Kiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A 19.06.2020 nr KA-TAG-1/171 10142 Tallinn Liivi lahe meretuulepargi täiendatud KMH programm avalikustamiseks Käesolevaga saadame Teile Liivi lahe meretuulepargi täiendatud KMH programmi ja esimesel avalikustamisel laekunud vastuskirjadega arvestamise koondtabeli. Ühtlasi palume Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil esimesel võimalusel välja kuulutada uus avalikustamine ning planeerida KMH programmi avalikud arutelud Häädemeeste vallas ja Kihnu saarel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige Lisad: Lisa 1: KMH programm. 1 eks, 76 lk Lisa 2: Kokkuvõte KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest 1 eks, 49 lk EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee  Tabel 1. Kokkuvõte KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 1. ELF, Seetõttu peame vajalikuks alapeatükki 4.1.4 Ei arvesta. Käsitiivaliste teemat on meie arvates KMH programmis käsitletud piisaval määral. 02.04.2020 „Taimestik ja loomastik” jaotist „Loomastik” KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 on eraldi nr 77 täiendada nahkhiiri puudutava osas. välja toodud Käsitiivalised ning nendega seotud mõjud, nende olulisus, mõjude hindmaise metoodika ning alternatiivide võrdlus Peatükis 1 toodud ekspertrühma on kaastatud ka käsitiivaliste ekspert. Nahkhiirtele avalduda võiva mõju täiendavat Arvestame osaliselt. Leiame, et käsitiivaliste teema KMH programmis piisavalt käsitletud (vt uurimist rõhutab ka Pärnu mereala planeering ja eelmine punkt). Lisame KMH alapeatükki 4.1.4 loomastiku punkti alla ka käsitiivalised. selle KSH. Planeeringu seletuskirja alapeatükk 3.6 KMH koostamise käigus arvestatakse kõiki asjakohased ja arendusalaga seotud strateegilisi „Taastuvenergeetika” toob välja rea põhimõtteid alusdokumente, sh ka kehtivaid planeeringuid kavandatava tegevusega seonduva ulatuses. tuulenergeetika arendamisel, millest kolmas Viitame, et aja möödudes võivad teadmised ja info teatud keskkonnaaspektide osas rõhutab selgelt vajadust täpsustada mõju täpsustuda, mille tulemusel konkreetne kohustuslik tingimus või soovitused aastaid tagasi nahkhiirtele nagu ka teistele liigirühmadele. Sama koostatud strateegilises dokumendis ei pruugi olla enam asjakohased. Kõikvõimalikud mõjud rõhutab ka KSH alapeatükk 4.16 „Nahkhiired”. ja aspektide uurimisvajadus analüüsitakse läbi iga kavandatava mõjuhindamise programmi ja põhiaruande koostamise käigus. Eksperdid otsustavad parima võimaliku teadmise järgi, kas mingile aspektile avaldub mõju ja kas see mõju võib olla oluline. Kui tuvastatakse eeldatavalt Kuigi KMH programmi alapeatükist 4.1.4 on oluline mõju või ei saa olulist mõju välistada või on mõju teadmata, siis seda ka KMH käigus nahkhiired kahetsusväärselt välja jäänud, on hinnatakse. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, vaid olulisi tervitatav, et alapeatükis 7.2 „Eeldatavad keskkonnamõjusid. mõjuallikad” olevas tabelis on nahkhiired siiski märgitud. Tuleb nõustuda seal antud hinnanguga, Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid et käsitiivalisi mõjutab tõenäoliselt enim oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele on väheoluline, kuna ehitustegevus – s.o tuulepargi kasutamine, kuid siiski ei saa täiesti tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised on öise eluviisiga ning välistada ka näiteks ehitusaegset mõju. kasutavad staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu. Selguse huvides on otsustatud siiski käesoleva arendusprojekti raames läbi viia käsitiivaliste Ka alapeatükis 7.3 olev tabel 6 kajastab rändeuuring Liivi lahe piirkonnas.(vt ptk 7) Mõju prognoosimeetod on esitatud käsitiivaliste käsitiivalisi, mis on kahtlemata tervitatav. Siiski eksperdi poolt, mistõttu ei ole põhjust kahelda selle sobivuses. Lisaks võetakse KMH vajaksid siin mõned aspektid täpsustamist. Tabelis koostamise käigus kokku erinevad käsitiivalistega seotud uuringute tulemused. Eelnevalt väidetakse, et nahkhiirte käitumine tuuleparkides nimetatu põhjal koostatakse vastav eksperthinnang, mille tulemus koondatakse KMH on sarnane lindude omale. Tegelikult on siiski palju aruandesse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number põhimõttelisi erinevusi ning nahkhiirte KMH ülesandeks on muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võivad käsitiivalised olla käitumuslikud jm iseärasused võivad tingida selle, kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määrata ka vastavad leevendusmeetmed et tuuleenergeetika ohustab neid enam kui linde. ning seiretingimused. KMH koostamisel lähtutakse kehtivast õigusruumist ning asjakohastest rahvusvahelistest riiklikest kohustustest. Võimalusel võetakse arvesse ka erialagruppide Samas tabelis toodud mõju prognoosimeetod on soovitusi edaspidiste tingimuste osas. Tutvusime ka teie poolt viidatud memoga, kuid esitatud liiga konspektiivselt. Leiame, et tuleb selgitame, et dokument ei sisalda käsitiivaliste uuringumetoodikat ega konkreetseid juhtnööre lähtuda Euroopa nahkhiirte kaitse leppe uuringute läbiviimiseks. Tegemist on soovitusliku iseloomuga kokkuvõttega rahvusvahelisest EUROBATS osapoolte kohtumise resolutsiooni 8.4 ümarlauakohtumisest, mida võib olla asjakohane arvesse võtta arendusprojekti keskkonna- või põhimõtetest (vastu võetud lepinguosaliste riikide ehituslubade taotlemise faasis, mil on asjakohane määrata vajalikud seiretingimused, kuid kohtumisel Monacos 8.-10. oktoobril 2018. a.; kuna KMH programmi ülesanne on tuvastada olulised keskkonnamõjud ning määrata nende edasine hindamise kava, siis leiame, et KMH programmi ehk käesoleva KMH lähteülesande https://www.eurobats.org/sites/default/files/docu koostamise raames selle memo kasutamine ei ole asjakohane. ments/pdf/Meeting_of_Parties/MoP8.Resolution% 208.4.%20Wind%20Turbines%20and%20Bat%2 0Populations_0.pdf). Tuleb teha kindlaks, kas On selge, et igal uuel ettevõtmisel on mõju teda ümbritsevale keskkonnale, kuid selgitame, et planeeritav ala on arenduseks sobiv nahkhiirte igasugune seire ei vähenda keskkonnariske ja -mõju. Seega, ootame järgnevatelt etappidelt, aspektist, vajaduse korral tuleb korrigeerida ala et seirevajaduse määramisel lähtutakse reaalsest ühiskondlikust vajadusest ning otstarbekast piire ja töötada välja konkreetsele alale sobivad ressursikasutusest ning omalt poolt kinnitame, et vajalik seire saab kindlasti tehtud. leevendus- või kompenseerimismeetmed ning planeerida vastav ehitusjärgne seire. 2. EOÜ, Eesti Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) taotluse alusel Arvestame. ornitoloogide algatati Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. ühing korraldusega nr 311 hoonestusloa menetlus ja Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 31.03.2020 keskkonnamõju hindamine meretuulepargi 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi rajamiseks Liivi lahte. Taotluse kohaselt on koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise kuni 1000 MW võimsusega ning koormatava ala eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete suurusega 183 189 290 m². Hoonestusluba alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KeJHS § 31 lõige 1). taotletakse 50 aastaks. Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel KMH programm kirjeldab kavandatavat tegevust päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse Eesti Energia AS soovina rajada Liivi lahte korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH meretuulepark, kus olenevalt valitud programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 tuulikut (KMH programmi pt 2.1). Eeldades, et tegelik EE soov on rajada kuni 160 tuulikut, ei ole asjakohased ka KMH programmi pt 2.3 kaalumiseks esitatud alternatiivid. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Mõjude eelhinnang Natura 2000 võrgustiku Pärnu Arvestame. lahe linnualale (rahvusvaheline kood EE0040346) Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber on ebapädev, ehkki järeldus, et läbi tuleb viia kirjutatud. asjakohane hindamine, peab paika. Eelhinnangu suurim ebatäpsus sisaldub väites, et „Tuulepargi kasutusfaasis kaasneb rootorite pöörlemisega heliline ja visuaalne häiring, mis võib vähesel määral mõjutada tuulepargile lähimas loodusala servas olevaid linde. Olulised mõjud on siiski vähetõenäolised.” Paljud veelinnuliigid (näiteks kaurid, vaerad, aul, alklased) on võrdlevate uuringute alusel avamere tuuleparkide rajamise suhtes väga tundlikud. Uuringutega on veenvalt näidatud, et linnud kasutavad tuulepargi ja selle ümbruse veeala peale tuulepargi rajamist oluliselt vähem (funktsionaalne elupaikade kadu) (üks ülevaade näiteks Fox & Petersen 2019. Offshore wind farms and their effects on birds. Dansk Orn. Foren. Tidsskr. 113: 86-101). Punakurk-kauri puhul on asustustiheduse vähenemist registreeritud kuni 16 km-ni tuulepargi väliskontuurist (Mendel et al. 2019, op cit.). KMH pt 7 määrab KMH käsitlusalaks (eeldatavaks Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala mõjualaks) kogu meretuulepargi arendusala ning ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: väljaspool seda arendusala servast vähemalt 1 km Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st raadiuses asuva piirkonna, tehes reservatsiooni, kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud et mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide seda käsitletakse KMH aruandes. keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks Merelinnustiku puhul tuleb mõjusid hinnata mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja vähemalt 15 km ulatuses tuulepargi alast merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. väljapoole. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus.  No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Tabelis 6 on toodud eeldatavad mõjud, Ei arvesta. Oleme seisukohal, et olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, mille prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus mõju tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike oluliste valdkondade kaupa. mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel viiakse läbi ka vaatluseid. Seega uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse Linnustiku osas on käsitlus lahtris „Mõju seos ja läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust olulisus” ebapiisav ega vasta üldtunnustatud teadmisest, mis omakorda pärineb erinevatest allikatest. arusaamadele avamere tuuleparkide mõjudest linnustikule. Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui Lahtris „Mõju prognoosimeetod” kavatsetakse kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostati konkreetse mõju hinnata olemasolevate andmete ja uuringute arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba baasil1. arvestanud ja arendusala vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et See on vastuolus Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vaatlusala ei kattu täpselt arendusalaga, annab see meie hinnangul Liivi lahe osas korralduse nr 311 punktiga 3.3., mis kohustab piisava ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline tegema koormatava mereala suhtes tervikuna mh uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe uuringu. piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti 2012-2014. aastal läbi viidud linnustiku uuring mereinstituut Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood linnustiku eeluuringu koondaruanne“ (täitja: Tartu 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing Ülikooli Eesti mereinstituut), mida kavatsetakse 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood kasutada peamise alusena linnustikule 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing avaldatavate mõjude hindamisel, on suuremas 5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja osas ebasobiv, kuna toonane uuringuala asus järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. valdavalt väljaspool praegu kavandatavat tuulepargi ala. Uuringus kasutati lindude rände uurimiseks radarit, mis paiknes Kihnu saarel ja Arvestades olemasolevaid uuringuid, ei ole nii detailseid ja olemasolevaid tulemusi mille tööraadius (u 10 km) ei ulatunud praegu dubleerivaid uuringuid vaja läbi viia. Lisaks selgitame, et Teie poolt välja pakutud uuringualal kavandatava tuulepargi alani. Uuringus viidi läbi mõned peatuvate lindude loendused laevalt ning 1 2012-2014. aastal on läbi viidud linnustiku uuring Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, täitja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, vastutav koostaja: Mati Kose. Uuringu tulemusi saab kasutada Liivi lahe meretuulepargi KMH protsessis. Peale selle tuleb koondada juba varasemalt kogutud andmed (GORWIND projekt). Kavandatava ala piirkonnas on mitmed korrektsed lennuloenduse andmed ka olemas. Andmed tuleb alapõhiselt eraldada teistest Liivi lahe andmetest ning välja arvutada planeeringualal peatuvate lindude arv ehk anda andmete põhjal hinnang. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number loendusala kattus praegu kavandatava tuulepargi s.o umbkaudu 1600+ km2 ei ole Teie poolt esitatud metoodika Teie poolt soovitud alaga vähesel määral. detailsusastmega uuringute läbiviimiseks sobivaim lahendus. Gorwind projekti andmed on kasutatavad, kuid KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks eraldiseisvana samuti ebapiisavad mõjude oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav hindamiseks. linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete EOÜ on seisukohal, et praegu puuduvad andmed, täpsustusvajadusest. mis võimaldaks analüüsida, kas planeeringualal leidub piirkondi, kus tuulikute paigaldamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eeluuringuna tuleb läbi viia vähemalt kaheaastane uuring, mis hõlmab tuulepargi ala ja selle puhvrit vähemalt 15 km ulatuses. Peatuvaid (toituvaid, puhkavaid) veelinde tuleks loendada lennukilt või laevalt soovitavalt kuuel korral aastas (üks talvine ja suvine, kaks kevadist ja sügisest loendust). Radarvaatlused ja sellega sünkroonsed visuaalsed loendused tuleks sooritada laevalt nii kevadisel kui sügisesel rändeperioodil, registreerimaks rändevoogusid ning kohapealseid lende erinevate peatumisalade vahel (lindude lennusuundi ja - kõrgusi). Liivi lahe tuulepargi KMH programm avalikustati Ei arvesta. KMH programmi avalikustamine on toimunud vastavalt seaduses kehtivatele Ametlikes Teadaannetes 11.03.2020 ning avaliku nõuetele. Viitame, et Vabariigi Valitsuse otsus ei piiranud avalikustamiste protsesse, sh väljapaneku perioodiks määrati 12.03.2020- avalikustamise protsessid tavapäraste kehtivate reeglite järgi on lubatud ja õiguspärased, 31.03.2020. Keskkonnamõju hindamise ja kuid avalikustamise protsessi viimane osa ehk avalikud arutelud on palutud edasi lükata. keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 16 Vastavalt sellele oleme ka toiminud. kohaselt peab KMH programmi avalik väljapanek Haldusmenetluses on kohustus järgida mõistlikkuse ning otstarbekuse põhimõtet ning ei ole kestma vähemalt 14 päeva. lubatud põhjendamatu venitamine. Lähtudes õigusaktides toodust määrab otsustaja ehk TTJA avalikustamise perioodi pikkuse. Kinnitame, et käesoleval juhul ei ole tegemist erakordselt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 keerulise menetlusega või mahuka materjaliga (st materjal on tavapärase pikkusega võrreldes teiste praegu menetluses olevate projektide KMH programmidega), millega pole lg 4 kohaselt peab avalikkuse kaasamisel võimalik tutvuda tavapärase 2 nädalase perioodi jooksul. KMH programmi avalikustamise menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja perioodist teavitati samuti eelnevalt 2 nädalat ette, mis võimaldas protsessis osalejatel mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikustamisel osalemiseks aega planeerida. avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab Läti Vabariik osaleb KMH protsessis piiriülese mõjuhindamise kokkuleppe alusel ning nende menetlustähtaeg võimaldama piisavat siseriiklikud reeglid ning riikidevahelised piirülese mõjuhindamise kokkulepped võivad Eesti ettevalmistusaega. seadusandluses kehtivast erineda. Teavitame, et oleme koostöös eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse Eesti Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsil 2020 soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii koroonaviiruse leviku tõkestamiseks eriolukorra, Kihnus kui ka Häädemeestel. mis muudab igapäevaselt väga olulisel määral enamiku Eesti elanike elukorraldust. Sellises kontekstis ei saa eeldada, et olulise (sh piiriülese) keskkonnamõjuga objekti KMH programmis saab avalikkus tõhusalt osaleda seadusega määratud miinimumtähtaja jooksul. Toetame siinkohal Läti Vabariigi keskkonnaministeeriumi ettepanekut peatada menetlus kuni eriolukorra piirangute lõpetamiseni ning anda seejärel avalikkusele programmi menetluses osalemiseks vähemalt 30 päeva aega. Samuti teeme ettepaneku korraldada eriolukorra piirangute lõppemise järgselt avalik arutelu lisaks Pärnu linnale ka tuulepargiga vahetult piirnevates ja kõige enam mõjutatavates valdades – Häädemeestel ja Kihnus. Vastavalt KeHJS § 16 lg 2 teavitab otsustaja Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku keskkonnamõju hindamise programmi avalikust omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad väljapanekust ja avalikust arutelust vähemalt: hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. Ametlikes Teadaannetes; arendaja kulul ühes Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka maakondliku levikuga ajalehes; kavandatava teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. kool, bussipeatus) Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. 3. Häädemeest ptk 2.2 on märgitud, et arendusala äärmised Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima e VV, tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 31.03.2020 Palume märkida maismaa asukohad (nii saartel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti nr 4-2/429-1 kui mandril), millele tuulikud kõige lähemal on. koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate Samuti peab täpsustama kaugust, hetkel on nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. tegemist umbmäärase kaugusega. ptk 2.3 on mainitud, et maismaa alajaama Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku asukohaks on arendajal neli reaalset alternatiivi. liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside Hilisemas tekstis ei ole maismaa alajaamade jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu asukohtasid võrreldud. KMH aruandes on vajalik maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas näidata ja kaaluda maismaa alajaamade vastutab põhivõrgu arendaja. asukohtade ja elektriliinide trasside erinevaid alternatiive. ptk 3 lisada kohalike omavalitsuste Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel üldplaneeringud. Häädemeeste vallas kehtib planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa Häädemeeste valla üldplaneering ning mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. Kuna üldplaneeringud ei tohi olla Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering. vastuolus maakonnaplaneeringuga, siis maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab. ptk 4.3 palume rõhutada mõju asustusele seoses Arvestame osaliselt. Programmi peatükki 4.3.1 lisatakse järgmine lõik „Liivi lahe piirkonnas mõjuga teistele valdkondadele. Turism ja on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele kalandus on piirkonna elanikele olulised tegevus- oluline sissetulekuallikas.“ ja sissetulekute valdkonnad, seetõttu sõltub Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide asustus suurel määral sellest, mis mõju tuulepark rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. avaldab kalandusele ja turismile. Märgitud on, et Selgitame, et Liivi Lahe meretuulepargi puhul on tegemist projektiga, mis omab olulist piirkond on hõreda asustusega. Palun arvestada tähtsust kliimamuutustega võitlemisega seoses riiklike kohustuste täitmisega, mistõttu tuleb konkreetsete asustustiheduse näitajatega neis selle projekti puhul arvesse võtta kogu ühiskonna huve. Merealade kasutuse külades ja piirkondades, kuhu mõju reaalselt planeerimispõhimõtete järgi on meretuulepargi ehitamine 6 meremiili kaugusele ulatub. Valla keskmise asustustiheduse rannajoonest piisav kaugus, et tagada oluliste mõjude mitte avaldumine rannapiirkonnas arvutamisel ei ole praegusel juhul korrektne elavatele isikutele. Kuna Häädemeeste puhul jääb lähim punkt 15,8 km kaugusele tuulepargi arvesse võtta hõredama asustusega idapoolseid arendusala servast, siis ei ole ekspertide hinnangul asjakohane läbi viia külasid, kus puudub otsene mere tuulepargi mõju mobiilpositsioneerimisel põhinevat detailset uuringut. Samuti ei ole asjakohane ehitusregistri (küll on aga elektriliinidest ja alajaamadest täpsusega arvestada kõikide paiknevate eluhoonetega ning suvilatega ega hinnata tulenev mõju). Lisaks rahvastikuregistrijärgsetele igakordselt nendeni ulatuvat võimalikku mõju. KMH protsess on oma olemuselt avalik elanikele on vajalik arvestada suveelanike protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis osaleda. Kõigil on hulgaga. Vajalik on läbi viia võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud mobiilpositsioneerimise või sama statistikat ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. pakkuv analoogne uuring. Samuti tuleb kasutada Juhul kui eksperdid leiavad sisulise mõjude hindamise käigus, et täiendav analüüs on siiski Ehitisregistrist kättesaadavaid andmeid piirkonna vajalik, siis seda ka sobiva metoodikaga ja kogu Liivi lahe piirkonda arvesse võttes ka elamute ja suvilate kohta. tehakse. Lk 62 tabelis on märgitud, et visuaalne mõju on Ei arvesta. väheoluline. Palume KMH käigus läbi viia KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse kohapealne visuaalse mõju hinnang, arvestades mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ka suvitushooaja sesoonsusega. Visuaalse mõju illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud hulgas on vajalik hinnata maismaale planeeritava metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks alajaama ja liinide mõju maastikele. Varasemad Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on koostatud visualiseeringud on olnud staatilised, ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu väikeses formaadis kujutatud fotomontaažid, mis mudeldatav visualiseering ei ole vajalik. ei pruugi edasi anda tegelikku visuaalset mõju. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide Programmi tuleb lisada, et visualiseering rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. koostatakse dünaamilisena, näiteks videomodelleerimisena, kus arvestatakse erinevate ilmastiku- ja valgusoludega. Lk 62 tabelis on märgitud, et mõju kohalikule Arvestame osaliselt. kogukonnale on eeldatavalt positiivne. Palume Korrigeerime KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju täpsustada võimalikke mõjusid. Mõju kohalikule tabelis 6 sotsiaalmajandusliku mõju sõnastust, lisades järgmise lause: mõju kohalikule kogukonnale ei ole võimalik enne hinnata, kui ei kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Samas märgime, et rahaliste ole välja töötatud ja seaduslikult rakendatud kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. konkreetseid kohaliku kasu meetmeid. Lk 62 tabelis palun eraldi välja tuua mõju Arvestame osaliselt. kalandusele. KMH aruandes tuleb välja tuua ka Selgitame, et KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju seirekava ning meetmed, mis võetakse tabelis 6 nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. tarvitusele, kui KMH aruande väited mõjude kohta Kavas on uurida võimalikku mõju kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise ning seireandmed kokku ei lange. Välja tuua piiramise tõttu avalduvate mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga vastutaja. Tänasel päeval mõjutab üks rannakalur kaudsemalt seotud võimalikud muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vähemalt 5 inimest (pereliikmed, tarbijad). vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi Tuulepargi mõju kalandusele on valla tööhõive pigem positiivsed. Samuti hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule seisukohalt olulise tähtsusega. ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. KMH ülesandeks ongi muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võib keskkond olla kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määratakse ka vastavad leevendusmeetmed ning seiretingimused. Seirevajadus ja meetmed on asjakohane määrata peale ehitusprojekti valmimist ja keskkonnaloa taotlemisel, et tagada konkreetses ajahetkes parim seiremetoodika ja vahendid. KeHJS-e järgi on kohustuslik mõnda aega pärast mõjude hindamise tulemust läbi viia KMH järelhindamine, mille käigus hinnatakse KMH tulemuslikkust. Vajadusel määratakse asjakohase vastutava ametiasutuse poolt ka kompensatsioonimehhanismid ja tegevuskava. Kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, siis selle eraldi väljatoomine KMH programmis ei ole vajalik. Kogukond peaks saama kohalikku kasu nii müügist Ei arvesta. kui ka tuulikupargi tegutsemisest. Peaks olema No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number tuulikupargi ostul (oksjonil) kohaliku kasu tasu, Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul tuulikupargi riiklik maks ja kogukonna otsene õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle kasu. seadusandluse loomist. Lk 70 laiema avalikkuse all tuua välja ka Ei arvesta. kinnistute omanikud ja nii alalised kui sessoonsed KMH programmi ptk-is 9.1 tabelis 8 on huvitatud isikute all toodud ka laiem avalikkus, asjast elanikud. huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted, see hõlmab ka kinnistute omanikke kui ka sesoonseid elanikke. KMH avalikkuse kaasamise põhimõtte järgi ei ole asjakohane kaasata ükshaaval kõikide Liivi lahe (võrdsuse tagamiseks tuleks kaasata kõik omanikud, mitte ainult Häädemeeste piirkonna omad) piirkonnas paiknevate kinnistute omanikke ning alalisi ning sesoonseid elanikke. KMH protsess on oma olemuselt avalik protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis vabalt osaleda. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. Kuna tegemist on Häädemeeste vallale äärmiselt Arvestame. Avalik arutelu on planeeritud korraldada eraldi Häädemeeste ja Kihnu vallas. olulise projektiga, siis palun edasised arutelud viia läbi Häädemeeste vallas kohapeal, et tagada mõjutatud isikute kaasatus. 4. KaM, Kaitseministeeriumi hinnangul saab ilma Võtame teadmiseks. 31.03.2020 riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju KMH ja eelprojekti koostamise käigus selguvad täpsemad teostatavad lahendused, mille nr 12- avaldamata täielikult realiseerida väljatöötamisel võetakse arvesse ka Teie poolt edastatud info. Arvestame, et 4/20/27 alternatiivlahenduse nr 1, milleks on 100 200 m projektlahenduste alternatiivide väljatöötamisel tuleb teiste ametiasutuste kõrval teha kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusest nr 2 koostööd ka Kaitseministeeriumiga. on võimalik ilma riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju avaldamata püstitada 60 250 m kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusi nr 2 ning 3 täies mahus realiseerida hetkel ei ole võimalik, sest kavandatavad elektrituulikud hakkaksid avaldama negatiivset mõju riigikaitselisetele ehitistele. 5. KeA, KMH programmi tuleb menetleda vastavalt Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava 27.03.2020 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele tabelit nr 7. nr 6- ning kaalultlusõigus puudub 3/20/118-3 KMH programmi ptk-de 2.1 ja 2.3 kohaselt Eesti Arvestame. Energia Aktsiaselts soovib rajada Liivi lahte Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. meretuulepargi, kus olenevalt valitud Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi tuulikut. Selle järgi on KMH programmi ptk-des 2.3 koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ja 7 (tabelites 2 ja 4) nimetatud ka tuulepargi arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise alternatiivid. 19.12.2019 korralduse p 1 ja KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete programmi avalikustamise teadete järgi on alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga. Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel KMH programmi tuleb korrigeerida vastavalt päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse reaalsele olukorrale või KMH programmis korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH selgitada, miks on tuulikute arv erinev programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. KMH programmi ptk 2.3 kohaselt maismaale Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku rajatakse 330 kV võimsusega alajaam, alajaama liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning jaoks (vt KMH programmi joonis 2). selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset Täiendasime Tabelit nr 6 hinnatavate keskkonnaelementide ja prognoosimeetodite osas. alternatiivi. Kuivõrd KMH programmi ptk 2.3 kohaselt KMH raames hinnatakse alajaama asukoha erinevate alternatiivide keskkonnamõju, siis Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH programmis välja tuua, millised on alajaama võimalikud alternatiivsed asukohad. Samuti tuleb KMH programmi tabelis 6 välja tuua, mis keskkonnaelementidele on kavas keskkonnamõju hinnata ning missugune saab olema mõju prognoosimismeetod. KMH programmi ptk 2.3 järgi alajaam Arvestame osaliselt. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate ühendatakse 30 km õhuliiniga Kilingi-Nõmme või elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu Sindi 330 kV alajaamaga. Keskkonnaamet teeb arendaja. KMH programmis on esitatud selgituseks üldine kirjeldus, kus ja kuidas on ettepaneku KMH programmis täpsustada, kas meretuulepark mõistlik elektripõhivõrguga ühendada. Selguse huvides täpsustame KMH õhuliini kavandamine on Liivi lahe meretuulepargi programmi sõnastust. Peatükis 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete projekti ja selle KMH osa või mitte. võimaluste lühikirjeldus järgmiselt: Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi. Alajaama pinge on 330 kV ning see ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi 330 kV alajaamaga. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH programmi ptk 4.1.4 alapeatükk Arvestame ja täiendame programmi lisades ptk 4.1.4 alapeatükki “Loomastik” kalastiku „Loomastik“: KMH programmis on nimetatud juurde täienduse sh kalade kudealasid. uuringud, millele tuginetakse meretuulepargi Kudealad asuvad madalas vees, kuni paarikümne meetri sügavusel ning ei kattu tuulepargi mõju hindamisel kalastikule. Peatükist ei ilmne, ehitusalaga, mis asub sügavamas vees. Kuid kudealadele võib esineda ehitus- ja kas uuringud käsitlevad ka kalade kudealasid. lammutusaegnemõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi tõttu, kui tuulepargi Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse vastav mõjude programmis välja tuua, millistest andmetest hinnang, milles arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, merepõhjamaterjali, lähtutakse kudealade analüüsil. ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Vastavalt tulemustele koostatakse ka illustreeriv kaardimaterjal võimalike mõjude ulatuse osas. „KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: arendusala (vt Joonis 1) ning väljaspool seda Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud asuv piirkond.“ Käesoleval hetkel ei ole teada, tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide milliseid vundamendialternatiive kasutatakse. keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks Gravitatsioonivundamendi puhul kaasnevad ulatuslikud pinnase ettevalmistustööd (pinnase mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja eemaldamine) ning sellega kaasneb heljumi levik. merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Heljumi levik on tõenäoline ka kaugemale kui 1 Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju km. Heljumi levik võib negatiivselt mõjutada jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, kalade kudealasid kui ka merelisi elupaiku. taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju Keskkonnaamet teeb ettepaneku suurendada hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. mõju ulatust vähemalt kuni 3 km (KMH käigus mõjuala suurus täpsustub). Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. „Merepõhja elustik ja elupaigad, sh Selgitame, et tuulepark rajatakse alale, kus on keskmine sügavus 30 meetrit. allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli Merepõhjaelustikust toituvatele lindudele sobivad toitumisalad on kuni 20 meetri sügavusega mõjud“: Keskkonnaamet teeb ettepaneku (kas piirkondades. Seega ei ole alade kattumine tõenäoline ja oluline mõju toitumisaladele selles punktis või linnustiku teema juures) ühe puudub. käsitletava teemana välja tuua lindudele sobivad toitumisalad (merepõhja elupaigad), et saaks hinnata toitumisalade kadu. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Arvestame ja täiendame programmi. „Kalastik“: Tabelisse 6 lisada kudealade analüüs, KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 Kalastiku samuti heljumi leviku modelleerimine, et hinnata, alapunkti on lisatud järgmine lause: kuivõrd tuulepargi rajamisel tekkiv heljum võib KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade mõjutada kudealasid ja elupaikasid. Heljumi leviku mõjuanalüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste häiringute osas. analüüsil on oluline arvestada piirkonna hoovuste ja lainetusega. Kindlasti ei ole võimalik kasutada No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number analoogsete uuringute tulemusi. Heljumi levik sõltub kindlas asukohas valitsevatest tingimustest. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. „Linnustik“: Keskkonnaamet palub meile esitada Oleme seisukohal, et Liivi lahe piirkonnas olemas on piisavalt andmeid varasematest tabelis 6 nimetatud 2012-2014. a läbi viidud uuringutest, mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate linnustiku uuringu Liivi lahe piirkonnas „Kihnu võimalike oluliste mõjude osas. meretuulepargi linnustiku eeluuringu Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: koondaruanne“ koos algandmetega, sest 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui Keskkonnaametil ei ole hetkel veendumust, et kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse 2012-2014. a kogutud andmed on piisavad arendusprojekti raames. Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka kavandatava tuulepargi alal keskkonnamõju arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et hindamiseks. Kavandatav tuulepark ulatub peaaegu Läti piirini, mistõttu uuringus kasutatud vaatlusala ei kata täpselt arendusala, annab see siiski Liivi lahe osas piisava radari töökaugus tõenäoliselt nii kaugele ei ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline ulatunud. Vajalik on kaaluda täiendavate välitööde uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. tegemise vajadust, et kaetud oleks kogu 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe tuulepargi ala võrreldavate andmetega. piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 5. tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. KMH aruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. Ekspertide hinnangul ei saa tekkida ehitusega lisanduvast mõnest laevast olulist „Linnustik“: Arvestatud ei ole ehitusaegse mõjuga mõju, sest piirkonnas on juba väljakujunenud kaubavedu suuremate laevadega. Ehitusaegne linnustikule. Ehitusaegselt tõuseb oluliselt laevaliiklus arendusalani toimub mööda olemasolevaid laevateid, s.o. sügavamas vees, kus laevaliikluse tihedus piirkonnas (materjalide linnud ei pesitse, mistõttu ei ole tõenäoline linnustikule pesitsemise ajal täiendava olulise transport, tööjõu transport). Olenevalt ehitust mõju tekkimine. teenindavate laevade sadama asukohast ja kasutatavast laevateest võib kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele. Keskkonnaamet teeb ettepaneku eelnimetatud aspekt lisada KMH programmi. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH programmi tabel 6, mõju valdkonnad Arvestame ning täiendame KMH programmi. „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 lisame alad, kaitstavad loodusobjektid“: Keskkonnaamet teemade „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid“ teeb ettepaneku lisada mõlemasse punkti, et mõju juurde täpsustuse, et mõju võib avalduda seoses lindude rändega. võib avalduda lindude rändes. Pärnu lahe hoiuala ja linnuala on moodustatud muuhulgas rändlindude elupaikade kaitseks ja nende ränne peab olema elupaika võimalik, muidu ei täideta Pärnu lahe hoiuala ja linnuala kaitse-eesmärki. Lisaks on Liivi laht üks olulisemaid rände pudelikaelu. KMH programmi tabeli 6 järgi väiksema otsese Ei arvesta. mõjuga on alternatiiv nr 3, sest seal on tuulikuid Vastavalt KMH käsiraamatule (T.Põder, 2017) ptk 6.1 lk 107 ja ptk 6.5.2 lk 125-127 ei ole kõige vähem. Siin peab arvestama, et alternatiivi KMH programm ainult KMH lähteülesanne. Nimetatud juhend on nii Keskkonnaministeeriumi nr 3 korral on tuulikud kõige kõrgemad. Radariga kui ka keskkonnaameti poolt soovitatud alusdokument KMH läbiviimiseks. Juhendi järgi tuleb kogutud lindude rändeandmetes peab olema teada KMH programmis tuvastada mitteolulised ja olulised keskkonnamõjud, sh prognoosida nende ka parvede lendamise kõrgused erinevatel mõjude ulatust ning uurimismeetodeid. Seega ei saa me nõustuda kommentaariga ennetalike linnuliikidel, seega KMH käigus peab järelduste kohta, sest need on tehtud vastavalt KMH juhendile hetkel parimatele võimalikele modelleerima, kas kõrgemad tuulikud on ikkagi teadmistele tuginedes. Linnustikule avalduva mõju hindamise läbiviimisel on iseenesest väiksema mõjuga või suureneb hukkumisrisk ja mõistetav, et võetakse muuhulgas arvesse erinevates alternatiivides käsitletavate tuulikute mis liikide puhul. Keskkonnaamet märgib, et kuna tipukõrgusi. KMH programm on oma olemuselt KMH lähteülesanne, siis KMH programmis mitte anda ennatlikke alternatiivide mõju hinnanguid. Samal põhjusel KMH programmi tabelis 6 mitte öelda: „(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil). KMH programmis on ebakõla läbiviidavate Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: uuringutes kestuse osas. Kui KMH programmi Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat tabelis 7 on uuringute tegemise ajaks märgitud ca 1 aasta, siis tabeli 6 järgi kestab kalastiku inventuur ca 2 aastat, hüljeste uuring 18 kuud. Keskkonnaamet palub täpsustada uuringute ja sellega seoses kogu KMH võimalikku kestust. KMH programmi tabelis 7 tuua lisaks Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: menetluskäigule ja KeHJS tähtaegadele välja ka Lisame rea, mille kohaselt kogu KMH protsessi eeldatav kestvus on 5 aastat. KMH eeldatav kestus (KMH algatamisest KMH aruande heakskiitmiseni). No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH käigus tuleb kindlasti analüüsida tööde aegse Võtame teadmiseks. KMH aruandes tuuakse välja olulised aspektid, mille seire võib olla ja/või -järgse seire vajalikkust ning mahtu. vajalik, ning võimalusel tehakse ka asjakohaseid ettepanekuid, kuid kuna hoonestusloa KMH ja kasutusloa vahel võib olla mitmeid aastaid (käesoleval juhul eeldatavasti vähemalt 5 aastat), siis ei ole otstarbekas määrata seiremeetmeid projekti esimeses etapis. Konkreetsed seiremeetmed on mõistlik määrata ehitus- ja keskkonnaloa raames, et need oleksid võimalikult kaasaegsed ja asjakohased. KMH programmi ptk 9.1: Keskkonnaamet teeb Arvestame ning täiendame vastavalt KMH programmi Tabelit nr 8 järgmiselt: ettepaneku kaasata KMH protsessi asjast Lisame kavandatava tegevuse piirkonna elanikud, ettevõtted, laiem avalikkus, huvitatud ühendusena mittetulundusühingu Liivi keskkonnaorganisatsioonid alajaotusesse Liivi Lahe Kalanduskogu. Lahe Kalanduskogu (registrikood 80271115) KMH programmi ptk 9.3 kohaselt käesoleval juhul Ei arvesta. on tegemist piiriülese KMH-ga, KMH protsessi Saame KMH aruande koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate kaasatakse Läti Vabariik. Keskkonnaamet palub või menetluses olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud KMH läbiviimisel arvestada Lätti kavandatava projektandmed. Läti riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti (võimaliku) tuulepargiga, kuna see võib arendusala lähedusse kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne koosmõjus Liivi lahe meretuulepargiga avaldada mõju käesoleva projektiga, kuid paraku puudub Lätis meie andmetel reaalne arendusprojekt olulist mõju lindude rändeteedele. ja vastav vajalik informatsioon, mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud ning täpsustame nendega Läti poolse tuulepargi arenduse küsimuse kindluse mõttes üle. 6. KeM, KMH programmi tuleb menetleda vastavalt Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava 27.03.2020 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele tabelit nr 7. nr 7- ning kaalultlusõigus puudub 12/20/12-4 Kuna kavandatava tegevusega võib kaasneda Võtame teadmiseks. oluline piiriülene keskkonnamõju, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2.01.2020 saadetud kirjas palunud Keskkonnaministeeriumil teavitada Lätit. Koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga teavitas Keskkonnaministeerium eeldatavalt mõjutatud riike 7.02.2020. Riikide vastused sellele, kas soovitakse osaleda kõnealuses KMH menetluses, on oodatud kuni 27.03.2020. Juhime tähelepanu, et vastavalt KeHJS §-le 30 peab riigile, kes on avaldanud soovi KMH menetluses osaleda, edastama KMH programmi niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi avalik No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number väljapanek Eestis. Seega kui mõni riik avaldab soovi KMH menetluses osaleda, tuleb riigile programm arvamuse avaldamiseks saata. KMH programmi ei saa järelevalvajale heakskiitmiseks esitada enne, kui on toimunud vastavad piiriülesed konsultatsioonid. Programmi peatükis 3.5. kirjeldatakse Arvestame osaliselt ja täiendame programmi. kavandatava tegevuse kooskõla kliimapoliitika Kuna tuulepargieluiga on kuni 30 aastat ning hoonestusluba antakse 50ks aastaks, siis põhialustega aastani 2050. Teeme ettepaneku saame arvestada selle perioodiga seonduvaid strateegilisi dokumente ja nendes seatud teha sama ka kliimamuutustega kohanemise eesmärkide ning järeldusi. arengukavaga aastani 2030. Samuti palume Lisame p 3.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. täiendada KMH programmi peatükki 5 selliselt, et KMH aruande koostamise käigus hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume aastani 2100. Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimasts enaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. Programmi peatükis 3.11. kirjeldatakse Arvestame ning täpsustame KMH programmi. kavandatava tegevuse kooskõla Pärnu Lisame p 3.13 Eesti merealaplaneering. maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Käimasoleva Eesti mereala planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel on arvestatud Pärnu mereala planeeringu lahendusega. Juhime aga tähelepanu Eesti mereala planeeringu põhilahenduse seletuskirjas välja toodud asjaolule, et planeeringute erinevate koostamisaegade ja täpsusastmete tõttu on lahenduse teemade ruumikujudes erinevusi, mistõttu on ka teemade käsitlused osaliselt erinevad. Sellega tuleb antud KMH-s arvestada ning käsitleda ka Eesti mereala planeeringut. Peame vajalikuks täiendada programmi selliselt, Arvestame osaliselt. Täiendame KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline et KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Merepõhja setted ja rannaprotsessid lausega:” KMH tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline vundamendi setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks.” No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja Joonisele kavandatava meretuulepargi arendusala ei märgita, sest joonis on ülemäära leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Joonisele värvirohke ning mõõtkavas, mille juures arendusalal olevate setete tuvastamine ei oleks 3 tuleks kanda (nt musta joonega) kavandatava arendusala märkimisel piisava detailsusega võimalik. Eraldi setete analüüs esitatakse KMH meretuulepargi ala. aruandes ja KMH programmis omab see illustreerivat tähendust. Arendusala on märgitud Joonisel 1 ja 2 ning kõrvutades seda joonisega 4 on võimalik saada ülevaade arendusala paiknemisest ja piirkonnas olevatest setete tüüpidest. Programmi tuleb lisada kavandatava tegevuse alal Arvestame osaliselt. esinevate kalade kudealad ning kirjeldada nendele Kudealad asuvad madalas vees ning ei kattu tuulepargi ehitusalaga, mis asub sügavamas mõju prognoosimise meetodeid, käsitledes nii vees, st kasutusaegne mõju kudealadele puudub. Kuid kudealadele võib tõepoolest esineda ehitusaegseid kui pikemaajalisi häiringuid. Tabel 5 ehitusaegne ja ka lammutusaegne mõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi kalastiku kontekstis märgime, et juhul kui tõttu, kui tuulepargi ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse tuulepark rajatakse kalade kudealale, siis on vastav mõjude hinnang, mille käigus arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, tuulikutel ka kasutamisajal otsene mõju merepõhjamaterjali, ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Eelneva põhjal kalastikule olemas. See on välja toodud ka Tabelis tuvastatakse mõjuala ulatus ning koostatakse ka vastav kaardimaterjal. 6, kus on kirjeldatud tuulikute opereerimisfaasis Tabelis 6 eeldatav kasutusaegne mõju Merepõhja setetele ja rannaprotsessidele on lisatud kalastikule avalduvat mõju. Seoses ehitustööde lause: “KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja aegse mõjuga kalastikule teeme ettepaneku paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning Tabelisse 6 lisada, et kui ehitusajal laiali ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja keerutatud setted/hõljum ladestub olulistele pakkumiseks”. koelmualadele, siis on negatiivse mõju ulatus oluliselt laiem. Tabelis 6 on mõju vee kvaliteedile hinnatud kui Arvestame, sh korrigeerime KMH programmi sõnastust peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev „eeldatavalt väheoluline“. Ehitusaegne mõju vee oluline keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Vee kvaliteet järgmiselt: Eemaldame lause, kvaliteedile sõltub sette koostisest, valitud mille kohaselt mõju vee kvaliteedile on ebaoluline. vundamendi tüübist, hüdrodünaamilistest tingimustest jms, kuid ei ole alust pidada seda väheoluliseks. Seetõttu palume antud hinnangut korrigeerida. KMH käigus tuleb kirjeldada heljumi levikut ja mõju ning pakkuda välja leevendusmeetmed. Programmis on korduvalt viidatud Natura 2000 ala Arvestame. kaitse-eesmärgiks olevate erinevate linnuliikide Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber soodsale seisundile (nt lk 38‒39). See ei ole kirjutatud. korrektne: erinevate liikide seisundit hinnatakse riigi tasandil, mitte ala tasandil, ning linnuliikide puhul on näitajaks lühi- ja pikaajaline trend, mistõttu mitmete liikide seisundit ei saa pidada soodsaks. Palume programmi asjakohaselt korrigeerida. Natura eelhindamise tulemusena No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number peab selguma, kas on välistatud kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 kaitse- eesmärgiks olevate liikide seisundile (mitte „soodsale seisundile“). Lisaks toome välja, et linnustiku mõju prognoosimeetodite hulgas ei ole ette nähtud täiendavaid uuringuid. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et olemasolevate uuringute andmed ei pruugi olla otsuste tegemiseks piisavad ja ajakohased. Meretuuleparkide juures on oluline tagada Ei arvesta, kuna teema ei kuulu hoonestusloa taotluse koosseisu. Hoonestusloa taotluses on maksimaalne tootlikkus. See tähendab, et arendaja taotlenud konkreetse objekti rajamise võimalust, projekti ja hoonestusloa sisu tuuleenergiast toodetud taastuvelektrienergia laiendamine KMH koostamise jooksul lisa ettepanekutega ei ole vormiliselt õiguspärane. See ülejääv võimsus tuleks salvestada ning rohelise tähendaks projekti hoonestusloa taotluse muutmist Vabariigi Valitsuse otsusega ning kogu vesiniku tootmine on selleks hea lahendus. projekti kontseptsiooni muutmist, samuti lisainvesteeringute tegemist ning eriplaneeringu Leiame, et KMH programmi tuleks lisada ka koostamist ja mõjude hindamise algatamist maismaal. Käesoleval juhul ei ole see arendaja vesiniku tootmine. Paljud riigid kaaluvad ning juba huvidega kooskõlas. Energeetika arendamine on strateegiline riiklik küsimus, mida tuleb teevad pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks vastava arengukava ja pilootprojektidega lahendada. Ettepaneku võib adresseerida meretuuleparkide juures. Samuti tuleks KMH vastutavale ministeeriumile. käigus kaaluda muid salvestusviise (nagu pumphüdroakumulatsioonijaamad, maasoojuse kasutamine jne). Programmi avalikustamise kontekstis (lk 62) on Arvestame osaliselt. selgitatud, et teavitamine kavandatava tegevuse KMH programmile lisatakse menetlusdokumendid, kui programm esitatakse järelevalvajale asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või heakskiitmiseks. kohas „otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku varasemale praktikale“. Antud lähenemine jääb omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad ebaselgeks, sest tegemist on KeHJS-s ette nähtud hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. nõudega. Lk 63 on öeldud, et avalikustamisest Siiski on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi – Kihnu ja teavitamise menetlusdokumente KMH Häädemeeste vald. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides programmile ei lisata. Palume need avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning heakskiitmiseks esitatavasse programmi lisada, palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale sest heakskiitmise üle otsustamisel on üheks vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta osaks ka avalikustamise nõuetekohasuse ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. kontrollimine. Tehnilise sisuga märkused: Arvestame ning korrigeerime KMH programmi järgnevalt: 1) avalikustamise teates toodud info kohaselt on 1) Hoonestusloa otsustajaks on Vabariigi valitsus, hoonestusloa menetluse korraldajaks ja otsustajaks Vabariigi Valitsus, mitte Tarbijakaitse KMH menetlusel otsustajaks on TTJA. KMH järelevalvajaks on Keskkonnaministeerium. ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes viib läbi 2) parandame vea hoonestusloa menetluse; No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 2) lk 11 – pinge ühikuks on volt (kilovoldi tähiseks 3) kuna elektritootmisega seoses on 2019.a jooksul toimunud olulised muutused, siis kV), võimsuse ühikuks on vatt; uuendame KSH programmis vastava informatiivse osa pärast 2019.a Taastuvenergia 3) lk 13‒14 – soovitame elektrienergia toodangu aastaraamatu ilmumist (s.o juunis 2020). kirjeldamisel kasutada uuemate andmetega 4) parandame vea allikaid (nt Taastuvenergia aastaraamat 2018); 5) parandame vea 4) lk 18 kasutatakse terminit „Euroopa 6) täpsustame viidatud lõiku heitmekaubanduse süsteem“ – tegemist on 7) parandame vea Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud 8) Töö koostamise käigus toimus mitmeid täpsustusi ja kahetsusväärselt jäid osad viited heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga, parandamata. Kontrollime üle kõik viited ja parandame vead. lühendina võiks kasutada „EL-i heitkogustega 9) Lisasime jooniste juurde eestikeelsed selgitused seal, kus võimalik. kauplemise süsteem“; 5) lk 34 viidatakse Natura hindamise kontekstis KSH aruandele – eeldatavalt on silmas peetud antud KMH aruannet; 6) lk 54 viidatakse muinsuskaitse väärtuste kontekstis metoodika kooskõlastamisele Kaitseministeeriumiga – eeldatavalt on silmas peetud Muinsuskaitseametit; 7) lk 62 viidatakse maavalitsuste teavitamisele – maavalitsusi enam ei eksisteeri; 8) terviklikult kontrollida ning vajadusel parandada tekstis viited tabelitele (nt lk 34 on viide Tabelile 7, kuid eeldatavalt peaks olema viide Tabelile 6); 9) mitmete jooniste (nt 3 ja 8) legendid on ingliskeelsed – joonistel peab olema eestikeelne legend või lisatud juurde täiendavad eestikeelsed selgitused. 7. Kihnu VV, KEHJS § 16 lõike 2 punkti 3 kohast teavitust Ei arvesta. 31.03.2020 Kihnu vallas ei ole TTJA korraldanud, sellest Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku nr 16-7/19- lähtuvalt palume programmi avaliku väljapaneku omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad 3404-008 tähtaega pikendada kuniks vastavad materjalid hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. on kaheks nädalaks välja pandud ja teavitus Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke teostatud. TTJA ei ole kogukonda piisavalt omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka kaasanud. teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Teavitame, et oleme siiski üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii Kihnus kui ka Häädemeestel. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes avalikustamise etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. Kavandatav meretuulepark ei lähtu Pärnumaa Ei arvesta. mereplaneeringust. Pärnumaa mereplaneeringu Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika tuuleparkide alade aluseks on GORWIND uuring, võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, kus tuuliku kõrgus on arvesatud ca 85m mastiga pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad ja ca 130m kõrguse tuulikuga. Kavandatud 200- hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine. 300 m kõrgused tuulikud ei vasta mereplaneeringu lähtealustele ja seeläbi ei ole programm kooskõlas Pärnumaa mereplaneeringuga. Programmis märgitud ehitusala ulatub lähemale Arvestame. Täpsustame üle arendusala kauguse Kihnu saarest KMH programmi peatükis 2.2 kui 10km joon rannikust. Kavandatava tegevuse asukoht. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Koostada visualiseeringud ka Ei arvesta. videoinstallatsioonina, mis võimaldab vaadelda KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse tuulikute paiknemist erinevate mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi ilmastikutingimustega, kaugustega rannikust ning illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud tuulikute kõrgustega. Staatiline pildimaterjal ei ole metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks piisav. Lähtekohaks võtta Kihnu saare vähemalt 5 Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on asukohta, sealhulgas sadam, lõunatipp, lääne- ja ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu idakallas tuletorni ümbruses. mudeldatav visualiseering ei ole vajalik. p7.1 - 300m kõrguse tuuliku puhul ei ole mõjuala Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala 1km tuulepargi alast kui räägime visuaalsest ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: mõjust, võimalikust negatiivsest mõjust turismile Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st ning kalastikule. kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus. Modelleerida müra levik Kihnu saare rannikul, sh Ei arvesta. Müra modelleerimine on KMH aruande ülesandeks (vt programmi KMH programmi 300m rannikust sisemaale. peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 Müra, infraheli, madalsageduslik müra ja vibratsioon). Tuulepargi müra ulatuse modelleerimisel ja mõjude hindamisel lähtutakse müra allikast, mitte ei hinnata müra mõju konkreetse vastuvõtja tingimustest lähtudes. Juhul, kui peaks tekkima seesuguse täpsustava mõju hindamise vajadus, siis vaadeldakse konkreetseid lähimaid vastuvõtjaid eraldi, pärast mudeli valmimist, kuid mitte enne. Lk 56 - 300m kõrguse tuuliku visuaalne mõju on Võtame teie seisukoha teadmiseks. väheoluline? Väidame, et kavandatav park ei ole Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika kooskõlas mereplaneeringuga eelkõige visuaalse võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, mõju osas, kuna avalikul protsessil on pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad meretuulikuparki käsitletud eelkõige ca 85m hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine. mastiga tuulikute kontekstis. 300m Selgitame, et hoonestusloa KMH ongi avalik protsess, kus arutatakse koos avalikkusega kogukõrgusega tuulikute rajamist ei ole hinnatud projekti detaile ning alternatiive. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise ega arutatud avalikkusega. Väheoluline visuaalne materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. mõju ja väide 10km piiri aktsepteeritavusest 300m Olenemata KMH programmi esmastest järeldustest visuaalse mõju osas, tehakse KMH tuulikute puhul ei päde. aruandes siiski visuaalsete mõjude uuring ning hinnang ja koostatakse illustreerivad visualiseeringud. lk 57 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese Ettepanek puudub. tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 majandus ja tööhõive. Lisada majandusharuna Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; kalanduse valdkonna hindamine. Millisest majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi kogukonnast käib jutt? Mida sisulist tähendab antud valdkonnas lause "Mida vähem on tuulikuid, sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. Peamiselt on kavas uurida võimalikku mõju kogukonna seda väiksem on tõenäosus, et laevad tuulikutega vaatest just kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise piiramise tõttu avalduvate kokku põrkavad."? Kuidas on see seotud mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga kaudsemalt seotud võimalikud sotsiaalmajandusliku keskkonnaga? muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi pigem positiivsed. Samuti No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. Mis puutub tuulikute kokkupõrke ohu kirjeldusse, siis siinkohal oli mõeldud võimalikke otseselt avalduvaid mõjusid inimeste varale erinevate tuuleparkidega seotud riskide realiseerumisel. Programmis on käsitlemata eraldiseisva aspektina Arvestame osaliselt. KMH programmis peatükis 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju kaablite paiknemine ja kulgemine. See võib omada tabel 6 Merepõhja setted ja rannaprotsessid sh mere ja maakaabliühenduskoht lisatakse olulist mõju kalastikule ja seeläbi viide, et KMH käigus hinnatakse ka kaablitrasside alternatiive ning samuti viiakse läbi sotsiaalmajanduslikele aspektidele. keskkonnamõjude sotsiaalmajanduslik hindamine, sh kalandusele. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks. Eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi arendusalade ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. Veealuste kaablite puhul on olemas tehnilised lahendused, kus mõju kalastikule puudub. Mõju hindamisel arvestatakse kindlasti erinevate variantidega, mida eelprojekti koostamisel välja pakutakse. Tuulikute paiknemine rannikust on märgitud Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima 16km kaugusele. Joonisel 5 võib eeldada, et kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel tuulikute paiknemine on märgitud lähemale kui arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti 10km. Palume programmi täpsustada, mis on koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate tegelikud kaugused rannikust. nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Tuulikute paigutus joonisel 5 ei lähtu Ei arvesta. Joonis on illustreeriva eesmärgiga koostatud joonis. Tuulikute arv ja paiknemine mereplaneeringu nõudest tuulikud grupeerida, selgub KMH ja eelprojekti koostamise käigus. paigutatud on lausaliselt. Palume grupeerida. Tuulikute grupeerimise osas selgitame, et esmalt lähtutakse tuulikute paigutamisel merepõhjaelustiku vajadustest, muinsuskaitsenõuetest ja aluspõhja koostisest. Selgitame, et tuulikute paigutus paistab igast vaatepunktist erinevalt, st, et korrapäraselt grupeerituna paistab park sellest ühest vaatepunktist, mille suhtes tuulikud grupeerituna planeeritakse, teistest punktidest vaadatuna paistavad tuulikud igal juhul teatava ebakorrapärasusega. Täpsemalt leiab selgitusi Eesti mereala planeeringu KMH-st visuaalse mõju hindamise peatükist. Programm peab käsitlema kohaliku kasu Ei arvesta. temaatikat. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle seadusandluse loomist. Käsitlemata on pargi rajamise mõju Kihnu Arvestame. KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 kalandussektorile. Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine sh kalandusele. Käsitlemata on merepargi alla jääva veeala Ei arvesta. KMH programm ei vaja täiendamist. Veeala kasutus on läbi analüüsitud ja kasutus erinevatele huvigruppidele - kalurid, kindlaks määratud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ja antud ala hobilaevnikud. on määratud sobilikuks tuuleenergeetika arendamiseks. Veeala kasutuse teemat analüüsitakse ekspertide poolt vajalikuks peetavas ulatuses KMH sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel. Arutelud läbi viia Kihnus. Arvestame. Teavitame, et oleme üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad avalikud arutelud nii Häädemeestel kui ka Kihnus. TTJA otsus saata. Kahjuks jääb selgusetuks, millise otsusega soovitakse tutvuda, seega pole võimalik otsust edastada. Konkreetse sooviga pöörduda TTJA poole. 8. LA, Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark võib Arvestame osaliselt. Lennuamet tekitada turbulentsi, samuti udu, millega kaasneb Koostöös Lennuametiga uurime teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute 17.03.2020 nähtavuse halvenemine ja õhusõidukite jäätumine paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. nr 4.6- talvel. Praegu toimuvad Ruhnu lennud üksnes Täiendame KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 8/20/1006-2 visuaaltingimustes, väljaspool jäätumist ning teemat Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid lisades sinna juurde ka lennuohutuse. miinimumlennukõrgusel (150 meetrit maa- või Lisame selgituseks, et tuulepargi rajamisel on mõju ka lennundusele ning selles osas tehakse merepinnast). Tuulikute tekitatava udu koostööd Lennuametiga. kandumisel lennumarsruudile nähtavus ja lennutingimused halvenevad ning lennuk peab ohutuse tagamiseks pöörduma tagasi lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis muutuksid tuulikute vahel lendamisel ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks ka takistustevaba lennukoridori loomise. Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega pole võimalik tagada stabiilset ja ohutut lennuühendust Ruhnu saare, No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Kuressaare ja Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu lennuväljale instrumentaallähenemise võimekus (Kuressaare lennuväljal on see juba olemas, Pärnu lennuväljal saab rekonstrueerimise järel olema) ning tuua liinile vastava võimekusega õhusõiduk. 9. MeM, Liivi lahe meretuulepargi KMH programmis Võetud teadmiseks. maaeluminis esitatud kavandatav ala meretuulepargi Selgitame, et KMH programmi tabelis 6 on mõeldud siiski mõju kalastiku looduslikele teerium rajamiseks paikneb Rahvusvahelise kooslustele ja sellest tulenevalt ka kalapüügisektorile. 31.03.2020 Mereuuringute Nõukogu (International Council for Hoonestusloa keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse hoonestusloa taotluses esitatud nr 6.2- the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis projektist. Kuna käesoleva hoonestusloa taotluse raames ei ole kavandatud vesiviljeluse 15/615-1 28.1 ning sinna jäävad statistilised ruudud 45H3, arendamist, ja seetõttu puudub ka konkreetne vesiviljeluse arenduse suurusjärk, siis pole 45H4, 44H3 ja 44H4 ning väikesed püügiruudud võimalik ka hinnata konkreetset koosmõju. Kuid arendaja sõnul pole selle rajamine siiski 195, 196, 188 ja 189. KMH programmi peatükis tulevikus välistatud. Seetõttu antakse KMH käigus koosmõju prognoos, mida hiljem vajadusel 2.2 „Kavandatava tegevuse asukoht“ on märgitud, täpsustatakse järgnevate tegevuslubade taotluste käigus. et asukohavalikul tuleb muuhulgas arvestada ka kalapüügi aladega. Samuti on peatükis 3.6 „Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020““ märgitud, et olemas on suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Peatükis 3.8 „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ on välja toodud strateegia peaeesmärk – Eesti kalanduse kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Peatükis 3.11 „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“ on märgitud, et tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb ühe põhimõttena vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaaluda/analüüsida tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. Peatüki 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ tabelis nr 6 on selgitatud, et kalastiku uuringu tulemuste põhjal selgub kas rajatav tuulepark võib sattuda vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number vajadustega või kalapüügisektori oluliste huvidega. Juhime tähelepanu, et praegu on programmis Arvestame. alternatiivide seas käsitletud ainult kuni 100 Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. tuulikuga ala, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. Järelevalve Ameti kaaskirjas on viidatud kuni 160 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi tuuliku rajamisele. Palume sellest lähtuvalt viia koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda programmis käsitletud alternatiivid ja nende arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise mõjuhinnangud tegelikult kavandatavaga eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete kooskõlla. alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Peatükis 4.3. tuleks sotsiaalmajanduslik keskkond Arvestame ning täpsustame programmi peatükki 4.3.1 järgneva lausega: rohkem lahti kirjutada, vastasel juhul ei tule ka Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. võimalikud negatiivsed/positiivsed mõjurid Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. kavandatavate tegevuste puhul välja. Peatüki 7.2 tabeli 5 „Kavandatava tegevuse Arvestame osaliselt. eeldatavad mõjuallikad“ osas jääb arusaamatuks, Lisame täpsema selgituse õlireostuse mõju kohta: tuuliku käigukasti purunemisel võib mingi et avariiolukorra puhul on ainsaks mõjuks osa käigukasti õlist merre sattuda (käigukastis on ca 400 l õli). Tegemist on võrreldava märgitud õlireostus ning on jäetud märkimata olukorraga, kui vette satub õli väikelaeva mootorist vms, st tekib lokaalne reostus, mille õlireostuse mõju elusorganismidele. Samuti piiramiseks ja kokku kogumiseks on juba väljakujunenud praktika. Seega tegemist ei ole palume selgitust, mis põhjusel on leitud, et sellise mõjuga, mis võiks omada olulist mõju elusorganismidele, kuna õlikogus ei ole suur kasutamise ajal puudub mõju merepõhja ning kui järgitakse kõiki tuulegeneraatorite hooldusnõudeid, siis on sellise õnnetuse risk elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja väike. Lisaks korralisele hooldusele on olemas samuti mitmeid muid leevendusmeetmed nagu merepõhja setetele ja rannaprotsessidele. ehituskonstruktsioonis õlikogumiseks vastavad kraed, õli asemel keskkonnaohutute lubrikandi kasutamine jms. Muuhulgas on ettevõtjatele sellisteks puhkudeks riskivastutus, mis tagab reostuse likvideerimise kohustuse ja vastutuse. KMH käigus määratakse vajadusel vastavad leevendusmeetmed või kohustuslikud nõuded projekteerimiseks. Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal setete ringitõstmisel osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Rannaprotsessidele olulise mõju tekkimist pole ette näha, sest arendusala asub lähimast rannajoonest 10 km kaugusel. KMH programmi tabelit 5 täiendatakse ning lisatakse, et tuulepargi kasutamise ajal avaldub mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja merepõhja setetele.. Maaeluministeeriumile on oluline, et Eesti Selgitame, et lisaks piirkonnas seni tehtud kalastiku uuringutele viiakse arendusalal KMH kalurkonnale säiliksid kalapüügivõimalused Eesti käigus läbi kalastiku inventuur ning kevad- ja sügisräime uuringud. Kalastiku inventuur vetes ning vesiviljeluse arendamisest huvitatud tehakse kevadel, suvel ja hilissügisel ning selle kestus on 2 aastat. Kevadräime uuringud ettevõtjatele võimalused selles valdkonnas viiakse läbi aprill-juuli ning kestus on 2 aastat, sügisräime uuringud viiakse läbi august- tegutsemiseks. Selleks on oluline, et viiakse läbi detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. kavandatava ala kalastiku uuringud ning Ka Liivi lahe tuulepargi arendajal on huvi, et kaluritel säiliksid kalapüügivõimalused ning analüüsitakse praeguseid kutselise kalapüügi tekiks uusi võimalusi vesiviljeluse arendamiseks. Võimalikke mõjusid kaluritele hinnatakse mustreid kavandataval alal, vältimaks võimalikke sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus. negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid piirkonnas, kus kalandus on oluline traditsioonide Täiendame KMH aruande peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6 hoidmise ja elatuse allikas paljudele inimestele. kalapüügile avalduda võiva mõju hindamise osas lisades teemale Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive täienduseks juurde kalanduse. 10. MKA, Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes, Arvestame osaliselt. KMH programmi peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju muinsuskaits territoriaalmeres, piiriveekogus või tabelisse 6 lisatakse arheoloogilise uuringu tegemise nõue asjakohase mõjuala ulatuses. eamet majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas Oluline mõju kultuuripärandile võib tekkida ehitusetapis, kui valmistatakse ette tuulikute 31.03.2020 rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse vundamentide ja kaablite alust pinda, muus osas ja ulatuses olulise mõju avaldumist pole nr 1.1-7/13- kultuuripärandi säilimist ohustada võiva muu ette näha. Kuna erinevatel keskkonnaaspektidel on erinev mõju ning mõjuulatus, mis osalt 1 tegevuse kavandamist uuring. Meretuulepargi alles selgub KMH käigus, siis ei ole otstarbekas määrata allveearheoloogilise uuringuala rajamine on tegevus, mis ohustab veealust lihtsustatult igasuguse olulise mõju avaldumise ulatuses, vaid lähtuda ainult konkreetselt kultuuripärandit, sh arheoloogiapärandit. kultuuripärandile olulist mõju avaldavast tegevusest. Arheoloogilise uuringu läbiviimine, sh Allveearheoloogiline uuring tuleb teha KMH käigus ka kaasatava eksperdi isik kooskõlastatakse MKA-ga. (MuKS § 31 lg 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 25, vastu võetud 5.05.2019). Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbi viimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist uuringuaruande (MuKS § 46-48). Allveearheoloogiline uuring tuleb teha nii meretuulepargi arendusalal kui ka olulise mõjuala No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ulatuses. Uurimismetoodika ja mahu määramiseks tuleb ühendust võtta Muinsuskaitseametiga. Mõjude hindamisel veealusele kultuuripärandile Võtame teadmiseks. Veealuse kultuuripärandi ekspert kaasatakse, kui uuringu tulemusena tuleb keskkonnamõju hindamise ekspertrühma leitakse alalt MuKS mõistes olulise tähtsusega objekte, millele võib tekkida oluline mõju ning koosseisu kaasata veealuse kultuuripärandi mille osas on vaja teostada täiendavaid uuringuid. ekspert Peatükis 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lk Arvestame. KMH programmi täpsustatakse vastavalt viidatule. KMH programmi peatükki 7 54 tuleb allveearheoloogilist ja lõhkekehade Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelisse 6 tehakse järgnev parandus uuringut käsitleda eraldi, kuna tegemist on sõnastuses: Muinsuskaitse väärtused. Lõhkekehad ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid. erinevat pädevust nõudvate tegevustega. Samuti Samuti sõnastatakse ümber ka uuringute selgitus samas alajaotuses eesmärgiga selgitada, et on mõjude hindamise metoodika erinev. Nõuded tegemist on kahe eraldiseisva uuringuga. allveearheoloogilisele uuringule ja pädevale isikule tulenevad Muinsuskaitseseadusest. Tabelit tuleb täiendada ja parandada veealuse kultuuripärandi osas ja viia vastavusse Muinsuskaitseseadusega. 11. MTÜ Liivi Kõigepealt juhime tähelepanu asjaolule, et KMH Arvestame tehniliste märkustega. Kuna KMH programm sai viimasel hetkel täiendusi, siis osa Lahe programmi dokumendis on läbivalt puudused viiteid võis jääda seetõttu parandamata. Lisaks tekkis tehniline probleem failiga selle Kalanduskog viitamistega, mis asetsevad sulgude sees (nt ptk ümbersalvestamisel PDF-formaati ning poolel dokumendil läksid seetõttu kaduma u, 2.2, 3.11, 7.1, 7.2), samuti puuduvad lehekülgede leheküljenumbrid. Vabandame. 31.03.2020 numbrid, millest tulenevalt on väga raske nr 1- dokumenti jälgida. Samuti on liikvel erinevad Kahjuks ei oska kommenteerida, kust võis tekkida erinevaid KMH programmile erinevaid 4/20.03/53 versioonid, mis erinevad lehekülgede arvu poolest. versioone. Meie oleme avalikustanud siiski ainult ühe versiooni. Edaspidi palume lähtuda Käesolevad ettepanekud on tehtud 66 lk versiooni TTJA kodulehel avalikustatud dokumendiversioonist. alusel. Ettepanek teha dokument korrektseks ja Hoonestusloa KMH protsessis on kooskõlastajaks Natura kaitseala korralduse eest vastutav esitada uus korrektne dokument ametiasutus ehk Keskkonnaamet ja KMH järelevalvaja ehk Keskkonnaministeerium. Vastavad kooskõlastamiseks. Ja teha uus avalikustamine kooskõlastused antakse vastavas menetlusetapis. Muud isikud on kaasatud huvitatud uue korrektse dokumendi alusel. Tagada, et info, isikutena, kel on võimalus KMH menetluses kaasa rääkida. mis jõuab huvigruppideni oleks asjakohane, õige ja õigeaegne. Vastuolu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet Arvestame. (edaspidi TJA) poolt saadetud kirjaga. TJA kirjas Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. on kuni 160 tuulikut ja KMH programmis Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. alternatiivid 50, 70 ja 100 tuulikut. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda Selgituse küsimine: Palume selgitada, millest arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise tuleneb erinevus ja miks ei kajastata 160 tuulikut eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivides. alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Olete märkinud, et arendusala äärmised tuulikud Arvestame osaliselt. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel, samas on vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa oluline vahe, kas tuulikute kõrgus on 200 või 300 alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja m. eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Ettepanek: Palume märkida maismaa asukohad Tuulikute asukohad ja kõrgused selguvad eelprojekti koostamise ja KMH protsessi raames. (nii saartel kui mandril), milledele tuulikud on kõige lähemal. Palume lisada koordinaadid ja täpne kaugus maismaast. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete Arvestame osaliselt. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Olete elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja märkinud programmis, et tuulepargisisesed kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Kuna tuulikute arv ja asukohad selguvad elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja KMH ja eelprojekti koostamise käigus, siis pargisiseste kaablitrasside esitamine KMH pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal programmis ei ole võimalik. Nende paigutamisel arvestatakse arendusala eripäradega ja paiknevasse alajaama, on kaetud keskkonnakaitseliste vajadustega. Tuulepargi erinevate alternatiivsete tüüpkaablite kohta isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere antakse võimalik mõjuhinnang KMH käigus. Konkreetsed alternatiivid kaablimaterjalide põhja pinnasesse. Kaabli pikkus on ca 30 km. selguvad eelprojekti käigus. Parima variandi väljavalimisel arvestatakse erinevate tingimuste Räägite neljast alternatiivist. koosmõjust lähtudes - sh ka võimalikult vähene mõju kalavarudele. Viitame, et käesoleva Küsimus: Miks ei kajasta KMH programm KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hilisemates tekstides nelja erinevat alternatiivi, hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. samuti ei ole võimalik aru saada, kas on ka neli erinevat merekaabli varianti. 1. Ettepanek kajastada juba programmis 4 erinevat varianti maismaa ajalaamade asukohtade võrdluses. 2. Ettepanek kajastada juba programmis kaabli koridorid meres ja nende alternatiivide võrdlus sh merepargi sisesed kaablid. Oleme aru saanud, et ka kaablite materjalide variandid, mida kaalutakse on erinevad. Ka need variandid eraldi läbi analüüsida. Puuduvad otseselt KMH mõjupiirkonda jäävate Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. kuna üldplaneeringud ei tohi olla Ettepanek: Lisada otseselt KMH mõjupiirkonda vastuolus maakonnaplaneeringuga, seega maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab. jäävate KOV üldplaneeringud (Kihnu, Häädemeeste ja Pärnu linn) No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel, aga programmi ei täiendata. Teie 4.1.4. Taimestik ja loomastik Ettepanek: Tuua poolt viidatud teema kuulub pigem sotsiaalmajanduslike mõjude alla, mis on KMH eraldi välja mõju kalastikule, praegusel kirjeldusel programmis kajastatud. jääb kalastiku mõju väga üldsõnaliseks. Pärnu Maakond on suurimate kalavarudega maakond Eestis ja ka suurima püügimahuga rannapiirkond. Kalastik ja kalavarud on piirkonnale väga olulised. Punktis 4.3.2. on toodud ohtlikud ettevõtted, mida Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel ning KMH programmi täiendatakse leitakse, et need puuduvad, samas mõjutab osaliselt: kavandatav tuulepark nii turismi ettevõtlust kui ka kalandussektori ettevõtlust sh rannakalurid, Suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete terminid on seadusandluses välja toodud ja järeldus töötlemine ja tootmine jm. KMH programmis on vastavalt ka tehtud, ehk tuulepargi näol ei ole tegemist ohtliku Ettepanek: Laiendada punkti 4.3.2. hinnates ettevõttega Kemikaaliseaduse tähenduses. Samuti ei leidu piirkonnas ka muid sellised sotsiaalmajanduslikku mõju turismi. ettevõtteid, mille mõju ulatuks arendusalale või millega koosmõjus võiks tekkida kalandussektori ettevõtetele sh rannakalurid, kumulatiivne mõju. Piirkonnas arendatavate projektide osas saab koosmõju hindamisel töötlemine ja tootmine jm. arvesse võtta ainult selliseid objekte, millel on olemas vähemalt eskiisprojektlahendus, mille mõju on teada. Käesoleval juhul hetkel selliseid projekte pole. Vajadusel – st, kui sellised Peatükis puudub mõju hinnang taristule, sh projektid peaks ilmnema, vaadatakse see küsimus projekti edasistel etappidel üle. mereline taristu (sadamad ja laevateed) ning Võimalikud olulised mõjud kalandussektorile jms hinnatakse KMH-s sotsiaalmajandusliku maismaataristu (maanteed ja juurdepääsud mõju analüüsi koostamisel – see on ka programmis käsitletud. Laiendame mõju avaldumise merele) selgitust KMH programmis ptk. 5 Hindamismetoodika kirjeldus, kuhu lisame eraldi sotsiaalmajanduslike mõjude osas täiendava kirjelduse. Ettepanek lisada juurde eeldatava mõju peatükk, mis puudutab taristut. Ettepanek: Lisada viiakse läbi uuringud ja Arvestatakse osaliselt ja täiendatakse KMH programmi. modelleerimised analüüsimaks tuulepargi mõju Pärnu ja Liivi lahe kalastikule sh kalade rändele ja Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka paigaldatavate kaablite mõju kalastikule. Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel kalastikule. KMH-s hinnatakse seadusest tulenevalt tuulepargi ehitusaegset kui kasutusaegset mõju kalastikule, sh on iseenesest - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõista ka ränne. võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH KMH programmi täiendatakse ning peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid: KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb mh ka varasemate uuringute tulemustele. Ettepanek: Täiendada punkti sh hinnatakse merre paigaldatavate kaablite ehitusaegset, Mõju kalapüügile leiab käsitlemist sotsiaalmajanduslike mõjude all. ekspluatatsiooniaegset mõju kalastikule sh kalade rändele. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise KMH programmi joonis 2). käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Ettepanek. Arvestada ja kirjeldada merekaablite kõiki alternatiive. 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Ettepanek: Käsitleda mõju kalastikule ja kalapüügile eraldi. Tabel 5. Kavandatava tegevuse eeldatavad Arvestame ning täiendame KMH programmi vastavalt, ehk lisame KMH programmi peatükki 7 mõjuallikad tabelisse 5 kasutusaegse mõju kalastikule. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, Olete märkinud tuulikupargi kasutamine, et vaid üksnes olulisi mõjusid. kalastikule mõju puudub, samas mereimetajatele Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate on mõju olemas. objektidega, millel puudub merepõhjale oluline negatiivne kasutusaegne mõju, sest puudub Selgituse küsimine: Mille põhjal olete teinud mehaaniline elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et valiku, et mereimetajatele on tuulikupargi merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike kasutamisel mõju olemas, kuid kalastikule mitte. riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka Ettepanek: Lisada mõjud kalastikule +, sest hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat mõjud kalastikule on kindlasti olemas. vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Olete märkinud, et mereprotsessi setted ja Arvestame osaliselt, st täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline rannaprotsessid mõjud tuulikupargi kasutamisel keskkonnamõju tabelit 6, lisades setete ja jää mõju. puuduvad, samas ei ole teostatud modelleerimist, No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number mis antud väidet kinnitaks, kas tuulikuparkide Mõju sadamatele ja muule taristule võib avalduda üksnes ehitamise faasis, kuid see mõju ei rajamise tulemusena muutuvad rannaprotsessid. ole oluline, kuna ehitustegevus toimub 1-2 tuuliku kaupa. Seega antud täiendust KMH Ettepanek: Lisada mõjud mereprotsessi setted ja programmi ei tehta. rannaprotsessid +, sest mõju rannaprotsessidele on eeldatavalt olemas. Merekaabli osas täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline Ettepanek: Lisada tabelisse mõjud taristule sh keskkonnamõju tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt sadamad ja maanteed, mis on seotud nii ehituse, ohtlikud objektid: Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb ekspluatatsiooni, lammutuse kui ka avariiolukorraga. varasemate uuringute tulemustele. Ettepanek: Lisada tabelisse kaabli mõju, mis on seotud nii ehituse, ekspluatatsiooni, kui ka Lammutusaegsete mõjudega seonduvalt on täiendatud KMH peatükki number 7.2 järgneva lammutusega. lausega: “Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 5).” Rannaprotsesside osas mõju puudub, sest 10 km rannast on piisav kaugus, mil mõju rannani ei ulatu. Ehituse käigus võib tekkida mõju setet ümbertõstmisel tekkiva heljumi tõttu, mis võib hoovustega levida tuulepargi alast eemale. KMH käigus viiakse läbi vastav modelleerimine. Sadamatele ja taristutele võib olla teatav suurenenud mõju tuulepargi ehituse faasis, kuid mõju ei erine kuigi palju muudest ehitusprojektidest ja tavapärasest sadama kasutusest, sest tuuleparki ehitatakse järgemööda - 1-2 tuuliku kaupa. Kaablite puhul on oluline mõju ehitusajal. Kasutusajal eeldatavasti mõju ei avaldu – juhul, kui kasutatakse vastavat tehnilist lahendus. Muuhulgas on Eesti vetes merealuseid elektrikaableid, mis on olemuselt võimsamad ja suurema läbimõõduga, kuid nende puhul pole olulist mõju avaldunud, seega ei ole see ettenähtav ka tuulepargi vähemvõimsamate kaablite osas. Ptk 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Tabel Selgitame. 6. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja Keskkonnamõjude hindamisel, sh ka programmi koostamisel võetakse kaasatud alternatiivide võrdlus erialaekspertide senisele kogemusele lisaks arvesse parimat kättesaadavat teavet, sh arendusalal teostatavaid uuringuid ja asjakohaseid sarnaseid teadustöid ja teiste analoogsete Mõju valdkond: Merepõhja elustik ja elupaigad, sh projektide kogemust. allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli Rifiefekti kohta on veebis lihtsate otsingute kaudu võimalik leida mitmeid teaduslikke mõjud uurimusi ja artikleid. Näiteks TÜ Mereinstituudi poolt 2017 aastal läbi viidud Hiiu madalike Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et mõju piirkonna uuring p 7.3.1 lk 45 KMH aruandes tuuakse välja asjakohased kirjalikud allikad. kalastikule on kasutusaegselt väheoluline, loob KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis uusi varjeid ja nn rifi efekti, millele tuginedes seda käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, väidate. Jah karpidele võib olla efekt elupaigana mille põhjal hinnatakse mõjusid pelaagilistele liikidele. olemas, kuid mida ja millisel määral mõjutab pelaagilisi kalu, selle kohta täna info puudub. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Samuti ei ole kirjeldatud kaabli mõju tuulepargi kasutuse ajal merepõhjas, mis võib olla samuti olulise mõjuga. Ettepanek: Tugineda konkreetsetele uuringu ja/või teadustöö tulemustele. Täna vastav väide ei ole pädev. Mõju valdkond: Kalastik Ei arvesta. Erinevate veealuste kaablite puhul on olemas väljakujunenud praktika ja tehnilised Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et Lisaks lahendused millel elektromagnetvälja mõju puudub, ning mida kaalutakse eelprojekti ja KMH sellele tuleb kasutada võimalikult väikest koostamise käigus. KMH programmi täiendamine kaablite materjalide osas ei ole vajalik ega elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ka võimalik (sest puudub vastavas detailsusastmes projekt), oluline on välistada ning need võimalusel süvistada. Ettepanek: Tuua merekaablitest lähtuda võiv oluline negatiivne mõju kalavarudele ehk tagada välja, millised on kasutatavad kaablid, mida ettevaatusprintsiipide järgimine. See tähendab, et kaabli materjali valikul sobivad kõik planeeritakse Liivi lahe tuulepargi rajamisel sellised lahendused, mis eelpool nimetatud tingimustele vastavad. kasutada, tuua näited analoogsete kaablite kasutustest ja nende mõjudest mujal tuuleparkides. Tuuleparkide valikul arvestada analoogsete tingimustega kui Liivi lahe tuulepargi rajamisel. Mõju prognoosimeetod: Kuidas prognoositakse Arvestatakse osaliselt. merepõhja kaablite elektromagnetväljade mõju Modelleerimine ei ole meie hinnangul vajalik. KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kalastikule? Antud tabelis ei ole toodud välja kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis käsitleb mõju Kalastikule lisatakse info, et ühtegi uuringut või väidet, mis mõju näitaks. aruande koostamise käigus hinnatakse võimalikku elektromagnetvälja mõju kasutades Ettepanek: Teha mudelprognoos uurimaks olemasolevaid kaableid ja nende kohta tehtud uuringuid ning teadmisi ja nende baasilt kaablite elektromagnetmõju kalastikule. koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Mõju valdkond: Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh Arvestame osaliselt. KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; mõjusid, vaid olulisi mõjusid. Jääme enda seisukoha juurde, et senise kogemuse ja majandus ja tööhõive Mõju seos ja olulisus: KMHs teadmistele põhinedes ei ole täheldatud meretuuleparkide puhul mõjusid inimese tervisele ja on toodud, et eeldatavalt on tegemist väheolulise varale, samuti turismile – st ei ole eluliselt usutav, et keegi jätab mereäärde puhkama mõjuga. Mõju tööhõivele on arvestatud ainult sõitmise või oma vara kasutamise põhjusel, et 10 km kaugusel asub meretuulepark. Seda tuulikupargi vaatenurgast, mis on aga väga kitsas. saab näiteks järeldada lähtudes senistest Eestis asuvatest tuuleparkidega seotud kogemusest Mõju turismile on toodud, et on eeldatavalt - Paldiskis, Läänemaal ei ole seetõttu täheldatud muutuseid. Seetõttu ongi väheoluline. sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel tuvastatud olulisim mõju just kalanduse ja pargi tegevusega seotud tööhõive osas. Küsimus: Millistele faktidele tuginevalt seda on Kalavarude vähenemine tuulepargi ehituse tõttu ei ole lubatud. Muuhulgas hinnatakse täna programmdokumendis väidetud? Kas on tuulepargi ehitusaegseid mõjusid kalade kudealadele. KMH eesmärk on tagada kalade tuginetud mingitele uuringutele? juurdekasv. Muuhulgas märgime, et suurem oht Eesti kalavarudele on ülepüük sh röövpüük, mitte staatiliste objektide rajamine teatud piiratud aladele. Vastavalt Eesti mereala planeeringule ei ole välistatud traalpüük ka tuulepargi sees, kuid see sõltub konkreetselt No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Ettepanek: Lisada mõju kalandussektori tuulepargi projektlahendusest. Pärnu mereala planeeringu järgi ei kattu tuulikute tööhõivele, mis on eeldatavalt suure mõjuga, kuna innovatsiooniala traalitava merealaga. Seega puudub oluline mõju traalialadele. võib kaotada töökohad kalandussektorist juhul, Ka ranniku- ja harrastuspüügile puudub oluline mõju: tuulikute kauguseks rannikust on kui kalavaru trastiliselt väheneb. Samuti muuta kavandatud 6 meremiili ja enam, mistõttu vastavad püügialad säilivad. mõju turismile oluliseks. Selguse huvides täiendatakse KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslike mõjusid ja lisatakse sõnastusse juurde ka kalandus. Mõju prognoosimeetod: Ei arvesta. KMH programmi näol ongi tegemist üldise raamistiku ja lähteülesandega, kus on kirjeldatud Ettepanek: Tuua välja millistele uuringutele jm mida, kelle poolt ja millisel moel hakatakse uurima, sealhulgas tuvastatakse olemasoleva väidetele on tuginetud. Antud hetkel väga eksperdikogemuse ja kättesaadava info põhjal kavandatava tegevusega avalduvad olulised üldsõnaline. mõjud. Hetkel on programmis väga palju üldsõnalisust, KMH eksperdil, kui eriliste teadmistega isikul on õigus teha järeldusi ka oma kogemusele ja mida on vaja täpsustada, puudub informatsioon teadmistele tuginedes, st ei ole kohustust iga väljaöeldud järelduse kohta koostada mujal Euroopas ja maailmas analoogsete alusuuringut. Muude riikide kogemuste kohta lisatakse selgitused vajadusel KMH aruandesse. tuuleparkide ja sarnase püügitehnika kohta. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud Samuti puudub täielikult koostöö Läti merealal ning täpsustame nendega tuulepargi küsimuse kindluse mõttes üle. Saame KMH aruande planeeritava tuulepargi kohta. koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate või menetluses Üldine ettepanek KMH programmi kohta: Lisada olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud projektandmed. Läti uuringud, kus on käsitletud analoogsete riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti arendusala lähedusse tuulikuparkide koosmõju sarnase püügitehnikaga kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne mõju käesoleva kalapüügil ning mõju kalandussektorile va karbid. projektiga, kuid paraku puudub Lätis reaalne arendusprojekt ja vastav vajalik informatsioon, Samuti tuua sisse mõjud, mis on seotud Läti mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis merealal planeeritava tuulepargiga hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega. 12. RaM, Programmi peatükis 2.1 „Kavandatava tegevuse Arvestame. rahandusmin eesmärk ja vajadus“ ja peatükis 2.3 „Kavandatava Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. isteerium tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 31.03.2020 võimaluste lühikirjeldus“ on fikseeritud, et Eesti 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi nr 15- Energia AS soovib rajada Liivi lahte koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda 1/1766-3 meretuulepargi, kus olenevalt valitud arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete tuulikut. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Amet aga KMH programmi avaliku väljapaneku Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel teadetes informeerib, et tuulepark koosneb kuni päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse 160 tuulikust. Samuti on Vabariigi Valitsuse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH 19.12.2019 hoonestusloa menetluse ja programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. keskkonnamõju hindamise algatamise korralduses nr 311 välja toodud, et meretuulepark koosneb kuni 160 avamere tuulikust. KMH programmi joonisel 5 märgitud tuulikute ligikaudsete No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number asukohtade põhjal nähtub, et alale kavandatakse rohkem kui 100 tuulikut. Palume kontrollida ja vajadusel KMH programmi täpsustada nii, et oleks üheselt mõistetav, mis on maksimaalne kavandatavate tuulikute arv. Vajadusel põhjendada KMH programmis kavandatavate tuulikute arvu valikut, st miks erineb programmis tuulikute arv hoonestusloa taotluses kirjas olevast. KMH programmist nähtub, et tuulikute eeldatav Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki tuulikute eluea osas, milleks on 30 eluiga on ca 25 aastat. Samas hoonestusluba aastat. taotletakse 50 aastaks. Võib eeldada, et tuulikud Tuulikute eluiga on hinnanguliselt 30 aastat ning koos ehitusega läheb aega ca 35—40 või nende olulised osad on vaja kahel korral aastat, seega pole tuulikute rekonstrueerimine praegusel teadmisel võimalik. Tuulepargi eemaldada (tuulikupargi uuendamisel ja kasutusea lõppemisel tuleb likvideerida kõik tuulepargi rajatised ning taastada võimalikult hoonestusloa lõppedes tuulikupargi algne olukord. likvideerimisel). Palume seda temaatikat kavandatava tegevuse kirjelduses käsitleda ning selle info valguses KMH programm terviklikult üle vaadata ning vajadusel viia sisse täiendused. Programmi peatükis 2.2 „Kavandatava tegevuse Arvestame. asukoht“ on fikseeritud, et arendusala äärmised Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel Jooniselt 1 aga on näha, et hoonestusala jääb arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti Kihnust valdavalt ca 10 km kaugusele, kohati koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate ligemalegi. Programmi peatükis 4.3.1 „Asustus ja nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. maakasutus“ on kirjeldatud, et lähimad asustatud Sealhulgas on kavas arvestada ka Eesti merealade planeeringus kasutatud põhimõtteid ja alad on tuulepargist ca 10 km kaugusel põhja pool tuulikute kauguseid. Hoonestusloa ala asub Pärnu maakonnaga piirneva mereala asuv Kihnu saar ning ca 16 km kaugusel ida pool maakonnaplaneeringuga tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. asuv Häädemeeste vald. Palume programmi peatükki 2.2 täpsustada ja välja tuua ka kaugus Kihnu saarest, sest Kihnu vald on kõige lähemal asuv ja tõenäoliselt tuulepargist kõige rohkem mõjutatud vald. Juhime tähelepanu, et Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ on punktis 8 põhimõte, mille kohaselt ei kavandata tuulikuid mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). Oluline on rõhutada ka asjaolu, et Kihnu omavalitsus oli toona üks peamisi Pärnumaa mereplaneeringu vaidlustajaid ja nendega seotud teemades tuleb kontrollida No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number loamenetluses esitatud lahenduse vastavust planeeringule. Kihnu valla rolli meretuulepargi kavandamisel rõhutab ka Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud põhimõte 14. Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse Arvestame. ja Täiendame KSH programmi peatükki 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete selle reaalsete alternatiivsete võimaluste alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus järgmise nõudega: Merekaablite valikul tuleb tagada Pärnu lühikirjeldus“ on selgitatud, et „tuulepargisisesed maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - paiknevasse alajaama, on kaetud nullilähedane). isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere põhja pinnasesse.“ Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Võetud teadmiseks, kuid programmi ei täiendata. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Rammimisel on viidatud mürale ja vibratsioonile. Vaivundamente on võimalik installeerida lühikirjeldus“ võrreldakse tuulikute kahte erinevat auku ette puurides. Samuti on võimalik kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, seega vundamenditüübi alternatiivi, milleks on arvestame antud märkustega ning Pärnumaa mereplaneeringutingimustega ja Liivi lahe gravitatsioonivundament ja vaivundament. jääoludega. KMH aruande koostamise käigus koostatava eksperthinnangu põhjal valitakse Lisatud on, et sobiva vundamenditüübi valikul eelnevalt nimetatud tingimusi arvestades parim lahendus. tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja iseloomule arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse. Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, mille kohaselt tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammitavaid (suurt ehitusaegset müra tekitavaid) vundamente. Lähtuvalt Pärnumaa mereplaneeringu nõudest mitte kasutada rammitavaid vundamente ja KMH programmis peatükk 4.1.2 välja toodust, et Liivi lahes on enamasti tegemist jäätuvate tingimustega, palume koostöös asjaomaste ekspertidega täpsustada, kas vaivundament on üldse reaalne alternatiiv. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Võetud teadmiseks, kuid KMH programmi ei täiendata. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Elektrienergiaga varustatuse kvaliteedi hinnangul ei ole meie nägemusel otsest seost Liivi lühikirjeldus“ tuuakse välja, et tuulepark lahe meretuulepargi hoonestusloa menetlusega. Tegemist on pigem strateegilise küsimusega ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi ning Kihnu elektrivarustatuse teema on mõistlik lahendada lokaalsel tasandil eraldiseisva 330 kV alajaamaga. Pärnumaa mereplaneeringus projektiga, mis saareelanike vajadustega sobib – analoogselt teiste väikesaartega, lähtudes on peatükis 3.8 „Meretranspordiväline taristu“ riiklikest strateegilistest arengukavadest ja võimalikust väikesest keskkonnamõjust. põhimõtte nr 4 kohaselt oluline tuulikute Eesmärgiks on leida selline lahendus, mis on kooskõlas Pärnu maakonnaga piirneva mereala elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et maakonnaplaneeringuga. paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks on eelnevalt vajalik läbi viia sotsiaalmajanduslik analüüs. Palume KMH programmi vastavalt täiendada. Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Ei arvesta. Täiendame KMH programmi segaduse vältimiseks täpsemate selgitustega. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks lühikirjeldus“ tuuakse välja, et KMH raames vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt hinnatakse maismaal erinevate alajaamade KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asukohtade alternatiivide keskkonnamõjud. Lõplik asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab valik alternatiivide vahel tehakse ehitusloa põhivõrgu arendaja. Mõju hindamise ulatus on tuulepargi ala, merekaablite ala ja rannas taotluse käigus. Õhuliini pikkus on ca 30 km. asuv alajaam. Õhuliini eeldatav pinge on 330 kV, kuid seda täpsustab ilmselt põhivõrgu Palume täpsustada õhuliini eeldatav pinge. Samuti arendaja. palume täpsustada, kas hinnatakse ka õhuliini Lähemalt kaasatud kohalikud omavalitsused on Kihnu ja Häädemeeste. võimalikke alternatiivseid asukohti, sh erinevaid mõjusid. Juhime tähelepanu, et maismaal suunab ruumikasutust ja annab ehitusõiguse üldjuhul kohalik omavalitsus, seetõttu palume puudutatud kohalikud omavalitsused intensiivsemalt menetlusse kaasata. Programmi peatükis 3.12 „Arengustrateegia Arvestame ning täiendame KMH programmi lisades peatüki 3.14, mis käsitleb Pärnumaa 2030+“ on käsitletud maakonna arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”. arengustrateegiat „Pärnumaa 2030+“, mis kiideti heaks 2010. aastal. SA Pärnumaa Arenduskeskus on koostanud arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” ja uuendanud selle tegevuskava aastateks 2019–2023. Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on selle heaks kiitnud 2018. aastal. Palume KMH programmis käsitleda arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”, mis on kättesaadav veebilehel https://parnumaa.ee/. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Maavalitsused lõpetasid Eestis tegevuse Arvestame ning parandame KMH programmi vastavalt. 01.01.2018. Seepärast palume üle vaadata viited Pärnu Maavalitsuse veebilehele ning viited ajakohastada. Pärnu maakonnas kehtivad maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud, nende KSH aruanded on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/. Ka kaasatavate peatükist palume kustutada maavalitsused. Programmi peatükis 4.1.2. „Klimaatilised Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 4.1.2. tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud“ on jääolude puhul viidatud 2014 teostatud uuringule. Teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs jääolude kaardistamiseks. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringule, kuna tegemist on uuemate andmetega. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid. Programmi peatükis 4.1.4.“Taimestik ja Arvestame osaliselt ning parandame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev loomastik“ joonis 9 käsitleb viigerhüljeste levikut oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb mereimetajaid lisades sinna järgmise lause: Läänemere satelliitmärgistuse andmetel ning „2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare poolt Eesti merealaplaneeringu alusuuringuna Hüljeste leviku põhineb Helcomi andmetel. Teavitame, et Eesti ja merekasutuse hinnang.“ mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs „Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang“. Uuringus on kokku kogutud olemasolevad viigerhüljeste telemeetriaandmed ja nende põhjal modelleeritud viigerhüljeste toitumisalad, puhkealad, sigimisalad ja talvitusalad. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringu tulemustele, kuna tegemist on uuemate ja täpsemate andmetega, kui seda on Helcomi andmebaas. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid. Programmi peatükis 4.3 „Sotsiaalmajanduslik Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki 4.3 järgmise lõiguga Liivi lahe keskkond“ kirjeldatakse piirkonda vaid asustuse ja piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on maakasustuse ning ohtlike ettevõtete kaudu. rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Käsitlemata on aga jäetud meremajandus, sh No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number kalandus. Kuna Pärnumaa mereplaneeringu koostamise käigus kõige olulisem teema kohalike omavalitsuste ja kalurite jaoks oli just tuulepargi võimalik mõju kalandusele, siis tuleb seda ka KMH programmis rõhutada ning aruandes põhjalikult hinnata. Pärnumaa mereplaneeringus on seatud nõue, et tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel tuleb hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja näha ette vajalikud leevendavad meetmed. Tulenevalt käesoleva kirja punktist 11 palume KMH eksperdirühma kuulub ekspert, kelle vastutus ala on sotsiaalsed ja majanduslikud KMH eksperdirühma kaasata lisaks ekspert või mõjud. Samuti on tagatud piisav kompetents kultuuripärandi hindamiseks, mis on tekkinud eksperdid, kes tegeleks sotsiaalsete, majanduslike läbi pikaajalise kogemuse erinevate planeeringutes sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste ja kultuuriliste mõjude hindamisega just mõjude hindamise. majanduse ning kultuuri- ja sotsiaalsfääri poole Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit pealt, eelkõige mõju Kihnu saare turismile ja 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt: kultuurile (UNESCO kultuuripärandi nimekirjas), „Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud piirkonna kalandusele, sadamamajandusele, praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja tööhõivele ning visuaalsetele mõjudele. hinnata järgmised: Programmi peatükis 1 „KMH osapooled“ on nimetatud valdkonnad ekspertide näol katmata. ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh Hetkel KMH eksperdirühmas märgitud kultuurise, sotsiaal ja majandusliku keskkonna mõju hindajad kalandussektorile on looduskeskkonna taustaga, st majanduse, ▪ Mõju piirkonna turismile sotsioloogia ja kultuuripärandi taustaga eksperdid on ekspertrühmast puudu. Peale vastavate eriala ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh ekspertide kaasamist palume üle vaadata KMH kogukonna kaasamisele programm, sh tabel 6 ning vajadusel viia sisse täiendused, sh vajadusel täiendavad ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule uuringuvajadused. ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“. Programmi peatükis 5 „Hindamismetoodika Arvestame osaliselt. KMH viiakse läbi sisu poolest vastavalt kehtivale seadusandlusele, st et kirjeldus“ palume selguse mõttes märkida, et KMH igal juhul arvestatakse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja likvideerimisaegseid mõjusid. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number raames hinnatakse kavandatava tegevuse Täiendame selguse huvides KMH programmi vastavalt ettepanekutele. Ülejäänud tehnilised ehitamisaegseid, kasutamisaegseid ja märkused on tekkinud faili ümbersalvestamisest teise formaati - lõigud jätkuvad järgmistel likvideerimisaegseid mõjusid (vajadusel viidata ka lehekülgedel, midagi tegelikult kadunud ei ole. Kindlasti kontrollime need programmi ptk-le 7.2). Juhime tähelepanu, et peatüki 5 uuendamisel üle ning likvideerime võimalikud tehnilised vead. viimase lõigu viimane lause lõpeb poole pealt, tabelit 6 lk 35 ei ole. Peatükis 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ lk 44 lõpeb samuti viimase lõigu viimane lause poole pealt. KMH programmis läbivalt on sulgudes viited, mis Arvestame. Korrigeerime KMH programmi läbivalt. ei avane – (vt Error! Reference source not found). KMH programmis on tuginetud nii Pärnu Arvestame ning korrigeerime vastavalt KMH programmi ning kasutame läbivalt nimesid Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud maakonna planeering ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 29.03.2018) kui ka Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringule (kehtestatud 17.04.2017). Programmi erinevates peatükkides aga viidates Pärnu maakonnaplaneeringule tegelikult mõeldakse Pärnumaa mereplaneeringut. Selguse huvides palume erinevad maakonnaplaneeringud eristada. Programmi peatükis 7.1 „Käsitlusala ulatus ja Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala mõjuala ulatuse täpsustamine“ on toodud, „et ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks teiste analoogsete projektide keskkonnamõju mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja hindamise tulemustest on võetud KMH käsitlusala merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju kogu meretuulepargi arendusala ning väljaspool jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, seda arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju asuv piirkond“. hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Rahandusministeerium on seisukohal, et Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH käsitlusala ja mõjuala ulatus ei ole piisav ja seda koostamise käigus. tuleb laiendada. Arvestades, et koostatavas Eesti mereala Arvestame. Täname täpsustuse eest. Käesolevaga teavitame, et nii Lennuamet, Veeteede Amet kui planeeringus on tuuleenergeetika arendamise ka PPA on menetlusse kaasatud ning kaks esimest neist on nimetatud punktides ka oma arvamust peatükis KMH tasandile välja toodud tingimused, avaldanud ning need võetakse vastavalt asjakohasusele KMH programmi täiendmaisel ka arvesse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number mis lähtuvad sotsiaal-majanduslike mõjude KMH programmi täiendatakse peatükis 2.2 Kavandatava tegevuse asukoht järgmise lausega: hindamisest, on nendega otstarbekas ka antud Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles KMH programmi koostamisel arvestada. Nendeks osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. on:  kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Veeteede Ametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu). Antud juhul kattub kavandatava meretuulepargiala Pärnumaa mereplaneeringus määratud veeliiklusaladega.  navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha koostööd Lennuametiga. Antud juhul võib kavandatav meretuulepargiala kattuda Ruhnu- Pärnu lennukoridoriga.  mereseireradarite mereraadioside töövõime tagamiseks ning riigipiiri kaitseks teha koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Vajadusel tuleb läbi viia uuring seireradaritele avalduva mõju täpsustamiseks ning kompensatsioonimeetmete määramiseks. Antud juhul piirneb kavandatav meretuulepark riigipiiriga ja seetõttu on vajalik täpsustada seireradaritele avalduv mõju. Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline aruande peatükis 4.4.1.6 on välja toodud keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade energiatootmise sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: visuaalsed mõjud. Selle kohaselt on tuulikutel 10- 16 km kaugusel rannikust visuaalne mõju selgelt Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse olemas (Tabel 4.5.1.4-3. hinnanguklassi punkt 5. tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et 137 m kõrgune tuulik 10-16 km rannikust tõmbab selgelt vaataja tähelepanu nt kontrasti, värvi, vältida lausalist kaetust tuulikutega. tekstuuri, helgi kui liikumisega). Seetõttu ei piisa Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust KMH programmis välja toodud käsitlusalast kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale visuaalsete mõjude hindamiseks. Samuti võib olla merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab mitmeid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. avalduvad maismaal/sadamaalas (nt Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna teenused/töökohad). meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Palume eeltoodust lähtuvalt KMH programmi aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade sotsiaal-majandusliku mõju osa täiendada ning väljaselgitamise. seoses sellega üle vaadata ka KMH käsitlusala Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit ulatus. Vastasel korral Pärnumaa 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt: mereplaneeringus tuuleenergeetika võimaliku „Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud arenduspiirkonna arendamiseks (sh praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja ehitustegevus) ja opereerimiseks määratud ning hinnata järgmised: ka KMH programmi peatükis 3.11 välja toodud põhimõtteid pole võimalik täita. ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh kalandussektorile ▪ Mõju piirkonna turismile ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“. KMH käsitlusala täpsustamisel tuleb arvestada ka Ei arvesta. Käesoleval hetkel puudub piisav andmestik teise tuulepargi ja sellega seonduvate võimalike kumulatiivsete mõjudega. Näiteks keskkonnamõjude kohta, et hinnata kumulatiivseid mõjusid. Seesugust koosmõju saab Vabariigi Valitsus on 19.12.2019 korraldusega nr hinnata ainult selle projekti mõjuhindamise raames, mis on oma menetlusega esimesest 313 algatanud hoonestusloa menetluse 76 projektist ajaliselt tagapool. Küll oleme valmis jagama omapoolse mõjude hindamisega tuulikuga pargi kavandamiseks Liivi lahte, mis seonduvat infot teise arendajaga, et mõjud saaksid nende kui vähem edasi jõudnud projekti jääks nii Kihnu saarest kui ka Pärnu maakonna menetluse raames hinnatud. mandriosast 24–30 kilomeetri kaugusele. Pärnumaa mereplaneeringus on sätestatud nõue, et tuulepargi hoonestusloa KMH läbiviimisel tuleb arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Programmi tabelis 5 „Kavandatava tegevuse Arvestame. Täiendame KMH programmi. eeldatavad mõjuallikad“ on pakutud, et töötavad Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka tuulikud meretuulepargis ei avalda mõju Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel. kalastikule. Pärnumaa mereplaneeringus KMH programmi mõjude eelhindamise käigus on selge, et kalade rände ja kudealadele võib mereäärsete kohalike omavalitsuste ja kalurite tekkida mõju ehitustegevuse käigus. Käitamise ajal olulist mõju pelaagilistele kaladele ette esindajate jaoks oli mõju kalastikule aga peamine No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number küsimus. Seepärast on Pärnumaa pole näha, sest tuulikute puhul on tegemis staatiliste objektidega, millel mõju eeldatavasti mereplaneeringus selgelt fikseeritud nõue, et puudub, kuna tuulikute asukoht ja kalade kudealad ei kattu tänu sügavuste erinevaustele. täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis (täpsustades planeeringuga määratletud käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, sügisräime kudealade võimalikud asukohad mille põhjal hinnatakse siiski ka mõjusid pelaagilistele liikidele. tuuleenergeetika arenduspiirkonna sees ning määratakse tingimused kudealade säilitamiseks), mis on aluseks arenduspiirkonna sees täpsemate tuulikupargi alade määramisel. See on vajalik olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks ja leevendamiseks nii ehituse aegselt kui opereerimise (sh teenindamine) ajal. KMH läbiviimisel on vaja tagada, et olulised kalakudealad ja rändeteed säilivad. Palume märkida, et tuulikud võivavad avaldada negatiivset mõju kalastikule (seda enam, et tabelis 6 on mõju märgitud) Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale palume arvestada Pärnumaa mereplaneeringu esitatavatele tingimustele. peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud ja KMH-s on asjakohane esitada tingimused, millega peab arvestama tuulepargi KMH programmi peatükis 3.11 nimetatud projekteerimisel, ehitamisel, käitamisel ja likvideerimisel. tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel ettenähtud kõiki põhimõtteid. Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade visuaalse mõju juures on märgitud, et eeldatavalt planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: on tegemist väheolulise mõjuga ja viidatud on Hendrikson&Ko OÜ 2010. aastal valminud tööle Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et hindamise aruanne“. Teavitame, et Eesti mereala vältida lausalist kaetust tuulikutega. planeeringu mõjude hindamise aruande 4 peatükis 4.4.1.6 on välja toodud energiatootmise Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh visuaalsed kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale mõjud, mis tuginevad uuematele andmetele, kui merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab 2010. Aruandes väljatoodule tuginedes võib see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. eeldada, et 10-16 km kaugusel asuvad tuulikud, Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna mille kõrgus on vähemalt 200 m, ei ole meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti väheolulise visuaalse mõjuga. Seetõttu palume piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH KMH programmi täpsustada. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Kasutame visualiseeringute loomisel samu põhimõtteid, mida kasutati Eesti prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ mereala planeeringu keskkonnamõjude hindamisel. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 visuaalse mõju juures on märgitud, et mõju Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hindamiseks teostatakse fotomontaažil põhinev hinnangut järgmise lausega: Mõju hindamiseks teostatakse visualiseeringud rannikualadel visualiseering maismaa erinevatest punktidest. analoogiliselt Loode- Eesti meretuulepargi visualiseeringutega (Kihnu, Häädemeeste). Palume Pärnumaa mereplaneeringu koostamisel Koostatakse staatilised visualiseeringud. üleskerkinud probleemidest tulenevalt maismaa hulka arvestada ka Kihnu saar, mis jääb kavandatavale tuulepargile kõige lähemale. Punktide valikul palume teha koostööd kohalike omavalitsustega ja kogukondadega. Programmi peatükis 7.2 „Eeldatavad mõjuallikad“ Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 7.2 Eeldatavad mõjuallikad ning on märgitud, et võimalikeks mõjuallikateks on korrigeeritud lause on järgmine: eelkõige need meretuulepargi rajamise ja Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need meretuulepargi rajamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel. ja rannikul. Palume lauset täiendada ja lisada lause lõppu „ja Samasse peatükki lisatakse ka lause: rannikul“. Nimelt kavandatav tegevus võib Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH mõjutada ka rannikul toimuvaid tegevusi (nt raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist, kuigi tööhõive) või kavandatava tegevuse mõjud 2010 aasta seaduse redaktsioonis vastavat teemat kajastatud ei ole. võivad rannikule ulatuda (nt visuaal). Samuti palume lisada selgitus, miks hinnatakse kavandatava tegevuse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja lammutamisaegseid mõjusid. Näiteks võiks selgitusena lisada, et erinevatel tuulikupargi perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Programmi peatükis 8 „KMH koostamise ja Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: menetlemise ajakava“ kohaselt teostatakse Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat. uuringuid eeldatavalt üks aasta. Tabelis 6 on aga fikseeritud, et mitmete kalastiku uuringute läbiviimise kestvuseks on kaks aastat. Palume ajakava üle vaadata ja vajadusel parandada. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Programmi tabelis 7 „KMH läbiviimise eeldatav Arvestame. Parandame ebatäpsuse KMH programmi korrigeerides tabelit 7. ajakava“ nähtub, et otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomane asutus esitab 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest otsustajale KMH programmi kohta seisukoha. Tabelist 8 nähtub, et Rahandusministeerium on asjaomane asutus. Viitame, et antud juhul on Rahandusministeeriumi teavitatud 02.01.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404- 004 hoonestusloa menetluse ja KMH algatamisest ning 11.03.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404-008 KMH programmi avalikustamisest. KMH programmile eelnevalt seisukohti küsitud ei ole. Sellest lähtuvalt leiame, et programmis kajastatud menetluskäik tekitab segadust. Palume KMH programmi ajakava vastavalt korrigeerida, et menetluskäik oleks selge nii asjaosalistele kui ka avalikkusele. Programmi tabelisse 8 „KMH koostamisest Arvestame ning kaasame MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu ning asjaomaste asutuste alla mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos Maaeluministeeriumi, Päästeameti, Lennuameti ning Politsei- ja Piirivalveameti. menetlusse kaasamise põhjendusega“ palume piirkonna elanike ja ettevõtete, laiema avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide alla lisada Pärnu maakonna kalureid ühendav organisatsioon MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Asjaomaste asustuste alla lisada ka: a. Maaeluministeerium kalandust puudutavates küsimustes; b. Päästeamet, kes peab vajadusel teostama päästeoperatsioone tuulepargis; c. Lennuamet seoses Ruhnu-Pärnu lennukoridoriga; d. Politsei- ja Piirivalveamet seoses mereseireradarite, mereraadioside töövõime ja riigipiiri kaitse küsimustega. Programmi peatükis 9.1 „Kavandatava tegevuse Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad asutused ja isikud ning nende teavitamine“ on hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. fikseeritud, et laiemat avalikkust teavitab Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number aruande avalikust väljapanekust ja avalikust Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke arutelust järgmiselt: väljaandes Ametlikud omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka Teadaanded, maakonnalehtedes, kavandatava teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul hoones või kohas ja vallavalitsuste veebilehtedel. vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Juhime Teie tähelepanu, et 18.03.2020 seisuga ei Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja olnud KMH programmi avaliku väljapaneku teadet Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka ei Kihnu ega Häädemeeste Vallavalitsuse lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et veebilehtedel. Kui KMH programmis seatakse kohalikud omavalitsused seda ka teevad. ülesandeks vastavad teated valdade veebilehtedel Vastavalt TTJA otsusele täiendame KMH programmi laekunud ettepankutega ning esitame avaldada, siis tuleb Tarbija ja Tehnilise Järelevalve KMH programmi uuesti avalikustamiseks. Ametil nende avaldamine ka tagada. Kuna tegemist on nii olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamisega, siis peavad vastavad KMH ja hoonestusloa taotlemisega seotud materjalid ja teated olema huvitatud isikute jaoks lihtsasti kättesaadavad. Soovitame need koondada ühte kohta. 13. SaareWindE Sissejuhatuses märgitakse et: tulenevalt KeHJS § Ei arvesta. Hoonestusloa KMH menetlus viiakse protseduuriliselt läbi vastavalt taotluse hetkel nergy, 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi kehtinud KeHJS nõuetele. 30.03.2020 keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa KMH sisu osas lähtutakse käesoleval hetkel kehtivast Keskkonnaministri 01.09.2017 taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS määrusest nr 34 – sh hinnatakse ehitusaegset, käitamisaegset ja likvideerimisaegset mõju, redaktsiooni … Keskkonnamõju hindamise millest viimast vanemate KeHJS-e redaktsioonide järgi hindama ei peaks. Meie eesmärk on programmi dokumendi sisu osas palume lähtuda saada võimalikult kaasaegse sisuga aruanne, mitte lähtuda 2010. aastal kehtinud nõuetest kehtiva KeHJS-e nõuetest. On väga keeruline on sisu osas. aru saada, millise seaduse redaktsiooni alusel Joonealuseid märkuseid ei lisata. KMH läbi viiakse. Mis on sisu osa, millele rakendatakse kehtiva KeHJS nõudeid? Missugune osa KMH’st on mitte sisu osa? Millise seaduse redaktsiooni põhjal on koostatud peatükis 8 esitatud KMH koostamise ja menetlemise ajakava (sh nt tabel 7)? Palume vastuseid esitatud küsimustele ja teeme ettepaneku viia KMH läbi võimalikult arusaadaval viisil ja kui see ei ole võimalik, siis KMH programmis ja hiljem KMH aruandes anda pidevalt teada (nt joonealuste märkustega), millisest seaduse redaktsioonist parasjagu programmis/aruandes lähtutakse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Mitu tuulikut kavatsetakse püstitada? Ametlikes Selgitame. Teadannetes avaldatud teates ja KMH programmis Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. (ptk 2.1) esitatud andmed on vastuolulised. Mitme Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. tuuliku püstitamist taotleti hoonestusloa taotluses 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi ja mitme tuuliku püstitamise kohta tegi Vabariigi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda Valitsus 19.12.2019 otsuse? arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Peatükis 2.1 väidetakse: arendusala äärmised Arvestame osaliselt. Siinkohal oli tegemist ebatäpsusega: ranniku all mõeldi mandri ehk tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Häädemeeste rannajoont. Kihnu saart arvestati eraldi. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava Tegemist on valega, nt joonisel 5 esitatud tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et ligikaudsed asukohad on isegi lähemal kui 10 on oluline vahet teha hoonestusloa alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. kilomeetrit Kihnu saare rannikust (võrdle jooniseid Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel 1 ja 5). arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Peatükis 2.3 märgitakse, et vaivundament ei ole Ei arvesta. tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete Vastav hinnang koostatakse KMH aruandes, kus võrreldakse erinevaid alternatiive ja jääolude korral. Kui see on Arendaja ja KMH kaalutakse nende riske, positiivseid ja negatiivseid omadusi. eksperdi arvates nii, siis miks seda sisuliselt mittereaalset alternatiivi tutvustatakse reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduses? On ju ilmselge, et Liivi laht on regulaarsete jääoludega mere osa (seda on ka märgitud ptk 4.1.2). Peatükis 2.3 väidetakse et alajaama võimsus on Arvestame. Parandame vea KMH programmis. Mõeldud on siiski pinget. 330 kv. Mida on siiski mõeldud, sest kv ei ole võimsusühik? Peatükis 4.1.4 on viidatud uuringule Tartu Ülikooli Täpsustame. Kõik uuringud, mille alusel KMH aruandes koostatakse mõjude hinnang Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustikule viidatakse ja esitatakse koos KMH aruandega misjärel on kõigil võimalik kogu linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014. Kas materjaliga tutvuda. Valikuliselt üksikute uuringute avaldamine võib viia ebatäpsete tegemist on avalikult kättesaadava uuringuga, järeldusteni, mistõttu on mõistlik avaldada kasutatud uuringud tervikuna, koos ülevaatliku milliselt internetiaadressilt? järeldusega ja hinnangu tulemusega. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Peatükis 6.2 väidetakse et piirkonnas ei ole Ei arvesta. planeeritud teisi projekte, mis võiksid Pärnu lahe Alale jääv laevatee ei ole selline projekt, millel on koosmõjus tuulepargiga kumulatiivne linnualale olulist mõju avaldada. Samas on oluline mõju linnualale. Alal olev laevatee ei ole Veeteede Ameti kinnitusel tuulepargi joonisel 1 esitatud mitmed veeliiklusalad, mis arendusel takistuseks, kuna piirkonnas on olemas alternatiivne laevatee. omavad eeliskasutust pärast nende vormistamist laevateedeks. Elementaarse loogika kohaselt on ala võimalik laevateeks vormistamine ilmselgelt „muu planeeritud projekt“. Palun selgitada vastuolu ja vajadusel korrigeerida KMH programmi. Peatükis 6.4 on väidetud: piisava vahemaa tõttu Ei arvestata. jäävad Kihnu loodusala, Kabli linnu- ja loodusala, Luitemaa loodusala, Orajõe loodusala ja Selgitame, et KMH programm sisaldab antud mõjude osas nö eelhinnangut - tuvastamaks Metsapoole loodusala ning nende alade kaitse- olulised keskkonnamõjud. See aga ei tähenda, et KMH koostamise käigus vajadusel KMH eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liikide programmi järeldusi ei täpsustataks. elupaigad võimalike mõjude ulatusest väljapoole. Mis puutub loodusalade võimalikesse mõjudesse, siis KMH aruande koostamise protsessis Selline väide ilma põhjaliku asjakohase viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine ning selle tulemusena selgub projekti mõju selgituseta on õõnes ja tõenäoliselt väär. Vajalik läheduses asuvatele loodusaladele ja kaitstavatele liikidele ning määratakse vastavad on välja tuua vähemalt nende kõigi alade kaitse- leevendusmeetmed. Muuhulgas tuleb Natura 2000 hindamine läbi viia igal juhul, kui eesmärgiks olevad loodusväärtused, millest võiks negatiivsete mõjude avaldumist välistada ei saa. Seega, arvestades, et eelhinnangu põhjal teha loogilise eelduse mõju puudumise kohta. järeldades teatud loodusaladel negatiivseid mõjusid välistada ei saa, viiakse KMH Näiteks Kihnu loodusala puhul kaitstakse teiste koostamisel läbi vajalikud uuringud ja koostatakse mõjuhinnang loodusaladele. seas hallhülge ja viigerhülge elupaiku – tegemist on piisavalt suure liikumisareaaliga liikidega, kelle puhul ei saa kergekäeliselt ja dokumenteerimata välistada mõju puudumist. KMH programmis pole välja toodud materjali olemasolevate ja avalikult kasutatavate linnustiku uuringute kohta. Ilma sellekohase informatsioonita antud järeldus (Tõenäoliselt pole Pärnu lahe linnuala kaitse- eesmärgiks olevate liikide soodsale seisundile avalduvate negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosus suur, kuid seda välistada antud etapis siiski ei saa.) arusaamatu ja motiveerimata. Nõustuda saab seisukohaga, et negatiivset mõju ei saa välistada. Tabel 5. Millise loogika alusel puudub Ei arvestata. ehitustegevusel mõju käsitiivalistele (aga on nt Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid linnustikule) ja puudub õlireostuse risk (õlireostus oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele puudub või on väheoluline, kuna ehitustegevus ongi ainuke avariiolukorra risk, see ei ole ju – s.o tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised kasutavad realistlik)? On öeldud, tuulikupargi kasutamisel No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number puudub mõju merepõhja elustikule ja staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist elupaikadele, kuidas nii, vundamendid jäävad ju mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu. merepõhja ja mõjutavad seda? Samuti on Asjakohane õnnetusriskide hinnang koostatakse ehitusprojekti koostamise käigus. KMH loogiline, et lammutamine (mis on sisuliselt ülesanne ei ole hinnata kõiki teoreetilisi õnnetusriske vaid tavapärase tegevusega seotud ehitamise nö alamliik) hõlmab samu tegevusi, mis riske. ehitamine – seega jääga seotud ja Tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline navigatsiooniriskid on asjakohased ka negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja lammutamisel. elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele, merelindudele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Lammutusaegseid mõjusid käsitletakse samaväärsena ehitusaegsete mõjudega. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Merepõhja elustik ja elupaigad. Ehitusgeoloogiline Selgitame. Ehitusgeoloogiline detailne uuring tehakse siis, kui tehakse ehitusprojekt. Enne uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna seda on vaja määrata tuulikute asukohad. mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud Kogu arendusala esmaseks uurimiseks on arendaja hinnangul sobiv kaasaegne sonar-tüüpi põhiomadused. Kas väidate et sonaruuringuga on uuring. Setteid hindab vastav ekspert, uuringud ja nende tulemused selgitatakse täpsemalt võimalik tuvastada ehitusgeoloogilised tingimused lahti KMH aruandes. Nimetatud uuringute, KMH aruande ja eelprojekti koostamise käigus sedavõrd täpselt (nt merepõhjasetete koostis ja selguvad tuulikute võimalikud asukohad, millele tehakse hiljem põhjalik ehitusgeoloogiline erineva koostisega kihtide paksus, samuti vajalik uuring. See uuring on oluline tehnilise ehitusprojekti koostamiseks, mitte hoonestusloa KMH info insenertehnilisteks arvutusteks) et oleks jaoks, mistõttu sellise detailse uuringu tegemist mõjude hindamiseks ekspertide poolt võimalik hinnata millise pindalaga on rajatavad käesolevas etapis ette ei nähta. vundamendid, millises mahus toimub Oleme seisukohal, et linnustiku kohta olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, merepõhjasetete ümberpaigutamine mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike vundamentide asukohtade ettevalmistamiseks, oluliste mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kui suures koguses paisatakse veesambasse nii kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel vundamentide kui kaablite paigaldamisel viiakse läbi ka vaatluseid. St, et uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse meresetteid (ja milliste omadustega / läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust settimiskiirusega need on) jms? Tabelis allpool, teadmisest, mis pärineb erinevatest allikatest. jaotuses Merepõhja setted ja rannaprotsessid, on räägitud geofüüsikalisest profileerimisest, palun Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: selgitada detailsemalt kavandatava uuringu sisu, mõistmaks kas see on piisav küsimustele 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui vastamiseks. Linnustik. Märgitakse, et 2012-2014 kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number on läbi viidud uuring (palun teavitada selle arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka internetis kättesaadav aadress) ning ei ole arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et märgitud KMH raames teostatavtest uuringutest. vaatlusala ei kata täpselt arendusala, siis annab Liivi lahe osas piisava ülevaate Kas tõepoolest ei ole vajalik nüüd, aastaid hiljem, järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline uuringuga, mis teostada täiendavaid ja uusimat informatsiooni annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. andvaid uuringuid? 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest. 14. VA, Kavandatav meretuulepark hakkab mõjutama Arvestame. veeteede piirkonna laevaliiklust, peamiselt Pärnu sadamat KMH protsessis teeme koostööd nii Veeteede Ameti kui ka amet külastavate kaubalaevade liikumisteid. Sellest Pärnu sadamaga. 27.03.2020 tulenevalt palume KMHs hinnata tuulepargi mõju Arvestame laevade ohutu läbipääsu ja laevatee laiuse määramisel Teie poolt viidatud nr 6-3-1/608 piirkonna laevaliiklusele. Juhime tähelepanu, et aruannet. Vastav täpsustus lisatud ka tabelisse 6. Kihnu saarest lõunasse ulatuva madaliku ja tuulepargi vahel peab olema laevaliiklusele tagatud ohutu laiusega läbipääs. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel palume juhinduda PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“. Laevaliiklusele sobiliku läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb teha koostööd Veeteede Ametiga. Teema käsitlemisel palume arvestada Pärnu sadamat külastatavate laevade mõõtmetega, piirkonna liiklustihedusega ning asjaoluga, et tuulepargi rajamine koondab laevaliikluse kitsamale alale ja No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number see omakorda suurendab seal liiklustihedust, samuti looduslike piirangutega nagu nt madalikud ja talvised jääolud. Ajakohase laevaliikluse info saamiseks võib pöörduda Veeteede Ameti ja Pärnu sadam poole. Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks Võetud teadmiseks. Antud teema leiab käsitlemist KMH aruandes ühe tingimusena. palume lähtuda IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Tuulikute paigutuse täpsustumisel järgmistes tuulepargi arendamise etappides tuleb kavandada ka tuulepargi navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga. Kuna Pärnu laht jäätub suure tõenäosusega isegi Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline pehmetel talvedel ning jää mõjutab oluliselt keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Hüdrodünaamika, jääga seotud riskid, laevaliiklust, palume analüüsida tuulepargi mõju navigatsiooniriskid, võimalik õlilaigu levik sh Läti vabariik” järgmise lausega: jääoludele ning jääolude mõju laevaliiklusele Eksperthinnang antakse tuulepargile seoses jääoludega. pärast tuulepargi valmimist. Arendaja on tellinud varasemalt jääolude uuringu Liivi lahel. KMH programmi lisatakse tingimus, et KMH aruandes valideeritakse tehtud uuring ning hinnatakse kumulatiivset mõju arvestades tuulikuid, jääolusid ja laevaliiklust. Hinnata tuulepargi võimalikku mõju Arvestame. Käesoleva küsimuse lahendame koostöös Veeteede ametiga. Mõju hindamisel meresidesüsteemide, AIS seadmete ja lähtutakse teiste riikide sarnasest kogemusest. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 laevaradarite tööle. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis” järgmise lausega: Muuhulgas uuritakse teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal ja ohutusnõuete osas ning võimaliku mõju osas meresidesüsteemidele, AIS seadmetele ja laevaradarite tööle. Käsitleda ka pärast tuulikute eluea lõppu merre Ei arvesta. Pärast tuulikute eluea lõppu tuleb tuulikuvundamendid eemaldada või vähemalt jäetavate tuulikuvundamentide mõju eemaldada merepõhjast kõrgemale jäävad osad. laevaliiklusele nii jääs kui ka jäävabal ajal.  Töö number 2018-0056 Tellija Eesti Energia AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 19.05.2020 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Versioon Kuupäev 19.05.2020 Koostanud Maria Oravas, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Eike Riis, Jüri Hion Kontrollinud Hendrik Puhkim Projekti nr 2018-0056 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 6 2. KAVANDATAV TEGEVUS..................................................................................... 8 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................. 8 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht.............................................................................. 8 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .......... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 12 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ..................................................................... 12 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“..................................................................... 12 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava .................................. 