Kiri

TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU REGISTRI NUMBER 3692 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING NING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar-Johanson, kelle notaribüroo asub Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2, kaheksandal oktoobril kahe tuhande kümnendal aastal (08.10.2010.a.) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis Tallinnas Harju tn 11, ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70003158, aadress Harju tn 11, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva Veeteede Ameti, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70002414, aadress Valge tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valdaja kaudu, ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva Maanteeameti, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70001490, aadress Pärnu mnt 463a Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valdaja kaudu, kelle esindajana tegutseb Vabariigi Presidendi 04.04.2007.a otsusega nr 144 ametisse nimetatud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, isikukood 36608270264, kes on tõestajale tuntud isik, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Lasnamäe 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Elari Udam, isikukood 36805160242, kes on tõestajale tuntud isik, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED JA KINNISTUSRAAMATU SEIS NING OSALEJATE AVALDUSED JA KINNITUSED 1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu asukohaga Suurupi tehnohoone, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese 1 on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12441702 all (riigivara registri registreerimisnumber (edaspidi rvrn) 01028947, Suurupi liitsihi 1  ülemise tuletorni tehnohoone rvrn 02005621). 1.1.1. Maa koosseisus on katastritunnus 19801:001:1945, pindala 310 m², aadress Suurupi tehnohoone, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa. 1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158). 27.08.2007 avalduse alusel sisse kantud 10.09.2007.Kohtunikuabi Mare Tomingas. 1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.1.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010.a. 1.2. Lepingu esemeks 2 on kinnistu asukohaga Ninamaa, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 12806202 all (rvrn 01030652, Suurupi liitsihi alumise tuletorni sireenihoone rvrn 02005624, sauna rvrn 02013397, elamu rvrn 02013398). 1.2.1. Maa koosseisus on katastritunnus 19801:001:2029, pindala 2,26 ha, aadress Ninamaa, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond, maa sihtotstarve sotsiaalmaa (95%), elamumaa (5%). 1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158). 19.02.2008 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.04.2008.Kinnistussekretär Kadi MuldoKohtunikuabi Tiina Adoberg. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 17.09.2010. 1.3. Lepingu esemeks 3 on kinnistu asukohaga Pae tn 16, Tallinn koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1225601 all (rvrn 01000854, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni tehnilise varustuse lao nr 1 rvrn 02004593, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni tehnohoone rvrn 02004594, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni töökoja rvrn 02004595, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni tehnilise varustuse lao nr 2 rvrn 02004596, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni tehnilise varustuse lao nr 3 rvrn 02004597, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni juurviljahoidla rvrn 02011920; Tallinna liitsihi ülemise tuletorni 2-korterilise elamu nr 1 rvrn 04000596, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni 2-korterilise elamu nr 2 rvrn 04000597, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni 2-korterilise elamu nr 4 rvrn 04000598, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni 2-korterilise elamu nr 3 rvrn 04000599; Tallinna liitsihi ülemise tuletorni rvrn 06000935, Tallinna liitsihi ülemise tuletorni piirde riigivara rvrn 06006524). 1.3.1. Maa koosseisus on katastritunnus 78403:315:0840, pindala 9588 m², aadress Pae tn 16, Tallinn, maa sihtotstarve transpordimaa. 1.3.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.3.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2 sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariigi kasuks. Kui riik ostueesõigust ei teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks Tallinna linn. Kultuurimälestiseks tunnistamise õiguslikuks aluseks on "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 18.08.1997 määrus nr. 55, (RTL 1997, 165/166, 935). 13.05.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.05.2009. Kohtunikuabi Ave Laumets. 2) Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158). 28.01.2010 avalduse alusel sisse kantud 8.02.2010. Kohtunikuabi Mare Tomingas. 1.3.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 2 1.3.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.3.6. Eelnimetatud III jao ostueesõiguse märkus jääb kehtima ka Ostja suhtes ning Müüja ei pea seda kannet kõrvaldama. 1.4. Lepingu esemeks 4 on kinnistu asukohaga Akadeemia tee 36a, Tallinn koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 24452501 all (rvrn 01033714, ärihoone (makulatuuri vastuvõtupunkti) rvrn 02013412). 1.4.1. Maa koosseisus on katastritunnus 78405:501:0177, pindala 174 m², aadress Akadeemia tee 36a, Tallinn, maa sihtotstarve ärimaa. 1.4.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.4.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158). 3.02.2009 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.04.2009.Kinnistussekretär Karin ArrasKohtunikuabi Neeme Laane. 1.4.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 17.09.2010. 1.5. Lepingu esemeks 5 on kinnistu asukohaga Valli tn 1 // ARK Kärdla Büroo, Kärdla linn nimetusega ARK Kärdla Büroo koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Hiiu Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 54533 all (rvrn 01000076, büroohoone rvrn 02001009). 1.5.1. Maa koosseisus on katastritunnus 37101:006:0090, pindala 2083 m², aadress Valli tn 1 // ARK Kärdla Büroo, Kärdla linn, maa sihtotstarve ärimaa. 1.5.