Leping

PÄRNU SADAMA SADAMATASUD Kehtib 30.05.2019.a 1/8 SISUKORD 1. ÜLDSÄTTED ................................................................................................................................... 3 2. SADAMATASUD ............................................................................................................................ 4 2.1 Kanalitasu ............................................................................................................... 4 2.2 Külastustasu ........................................................................................................... 5 2.3 Sildumistasu ............................................................................................................ 5 2.4 Reisijatasu .............................................................................................................. 6 2.5 Puksiiritasu .............................................................................................................. 6 2.6 Laevade seisuaja tasu............................................................................................. 6 2.7 Jäätmetasu ............................................................................................................. 7 2.8 Täiendavad tasud viivituste eest ............................................................................. 7 2.9 Muud tasud ............................................................................................................. 7 3. SOODUSTUSED ............................................................................................................................. 8 2/8 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Pärnu sadamas kehtivad sadamatasud ja nende muudatused kehtestab AS Pärnu Sadam (edaspidi nimetatud ka „sadama pidaja”). Sadamatasude muudatustest teavitatakse kõiki sadamas püsivat majandustegevust omavaid ettevõtjaid vähemalt üks kuu enne muudatuste jõustumise kuupäeva sadama koduleheküljel aadressil: www.parnusadam.eu või muul sadama pidaja poolt valitud viisil. 1.2 Käesolevad sadamatasud ja nende maksmise tingimused ja kord kehtivad Pärnu sadama maa-alal ja akvatooriumil ning on täitmiseks kohustuslikud kõikidele sadamat külastavatele laevadele, olenemata nende lipuriigist. 1.3 Sadamatasud on: 1.3.1 kanalitasu; 1.3.2 külastustasu; 1.3.3 sildumistasu; 1.3.4 reisijatasu; 1.3.5 puksiiritasu; 1.3.6 laevade seisuaja tasu; 1.3.7 jäätmetasu; 1.3.8 täiendav tasu viivituse eest; 1.3.9 lootsitasu; 1.3.10 veeteetasu; 1.3.11 muud tasud. 1.4 Sadamatasudele lisandub käibemaks vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 1.5 Käesolevas hinnakirjas on reguleeritud üksnes AS Pärnu Sadam kui sadama pidaja poolt kehtestatavate sadamatasude suurused ja kord. Pärnu sadama akvatooriumis asuvate kaide omanikel (edaspidi „kaiomanikud“) on õigus kehtestada nendele kuuluvate kaide, inimtööjõu, masinate jms kasutamise eest p-s 2.9.1 sätestatud muid tasusid, mille maksmine toimub vastavalt kaiomanike hinnakirjale või erikokkulepetele, võttes arvesse käesoleva dokumendi p-s 1.6 ja 1.7 toodud piiranguid. 1.6 Pärnu sadamasse sisenemisel ja sadama akvatooriumi ja infrastruktuuri kasutamisel on üksnes sadama pidajal järgmiste tasude kehtestamise õigus: kanalitasu, külastustasu, sildumistasu, reisijatasu, puksiiritasu, laevade seisuaja tasu, jäätmetasu ja tasu täiendava viivituse eest. 1.7 Lootsitasu kehtestab AS Eesti Loots, veeteetasu kehtestab Veeteede Amet. 1.8 Sadamatasude arvestamisel loetakse üheks sadamakülastuseks laeva saabumist ükskõik millise Pärnu sadamas asuva kai äärde. 1.9 Sadamatasude arvestamisel ümardatakse aeg 0,5 tunnini. Ajavahemikku alla 30 minuti loetakse 0,5 tunniks ja üle 30 minuti 1 tunniks. 1.10 Laeva saabumisel sadamasse on laevaomanik kohustatud laevaagendi, kapteni või reederi kaudu teatama sadama pidajale laeva kohta käivad põhiandmed: laeva kogumahutavuse (GT), pikkuse (L), laiuse (B) ja süvise (T) ning reisijate nimekirja. Andmed laeva kogumahutavuse, pikkuse ja laiuse kohta võetakse kehtivast laeva mõõdukirjast (International Tonnage Certificate) ja kõik andmed edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu või selle mittetoimimisel muul kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 3/8 1.11 Laevaomanik või tema esindaja (laevaagent, kapten või reeder) vastutab laeva kohta esitatavate andmete õigsuse eest. 1.12 Juhul, kui kai ääres seisab kaks või enam laeva parras-pardas, maksavad sadamatasusid kõik sel viisil seisvad laevad. 1.13 Laevad, mis keelduvad tellitud sadamateenusest vähem kui 2 tundi enne selle kokkulepitud algust, peavad tasuma leppetrahvi 200 EUR. 1.14 Sadamateenuse eest tasumisele kuuluv arve tuleb tasuda arvel näidatud arvelduskontole 7 päeva jooksul alates arve esitamise kuupäevast, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. Iga arve tasumisega viivitatud päeva eest on sadama pidajal õigus nõuda viivist 0,15% tasumisele kuuluvast summast. Arve loetakse tasutuks pärast raha laekumist arvel näidatud arvelduskontole. Arve tasuja kannab kõik ülekandega seotud kulud. 1.15 Käesolevas dokumendis eraldi defineerimata mõisteid ja termineid kasutatakse vastavalt Pärnu sadama eeskirja punktis 1.3 sätestatule, v.a kui korrast endast tuleneb sõnaselgelt teisiti. 1.16 Ükski käesolevas dokumendis toodud tasu ei hõlma mõnda teist dokumendis toodud tasu, s.t ühe tasu nõudmine ei piira sadama pidaja õigust nõuda ka teisi tasusid. 1.17 Käesolevast dokumendist tulenevad vaidlused, mida ei õnnestu lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Eesti Vabariigis kehtiva seadusandluse alusel Pärnu Maakohtus. 2. SADAMATASUD 2.1 Kanalitasu 2.1.1 Kanalitasu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi. Kanalitasu võetakse kõikidelt laevadelt (v.a punkti 3.3 järgi kanalitasu maksmisest vabastatud laevadelt) Pärnu sadama akvatooriumisse sisenemise ja väljumise eest ühekordselt summas 0,52 EUR/GT, kruiisilaevadelt summas 0,19 EUR/GT. 2.1.2 Kruiisilaev käesoleva dokumendi tähenduses on vähemalt 60 h kestvat ja lisaks reisi algus- ja lõpp-punktile veel vähemalt kahte sadamat külastav organiseeritud huvireisi sooritav reisilaev, mis ei ole väikelaev ja mis ei osale regulaarses liiniliikluses, ei vea kaupa ning ei võta huvireisi jooksul peale ega lase maale liinireisijaid. 2.1.3 Laevadelt alla 500 GT võetakse Pärnu sadama akvatooriumisse sisenemise ja väljumise eest ühekordset kanalitasu summas 220 EUR/kord. 4/8  2.2 Külastustasu 2.2.1 Külastustasu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi. Külastustasu võetakse kõikidelt laevadelt Pärnu sadama kaide igakordse kasutamise eest, k.a ühe sadamakülastuse jooksul kai vahetamise eest 0,52 EUR/GT, kruiisilaevadelt (vt definitsiooni p 2.1.2) summas 0,19 EUR/GT. 2.2.2 Kui laev paigutatakse pärast lossimist teise kai äärde uue kauba laadimiseks, võetakse mõlema kai külastustasu täies ulatuses. Kui laev laaditakse või lossitakse erinevate kaide ääres, võetakse mõlema kai külastustasu täies ulatuses ning jagatakse võetav külastustasu kaiomanike vahel proportsionaalselt laaditud või lossitud kauba kogustega. 2.2.3 Laeva teisaldamisel laevast tuleneval asjaolul võetakse külastustasu vastavalt seisuaja tasu reeglitele, mis on toodud allpool punktides 2.6.4 ja 2.6.5. Käesoleva punkti alusel külastustasu nõudmine ei piira sadama pidaja õigust seisuaja tasule. 2.2.4 Laeva teisaldamisel sadama pidajast tuleneval asjaolu tõttu külastustasu selle konkreetse kai vahetamise eest ei võeta. 2.3 Sildumistasu 2.3.1 Sildumistasu võetakse kõikidelt laevadelt iga sildumisoperatsiooni eest eraldi vastavalt sildumistasu määrale. 2.3.2 Sildumistasu arvestatakse valemi B x L = C alusel, milles B on laeva laius ning L laeva pikkus, alljärgnevalt: 2.3.2.1 C = <500 15,98 EUR 2.3.2.2 C = 501- 800 37,07 EUR 2.3.2.3 C = 801- 1200 51,13 EUR 2.3.2.4 C = 1201- 1500 63,90 EUR 2.3.2.5 C = 1501- 2000 76,70 EUR 2.3.2.6 C = >2001 95,87 EUR 2.3.3 Üheks sildumisoperatsiooniks loetakse laeva sildumist kai äärde, ümberhaalamist ühe ja sama kai ääres või laeva lahkumist kai äärest. Laeva ümbersildumine ühe kai äärest teise äärde on kaks eraldi sildumisoperatsiooni. 