13 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ................................................................. 13 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 14 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 15 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ ......................................... 15 3.8. Eesti merestrateegia........................................................................................... 16 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 .................................................................. 17 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 17 3.11. Pärnu maakonnaplaneering ................................................................................. 18 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 19 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) ................................................................. 20 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ ................................................................... 20 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22 4.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 22 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 22 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud ................................. 23 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 25 4.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 29 4.1.5. Merevee kvaliteet............................................................................................... 33 4.2. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 34 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 34 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 35 4.3.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 35 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 36 5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 37 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 39 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 39 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus .............................. 39 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus...................................................... 40 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine ........................................................... 44 6.5. Natura eelhindamise tulemus .............................................................................. 47 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 48 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine ................................................ 48 7.2. Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 48 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 50 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 69 3 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 72 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ...................................................................................... 72 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 74 9.3. Võimalik piiriülene mõju ...................................................................................... 74 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine ..................................................................................... 74 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .............................. 75 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 76 4 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sissejuhatus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte meretuuleparki. Kavandatava tuulepargi asukoht on piirkonnas, kuhu on kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala. Tulenevalt KeHJS § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS redaktsiooni1. Samas on KMH koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste tuulepargi rajamiseks vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus duubeldavat keskkonnamõju hindamise algatamist. Seetõttu koostatakse KMH aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS-e redaktsioonist. Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja (pädev asutus) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia; tegevusloa (hoonestusloa2) taotleja Eesti Energia AS. KMH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13 (kursiivis on toodud kehtiva3 seaduse alusel täiendavad teemad, mida programm lähtuvalt kehtivast redaktsioonist täiendavalt katab): 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega; 10) tegevusloa taotluse koopia. 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019010 3 01.01.2020 jõustunud redaktsioon, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 5 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 1. KMH osapooled KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (vt Tabel 1). Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Osapool Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Otsustaja Tarbijakaitse ja Liis Piper Endla 10a, 10142 Tallinn Tehnilise tel +372 667 2004 Järelevalve Amet [email protected] Juhtekspert Skepast&Puhkim Hendrik Puhkim, Laki põik 2, 12915 Tallinn OÜ juhatuse liige tel +372 664 5808 [email protected] Arendaja Eesti Energia AS Oliver Zereen Lelle 22, 11318 Tallinn Tel +372 46 52 222 [email protected] KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Hendrik Puhkim (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135; MSc geograafias; Skepast&Puhkim OÜ, juhatuse liige), kes on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)4 asutajaliige. Tema mõjuhindamise valdkonnaks on sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. KMH eksperdirühma liikmed on:  Eike Riis, vanemkonsultant – MSc bioloogia, Tartu Ülikool; valdkonnad: sotsiaal- majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kaitstav loodus, sh Natura 2000; veekaitse; kultuuriline keskkond sh kultuuripärand; meretransport;  Raimo Pajula, keskkonnaekspert – MSc geoökoloogia, Tallinna Pedagoogiline Instituut; keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH140; KeMÜ asutajaliige; valdkonnad: elustik; ökoloogia ja kaitstav loodus, sh Natura 2000;  Moonika Lipping, keskkonnaekspert - BSc keskkonnakaitse, Eesti Maaülikool; valdkond: välisõhk; sotsiaal-majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kultuuriline keskkond;  Marko Ründva, ekspert – BSc ehitustehnika, Tallinna Tehnikaülikool; valdkond: müra; infraheli; vibratsioon; visuaalne mõju;  Urmas Lips, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur/merefüüsika sektori juhataja, PhD; valdkonnad: mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, vee kvaliteedile, heljumi levikule, jääga seotud riskid, navigatsiooniriskid, sh avariid ja Läti vabariigi navigatsiooninõuded, võimaliku õlilaigu leviku prognoos;  Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur, PhD; valdkonnad: mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule;  Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist, MSc; valdkond: mõju linnustikule;  Sten Suuroja, Eesti Geoloogiakeskus meregeoloogia ja geofüüsika osakonnajuhataja, PhD; valdkonnad: mõju merepõhjasetetele, merepõhjageoloogiale, setteproovide võtmine; 4 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 6 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Mart Jüssi, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, PhD; valdkond: mõju hüljestele;  Rauno Kalda, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituut valdkond: mõju käsitiivalistele;  Markus Vetemaa, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur, PhD; valdkonnad: mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele; Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte. 7 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte 1000 MW võimsusega meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Kavandatava tegevuse eesmärk on taastuvenergia tootmine avamere tuulepargis, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast. Arendaja Eesti Energia AS on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Skandinaavia, Baltikumi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul5. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Projekti asukohaks on valitud Liivi laht Läänemeres. Arendusala jääb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda (vt Joonis 1). Kavandatava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2. Arendusala paikneb maismaa ranniku lähimast punktist 15,8 km kaugusel ja Kihnu saare lähimast punktist 10 km kaugusel (vt Joonis 1). Arendusala asub madalal merealal, kus suurim sügavus on 36,4 meetrit6. Asukohavalik on meretuulepargi planeerimisel olulise tähtsusega. Asukohavalikul tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. 5 Eesti Energia AS veebileht: https://www.energia.ee/et/avaleht 6 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 8 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht (tähistatud musta joonega). Väljavõte Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisest 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatava meretuulepargi planeeritud võimsus on kuni 1000 MW. Olenevalt valitud tuulikutüüpide nimivõimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Planeeritavate tuulikute nimivõimsus on vahemikus 6-20 MW ja tuuliku tipukõrguseks 200-300 m. Tuulikute elueaks on arvestatud 30 aastat. Hoonestusloa taotlus on arendaja poolt esitatud 2010. aastal. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks on möödunud 10 aastat, mille jooksul on tuulikute tehnoloogia oluliselt edasiarenenud, mistõttu tuulepargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on eeldatavasti vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid kui hoonestusloa taotluse esitamise ajal eeldati. Käesoleva KMH koostamisel lähtume menetluse korrektsuse huvides peamiselt hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest, mitte tuulikute maksimaalsest arvust ning otsime seda tagavat väikesemate keskkonnamõjudega alternatiivi. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu 9 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm viima. Meretuuleparki püstitavate tuulikute arvu ja kõrguste alternatiivid on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui meretuuleparki ei rajata). Tabel 2. Tuulepargi alternatiivid Turbiinide Tuulikute Uuritavad Alternatiiv nimivõimsuse maksimaalne maksimaalsed vahemik, MW arv, tk tipu kõrgused, m 0 Tuuleparki ei rajata 1 6-7 160 200, 230 200, 230, 250, 2 8-11 100 260 3 12-16 70 250, 260, 280 4 17-20 50 250, 280, 300 Muuhulgas võrreldakse kahte erinevat vundamenditüübi alternatiivi, milleks on gravitatsioonivundament ja vaivundament ehk Monopile-tüüpi vundament. Vaivundament on lihtsa konstruktsiooniga ja kergesti paigaldatav, kuna ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vaivundament ei sobi piirkonda, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Vaivundament paigaldatakse merepõhja ca 10-20 m sügavusele. Kuigi Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ei ole rammimise teel paigaldatavad vaivundamendid lubatud, siis vaivundamendi paigaldamiseks on olemas ka sellised tehnilised lahendused, mis ei eelda rammimist. Seetõttu on vaivundament käesolevas KMH-s alternatiivina siiski kaalumisel. Vaivundamendi sobivust regulaarsete jääolude korral hinnatakse KMH aruandes. Gravitatsioonivundament koosneb merepõhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis täidetakse peale paigaldamist liivaga. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks ei ole vaja merepõhja puurida, mistõttu peetakse seda keskkonna suhtes kõige vähem sekkuvaks lahenduseks. Gravitatsioonivundamendid võivad suurema ruumilise mahu tõttu, sõltuvalt merepõhja iseloomust, vajada eelnevat merepõhja ettevalmistamist7. Gravitatsioonivundament on kogu ulatuses hoolduseks ja kontrollimiseks nähtav, kuna puudub mere põhja puuritav osa. Pärast tuulepargi eluea ja hoonestusloa lõppemist saab gravitatsioonivundamendid merepõhjast eemaldada. Sobiva vundamenditüübi valikul tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja setete koostisele ja paksusele arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse, samuti KMH tulemustega (alternatiivsete vundamenditüüpide keskkonnamõjuga ja leevendusmeetmetega). Merepõhja setete iseloom on muuhulgas oluliseks aspektiks vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi (vt Joonis 2 ). 7 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 10 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 2. Kavandatava meretuulepargi merekaablid ja maismaa asukohtade alternatiivid. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Alajaamade vaheliste ja tuulepargi siseste merepõhjakaablite paigaldamiseks ja isoleerimiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mida võrreldakse omavahel KMH aruandes. Tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Lõplik valik merekaablite ja alajaamade asukohtade alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus, sest siis on valmis detailne ehitusprojekt. Käesoleva KMH-ga antakse projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama. Alternatiivid erinevad üksteisest tuulikute arvu, võimsuse ja tipukõrguste poolest. Samuti on neli erinevat alternatiivi merekaablite maismaale toomisel. Alternatiiv 1 puhul on tuulikud kõige madalama tipu kõrgusega ja kõige väiksema võimsusega, kuid nende arv on suurim. Alternatiivi 4 puhul on tuulikuid kõige vähem, kuid tipu kõrgused kõige kõrgemad ning võimsus kõige suurem. Alternatiivid 2 ja 3 paigutuvad nende vahele. 11 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.20058. Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas üle- maailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana nähakse ette riigi liikumine teadmispõhise ühiskonna suunas. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on: - Eesti kultuuriruumi elujõulisus; - inimese heaolu kasv; - sotsiaalselt sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal. Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb kõigi eesmärkide täitmist. Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas. 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“9 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu kohaselt on üks olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö. Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud. 8 Keskkonnaministeerium „Säästev Eesti 21“, 2005, http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 9 Siseministeerium „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“, 2012, https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 12 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eelnevast lähtudes on käesolev planeering kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 10 Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Keskkonnategevuskava täitmise lõpparuandes11 (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist: Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabiilsena ning Eesti tarbimis- vajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta-aastalt kasvanud ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Eesti on muu hulgas edukalt täitnud kuni 2012. aastani kehtiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohustused KHG koguste vähendamisel. 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist. Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koos- tootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Vabariigi Valitsus kiitis 26.07.2012 korraldusega nr 332 heaks Looduskaitse arengukava aastani 2020, millega määrati loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine. Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine 10 Keskkonnaministeerium „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“, 2014, lõpparuanne 11 www.envir.ee/sites/default/files/ktk_2007-2013_lopparuanne.pdf 13 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoone- gaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rände- teedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele.12 Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan14, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:  planeeringud ja maakasutus,  inimtervis ja päästevõimekus,  looduskeskkond,  biomajandus,  taristu ja ehitised,  energeetika ja energiavarustus,  majandus,  ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi rohelise tuuleenergia arendamise. 12 Looduskaitse arengukava aastani 2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/looduskaitse_arengukava_aastani_2020.pdf 13 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 205015 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“16 on kinnitatud Vabariigi Valituse poolt 14.07.2011. Arengukava koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks. Arengukava sõnastab Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri. Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. Kuna merenduse valdkonnad on jagatud mitme ministeeriumi vahel, siis on nende ühine käsitlemine vajalik probleemide efektiivseks lahendamiseks ning merenduse terviklikuks arenguks. Eesti merenduspoliitika põhineb Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika alustel, samas aga arvestab Eesti jaoks olulisi aspekte. Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitikal on EL-s üha suurem osatähtsus. Poliitika eesmärk on läbi erinevate osapoolte aktiivse kaasamise ja tiheda koostöö paremini ja jätku- suutlikumalt ära kasutada ressursse ja võimalusi, mida meri pakub rannikuriikidele. Arengukava meede 7.2 käsitleb merealade ruumilist planeerimist. Arengukava kohaselt on mere- alade ruumilise planeerimise probleemiks ruumiliste andmete defitsiit. Eestis on võimalik mereala planeerida tuginedes planeerimisseadusele (mereala tuuleparke on võimalik kavandada ka läbi hoonestusõiguse seadmise). Merealade kasutamise ja kaitse kavandamisel tuleb arvestada Läänemere kaitsealade võrgustikku. Nimelt on nendel kaitsealadel merestrateegia raamdirektiivi kohaselt direktiivi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne roll, kuna merekaitsealad annavad olulise panuse mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisse aastaks 2020. Merealade ruumiline 15 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 5. aprillil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 16 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“, https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf 15 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm planeerimine on muuhulgas oluline tsiviil-militaarse koostöö kontekstis. Läbi ruumilise planeeringu tuleb paika panna militaarotstarbel kasutatavad piirkonnad nii meres kui ka rannikul (nt õppe- ja laskealad, vee- ja õhumärkide laskmine, rannikult merele laskmine). Meetme eesmärk aastaks 2020 on järgmine: merealad on aastaks 2020 100% planeeritud ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud. Tegevused, mille abil tuleb eesmärk saavutada, on järgmised: - merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine; - merealade ruumilise planeeringu koostamine; - strateegiliseks kasutamiseks mõeldud merealade kaardistamine ja eraldamine ning kolmandate osapoolte teavitamine nende kasutamisest tulenevate piirangute osas; - merealade (sh Natura 2000) kaardistamine ja nendele aladele kaitse-eeskirjade kehtestamine. Riiklikule arengukavale on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine17. Selles on välja toodud, et meretuulikuparkide rajamiseks sobib eelkõige Eesti läänepoolne rannikumeri. Dokumendis on öeldud, et mereliste elupaigatüüpide peamisteks ohuteguriteks on ehitustööde teostamine merealal, näiteks sadamate, tuuleparkide ja laevateede rajamine, samuti maavarade kaevandamine, merereostus ja merekeskkonna eutrofeerumine; aga ka kinnikasvamine ja kuivendamine. Samuti on välja toodud, et meretuulepargid võivad põhjustada veealust müra, mis võib mõjutada kalade käitumist ning tuulikute rajamisel on potentsiaalne mõju merepõhjale ning selle suurus sõltub kasutatavast vundamenditüübist. Keskkonnamõju strateegiline hindaja leiab, et „Eesti merepoliitika 2012 -2020“ arengukavas pole eesmärkide ja meetmetena hõlmatud tuuleenergeetika kui alternatiivse energiaallika arendamise temaatika ning sellest tulenevalt teeb ettepaneku uue rakendusplaani koostamisel kaaluda alternatiivenergeetika arendamiseks vajalike meetmete sisseseadmist. Dokumendis on öeldud, et tuuleenergia väliskulud on kordades väiksemad võrreldes fossiilkütuste põletamise teel elektrienergia tootmisega ning seetõttu tuulikute osakaalu tõstmisel elektritootmises kogu piirkonna (riigi) keskkonnakvaliteet nii looduslikust kui majanduslikust aspektist lähtuvalt paraneb. Välja ka toodud, et on olemas suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti merenduspoliitikaga 2012-2020. 3.8. Eesti merestrateegia Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud Eesti merestrateegia18. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaal- majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruandes on viidatud ka käesolevale projektile ning projekti käigus läbiviidud uuringute tulemustele. Esimene etapp valmis 2012. aasta septembris. Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia 17 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleht https://mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika_ksh_aruanne_12.10.2015_avalikustamisele.pdf 18 Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/merestrateegia 16 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kasutamine. Meretuulepargi ehitustegevus võib põhjustada füüsikalisi häiringuid merepõhjas ning tekitada heljumi levikut. Kolmanda etapina koostati Eesti merestrateegia meetmekava19. Eraldi koostati Eesti merestrateegia meetmekava meetmete sotsiaal-majanduslik analüüs20. Selle dokumendi ptk-s 3.2 käsitletakse viigerhüljeste populatsiooni säilimise ning suurenemise meedet Eesti merealal ning selleks nähakse ette viigerhüljeste kaitsekava vastuvõtmist ning rakendamist. Sihtrühmadena nähakse kalureid, turiste ja potentsiaalseid tuuleparkide rajajaid. 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 02.04.2013 kiitis Maaeluministeeriumi (tol ajal Põllumajandusministeerium) kalandusnõukogu heaks Eesti kalanduse strateegia 2014-202021, mille peaeesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegias antakse ülevaade kalavarude olukorrast Läänemeres ja sisevetes, Läänemere traalpüügist, harrastuskalapüügist, rannakalandusest ja kalapüügist siseveekogudes. Strateegia käsitleb ka kaugpüüki, kalatöötlemist, turustamist ja tarbimist, vesiviljelust ning püügikorraldust ja järelevalvet. Tuuleenergeetikaga seonduvat strateegia ei käsitle. Strateegia kohaselt on Liivi lahe kalanduse nõrkuseks kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks põhjustajaks on suur püügivahendite piirarv. Vajalik oleks leida tasakaal püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel. 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsus kiitis 06.10.2016 heaks Energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030)22, mis koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad: - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - Eesti energiatehnoloogia programm - Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt) Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: - Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel - Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel - Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja 19 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/merestrateegia_meetmekava_uued_meetmed.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 15.09.2015) 20 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/ merestrateegia_meetmekava_sotsiaalmajanduslike_mojude_hinnang.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 29.03.2015) 21 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 www.agri.ee/eesti-kalanduse-strateegia-2014-2020/ 22 ENMAK 2030. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Eelnõu (esitatud Riigikogule) http://eelnoud.valitsus.ee/main#eToX34NI 17 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestisse on vaja luua eeldused maksusüsteemi, keskkonnatasude süsteemi ja õigusruumi korrastamisega. Elektrivõrkude töökindluse kasv tagatakse minimaalse ülekandetasu tõusuga. Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinnatõusust. Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. 2013. aasta seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 276 MW elektrituulikuid elektritoodanguga üle 500 GWh aastas. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO2 kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Energiamajanduse arengukavaga 2030. 3.11. Pärnu maakonnaplaneering Planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/7423. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Pärnumaa visioon aastani 2030+: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas (Läänemere ruumis) paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga parim paik eneseteostuseks, elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks. Üks teema mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on taastuvenergeetika. Taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial. Maakonnaplaneeringu lisana on koostatud ka tuuleenergeetika teemaplaneering. Pärnu maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ei käsitle mereala. 23 Pärnu maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/142 18 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering24 Planeering on kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Maakonnaplaneering määrab mereala erinevad kasutusviisid, mis kombineeruvad terviklikuks ökosüsteemsel lähenemisel põhinevaks lahenduseks. Ökosüsteemse lähenemise üldprintsiibiks on kõigi ökosüsteemi komponentide arvestamine integreeritult ja holistiliselt, samuti on väga oluliseks huvigruppide kaasamine. Maakonnaplaneeringus on määratletud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond (vt Joonis 1) Arenduspiirkond on määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Tuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul peeti silmas järgnevaid põhimõtteid: - piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus; - piirkonnas asuvad kaitstavad loodusobjektid; - mere sügavus; - kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest. Tuuleenergeetika arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed asukohad täpsemate uuringute läbiviimise tulemusena. Iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainult arendusalal. Lisaks sellele tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: - Tuulepargi rajamisel tuleb eelistada selleks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus fikseeritud ala. - Visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud ning KMH raames tuleb koostada visualiseering maismaa erinevatest punktidest. - Mõju tuleb täpsustada kalade rändele ja kudemisele, lindudele ja nahkhiirtele. KMH läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad. - KMH raames tuleb arvesse võtta juba varem koostatud uuringute tulemusi. - KMH raames tuleb hinnata ehitustööde aegseid mõjusid, sh maismaal toimuvate tegevuste mõju, opereerimise aegseid mõjusid ning töötatakse välja asjakohased meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele. - Hinnata tuleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning näha ette vajalikud leevendavad meetmed. - Mõju tuleb hinnata veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele. 24 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 19 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm - Tuulikuid ei tohi kavandada mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). - Eelistatud on, et tuuleparki ei rajata Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Antud vahemaad on võimalik vähendada teavitades sellest Läti Vabariiki. - Tuulikuid ei rajata laevateedele, et tagada meresõiduohutus. Tuulikute asukohad laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel. - Perspektiivseim sügavusvahemik tuulikute arendamiseks on orienteeruvalt kuni 20 m. - Vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. - Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. Juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, tuleb paigutada need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö. - Tuulikuparkide arendamine 10-12 km kaugusele rannikust on lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning see ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antav kooskõlastus. - Tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset müra. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale esitatavatele tingimustele. Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mistahes inimtegevuse aluseks merealal on merekeskkonna hea seisundi saavutamine või säilitamine. Planeerimisel võetakse eesmärgiks, et tagatud oleks nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks25. Kuigi Eesti merealaplaneering on alles koostamisfaasis, siis käesolevas KMH programmis on arvesse võetud põhilahenduse eelnõud ning selle mõjude hindamise aruande eelnõud. 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“26 kiideti heaks 2019. aastal. Arengustrateegia vaatab ajahorisondi aasta 2035 taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Taustinfona on arvesse 25 Eesti mereala planeering http://mereala.hendrikson.ee/ 26 Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“, Pärnu, 2019, http://pol.parnumaa.ee/arengustrateegia-parnumaa- 2035 20 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm võetud lisaks Eestis koostatud või koostamisel olevatele arengudokumentidele ka Euroopas toimuvat. Arengustrateegia kohaselt on Pärnumaa üheks arendustegevuse eesmärgiks keskkonnamuutuste ja tehnilise infrastruktuuri osas on tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetavad infrastruktuurid ning keskkonna ökoloogiline puhtus. Eesmärgi tagamiseks tuleb väärtustada säästvat looduskasutust ja taastuvenergia tootmist. Nähakse ette, et suur osa elektrivajadusest kaetakse kohalike ressurssidega (tuul, päike, vesi, biokütus). Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas. 21 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1. Looduskeskkond 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused27 Liivi lahe pealiskord koosneb Kambriumi terrigeensetest, Ordoviitsiumi ja Siluri põhiliselt karbonaatsetest ning Devoni peamiselt terrigeensetest settekivimitest. Settelise pealiskorra kogupaksus on 403-778 m. Aluspõhja katavad Kvaternaarisetted. Liivi lahe põhjaosas avanevad Kvaternaarsete setete all Alamsiluri Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lade, Ülemsiluri Paadla, Kuressaare, Kaugatuma ja Ohesaare lade, Alamdevoni Kemeri lade ning Keskdevoni Pärnu, Narva ja Aruküla lade (vt Joonis 3). Joonis 3. Liivi lahe põhjaosa aluspõhja geoloogiline kaart (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) Liivi lahe merepõhja katavad peamiselt pehmed setted, mille moodustavad erinevad liivased setted nagu näiteks liiv, mudane liiv, mölline liiv, kruusliiv, aga leidub ka erinevaid segasetteid, mölli (vt Joonis 4). 27 Eesti Geoloogiakeskus „Eesti merepõhja teemakaartide digitaliseerimine“, 2008, vahearuanne, Liivi lahe põhjaosa 22 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 4. Liivi ja Pärnu lahe merepõhja setted Joonise legendi eesti keelsed tähendused: Sandy gravel and gravel with pebbles and boulders – liivane kruus ja veerisene kruus Sandy gravel with pebbles – liivane kruus veeristega Varaiable grained sadnd with gravel – Mitmesugune teraline liiva ja kruus segu Sand – liiv Silty sand – Kõrge muda sisaldusega liiv Muddy sand – mudane liiv Sandy silt – liivane muda Silt – muda Muddy silt – märg muda Sandy mud – kõrge liiva sisaldusega muda Silty mud - kõrge niiskussisaldusega muda Mud - muda Mixed sediments – erinevate setete segu Bedrock – aluspõhi Mõõtkava 1 : 200 000 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud Liivi lahes on valdavad edelatuuled. Keskmine tuule kiirus ulatub kuni 6 m/s. Suurimad tuule kiirused ulatuvad kuni 30 m/s. Suvel on tuuled üldiselt nõrgad. Tuuleelektrijaamade jaoks on oluline milline on tuulekiirus umbes 100 m kõrgusel. 2008. aastal on Eesti Energia tellimusel koostatud uuring, kus analüüsiti kogu Eesti keskmist tuule kiirust 103 m kõrgusel maa- või merepinnast 1 km2 suuruste pinnaühikute kohta. Uuringu tulemusena valmis tuuleressursi kaart, kus tuule tugevus on jaotatud kümne vahemiku vahel, kus skaala madalaim 23 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm väärtus on 6,25 m/s ning kõrgeim väärtus 9,50 m/s. Uuringu tulemuste põhjal asuvad kõige tuulisemad alad Eesti rannikumeres: Soome lahes, Liivi lahes ja Saaremaast ja Hiiumaast läänes. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga merealal on tuule kiirus 8,26-9,5 m/s (vt Joonis 5)28. Joonis 5. Lääne-Eesti tuuleressurss (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) (Legendi selgitused eesti keeles: mean wind speed – keskmine tuule kiirus; VALUE – väärtus (m/s)) Liivi lahes esineb võrreldes Läänemere muude avaveelisemate osadega vee suurem aastaajaline temperatuurierinevus. Juuni lõpust kuni augusti keskpaigani on rannalähedane vesi enamasti soojem kui 18 °C. Talved on enamasti jäätumisega, mis algab detsembri keskpaigas. Keskmisel aastal sulab merejää aprilli lõpuks. Liivi laht jäätub täies ulatuses 60% talvedel. Kõige paksem merejää (90 cm) on registreeritud just Liivi lahe idaosas. Keskmiselt ulatub jääkihi paksus ca 80 cm-ni. Liivi lahes on Eesti kõige suurem mereveetaseme kõikumine, kus läänetuuled tõstavad ja idatuuled langetavad meretaset29. 28 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 29 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 24 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eesti merealaplaneeringute alusuuringuna on teostatud jääolude uuring30 Riia lahes Kihnu saarest lääne pool. Uuringuperioodiks oli talv 2011-2012. Uuringuperioodi talv oli karmide tingimustega, mida iseloomustasid tugevad tuuled, jääväljade triiv ja deformatsioon. Talveolud esindasid hästi uuringupiirkonna klimatoloogilisi äärmuseid. Uuringutulemusi saab kasutada KMH käigus. 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on:31 1) kaitsealad – rahvuspargid (RP), looduskaitsealad (LKA) ja maastikukaitsealad (MKA); 2) hoiualad (HA); 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad (PEP); 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) KOV-i tasandil kaitstavad loodusobjektid. KMH käigus käsitletakse maismaal paiknevaid kaitstavaid alasid 20 km raadiuses kavandatava tuulepargi alast ning merealadel paiknevaid kaitstavaid alasid 30 km raadiuses tuulepargi alast, kuna eeldatavad mõjud võivad merealadel ulatuda kaugemale. Kavandatava meretuulepargi käsitletavas mõjupiirkonnas paiknevad järgmised kaitstavad alad: Kihnu laidude looduskaitseala, Kabli looduskaitseala, Luitemaa looduskaitseala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Pärnu lahe hoiuala, Kihnu hoiuala, Orajõe hoiuala ja Metsapoole hoiuala. Kavandatavale meretuulepargile lähim ja potentsiaalselt enim mõjutatav kaitstav ala on Pärnu lahe hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 680 m kaugusel. Ülejäänud kaitstavad alad asuvad planeeritavast alast kaugemal kui 9 km. Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) (vt Joonis 6) maismaapindala on 454,4 ha ja veeala pindala on 101 150,8 ha. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). 30 Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TÜ Eesti Mereinstituut: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf 31 Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015122) §-le 4 25 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 6. Keskkonnapiirangud kavandatava tuulepargi piirkonnas Märkus: Joonis 6 on esitatud tuulikute võimalikud asukohad ning nende arv on illustreerivad, tegelik arv ja paigutus selgub mõjude hindamise käigus. Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) paikneb arendusalast 14,4 km kaugusel põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared ning laiud (1620); 5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on viigerhüljes (Phoca hispida). Kabli looduskaitseala (KLO1000333) pindalaga 733,2 ha (sellest maismaa ala 24,9 ha) asub kavandatavast tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. 26 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine; 2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); 4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser). Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) pindalaga 11240 ha (sellest maismaa ala 8722,5 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. (1) Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud liikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo- loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese (Lullula arborea), rüüdi (Pluvialisapricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse; 5) III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse. 27 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sorgu looduskaitseala (KLO1000627) pindalaga 272,6 ha (sellest 6,3 ha maismaa ala) asub tuulepargi alast 10,4 km põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus); 4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620). Manija maastikukaitseala (KLO1000316) pindalaga 203,6 ha (sellest maismaa ala 202,4 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine; 2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase (Melanitta fusca), väiketiiru (Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo- loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) kaitse; 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; 6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kihnu hoiuala (KLO2000298) pindalaga 1096 ha (sellest maismaa ala 1066 ha) paikneb tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas. Kihnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse. Orajõe hoiuala (KLO2000275) pindalaga 115,7 ha (sellest maismaa ala 115,7 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas. 28 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Metsapoole hoiuala (KLO2000251) pindalaga 64,4 ha (sellest maismaa ala 48,3 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. Kaitstavate liikide püsielupaigad Tuulepargi piirkonnas esinevad lähimad kaitstavate liikide püsielupaigad Kihnu saarel (arendusalast 11,2-13,5 km): Kihnu merikotka püsielupaik, Linaküla meri-pungsambla püsielupaik. Tuulepargi alale lähimad mandril paiknevad püsielupaigad on Lao emaputke püsielupaik 18,9 km kaugusel ja Kabli merikotka püsielupaik 19,2 km kaugusel. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kavandatavale tuulepargi alale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid asuvad Kihnu saarel 11,3- 13,9 km kaugusel: Lemsi küla tamm ehk Koksi talu tamm; Kihnu Liiva-aia kivi ehk Liiva-aa suur kivi (Lina küla rändrahn); Kihnu mõisaaseme pärnad. Manijal asuv Kotkakivi ehk Manija Kokkõkivi asub 16,7 km kaugusel. Mandril paiknevad kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad tuulepargi alast rohkem kui 20 km kaugusele. 4.1.4. Taimestik ja loomastik Taimestik Liivi laht kujutab endast suhteliselt eutrofeerunud merepiirkonda, mille põhjuseks on suur mageda ja toitaineterikka vee sissevool jõgede kaudu32. Kavandatava meretuulepargi piirkonnas on 2016. aastal teostatud avamereseiret (vt Joonis 7). Merebioloogilise seire käigus mõõdeti klorofülli a sisaldust ning määrati fütoplanktoni liigiline koosseis ja biomass33. 32 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 33 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 29 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 7. Avamereseire proovipunktid Loomastik Meretuulepargi rajamine võib mõjutada merepõhjaelustikku, kalastikku sh kalade kudealasid, mereimetajaid, käsitiivalisi ning linnustikku. Liivi lahes on 2016. aastal avamereseire raames viidud läbi põhjaloomastiku seire (vt Joonis 7). Põhjaloomastiku üldarvukus jaamas 107 oli väike (350 is. M-2). Arvukuse dominantliigid oli virgiinia korgitsuss ja balti lamekarp. Biomassi ülekaalukaks dominandiks oli jaamas 107 balti lamekarp34. Pärnu laht ja selle lähedased piirkonnad on täna valitsevatele soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamaks räime ja meritindi kudealaks. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalastiku uuringu35. Üheks uuringupiirkonnaks oli Liivi lahe Kihnu püsiuurimisala (vt Joonis 8). Uuringu käigus teostati seirepüüki vähemalt 30 juhuslikult valitud jaamas ümber saare. Uurimisalal tabati suviste välitööde käigus keskmiselt ligikaudu 13 erinevat kalaliiki. Alates 2012. aastast on püütud liikide arv olnud keskmisest suurem. 2017. aasta liigiline mitmekesisus oli andmerea kõrgeim – tabati 17 erinevat liiki kalu. Uurimisala seirepüükides domineerib nii arvukuselt kui ka kaalult ahven, suvel tuuliste ilmadega esineb saagis rohkem räime. Teiste liikide osakaal seirepüükides oli üsna tagasihoidlik kuni viimaste aastateni, mil järsult suurenes ümarmudila arvukus. Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest. 34 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 35 TÜ Eesti Mereinstituut „Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015-2017“, 2018 30 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2008. aastal on Räime viljakusest Liivi lahes koostatud magistritöö36 ning 2012. aastal doktoritöö37, mida saab keskkonnamõju hindamisel kasutada. Joonis 8. Kalastiku püsiseirealad Eesti rannikuvetes (sulgudes on iga-aastase seire algusaasta) Kavandatava meretuulepargi alal võib liikuda ka hallhüljes (vt Joonis 9), kuid hallhüljeste lesilaid piirkonda ei jää38. Teadolevalt liigub piirkonnas viigerhüljes (vt Joonis 10). 36 Nisumaa, A-M: „Räime (Clupea harengus membras) viljakus läänemere kirdeosas“, magistritöö, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad T. Raid ja T. Saat 37 T. Arula: „Ecology of early life-history stages of herring Clupea harengus membras in the northeastern Baltic Sea“, doktoritöö, 2012, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad H. Ojaveer, T. Saat 38 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 31 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 9. Hallhüljeste levik Läänemere satelliitmärgistuse andmetel39 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Number of locations in each 5 x 5 km grid based on satelliite telemetry (tagged animals) – Asukoha markeeringud 5 x 5 km ruudustiku alal arvestades satelliidi pildilt märgatud loomi) 39 Helcom seal database: http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/data-maps/biodiversity/seals 32 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 10. Viigerhüljeste liikumised levilas vastavalt GPS mõõdistusele40 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Distribution pattern – jaotuse muster. Std Dev – standardhälve. Count of locations – asukohtade arv, Europe coastline – Euroopa rannajoon) Pärnu lahe mereala piirkond on linnustiku osas tähelepanuväärne piirkond, eriti tõuseb esile Pärnu laht. Liivi laht on paljude linnuliikide jaoks oluline rändeaegne peatusala, sulgimisala ja/või talvitumisala. Kevadisel ja sügisesel rändel peatub Liivi lahes arvukalt kaure, vaeraid, aule, väikekajakaid, alke, hahku, sõtkaid, merivarte, väikeluiki, krüüsleid jt. Talvitumas võib näha selliseid liike nagu aul, tõmmuvares, krüüsel jt42. Liivi laht on koos Pärnu lahe ja Kihnu väinaga üks tähtsamatest arktiliste merelindude peatus- ja läbirändealadest Eestis. Rändel peatub siin üle 20 000 veelinnu kellest olulisemad liigid on kaurid, väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rändelindude nn pudelikaelaalaga41. Kihnu saart ümbritsevas merepiirkonnas on aastatel 2012-2014 läbi viidud linnustiku uuring. Uuring on aluseks tuuleparkide võimaliku mõju eelhinnangu koostamiseks ning annab soovitusi taastuvenergeetika loodussäästlikuks arendamiseks uuringupiirkonnas42. 4.1.5. Merevee kvaliteet Kavandatav meretuulepark asub Liivi lahes. Liivi laht on suhteliselt lai, madal ja poolsuletud veekogu Läänemere idaosas. Lahe pindala on 16 300 km2, keskmine sügavus on 30 m ning maksimaalne sügavus Ruhnu süvikus on 55 m. Keskmine soolsus varieerub 4,5-5,5 PSU vahel lahe idaosas ja 5,5-6,5 PSU lahe lääneosas. Liivi lahe valgla on suur (134 000 km2) ning jõgede sissevoolu tõttu on merevees mõõdetud toitainete kontsentratsioonid ligi kaks korda tihedamad kui Läänemere avaosas, ent on samas võrreldavad Soome lahega (vt Joonis 11). 40 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 41 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 42 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014 33 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 11. Keskmised toitainete kontsentratsioonid (μmol l-1) Liivi lahe avaosa seirejaamade (vt Joonis 7) pindmises veekihis ning mereala suvised keskmised kontsentratsioonid 2016. aastal43 Liivi lahes on ulatuslikud merealad, kus põhjareljeef on üsna tasane ja kerge kaldega Ruhnu süviku suunas. Sügavus on nendel aladel vahemikus 28-54 m seal esinevad valdavalt savised-mudased setted, kus mõlemad komponendid on setetes enam-vähem võrdsetes kogustes. Natuke esineb setetes kõdu, liiva ja kruusa44. 4.2. Kultuuriline keskkond 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatavast meretuulepargist ca 5 km kaugusel asub arheoloogiamälestis Meyersledge vrakk (registrinumber: 30965) (vt Joonis 12). Kavandatava meretuulepargi alal ja selle ümbruses asuvad mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele. Arheoloogilist väärtust omava ja kaitsealuse muistise puhul tuleks eelistada arheoloogilise muistise ning selle konteksti säilitamist muutumatul kujul, st laevavrakk säilib in situ. Arheoloogiamälestise olemasolu ja säilitamine tähendab ka muinsuskaitseseadusest lähtuvaid piiranguid tegutsemises mälestise läheduses, mh ka vrakile sukeldumises. Alternatiivina võib veealuste kultuuriväärtuste säilitamiseks osutuda asjakohaseks nende säilitamine veealuses keskkonnas praegusest erinevas asukohas. Selle võimaldamiseks on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud laevavrakkide säilitusala. Laevavrakkide ümberpaigutamine olemasolevast asukohast säilitusalale võib toimuda juhul, kui planeeringust või õigusaktidest tulenev arendustegevus või looduslikud protsessid seavad ohtu kultuuriväärtuse säilimise selle senises asukohas. 43 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 44 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 34 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu45 kohaselt peavad merre ehitatavate rajatiste edasisel detailsemal kavandamisel (nt hoonestusloa taotlemise ja/või KMH protsessis) toimuma arheoloogilised eeluuringud selgitamaks välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende iseloomu. Muinsuskaitseametiga koostöös valitakse uute rajatiste asukohad selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine, avalik ligipääs ning kavandatavate ehitiste ohutu rajamine ja nende hilisem hooldamine. Avastatud objektide iseloomust lähtuvalt otsustatakse edasine tegevus. Joonis 12. Kavandatava meretuulepargi läheduses asuvad laevavrakid 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 4.3.1. Asustus ja maakasutus Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähimad asustatud alad on tuulepargist 10 km kaugusel põhja pool asuv Kihnu saar ning 15,8 km kaugusel ida pool asuv Häädemeeste vald. 19.05.2020 seisuga elas Häädemeeste vallas 4823 inimest ning Kihnu vallas 690 inimest46. Projektiala lähedal asub Pärnu sadam, mida planeeritakse kasutada tuulepargi rajamisel ja hooldamisel. Tuulepargi vahetus naabruses paikneb mitu nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega laevateed. Nendel toimuvat laevaliiklust planeeritav tuulepark ei sega. Tuulepargi arendusala läbib samuti üks veeliiklusala, kuid Veeteede Ameti on väljendanud seisukohta, et tegemist ei ole sellise alaga, millele ei ole asendust ümbritsevate laevateede osas, seega saab selle tuulepargi rajamisel likvideerida. Olulisemad kalapüügialad Liivi lahes on madalikel ja Kihnu saare lähistel asuvatel laidudel. Kalapüügialad ja tuulepargi arendusala omavahel ei kattu, kuna arendusalaks on teadlikult valitud sügavam osa Liivi lahest. 45 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 46 Statistikaamet, seisuga 19.05.2020 35 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Vaatamata ranniku suhteliselt madalale asustustihedusele on Pärnumaa mereala juba traditsiooniliselt üsna mitmel viisil kasutusel: kalandus, laevasõit, puhkus ja turism. Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Eelkõige puhkuse ja turismi osas lisandub ja intensiivistub pidevalt uusi valdkondi, nagu näiteks lohesurf, mereaerutamine ning jetisõit. Uued võimalikud tegevused on energeetika (eelkõige tuuleenergeetika) ja vesiviljelus47. 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted Kavandatava meretuulepargi lähipiirkonnas ei asu ühtegi suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet Kemikaaliseaduse § 21 tähenduses48. 47 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 48 Keskkonnaregister, seisuga 28.05.2020 36 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 5. Hindamismetoodika kirjeldus Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)49. Menetlust viiakse läbi 27.02.2010 jõustunud KeHJS-e redaktsiooni50 alusel, kuid sisult vastab koostatav KMH aruanne selle koostamise hetkel kehtiva KeHJS-e redaktsiooni nõuetele. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 2051 esitatud nõudeid. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju hindamise juhend“, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ ja teisi metoodilisi asjakohaseid juhendeid52. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive(sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse loodus keskkonna (kalastik, linnustik, loomastik, geoloogia, vee kvaliteet, ) ja sotsiaalmajanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele; 3) antakse soovitused negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (koostajad: Aune Aunapuu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tartu-Tallinn 2017). Natura hindamine esitatakse KMH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. Natura asjakohane hindamine on vajalik, kuna eelhinnangu alusel ei saa ebasoodast mõju Natura aladele välistada. 49 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 50 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 51 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 52 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamine 37 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega;  vajadusel asjakohaste uuringute läbi viimine KMH programmi koostamisel selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:  eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.53 KMH programmis koostamisel:  kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;  viiakse oluliste mõjude ja nende ulatuse tuvastamiseks läbi nö eelhinnang;  analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega. KMH aruande koostamise käigus:  viiakse läbi keskkonnauuringud;  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid;  hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;  KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. KMH programmi ja aruande koostamise käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel tuginetakse varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. Nimekiri ei ole ammendav. 53 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 38 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6. Natura 2000 eelhindamine KMH mahus viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesoleva KMH raames (KMH programmi koostamise käigus) hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse KMH aruande koostamise etapis läbi asjakohane hindamine. Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: 1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; 2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata. Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud juhendist Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis54. Kavandatava meretuulepargi alal on Natura eelhindamine samuti tehtud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH raames. 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH programmi ptk 2. Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalik. 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus Liivi lahte kavandatakse lisaks veel nelja meretuuleparki. Utilitas AS kavandab Liivi lahte kolme tuuleparki: Ruhnu saarest 16 km loodesse kuni 138 tuulikuga tuuleparki koguvõimsusega kuni 1200 MW, Ruhnust 11 km loodesse kuni 137 tuulikuga ja kuni 1200 MW koguvõimsusega tuuleparki ja Ruhnu saarest 12 km põhja samuti kuni 1200 MW koguvõimsusega ning kuni 129 tuulikuga 54 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu, Tallinn 2013 39 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tuuleparki. Tuuletraal OÜ kavandab Liivi lahte 76 tuulikuga ja koguvõimsusega kuni 380 MW meretuuleparki koos vesiviljelustaristuga. 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus Natura 2000 loodusalad Kihnu loodusala (EE0040313) pindalaga 9199,2 ha (sellest maismaaosa 1084,2 ha) paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas, kus hõlmab Kihnu saart (maismaa alasid), lähimad loodusalale jäävad merealad asuvad tuulepargist 13,5 km kaugusel. Kihnu loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Kihnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Kihnu laidude looduskaitsealana ja Kihnu hoiualana. Sorgu loodusala (EE0040358) pindalaga 5,86 ha asub tuulepargi ala põhjatipust 11,9 km kaugusel põhjas. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620). Sorgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Sorgu looduskaitsealana. Kabli loodusala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) asub tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius). Kabli loodusala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Lao loodusala (EE0040323) pindalaga 18,9 ha (sellest maismaaosa 18,8 ha) asub tuulepargi alast 18,8 km kaugusel põhjas. Eesmärgiks olev II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Lao loodusala on siseriiklikult kaitstud Lao emaputke püsielupaigana. Manilau-Hanilaiu loodusala (EE0040328) pindalaga 204,6 ha (sellest maismaaosa 200 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210). Manilau-Hanilaiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Manija maastikukaitsealana. 40 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Luitemaa loodusala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), emaputk (Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus). Luitemaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Orajõe loodusala (EE0040340) pindalaga 116,1 ha (sellest maismaaosa 115,8 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 1,3 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (*9010). Orajõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Orajõe hoiualana. II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Metsapoole loodusala (EE0040330) pindalaga 60,7 ha (sellest maismaaosa 58,7 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150) ja rannaniidud (*1630). Metsapoole loodusala on siseriiklikult kaitstud Metsapoole hoiualana. Lemmejõe loodusala (EE0040342) pindalaga 5,91 (sellest maismaaosa 5,7 ha) asub tuulepargi alast 16,1 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 0,7 km kaugusel põhjas. Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Lemmejõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Lemmejõe hoiualana. Tõstamaa loodusala (EE0040363) pindalaga 1288,4 ha (sellest maismaaosa 524,2 ha) asub tuulepargi alast 19,9 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Tõstamaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Tõstamaa maastikukaitsealana. Ainazi-Salacgriva loodusala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), 41 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm karid (1170), esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Natura 2000 linnualad Pärnu lahe linnuala (rahvusvaheline kood EE0040346) pindalaga 110426,5 (sellest maismaaosa 3884,6 ha) asub tuulepargi alast lähimas punktis ca 680 m kaugusel põhjas. Linnuala paikneb Pärnu maakonnas Häädemeeste valla, Kihnu valla, Lääneranna valla ja Pärnu linna territooriumil. Pärnu lahe linnuala on Eesti üks suurimaid linnualasid, mis jaguneb iseloomult kolmeks: avatud veealad, väikesaared ja laiud ning rannaniidud ja rohumaad55. Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)56. Pärnu lahe linnuala loodusala on siseriiklikult kaitstud järgmiste kaitstavate aladena: Pärnu lahe hoiuala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Tõstamaa maastikukaitseala, Kastna maastikukaitseala, Raespa hoiuala, Sõmeri hoiuala, Audru poldri looduskaitseala, Kastna emaputke püsielupaik. Kabli linnuala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele itta. Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmiste liikide elupaiku: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), jääkoskel (Mergus merganser), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii). Kabli linnuala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Luitemaa linnuala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele itta. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus 55 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 56 Keskkonnaregister 42 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Luitemaa linnuala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Natura-alade paiknemine kavandatava meretuulepargi piirkonnas vt Joonis 13 . Ainazi-Salacgriva linnuala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), hõbekajakas (Larus argentatus), kalakajakas (Larus canus), merikajakas (Larus marinus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator). Joonis 13. Natura 2000 alad kavandatava meretuulepargi piirkonnas Gretagrundi loodusala jääb tuulepargi alast 33 km kaugusele ja Ruhnu loodusala 35 km kaugusele, asudes väljaspool tõenäoliste mõjude tsooni. 43 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine Eeldatav mõju Kihnu loodusalale Loodusala maismaaosadele tuulepargil otsesed mõjud puuduvad, antud kauguselt (vähemalt 9,5 km) puuduvad tõenäoliselt olulised mõjud ka rannaprotsessidele ja rannikuelupaikadele. Loodusala mereosadeni võivad mõningad ehitusaegsed mõjud heljumi kandumise näol ulatuda, kuid antud kauguselt on mõjud tõenäoliselt ebaolulised, seega võib järeldada, et ranniku- ja mereelupaikadele ebasoodsad mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide elupaigad on maismaal ja nendele puuduvad igasugused mõjud. Eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes) elualad paiknevad piisavas kauguses kus häiringute mõju on ilmselt valdavas osas ebaoluline. Heljumi võimaliku loodusalale kandumise mõju hüljestele on ilmselt ebaoluline ja lühiajaline kuna antud kaugusel on heljum tõenäoliselt hajunud ning juba enamjaolt settinud. Võimalikud lõhketööd ja vaiade rammimine võivad tekitada kaugele ulatuvat veelaust müra, mis hülgeid mõjutab. Samuti võib loodusala piirkonnas elutsevaid hülgepopulatsiooni mõjutada tuulepargi rajamisega kaasnev elupaikade ja toitumisalade kvaliteedi muutus, mida võib pidada kaudseks mõjuks. Mõjud hüljestele võivad kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte rajatavate tuuleparkidega. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse- eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Sorgu loodusalale Sorgu loodusala paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 11,9 km kaugusel ning ala kaitse- eesmärgiks on vaid üks elupaigatüüp (väikesaared ning laiud, 1620). Tuulepargi otsesed ega olulised kaudsed mõjud (nt rannikuprotsesside mõjutamise kaudu) antud kaugusele ei ulatu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Kabli loodusalale Suure vahemaa (13,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Lähim kaitse- eesmärgiks olev elupaigatüüp (liivased ja mudased pagurannad 1140) asub tuulepargi alast enam kui 15 km kaugusel ja mõjud lainetuse ja rannaprotsesside muutuste kaudu pole tõenäolised. Ülejäänud elupaikade näol on tegemist pigem maismaaelupaikadega, millele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on enamuses seotud maismaaelupaikadega või siseveekogudega. Ainsaks merega seotud liigiks on jõesilm, kelle elupaiku kavandatav tegevus piisava vahemaa tõttu ei mõjuta. Võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Kokkuvõttes mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Manilau-Hanilaiu loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärkide hulgas mere-elupaigad puuduvad. Rannaprotsessidele ja ranniku-elupaikadele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Luitemaa loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärgiks olevatele mere- ja rannikuelupaikadele olulisi füüsilisi mõjusid ei avaldu, võimaliku heljumi kandumise mõju on antud kaugusel tühine. Kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu kuna võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Maismaaelupaikadele ja maismaal elutsevatele eesmärgiks olevatele liikidele 44 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Orajõe loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu puuduvad loodusalale igasugused mõjud. Ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on vaid maismaa-elupaigad, millele mingeid mõjusid ei avaldu. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 1,3 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevale liigile tiigilendlasele ei avaldu samuti loodusalal vahetuid mõjusid kuid rännete käigus tuuleparki läbides võib toimuda isendite hukkumine kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõjud võivad avalduda juhul kui ränne toimub läbi tuulepargi läände Kuramaa poolsaare tipu suunas või loodesse Saaremaa suunas. Antud mõju pole tõenäoliselt tugev kuid antud faasis seda siiski välistada ei saa. Mõju nahkhiirtele võib kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkidega. Seetõttu ei saa praeguses faasis välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile. Seega tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Metsapoole loodusalale Suure vahemaa (17,3 km) tõttu füüsilised mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu kuna antud kaugusel on mõju lainetusele ja rannaprotsessidele ebaoluline. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lemmejõe loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (16,1 km) ning hõlmab Lemmejõe veeala. Setõttu nii otsesed kui ka arvestatavad kaudsed mõjud alale puuduvad. Samuti puuduvad mõjud kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile (jõed ja ojad, 3260) ja selles elutsevatele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 0,7 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lao loodusalale Suure vahemaa (18,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud puuduvad. Rannaprotsessidele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi (emaputk) elupaikadele mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Tõstamaa loodusalale Kuna Tõstamaa loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (19,9 km) siis nii alale kui ka mere- ja rannikuelupaikadele mõjusid ei avaldu, kuna lainetuse ja mereprotsesside muutuste mõjud sellisele kaugusele ei ulatu. Maismaaelupaikadele ja kaitstavale taimeliigile (emaputk) puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine loodusalale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning oluliselt veekvaliteeti ja seeläbi eesmärgiks olevaid kalaliike ei mõjuta. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Ka häiringute (veealune müra) võimalik mõju eesmärgiks olevatele kalaliikidele (hink, jõesilm) on piisava vahemaa tõttu väikene ning tõenäoliselt ebaoluline. Seega mõjud loodusala 45 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Pärnu lahe linnualale Linnuala paikneb tuulepargi alast lähimas punktis 680 m kaugusel. Kuna linnuala lähedusse ulatub tuulepargi ala kitsas põhjatipp, siis jääb vähem kui 2 km kaugusele linnualast vaid 3 potentsiaalset tuuliku asukohta ja vähem kui 3 km kaugusele kokku 5 potentsiaalset tuuliku asukohta. Tuulikute naabruse tõttu võivad linnualale ulatuda vahetud mõjud nii ehitus-, kasutus- kui lammutusaegsete visuaalsete ja heliliste häiringute tõttu, sealhulgas laevaliiklusest tingitud häiringud. Samuti on tõenäolised ajutised ehitusaegsed mõjud linnuala veekeskkonnale heljumi leviku kaudu. Antud mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning kiirelt mööduv ning ilmselt ei avalda liikidele olulisi mõjusid. Suur tuulepargi ala mõjutab merekeskkonda ka tuule- ja lainerežiimi ning ka jääolude (tuulepark võib ankurdada jäävälju) muutmise kaudu. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad, kuid võivad siiski mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimusi. Kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest avalduvad mõjud tõenäolisemalt liikidele, kes kasutavad tuulepargi ala naabruses paiknevaid avamere alasid rändeaegsete puhkealadena, toitumisaladena ja talvitusaladena (tuttvart, merivart, sõtkas, aul, hahk, mustvaeras, tõmmuvaeras). Kuna tuulepark paikneb avamerel siis kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid tuulepargi naabruses ei ole ning olulised mõjud haudelinnustikule tõenäoliselt puuduvad. Rannikumere ja rannikualadega seotud linnuliikide elupaigad jäävad tuulepargi alast reeglina enam kui 10 km kaugusele ning oluliste mõjude avaldumine antud distantsilt pole tõenäoline. Kuna kavandatav tuulepark hõlmab ulatuslikku mereala siis võivad kaitstavatele linnuliikidele avalduda mõjud rännete ajal, mil linnud on linnualale saabumas või alalt lahkumas. Kuna liikide rändeteed võivad läbida tuulepargi ala võib see põhjustada isendite hukku kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Kokkuvõttes ei saa praeguses faasis ja praeguste teadmiste baasil välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Kabli linnualale Kabli linnuala jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele. Piisava vahemaa tõttu on füüsilised mõjud linnualale ilmselt ebaolulised ning kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Olulised häiringud linnualani ei ulatu ning ehitustöödega vette paisatud heljumi alale kandumise tõenäosus on väike ning selle võimalik mõju ebaoluline. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski täielikult välistada ei saa. Antud mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Luitemaa linnualale Luitemaa linnuala jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele. Suure vahemaa tõttu olulisi füüsilisi mõjusid linnualale tõenäoliselt ei avaldu, samuti ei avaldu olulisi mõjusid ka ala veekvaliteedile. Seega kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Häiringud linnualani ei ulatu. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände või edelasse Kuramaa rannikule. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte 46 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kavandatud tuuleparkidega. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski välistada ei saa. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva linnualale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine linnualale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale ning muutusi kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimustes. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva võimaliku heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning see oluliselt veekvaliteeti ei mõjuta. Olulisi häiringuid antud kauguselt linnuliikidele ei avaldu. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Tuulepargi mõjud rändel olevatele lindudele on tõenäoliselt väikesed ja ebaolulised kuna nii piki Liivi lahe rannikut kulgev põhja-lõunasuunaline rändesuund kui ka üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule kulgev rändesuund tuuleparki ei läbi. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. 