuslikud maastikud on alad, millel on tulenevalt kultuurilis-ajaloolisest taustast, reljeefist ja looduslikest iseärasustest ning puhkeväärtustest suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Sellest tulenevalt väärivad need alad ka suuremat tähelepanu, säilimist ja hooldamist. Väärtuslike maastike paiknemise määrab maakonnaplaneering ning nende paiknemist ja kasutustingimusi täpsustab üldplaneering. 14 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Linnusilla-Paisu tee, Metsa raudteepeatus (külgneb alaga), Tüdrukutapumägi (külgneb alaga), Tagaveski estakaad (külgneb alaga), Laane talukoht (külgneb alaga), Lintsi Saunakivi (külgneb alaga) Ala läbib Keila-Haapsalu raudtee, kus Vajalik säilitada nõutavad Muud toimub regulaarne rongiliiklus kuni Turba kaitsevööndid. Kitsenduse ulatus kitsendused asulani. Käimas on raudtee projekteerimine täpsustub KSH käigus. Turba-Rohuküla lõigul. Kaugus lähimast Vajalik on rajada ühendus 330 kV 330 kW alajaama. alajaamast (ala Risti alajaam u 7 km keskelt mõõdetuna) 2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 Potentsiaalselt sobiv ala 2 on suurusega 3052 ha ning asub valla keskosas Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külades (joonis 9). Joonis 9. Ala 2 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata. Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest. 15 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Tabel 2. Alal 2 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Kaitseala Läänemaa Suursoo maastikukaitseala Kõrgendatud tähelepanu vajavad (KLO1000124) u 600 m alad, mis on loodud linnuliikide Marimetsa looduskaitseala (KLO1000215) u kaitseks (tähistatud paksus 900 m kirjas). Taimeliikide ja -koosluste Leidissoo looduskaitseala (KLO1000263) u kaitseks loodud kaitsealade 3,1 km puhul on olulise negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline. Hoiuala Marimetsa-Õmma hoiuala (Läänemaa) (KLO2000151) u 1,3 km Püsielupaik Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik Tuulepargid võivad mõjutada (KLO3001720) u 300 m lindude populatsioone Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik negatiivselt. Mõju linnuliikide (KLO3001821) u 300 m pesitsus- ja toitumisaladele Piirsalu väike-konnakotka püsielupaik hinnatakse KSH käigus. (KLO3001487) u 300 m Projekteeritavad Palivere kanakulli püsielupaik (PLO1000785) kaitsealused u 2,7 km objektid Kaitsealused Lodukannike (III kaitsekategooria) Kaitsealustele taimeliikidele on taimeliigid Kaunis kuldking (II kaitsekategooria) võimalik negatiivse mõju Kahkjaspunane sõrmkäpp (III avaldamine, kui nende kaitsekategooria) kasvukohtades kavandatakse Haavanääts (III kaitsekategooria) otsest ehitustegevust või sellega Sulgjas õhik (III kaitsekategooria) kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline. Kaitsealused Metsis (II kaitsekategooria) piirneb alaga Tuulepargid võivad mõjutada linnuliigid Väike konnakotkas (I kaitsekategooria) lähim lindude populatsioone leiukoht 300 m negatiivselt. Mõju linnuliikide pesitsus- ja toitumisaladele hinnatakse KSH käigus. Kaitstavad Palivere mõisa park (KLO1200522) u 3,4 km Arvestades objektide kaugust looduse Parunite kivi (KLO4000914) u 2,5 km alast ja iseloomu, siis on olulise üksikobjektid Risti mänd (KLO4000620) u 2,3 km mõju avaldamine neile ebatõenäoline. Vääriselupaik VEP nr L00204, VEP nr 207081, VEP nr Vääriselupaikadele on võimalik 000108, VEP nr L00119, VEP nr 146042, VEP negatiivse mõju avaldamine, kui nr 206272, VEP nr 146038, VEP nr 146034, nende asukohtades või vahetus VEP nr 146119, VEP nr 146033 naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline. Natura 2000 Suursoo-Leidissoo loodusala (RAH0000578) Mõju Natura võrgustiku aladele ja linnuala (RAH0000124) u 600 m hinnatakse KSH käigus lähtudes Marimetsa-Õmma loodusala (RAH0000589) alade kaitse-eesmärkidest. ja linnuala (RAH0000113) u 1 km Kõrgendatud tähelepanu vajavad 16 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK alad, mis on loodud linnuliikide kaitseks (tähistatud paksus kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline. Inventeeritud 7230 liigirikkad madalsood Väärtuslikele taimekooslustele elupaigad 6430 niiskuslembesed serva-kõrgrohustud on võimalik negatiivse mõju vastavalt EELIS 7110* rabad avaldamine, kui nende andmetele asukohtades või vahetus (20.04.2020 6510 aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 50 m naabruses kavandatakse otsest seisuga) ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on mõju avaldamine ebatõenäoline. Ürglooduse Palivere jõekivi 2,6 km (teatud kui Salvina Arvestades objektide kaugust raamatu kivi või Hallikivi) alast ja iseloomu siis on olulise Objektid Vidruka-Pärna rahn 3,6 km mõju avaldamine neile Parunite kivi 2,5 km ebatõenäoline. Rohevõrgustik Peaaegu terve ala jääb Tuulepargid võivad põhjustada vastavalt maakonnaplaneeringuga määratud ja Lääne- rohevõrgustiku killustumist (nt koostamisel olevale Nigula koostamisel oleva üldplaneeringuga rändetõkkeid). Mõju üldplaneeringule täpsustatava rohevõrgustiku alale rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus. Veekogud Vihterpalu jõgi (VEE1101700) Kui veekogude Palderma kraav (VEE1101800) ehituskeeluvööndite ulatusse ei Hardu peakraav (Kiisa soon) (VEE1101900) kavandata ehitustegevust, siis ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine. Põhjavee kaitstus Nõrgalt kaitstud Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Maardlad Palivere turbamaardla (640) Keskkonnaregistri maardlate Luigu liivamaardla (452) nimistus oleva maardlaga Lakenõmme liivamaardla (473) kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Riigimaanteed Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla põhimaantee u MKM soovituse alusel tuleb 250 m lõunas tuulikuid rajada riigimaanteedest Keila-Haapsalu tugimaantee u 650 m loodes 1.5 x tuuliku masti kõrgus + ja põhjas tuuliku rootori diameeter Risti–Kuijõe kõrvalmaantee u 1,75 km idas (tingimus täpsustub planeeringu 17 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK koostamise käigus). Riigikaitselised - kitsendused Kultuurimälestise - d Väärtuslik Kuijõe – Keedika – Uugla – Taebla – Kirimäe Otsene mõju puudub. Kaudselt maastik vastavalt – Võnnu – Ridala väärtuslik maastik u 500 m võivad muutuda väärtuslikult koostamisel olevale - muistne Põhja-Läänemaa peatee, mis on maastikult avanevad vaated üldplaneeringule olnud varasematel aegadel peamine (selgitatakse fotomontaažide ühendustee Põhja-Eesti ja Eesti koostamisega KSH käigus). lääneranniku vahel. Palivere – Risti – Ellamaa maastik u 1,8 km. Tegu on Läänemaa kõige silmapaistvama mandrijää servamoodustisega. Pärandkultuuriob Raiesmaa talukoht, Aasa talukoht Pärandkultuuriobjektid ei ole jektid otseselt kaitse all, kuid Laiaku, Saksapalu talukoht, Maavahe soon, Kallaste talukoht, Tammela talukoht, Valkse kultuuripärandi säilitamiseks on küla, Uuevalkse kiviaed, Uuevalkse talukoht soovitatav neid säilitada. Mõju Uuevalkse tuuleveski, Vanavalkse tuuleveski võidakse avaldada kui tuulikuid Vanavalkse talukoht, Valksi-Uetoa talukoht või seotud taristust kavandatakse Oja talukoht, Paju talukoht, Onemaa pärandkultuuri objektidele. talukoht, Piirsalu telliseahi, Savitööstuse hoone, Paldermaa talukoht, Palderma tee Kukemurru, Valkse tee, Valksi metsavahimaja, Jürioja talukoht, Küterma talukoht, Keila-Haapsalu raudtee tamm, Küünikoht (külgneb alaga) Kaugus lähimast Risti alajaam u 7 km Vajalik on rajada ühendus 330 kV 330 kW alajaama. alajaamast (ala keskelt mõõdetuna) 2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 Potentsiaalselt sobiv ala 3 on suurusega 2733 ha ning asub valla lõunaosas Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külades (joonis 7). 18 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Joonis 7. Ala 3 paiknemine looduskaitseliste objektide suhtes. I ja II kaitsekategooria liikide ringikujulisi püsielupaiku ei kuvata. Järgnevas tabelis on toodud ülevaade alaga seotud potentsiaalselt kitsendusi põhjustavatest objektidest. Tabel 3. Alal 3 ja selle mõjualas paiknevad objektid, millega tuleb edasisel planeerimisel ja KSH koostamisel arvestada. Objekti tüüp Objekti nimetus Olulisus KSH kontekstis Kaitseala Matsalu rahvuspark (KLO1000300) u 1 km Kõrgendatud tähelepanu vajavad alad, mis on loodud linnuliikide Piirneb Laiküla hoiualaga (KLO2000149) kaitseks (tähistatud paksus Hoiuala Käntu-Kastja hoiuala (Läänemaa) kirjas). (KLO2000257) 3,6 km Projekteeritava Käntu-Kastja looduskaitseala (PLO1001317) u d kaitsealused 3,5 km objektid Matsalu rahvuspark (PLO1001212) u 1 km Kurevere merikotka püsielupaik Tuulepargid võivad mõjutada (KLO3001884) u 1,8 km lindude populatsioone Keskvere väike-konnakotka ja suur- negatiivselt. Mõju linnuliikide konnakotka segapaari püsielupaik pesitsus- ja toitumisaladele (KLO3001993) u 1,5 km hinnatakse KSH käigus. Keskvere väike-konnakotka püsielupaik Püsielupaik (KLO3001520) u 1,7 km Liivi väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001264) u 300 m Ohmukse väike-konnakotka püsielupaik (KLO3001168) u 3,6 km Laiküla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000440) u 700 m 19 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Kaitsealustele taimeliikidele on Kuninga-kuuskjalg (II kaitsekategooria) võimalik negatiivse mõju Harilik porss (III kaitsekategooria) avaldamine, kui nende Harilik käoraamat (III kaitsekategooria) lähim kasvukohtades kavandatakse Kaitsealused leiukoht 50 m otsest ehitustegevust või sellega taimeliigid Eesti soojumikas (II kaitsekategooria) lähim kaasnevaid tegevusi (nt raiet). leiukoht 50 m Tuulikute ja nendega seotud Soo-neiuvaip (III kaitsekategooria) lähim rajatiste paigutamisel väljapoole leiukoht 400 m kasvukohti on mõju avaldamine ebatõenäoline. Väike laukhani (I kaitsekategooria) leiukoht Tuulepargid võivad mõjutada piirneb alaga lindude populatsioone Teder (III kaitsekategooria) negatiivselt. Mõju linnuliikide Valgeselg-kirjurähn (II kaitsekategooria) pesitsus- ja toitumisaladele Hallpea-rähn (III kaitsekategooria) hinnatakse KSH käigus. Sookurg (III kaitsekategooria) Kaitsealused Laanerähn (II kaitsekategooria) leiukoht linnuliigid piirneb alaga Metsis (II kaitsekategooria) leiukoht piirneb alaga Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria) lähim leiukoht 400 m Kanakull (II kaitsekategooria) lähim leiukoht 300 m Arvestades objektide kaugust Kaitstavad Liivi mõisa park (KLO1200519) u 1,5 km alast ja iseloomu, siis on olulise looduse mõju avaldamine neile üksikobjektid ebatõenäoline. Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine, kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest VEP nr 205305 ehitustegevust või sellega Vääriselupaik VEP nr 205491 piirneb alaga kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Tuulikute ja nendega seotud rajatiste paigutamisel väljapoole vääriselupaiku on mõju avaldamine ebatõenäoline. Mõju Natura võrgustiku aladele hinnatakse KSH käigus lähtudes alade kaitse-eesmärkidest. Kõrgendatud tähelepanu vajavad Piirneb Laiküla loodusalaga (RAH0000474) alad, mis on loodud linnuliikide Natura 2000 Väinamere loodusala (RAH0000605) ja kaitseks (tähistatud paksus linnuala (RAH0000133) u 1,25 km kirjas). Taimeliikide ja -koosluste kaitseks loodud alade puhul on negatiivse mõju esinemine vähetõenäoline. Inventeeritud 6430 niiskuslembesed kõrgrohustud Väärtuslikele taimekooslustele elupaigad 7230 liigirikkad madalsood on võimalik negatiivse mõju vastavalt EELIS avaldamine, kui nende andmetele 6450 lamminiidud 7140 siirde- ja õõtsiksood asukohtades või vahetus (20.04.2020 20 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK seisuga) 6410 sinihelmikakooslused naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega Alaga vahetult piirnevad: kaasnevaid tegevusi (nt raiet). 6530* puisniidud Tuulikute ja nendega seotud 9010* vanad loodusmetsad rajatiste paigutamisel väljapoole väärtuslikke taimekooslusi on 9080* soostuvad ja soo-lehtmetsad mõju avaldamine ebatõenäoline. 91D0* siirdesoo ja rabametsad Patsu rahn u 800 m Arvestades objektide kaugust Patsu purunenud rahn u 600 m alast ja iseloomu siis on olulise Ürglooduse Patsu hiiekivi u 600 m mõju avaldamine neile raamatu Tammiku kivikülv u 1,3 km ebatõenäoline. Objektid Kosemetsa rahn u 1 km Selja rahn u 1,6 km Rohevõrgustik Tuulepargid võivad põhjustada vastavalt Ala jääb suures osas maakonnaplaneeringuga rohevõrgustiku killustumist (nt koostamisel määratud ja Lääne-Nigula valla koostamisel olevale rändetõkkeid). Mõju oleva üldplaneeringuga täpsustatava üldplaneeringul rohevõrgustikule täpsustatakse rohevõrgustiku alale e KSH käigus. Lõpe oja (VEE1106700) Kui veekogude Liivi jõgi (VEE1116600) ehituskeeluvööndite ulatusse ei Venekraav (VEE1117400) kavandata ehitustegevust, siis ei Veekogud Kiisaoja (VEE1117600) ole tõenäoline veekogudele Üheksakraav (VEE1117300) olulise mõju avaldamine. Hiieallikas (VEE4602800) u 400 m Mõju põhjaveele on võimalik avariiolukordade esinemisel. Põhjavee Avariiolukordade potentsiaalset kaitstus Nõrgalt kaitstud esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga Maardlad Laiküla turbamaardla (214) kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Risti–Virtsu–Kuivastu–Kuressaare MKM soovituse alusel tuleb põhimaantee u 1,5 km idas tuulikuid rajada riigimaanteedest Haapsalu-Laiküla põhimaantee u 1 km edelas 1.5 x tuuliku masti kõrgus + Ehmja–Martna–Kurevere kõrvalmaantee u 1,2 tuuliku rootori diameeter Riigimaanteed km läänes (tingimus täpsustub planeeringu Taebla–Kullamaa kõrvalmaantee u 900 m koostamise käigus). põhjas Palivere-Oonga kõrvalmaantee u 1,8 km loodes Riigikaitselised Alale jääb riigikaitselise ehitise (Ronja Riigikaitselise ehitise kitsendused lasketiir) piiranguvöönd piiranguvööndisse püstitatav 21 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK ehitis ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohu ja töövõime hindamisel on aluseks Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala julgeolekueeskirjad. Kultuurimälestis ed - Väärtuslik maastik Arvestades maastikku iseloomu vastavalt ja kaugust on olulise mõju koostamisel Koluvere-Kullamaa põllumajandus-ja avaldamine ebatõenäoline. olevale loodusmaastik u 7 km. üldplaneeringul e Keestrimäe maja, Jundase talukoht Pärandkultuuriobjektid ei ole Vahtra talukoht, Villemi talukoht, Palumäe otseselt kaitse all, kuid talukoht, Liba talukoht, Kimstu talukoht kultuuripärandi säilitamiseks on Männituka talukoht, Ametimehe talukoht soovitatav neid säilitada. Mõju Pärandkultuurio Turbatootmisala, Metsavahikoht, võidakse avaldada kui tuulikuid bjektid Goldschmidti talukoht, Lemba talukoht või seotud taristust kavandatakse Koppeli talukoht, Marja talukoht, Tiidumägi, pärandkultuuri objektidele. Kellamägi, Vene kraav, Talguliste istutuslank (külgneb alaga), Kaeramägi (külgneb alaga), Niinemäe talukoht (külgneb alaga) Martna lennuliiklusradari piiranguvöönd jääb Piirangute täpne iseloom selgub alast u 2 km kaugusele. Piiranguvööndiga planeeringu koostamise käigus. tuleb arvestada tuuleparkide planeerimisel. Muud Lennuamet soovitab piiranguvööndit kitsendused vahemikus 500 m kuni 15 000 m radarist, kuhu ei tohiks planeerida kõrgemaid objekte kui 86 m maapinnast. Ala jääb tervikuna soovitusliku kõrguspiirangu vööndisse 15 km ulatuses . Kaugus lähimast 330 kW Vajalik on rajada ühendus 330 kV alajaamast (ala Kullamaa alajaam u 10 km alajaama. keskelt mõõdetuna) 22 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega 3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisemateks Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030, Lääne maakonnaplaneering 2030+ ja Lääne maakonna arengustrateegia 2035+. Samatasandilisteks dokumentideks on Lääne-Nigula vallas kehtivad üldplaneeringud ja arengukava. 3.1.1 Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK) ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt on energiamajanduse kui teisi majandusharusid ja Eesti elanikke teenindava majandusharu ülesandeks tagada energia tarbijatele soodne hind ja keskkonnanõudeid arvestav energia kättesaadavus. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Euroopa energiapoliitika kujundamisel on oluline turupõhise ning valdavalt Euroopa Liidu kohalikel ja taastuvatel energiaallikatel põhineva energiaturu arendamine. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti energia lõpptarbimises 50 %. Euroopa Liidu energiajulgeoleku seisukohalt on oluline liikuda imporditud energia sõltuvuselt Euroopa Liidus leiduvate primaarenergia allikate suurema kasutamise poole. Tuulepargi rajamine on ENMAK-i eesmärkidega kooskõlas. Tuulikute rajamine loob soodsad tingimused taastuvatest energiaallikatest elektri tootmise osakaalu suurenemiseks. 3.1.2 Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energiasõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel. Energiasõltumatuse juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tuuleparkide rajamine on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukava eesmärkidega. 3.1.3 Lääne maakonnaplaneering 2030+ Lääne maakonnaplaneering 2030+ tuuleenergeetika arendamise võimalusi täiendavalt ei käsitle, kuna neid käsitletakse eraldi teemaplaneeringus „Tuuleenergeetika“. 3.1.3.1 Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering "Tuuleenergeetika" Teemaplaneeringuga on Lääne maakonnas välja selgitatud elektrituulikute võimalikud arenduspiirkonnad ja arendusalad, kuhu edasiste täpsemate planeeringute (detailplaneering, 23 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK üldplaneering, kohaliku omavalitsuse eriplaneering) realiseerimisel on eeldatavasti võimalik elektrituulikute püstitamine. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse teemaplaneeringuga seatud tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtetest ja teemaplaneeringu elluviimise võimalustest. 3.1.4 Lääne maakonna arengustrateegia 2035+ Lääne maakonna arengustrateegia on pikaajaline ning tulevikku suunatud plaan. Strateegia sõnastab tulevikupildi ehk visiooni ja eesmärgid, kuhu Läänemaa soovib jõuda aastaks 2035+. Dokument toob välja maakonna probleemid ja pakub nendele lahenduse - kokkulepe, millisena läänlased soovivad näha oma elu-, loodus- ja majanduskeskkonda. Arengustrateegia ei sea tuuleenergeetika alaseid eesmärke ega kavanda tegevusi. Seega otsene seos eriplaneeringu ja maakonna arengustrateegia vahel puudub. 3.2 Kehtivad üldplaneeringud Käesoleva eriplaneeringu koostamise hetkel puudub Lääne-Nigula vallal kehtiv ühtne üldplaneering. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Lääne-Nigula valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud Kullamaa, Martna, Lääne-Nigula, Nõva ja Noarootsi valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist kehtestati. Nõva ja Noarootsi valdade kehtivates üldplaneeringutes on leitud, et vallad on sobivad tuuleenergia kasutuselevõtu piirkonnana ning tuuleenergia tootmist peetakse arenguvõimaluseks. Noarootsi valla osas nägi üldplaneering ette kaks tuuleparkide arendusala, mis praeguseks on realiseeritud. Kuna huvitatud isiku poolt rajada soovitava tuulepargi asukohavalikut ei ole tehtud üldplaneeringuga ega kavandata teha koostatava üldplaneeringuga, siis annavad eriplaneering ja selle KSH võimaluse uue potentsiaalse tuulepargi ala väljaselgitamiseks. 3.3 Kohalikud arengudokumendid Lääne-Nigula valla arengukava aastateks 2018 -2026 kohaselt on Lääne-Nigula valla visioon aastaks 2026 sõnastatud järgmiselt: „Lääne-Nigula vald on head elu- ja töökeskkonda pakkuv ettevõtjasõbralik kohalik omavalitsus, kus on ühtehoidvad ja väärtustatud kogukonnad, rikkalik kultuuri- ja looduspärand ning paiknevad kogu Läänemaa elanikele tööhõivet pakkuvad puhke- ja tootmisalad ning ettevõtted.