2.3.4 Sildumisoperatsiooni teostamisel laevast tuleneval asjaolul võetakse sildumistasu vastavalt seisuaja tasu reeglitele, mis on toodud allpool punktides 2.6.4 ja 2.6.5. Käesoleva punkti alusel sildumistasu nõudmine ei piira sadama pidaja õigust seisuaja tasule. 2.3.5 Sildumisoperatsiooni teostamisel sadama pidajast tuleneva asjaolu tõttu sildumistasu selle konkreetse sildumisoperatsiooni eest ei võeta. 5/8  2.4 Reisijatasu 2.4.1 Reisijatasu võetakse kruiisilaevadelt (vt kruiisilaeva definitsiooni p 2.1.2) nii kruiisilaeva saabumisel kui lahkumisel iga kruiisilaeval viibiva reisija eest. 2.4.2 Iga reisija eest võetakse eraldi nii saabumise kui lahkumise eest reisijatasu 1 EUR. 2.4.3 Reisijatasu kuulub tasumisele sõltumata sellest, kas reisijad lahkusid kruiisilaevast või mitte. 2.4.4 Alla 12-aastased reisijad on reisijatasust vabastatud. 2.5 Puksiiritasu 2.5.1 Puksiiritasu võetakse puksiiri kasutamise teenuse eest teenuse osutamisele kulunud aja järgi. Normaaltingimustes Jääoludes 2.5.2 V/L Nico 500 EUR/h 600 EUR/h 2.5.3 Aega arvestatakse punktis 1.9 sätestatud põhimõtete kohaselt. 2.5.4 Puksiiri teenusele kulunud aega arvestatakse puksiiri kai äärest lahkumise hetkest kuni puksiiri sildumiseni kai ääres. 2.6 Laevade seisuaja tasu 2.6.1 Laevade seisuaja tasu võetakse alljärgnevas korras, milles jm on laeva pikkuse jooksev meeter. Kes tasub Tasu Mille eest Kui laev ei ole laadimiseks või lossimiseks 2.6.2 Laevaomanik 100 EUR/h valmis sadama pidajaga kooskõlastatud laadimis- lossimisoperatsioonide alguseks. Kui puudub kaup laeva jaoks sadama pidajaga kooskõlastatud laadimis- 2.6.3 Kaubasaatja 100 EUR/h lossimisoperatsioonide alguseks või laadimis- lossimisoperatsioonide ajal. 1 EUR tunnis Väljaspool laadimis- lossimisoperatsioone, kui 2.6.4 Laevaomanik korrutatuna laev takistab sadama pidaja tööd või jm-ga akvatooriumi kasutamist. 0,2 EUR Väljaspool laadimis- lossimisoperatsioone kai tunnis 2.6.5 Laevaomanik ääres seismise eest, kui laev ei takista sadama korrutatuna pidaja tööd ega akvatooriumi kasutamist. jm-ga 2.6.6 Aega arvestatakse punktis 1.9 sätestatud põhimõtete kohaselt. 2.6.7 Käesolevas punktis 2.6 sätestatud makse ei võeta ebasoovitavatest suundadest tormi puhul, kui reidile väljumine on välistatud. 6/8  2.7 Jäätmetasu 2.7.1 Jäätmetasu võetakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi summas 0,03 EUR/GT laeva iga sadamakülastuse eest eraldi. 2.7.2 Kui punktis 2.7.1 nimetatud jäätmetasu ei kata kõiki laevalt laevaheitmete vastuvõtmisega seotud reaalseid kulusid, tuleb täiendavalt tasuda kulude katmata osa laeva poolt tegelikult üle antud laevaheitmete liigi ja koguse põhjal vastavalt sadama pidaja kehtestatud hindadele. 2.7.3 Punkti 2.7.1 nimetatud jäätmetasu tariif katab kuni 8 m³ laeva masinaruumi pilsivee või õlijäätmete (setete) vastuvõtu ühe sadamakülastuse kohta. Juhul, kui laev annab sadamas ära rohkem kui 8 m³ jäätmeid, tuleb tasuda täiendavalt faktiliselt üle nimetatud koguse jäätmete käitlemiseks kulunud summa vastavalt sadama pidaja kehtestatud hindadele. 2.7.4 Jäätmetasu on kohustatud ühekordselt tasuma kõik sadamat külastavad laevad, v.a mandri ja saarte vaheliste regulaarreiside teostamise eesmärgil sadamat külastavad liinilaevad, olenemata sellest, kas jäätmeid antakse sadamas ära või mitte. 2.8 Täiendavad tasud viivituste eest 2.8.1 Laevaagent, kapten või reeder on kohustatud saatma 24 h enne laadimis- või lossimistöid e-posti aadressile [email protected] notice’i, milles teavitab sadama pidajat laadimis- või lossimistöödele saabuva laeva saabumisaja. Kui laev ei ole vaatamata antud notice’le valmis laadimis- või lossimistöödeks, võetakse laevade seisuaja tasu vastavalt punktile 2.6.2 ning väljatellitud laadimis- või lossimismehhanismide ning dokkerite tühiseisu eest täiendavalt tasu 100 EUR/h. 2.8.2 Kui selline seisak kutsub esile järjekorras seisvate laevade tühiseisu, peab laev sadama pidaja nõudmisel viivitamatult ümber haalama vaba kai äärde, kandes kõik sellega seoses tekkinud kulud sh puksiiri-, lootsi- ning sildumistasu. 2.8.3 Kai mitteõigeaegse vabastamise korral vastutab laev viivitusega tekitatud kahju eest. Viivitanud laev peab hüvitama nii sadama pidajale, sadamas püsivat majandustegevust omavatele ettevõtjatele kui kolmandatele isikutele viivituse tagajärjel tekkinud kahju. 2.8.4 Kui laev ei ole võimeline peale laadimis- või lossimistööde lõpetamist väljuma tormi tõttu, peab ta sadama pidaja nõudmisel viivitamatult ümber haalama vaba kai äärde, kui see on ohutu laevaliikluse seisukohast võimalik, tasudes seejuures puksiiri-, lootsi- ja sildumistasu. Külastustasu ja kanalitasu täiendavalt sel juhul ei võeta. 2.9 Muud tasud 2.9.1 Lisaks punktides 2.1 - 2.8 sätestatud tasudele on sadama pidajal ja kaiomanikel õigus kehtestada täiendavaid tasusid mh järgmiste teenuste eest: 7/8  2.9.1.1 kai kasutamine (kui kaup laaditakse-lossitakse laeva enda vahenditega); 2.9.1.2 kauba laadimine sadama pidaja või kaiomaniku vahenditega; 2.9.1.3 tuletõrje valvetasu; 2.9.1.4 kaupade hoiutasu; 2.9.1.5 elektri ja vee müük; 2.9.1.6 pilsivete, fekaalide, läbitöötanud masinaõli ja jäätmete vastuvõtt; 2.9.1.7 erinevate sadamamehhanismide kasutamine; 2.9.1.8 inimtööjõu kasutamine jms. 2.9.2 Punktis 2.9.1 nimetatud tasude suuruse ja soodustused määravad sadama pidaja või kaiomanikud iseseisvalt fikseeritud hinnakirja või eraldi kokkulepete alusel. 3. SOODUSTUSED 3.1 Lepingulistele klientidele osutatavate teenuste hinnad ja sadamatasud võivad erineda hinnakirjas toodust. Lepinguga mittekaetud osas kohaldub ka lepingulistele klientidele käesolev hinnakiri. 3.2 Kohustuslike sadamatasude maksmisest on vabastatud laevad, mis on sadamasse sisenenud üksnes ja ainult eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbinud isikuid või surnuid, juhul kui nende seisuaeg sadamas ei ületa 24 tundi. 3.3 Kanalitasu maksmisest on vabastatud: 3.3.1 Eesti Vabariigile kuuluvad haldusülesandeid täitvad laevad; 3.3.2 Eesti Vabariigi sõjalaevad; 3.3.3 ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad; 3.3.4 Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad; 3.3.5 riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad; 3.3.6 avariilised ja tormivarju saabuvad laevad; 3.3.7 jäämurdjad ja päästelaevad tööülesannete täitmisel Pärnu sadamas; 3.3.8 tehnilise laevastiku laevad tööülesannete täitmisel Pärnu sadamas; 3.3.9 remonti saabuvad laadungita laevad, kui neid remondib AS Pärnu Laevatehas ning nad ei teosta pärast remondi lõppu laadimistöid; 3.3.10 väikelaevad kogupikkusega alla 24 meetri, mida ei kasutata majandustegevuse eesmärgil ning mis ei vea üle 12 reisija. 3.4 Avariiline laev p-i 3.3.6 mõttes on laev, millel on vigastatud korpus, kaup nihkunud ja peamasin või roolimasin rikkis. 3.5 Tehnilise laevastiku laev p-i 3.3.8 mõttes on laev, mille abil teenindatakse tehniliselt sadamat, veeteid või teisi laevu. 8/8  PÄRNU SADAMA EESKIRI Kehtib alates 22. aprill 2018. a. Kinnitatud 22.03.2018 Versioon 6 SISUKORD 1. ÜLDOSA................................................................................................................. 4 1.1 Kehtivusala ........................................................................................................ 4 1.2 Ettevõtluse vorm ................................................................................................ 4 1.3 Mõisted .............................................................................................................. 4 1.4 Sadama asukoht, maa-ala ja akvatooriumi piiritlemine ....................................... 5 1.5 Sadama tehnilised andmed ................................................................................ 5 1.6 Laevade gabariidipiirangud ................................................................................ 5 1.7 Piirangud, mis tulenevad keskkonnakaitse nõuetest ja lasti ohtlikkusest ............ 