Saatja: Katriin Pell�
Saatmisaeg: reede, 5. juuni 2020 11:17
Adressaat: '
[email protected]'
Teema: Ed: Riigiasutuste juhtimisstruktuuride ning teenindusmudelite
kaardistamine
Manused: Vastus rahanduministeeriumi kirjale 29.05.2020.docx
Tere
Edastan Veeteede Ameti vastused Teie k�simustele.
Lugupidamisega
Katriin Pell�
tugiteenuste osakonna juhataja
Veeteede Amet
+372 620 5528
[email protected]
Saatja: Merje Frey <
[email protected]>
Saatmisaeg: 29. mai 2020 13:11
Teema: Riigiasutuste juhtimisstruktuuride ning teenindusmudelite
kaardistamine
Tere!
Riigihalduse ministri palvel kaardistame riigiasutuste juhtimisstruktuure
ning teenindusmudeleid.
Soovime saada selgust, milline on riigiasutuste juhtimise regionaalne
korraldus, st kas juhtimiss�steem
on �les ehitatud regioonide p�hiselt v�i mitte. Lisaks soovime saada
�levaadet, millisel viisil toimub
riigiasutuste vahel regionaalne koost��. Suurema v�ljakutse
riigiasutuste koost��le on esitanud �sja
l�ppenud eriolukord ning m�ni aeg tagasi toimunud tormikahjude
lahendamine.
Palun teil vastata j�rgmistele k�simustele:
1.Milline on teie asutuse juhtimise struktuur (palume siinkohal eristada
asutuse juhtimise struktuuri ja
klientide teenindamise mudelit).
Kas valdkondlik, osakonnap�hine, territoriaalne v�i segamudel ? Kui
segamudel, siis millised asutuse
funktsioonid t�idetakse valdkondlikku struktuuri kasutades, millised
�lesanded on j�etud regionaalsele
korraldusele?
2.Kas kasutate regionaalset juhtimisstruktuuri? Kui kasutate, siis
milline on regioonideks jaotumine?
Mille alusel on asutuse juhtimiseks kasutusel olevad regioonid kujundatud
(millistel kaalutlustel)? Millise
dokumendiga on juhtimiseks kasutusel olevad regioonid m��ratletud (palun
v�imaluse korral seda
jagada)?
3. Kas ja milliste p�him�tete alusel on asutuste/teeninduspunktide
paigutamisel vaadatud koosm�ju
teiste valdkondade asutuste paiknemisega?
4. Millisel viisil toimub teie asutustes klientide ja koost��partnerite
teenindamine?
Kas teie asutusel on valdkondlik osakonnap�hine v�i siis territoriaalne
teenindusmudel? Millest on
l�htutud teeninduspunktide/teeninduspiirkondade rajamisel/m��ramisel?
Millise dokumendiga on
teenindusmudel(punktid)(piirkonnad) m��ratletud (palun v�imaluse korral
seda jagada)?
5. Milliste teiste riigiasutustega teete k�ige enam koost��d? Millisel
viisil toimub suhtlemine
koost��partneritest riigiasutustega?
6. Milliseid probleeme n�ete seoses olukorraga, kus asutused kasutavad
erinevaid regionaalse juhtimise
struktuure ja teeninduspiirkondi? Kas teie arvates oleks vajalik neid
�htlustada? Millisel viisil? Millist
m�ju v�imalik �htlustamine omaks?
7. Kuidas on teie asutuse tegevust m�jutanud eriolukord? Kas oli
olukordi, kus regionaalne juhtimine
oleks kiirendanud olukorra lahendamist?
8. Kui suur kokkupuude on teie asutustel kohalike omavalitsustega? Kas
teie asutusel on kindlaks
m��ratud kindel kohalik koost��partner v�i kontaktisik kohalikele
omavalitsustele? Juhul kui on, kas
selle isiku t�� on korraldatud valdkondlikult osakonnap�hiselt v�i
siis territoriaalselt (regioon v�i
maakond)?
9. Palun m�rkida asutuste �mberkorralduste tulemusel tekkivad
v�imalikud muutused l�hiaastatel (nt
2020-21), mis muudavad oluliselt ameti regionaalset esindatust?
Ootan vastuseid 05. juuniks.
T�nan koost�� eest!
Lugupidamisega
Merje Frey
Riigihalduse n�unik
Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond
Rahandusministeerium
Tel: 6113 103
e-post:
[email protected]
www.rahandusministeerium.ee | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee
? S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja!
K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Vastus
Veeteede Ameti vastused Teie 29. mai riigiasutuste juhtimisstruktuuride ning teenindusmudeli
kaardistamise küsimustele:
1) Milline on teie asutuse juhtimise struktuur (palume siinkohal eristada asutuse juhtimise
struktuuri ja klientide teenindamise mudelit). Kas valdkondlik, osakonnapõhine,
territoriaalne või segamudel? Kui segamudel, siis millised asutuse funktsioonid
täidetakse valdkondlikku struktuuri kasutades, millised ülesanded on jäetud
regionaalsele korraldusele?