“ Lisaks nähakse tulevikus Haapsalu linna, Vormsi valla ja Lääne-Nigula valla ühinemist Läänemaa vallaks. Arengukavas püstitatud valdkonnaülesed eesmärgid on järgnevad: - Lääne-Nigula vald on atraktiivne elu- ja töökeskkond luues eeldusi elanike arvu suurenemiseks; - Ettevõtjasõbralik, kõrge tööhõive ja tasuvate töökohtadega omavalitsus; - Hästi toimivad ning vajadustele vastavad taristud; - Avatud, innovaatiline ja kogukonda kaasav juhtimine. Eriplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkidest ja tegevustest ning nende ruumivajadusest. 24 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 4 Asjakohaste mõjude selgitamine KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH VTKs teostatakse mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. Oluliste mõjude hindamisega tegeletakse KSH I etapi aruandes ning detailse lahenduse KSH koostamisel. Tuuleparkidega kaasnevad mõjud nende eluea jooksul on esitatud ülevaatlikult järgmises tabelis. Tabel 4. Tuulikuparkidega kaasnevate mõjude ülevaade. Tegevuse Tegevuse kirjeldus Olulised mõjuvaldkonnad etapp Ehitusetapp Tuulikute, trasside, alajaama Otsene taimestiku (k.a metsa) ja pinnase ja montaažiplatside aladelt eemaldamine ehitusaladelt, mis võib kaasa tuua taimestiku eemaldamine, sh elupaikade kahjustamise. metsa raadamine ja Ehitusega kaasnev ehitusmüra, mis võib häirida pinnasetööd. ümbritsevat elustikku (eeskätt linnustiku Ehitustööd (vundamentide pesitsushäiringute võimalikkus). ehitus, elektriliinide ja Ehitusega kaasnev suurenev koormus trasside ehitus, tuulikute teedevõrgule, mis võib mõjutada teede seisundit. kohapealne montaaž jt tööd). Kasutusetapp Elektrienergia tootmine Elustiku rühmadest on eeskätt mõjutatud linnustik tuulegeneraatorite abil ja käsitiivalised. Mõju väljendub häiringutes, mis (tuulikute töötamine, võib vähendada sobiliku elupaiga suurust, elektriliinide olemasolu). barjääriefekti tekkes ja kokkupõrke riskis. Inimeste jaoks on tuulikute töötamisega kaasnevateks olulisteks mõjudeks müra ja varjutuse teke ning visuaalsed muutused maastikupildis. Kasvuhoonegaaside heitkoguse emissiooni vähendamine seoses taastuvenergeetika osakaalu suurenemisega. Sulgemisetapp Planeerimise etapis ei ole Käesolevas KSH etapis tuulepargi sulgemisetapi tuulepargi sulgemist ette mõjusid ei käsitleta. nähtud ega sulgemisaega määratletud. Tuulikute eluiga on 20-30 aastat. Peale mida võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. 4.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele KSH I etapi aruande koostamise raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele. Hinnang teostatakse 25 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK eksperthinnangu vormis. Võrreldakse potentsiaalsete alade sobivust tuulepargi asukohaks lähtudes teadaolevast infost aladel ja nende lähiümbruses paiknevate loodusväärtuste ning alade kaitse- eesmärkide osas. Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Otsese mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu ümbrusega. Raadamist ja pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt kasutatavalt alalt, uute ühendusteede alustelt aladelt, 330 kV alajaamaga ühendusliini kaitsevööndi ulatuses (40 m kaitsevöönd) ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib 1 m kaitsevöönd). Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamine ei ole vajalik teostada tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus. Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne meetri ulatusse otsese mõju alast. Mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad või inventeeritud loodusdirektiivi elupaigad. Taimestikule avaldatavat olulist negatiivset mõju saab vältida paigutades tuulikud ja nendega kaasnevad taristuobjektid väljapoole tundlikke taimekooslusi, metsa vääriselupaiku ning kaitsealuste taimeliikide esinemisalasid. Oluline kasutusaegne mõju taimestikule tuuleparkidel puudub. Tuuleparkide puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine). Arvestades erinevates andmebaasides (EELIS, Loodusvaatluste andmebaas, eElurikkus, seireveeb) olemasolevaid andmeid, hinnatakse alade väärtust antud elustikurühmade jaoks (olulisus nii pesitsemis- kui ka toitumisalana ning rändekoridorina) ning antakse sellest lähtuvalt hinnang ala sobivusele tuulepargi asukohana. Vajaduse korral teostatakse andmete täpsustamiseks välivaatlusi aladel, mis hindamise käigus osutuvad tõenäolisemalt sobivateks. Suuremahulisi väliuuringud KSH I etapi aruande koostamiseks ei tehta. Küll aga nähakse KSH I etapi aruandes vajadusel ette täpsustavate uuringute tegemise kava koostamist eriplaneeringu detailse lahenduse ja selle KSH koostamisel. 4.2 Mõju kaitsealadele Kõigi potentsiaalselt sobilike tuulepargi alade lähedusse jääb kaitsealasid. Järgnevalt on välja toodud potentsiaalselt sobilike alade kaupa nende lähedusse jäävate kaitsealade kaitse-eesmärgid ja sellest tulenev mõju esinemise võimalikkus. 4.2.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 Tabel 5. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Valgejärve Piirneb Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni Tegu on koosluste maastikukaitseala kirdest kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kaitseks moodustatud (KLO1000142) rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood kaitsealaga. Oluline (7140), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad mõju kaitse- madalsood (7210*), nõrglubja-allikad eesmärkidele on (7220*), liigirikkad madalsood (7230), ebatõenäoline. 26 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK vanad loodusmetsad (9010*) ning rohunditerikkad kuusikud (9050). Läänemaa 2,5 km Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; Ala kaitse-eesmärgiks Suursoo lisaks järgnevate linnuliikide kaitse: on linnuliikide kaitse. maastikukaitseala raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part Mõju lindude (KLO1000124) (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa toitumisaladele ja bonasia), öösorr (Caprimulgus rändekoridoridele europaeus), roo-loorkull (Circus vajab täpsustamist aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), KSH käigus. Mõju ei ole soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk välistatud ja vajab (Crex crex), musträhn (Dryocopus edasist hindamist. martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio ), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder ( Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne- mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra). Marimetsa 2,3 km Marimetsa soo ja Kullamaa Liivamägede Ala kaitse-eesmärgiks looduskaitseala kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ on linnuliikide kaitse. (KLO1000215) loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas Mõju lindude nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II toitumisaladele ja kategooria kaitsealused liigid, kaitse; EÜ rändekoridoridele nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas vajab täpsustamist nimetatud liikide ja I lisas nimetamata KSH käigus. Mõju ei ole rändlinnuliikide – laanepüü (Bonasa välistatud ja vajab bonasia), valgepõsk-lagle (Branta edasist hindamist. leucopsis), hiireviu (Buteo buteo), öösorri 27 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK (Caprimulgus europaeus), soo-loorkulli (Circus pygargus), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), sookure (Grus grus), väänkaela (Jynx torquilla), hallõgija (Lanius excubitor), nõmmelõokese (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähni (Picus canus), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kõik on ühtlasi III kategooria liigid, ning tuttvardi (Aythya fuligula), kalakajaka (Larus canus), piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), balti risla (Calidris alpina schinzii), sõtka (Bucephala clangula) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel okasmetsade ehk sürjametsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) kaitse. Mustjärve raba piirneb Elupaigatüüpide - huumustoiteliste Tegu on koosluste hoiuala järvede ja järvikute (3160), rabade kaitseks moodustatud (KLO2000152) (7110*), oosidel ja moreenikuhjatistel kaitsealaga. Oluline kasvavate okasmetsade (sürjametsade) mõju kaitse- (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade 28 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) eesmärkidele on kaitse. ebatõenäoline. Suursoo-Leidissoo 2 km Kaitstavad elupaigatüübid on rabad Ala kaitse-eesmärgiks hoiuala (7110*), vanad loodusmetsad (9010*), on linnuliikide ja (KLO2000154) soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), nahkhiireliigi kaitse. siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, Mõju lindude kelle elupaika kaitstakse, on: saarmas toitumisaladele ja (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis rändekoridoridele ning dasycneme), kaljukotkas (Aquila käsitiivalistele vajab chrysaetos), must-toonekurg (Ciconia täpsustamist KSH nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), käigus. Mõju ei ole väikepistrik (Falco columbarius), sookurg välistatud ja vajab (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius edasist hindamist. collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus). Marimetsa-Õmma 1,2 km Elupaigatüüpide - huumustoiteliste Tegu on koosluste hoiuala (Rapla) järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade kaitseks moodustatud (KLO2000185) (3260), rabade (7110*), rikutud, kuid kaitsealaga. Oluline taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- mõju kaitse- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja eesmärkidele on allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode ebatõenäoline. (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse. Annamõisa piirneb Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala Alade kaitse- metsise kaitse. eesmärgiks on püsielupaigaga linnuliikide (KLO3000645) pesitsusalade kaitse. Suursoo metsise 650 m Mõju lindudele vajab püsielupaik täpsustamist KSH (KLO3000648) käigus. Mõju ei ole Metslõugu must- välistatud ja vajab 2,8 km toonekure edasist hindamist. püsielupaik (KLO3000916) Õmma metsise 2,3 km püsielupaik (KLO3000240) 4.2.