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.5.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.5.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.5.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.6. Lepingu esemeks 6 on kinnistu asukohaga Paide tee 24, Koeru alevik, Koeru vald, Järva maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Järva Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 957236 all (rvrn 01005113, kontor-töökoja-garaaži rvrn 02007690, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Aktsiaseltsi Nordecon Infra (endine ärinimi Aktsaiselts ASPI) kasuks, maa ja kontor-töökoja-garaaži rendilepingu rvrn 71003859). 1.6.1. Maa koosseisus on katastritunnus 31401:002:1790, pindala 3628 m², aadress Paide tee 24, Koeru alevik, Koeru vald, Järva maakond, maa sihtotstarve tootmismaa. 1.6.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.6.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus: Riigivara valitseja on Teede- ja Sideministeerium. 15.03.2000 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 26.06.2000. Kohtunikuabi E. Lumiste. 1.6.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.6.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.7. Lepingu esemeks 7 on kinnistu asukohaga Sillaotsa soolaliivahoidla, Sillaotsa küla, Paide vald, Järva maakond nimetusega Sillaotsa soolaliivahoidla koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Järva Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1649536 all (, rvrn 01012781, Sillaotsa soolaliivahoidla rvrn 02004787, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Aktsiaseltsi Nordecon Infra (endine ärinimi Aktsaiselts ASPI) kasuks, Sillaotsa soolaliivahoidla rendilepingu rvrn 71003859). 1.7.1. Maa koosseisus on katastritunnus 56502:002:0005, pindala 19907 m², aadress Sillaotsa soolaliivahoidla, Sillaotsa küla, Paide vald, Järva maakond, maa sihtotstarve tootmismaa. 1.7.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 3 1.7.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus: riigivara valitseja on Teede- ja Sideministeerium. 28.06.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.09.2002. Kohtunikuabi A. Inno. 1.7.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.7.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.8. Lepingu esemeks 8 on kinnistu asukohaga Linnu tn 11, Türi vallasisene linn, Türi vald, Järva maakond nimetusega Türi liivahoidla koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Järva Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1085336 all (rvrn 01006716, Türi liivahoidla rvrn 02002674, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Aktsiaseltsi Nordecon Infra (endine ärinimi Aktsaiselts ASPI) kasuks, maa ja Türi liivahoidla rendilepingu rvrn 71003859). 1.8.1. Maa koosseisus on katastritunnus 83701:010:1210, pindala 11027 m², aadress Linnu tn 11, Türi vallasisene linn, Türi vald, Järva maakond, maa sihtotstarve tootmismaa. 1.8.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.8.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus: riigivara valitseja on Teede- ja Sideministeerium. 17.07.2000 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 27.11.2000. Kohtunikuabi A. Inno. 1.8.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.8.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.9. Lepingu esemeks 9 on kinnistu asukohaga Nurme tn 1, Taebla alevik, Taebla vald, Lääne maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Lääne Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 470632 all (rvrn 01000763, kontori rvrn 02000355, eksamisõiduplats koos haljastusega rvrn 06006489, hoone on koormatud tähtajatu rendilepinguga Osaühingu Eriala kasuks, hoone rendilepingu rvrn 71002197). 1.9.1. Maa koosseisus on katastritunnus 77601:002:0550, pindala 8648 m², aadress Nurme tn 1, Taebla alevik, Taebla vald, Lääne maakond, maa sihtotstarve ärimaa. 1.9.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.9.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.9.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.9.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.10. Lepingu esemeks 10 on kinnistu asukohaga Soolaliiva Hoidla, Abjaku küla, Abja vald, Viljandi maakond nimetusega SOOLALIIVA HOIDLA koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1983839 all (rvrn 01008296, Soolaliiva hoidla rvrn 02012288, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Osaühingu Sakala Teed kasuks, maa ja soolaliivahoidla rendilepingu rvrn 71003988). 1.10.1. Maa koosseisus on katastritunnus 10502:002:0530, pindala 9798 m², aadress Soolaliiva Hoidla, Abjaku küla, Abja vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa. 1.10.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus - Riigivara valitseja on Teede-ja Sideministeerium. 12.12.2000 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.03.2001. Kohtunikuabi M. Aru. 1.10.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.11. Lepingu esemeks 11 on kinnistu asukohaga Vabriku tn 1, Mustla alevik, Tarvastu vald, Viljandi maakond koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1358439 all (rvrn 01002336, garaaži rvrn 02002933, pesuruum-sanitaarsõlme rvrn 02002934, 4  garaaž-töökoja rvrn 02002935, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Osaühingu Sakala Teed kasuks, maa ja garaaži, pesuruum-sanitaarsõlme ning garaaž-töökoja rendilepingu rvrn 71003988, kinnistule on tehnorajatise-elektriliini talumiseks seatud isiklik kasutusõigus Osaühingu Jaotusvõrk kasuks, isikliku kasutusõiguse rvrn 77000344). 1.11.1. Maa koosseisus on katastritunnus 79705:001:1300, pindala 11289 m², aadress Vabriku tn 1, Mustla alevik, Tarvastu vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa. 1.11.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.11.3. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: 1) Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (registrikood 70003158). Sisse kantud 6.01.2000. 20.11.2008 asjaõiguslepingu alusel muudetud 9.01.2009.Kohtunikuabi Milvi Kipp. 