Avalikule konsultatsioonile esitamine

26.05.2015 nr 16-1/2015/338 Avalikule konsultatsioonile esitamine Hea gaasituru osaline Esitame teile siinkohal arvamuse avaldamiseks Eleringi poolt ette valmistatud tegevuskava Eesti gaasituru arendamiseks „Eleringi gaasituru arendamise tegevuskava 2020“. Ootame teie tagasisidet dokumendile järgmise nelja nädala jooksul ehk hiljemalt 22. juuniks. Oma ettepanekud ja mõtted saate kajastada otse lisatud dokumendis. Homses gaasituru nõukojas teeme lühikese sissejuhatuse gaasituru arendamise tegevuskavasse, et pikema arutelu juurde tagasi tulla juba järgmises gaasituru nõukojas, eeldatavalt juuni lõpus. Ettepanekud tegevuskava osas ning täpsustavad küsimused palun saata: [email protected]. Lugupidamisega Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Eleringi g aasituru arendamise tegevuskava 2020 TOC \o "1-2" \u Sissejuhatus PAGEREF _Toc420415285 \h 3 1. Läbipaistvus ja andmete avalikustamine PAGEREF _Toc420415286 \h 6 1.1 Hetkeolukorra ülevaade PAGEREF _Toc420415287 \h 6 1.2 Regulatsioonid PAGEREF _Toc420415288 \h 6 1.3 Kontseptuaalne plaan PAGEREF _Toc420415289 \h 7 1.4 Tegevuskava PAGEREF _Toc420415290 \h 7 2. Varustuskindluse meetmed PAGEREF _Toc420415291 \h 7 2.1 Hetkeolukorra ülevaade PAGEREF _Toc420415292 \h 7 2.2 EL regulatsioonid PAGEREF _Toc420415293 \h 8 2.3 Tegevuskava PAGEREF _Toc420415294 \h 9 3. Bilansihaldus PAGEREF _Toc420415295 \h 9 3.1 Hetkeolukorra ülevaade, gaasi süsteem PAGEREF _Toc420415296 \h 9 3.2 Regulatsioon PAGEREF _Toc420415297 \h 10 3.3 Kontseptuaalne plaan PAGEREF _Toc420415298 \h 11 3.4 Tegevuskava PAGEREF _Toc420415299 \h 12 4. Andmevahetuse korraldus PAGEREF _Toc420415300 \h 12 4.1 Hetkeolukorra ülevaade PAGEREF _Toc420415301 \h 12 4.2 Puudused seadusandluses: sisemaine gaasituru võrgueeskiri PAGEREF _Toc420415302 \h 13 4.3 Andmelao loomise võimalus PAGEREF _Toc420415303 \h 13 5. Võrgutasu mudel PAGEREF _Toc420415304 \h 14 5.1 Hetkeolukorra ülevaade PAGEREF _Toc420415305 \h 14 5.2 Regulatsioonid PAGEREF _Toc420415306 \h 15 5.3 Kontseptuaalne plaan PAGEREF _Toc420415307 \h 15 5.4 Tegevuskava PAGEREF _Toc420415308 \h 16 6. Taristu arendamine ja ligipääs, võimsuste jaotamine PAGEREF _Toc420415309 \h 16 6.1 Hetkeolukorra ülevaade PAGEREF _Toc420415310 \h 16 6.2 Regulatsioonid PAGEREF _Toc420415311 \h 17 6.3 Kontseptuaalne plaan PAGEREF _Toc420415312 \h 17 6.4 Tegevuskava PAGEREF _Toc420415313 \h 18 7. Kauplemisplatvormid PAGEREF _Toc420415314 \h 18 7.1 Hetkeolukorra ülevaade PAGEREF _Toc420415315 \h 18 7.2 Tegevuskava PAGEREF _Toc420415316 \h 19 8. Gaasi tootmise ja tarbimise edendamine PAGEREF _Toc420415317 \h 20 8.1 Hetkeolukorra ülevaade PAGEREF _Toc420415318 \h 20 8.2 Võimalused edasisteks arenguteks PAGEREF _Toc420415319 \h 20 8.3 Kontseptuaalne plaan PAGEREF _Toc420415320 \h 21 8.4 Tegevuskava PAGEREF _Toc420415321 \h 21 8.5 Gaasimajanduse arendamisele suunatud uuringud PAGEREF _Toc420415322 \h 22 Sissejuhatus Euroopa Liidu kolmas energiapakett sätestab maagaasituru avamise ja toimiva siseturu loomise. See tähendab muu hulgas turuosaliste ja tarbijate võrdset kohtlemist ning selle saavutamiseks ülekandesüsteemi halduri eraldamist maagaasi tootvast või tarbivast ettevõttest. Maagaasi siseturu direktiiv käsitleb lähemalt ülekandesüsteemi halduri eraldamist, gaasi jaotussüsteemi haldurite sõltumatust tarnijatest ning riiklike regulaatorite kohustusi. Oluline eeldus gaasituru edasiseks arendamiseks oli põhivõrgu ja süsteemijuhtimise omandiline eraldamine senisest dominantsest turuosalisest Eesti Gaasist. 