5 1.8 Sadama tööaeg .................................................................................................. 6 1.9 Navigatsioonihooaeg sadamas .......................................................................... 6 1.10 Kohaliku aja erinevus UTC-st ............................................................................. 6 1.11 Üldandmed sadamas tegutsevate ettevõtete kohta ............................................ 6 1.12 Heakord sadamaalal .......................................................................................... 6 2. LAEVADE SISENEMINE, SEISMINE JA LAHKUMINE SADAMAST ..................... 7 2.1 Sisenemis- ja väljumiskavatsusest teatamine ..................................................... 7 2.2 Sisenemis- ja lahkumistaotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid .................. 7 2.3 Karantiini-, tolli- ja piirivalveformaalsused ning dokumentide vormistamine ........ 7 2.4 Side korraldamine laevade sisenemisel sadamasse, sadamas seismisel ja sadamast väljumisel...................................................................................................... 8 2.5 Nõuded sildunud laevadele ................................................................................ 8 2.6 Sise- ja tekitööd sildunud laevadel ..................................................................... 9 3. LAEVALIIKLUS SADAMA AKVATOORIUMIL ....................................................... 9 3.1 Laevaliiklus sadama akvatooriumil ..................................................................... 9 3.2 Veesõidukitele esitatavad nõuded liiklemisel normaal- ja eritingimustes........... 10 3.3 Sildumine ......................................................................................................... 10 3.4 Laevade pukseerimine ja puksiiri tellimine ........................................................ 10 3.5 Laevadele esitatavad nõuded liikumisel jääoludes ........................................... 11 3.6 Erinõuded sõltuvalt veesõiduki klassist ja laadungi iseloomust ......................... 11 3.7 Lootsimise korraldamine .................................................................................. 11 4. SADAMATEENUSED JA NENDEGA SEONDUVAD TEENUSED ....................... 12 4.1 Sadamateenuste loetelu ................................................................................... 12 4.2 Lastimine, lossimine, kaupade ladustamine ja hoiustamine (sh ohtlikud kaubad) ......................................................................................................................... 12 4.3 Stividoritööd ..................................................................................................... 12 4.4 Veega varustamine .......................................................................................... 12 4.5 Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtt .......................................................... 13 4.6 Kütuse- ja määrdeainetega varustamine .......................................................... 13 4.7 Tuukritööd ........................................................................................................ 13 2 4.8 Remondi- ja värvimistööd ................................................................................. 13 4.9 Laeva ühendamine kaldasüsteemidega ........................................................... 13 4.10 Sadamatasud ................................................................................................... 13 4.11 Muud sadama poolt osutatavad teenused ........................................................ 14 4.12 Külalissadamate teenused ............................................................................... 14 5. REISIJATE TEENINDUSEGA SEOTUD KORD SADAMAS ................................ 14 6. MEDITSIINIABI SADAMAS .................................................................................. 15 7. TULEOHUTUSNÕUDED SADAMAS JA PÄÄSTETÖÖDE KORRALDAMINE .... 15 7.2 Tuleohutusnõuded sadamas seisvatel laevadel ............................................... 15 7.3 Tuleohutusnõuded sadamaalal, hoonetes ja rajatistes ..................................... 15 7.4 Pääste- ja tuletõrjevahendite paigutus .............................................................. 15 7.5 Tegevuskava avariiolukordades ....................................................................... 15 7.6 Reostustõrje sadamas...................................................................................... 15 8. ERITEENISTUSTE VÄLJAKUTSUMISE KORD ................................................... 16 8.1 Eriteenistusi võib välja kutsuda iseseisvalt või sadamadispetšeri kaudu........... 16 8.2 Politsei väljakutse telefon 112 ....................................................................... 16 8.3 Päästeteenistuse väljakutse telefon 112......................................................... 16 8.4 Keskkonnainspektsiooni valvenumber 1313 .................................................... 16 LISAD (kättesaadavad AS Pärnu Sadam koduleheküljel www.parnusadam.eu) Lisa 1: Sadamaoperaatori üldandmed Lisa 2: Pärnu sadama akvatooriumi plaan Lisa 3: Pärnu sadama akvatooriumi sügavuste mõõtkavaline kaart Lisa 4: AS Pärnu Sadam ning teiste sadama pidajate valduste maa-ala plaan Lisa 5: Pärnu sadama kaide asendi plaan Lisa 6: Pärnu sadama meremärkide asendiplaan Lisa 7: Pärnu sadama tehnilised andmed kaiomanike lõikes Lisa 8: Pärnu sadamas tegutsevad ettevõtete üldandmed Lisa 9: Pärnu sadama tegutsevad riiklikud asutused Lisa 10: Saabumise teatis Lisa 11: Punkerdamise kontroll-leht 3 1. ÜLDOSA 1.1 Kehtivusala 1.1.1 Käesolev eeskiri kehtib Pärnu sadama maa-alal (vt lisa 4 ja p-d 1.3.1.2 ja 1.4) ja akvatooriumil (vt lisa 2 ja p-d 1.3.1.3 ja 1.4) ning on kohustuslikuks täitmiseks kõigile Pärnu sadama maa-alal ja akvatooriumil tegutsevatele või viibivatele isikutele, sh alltöövõtjatele ning sadamat külastatavatele veesõidukitele, sõltumata nende lipuriigist. 1.1.2 Lisaks käesolevas eeskirjas sätestatule on kõik Pärnu sadama maa-alal või akvatooriumil tegutsevad või viibivad isikud kohustatud täitma ka muid sadama pidaja õiguspäraseid nõudmisi ja korraldusi. 1.1.3 Sadama eeskirja ja selle muudatused kinnitab AS Pärnu Sadam kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. 1.2 Ettevõtluse vorm Sadama pidajaks on AS Pärnu Sadam (registrikood 11385865). AS Pärnu Sadam tegutseb aktsiaseltsina äriseadustiku ning teiste Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. 1.3 Mõisted 1.3.1 Käesoleva eeskirja ja selle lisade tähenduses on: 1.3.1.1 sadama pidaja – AS Pärnu Sadam, kes vastutab sadama tegevuse tervikliku korraldamise eest; 1.3.1.2 sadama maa-ala – Pärnu sadamas veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maismaa ala, mille täpne piiritlus on esitatud lisas 4; 1.3.1.3 sadama akvatoorium – Pärnu sadama piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. Akvatooriumi täpne piiritlus on toodud lisas 2; 1.3.1.4 sadamaala – Pärnu sadama maa-ala ja akvatoorium; 1.3.1.5 sadamarajatis ISPS Turvakoodeksi tähenduses – Pärnu sadamaalal laeva ja sadama vahelise koostöö ja liidese koht, st koht, kus laev on seotud tegevusega, mis hõlmab inimeste või kaupade liikumist või sadamateenuse osutamist laevale või laevalt; 1.3.1.6 sadamakapten – Pärnu sadama koosseisu kuuluvate turvarajatiste ohutut veeliiklust ja veesõidukite ohutut seismist ning sadamarajatiste turvanõuete täitmist korraldav isik; 1.3.1.7 vanemstividor – Pärnu sadama maa-alal ohutust tagav ning laevade lastimis- ja lossimistöid korraldav isik; 1.3.1.8 veesõiduk – ujuvvahend, mis on mõeldud veekogul liiklemiseks, sh teisaldatav ujuvvahend; 1.3.1.9 laev – veesõiduk, mida kasutatakse majandustegevuseks, riigiülesannete täitmiseks või kutsekoolituseks, ka üle 24- meetrise kogupikkusega või rohkem kui 12 reisijat vedav veesõiduk, mida kasutatakse vaba aja veetmiseks; 1.3.1.10 väikelaev – laev kogupikkusega alla 24 meetri, mida ei kasutata majandustegevuse eesmärgil ning mis ei vea üle 12 reisija; 1.3.1.11 reisilaev – laev, mis veab üle 12 reisija; 1.3.1.12 reisija – isik, kes viibib laeval ja kes ei ole kantud laeva munsterrolli. 