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 Tabel 6. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 2 puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Läänemaa 600 m Lääne-Eestile tüüpilise soostiku kaitse; Ala kaitse-eesmärgiks Suursoo lisaks järgnevate linnuliikide kaitse: on linnuliikide kaitse. 29 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK maastikukaitseala raudkull (Accipiter nisus), sinikael-part Mõju lindude (KLO1000124) (Anas platyrhynchos ), laanepüü (Bonasa toitumisaladele ja bonasia), öösorr (Caprimulgus rändekoridoridele europaeus), roo-loorkull (Circus vajab täpsustamist aeruginosus), loorkull (Circus cyaneus), KSH käigus. Mõju ei ole soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk välistatud ja vajab (Crex crex), musträhn (Dryocopus edasist hindamist. martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg- õgija (Lanius collurio ), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder ( Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus), sookurg (Grus grus) ja teder (Tetrao tetrix); looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - need elupaigad ja liigid on: metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liiva-alade vähetoitelised järved (3110), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad nõmmed (4030), sinihelmikakooslused (6410), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120*), siirde- ja õõtsiksood (7140), lääne- mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja saarmas (Lutra lutra). Marimetsa 900 m Marimetsa soo ja Kullamaa Liivamägede Ala kaitse-eesmärgiks looduskaitseala kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ on linnuliikide kaitse. (KLO1000215) loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas Mõju lindude nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II toitumisaladele ja kategooria kaitsealused liigid, kaitse; EÜ rändekoridoridele nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas vajab täpsustamist nimetatud liikide ja I lisas nimetamata KSH käigus. Mõju ei ole rändlinnuliikide – laanepüü (Bonasa välistatud ja vajab bonasia), valgepõsk-lagle (Branta edasist hindamist. leucopsis), hiireviu (Buteo buteo), öösorri (Caprimulgus europaeus), soo-loorkulli (Circus pygargus), väike-kirjurähni (Dendrocopos minor), musträhni (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), sookure (Grus grus), 30 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK väänkaela (Jynx torquilla), hallõgija (Lanius excubitor), nõmmelõokese (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähni (Picus canus), rüüdi (Pluvialis apricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola) ja punajalg-tildri (Tringa totanus), kes kõik on ühtlasi III kategooria liigid, ning tuttvardi (Aythya fuligula), kalakajaka (Larus canus), piilpardi (Anas crecca), sinikael-pardi (Anas platyrhynchos), balti risla (Calidris alpina schinzii), sõtka (Bucephala clangula) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel okasmetsade ehk sürjametsade (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) ja eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. Esthonica) kaitse. Marimetsa- 1,3 km Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), Ala kaitse-eesmärgiks Õmma hoiuala lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), on linnuliikide kaitse. (Läänemaa) lubjavaesel mullal liigirikaste niitude Mõju lindude (KLO2000151) (6270*), alvarite (6280*), aas-rebasesaba toitumisaladele ja ja ürt-punanupuga niitude (6510), rändekoridoridele puisniitude (6530*), rabade (7110*), vajab täpsustamist rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade KSH käigus. Mõju ei ole (7120), allikate ja allikasoode (7160), välistatud ja vajab liigirikaste madalsoode (7230), vanade edasist hindamist. loodusmetsade (9010*), vanade 31 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK laialehiste metsade (9020*), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- lehtmetsade (9080) kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur- mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus). Leidissoo 3,1 km Lääne-Eestile tüüpilise, inimtegevusest looduskaitseala oluliselt mõjutamata Sendri ja Leidissoo (KLO1000263) raba ning väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike, haruldaste ja kaitset väärivate koosluste kaitse; soo-loorkulli (Circus pygargus), sookure (Grus grus), karvasjalg-viu e taliviu (Buteo lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tedre (Tetrao tetrix) ning I ja II kategooria kaitsealuste liikide kaitse; metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), liiva-alade vähetoiteliste järvede (3110), looduslikult rohketoiteliste järvede (3150), looduslikult huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), kuivade nõmmede (4030), sinihelmikakoosluste (6410), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), lubjarikaste lääne-mõõkrohuga madalsoode (7210), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse; saarma (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kaitsekategooria kaitsealune liik, ja II kaitsekategooria liigi elupaikade kaitse. Piirsalu väike- konnakotka 300 m Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala Alade kaitse- püsielupaik kaitse. eesmärgiks on 32 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK (KLO3001720) linnuliikide Piirsalu väike- pesitsusalade kaitse. konnakotka 300 m Mõju lindudele vajab püsielupaik (KLO3001821) täpsustamist KSH Piirsalu väike- käigus. Mõju ei ole konnakotka 300 m välistatud ja vajab püsielupaik edasist hindamist. (KLO3001487) Palivere kanakulli püsielupaik 2,7 km (PLO1000785) 4.2.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 Tabel 7. Võimaliku olulise mõju tuvastamine kaitsealadele potentsiaalselt sobiliku ala 3 puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Matsalu 1 km Lindude rahvusvahelise tähtsusega Ala kaitse-eesmärgiks rahvuspark rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja on linnuliikide kaitse. (KLO1000300) sulgimispaikade – Matsalu lahe ja roostike Mõju lindude ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, toitumisaladele ja samuti ohustatud poollooduslike rändekoridoridele koosluste – Kasari jõe suudmeala vajab täpsustamist luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike KSH käigus. Mõju ei ole ranna- ja puisniitude taastamiseks ja välistatud ja vajab säilitamiseks. edasist hindamist. Laiküla hoiualaga Piirneb Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), Tegu on koosluste (KLO2000149) niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), kaitseks moodustatud puisniitude (6530*), siirde- ja õõtsiksoode kaitsealaga. Oluline (7140), liigirikaste madalsoode (7230), mõju kaitse- vanade laialehiste metsade (9020*), eesmärkidele on soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), ebatõenäoline. siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse ning saarma (Lutra lutra) ja kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) nende ja elupaikade kaitse. Käntu-Kastja 3,6 km Elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), Ala kaitse-eesmärgiks hoiuala niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), on linnuliikide kaitse. (Läänemaa) lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja Mõju lindude (KLO2000257) ürt-punanupuga niitude (6510), lubjarikkal toitumisaladele ja mullal kuivade niitude (6210*), rändekoridoridele puisniitude (6530*), rabade (7110*), vajab täpsustamist siirde- ja õõtsiksoode (7140), KSH käigus. Mõju ei ole puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo- välistatud ja vajab lehtmetsade (9080*) kaitse ning edasist hindamist. rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: saarmas (Lutra lutra), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), suur-konnakotkas (Aquila clanga), laanepüü (Bonasa 33 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK bonasia), rukkirääk (Crex crex), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Liivi väike- konnakotka 300 m Püsielupaigas elutseva liigi pesitsusala Alade kaitse- püsielupaik kaitse. eesmärgiks on (KLO3001264) linnuliikide Laiküla väike- pesitsusalade kaitse. konnakotka 700 m Mõju lindudele vajab püsielupaik täpsustamist KSH (KLO3000440) käigus. Mõju ei ole Keskvere väike- konnakotka ja 1,5 km välistatud ja vajab suur-konnakotka edasist hindamist. segapaari püsielupaik (KLO3001993) Kurevere merikotka 1,8 km püsielupaik (KLO3001884) Keskvere väike- konnakotka 1,7 km püsielupaik (KLO3001520) Ohmukse väike- konnakotka 3,6 km püsielupaik (KLO3001168) 4.2.4 Järeldused kaitsealadele avalduva mõju osas Tuulepargi asukohaks potentsiaalselt sobivate alade määramisel on kaitsealade esinemisalad esialgse kaardianalüüsiga välistatud. Seega otsest mõju (nt objekti pindala vähenemine, objekti killustamine vms) kavandatud tegevusega ei kaasne. Sellest lähtuvalt on ebatõenäoline koosluste ja taimestiku kaitseks loodud kaitsealustele objektidele negatiivse mõju avaldamine. Negatiivne mõju võib avalduda linnustiku kaitsega seotud kaitstavate loodusobjektide suhtes. Mõju esinemine ja olulisus selgitatakse KSH käigus. Ühtegi kaitstavat looduse üksikobjekti potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää. Arvestades lähimate üksikobjektide paiknemiskauguseid (esitatud ptk 2), siis ei ole oodata neile negatiivse mõju avaldamist. Antud teemat KSH aruandes seega ei käsitleta. 