Veeteede Ameti juhtimise struktuur on valdkonnapõhine. Ameti struktuuriüksusteks on
meresõiduohutuse teenistus, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, üldteenistus
ning laevaliikluse korraldamise osakond. Teenistuste koosseisus on osakonnad ja eriotstarbeline
laevastik. Ameti struktuuriüksuse struktuur ja ülesanded määratakse peadirektori käskkirjaga
kinnitatud põhimäärusega.
Klientide teenindamisel lähtume teenusstandarditest, küsime regulaarselt oma põhitegevuste
kohta tagasisidet ja parendame oma teenuseid kliendirahulolu-uuringute tulemusi arvestades.
2) Kas kasutate regionaalset juhtimisstruktuuri? Kui kasutate, siis milline on regioonideks
jaotumine? Mille alusel on asutuse juhtimiseks kasutusel olevad regioonid kujundatud
(millistel kaalutlustel)? Millise dokumendiga on juhtimiseks kasutusel olevad regioonid
määratletud (palun võimaluse korral seda jagada)?
Veeteede Amet ei kasuta regionaalset juhtimisstruktuuri. Vastavalt töö spetsiifikast ja
piirkondlikust vajadusest on ametil regionaalüksused Haapsalus (4 teenistujat), Rohukülas (5
teenistujat), Kuressaares (1 teenistuja), Pärnus (2 teenistujat) ja Tartus (kontoris 8 ja laevadel
10).
3) Kas ja milliste põhimõtete alusel on asutuste/teeninduspunktide paigutamisel vaadatud
koosmõju teiste valdkondade asutuste paiknemisega?
Kuna Veeteede Ameti regionaalüksuste paiknemisel on asukohavalikul oluline ligipääs
veekogule, siis ei ole teiste valdkondlade asutuste paiknemine olnud prioriteediks.
4) Millisel viisil toimub teie asutustes klientide ja koostööpartnerite teenindamine? Kas teie
asutusel on valdkondlik osakonnapõhine või siis territoriaalne teenindusmudel? Millest
on lähtutud teeninduspunktide/teeninduspiirkondade rajamisel/määramisel? Millise
dokumendiga on teenindusmudel(punktid)(piirkonnad) määratletud (palun võimaluse
korral seda jagada)?
Veeteede Ameti kliente teenindatakse enamasti digitaalselt va meremeeste diplomite
väljastamine. Kliente teenindatakse Hundipea sadama büroohoones ja Tartu kontoris. Kuna
meie klientideks on nii väikelaeva omanikud kui ka reederid, siis klienditeenindus toimub samuti
klientide asukohas. Veeteede Ametil on valdkonnapõhine teenindusmudel.
5) Milliste teiste riigiasutustega teete kõige enam koostööd? Millisel viisil toimub
suhtlemine koostööpartneritest riigiasutustega?
Veeteede Ametil on tihe koostöö MKM-i haldusala asutustega (Maanteeamet, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet, RIKS) ning teiste ministeeriumite ja haldusala asutustega, näiteks
Politsei- ja piirivalveamet, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Maa-amet, Päästeamet,
Tööinspektsioon, Terviseamet.
Suhtlemine koostööpartneritega toimub e-posti vahendusel ja otsekontaktidega.
6) Milliseid probleeme näete seoses olukorraga, kus asutused kasutavad erinevaid
regionaalse juhtimise struktuure ja teeninduspiirkondi? Kas teie arvates oleks vajalik
neid ühtlustada? Millisel viisil? Millist mõju võimalik ühtlustamine omaks?
Digitaliseeritud ühiskonnas ei peaks lähtuma teeninduspiirkondadest. Riiklikul tasandil peaks
jätkuvalt lähtuma teenuste kujundamisel vastavalt valdkondadele klientide vajadustest.
7) Kuidas on teie asutuse tegevust mõjutanud eriolukord? Kas oli olukordi, kus
regionaalne juhtimine oleks kiirendanud olukorra lahendamist?
Töökorralduslikult oli Veeteede Ametis nii riist- kui ka tarkvaraline võimekus väga hea ja
kaugtööd sai rakendada väga edukalt. Kõikide teenuste osutamine jätkus ka eriolukorra ajal ja
teenuste osutamisel, kus oli vajalik vahetu kontakt arvestati eriolukorra reeglitega. Veeteede
Ameti hinnangul ei oleks regionaalne juhtimine kiirendanud olukorra lahendamist.
8) Kui suur kokkupuude on teie asutustel kohalike omavalitsustega? Kas teie asutusel on
kindlaks määratud kindel kohalik koostööpartner või kontaktisik kohalikele
omavalitsustele? Juhul kui on, kas selle isiku töö on korraldatud valdkondlikult
osakonnapõhiselt või siis territoriaalselt (regioon või maakond)?
Veeteede Ametil on kõigi 79 kohaliku omavalitsusega kokkupuude (nt valdkondlike projektide
kooskõlastamine). Vastavalt valdkondadele on koostööpartnerite kontaktisikud
omavalitsusasutustes kas valdkondlikud või osakonnapõhised.
9) Palun märkida asutuste ümberkorralduste tulemusel tekkivad võimalikud muutused
lähiaastatel (nt 2020-21), mis muudavad oluliselt ameti regionaalset esindatust?
Kuna kaalutakse transpordivaldkonna ametite, sh Veeteede Amet, ühendamist, siis 2020. a ei
ole meil plaanis regionaalseid ümberkorraldusi.