4 1.4 Sadama asukoht, maa-ala ja akvatooriumi piiritlemine 1.4.1 Sadam asub Liivi lahte suubuva Pärnu jõe suudmealal. Sadama keskpunkti (esimene laevade manööverdusala keskkoht) koordinaatideks on φ=58°23’N; λ=24°28,8’E. 1.4.2 Sadama maa-ala ja akvatooriumi plaan, akvatooriumi sügavuste mõõtkavaline kaart, kaide asendi plaan ning navigatsioonimärkide ja tähiste paigutusskeem on esitatud lisades 2-6. 1.4.3 Sadama akvatooriumi üldpindala on 2 256 800 m². 1.4.4 Sadama maa-ala üldpindala on 396 598 m². 1.5 Sadama tehnilised andmed 1.5.1 Sadama akvatooriumis süvendatud laevatee (kanali) üldpikkus on 6200 m, kanali deklareeritud sügavus veetaseme 0-seisu korral (Kroonlinna null BK-77) on 7,2 m ja vähim laius 45 m. Lisas 7 toodud kaiäärsed sügavused on mõõdetud 1 m kauguselt kai seinast. Kanalis toimuv veeliiklus on samaaegselt vaid ühesuunaline. 1.5.2 Lastide ümberlaadimiseks on sadamas mobiilsed tõsteseadmed tõstevõimega kuni 10 t ning muu vajalik tehnika. 1.5.3 Sadamas töötab puksiir võimsusega 1200 HJ. 1.5.4 Veetaseme kõikumine sadamas on keskmiselt +70 cm kuni -40 cm Kroonlinna „0“ suhtes. Veetaseme tõusu põhjustavad peamiselt S ja SW tuuled. Infot veetaseme kohta väljastab sadamakapten. 1.5.5 Sadama tehnilised andmed kaiomanike ja kaide lõikes on esitatud lisas 7. 1.6 Laevade gabariidipiirangud 1.6.1 Muuli otste vaheline mõtteline joon jagab akvatooriumi sise- ja välisakvatooriumiks. Sadama siseakvatooriumil on kaks laevade manööverdusala: 1.6.1.1 ring, mille üks telg, mis asetseb piki jõge, on 210 m ja teine telg 185 m ning keskpunkt φ=58°22,990’N; λ=24°28,795’E; 1.6.1.2 ring, mille läbimõõt on 200 m ja keskpunkt φ=58°23,272’N; λ=24°29,240’E. 1.6.2 Sadamas suurima vastuvõetava laeva pikkus on 140 m ja laius 45 m. Sadamakapteni nõusolekul suurendatakse lubatud laeva pikkust kuni 40 meetri võrra sõltuvalt laeva tehnilisest manööverdamisvõimekusest ning täiendavatest ohutusmeetmetest. 1.6.3 Laevaga sadamas manööverdamisel tuleb arvestada, et laeva kiilualune varuvesi oleks vähemalt 5% laeva süvisest, kuid mitte vähem kui 40 cm. Minimaalne kiilualune vesi tuleb tagada igas olukorras, olenemata veetaseme kõikumisest, lainetusest ja laeva manööverdamisel või liikumisel tekkinud süvise muutumisest. 1.6.4 Lubatust suuremate gabariitidega laeva sisenemine sadamasse, sealt väljumine ja sadama akvatooriumis manööverdamine toimub laeva kapteni kirjalikul taotlusel sadamakapteni kirjalikul loal piirideni, millega on tagatud navigatsiooniohutus vastavalt ilmastiku- ja manööverdamistingimustele. 1.7 Piirangud, mis tulenevad keskkonnakaitse nõuetest ja lasti ohtlikkusest 1.7.1 Kõik sadamas tegutsevad isikud ja ettevõtjad, sh alltöövõtjad ja sadamas viibivad isikud on kohustatud: 1.7.1.1 tagama nende kasutuses olevatel territooriumidel, kaidel, hoonetes ning rajatistes puhtuse ja heakorra; 1.7.1.2 täitma keskkonnakaitse nõudeid tulenevalt kehtivatest õigusaktidest, konventsioonidest ja AS-i Pärnu Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimissüsteemi (ISO 9001:2015 ning ISO 14001:2015) nõuetest; 5  1.7.1.3 vältima reostuse, mh määrde- ja hüdraulikaõlide, diislikütuse, laevade kütuste, õliste jääkide või laevade masinaruumi pilsivee sattumist sadamaalale (avastatud reostusest või avariist teatada koheselt vanemstividorile ja tööde juhile); 1.7.1.4 likvideerima viivitamatult sadamaalale sattunud reostuse. 1.7.2 Laevadelt vastuvõtmisele kuuluvate jäätmete käitlemise kord on sätestatud p-s 4.5. 1.7.3 Sadamasse saabuvast ohtlikust kaubast tuleb teavitada sadamakaptenit vähemalt 24 tundi ette, välja arvatud juhul, kui on eelnevalt teisiti kokku lepitud, edastades seejuures sadamakaptenile kauba ohtlikkuse kohta käiva detailse teabe. Ohtliku lasti deklaratsioon ning kauba ohtlikkuse kohta käiv teave edastatakse vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruses nr 74 „Ohtlikust lastist teavitamise kord“ kehtestatud korrale. Esitatavad dokumendid esitatakse läbi elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) või selle mittetoimimisel e-posti teel aadressile [email protected]. 1.7.4 Ohtlikku lasti käideldakse sadamas vastavalt kemikaaliseadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ja rahvusvahelise konventsiooni merereostuse vältimiseks laevadelt lisade I kuni III alusel kehtestatud rahvusvaheliste ohtlike lastide mereveo eeskirjade nõuetele ning kooskõlas IMDG koodeksi ja IMO Meresõiduohutuse Komitee ringkirjaga nr 675 „Soovitused ohtlike ainete ohutuks veoks ja sellega seonduvaks tegevuseks sadamas“. 1.7.5 Kõik sadamasse saadetavad ohtlikud kaubad (välja arvatud puist- ja vedellast) peavad olema pakitud ja märgistatud vastavalt IMDG koodeksi nõuetele ja varustatud nõutavate saatedokumentidega. 1.7.6 Kui ohtlikud kaubad ei ole pakitud ja märgistatud vastavalt nõuetele või ei ole nende saatmisest sadamasse kehtiva korra kohaselt ette teatatud, võib sadamakapten keelata nende kaupade sadamaalale toomise või kaiomanik nende laadimise ja/või lossimise. 1.7.7 Eriti ohtlike kaupade (IMDG Code: kl 1; 6,2; 7) või suure hulga ohtlike kaupade saatmiseks sadamasse peab nende ainete valdaja või ekspediitor saama nii sadamakapteni kui kaiomaniku eelneva nõusoleku. 1.7.8 Ohtliku lasti käitlemise korraldust vt ka eeskirja p-d 4.2.2 ja 4.2.3. 1.8 Sadama tööaeg 1.8.1 Sadam töötab iga päev ja igal kellaajal. 1.9 Navigatsioonihooaeg sadamas 1.9.1 Navigatsioonihooaeg sadamas on aastaringne. 1.9.2 Jäämurdetööde ajaks võib Veeteede Amet kehtestada jäämurdja poolt teenindavatele laevadele piirangud jääklassi ja peamasina võimsuse kohta. 1.10 Kohaliku aja erinevus UTC-st 1.10.1 Kohalik aeg = UTC +3 tundi (alates märtsi viimasest pühapäevast kuni oktoobri viimase pühapäevani) 1.10.2 Kohalik aeg = UTC +2 tund (alates oktoobri viimasest pühapäevast kuni märtsi viimase pühapäevani) 1.11 Üldandmed sadamas tegutsevate ettevõtete kohta 1.11.1 Sadamas tegutsevad ettevõtted ja nende üldandmed on esitatud lisas 8. 1.11.2 Sadamas tegutsevad riiklikud asutused on esitatud lisas 9. 1.12 Heakord sadamaalal 1.12.1 Sadamaoperaator on kohustatud tagama oma territooriumi ja kaide puhtuse ning korra ja tuleohutus-, tervisekaitse- ja keskkonnanõuete täitmise. 6 1.12.2 Talvel peab sadamaoperaator, kelle kaid talvel kasutatakse, puhastama ja liivatama kaid ning puhastama pollarid jääst ja lumest. Kokkukorjatud lumi tuleb kaidelt eemaldada ja vedada sadama pidaja poolt määratud kogumiskohta. Puhast lund võib vette lükata ainult sadamakapteni loal. 1.12.3 Kaidel ei tohi olla haalamist segavaid esemeid. 1.12.4 Suitsetamine sadamaalal on lubatud üksnes selleks ettenähtud kohtades. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine sadamaalal on keelatud. 1.12.5 Sadamaalal inimestega toimunud õnnetustest ja tehnikaga juhtunud avariidest tuleb viivitamatult teavitada sadamakaptenit või vanemstividori ja sadamaoperaatorit. 1.12.6 Sadamaalale sisenedes ja enne sadamaalalt väljumist peab liiklusvahendi kasutaja vajadusel puhastama liiklusvahendi sadamaoperaatori poolt määratud kohas, vastavalt Pärnu Linna heakorranõuetele. 2. LAEVADE SISENEMINE, SEISMINE JA LAHKUMINE SADAMAST 2.1 Sisenemis- ja väljumiskavatsusest teatamine 2.1.1 Laeva agent saadab sadamakaptenile ja sadamavalve töötajale (valvestividor) kirjaliku teatise laeva saabumisest või väljumisest. Teatiste saatmiseks kasutatakse elektroonilist mere-infosüsteemi EMDE. Sadamakapten või sadamavalve töötaja (valvestividor) abistab laevu sadamakoha määramisel ja korraldab laeva kinnitusotste vastuvõtmise ja äraandmise. 2.2 Sisenemis- ja lahkumistaotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid 2.2.1 Laeva nimi ja peamised mõõdud, sealhulgas süvis saabumisel ja lahkumisel ; 2.2.2 Laevaomaniku üldised andmed; 2.2.3 Sisenemise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg; 2.2.4 Sisenemise põhjus ja laadungioperatsiooni üldine teave; 2.2.5 Laevaagendi firma nimi ja rekvisiidid; 2.2.6 Kai number; 2.2.7 ISPS turvakoodeksi nõuetest tulenev teave; 2.2.8 Teave nakkushaiguse ohust, kui niisugune eksisteerib; 2.2.9 Laevapereliikmete munsterroll ja teave laevapereliikmete vahetusest; 2.2.10 Teave laevaheitmete kohta ja äraandmise kavatsus liikide järgi; 2.2.11 Teave remonttööde kohta ja töödest lahtise tulega. 