6.5. Natura eelhindamise tulemus Natura eelhindamine tuvastas, et piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu saab mõjud välistada järgmiste loodusalade terviklikkusele ja nende loodusalade kaitse eesmärkidele: Sorgu loodusala, Kabli loodusala, Manilau-Hanilaiu loodusala, Luitemaa loodusala, Metsapoole loodusala, Lemmejõe loodusala, Tõstamaa loodusala ja Ainazi - Salacgriva loodusala. Kihnu loodusala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes). Seetõttu tuleb Kihnu loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Orajõe loodusala kaitse eesmärgiks olevale nahkhiireliigile (tiigilendlane) ei saa välistada negatiivseid mõjusid hukkumise tõttu tuuleparki läbivatel rännetel. Seega tuleb Orajõe loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Piirkonnas paiknevate linnualade Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, mis võib avalduda isendite hukkumises rännetel läbi tuulepargi. Seega tuleb Pärnu lahe linnualale, Kabli linnualale ja Luitemaa linnualale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. 47 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ebaselgeid mõjusid käsitletakse ettevaatuspõhimõttest lähtudes olulisena. Käesoleva nn eelhinnangu eesmärgiks on analüüsida kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive (vt ptk 2.3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis ning lähtudes sellest määratleda eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused mõjuala suurus ja mõjutatavad keskkonnaelemendid, mida käsitletakse edaspidi põhjalikult KMH aruandes. Kokku võrreldakse viit erinevat alternatiivi (sh 0-alternatiiv) (vt Tabel 2). 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erinevate mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH programmi vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatus jääb ebaselgeks, täpsustatakse selle ulatus KMH käigus. 7.2. Eeldatavad mõjuallikad Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need meretuulepargi rajamise, käitamise ja likvideerimisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 3). Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Keskkonnameetmete rakendamist ei ole 2010 aasta seaduses eraldi välja toodud, vaatamata sellel tehakse seda käesoleva KMH protsessi käigus. 48 / 76  Tegevus Avariiolukord Ehitustegevus Tuulikupargi kasutamine Tuulikupargi lammutamine + Mehhaaniline toime + * Hõljuv sediment Tabel 3. Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad + + Müra ja vibratsioon *Juhul kui tuulikuparki lammutades eemaldatakse merepõhjast tuulikute vundamendid + + + Mõjur + Elektromagnetväli + Füüsiline takistus Merepõhja elustik ja -elupaigad + + +* + + + Kalastik Linnustik + + +* + Käsitiivalised + + + Mereimetajad (hülged) Merepõhja setted ja rannaprotsessid + + + + + Vee kvaliteet + Hüdrodünaamika + + Jääga seotud riskid Mõjud + + Navigatsiooniriskid + Õlireostus Kaitsealused liigid ja kaitsealad sh + + +* Natura alad Muinsuskaitse väärtused + + +* 49 / 76 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm + Visuaalne mõju + + + Sotsiaalmajanduslik keskkond + Kliimamuutused Radarisüsteemid +  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu. Järgnevas tabelis on koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele (vt Tabel 4). 50 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tabel 4. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Merepõhja elustik ja Eeldatavalt on oluline ja otsene mõju Detailsed merepõhja andmed Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv elupaigad tuulepargi ehituse ajal, kuna puuduvad ning seetõttu viiakse nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) gravitatsioonivundamentide alune tuulepargi arendusalal ja kaablitrasside kõige väiksem ning seega otsene mõju pinnas jm tuleb eemaldada ja ehituseks alal võimaliku mõju väljaselgitamiseks merepõhjale vähesem võrreldes ette valmistada ning pinnase algne läbi välitööd ning selle põhjal alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil olukord kasutusetapis ei taastu. Mõju koostatakse ekspertarvamus. mõju puudub. vähendava ja leevendava meetmena Tulemuste põhjal hinnatakse ala (Kavandatavat tegevust välistavat tuleb tuulikute vundamendid põhjaelustiku ja -elupaikade väärtust mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi paigaldada võimalusel kohtadesse, kus ning kavandatava tuulepargi mõju, alternatiivil). ei esine (väärtuslikku) merepõhja lähtudes nt üldtunnustatud EU LIFE elustikku ja elupaiku või see on vähene. projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ välja töötatud elupaikade Kasutusaegne negatiivne mõju on klassifikatsioonist (EBHAB). väheoluline. Tuulikute vundamendid Välitööde metoodiline osa põhineb (sh loovad uusi elupaiku ja varjealasid põhjataimestiku ja –loomastiku elustikule ja kalastikule (nn ”rifi efekt”) uuringud) Eesti Rahvusliku ning toitumispaiku põhjaloomastikule. Rannikumere seires kasutataval Mõju on seotud otseselt tuulepargi ning välitööde metoodikal. merekaabli alaga. Ehitusgeloogiline uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud põhiomadused. Merepõhjaelustiku ja -elupaikade liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivse iseloomustuse kohta viiakse läbi inventuur. Inventuuri saab läbi viia suvel või sügisel, kuna siis on vegetatsiooni-periood kõige aktiivsem. Inventuuri käigus toimuvad sukeldumised mere põhja, kust võetakse põhjaelustiku proove kavandatavate vundamentide asukohtadest ning tehakse video- vaatlused. Videomaterjali alusel saadakse põhjakoosluste katvus- 51 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus kirjeldused ning põhjatüübid. Laboratooriumis määratakse proovis leiduvad taime– ja loomaliigid ning leitakse iga liigi arvukus ja kuivkaal. Kalastik Eeldatavalt on mõju, mis avaldub nii Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulepargi ehitus- kui ka võttes aluseks eelnevalt piirkonnas nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kasutamisetapis ja lammutamisel. teostatud uuringud, olemasolevaid kõige väiksem ning seega mõju Ehitustööde ajal avaldab kalastikule allikaid ja analoogid ning töö käigus kalastikule vähesem võrreldes mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv tehtavate uuringute tulemused. alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- heljum ja laevade müra Ehitusaegse Piirkonna kalastiku osas on varasemalt alternatiivil mõju puudub. mõju ulatus sõltub laiali kantud setete tehtud järgevad uuringud: (Kavandatavat tegevust välistavat ja hõljumi levikust ning ehitustöödel mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi tekkivast mürast. Arvestades, et 1) Aastatel 2015-2019 on TÜ alternatiivil). korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski Mereinstituut läbi viidud Pärnu alust antud mõju pidada oluliseks ja Liivi lahe töönduskalade Kasutusaegne mõju on seotud noorjärkude uuringud. tuulepargi ning merekaabli alaga. 2) Aastal 2015 on TÜ Merekaablite süvistamise ja Mereinstituut läbi viinud isoleerimisega tagatakse, et uuringu: Poolsiirdekalade merekaablitest lähtuda võiv kahju kudealad Väinameres ja Liivi kalavarudele on nullilähedane. lahe põhjaosas: seisund ja Tuulikute opereerimisfaasis avaldavad kvaliteedi parandamise kalastikule mõju elektrituulikute võimalused töömüra, kaablite elektromagnetväljad ning hoolduslaevade liiklusmüra. Kavandatava tegevuse piirkonnas Arvestades, et korraga on töös 1-2 viiakse läbi kalastiku inventuur ning laeva ei ole siiski alust antud mõju kevad- ja sügisräime uuringud ning pidada oluliseks võrreldakse nende tulemusi 2018. Lammutamis-faasis avaldab kalastikule aastal TÜ Eesti Mereinstituut koostanud mõju lammutusmüra, pinnasetöödel rannikumere kalastiku uuringu tekkiv heljum (juhul kui tuulikute omadega. Kalastiku inventuur viiakse vundamendid eemaldatakse mere- läbi kevadel, suvel ja hilissügisel ning põhjast) ning laevade müra. selle kestus on ca 2 aastat. Kevadräime Arvestades, et mõlemad mõjud on uuringud viiakse läbi aprill-juuli ning 52 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus lühiajalised ei ole hetkel alust pidada kestus on 2 aastat. Sügisräime neid olulisteks. uuringud viiakse läbi august-detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb vundamentide Uuringu tulemuste põhjal selgub kas paigaldamisel ja võimalikul rajatav tuulepark võib sattuda eemaldamisel, kaablikraavide rajamisel vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse jm ehitustöödel vältida kalade vajadustega või kalapüügisektori kudemisperioodi. Heljumi laialdasema oluliste huvidega. leviku vältimiseks tuleb lisaks vältida Kalaproovide kogumine ja analüüs samaaegselt mitte rohkem kui kahe toimub vastavalt HELCOMi vundamendi rajamist. Lisaks sellele juhtnööridele (HELCOM, 2015) ja tuleb kasutada võimalikult väikest vastab veekvaliteedi hindamise elektromagnetvälja tekitavaid standardi nõuetele EVS-EN veealuseid kaableid ning need 14757:2015. Uuringuteks kasutatakse võimalusel süvistada merepõhja. nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm silmasammuga võrkudest) ja standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015) sektsioon-nakkevõrke. Kevadräime uuring viiakse läbi hüdroakustilise uuringu teel. Sügisräime uuringu läbiviimise metoodikaks on kudekala püük nakkevõrkudega planeeritava tuulepargi põhjapoolses küljes kahes punktis ning kalavastsete püük larvitraaliga tuulepargi alal 13. punktis. Igas jaamas teostatakse CTD mõõdistused (vee soolsus, temperatuur, hapnikusisaldus ja klorofülli kontsentratsioon) ja määratakse vee läbipaistvus. KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade analüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste 53 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus häiringute osas ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Elektromagnetvälja mõju hinnatakse arvestades sarnaseid projekte, nende kohta tehtud uuringuid ning olemasolevaid teadmisi ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Linnustik Tuulepargi ehituse ajal avalduv mõju ei Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on ole eeldatavalt oluline, kuna tuulepargi võttes aluseks eelnevalt piirkonnas eeldatavasti alternatiiv nr 4, kuna siin sügavuse tõttu ei kattu see lindude teostatud uuringud, olemasolevaid on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem toitumisalaga ning on lühiajaline ja allikaid ja analoogid ning töö käigus ning seega mõju linnustikule vähesem ehitustööd toimuvad korraga piiratud tehtavate uuringute tulemused. võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- alal. Piirkonna linnustiku osas on tehtud alternatiivil mõju puudub. Mõju ulatus järgnevad uuringud: sõltub ka tuulikute kõrgusest ja on Olenevalt ehitust teenindavate laevade seotud erinevate linnuliikide sadama asukohast ja kasutatavast 1. 2012-2014. aastal on läbi lennukõrgusega. laevateest võib kaasneda häiring viidud linnustiku uuring Liivi (Kavandatavat tegevust välistavat rännetel peatuvatele, talvituvatele ja lahe piirkonnas: „Kihnu mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi toituvatele lindudele, kuid antud mõju meretuulepargi linnustiku alternatiivil, kuid rakendada tuleb ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson eeluuringu koondaruanne“, mõju vähendavaid OÜ 2012 aastal koostatud KMH täitja: Tartu Ülikooli Eesti leevendusmeetmeid). aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama mereinstituut, laevatee süvendamist 2. 2019 aastal Eesti ornitoloogiaühingu poolt Kasutusaegne mõju on eeldatavalt koostatud Linnustiku pesitsuse oluline. Negatiivset mõju avaldab uuring, mis puudutab ka Liivi linnustikule tuulikute poolt põhjustatud lahe piirkonda takistus rändavatele veelindudele ning 3. 2016 aastal Eesti kokkupõrkeoht tuuliku labadega. ornitoloogiaühingu poolt Mõju vähendava ja leevendava tehtud Eesti merealal meetmena tuleb tuulepargi rajamisel paiknevate lindude arvestada lindude rändeteedega, Mõju rändekoridoride olemasolevate on seotud tuulepargi arendusala ja andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning 54 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus analüüsi koostamine määratakse KMH aruandes. tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele, mis käsitleb ka Liivi lahe piirkonda 4. 2010-2012 kestnud GORWIND projekt ehk Liivi laht kui tuuleenergia ressurss, kus käsitletakse ka linnustiku teemasid. Seega on Eesti mereala planeeringu koostamise käigus ja ka varasemalt koostatud olulisemad linnustiku uuringud, mille tulemused ja järeldused hõlmavad ka Liivi lahte. Arendusala piirkonnas on olemas mitmed lennuloenduse andmed. Eelpool toodud allikate põhjal hinnatakse arendusalal peatuvate lindude arvukust, mis on aluseks lindudele avalduva mõju olulisuse hindamiseks. Juhul kui andmete koondamise ja arvutuste tulemusena saadud andmestikule on linnustiku eksperdi hinnangul vaja kinnitust, siis viiakse läbi täiendav laevaloendus. Käsitiivalised Eeldatavalt esineb mõju tuulepargi KMH koostamise käigus viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kasutamise ajal. Negatiivset mõju käsitiivaliste uuring laevaloenduse abil nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) põhjustavad kokkupõrked tuuliku 1 aasta jooksul. kõige väiksem ning kõrgus kõige labadega ning barotrauma (kiire rõhu suurem (300 m). Tuulikute kõrgus on Uuringu tulemusena selgitatakse välja muutuse poolt põhjustatud oluline, kuna tavaliselt lendavad käsitiivaliste võimalikud koekahjustus). käsitiivalised mere kohal ca 10 m rändekoridorid. kõrgusel merepinnast57. 0-alternatiivil Ehitusaegne oluline mõju puudub Uuring viiakse läbi vaatluste teel. mõju puudub. arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, käsitiivalised on aga öise 57 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 55 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus eluviisiga, ka kokkupõrgete risk on (Kavandatavat tegevust välistavat ehitusfaasis väike ja barotraumade risk mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi puudub. alternatiivil). Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mereimetajad (hülged) Eeldatavalt oluline mõju tuulepargi 2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv ehituse ajal. Ehitustööde ajal poolt Eesti merealaplaneeringu nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) mõjutavad mereimetajaid suhteliselt alusuuringuna Hüljeste leviku ja kõige väiksem ning seega mõju kõrge müratasemega ehitustööd, merekasutuse hinnang. Antud hüljestele vähesem võrreldes võimalik vaiade paigaldamine hinnangus on Liivi lahte küll käsitletud, alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- merepõhja ja võimalikud lõhketööd, kuid antud piirkonna osas ei ole siiski alternatiivil mõju puudub. ning samuti mürahäiring, mis on ammendavaid andmeid mõjude (Kavandatavat tegevust välistavat põhjustatud tihenenud laevaliiklusest. hindamiseks konkreetsel arendusalal. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Erinevate häiringute mõjul väheneb Näiteks hallhülge kohta on viimased alternatiivil). tööde tsoonis hüljeste poolt andmed aastatest 2007-2008. Eelpool kasutatavate merealade pindala. toodust tulenevalt on vaja läbi viia Silmas tuleb pidada, et kogu alal et täiendav uuring. Uuringu käigus ehitata üheaegselt, vaid etapiviisiliselt. märgistatakse hallhülged Pärnu/Liivi Ehitusaegne müra võib mõjutada ka lahe piirkonnas hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades telemeetriaseadmetega. Loomi neid töötsoonist eemale. jälgitakse umbes 10 kuu jooksul (va karvavahetuse periood, kui nad on Arvestades, et korraga on töös 1-2 valdavalt veest väljas ning nende karv laeva ei ole siiski alust antud mõju ei võimalda seadmeid kinnitada). pidada oluliseks Andmed kogutakse GPS asukoha, Ehitustöödega kaasneb heljumi vette veerõhu (sügavuse), vee temperatuuri paiskamine, mis vähendab vee ja selle kohta kas hülged on vee all või läbipaistvust ning takistab hüljestel vee peal. Kogutud andmete sidumisel saagi püüdmist. Heljumipilve saab mõõta muu hulgas vees ja kuival põhjasettimine võib ohustada kalade veedetud aega, veesamba eri osades koelmuid ning tuua kaasa negatiivseid veedetud aega, sukeldumise mõjusid kalastikule ja hüljeste maksimaalset sügavust ja kuju, toidubaasile. liikumissuundi ja kiirusi veepinnal. Statistilise analüüsi tulemusena Tuulepargi kasutamise perioodil võib selguvad eri ruumiosade kasutuse põhjaelupaikade teisenemine tuua intensiivsus (näiteks mingis etteantud kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste ruudus veedetud tunnid), toitumisalad 56 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus toidubaasis läbi täiendava floora sukeldumise iseloomu alusel, tekkimise tuulikuvundamentidele. veepealsed puhkealad (kui Väheldane mõju võib esineda ka sukeldumised pikema aja jooksul tuulikute poolt tekitatud veealuse müra puuduvad), liikumistee ning sigimisalad tõttu. Seega avaldub oluline mõju ka maal või jääl. tuulepargi kasutamise ajal. Loomad tuleb märgistada mais-juunis Mõju on seotud otseselt tuulepargi peale karvavahetust ning jälgida tuleb alaga. neid kuni märtsini, mil on sigimisperiood. Analüüse on võimalik teha ka jooksvalt, ent kuna andmebaasid võivad olla väga mahukad, tuleb lõppanalüüsiks kogu andmestik korraga töödelda. Uuringu kestus on 18 kuud. Merepõhja setted ja Tuulepargi mõju võib avalduda KMH aruandes antakse ülevaade Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv rannaprotsessid tormilainete režiimile merepõhja kavandatava tegevuse ala setete nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) struktuurile, setete dünaamikale. koostisest ja paksusest, kuna setete kõige väiksem ning seega otsene mõju Eeldatavalt ei ole tegemist olulise koostis ja paksus on oluline aspekt merepõhja setetele vähesem mõjuga. Ehitusfaasis vundamentide vundamendi tüübi valikul ning võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. ehitusel ja kaablite merepõhja ehitusaegsete keskkonnahäiringute Mõju randadele ei sõltu sellest, milline süvendamise käigus toimub setete prognoosimiseks ja alternatiiv rajamisel rakendub. 0- ümberpaigutamist ja resuspensiooni. leevendusmeetmete välja alternatiivil mõju puudub. Selle mõju avaldub piiratud alal ning pakkumiseks. (Kavandatavat tegevust välistavat lühiajaliselt. Välitööd viiakse läbi kevadel. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Tuuleparkide rannikumerre rajamine ei Uuringupiirkonnas tehakse uuringud alternatiivil). mõjuta (on neutraalne) setete leviku, paksuste ja rannaprotsesside iseloomu, nende lasuvustingimuste määramiseks ning ägenemist või nõrgenemist, kuna proovivõtmised settetoruga ja rajatav tuulepark asub piisavalt kaugel. haardkopaga setete lõimise ja ökoloogilise seisundi määramiseks. Mõju vähendava ja leevendava Peale välitööde läbiviimist määratakse meetmena tuleb võimalusel vältida laboratoorselt setete lõimiseline koostis süvendustöid ja muid pinnasetöid ning raskmetallide ja tugevate tuulte tingimustes (hoiab üldnaftaproduktide sisaldused. heljumi leviku mõju piiratud alal). 57 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle Uuringu tulemusena selgub millised lähiümbrusega. põhjasetted vaadeldavas piirkonnas esinevad, kas setetes esineb reostust ning kas kavandatav tegevus tekitab suurtes kogustes heljumit (määratakse lõimis). Lisaks sellele selgitatakse välja võimalik mõju merepõhja struktuurile ja setete dünaamikale. Vee kvaliteet Mõju vee kvaliteedile võib avalduda Merevee kvaliteedi hindamiseks viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulikupargi ehituse ja lammutamise KSH käigus läbi vee kvaliteedi uuring, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Mõju mille eesmärk on jälgida ja kirjeldada kõige väiksem ning seega otsene mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast võimalikke ehitustegevusest ja vähesem võrreldes alternatiividega 1, veesambasse paisatud setete ja hilisemast tuulepargi opereerimisest 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. heljumi kogusest ja kvaliteedist ning tulenevaid muutusi. Uuring teostakse (Kavandatavat tegevust välistavat valitsevatest hüdrodünaamilistest kavandatava tuulepargi piirkonnas ja mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi tingimustest. ehitustegevuse arvatava mõjualasse alternatiivil). jääval merealal. Mõjuala välja Mõju leevendamiseks on soovituslik selgitamiseks on vajalik piirkonna 3D süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte hüdroloogilise mudeli olemasolu. teostada tugevate tuulte tingimustes. Uuringu käigus hinnatakse järgmisi Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle parameetreid: vee läbipaistvus, lähiümbrusega. hapniku kontsentratsioon, klorofülli kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid, räni, CTD profiilid. Uuringus on taustandmetena võimalik käsitada rannikumere operatiivseire andmeid. Merevee kvaliteedi hindamise jaamade võrgustikku saab kasutada ka planktonikoosluste olukorra kirjeldamiseks. Uuringu metoodika vastab riikliku rannikumere seire programmis kasutatavale metoodikale. 58 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Veekvaliteeti hinnatakse Veepoliitika Raamdirektiivi (VPRD) rakendamiseks väljatöötatud indikaatorite ja kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (keskkonnaministri 12.11.2010 määrus nr 59 ja selle Lisa 6). Hüdrodünaamika, jääga Eeldatavalt on tegu väheolulise Hüdrodünaamika mõju osas Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv seotud riskid, mõjuga. teostatakse teoreetiline nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) navigatsiooni-riskid, mudeleksperiment. Tuulepargi mõju kõige väiksem ning seega otsene mõju Tuulepargi rajamise mõju hüdro- võimaliku õlilaigu levik lainetusele selgitatakse välja vähesem võrreldes alternatiividega dünaamikale seisneb tuule- ja sh Läti vabariik lainemudeliga SWAN58. Jääriskide osas 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. lainerežiimi muutumises. Mõju avaldub antakse eksperthinnang tuginedes ka hoovustele ja vertikaalsele (Kavandatavat tegevust välistavat varasematele alusandmetele ja läbi segunemisele. Tegu on neutraalse mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi viidud uuringutele, nagu Eesti mereala mõjuga. alternatiivil). planeeringu raames läbi viidud Jääga seotud riskid võivad avalduda nii jääolude uuring ning uuritakse teiste tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise tuuleparkide kogemusi Skandinaavias. faasis. Mõjude leevendamiseks tuleb Võimaliku õlireostuse leviku vundamendi tüübi valikul ja tõenäosusliku käitumise hindamiseks projekteerimisel arvestada 50 aasta tuulepargi asukohas kasutatakse jooksul esineda võiva karmima talve TalTech’i Meresüsteemide Instituudis jäätingimustega. Jäätingimustega tuleb välja töötatud mudelit. arvestada ka tuulepargi ehitamise ajal – soovitav on ehitustöid mitte teostada Mudeleksperiment viiakse läbi jää esinemise perioodidel. Jäätumisel aastaajast sõltumatult. on mõju nii laevandusele kui ka mereimetajatele. Eksperthinnang antakse tuulepargi Navigatsiooniriskid ja sellest tulenevad mõjule seoses jääoludega. riskid mere reostusele võivad avalduda Eksperthinnangu aluseks on nii tuulepargi ehitamise kui ka analoogilised arendused lähiriikides kasutamise faasis. Navigatsiooniriskide ning olemasolev kirjandus. leevendamiseks tuleb tuulikute paiknemine tuulepargi alal kooskõlastada Veeteede Ametiga ning tuulepargi ala ja veeliikluse alad 58 Simulating WAves nearshore, http://swanmodel.sourceforge.net/ 59 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus tuulepargis või selle vahetus läheduses tuleb märgistada vastavalt nõuetele. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb lähtuda juhendist PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“ Märgistuse puhul tuleb lähtuda juhendist IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Õlireostuse tekke oht on nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb ehitustööde käigus järgida ohutus- reegleid. Tuulepargi ekspluateerijal peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks vähemalt ööpäeva jooksul peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Välisõhu seisund Eeldatavalt on tegemist väheolulise Välisõhu seisundi hindamise aluseks on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju on mõjuga. Mõju avaldub nii ehitus-, erialane kirjandus ja eksperthinnang. samaväärne. 0-alternatiivil mõju kasutus kui ka lammutusprotsessi puudub. käigus. Kavandatava meretuulepargi rajamisega tekib õhusaaste 60 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus ehitusprotsessi käigus seoses tihedama laevaliiklusega. Tegu on ajutise mõjuga. Meretuulepargi opereerimise ajal võib mõju välisõhu kvaliteedile avalduda seoses meretuuleparki teenindavate laevade liikumisega. Arvestades, et nii rajamisel kui ka opereerimisel on korraga töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks Müra , infraheli, Eeldatavalt ei ulatu oluline mõju Ehitusaegse ja veealuse müra 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on madalasageduslik müra maismaale. Kaugus mandrile 15,8 hindamise aluseks on erialane samaväärne. 0-alternatiivil mõju ja vibratsioon kilomeetrit ja Kihnu saarele 10,0 kirjandus ja eksperthinnang. puudub. kilomeetrit Tuulikute töötamise müra hindamiseks Tuulikute tekitatud müra sõltub teostatakse modelleerimine ja eelkõige seadme konstruktsioonist, koostatakse mürakaart vastavalt kõrgusest ja tüübist. Lähtudes tüüpilise Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tuuliku helivõimsustasemest, siis kehtestatud keskkonnaministri teoreetiliste arvutuste alusel (ISO 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus 9613-2) kohaselt sulandub tuulikute leviva müra normtasemed ja tööst põhjustatud müra ülejäänud mürataseme mõõtmise, määramise ja loodusliku keskkonna mürafooni hindamise meetodid“ ning antakse hinnanguliselt ca 500 m kaugusel eksperthinnang. Müra modelleerimine tuulikust (arvutuslik müratase LAeq 45 teostatakse aastaajast sõltumatult. dB). Häirivaks võib helitugevus osutuda Keskkonnamüra modelleerimisel eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute kasutatakse A-korrigeeritud puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse helirõhutaset LpA (dB), mis vastab ning teiste looduslike taustahelide tõttu inimkõrva kuulmisele. Modelleerimisel keerulisem eristada tuulikute müra arvestatakse maapinna ja veepinna üldisest mürafoonist, kui tuulikud helipeegeldustega, heli levikus paiknevad rannikust kaugel. väliskeskkonnas, müraallikate helivõimsustasemetega, müraallikate kõrgustega veepinnast jne. Müra ja vibratsioon tekib nii tuulikute ehitustööde, töötamise ja demonteerimise etapis. Eeldatavalt on tuulepargi rajamise ja demonteerimise 61 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus etapid intensiivsema müratasemega Infraheli, madalasagedusliku müra ja kui tuulikute töötamise etapp. vibratsiooni hindamise aluseks on eksperthinnang erialase kirjanduse Tuulepargi kasutamise ajal on eeldada ning analoogia põhjal.61 Madal- samuti infraheli ja madalasagedusliku sagedusliku müra soovituslikud müra teket. Infraheliks nimetatakse tasemed öisel ajal siseruumides on helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz. kehtestatud sotsiaalministri Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra kuuldav59. Madalsageduslikuks müraks normtasemed elu- ja puhkealal, loetakse helilaineid, mille sagedus on elamutes ning ühiskasutusega vahemikus 10-200 Hz.60 hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“. Veeloomastikule võib mõju avaldada Välitingimustes madalsagedusliku veealune müra mida põhjustavad müra helirõhutasemete osas riiklik konstruktsiooni töötavad osad regulatsioon puudub, muu müra osas (generaator, jahutussüsteemid) – lähtutakse Keskkonnaministri täpsustatakse KMH koostamise käigus. 16.12.2016 määrusest nr 71. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle vahetu ümbrusega. Kaitsealused liigid ja Mõju võib avalduda kaitsealade kaitse- Hindamise aluseks on Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitsealad eesmärkidele. keskkonnaregistri andmebaas, EELIS, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) inventuuride ja uuringute andmed ning kõige väiksem ning seega otsene mõju Kavandatava tuulepargi mõjualas asub liigi kaitse tegevuskavad. Mõjude vähesem võrreldes alternatiividega Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse- ulatuse, tugevuse ja olulisuse analüüsil 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärk on erinevate rändlinnuliikide tuginetakse kaardikihtide analüüsile elupaikade kaitse. Seega on mõju (Kavandatavat tegevust välistavat ning eksperthinnangule. Arvesse kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi võetakse kaitstavate loodusobjektide võrreldav kavandatava tegevuse alternatiivil). spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjuga linnustikule. Mõjud võivad mõjufaktorite suhtes. avalduda lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele ning elupaiga- 59 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon „Elektrituulikute keskkonnamõjude hindamise käsiraamat“, 2004 60 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 61 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 62 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus tingimustele, samuti võib mõju avalduda lindude rändes. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mõju võib avalduda seoses lindude rändega. Natura 2000 alad, Käesoleva KMH programmi peatüki 6 Hindamise aluseks on keskkonnamõju Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitstavad alusel ei saa mõju Natura 2000 aladele hindamise protsessi käigus koostatava nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) loodusobjektid välistada. Natura alade terviklikkusele linnustiku eksperthinnangu tulemus kõige väiksem ning seega otsene mõju pole mõjusid ette näha kuid mõjud Vajaduse korral kasutatakse ka vähesem võrreldes alternatiividega 1, võivad avalduda alade kaitse- varasemate inventuuride ja uuringute 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärgiks olevatele liikidele andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse (Kavandatavat tegevust välistavat (linnuliikidele, mereimetajatele ja hindamisel tuginetakse kaardikihtide mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi käsitiivalistele). Eelhindamise kohaselt analüüsile ja eksperthinnangule. alternatiivil). ei saa täielikult välistada mõjude Arvesse võetakse kaitstavate avaldumist järgmistele Natura loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust võrgustiku aladele: Kihnu loodusala, erinevate mõjufaktorite suhtes. Orajõe loodusala, Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala. Kavandatavale tuulepargile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Pärnu lahe linnuala. Linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta seal esinevate linnuliikide elupaikasid. Seega on mõju Natura 2000 aladele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda tuulepargi naabruses paiknevatele lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele. Mõju Pärnu lahe linnualale on seotud otseselt naabruses paikneva tuulepargi alaga. Ülejäänud Natura alade puhul võivad mõjud avalduda vaid seoses 63 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus lindude ja käsitiivaliste võimalike rännetega läbi tuuleparkide rändega. Ka hüljeste puhul võivad mõjud avalduda eeskätt rännete kaudu ning lühiajalise veealuse müra tõttu. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Muinsuskaitse Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on Kuna teadaolevalt asub projektialal väärtused mõjuga. kultuurimälestiste riiklik register ja vaid üks laevavrakk ning tuulikute ekspertarvamus. paiknemise kavandamisel saab sellega Mõju võib avalduda läbi ligipääsu Lõhkekehad ning muud Metoodika kooskõlastatakse arvestada, siis on 1., 2. ,3. ja 4. takistamise ning setete kandumisega ajalooliselt ohtlikud Muinsuskaitseametiga ning viiakse läbi alternatiivi mõju samaväärne. 0- muinsuskaitseväärtusele. objektid allveearheoloogiline uuring sonari alternatiivil mõju puudub. Mõju leevendamiseks tuleb tuulikute uuringuna. Sõltuvalt uuringu asukohad valida selliselt, et oleks tulemusest otsustatakse veealuse tagatud laevavrakkide säilimine ja kultuuripärandi eksperdi kaasamine. avalik ligipääs. Liivi lahes varasemalt tehtud uuringute Lõhkekehade ja muude ohtlike põhjal ei ole alust arvata, et objektide uuringu metoodika arendusalal võiks leiduda täiendavaid kooskõlastatakse arheoloogiamälestisi võrreldes peatükis Kaitseministeeriumiga. 4.2.1 tooduga, seega võib antud mõju Allveearheoloogiline uuring viiakse läbi pidada ebaoluliseks. sonari uuringuna. Sõltuvalt uuringu tulemusest otsustatakse veealuse Puudub teave arendusalal ning selle kultuuripärandi eksperdi kaasamine. vahetus läheduses lõhkekehade ja Merekaablite mõju hinnatakse läbi muude ajalooliselt ohtlikke objektide eksperthinnangu, mis põhineb olemasolu kohta. varasemate uuringute tulemustele. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. 64 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Visuaalne mõju Mõju sõltub tuulepargi täpsest Mõju hindamiseks teostatakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv asukohast (tuulepargi kaugus staatilised visualiseeringud nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) rannikust), selle suurusest ja tuulikute rannikualadel analoogiliselt Loode- kõige väiksem ning seega otsene mõju paigutusest. Eesti meretuulepargi vähesem võrreldes alternatiividega visualiseeringutega (Kihnu, 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Mõju on seotud tuulikupargi läheduses Häädemeeste). Mõju hindamisel on asuvate rannikualade ja Kihnu saarega. oluline eristada inimeste tajutavat, Senine rahvusvaheline kogemus on subjektiivset hinnangut uuele näidanud, et kui tuulikupark asub olukorrale võrreldes varasemaga. Peale rannikust ca 10 km kaugusel, siis on selle on oluline eristada objektiivset see ühiskonna poolt aktsepteeritav62. muutust mere- ja maastikupildis, mida saab hinnata näiteks tuulikute ja Vastavalt koostatavale Eesti mereala ranniku vahemaa alusel või ka näiteks planeeringule tuleb visuaalse mõju enimkäidavatest kohtadest avanevate vähendamiseks koondada tuulikud vaatesektorite alusel. võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega. Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima- 62 Hendrikson&Ko OÜ „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2010 65 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Sotsiaalmajanduslik Arvestades analoogilist projekti Loode- Hindamise aluseks on erialane Mida vähem on tuulikuid, seda keskkond, sh inimese Eesti meretuulepargi arendamisel, kus kirjandus, analoogsed projektid, väiksem on tõenäosus, et laevad tervis, heaolu ja vara; on koostatud praeguseks hetkeks KMH teostatav mürauuring, KMH menetluse tuulikutega kokku põrkavad. Seega on turism, kogukond; aruanne, on antud valdkonnas olulised käigus esitatavad arvamused ja vara seisukohalt väikseima mõjuga majandus ja tööhõive teemad, mille mõju on vaja hinnata seisukohad, Pärnu maakonnaga alternatiiv nr 4. Ülejäänud ning kalandus järgmised: piirneva mereala maakonnaplaneering valdkondade poolest on 1., 2.,3. ja 4. ning ekspertarvamus. alternatiivi mõju samaväärne. 0- ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh alternatiivil mõju puudub. kalandussektorile (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi ▪ Mõju piirkonna turismile alternatiivil). ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)). Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne. 66 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega. Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju kalandusele selgitatakse välja KMH aruande koostamise protsessis. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Mõju varale on eeldatavalt neutraalne ning avaldub otseselt siis, kui toimub laevade kokkupõrge tuulikutega ja seeläbi laevade kahjustumine. Mõju leevendamismeetmeid on kirjeldatud navigatsioonimõjude valdkonnas. Mõju turismile on eeldatavalt väheoluline. Kliimamuutused Eeldatavalt on tegemist olulise Hindamise aluseks on erialane Kuna iga vaadeldava alternatiivi puhul positiivse mõjuga. kirjandus ja ekspertarvamus. on tuulikupargi koguvõimsus sama, siis on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju Taastuva elektrienergia tootmise samaväärne. 0-alternatiivil mõju suurenemine vähendab fossiilsetest puudub. kütustest toodetava energia kogust, avaldades nõnda positiivset mõju kliimamuutusele ja aidates Eesti Vabariigil täita rahvusvaheliste kliimaeesmärke. 67 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Radarisüsteemid sh Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on erialane 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on navigatsioonisüsteemid, mõjuga. Mõju avaldub tuulikupargi kirjandus ja ekspertarvamus. samaväärne. 0-alternatiivil mõju meresidesüsteemid kasutamise faasis. Muuhulgas uuritakse teiste riikide puudub. ning lennuohutus ja kogemust lennutrajektooride, ohutuse Kuna kavandatavad tuulikud on mereohutus nii Eestis tagamise, tuulikute paiknemise ja kõrged, siis võivad need häirida PPA kui ka Lätis kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. mereseiresüsteemi radarite, Samuti hinnatakse võimalikku Kaitseministeeriumi radarite ning Läti mõjumeresidesüsteemidele, AIS mereseiresüsteemi tööd, tekitades seadmetele ja laevaradarite tööle. tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda ka navigatsiooni raskendatud jälgimine planeeritava tuulepargi alal. Tuulepargi kasutamine võib avaldada vähesel määral mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel tehakse koostööd Lennuametiga Mõju leevendamiseks tuleb teha koostööd vastavate ametiasutustega. 68 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 5). Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt KeHJS redaktsioonile 27.02.2010 Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine menetlemiseks vajaliku aja Tarbijakaitse ja Tehnilise jooksul Järelevalve Amet KMH algatamisest 14 päeva jooksul pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise teavitamine asjakohase otsuse tegemist Järelevalve Amet Eksperdirühm koos Esimesel võimalusel alates Skepast&Puhkim OÜ, Eesti arendajaga koostavad KMH KMH algatamisest Energia AS programmi (eelnõu) Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul programmi Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avalikust saamisest Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku päeva, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapaneku kaks kuud Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avalik väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku arutelu laekunud arvamuste Järelevalve Amet sh vajadusel Lätis analüüsimist KMH programmi täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest sh Energia AS laekunud ettepanekutest ja Lätis* vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS programmi Järelevalvajale arvestades programmi nõuetele vastavuse täiendamisest ja vastuste kontrollimiseks saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul KMH Keskkonnaministeerium programmi vastavust programmi saamisest* nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 69 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes Uuringute teostamine Uuringute tegemiseks Skepast&Puhkim OÜ vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat Eksperdirühm viib läbi KMH 4 kuu jooksul peale Skepast&Puhkim OÜ ja koostab KMH aruande uuringute aruannete valmimist Arendaja esitab KMH 40 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande otsustajale arvestades aruande valmimisest Otsustaja kontrollib KMH aeg määramata Tarbijakaitse ja Tehnilise aruannet63 Järelevalve Amet Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul aruande Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avalikust saamisest, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust kaks kuud arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku väljapaneku päeva Järelevalve Amet Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avaliku väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku arutelu sh laekunud arvamuste Järelevalve Amet vajadusel Lätis analüüsimist KMH aruande täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest* Energia AS laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande Järelevalvajale arvestades programmi nõuetele vastavuse täiendamisest ja vastuste kontrollimiseks saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul Keskkonnaministeerium aruande vastavust nõuetele kooskõlastuste saamisest* ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 63 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 70 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes Kogu KMH protsessi eeldatav Eeldatavalt 5 aastat Kõik osapooled kestvus Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.64 Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 64 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 71 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6). Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Sõle 23A, 10614 Tallinn On otsustajana menetlus- Amet tel +372 667 2004 protsessiga kursis ning [email protected] kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud; projekteerimistingimuste andja Asjaomased asutused Keskkonnaamet Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, KeHJS § 16 lg 3 p 2 10122 Tallinn [email protected] Kihnu vallavalitsus Linaküla, Kihnu vald 88003 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Pärnumaa [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus Pargi tee 1, Uulu küla 86502 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Häädemeeste vald, Pärnumaa [email protected] Ruhnu vallavalitsus Ruhnu, 93001 Saare maakond KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Lennuamet Lõõtsa 5, 11415 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 72 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus [email protected] Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Keskkonnainspektsioon (KKI) Roheline 64, 80010 Pärnu KeHJS § 16 lg 3 p 3 [email protected] Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid Läti Vabariik - KeHJS § 16 lg 3 p 1 - Läti Keskkonnaministeerium Peldu iela 25, Riga, LV-1494, Latvia E-mail: [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 Koda (EKO)65 Liivi Lahe Kalanduskogu Liiva 2c/37, Pärnu 80010 KeHJS § 16 lg 3 p 5 [email protected] Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja piirkonna keskkonna- ettevõtted seisundi vastu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab eelnimetatud ametiasutusi (ametid, KOV-id), tehnilise taristu valdajaid, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt (kirjaga e-posti teel; vt kontaktandmed Tabel 6). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - maakonnalehtes; - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses) , arvestades arenduse asupaika meres on TTJA otsusega Häädemeestel ja Kihnus;66 - vallavalitsuste veebilehtedel. 65 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 66 Otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 73 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 16 korraldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) KMH programmi avaliku väljapaneku, mis toimus ajavahemikul 11-31.03.2020. Avaliku väljapaneku käigus laekus kokku 14 kirja kokku 140 ettepanekuga. Oma seisukohad saatsid muuhulgas naabruses asuvad kohalikud omavalitsused, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Veeteede Amet ning MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Olulisemad ettepanekud puudutasid kaasamist, sotsiaalmajanduslikku mõju sh visuaalne mõju ja mõju kalandusele, tuulikute arvu, linnustiku puudutavaid mõjusid ja alternatiive võrreldes algse hoonestusloa taotlusega ning arendusala kaugust rannikust ja Kihnu saarest. Kokkuvõttev küsimuste ja nendega arvestamise tabel edastatakse kõikidele kirja saatjatele ning lisatakse ka käesolevale KMH programmile. 9.3. Võimalik piiriülene mõju Kavandatav meretuulepargi arendusala asub ca 288 m kaugusel Läti territoriaalmere piirist. Seega on tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras67. Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu menetluse käigus oli Läti Vabariigi soov, et meretuuleparki ei kavandataks Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Meretuulepargi võib rajada riigipiirile lähemale juhul kui Eesti Vabariik ja Läti Vabariik saavutavad selle osas ühise kokkuleppe. Seega tuleb riikidevahelise erimeelsuse ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks teavitada Läti Vabariiki käesoleva KMH programmi koostamisest ning kaasata Läti Vabariik keskkonnamõju hindamise protsessi. Peatükis 9.2 kirjeldatud avalikustamise käigus saadeti Keskkonnaministeeriumi poolt kirjad ka Läti Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ja Leedu Vabariigile. Rootsi Kuningriik ei vastanud kirjale, Leedu ja Soome soovisid olla kursis hindmaise tulemustega ning Läti Vabariik avaldas soovi olla kaasatud KMH protsessi. Läti poolsed põhilised ettepanekud olid seotud mereohutusega, avariide likvideerimisega, navigatsiooniga ning mõjuga Läti Natura aladele. Vastavalt Läti vabariigi taotlusele korraldatakse Eestiga paralleelne KMH menetlus ka Lätis. Selleks tõlgitakse esmalt KMH programm Läti keelde, korraldatakse sealne avalikustamine ning avalik arutelu. Programm esitatakse heaks kiitmiseks siis kui vastavad protseduurid KMH programmiga on ka Lätis lõppenud. 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine Vastavalt kirjaga 27.03.2020 nr 5-01/270 avaldatud soovile kaastakse käesoleva KMH menetlusse ka Läti vabariik. KMH programm tõlgitakse Läti keelde ning Läti vabariigis viiakse paralleelselt Eestiga läbi avalikustamine. Läti poolsete ettepankutega arvestamise ja mittearvestamise osas teavitatakse Läti vabariiki kirja teel. Samuti tõlgitakse KMH aruande materjalid ning avalikustatakse paralleelselt Eestiga ka Läti vabariigis. 67 KeHJS § 30. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 74 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumendid (teavitamise kirjad, kuulutused, teated) lisatakse koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga käesolevale programmile. 75 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 10. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:  Asjakohased õigusaktid  Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla planeeringud, arengukavad ja strateegiad  Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad  Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted)  Keskkonnaregister  Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS  Kultuurimälestiste riiklik register  Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid  Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. 76 / 76  Nimekiri 25.06.2020 nr 16-7/19-3404-031 KMH programmi kooskõlastamine Eesti Energia AS esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) avaliku väljapaneku korraldamiseks. Esmakordselt esitas arendaja KMH programmi 05.03.2020 ning TTJA korraldas programmi avaliku väljapanku, mis kestis 12.03 – 31.03.2020. Avaliku väljapaneku jooksul laekus programmile olulisi märkuseid ning kuna riigis kehtestati eriolukord, otsustati avalik arutelu edasi lükata ja tehti arendajale ülesanne KMH programmi täiendamiseks. Eesti Energia AS esitas 19.06.2020 TTJA-le täiendatud KMH programmi avaliku väljapaneku korraldamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 punktile 3.7 tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Lähtuvalt eeltoodust esitame Eesti Energia AS täiendatud KMH programmi teile kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: KMH täiendatud programm Liis Piper 6672151 [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A 19.06.2020 nr KA-TAG-1/171 10142 Tallinn Liivi lahe meretuulepargi täiendatud KMH programm avalikustamiseks Käesolevaga saadame Teile Liivi lahe meretuulepargi täiendatud KMH programmi ja esimesel avalikustamisel laekunud vastuskirjadega arvestamise koondtabeli. Ühtlasi palume Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil esimesel võimalusel välja kuulutada uus avalikustamine ning planeerida KMH programmi avalikud arutelud Häädemeeste vallas ja Kihnu saarel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige Lisad: Lisa 1: KMH programm. 1 eks, 76 lk Lisa 2: Kokkuvõte KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest 1 eks, 49 lk EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee  Tabel 1. Kokkuvõte KMH programmile esitatud seisukohtadest ja nendega arvestamisest No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 1. ELF, Seetõttu peame vajalikuks alapeatükki 4.1.4 Ei arvesta. Käsitiivaliste teemat on meie arvates KMH programmis käsitletud piisaval määral. 02.04.2020 „Taimestik ja loomastik” jaotist „Loomastik” KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 on eraldi nr 77 täiendada nahkhiiri puudutava osas. välja toodud Käsitiivalised ning nendega seotud mõjud, nende olulisus, mõjude hindmaise metoodika ning alternatiivide võrdlus Peatükis 1 toodud ekspertrühma on kaastatud ka käsitiivaliste ekspert. Nahkhiirtele avalduda võiva mõju täiendavat Arvestame osaliselt. Leiame, et käsitiivaliste teema KMH programmis piisavalt käsitletud (vt uurimist rõhutab ka Pärnu mereala planeering ja eelmine punkt). Lisame KMH alapeatükki 4.1.4 loomastiku punkti alla ka käsitiivalised. selle KSH. Planeeringu seletuskirja alapeatükk 3.6 KMH koostamise käigus arvestatakse kõiki asjakohased ja arendusalaga seotud strateegilisi „Taastuvenergeetika” toob välja rea põhimõtteid alusdokumente, sh ka kehtivaid planeeringuid kavandatava tegevusega seonduva ulatuses. tuulenergeetika arendamisel, millest kolmas Viitame, et aja möödudes võivad teadmised ja info teatud keskkonnaaspektide osas rõhutab selgelt vajadust täpsustada mõju täpsustuda, mille tulemusel konkreetne kohustuslik tingimus või soovitused aastaid tagasi nahkhiirtele nagu ka teistele liigirühmadele. Sama koostatud strateegilises dokumendis ei pruugi olla enam asjakohased. Kõikvõimalikud mõjud rõhutab ka KSH alapeatükk 4.16 „Nahkhiired”. ja aspektide uurimisvajadus analüüsitakse läbi iga kavandatava mõjuhindamise programmi ja põhiaruande koostamise käigus. Eksperdid otsustavad parima võimaliku teadmise järgi, kas mingile aspektile avaldub mõju ja kas see mõju võib olla oluline. Kui tuvastatakse eeldatavalt Kuigi KMH programmi alapeatükist 4.1.4 on oluline mõju või ei saa olulist mõju välistada või on mõju teadmata, siis seda ka KMH käigus nahkhiired kahetsusväärselt välja jäänud, on hinnatakse. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, vaid olulisi tervitatav, et alapeatükis 7.2 „Eeldatavad keskkonnamõjusid. mõjuallikad” olevas tabelis on nahkhiired siiski märgitud. Tuleb nõustuda seal antud hinnanguga, Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid et käsitiivalisi mõjutab tõenäoliselt enim oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele on väheoluline, kuna ehitustegevus – s.o tuulepargi kasutamine, kuid siiski ei saa täiesti tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised on öise eluviisiga ning välistada ka näiteks ehitusaegset mõju. kasutavad staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu. Selguse huvides on otsustatud siiski käesoleva arendusprojekti raames läbi viia käsitiivaliste Ka alapeatükis 7.3 olev tabel 6 kajastab rändeuuring Liivi lahe piirkonnas.(vt ptk 7) Mõju prognoosimeetod on esitatud käsitiivaliste käsitiivalisi, mis on kahtlemata tervitatav. Siiski eksperdi poolt, mistõttu ei ole põhjust kahelda selle sobivuses. Lisaks võetakse KMH vajaksid siin mõned aspektid täpsustamist. Tabelis koostamise käigus kokku erinevad käsitiivalistega seotud uuringute tulemused. Eelnevalt väidetakse, et nahkhiirte käitumine tuuleparkides nimetatu põhjal koostatakse vastav eksperthinnang, mille tulemus koondatakse KMH on sarnane lindude omale. Tegelikult on siiski palju aruandesse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number põhimõttelisi erinevusi ning nahkhiirte KMH ülesandeks on muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võivad käsitiivalised olla käitumuslikud jm iseärasused võivad tingida selle, kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määrata ka vastavad leevendusmeetmed et tuuleenergeetika ohustab neid enam kui linde. ning seiretingimused. KMH koostamisel lähtutakse kehtivast õigusruumist ning asjakohastest rahvusvahelistest riiklikest kohustustest. Võimalusel võetakse arvesse ka erialagruppide Samas tabelis toodud mõju prognoosimeetod on soovitusi edaspidiste tingimuste osas. Tutvusime ka teie poolt viidatud memoga, kuid esitatud liiga konspektiivselt. Leiame, et tuleb selgitame, et dokument ei sisalda käsitiivaliste uuringumetoodikat ega konkreetseid juhtnööre lähtuda Euroopa nahkhiirte kaitse leppe uuringute läbiviimiseks. Tegemist on soovitusliku iseloomuga kokkuvõttega rahvusvahelisest EUROBATS osapoolte kohtumise resolutsiooni 8.4 ümarlauakohtumisest, mida võib olla asjakohane arvesse võtta arendusprojekti keskkonna- või põhimõtetest (vastu võetud lepinguosaliste riikide ehituslubade taotlemise faasis, mil on asjakohane määrata vajalikud seiretingimused, kuid kohtumisel Monacos 8.-10. oktoobril 2018. a.; kuna KMH programmi ülesanne on tuvastada olulised keskkonnamõjud ning määrata nende edasine hindamise kava, siis leiame, et KMH programmi ehk käesoleva KMH lähteülesande https://www.eurobats.org/sites/default/files/docu koostamise raames selle memo kasutamine ei ole asjakohane. ments/pdf/Meeting_of_Parties/MoP8.Resolution% 208.4.%20Wind%20Turbines%20and%20Bat%2 0Populations_0.pdf). Tuleb teha kindlaks, kas On selge, et igal uuel ettevõtmisel on mõju teda ümbritsevale keskkonnale, kuid selgitame, et planeeritav ala on arenduseks sobiv nahkhiirte igasugune seire ei vähenda keskkonnariske ja -mõju. Seega, ootame järgnevatelt etappidelt, aspektist, vajaduse korral tuleb korrigeerida ala et seirevajaduse määramisel lähtutakse reaalsest ühiskondlikust vajadusest ning otstarbekast piire ja töötada välja konkreetsele alale sobivad ressursikasutusest ning omalt poolt kinnitame, et vajalik seire saab kindlasti tehtud. leevendus- või kompenseerimismeetmed ning planeerida vastav ehitusjärgne seire. 2. EOÜ, Eesti Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) taotluse alusel Arvestame. ornitoloogide algatati Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. ühing korraldusega nr 311 hoonestusloa menetlus ja Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 31.03.2020 keskkonnamõju hindamine meretuulepargi 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi rajamiseks Liivi lahte. Taotluse kohaselt on koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga, arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise kuni 1000 MW võimsusega ning koormatava ala eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete suurusega 183 189 290 m². Hoonestusluba alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KeJHS § 31 lõige 1). taotletakse 50 aastaks. Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel KMH programm kirjeldab kavandatavat tegevust päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse Eesti Energia AS soovina rajada Liivi lahte korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH meretuulepark, kus olenevalt valitud programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 tuulikut (KMH programmi pt 2.1). Eeldades, et tegelik EE soov on rajada kuni 160 tuulikut, ei ole asjakohased ka KMH programmi pt 2.3 kaalumiseks esitatud alternatiivid. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Mõjude eelhinnang Natura 2000 võrgustiku Pärnu Arvestame. lahe linnualale (rahvusvaheline kood EE0040346) Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber on ebapädev, ehkki järeldus, et läbi tuleb viia kirjutatud. asjakohane hindamine, peab paika. Eelhinnangu suurim ebatäpsus sisaldub väites, et „Tuulepargi kasutusfaasis kaasneb rootorite pöörlemisega heliline ja visuaalne häiring, mis võib vähesel määral mõjutada tuulepargile lähimas loodusala servas olevaid linde. Olulised mõjud on siiski vähetõenäolised.” Paljud veelinnuliigid (näiteks kaurid, vaerad, aul, alklased) on võrdlevate uuringute alusel avamere tuuleparkide rajamise suhtes väga tundlikud. Uuringutega on veenvalt näidatud, et linnud kasutavad tuulepargi ja selle ümbruse veeala peale tuulepargi rajamist oluliselt vähem (funktsionaalne elupaikade kadu) (üks ülevaade näiteks Fox & Petersen 2019. Offshore wind farms and their effects on birds. Dansk Orn. Foren. Tidsskr. 113: 86-101). Punakurk-kauri puhul on asustustiheduse vähenemist registreeritud kuni 16 km-ni tuulepargi väliskontuurist (Mendel et al. 2019, op cit.). KMH pt 7 määrab KMH käsitlusalaks (eeldatavaks Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala mõjualaks) kogu meretuulepargi arendusala ning ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: väljaspool seda arendusala servast vähemalt 1 km Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st raadiuses asuva piirkonna, tehes reservatsiooni, kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud et mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide seda käsitletakse KMH aruandes. keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks Merelinnustiku puhul tuleb mõjusid hinnata mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja vähemalt 15 km ulatuses tuulepargi alast merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. väljapoole. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus.  No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Tabelis 6 on toodud eeldatavad mõjud, Ei arvesta. Oleme seisukohal, et olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, mille prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus mõju tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike oluliste valdkondade kaupa. mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel viiakse läbi ka vaatluseid. Seega uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse Linnustiku osas on käsitlus lahtris „Mõju seos ja läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust olulisus” ebapiisav ega vasta üldtunnustatud teadmisest, mis omakorda pärineb erinevatest allikatest. arusaamadele avamere tuuleparkide mõjudest linnustikule. Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui Lahtris „Mõju prognoosimeetod” kavatsetakse kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostati konkreetse mõju hinnata olemasolevate andmete ja uuringute arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba baasil1. arvestanud ja arendusala vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et See on vastuolus Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vaatlusala ei kattu täpselt arendusalaga, annab see meie hinnangul Liivi lahe osas korralduse nr 311 punktiga 3.3., mis kohustab piisava ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline tegema koormatava mereala suhtes tervikuna mh uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. linnustiku ning nahkhiirte rände- ja toitumisalade 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe uuringu. piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti 2012-2014. aastal läbi viidud linnustiku uuring mereinstituut Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood linnustiku eeluuringu koondaruanne“ (täitja: Tartu 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing Ülikooli Eesti mereinstituut), mida kavatsetakse 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood kasutada peamise alusena linnustikule 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing avaldatavate mõjude hindamisel, on suuremas 5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja osas ebasobiv, kuna toonane uuringuala asus järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. valdavalt väljaspool praegu kavandatavat tuulepargi ala. Uuringus kasutati lindude rände uurimiseks radarit, mis paiknes Kihnu saarel ja Arvestades olemasolevaid uuringuid, ei ole nii detailseid ja olemasolevaid tulemusi mille tööraadius (u 10 km) ei ulatunud praegu dubleerivaid uuringuid vaja läbi viia. Lisaks selgitame, et Teie poolt välja pakutud uuringualal kavandatava tuulepargi alani. Uuringus viidi läbi mõned peatuvate lindude loendused laevalt ning 1 2012-2014. aastal on läbi viidud linnustiku uuring Liivi lahe piirkonnas: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, täitja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut, vastutav koostaja: Mati Kose. Uuringu tulemusi saab kasutada Liivi lahe meretuulepargi KMH protsessis. Peale selle tuleb koondada juba varasemalt kogutud andmed (GORWIND projekt). Kavandatava ala piirkonnas on mitmed korrektsed lennuloenduse andmed ka olemas. Andmed tuleb alapõhiselt eraldada teistest Liivi lahe andmetest ning välja arvutada planeeringualal peatuvate lindude arv ehk anda andmete põhjal hinnang. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number loendusala kattus praegu kavandatava tuulepargi s.o umbkaudu 1600+ km2 ei ole Teie poolt esitatud metoodika Teie poolt soovitud alaga vähesel määral. detailsusastmega uuringute läbiviimiseks sobivaim lahendus. Gorwind projekti andmed on kasutatavad, kuid KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks eraldiseisvana samuti ebapiisavad mõjude oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav hindamiseks. linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete EOÜ on seisukohal, et praegu puuduvad andmed, täpsustusvajadusest. mis võimaldaks analüüsida, kas planeeringualal leidub piirkondi, kus tuulikute paigaldamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju. KMH eeluuringuna tuleb läbi viia vähemalt kaheaastane uuring, mis hõlmab tuulepargi ala ja selle puhvrit vähemalt 15 km ulatuses. Peatuvaid (toituvaid, puhkavaid) veelinde tuleks loendada lennukilt või laevalt soovitavalt kuuel korral aastas (üks talvine ja suvine, kaks kevadist ja sügisest loendust). Radarvaatlused ja sellega sünkroonsed visuaalsed loendused tuleks sooritada laevalt nii kevadisel kui sügisesel rändeperioodil, registreerimaks rändevoogusid ning kohapealseid lende erinevate peatumisalade vahel (lindude lennusuundi ja - kõrgusi). Liivi lahe tuulepargi KMH programm avalikustati Ei arvesta. KMH programmi avalikustamine on toimunud vastavalt seaduses kehtivatele Ametlikes Teadaannetes 11.03.2020 ning avaliku nõuetele. Viitame, et Vabariigi Valitsuse otsus ei piiranud avalikustamiste protsesse, sh väljapaneku perioodiks määrati 12.03.2020- avalikustamise protsessid tavapäraste kehtivate reeglite järgi on lubatud ja õiguspärased, 31.03.2020. Keskkonnamõju hindamise ja kuid avalikustamise protsessi viimane osa ehk avalikud arutelud on palutud edasi lükata. keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 16 Vastavalt sellele oleme ka toiminud. kohaselt peab KMH programmi avalik väljapanek Haldusmenetluses on kohustus järgida mõistlikkuse ning otstarbekuse põhimõtet ning ei ole kestma vähemalt 14 päeva. lubatud põhjendamatu venitamine. Lähtudes õigusaktides toodust määrab otsustaja ehk TTJA avalikustamise perioodi pikkuse. Kinnitame, et käesoleval juhul ei ole tegemist erakordselt Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 28 keerulise menetlusega või mahuka materjaliga (st materjal on tavapärase pikkusega võrreldes teiste praegu menetluses olevate projektide KMH programmidega), millega pole lg 4 kohaselt peab avalikkuse kaasamisel võimalik tutvuda tavapärase 2 nädalase perioodi jooksul. KMH programmi avalikustamise menetlustähtaja pikkus olema selline, mis asja perioodist teavitati samuti eelnevalt 2 nädalat ette, mis võimaldas protsessis osalejatel mahukust ja keerukust arvestades võimaldab avalikustamisel osalemiseks aega planeerida. avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab Läti Vabariik osaleb KMH protsessis piiriülese mõjuhindamise kokkuleppe alusel ning nende menetlustähtaeg võimaldama piisavat siseriiklikud reeglid ning riikidevahelised piirülese mõjuhindamise kokkulepped võivad Eesti ettevalmistusaega. seadusandluses kehtivast erineda. Teavitame, et oleme koostöös eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse Eesti Vabariigi Valitsus kehtestas 12. märtsil 2020 soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii koroonaviiruse leviku tõkestamiseks eriolukorra, Kihnus kui ka Häädemeestel. mis muudab igapäevaselt väga olulisel määral enamiku Eesti elanike elukorraldust. Sellises kontekstis ei saa eeldada, et olulise (sh piiriülese) keskkonnamõjuga objekti KMH programmis saab avalikkus tõhusalt osaleda seadusega määratud miinimumtähtaja jooksul. Toetame siinkohal Läti Vabariigi keskkonnaministeeriumi ettepanekut peatada menetlus kuni eriolukorra piirangute lõpetamiseni ning anda seejärel avalikkusele programmi menetluses osalemiseks vähemalt 30 päeva aega. Samuti teeme ettepaneku korraldada eriolukorra piirangute lõppemise järgselt avalik arutelu lisaks Pärnu linnale ka tuulepargiga vahetult piirnevates ja kõige enam mõjutatavates valdades – Häädemeestel ja Kihnus. Vastavalt KeHJS § 16 lg 2 teavitab otsustaja Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku keskkonnamõju hindamise programmi avalikust omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad väljapanekust ja avalikust arutelust vähemalt: hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. Ametlikes Teadaannetes; arendaja kulul ühes Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka maakondliku levikuga ajalehes; kavandatava teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. kool, bussipeatus) Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. 3. Häädemeest ptk 2.2 on märgitud, et arendusala äärmised Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima e VV, tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 31.03.2020 Palume märkida maismaa asukohad (nii saartel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti nr 4-2/429-1 kui mandril), millele tuulikud kõige lähemal on. koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate Samuti peab täpsustama kaugust, hetkel on nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. tegemist umbmäärase kaugusega. ptk 2.3 on mainitud, et maismaa alajaama Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku asukohaks on arendajal neli reaalset alternatiivi. liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside Hilisemas tekstis ei ole maismaa alajaamade jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu asukohtasid võrreldud. KMH aruandes on vajalik maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas näidata ja kaaluda maismaa alajaamade vastutab põhivõrgu arendaja. asukohtade ja elektriliinide trasside erinevaid alternatiive. ptk 3 lisada kohalike omavalitsuste Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel üldplaneeringud. Häädemeeste vallas kehtib planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa Häädemeeste valla üldplaneering ning mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. Kuna üldplaneeringud ei tohi olla Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering. vastuolus maakonnaplaneeringuga, siis maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab. ptk 4.3 palume rõhutada mõju asustusele seoses Arvestame osaliselt. Programmi peatükki 4.3.1 lisatakse järgmine lõik „Liivi lahe piirkonnas mõjuga teistele valdkondadele. Turism ja on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele kalandus on piirkonna elanikele olulised tegevus- oluline sissetulekuallikas.