4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele (Natura eelhindamine) Vaadeldavate alade naabrusesse jääb nii Natura linnu- kui ka loodusalasid (v.t. ptk 2). Kavandatav tegevus ei ole vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks. 4.3.1 Potentsiaalselt sobilik ala 1 Tabel 8. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 1 puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Mustjärve raba Piirneb Kaitstavad elupaigatüübid on Tegu on koosluste loodusala huumustoitelised järved ja järvikud kaitseks moodustatud (RAH0000479) (3160), rabad (*7110), loodusalaga. nokkheinakooslused (7150), vanad Potentsiaalne 34 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad tuulepargi ala jääb kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja väljapoole koosluste moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), esinemisala, seega ei soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning ole oodata koosluste siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). pindala vähenemist või killustumist ning otsene mõju seega puudub. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub. Valgejärve Piirneb Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni Potentsiaalne loodusala kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), tuulepargi ala jääb (RAH0000444) rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood väljapoole koosluste (7140), nokkheinakooslused (7150), esinemisala, seega ei lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga ole oodata koosluste (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), pindala vähenemist liigirikkad madalsood (7230), vanad või killustumist ning loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad otsene mõju seega kuusikud (9050), soostuvad ja soo- puudub. Tegevusega lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja kaasnevana ei ole rabametsad (*91D0). oodata veerežiimi või valgustingimuste muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub. Suursoo-Leidissoo 600 m Kaitstavad elupaigatüübid on Potentsiaalne loodusala metsastunud luited (2180), tuulepargi ala jääb (RAH0000578) luidetevahelised niisked nõod (2190), väljapoole koosluste liiva-alade vähetoitelised järved (3110), esinemisala, seega ei looduslikult rohketoitelised järved (3150), ole oodata koosluste huumustoitelised järved ja järvikud pindala vähenemist (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud või killustumist ning (6430), rabad (*7110), rikutud, kuid otsene mõju seega taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- puudub. Tegevusega ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused kaasnevana ei ole (7150), lubjarikkad madalsood lääne- oodata veerežiimi või mõõkrohuga (*7210), liigirikkad valgustingimuste madalsood (7230), vanad loodusmetsad muutumist loodusalal. (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), Oluline mõju seega okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel kaitse-eesmärkidele ja (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo- ala terviklikkusele lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja puudub. 35 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra). Suursoo-Leidissoo 600 m Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Tuulepargi käitamine linnuala on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- võib mõjutada (RAH0000124) toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull linnustikku, sealjuures (Circus pygargus), väikepistrik (Falco linnualal elutsevaid columbarius), sookurg (Grus grus), liike. Kuna mõju on punaselg-õgija (Lanius collurio), teder ebaselge tuleb (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius teostada asjakohane phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus). hindamine. Marimetsa-Õmma 1 km Kaitstavad elupaigatüübid on Potentsiaalne loodusala huumustoitelised järved ja järvikud tuulepargi ala jääb (RAH0000589) (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud väljapoole koosluste lubjarikkal mullal (*olulised orhideede esinemisala, seega ei kasvualad - 6210), liigirikkad niidud ole oodata koosluste lubjavaesel mullal (*6270), pindala vähenemist niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), või killustumist ning aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud otsene mõju seega (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), puudub. Tegevusega rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad kaasnevana ei ole (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), oodata veerežiimi või nokkheinakooslused (7150), allikad ja valgustingimuste allikasood (7160), lubjarikkad madalsood muutumist loodusalal. lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad Tuuleparkide madalsood (7230), vanad loodusmetsad käitamine ei põhjusta (*9010), vanad laialehised metsad teadaolevalt mõju (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), liblikatele. Oluline okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel mõju seega ala kaitse- (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad eesmärkidele ja ala (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad terviklikkusele (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad puudub. (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica); Marimetsa-Õmma 1 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Tuulepargi käitamine linnuala on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts võib mõjutada (RAH0000113) (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia linnustikku, sealjuures nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), linnualal elutsevaid väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt liike. Kuna mõju on (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa ebaselge tuleb glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) teostada asjakohane ja kiivitaja (Vanellus vanellus). hindamine. 36 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 4.3.2 Potentsiaalselt sobilik ala 2 Tabel 9. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 2 puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Suursoo-Leidissoo 600 m Kaitstavad elupaigatüübid on Potentsiaalne loodusala metsastunud luited (2180), tuulepargi ala jääb (RAH0000578) luidetevahelised niisked nõod (2190), väljapoole koosluste liiva-alade vähetoitelised järved (3110), esinemisala, seega ei looduslikult rohketoitelised järved (3150), ole oodata koosluste huumustoitelised järved ja järvikud pindala vähenemist (3160), niiskuslembesed kõrgrohustud või killustumist ning (6430), rabad (*7110), rikutud, kuid otsene mõju seega taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- puudub. Tegevusega ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused kaasnevana ei ole (7150), lubjarikkad madalsood lääne- oodata veerežiimi või mõõkrohuga (*7210), liigirikkad valgustingimuste madalsood (7230), vanad loodusmetsad muutumist loodusalal. (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), Oluline mõju seega okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel kaitse-eesmärkidele ja (sürjametsad - 9060), soostuvad ja soo- ala terviklikkusele lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja puudub. rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0). Kaitstav liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra). Suursoo-Leidissoo 600 m Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Tuulepargi käitamine linnuala on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), must- võib mõjutada (RAH0000124) toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull linnustikku, sealjuures (Circus pygargus), väikepistrik (Falco linnualal elutsevaid columbarius), sookurg (Grus grus), liike. Kuna mõju on punaselg-õgija (Lanius collurio), teder ebaselge tuleb (Tetrao tetrix), väikekoovitaja (Numenius teostada asjakohane phaeopus) ja rabapüü (Lagopus lagopus). hindamine. Marimetsa-Õmma 1 km Kaitstavad elupaigatüübid on Potentsiaalne loodusala huumustoitelised järved ja järvikud tuulepargi ala jääb (RAH0000589) (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud väljapoole koosluste lubjarikkal mullal (*olulised orhideede esinemisala, seega ei kasvualad - 6210), liigirikkad niidud ole oodata koosluste lubjavaesel mullal (*6270), pindala vähenemist niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), või killustumist ning aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud otsene mõju seega (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), puudub. Tegevusega rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad kaasnevana ei ole (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), oodata veerežiimi või nokkheinakooslused (7150), allikad ja valgustingimuste allikasood (7160), lubjarikkad madalsood muutumist loodusalal. lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad Tuuleparkide madalsood (7230), vanad loodusmetsad käitamine ei põhjusta (*9010), vanad laialehised metsad teadaolevalt mõju 37 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), liblikatele. Oluline okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel mõju seega ala kaitse- (sürjametsad - 9060), puiskarjamaad eesmärkidele ja ala (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad terviklikkusele (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad puudub. (*91D0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica); Marimetsa-Õmma 1 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Tuulepargi käitamine linnuala on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sooräts võib mõjutada (RAH0000113) (Asio flammeus), must-toonekurg (Ciconia linnustikku, sealjuures nigra), mustsaba-vigle (Limosa limosa), linnualal elutsevaid väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt liike. Kuna mõju on (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa ebaselge tuleb glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) teostada asjakohane ja kiivitaja (Vanellus vanellus). hindamine. 