2.3 Karantiini-, tolli- ja piirivalveformaalsused ning dokumentide vormistamine 2.3.1 Sadamas asub rahvusvaheliseks liikluseks laevadele avatud piiripunkt. Sadamas tegutseb väljakutsel ööpäevaringne Piiri- ja Tollikontroll (vt lisa 9). 2.3.2 Laeva sisenemis- ning lahkumisformaalsuste korraldamine sadamas seoses karantiini-, tolli- ja piirirežiimiga toimub vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud korrale. 2.3.3 Piirikontroll toimub tollikontrollitsoonis vahetult kai äärde sildunud laevas või laevatrapi juures vastavalt Vabariigi Valitsuse 17. septembri 1997. a määrusele nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“. 2.3.4 Piirikontroll seisneb isikute ja transpordivahendite riigipiiri ületamise kontrollis, tollikontrollis ning vastavalt vajadusele turva-, sanitaar-, veterinaar-, või fütosanitaarkontrollis ning teiste võimalike õigusaktidega kehtestatud kontroll- liikides. 2.3.5 Kui laev saabub sadamasse nakkusohtlikust piirkonnast ja/või laeva pardal on nakkushaige või nakkushaiguse nähtudega isik, tuleb sellest teavitada Terviseameti piirkondlikku talitust ja sadamakaptenit. Sellises olukorras läheb 7  esimesena laeva pardale sanitaarkarantiini järelevalve ametnik, kes otsustab, kas anda laevale vabasuhtlemisluba või panna laev karantiini. 2.3.6 Terviseameti piirkondliku talituse põhjendatud nõudmisel muudetakse kai nr 18 sanitaarkaiks. 2.3.7 Laevaagent, kapten või reeder peab informeerima sadamakaptenit laeva valmisolekust sadamast lahkumiseks pärast kinnitust tolli, piirivalve- ja karantiiniformaalsuste täitmise kohta. 2.3.8 Laev, mis on sadamast väljumiseks läbinud nõuetekohaselt piiri- ja tollikontrolli, peab sadamast viivitamatult lahkuma. 2.4 Side korraldamine laevade sisenemisel sadamasse, sadamas seismisel ja sadamast väljumisel 2.4.1 Informatsioon laeva lähenemisest sadamale edastatakse kasutades mereinfosüsteemi EMDE keskkonda ning täiendavalt operatiivselt raadioside ULL 13/16 kanalil. 2.5 Nõuded sildunud laevadele 2.5.1 Laev võib sadamas seista üksnes sadama pidaja loal. Kõik sadama pidaja õiguspärased korraldused, sh need, mis puudutavad laevade seismist kai ääres, ümberhaalamist teise kai äärde või vajadusel laeva sadamast väljasaatmist reidile, on täitmiseks kohustuslikud. 2.5.2 Laeva seisu ajal sadamas peab laev täitma kõiki rahvusvahelise laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (ISPS koodeksi) nõudeid. 2.5.3 Välisriigi riigi- või rahvuslipu all sõitvad laevad on kohustatud seisu ajal sadamas heiskama Eesti Vabariigi lipu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 2.5.4 Kinnitusotsad peavad olema kinnitatud ainult selleks ettenähtud pollarite külge, otstel peavad olema rotivastased kilbid. 2.5.5 Laevade seismine parras-pardas, mistahes kai ääres, on lubatud üksnes sadamakapteni loal. 2.5.6 Kai ääres seisval laeval on keelatud sõukruvide käitamine kauem kui 2 minutit. Erandina on neid lubatud kasutada alla 100 m pikkustel laevadel kõige madalamatel pööretel, peamasina ettevalmistamisel merele minekuks või haalamiseks ning jääoludes sildumisel jää ärajuhtimiseks. 2.5.7 Kai ääres seisval laeval peab alati pardal viibima osa laevaperest, kes tagab laeva ohutu seisu ja vajadusel laeva kiire väljumise reidile, välja arvatud väikelaevad, remondis olevad laevad kogumahutavusega alla 300 GT ning alla 12 m kalalaevad. 2.5.8 Peamasinad, rooli- ja ankruseadmed peavad olema töökorras. Mistahes remondi- ja hooldustööd ning õppehäired, mis võivad pikendada laeva sadamast väljumiseks valmisoleku aega, võivad toimuda ainult sadamakapteni loal. 2.5.9 Sildunud laeval peab olema kaile vastav laevatrepp, mille all on kaitsevõrk. Pimedal ajal peab trepp olema valgustatud. 2.5.10 Laeva kaipoolses pardas olevad väljalaskeavad peavad olema varustatud kilpidega vältimaks vee sattumist kaile. 2.5.11 Kai ääres sildunud laeva jõepoolne parras peab olema valgustatud. 2.5.12 Tormihoiatuse (tuule kiirus üle 25 m/s) saamise korral peab laeva saabuma kapten või vanemtüürimees. Sel juhul tuleb laevad kalda energiavõrgust välja lülitada. Hoiatuse edastab laevadele sadamakapten, kes kehtestab laevade sadamast väljumise korra. 2.5.13 Laeva kapten või teda asendav isik peavad kindlustama laeva ohutu seismise sadamas, laeva ning sadama vara kaitse ning inimeste ohutuse. Laevapered on kohustatud hoidma nii sadama maa-ala kui akvatooriumi puhtana. 8 2.5.14 Kõikidest sadamas nii inimeste kui tehnikaga juhtunud õnnetustest, akvatooriumi reostusest, laevade, kaide ja põrkeseadmete (vendrite) vigastustest tuleb viivitamatult teavitada sadamakaptenit. 2.5.15 Sadamas seismise ajal on laeva kapten või teda asendav isik kohustatud tagama laevapere ja teiste laeval viibivate isikute poolt kõigi sadamas kehtivate eeskirjade, nõuete ja sadama pidaja õiguspäraste korralduste täitmise. 2.5.16 Laeva sadamas seismise ajal on mh keelatud: 2.8.17.1 heita või pumbata üle parda fekaal- ja naftasaadusi sisaldavat vett; 2.8.17.2 pesta laeva: tanke, tekke ja tekiehitisi juhul, kui pesuvesi reostab sadama akvatooriumit (sisaldab õli või muid keskkonnale kahjulikke aineid); 2.8.17.3 teostada laeva lastiruumide pesu, kui pesuvesi pumbatakse sadama akvatooriumile; 2.8.17.4 heita kaile või vette prahti, majapidamis- või tööstuslikke jäätmeid; 2.8.17.5 ujuda sadama akvatooriumil; 2.8.17.6 veeskada paate ja parvesid sadamakapteni loata; 2.8.17.7 võtta omavoliliselt sadama süsteemidest vett või elektrienergiat; 2.8.17.8 pidada laevas registreerimata ja vaktsineerimata loomi; 2.8.17.9 laadida kaile varustust ilma sadama pidaja loata; 2.8.17.10 eirata sadama pidaja õiguspäraseid korraldusi. 2.6 Nõuded sildunud laevadele (tekitööd, keevitustööd ja tööd lahtise tulega, pardatagused tööd ja tuukritööd, paatide ja parvede veeskamine, tankide pesemine, peamasina remont) 2.6.1 Laeva kavandatavast remondist tuleb informeerida sadamakaptenit ning taotleda sadamakapteni kirjalik luba; 2.6.2 Lahtise tulega seotud töödeks tuleb vormistada tuletööde luba ning täita loas sätestatud nõudeid; 2.6.3 Keelatud on laeval teha kerepuhastus-, värvimis- või muid remonditöid, mis tekitavad tolmu või müra; 2.6.4 Prügi võib panna vaid selleks eraldatud konteineritesse; 2.6.5 Transpordivahendeid võib parkida parklatesse või kai peale, kui selleks on saadud luba; 2.6.6 Laevad ja väikelaevad võivad seista vaid selleks eraldatud kai ääres ning liikuda sadamas väikese käiguga, tekitamata lainetust; 2.6.7 Tuukritöid tohib teha vaid sadamakapteni loal; 2.6.8 Laevaheitmete äraandmine võib toimuda vaid vastavalt sadama pidaja poolt kehtestatud eeskirjale. 3. LAEVALIIKLUS SADAMA AKVATOORIUMIL 3.1 Laevaliiklus sadama akvatooriumil 3.1.1 Laevade, välja arvatud sadama pidajaga kooskõlastatud sõidugraafiku alusel regulaarreise teostavate parvlaevade, liikumine sadama akvatooriumil on lubatud ainult kooskõlastatult sadamakapteniga. 3.1.2 Sadama pidajaga kooskõlastatud sõidugraafiku alusel regulaarreise teostaval parvlaeval on sadamasse sisenemise ja sealt väljumise eesõigus. Muude laevade üheaegsel sadamasse sisse- ja väljasõidul kehtib sadamast väljuva laeva eesõigus, v.a juhul kui tegu on hädaolukorraga või sadamakapten annab teistsuguse korralduse. 3.1.3 Akvatooriumil liikudes peavad laevad ja väikelaevad jälgima rahvusvahelisi laevade kokkupõrke vältimise reegleid ning lähtuma headest meretavadest. 9 3.1.4 Sadama akvatooriumil peab laev liikuma minimaalse kiirusega, mille puhul ta säilitab juhitavuse rooli abil. Laeva ja väikelaeva käiturite töörežiim peab olema selline, mis ei ohusta teisi kaide ääres seisvaid laevu, väikelaevu ning sadamarajatisi. Laeva rooli-, ankru- ja haalamisseadmed peavad olema töökorras ja kasutamiseks valmis. 