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks osaühing Jaotusvõrk (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus elektrivõrgu omamiseks, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamiseks, samuti osaühingu Jaotusvõrk lepinguliste elektritarbijate elektrivarustuse tagamiseks vajalike elektrivõrkude arendamiseks, täiendavate elektriliinide ehitamiseks, elektriliinide remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 20.11.2008.a lepingu lisaks olevale plaanile. 20.11.2008 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 9.01.2009.Kohtunikuabi Milvi Kipp. 1.11.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11.5. Eelnimetatud III jao isikliku kasutusõiguse kanne jääb kehtima ka Ostja suhtes ning Müüja ei pea seda kannet kõrvaldama. 1.11.6. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.12. Lepingu esemeks 12 on kinnistu asukohaga Soolaliivahoidla, Koidu küla, Tarvastu vald, Viljandi maakond nimetusega SOOLALIIVAHOIDLA koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2624439 all (rvrn 01012882, soolaliivahoidla rvrn 02012815, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Osaühingu Sakala Teed kasuks, maa ja soolaliivahoidla rendilepingu rvrn 71003988). 1.12.1. Maa koosseisus on katastritunnus 79701:003:0015, pindala 5318 m², aadress Soolaliivahoidla, Koidu küla, Tarvastu vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa. 1.12.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.12.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus: riigivara valitseja on Teede- ja Sideministeerium. 28.06.2002 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 09.09.2002. kinnistussekretär M. Kesa kohtunikuabi M. Aru. 1.12.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.12.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.13. Lepingu esemeks 13 on kinnistu asukohaga Tartu tn 5c, Võhma linn koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1278739 all (rvrn 01001573, lao rvrn 02002921, kontori rvrn 02002923, olmehoone-garaaž-töökoja rvrn 02012591, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Osaühingu Sakala Teed kasuks, maa, lao ning olmehoone- garaaži-töökoja rendilepingu rvrn 71003988). 1.13.1. Maa koosseisus on katastritunnus 91201:001:2260, pindala 13727 m², aadress Tartu tn 5c, Võhma linn, maa sihtotstarve transpordimaa. 1.13.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 5 1.13.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus- riigivara valitseja on Teede-ja Sideministeerium. 06.07.1999 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.11.1999. Kohtunikuabi S. Jõela. 1.13.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.13.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.14. Lepingu esemeks 14 on kinnistu asukohaga Nuia tee 5a, Abja-Paluoja vallasisene linn, Abja vald, Viljandi maakond nimetusega NUIA TEE 5A koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Nimetatud ese on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Viljandi Kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr 1984039 all (rvrn 01008295, garaaž- töökoja rvrn 02002926, kontorihoone rvrn 02004314, kinnistu on koormatud tähtajatu rendilepinguga Osaühingu Sakala Teed kasuks, maa, garaaž-töökoja ning kontorihoone rvrn 71003988). 1.14.1. Maa koosseisus on katastritunnus 10701:004:0300, pindala 6358 m², aadress Nuia tee 5a, Abja-Paluoja vallasisene linn, Abja vald, Viljandi maakond, maa sihtotstarve transpordimaa. 1.14.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.14.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Märkus - Riigivara valitseja on Teede-ja Sideministeerium. 12.12.2000 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.03.2001. Kohtunikuabi M. Aru. 1.14.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.14.5. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud 08.10.2010. 1.15. Lepingu ese 1 kuni lepingu ese 14 edaspidi koos nimetatud ka Lepingu Ese. 1.16. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 1.16.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 21.09.2010.a. otsusele, Vabariigi Valitsuse 16.09.2010.a. korraldusele nr 356 „Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine” ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.10.2010.a. käskkirjale nr 10- 0286 on otsustatud koormata Pae tn 16, Tallinn, asuva kinnistu isikliku kasutusõigusega Omaniku kasuks tuletorni aluse ala koos selle teenindamiseks vajaliku maa ning tornile juurdepääsu võimaldav maa-ala kasutamiseks, ning suurendada Ühingu aktsiakapitali ning anda mitterahalise sissemaksena Ühingule üle riigivara, milleks on Lepingu Esemeks olevad kinnistud. 1.16.2. Lepingu Ese on Omaniku ainuomand ja Omanik ei ole Lepingu Eset kuni Lepingu sõlmimiseni kellelegi võõrandanud ning Lepingu Ese ei ole arestitud, selle suhtes ei kehti käsutamiskeelde, selle suhtes ei ole vaidlusi, s.h kohtulikke vaidlusi, Lepingu Eseme suhtes ei ole omandireformi käigus esitatud taotlusi Lepingu Eseme tagastamiseks ega ole takistusi Lepingu Eseme käsutamiseks, valdamiseks, kasutamiseks ORAS § 18 lg 1 mõistes, Lepingu Eset ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri- või muud kasutuslepingud, v.a. lepingu eset 6, lepingu eset 7, lepingu eset 8 koormavad rendilepingud AS-iga Nordecon Infra; lepingu eset 9 koormav rendileping OÜ- ga Eriala; lepingu eset 10, lepingu eset 11, lepingu eset 12, lepingu eset 13 ja lepingu eset 14 koormav rendileping OÜ-ga Sakala Teed, milledest Ühing on teadlik. Omanikule teadaolevalt kasutavad lepingu eset 2 ja lepingu eset 3 osaliselt isikud ilma õigusliku aluseta. 