4.3.3 Potentsiaalselt sobilik ala 3 Tabel 10. Natura eelhindamine potentsiaalselt sobiliku ala 3 puhul. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju Laiküla loodusala Piirneb. Kaitstavad elupaigatüübid on Potentsiaalne (RAH0000474) niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), tuulepargi ala jääb puisniidud (*6530), siirdeja õõtsiksood väljapoole koosluste (7140), liigirikkad madalsood (7230), esinemisala, seega ei vanad laialehised metsad (*9020), ole oodata koosluste rohunditerikkad kuusikud (9050), pindala vähenemist soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning või killustumist ning siirdesoo- ja otsene mõju seega rabametsad (*91D0). Kaitstavad liigid, puudub. Tegevusega mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaasnevana ei ole saarmas (Lutra oodata veerežiimi või lutra) ja kaunis kuldking (Cypripedium valgustingimuste calceolus). muutumist loodusalal. Oluline mõju seega kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele puudub. Väinamere 1.25 Kaitstavad elupaigatüübid on veealused Potentsiaalne loodusala liivamadalad (1110), jõgede tuulepargi ala jääb (RAH0000605) lehtersuudmed (1130), liivased ja väljapoole koosluste mudased pagurannad (1140), esinemisala ja kaitse- rannikulõukad (*1150), laiad madalad eesmärgiks olevate lahed (1160), karid (1170), esmased liikide elupaiku, seega rannavallid (1210), püsitaimestuga ei ole oodata koosluste kivirannad (1220), merele avatud pindala vähenemist pankrannad (1230), soolakulised muda- ja või killustumist ning 38 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK liivarannad (1310), väikesaared ning laiud otsene mõju seega (1620), rannaniidud (*1630), puudub. Tegevusega püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja kaasnevana ei ole ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), oodata veerežiimi või kadastikud (5130), kuivad niidud valgustingimuste lubjarikkal mullal (*olulised orhideede muutumist loodusalal. kasvualad - 6210), liigirikkad niidud Oluline mõju seega lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - kaitse-eesmärkidele ja *6280), sinihelmikakooslused (6410), ala terviklikkusele niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puudub. lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja- allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehemosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri). 39 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Väinamere 1.25 km Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, Tuulepargi käitamine linnuala on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), võib mõjutada (RAH0000133) luitsnokkpart (Anas clypeata), piilpart linnustikku, sealjuures (Anas crecca), viupart (Anas penelope), linnualal elutsevaid sinikael-part (Anas platyrhynchos), liike. Kuna mõju on rägapart (Anas querquedula), rääkspart ebaselge tuleb (Anas strepera), suur-laukhani (Anser teostada asjakohane albifrons), hallhani e roohani (Anser hindamine. anser), väike-laukhani (Anser erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo- loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg- õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsabavigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik 40 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg- tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). 4.3.4 Natura eelhindamise järeldused Kõik potentsiaalselt sobilikud alad jäävad väljapoole Natura loodusalade esinemisalasid. Seega ei mõjuta tegevus loodusalade terviklikkust. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata mõjusid nagu veerežiimi või valgustingimuste muutus väljapoolt tuulikute ja nendega kaasneva taristu otsest lähiala (mõnekümne meetri ulatuses). Sellest lähtuvalt ei ole oodata tegevusega kaasnevat mõju loodusaladel kaitstavatele kooslustele või liikide elupaikadele. Tegevusega ei mõjutata seega loodusalade kaitse- eesmärke ega terviklikkust ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine loodusalade suhtes ei ole vajalik. Juhul kui eriplaneeringu ja selle KSHde käigus ilmneb siiski, et kaasnevad tegevused (nt 330 kV alajaamaga ühendava elektriliini või teede rajamine) võivad mõjutada Natura loodusalasid, siis vaadeldakse võimalikke mõjusid KSH aruandes. Tegevusega kaasnevaid võimalikke negatiivseid mõjusid linnualade kaitse-eesmärkide suhtes ei saa välistada. KSH I etapi aruande koostamisel teostatakse seega Natura asjakohane hindamine ptk 4.3 väljatoodud Natura linnualade suhtes. Hindamise läbiviimisel lähtutakse juhendmaterjalist: Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (uuendatud 2020). 4.4 Mõju veekvaliteedile Kõikidele potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikele aladele jäävad vooluveekogud (jõed, ojad, kraavid). Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Eriplaneeringuga ei kavandata käesoleval ajal olemasoleva teabe alusel ehituskeeluvööndite vähendamist. Seega ei ole tõenäoline ka veekogudele olulise mõju avaldamine. Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt maaparandusehitiste reguleeriva võrgu alale. Kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis. Potentsiaalselt tuulepargi asukohaks sobilikud alad jäävad osaliselt või täielikult nõrgalt kaitstud põhjaveega aladele. Põhjaveele võidakse tuuleparkide puhul mõju avaldada ehitusetapis või kasutusetapis avariiolukordade (nt õlide lekked) esinemisel. Avariiolukordade potentsiaalset esinemist ja nendega kaasnevaid võimalikke mõjusid käsitletakse KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Tavatingimustes tuulepargid põhjaveele mõju ei avada ja seega antud teemavaldkonda mõjuhindamisel täiendavalt ei käsitleta. 41 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 4.5 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumaale Kavandatava tegevusega kaasneb ehituse etapis pinnase eemaldamine ja ümberpaigutamine ehitusalustelt aladelt. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuulepargi rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub tuulepargi detailsest lahendusest (tuulikute arvust, montaažiplatside paiknemisest, taristust jms), aga ka ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte omadustest. Mõju võib pidada oluliseks eeskätt juhul kui mõjutatavaks on väärtuslik põllumaa. Tuuleparkide puhul on küll kasutusetapis võimalik üheskoos nii põllumajanduslik kasutus kui ka energia tootmine, kuid ehitusaluse pinna arvelt toimub potentsiaalselt väärtusliku põllumaa pindala vähenemine ning killustumine. KSH I etapi aruande koostamisel võrreldakse potentsiaalseid sobilikke alasid selgitamaks, milliste alade puhul oleks mõju väärtuslikule põllumaale väikseim. 4.6 Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule Potentsiaalselt sobilikud alad ei kattu maakonnaplaneeringus määratud väärtuslike maastikega. Olulist otsest mõju väärtuslikele maastikutele pole seega tegevusega kaasnevana ette näha ja teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. Kaudselt võib mõju avalduda läbi vaadete muutumise, mille selgitamiseks koostatakse KSH käigus fotomontaažid olulistest vaatepunktidest. Kõik potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad rohkemal või vähemal määral maakonnaplaneeringus määratud rohelise võrgustiku aladega. Tuulepargid võivad põhjustada rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid). Mõju ulatus ja olulisus sõltub konkreetse roheala väärtustest ning tuulepargi detailsest lahendusest. Mõju rohevõrgustikule täpsustatakse KSH käigus sh antakse KSH I etapi aruandes suunised detailse lahenduse mõjuhindamiseks. Hindamine teostatakse eksperthinnangu vormis. 4.7 Mõju õhukvaliteedile, sh müra Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Arvestades, et kõik potentsiaalsed arendusalad paiknevad vähemalt 1 km kaugusel lähimast elamust, siis ehitusaegse olulise mürahäiringu põhjustamine inimestele on ebatõenäoline. Ehitusaegne müra on seega oluline eeskätt elustiku suhtes (nt võimaliku pesitsushäiringu teke müra suhtes tundlikele linnuliikidele nagu nt metsis). Ehitusaegse müra olulisust ja leevendusmeetmeid käsitletakse KSH järgnevates etappides eksperthinnangu vormis. Ehitusaegsest mürast olulisemaks võib tuuleparkide puhul pidada nende käitamisaegset müra. Tuuleparkide töötamisega kaasnevad heliallikaid võib jagada kaheks: − tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli; − rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli. Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel alati ka esineb. Tuulikute tekitatav müra sõltub tuule tugevusest. Vaiksema tuule korral on tuuliku pöörete arv väiksem ja sellega koos müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, kuid samal ajal tugevneb ka looduslik mürafoon, mis teataval määral varjestab tuulikute müra. KSH raames hinnatakse tuulepargi käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju. Hindamise abistamiseks teostatakse tuulikute müra leviku modelleerimine (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ja/või SoundPlan). Müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Seoses eriplaneeringu koostamise etapilisusega teostatakse KSH I etapi aruandes müra indikatiivne hindamine (antakse hinnang 42 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK erinevate mürataseme tekkimise kaugusele potentsiaalsetest tuulikutest). Müra leviku detailseks hindamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Müra detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Tuulikute rajamine ja käitamine ei põhjusta olulisi saasteainete emissioone välisõhku. Teemavaldkonda KSH aruannetes seega ei käsitleta. 