3.1.5 Laeva ümberpaigutamine sadama akvatooriumil on lubatud üksnes sadamakapteni loal. Kohustuslikule lootsimisele kuuluva laeva ümberpaigutamisel on lootsimine kohustuslik. Laevade haalamine pikki kaid on lubatud lootsita. 3.1.6 Juhul kui kanalis liiguvad suuretonnaažilised laevad, peavad sport- ja väikelaevad nende lähenemisel õigeaegselt kõrvale hoiduma faarvaatri telgjoonest nii kaugele, kui seda võimaldab nende endi meresõiduohutus. Keelatud on ligineda suuremõõtmeliste laevade manööveralale, kui need on ennast ringi pööramas. 3.1.7 Sadamaalal läbiviidavate ürituste (sj spordivõistluste) kava tuleb eelnevalt kooskõlastada sadama pidajaga ja nende läbiviimine on lubatud üksnes sadama pidaja loal. 3.1.8 Laevad peavad pöördemanöövreid sooritama selleks ettenähtud manööverdusalal. 3.1.9 Laeva pöördemanöövrite sooritamine mittemanööverdusalal puksiiri abil või abita võib toimuda üksnes sadamakapteni loal. 3.1.10 Väikelaevad peavad olema registreeritud vastavalt kehtivatele õigusaktidele, nende juhid peavad omama kehtivat juhitunnistust. 3.1.11 Sadama akvatooriumil on keelatud vigursõit ning igasugused pukseerimised lõbusõidu eesmärgil. 3.1.12 Väikelaevu võib veestada kaidelt üksnes selleks ettenähtud kohtades. 3.1.13 Väikelaevad ei tohi sõita kaidele või kai ääres seisvatele laevadele lähemale kui 30 m, v.a juhul kui nad ise silduvad. 3.2 Veesõidukitele esitatavad nõuded liiklemisel normaal- ja eritingimustes 3.2.1 Halva nähtavuse korral alla 1 kaabeltau (kbt) otsustab üle 500 GT suuruste laevade sadamasse sisenemise ja sealt väljumise sadamakapten kooskõlastatult lootsiga. 3.2.2 Sadama akvatooriumil on keelatud „jõgi-meri“ tüüpi laevade liikumine tuule kiirusel üle 12 m/s ja ülejäänud laevade liikumine tuule kiirusel üle 15 m/s. Lõpliku otsuse langetab sadamakapten arvestades kõiki ilmastikuolusid. 3.3 Sildumine 3.3.1 Laeva sildumisel peab kail viibima kaiomaniku esindaja või vanemstividor, kes näitab laeva seisukoha kai ääres töödeldava lasti ja parda suhtes. 3.3.2 Sadama kai äärde sildunud laevade pikivahe peab tagama laevade ohutuse. 3.3.3 Sildumisel kaide 1,2,3,5,6, ja 7 on soovitatav kasutada pukseriteenust. 3.4 Laevade pukseerimine ja puksiiri tellimine 3.4.1 Laevade pukseerimine toimub kooskõlas majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002. a määrusega nr 23 “Pukseerimise nõuded”. 3.4.2 Sadamas on võimalik kasutada puksiiri teenust vastavalt sadamatasude dokumendis toodud tariifidele (kättesaadav www.parnusadam.eu). 3.4.3 Puksiiri kasutamise vajaduse määrab laeva kapten, v.a juhul, kui lähtuvalt käesoleva eeskirja sätetest on puksiiri kasutamine kohustuslik. Puksiiri kasutamiseks esitab laeva kapten agendi või lootsi kaudu puksiiri kaptenile tellimuse mitte hiljem kui 1,5 tundi enne planeeritava töö algust ning kinnitab või annulleerib selle mitte hiljem kui 30 minutit enne esialgselt määratud aega. Tellimine ja annulleerimine toimub telefoninumbril +372 503 1115 ning 10  samaaegselt tuleb saata ka kirjalik tellimus või tellimuse annulleerimine e- mailile [email protected]. Kui tellimus annulleeritakse, tuleb tasuda puksiiri 30 min töö eest. 3.4.4 Laevade abistamise ajal on puksiir laeva teenistuses selle kapteni või lootsi juhtimise all. Laeva kapteni või lootsi tegevuse tõttu puksiirile tekitatud kahju hüvitab puksiiri tellija. Pukseerimise käigus pukseerimises osalejale või kolmandale isikule kahju tekkimise korral loetakse vastutavaks laev, mille kaptenil oli navigatsiooniline juhtimine, kuni pole tõendatud vastupidist. Töökorras jõuseadmetega laeva pukseerimisel loetakse, et navigatsiooniline juhtimine lasub pukseeritava laeva kaptenil. 3.5 Laevadele esitatavad nõuded liikumisel jääoludes 3.5.1 Jäämurdja kasutamine ja jäämurdetööde kord on reguleeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23. detsembri 2003. a määrusega nr 265 “Jäämurdetööde kord“. 3.5.2 Sadam on määratud riigi poolt jäämurdjaga teenindavaks sadamaks kuni sadama akvatooriumini. 3.5.3 Kuni sadama akvatooriumini korraldab jäämurdetöid Veeteede Amet. Jäämurdetegevuse korraldamiseks võib Veeteede Amet moodustada nõuandva organi – jäästaabi. 3.5.4 Jäämurdetööde perioodi alguse ja lõpu määrab Veeteede Ameti peadirektor lähtuvalt jääoludest. 3.5.5 Sadama akvatooriumil korraldab jäämurdetöid sadamakapten ja jäämurdetöid teostab sadama puksiir. 3.5.6 Riikliku jäämurdja tellimused esitatakse elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu vähemalt 24-tunnise etteteatamisega. 3.6 Erinõuded sõltuvalt veesõiduki klassist ja laadungi iseloomust 3.6.1 Laevad, millel on viljalaadung, on kohustatud enne sadamas väljumist esitama sadamakaptenile laeva püstuvuse arvutused. 3.6.2 Sadama akvatooriumil kehtivad väikeveesõidukitele ja väikelaevadele järgmised kiirusepiirangud: 3.6.2.1 muuli otstest kuni turbakaini (kai 3) – kuni 10 sõlme; 3.6.2.2 turbakaist (kai 3) kuni kesklinna sillani – kuni 5 sõlme, rakendades erilist ettevaatust teiste laevade ja väikelaevade suhtes. Sealjuures tuleb valida kiirus, mis ei tekitaks käigulainet, st lainet, mis erineks antud ajahetkel esinevatest looduslikest lainetest. 3.7 Lootsimise korraldamine 3.7.1 Ohutu meresõidu tagamiseks kohustusliku lootsimise piirkond Pärnu sadamasse sisenemisel algab lootsijaamas, mille asukoht on φ=58°19’N; λ=24°25’E. 3.7.2 Lootsimine sadamasse toimub vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.novembri 2002 määrusele nr 15 “Lootsimise kord ning lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad’’. 3.7.3 Merelootsid töötavad Pärnu kohustuslikus lootsimispiirkonnas ööpäevaringselt. Lootsiteenus tellitakse agendi kaudu AS Eesti Loots valveoperaatorilt, faks +372 605 3881, tel. +372 605 3888; ULL kanalil 13/16 kutsung „Pärnu Loots“. Loots tellitakse laeva saabumisel: 3.7.3.1 hiljemalt 24 tundi enne laeva saabumist lootsijaama; 3.7.3.2 juhul, kui aeg eelmisest sadamast väljumisel on lühem kui 24 tundi, siis eesmisest sadamast väljumise hetkel; 11  3.7.3.3 tellimust tuleb täpsustada 6 tundi ja seejärel 1 tund enne laeva saabumist lootsijaama; väljumisel: 3.7.3.4 hiljemalt 4 tundi enne väljumist, tellimust täpsustatakse 1 tund enne väljumist. 3.7.4 Sadamasse sisenemisel ja sadamast välumisel on lootsimine laevadele kohustuslik. Lootsimisest on vabastatud järgmised laevad: 3.7.4.1 Eesti Vabariigi riiklikke haldusülesandeid täitvad laevad; 3.7.4.2 Eesti Vabariigi sõjalaevad; 3.7.4.3 tehnilise laevastiku laevad, mh kõik sadamateenuste osutamisega seotud laevad ja süvenduslaevastik, välja arvatud sadama akvatooriumilt väljuvad välisriikide süvenduslaevastiku laevad; 3.7.4.4 väikelaevad; 3.7.4.5 kõik laevad kogumahtuvusega alla 500 GT; 3.7.4.6 reisilaevad, mille kapten ja vanemtüürimees omavad lootsimisest vabastamise tunnistust ning teised laevad, mille kapten omab lootsimisest vabastamise tunnistust. 3.7.5 Ümberhaalamine kaidel 1, 2 ja 3 ning 5,6 ja 7 toimub ilma lootsita. 3.7.6 Mitme laeva samaaegsel saabumisel sadamasse sisenemiseks otsustavad sisenemise järjekorra sadamakapten ning vanemstividor arvestades lootsi arvamusega. 4. SADAMATEENUSED JA NENDEGA SEONDUVAD TEENUSED 4.1 Sadamateenuste loetelu 4.1.1 Sadamas osutatakse järgmisi teenuseid: laevaliikluse korraldamine akvatooriumi merealal ning Pärnu jõel, pukserteenus, laevade lastimine ja lossimine, laoteenused sadama maa-alal, sadamaoperaatorite teenused, vastavalt võimalustele kaldaelektri ja mageda veega varustamine, laevaheitmete sh. vedelheitmete vastuvõtmise korraldamine. Jäämurdeteenuse tagab Veeteede Amet ning lootsiteenuse AS Eesti Loots. 4.2 Lastimine, lossimine, kaupade ladustamine ja hoiustamine (sh ohtlikud kaubad) 4.2.1 Kaupade lastimine, lossimine, ladustamine ja hoiustamine toimub vastavalt lepingutele, mis on sõlmitud kaiomaniku ning juriidilise isiku, kelle kaupa lastitakse ja/või lossitakse (tellija), vahel. 4.2.2 Ohtlikke ja suuremõõtmelisi kaupu käideldakse üksnes eelneval kokkuleppel kaiomanikuga (vt ka p-d 1.7.3 - 1.7.8). 4.2.3 Sadama maa-alal ladustatava ohtliku kauba puhul tuleb enne ohtliku kauba saabumist sadamaoperaatorile esitada vormikohane ohtliku kauba deklaratsioon, konteineri (koorma) pakkimise tõend ja juhend tegutsemiseks ohuolukorras. 