Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Kaido Ilves Teie: 11.04.2017 nr 1-5/48 Juhataja Meie: 11.05.2017 nr 2.1-5/17/833 Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS F. R. Kreutzwaldi 48a 50094 TARTU E-post: [email protected] Vastus selgitustaotlusele Sain Teie pöördumise, milles palute Andmekaitse Inspektsiooni seiskohta, kas Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) peab olema otsejuurdepääs EPJ andmebaasidele, mis sisaldavad loomapidajate jõudluskontrolli (üldiseid ja spetsiifilisemaid/detailsemaid) andmeid. AvTS § 28 lg 1 p 30 kohustab teabevaldajat oma veebilehel avalikustama andmekogudes sisalduvad andmed, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Eeltoodud sätet tuleb siiski vaadata koosmõjus AvTS § 2 lg 2 punktiga 4, mille kohaselt AvTSi ei rakendata teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. AvTS ei sätesta, et järelevalveasutusele tuleb järelevalve teostamiseks võimaldada andmekogudele otsejuurdepääs. AvTS sätestab igaühe õigused teabele juurdepääsu saamisel. Kuna järelevalveorganitel on reeglina suuremad õigused teabe saamiseks, sh ka piiranguga teabe saamiseks, kui teistel teabenõudjatel, siis nende õigused teavet saada tulenevad eriseadustest, mitte AvTS-st. Selgitustaotlusele lisatud VTA kirjast võib aru saada, et nende õigus järelevalve teostamiseks andmeid saada tuleneb põllumajandusloomade aretuse seaduse §-st 30, mis sätestab VTA järelevalvepädevuse. Sama seaduse § 31 sätestab riikliku järelevalve erimeetmed, mille kohaselt võib korrakaitseorgan eelnimetatud seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse § 30 lg 5 annab õiguse küsida andmekogudes olevaid andmeid, mis ei tähenda aga seda, et andmekogule peab olema otsejuurdepääs. Seega ei kohusta avaliku teabe seadus, põllumajandusloomade aretuse seadus ega ka korrakaitse seadus andmekogupidajaid andma VTA-le andmekogudele otsejuurdepääsu. Kuna VTA-l kui järelevalveasutusel on oma ülesannete täitmiseks õigus andmeid nõuda, siis tuleb andmebaasi/kogu pidajal (vastutaval töötlejal) hinnata, kui tihti ja millistele andmete järelevalveorgan juurdepääsu vajab. Kui VTA vajab andmeid pidevalt, siis andmekogu vastutav töötleja võib kaaluda ka andmekogule otsejuurdepääsu andmist, kuid ka sellisel juhul ei peaks olema juurdepääs piiramatult kõigile andmetele, vaid üksnes neile andmetele mida vajatakse järelevalve teostamiseks. Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Samuti tuleb hinnata, kas andmekogu sisaldab ka piiranguga andmeid. Kui kõnealune andmebaas sisaldab ka näiteks loomaomanike nimesid koos kontaktandmetega, siis füüsiliste isikute isiklikud kontaktandmed (telefoni number, meiliaadress, elukoha aadress) on piiranguga teave. Eeltoodu ei laiene juriidiliste isikute kontaktandmetele. Kui juurdepääs saadakse ka piiranguga isikuandmetele, siis IKS § 25 lg 2 p 3 ja 5 kohaselt peab olema tagatud, et tagantjärgi oleks tuvastav, kelle poolt milliseid andmeid töödeldi või kellele andmeid edastati ehk andmetöötlused peavad olema logitud. See tagab ka selle, et oleks kontrollitav, kes mis eesmärgil ja milliseid andmeid vaatas/töötles. Kahjuks ei selgu Teie pöördumisest, millistele andmebaasidele on VTA-l otsejuurdepääs ning kes selle on neile andnud. Eeldan, et kõnealuste andmebaaside puhul on tegemist seaduse alusel loodud andmekogudega. Reeglina on eriseaduses ning andmekogu põhimääruses sätestatud kellel ja mis tingimusel on andmekogule juurdepääs. Andmekogu pidaja (vastutav töötleja) vastutab andmekogule juurdepääsuõiguste andmise eest. Kui seadus kohustab mingid andmed või ka kogu andmebaasi võrgulehel avalikustama ning sellele on kõigile juurdepääs, siis ongi tegemist avalike andmetega, mida võivad kõik kasutada. Kui andmed ei kuulu võrgulehel avalikustamisele, kuid neil pole juurdepääsupiirangut ega erikorda juurdepääsu osas, saab neid teabenõude korras küsida igaüks. Järelevalveasutus saab järelevalve läbiviimiseks küsida ka piiranguga andmeid, mistõttu ta ei ole igaüks AvTS-i mõistes. Seega ei saa järelevalveasutus järelevalve läbiviimiseks nõuda andmeid AvTS-i alusel, vaid andmeid küsitakse eriseaduse alusel. Kuigi mul pole võimalik Teie küsimusele konkreetselt vastata, loodan siiski, et minu selgitusest on Teile abi. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Elve Adamson peainspektor peadirektori volitusel 2 (2)