4.8 Mõju tervisele Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja vibratsiooni võimaliku mõjuga. Tegu on tuulikute käitamisaegsete mõjudega. KSH aruandes käsitletakse varjutuse, madalsagedusliku heli ja vibratsiooni esinemist ja ulatust. Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti. Peegeldused tekivad kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid. Häirivat varjutust ei esine kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem). Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil ei tekita tuuleturbiinid kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas. Varjutustasemete hindamiseks kasutatakse tarkvara WindPro. Sarnaselt mürale teostatakse KSH I etapis varjutuse indikatiivne hindamine. Varjutuse hindamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Varjutustasemete detailne hindamine tuleb teostada detailse lahenduse KSH koostamisel. Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks turbiini püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse turbiinide vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagaks minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases. Vibratsiooni ja madalsageduslike helide teke ja levik tuuleparkide lähialadel on teema, mis tihti põhjustab lähiala elanike jaoks küsimusi. Sellest lähtuvalt käsitletakse edasises KSHs vibratsiooni ja madalsagedusliku heli teket ja levikut tuuleparkides. Lähtutakse uuemast teaduskirjandusest ja uuringutest olemasolevates tuuleparkides. 4.9 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju piirkonna elanike sotsiaalsetele vajadustele st tegu ei ole planeeringuga, mis mõjutaks piirkonna sotsiaalseid suhteid või teenuste pakkumist. Antud teemavaldkonda KSH aruandes seega ei käsitleta. 43 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Tuulikuparkide rajamine ja käitamine võib omada mõjusid isikute varale, sh mõjutada teataval määral maakasutust, kinnisvaraturgu, rekreatsioonivõimalusi. Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulikupargi rajamine üldjuhul siiski ei kitsenda. Pigem võib esineda mõju väljaspool tuulepargi ala paiknevatele aladele. Võimalikku mõju kinnisvara väärtusele käsitletakse KSH aruandes erialakirjanduse ja olemasolevates tuuleparkides läbiviidud uuringute andmetele tuginedes. Samuti on oluliseks aspektiks võimalikud mõjud teedele (eeskätt ehitustegevuse perioodil). Raskete tuulikukomponentide transport võib põhjustada teede seisundi halvenemist ning vajalik on leida sobilikud meetmed mõjude minimeerimiseks või kompenseerimiseks. Antud tuulepark võib kaasa tuua ka täiendavate teede rajamise vajadust. Eelnimetatud mõjuaspekte käsitletakse KSH aruandes. Majanduslike mõjude hindamine ja rahaliste kompensatsioonimehhanismide määramine ei ole KSH ülesanne. KSH I etapi aruandes käsitletakse siiski ülevaatlikult ka mõjude võimalikke kompensatsioonimehhanisme ehk kohalikku kasu6 võimalusi kohalikule kogukonnale. Kohaliku kasu käsitluse puhul arvestatakse, et Rahandusministeeriumi poolt on väljatöötamisel vastavad juhendmaterjalid, mida hindamisel võimalusel (st nende valmimisel) arvestatakse. Tuulepargid on maastikupilti muutvad ehitised. Tuulepargi visuaalse mõju ulatuse täpsustamiseks koostatakse tuulepargi esialgsed visualiseeringud (fotomontaaž). Visualiseeringute koostamiseks on vaja teada tuulikute täpset paigutust, mis selgub alles eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise etapis. Täpsemad visualiseeringud tuleb seega koostada detailse lahenduse KSH koostamisel. 4.10 Mõju maavaravarudele Alale 1 jääb Õmma turbamaardla (188), alale 2 Palivere turbamaardla (640), Luigu liivamaardla (452) ja Lakenõmme liivamaardla (473) ning alale 3 Laiküla turbamaardla (214). Keskkonnaregistri maardlate nimistus oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine üksnes peale maavaravaru ammendamist. Asjaoluga arvestatakse KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel. Täpsemad tingimused (nt maardlate alade väljaarvamine või tuulikute rajamine peale maavaravaru ammendamist) selgitatakse välja KSH käigus. 4.11 Jäätmeteke Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale. Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju. Tuulikute eluiga on 20-30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid elektrituulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel turbiinidel u 85 % koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus ja seega on oodata probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmist7. Suurimad 6 Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu arendustest. 7 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176 44 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100 % taaskasutatavate tuulikute arendamisega8. Arvestades antud tuulepargi võimalikku ajalist rajamist, siis on vägagi tõenäoline selleks ajaks tehnoloogiliselt lihtsamalt täielikult taaskasutatavate tuulikute olemasolu. Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Antud teemat KSH aruandes pikemalt ei käsitleta. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalust pole asjakohane hinnata tuulepargi asukohavaliku KSH etapis. 4.12 Võimalik mõju kultuuripärandile Alale 1 jääb kultuurimälestis ning kõigil potentsiaalselt sobilikel aladel paikneb pärandkultuuriobjekte ning alade läheduses paikneb ÜP-ga määratavaid ilusa vaatega vaatekohti. KSH aruandes hinnatakse mõju kultuuripärandile eksperthinnangu vormis. Lähtutakse kultuurimälestiste, pärandkultuuriobjektide ja väärtuslike maastike kaitse eesmärkidest ja säilimiseks vajalikest tingimustest. Vaadete säilimise hindamiseks koostatakse fotomontaažid potentsiaalselt mõjutatavatest asukohtadest. 4.13 Võimalik mõju kliimamuutustele Tuuleparkide rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele. 4.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Planeeringuala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta. 4.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega KSH käigus käsitletakse mõjude kumuleerumist ja koosmõjusid piirkonna teiste teadaolevate arendusprojektidega kui selliseid planeeringuid või projekte planeeringu protsessi käigus tuvastatakse. VTK koostamise seisuga olulisi koosmõju avaldavate objektide arendusi teada ei ole. 4.16 Muud mõjud KSH aruande koostamisel hinnatakse mõju infrastruktuurile, sh teedevõrgule ning mõju võimalikkust riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselased ehitised). Riigikaitselistele objektidele mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi (ja allasutuste) vastavast hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud võimalusest, et lähiaastatel toimub täiendavate sensorite paigaldamine ja olemasolevate ümberehitamine võimaldamaks laiendada tuuleparkidele sobilikke alasid Eestis. Lääne-Nigula valda jääb lennundusrajatisi (Lyckholmi lennuväli, Martna lennuliiklusradar). KSH aruande koostamisel hinnatakse neile avalduvat võimalikku mõju. Hindamisel lähtutakse Lennuameti seisukohtadest. KSH aruandes käsitletakse avariiolukordade esinemise võimalikkust ja tagajärgi ning kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. 8 https://goecogreen21.com/2020/01/20/vestas-to-produce-zero-waste-wind-turbines-by-2040/ 45 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 5 Osapooled Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: • Eriplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning kehtestaja on Lääne-Nigula Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Lääne-Nigula Vallavalitsus (Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Taebla alevik, Haapsalu mnt 6, 90801; e-post: [email protected]; tel: 472 0300); • Eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: 742 0218; kontaktisik: Heiki Kalberg, tel: 509 1874); • KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 5059914). KSH töögruppi kuuluvad: − Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, varjutus, visualiseeringud, Natura hindamine; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust; − Kaisa Aadna – keskkonnakonsultant – keskkonnakirjelduse koondamine, mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja Natura hindamine. − Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant – mõju pinnasele ja veekeskkonnale ning jäätmekäitlus, maardlad; − Kerli Rästa – keskkonnakonsultant – müra. KSH läbiviimise käigus kaasatakse KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte, seda eeskätt käsitiivaliste ja linnustiku ekspertide näol. Töös kasutatakse lisaks ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. 46 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 6 Kaasatavad ning koostöö tegijad Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku koostamisse kaasatakse valdkonna eest vastutav minister, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvaliku tegemisse võib kaasata isiku, kelle huve planeering võib puudutada. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH VTK koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis. Eriplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda. Isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, jne). Tabel 11. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt). Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise. Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asuvad kaitsealused objektid. Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas. Maa-amet Planeeringualal asuvad keskkonnaregistri maardlate nimistus olevad maardlad. Maanteeamet Planeeringualal paiknevad riigiteed. Muinsuskaitseamet Planeeringualal asuvad kinnismälestised. Põllumajandusamet; Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Põllumajandusuuringute Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise koostöö. Keskus Päästeamet (Põhja Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid. päästekeskus) Terviseamet (Põhja Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja regionaalosakond) vibratsiooni teemasid. Rahandusministeerium EP järelevalve teostaja Riigimetsa Majandamise Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid. Keskus Kaasatavad isikud ja asutused Saue Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava Märjamaa Vallavalitsus tegevuse suhtes (ala 1 paikneb KOV piiri ääres). Elering AS, Imatra Elekter Elektripaigaldised AS, Elektrilevi OÜ 47 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK Eesti Raudtee AS Ala 1 läbib raudtee. Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Kogukonnad, Osavallakogude ja kogukonnakogude esindajad ühendused, seltsid Nõva Osavallakogu Kullamaa Osavallakogu Martna Osavallakogu Noarootsi Osavallakogu Risti Kogukonnakogu Palivere Kogukonnakogu Taebla Kogukonnakogu Linnamäe Arenguselts Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt 48 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK 7 Ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Käesolevaga esitatakse ajakava ainult eelvaliku asukoha otsuse ja KSH I etapi aruande koostamise osas. Peale asukoha eelvaliku otsuse tegemist korraldatakse uus hange planeeringu detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamiseks, milles määrataks täpsem ajakava edasiseks protsessiks. Tabel 2. Eriplaneeringu eelvaliku otsuse ja KSH I etapi ajakava. Etapp Kirjeldus Aeg EP ja KSH Algatatud 17.10.2019 Lääne-Nigula Vallavolikogu otsusega 17.10.2019 algatamine nr 54 Esmane Kaardianalüüs välistaval meetodil – kaardistati tuulepargi Märts-aprill kaardianalüüs arendust otseselt välistavad alad, osaliselt rakendati 2020 aladele (nt elamud) puhvreid ning leiti selle põhjal potentsiaalselt tuulepargi arenduseks sobilikud alad, mille piire täpsustatakse edasisel planeerimisel ja mille vahel teostatakse valik. EP LS ja KSH VTK Piirkonda puudutavate andmeallikate (uuringud, eelnevad Aprill-mai eelnõu koostamine hindamised, andmebaasid) läbitöötamine. Oluliste ja 2020 mitteoluliste mõjude tuvastamine eelvalitud ala(sid) arvestades, vajalike alusuuringute kavandamine. EP LS ja KSH VTK Kohaliku omavalitsuse EP koostamise korraldaja korraldab Mai- juuli 2020 avalikustamine kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku LS (14 p ja KSH VTK avaliku väljapaneku. eelteatamist + 60 p avalikustamist) EP LS ja KSH VTK Arutelud keskustes – arutelud viiakse läbi keskustes, mille Juuli 2020 avalikud arutelud lähedusse esmase kaardianalüüsi kohaselt potentsiaalsed alad jäävad. EP LS ja KSH VTK Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel Juuli-august täiendamine, tehakse kohaliku omavalitsuse EP asukoha eelvaliku LS ja 2020 ettepanekutele KSH VTKs vajalikud muudatused, ettepanekute ja nende vastamine arvestamiste ülevaate koostamine. EP LS ja KSH VTK Ettepanekute kogumine, vastamiseks aega 30 päeva. August 2020 esitatakse (30 p) kaasatavatele isikutele ettepanekute esitamiseks EP LS ja KSH VTK Täienduste tegemine. Peale täiendamist avalikustatakse September täiendamine ning dokumendid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel. 2020 avaldamine Asukoha eelvaliku EP asukoha eelvaliku otsuse ja KSH I etapi aruande September- otsuse eelnõu ja koostamine, sh koostöö erinevate ekspertidega ja detsember KSH I etapi erialaorganisatsioonidega. 2020 aruande koostamine Otsuse eelnõu ja Seisukohtade ja kooskõlastuste küsimine, ettepanekute Jaanuar -märts KSH I etapi koondamine, analüüsimine, täienduste tegemine. 2021 aruande esitamine (vastused 30 p kooskõlastamiseks jooksul) 49 Lääne-Nigula valla eriplaneeringu KSH esimese etapi VTK ja arvamuse avaldamiseks Asukoha eelvaliku Eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastu võtmine KOV Aprill-mai otsuse eelnõu ja poolt ja selle avalik väljapanek. 2021 (14 p KSH I etapi eelteatamist + aruande avalik 30 p väljapanek avalikustamist) Asukoha eelvaliku Avaliku väljapaneku kohane avalik arutelu KOV-i poolt Juuni 2021 otsuse eelnõu ja määratud asukohas. KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Asukoha eelvaliku Täienduste tegemine vastavalt ettepanekutele, August 2021 otsuse eelnõu ja ettepanekute ja nende arvestamiste ülevaate koostamine. KSH I etapi aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine Asukoha eelvaliku Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab kohaliku September otsuse ja KSH I omavalitsuse volikogu. 2021 etapi aruande Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest teavitatakse vastuvõtmine huvitatud isikuid ja asutusi 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Teade asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisest avaldatakse Ametlikes Teadaannetes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel 14 päeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 50  LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUS Lgp. Kaasatav Meie 7-1/19-131-7 10.06.2020 nimekirja alusel Ettepanekute küsimine Lääne-Nigula valla tuuleenergeetika eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta Lääne-Nigula vallavolikogu on oma 17.10.2019. a otsusega nr 54 algatanud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Omavalitsuse eriplaneeringu koostamise eesmärk on leida tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivaim asukoht Lääne-Nigula vallas ja koostada sobivasse asukohta detailne lahendus ehitusõiguse määramiseks. Omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse avaliku väljapanek toimub 29.06. – 27.08.2020. Materjalidega saab tutvuda lingil https://www.laanenigula.ee/teemaplaneeringud ja Lääne-Nigula vallavalitsuses Taeblas, Noarootsi-, Nõva-, Kullamaa- ja Martna osavallavalitsuses ning teeninduskeskustes Ristil ja Linnamäel nende lahtiolekuaegadel E-N kl 8-16.30 ja R kl 8-14. Avalikku väljapaneku materjale tutvustavad avalikud arutelud toimuvad 29.07.2020 Risti koolimajas kell 12°° ja Piirsalu seltsimajas kell 15°°. Tuulepargi planeerimise eesmärk on elektrituulikute abil toota taastuvenergiat. Tuulepark koosneb 17 kuni 30st kuni 290 meetri kõrgusest tuulegeneraatorist, tuuleparki teenindavatest teedest, pargisisesest elektrivõrgust ja alajaamast. Tuulepargi jaoks vajaliku ala suurus on ca 2500 hektarit. Tuulepark liidetakse 330 kV alajaama ning tuulepargi juures paikneva alajaama ja 330 kV alajaama vahelise õhuliini pikkus võib olla kuni 15 km. Planeeringuala võimalikke asukohti on eelvalikus kolm: 1) Kuijõe, Piirsalu, Kuke, Rõuma ja Rehemäe külade territooriumil valla idaosas; 2) Vidruka, Seljaküla, Piirsalu, Jaakna, Luigu ja Rõuma külade territooriumil valla keskosas; 3) Keskvere, Liivi, Niinja, Kokre, Ohtla, Mõrdu, Üdruma, Laiküla, Soo-otsa ja Kabeli külade territooriumil valla lõunaosas. ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 28.09.2020 Ristil, 29.09.2020 Taeblas ning 30.09.2020 Kullamaal, kõikjal on arutelu algusaeg kl 15.00. Jooksev info ka valla kodulehel. Lääne-Nigula vallavalitsus ootab Teilt ettepanekuid eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta vastavalt planeerimisseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104) §-le 103 lõikele 2, mille kohaselt esitavad kaasatavad isikud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta ning nimetavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtades nimetatud alternatiivsetest asukohtadest nende hinnangul sobivaima asukoha planeeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks või pakuvad välja alternatiivse asukoha ehitise püstitamiseks. Võimalik tagasiside palun saata e-aadressile [email protected]. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Heikki Salm ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja 51910519 Lisa: Lääne-Nigula valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad Lääne-Nigula valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapp Väljatöötamise kavatsus Kaasatavate nimekiri Rahandusministeerium Kaitseministeerium ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598 Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaamet Lennuamet Maa-amet Maanteeamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Lääne Päästekeskus Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur Põllumajandusamet Hiiu-Lääne keskus ________________________________________________________________________________ Terviseamet Lääne talitus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Veterinaar- ja Toiduamet Läänemaa Veterinaarkeskus Veeteede Amet Kaitseliidu Lääne malev Lääne-Harjumaa Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Märjamaa Vallavalitsus Lääneranna Vallavalitsus Haapsalu Linnavalitsus Vormsi Vallavalitsus Hiiumaa Vallavalitsus Nõva Osavallakogu Kullamaa Osavallakogu Martna Osavallakogu Noarootsi Osavallakogu Risti Kogukonnakogu Palivere Kogukonnakogu Taebla Kogukonnakogu Linnamäe Arenguselts MTÜ Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Keskkonnaühenduste Koda Imatra Elekter AS Elektrilevi OÜ Eesti Lairiba Arenduse SA Eesti Energia Aktsiaselts Elering AS TELIA EESTI AS MTÜ Eesti Erametsaliit AS Eesti Raudtee Põllumajandusuuringute Keskus Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Valga Puu OÜ OÜ Karo Mets OÜ Eremka OÜ Höbringi Metsad ________________________________________________________________________________ Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod 90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor Reg kood 75038598