4.3 Stividoritööd 4.3.1 Stividoritööde teostamist korraldab sadamaoperaator, lähtudes käesolevast eeskirjast, kehtivatest õigusaktidest ja stividoriteenuste osutamise lepingutest. 4.4 Veega varustamine 4.4.1 Laevade veega varustamine on lubatud ja võimalik paakautodega. Paakautod lubab sadamaalale sadamakapten laevaagendi, kapteni või reederi kirjaliku avalduse alusel. Vajadusel korraldab laeva veega varustamise laevaagent, kapten või reeder. 12 4.4.2 Sadamas on võimalik täiendada mageda vee varusid kaide nr 5,6 ja 7 (Jannseni kaid) ääres. 4.5 Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtt 4.5.1 Sadama pidaja korraldab laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise laevadelt vastavalt sadamaseadusele ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 29.07.2009. a määrusele nr 78 „Laevaheitmete ja lastijäätmete üleandmise ja vastuvõtmise korralduslikud nõuded“. 4.5.2 Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise protsess on kirjeldatud sadama laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavas (kättesaadav www.parnusadam.eu). 4.5.3 Jäätmetasud on sätestatud sadamatasude dokumendis (kättesaadav www.parnusadam.eu). 4.6 Kütuse- ja määrdeainetega varustamine 4.6.1 Sadamas on võimalik täiendada kütuse- ja määrdeõli varusid. 4.6.2 Laevade punkerdamine toimub paakautodelt ning üksnes sadamakapteni eelnevalt loal. 4.6.3 Laevade punkerdamisest tuleb eelnevalt informeerida Maksu- ja Tolliametit. Punkerdamine reidil on keelatud. 4.6.4 Enne tööde alustamist peab olema täidetud punkerdamiseelne kontroll-leht (lisa 11) ja tarvitusele võetud meetmed sadamaala reostuse vältimiseks. 4.6.5 Laeva punkerdamisel peavad punkerdamiskoha vahetus läheduses olema esmased tulekustutusvahendid ja vahendid võimaliku lokaalse reostuse likvideerimiseks. 4.6.6 Laeva kapten või teda asendav isik on kohustatud viivitamatult informeerima sadamakaptenit igast avariiolukorrast, reostusest või ohtlikust olukorrast, millega võib kaasneda keskkonnareostus. 4.6.7 Punkerdamist teostav ettevõtja peab omama sadama pidaja poolt aktsepteeritud kindlustust, mille kindlustuskate on vähemalt 32 000 eurot. 4.6.8 Punkerdamisel tuleb laevadel heisata signaalkoodi lipp “B” (BRAVO) ja ööseks sisse lülitada punane signaaltuli. 4.7 Tuukritööd 4.7.1 Sadama pidaja tuukritööde teenust ei osuta. Tuukritöid laevadele korraldab laevaagent, kapten või reeder. 4.7.2 Tuukritööde vajadusest tuleb kirjalikult teavitada sadamakaptenit ja kooskõlastada temaga tuukritööde teostamise aeg ja viis. 4.7.3 Tuukrilaeval või teisaldataval tuukritööde kompleksil peab olema pidev ULL raadioside sadamakapteniga. ULL raadiosidevahendi puudumisel võib kasutada mobiiltelefoni, mille number tuleb anda sadamakaptenile. 4.8 Remondi- ja värvimistööd 4.8.1 Sadama pidaja veesõidukitele remondi- ja värvimistööde teenust ei osuta. 4.8.2 Sildunud veesõidukite täpsemad remondi- ja värvimistööde nõudeid vt käesoleva eeskirja p 2.6. 4.9 Laeva ühendamine kaldasüsteemidega 4.9.1 Veega varustamine ja laeva ühendamine side- ja energiasüsteemidega toimub kaiomaniku loal, tingimustel ja juhiste järgi. 4.9.2 Laevade veega varustamine toimub eeskirja p-i 4.4 kohaselt. 4.10 Sadamatasud 4.10.1 Sadamatasud, nende rakendamise kord ning soodustused on sätestatud sadamatasude dokumendis (kättesaadav www.parnusadam.eu). 13 4.11 Muud sadama poolt osutatavad teenused 4.11.1 Laevavarude täiendamine (nt shipchandleri teenus) on lubatud, informeerides eelnevalt sadamakaptenit. Transport (laeva varud) lubatakse sadamaalale laevaagendi, kapteni või reederi kirjaliku avalduse alusel. Sadamakaptenil on õigus teostada saabuvate laevavarude saatelehele vastavuse kontrolli, tagades varude ja pakendite puutumatuse. Sadama pidaja laevade varustamise teenust ei osuta. 4.11.2 Sadama pidaja ei osuta teenuseid harrastusmeresõitjatele. 4.12 Külalissadamate teenused 4.12.1 Külalissadamate poolt pakutavate teenuste nimekirja ja hinnakirja kehtestab külalissadama kaiomanik. 5. REISIJATE TEENINDUSEGA SEOTUD KORD SADAMAS 5.1 Regulaarsel liinil töötavaid reisilaevu teenindatakse sadamas eelisjärjekorras. 5.2 Reisilaevu teenindatakse sadama pidaja poolt määratud kai ääres. 5.3 Reisijatel on keelatud liikuda lastimis- ja lossimistööde piirkonnas. Reisijad on kohustatud hoiduma sadamaalal keelumärkidega osundatud tegevustest ja alluma sadama pidaja õiguspärastele korraldustele. 5.4 Laevakapten või teda asendav isik ning laeva meeskond peavad kindlustama reisijate ohutu laevale peale- ja mahamineku. 14 6. MEDITSIINIABI SADAMAS 6.1 Sadamas meditsiiniabi osutamise punkt puudub. 6.2 Meditsiiniabi osutavad Pärnu linna tervishoiuasutused. Vältimatut abi saab kutsuda ööpäevaringselt sadama dispetšeri kaudu või hädaabi numbril 112. 7. TULEOHUTUSNÕUDED SADAMAS JA PÄÄSTETÖÖDE KORRALDAMINE 7.1 Tuleohutuse tagamine sadamaalal, seal asuvatel objektidel ning päästetööde korraldamine on sätestatud päästeseadusega, hädaolukorra lahendamise plaaniga ja sadama õlireostuse ennetamise ja likvideerimise plaaniga (kaks viimast kättesaadavad sadamakapteni teenistuses). 7.2 Tuleohutusnõuded sadamas seisvatel laevadel 7.2.1 Sadamas seisva laeva pääste- ja tuletõrjevarustus peab olema töökorras ja vastama kehtivatele nõuetele. 7.2.2 Tuleohtlikud tööd sadamas seisvatel laevadel on lubatud üksnes sadamakapteni loal (vt p 2.6.1). 7.2.3 Tulekahju likvideerimist laeval juhib laeva kapten või teda asendav isik. 7.3 Tuleohutusnõuded sadamaalal, hoonetes ja rajatistes 7.3.1 Lahtise tule tegemine sadamaalal on rangelt keelatud. Keevituse ja lahtise tulega tööde teostamine sadamaalal on lubatud üksnes sadamakapteni loal. 7.3.2 Suitsetamine on lubatud ainult selleks ettenähtud kohtades. 7.3.3 Sadamaoperaator tagab oma kinnistul tuleohutusnõuete täitmise. 7.3.4 Sadama pidaja ja sadamaoperaator tagavad töökorras tuletõrje- ja päästevahendite olemasolu sadamaalal nähtavatel kohtadel ning nendele vaba juurdepääsu vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 7.4 Pääste- ja tuletõrjevahendite paigutus 7.4.1 Päästevahendid on paigaldatud kindlaks määratud nähtavatele ja juurdepääsetavatele kohtadele statsionaarsetel alustel kogu kailiini ulatuses. Vt kaide skemaatiline plaan lisas 5 ja päästevahendite paigutuse skeem (kättesaadavad sadamakapteni teenistuses). 7.5 Tegevuskava avariiolukordades 7.5.1 Tegevuskava inimeste ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks on sätestatud hädaolukorra lahendamise plaanis, mis on kättesaadav sadamakapteni teenistuses. 7.5.2 Tulekahjust sadamaalal või laeval, hädaolukorrast naftasaaduste avariiheidetest või muust avariiolukorrast tuleb viivitamatult teatada sadamakaptenile ja Päästeametile. 7.5.3 Tulekahju puhkemise korral sadamaalal või sadamas seisval laeval kuulutatakse teistel laevadel välja üldhäire ning kõik teised laevad peavad valmis seadma tuletõrje- ja päästevahendid ning peamasina, et osutada abi tulekahju kustutamisel või tule leviku tõkestamisel. Samuti peab laeva kapten valmistama laeva ette sadamast väljasõiduks, et vajadusel oleks laev valmis ohutuse tagamiseks sadamast lahkuma. 7.6 Reostustõrje sadamas 7.6.1 Reostuse ennetamist ja likvideerimist sadamaalal korraldab ja koordineerib sadamakapten. 7.6.2 Sadam on varustatud reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks vajalike tehniliste vahenditega. 15 7.6.3 Sadama reostustõrje plaanis on kirjeldatud tegevuskava reostuse korral ning see on kättesaadav sadamakapteni teenistuses. 7.6.4 Sadamaalal viibivad laevad ja isikud on kohustatud vältima naftasaaduste ja kõikvõimaliku muu reostuse sattumist sadamaalale. 7.6.5 Mistahes reostuse (nt määrde- ja hüdraulikaõlide, diislikütuse, laevade kütuste, õliste jääkide või laevade masinaruumi pilsivee sattumine sadamaalale) avastamisest tuleb viivitamatult teatada sadamakaptenile, Päästeametile ja Keskkonnainspektsioonile. 7.6.6 Laevast lähtuva reostuse puhul tuleb laevapereliikmetel koheselt võtta tarvitusele meetmed reostuse lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks ning tegutseda vastavalt laeva reostustõrje plaanile. 