“ ja sissetulekute valdkonnad, seetõttu sõltub Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide asustus suurel määral sellest, mis mõju tuulepark rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. avaldab kalandusele ja turismile. Märgitud on, et Selgitame, et Liivi Lahe meretuulepargi puhul on tegemist projektiga, mis omab olulist piirkond on hõreda asustusega. Palun arvestada tähtsust kliimamuutustega võitlemisega seoses riiklike kohustuste täitmisega, mistõttu tuleb konkreetsete asustustiheduse näitajatega neis selle projekti puhul arvesse võtta kogu ühiskonna huve. Merealade kasutuse külades ja piirkondades, kuhu mõju reaalselt planeerimispõhimõtete järgi on meretuulepargi ehitamine 6 meremiili kaugusele ulatub. Valla keskmise asustustiheduse rannajoonest piisav kaugus, et tagada oluliste mõjude mitte avaldumine rannapiirkonnas arvutamisel ei ole praegusel juhul korrektne elavatele isikutele. Kuna Häädemeeste puhul jääb lähim punkt 15,8 km kaugusele tuulepargi arvesse võtta hõredama asustusega idapoolseid arendusala servast, siis ei ole ekspertide hinnangul asjakohane läbi viia külasid, kus puudub otsene mere tuulepargi mõju mobiilpositsioneerimisel põhinevat detailset uuringut. Samuti ei ole asjakohane ehitusregistri (küll on aga elektriliinidest ja alajaamadest täpsusega arvestada kõikide paiknevate eluhoonetega ning suvilatega ega hinnata tulenev mõju). Lisaks rahvastikuregistrijärgsetele igakordselt nendeni ulatuvat võimalikku mõju. KMH protsess on oma olemuselt avalik elanikele on vajalik arvestada suveelanike protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis osaleda. Kõigil on hulgaga. Vajalik on läbi viia võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud mobiilpositsioneerimise või sama statistikat ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. pakkuv analoogne uuring. Samuti tuleb kasutada Juhul kui eksperdid leiavad sisulise mõjude hindamise käigus, et täiendav analüüs on siiski Ehitisregistrist kättesaadavaid andmeid piirkonna vajalik, siis seda ka sobiva metoodikaga ja kogu Liivi lahe piirkonda arvesse võttes ka elamute ja suvilate kohta. tehakse. Lk 62 tabelis on märgitud, et visuaalne mõju on Ei arvesta. väheoluline. Palume KMH käigus läbi viia KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse kohapealne visuaalse mõju hinnang, arvestades mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ka suvitushooaja sesoonsusega. Visuaalse mõju illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud hulgas on vajalik hinnata maismaale planeeritava metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks alajaama ja liinide mõju maastikele. Varasemad Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on koostatud visualiseeringud on olnud staatilised, ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu väikeses formaadis kujutatud fotomontaažid, mis mudeldatav visualiseering ei ole vajalik. ei pruugi edasi anda tegelikku visuaalset mõju. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide Programmi tuleb lisada, et visualiseering rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. koostatakse dünaamilisena, näiteks videomodelleerimisena, kus arvestatakse erinevate ilmastiku- ja valgusoludega. Lk 62 tabelis on märgitud, et mõju kohalikule Arvestame osaliselt. kogukonnale on eeldatavalt positiivne. Palume Korrigeerime KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju täpsustada võimalikke mõjusid. Mõju kohalikule tabelis 6 sotsiaalmajandusliku mõju sõnastust, lisades järgmise lause: mõju kohalikule kogukonnale ei ole võimalik enne hinnata, kui ei kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Samas märgime, et rahaliste ole välja töötatud ja seaduslikult rakendatud kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. konkreetseid kohaliku kasu meetmeid. Lk 62 tabelis palun eraldi välja tuua mõju Arvestame osaliselt. kalandusele. KMH aruandes tuleb välja tuua ka Selgitame, et KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju seirekava ning meetmed, mis võetakse tabelis 6 nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. tarvitusele, kui KMH aruande väited mõjude kohta Kavas on uurida võimalikku mõju kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise ning seireandmed kokku ei lange. Välja tuua piiramise tõttu avalduvate mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga vastutaja. Tänasel päeval mõjutab üks rannakalur kaudsemalt seotud võimalikud muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vähemalt 5 inimest (pereliikmed, tarbijad). vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi Tuulepargi mõju kalandusele on valla tööhõive pigem positiivsed. Samuti hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule seisukohalt olulise tähtsusega. ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. KMH ülesandeks ongi muuhulgas kindlaks teha, kas ja kui palju võib keskkond olla kavandatavast tegevusest mõjutatud ning vajadusel määratakse ka vastavad leevendusmeetmed ning seiretingimused. Seirevajadus ja meetmed on asjakohane määrata peale ehitusprojekti valmimist ja keskkonnaloa taotlemisel, et tagada konkreetses ajahetkes parim seiremetoodika ja vahendid. KeHJS-e järgi on kohustuslik mõnda aega pärast mõjude hindamise tulemust läbi viia KMH järelhindamine, mille käigus hinnatakse KMH tulemuslikkust. Vajadusel määratakse asjakohase vastutava ametiasutuse poolt ka kompensatsioonimehhanismid ja tegevuskava. Kuna tegemist on seadusest tuleneva nõudega, siis selle eraldi väljatoomine KMH programmis ei ole vajalik. Kogukond peaks saama kohalikku kasu nii müügist Ei arvesta. kui ka tuulikupargi tegutsemisest. Peaks olema No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number tuulikupargi ostul (oksjonil) kohaliku kasu tasu, Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul tuulikupargi riiklik maks ja kogukonna otsene õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle kasu. seadusandluse loomist. Lk 70 laiema avalikkuse all tuua välja ka Ei arvesta. kinnistute omanikud ja nii alalised kui sessoonsed KMH programmi ptk-is 9.1 tabelis 8 on huvitatud isikute all toodud ka laiem avalikkus, asjast elanikud. huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted, see hõlmab ka kinnistute omanikke kui ka sesoonseid elanikke. KMH avalikkuse kaasamise põhimõtte järgi ei ole asjakohane kaasata ükshaaval kõikide Liivi lahe (võrdsuse tagamiseks tuleks kaasata kõik omanikud, mitte ainult Häädemeeste piirkonna omad) piirkonnas paiknevate kinnistute omanikke ning alalisi ning sesoonseid elanikke. KMH protsess on oma olemuselt avalik protsess ning iga huvitatud ja puudutatud isik saab selles protsessis vabalt osaleda. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. Kuna tegemist on Häädemeeste vallale äärmiselt Arvestame. Avalik arutelu on planeeritud korraldada eraldi Häädemeeste ja Kihnu vallas. olulise projektiga, siis palun edasised arutelud viia läbi Häädemeeste vallas kohapeal, et tagada mõjutatud isikute kaasatus. 4. KaM, Kaitseministeeriumi hinnangul saab ilma Võtame teadmiseks. 31.03.2020 riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju KMH ja eelprojekti koostamise käigus selguvad täpsemad teostatavad lahendused, mille nr 12- avaldamata täielikult realiseerida väljatöötamisel võetakse arvesse ka Teie poolt edastatud info. Arvestame, et 4/20/27 alternatiivlahenduse nr 1, milleks on 100 200 m projektlahenduste alternatiivide väljatöötamisel tuleb teiste ametiasutuste kõrval teha kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusest nr 2 koostööd ka Kaitseministeeriumiga. on võimalik ilma riigikaitselistele ehitistele negatiivset mõju avaldamata püstitada 60 250 m kõrgust elektrituulikut. Alternatiivlahendusi nr 2 ning 3 täies mahus realiseerida hetkel ei ole võimalik, sest kavandatavad elektrituulikud hakkaksid avaldama negatiivset mõju riigikaitselisetele ehitistele. 5. KeA, KMH programmi tuleb menetleda vastavalt Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava 27.03.2020 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele tabelit nr 7. nr 6- ning kaalultlusõigus puudub 3/20/118-3 KMH programmi ptk-de 2.1 ja 2.3 kohaselt Eesti Arvestame. Energia Aktsiaselts soovib rajada Liivi lahte Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. meretuulepargi, kus olenevalt valitud Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi tuulikut. Selle järgi on KMH programmi ptk-des 2.3 koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ja 7 (tabelites 2 ja 4) nimetatud ka tuulepargi arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise alternatiivid. 19.12.2019 korralduse p 1 ja KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete programmi avalikustamise teadete järgi on alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). meretuulepark kavandatud kuni 160 tuulikuga. Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel KMH programmi tuleb korrigeerida vastavalt päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse reaalsele olukorrale või KMH programmis korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH selgitada, miks on tuulikute arv erinev programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. KMH programmi ptk 2.3 kohaselt maismaale Arvestame. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku rajatakse 330 kV võimsusega alajaam, alajaama liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning jaoks (vt KMH programmi joonis 2). selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset Täiendasime Tabelit nr 6 hinnatavate keskkonnaelementide ja prognoosimeetodite osas. alternatiivi. Kuivõrd KMH programmi ptk 2.3 kohaselt KMH raames hinnatakse alajaama asukoha erinevate alternatiivide keskkonnamõju, siis Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH programmis välja tuua, millised on alajaama võimalikud alternatiivsed asukohad. Samuti tuleb KMH programmi tabelis 6 välja tuua, mis keskkonnaelementidele on kavas keskkonnamõju hinnata ning missugune saab olema mõju prognoosimismeetod. KMH programmi ptk 2.3 järgi alajaam Arvestame osaliselt. Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate ühendatakse 30 km õhuliiniga Kilingi-Nõmme või elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu Sindi 330 kV alajaamaga. Keskkonnaamet teeb arendaja. KMH programmis on esitatud selgituseks üldine kirjeldus, kus ja kuidas on ettepaneku KMH programmis täpsustada, kas meretuulepark mõistlik elektripõhivõrguga ühendada. Selguse huvides täpsustame KMH õhuliini kavandamine on Liivi lahe meretuulepargi programmi sõnastust. Peatükis 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete projekti ja selle KMH osa või mitte. võimaluste lühikirjeldus järgmiselt: Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi. Alajaama pinge on 330 kV ning see ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi 330 kV alajaamaga. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH programmi ptk 4.1.4 alapeatükk Arvestame ja täiendame programmi lisades ptk 4.1.4 alapeatükki “Loomastik” kalastiku „Loomastik“: KMH programmis on nimetatud juurde täienduse sh kalade kudealasid. uuringud, millele tuginetakse meretuulepargi Kudealad asuvad madalas vees, kuni paarikümne meetri sügavusel ning ei kattu tuulepargi mõju hindamisel kalastikule. Peatükist ei ilmne, ehitusalaga, mis asub sügavamas vees. Kuid kudealadele võib esineda ehitus- ja kas uuringud käsitlevad ka kalade kudealasid. lammutusaegnemõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi tõttu, kui tuulepargi Keskkonnaamet teeb ettepaneku KMH ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse vastav mõjude programmis välja tuua, millistest andmetest hinnang, milles arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, merepõhjamaterjali, lähtutakse kudealade analüüsil. ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Vastavalt tulemustele koostatakse ka illustreeriv kaardimaterjal võimalike mõjude ulatuse osas. „KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: arendusala (vt Joonis 1) ning väljaspool seda Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud asuv piirkond.“ Käesoleval hetkel ei ole teada, tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide milliseid vundamendialternatiive kasutatakse. keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks Gravitatsioonivundamendi puhul kaasnevad ulatuslikud pinnase ettevalmistustööd (pinnase mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja eemaldamine) ning sellega kaasneb heljumi levik. merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Heljumi levik on tõenäoline ka kaugemale kui 1 Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju km. Heljumi levik võib negatiivselt mõjutada jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, kalade kudealasid kui ka merelisi elupaiku. taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju Keskkonnaamet teeb ettepaneku suurendada hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. mõju ulatust vähemalt kuni 3 km (KMH käigus mõjuala suurus täpsustub). Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. „Merepõhja elustik ja elupaigad, sh Selgitame, et tuulepark rajatakse alale, kus on keskmine sügavus 30 meetrit. allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli Merepõhjaelustikust toituvatele lindudele sobivad toitumisalad on kuni 20 meetri sügavusega mõjud“: Keskkonnaamet teeb ettepaneku (kas piirkondades. Seega ei ole alade kattumine tõenäoline ja oluline mõju toitumisaladele selles punktis või linnustiku teema juures) ühe puudub. käsitletava teemana välja tuua lindudele sobivad toitumisalad (merepõhja elupaigad), et saaks hinnata toitumisalade kadu. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Arvestame ja täiendame programmi. „Kalastik“: Tabelisse 6 lisada kudealade analüüs, KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 Kalastiku samuti heljumi leviku modelleerimine, et hinnata, alapunkti on lisatud järgmine lause: kuivõrd tuulepargi rajamisel tekkiv heljum võib KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade mõjutada kudealasid ja elupaikasid. Heljumi leviku mõjuanalüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste häiringute osas. analüüsil on oluline arvestada piirkonna hoovuste ja lainetusega. Kindlasti ei ole võimalik kasutada No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number analoogsete uuringute tulemusi. Heljumi levik sõltub kindlas asukohas valitsevatest tingimustest. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. „Linnustik“: Keskkonnaamet palub meile esitada Oleme seisukohal, et Liivi lahe piirkonnas olemas on piisavalt andmeid varasematest tabelis 6 nimetatud 2012-2014. a läbi viidud uuringutest, mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate linnustiku uuringu Liivi lahe piirkonnas „Kihnu võimalike oluliste mõjude osas. meretuulepargi linnustiku eeluuringu Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: koondaruanne“ koos algandmetega, sest 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui Keskkonnaametil ei ole hetkel veendumust, et kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse 2012-2014. a kogutud andmed on piisavad arendusprojekti raames. Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka kavandatava tuulepargi alal keskkonnamõju arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et hindamiseks. Kavandatav tuulepark ulatub peaaegu Läti piirini, mistõttu uuringus kasutatud vaatlusala ei kata täpselt arendusala, annab see siiski Liivi lahe osas piisava radari töökaugus tõenäoliselt nii kaugele ei ülevaate järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline ulatunud. Vajalik on kaaluda täiendavate välitööde uuringuga, mis annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. tegemise vajadust, et kaetud oleks kogu 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe tuulepargi ala võrreldavate andmetega. piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 5. tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. KMH aruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest. KMH programmi tabel 6, mõju valdkond Ei arvesta. Ekspertide hinnangul ei saa tekkida ehitusega lisanduvast mõnest laevast olulist „Linnustik“: Arvestatud ei ole ehitusaegse mõjuga mõju, sest piirkonnas on juba väljakujunenud kaubavedu suuremate laevadega. Ehitusaegne linnustikule. Ehitusaegselt tõuseb oluliselt laevaliiklus arendusalani toimub mööda olemasolevaid laevateid, s.o. sügavamas vees, kus laevaliikluse tihedus piirkonnas (materjalide linnud ei pesitse, mistõttu ei ole tõenäoline linnustikule pesitsemise ajal täiendava olulise transport, tööjõu transport). Olenevalt ehitust mõju tekkimine. teenindavate laevade sadama asukohast ja kasutatavast laevateest võib kaasneda häiring pesitsevatele ja toituvatele lindudele. Keskkonnaamet teeb ettepaneku eelnimetatud aspekt lisada KMH programmi. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH programmi tabel 6, mõju valdkonnad Arvestame ning täiendame KMH programmi. „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 lisame alad, kaitstavad loodusobjektid“: Keskkonnaamet teemade „Kaitsealused liigid ja kaitsealad“ ja „Natura 2000 alad, kaitstavad loodusobjektid“ teeb ettepaneku lisada mõlemasse punkti, et mõju juurde täpsustuse, et mõju võib avalduda seoses lindude rändega. võib avalduda lindude rändes. Pärnu lahe hoiuala ja linnuala on moodustatud muuhulgas rändlindude elupaikade kaitseks ja nende ränne peab olema elupaika võimalik, muidu ei täideta Pärnu lahe hoiuala ja linnuala kaitse-eesmärki. Lisaks on Liivi laht üks olulisemaid rände pudelikaelu. KMH programmi tabeli 6 järgi väiksema otsese Ei arvesta. mõjuga on alternatiiv nr 3, sest seal on tuulikuid Vastavalt KMH käsiraamatule (T.Põder, 2017) ptk 6.1 lk 107 ja ptk 6.5.2 lk 125-127 ei ole kõige vähem. Siin peab arvestama, et alternatiivi KMH programm ainult KMH lähteülesanne. Nimetatud juhend on nii Keskkonnaministeeriumi nr 3 korral on tuulikud kõige kõrgemad. Radariga kui ka keskkonnaameti poolt soovitatud alusdokument KMH läbiviimiseks. Juhendi järgi tuleb kogutud lindude rändeandmetes peab olema teada KMH programmis tuvastada mitteolulised ja olulised keskkonnamõjud, sh prognoosida nende ka parvede lendamise kõrgused erinevatel mõjude ulatust ning uurimismeetodeid. Seega ei saa me nõustuda kommentaariga ennetalike linnuliikidel, seega KMH käigus peab järelduste kohta, sest need on tehtud vastavalt KMH juhendile hetkel parimatele võimalikele modelleerima, kas kõrgemad tuulikud on ikkagi teadmistele tuginedes. Linnustikule avalduva mõju hindamise läbiviimisel on iseenesest väiksema mõjuga või suureneb hukkumisrisk ja mõistetav, et võetakse muuhulgas arvesse erinevates alternatiivides käsitletavate tuulikute mis liikide puhul. Keskkonnaamet märgib, et kuna tipukõrgusi. KMH programm on oma olemuselt KMH lähteülesanne, siis KMH programmis mitte anda ennatlikke alternatiivide mõju hinnanguid. Samal põhjusel KMH programmi tabelis 6 mitte öelda: „(Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi alternatiivil). KMH programmis on ebakõla läbiviidavate Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: uuringutes kestuse osas. Kui KMH programmi Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat tabelis 7 on uuringute tegemise ajaks märgitud ca 1 aasta, siis tabeli 6 järgi kestab kalastiku inventuur ca 2 aastat, hüljeste uuring 18 kuud. Keskkonnaamet palub täpsustada uuringute ja sellega seoses kogu KMH võimalikku kestust. KMH programmi tabelis 7 tuua lisaks Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: menetluskäigule ja KeHJS tähtaegadele välja ka Lisame rea, mille kohaselt kogu KMH protsessi eeldatav kestvus on 5 aastat. KMH eeldatav kestus (KMH algatamisest KMH aruande heakskiitmiseni). No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number KMH käigus tuleb kindlasti analüüsida tööde aegse Võtame teadmiseks. KMH aruandes tuuakse välja olulised aspektid, mille seire võib olla ja/või -järgse seire vajalikkust ning mahtu. vajalik, ning võimalusel tehakse ka asjakohaseid ettepanekuid, kuid kuna hoonestusloa KMH ja kasutusloa vahel võib olla mitmeid aastaid (käesoleval juhul eeldatavasti vähemalt 5 aastat), siis ei ole otstarbekas määrata seiremeetmeid projekti esimeses etapis. Konkreetsed seiremeetmed on mõistlik määrata ehitus- ja keskkonnaloa raames, et need oleksid võimalikult kaasaegsed ja asjakohased. KMH programmi ptk 9.1: Keskkonnaamet teeb Arvestame ning täiendame vastavalt KMH programmi Tabelit nr 8 järgmiselt: ettepaneku kaasata KMH protsessi asjast Lisame kavandatava tegevuse piirkonna elanikud, ettevõtted, laiem avalikkus, huvitatud ühendusena mittetulundusühingu Liivi keskkonnaorganisatsioonid alajaotusesse Liivi Lahe Kalanduskogu. Lahe Kalanduskogu (registrikood 80271115) KMH programmi ptk 9.3 kohaselt käesoleval juhul Ei arvesta. on tegemist piiriülese KMH-ga, KMH protsessi Saame KMH aruande koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate kaasatakse Läti Vabariik. Keskkonnaamet palub või menetluses olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud KMH läbiviimisel arvestada Lätti kavandatava projektandmed. Läti riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti (võimaliku) tuulepargiga, kuna see võib arendusala lähedusse kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne koosmõjus Liivi lahe meretuulepargiga avaldada mõju käesoleva projektiga, kuid paraku puudub Lätis meie andmetel reaalne arendusprojekt olulist mõju lindude rändeteedele. ja vastav vajalik informatsioon, mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud ning täpsustame nendega Läti poolse tuulepargi arenduse küsimuse kindluse mõttes üle. 6. KeM, KMH programmi tuleb menetleda vastavalt Arvestame. Korrigeerime programmi peatükk 8 KMH koostamine ja menetlemise ajakava 27.03.2020 30.08.2010 (või 30.06.2015) kehtinud KeJHS-ele tabelit nr 7. nr 7- ning kaalultlusõigus puudub 12/20/12-4 Kuna kavandatava tegevusega võib kaasneda Võtame teadmiseks. oluline piiriülene keskkonnamõju, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2.01.2020 saadetud kirjas palunud Keskkonnaministeeriumil teavitada Lätit. Koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga teavitas Keskkonnaministeerium eeldatavalt mõjutatud riike 7.02.2020. Riikide vastused sellele, kas soovitakse osaleda kõnealuses KMH menetluses, on oodatud kuni 27.03.2020. Juhime tähelepanu, et vastavalt KeHJS §-le 30 peab riigile, kes on avaldanud soovi KMH menetluses osaleda, edastama KMH programmi niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui algab programmi avalik No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number väljapanek Eestis. Seega kui mõni riik avaldab soovi KMH menetluses osaleda, tuleb riigile programm arvamuse avaldamiseks saata. KMH programmi ei saa järelevalvajale heakskiitmiseks esitada enne, kui on toimunud vastavad piiriülesed konsultatsioonid. Programmi peatükis 3.5. kirjeldatakse Arvestame osaliselt ja täiendame programmi. kavandatava tegevuse kooskõla kliimapoliitika Kuna tuulepargieluiga on kuni 30 aastat ning hoonestusluba antakse 50ks aastaks, siis põhialustega aastani 2050. Teeme ettepaneku saame arvestada selle perioodiga seonduvaid strateegilisi dokumente ja nendes seatud teha sama ka kliimamuutustega kohanemise eesmärkide ning järeldusi. arengukavaga aastani 2030. Samuti palume Lisame p 3.5 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. täiendada KMH programmi peatükki 5 selliselt, et KMH aruande koostamise käigus hinnatakse ka kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele ning kliimamuutustest tingitud mõjusid kavandatavale tegevusele, arvestades Eesti tuleviku kliimastsenaariume aastani 2100. Kliimastsenaariumid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimasts enaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. Programmi peatükis 3.11. kirjeldatakse Arvestame ning täpsustame KMH programmi. kavandatava tegevuse kooskõla Pärnu Lisame p 3.13 Eesti merealaplaneering. maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. Käimasoleva Eesti mereala planeeringu lahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel on arvestatud Pärnu mereala planeeringu lahendusega. Juhime aga tähelepanu Eesti mereala planeeringu põhilahenduse seletuskirjas välja toodud asjaolule, et planeeringute erinevate koostamisaegade ja täpsusastmete tõttu on lahenduse teemade ruumikujudes erinevusi, mistõttu on ka teemade käsitlused osaliselt erinevad. Sellega tuleb antud KMH-s arvestada ning käsitleda ka Eesti mereala planeeringut. Peame vajalikuks täiendada programmi selliselt, Arvestame osaliselt. Täiendame KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline et KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Merepõhja setted ja rannaprotsessid lausega:” KMH tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline vundamendi setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks.” No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja Joonisele kavandatava meretuulepargi arendusala ei märgita, sest joonis on ülemäära leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Joonisele värvirohke ning mõõtkavas, mille juures arendusalal olevate setete tuvastamine ei oleks 3 tuleks kanda (nt musta joonega) kavandatava arendusala märkimisel piisava detailsusega võimalik. Eraldi setete analüüs esitatakse KMH meretuulepargi ala. aruandes ja KMH programmis omab see illustreerivat tähendust. Arendusala on märgitud Joonisel 1 ja 2 ning kõrvutades seda joonisega 4 on võimalik saada ülevaade arendusala paiknemisest ja piirkonnas olevatest setete tüüpidest. Programmi tuleb lisada kavandatava tegevuse alal Arvestame osaliselt. esinevate kalade kudealad ning kirjeldada nendele Kudealad asuvad madalas vees ning ei kattu tuulepargi ehitusalaga, mis asub sügavamas mõju prognoosimise meetodeid, käsitledes nii vees, st kasutusaegne mõju kudealadele puudub. Kuid kudealadele võib tõepoolest esineda ehitusaegseid kui pikemaajalisi häiringuid. Tabel 5 ehitusaegne ja ka lammutusaegne mõju merepõhja materjali ringitõstmisel tekkiva heljumi kalastiku kontekstis märgime, et juhul kui tõttu, kui tuulepargi ehitamine või lammutamine toimub kudeajal. KMH käigus koostatakse tuulepark rajatakse kalade kudealale, siis on vastav mõjude hinnang, mille käigus arvestatakse muuhulgas ka mere- ja laineprotsesse, tuulikutel ka kasutamisajal otsene mõju merepõhjamaterjali, ehitustehnoloogiat ning eeldatavat heljumi kogust. Eelneva põhjal kalastikule olemas. See on välja toodud ka Tabelis tuvastatakse mõjuala ulatus ning koostatakse ka vastav kaardimaterjal. 6, kus on kirjeldatud tuulikute opereerimisfaasis Tabelis 6 eeldatav kasutusaegne mõju Merepõhja setetele ja rannaprotsessidele on lisatud kalastikule avalduvat mõju. Seoses ehitustööde lause: “KMH aruandes antakse ülevaade kavandatava tegevuse ala setete koostisest ja aegse mõjuga kalastikule teeme ettepaneku paksusest, kuna setete koostis ja paksus on oluline aspekt vundamendi tüübi valikul ning Tabelisse 6 lisada, et kui ehitusajal laiali ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja keerutatud setted/hõljum ladestub olulistele pakkumiseks”. koelmualadele, siis on negatiivse mõju ulatus oluliselt laiem. Tabelis 6 on mõju vee kvaliteedile hinnatud kui Arvestame, sh korrigeerime KMH programmi sõnastust peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev „eeldatavalt väheoluline“. Ehitusaegne mõju vee oluline keskkonnamõju tabelis 6 toodud teemat Vee kvaliteet järgmiselt: Eemaldame lause, kvaliteedile sõltub sette koostisest, valitud mille kohaselt mõju vee kvaliteedile on ebaoluline. vundamendi tüübist, hüdrodünaamilistest tingimustest jms, kuid ei ole alust pidada seda väheoluliseks. Seetõttu palume antud hinnangut korrigeerida. KMH käigus tuleb kirjeldada heljumi levikut ja mõju ning pakkuda välja leevendusmeetmed. Programmis on korduvalt viidatud Natura 2000 ala Arvestame. kaitse-eesmärgiks olevate erinevate linnuliikide Peatükk 6, mis käsitleb Natura 2000 eelhindmaist on KMH programmis tervikuna ümber soodsale seisundile (nt lk 38‒39). See ei ole kirjutatud. korrektne: erinevate liikide seisundit hinnatakse riigi tasandil, mitte ala tasandil, ning linnuliikide puhul on näitajaks lühi- ja pikaajaline trend, mistõttu mitmete liikide seisundit ei saa pidada soodsaks. Palume programmi asjakohaselt korrigeerida. Natura eelhindamise tulemusena No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number peab selguma, kas on välistatud kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 kaitse- eesmärgiks olevate liikide seisundile (mitte „soodsale seisundile“). Lisaks toome välja, et linnustiku mõju prognoosimeetodite hulgas ei ole ette nähtud täiendavaid uuringuid. Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et olemasolevate uuringute andmed ei pruugi olla otsuste tegemiseks piisavad ja ajakohased. Meretuuleparkide juures on oluline tagada Ei arvesta, kuna teema ei kuulu hoonestusloa taotluse koosseisu. Hoonestusloa taotluses on maksimaalne tootlikkus. See tähendab, et arendaja taotlenud konkreetse objekti rajamise võimalust, projekti ja hoonestusloa sisu tuuleenergiast toodetud taastuvelektrienergia laiendamine KMH koostamise jooksul lisa ettepanekutega ei ole vormiliselt õiguspärane. See ülejääv võimsus tuleks salvestada ning rohelise tähendaks projekti hoonestusloa taotluse muutmist Vabariigi Valitsuse otsusega ning kogu vesiniku tootmine on selleks hea lahendus. projekti kontseptsiooni muutmist, samuti lisainvesteeringute tegemist ning eriplaneeringu Leiame, et KMH programmi tuleks lisada ka koostamist ja mõjude hindamise algatamist maismaal. Käesoleval juhul ei ole see arendaja vesiniku tootmine. Paljud riigid kaaluvad ning juba huvidega kooskõlas. Energeetika arendamine on strateegiline riiklik küsimus, mida tuleb teevad pilootprojekte rohelise vesiniku tootmiseks vastava arengukava ja pilootprojektidega lahendada. Ettepaneku võib adresseerida meretuuleparkide juures. Samuti tuleks KMH vastutavale ministeeriumile. käigus kaaluda muid salvestusviise (nagu pumphüdroakumulatsioonijaamad, maasoojuse kasutamine jne). Programmi avalikustamise kontekstis (lk 62) on Arvestame osaliselt. selgitatud, et teavitamine kavandatava tegevuse KMH programmile lisatakse menetlusdokumendid, kui programm esitatakse järelevalvajale asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või heakskiitmiseks. kohas „otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku varasemale praktikale“. Antud lähenemine jääb omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad ebaselgeks, sest tegemist on KeHJS-s ette nähtud hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. nõudega. Lk 63 on öeldud, et avalikustamisest Siiski on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke omavalitsusi – Kihnu ja teavitamise menetlusdokumente KMH Häädemeeste vald. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides programmile ei lisata. Palume need avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning heakskiitmiseks esitatavasse programmi lisada, palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale sest heakskiitmise üle otsustamisel on üheks vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta osaks ka avalikustamise nõuetekohasuse ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. kontrollimine. Tehnilise sisuga märkused: Arvestame ning korrigeerime KMH programmi järgnevalt: 1) avalikustamise teates toodud info kohaselt on 1) Hoonestusloa otsustajaks on Vabariigi valitsus, hoonestusloa menetluse korraldajaks ja otsustajaks Vabariigi Valitsus, mitte Tarbijakaitse KMH menetlusel otsustajaks on TTJA. KMH järelevalvajaks on Keskkonnaministeerium. ja Tehnilise Järelevalve Amet, kes viib läbi 2) parandame vea hoonestusloa menetluse; No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number 2) lk 11 – pinge ühikuks on volt (kilovoldi tähiseks 3) kuna elektritootmisega seoses on 2019.a jooksul toimunud olulised muutused, siis kV), võimsuse ühikuks on vatt; uuendame KSH programmis vastava informatiivse osa pärast 2019.a Taastuvenergia 3) lk 13‒14 – soovitame elektrienergia toodangu aastaraamatu ilmumist (s.o juunis 2020). kirjeldamisel kasutada uuemate andmetega 4) parandame vea allikaid (nt Taastuvenergia aastaraamat 2018); 5) parandame vea 4) lk 18 kasutatakse terminit „Euroopa 6) täpsustame viidatud lõiku heitmekaubanduse süsteem“ – tegemist on 7) parandame vea Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud 8) Töö koostamise käigus toimus mitmeid täpsustusi ja kahetsusväärselt jäid osad viited heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemiga, parandamata. Kontrollime üle kõik viited ja parandame vead. lühendina võiks kasutada „EL-i heitkogustega 9) Lisasime jooniste juurde eestikeelsed selgitused seal, kus võimalik. kauplemise süsteem“; 5) lk 34 viidatakse Natura hindamise kontekstis KSH aruandele – eeldatavalt on silmas peetud antud KMH aruannet; 6) lk 54 viidatakse muinsuskaitse väärtuste kontekstis metoodika kooskõlastamisele Kaitseministeeriumiga – eeldatavalt on silmas peetud Muinsuskaitseametit; 7) lk 62 viidatakse maavalitsuste teavitamisele – maavalitsusi enam ei eksisteeri; 8) terviklikult kontrollida ning vajadusel parandada tekstis viited tabelitele (nt lk 34 on viide Tabelile 7, kuid eeldatavalt peaks olema viide Tabelile 6); 9) mitmete jooniste (nt 3 ja 8) legendid on ingliskeelsed – joonistel peab olema eestikeelne legend või lisatud juurde täiendavad eestikeelsed selgitused. 7. Kihnu VV, KEHJS § 16 lõike 2 punkti 3 kohast teavitust Ei arvesta. 31.03.2020 Kihnu vallas ei ole TTJA korraldanud, sellest Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku nr 16-7/19- lähtuvalt palume programmi avaliku väljapaneku omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad 3404-008 tähtaega pikendada kuniks vastavad materjalid hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. on kaheks nädalaks välja pandud ja teavitus Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke teostatud. TTJA ei ole kogukonda piisavalt omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka kaasanud. teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Teavitame, et oleme siiski üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad arutelud nii Kihnus kui ka Häädemeestel. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes avalikustamise etappides avaldatakse teated Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et kohalikud omavalitsused seda ka teevad. Kavandatav meretuulepark ei lähtu Pärnumaa Ei arvesta. mereplaneeringust. Pärnumaa mereplaneeringu Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika tuuleparkide alade aluseks on GORWIND uuring, võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, kus tuuliku kõrgus on arvesatud ca 85m mastiga pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad ja ca 130m kõrguse tuulikuga. Kavandatud 200- hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine. 300 m kõrgused tuulikud ei vasta mereplaneeringu lähtealustele ja seeläbi ei ole programm kooskõlas Pärnumaa mereplaneeringuga. Programmis märgitud ehitusala ulatub lähemale Arvestame. Täpsustame üle arendusala kauguse Kihnu saarest KMH programmi peatükis 2.2 kui 10km joon rannikust. Kavandatava tegevuse asukoht. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Koostada visualiseeringud ka Ei arvesta. videoinstallatsioonina, mis võimaldab vaadelda KMH programmi peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6 visuaalse tuulikute paiknemist erinevate mõju all on selgitatud, et KMH aruande koostamise käigus koostatakse tuulepargi ilmastikutingimustega, kaugustega rannikust ning illustreerivad visualiseeringud analoogselt Eesti merealade planeeringus kasutatud tuulikute kõrgustega. Staatiline pildimaterjal ei ole metoodikaga ja põhimõtetega. Samuti võetakse visualiseeringute koostamisel eeskujuks piisav. Lähtekohaks võtta Kihnu saare vähemalt 5 Loode-Eesti meretuulepargi KMH puhul kasutatud praktikaid. Illustreeriv fotomontaaž on asukohta, sealhulgas sadam, lõunatipp, lääne- ja ekspertide hinnangul piisav lahendus tuuleparkide visuaalsete mõjude hindamiseks, mistõttu idakallas tuletorni ümbruses. mudeldatav visualiseering ei ole vajalik. p7.1 - 300m kõrguse tuuliku puhul ei ole mõjuala Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala 1km tuulepargi alast kui räägime visuaalsest ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: mõjust, võimalikust negatiivsest mõjust turismile Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st ning kalastikule. kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH koostamise käigus. Modelleerida müra levik Kihnu saare rannikul, sh Ei arvesta. Müra modelleerimine on KMH aruande ülesandeks (vt programmi KMH programmi 300m rannikust sisemaale. peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 Müra, infraheli, madalsageduslik müra ja vibratsioon). Tuulepargi müra ulatuse modelleerimisel ja mõjude hindamisel lähtutakse müra allikast, mitte ei hinnata müra mõju konkreetse vastuvõtja tingimustest lähtudes. Juhul, kui peaks tekkima seesuguse täpsustava mõju hindamise vajadus, siis vaadeldakse konkreetseid lähimaid vastuvõtjaid eraldi, pärast mudeli valmimist, kuid mitte enne. Lk 56 - 300m kõrguse tuuliku visuaalne mõju on Võtame teie seisukoha teadmiseks. väheoluline? Väidame, et kavandatav park ei ole Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga on määratud tuuleenergeetika kooskõlas mereplaneeringuga eelkõige visuaalse võimalik arenduspiirkond, kuid tuulikute suurimat lubatud tipukõrgust planeering ei kehtesta, mõju osas, kuna avalikul protsessil on pigem vastupidi, planeering rõhutab, et tuulepargi tehnilised parameetrid selguvad meretuulikuparki käsitletud eelkõige ca 85m hoonestusloa KMH käigus. Vastuolu meie hinnangul ei esine. mastiga tuulikute kontekstis. 300m Selgitame, et hoonestusloa KMH ongi avalik protsess, kus arutatakse koos avalikkusega kogukõrgusega tuulikute rajamist ei ole hinnatud projekti detaile ning alternatiive. Kõigil on võimalus tutvuda keskkonnamõju hindamise ega arutatud avalikkusega. Väheoluline visuaalne materjalidega, esitada põhjendatud ettepanekuid, märkusi ja osaleda avalikul arutelul. mõju ja väide 10km piiri aktsepteeritavusest 300m Olenemata KMH programmi esmastest järeldustest visuaalse mõju osas, tehakse KMH tuulikute puhul ei päde. aruandes siiski visuaalsete mõjude uuring ning hinnang ja koostatakse illustreerivad visualiseeringud. lk 57 Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese Ettepanek puudub. tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 majandus ja tööhõive. Lisada majandusharuna Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; kalanduse valdkonna hindamine. Millisest majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi kogukonnast käib jutt? Mida sisulist tähendab antud valdkonnas lause "Mida vähem on tuulikuid, sotsiaalmajandusliku mõju hindamine. Peamiselt on kavas uurida võimalikku mõju kogukonna seda väiksem on tõenäosus, et laevad tuulikutega vaatest just kalandusele, konkreetsemalt võimaliku püügiala osalise piiramise tõttu avalduvate kokku põrkavad."? Kuidas on see seotud mõjude osas. Samuti on sotsiaalmajanduse valdkonnaga kaudsemalt seotud võimalikud sotsiaalmajandusliku keskkonnaga? muutused kalastiku liigirikkuses, mida täpsemalt käsitletakse vastavas mõjuhindamise peatükis. Märgime, et muutused liigirikkuses on esmahinnagu järgi pigem positiivsed. Samuti No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number hinnatakse võimalikku mõju turismisektorile, sadamate arengule ning kohalikele teenustele seoses tuulepargi hooldusega. Kuna Eestis vastav praktika puudub, on kavas hindamisel objektiivsuse tagamiseks kasutada teiste riikide kogemusi jt asjakohaseid soovitusi merealade kasutuse kavandamisel ja mõjude seostamisel. Mis puutub tuulikute kokkupõrke ohu kirjeldusse, siis siinkohal oli mõeldud võimalikke otseselt avalduvaid mõjusid inimeste varale erinevate tuuleparkidega seotud riskide realiseerumisel. Programmis on käsitlemata eraldiseisva aspektina Arvestame osaliselt. KMH programmis peatükis 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju kaablite paiknemine ja kulgemine. See võib omada tabel 6 Merepõhja setted ja rannaprotsessid sh mere ja maakaabliühenduskoht lisatakse olulist mõju kalastikule ja seeläbi viide, et KMH käigus hinnatakse ka kaablitrasside alternatiive ning samuti viiakse läbi sotsiaalmajanduslikele aspektidele. keskkonnamõjude sotsiaalmajanduslik hindamine, sh kalandusele. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks. Eeldatava mõjuala moodustab tuulepargi arendusalade ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevuse otsene ala ning selle lähiümbrus. Veealuste kaablite puhul on olemas tehnilised lahendused, kus mõju kalastikule puudub. Mõju hindamisel arvestatakse kindlasti erinevate variantidega, mida eelprojekti koostamisel välja pakutakse. Tuulikute paiknemine rannikust on märgitud Arvestame. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima 16km kaugusele. Joonisel 5 võib eeldada, et kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel tuulikute paiknemine on märgitud lähemale kui arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti 10km. Palume programmi täpsustada, mis on koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate tegelikud kaugused rannikust. nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Tuulikute paigutus joonisel 5 ei lähtu Ei arvesta. Joonis on illustreeriva eesmärgiga koostatud joonis. Tuulikute arv ja paiknemine mereplaneeringu nõudest tuulikud grupeerida, selgub KMH ja eelprojekti koostamise käigus. paigutatud on lausaliselt. Palume grupeerida. Tuulikute grupeerimise osas selgitame, et esmalt lähtutakse tuulikute paigutamisel merepõhjaelustiku vajadustest, muinsuskaitsenõuetest ja aluspõhja koostisest. Selgitame, et tuulikute paigutus paistab igast vaatepunktist erinevalt, st, et korrapäraselt grupeerituna paistab park sellest ühest vaatepunktist, mille suhtes tuulikud grupeerituna planeeritakse, teistest punktidest vaadatuna paistavad tuulikud igal juhul teatava ebakorrapärasusega. Täpsemalt leiab selgitusi Eesti mereala planeeringu KMH-st visuaalse mõju hindamise peatükist. Programm peab käsitlema kohaliku kasu Ei arvesta. temaatikat. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Rahaliste kasumeetmete väljatöötamine ei ole KMH ülesanne. Teema tuleb lahendada riiklikul õigusloome tasandil. Täpsustavalt mainime, et arendajana saame toetada selle seadusandluse loomist. Käsitlemata on pargi rajamise mõju Kihnu Arvestame. KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 kalandussektorile. Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive ning kalandus nähakse ette, et KMH käigus viiakse läbi sotsiaalmajandusliku mõju hindamine sh kalandusele. Käsitlemata on merepargi alla jääva veeala Ei arvesta. KMH programm ei vaja täiendamist. Veeala kasutus on läbi analüüsitud ja kasutus erinevatele huvigruppidele - kalurid, kindlaks määratud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ja antud ala hobilaevnikud. on määratud sobilikuks tuuleenergeetika arendamiseks. Veeala kasutuse teemat analüüsitakse ekspertide poolt vajalikuks peetavas ulatuses KMH sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel. Arutelud läbi viia Kihnus. Arvestame. Teavitame, et oleme üheskoos eksperdi, otsustaja ja arendajaga otsustanud käesoleva KMH programmi uuesti avalikustada, täiendades seda esimesel avalikustamise perioodil laekunud asjakohaste ettepanekute ja märkustega. Samuti on kokku lepitud, et vastu tulles avalikkuse soovile muudetakse avaliku arutelu toimumiskohta - Pärnu asemel toimuvad avalikud arutelud nii Häädemeestel kui ka Kihnus. TTJA otsus saata. Kahjuks jääb selgusetuks, millise otsusega soovitakse tutvuda, seega pole võimalik otsust edastada. Konkreetse sooviga pöörduda TTJA poole. 8. LA, Ruhnust põhjakaarde planeeritav tuulepark võib Arvestame osaliselt. Lennuamet tekitada turbulentsi, samuti udu, millega kaasneb Koostöös Lennuametiga uurime teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute 17.03.2020 nähtavuse halvenemine ja õhusõidukite jäätumine paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. nr 4.6- talvel. Praegu toimuvad Ruhnu lennud üksnes Täiendame KMH programmi peatükk nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabel 6 8/20/1006-2 visuaaltingimustes, väljaspool jäätumist ning teemat Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid lisades sinna juurde ka lennuohutuse. miinimumlennukõrgusel (150 meetrit maa- või Lisame selgituseks, et tuulepargi rajamisel on mõju ka lennundusele ning selles osas tehakse merepinnast). Tuulikute tekitatava udu koostööd Lennuametiga. kandumisel lennumarsruudile nähtavus ja lennutingimused halvenevad ning lennuk peab ohutuse tagamiseks pöörduma tagasi lähtelennuväljale. Ka püütakse lennul vältida sajualasid, mistõttu tuleb ette lennutrajektoorist kõrvalekaldumisi, mis muutuksid tuulikute vahel lendamisel ohtlikuks. Viimane asjaolu muudab kasutuks ka takistustevaba lennukoridori loomise. Eelnevast lähtudes leiab Lennuamet, et Ruhnu saarest põhjakaares paiknevate kuni 300 meetri kõrguste tuulikutega pole võimalik tagada stabiilset ja ohutut lennuühendust Ruhnu saare, No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Kuressaare ja Pärnu vahel praegustel tingimustel. Üheks võimalikuks lahenduseks on luua Ruhnu lennuväljale instrumentaallähenemise võimekus (Kuressaare lennuväljal on see juba olemas, Pärnu lennuväljal saab rekonstrueerimise järel olema) ning tuua liinile vastava võimekusega õhusõiduk. 9. MeM, Liivi lahe meretuulepargi KMH programmis Võetud teadmiseks. maaeluminis esitatud kavandatav ala meretuulepargi Selgitame, et KMH programmi tabelis 6 on mõeldud siiski mõju kalastiku looduslikele teerium rajamiseks paikneb Rahvusvahelise kooslustele ja sellest tulenevalt ka kalapüügisektorile. 31.03.2020 Mereuuringute Nõukogu (International Council for Hoonestusloa keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse hoonestusloa taotluses esitatud nr 6.2- the Exploration of the Sea ehk ICES) alarajoonis projektist. Kuna käesoleva hoonestusloa taotluse raames ei ole kavandatud vesiviljeluse 15/615-1 28.1 ning sinna jäävad statistilised ruudud 45H3, arendamist, ja seetõttu puudub ka konkreetne vesiviljeluse arenduse suurusjärk, siis pole 45H4, 44H3 ja 44H4 ning väikesed püügiruudud võimalik ka hinnata konkreetset koosmõju. Kuid arendaja sõnul pole selle rajamine siiski 195, 196, 188 ja 189. KMH programmi peatükis tulevikus välistatud. Seetõttu antakse KMH käigus koosmõju prognoos, mida hiljem vajadusel 2.2 „Kavandatava tegevuse asukoht“ on märgitud, täpsustatakse järgnevate tegevuslubade taotluste käigus. et asukohavalikul tuleb muuhulgas arvestada ka kalapüügi aladega. Samuti on peatükis 3.6 „Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020““ märgitud, et olemas on suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Peatükis 3.8 „Eesti kalanduse strateegia 2014-2020“ on välja toodud strateegia peaeesmärk – Eesti kalanduse kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Peatükis 3.11 „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“ on märgitud, et tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb ühe põhimõttena vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaaluda/analüüsida tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. Peatüki 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ tabelis nr 6 on selgitatud, et kalastiku uuringu tulemuste põhjal selgub kas rajatav tuulepark võib sattuda vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number vajadustega või kalapüügisektori oluliste huvidega. Juhime tähelepanu, et praegu on programmis Arvestame. alternatiivide seas käsitletud ainult kuni 100 Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. tuulikuga ala, kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. Järelevalve Ameti kaaskirjas on viidatud kuni 160 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi tuuliku rajamisele. Palume sellest lähtuvalt viia koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda programmis käsitletud alternatiivid ja nende arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise mõjuhinnangud tegelikult kavandatavaga eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete kooskõlla. alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Peatükis 4.3. tuleks sotsiaalmajanduslik keskkond Arvestame ning täpsustame programmi peatükki 4.3.1 järgneva lausega: rohkem lahti kirjutada, vastasel juhul ei tule ka Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. võimalikud negatiivsed/positiivsed mõjurid Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. kavandatavate tegevuste puhul välja. Peatüki 7.2 tabeli 5 „Kavandatava tegevuse Arvestame osaliselt. eeldatavad mõjuallikad“ osas jääb arusaamatuks, Lisame täpsema selgituse õlireostuse mõju kohta: tuuliku käigukasti purunemisel võib mingi et avariiolukorra puhul on ainsaks mõjuks osa käigukasti õlist merre sattuda (käigukastis on ca 400 l õli). Tegemist on võrreldava märgitud õlireostus ning on jäetud märkimata olukorraga, kui vette satub õli väikelaeva mootorist vms, st tekib lokaalne reostus, mille õlireostuse mõju elusorganismidele. Samuti piiramiseks ja kokku kogumiseks on juba väljakujunenud praktika. Seega tegemist ei ole palume selgitust, mis põhjusel on leitud, et sellise mõjuga, mis võiks omada olulist mõju elusorganismidele, kuna õlikogus ei ole suur kasutamise ajal puudub mõju merepõhja ning kui järgitakse kõiki tuulegeneraatorite hooldusnõudeid, siis on sellise õnnetuse risk elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja väike. Lisaks korralisele hooldusele on olemas samuti mitmeid muid leevendusmeetmed nagu merepõhja setetele ja rannaprotsessidele. ehituskonstruktsioonis õlikogumiseks vastavad kraed, õli asemel keskkonnaohutute lubrikandi kasutamine jms. Muuhulgas on ettevõtjatele sellisteks puhkudeks riskivastutus, mis tagab reostuse likvideerimise kohustuse ja vastutuse. KMH käigus määratakse vajadusel vastavad leevendusmeetmed või kohustuslikud nõuded projekteerimiseks. Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal setete ringitõstmisel osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Rannaprotsessidele olulise mõju tekkimist pole ette näha, sest arendusala asub lähimast rannajoonest 10 km kaugusel. KMH programmi tabelit 5 täiendatakse ning lisatakse, et tuulepargi kasutamise ajal avaldub mõju merepõhja elustikule ja elupaikadele, kalastikule ja merepõhja setetele.. Maaeluministeeriumile on oluline, et Eesti Selgitame, et lisaks piirkonnas seni tehtud kalastiku uuringutele viiakse arendusalal KMH kalurkonnale säiliksid kalapüügivõimalused Eesti käigus läbi kalastiku inventuur ning kevad- ja sügisräime uuringud. Kalastiku inventuur vetes ning vesiviljeluse arendamisest huvitatud tehakse kevadel, suvel ja hilissügisel ning selle kestus on 2 aastat. Kevadräime uuringud ettevõtjatele võimalused selles valdkonnas viiakse läbi aprill-juuli ning kestus on 2 aastat, sügisräime uuringud viiakse läbi august- tegutsemiseks. Selleks on oluline, et viiakse läbi detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. kavandatava ala kalastiku uuringud ning Ka Liivi lahe tuulepargi arendajal on huvi, et kaluritel säiliksid kalapüügivõimalused ning analüüsitakse praeguseid kutselise kalapüügi tekiks uusi võimalusi vesiviljeluse arendamiseks. Võimalikke mõjusid kaluritele hinnatakse mustreid kavandataval alal, vältimaks võimalikke sotsiaalmajandusliku analüüsi käigus. negatiivseid sotsiaalmajanduslikke mõjusid piirkonnas, kus kalandus on oluline traditsioonide Täiendame KMH aruande peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6 hoidmise ja elatuse allikas paljudele inimestele. kalapüügile avalduda võiva mõju hindamise osas lisades teemale Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; majandus ja tööhõive täienduseks juurde kalanduse. 10. MKA, Vastavalt MuKS § 32 lg 2 tehakse sisevetes, Arvestame osaliselt. KMH programmi peatükki 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju muinsuskaits territoriaalmeres, piiriveekogus või tabelisse 6 lisatakse arheoloogilise uuringu tegemise nõue asjakohase mõjuala ulatuses. eamet majandusvööndis enne ehitamist, sealhulgas Oluline mõju kultuuripärandile võib tekkida ehitusetapis, kui valmistatakse ette tuulikute 31.03.2020 rajatise ja seadmestiku paigaldamist või veealuse vundamentide ja kaablite alust pinda, muus osas ja ulatuses olulise mõju avaldumist pole nr 1.1-7/13- kultuuripärandi säilimist ohustada võiva muu ette näha. Kuna erinevatel keskkonnaaspektidel on erinev mõju ning mõjuulatus, mis osalt 1 tegevuse kavandamist uuring. Meretuulepargi alles selgub KMH käigus, siis ei ole otstarbekas määrata allveearheoloogilise uuringuala rajamine on tegevus, mis ohustab veealust lihtsustatult igasuguse olulise mõju avaldumise ulatuses, vaid lähtuda ainult konkreetselt kultuuripärandit, sh arheoloogiapärandit. kultuuripärandile olulist mõju avaldavast tegevusest. Arheoloogilise uuringu läbiviimine, sh Allveearheoloogiline uuring tuleb teha KMH käigus ka kaasatava eksperdi isik kooskõlastatakse MKA-ga. (MuKS § 31 lg 3, § 46 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 25, vastu võetud 5.05.2019). Allveearheoloogilist uuringut võib läbi viia ettevõte, kus töötab vastava ala pädevustunnistusega isik ning kes on esitanud muinsuskaitse valdkonnas tegutsemise kohta majandustegevusteate (vastavalt MuKS § 68-69). Enne uuringu läbi viimist peab pädev isik esitama Muinsuskaitseametile uuringukava ja uuringuteatise, pärast uuringu läbi viimist uuringuaruande (MuKS § 46-48). Allveearheoloogiline uuring tuleb teha nii meretuulepargi arendusalal kui ka olulise mõjuala No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number ulatuses. Uurimismetoodika ja mahu määramiseks tuleb ühendust võtta Muinsuskaitseametiga. Mõjude hindamisel veealusele kultuuripärandile Võtame teadmiseks. Veealuse kultuuripärandi ekspert kaasatakse, kui uuringu tulemusena tuleb keskkonnamõju hindamise ekspertrühma leitakse alalt MuKS mõistes olulise tähtsusega objekte, millele võib tekkida oluline mõju ning koosseisu kaasata veealuse kultuuripärandi mille osas on vaja teostada täiendavaid uuringuid. ekspert Peatükis 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lk Arvestame. KMH programmi täpsustatakse vastavalt viidatule. KMH programmi peatükki 7 54 tuleb allveearheoloogilist ja lõhkekehade Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelisse 6 tehakse järgnev parandus uuringut käsitleda eraldi, kuna tegemist on sõnastuses: Muinsuskaitse väärtused. Lõhkekehad ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid. erinevat pädevust nõudvate tegevustega. Samuti Samuti sõnastatakse ümber ka uuringute selgitus samas alajaotuses eesmärgiga selgitada, et on mõjude hindamise metoodika erinev. Nõuded tegemist on kahe eraldiseisva uuringuga. allveearheoloogilisele uuringule ja pädevale isikule tulenevad Muinsuskaitseseadusest. Tabelit tuleb täiendada ja parandada veealuse kultuuripärandi osas ja viia vastavusse Muinsuskaitseseadusega. 11. MTÜ Liivi Kõigepealt juhime tähelepanu asjaolule, et KMH Arvestame tehniliste märkustega. Kuna KMH programm sai viimasel hetkel täiendusi, siis osa Lahe programmi dokumendis on läbivalt puudused viiteid võis jääda seetõttu parandamata. Lisaks tekkis tehniline probleem failiga selle Kalanduskog viitamistega, mis asetsevad sulgude sees (nt ptk ümbersalvestamisel PDF-formaati ning poolel dokumendil läksid seetõttu kaduma u, 2.2, 3.11, 7.1, 7.2), samuti puuduvad lehekülgede leheküljenumbrid. Vabandame. 31.03.2020 numbrid, millest tulenevalt on väga raske nr 1- dokumenti jälgida. Samuti on liikvel erinevad Kahjuks ei oska kommenteerida, kust võis tekkida erinevaid KMH programmile erinevaid 4/20.03/53 versioonid, mis erinevad lehekülgede arvu poolest. versioone. Meie oleme avalikustanud siiski ainult ühe versiooni. Edaspidi palume lähtuda Käesolevad ettepanekud on tehtud 66 lk versiooni TTJA kodulehel avalikustatud dokumendiversioonist. alusel. Ettepanek teha dokument korrektseks ja Hoonestusloa KMH protsessis on kooskõlastajaks Natura kaitseala korralduse eest vastutav esitada uus korrektne dokument ametiasutus ehk Keskkonnaamet ja KMH järelevalvaja ehk Keskkonnaministeerium. Vastavad kooskõlastamiseks. Ja teha uus avalikustamine kooskõlastused antakse vastavas menetlusetapis. Muud isikud on kaasatud huvitatud uue korrektse dokumendi alusel. Tagada, et info, isikutena, kel on võimalus KMH menetluses kaasa rääkida. mis jõuab huvigruppideni oleks asjakohane, õige ja õigeaegne. Vastuolu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet Arvestame. (edaspidi TJA) poolt saadetud kirjaga. TJA kirjas Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. on kuni 160 tuulikut ja KMH programmis Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. alternatiivid 50, 70 ja 100 tuulikut. 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda Selgituse küsimine: Palume selgitada, millest arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise tuleneb erinevus ja miks ei kajastata 160 tuulikut eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivides. alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Olete märkinud, et arendusala äärmised tuulikud Arvestame osaliselt. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel, samas on vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa oluline vahe, kas tuulikute kõrgus on 200 või 300 alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja m. eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Ettepanek: Palume märkida maismaa asukohad Tuulikute asukohad ja kõrgused selguvad eelprojekti koostamise ja KMH protsessi raames. (nii saartel kui mandril), milledele tuulikud on kõige lähemal. Palume lisada koordinaadid ja täpne kaugus maismaast. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete Arvestame osaliselt. Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Olete elektrivõrku liitmiseks vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja märkinud programmis, et tuulepargisisesed kaablitrasside jaoks (vt KMH programmi joonis 2). Kuna tuulikute arv ja asukohad selguvad elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja KMH ja eelprojekti koostamise käigus, siis pargisiseste kaablitrasside esitamine KMH pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal programmis ei ole võimalik. Nende paigutamisel arvestatakse arendusala eripäradega ja paiknevasse alajaama, on kaetud keskkonnakaitseliste vajadustega. Tuulepargi erinevate alternatiivsete tüüpkaablite kohta isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere antakse võimalik mõjuhinnang KMH käigus. Konkreetsed alternatiivid kaablimaterjalide põhja pinnasesse. Kaabli pikkus on ca 30 km. selguvad eelprojekti käigus. Parima variandi väljavalimisel arvestatakse erinevate tingimuste Räägite neljast alternatiivist. koosmõjust lähtudes - sh ka võimalikult vähene mõju kalavarudele. Viitame, et käesoleva Küsimus: Miks ei kajasta KMH programm KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hilisemates tekstides nelja erinevat alternatiivi, hindamine - selle osas vastutab põhivõrgu arendaja. samuti ei ole võimalik aru saada, kas on ka neli erinevat merekaabli varianti. 1. Ettepanek kajastada juba programmis 4 erinevat varianti maismaa ajalaamade asukohtade võrdluses. 2. Ettepanek kajastada juba programmis kaabli koridorid meres ja nende alternatiivide võrdlus sh merepargi sisesed kaablid. Oleme aru saanud, et ka kaablite materjalide variandid, mida kaalutakse on erinevad. Ka need variandid eraldi läbi analüüsida. Puuduvad otseselt KMH mõjupiirkonda jäävate Ei arvesta, kuna kohalikud üldplaneeringud on paljuski muutmisel ning kehtivatel kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. planeeringutel puudub seos meretuulepargi kavandamisega. Lisaks on Pärnumaa mereplaneering üldplaneeringutele alusdokumendiks. kuna üldplaneeringud ei tohi olla Ettepanek: Lisada otseselt KMH mõjupiirkonda vastuolus maakonnaplaneeringuga, seega maakonnaplaneeringu põhimõtetest piisab. jäävate KOV üldplaneeringud (Kihnu, Häädemeeste ja Pärnu linn) No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel, aga programmi ei täiendata. Teie 4.1.4. Taimestik ja loomastik Ettepanek: Tuua poolt viidatud teema kuulub pigem sotsiaalmajanduslike mõjude alla, mis on KMH eraldi välja mõju kalastikule, praegusel kirjeldusel programmis kajastatud. jääb kalastiku mõju väga üldsõnaliseks. Pärnu Maakond on suurimate kalavarudega maakond Eestis ja ka suurima püügimahuga rannapiirkond. Kalastik ja kalavarud on piirkonnale väga olulised. Punktis 4.3.2. on toodud ohtlikud ettevõtted, mida Võetud teadmiseks ja arvestatakse aruande koostamisel ning KMH programmi täiendatakse leitakse, et need puuduvad, samas mõjutab osaliselt: kavandatav tuulepark nii turismi ettevõtlust kui ka kalandussektori ettevõtlust sh rannakalurid, Suurõnnetusohuga ja ohtlike ettevõtete terminid on seadusandluses välja toodud ja järeldus töötlemine ja tootmine jm. KMH programmis on vastavalt ka tehtud, ehk tuulepargi näol ei ole tegemist ohtliku Ettepanek: Laiendada punkti 4.3.2. hinnates ettevõttega Kemikaaliseaduse tähenduses. Samuti ei leidu piirkonnas ka muid sellised sotsiaalmajanduslikku mõju turismi. ettevõtteid, mille mõju ulatuks arendusalale või millega koosmõjus võiks tekkida kalandussektori ettevõtetele sh rannakalurid, kumulatiivne mõju. Piirkonnas arendatavate projektide osas saab koosmõju hindamisel töötlemine ja tootmine jm. arvesse võtta ainult selliseid objekte, millel on olemas vähemalt eskiisprojektlahendus, mille mõju on teada. Käesoleval juhul hetkel selliseid projekte pole. Vajadusel – st, kui sellised Peatükis puudub mõju hinnang taristule, sh projektid peaks ilmnema, vaadatakse see küsimus projekti edasistel etappidel üle. mereline taristu (sadamad ja laevateed) ning Võimalikud olulised mõjud kalandussektorile jms hinnatakse KMH-s sotsiaalmajandusliku maismaataristu (maanteed ja juurdepääsud mõju analüüsi koostamisel – see on ka programmis käsitletud. Laiendame mõju avaldumise merele) selgitust KMH programmis ptk. 5 Hindamismetoodika kirjeldus, kuhu lisame eraldi sotsiaalmajanduslike mõjude osas täiendava kirjelduse. Ettepanek lisada juurde eeldatava mõju peatükk, mis puudutab taristut. Ettepanek: Lisada viiakse läbi uuringud ja Arvestatakse osaliselt ja täiendatakse KMH programmi. modelleerimised analüüsimaks tuulepargi mõju Pärnu ja Liivi lahe kalastikule sh kalade rändele ja Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka paigaldatavate kaablite mõju kalastikule. Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel kalastikule. KMH-s hinnatakse seadusest tulenevalt tuulepargi ehitusaegset kui kasutusaegset mõju kalastikule, sh on iseenesest - hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid mõista ka ränne. võimalikke olulisi keskkonnamõjusid (mõju võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH KMH programmi täiendatakse ning peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt ohtlikud objektid: KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõjude ulatus; Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb mh ka varasemate uuringute tulemustele. Ettepanek: Täiendada punkti sh hinnatakse merre paigaldatavate kaablite ehitusaegset, Mõju kalapüügile leiab käsitlemist sotsiaalmajanduslike mõjude all. ekspluatatsiooniaegset mõju kalastikule sh kalade rändele. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise KMH programmi joonis 2). käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus. Ettepanek. Arvestada ja kirjeldada merekaablite kõiki alternatiive. 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. Ettepanek: Käsitleda mõju kalastikule ja kalapüügile eraldi. Tabel 5. Kavandatava tegevuse eeldatavad Arvestame ning täiendame KMH programmi vastavalt, ehk lisame KMH programmi peatükki 7 mõjuallikad tabelisse 5 kasutusaegse mõju kalastikule. Rõhutame, et KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke mõjusid, Olete märkinud tuulikupargi kasutamine, et vaid üksnes olulisi mõjusid. kalastikule mõju puudub, samas mereimetajatele Kasutamisaegse mõju selgituseks: tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate on mõju olemas. objektidega, millel puudub merepõhjale oluline negatiivne kasutusaegne mõju, sest puudub Selgituse küsimine: Mille põhjal olete teinud mehaaniline elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et valiku, et mereimetajatele on tuulikupargi merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike kasutamisel mõju olemas, kuid kalastikule mitte. riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele kui ka Ettepanek: Lisada mõjud kalastikule +, sest hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat mõjud kalastikule on kindlasti olemas. vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Olete märkinud, et mereprotsessi setted ja Arvestame osaliselt, st täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline rannaprotsessid mõjud tuulikupargi kasutamisel keskkonnamõju tabelit 6, lisades setete ja jää mõju. puuduvad, samas ei ole teostatud modelleerimist, No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number mis antud väidet kinnitaks, kas tuulikuparkide Mõju sadamatele ja muule taristule võib avalduda üksnes ehitamise faasis, kuid see mõju ei rajamise tulemusena muutuvad rannaprotsessid. ole oluline, kuna ehitustegevus toimub 1-2 tuuliku kaupa. Seega antud täiendust KMH Ettepanek: Lisada mõjud mereprotsessi setted ja programmi ei tehta. rannaprotsessid +, sest mõju rannaprotsessidele on eeldatavalt olemas. Merekaabli osas täiendame KMH programmis peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline Ettepanek: Lisada tabelisse mõjud taristule sh keskkonnamõju tabelisse 6 Muinsuskaitse väärtused. Lõhkeained ning muud ajalooliselt sadamad ja maanteed, mis on seotud nii ehituse, ohtlikud objektid: Merekaablite mõju hinnatakse läbi eksperthinnangu, mis põhineb ekspluatatsiooni, lammutuse kui ka avariiolukorraga. varasemate uuringute tulemustele. Ettepanek: Lisada tabelisse kaabli mõju, mis on seotud nii ehituse, ekspluatatsiooni, kui ka Lammutusaegsete mõjudega seonduvalt on täiendatud KMH peatükki number 7.2 järgneva lammutusega. lausega: “Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 5).” Rannaprotsesside osas mõju puudub, sest 10 km rannast on piisav kaugus, mil mõju rannani ei ulatu. Ehituse käigus võib tekkida mõju setet ümbertõstmisel tekkiva heljumi tõttu, mis võib hoovustega levida tuulepargi alast eemale. KMH käigus viiakse läbi vastav modelleerimine. Sadamatele ja taristutele võib olla teatav suurenenud mõju tuulepargi ehituse faasis, kuid mõju ei erine kuigi palju muudest ehitusprojektidest ja tavapärasest sadama kasutusest, sest tuuleparki ehitatakse järgemööda - 1-2 tuuliku kaupa. Kaablite puhul on oluline mõju ehitusajal. Kasutusajal eeldatavasti mõju ei avaldu – juhul, kui kasutatakse vastavat tehnilist lahendus. Muuhulgas on Eesti vetes merealuseid elektrikaableid, mis on olemuselt võimsamad ja suurema läbimõõduga, kuid nende puhul pole olulist mõju avaldunud, seega ei ole see ettenähtav ka tuulepargi vähemvõimsamate kaablite osas. Ptk 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Tabel Selgitame. 6. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja Keskkonnamõjude hindamisel, sh ka programmi koostamisel võetakse kaasatud alternatiivide võrdlus erialaekspertide senisele kogemusele lisaks arvesse parimat kättesaadavat teavet, sh arendusalal teostatavaid uuringuid ja asjakohaseid sarnaseid teadustöid ja teiste analoogsete Mõju valdkond: Merepõhja elustik ja elupaigad, sh projektide kogemust. allveearheoloogia, ehitusgeoloogia ja merekaabli Rifiefekti kohta on veebis lihtsate otsingute kaudu võimalik leida mitmeid teaduslikke mõjud uurimusi ja artikleid. Näiteks TÜ Mereinstituudi poolt 2017 aastal läbi viidud Hiiu madalike Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et mõju piirkonna uuring p 7.3.1 lk 45 KMH aruandes tuuakse välja asjakohased kirjalikud allikad. kalastikule on kasutusaegselt väheoluline, loob KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis uusi varjeid ja nn rifi efekti, millele tuginedes seda käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, väidate. Jah karpidele võib olla efekt elupaigana mille põhjal hinnatakse mõjusid pelaagilistele liikidele. olemas, kuid mida ja millisel määral mõjutab pelaagilisi kalu, selle kohta täna info puudub. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Samuti ei ole kirjeldatud kaabli mõju tuulepargi kasutuse ajal merepõhjas, mis võib olla samuti olulise mõjuga. Ettepanek: Tugineda konkreetsetele uuringu ja/või teadustöö tulemustele. Täna vastav väide ei ole pädev. Mõju valdkond: Kalastik Ei arvesta. Erinevate veealuste kaablite puhul on olemas väljakujunenud praktika ja tehnilised Mõju seos ja olulisus: Olete toonud välja, et Lisaks lahendused millel elektromagnetvälja mõju puudub, ning mida kaalutakse eelprojekti ja KMH sellele tuleb kasutada võimalikult väikest koostamise käigus. KMH programmi täiendamine kaablite materjalide osas ei ole vajalik ega elektromagnetvälja tekitavaid veealuseid kaableid ka võimalik (sest puudub vastavas detailsusastmes projekt), oluline on välistada ning need võimalusel süvistada. Ettepanek: Tuua merekaablitest lähtuda võiv oluline negatiivne mõju kalavarudele ehk tagada välja, millised on kasutatavad kaablid, mida ettevaatusprintsiipide järgimine. See tähendab, et kaabli materjali valikul sobivad kõik planeeritakse Liivi lahe tuulepargi rajamisel sellised lahendused, mis eelpool nimetatud tingimustele vastavad. kasutada, tuua näited analoogsete kaablite kasutustest ja nende mõjudest mujal tuuleparkides. Tuuleparkide valikul arvestada analoogsete tingimustega kui Liivi lahe tuulepargi rajamisel. Mõju prognoosimeetod: Kuidas prognoositakse Arvestatakse osaliselt. merepõhja kaablite elektromagnetväljade mõju Modelleerimine ei ole meie hinnangul vajalik. KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kalastikule? Antud tabelis ei ole toodud välja kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis käsitleb mõju Kalastikule lisatakse info, et ühtegi uuringut või väidet, mis mõju näitaks. aruande koostamise käigus hinnatakse võimalikku elektromagnetvälja mõju kasutades Ettepanek: Teha mudelprognoos uurimaks olemasolevaid kaableid ja nende kohta tehtud uuringuid ning teadmisi ja nende baasilt kaablite elektromagnetmõju kalastikule. koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Mõju valdkond: Sotsiaalmajanduslik keskkond, sh Arvestame osaliselt. KMH ülesanne ei ole seadusest tulenevalt käsitleda kõikvõimalikke inimese tervis, heaolu ja vara; turism, kogukond; mõjusid, vaid olulisi mõjusid. Jääme enda seisukoha juurde, et senise kogemuse ja majandus ja tööhõive Mõju seos ja olulisus: KMHs teadmistele põhinedes ei ole täheldatud meretuuleparkide puhul mõjusid inimese tervisele ja on toodud, et eeldatavalt on tegemist väheolulise varale, samuti turismile – st ei ole eluliselt usutav, et keegi jätab mereäärde puhkama mõjuga. Mõju tööhõivele on arvestatud ainult sõitmise või oma vara kasutamise põhjusel, et 10 km kaugusel asub meretuulepark. Seda tuulikupargi vaatenurgast, mis on aga väga kitsas. saab näiteks järeldada lähtudes senistest Eestis asuvatest tuuleparkidega seotud kogemusest Mõju turismile on toodud, et on eeldatavalt - Paldiskis, Läänemaal ei ole seetõttu täheldatud muutuseid. Seetõttu ongi väheoluline. sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel tuvastatud olulisim mõju just kalanduse ja pargi tegevusega seotud tööhõive osas. Küsimus: Millistele faktidele tuginevalt seda on Kalavarude vähenemine tuulepargi ehituse tõttu ei ole lubatud. Muuhulgas hinnatakse täna programmdokumendis väidetud? Kas on tuulepargi ehitusaegseid mõjusid kalade kudealadele. KMH eesmärk on tagada kalade tuginetud mingitele uuringutele? juurdekasv. Muuhulgas märgime, et suurem oht Eesti kalavarudele on ülepüük sh röövpüük, mitte staatiliste objektide rajamine teatud piiratud aladele. Vastavalt Eesti mereala planeeringule ei ole välistatud traalpüük ka tuulepargi sees, kuid see sõltub konkreetselt No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Ettepanek: Lisada mõju kalandussektori tuulepargi projektlahendusest. Pärnu mereala planeeringu järgi ei kattu tuulikute tööhõivele, mis on eeldatavalt suure mõjuga, kuna innovatsiooniala traalitava merealaga. Seega puudub oluline mõju traalialadele. võib kaotada töökohad kalandussektorist juhul, Ka ranniku- ja harrastuspüügile puudub oluline mõju: tuulikute kauguseks rannikust on kui kalavaru trastiliselt väheneb. Samuti muuta kavandatud 6 meremiili ja enam, mistõttu vastavad püügialad säilivad. mõju turismile oluliseks. Selguse huvides täiendatakse KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslike mõjusid ja lisatakse sõnastusse juurde ka kalandus. Mõju prognoosimeetod: Ei arvesta. KMH programmi näol ongi tegemist üldise raamistiku ja lähteülesandega, kus on kirjeldatud Ettepanek: Tuua välja millistele uuringutele jm mida, kelle poolt ja millisel moel hakatakse uurima, sealhulgas tuvastatakse olemasoleva väidetele on tuginetud. Antud hetkel väga eksperdikogemuse ja kättesaadava info põhjal kavandatava tegevusega avalduvad olulised üldsõnaline. mõjud. Hetkel on programmis väga palju üldsõnalisust, KMH eksperdil, kui eriliste teadmistega isikul on õigus teha järeldusi ka oma kogemusele ja mida on vaja täpsustada, puudub informatsioon teadmistele tuginedes, st ei ole kohustust iga väljaöeldud järelduse kohta koostada mujal Euroopas ja maailmas analoogsete alusuuringut. Muude riikide kogemuste kohta lisatakse selgitused vajadusel KMH aruandesse. tuuleparkide ja sarnase püügitehnika kohta. Läti Vabariik on KMH protsessi piiriülese mõjuhindamise raames huvitatud isikuna kaasatud Samuti puudub täielikult koostöö Läti merealal ning täpsustame nendega tuulepargi küsimuse kindluse mõttes üle. Saame KMH aruande planeeritava tuulepargi kohta. koostamisel kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestada olemasolevate või menetluses Üldine ettepanek KMH programmi kohta: Lisada olevate projektidega, mille kohta on olemas teataval tasemel avalikud projektandmed. Läti uuringud, kus on käsitletud analoogsete riikliku merealade planeeringu järgi on tõepoolest käesoleva projekti arendusala lähedusse tuulikuparkide koosmõju sarnase püügitehnikaga kavandatud meretuulepargi arendusala, millel võib olla kumulatiivne mõju käesoleva kalapüügil ning mõju kalandussektorile va karbid. projektiga, kuid paraku puudub Lätis reaalne arendusprojekt ja vastav vajalik informatsioon, Samuti tuua sisse mõjud, mis on seotud Läti mida saaks kumulatiivsete mõjude hindamisel kasutada. See tähendab, et juhul, kui Lätis merealal planeeritava tuulepargiga hakatakse viidatud alale tuuleparki reaalselt kavandama, tuleb piiriülese mõju hindamise käigus neil arvestada kaugemas faasis olevate Eesti projektidega. 12. RaM, Programmi peatükis 2.1 „Kavandatava tegevuse Arvestame. rahandusmin eesmärk ja vajadus“ ja peatükis 2.3 „Kavandatava Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. isteerium tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. 31.03.2020 võimaluste lühikirjeldus“ on fikseeritud, et Eesti 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi nr 15- Energia AS soovib rajada Liivi lahte koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda 1/1766-3 meretuulepargi, kus olenevalt valitud arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-100 eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete tuulikut. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Amet aga KMH programmi avaliku väljapaneku Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel teadetes informeerib, et tuulepark koosneb kuni päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse 160 tuulikust. Samuti on Vabariigi Valitsuse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH 19.12.2019 hoonestusloa menetluse ja programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. keskkonnamõju hindamise algatamise korralduses nr 311 välja toodud, et meretuulepark koosneb kuni 160 avamere tuulikust. KMH programmi joonisel 5 märgitud tuulikute ligikaudsete No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number asukohtade põhjal nähtub, et alale kavandatakse rohkem kui 100 tuulikut. Palume kontrollida ja vajadusel KMH programmi täpsustada nii, et oleks üheselt mõistetav, mis on maksimaalne kavandatavate tuulikute arv. Vajadusel põhjendada KMH programmis kavandatavate tuulikute arvu valikut, st miks erineb programmis tuulikute arv hoonestusloa taotluses kirjas olevast. KMH programmist nähtub, et tuulikute eeldatav Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki tuulikute eluea osas, milleks on 30 eluiga on ca 25 aastat. Samas hoonestusluba aastat. taotletakse 50 aastaks. Võib eeldada, et tuulikud Tuulikute eluiga on hinnanguliselt 30 aastat ning koos ehitusega läheb aega ca 35—40 või nende olulised osad on vaja kahel korral aastat, seega pole tuulikute rekonstrueerimine praegusel teadmisel võimalik. Tuulepargi eemaldada (tuulikupargi uuendamisel ja kasutusea lõppemisel tuleb likvideerida kõik tuulepargi rajatised ning taastada võimalikult hoonestusloa lõppedes tuulikupargi algne olukord. likvideerimisel). Palume seda temaatikat kavandatava tegevuse kirjelduses käsitleda ning selle info valguses KMH programm terviklikult üle vaadata ning vajadusel viia sisse täiendused. Programmi peatükis 2.2 „Kavandatava tegevuse Arvestame. asukoht“ on fikseeritud, et arendusala äärmised Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et on oluline vahet teha hoonestusloa alusel Jooniselt 1 aga on näha, et hoonestusala jääb arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti Kihnust valdavalt ca 10 km kaugusele, kohati koostamise käigus ning nende paigutamisel arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate ligemalegi. Programmi peatükis 4.3.1 „Asustus ja nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. maakasutus“ on kirjeldatud, et lähimad asustatud Sealhulgas on kavas arvestada ka Eesti merealade planeeringus kasutatud põhimõtteid ja alad on tuulepargist ca 10 km kaugusel põhja pool tuulikute kauguseid. Hoonestusloa ala asub Pärnu maakonnaga piirneva mereala asuv Kihnu saar ning ca 16 km kaugusel ida pool maakonnaplaneeringuga tuuleenergeetika arendamiseks sobival alal. asuv Häädemeeste vald. Palume programmi peatükki 2.2 täpsustada ja välja tuua ka kaugus Kihnu saarest, sest Kihnu vald on kõige lähemal asuv ja tõenäoliselt tuulepargist kõige rohkem mõjutatud vald. Juhime tähelepanu, et Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ on punktis 8 põhimõte, mille kohaselt ei kavandata tuulikuid mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). Oluline on rõhutada ka asjaolu, et Kihnu omavalitsus oli toona üks peamisi Pärnumaa mereplaneeringu vaidlustajaid ja nendega seotud teemades tuleb kontrollida No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number loamenetluses esitatud lahenduse vastavust planeeringule. Kihnu valla rolli meretuulepargi kavandamisel rõhutab ka Pärnumaa mereplaneeringu peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud põhimõte 14. Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse Arvestame. ja Täiendame KSH programmi peatükki 2.3 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete selle reaalsete alternatiivsete võimaluste alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus järgmise nõudega: Merekaablite valikul tuleb tagada Pärnu lühikirjeldus“ on selgitatud, et „tuulepargisisesed maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb elektrikaablid paigaldatakse vajadusel mere põhja valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju pinnasesse. Kaabel, mis juhitakse maismaal kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - paiknevasse alajaama, on kaetud nullilähedane). isolatsioonikihiga ning see paigaldatakse mere põhja pinnasesse.“ Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, et tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Võetud teadmiseks, kuid programmi ei täiendata. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Rammimisel on viidatud mürale ja vibratsioonile. Vaivundamente on võimalik installeerida lühikirjeldus“ võrreldakse tuulikute kahte erinevat auku ette puurides. Samuti on võimalik kasutada müra vähendavaid tehnoloogiaid, seega vundamenditüübi alternatiivi, milleks on arvestame antud märkustega ning Pärnumaa mereplaneeringutingimustega ja Liivi lahe gravitatsioonivundament ja vaivundament. jääoludega. KMH aruande koostamise käigus koostatava eksperthinnangu põhjal valitakse Lisatud on, et sobiva vundamenditüübi valikul eelnevalt nimetatud tingimusi arvestades parim lahendus. tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja iseloomule arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse. Palume lisada Pärnumaa mereplaneeringust tulenev nõue, mille kohaselt tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammitavaid (suurt ehitusaegset müra tekitavaid) vundamente. Lähtuvalt Pärnumaa mereplaneeringu nõudest mitte kasutada rammitavaid vundamente ja KMH programmis peatükk 4.1.2 välja toodust, et Liivi lahes on enamasti tegemist jäätuvate tingimustega, palume koostöös asjaomaste ekspertidega täpsustada, kas vaivundament on üldse reaalne alternatiiv. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Võetud teadmiseks, kuid KMH programmi ei täiendata. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Elektrienergiaga varustatuse kvaliteedi hinnangul ei ole meie nägemusel otsest seost Liivi lühikirjeldus“ tuuakse välja, et tuulepark lahe meretuulepargi hoonestusloa menetlusega. Tegemist on pigem strateegilise küsimusega ühendatakse õhuliini pidi Kilingi-Nõmme või Sindi ning Kihnu elektrivarustatuse teema on mõistlik lahendada lokaalsel tasandil eraldiseisva 330 kV alajaamaga. Pärnumaa mereplaneeringus projektiga, mis saareelanike vajadustega sobib – analoogselt teiste väikesaartega, lähtudes on peatükis 3.8 „Meretranspordiväline taristu“ riiklikest strateegilistest arengukavadest ja võimalikust väikesest keskkonnamõjust. põhimõtte nr 4 kohaselt oluline tuulikute Eesmärgiks on leida selline lahendus, mis on kooskõlas Pärnu maakonnaga piirneva mereala elektrikaablite asukohad lahendada selliselt, et maakonnaplaneeringuga. paraneb ka Kihnu jaotusvõrgu ühenduse kvaliteet põhivõrguga. Elektrienergia kvaliteedi hindamise ja parandamise vajaduse väljaselgitamiseks on eelnevalt vajalik läbi viia sotsiaalmajanduslik analüüs. Palume KMH programmi vastavalt täiendada. Programmi peatükis 2.3 „Kavandatava tegevuse ja Ei arvesta. Täiendame KMH programmi segaduse vältimiseks täpsemate selgitustega. selle reaalsete alternatiivsete võimaluste Esitame KMH programmis esialgsed võimalikud asukohad tuulepargi elektrivõrku liitmiseks lühikirjeldus“ tuuakse välja, et KMH raames vajaliku maismaale rajatava alajaama ja tuulepargiväliste merepõhja kaablitrasside jaoks (vt hinnatakse maismaal erinevate alajaamade KMH programmi joonis 2). Viitame, et käesoleva KMH töömahu hulka ei kuulu maismaal asukohtade alternatiivide keskkonnamõjud. Lõplik asuvate elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamine - selle osas vastutab valik alternatiivide vahel tehakse ehitusloa põhivõrgu arendaja. Mõju hindamise ulatus on tuulepargi ala, merekaablite ala ja rannas taotluse käigus. Õhuliini pikkus on ca 30 km. asuv alajaam. Õhuliini eeldatav pinge on 330 kV, kuid seda täpsustab ilmselt põhivõrgu Palume täpsustada õhuliini eeldatav pinge. Samuti arendaja. palume täpsustada, kas hinnatakse ka õhuliini Lähemalt kaasatud kohalikud omavalitsused on Kihnu ja Häädemeeste. võimalikke alternatiivseid asukohti, sh erinevaid mõjusid. Juhime tähelepanu, et maismaal suunab ruumikasutust ja annab ehitusõiguse üldjuhul kohalik omavalitsus, seetõttu palume puudutatud kohalikud omavalitsused intensiivsemalt menetlusse kaasata. Programmi peatükis 3.12 „Arengustrateegia Arvestame ning täiendame KMH programmi lisades peatüki 3.14, mis käsitleb Pärnumaa 2030+“ on käsitletud maakonna arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”. arengustrateegiat „Pärnumaa 2030+“, mis kiideti heaks 2010. aastal. SA Pärnumaa Arenduskeskus on koostanud arengustrateegia “Pärnumaa 2035+” ja uuendanud selle tegevuskava aastateks 2019–2023. Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on selle heaks kiitnud 2018. aastal. Palume KMH programmis käsitleda arengustrateegiat “Pärnumaa 2035+”, mis on kättesaadav veebilehel https://parnumaa.ee/. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Maavalitsused lõpetasid Eestis tegevuse Arvestame ning parandame KMH programmi vastavalt. 01.01.2018. Seepärast palume üle vaadata viited Pärnu Maavalitsuse veebilehele ning viited ajakohastada. Pärnu maakonnas kehtivad maakonnaplaneeringud ja teemaplaneeringud, nende KSH aruanded on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel https://maakonnaplaneering.ee/. Ka kaasatavate peatükist palume kustutada maavalitsused. Programmi peatükis 4.1.2. „Klimaatilised Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 4.1.2. tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud“ on jääolude puhul viidatud 2014 teostatud uuringule. Teavitame, et Eesti mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs jääolude kaardistamiseks. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringule, kuna tegemist on uuemate andmetega. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid. Programmi peatükis 4.1.4.“Taimestik ja Arvestame osaliselt ning parandame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev loomastik“ joonis 9 käsitleb viigerhüljeste levikut oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb mereimetajaid lisades sinna järgmise lause: Läänemere satelliitmärgistuse andmetel ning „2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare poolt Eesti merealaplaneeringu alusuuringuna Hüljeste leviku põhineb Helcomi andmetel. Teavitame, et Eesti ja merekasutuse hinnang.“ mereala planeeringu koostamisel on läbi viidud alusanalüüs „Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang“. Uuringus on kokku kogutud olemasolevad viigerhüljeste telemeetriaandmed ja nende põhjal modelleeritud viigerhüljeste toitumisalad, puhkealad, sigimisalad ja talvitusalad. Soovitame programmis kasutada ja viidata antud uuringu tulemustele, kuna tegemist on uuemate ja täpsemate andmetega, kui seda on Helcomi andmebaas. Soovi korral on Rahandusministeeriumil võimalik edastada ka vastavad kaardikihid. Programmi peatükis 4.3 „Sotsiaalmajanduslik Arvestame ning täpsustame KMH programmi peatükki 4.3 järgmise lõiguga Liivi lahe keskkond“ kirjeldatakse piirkonda vaid asustuse ja piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on maakasustuse ning ohtlike ettevõtete kaudu. rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Käsitlemata on aga jäetud meremajandus, sh No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number kalandus. Kuna Pärnumaa mereplaneeringu koostamise käigus kõige olulisem teema kohalike omavalitsuste ja kalurite jaoks oli just tuulepargi võimalik mõju kalandusele, siis tuleb seda ka KMH programmis rõhutada ning aruandes põhjalikult hinnata. Pärnumaa mereplaneeringus on seatud nõue, et tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel tuleb hinnata sotsiaalmajanduslikke mõjusid (sh kalandusele) ja näha ette vajalikud leevendavad meetmed. Tulenevalt käesoleva kirja punktist 11 palume KMH eksperdirühma kuulub ekspert, kelle vastutus ala on sotsiaalsed ja majanduslikud KMH eksperdirühma kaasata lisaks ekspert või mõjud. Samuti on tagatud piisav kompetents kultuuripärandi hindamiseks, mis on tekkinud eksperdid, kes tegeleks sotsiaalsete, majanduslike läbi pikaajalise kogemuse erinevate planeeringutes sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste ja kultuuriliste mõjude hindamisega just mõjude hindamise. majanduse ning kultuuri- ja sotsiaalsfääri poole Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit pealt, eelkõige mõju Kihnu saare turismile ja 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt: kultuurile (UNESCO kultuuripärandi nimekirjas), „Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud piirkonna kalandusele, sadamamajandusele, praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja tööhõivele ning visuaalsetele mõjudele. hinnata järgmised: Programmi peatükis 1 „KMH osapooled“ on nimetatud valdkonnad ekspertide näol katmata. ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh Hetkel KMH eksperdirühmas märgitud kultuurise, sotsiaal ja majandusliku keskkonna mõju hindajad kalandussektorile on looduskeskkonna taustaga, st majanduse, ▪ Mõju piirkonna turismile sotsioloogia ja kultuuripärandi taustaga eksperdid on ekspertrühmast puudu. Peale vastavate eriala ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh ekspertide kaasamist palume üle vaadata KMH kogukonna kaasamisele programm, sh tabel 6 ning vajadusel viia sisse täiendused, sh vajadusel täiendavad ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule uuringuvajadused. ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“. Programmi peatükis 5 „Hindamismetoodika Arvestame osaliselt. KMH viiakse läbi sisu poolest vastavalt kehtivale seadusandlusele, st et kirjeldus“ palume selguse mõttes märkida, et KMH igal juhul arvestatakse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja likvideerimisaegseid mõjusid. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number raames hinnatakse kavandatava tegevuse Täiendame selguse huvides KMH programmi vastavalt ettepanekutele. Ülejäänud tehnilised ehitamisaegseid, kasutamisaegseid ja märkused on tekkinud faili ümbersalvestamisest teise formaati - lõigud jätkuvad järgmistel likvideerimisaegseid mõjusid (vajadusel viidata ka lehekülgedel, midagi tegelikult kadunud ei ole. Kindlasti kontrollime need programmi ptk-le 7.2). Juhime tähelepanu, et peatüki 5 uuendamisel üle ning likvideerime võimalikud tehnilised vead. viimase lõigu viimane lause lõpeb poole pealt, tabelit 6 lk 35 ei ole. Peatükis 7.3 „Mõjutatavad keskkonnaelemendid“ lk 44 lõpeb samuti viimase lõigu viimane lause poole pealt. KMH programmis läbivalt on sulgudes viited, mis Arvestame. Korrigeerime KMH programmi läbivalt. ei avane – (vt Error! Reference source not found). KMH programmis on tuginetud nii Pärnu Arvestame ning korrigeerime vastavalt KMH programmi ning kasutame läbivalt nimesid Pärnu maakonna planeeringule (kehtestatud maakonna planeering ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering. 29.03.2018) kui ka Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringule (kehtestatud 17.04.2017). Programmi erinevates peatükkides aga viidates Pärnu maakonnaplaneeringule tegelikult mõeldakse Pärnumaa mereplaneeringut. Selguse huvides palume erinevad maakonnaplaneeringud eristada. Programmi peatükis 7.1 „Käsitlusala ulatus ja Arvestame. Täiendame KMH programmi teksti peatükis 7.1 Käsitlusala ulatus ja mõjuala mõjuala ulatuse täpsustamine“ on toodud, „et ulatuse täpsustamine järgmise lõiguga: keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, ning nii kaugele, kui need mõjud tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt, tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks teiste analoogsete projektide keskkonnamõju mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja hindamise tulemustest on võetud KMH käsitlusala merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks Mõjuala suurus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju kogu meretuulepargi arendusala ning väljaspool jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, seda arendusala servast vähemalt 1 km raadiuses taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH aruandes vastavate keskkonnamõju asuv piirkond“. hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Rahandusministeerium on seisukohal, et Kui mõjuala ulatust ei ole võimalik KMH programmis määrata, siis tehakse seda KMH käsitlusala ja mõjuala ulatus ei ole piisav ja seda koostamise käigus. tuleb laiendada. Arvestades, et koostatavas Eesti mereala Arvestame. Täname täpsustuse eest. Käesolevaga teavitame, et nii Lennuamet, Veeteede Amet kui planeeringus on tuuleenergeetika arendamise ka PPA on menetlusse kaasatud ning kaks esimest neist on nimetatud punktides ka oma arvamust peatükis KMH tasandile välja toodud tingimused, avaldanud ning need võetakse vastavalt asjakohasusele KMH programmi täiendmaisel ka arvesse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number mis lähtuvad sotsiaal-majanduslike mõjude KMH programmi täiendatakse peatükis 2.2 Kavandatava tegevuse asukoht järgmise lausega: hindamisest, on nendega otstarbekas ka antud Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles KMH programmi koostamisel arvestada. Nendeks osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. on:  kattumisel veeliiklusaladega täpsustada tuulikute paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Veeteede Ametiga, põhinedes ajakohastele andmetele ja hinnates mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu). Antud juhul kattub kavandatava meretuulepargiala Pärnumaa mereplaneeringus määratud veeliiklusaladega.  navigatsioonisüsteemide häiringute vältimiseks teha koostööd Lennuametiga. Antud juhul võib kavandatav meretuulepargiala kattuda Ruhnu- Pärnu lennukoridoriga.  mereseireradarite mereraadioside töövõime tagamiseks ning riigipiiri kaitseks teha koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga. Vajadusel tuleb läbi viia uuring seireradaritele avalduva mõju täpsustamiseks ning kompensatsioonimeetmete määramiseks. Antud juhul piirneb kavandatav meretuulepark riigipiiriga ja seetõttu on vajalik täpsustada seireradaritele avalduv mõju. Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline aruande peatükis 4.4.1.6 on välja toodud keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade energiatootmise sotsiaal-majanduslikud mõjud, sh planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: visuaalsed mõjud. Selle kohaselt on tuulikutel 10- 16 km kaugusel rannikust visuaalne mõju selgelt Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse olemas (Tabel 4.5.1.4-3. hinnanguklassi punkt 5. tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et 137 m kõrgune tuulik 10-16 km rannikust tõmbab selgelt vaataja tähelepanu nt kontrasti, värvi, vältida lausalist kaetust tuulikutega. tekstuuri, helgi kui liikumisega). Seetõttu ei piisa Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust KMH programmis välja toodud käsitlusalast kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale visuaalsete mõjude hindamiseks. Samuti võib olla merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab mitmeid sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mis see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. avalduvad maismaal/sadamaalas (nt Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna teenused/töökohad). meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Palume eeltoodust lähtuvalt KMH programmi aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade sotsiaal-majandusliku mõju osa täiendada ning väljaselgitamise. seoses sellega üle vaadata ka KMH käsitlusala Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit ulatus. Vastasel korral Pärnumaa 6, mis käsitleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid järgmiselt: mereplaneeringus tuuleenergeetika võimaliku „Arvestades analoogilist projekti Loode-Eesti meretuulepargi arendamisel, kus on koostatud arenduspiirkonna arendamiseks (sh praeguseks hetkeks KMH aruanne, on antud valdkonnas olulised teemad, mille mõju on vaja ehitustegevus) ja opereerimiseks määratud ning hinnata järgmised: ka KMH programmi peatükis 3.11 välja toodud põhimõtteid pole võimalik täita. ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh kalandussektorile ▪ Mõju piirkonna turismile ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)“. KMH käsitlusala täpsustamisel tuleb arvestada ka Ei arvesta. Käesoleval hetkel puudub piisav andmestik teise tuulepargi ja sellega seonduvate võimalike kumulatiivsete mõjudega. Näiteks keskkonnamõjude kohta, et hinnata kumulatiivseid mõjusid. Seesugust koosmõju saab Vabariigi Valitsus on 19.12.2019 korraldusega nr hinnata ainult selle projekti mõjuhindamise raames, mis on oma menetlusega esimesest 313 algatanud hoonestusloa menetluse 76 projektist ajaliselt tagapool. Küll oleme valmis jagama omapoolse mõjude hindamisega tuulikuga pargi kavandamiseks Liivi lahte, mis seonduvat infot teise arendajaga, et mõjud saaksid nende kui vähem edasi jõudnud projekti jääks nii Kihnu saarest kui ka Pärnu maakonna menetluse raames hinnatud. mandriosast 24–30 kilomeetri kaugusele. Pärnumaa mereplaneeringus on sätestatud nõue, et tuulepargi hoonestusloa KMH läbiviimisel tuleb arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Programmi tabelis 5 „Kavandatava tegevuse Arvestame. Täiendame KMH programmi. eeldatavad mõjuallikad“ on pakutud, et töötavad Mõju hindamisel kalastikule kaasatakse TÜ EMI kalanduseksperdid, kes on olnud kaasatud ka tuulikud meretuulepargis ei avalda mõju Loode-Eesti meretuulepargi mõju hindamisel. kalastikule. Pärnumaa mereplaneeringus KMH programmi mõjude eelhindamise käigus on selge, et kalade rände ja kudealadele võib mereäärsete kohalike omavalitsuste ja kalurite tekkida mõju ehitustegevuse käigus. Käitamise ajal olulist mõju pelaagilistele kaladele ette esindajate jaoks oli mõju kalastikule aga peamine No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number küsimus. Seepärast on Pärnumaa pole näha, sest tuulikute puhul on tegemis staatiliste objektidega, millel mõju eeldatavasti mereplaneeringus selgelt fikseeritud nõue, et puudub, kuna tuulikute asukoht ja kalade kudealad ei kattu tänu sügavuste erinevaustele. täpsustatakse mõju kalade rändele ja kudemisele KMH programmis peatükis nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelis 6, mis (täpsustades planeeringuga määratletud käsitleb mõju Kalastikule on ette nähtud, et KMH käigus viiakse muuhulgas läbi räimeuuring, sügisräime kudealade võimalikud asukohad mille põhjal hinnatakse siiski ka mõjusid pelaagilistele liikidele. tuuleenergeetika arenduspiirkonna sees ning määratakse tingimused kudealade säilitamiseks), mis on aluseks arenduspiirkonna sees täpsemate tuulikupargi alade määramisel. See on vajalik olulise negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks ja leevendamiseks nii ehituse aegselt kui opereerimise (sh teenindamine) ajal. KMH läbiviimisel on vaja tagada, et olulised kalakudealad ja rändeteed säilivad. Palume märkida, et tuulikud võivavad avaldada negatiivset mõju kalastikule (seda enam, et tabelis 6 on mõju märgitud) Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale palume arvestada Pärnumaa mereplaneeringu esitatavatele tingimustele. peatükis 3.6 „Taastuvenergeetika“ sätestatud ja KMH-s on asjakohane esitada tingimused, millega peab arvestama tuulepargi KMH programmi peatükis 3.11 nimetatud projekteerimisel, ehitamisel, käitamisel ja likvideerimisel. tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel ettenähtud kõiki põhimõtteid. Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hinnangut Eesti merealade visuaalse mõju juures on märgitud, et eeldatavalt planeeringu ja Pärnumaa mereplaneeringu põhimõtetest lähtuvalt järgmise lõiguga: on tegemist väheolulise mõjuga ja viidatud on Hendrikson&Ko OÜ 2010. aastal valminud tööle Vastavalt Eesti merealaplaneeringule tuleb visuaalse mõju vähendamiseks koondatakse „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju tuulikud võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et hindamise aruanne“. Teavitame, et Eesti mereala vältida lausalist kaetust tuulikutega. planeeringu mõjude hindamise aruande 4 peatükis 4.4.1.6 on välja toodud energiatootmise Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust sotsiaalmajanduslikud mõjud, sh visuaalsed kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale mõjud, mis tuginevad uuematele andmetele, kui merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab 2010. Aruandes väljatoodule tuginedes võib see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. eeldada, et 10-16 km kaugusel asuvad tuulikud, Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna mille kõrgus on vähemalt 200 m, ei ole meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti väheolulise visuaalse mõjuga. Seetõttu palume piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima-eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH KMH programmi täpsustada. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Programmi tabelis 6 „Eeldatavad mõjud, Arvestame. Kasutame visualiseeringute loomisel samu põhimõtteid, mida kasutati Eesti prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus“ mereala planeeringu keskkonnamõjude hindamisel. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 visuaalse mõju juures on märgitud, et mõju Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb visuaalse mõjude hindamiseks teostatakse fotomontaažil põhinev hinnangut järgmise lausega: Mõju hindamiseks teostatakse visualiseeringud rannikualadel visualiseering maismaa erinevatest punktidest. analoogiliselt Loode- Eesti meretuulepargi visualiseeringutega (Kihnu, Häädemeeste). Palume Pärnumaa mereplaneeringu koostamisel Koostatakse staatilised visualiseeringud. üleskerkinud probleemidest tulenevalt maismaa hulka arvestada ka Kihnu saar, mis jääb kavandatavale tuulepargile kõige lähemale. Punktide valikul palume teha koostööd kohalike omavalitsustega ja kogukondadega. Programmi peatükis 7.2 „Eeldatavad mõjuallikad“ Arvestame ja täiendame KMH programmi peatükki 7.2 Eeldatavad mõjuallikad ning on märgitud, et võimalikeks mõjuallikateks on korrigeeritud lause on järgmine: eelkõige need meretuulepargi rajamise ja Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need meretuulepargi rajamise ja käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad käitamisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel. ja rannikul. Palume lauset täiendada ja lisada lause lõppu „ja Samasse peatükki lisatakse ka lause: rannikul“. Nimelt kavandatav tegevus võib Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH mõjutada ka rannikul toimuvaid tegevusi (nt raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist, kuigi tööhõive) või kavandatava tegevuse mõjud 2010 aasta seaduse redaktsioonis vastavat teemat kajastatud ei ole. võivad rannikule ulatuda (nt visuaal). Samuti palume lisada selgitus, miks hinnatakse kavandatava tegevuse ehitusaegseid, kasutusaegseid ja lammutamisaegseid mõjusid. Näiteks võiks selgitusena lisada, et erinevatel tuulikupargi perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Programmi peatükis 8 „KMH koostamise ja Arvestame ning korrigeerime KMH programmi Tabelit nr 7 järgmiselt: menetlemise ajakava“ kohaselt teostatakse Uuringute tegemiseks vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat. uuringuid eeldatavalt üks aasta. Tabelis 6 on aga fikseeritud, et mitmete kalastiku uuringute läbiviimise kestvuseks on kaks aastat. Palume ajakava üle vaadata ja vajadusel parandada. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Programmi tabelis 7 „KMH läbiviimise eeldatav Arvestame. Parandame ebatäpsuse KMH programmi korrigeerides tabelit 7. ajakava“ nähtub, et otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Asjaomane asutus esitab 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest otsustajale KMH programmi kohta seisukoha. Tabelist 8 nähtub, et Rahandusministeerium on asjaomane asutus. Viitame, et antud juhul on Rahandusministeeriumi teavitatud 02.01.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404- 004 hoonestusloa menetluse ja KMH algatamisest ning 11.03.2020 kirjaga nr 16-7/19-3404-008 KMH programmi avalikustamisest. KMH programmile eelnevalt seisukohti küsitud ei ole. Sellest lähtuvalt leiame, et programmis kajastatud menetluskäik tekitab segadust. Palume KMH programmi ajakava vastavalt korrigeerida, et menetluskäik oleks selge nii asjaosalistele kui ka avalikkusele. Programmi tabelisse 8 „KMH koostamisest Arvestame ning kaasame MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu ning asjaomaste asutuste alla mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos Maaeluministeeriumi, Päästeameti, Lennuameti ning Politsei- ja Piirivalveameti. menetlusse kaasamise põhjendusega“ palume piirkonna elanike ja ettevõtete, laiema avalikkuse ja keskkonnaorganisatsioonide alla lisada Pärnu maakonna kalureid ühendav organisatsioon MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Asjaomaste asustuste alla lisada ka: a. Maaeluministeerium kalandust puudutavates küsimustes; b. Päästeamet, kes peab vajadusel teostama päästeoperatsioone tuulepargis; c. Lennuamet seoses Ruhnu-Pärnu lennukoridoriga; d. Politsei- ja Piirivalveamet seoses mereseireradarite, mereraadioside töövõime ja riigipiiri kaitse küsimustega. Programmi peatükis 9.1 „Kavandatava tegevuse Selgitame, et arendusala asub riigivetes, st see ei kuulu ühegi konkreetse kohaliku elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud omavalitsuse territooriumile, mistõttu puuduvad alaga otseselt seotud üldkasutatavad asutused ja isikud ning nende teavitamine“ on hooned või sellised kohad, mida isikud igapäevaselt kasutaksid. fikseeritud, et laiemat avalikkust teavitab Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number aruande avalikust väljapanekust ja avalikust Küll on aga nõustume, et on asjakohane kaasata arendusalaga piirnevaid kohalikke arutelust järgmiselt: väljaandes Ametlikud omavalitsusi – Kihnu ja Häädemeeste, keda avalikustamisest aegsasti ametliku e-kirjaga ka Teadaanded, maakonnalehtedes, kavandatava teavitati. Siinkohal on vastutus ka kohalikel omavalitsustel vajadusel oma elanikke sellisest tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas menetlusest teavitada, pannes teated üles nt oma kodulehele ja ka nende hinnangul hoones või kohas ja vallavalitsuste veebilehtedel. vajalikesse ja sobilikesse avalikesse kohtadesse. Edaspidise arusaamatuse vältimiseks kinnitame, et järgmistes etappides avaldatakse teated Juhime Teie tähelepanu, et 18.03.2020 seisuga ei Ametlikes Teadaannetes, Eesti Päevalehes, Pärnu Postimehes ning palutakse need Kihnu ja olnud KMH programmi avaliku väljapaneku teadet Häädemeeste vallal avaldada oma koduleheküljel ning mõlemale vallale saadetakse ka ei Kihnu ega Häädemeeste Vallavalitsuse lihtsalt prinditavas formaadis teavitused avalikku kohta ülespanemiseks. Loodame, et veebilehtedel. Kui KMH programmis seatakse kohalikud omavalitsused seda ka teevad. ülesandeks vastavad teated valdade veebilehtedel Vastavalt TTJA otsusele täiendame KMH programmi laekunud ettepankutega ning esitame avaldada, siis tuleb Tarbija ja Tehnilise Järelevalve KMH programmi uuesti avalikustamiseks. Ametil nende avaldamine ka tagada. Kuna tegemist on nii olulise ruumilise mõjuga objekti kavandamisega, siis peavad vastavad KMH ja hoonestusloa taotlemisega seotud materjalid ja teated olema huvitatud isikute jaoks lihtsasti kättesaadavad. Soovitame need koondada ühte kohta. 13. SaareWindE Sissejuhatuses märgitakse et: tulenevalt KeHJS § Ei arvesta. Hoonestusloa KMH menetlus viiakse protseduuriliselt läbi vastavalt taotluse hetkel nergy, 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi kehtinud KeHJS nõuetele. 30.03.2020 keskkonnamõjude hindamisele hoonestusloa KMH sisu osas lähtutakse käesoleval hetkel kehtivast Keskkonnaministri 01.09.2017 taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS määrusest nr 34 – sh hinnatakse ehitusaegset, käitamisaegset ja likvideerimisaegset mõju, redaktsiooni … Keskkonnamõju hindamise millest viimast vanemate KeHJS-e redaktsioonide järgi hindama ei peaks. Meie eesmärk on programmi dokumendi sisu osas palume lähtuda saada võimalikult kaasaegse sisuga aruanne, mitte lähtuda 2010. aastal kehtinud nõuetest kehtiva KeHJS-e nõuetest. On väga keeruline on sisu osas. aru saada, millise seaduse redaktsiooni alusel Joonealuseid märkuseid ei lisata. KMH läbi viiakse. Mis on sisu osa, millele rakendatakse kehtiva KeHJS nõudeid? Missugune osa KMH’st on mitte sisu osa? Millise seaduse redaktsiooni põhjal on koostatud peatükis 8 esitatud KMH koostamise ja menetlemise ajakava (sh nt tabel 7)? Palume vastuseid esitatud küsimustele ja teeme ettepaneku viia KMH läbi võimalikult arusaadaval viisil ja kui see ei ole võimalik, siis KMH programmis ja hiljem KMH aruandes anda pidevalt teada (nt joonealuste märkustega), millisest seaduse redaktsioonist parasjagu programmis/aruandes lähtutakse. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Mitu tuulikut kavatsetakse püstitada? Ametlikes Selgitame. Teadannetes avaldatud teates ja KMH programmis Hoonestusloa taotlus, mille alusel menetlus ja KMH hindamine algatati, esitati 2010. aastal. (ptk 2.1) esitatud andmed on vastuolulised. Mitme Eesti Energial ei ole kavas rajada 160 tuulikut, vaid tuuleparki, mille võimsus on 1000 MW. tuuliku püstitamist taotleti hoonestusloa taotluses 10 aasta jooksul on tuulegeneraatorite tehnoloogia oluliselt arenenud ning pargi ja mitme tuuliku püstitamise kohta tegi Vabariigi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid, kui seda Valitsus 19.12.2019 otsuse? arvati 2010.a hoonestusloa taotluse eelduseks olnud plaani järgi. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta (KEJHS § 31 lõige 1). Lähtume hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest ning selle tagamiseks tänasel päeval reaalsetest alternatiividest tuulikute arvu ja võimsuse osas, kuid menetluse korrektsuse tagamiseks lisame ka kuni 160 tuulikuga alternatiivi. Täiendame KMH programmis peatükis 2 Kavandatav tegevus tabelis 2 toodud alternatiive vastavalt. Peatükis 2.1 väidetakse: arendusala äärmised Arvestame osaliselt. Siinkohal oli tegemist ebatäpsusega: ranniku all mõeldi mandri ehk tuulikud paiknevad rannikust ca 16 km kaugusel. Häädemeeste rannajoont. Kihnu saart arvestati eraldi. Täpsustame peatükis 2.2 kavandatava Tegemist on valega, nt joonisel 5 esitatud tegevuse asukoht üle arendusala vähima kauguse Kihnu saarest ja mandrist. Selgitame, et ligikaudsed asukohad on isegi lähemal kui 10 on oluline vahet teha hoonestusloa alusel arendusalal ja tuulikute täpsel paiknemisel. kilomeetrit Kihnu saare rannikust (võrdle jooniseid Tuulikute asukohad selguvad KMH ja eelprojekti koostamise käigus ning nende paigutamisel 1 ja 5). arendusalale arvestatakse kõikide kehtivate nõuetega ja KMH-st tulenevate piirangutega. Peatükis 2.3 märgitakse, et vaivundament ei ole Ei arvesta. tehniliselt sobiv kasutamiseks regulaarsete Vastav hinnang koostatakse KMH aruandes, kus võrreldakse erinevaid alternatiive ja jääolude korral. Kui see on Arendaja ja KMH kaalutakse nende riske, positiivseid ja negatiivseid omadusi. eksperdi arvates nii, siis miks seda sisuliselt mittereaalset alternatiivi tutvustatakse reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjelduses? On ju ilmselge, et Liivi laht on regulaarsete jääoludega mere osa (seda on ka märgitud ptk 4.1.2). Peatükis 2.3 väidetakse et alajaama võimsus on Arvestame. Parandame vea KMH programmis. Mõeldud on siiski pinget. 330 kv. Mida on siiski mõeldud, sest kv ei ole võimsusühik? Peatükis 4.1.4 on viidatud uuringule Tartu Ülikooli Täpsustame. Kõik uuringud, mille alusel KMH aruandes koostatakse mõjude hinnang Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustikule viidatakse ja esitatakse koos KMH aruandega misjärel on kõigil võimalik kogu linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014. Kas materjaliga tutvuda. Valikuliselt üksikute uuringute avaldamine võib viia ebatäpsete tegemist on avalikult kättesaadava uuringuga, järeldusteni, mistõttu on mõistlik avaldada kasutatud uuringud tervikuna, koos ülevaatliku milliselt internetiaadressilt? järeldusega ja hinnangu tulemusega. No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number Peatükis 6.2 väidetakse et piirkonnas ei ole Ei arvesta. planeeritud teisi projekte, mis võiksid Pärnu lahe Alale jääv laevatee ei ole selline projekt, millel on koosmõjus tuulepargiga kumulatiivne linnualale olulist mõju avaldada. Samas on oluline mõju linnualale. Alal olev laevatee ei ole Veeteede Ameti kinnitusel tuulepargi joonisel 1 esitatud mitmed veeliiklusalad, mis arendusel takistuseks, kuna piirkonnas on olemas alternatiivne laevatee. omavad eeliskasutust pärast nende vormistamist laevateedeks. Elementaarse loogika kohaselt on ala võimalik laevateeks vormistamine ilmselgelt „muu planeeritud projekt“. Palun selgitada vastuolu ja vajadusel korrigeerida KMH programmi. Peatükis 6.4 on väidetud: piisava vahemaa tõttu Ei arvestata. jäävad Kihnu loodusala, Kabli linnu- ja loodusala, Luitemaa loodusala, Orajõe loodusala ja Selgitame, et KMH programm sisaldab antud mõjude osas nö eelhinnangut - tuvastamaks Metsapoole loodusala ning nende alade kaitse- olulised keskkonnamõjud. See aga ei tähenda, et KMH koostamise käigus vajadusel KMH eesmärgiks olevad elupaigatüübid ja liikide programmi järeldusi ei täpsustataks. elupaigad võimalike mõjude ulatusest väljapoole. Mis puutub loodusalade võimalikesse mõjudesse, siis KMH aruande koostamise protsessis Selline väide ilma põhjaliku asjakohase viiakse läbi Natura 2000 asjakohane hindamine ning selle tulemusena selgub projekti mõju selgituseta on õõnes ja tõenäoliselt väär. Vajalik läheduses asuvatele loodusaladele ja kaitstavatele liikidele ning määratakse vastavad on välja tuua vähemalt nende kõigi alade kaitse- leevendusmeetmed. Muuhulgas tuleb Natura 2000 hindamine läbi viia igal juhul, kui eesmärgiks olevad loodusväärtused, millest võiks negatiivsete mõjude avaldumist välistada ei saa. Seega, arvestades, et eelhinnangu põhjal teha loogilise eelduse mõju puudumise kohta. järeldades teatud loodusaladel negatiivseid mõjusid välistada ei saa, viiakse KMH Näiteks Kihnu loodusala puhul kaitstakse teiste koostamisel läbi vajalikud uuringud ja koostatakse mõjuhinnang loodusaladele. seas hallhülge ja viigerhülge elupaiku – tegemist on piisavalt suure liikumisareaaliga liikidega, kelle puhul ei saa kergekäeliselt ja dokumenteerimata välistada mõju puudumist. KMH programmis pole välja toodud materjali olemasolevate ja avalikult kasutatavate linnustiku uuringute kohta. Ilma sellekohase informatsioonita antud järeldus (Tõenäoliselt pole Pärnu lahe linnuala kaitse- eesmärgiks olevate liikide soodsale seisundile avalduvate negatiivsete mõjude avaldumise tõenäosus suur, kuid seda välistada antud etapis siiski ei saa.) arusaamatu ja motiveerimata. Nõustuda saab seisukohaga, et negatiivset mõju ei saa välistada. Tabel 5. Millise loogika alusel puudub Ei arvestata. ehitustegevusel mõju käsitiivalistele (aga on nt Mis puudutab ehitustegevuse võimalikku mõju käsitiivalistele, siis selles osas jäävad eksperdid linnustikule) ja puudub õlireostuse risk (õlireostus oma seisukoha juurde, et mõju käsitiivalistele puudub või on väheoluline, kuna ehitustegevus ongi ainuke avariiolukorra risk, see ei ole ju – s.o tuulikute püstitamine toimub enamasti päevavalguses ning käsitiivalised kasutavad realistlik)? On öeldud, tuulikupargi kasutamisel No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number puudub mõju merepõhja elustikule ja staatiliste objektidega kokkupõrgete vältimiseks kajalokaatoreid, mistõttu järeldame, et olulist elupaikadele, kuidas nii, vundamendid jäävad ju mõju ehitusperioodil käsitiivalistele ei avaldu. merepõhja ja mõjutavad seda? Samuti on Asjakohane õnnetusriskide hinnang koostatakse ehitusprojekti koostamise käigus. KMH loogiline, et lammutamine (mis on sisuliselt ülesanne ei ole hinnata kõiki teoreetilisi õnnetusriske vaid tavapärase tegevusega seotud ehitamise nö alamliik) hõlmab samu tegevusi, mis riske. ehitamine – seega jääga seotud ja Tuulikute näol on tegemist staatiliste merepõhjas asuvate objektidega, millel puudub oluline navigatsiooniriskid on asjakohased ka negatiivne kasutusaegne mõju merepõhjale, sest puudub mehaaniline merepõhja setete ja lammutamisel. elustiku mõjutamine. Leidub hulgaliselt kirjandusallikaid, milles on viidatud, et merepõhjas asetsevate staatiliste objektide puhul toimub pigem elurikkuse kasv nn kunstlike riffide tekkimise tõttu. See tähendab, et tekib juurde elu- ja toitumispaiku nii kaladele, merelindudele kui ka hüljestele. Mõju setetele ja mereelustikule avaldub peamiselt ehitusfaasis, mil vastavat vundamendialust ala valmistatakse ette vundamendi paigaldamiseks. Selle tegevuse käigus muudetakse vundamendialusel alal osaliselt merepõhja elustikukooslust, kuid rõhutame, et koosluse ja elurikkuse muutus oleneb setete materjalist. Lammutusaegseid mõjusid käsitletakse samaväärsena ehitusaegsete mõjudega. Vastav mõju selgitatakse välja KMH käigus. Merepõhja elustik ja elupaigad. Ehitusgeoloogiline Selgitame. Ehitusgeoloogiline detailne uuring tehakse siis, kui tehakse ehitusprojekt. Enne uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna seda on vaja määrata tuulikute asukohad. mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud Kogu arendusala esmaseks uurimiseks on arendaja hinnangul sobiv kaasaegne sonar-tüüpi põhiomadused. Kas väidate et sonaruuringuga on uuring. Setteid hindab vastav ekspert, uuringud ja nende tulemused selgitatakse täpsemalt võimalik tuvastada ehitusgeoloogilised tingimused lahti KMH aruandes. Nimetatud uuringute, KMH aruande ja eelprojekti koostamise käigus sedavõrd täpselt (nt merepõhjasetete koostis ja selguvad tuulikute võimalikud asukohad, millele tehakse hiljem põhjalik ehitusgeoloogiline erineva koostisega kihtide paksus, samuti vajalik uuring. See uuring on oluline tehnilise ehitusprojekti koostamiseks, mitte hoonestusloa KMH info insenertehnilisteks arvutusteks) et oleks jaoks, mistõttu sellise detailse uuringu tegemist mõjude hindamiseks ekspertide poolt võimalik hinnata millise pindalaga on rajatavad käesolevas etapis ette ei nähta. vundamendid, millises mahus toimub Oleme seisukohal, et linnustiku kohta olemas on piisavalt andmeid varasematest uuringutest, merepõhjasetete ümberpaigutamine mille tulemuste põhjal on võimalik teha järeldusi arendusprojektiga kaasnevate võimalike vundamentide asukohtade ettevalmistamiseks, oluliste mõjude osas. Muuhulgas selgitame, et uuringu läbiviimisel ja järelduste koostamisel kui suures koguses paisatakse veesambasse nii kasutatakse algandmete hankimiseks nii olemasolevaid kirjalikke allikaid ning vajadusel vundamentide kui kaablite paigaldamisel viiakse läbi ka vaatluseid. St, et uuring kui selline ei tähenda automaatselt loodusvaatluse meresetteid (ja milliste omadustega / läbiviimist, vaid on oma olemuselt eksperthinnang, mis koosneb parimast võimalikust settimiskiirusega need on) jms? Tabelis allpool, teadmisest, mis pärineb erinevatest allikatest. jaotuses Merepõhja setted ja rannaprotsessid, on räägitud geofüüsikalisest profileerimisest, palun Piirkonnas eelnevalt läbiviidud uuringud: selgitada detailsemalt kavandatava uuringu sisu, mõistmaks kas see on piisav küsimustele 1. Radariuuring („Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“), kui vastamiseks. Linnustik. Märgitakse, et 2012-2014 kõige täpsem Liivi lahe piirkonnas läbi viidud uuring, mis koostatigi konkreetse No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number on läbi viidud uuring (palun teavitada selle arendusprojekti raames, Selle uuringu tulemusi on arendaja oma projektis juba ka internetis kättesaadav aadress) ning ei ole arvestanud ja arendusala ka vähendanud ning muutnud. Vaatamata sellele, et märgitud KMH raames teostatavtest uuringutest. vaatlusala ei kata täpselt arendusala, siis annab Liivi lahe osas piisava ülevaate Kas tõepoolest ei ole vajalik nüüd, aastaid hiljem, järelduste tegemiseks, sest tegemist on linnustiku-seire statistiline uuringuga, mis teostada täiendavaid ja uusimat informatsiooni annab infot piirkonnas esinevate linnuliikide ja nende rände kohta. andvaid uuringuid? 2. Eesti Energia on tellinud linnustiku uuringu Tartu Ülikoolist, mis puudutab Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2012-2014. Töö teostaja: Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 3. Linnustiku pesitsuse uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2019. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 4. Linnustiku rände uuring, mis puudutab ka Liivi lahe piirkonda. Uuringu periood 2016. Töö teostaja: Eesti ornitoloogiaühing 5. Eesti mereala planeeringus esitatud olulisemad linnustiku uuringute tulemused ja järeldused, mis hõlmavad ka Liivi lahe piirkonda. KMH põhiaruande koostamiseks ning olemasolevate teadmiste ja andmete valideerimiseks oleme reserveerinud siiski võimaluse vastavalt eksperdi otsusele vajadusel läbi viia täiendav linnustiku uuring - lennu- või laevaloendusega. Loodusvaatluse seiretihedus ja detailne metoodika määratakse ekspertide poolt, lähtudes uuringu koostamisel selguvast andmete täpsustusvajadusest. 14. VA, Kavandatav meretuulepark hakkab mõjutama Arvestame. veeteede piirkonna laevaliiklust, peamiselt Pärnu sadamat KMH protsessis teeme koostööd nii Veeteede Ameti kui ka amet külastavate kaubalaevade liikumisteid. Sellest Pärnu sadamaga. 27.03.2020 tulenevalt palume KMHs hinnata tuulepargi mõju Arvestame laevade ohutu läbipääsu ja laevatee laiuse määramisel Teie poolt viidatud nr 6-3-1/608 piirkonna laevaliiklusele. Juhime tähelepanu, et aruannet. Vastav täpsustus lisatud ka tabelisse 6. Kihnu saarest lõunasse ulatuva madaliku ja tuulepargi vahel peab olema laevaliiklusele tagatud ohutu laiusega läbipääs. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel palume juhinduda PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“. Laevaliiklusele sobiliku läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb teha koostööd Veeteede Ametiga. Teema käsitlemisel palume arvestada Pärnu sadamat külastatavate laevade mõõtmetega, piirkonna liiklustihedusega ning asjaoluga, et tuulepargi rajamine koondab laevaliikluse kitsamale alale ja No. Asutus, Teema Vastus kuupäev ja kirja number see omakorda suurendab seal liiklustihedust, samuti looduslike piirangutega nagu nt madalikud ja talvised jääolud. Ajakohase laevaliikluse info saamiseks võib pöörduda Veeteede Ameti ja Pärnu sadam poole. Tuulepargi märgistamisel laevaliikluse jaoks Võetud teadmiseks. Antud teema leiab käsitlemist KMH aruandes ühe tingimusena. palume lähtuda IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Tuulikute paigutuse täpsustumisel järgmistes tuulepargi arendamise etappides tuleb kavandada ka tuulepargi navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga. Kuna Pärnu laht jäätub suure tõenäosusega isegi Arvestame. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 Eeldatavalt kaasnev oluline pehmetel talvedel ning jää mõjutab oluliselt keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Hüdrodünaamika, jääga seotud riskid, laevaliiklust, palume analüüsida tuulepargi mõju navigatsiooniriskid, võimalik õlilaigu levik sh Läti vabariik” järgmise lausega: jääoludele ning jääolude mõju laevaliiklusele Eksperthinnang antakse tuulepargile seoses jääoludega. pärast tuulepargi valmimist. Arendaja on tellinud varasemalt jääolude uuringu Liivi lahel. KMH programmi lisatakse tingimus, et KMH aruandes valideeritakse tehtud uuring ning hinnatakse kumulatiivset mõju arvestades tuulikuid, jääolusid ja laevaliiklust. Hinnata tuulepargi võimalikku mõju Arvestame. Käesoleva küsimuse lahendame koostöös Veeteede ametiga. Mõju hindamisel meresidesüsteemide, AIS seadmete ja lähtutakse teiste riikide sarnasest kogemusest. Täiendame KMH programmi peatükki nr 7 laevaradarite tööle. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju tabelit 6, mis käsitleb teemat “Radarisüsteemid sh navigatsioonisüsteemid, meresidesüsteemid ning lennuohutus ja mereohutus nii Eestis kui ka Lätis” järgmise lausega: Muuhulgas uuritakse teiste riikide kogemust lennutrajektooride, tuulikute paiknemise ja kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal ja ohutusnõuete osas ning võimaliku mõju osas meresidesüsteemidele, AIS seadmetele ja laevaradarite tööle. Käsitleda ka pärast tuulikute eluea lõppu merre Ei arvesta. Pärast tuulikute eluea lõppu tuleb tuulikuvundamendid eemaldada või vähemalt jäetavate tuulikuvundamentide mõju eemaldada merepõhjast kõrgemale jäävad osad. laevaliiklusele nii jääs kui ka jäävabal ajal.  Töö number 2018-0056 Tellija Eesti Energia AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 19.05.2020 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Versioon Kuupäev 19.05.2020 Koostanud Maria Oravas, Raimo Pajula, Kati Kraavi, Eike Riis, Jüri Hion Kontrollinud Hendrik Puhkim Projekti nr 2018-0056 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sisukord SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 6 2. KAVANDATAV TEGEVUS..................................................................................... 8 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................. 8 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht.............................................................................. 8 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .......... 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ..................................................................... 12 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ..................................................................... 12 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“..................................................................... 12 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava .................................. 13 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ................................................................. 13 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................ 14 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 15 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ ......................................... 15 3.8. Eesti merestrateegia........................................................................................... 16 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 .................................................................. 17 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ......................................................... 17 3.11. Pärnu maakonnaplaneering ................................................................................. 18 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ...................................... 19 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) ................................................................. 20 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ ................................................................... 20 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 22 4.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 22 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 22 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud ................................. 23 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 25 4.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 29 4.1.5. Merevee kvaliteet............................................................................................... 33 4.2. Kultuuriline keskkond ......................................................................................... 34 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ......................................................... 34 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 35 4.3.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 35 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 36 5. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 37 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ........................................................................ 39 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 39 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus .............................. 39 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus...................................................... 40 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine ........................................................... 44 6.5. Natura eelhindamise tulemus .............................................................................. 47 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ..................................... 48 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine ................................................ 48 7.2. Eeldatavad mõjuallikad ....................................................................................... 48 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ........................................................................ 50 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 69 3 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST ....................................................................................................................... 72 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine ...................................................................................... 72 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta .................................................... 74 9.3. Võimalik piiriülene mõju ...................................................................................... 74 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine ..................................................................................... 74 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest .............................. 75 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 76 4 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sissejuhatus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte meretuuleparki. Kavandatava tuulepargi asukoht on piirkonnas, kuhu on kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendamiseks sobiv ala. Tulenevalt KeHJS § 56 lõikest 12 kohaldatakse Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõjude hindamise läbiviimiseks hoonestusloa taotluse esitamisel (27.02.2010) kehtinud KeHJS redaktsiooni1. Samas on KMH koostamisel eesmärgiks haldusmenetluskoormuse vähendamine, st et keskkonnamõju hindamise tulemusi saaks võtta aluseks nii hoonestusloa kui edasiste tuulepargi rajamiseks vajalike lubade (veeluba ja ehitusluba) andmisel ning vältida tulevikus duubeldavat keskkonnamõju hindamise algatamist. Seetõttu koostatakse KMH aruanne sisu poolest kasutades parimat võimalikku teadmist, kuid menetlusprotseduuride puhul järgitakse hoonestusloa taotluse esitamise ajal kehtinud KeHJS-e redaktsioonist. Käesolevas keskkonnamõju hindamise (KMH) protsessis on otsustaja (pädev asutus) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, KMH läbiviija Skepast&Puhkim OÜ ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia; tegevusloa (hoonestusloa2) taotleja Eesti Energia AS. KMH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkt 5, mille kohaselt on tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13 (kursiivis on toodud kehtiva3 seaduse alusel täiendavad teemad, mida programm lähtuvalt kehtivast redaktsioonist täiendavalt katab): 1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht; 2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus; 3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus; 4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega; 5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta; 6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta; 7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava; 8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama; 9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega; 10) tegevusloa taotluse koopia. 1 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/323122019010 3 01.01.2020 jõustunud redaktsioon, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 5 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 1. KMH osapooled KMH osapooled on loetletud järgnevas tabelis (vt Tabel 1). Tabel 1. KMH osapooled Asutus / Osapool Kontaktisik Kontaktandmed institutsioon Otsustaja Tarbijakaitse ja Liis Piper Endla 10a, 10142 Tallinn Tehnilise tel +372 667 2004 Järelevalve Amet [email protected] Juhtekspert Skepast&Puhkim Hendrik Puhkim, Laki põik 2, 12915 Tallinn OÜ juhatuse liige tel +372 664 5808 [email protected] Arendaja Eesti Energia AS Oliver Zereen Lelle 22, 11318 Tallinn Tel +372 46 52 222 [email protected] KMH-d viib läbi Skepast&Puhkim OÜ. KMH juhtekspert on Hendrik Puhkim (keskkonnamõju hindamise litsents KMH0135; MSc geograafias; Skepast&Puhkim OÜ, juhatuse liige), kes on Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingu (KeMÜ)4 asutajaliige. Tema mõjuhindamise valdkonnaks on sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. KMH eksperdirühma liikmed on:  Eike Riis, vanemkonsultant – MSc bioloogia, Tartu Ülikool; valdkonnad: sotsiaal- majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kaitstav loodus, sh Natura 2000; veekaitse; kultuuriline keskkond sh kultuuripärand; meretransport;  Raimo Pajula, keskkonnaekspert – MSc geoökoloogia, Tallinna Pedagoogiline Instituut; keskkonnamõju hindamise litsents nr KMH140; KeMÜ asutajaliige; valdkonnad: elustik; ökoloogia ja kaitstav loodus, sh Natura 2000;  Moonika Lipping, keskkonnaekspert - BSc keskkonnakaitse, Eesti Maaülikool; valdkond: välisõhk; sotsiaal-majanduslik keskkond (mõju inimese tervisele); kultuuriline keskkond;  Marko Ründva, ekspert – BSc ehitustehnika, Tallinna Tehnikaülikool; valdkond: müra; infraheli; vibratsioon; visuaalne mõju;  Urmas Lips, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi juhtivteadur/merefüüsika sektori juhataja, PhD; valdkonnad: mõju hüdrodünaamikale, lainetusele, vee kvaliteedile, heljumi levikule, jääga seotud riskid, navigatsiooniriskid, sh avariid ja Läti vabariigi navigatsiooninõuded, võimaliku õlilaigu leviku prognoos;  Georg Martin, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi juhtivteadur, PhD; valdkonnad: mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule;  Leho Luigujõe, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi peaspetsialist, MSc; valdkond: mõju linnustikule;  Sten Suuroja, Eesti Geoloogiakeskus meregeoloogia ja geofüüsika osakonnajuhataja, PhD; valdkonnad: mõju merepõhjasetetele, merepõhjageoloogiale, setteproovide võtmine; 4 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) on keskkonnamõju hindamisega tegelevate isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk on keskkonnamõju hindamise (nii KMH kui ka KSH) süsteemi parendamine Eestis ja rahvusvaheliselt. KeMÜ ühendab endas keskkonnamõju hindamise (KMH) litsentsiga eksperte ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) õigust omavaid spetsialiste. 6 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm  Mart Jüssi, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, PhD; valdkond: mõju hüljestele;  Rauno Kalda, Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste instituut valdkond: mõju käsitiivalistele;  Markus Vetemaa, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ihtüoloogia ja kalanduse vanemteadur, PhD; valdkonnad: mõju kalastikule ja kalapüügile sh kudealadele; Vajadusel kaasatakse töö käigus teisi eksperte. 7 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2. Kavandatav tegevus 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Eesti Energia AS soovib rajada Liivi lahte 1000 MW võimsusega meretuulepargi, kus olenevalt valitud tuulikutüüpide võimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Kavandatava tegevuse eesmärk on taastuvenergia tootmine avamere tuulepargis, mille vajadus tuleneb pidevalt karmistuvast Euroopa Liidu keskkonna- ja energiapoliitikast. Arendaja Eesti Energia AS on Eesti riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis tegutseb Skandinaavia, Baltikumi ja Poola elektri- ja gaasimüügi turgudel ning rahvusvahelisel vedelkütuste turul5. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Projekti asukohaks on valitud Liivi laht Läänemeres. Arendusala jääb Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus märgitud võimaliku tuuleenergeetika arenduspiirkonda (vt Joonis 1). Kavandatava meretuulepargi ala suurus on 183 189 290 m2. Arendusala paikneb maismaa ranniku lähimast punktist 15,8 km kaugusel ja Kihnu saare lähimast punktist 10 km kaugusel (vt Joonis 1). Arendusala asub madalal merealal, kus suurim sügavus on 36,4 meetrit6. Asukohavalik on meretuulepargi planeerimisel olulise tähtsusega. Asukohavalikul tuleb arvestada majanduslikke ja õiguslikke nõudeid ning ökoloogilisi- ja keskkonnamõjusid. Arvestada tuleb kaitsealade, kalapüügi alade, turismipiirkondade, sadamate, laevateede, merekaablite, militaaralade, maardlate ja kaadamisalade paiknemisega. Arvestada tuleb ka sellega, et tõrgeteta on tagatud riikliku tähtsusega seireradarite töö ning selles osas tuleb koostööd teha vastavate ametkondadega. 5 Eesti Energia AS veebileht: https://www.energia.ee/et/avaleht 6 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 8 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 1. Kavandatava meretuulepargi asukoht (tähistatud musta joonega). Väljavõte Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisest 2.3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus Kavandatava meretuulepargi planeeritud võimsus on kuni 1000 MW. Olenevalt valitud tuulikutüüpide nimivõimsusest püstitatakse 50-160 tuulikut. Planeeritavate tuulikute nimivõimsus on vahemikus 6-20 MW ja tuuliku tipukõrguseks 200-300 m. Tuulikute elueaks on arvestatud 30 aastat. Hoonestusloa taotlus on arendaja poolt esitatud 2010. aastal. Käesoleva KMH programmi koostamise hetkeks on möödunud 10 aastat, mille jooksul on tuulikute tehnoloogia oluliselt edasiarenenud, mistõttu tuulepargi koguvõimsuse 1000 MW saavutamiseks on eeldatavasti vaja tunduvalt väiksemal arvul tuulikuid kui hoonestusloa taotluse esitamise ajal eeldati. Käesoleva KMH koostamisel lähtume menetluse korrektsuse huvides peamiselt hoonestusloa taotluses toodud pargi koguvõimsusest, mitte tuulikute maksimaalsest arvust ning otsime seda tagavat väikesemate keskkonnamõjudega alternatiivi. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed, st vastama õigusaktide nõuetele, olema tehniliselt ja majanduslikult teostatavad, võimaldama tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku aja ja vahenditega ning arendaja peab olema valmis kõiki pakutud alternatiive ka ellu 9 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm viima. Meretuuleparki püstitavate tuulikute arvu ja kõrguste alternatiivid on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 2). Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui meretuuleparki ei rajata). Tabel 2. Tuulepargi alternatiivid Turbiinide Tuulikute Uuritavad Alternatiiv nimivõimsuse maksimaalne maksimaalsed vahemik, MW arv, tk tipu kõrgused, m 0 Tuuleparki ei rajata 1 6-7 160 200, 230 200, 230, 250, 2 8-11 100 260 3 12-16 70 250, 260, 280 4 17-20 50 250, 280, 300 Muuhulgas võrreldakse kahte erinevat vundamenditüübi alternatiivi, milleks on gravitatsioonivundament ja vaivundament ehk Monopile-tüüpi vundament. Vaivundament on lihtsa konstruktsiooniga ja kergesti paigaldatav, kuna ei vaja eelnevat merepõhja ettevalmistamist. Vaivundament ei sobi piirkonda, kus merepõhja katavad suured kivirahnud. Vaivundament paigaldatakse merepõhja ca 10-20 m sügavusele. Kuigi Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus ei ole rammimise teel paigaldatavad vaivundamendid lubatud, siis vaivundamendi paigaldamiseks on olemas ka sellised tehnilised lahendused, mis ei eelda rammimist. Seetõttu on vaivundament käesolevas KMH-s alternatiivina siiski kaalumisel. Vaivundamendi sobivust regulaarsete jääolude korral hinnatakse KMH aruandes. Gravitatsioonivundament koosneb merepõhja asetatud monoliitplaadist ning koonusjast pealispinnast, mis täidetakse peale paigaldamist liivaga. Gravitatsioonivundamendi paigaldamiseks ei ole vaja merepõhja puurida, mistõttu peetakse seda keskkonna suhtes kõige vähem sekkuvaks lahenduseks. Gravitatsioonivundamendid võivad suurema ruumilise mahu tõttu, sõltuvalt merepõhja iseloomust, vajada eelnevat merepõhja ettevalmistamist7. Gravitatsioonivundament on kogu ulatuses hoolduseks ja kontrollimiseks nähtav, kuna puudub mere põhja puuritav osa. Pärast tuulepargi eluea ja hoonestusloa lõppemist saab gravitatsioonivundamendid merepõhjast eemaldada. Sobiva vundamenditüübi valikul tuleb lisaks tuulikute kõrgusele ja merepõhja setete koostisele ja paksusele arvestada kohalike olude iseärasustega, mis tagavad tuulepargi laine- ja jääkindluse, samuti KMH tulemustega (alternatiivsete vundamenditüüpide keskkonnamõjuga ja leevendusmeetmetega). Merepõhja setete iseloom on muuhulgas oluliseks aspektiks vundamendi tüübi valikul ning ehitusaegsete keskkonnahäiringute prognoosimiseks ja leevendusmeetmete välja pakkumiseks. Meretuulepargi alale rajatakse ka alajaam, kuhu ühendatakse tuulikute ühenduskaablid. Alajaama paigaldamiseks rajatakse eraldi vundament. Maismaale rajatakse meresisese alajaamaga ühenduses olev alajaam. Alajaama täpne asukoht selgub projekteerimise etapis ning selleks on arendajal käesoleval hetkel neli reaalset alternatiivi (vt Joonis 2 ). 7 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 10 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 2. Kavandatava meretuulepargi merekaablid ja maismaa asukohtade alternatiivid. Käesoleva KMH piiritlusalaks on mere ja maismaa kaabli ühenduskoht ehk alajaam maismaal, st et mõjude hindamise mahus on vaid merealaga seonduvad või merealal paiknevate rajatiste poolt põhjustatud mõjud. Alajaamade vaheliste ja tuulepargi siseste merepõhjakaablite paigaldamiseks ja isoleerimiseks on mitmeid erinevaid tehnoloogiaid, mida võrreldakse omavahel KMH aruandes. Tuulepargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele (sh elektriväli kaablite kohal merepõhjas peab olema negatiivse mõjuta - nullilähedane). Lõplik valik merekaablite ja alajaamade asukohtade alternatiivide vahel tehakse ehitusloa taotluse käigus, sest siis on valmis detailne ehitusprojekt. Käesoleva KMH-ga antakse projekteerimiseks kohustuslikke nõudeid, mis tagavad olulise keskkonnamõju mitteavaldumise ning mida peab projekteerimisel arvestama. Alternatiivid erinevad üksteisest tuulikute arvu, võimsuse ja tipukõrguste poolest. Samuti on neli erinevat alternatiivi merekaablite maismaale toomisel. Alternatiiv 1 puhul on tuulikud kõige madalama tipu kõrgusega ja kõige väiksema võimsusega, kuid nende arv on suurim. Alternatiivi 4 puhul on tuulikuid kõige vähem, kuid tipu kõrgused kõige kõrgemad ning võimsus kõige suurem. Alternatiivid 2 ja 3 paigutuvad nende vahele. 11 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 3.1. Riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ Säästva arengu põhimõtted on määratletud riiklikus strateegias „Säästev Eesti 21”, mis kiideti Riigikogus heaks 14.09.20058. Strateegiaga määrati Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030, mis seostas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengu kooskõlas üle- maailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut kindlaksmääravate dokumentidega. Strateegia eesmärk on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana nähakse ette riigi liikumine teadmispõhise ühiskonna suunas. Strateegiaga määratud Eesti pikaajalised arengueesmärgid on: - Eesti kultuuriruumi elujõulisus; - inimese heaolu kasv; - sotsiaalselt sidus ühiskond; - ökoloogiline tasakaal. Strateegias esitatakse iga eesmärgi komponendid, soovitav seisund aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Strateegia pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning jälgida tuleb kõigi eesmärkide täitmist. Strateegia kohaselt tuleb energeetika pikaajalisel planeerimisel lähtuda keskkonnasõbralikkusest. Juba täna tuleb kavandada sammud üleminekuks põlevkivijärgsele energeetikale. Kavandatav meretuulepark on riikliku strateegiaga kooskõlas. 3.2. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“9 on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. Üleriigilise planeeringu kohaselt on üks olulisemaid valdkondi, kus uut kohalikul taastuval ressursil põhinevat energiatootmisvõimsust saab suurendada, tuuleenergeetika ja bioenergia. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu lühi- ja hooajaline muutlikkus, mis ei kattu alati tarbimise muutlikkusega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu jätkub lähitulevikus suure tõenäosusega selles vallas jõuline arendustöö. Üleriigilise planeeringu kohaselt on vajalik suurendada teiste energiaallikate (peale ühe fossiilse energiaallika) osakaalu riigi energiabilansis. Meretuulikuparkide rajamiseks sobib Eesti läänepoolne rannikumeri. Meretuulikuparke saab kavandada maakonnaplaneeringute kaudu tuginedes sobivate alade leidmiseks tehtud uuringute tulemustele, arvestades iga konkreetse piirkonna eripära ning tagades parkide piisava kauguse väikesaartest, säilitades muinsus- ja looduskaitselised väärtused, liikide rändekoridorid ja elupaigad. Meretuulikuparkide rajamisel tuleb arvestada riigikaitse huvidega. Teemaplaneeringute aluseks peab olema integreeritud lähenemine, et erinevate valdkondade huvid oleksid mere- ja rannaalade kasutamisel tasakaalustatud. 8 Keskkonnaministeerium „Säästev Eesti 21“, 2005, http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/se21_est_web_1.pdf 9 Siseministeerium „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“, 2012, https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 12 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eelnevast lähtudes on käesolev planeering kooskõlas üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030+“. 3.3. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja selle tegevuskava Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonna valdkonna ala-valdkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. 10 Riigikogu 14.02.2007 otsusega heaks kiidetud keskkonnastrateegia eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegia eesmärk kliimamuutuste ja õhukvaliteedi osas on järgmine: toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti tarbimisvajadust, ning arendada mitmekesiseid, eri energiaallikatel põhinevaid väikese keskkonnakoormusega jätkusuutlikke tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad toota elektrit ka ekspordiks. Keskkonnategevuskava täitmise lõpparuandes11 (2014) on tuuleenergeetikaga seonduvalt märgitud järgmist: Elektrienergia toodang on aastaid püsinud stabiilsena ning Eesti tarbimis- vajadus on rahuldatud. Taastuvenergia osakaal elektri tootmisel on aasta-aastalt kasvanud ning põlevkivi kasutamine vähenenud. Suure panuse eesmärgi saavutamisse annavad rohelise investeerimisskeemi tuuleenergia ja teiste taastuvenergiaallikate projektid ning on alust arvata, et taastuvenergeetika kasutamise osakaalule seatud eesmärk 25% saab aastaks 2020 ületatud. Tänu põlevkivist elektritootmise ning jäätmesektori heitmete vähenemisele on vähenemas ka kasvuhoonegaaside (KHG) heitmed. Eesti on muu hulgas edukalt täitnud kuni 2012. aastani kehtiva ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli kohustused KHG koguste vähendamisel. 2013. aasta algusest on elektriturg avatud kõikidele turuosalistele (ka väike- ja kodutarbijatele) ning see aitab kaasa konkurentsi tekitamisele võimalikult mitmes elektrienergia tarnimise lülis, et motiveerida efektiivsemat tootmist. Taastuvenergeetikas on vabade lubatud heitkoguse ühikute müügituludest investeeritud koos- tootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, kaugküttevõrgu energiasäästu ning tuuleparkide ning päikeseparkide rajamisse. Taastuvenergeetika areng Eestis on viimastel aastatel aga olnud oluliselt kiirem, kui planeeriti Eesti taastuvenergeetika tegevuskavaga aastani 2020. Taastuvenergia osakaal energiabilansis on suurenenud ning energiasektori efektiivsus paranenud, ettevõtete aktiivsusenergiasäästu ja taastuvenergia toodete ja teenuste pakkumisel märkimisväärselt kasvanud. Välja on arendatud esmatasandi regulatsioon ja toetusskeemid energiasäästu ja taastuvenergia kasutuselevõtu laiendamiseks ning need toimivad hästi võrguettevõtete ja taastuvenergia tootjate puhul. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti keskkonnastrateegiaga aastani 2030. 3.4. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Vabariigi Valitsus kiitis 26.07.2012 korraldusega nr 332 heaks Looduskaitse arengukava aastani 2020, millega määrati loodushoiuga seotud valdkondade olulisemad arengusuunad. Arengukava kohaselt on riigi lähiaastate prioriteedid loodusharidus, looduse mitmekesisuse hoidmine ja loodusvarade kokkuhoidlikum kasutamine. Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/analuus-ja-planeerimine 10 Keskkonnaministeerium „Eesti keskkonnategevuskava aastateks 2007-2013“, 2014, lõpparuanne 11 www.envir.ee/sites/default/files/ktk_2007-2013_lopparuanne.pdf 13 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Arengukavas märgitakse, et tuuleenergia kasutamine võimaldab reeglina vähendada kasvuhoone- gaaside ja teiste kahjulike heitmete emissioone. Elektrituulikute negatiivne mõju keskkonnale on seotud eelkõige nende võimaliku mõjuga lindudele ja nahkhiirtele, eriti nende paiknemisel rände- teedel. Tuulikute mõju linnustikule on koha- ja liigispetsiifiline. Meretuuleparke kavandatakse sageli madalikele, mis on väärtuslikud mereelustiku seisukohast. Nimetatud probleeme on võimalik leevendada detailse KMH protsessiga, kus hinnatakse liikide arvukust, elupaikade olulisust, tuuleparkide mõju ning minimeeritakse negatiivseid mõjusid elektrituulikute optimaalse paigutuse abil. Konfliktide ennetamiseks ja selleks, et vältida tuuleparkide rajamist rändealadele, on vaja koostada tuuleenergia teemaplaneeringud (mh merealade planeering). Eesmärk on vältida tuuleparkide rajamist olulistele linnualadele, lindude rändeteedele ja teistele suure elurikkusega elupaikadele.12 Kavandatav tegevus on kooskõlas Looduskaitse arengukavaga aastani 2020. 3.5. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eestis on muutuva kliima tingimustes seni tegeletud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega (kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega) ja hädaolukordade reguleerimisega, kuid 2016. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumite ja partnerite ning Eesti Keskkonnauuringute Keskusega Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013 ja selle juurde kuuluv rakendusplaan14, mis võeti Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. aastal. Kliimamuutustega kohanemise arengukava strateegiliseks eesmärgiks on suurendada Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Kliimamuutuste arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile kaheksa võtmevaldkonna lõikes. Need valdkonnad on:  planeeringud ja maakasutus,  inimtervis ja päästevõimekus,  looduskeskkond,  biomajandus,  taristu ja ehitised,  energeetika ja energiavarustus,  majandus,  ühiskond, teadlikkus ja koostöö. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 eesmärkidega, toetades energeetika ja energiavarustuse tagamiseks seatud eesmärkide täitmist, läbi rohelise tuuleenergia arendamise. 12 Looduskaitse arengukava aastani 2020 https://valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/looduskaitse_arengukava_aastani_2020.pdf 13 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 https://www.envir.ee/et/eesmargid- tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 Kliimamuutustega kohanemise arengukava rakendusplaan 2017-2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse poolt vastu 2. märtsil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti- tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.6. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Riigikogus 05.04.2017 otsusega heaks kiidetud Kliimapoliitika põhialused aastani 205015 eesmärgiks on, et aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. Kliimamuutuste leevendamise seisukohalt on tuulikute kavandamine, st rohelise energia tootmisvõimsuse suurendamine positiivne, täites ELi taastuvenergia ja kliima eesmärke. Samuti on kavandatav tegevus kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastaks 2050 seatud energia ja tööstuse valdkonna põhisuunisega: „Soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk-järgult laiemat kasutusele võttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Kavandatav tegevus on kooskõlas Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 eesmärkidega. 3.7. Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“ Riiklik arengukava „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“16 on kinnitatud Vabariigi Valituse poolt 14.07.2011. Arengukava koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merenduse arengu soodustamiseks. Arengukava sõnastab Eesti merenduse visiooni, mis ütleb, et Eesti merendussektor on kõrge lisandväärtusega, atraktiivne ja jätkusuutlik majandussektor, mis tagab merekeskkonna säilimise ning aitab kaasa rannaäärse elukeskkonna ning eluviisi arengule. Arengukava käsitleb merealast seadusloomet, merega seotud uute töökohtade teket, Eesti laevanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning vajadust suurendada meie sadamaid läbivaid kauba- ja reisijavooge, laevaehitust ja -remonti, mereharidust ja sadamate arengut, mereturismi ja -kultuuri. Erinevad merega seotud tegevused ja valdkonnad on omavahel tihedalt põimunud ning vajavad koordineeritud käsitlemist. Kuna merenduse valdkonnad on jagatud mitme ministeeriumi vahel, siis on nende ühine käsitlemine vajalik probleemide efektiivseks lahendamiseks ning merenduse terviklikuks arenguks. Eesti merenduspoliitika põhineb Euroopa Liidu integreeritud merenduspoliitika alustel, samas aga arvestab Eesti jaoks olulisi aspekte. Euroopa Liidu (EL) integreeritud merenduspoliitikal on EL-s üha suurem osatähtsus. Poliitika eesmärk on läbi erinevate osapoolte aktiivse kaasamise ja tiheda koostöö paremini ja jätku- suutlikumalt ära kasutada ressursse ja võimalusi, mida meri pakub rannikuriikidele. Arengukava meede 7.2 käsitleb merealade ruumilist planeerimist. Arengukava kohaselt on mere- alade ruumilise planeerimise probleemiks ruumiliste andmete defitsiit. Eestis on võimalik mereala planeerida tuginedes planeerimisseadusele (mereala tuuleparke on võimalik kavandada ka läbi hoonestusõiguse seadmise). Merealade kasutamise ja kaitse kavandamisel tuleb arvestada Läänemere kaitsealade võrgustikku. Nimelt on nendel kaitsealadel merestrateegia raamdirektiivi kohaselt direktiivi eesmärkide saavutamisel märkimisväärne roll, kuna merekaitsealad annavad olulise panuse mereala hea keskkonnaseisundi saavutamisse aastaks 2020. Merealade ruumiline 15 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Heaks kiidetud Riigikogu poolt 5. aprillil 2017. https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 16 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium „Eesti merenduspoliitika 2012-2020“, https://www.mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika.pdf 15 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm planeerimine on muuhulgas oluline tsiviil-militaarse koostöö kontekstis. Läbi ruumilise planeeringu tuleb paika panna militaarotstarbel kasutatavad piirkonnad nii meres kui ka rannikul (nt õppe- ja laskealad, vee- ja õhumärkide laskmine, rannikult merele laskmine). Meetme eesmärk aastaks 2020 on järgmine: merealad on aastaks 2020 100% planeeritud ja valdkondlikud huvid on tasakaalustatud. Tegevused, mille abil tuleb eesmärk saavutada, on järgmised: - merealade ruumilise planeerimise metoodika väljatöötamine; - merealade ruumilise planeeringu koostamine; - strateegiliseks kasutamiseks mõeldud merealade kaardistamine ja eraldamine ning kolmandate osapoolte teavitamine nende kasutamisest tulenevate piirangute osas; - merealade (sh Natura 2000) kaardistamine ja nendele aladele kaitse-eeskirjade kehtestamine. Riiklikule arengukavale on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine17. Selles on välja toodud, et meretuulikuparkide rajamiseks sobib eelkõige Eesti läänepoolne rannikumeri. Dokumendis on öeldud, et mereliste elupaigatüüpide peamisteks ohuteguriteks on ehitustööde teostamine merealal, näiteks sadamate, tuuleparkide ja laevateede rajamine, samuti maavarade kaevandamine, merereostus ja merekeskkonna eutrofeerumine; aga ka kinnikasvamine ja kuivendamine. Samuti on välja toodud, et meretuulepargid võivad põhjustada veealust müra, mis võib mõjutada kalade käitumist ning tuulikute rajamisel on potentsiaalne mõju merepõhjale ning selle suurus sõltub kasutatavast vundamenditüübist. Keskkonnamõju strateegiline hindaja leiab, et „Eesti merepoliitika 2012 -2020“ arengukavas pole eesmärkide ja meetmetena hõlmatud tuuleenergeetika kui alternatiivse energiaallika arendamise temaatika ning sellest tulenevalt teeb ettepaneku uue rakendusplaani koostamisel kaaluda alternatiivenergeetika arendamiseks vajalike meetmete sisseseadmist. Dokumendis on öeldud, et tuuleenergia väliskulud on kordades väiksemad võrreldes fossiilkütuste põletamise teel elektrienergia tootmisega ning seetõttu tuulikute osakaalu tõstmisel elektritootmises kogu piirkonna (riigi) keskkonnakvaliteet nii looduslikust kui majanduslikust aspektist lähtuvalt paraneb. Välja ka toodud, et on olemas suur potentsiaal arendada vesiviljelusega seotud ettevõtlust mere tuulikuparkidega samadel aladel. Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti merenduspoliitikaga 2012-2020. 3.8. Eesti merestrateegia Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja eestvedamisel on koostatud Eesti merestrateegia18. Selle esimene etapp sisaldas Eesti mereala keskkonnaseisundi esialgset hindamist, sotsiaal- majanduslikku analüüsi, mereala hea keskkonnaseisundi määratlust ning seatud sihte aastaks 2020 mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks. Keskkonnaseisundi esialgse hindamise aruandes on viidatud ka käesolevale projektile ning projekti käigus läbiviidud uuringute tulemustele. Esimene etapp valmis 2012. aasta septembris. Merestrateegia teine etapp sisaldas seireprogrammi koostamist. Mereseire eesmärgiks on koguda andmeid Eesti mereala keskkonnaseisundi perioodiliseks hindamiseks, sh merestrateegia raamdirektiivi alusel kehtestatud keskkonnaalaste sihtide saavutamiseks või mittesaavutamiseks ja kehtestatava meetmekava tõhususe hindamiseks. Eesmärgiks on koguda andmeid merekeskkonda otseselt või kaudselt mõjutavate inimtegevuste kohta, sh tuuleenergia 17 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koduleht https://mkm.ee/sites/default/files/merenduspoliitika_ksh_aruanne_12.10.2015_avalikustamisele.pdf 18 Keskkonnaministeeriumi koduleht: www.envir.ee/et/merestrateegia 16 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kasutamine. Meretuulepargi ehitustegevus võib põhjustada füüsikalisi häiringuid merepõhjas ning tekitada heljumi levikut. Kolmanda etapina koostati Eesti merestrateegia meetmekava19. Eraldi koostati Eesti merestrateegia meetmekava meetmete sotsiaal-majanduslik analüüs20. Selle dokumendi ptk-s 3.2 käsitletakse viigerhüljeste populatsiooni säilimise ning suurenemise meedet Eesti merealal ning selleks nähakse ette viigerhüljeste kaitsekava vastuvõtmist ning rakendamist. Sihtrühmadena nähakse kalureid, turiste ja potentsiaalseid tuuleparkide rajajaid. 3.9. Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 02.04.2013 kiitis Maaeluministeeriumi (tol ajal Põllumajandusministeerium) kalandusnõukogu heaks Eesti kalanduse strateegia 2014-202021, mille peaeesmärk on Eesti kalanduse, kui majandusharu jätkusuutlik arendamine ning kalatoodangu konkurentsivõime tõstmine sise- ja välisturgudel. Strateegias antakse ülevaade kalavarude olukorrast Läänemeres ja sisevetes, Läänemere traalpüügist, harrastuskalapüügist, rannakalandusest ja kalapüügist siseveekogudes. Strateegia käsitleb ka kaugpüüki, kalatöötlemist, turustamist ja tarbimist, vesiviljelust ning püügikorraldust ja järelevalvet. Tuuleenergeetikaga seonduvat strateegia ei käsitle. Strateegia kohaselt on Liivi lahe kalanduse nõrkuseks kõrge püügiintensiivsus, mille peamiseks põhjustajaks on suur püügivahendite piirarv. Vajalik oleks leida tasakaal püügivõimaluste ja olemasoleva ressursi vahel. 3.10. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Vabariigi Valitsus kiitis 06.10.2016 heaks Energiamajanduse arengukava 2030 (ENMAK 2030)22, mis koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja elamumajandusega seonduvad tuleviku tegevused. Arengukava asendab järgmised kehtivad arengukavad: - Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020 - Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 - Eesti energiatehnoloogia programm - Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013 (osaliselt) Lisaks määrab ENMAK 2030 lähtekohad järgnevatele arengukavadele, mida tuleb Euroopa Liidu õigusest tulenevalt esitada Euroopa Komisjonile: - Taastuvenergia tegevuskava taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ alusel - Energiasäästu tegevuskava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel - Hoonete renoveerimise kava energiasäästudirektiivi 2012/27/EL alusel Arengukava kohaselt on riigi põhitegevused energiajulgeolekuga seotud taristu tagamisel täna ning tulevikus elektri- ja gaasivarustuses piiriüleste ühenduste tagamine, õigusnõuetes sätestatud vedelkütuste varu ja gaasivaru tagamine Eestis, soojuse tootmise võimsuste olemasolu baas- ja 19 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/merestrateegia_meetmekava_uued_meetmed.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 15.09.2015) 20 Keskkonnaministeeriumi koduleht http://www.envir.ee/sites/default/files/ merestrateegia_meetmekava_sotsiaalmajanduslike_mojude_hinnang.pdf (eelnõu ettepanek, versioon 29.03.2015) 21 Eesti kalanduse strateegia 2014-2020 www.agri.ee/eesti-kalanduse-strateegia-2014-2020/ 22 ENMAK 2030. Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Eelnõu (esitatud Riigikogule) http://eelnoud.valitsus.ee/main#eToX34NI 17 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tipukoormuste katmiseks, õigusloome tagamine haja- ja mikrotootmise edendamiseks. Elutähtsate teenuste energiavarustus peab olema tagatud. Elektritootmine toimub avatud elektrituru tingimustes. Uusi elektritootmise võimsusi rajatakse lähtuvalt elektrituru tingimustest, kus riigipoolne sekkumine toimub vaid elektri tootmise võimekuse kriteeriumi täitmiseks või uute innovaatiliste tehnoloogiate turule aitamiseks. Uute elektritootmisvõimsuste rajamiseks Eestisse on vaja luua eeldused maksusüsteemi, keskkonnatasude süsteemi ja õigusruumi korrastamisega. Elektrivõrkude töökindluse kasv tagatakse minimaalse ülekandetasu tõusuga. Arengukava kohaselt võib tuuleenergia aastal 2050 katta riigi elektritarbimise vajadusest kolmandiku. Üldise trendina elektri tootmises võib prognoosida tulevikus taastuvatel energiaallikatel nagu tuul ja biomass põhinevate tootmisvõimsuste osakaalu suurenemist sõltuvalt tehnoloogiate odavnemisest ning CO2 kvoodi hinnatõusust. Arengukava kohaselt on Eestis kõige rohkem elektri tootmises kasutatavad taastuvad energiaallikad biomass ja tuul. 2013. aasta seisuga oli Eestis kokku võrku ühendatud 276 MW elektrituulikuid elektritoodanguga üle 500 GWh aastas. Arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöö mehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. Eestis on täna kokku arendusjärgus enam kui 2500 MW ulatuses tuuleparke nii maismaal kui rannikuvetes. Efektiivselt toimiva ja soovitud signaale edastava EL-i heitkogustega kauplemise süsteem ning põlevkivitööstuses planeeritud investeeringute elluviimise tulemusena võib prognoosida elektritootmise portfelli keskmise CO2 sisalduse langemist tasemele 400-450 g/kWh (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja 890 g/kWh koos summaarsete võrgukadudega), millele vastab summaarne õhku paisatud CO2 kogus ca 4,5 mln tonni aastas (2012. aasta andmete alusel oli vastav näitaja ca 12 mln tonni) ning taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks 30%-ni. Juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on võimalik taastuvatest energiaallikatest (peamiselt tuul ja biomass) toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Kavandatav tegevus on kooskõlas Energiamajanduse arengukavaga 2030. 3.11. Pärnu maakonnaplaneering Planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/7423. Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine aastani 2030+. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus on formuleeritud Pärnumaa visioon aastani 2030+: Pärnumaa on Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas (Läänemere ruumis) paiknev tuntud ja hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti väärtustavatel elanikel. Maakond on kõrge elukvaliteediga parim paik eneseteostuseks, elamiseks, õppimiseks, töötamiseks, laste kasvatamiseks ja puhkamiseks. Üks teema mida maakonnaplaneeringus käsitletakse on taastuvenergeetika. Taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja päikeseenergial. Maakonnaplaneeringu lisana on koostatud ka tuuleenergeetika teemaplaneering. Pärnu maakonnaplaneering ja maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering ei käsitle mereala. 23 Pärnu maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/142 18 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 3.12. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering24 Planeering on kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152. Maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk on avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata mereruumi kasutus, mis tasakaalustatult arvestab mereala kasutajate huve. Mereala ruumilise planeerimise tulemiks on merel täna toimuvate ja kavandatavate tegevuste ja mere kasutuse ning looduse vaheliste konfliktide vältimine või minimeerimine. Maakonnaplaneering määrab mereala erinevad kasutusviisid, mis kombineeruvad terviklikuks ökosüsteemsel lähenemisel põhinevaks lahenduseks. Ökosüsteemse lähenemise üldprintsiibiks on kõigi ökosüsteemi komponentide arvestamine integreeritult ja holistiliselt, samuti on väga oluliseks huvigruppide kaasamine. Maakonnaplaneeringus on määratletud tuuleenergeetika võimalik arenduspiirkond (vt Joonis 1) Arenduspiirkond on määratletud ulatusliku territooriumiga, kuid seda ei ehitata välja kogu ulatuses. Arenduspiirkonna osades piirkondades esinevad keskkonnaalased, tehnoloogilised või teiste huvigruppide tõttu välistavad piirangud, kuid nende piirangute konkreetne olemus ja ulatus selgitatakse välja edaspidi hoonestusloa menetluse raames. Tuuleenergeetika arenduspiirkonna asukoha valikul peeti silmas järgnevaid põhimõtteid: - piirkonna asukoht üleriigilises planeeringus; - piirkonnas asuvad kaitstavad loodusobjektid; - mere sügavus; - kaugus mandrist ja püsiasustusega saartest. Tuuleenergeetika arenduspiirkonnas täpsustatakse tuulikupargi rajamise võimalikkus ja konkreetsed asukohad täpsemate uuringute läbiviimise tulemusena. Iga konkreetse tuulikupargi arendusala mõju uuritakse olulise mõjuala ulatuses, mitte ainult arendusalal. Lisaks sellele tuleb tuulikupargi hoonestusloa KMH läbiviimisel arvestada teisi kumuleeruvat mõju avaldavaid tegevusi ja projekte. Tuuleenergeetika võimaliku arenduspiirkonna arendamisel ja opereerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: - Tuulepargi rajamisel tuleb eelistada selleks Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus fikseeritud ala. - Visuaalse mõju minimeerimiseks tuleb tuulikud koondada võimalikult kompaktsetesse parkidesse/gruppidesse. Silmapiir peab olema liigendatud ning KMH raames tuleb koostada visualiseering maismaa erinevatest punktidest. - Mõju tuleb täpsustada kalade rändele ja kudemisele, lindudele ja nahkhiirtele. KMH läbiviimisel tuleb tagada, et olulised kalakudealad säilivad. - KMH raames tuleb arvesse võtta juba varem koostatud uuringute tulemusi. - KMH raames tuleb hinnata ehitustööde aegseid mõjusid, sh maismaal toimuvate tegevuste mõju, opereerimise aegseid mõjusid ning töötatakse välja asjakohased meetmed. Tuulikupargi rajamiseks tuleb valida parim võimalik realistlik lahendus, sh tuleb välistada merekaablitest lähtuda võiv kahju kalavarudele. - Hinnata tuleb sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning näha ette vajalikud leevendavad meetmed. - Mõju tuleb hinnata veealustele kultuuriväärtuslikele objektidele. 24 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 19 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm - Tuulikuid ei tohi kavandada mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 5,2 meremiili (ca 10 km). - Eelistatud on, et tuuleparki ei rajata Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Antud vahemaad on võimalik vähendada teavitades sellest Läti Vabariiki. - Tuulikuid ei rajata laevateedele, et tagada meresõiduohutus. Tuulikute asukohad laevateede suhtes kooskõlastatakse Veeteede Ametiga edasiste täpsemate tehniliste lahenduste väljatöötamisel. - Perspektiivseim sügavusvahemik tuulikute arendamiseks on orienteeruvalt kuni 20 m. - Vesiviljeluse arenduseks huvitatud isiku olemasolu korral kaalutakse/analüüsitakse tema initsiatiivil tuuleenergeetika arenduspiirkonna kooskasutamist vesiviljelusega. - Tuulikupargid ei tohi põhjustada nii riigikaitselise mereseiresüsteemi kui ka riigikaitselise õhuseiresüsteemi töövõime vähenemist. Juhul kui tuulikud rajatakse radarite töötsooni, tuleb paigutada need selliselt, et oleks tagatud sidesüsteemide tõrgeteta töö. - Tuulikuparkide arendamine 10-12 km kaugusele rannikust on lubatud, kui selleks on olemas arendaja ja kohaliku omavalitsuse omavaheline kokkulepe. Kokkulepe sõlmitakse vabas vormis ning see ei ole veeseaduse kohases hoonestusloa menetluses antav kooskõlastus. - Tuulikute rajamisel ei tohi kasutada rammivaid vundamente, mis tekitavad ehitusaegset müra. Kindlasti tuleb KMH aruande koostamisel arvestada, et aruanne vastab kõikidele p 3.11 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus toodud tuulenergeetikale esitatavatele tingimustele. Kavandatav tegevus on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga kooskõlas. 3.13. Eesti mereala planeering (koostamisel) Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Mistahes inimtegevuse aluseks merealal on merekeskkonna hea seisundi saavutamine või säilitamine. Planeerimisel võetakse eesmärgiks, et tagatud oleks nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala ruumiline planeering on pärast selle kehtestamist valdkondlike mereala kasutamist reguleerivate otsuste aluseks25. Kuigi Eesti merealaplaneering on alles koostamisfaasis, siis käesolevas KMH programmis on arvesse võetud põhilahenduse eelnõud ning selle mõjude hindamise aruande eelnõud. 3.14. Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“26 kiideti heaks 2019. aastal. Arengustrateegia vaatab ajahorisondi aasta 2035 taha ja markeerib maakonna soovitud tulevikku, näidates, millistele väljakutsetele on maakonnas oluline keskenduda. Taustinfona on arvesse 25 Eesti mereala planeering http://mereala.hendrikson.ee/ 26 Arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“, Pärnu, 2019, http://pol.parnumaa.ee/arengustrateegia-parnumaa- 2035 20 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm võetud lisaks Eestis koostatud või koostamisel olevatele arengudokumentidele ka Euroopas toimuvat. Arengustrateegia kohaselt on Pärnumaa üheks arendustegevuse eesmärgiks keskkonnamuutuste ja tehnilise infrastruktuuri osas on tagada majandus- ja sotsiaalarengut toetavad infrastruktuurid ning keskkonna ökoloogiline puhtus. Eesmärgi tagamiseks tuleb väärtustada säästvat looduskasutust ja taastuvenergia tootmist. Nähakse ette, et suur osa elektrivajadusest kaetakse kohalike ressurssidega (tuul, päike, vesi, biokütus). Kavandatav tegevus on arengustrateegiaga kooskõlas. 21 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 4.1. Looduskeskkond 4.1.1. Hüdrogeoloogilised tingimused27 Liivi lahe pealiskord koosneb Kambriumi terrigeensetest, Ordoviitsiumi ja Siluri põhiliselt karbonaatsetest ning Devoni peamiselt terrigeensetest settekivimitest. Settelise pealiskorra kogupaksus on 403-778 m. Aluspõhja katavad Kvaternaarisetted. Liivi lahe põhjaosas avanevad Kvaternaarsete setete all Alamsiluri Jaani, Jaagarahu ja Rootsiküla lade, Ülemsiluri Paadla, Kuressaare, Kaugatuma ja Ohesaare lade, Alamdevoni Kemeri lade ning Keskdevoni Pärnu, Narva ja Aruküla lade (vt Joonis 3). Joonis 3. Liivi lahe põhjaosa aluspõhja geoloogiline kaart (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) Liivi lahe merepõhja katavad peamiselt pehmed setted, mille moodustavad erinevad liivased setted nagu näiteks liiv, mudane liiv, mölline liiv, kruusliiv, aga leidub ka erinevaid segasetteid, mölli (vt Joonis 4). 27 Eesti Geoloogiakeskus „Eesti merepõhja teemakaartide digitaliseerimine“, 2008, vahearuanne, Liivi lahe põhjaosa 22 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 4. Liivi ja Pärnu lahe merepõhja setted Joonise legendi eesti keelsed tähendused: Sandy gravel and gravel with pebbles and boulders – liivane kruus ja veerisene kruus Sandy gravel with pebbles – liivane kruus veeristega Varaiable grained sadnd with gravel – Mitmesugune teraline liiva ja kruus segu Sand – liiv Silty sand – Kõrge muda sisaldusega liiv Muddy sand – mudane liiv Sandy silt – liivane muda Silt – muda Muddy silt – märg muda Sandy mud – kõrge liiva sisaldusega muda Silty mud - kõrge niiskussisaldusega muda Mud - muda Mixed sediments – erinevate setete segu Bedrock – aluspõhi Mõõtkava 1 : 200 000 4.1.2. Klimaatilised tingimused sh tuuleolud, temperatuur ja jääolud Liivi lahes on valdavad edelatuuled. Keskmine tuule kiirus ulatub kuni 6 m/s. Suurimad tuule kiirused ulatuvad kuni 30 m/s. Suvel on tuuled üldiselt nõrgad. Tuuleelektrijaamade jaoks on oluline milline on tuulekiirus umbes 100 m kõrgusel. 2008. aastal on Eesti Energia tellimusel koostatud uuring, kus analüüsiti kogu Eesti keskmist tuule kiirust 103 m kõrgusel maa- või merepinnast 1 km2 suuruste pinnaühikute kohta. Uuringu tulemusena valmis tuuleressursi kaart, kus tuule tugevus on jaotatud kümne vahemiku vahel, kus skaala madalaim 23 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm väärtus on 6,25 m/s ning kõrgeim väärtus 9,50 m/s. Uuringu tulemuste põhjal asuvad kõige tuulisemad alad Eesti rannikumeres: Soome lahes, Liivi lahes ja Saaremaast ja Hiiumaast läänes. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga merealal on tuule kiirus 8,26-9,5 m/s (vt Joonis 5)28. Joonis 5. Lääne-Eesti tuuleressurss (kavandatav meretuulepark on tähistatud musta joonega) (Legendi selgitused eesti keeles: mean wind speed – keskmine tuule kiirus; VALUE – väärtus (m/s)) Liivi lahes esineb võrreldes Läänemere muude avaveelisemate osadega vee suurem aastaajaline temperatuurierinevus. Juuni lõpust kuni augusti keskpaigani on rannalähedane vesi enamasti soojem kui 18 °C. Talved on enamasti jäätumisega, mis algab detsembri keskpaigas. Keskmisel aastal sulab merejää aprilli lõpuks. Liivi laht jäätub täies ulatuses 60% talvedel. Kõige paksem merejää (90 cm) on registreeritud just Liivi lahe idaosas. Keskmiselt ulatub jääkihi paksus ca 80 cm-ni. Liivi lahes on Eesti kõige suurem mereveetaseme kõikumine, kus läänetuuled tõstavad ja idatuuled langetavad meretaset29. 28 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 29 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016, 24 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Eesti merealaplaneeringute alusuuringuna on teostatud jääolude uuring30 Riia lahes Kihnu saarest lääne pool. Uuringuperioodiks oli talv 2011-2012. Uuringuperioodi talv oli karmide tingimustega, mida iseloomustasid tugevad tuuled, jääväljade triiv ja deformatsioon. Talveolud esindasid hästi uuringupiirkonna klimatoloogilisi äärmuseid. Uuringutulemusi saab kasutada KMH käigus. 4.1.3. Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on:31 1) kaitsealad – rahvuspargid (RP), looduskaitsealad (LKA) ja maastikukaitsealad (MKA); 2) hoiualad (HA); 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad (PEP); 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) KOV-i tasandil kaitstavad loodusobjektid. KMH käigus käsitletakse maismaal paiknevaid kaitstavaid alasid 20 km raadiuses kavandatava tuulepargi alast ning merealadel paiknevaid kaitstavaid alasid 30 km raadiuses tuulepargi alast, kuna eeldatavad mõjud võivad merealadel ulatuda kaugemale. Kavandatava meretuulepargi käsitletavas mõjupiirkonnas paiknevad järgmised kaitstavad alad: Kihnu laidude looduskaitseala, Kabli looduskaitseala, Luitemaa looduskaitseala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Pärnu lahe hoiuala, Kihnu hoiuala, Orajõe hoiuala ja Metsapoole hoiuala. Kavandatavale meretuulepargile lähim ja potentsiaalselt enim mõjutatav kaitstav ala on Pärnu lahe hoiuala, mis asub planeeritavast alast ca 680 m kaugusel. Ülejäänud kaitstavad alad asuvad planeeritavast alast kaugemal kui 9 km. Pärnu lahe hoiuala (KLO2000286) (vt Joonis 6) maismaapindala on 454,4 ha ja veeala pindala on 101 150,8 ha. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur- laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas- roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). 30 Mereala planeeringu alusuuring: jääolude analüüs ja kaartide koostamine. TÜ Eesti Mereinstituut: https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf 31 Vastavalt looduskaitseseaduse (https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015122) §-le 4 25 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 6. Keskkonnapiirangud kavandatava tuulepargi piirkonnas Märkus: Joonis 6 on esitatud tuulikute võimalikud asukohad ning nende arv on illustreerivad, tegelik arv ja paigutus selgub mõjude hindamise käigus. Kihnu laidude looduskaitseala (KLO1000628) paikneb arendusalast 14,4 km kaugusel põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on hallhani (Anser anser), ristpart (Tadorna tadorna), rääkspart (Anas strepera), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), merisk (Haematopus ostralegus), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), alk (Alca torda), sooräts (Asio flammeus), vööt- põõsalind (Sylvia nisoria); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110)3 ja väikesaared ning laiud (1620); 5) liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas – see on viigerhüljes (Phoca hispida). Kabli looduskaitseala (KLO1000333) pindalaga 733,2 ha (sellest maismaa ala 24,9 ha) asub kavandatavast tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. 26 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kabli looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) märgala, looduslike ja poollooduslike koosluste soodsa seisundi ja mitmekesisuse kaitse ning taastamine; 2) kaitse tagamine elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (1630*), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitse tagamine liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele ning direktiivi IV lisas nimetatud I kategooria kaitsealuse liigi elupaikadele. Üks direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liik on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik. Direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigid, mis on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, on: saarmas (Lutra lutra), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius). II lisas nimetatud liigid on: jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar); 4) kaitse tagamine liigile, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja mis on ühtlasi II kaitsekategooria liik, ning I lisas nimetatud liikidele ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud liigid on: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis) ja jääkoskel (Mergus merganser). Luitemaa looduskaitseala (KLO1000282) pindalaga 11240 ha (sellest maismaa ala 8722,5 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. (1) Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – veealuste liivamadalate (1110)3, liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannikulõugaste (1150*), laiade madalate lahtede (1160), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), hallide luidete (2130*), metsastunud luidete (2180), luidetevaheliste niiskete nõgude (2190), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), liivakivipaljandite (8220), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*), rusukallete ja jäärakute metsade (9180*), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*), lammi-lodumetsade (91E0*) ning laialehiste lammimetsade (91F0) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – saarma (Lutra lutra), hingi (Cobitis taenia), emaputke (Angelica palustris) ja karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa), millised on kõik ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid, ning jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse; 3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi ka II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse; I lisas nimetatud liikide – laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), öösorri (Caprimulgus europaeus), roo- loorkulli (Circus aeruginosus), rukkiräägu (Crex crex), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), värbkaku (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõokese (Lullula arborea), rüüdi (Pluvialisapricaria), händkaku (Strix uralensis), tedre (Tetrao tetrix), mudatildri (Tringa glareola), millised on III kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse ning rändlinnuliikide kaitse; 5) III kategooria kaitsealuste liikide – õõnetuvi (Columba oenas), hallõgija (Lanius excubitor), tõmmuvaera (Melanitta fusca), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ning punajalg-tildri (Tringa totanus) kaitse. 27 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Sorgu looduskaitseala (KLO1000627) pindalaga 272,6 ha (sellest 6,3 ha maismaa ala) asub tuulepargi alast 10,4 km põhjas. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) mere- ja rannikuelustiku elu- ja sigimispaiku ning linnustiku sulgimis- ja rändepeatuspaiku; 2) laidude maastikuilmet; 3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas, ning I lisas nimetamata rändlinde. Need liigid on väikekoskel (Mergus albellus), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), tuttvart (Aythya fuligula), hahk (Somateria mollissima), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), merisk (Haematopus ostralegus), kivirullija (Arenaria interpres), alk (Alca torda), liivatüll (Charadrius hiaticula), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kalakajakas (Larus canus); 4) elupaigatüüpi, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. See elupaigatüüp on väikesaared ning laiud (1620). Manija maastikukaitseala (KLO1000316) pindalaga 203,6 ha (sellest maismaa ala 202,4 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Manija maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) väikesaare ja laiu maastikuilme säilitamine; 2) pärandkultuurmaastike säilitamine; 3) kaitsealuse looduse üksikobjekti Kokakivi (Kotkakivi) ja kaitsealuste liikide kaitse; 4) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I ja II lisas nimetatud linnuliikide, kes on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, ning järgmiste ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide - tõmmuvaerase (Melanitta fusca), väiketiiru (Sterna albifrons), randtiiru (Sterna paradisaea), punajalg-tildri (Tringa totanus), jõgitiiru (Sterna hirundo), roo- loorkulli (Circus aeroginosus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio) kaitse; 5) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*) ja puisniitude (6530*) kaitse; 6) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi kas I või II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kihnu hoiuala (KLO2000298) pindalaga 1096 ha (sellest maismaa ala 1066 ha) paikneb tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas. Kihnu hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - veealuste liivamadalate (1110), rannikulõugaste (1150*), esmaste rannavallide (1210), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), püsitaimestuga liivarandade (1640), valgete luidete ehk liikuvate rannikuluidete (2120), hallide luidete ehk kinnistunud rannikuluidete (2130*), kadastike (5130), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210), lubjarikkal mullal liigirikaste niitude (6270*), loodude (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), puisniitude (6530*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hallhülge (Halichoerus grypus), viigerhülge (Phoca hispida bottnica), emaputke (Angelica palustris) ja soohiilaka (Liparis loeselii) elupaikade kaitse. Orajõe hoiuala (KLO2000275) pindalaga 115,7 ha (sellest maismaa ala 115,7 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas. 28 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Orajõe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse. Metsapoole hoiuala (KLO2000251) pindalaga 64,4 ha (sellest maismaa ala 48,3 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Metsapoole hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannikulõugaste (1150*), rannaniitude (1630*), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niitude (6510) ning puiskarjamaade (9070) kaitse. Kaitstavate liikide püsielupaigad Tuulepargi piirkonnas esinevad lähimad kaitstavate liikide püsielupaigad Kihnu saarel (arendusalast 11,2-13,5 km): Kihnu merikotka püsielupaik, Linaküla meri-pungsambla püsielupaik. Tuulepargi alale lähimad mandril paiknevad püsielupaigad on Lao emaputke püsielupaik 18,9 km kaugusel ja Kabli merikotka püsielupaik 19,2 km kaugusel. Kaitstavad looduse üksikobjektid Kavandatavale tuulepargi alale lähimad kaitstavad looduse üksikobjektid asuvad Kihnu saarel 11,3- 13,9 km kaugusel: Lemsi küla tamm ehk Koksi talu tamm; Kihnu Liiva-aia kivi ehk Liiva-aa suur kivi (Lina küla rändrahn); Kihnu mõisaaseme pärnad. Manijal asuv Kotkakivi ehk Manija Kokkõkivi asub 16,7 km kaugusel. Mandril paiknevad kaitstavad looduse üksikobjektid jäävad tuulepargi alast rohkem kui 20 km kaugusele. 4.1.4. Taimestik ja loomastik Taimestik Liivi laht kujutab endast suhteliselt eutrofeerunud merepiirkonda, mille põhjuseks on suur mageda ja toitaineterikka vee sissevool jõgede kaudu32. Kavandatava meretuulepargi piirkonnas on 2016. aastal teostatud avamereseiret (vt Joonis 7). Merebioloogilise seire käigus mõõdeti klorofülli a sisaldust ning määrati fütoplanktoni liigiline koosseis ja biomass33. 32 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 33 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 29 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 7. Avamereseire proovipunktid Loomastik Meretuulepargi rajamine võib mõjutada merepõhjaelustikku, kalastikku sh kalade kudealasid, mereimetajaid, käsitiivalisi ning linnustikku. Liivi lahes on 2016. aastal avamereseire raames viidud läbi põhjaloomastiku seire (vt Joonis 7). Põhjaloomastiku üldarvukus jaamas 107 oli väike (350 is. M-2). Arvukuse dominantliigid oli virgiinia korgitsuss ja balti lamekarp. Biomassi ülekaalukaks dominandiks oli jaamas 107 balti lamekarp34. Pärnu laht ja selle lähedased piirkonnad on täna valitsevatele soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamaks räime ja meritindi kudealaks. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituut koostanud rannikumere kalastiku uuringu35. Üheks uuringupiirkonnaks oli Liivi lahe Kihnu püsiuurimisala (vt Joonis 8). Uuringu käigus teostati seirepüüki vähemalt 30 juhuslikult valitud jaamas ümber saare. Uurimisalal tabati suviste välitööde käigus keskmiselt ligikaudu 13 erinevat kalaliiki. Alates 2012. aastast on püütud liikide arv olnud keskmisest suurem. 2017. aasta liigiline mitmekesisus oli andmerea kõrgeim – tabati 17 erinevat liiki kalu. Uurimisala seirepüükides domineerib nii arvukuselt kui ka kaalult ahven, suvel tuuliste ilmadega esineb saagis rohkem räime. Teiste liikide osakaal seirepüükides oli üsna tagasihoidlik kuni viimaste aastateni, mil järsult suurenes ümarmudila arvukus. Uuringute käigus on antud hinnangud ka olulistele kudealadele, mis kattu tuulepargi arendusalaga, sest kudealade jaoks sobilik meresügavus on erinev kavandatava tuulepargi ala sügavusest. 34 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 35 TÜ Eesti Mereinstituut „Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015-2017“, 2018 30 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 2008. aastal on Räime viljakusest Liivi lahes koostatud magistritöö36 ning 2012. aastal doktoritöö37, mida saab keskkonnamõju hindamisel kasutada. Joonis 8. Kalastiku püsiseirealad Eesti rannikuvetes (sulgudes on iga-aastase seire algusaasta) Kavandatava meretuulepargi alal võib liikuda ka hallhüljes (vt Joonis 9), kuid hallhüljeste lesilaid piirkonda ei jää38. Teadolevalt liigub piirkonnas viigerhüljes (vt Joonis 10). 36 Nisumaa, A-M: „Räime (Clupea harengus membras) viljakus läänemere kirdeosas“, magistritöö, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad T. Raid ja T. Saat 37 T. Arula: „Ecology of early life-history stages of herring Clupea harengus membras in the northeastern Baltic Sea“, doktoritöö, 2012, Tartu Ülikool, Ökoloogia ja Maateaduste instituut, juhendajad H. Ojaveer, T. Saat 38 Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. MTÜ Pro Mare: http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 31 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 9. Hallhüljeste levik Läänemere satelliitmärgistuse andmetel39 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Number of locations in each 5 x 5 km grid based on satelliite telemetry (tagged animals) – Asukoha markeeringud 5 x 5 km ruudustiku alal arvestades satelliidi pildilt märgatud loomi) 39 Helcom seal database: http://www.helcom.fi/baltic-sea-trends/data-maps/biodiversity/seals 32 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 10. Viigerhüljeste liikumised levilas vastavalt GPS mõõdistusele40 (Joonise legendi selgitus eesti keeles. Distribution pattern – jaotuse muster. Std Dev – standardhälve. Count of locations – asukohtade arv, Europe coastline – Euroopa rannajoon) Pärnu lahe mereala piirkond on linnustiku osas tähelepanuväärne piirkond, eriti tõuseb esile Pärnu laht. Liivi laht on paljude linnuliikide jaoks oluline rändeaegne peatusala, sulgimisala ja/või talvitumisala. Kevadisel ja sügisesel rändel peatub Liivi lahes arvukalt kaure, vaeraid, aule, väikekajakaid, alke, hahku, sõtkaid, merivarte, väikeluiki, krüüsleid jt. Talvitumas võib näha selliseid liike nagu aul, tõmmuvares, krüüsel jt42. Liivi laht on koos Pärnu lahe ja Kihnu väinaga üks tähtsamatest arktiliste merelindude peatus- ja läbirändealadest Eestis. Rändel peatub siin üle 20 000 veelinnu kellest olulisemad liigid on kaurid, väikeluik, laululuik ja valgepõsk-lagle. Tegemist on rahvusvahelise tähtsusega rändelindude nn pudelikaelaalaga41. Kihnu saart ümbritsevas merepiirkonnas on aastatel 2012-2014 läbi viidud linnustiku uuring. Uuring on aluseks tuuleparkide võimaliku mõju eelhinnangu koostamiseks ning annab soovitusi taastuvenergeetika loodussäästlikuks arendamiseks uuringupiirkonnas42. 4.1.5. Merevee kvaliteet Kavandatav meretuulepark asub Liivi lahes. Liivi laht on suhteliselt lai, madal ja poolsuletud veekogu Läänemere idaosas. Lahe pindala on 16 300 km2, keskmine sügavus on 30 m ning maksimaalne sügavus Ruhnu süvikus on 55 m. Keskmine soolsus varieerub 4,5-5,5 PSU vahel lahe idaosas ja 5,5-6,5 PSU lahe lääneosas. Liivi lahe valgla on suur (134 000 km2) ning jõgede sissevoolu tõttu on merevees mõõdetud toitainete kontsentratsioonid ligi kaks korda tihedamad kui Läänemere avaosas, ent on samas võrreldavad Soome lahega (vt Joonis 11). 40 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 41 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 42 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: „Kihnu meretuulepargi linnustiku eeluuringu koondaruanne“, 2014 33 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Joonis 11. Keskmised toitainete kontsentratsioonid (μmol l-1) Liivi lahe avaosa seirejaamade (vt Joonis 7) pindmises veekihis ning mereala suvised keskmised kontsentratsioonid 2016. aastal43 Liivi lahes on ulatuslikud merealad, kus põhjareljeef on üsna tasane ja kerge kaldega Ruhnu süviku suunas. Sügavus on nendel aladel vahemikus 28-54 m seal esinevad valdavalt savised-mudased setted, kus mõlemad komponendid on setetes enam-vähem võrdsetes kogustes. Natuke esineb setetes kõdu, liiva ja kruusa44. 4.2. Kultuuriline keskkond 4.2.1. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatavast meretuulepargist ca 5 km kaugusel asub arheoloogiamälestis Meyersledge vrakk (registrinumber: 30965) (vt Joonis 12). Kavandatava meretuulepargi alal ja selle ümbruses asuvad mitmed veealused kultuuriväärtusega esemed (laevavrakid), mis ei ole muinsuskaitse all, kuid on väärtuslikud eelkõige sukeldujatele. Arheoloogilist väärtust omava ja kaitsealuse muistise puhul tuleks eelistada arheoloogilise muistise ning selle konteksti säilitamist muutumatul kujul, st laevavrakk säilib in situ. Arheoloogiamälestise olemasolu ja säilitamine tähendab ka muinsuskaitseseadusest lähtuvaid piiranguid tegutsemises mälestise läheduses, mh ka vrakile sukeldumises. Alternatiivina võib veealuste kultuuriväärtuste säilitamiseks osutuda asjakohaseks nende säilitamine veealuses keskkonnas praegusest erinevas asukohas. Selle võimaldamiseks on Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga määratud laevavrakkide säilitusala. Laevavrakkide ümberpaigutamine olemasolevast asukohast säilitusalale võib toimuda juhul, kui planeeringust või õigusaktidest tulenev arendustegevus või looduslikud protsessid seavad ohtu kultuuriväärtuse säilimise selle senises asukohas. 43 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 44 TÜ Eesti Mereinstituut, TTÜ Meresüsteemide instituut „Avamereseire“, 2016 http://seire.keskkonnainfo.ee/attachments/article/3870/Avamereseire_2016_aruanne.pdf 34 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu45 kohaselt peavad merre ehitatavate rajatiste edasisel detailsemal kavandamisel (nt hoonestusloa taotlemise ja/või KMH protsessis) toimuma arheoloogilised eeluuringud selgitamaks välja vrakkide olemasolu antud alal ning nende iseloomu. Muinsuskaitseametiga koostöös valitakse uute rajatiste asukohad selliselt, et oleks tagatud laevavrakkide säilimine, avalik ligipääs ning kavandatavate ehitiste ohutu rajamine ja nende hilisem hooldamine. Avastatud objektide iseloomust lähtuvalt otsustatakse edasine tegevus. Joonis 12. Kavandatava meretuulepargi läheduses asuvad laevavrakid 4.3. Sotsiaal-majanduslik keskkond 4.3.1. Asustus ja maakasutus Projektiala asub avamerel ning kavandatava tegevuse vahetus läheduses ei asu elamuid. Lähimad asustatud alad on tuulepargist 10 km kaugusel põhja pool asuv Kihnu saar ning 15,8 km kaugusel ida pool asuv Häädemeeste vald. 19.05.2020 seisuga elas Häädemeeste vallas 4823 inimest ning Kihnu vallas 690 inimest46. Projektiala lähedal asub Pärnu sadam, mida planeeritakse kasutada tuulepargi rajamisel ja hooldamisel. Tuulepargi vahetus naabruses paikneb mitu nii kohaliku kui ka rahvusvahelise tähtsusega laevateed. Nendel toimuvat laevaliiklust planeeritav tuulepark ei sega. Tuulepargi arendusala läbib samuti üks veeliiklusala, kuid Veeteede Ameti on väljendanud seisukohta, et tegemist ei ole sellise alaga, millele ei ole asendust ümbritsevate laevateede osas, seega saab selle tuulepargi rajamisel likvideerida. Olulisemad kalapüügialad Liivi lahes on madalikel ja Kihnu saare lähistel asuvatel laidudel. Kalapüügialad ja tuulepargi arendusala omavahel ei kattu, kuna arendusalaks on teadlikult valitud sügavam osa Liivi lahest. 45 Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering: https://maakonnaplaneering.ee/143 46 Statistikaamet, seisuga 19.05.2020 35 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Vaatamata ranniku suhteliselt madalale asustustihedusele on Pärnumaa mereala juba traditsiooniliselt üsna mitmel viisil kasutusel: kalandus, laevasõit, puhkus ja turism. Liivi lahe piirkonnas on merekultuuri osaks kalandus ja merendusega seotud turism. Kalapüük on rannakaluritele oluline sissetulekuallikas. Eelkõige puhkuse ja turismi osas lisandub ja intensiivistub pidevalt uusi valdkondi, nagu näiteks lohesurf, mereaerutamine ning jetisõit. Uued võimalikud tegevused on energeetika (eelkõige tuuleenergeetika) ja vesiviljelus47. 4.3.2. Ohtlikud ettevõtted Kavandatava meretuulepargi lähipiirkonnas ei asu ühtegi suurõnnetuse ohuga ja/või ohtlikku ettevõtet Kemikaaliseaduse § 21 tähenduses48. 47 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 48 Keskkonnaregister, seisuga 28.05.2020 36 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 5. Hindamismetoodika kirjeldus Mõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)49. Menetlust viiakse läbi 27.02.2010 jõustunud KeHJS-e redaktsiooni50 alusel, kuid sisult vastab koostatav KMH aruanne selle koostamise hetkel kehtiva KeHJS-e redaktsiooni nõuetele. KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS-e §-s 2051 esitatud nõudeid. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju hindamise juhend“, „Keskkonnamõju hindamise käsiraamat“ ja teisi metoodilisi asjakohaseid juhendeid52. Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikaid. Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast piirkonnast KMH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive(sh 0-alternatiiv), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool kavandatava tegevuse asukohta ja sellega seotud käsitlusala. Alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud ptk 2.3 2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest. KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse loodus keskkonna (kalastik, linnustik, loomastik, geoloogia, vee kvaliteet, ) ja sotsiaalmajanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele; 3) antakse soovitused negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks ja leevendamiseks. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. Eeldatavate mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa vt Tabel 4. Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (koostajad: Aune Aunapuu ja Riin Kutsar, KeMÜ; Tartu-Tallinn 2017). Natura hindamine esitatakse KMH aruandes selgelt eristuva eraldi osana, kus keskendutakse vaid konkreetsete alade kaitse-eesmärgiks olevatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja liikidele. Natura asjakohane hindamine on vajalik, kuna eelhinnangu alusel ei saa ebasoodast mõju Natura aladele välistada. 49 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 50 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900 51 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 52 Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/keskkonnamoju-hindamine 37 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega;  vajadusel asjakohaste uuringute läbi viimine KMH programmi koostamisel selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:  eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,  põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või  seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.53 KMH programmis koostamisel:  kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;  viiakse oluliste mõjude ja nende ulatuse tuvastamiseks läbi nö eelhinnang;  analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid strateegiliste planeerimisdokumentidega. KMH aruande koostamise käigus:  viiakse läbi keskkonnauuringud;  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid;  hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;  KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. KMH programmi ja aruande koostamise käigus arvestamisele kuuluvad lähtematerjalid vt KMH programmi ptk 10. KMH läbiviimisel tuginetakse varem koostatud uuringutele ja analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. Nimekiri ei ole ammendav. 53 Riigikogu seadus RT I 2005, 15, 87 „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv 38 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6. Natura 2000 eelhindamine KMH mahus viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesoleva KMH raames (KMH programmi koostamise käigus) hinnatakse võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele esmalt läbi eelhindamise protsessi. Juhul, kui on ilmne, et kavandatav tegevus avaldab olulist keskkonnamõju või mõju ei ole praeguses etapis võimalik välistada, viiakse KMH aruande koostamise etapis läbi asjakohane hindamine. Natura asjakohase ehk sisulise hindamise eesmärgiks on: 1) eelhindamise käigus tuvastatud Natura alale avalduva tõenäoliselt olulise negatiivse mõju detailne hindamine lähtudes ala kaitse-eesmärkidest, struktuurist ja funktsioonist ning tagada Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamine kavandatavast tegevusest hoolimata; 2) leevendavate meetmete väljatöötamine, mis peavad tagama Natura-ala kaitse-eesmärkide saavutamise kavandatavast tegevusest hoolimata. Asjakohase hindamine annab vastuse, kas alale avaldub oluline mõju või mitte. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Ala kaitse-eesmärgid on saavutatud, kui ala terviklikkus on säilitatud. Ala terviklikkuse all mõeldakse eelkõige ala ökoloogiliste funktsioonide (liigisiseste ja -vaheliste suhete, toiduahela jt funktsioonide) toimimist viisil, mis tagab pikas perspektiivis liigi isendite piisava arvukuse neile sobivates elupaikades ning elupaigatüüpide normaalse suktsessiooni, vastupidamise välistele mõjudele ja jätkuva uuenemise ning taoline ala vajab minimaalset inimesepoolset abi väljastpoolt seda süsteemi. Natura eelhindamise läbiviimisel on lähtutud juhendist Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis54. Kavandatava meretuulepargi alal on Natura eelhindamine samuti tehtud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH raames. 6.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk, asukoht (sh tegevuse asukoha kaart) ja kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus vt KMH programmi ptk 2. Kavandatav tegevus ei ole seotud Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalik. 6.2. Teiste Natura-ala oluliselt mõjutada võivate projektide kirjeldus Liivi lahte kavandatakse lisaks veel nelja meretuuleparki. Utilitas AS kavandab Liivi lahte kolme tuuleparki: Ruhnu saarest 16 km loodesse kuni 138 tuulikuga tuuleparki koguvõimsusega kuni 1200 MW, Ruhnust 11 km loodesse kuni 137 tuulikuga ja kuni 1200 MW koguvõimsusega tuuleparki ja Ruhnu saarest 12 km põhja samuti kuni 1200 MW koguvõimsusega ning kuni 129 tuulikuga 54 Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Koostajad: Aune Aunapuu, Riin Kutsar, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tartu, Tallinn 2013 39 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm tuuleparki. Tuuletraal OÜ kavandab Liivi lahte 76 tuulikuga ja koguvõimsusega kuni 380 MW meretuuleparki koos vesiviljelustaristuga. 6.3. Natura 2000 alade paiknemine ja iseloomustus Natura 2000 loodusalad Kihnu loodusala (EE0040313) pindalaga 9199,2 ha (sellest maismaaosa 1084,2 ha) paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 9,5 km kaugusel põhjas, kus hõlmab Kihnu saart (maismaa alasid), lähimad loodusalale jäävad merealad asuvad tuulepargist 13,5 km kaugusel. Kihnu loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitse-eesmärgiks olevad loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), emaputk (Angelica palustris) ja soohiilakas (Liparis loeselii). Kihnu loodusala on siseriiklikult kaitstud Kihnu laidude looduskaitsealana ja Kihnu hoiualana. Sorgu loodusala (EE0040358) pindalaga 5,86 ha asub tuulepargi ala põhjatipust 11,9 km kaugusel põhjas. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp väikesaared ning laiud (1620). Sorgu loodusala on siseriiklikult kaitstud Sorgu looduskaitsealana. Kabli loodusala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) asub tuulepargi alast 13,8 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liivased ja mudased pagurannad (1140), rannaniidud (*1630), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), jõesilm (Lampetra fluviatilis), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), emaputk (Angelica palustris) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius). Kabli loodusala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Lao loodusala (EE0040323) pindalaga 18,9 ha (sellest maismaaosa 18,8 ha) asub tuulepargi alast 18,8 km kaugusel põhjas. Eesmärgiks olev II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Lao loodusala on siseriiklikult kaitstud Lao emaputke püsielupaigana. Manilau-Hanilaiu loodusala (EE0040328) pindalaga 204,6 ha (sellest maismaaosa 200 ha) asub tuulepargi alast 15,2 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130) ja kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210). Manilau-Hanilaiu loodusala on siseriiklikult kaitstud Manija maastikukaitsealana. 40 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Luitemaa loodusala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) asub tuulepargi alast 16 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Kaitse-eesmärgiks olevad II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), jõesilm (Lampetra fluviatilis), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), emaputk (Angelica palustris), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja kollane kivirik (Saxifraga hirculus). Luitemaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Orajõe loodusala (EE0040340) pindalaga 116,1 ha (sellest maismaaosa 115,8 ha) asub tuulepargi alast 15,8 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 1,3 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180) ja vanad loodusmetsad (*9010). Orajõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Orajõe hoiualana. II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme). Metsapoole loodusala (EE0040330) pindalaga 60,7 ha (sellest maismaaosa 58,7 ha) asub tuulepargi alast 17,3 km kaugusel idas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150) ja rannaniidud (*1630). Metsapoole loodusala on siseriiklikult kaitstud Metsapoole hoiualana. Lemmejõe loodusala (EE0040342) pindalaga 5,91 (sellest maismaaosa 5,7 ha) asub tuulepargi alast 16,1 km kaugusel idas, tuulepargist lähtuva kaablikoridori maismaale jõudmise paik asub loodusalast 0,7 km kaugusel põhjas. Kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Lemmejõe loodusala on siseriiklikult kaitstud Lemmejõe hoiualana. Tõstamaa loodusala (EE0040363) pindalaga 1288,4 ha (sellest maismaaosa 524,2 ha) asub tuulepargi alast 19,9 km kaugusel põhjas. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210) ning liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris). Tõstamaa loodusala on siseriiklikult kaitstud Tõstamaa maastikukaitsealana. Ainazi-Salacgriva loodusala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Ala kaitse-eesmärgiks olevad I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), 41 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm karid (1170), esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). Natura 2000 linnualad Pärnu lahe linnuala (rahvusvaheline kood EE0040346) pindalaga 110426,5 (sellest maismaaosa 3884,6 ha) asub tuulepargi alast lähimas punktis ca 680 m kaugusel põhjas. Linnuala paikneb Pärnu maakonnas Häädemeeste valla, Kihnu valla, Lääneranna valla ja Pärnu linna territooriumil. Pärnu lahe linnuala on Eesti üks suurimaid linnualasid, mis jaguneb iseloomult kolmeks: avatud veealad, väikesaared ja laiud ning rannaniidud ja rohumaad55. Pärnu lahe linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), kivirullija (Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus)56. Pärnu lahe linnuala loodusala on siseriiklikult kaitstud järgmiste kaitstavate aladena: Pärnu lahe hoiuala, Kihnu laidude looduskaitseala, Kihnu hoiuala, Sorgu looduskaitseala, Manija maastikukaitseala, Tõstamaa maastikukaitseala, Kastna maastikukaitseala, Raespa hoiuala, Sõmeri hoiuala, Audru poldri looduskaitseala, Kastna emaputke püsielupaik. Kabli linnuala (EE0040305) pindalaga 737,1 ha (sellest maismaaosa 25,8) jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele itta. Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmiste liikide elupaiku: sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), jääkoskel (Mergus merganser), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii). Kabli linnuala on siseriiklikult kaitstud Kabli looduskaitsealana. Luitemaa linnuala (EE0040351) pindalaga 13012,9 ha (sellest maismaaosa 10350,1 ha) jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele itta. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus 55 Hendrikson&Ko: „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“, KSH aruanne, 2016 56 Keskkonnaregister 42 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm aeruginosus), õõnetuvi (Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Luitemaa linnuala on siseriiklikult kaitstud Luitemaa looduskaitsealana ja Luitemaa hoiualana. Natura-alade paiknemine kavandatava meretuulepargi piirkonnas vt Joonis 13 . Ainazi-Salacgriva linnuala (LV0900700) pindalaga 7119,3 ha asub Lätis Eesti piiri naabruses ning paikneb valdavas osas merealal. Linnuala asub tuulepargi alast 12,5 km kaugusel kagus. Linnuala kaitse eesmärk on kaitsta järgmiste linnuliikide isendite elupaiku: sinikael-part (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), aul (Clangula hyemalis), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), hõbekajakas (Larus argentatus), kalakajakas (Larus canus), merikajakas (Larus marinus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator). Joonis 13. Natura 2000 alad kavandatava meretuulepargi piirkonnas Gretagrundi loodusala jääb tuulepargi alast 33 km kaugusele ja Ruhnu loodusala 35 km kaugusele, asudes väljaspool tõenäoliste mõjude tsooni. 43 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 6.4. Tõenäoliselt oluliste mõjude prognoosimine Eeldatav mõju Kihnu loodusalale Loodusala maismaaosadele tuulepargil otsesed mõjud puuduvad, antud kauguselt (vähemalt 9,5 km) puuduvad tõenäoliselt olulised mõjud ka rannaprotsessidele ja rannikuelupaikadele. Loodusala mereosadeni võivad mõningad ehitusaegsed mõjud heljumi kandumise näol ulatuda, kuid antud kauguselt on mõjud tõenäoliselt ebaolulised, seega võib järeldada, et ranniku- ja mereelupaikadele ebasoodsad mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide elupaigad on maismaal ja nendele puuduvad igasugused mõjud. Eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes) elualad paiknevad piisavas kauguses kus häiringute mõju on ilmselt valdavas osas ebaoluline. Heljumi võimaliku loodusalale kandumise mõju hüljestele on ilmselt ebaoluline ja lühiajaline kuna antud kaugusel on heljum tõenäoliselt hajunud ning juba enamjaolt settinud. Võimalikud lõhketööd ja vaiade rammimine võivad tekitada kaugele ulatuvat veelaust müra, mis hülgeid mõjutab. Samuti võib loodusala piirkonnas elutsevaid hülgepopulatsiooni mõjutada tuulepargi rajamisega kaasnev elupaikade ja toitumisalade kvaliteedi muutus, mida võib pidada kaudseks mõjuks. Mõjud hüljestele võivad kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte rajatavate tuuleparkidega. Kuna antud etapis pole võimalik täielikult välistada ebasoodsaid mõjusid kõigile kaitse- eesmärkidele siis tuleb KMH käigus läbi viia asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Sorgu loodusalale Sorgu loodusala paikneb lähimas punktis tuulepargi alast 11,9 km kaugusel ning ala kaitse- eesmärgiks on vaid üks elupaigatüüp (väikesaared ning laiud, 1620). Tuulepargi otsesed ega olulised kaudsed mõjud (nt rannikuprotsesside mõjutamise kaudu) antud kaugusele ei ulatu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Kabli loodusalale Suure vahemaa (13,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Lähim kaitse- eesmärgiks olev elupaigatüüp (liivased ja mudased pagurannad 1140) asub tuulepargi alast enam kui 15 km kaugusel ja mõjud lainetuse ja rannaprotsesside muutuste kaudu pole tõenäolised. Ülejäänud elupaikade näol on tegemist pigem maismaaelupaikadega, millele mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevad liigid on enamuses seotud maismaaelupaikadega või siseveekogudega. Ainsaks merega seotud liigiks on jõesilm, kelle elupaiku kavandatav tegevus piisava vahemaa tõttu ei mõjuta. Võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Kokkuvõttes mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Manilau-Hanilaiu loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärkide hulgas mere-elupaigad puuduvad. Rannaprotsessidele ja ranniku-elupaikadele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Luitemaa loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu loodusalale olulised mõjud tõenäoliselt puuduvad. Kaitse- eesmärgiks olevatele mere- ja rannikuelupaikadele olulisi füüsilisi mõjusid ei avaldu, võimaliku heljumi kandumise mõju on antud kaugusel tühine. Kaitse-eesmärgiks olevatele kalaliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu kuna võimalikud ehitusaegsed mõjud veealuse müra ja heljumi leviku kaudu on antud kaugusel lühiajalised, väikese intensiivsusega ja pöörduvad ehk kokkuvõttes ebaolulised. Maismaaelupaikadele ja maismaal elutsevatele eesmärgiks olevatele liikidele 44 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Orajõe loodusalale Suure vahemaa (15,2 km) tõttu puuduvad loodusalale igasugused mõjud. Ala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on vaid maismaa-elupaigad, millele mingeid mõjusid ei avaldu. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 1,3 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevale liigile tiigilendlasele ei avaldu samuti loodusalal vahetuid mõjusid kuid rännete käigus tuuleparki läbides võib toimuda isendite hukkumine kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõjud võivad avalduda juhul kui ränne toimub läbi tuulepargi läände Kuramaa poolsaare tipu suunas või loodesse Saaremaa suunas. Antud mõju pole tõenäoliselt tugev kuid antud faasis seda siiski välistada ei saa. Mõju nahkhiirtele võib kumuleeruda seoses teiste Liivi lahte kavandatavate meretuuleparkidega. Seetõttu ei saa praeguses faasis välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile. Seega tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Metsapoole loodusalale Suure vahemaa (17,3 km) tõttu füüsilised mõjud loodusalale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu kuna antud kaugusel on mõju lainetusele ja rannaprotsessidele ebaoluline. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lemmejõe loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (16,1 km) ning hõlmab Lemmejõe veeala. Setõttu nii otsesed kui ka arvestatavad kaudsed mõjud alale puuduvad. Samuti puuduvad mõjud kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile (jõed ja ojad, 3260) ja selles elutsevatele kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Merekaabli, mille võimalik maabumispaik asub loodusalast 0,7 km kaugusel rajamisega seoses mõjud loodusalale puuduvad. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Lao loodusalale Suure vahemaa (18,8 km) tõttu loodusalale olulised mõjud puuduvad. Rannaprotsessidele suure vahemaa tõttu olulisi mõjusid ei avaldu. Kaitse-eesmärgiks oleva taimeliigi (emaputk) elupaikadele mõjusid ei avaldu. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevale liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Tõstamaa loodusalale Kuna Tõstamaa loodusala paikneb tuulepargi alast kaugel (19,9 km) siis nii alale kui ka mere- ja rannikuelupaikadele mõjusid ei avaldu, kuna lainetuse ja mereprotsesside muutuste mõjud sellisele kaugusele ei ulatu. Maismaaelupaikadele ja kaitstavale taimeliigile (emaputk) puuduvad igasugused mõjud. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva loodusalale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine loodusalale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning oluliselt veekvaliteeti ja seeläbi eesmärgiks olevaid kalaliike ei mõjuta. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Ka häiringute (veealune müra) võimalik mõju eesmärgiks olevatele kalaliikidele (hink, jõesilm) on piisava vahemaa tõttu väikene ning tõenäoliselt ebaoluline. Seega mõjud loodusala 45 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Eeldatav mõju Pärnu lahe linnualale Linnuala paikneb tuulepargi alast lähimas punktis 680 m kaugusel. Kuna linnuala lähedusse ulatub tuulepargi ala kitsas põhjatipp, siis jääb vähem kui 2 km kaugusele linnualast vaid 3 potentsiaalset tuuliku asukohta ja vähem kui 3 km kaugusele kokku 5 potentsiaalset tuuliku asukohta. Tuulikute naabruse tõttu võivad linnualale ulatuda vahetud mõjud nii ehitus-, kasutus- kui lammutusaegsete visuaalsete ja heliliste häiringute tõttu, sealhulgas laevaliiklusest tingitud häiringud. Samuti on tõenäolised ajutised ehitusaegsed mõjud linnuala veekeskkonnale heljumi leviku kaudu. Antud mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning kiirelt mööduv ning ilmselt ei avalda liikidele olulisi mõjusid. Suur tuulepargi ala mõjutab merekeskkonda ka tuule- ja lainerežiimi ning ka jääolude (tuulepark võib ankurdada jäävälju) muutmise kaudu. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad, kuid võivad siiski mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimusi. Kaitse-eesmärgiks olevatest linnuliikidest avalduvad mõjud tõenäolisemalt liikidele, kes kasutavad tuulepargi ala naabruses paiknevaid avamere alasid rändeaegsete puhkealadena, toitumisaladena ja talvitusaladena (tuttvart, merivart, sõtkas, aul, hahk, mustvaeras, tõmmuvaeras). Kuna tuulepark paikneb avamerel siis kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide pesitsusalasid tuulepargi naabruses ei ole ning olulised mõjud haudelinnustikule tõenäoliselt puuduvad. Rannikumere ja rannikualadega seotud linnuliikide elupaigad jäävad tuulepargi alast reeglina enam kui 10 km kaugusele ning oluliste mõjude avaldumine antud distantsilt pole tõenäoline. Kuna kavandatav tuulepark hõlmab ulatuslikku mereala siis võivad kaitstavatele linnuliikidele avalduda mõjud rännete ajal, mil linnud on linnualale saabumas või alalt lahkumas. Kuna liikide rändeteed võivad läbida tuulepargi ala võib see põhjustada isendite hukku kokkupõrkel tuulikute rootoritega. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Kokkuvõttes ei saa praeguses faasis ja praeguste teadmiste baasil välistada ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Kabli linnualale Kabli linnuala jääb tuulepargi alast 13,8 km kaugusele. Piisava vahemaa tõttu on füüsilised mõjud linnualale ilmselt ebaolulised ning kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Olulised häiringud linnualani ei ulatu ning ehitustöödega vette paisatud heljumi alale kandumise tõenäosus on väike ning selle võimalik mõju ebaoluline. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski täielikult välistada ei saa. Antud mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte kavandatud tuuleparkidega. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Luitemaa linnualale Luitemaa linnuala jääb tuulepargi alast 16 km kaugusele. Suure vahemaa tõttu olulisi füüsilisi mõjusid linnualale tõenäoliselt ei avaldu, samuti ei avaldu olulisi mõjusid ka ala veekvaliteedile. Seega kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimused ei muutu. Häiringud linnualani ei ulatu. Ainsaks võimalikuks mõjuteguriks on rändel avalduvad mõjud linnuliikidele. Mõjud võivad avalduda liikidele, kelle rändetee ei kulge piki rannikut vaid üle Liivi lahe läände või edelasse Kuramaa rannikule. Mõju rändel olevatele linnuliikidele võib kumuleeruda koos teiste Liivi lahte 46 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm kavandatud tuuleparkidega. Antud mõjud pole tõenäoliselt tugevad kuid praeguses faasis ebasoodsaid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide seisundile siiski välistada ei saa. Seetõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine. Eeldatav mõju Ainazi - Salacgriva linnualale Loodusala paikneb tuulepargi alast 12,5 km kaugusel. Antud kauguselt pole oluliste füüsiliste mõjude avaldumine linnualale tõenäoline. Ilmselt ei muutu lainerežiim, rannaprotsessid ega jääolud sedavõrd, et põhjustaks mõjusid alale ning muutusi kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaigatingimustes. Ka ehitustöödega seoses piirkonda jõudva võimaliku heljumi võimalik hulk on tõenäoliselt väike ning see oluliselt veekvaliteeti ei mõjuta. Olulisi häiringuid antud kauguselt linnuliikidele ei avaldu. Seega võib eeldada, et kaitse-eesmärgiks olevatele rannikuelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Tuulepargi mõjud rändel olevatele lindudele on tõenäoliselt väikesed ja ebaolulised kuna nii piki Liivi lahe rannikut kulgev põhja-lõunasuunaline rändesuund kui ka üle Liivi lahe läände Kuramaa rannikule kulgev rändesuund tuuleparki ei läbi. Seega mõjud ala terviklikkusele puuduvad ning kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. 6.5. Natura eelhindamise tulemus Natura eelhindamine tuvastas, et piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu saab mõjud välistada järgmiste loodusalade terviklikkusele ja nende loodusalade kaitse eesmärkidele: Sorgu loodusala, Kabli loodusala, Manilau-Hanilaiu loodusala, Luitemaa loodusala, Metsapoole loodusala, Lemmejõe loodusala, Tõstamaa loodusala ja Ainazi - Salacgriva loodusala. Kihnu loodusala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele hülgeliikidele (hallhüljes, viigerhüljes). Seetõttu tuleb Kihnu loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Orajõe loodusala kaitse eesmärgiks olevale nahkhiireliigile (tiigilendlane) ei saa välistada negatiivseid mõjusid hukkumise tõttu tuuleparki läbivatel rännetel. Seega tuleb Orajõe loodusalale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. Piirkonnas paiknevate linnualade Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala puhul ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele, mis võib avalduda isendite hukkumises rännetel läbi tuulepargi. Seega tuleb Pärnu lahe linnualale, Kabli linnualale ja Luitemaa linnualale avalduvate mõjude osas viia KMH raames läbi Natura asjakohane hindamine. 47 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Ebaselgeid mõjusid käsitletakse ettevaatuspõhimõttest lähtudes olulisena. Käesoleva nn eelhinnangu eesmärgiks on analüüsida kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive (vt ptk 2.3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis ning lähtudes sellest määratleda eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused mõjuala suurus ja mõjutatavad keskkonnaelemendid, mida käsitletakse edaspidi põhjalikult KMH aruandes. Kokku võrreldakse viit erinevat alternatiivi (sh 0-alternatiiv) (vt Tabel 2). 7.1. Käsitlusala ulatus ja mõjuala ulatuse täpsustamine Mõjuala suurus sõltub mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Mõjuala ulatus erineb erinevate mõjuallikate ja mõjutatavate keskkonnaelementide lõikes oluliselt ning seda hinnatakse lähtudes igast mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist. Keskkonnamõju hinnatakse lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning nii kaugele, kui need mõjud tegelikult ulatuvad. Lähtudes ekspertide kogemusest ja teiste analoogsete projektide keskkonnamõju hindamise tulemustest on võetud käesoleva KMH käsitlusala (eeldatavaks mõjualaks) ruumiliseks ulatuseks kogu meretuulepargi arendusala (vt Joonis 1) ja merekaablitrassi ehk kavandatava tegevusega otseselt seotudala ning selle lähiümbrus. Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõjufaktorist (näiteks müra, õhusaaste, visuaalne mõju jne). Mõjuala ulatus sõltub ka mõjutatavast looduskeskkonna komponendist (veekeskkond, taimkate, loomastik). Täpne mõju ulatus esitatakse KMH programmi vastavate keskkonnamõju hindamise valdkondade (müra, õhu- ja veesaaste) peatükkides. Kui mõjuala ulatus jääb ebaselgeks, täpsustatakse selle ulatus KMH käigus. 7.2. Eeldatavad mõjuallikad Võimalikeks mõjuallikateks on eelkõige need meretuulepargi rajamise, käitamise ja likvideerimisega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda ranniku lähistel ja rannikul. Põhilised mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks, kasutusaegseteks ja lammutusaegseteks allikateks (vt Tabel 3). Erinevatel perioodidel võivad avalduda erinevat tüüpi olulised mõjud, mis kõik vajavad KMH raames hindamist ja vajadusel KeHJS § 33 kohaste keskkonnameetmete rakendamist. Keskkonnameetmete rakendamist ei ole 2010 aasta seaduses eraldi välja toodud, vaatamata sellel tehakse seda käesoleva KMH protsessi käigus. 48 / 76  Tegevus Avariiolukord Ehitustegevus Tuulikupargi kasutamine Tuulikupargi lammutamine + Mehhaaniline toime + * Hõljuv sediment Tabel 3. Kavandatava tegevuse eeldatavad mõjuallikad + + Müra ja vibratsioon *Juhul kui tuulikuparki lammutades eemaldatakse merepõhjast tuulikute vundamendid + + + Mõjur + Elektromagnetväli + Füüsiline takistus Merepõhja elustik ja -elupaigad + + +* + + + Kalastik Linnustik + + +* + Käsitiivalised + + + Mereimetajad (hülged) Merepõhja setted ja rannaprotsessid + + + + + Vee kvaliteet + Hüdrodünaamika + + Jääga seotud riskid Mõjud + + Navigatsiooniriskid + Õlireostus Kaitsealused liigid ja kaitsealad sh + + +* Natura alad Muinsuskaitse väärtused + + +* 49 / 76 Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm + Visuaalne mõju + + + Sotsiaalmajanduslik keskkond + Kliimamuutused Radarisüsteemid +  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.1) kaudu. Järgnevas tabelis on koondatud kavandatava tegevusega kaasnevad eeldatavad mõjud keskkonnaelementidele (vt Tabel 4). 50 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tabel 4. Eeldatavad mõjud, prognoosimeetodid ja alternatiivide võrdlus Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Merepõhja elustik ja Eeldatavalt on oluline ja otsene mõju Detailsed merepõhja andmed Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv elupaigad tuulepargi ehituse ajal, kuna puuduvad ning seetõttu viiakse nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) gravitatsioonivundamentide alune tuulepargi arendusalal ja kaablitrasside kõige väiksem ning seega otsene mõju pinnas jm tuleb eemaldada ja ehituseks alal võimaliku mõju väljaselgitamiseks merepõhjale vähesem võrreldes ette valmistada ning pinnase algne läbi välitööd ning selle põhjal alternatiividega 1,2 ja 3. 0-alternatiivil olukord kasutusetapis ei taastu. Mõju koostatakse ekspertarvamus. mõju puudub. vähendava ja leevendava meetmena Tulemuste põhjal hinnatakse ala (Kavandatavat tegevust välistavat tuleb tuulikute vundamendid põhjaelustiku ja -elupaikade väärtust mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi paigaldada võimalusel kohtadesse, kus ning kavandatava tuulepargi mõju, alternatiivil). ei esine (väärtuslikku) merepõhja lähtudes nt üldtunnustatud EU LIFE elustikku ja elupaiku või see on vähene. projekti „Merekaitsealad Läänemere idaosas“ välja töötatud elupaikade Kasutusaegne negatiivne mõju on klassifikatsioonist (EBHAB). väheoluline. Tuulikute vundamendid Välitööde metoodiline osa põhineb (sh loovad uusi elupaiku ja varjealasid põhjataimestiku ja –loomastiku elustikule ja kalastikule (nn ”rifi efekt”) uuringud) Eesti Rahvusliku ning toitumispaiku põhjaloomastikule. Rannikumere seires kasutataval Mõju on seotud otseselt tuulepargi ning välitööde metoodikal. merekaabli alaga. Ehitusgeloogiline uuring viiakse uuringualal läbi sonaruuringuna mille põhjal määratakse aluspõhja ehituslikud põhiomadused. Merepõhjaelustiku ja -elupaikade liigilise koosseisu ja leviku iseärasuste ning piirkonna põhjakoosluste kvantitatiivse iseloomustuse kohta viiakse läbi inventuur. Inventuuri saab läbi viia suvel või sügisel, kuna siis on vegetatsiooni-periood kõige aktiivsem. Inventuuri käigus toimuvad sukeldumised mere põhja, kust võetakse põhjaelustiku proove kavandatavate vundamentide asukohtadest ning tehakse video- vaatlused. Videomaterjali alusel saadakse põhjakoosluste katvus- 51 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus kirjeldused ning põhjatüübid. Laboratooriumis määratakse proovis leiduvad taime– ja loomaliigid ning leitakse iga liigi arvukus ja kuivkaal. Kalastik Eeldatavalt on mõju, mis avaldub nii Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulepargi ehitus- kui ka võttes aluseks eelnevalt piirkonnas nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) kasutamisetapis ja lammutamisel. teostatud uuringud, olemasolevaid kõige väiksem ning seega mõju Ehitustööde ajal avaldab kalastikule allikaid ja analoogid ning töö käigus kalastikule vähesem võrreldes mõju ehitusmüra, pinnasetöödel tekkiv tehtavate uuringute tulemused. alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- heljum ja laevade müra Ehitusaegse Piirkonna kalastiku osas on varasemalt alternatiivil mõju puudub. mõju ulatus sõltub laiali kantud setete tehtud järgevad uuringud: (Kavandatavat tegevust välistavat ja hõljumi levikust ning ehitustöödel mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi tekkivast mürast. Arvestades, et 1) Aastatel 2015-2019 on TÜ alternatiivil). korraga on töös 1-2 laeva ei ole siiski Mereinstituut läbi viidud Pärnu alust antud mõju pidada oluliseks ja Liivi lahe töönduskalade Kasutusaegne mõju on seotud noorjärkude uuringud. tuulepargi ning merekaabli alaga. 2) Aastal 2015 on TÜ Merekaablite süvistamise ja Mereinstituut läbi viinud isoleerimisega tagatakse, et uuringu: Poolsiirdekalade merekaablitest lähtuda võiv kahju kudealad Väinameres ja Liivi kalavarudele on nullilähedane. lahe põhjaosas: seisund ja Tuulikute opereerimisfaasis avaldavad kvaliteedi parandamise kalastikule mõju elektrituulikute võimalused töömüra, kaablite elektromagnetväljad ning hoolduslaevade liiklusmüra. Kavandatava tegevuse piirkonnas Arvestades, et korraga on töös 1-2 viiakse läbi kalastiku inventuur ning laeva ei ole siiski alust antud mõju kevad- ja sügisräime uuringud ning pidada oluliseks võrreldakse nende tulemusi 2018. Lammutamis-faasis avaldab kalastikule aastal TÜ Eesti Mereinstituut koostanud mõju lammutusmüra, pinnasetöödel rannikumere kalastiku uuringu tekkiv heljum (juhul kui tuulikute omadega. Kalastiku inventuur viiakse vundamendid eemaldatakse mere- läbi kevadel, suvel ja hilissügisel ning põhjast) ning laevade müra. selle kestus on ca 2 aastat. Kevadräime Arvestades, et mõlemad mõjud on uuringud viiakse läbi aprill-juuli ning 52 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus lühiajalised ei ole hetkel alust pidada kestus on 2 aastat. Sügisräime neid olulisteks. uuringud viiakse läbi august-detsember ning uuringu kestus on 1 aasta. Mõju vähendava ja leevendava meetmena tuleb vundamentide Uuringu tulemuste põhjal selgub kas paigaldamisel ja võimalikul rajatav tuulepark võib sattuda eemaldamisel, kaablikraavide rajamisel vastuollu looduskaitseliste liikide kaitse jm ehitustöödel vältida kalade vajadustega või kalapüügisektori kudemisperioodi. Heljumi laialdasema oluliste huvidega. leviku vältimiseks tuleb lisaks vältida Kalaproovide kogumine ja analüüs samaaegselt mitte rohkem kui kahe toimub vastavalt HELCOMi vundamendi rajamist. Lisaks sellele juhtnööridele (HELCOM, 2015) ja tuleb kasutada võimalikult väikest vastab veekvaliteedi hindamise elektromagnetvälja tekitavaid standardi nõuetele EVS-EN veealuseid kaableid ning need 14757:2015. Uuringuteks kasutatakse võimalusel süvistada merepõhja. nakkevõrkude jadasid (14, 17, 21,5, 25, 30, 33, 38, 42, 45, 50, 55, 60 mm silmasammuga võrkudest) ja standardiseeritud (EVS-EN 14757:2015) sektsioon-nakkevõrke. Kevadräime uuring viiakse läbi hüdroakustilise uuringu teel. Sügisräime uuringu läbiviimise metoodikaks on kudekala püük nakkevõrkudega planeeritava tuulepargi põhjapoolses küljes kahes punktis ning kalavastsete püük larvitraaliga tuulepargi alal 13. punktis. Igas jaamas teostatakse CTD mõõdistused (vee soolsus, temperatuur, hapnikusisaldus ja klorofülli kontsentratsioon) ja määratakse vee läbipaistvus. KMH aruandesse lisatakse kavandatava tegevuse alal esinevate võimaliku kalade kudealade analüüs nii ehitusaegsete kui pikemaajaliste 53 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus häiringute osas ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Elektromagnetvälja mõju hinnatakse arvestades sarnaseid projekte, nende kohta tehtud uuringuid ning olemasolevaid teadmisi ja nende baasilt koostatakse KMH käigus eksperthinnang. Linnustik Tuulepargi ehituse ajal avalduv mõju ei Mõju hinnatakse eksperthinnanguga, Väiksema otsese mõjuga on ole eeldatavalt oluline, kuna tuulepargi võttes aluseks eelnevalt piirkonnas eeldatavasti alternatiiv nr 4, kuna siin sügavuse tõttu ei kattu see lindude teostatud uuringud, olemasolevaid on tuulikute arv (50 tk) kõige väiksem toitumisalaga ning on lühiajaline ja allikaid ja analoogid ning töö käigus ning seega mõju linnustikule vähesem ehitustööd toimuvad korraga piiratud tehtavate uuringute tulemused. võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- alal. Piirkonna linnustiku osas on tehtud alternatiivil mõju puudub. Mõju ulatus järgnevad uuringud: sõltub ka tuulikute kõrgusest ja on Olenevalt ehitust teenindavate laevade seotud erinevate linnuliikide sadama asukohast ja kasutatavast 1. 2012-2014. aastal on läbi lennukõrgusega. laevateest võib kaasneda häiring viidud linnustiku uuring Liivi (Kavandatavat tegevust välistavat rännetel peatuvatele, talvituvatele ja lahe piirkonnas: „Kihnu mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi toituvatele lindudele, kuid antud mõju meretuulepargi linnustiku alternatiivil, kuid rakendada tuleb ei saa pidada oluliseks vastavalt Corson eeluuringu koondaruanne“, mõju vähendavaid OÜ 2012 aastal koostatud KMH täitja: Tartu Ülikooli Eesti leevendusmeetmeid). aruandele, mis käsitleb Pärnu sadama mereinstituut, laevatee süvendamist 2. 2019 aastal Eesti ornitoloogiaühingu poolt Kasutusaegne mõju on eeldatavalt koostatud Linnustiku pesitsuse oluline. Negatiivset mõju avaldab uuring, mis puudutab ka Liivi linnustikule tuulikute poolt põhjustatud lahe piirkonda takistus rändavatele veelindudele ning 3. 2016 aastal Eesti kokkupõrkeoht tuuliku labadega. ornitoloogiaühingu poolt Mõju vähendava ja leevendava tehtud Eesti merealal meetmena tuleb tuulepargi rajamisel paiknevate lindude arvestada lindude rändeteedega, Mõju rändekoridoride olemasolevate on seotud tuulepargi arendusala ja andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning 54 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus selle ümbrusega. Täpsem mõju ulatus analüüsi koostamine määratakse KMH aruandes. tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele, mis käsitleb ka Liivi lahe piirkonda 4. 2010-2012 kestnud GORWIND projekt ehk Liivi laht kui tuuleenergia ressurss, kus käsitletakse ka linnustiku teemasid. Seega on Eesti mereala planeeringu koostamise käigus ja ka varasemalt koostatud olulisemad linnustiku uuringud, mille tulemused ja järeldused hõlmavad ka Liivi lahte. Arendusala piirkonnas on olemas mitmed lennuloenduse andmed. Eelpool toodud allikate põhjal hinnatakse arendusalal peatuvate lindude arvukust, mis on aluseks lindudele avalduva mõju olulisuse hindamiseks. Juhul kui andmete koondamise ja arvutuste tulemusena saadud andmestikule on linnustiku eksperdi hinnangul vaja kinnitust, siis viiakse läbi täiendav laevaloendus. Käsitiivalised Eeldatavalt esineb mõju tuulepargi KMH koostamise käigus viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kasutamise ajal. Negatiivset mõju käsitiivaliste uuring laevaloenduse abil nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) põhjustavad kokkupõrked tuuliku 1 aasta jooksul. kõige väiksem ning kõrgus kõige labadega ning barotrauma (kiire rõhu suurem (300 m). Tuulikute kõrgus on Uuringu tulemusena selgitatakse välja muutuse poolt põhjustatud oluline, kuna tavaliselt lendavad käsitiivaliste võimalikud koekahjustus). käsitiivalised mere kohal ca 10 m rändekoridorid. kõrgusel merepinnast57. 0-alternatiivil Ehitusaegne oluline mõju puudub Uuring viiakse läbi vaatluste teel. mõju puudub. arvestades, et ehitusprotsess toimub päevasel ajal, käsitiivalised on aga öise 57 Skepast&Puhkim OÜ „Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2017 55 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus eluviisiga, ka kokkupõrgete risk on (Kavandatavat tegevust välistavat ehitusfaasis väike ja barotraumade risk mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi puudub. alternatiivil). Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mereimetajad (hülged) Eeldatavalt oluline mõju tuulepargi 2019 aastal on valminud MTÜ Pro Mare Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv ehituse ajal. Ehitustööde ajal poolt Eesti merealaplaneeringu nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) mõjutavad mereimetajaid suhteliselt alusuuringuna Hüljeste leviku ja kõige väiksem ning seega mõju kõrge müratasemega ehitustööd, merekasutuse hinnang. Antud hüljestele vähesem võrreldes võimalik vaiade paigaldamine hinnangus on Liivi lahte küll käsitletud, alternatiividega 1, 2 ja 3. 0- merepõhja ja võimalikud lõhketööd, kuid antud piirkonna osas ei ole siiski alternatiivil mõju puudub. ning samuti mürahäiring, mis on ammendavaid andmeid mõjude (Kavandatavat tegevust välistavat põhjustatud tihenenud laevaliiklusest. hindamiseks konkreetsel arendusalal. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Erinevate häiringute mõjul väheneb Näiteks hallhülge kohta on viimased alternatiivil). tööde tsoonis hüljeste poolt andmed aastatest 2007-2008. Eelpool kasutatavate merealade pindala. toodust tulenevalt on vaja läbi viia Silmas tuleb pidada, et kogu alal et täiendav uuring. Uuringu käigus ehitata üheaegselt, vaid etapiviisiliselt. märgistatakse hallhülged Pärnu/Liivi Ehitusaegne müra võib mõjutada ka lahe piirkonnas hüljeste toiduks olevaid kalu, peletades telemeetriaseadmetega. Loomi neid töötsoonist eemale. jälgitakse umbes 10 kuu jooksul (va karvavahetuse periood, kui nad on Arvestades, et korraga on töös 1-2 valdavalt veest väljas ning nende karv laeva ei ole siiski alust antud mõju ei võimalda seadmeid kinnitada). pidada oluliseks Andmed kogutakse GPS asukoha, Ehitustöödega kaasneb heljumi vette veerõhu (sügavuse), vee temperatuuri paiskamine, mis vähendab vee ja selle kohta kas hülged on vee all või läbipaistvust ning takistab hüljestel vee peal. Kogutud andmete sidumisel saagi püüdmist. Heljumipilve saab mõõta muu hulgas vees ja kuival põhjasettimine võib ohustada kalade veedetud aega, veesamba eri osades koelmuid ning tuua kaasa negatiivseid veedetud aega, sukeldumise mõjusid kalastikule ja hüljeste maksimaalset sügavust ja kuju, toidubaasile. liikumissuundi ja kiirusi veepinnal. Statistilise analüüsi tulemusena Tuulepargi kasutamise perioodil võib selguvad eri ruumiosade kasutuse põhjaelupaikade teisenemine tuua intensiivsus (näiteks mingis etteantud kaasa muutusi toiduahelas ja hüljeste ruudus veedetud tunnid), toitumisalad 56 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus toidubaasis läbi täiendava floora sukeldumise iseloomu alusel, tekkimise tuulikuvundamentidele. veepealsed puhkealad (kui Väheldane mõju võib esineda ka sukeldumised pikema aja jooksul tuulikute poolt tekitatud veealuse müra puuduvad), liikumistee ning sigimisalad tõttu. Seega avaldub oluline mõju ka maal või jääl. tuulepargi kasutamise ajal. Loomad tuleb märgistada mais-juunis Mõju on seotud otseselt tuulepargi peale karvavahetust ning jälgida tuleb alaga. neid kuni märtsini, mil on sigimisperiood. Analüüse on võimalik teha ka jooksvalt, ent kuna andmebaasid võivad olla väga mahukad, tuleb lõppanalüüsiks kogu andmestik korraga töödelda. Uuringu kestus on 18 kuud. Merepõhja setted ja Tuulepargi mõju võib avalduda KMH aruandes antakse ülevaade Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv rannaprotsessid tormilainete režiimile merepõhja kavandatava tegevuse ala setete nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) struktuurile, setete dünaamikale. koostisest ja paksusest, kuna setete kõige väiksem ning seega otsene mõju Eeldatavalt ei ole tegemist olulise koostis ja paksus on oluline aspekt merepõhja setetele vähesem mõjuga. Ehitusfaasis vundamentide vundamendi tüübi valikul ning võrreldes alternatiividega 1, 2 ja 3. ehitusel ja kaablite merepõhja ehitusaegsete keskkonnahäiringute Mõju randadele ei sõltu sellest, milline süvendamise käigus toimub setete prognoosimiseks ja alternatiiv rajamisel rakendub. 0- ümberpaigutamist ja resuspensiooni. leevendusmeetmete välja alternatiivil mõju puudub. Selle mõju avaldub piiratud alal ning pakkumiseks. (Kavandatavat tegevust välistavat lühiajaliselt. Välitööd viiakse läbi kevadel. mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi Tuuleparkide rannikumerre rajamine ei Uuringupiirkonnas tehakse uuringud alternatiivil). mõjuta (on neutraalne) setete leviku, paksuste ja rannaprotsesside iseloomu, nende lasuvustingimuste määramiseks ning ägenemist või nõrgenemist, kuna proovivõtmised settetoruga ja rajatav tuulepark asub piisavalt kaugel. haardkopaga setete lõimise ja ökoloogilise seisundi määramiseks. Mõju vähendava ja leevendava Peale välitööde läbiviimist määratakse meetmena tuleb võimalusel vältida laboratoorselt setete lõimiseline koostis süvendustöid ja muid pinnasetöid ning raskmetallide ja tugevate tuulte tingimustes (hoiab üldnaftaproduktide sisaldused. heljumi leviku mõju piiratud alal). 57 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle Uuringu tulemusena selgub millised lähiümbrusega. põhjasetted vaadeldavas piirkonnas esinevad, kas setetes esineb reostust ning kas kavandatav tegevus tekitab suurtes kogustes heljumit (määratakse lõimis). Lisaks sellele selgitatakse välja võimalik mõju merepõhja struktuurile ja setete dünaamikale. Vee kvaliteet Mõju vee kvaliteedile võib avalduda Merevee kvaliteedi hindamiseks viiakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv tuulikupargi ehituse ja lammutamise KSH käigus läbi vee kvaliteedi uuring, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) ajal, kui teostatakse pinnasetöid. Mõju mille eesmärk on jälgida ja kirjeldada kõige väiksem ning seega otsene mõju vee kvaliteedile sõltub põhjast võimalikke ehitustegevusest ja vähesem võrreldes alternatiividega 1, veesambasse paisatud setete ja hilisemast tuulepargi opereerimisest 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. heljumi kogusest ja kvaliteedist ning tulenevaid muutusi. Uuring teostakse (Kavandatavat tegevust välistavat valitsevatest hüdrodünaamilistest kavandatava tuulepargi piirkonnas ja mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi tingimustest. ehitustegevuse arvatava mõjualasse alternatiivil). jääval merealal. Mõjuala välja Mõju leevendamiseks on soovituslik selgitamiseks on vajalik piirkonna 3D süvendustöid ja muid pinnasetöid mitte hüdroloogilise mudeli olemasolu. teostada tugevate tuulte tingimustes. Uuringu käigus hinnatakse järgmisi Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle parameetreid: vee läbipaistvus, lähiümbrusega. hapniku kontsentratsioon, klorofülli kontsentratsioon, üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, nitrit, ammoonium, fosfaadid, räni, CTD profiilid. Uuringus on taustandmetena võimalik käsitada rannikumere operatiivseire andmeid. Merevee kvaliteedi hindamise jaamade võrgustikku saab kasutada ka planktonikoosluste olukorra kirjeldamiseks. Uuringu metoodika vastab riikliku rannikumere seire programmis kasutatavale metoodikale. 58 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Veekvaliteeti hinnatakse Veepoliitika Raamdirektiivi (VPRD) rakendamiseks väljatöötatud indikaatorite ja kehtestatud hindamiskriteeriumite alusel (keskkonnaministri 12.11.2010 määrus nr 59 ja selle Lisa 6). Hüdrodünaamika, jääga Eeldatavalt on tegu väheolulise Hüdrodünaamika mõju osas Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv seotud riskid, mõjuga. teostatakse teoreetiline nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) navigatsiooni-riskid, mudeleksperiment. Tuulepargi mõju kõige väiksem ning seega otsene mõju Tuulepargi rajamise mõju hüdro- võimaliku õlilaigu levik lainetusele selgitatakse välja vähesem võrreldes alternatiividega dünaamikale seisneb tuule- ja sh Läti vabariik lainemudeliga SWAN58. Jääriskide osas 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. lainerežiimi muutumises. Mõju avaldub antakse eksperthinnang tuginedes ka hoovustele ja vertikaalsele (Kavandatavat tegevust välistavat varasematele alusandmetele ja läbi segunemisele. Tegu on neutraalse mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi viidud uuringutele, nagu Eesti mereala mõjuga. alternatiivil). planeeringu raames läbi viidud Jääga seotud riskid võivad avalduda nii jääolude uuring ning uuritakse teiste tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise tuuleparkide kogemusi Skandinaavias. faasis. Mõjude leevendamiseks tuleb Võimaliku õlireostuse leviku vundamendi tüübi valikul ja tõenäosusliku käitumise hindamiseks projekteerimisel arvestada 50 aasta tuulepargi asukohas kasutatakse jooksul esineda võiva karmima talve TalTech’i Meresüsteemide Instituudis jäätingimustega. Jäätingimustega tuleb välja töötatud mudelit. arvestada ka tuulepargi ehitamise ajal – soovitav on ehitustöid mitte teostada Mudeleksperiment viiakse läbi jää esinemise perioodidel. Jäätumisel aastaajast sõltumatult. on mõju nii laevandusele kui ka mereimetajatele. Eksperthinnang antakse tuulepargi Navigatsiooniriskid ja sellest tulenevad mõjule seoses jääoludega. riskid mere reostusele võivad avalduda Eksperthinnangu aluseks on nii tuulepargi ehitamise kui ka analoogilised arendused lähiriikides kasutamise faasis. Navigatsiooniriskide ning olemasolev kirjandus. leevendamiseks tuleb tuulikute paiknemine tuulepargi alal kooskõlastada Veeteede Ametiga ning tuulepargi ala ja veeliikluse alad 58 Simulating WAves nearshore, http://swanmodel.sourceforge.net/ 59 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus tuulepargis või selle vahetus läheduses tuleb märgistada vastavalt nõuetele. Ohutu läbipääsu asukoha ja laiuse määramisel tuleb lähtuda juhendist PIANCi (The World Association for Waterborne Transport Infrastructure) aruandest „MarCom Wg 161 Interaction Between Offshore Wind Farms and Maritime Navigation 2018“ Märgistuse puhul tuleb lähtuda juhendist IALA (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures„. Õlireostuse tekke oht on nii tuulepargi ehitamise kui ka kasutamise faasis. Õlireostuse tekke vältimiseks tuleb ehitustööde käigus järgida ohutus- reegleid. Tuulepargi ekspluateerijal peavad olema võimalused reostuse likvideerimiseks vähemalt ööpäeva jooksul peale selle tekkimist. Töid on soovitatav mitte teostada pikaajaliselt puhuvate (üle 10 m/s) tuulte tingimustes. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle lähiümbrusega. Välisõhu seisund Eeldatavalt on tegemist väheolulise Välisõhu seisundi hindamise aluseks on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju on mõjuga. Mõju avaldub nii ehitus-, erialane kirjandus ja eksperthinnang. samaväärne. 0-alternatiivil mõju kasutus kui ka lammutusprotsessi puudub. käigus. Kavandatava meretuulepargi rajamisega tekib õhusaaste 60 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus ehitusprotsessi käigus seoses tihedama laevaliiklusega. Tegu on ajutise mõjuga. Meretuulepargi opereerimise ajal võib mõju välisõhu kvaliteedile avalduda seoses meretuuleparki teenindavate laevade liikumisega. Arvestades, et nii rajamisel kui ka opereerimisel on korraga töös 1-2 laeva ei ole siiski alust antud mõju pidada oluliseks Müra , infraheli, Eeldatavalt ei ulatu oluline mõju Ehitusaegse ja veealuse müra 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on madalasageduslik müra maismaale. Kaugus mandrile 15,8 hindamise aluseks on erialane samaväärne. 0-alternatiivil mõju ja vibratsioon kilomeetrit ja Kihnu saarele 10,0 kirjandus ja eksperthinnang. puudub. kilomeetrit Tuulikute töötamise müra hindamiseks Tuulikute tekitatud müra sõltub teostatakse modelleerimine ja eelkõige seadme konstruktsioonist, koostatakse mürakaart vastavalt kõrgusest ja tüübist. Lähtudes tüüpilise Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel tuuliku helivõimsustasemest, siis kehtestatud keskkonnaministri teoreetiliste arvutuste alusel (ISO 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus 9613-2) kohaselt sulandub tuulikute leviva müra normtasemed ja tööst põhjustatud müra ülejäänud mürataseme mõõtmise, määramise ja loodusliku keskkonna mürafooni hindamise meetodid“ ning antakse hinnanguliselt ca 500 m kaugusel eksperthinnang. Müra modelleerimine tuulikust (arvutuslik müratase LAeq 45 teostatakse aastaajast sõltumatult. dB). Häirivaks võib helitugevus osutuda Keskkonnamüra modelleerimisel eeskätt sisemaal paiknevate tuulikute kasutatakse A-korrigeeritud puhul. Rannikul on tuule ja lainetuse helirõhutaset LpA (dB), mis vastab ning teiste looduslike taustahelide tõttu inimkõrva kuulmisele. Modelleerimisel keerulisem eristada tuulikute müra arvestatakse maapinna ja veepinna üldisest mürafoonist, kui tuulikud helipeegeldustega, heli levikus paiknevad rannikust kaugel. väliskeskkonnas, müraallikate helivõimsustasemetega, müraallikate kõrgustega veepinnast jne. Müra ja vibratsioon tekib nii tuulikute ehitustööde, töötamise ja demonteerimise etapis. Eeldatavalt on tuulepargi rajamise ja demonteerimise 61 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus etapid intensiivsema müratasemega Infraheli, madalasagedusliku müra ja kui tuulikute töötamise etapp. vibratsiooni hindamise aluseks on eksperthinnang erialase kirjanduse Tuulepargi kasutamise ajal on eeldada ning analoogia põhjal.61 Madal- samuti infraheli ja madalasagedusliku sagedusliku müra soovituslikud müra teket. Infraheliks nimetatakse tasemed öisel ajal siseruumides on helilaineid, mille sagedus on alla 20 Hz. kehtestatud sotsiaalministri Infraheli ei ole valdavalt inimkõrvale 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra kuuldav59. Madalsageduslikuks müraks normtasemed elu- ja puhkealal, loetakse helilaineid, mille sagedus on elamutes ning ühiskasutusega vahemikus 10-200 Hz.60 hoonetes ja müra mõõtmise meetodid“. Veeloomastikule võib mõju avaldada Välitingimustes madalsagedusliku veealune müra mida põhjustavad müra helirõhutasemete osas riiklik konstruktsiooni töötavad osad regulatsioon puudub, muu müra osas (generaator, jahutussüsteemid) – lähtutakse Keskkonnaministri täpsustatakse KMH koostamise käigus. 16.12.2016 määrusest nr 71. Mõju on seotud tuulepargi ala ja selle vahetu ümbrusega. Kaitsealused liigid ja Mõju võib avalduda kaitsealade kaitse- Hindamise aluseks on Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitsealad eesmärkidele. keskkonnaregistri andmebaas, EELIS, nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) inventuuride ja uuringute andmed ning kõige väiksem ning seega otsene mõju Kavandatava tuulepargi mõjualas asub liigi kaitse tegevuskavad. Mõjude vähesem võrreldes alternatiividega Pärnu lahe hoiuala, mille kaitse- ulatuse, tugevuse ja olulisuse analüüsil 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärk on erinevate rändlinnuliikide tuginetakse kaardikihtide analüüsile elupaikade kaitse. Seega on mõju (Kavandatavat tegevust välistavat ning eksperthinnangule. Arvesse kaitsealustele liikidele ja kaitsealadele mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi võetakse kaitstavate loodusobjektide võrreldav kavandatava tegevuse alternatiivil). spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjuga linnustikule. Mõjud võivad mõjufaktorite suhtes. avalduda lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele ning elupaiga- 59 Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon „Elektrituulikute keskkonnamõjude hindamise käsiraamat“, 2004 60 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 61 Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022017004 62 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus tingimustele, samuti võib mõju avalduda lindude rändes. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. Mõju võib avalduda seoses lindude rändega. Natura 2000 alad, Käesoleva KMH programmi peatüki 6 Hindamise aluseks on keskkonnamõju Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv kaitstavad alusel ei saa mõju Natura 2000 aladele hindamise protsessi käigus koostatava nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) loodusobjektid välistada. Natura alade terviklikkusele linnustiku eksperthinnangu tulemus kõige väiksem ning seega otsene mõju pole mõjusid ette näha kuid mõjud Vajaduse korral kasutatakse ka vähesem võrreldes alternatiividega 1, võivad avalduda alade kaitse- varasemate inventuuride ja uuringute 2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. eesmärgiks olevatele liikidele andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse (Kavandatavat tegevust välistavat (linnuliikidele, mereimetajatele ja hindamisel tuginetakse kaardikihtide mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi käsitiivalistele). Eelhindamise kohaselt analüüsile ja eksperthinnangule. alternatiivil). ei saa täielikult välistada mõjude Arvesse võetakse kaitstavate avaldumist järgmistele Natura loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust võrgustiku aladele: Kihnu loodusala, erinevate mõjufaktorite suhtes. Orajõe loodusala, Pärnu lahe linnuala, Kabli linnuala ja Luitemaa linnuala. Kavandatavale tuulepargile on lähim Natura 2000 võrgustiku ala Pärnu lahe linnuala. Linnuala kaitse-eesmärk on kaitsta seal esinevate linnuliikide elupaikasid. Seega on mõju Natura 2000 aladele võrreldav kavandatava tegevuse mõjuga linnustikule. Mõjud võivad avalduda tuulepargi naabruses paiknevatele lindude toitumis-, puhke- ja talvitumisaladele. Mõju Pärnu lahe linnualale on seotud otseselt naabruses paikneva tuulepargi alaga. Ülejäänud Natura alade puhul võivad mõjud avalduda vaid seoses 63 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus lindude ja käsitiivaliste võimalike rännetega läbi tuuleparkide rändega. Ka hüljeste puhul võivad mõjud avalduda eeskätt rännete kaudu ning lühiajalise veealuse müra tõttu. Vajadusel tuleb rakendada mõju vähendavaid ja leevendavaid meetmeid. Muinsuskaitse Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on Kuna teadaolevalt asub projektialal väärtused mõjuga. kultuurimälestiste riiklik register ja vaid üks laevavrakk ning tuulikute ekspertarvamus. paiknemise kavandamisel saab sellega Mõju võib avalduda läbi ligipääsu Lõhkekehad ning muud Metoodika kooskõlastatakse arvestada, siis on 1., 2. ,3. ja 4. takistamise ning setete kandumisega ajalooliselt ohtlikud Muinsuskaitseametiga ning viiakse läbi alternatiivi mõju samaväärne. 0- muinsuskaitseväärtusele. objektid allveearheoloogiline uuring sonari alternatiivil mõju puudub. Mõju leevendamiseks tuleb tuulikute uuringuna. Sõltuvalt uuringu asukohad valida selliselt, et oleks tulemusest otsustatakse veealuse tagatud laevavrakkide säilimine ja kultuuripärandi eksperdi kaasamine. avalik ligipääs. Liivi lahes varasemalt tehtud uuringute Lõhkekehade ja muude ohtlike põhjal ei ole alust arvata, et objektide uuringu metoodika arendusalal võiks leiduda täiendavaid kooskõlastatakse arheoloogiamälestisi võrreldes peatükis Kaitseministeeriumiga. 4.2.1 tooduga, seega võib antud mõju Allveearheoloogiline uuring viiakse läbi pidada ebaoluliseks. sonari uuringuna. Sõltuvalt uuringu tulemusest otsustatakse veealuse Puudub teave arendusalal ning selle kultuuripärandi eksperdi kaasamine. vahetus läheduses lõhkekehade ja Merekaablite mõju hinnatakse läbi muude ajalooliselt ohtlikke objektide eksperthinnangu, mis põhineb olemasolu kohta. varasemate uuringute tulemustele. Mõju on seotud otseselt tuulepargi alaga. 64 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Visuaalne mõju Mõju sõltub tuulepargi täpsest Mõju hindamiseks teostatakse Väiksema otsese mõjuga on alternatiiv asukohast (tuulepargi kaugus staatilised visualiseeringud nr 4, kuna siin on tuulikute arv (50 tk) rannikust), selle suurusest ja tuulikute rannikualadel analoogiliselt Loode- kõige väiksem ning seega otsene mõju paigutusest. Eesti meretuulepargi vähesem võrreldes alternatiividega visualiseeringutega (Kihnu, 1,2 ja 3. 0-alternatiivil mõju puudub. Mõju on seotud tuulikupargi läheduses Häädemeeste). Mõju hindamisel on asuvate rannikualade ja Kihnu saarega. oluline eristada inimeste tajutavat, Senine rahvusvaheline kogemus on subjektiivset hinnangut uuele näidanud, et kui tuulikupark asub olukorrale võrreldes varasemaga. Peale rannikust ca 10 km kaugusel, siis on selle on oluline eristada objektiivset see ühiskonna poolt aktsepteeritav62. muutust mere- ja maastikupildis, mida saab hinnata näiteks tuulikute ja Vastavalt koostatavale Eesti mereala ranniku vahemaa alusel või ka näiteks planeeringule tuleb visuaalse mõju enimkäidavatest kohtadest avanevate vähendamiseks koondada tuulikud vaatesektorite alusel. võimalikult kompaktsetesse gruppidesse, mille eesmärk on silmapiiri liigendamine, et vältida lausalist kaetust tuulikutega. Tuulikute visuaalse mõju vähendamiseks on võimalus viia lähimad tuulikud rannikust kaugemale või kavandada vabad vaatekoridorid läbi tuulealade. Tuulikute viimine kaugemale merealale võib olla küll positiivse mõjuga visuaalsete häiringute vähendamisel, samas tõstab see taastuvenergeetika ühiku hinda, mis mõjutab laiemat elanikkonda sotsiaalmajanduslikult. Eesti oludes muudaks see tuule-energeetika arendamise merel sisuliselt ebareaalseks, kuna meri muutub sellises kauguses tuulikute rajamiseks liiga sügavaks, osaliselt tuleks ette Läti piir ja lisaks oleks ohtu seatud kliima- 62 Hendrikson&Ko OÜ „Neugrundi meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne“, 2010 65 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus eesmärkide täitmine. Eelnevast lähtudes võetakse KMH aruande koostamisel lähtekohaks võimalike vaatekoridoride põhimõtteliste asukohtade väljaselgitamise. Sotsiaalmajanduslik Arvestades analoogilist projekti Loode- Hindamise aluseks on erialane Mida vähem on tuulikuid, seda keskkond, sh inimese Eesti meretuulepargi arendamisel, kus kirjandus, analoogsed projektid, väiksem on tõenäosus, et laevad tervis, heaolu ja vara; on koostatud praeguseks hetkeks KMH teostatav mürauuring, KMH menetluse tuulikutega kokku põrkavad. Seega on turism, kogukond; aruanne, on antud valdkonnas olulised käigus esitatavad arvamused ja vara seisukohalt väikseima mõjuga majandus ja tööhõive teemad, mille mõju on vaja hinnata seisukohad, Pärnu maakonnaga alternatiiv nr 4. Ülejäänud ning kalandus järgmised: piirneva mereala maakonnaplaneering valdkondade poolest on 1., 2.,3. ja 4. ning ekspertarvamus. alternatiivi mõju samaväärne. 0- ▪ Mõju majandusele ja tööhõivele sh alternatiivil mõju puudub. kalandussektorile (Kavandatavat tegevust välistavat mõju ei ole tõenäoliselt ühelgi ▪ Mõju piirkonna turismile alternatiivil). ▪ Mõju kohalikule kogukonnale sh kogukonna kaasamisele ▪ Mõju inimese tervisele- ja heaolule ▪ Mõju varale Sotsiaalmajandusliku mõju hindamise tulemusena tuuakse iga valdkonna (majandusareng, kalandussektor, tööhõive, turism, kogukond) kohta välja võimalikud mõjud koos analüüsiga, mille tulemusena annab ekspert hinnangu, kas tuulepargi rajamisel on vastavale valdkonnale positiivne, negatiivne või neutraalne mõju (mõju hinnang toodud sarnaselt KMH kasutatud skaalale -2 (oluline negatiivne) kuni +2 (oluline positiivne)). Mõju majandusarengule ja tööhõivele on ehituse ajal eeldatavalt positiivne. 66 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Kavandatava tegevuse realiseerimisel tekib kohapealseid töökohti, mis saavad olla seotud tuulikute transpordiga, tuulikute püstitamise ja tuulikuparkide hooldamisega. Mõju kohalikule kogukonnale selgub täpsemalt aruande koostamise etapis. Mõju kalandusele selgitatakse välja KMH aruande koostamise protsessis. Mõju inimese tervisele on eeldatavalt väheoluline, kuna ei ole eeldada piirväärtusi ületavate müratasemete levikut lähimate elamuteni. Mõju varale on eeldatavalt neutraalne ning avaldub otseselt siis, kui toimub laevade kokkupõrge tuulikutega ja seeläbi laevade kahjustumine. Mõju leevendamismeetmeid on kirjeldatud navigatsioonimõjude valdkonnas. Mõju turismile on eeldatavalt väheoluline. Kliimamuutused Eeldatavalt on tegemist olulise Hindamise aluseks on erialane Kuna iga vaadeldava alternatiivi puhul positiivse mõjuga. kirjandus ja ekspertarvamus. on tuulikupargi koguvõimsus sama, siis on 1., 2.,3. ja 4. alternatiivi mõju Taastuva elektrienergia tootmise samaväärne. 0-alternatiivil mõju suurenemine vähendab fossiilsetest puudub. kütustest toodetava energia kogust, avaldades nõnda positiivset mõju kliimamuutusele ja aidates Eesti Vabariigil täita rahvusvaheliste kliimaeesmärke. 67 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Mõju valdkond Mõju seos ja olulisus Mõju prognoosimeetod Alternatiivide võrdlus Radarisüsteemid sh Eeldatavalt on tegemist väheolulise Hindamise aluseks on erialane 1., 2. ,3. ja 4. alternatiivi mõju on navigatsioonisüsteemid, mõjuga. Mõju avaldub tuulikupargi kirjandus ja ekspertarvamus. samaväärne. 0-alternatiivil mõju meresidesüsteemid kasutamise faasis. Muuhulgas uuritakse teiste riikide puudub. ning lennuohutus ja kogemust lennutrajektooride, ohutuse Kuna kavandatavad tuulikud on mereohutus nii Eestis tagamise, tuulikute paiknemise ja kõrged, siis võivad need häirida PPA kui ka Lätis kõrgusnõuete osas lennuvälja lähedal. mereseiresüsteemi radarite, Samuti hinnatakse võimalikku Kaitseministeeriumi radarite ning Läti mõjumeresidesüsteemidele, AIS mereseiresüsteemi tööd, tekitades seadmetele ja laevaradarite tööle. tuulikute taha radari jaoks nn varjupiirkonna. Tuulepargi rajamisega võib kaasneda ka navigatsiooni raskendatud jälgimine planeeritava tuulepargi alal. Tuulepargi kasutamine võib avaldada vähesel määral mõju ka lennundusele ning selle mõjuga arvestamisel tehakse koostööd Lennuametiga Mõju leevendamiseks tuleb teha koostööd vastavate ametiasutustega. 68 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ega sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on esitatud järgnevas tabelis (vt Tabel 5). Tabel 5. KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt KeHJS redaktsioonile 27.02.2010 Tegevus Periood, aeg Täitja KMH algatamine menetlemiseks vajaliku aja Tarbijakaitse ja Tehnilise jooksul Järelevalve Amet KMH algatamisest 14 päeva jooksul pärast Tarbijakaitse ja Tehnilise teavitamine asjakohase otsuse tegemist Järelevalve Amet Eksperdirühm koos Esimesel võimalusel alates Skepast&Puhkim OÜ, Eesti arendajaga koostavad KMH KMH algatamisest Energia AS programmi (eelnõu) Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul programmi Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avalikust saamisest Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku päeva, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapaneku kaks kuud Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avalik väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise programmi avaliku arutelu laekunud arvamuste Järelevalve Amet sh vajadusel Lätis analüüsimist KMH programmi täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest sh Energia AS laekunud ettepanekutest ja Lätis* vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS programmi Järelevalvajale arvestades programmi nõuetele vastavuse täiendamisest ja vastuste kontrollimiseks saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul KMH Keskkonnaministeerium programmi vastavust programmi saamisest* nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 69 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes Uuringute teostamine Uuringute tegemiseks Skepast&Puhkim OÜ vajaliku aja jooksul, eeldatavalt kuni 2 aastat Eksperdirühm viib läbi KMH 4 kuu jooksul peale Skepast&Puhkim OÜ ja koostab KMH aruande uuringute aruannete valmimist Arendaja esitab KMH 40 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande otsustajale arvestades aruande valmimisest Otsustaja kontrollib KMH aeg määramata Tarbijakaitse ja Tehnilise aruannet63 Järelevalve Amet Otsustaja teavitab KMH 14 päeva jooksul aruande Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avalikust saamisest, Lätis kestvusega Järelevalve Amet väljapanekust ja avalikust kaks kuud arutelust Otsustaja korraldab KMH kestusega vähemalt 14 Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku väljapaneku päeva Järelevalve Amet Avaliku väljapaneku käigus töö tegemiseks vajaliku aja Skepast&Puhkim OÜ, Eesti laekunud ettepanekute, jooksul (sõltub laekunud Energia AS vastuväidete ja küsimuste arvamuste arvust ja sisust) analüüs sh Läti poolt laekunud ettepanekud Arendaja koostöös esimesel võimalusel pärast Eesti Energia AS, otsustajaga korraldab KMH avaliku väljapaneku lõppu ja Tarbijakaitse ja Tehnilise aruande avaliku arutelu sh laekunud arvamuste Järelevalve Amet vajadusel Lätis analüüsimist KMH aruande täiendamine 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ, Eesti lähtudes avalikustamisel arutelu toimumisest* Energia AS laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine Arendaja esitab KMH 20 tööpäeva jooksul Eesti Energia AS aruande Järelevalvajale arvestades programmi nõuetele vastavuse täiendamisest ja vastuste kontrollimiseks saatmisest Järelevalvaja kontrollib KMH 30 päeva jooksul Keskkonnaministeerium aruande vastavust nõuetele kooskõlastuste saamisest* ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse 63 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 70 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Tegevus Periood, aeg Täitja Järelevalvaja teavitab otsuse 14 päeva jooksul otsuse Keskkonnaministeerium tegemisest menetlusosalisi tegemisest* ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes Kogu KMH protsessi eeldatav Eeldatavalt 5 aastat Kõik osapooled kestvus Kursiivis on toodud KeHJS-ega sätestatud tähtajad. *-ga on märgitud KeHJS-ega sätestatud tähtajad, mida on põhjendatud vajadusel võimalik pikendada.64 Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 64 KeHJS § 24: Nimetatud tähtaegu võib põhjendatud juhul, nagu dokumentide maht, kavandatava tegevuse [---] keerukus, pikendada, määrates menetlustoimingu teostamiseks uue tähtaja. 71 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine Ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu on loetletud järgmises tabelis (vt Tabel 6). Tabel 6. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus Otsustaja Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Sõle 23A, 10614 Tallinn On otsustajana menetlus- Amet tel +372 667 2004 protsessiga kursis ning [email protected] kaasab mõjutatud ja huvitatud isikud; projekteerimistingimuste andja Asjaomased asutused Keskkonnaamet Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Keskkonnaministeerium Narva mnt 7a KeHJS § 16 lg 3 p 2 15172 Tallinn [email protected] Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Majandus- ja Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, KeHJS § 16 lg 3 p 2 10122 Tallinn [email protected] Kihnu vallavalitsus Linaküla, Kihnu vald 88003 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Pärnumaa [email protected] Häädemeeste Vallavalitsus Pargi tee 1, Uulu küla 86502 KeHJS § 16 lg 3 p 1 Häädemeeste vald, Pärnumaa [email protected] Ruhnu vallavalitsus Ruhnu, 93001 Saare maakond KeHJS § 16 lg 3 p 1 [email protected] Muinsuskaitseamet Pikk 2, 10123 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Lennuamet Lõõtsa 5, 11415 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet Pärnu mnt 139, 15060 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 72 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus [email protected] Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 7; [email protected] elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna eest vastutav asutus Päästeamet Raua 2, 10124 Tallinn KeHJS § 16 lg 3 p 2 [email protected] Keskkonnainspektsioon (KKI) Roheline 64, 80010 Pärnu KeHJS § 16 lg 3 p 3 [email protected] Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid Läti Vabariik - KeHJS § 16 lg 3 p 1 - Läti Keskkonnaministeerium Peldu iela 25, Riga, LV-1494, Latvia E-mail: [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5 Koda (EKO)65 Liivi Lahe Kalanduskogu Liiva 2c/37, Pärnu 80010 KeHJS § 16 lg 3 p 5 [email protected] Laiem avalikkus, asjast - KeHJS § 16 lg 3 p 7; huvitatud/mõjutatud isikud, nt põhjendatud huvi oma piirkonna elanikud ja piirkonna keskkonna- ettevõtted seisundi vastu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab eelnimetatud ametiasutusi (ametid, KOV-id), tehnilise taristu valdajaid, kavandatava tegevuse ala ja selle naaberkinnisasjade omanikke ning Eesti Keskkonnaühenduste Koda KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt (kirjaga e-posti teel; vt kontaktandmed Tabel 6). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt: - väljaandes Ametlikud Teadaanded; - maakonnalehtes; - kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks vallavalitsuses) , arvestades arenduse asupaika meres on TTJA otsusega Häädemeestel ja Kihnus;66 - vallavalitsuste veebilehtedel. 65 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 66 Otsustakse vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale 73 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.2. Ülevaade seisukohtadest KMH programmi kohta Vastavalt KeHJS-e §-le 16 korraldas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) KMH programmi avaliku väljapaneku, mis toimus ajavahemikul 11-31.03.2020. Avaliku väljapaneku käigus laekus kokku 14 kirja kokku 140 ettepanekuga. Oma seisukohad saatsid muuhulgas naabruses asuvad kohalikud omavalitsused, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Keskkonnaamet, Lennuamet, Veeteede Amet ning MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu. Olulisemad ettepanekud puudutasid kaasamist, sotsiaalmajanduslikku mõju sh visuaalne mõju ja mõju kalandusele, tuulikute arvu, linnustiku puudutavaid mõjusid ja alternatiive võrreldes algse hoonestusloa taotlusega ning arendusala kaugust rannikust ja Kihnu saarest. Kokkuvõttev küsimuste ja nendega arvestamise tabel edastatakse kõikidele kirja saatjatele ning lisatakse ka käesolevale KMH programmile. 9.3. Võimalik piiriülene mõju Kavandatav meretuulepargi arendusala asub ca 288 m kaugusel Läti territoriaalmere piirist. Seega on tegemist riigipiiriülest mõju omada võiva tegevusega ning tuleb läbi viia piiriülene keskkonnamõju hindamine. Piiriülene mõjuhindamine korraldatakse rahvusvahelistes kokkulepetes, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonis (Espoo konventsioonis) ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud korras67. Piiriülese mõjuhindamise protsessi ja kaasamist juhib Keskkonnaministeerium. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu menetluse käigus oli Läti Vabariigi soov, et meretuuleparki ei kavandataks Läti Vabariigi piirile lähemal kui 2,6 meremiili (ca 5 km). Meretuulepargi võib rajada riigipiirile lähemale juhul kui Eesti Vabariik ja Läti Vabariik saavutavad selle osas ühise kokkuleppe. Seega tuleb riikidevahelise erimeelsuse ja negatiivse keskkonnamõju vältimiseks teavitada Läti Vabariiki käesoleva KMH programmi koostamisest ning kaasata Läti Vabariik keskkonnamõju hindamise protsessi. Peatükis 9.2 kirjeldatud avalikustamise käigus saadeti Keskkonnaministeeriumi poolt kirjad ka Läti Vabariigile, Soome Vabariigile, Rootsi Kuningriigile ja Leedu Vabariigile. Rootsi Kuningriik ei vastanud kirjale, Leedu ja Soome soovisid olla kursis hindmaise tulemustega ning Läti Vabariik avaldas soovi olla kaasatud KMH protsessi. Läti poolsed põhilised ettepanekud olid seotud mereohutusega, avariide likvideerimisega, navigatsiooniga ning mõjuga Läti Natura aladele. Vastavalt Läti vabariigi taotlusele korraldatakse Eestiga paralleelne KMH menetlus ka Lätis. Selleks tõlgitakse esmalt KMH programm Läti keelde, korraldatakse sealne avalikustamine ning avalik arutelu. Programm esitatakse heaks kiitmiseks siis kui vastavad protseduurid KMH programmiga on ka Lätis lõppenud. 9.3.1. Läti Vabariigi kaasamine Vastavalt kirjaga 27.03.2020 nr 5-01/270 avaldatud soovile kaastakse käesoleva KMH menetlusse ka Läti vabariik. KMH programm tõlgitakse Läti keelde ning Läti vabariigis viiakse paralleelselt Eestiga läbi avalikustamine. Läti poolsete ettepankutega arvestamise ja mittearvestamise osas teavitatakse Läti vabariiki kirja teel. Samuti tõlgitakse KMH aruande materjalid ning avalikustatakse paralleelselt Eestiga ka Läti vabariigis. 67 KeHJS § 30. eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13277900?leiaKehtiv 74 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 9.4. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (otsustaja) teavitab KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumisest. Avalikustamisest teavitamise menetlusdokumendid (teavitamise kirjad, kuulutused, teated) lisatakse koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga käesolevale programmile. 75 / 76  Liivi lahe tuulepargi keskkonnamõju hindamine Programm 10. KMH lähtematerjalid Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:  Asjakohased õigusaktid  Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla planeeringud, arengukavad ja strateegiad  Piirkonna kaitsealade kaitse-eeskirjad ja kaitsekorralduskavad  Maa-ameti X-Gis Geoportaali kaardirakendused (maakasutus, looduskaitse ja Natura 2000 võrgustik, kultuurimälestised, pärandkultuur, kitsendused, ohtlikud ettevõtted)  Keskkonnaregister  Eesti Looduse infosüsteemi andmebaas EELIS  Kultuurimälestiste riiklik register  Tegevuse kavandamiseks läbi viidud alusuuringud ja analüüsid  Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi ja keskkonnamõju eelhinnangu koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes. 76 / 76 Saatja: Liis Piper <[email protected]> Saadetud: 25.06.2020 15:37 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <"VA_eva">; <"Lennuamet">; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Dokumendi nr 16-7/19-3404-031 edastamine Manused: ATT00001.png; Liivi lahe KMH täiendatud programm 19.06.20.asice; kiri_digiallkirjaga_16-7_19-3404-031.pdf; kiri_digiallkirjaga_16-7_19-3404-031.bdoc Tere Edastame Teile dokumendi 16-7/19-3404-03. Lugupidamisega Liis Piper ehitusosakonna peaspetsialist +3726672151 | [email protected] www.ttja.ee | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla tn 10A, 10142 Tallinn Nimekiri 25.06.2020 nr 16-7/19-3404-031 KMH programmi kooskõlastamine Eesti Energia AS esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) Liivi lahe meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (edaspidi KMH) avaliku väljapaneku korraldamiseks. Esmakordselt esitas arendaja KMH programmi 05.03.2020 ning TTJA korraldas programmi avaliku väljapanku, mis kestis 12.03 – 31.03.2020. Avaliku väljapaneku jooksul laekus programmile olulisi märkuseid ning kuna riigis kehtestati eriolukord, otsustati avalik arutelu edasi lükata ja tehti arendajale ülesanne KMH programmi täiendamiseks. Eesti Energia AS esitas 19.06.2020 TTJA-le täiendatud KMH programmi avaliku väljapaneku korraldamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 korralduse nr 311 punktile 3.7 tuleb KMH programmi ja aruande koostamisse kaasata Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Veeteede Amet, Lennuamet, Maaeluministeerium, Muinsuskaitseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning keskkonnamõju hindamise programm ja aruanne enne avalikustamist kooskõlastada eespool nimetatud asutustega ning esitada arvamuse andmiseks piirkonna kohalikele omavalitsustele. Lähtuvalt eeltoodust esitame Eesti Energia AS täiendatud KMH programmi teile kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Tamtik ehitusosakonna juhataja Endla tn 10a / 10142 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 Lisad: KMH täiendatud programm Liis Piper 6672151 [email protected]