2012. aastal m aagaasiseadus esse sisse viidud muudatused kohustas id hiljemalt 1. jaanuarist 2015 viima süsteemihalduri tegevuse vastavusse nõuetega, mille kohaselt on süsteemihaldur võrguettevõtja, kes omab ülekande võrku, omab või haldab mõõtesüsteeme riigipiiril ning omab tegevusluba gaasi ülekande teenuse osutamiseks. Seega ei tohi süsteemihaldurit omav ettevõtja omada alates 2015. a asta algusest valitsevat mõju gaasi ega elektrienergiat tootva või müüva ettevõtja üle ega teostada tema suhtes muid õigusi. 6.11.2014 nõupidamisel pidas valitsuskabinet vajalikuks 51,38% osaluse omandamise Fortum Heat and Gas OY-lt põhivõrguettevõtja EG Võrguteenus AS-i (uue ärinimega Elering Gaas AS) ainuomanikus Võrguteenus Valdus AS-is ning võimalusel omandada ka teiste aktsionäride osalused. 10.11.2014 otsustas Eleringi üldkoosolek omandada Fortum Heat and Gas OY-lt aktsiad eeldusel, et aktsiate omandamisega on võimalik saada juhtimiskontrolli teostamist võimaldav osalus ning omandada võimalusel samadel põhitingimustel teistelt aktsionäridelt (OAO Gazprom, Itera Latvija , väikeaktsionärid) AS-i Võrguteenus Valdus aktsiad. 22.10.2014 muudetud põhikiri võimaldas ettevõtte üle saavutada juhtimiskontrolli vaid lihthäälteenamuse baasil, mis tähendab , et eesmärgi saavutamiseks piisas Fortumi 51,38% aktsiate omandamisest. 10.11.2014 allkirjastati Eleringi ja Fortumi vahel aktsiate ostu leping. Sellest hoolimata on Elering AS-i eesmärk omandada 100% osalus gaasi süsteemihalduris, et sarnaselt elektri põhivõrgule tagada energiajulgeolekuks vajalik Eesti riigi täielik kontroll ka gaasi põhivõrgu üle ning luua elektri- ja gaasisüsteemide koosopereerimisest tulenevad eeldus ed sünergiaks . Kuni viimase ajani sõltu s Eesti ainult Vene gaasist, mis Ukraina sündmuste valguses oli ja on jätkuvalt kõrgeks riskiks Eesti energiajulgeoleku le . Lisaks käesolevale gaasituru arendamise kavale on Elering infrastruktuuri arendamisele suunatud. Eesti ja Soome vahelis e ühenduse Balticconnector ning Eesti ja Läti vahelise ühenduse laiendamise ning kahesuunaliseks muutmise projekt on jõudnud ettevalmistustega faasi, mis võimaldab rahastustaotluste esitamist Euroopa Komisjonile ning ühenduste valmimist aastaks 2019 . Eesti huvides on ka Leedu ja Poola vahelise ühenduse GIPL ning veeldatud maagaasi (LNG) terminalide rajamine regiooni, mis tagavad ligipääsu Euroopa ja globaalsetele gaasitarnetele. Kõik eelnimetatud gaasituru mitmekesistamisega seotud projektid eeldavad gaasi müügist sõltumatu süsteemi halduri olemasolu. Tuginedes riigi senisele kogemusele toetada elektrisüsteemi ja -turu arendamist läbi talle kuuluva sõltumatu elektrisüsteemihalduri, võib näha ka Eesti gaasiturul mitmeid kitsaskohti nagu turu vähene liberaliseeritus, turu vähene läbipaistvus, mida on samuti võimalik ja mõistlik lahendada justnimelt läbi riigi omanduses oleva maagaasi süsteemihalduri. Kuivõrd riigil puudub huvi soodustada ühe või teise gaasi müüja või tootja konkurentsiolukorda, pingutaks