1.16.3. Lepingu Eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 1.16.4. Lepingu Eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid ega muid piiranguid peale alljärgnevate piirangute: o Lepingu eseme 1 suhtes kehtivad kitsendused: 6  Katastritunnuse 19801:001:1945 kitsendused: Piiranguvöönd: Kinnismälestise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: Kinnismälestis (Suurupi ülemise tuletorni vedelkütuse hoidla, 1898. a.) Piiranguvöönd: Kinnismälestise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: Kinnismälestis (Suurupi ülemise tuletorni kelder, 19. saj.) Piiranguvöönd: Kinnismälestise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: Kinnismälestis (Suurupi ülemise tuletorni saun, 1896. a.) Piiranguvöönd: Kinnismälestise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: Kinnismälestis (Suurupi ülemine tuletorn, 1760) Piiranguvöönd: Kinnismälestise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: Kinnismälestis (Suurupi ülemise tuletorni elamu, 1951. a.) Piiranguvöönd: Kinnismälestise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: Kinnismälestis (Suurupi ülemise tuletorni laut, 1911. a) o Lepingu eseme 2 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 19801:001:2029 kitsendused: Piiranguvöönd: Kaitseala looduslik sihtkaitsevöönd; ulatus: 76 m²; nähtus: Kaitseala (Suurupi looduskaitseala) Piiranguvöönd: Kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 22553 m²; nähtus: Kaitseala (Suurupi looduskaitseala) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 831 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (F3) Piiranguvöönd: Ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 21717 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (Harju maakond) Piiranguvöönd: Ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 22143 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (Harju maakond) Piiranguvöönd: Ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 12181 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (Harju maakond) Piiranguvöönd: Veekogu kallasrada; ulatus: 6222 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (Harju maakond) o Lepingu eseme 3 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 78403:315:0840 kitsendused: Piiranguvöönd: ; ulatus: 0 m²; nähtus: Geodeetiline märk (Lõunamajakas) Piiranguvöönd: ; ulatus: 0 m²; nähtus: Kinnismälestis (Tallinna Lõuna tuletorn ehk nn. Punane majakas, 1896 .a.) Piiranguvöönd: ; ulatus: 0 m²; nähtus: Geodeetiline märk (8160) o Lepingu eseme 4 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 78405:501:0177 kitsendused: puuduvad o Lepingu eseme 5 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 37101:006:0090 kitsendused: Piiranguvöönd: Ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2076 m²; nähtus: Kuni 10ha pind., 10-25km2 valgalaga veekogu (Kärdla oja) Piiranguvöönd: Ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 708 m²; nähtus: Kuni 10ha pind., 10-25km2 valgalaga veekogu (Kärdla oja) Piiranguvöönd: Ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: Kuni 10ha pind., 10- 25km2 valgalaga veekogu (Kärdla oja) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Kaljas) o Lepingu eseme 6 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 31401:002:1790 kitsendused: Piiranguvöönd: Nitraaditundlik ala; ulatus: 3629 m²; nähtus: Nitraaditundlik ala (Pandivere 7  ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) Piiranguvöönd: Tee kaitsevöönd; ulatus: 847 m²; nähtus: Riigimaantee (MÄEKÜLA - KOERU - KAPU) o Lepingu eseme 7 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 56502:002:0005 kitsendused: Piiranguvöönd: Maardla; ulatus: 8 m²; nähtus: Maardla (Epu-Kakerdi: Prääma) o Lepingu eseme 8 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 83701:010:1210 kitsendused: Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3167 m²; nähtus: Elektriõhuliin kuni 20 kV (Keskpingeliin) (Särevere:TR1) o Lepingu eseme 9 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 77601:002:0550 kitsendused: Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin () Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 69 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed () Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin () Piiranguvöönd: Tee kaitsevöönd; ulatus: 1885 m²; nähtus: Riigimaantee (ÄÄSMÄE - HAAPSALU - ROHUKÜLA) o Lepingu eseme 10 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 10502:002:0530 kitsendused: Piiranguvöönd: Tee kaitsevöönd; ulatus: 4408 m²; nähtus: Riigimaantee (ABJA-PALUOJA - LÄTI PIIR) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: Elektriõhuliin kuni 20 kV (Keskpingeliin) (PENUJA:ABJ) Piiranguvöönd: Maaparandushoiuala; ulatus: 2108 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk (TIKUTI) o Lepingu eseme 11 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 79705:001:1300 kitsendused: Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 53 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Vabriku) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 93 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (Vabriku) o Lepingu eseme 12 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 79701:003:0015 kitsendused: Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 116 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (Bensiinijaam) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Bensiinijaam) o Lepingu eseme 13 suhtes kehtivad kitsendused: Katastritunnuse 91201:001:2260 kitsendused: Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 146 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Teedevalitsuse KK) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 474 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (Teedevalitsuse KK) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 78 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (Tartu 5, 5a) Piiranguvöönd: Tee kaitsevöönd; ulatus: 4067 m²; nähtus: Riigimaantee (JASKA - VÕHMA) Piiranguvöönd: ; ulatus: 0 m²; nähtus: Geodeetiline märk (103) o Lepingu eseme 14 suhtes kehtivad kitsendused: 8  Katastritunnuse 10701:004:0300 kitsendused: Piiranguvöönd: Tee kaitsevöönd; ulatus: 305 m²; nähtus: Riigimaantee (VALGA - UULU) Piiranguvöönd: Elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 116 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Teedevalitsus) 1.16.5. Lepingu Esemel ei ole mingeid Omanikule teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanik ei ole Ühingule teatanud või mida Ühing ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 1.16.6. Lepingu Esemeks olevatel kinnistutel paiknevad õiguslikul alusel rajatud ehitised. 1.16.7. Omanik on tasunud kõik Lepingu Esemega ja Lepingu Eseme kasutamisega seotud maksed ja maksud, mis on Lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga sissenõutavaks muutunud. 1.16.8. Lepingu Eseme koosseisu kuuluvale maale on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt tänavalt. 1.16.9. Lepingu Eseme koosseisu kuuluval maal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 1.16.10. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad ning neid ei ole Omaniku poolt tagasi võetud ega tühistatud ja esindaja omab kõiki vajalikke esindatava isiku nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks. 1.17. Ühingu esindaja avaldab ja kinnitab, et: 1.17.1. Ühing on üle vaadanud Lepingu Eseme koosseisu kuuluvad maaüksused, tutvunud Maa- Ameti elektroonilise kaardiserveri rakenduse vahendusel Lepingu Eseme katastriandmetega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik maaüksuste suurustest ja piiridest ega oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 1.17.2. Ühing on teadlik Lepingu Eseme suhtes kitsendusi põhjustavatest objektidest ja Lepingu Eseme suhtes kehtivatest kitsendustest ega oma eeltoodu osas Omanikule mingeid pretensioone ning ei loe eelnimetatud kitsendusi Lepingu Eseme puuduseks. 1.17.3. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise sissemaksega ning Ühingu põhikirja kohaselt hindab mitterahalise sissemakse väärtust Ühingu nõukogu või nõukogu poolt valitud ekspert vormistades asjakohase hindamisakti ja hindamisakti õigsust kontrollib audiitor. 1.17.4. Tema volitused Ühingu juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud ja ta omab kõiki vajalikke esindatava juriidilise isiku siseseid nõusolekuid ja kooskõlastusi ning kõiki õigusi Lepingu sõlmimiseks. 1.18. Lepinguosaliste esindajad avaldavad ja kinnitavad, et nad on tutvunud Lepingu punktis üks kuusteist üks (1.16.1.) nimetatud otsuse, korralduse ja käskkirjaga ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning Lepingule lisamisest. 2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE JA TÄIENDAVAD KOKKULEPPED 2.1. Omanik ja Ühing on otsustanud koormata lepingu esemeks 3 oleva kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinnistul asuva tuletorni sihipäraseks valdamiseks, käsutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning tuletornile juurdepääsu tagamiseks Omaniku (Veeteede Ameti kaudu) kasuks, mille kohaselt on kasutusõiguse alaks tuletorni alune ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga ning tornile juurdepääsu võimaldav maa-ala (juurdepääsutee) pindalaga 630 m2 vastavalt käesoleva lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 2.2. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et käesoleva lepingupunkti kaks (2) alusel lepingu esemeks 3 olevat kinnistut koormama hakkav isiklik kasutusõigus jääb lepingu eseme 3 suhtes kehtima ka pärast käesoleva lepingu sõlmimist ning Ühingu kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme 3 omanikuna ning Omanik ei pea nimetatud asjaõigust kõrvaldama. 2.3. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et juurdepääsutee remondi, korrashoiu (sh lume lükkamine jm tööd) jm tagab kasutaja (Omanik), kes kannab ka vastavad kulud. Seejuures peab Omanik võimaldama lepingu esemeks 3 oleva kinnistu omanikule ja tema poolt näidatud 9  kolmandatele isikutele juurdepääsu lepingu esemeks olevale kinnistule kasutusõiguse ala koosseisu kuuluva juurdepääsutee kaudu. Omaniku (Eesti Vabariigi Veeteede Ameti kaudu) kui kasutaja kohustuseks jääb tuletorni kui muinsuskaitseobjekti säilitamine ja hoidmine omal kulul vastavalt muinsuskaitseseaduses sätestatule ning järgida mälestise osas õigusaktidest tulenevaid piiranguid ja sätteid. 2.4. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et nad ei tee teineteisele takistusi nende valduses ja kasutuses olevate kinnistu osade kasutamiseks. 2.5. Omanik ja Ühing on kokku leppinud, et juhul kui Ühing (või juhul kui Ühing võõrandab lepingu eseme 3 kolmandale isikule, nimetatud võõrandamislepingu järgne omandaja) soovib lepingu esemeks 3 oleva kinnistu osas algatada detailplaneeringu, siis teevad pooled kõik endast oleneva, et detailplaneeringu menetlemine ja uute kinnistute moodustamine oleks vajadusel võimalik selliselt, et kinnistud moodustatakse ulatuses (suurus ja paiknemine), mis vastab poolte ainukasutusse jäävale alale (sh selliselt, et isikliku kasutusõiguse ala arvel moodustatakse iseseisev kinnistu). 2.6. Lepinguosalised lepivad kokku, et juhul, kui seoses detailplaneeringu koostamisega või muudel põhjustel on vajalik rajada juurdepääsutee teise asukohta, siis ei tee Omanik isikliku kasutusõigusega õigustatud isikuna selleks takistusi ja võimaldab isikliku kasutusõiguse ala muutmist, tingimusel, et seejuures ei muutu poolte õigused ja kohustused, mis tulenevad käesolevast lepingust (st kehtivad samas sisus uue kasutusõiguse ala suhtes). 2.7. Lepinguosalised on kokku leppinud, et lepingu eseme 3 võõrandamisel ja/või isikliku kasutusõiguse üleandmisel kohustub võõrandaja ja/või üleandja tagama käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise omandaja ja/või ülevõtja poolt. 3. MITTERAHALISE SISSEMAKSE ÜLEANDMINE 3.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.1 nimetatud lepingu esemeks 1 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 1 harilikuks väärtuseks kakssada viiskümmend tuhat (250 000.-) krooni. 3.2. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.2. nimetatud lepingu esemeks 2 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 2 harilikuks väärtuseks kaks miljonit kaheksasada kaheksakümmend tuhat (2 880 000.-) krooni. 3.3. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.3. nimetatud lepingu esemeks 3 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 3 harilikuks väärtuseks üks miljon ükssada kaheksakümmend viis tuhat (1 185 000.-) krooni. 3.4. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.4. nimetatud lepingu esemeks 4 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 4 harilikuks väärtuseks üheksakümmend tuhat (90 000.-) krooni. 3.5. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.5. nimetatud lepingu esemeks 5 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 5 harilikuks väärtuseks nelisada viiskümmend tuhat (450 000.-) krooni. 3.6. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.6. nimetatud lepingu esemeks 6 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 6 harilikuks väärtuseks kuussada viisteist tuhat (615 000.-) krooni. 3.7. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.7. nimetatud lepingu esemeks 7 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja 10  päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 7 harilikuks väärtuseks seitsekümmend viis tuhat (75 000.-) krooni. 