7.6.7 Reostuse kõrvaldamisega seotud kulud ja tekkinud kahju kannab reostuse põhjustaja. 8. ERITEENISTUSTE VÄLJAKUTSUMISE KORD 8.1 Eriteenistusi võib välja kutsuda iseseisvalt või sadamadispetšeri kaudu. 8.2 Politsei väljakutse telefon 112 8.3 Päästeteenistuse väljakutse telefon 112 8.4 Keskkonnainspektsiooni valvenumber 1313 * * * 16  Lisa 11 PUNKERDAMISEELNE KONTROLL- LEHT Punkrilaeva nimi Punkerdava laeva nimi Auto registreerimisnumber Kapteni nimi Kapteni/ autojuhi nimi Punkerdamise koht Punkerdamise kuupäev Punkerdamise kellaaeg Punkerdaja Punkrit pealevõttev laev 1. Punkerdatava toote kogus 1. Vastuvõetava toote kogus Diiselkütus …… tonni …… m³ Diiselkütus …… tonni …… m³ Masuut …… tonni ……m³ Masuut …… tonni ……m³ Määrdeõli …… tonni …… m³ Määrdeõli …… tonni …… m³ 2. Punkerdaja ja punkerdatava laeva 2. Punkerdatava laeva ja punkerdaja vahelised sidevahendid vahelised sidevahendid 3. Kes peab sidet punkerdatava laevaga? 3. Kes peab sidet punkerdajaga? Nimi Nimi Amet Amet 4. Kes vastutab punkerdamise ohutu 4. Kes vastutab punkerdamise ohutu läbiviimise eest? läbiviimise eest? Nimi Nimi Amet Amet 5. (a) Kas on olemas pumpade avariilüliti? 5. Kui sageli kontrollitakse tankide täituvust JAH Kus …………………………… ja kes vastutab mõõdistamise eest? EI (b) Kas avariiolukorras tegutsemise kord Iga …….. minuti järel on kokkulepitud punkerdatava laevaga? JAH Nimi EI Amet 6. Kokkulepitud maksimaalse pumpamise 6. Kokkulepitud maksimaalse pumpamise kiirus ja surve voolikutes kiirus ja surve voolikutes Kiirus …………………. tonni/tunnis Kiirus …………………. tonni/tunnis Surve ………………….. baari Surve ………………….. baari Kinnitan, et ma ei ületa pumpamiskiirust ja Kinnitan, et ma olen võimeline vastu võtma voolikutes lubatavat survet ja et vooliku eelpool väljatoodud kogused nimetatud ühenduskoha juures on vaht ohutu pumpamiskiirustel ja survega voolikutes ning punkerdamise tagamiseks ning hädaolukorra tagan, et punkri vastuvõtu eest vastutavad puhul kiireks tegutsemiseks. laevamehaanikud ei sulge punkerdajaga eelnevalt kokkuleppimata ühtegi ventiili, mis piiravad toote voolu ja et vooliku ühenduskoha juures on vaht tagamaks ohutu punkri vastuvõtmise ja hädaolukorra puhul kiire tegutsemise. ________________________________ Punkerdaja kapten/ autojuht _________________________________ Kapten/ vanemmehaanik Kontroll- leht peab olema täidetud enne punkerdamisoperatsioonide algust  Lisa 10 Laeva agendi nimi, aadress ja agenteerimise litsentsi number Saabumise teatis (kuupäev, nr) ___________________ PÄRNU SADAM Eeldatav laeva asukoht sadamas (kai nr) Laeva nimi Kodusadam Lipp Kapteni nimi Laevaomanik Tuleku eesmärk Kaup Kauba kogus Seisuaeg Laeva süvis Tf= Taf= Ohtlik kaup Klass Kogus EI JAH IMO nr Äraantavad heitmed (m³) Pilsivesi Fekaalvesi Prügi Tahked õlijäätmed Lasti jäätmed Laeva varustamine sadamas Punker (m³) Tekilaadungi kinnitusmaterjalid Vesi (m³) Muu IMO nr Max. süvis (m) Max. pikkus (m) Max. laius (m) Sadama kinnitus vastuvõtmise kohta  KAIKOHA ÜÜRILEPING Kuupäev digitaalallkirjas AS Pärnu Sadam, põhikirja alusel juhatuse liikmed Mati Einmann ja Sander Kilk isikus (edaspidi nimetatud üürileandja) ja Veeteede Amet, põhimääruse alusel peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Marek Rauk isikus (edaspidi nimetatud üürnik), keda nimetatakse ka pool või koos pooled, sõlmisid alljärgneva lepingu: 1. Lepingu objekt 1.1 Üürileandja annab ja üürnik võtab üürile kaikoha Jannseni kaid (kai nr 12 või nr 13) veesõiduki hoidmiseks üürileandja poolt opereeritavas Pärnu sadamas. 1.2 Veesõiduki andmed: laeva omanik on Veeteede Amet, laeva nimi Jakob Prei, laeva pikkus 25,65 m, laius 13,0 m, GT 235, süvis 2,7 m. Alumiiniumkorpusega katamaraan tüüpi laev. 3. Üüritasu 3.1 Üürnik tasub üürileandjale 2020. a hooaja (lepingu sõlmimise kuupäevast kuni 30. novembrini 2020. a) eest 750,00 eurot kuus, mille sisse on arvestatud ka sadama hinnakirja järgsed külastus ja sildumistasud. Üürnik tasub üürileandjale Lepingu perioodil tarbitud elektri eest elektriarvesti näitude alusel hinnaga 0,1 eur/kWh. Mageda vee võtmisel arvestatakse vee hinnaks 3,20 eurot/tonn. Pilsivee või fekaalvee äraandmisel tasub üürnik jäätmekäitlusfirma Ragn Sells AS hinnakirja alusel 104 eur/t + 150 eur transport. Laevas tekkiva prügi ladustamine sadama prügi konteineritesse. Tasu sisaldub lepingujärgses kaikoha kuu tasus. Kõikidele hindadele lisandub käibemaks. 3.2 Üüritasu maksmine toimub kuutasudena üürileandja poolt esitatud arvete alusel 14 tööpäeva jooksul arve saamisest. Üürileandja esitab üürnikule arved e-arvete keskkonna kaudu. 3.3 Kui Üürnik paigaldab veesõiduki Pärnu sadama kai äärde, kuid ei täida lepingu tingimusi või viivitab üüritasu ülekandmisega, on sadama üürileandjal õigus kohaldada trahvisanktsioone kuni 10% üüritasust iga sanktsioneeritud päeva eest või nõuda sisse viivist võlaõigusseadusega sätestatud määras. 4. Poolte kohustused ja vastutus 4.1 Üürileandja kohustub: 4.1.1 Võimaldama üürnikul kasutada üürileandjale kuuluvas Pärnu sadamas kaid laeva Jakob Prei seismiseks; 4.1.2 Informeerima üürnikku vajalikest asjaoludest seoses veesõiduki hoidmisega Pärnu sadamas; 4.1.3 Ühendama laeva kaldavooluvõrku 400 V; 50Hz tarbimisvõimsusega max 20kWt, varustama vajadusel mageda veega, paigutama kaile olmeprügi konteineri. Üürniku taotluse alusel korraldama laevaheitmete vastuvõtu vastava tasu eest; 4.1.4 Üürileandja ei kanna materiaalset vastutust veesõidukile tekitatud kahju eest, mis on tingitud tulekahjust, ilmastikutingimustest, kolmandate isikute tegevusest või muudest üürileandja tahtest ning võimetest mittesõltuvatest asjaoludest; 4.1.5 Üürileandja ei teosta veesõidukite valvet, kuid pooled lepivad kokku, et videovalve salvestusi säilitatakse 1 kuu; 4.1.6 Üürileandja ei vastuta veesõidukisse jäetud seadmete ja isiklike esemete turvalisuse eest. 4.2 Üürnik kohustub: 4.2.1 Täitma tingimusteta Pärnu sadama eeskirju ja sadamakapteni korraldusi; 4.2.2 Kooskõlastama sadama kapteniga veesõiduki paigutamist/ümberpaigutamist sadamas; 4.2.3 Tasuma üürileandjale üüritasu ja muud tasud lepingu punktis 3 ära märgitud summas ja korras; 4.2.4 Täitma sadamas kehtestatud sisekorraeeskirju, järgima veeohutuse, keskkonnakaitse ja hea kombe nõudeid; 4.2.5 Korraldama laeval vahiteenistust ning hoidma laeva valmisolekus kaivahetuseks või muudeks manöövriteks; 4.2.6 Võtma tarvitusele kõik meetmed oma vara säilimise tagamiseks; 4.2.7 Teostama tankimist ja vedelate laevaheitmete äraandmist sadamakapteniga eelneval kooskõlastamisel; 4.2.8 Mitte paigaldama sadamakaile esemeid ja transpordivahendeid kooskõlastamata eelnevalt üürileandjaga. 5. Lõppsätted 5.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni 30. november 2020. a. 5.2 Lepingut võib ennetähtaegselt lõpetada, kui üks pooltest on rikkunud käesolevas lepingus või selle lisades sätestatud tingimusi. 5.3 Käesolevat lepingut ja selle tingimusi võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. 5.4 Kõik käesolevast lepingust tulenevad lahkarvamused poolte vahel lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, pöördutakse lahkarvamuste lahendamiseks kohtusse. 5.5 Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt. 5.6 Üürniku kontaktisik on laevastiku osakonna juhataja Talvi Simmo, telefon 620 5780, 50 25360, e-post: [email protected]. Üürileandja kontaktisik on sadamakapten Viktor Palmet, telefon 5031115, e-post: [email protected]. 6. Lepingu lisad Lisa 1 Pärnu sadama asendiplaan Lisa 2 Pärnu sadama eeskiri Lisa 3 Pärnu sadama sadamatasud Lisa 4 Punkerdamiseelne kontroll-leht Lisa 5 Saabumise teatis Poolte andmed ja allkirjad Üürileandja Üürnik AS Pärnu Sadam Veeteede Amet Registrikood 11385865 Registrikood 70002414 Kaubasadama tee 2, 80030 Pärnu Valge 4, 11413 Tallinn Telefon +372 5031115 Telefon +372 620 5500 E-post: [email protected] E-post: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Mati Einmann Marek Rauk juhatuse liige peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Sander Kilk juhatuse liige