3.8. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.8. nimetatud lepingu esemeks 8 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 8 harilikuks väärtuseks ükssada üheksakümmend tuhat (190 000.-) krooni. 3.9. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.9. nimetatud lepingu esemeks 9 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 9 harilikuks väärtuseks viissada seitsekümmend viis tuhat (575 000.-) krooni. 3.10. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.10. nimetatud lepingu esemeks 10 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 10 harilikuks väärtuseks viiskümmend tuhat (50 000.-) krooni. 3.11. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.11. nimetatud lepingu esemeks 11 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 11 harilikuks väärtuseks kakssada kolmkümmend tuhat (230 000.-) krooni. 3.12. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.12. nimetatud lepingu esemeks 12 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 12 harilikuks väärtuseks üheksakümmend viis tuhat (95 000.-) krooni. 3.13. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.13. nimetatud lepingu esemeks 13 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 13 harilikuks väärtuseks kaheksasada tuhat (800 000.-) krooni. 3.14. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena Lepingu punktis 1.14. nimetatud lepingu esemeks 14 oleva kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega, s.h dokumentidega. Lepingupooled avaldavad lepingu eseme 14 harilikuks väärtuseks kakssada nelikümmend tuhat (240 000.-) krooni. 3.15. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et Lepingu Eseme otsene valdus antakse Ühingule üle hiljemalt esimesel novembril käesoleval aastal (01.11.2010.a.) (v.a. käesoleva lepingu alusel lepingu esemele 3 seatava isikliku kasutusõiguse ala osas ja punktis 1.16.2. nimetatud rendilepingute alusel rentnike valduses olevad rendipinnad, mille suhtes antakse Ühingule üle kaudne valdus). Nimetatud tähtpäevaks on Omanik kohustatud Lepingu Eseme valduse ja kõik Lepingu Eseme päraldisteks olevad dokumendid Ühingule üle andma ning Ühing on kohustatud valduse vastu võtma. Valduse üleandmise kohustuse või vastuvõtmise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud poolel kohustus maksta teisele poolele leppetrahvi null koma null kakskümmend kaks protsenti (0,022%) vastava lepingu eseme väärtusest iga viivitatud päeva eest. 3.16. Omanik kohustub mitte halvendama Lepingu Eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul eelnimetatud kinnistute eest ning andma need Ühingule üle seisundis, millises see oli Ühingu poolt nende ülevaatamise momendil. Lepingu Eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle otsese valduse üleandmisel. 3.17. Omanik kannab kõik Lepingu Esemega seotud kulud kuni valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe (1) kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning Ühingu nõudmisel esitab Ühingule maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. Õigus lepingu esemest saadavatele viljadele (renditulule) ning lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb Ühingule üle valduse üleandmisel. Üürnik Aktsiaselts Nordecon Infra (endine ärinimi Aktsaiselts ASPI) on üürilepingu alusel tasunud novembri ja detsembri 11  eest Omanikule üüri osas ettemaksu, mille kohustub Omanik tasuma Ühingu arveldusarvele 221017592018 Swedbankis hiljemalt 15.11.2010.a. 3.18. Lepingu Eseme valduse üleandmisel allkirjastavad Omanik ja Ühing lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti, milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute olemasolu korral ka nende näidud nimetatud kuupäeva seisuga. 3. SISSEMAKSE VÄÄRTUS JA OMANDATAV OSALUS 3.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on 21.09.2010.a. (Vabariigi Valitsuse 16.09.2010.a. korralduse nr 356 alusel) vastu võtnud aktsiakapitali suurendamise otsuse, mille kohaselt suurendatakse Ühingu aktsiakapitali seitsme miljoni seitsmesaja kahekümne viie tuhande (7 725 000.-) krooni võrra, lastes välja seitse tuhat seitsesada kakskümmend viis (7725) uut aktsiat nimiväärtusega üks tuhat (1 000.-) krooni iga aktsia. Ainuaktsionäri üldkoosoleku protokoll sätestab, et aktsiate eest tasumine toimub mitterahalise sissemakse, mille esemeks on Lepingu Ese koos selle oluliste osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule. 3.2. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt on koostatud eksperthinnanguid, mille kohaselt vastab mitterahalise sissemakse (Lepingu Eseme) väärtus Vabariigi Valitsuse 16.09.2010.a. korralduses nr 356 toodule. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist on kontrollinud audiitor. Omanik ja Ühing avaldavad, et nimetatud mitterahalise sissemakse väärtuse hinnangute ja audiitori arvamuse sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ning Lepingule lisamisest. 3.3. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatava osaluse omanikuks saab Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel äriregistrisse. 3.4. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue (6) kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab Ühing olema kantud kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeteks olevate kinnistute omanikuna. 4. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 4.1. Omanik ja Ühing on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud ning paluvad kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1225601 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus Eesti Vabariigi kasuks vastavalt 08.10.2010.a. lepingu punktidele 2.1. ja 2.3. ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Ühtlasi palub Omanik kolmandasse jakku isikliku kasutusõiguse juurde kanda märkus, et riigivara valitsejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 4.2. Lepinguosalised on lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 12441702 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.3. Lepinguosalised on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 12806202 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.4. Lepinguosalised on lepingu eseme 3 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1225601 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa 12  ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 2 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.5. Lepinguosalised on lepingu eseme 4 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 24452501 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.6. Lepinguosalised on lepingu eseme 5 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 54533 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 4.7. Lepinguosalised on lepingu eseme 6 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 957236 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.8. Lepinguosalised on lepingu eseme 7 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1649536 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.9. Lepinguosalised on lepingu eseme 8 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1085336 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.10. Lepinguosalised on lepingu eseme 9 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 470632 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733. 4.11. Lepinguosalised on lepingu eseme 10 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1983839 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.12. Lepinguosalised on lepingu eseme 11 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1358439 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.13. Lepinguosalised on lepingu eseme 12 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 2624439 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa 13  ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.14. Lepinguosalised on lepingu eseme 13 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1278739 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 4.15. Lepinguosalised on lepingu eseme 14 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 1984039 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning nimetatud registriossa ainuomanikuna sisse kanda Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, samuti kustutada kolmandas jaos jooksva kande nr 1 all sisse kantud ebaõigeks muutuv kanne riigivara valitseja kohta. 5. OSTUEESÕIGUS 5.1. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 27 (1) on vallasmälestise võõrandamisel riigil ostueesõigus. Vallasmälestise ostueesõigusele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. (2) Kui võõrandatakse kinnisasi, millel kinnismälestis asub, on ostueesõigus riigil ja seejärel kohalikul omavalitsusel. (3) Riigil ega kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi võõrandatakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele. (4) Muinsuskaitseameti ühepoolse lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus selle kohta, et kinnistu on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ostueesõigusega. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale paragrahvile ja õigusaktile, millega kinnisasi tunnistati mälestiseks. (5) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar poolte kulul viie tööpäeva jooksul pärast võõrandamislepingu tõestamist lepingu koopia ostueesõiguse teostamiseks Muinsuskaitseametile ja võõrandatava kinnisasja või ehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele. 6. ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 6.2. Osalejatele väljastatakse notariaalakti ärakirjad osaleja valikul digitaalselt või paberkandjal. Digitaalne ärakiri on osalejale kättesaadav ka riigiportaalis www.eesti.ee. 6.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notar esitab notariaalakti digitaalse ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 6.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 6.5. Osalejad paluvad notaril edastada käesoleva lepingu ärakirja ostueesõiguse teostamise otsustamiseks lepingu eseme asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele: Tallinna Linnavaraamet (aadress [email protected]) digitaalse kinnitamata ärakirja. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Ühing. 7.2. Osaleja tasub notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu 14  tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. 7.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava maksedokumendi notaribüroosse. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Käesolevas dokumendis on 18 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. Kinnistute mitterahalise üleandmise leping, isikliku kasutusõiguse seadmine ja asjaõiguslepingud (tehinguväärtus kinnistute üleandmisel 7 725 000 krooni, isikliku kasutusõiguse seadmisel 10 000 krooni) 23 620.00 krooni (tehinguväärtus 7 735 000.00 krooni: notari tasu seaduse § 3, 22, 23 p 2). Toiming väljaspool bürood 60.00 krooni (notari tasu seaduse § 36 lg 2). Notari tasu kokku 23 680.00 krooni Käibemaks 4 736.00 krooni Kokku 28 416.00 krooni Uue omaniku kinnistamise riigilõiv 11 600.00 krooni (tehinguväärtus 7 725 000.00 krooni: riigilõivuseadus § 71 lg 1). Riigi kasuks isikliku kasutusõiguse kinnistamisel riigilõivu ei arvestata (riigilõivuseaduse § 25 lg 2 21) kke Notariaalakti ärakirjade maksumus (sh käibemaks): Paberkandjal ärakiri osalejale 3.60 kr/lk Digitaalärakiri osalejale 3.60 kr/lk Digitaalärakiri ametiasutusele 240 kr + 3.60 kr/lk ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser 15  Notariaalakti lisa number 1 8. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused 8.1. Kõik Lepingus taotletavad õigusmuudatused jõustuvad vastavate kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega. 8.2. Ühing saab Lepingu Eseme omanikuks kannete tegemisega kinnistusraamatusse, mitte Lepingu sõlmimisega. 8.3. Äriseadustiku § 248 lg 3 kohaselt peab aktsionär peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 8.4. Äriseadustiku § 249 lg 1 kohaselt nähakse mitterahalise sissemakse hindamise kord nähakse ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil.(2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku paragrahvis 248 nimetatud nõuetele. Audiitori arvamus peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus vastab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtusele ja ülekursile. (4) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. 8.5. Ühingu juhatus saab äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise registrisse kandmiseks esitada pärast seda, kui käesolevas lepingus taotletavad muudatused on kinnistusraamatusse kantud. Vastavalt äriseadustiku § 343 lg 3 tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist aktsiaseltsile juhatuse liikmed oma allkirjadega. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. Äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Äriseadustiku § 343 lg 5 kohaselt loetakse aktsiakapital suurendatuks ja uuest või suurendatud nimiväärtusega aktsiatest tulenevad õigused tekkinuks alates kande tegemisest äriregistrisse. 8.6. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. 8.7. Äriseadustiku § 343 lg 1 kohaselt esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapital suurendamise äriregistrisse kandmiseks kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud. Avaldusele lisatakse: 1) üldkoosoleku otsus; 2) üldkoosoleku protokoll; 3) põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudetakse; 4) aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega - panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; 5) fondiemissiooni korral - selle läbiviimise aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss; 6) mitterahalise sissemaksega tasumisel - sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; 61) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali suurendamisest; 7) muud seaduses sätestatud dokumendid. (2) Mitterahalise sissemaksega 16  tasumisel lisatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud avaldusele sissemakse eseme väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid. (3) Mitterahalise sissemakse üleandmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. (4) Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. 8.8. Äriseadustiku § 343¹ lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 8.9. Vastavalt maamaksuseaduse § 8 (1) Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. 8.10. Vastavalt maamaksuseaduse § 7 (1) Kuni 1000-kroonine maamaks mis tahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust, mis ületab 1000 krooni, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 1000 krooni. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks. (2) Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maamaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses maksuotsuse kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maksuteadet ei pea allkirjastama. 8.11. Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast üürniku valdusesse andmist, lähevad vastavalt võlaõigusseaduse § 291 üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. 8.12. Võlaõigusseaduse § 291 lg 4 kohaselt juhul, kui uus üürileandja rikub üürilepingust tulenevad kohustust, vastutab eelmine üürileandja kolme aasta jooksul, alates üürileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega üürnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt võlaõigusseaduse § 145 vastutavad käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kui käendus kehtib kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. 8.13. Kui rendileandja võõrandab kinnisasja pärast rentniku valdusesse andmist, lähevad vastavalt võlaõigusseaduse § 291 ja 341 rendilepingust tulenevad rendileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. 8.14. Võlaõigusseaduse § 291 lg 4 ja 341 kohaselt juhul, kui uus rendileandja rikub rendilepingust tulenevad kohustust, vastutab eelmine rendileandja kolme aasta jooksul, alates rendileandja õiguste ja kohustuste üleminekust, kohustuse rikkumisega rentnikule tekitatud kahju eest nagu käendaja. Vastavalt võlaõigusseaduse § 145 vastutavad käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Kui käendus kehtib kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. 17 Notariaalakti lisa number 2 18  Erkki Ääremaa OÜ Tuletorni kodu [email protected] Teie 12.06.2020 nr e-kiri Rohuneeme tee 134a, Püünsi küla 10143 Harju maakond Meie 18.06.2020 nr 1-1-5/79 Isiklikust kasutusõigusest tulenevate kohustuste täitmine Lugupeetud Erkki Ääremaa 1. Veeteede Amet on lähtunud juurdepääsutee pindala ja osakaalu tõlgendamisel isikliku kasutusõiguse seadmise 08.10.2010 lepingust. Isikliku kasutusõiguse seadmise 08.10.2010 lepingu punktis 2.1 on kirjas: „Omanik ja Ühing on otsustanud koormata lepingu esemeks 3 oleva kinnistu tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega kinnistul asuva tuletorni sihipäraseks valdamiseks, käsutamiseks, hooldamiseks ja remontimiseks ning tuletornile juurdepääsu tagamiseks Omaniku (Veeteede Ameti kaudu) kasuks, mille kohaselt on kasutusõiguse alaks tuletorni alune ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga ning tornile juurdepääsu võimaldav maa-ala (juurdepääsutee) pindalaga 630 m2 vastavalt käesoleva lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile.“ Sellest nähtub, et isikliku kasutusõiguse ala koosneb kahest ühikust: 1) tuletorni alune ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga ja 2) tornile juurdepääsu võimaldav maa-ala (juurdepääsutee). Nimetatud alad on notariaalakti lisas number 2 märgitud erinevate värvidega: juurdepääsutee on viirutatud rohelisega ja Tallinna ülemise tuletorni kasutusala punasega. Samas on välja toodud nende alade pindalad: juurdepääsutee 306 m2 ja kasutusala 324 m2. Nende alade pindala kokku moodustab isikliku kasutusõiguse ala üldpindala 630 m2, mis on nimetatud lepingu punktis 2.1. Seega on notariaalaktis üheselt mõistetavalt juurdepääsutee pindala 306 m2 määratud ning sellest tuleb lähtuda kohustuste osakaalu arvestamisel. Lisame isikliku kasutusõiguse seadmise 08.10.2010 lepingu. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414 2. Elekter Elektriga varustamise kokkulepe on allkirjastatud Riigi Kinnisvara AS ja Veeteede Ameti vahel 25.01.2012. Riigi Kinnisvara AS ja OÜ Kodukolde Kinnisvara vahel 09.04.2012 sõlmitud kinnistu müügilepingu punkti 1.3.16 kohaselt läks tuletornile elektrienergia vahendamise kohustus üle lepingu eseme uuele omanikule. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Rauk meresõiduohutuse teenistuse juhataja-peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Lisa: 1. Isikliku kasutusõiguse seadmise 08.10.2010 leping; 2. Kokkulepe elektriga varustamise osas nr 1; 3. Kinnistu müügileping 09.04.2012. Ene Lillipuu 620 5531, [email protected] 2