riigi omanduses olev ja kontrollitav gaasi süsteemihaldur esmajoones erapooletult läbi gaasituru arendamise energiahindade konkurentsivõimelisuse nimel tarbijatele ning suudaks vastutada gaasi kui kütuse laialdasema kättesaadavuse saavutamise eest. Gaasituru tegelik avamine ja regionaalse turu väljaarendamine teenib järgmisi eesmärke: Energiajulgeoleku tagamine ; Varustuskindluse suurenemine läbi ainsa tarnija riski kõrvaldamise ; Potentsiaal gaasitarbimise kasvuks ; Gaasi infrastruktuuri efektiivsem ärakasutamine ; Kütuste konkurents energiatootmisel (elekter, soojus) ; Võrdsed võimalused turuosalistele ligipääsuks gaasi infrastruktuurile ; Läbipaistvad ja ühetaolised reeglid üle riigipiiride kauplemiseks ; Läbipaistev turupõhine hind tarbijatele ja müüjatele ; Tarbijatel võimalus valida müüjat ; Uued ärivõimalused energiaturuosalistele ; Maagaas kui puhtaim fossiilne kütus aitab kaasa kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele. Paralleelselt käesoleva tegevuskava väljatöötamisega alates 2015. aasta algusest on: välja töötamisel uus BEMIP raamistik regionaalse gaasituru ja gaasi varustuskindluse jaoks prioriteetide seadmiseks; toimunud esime s e d Balti gaasitu ru koordinatsioonigrupi kohtumis e d Eesti, Läti, Leedu ja Soome süsteemihaldurit e, regulaatorite ja ministeeriumide osalusel. Grupi eesmärk on aasta lõpuks jõuda regionaalse gaasituru arendamise tegev uskavani; kokku kutsutud ja läbi viidud esimesed gaasituru arendamise nõukoja koosolekud huvitatud turuosaliste, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning K onkurentsi ameti osalusel; valmistatud ette muudatusi maagaasiseadusesse, mis oma olemuselt on kiireloomulised ehk vajalik teostada juba 2015. aasta jooksul – seonduvalt kaitstud tarbijate varuga, bilansihaldusega; lõppfaasis Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) koostamine, mis näeb ette meetmed konkurentsil põhineva gaasivarustuse tagamiseks; algatatud regionaalse gaasituru arendamise uuring , mis teostatakse 2015. aasta lõpuks . Uuringut rahastab BASREC; ette valmistatud CEF ( Connecting Europe Facility ) taotlusi nii Balticconnectori projektile kui ka Eesti-Läti ühendusvõimsuse laiendamise projektile EL rahastuse saamiseks . Vastavalt Vabariigi Valitsuse k oalitsioonileping ule on eesmärk Balti regionaalse gaasitaristu (Soome ja Balti riikide vahelist e ü henduste, sh Balt icc onnectori ) kiire vä ljaarendami ne , selle liitmi ne ü hise Euroopa Liidu gaasituruga, gaasi põhivõrgu omandami ne rii gi kontrollitava osalusega äriü hingu poolt nin g maagaasi julgeolekuvaru loomine ja veeldatud maagaasi terminalide rajami ne . Ühtlasi on eesmärk Eesti e nergiaportfelli mitmekesistamine , sealhulgas bio- ja kohalike kü tuste osakaalu suurendami ne trans pordis . Eesti ja regiooni gaasituru arendamist toetab Euroopa Komisjon i poolt 25.02.2015 avaldatud energialiidu ( Energy Union ) teatis ja sellega soetud dokumen did . K omisjoni president Jean-Claude Juncker on nimetanud energialiidu arendamist üheks komisjoni oluliseks prioriteediks, mille eesmärgiks on vähendada EL-i sõltuvust kütuste ja gaasi impordist, tugevdada energia siseturu toimimist, suurendada taastuvenergia osakaalu ning energiatõhusust ja kindlustada EL - i juhtrolli võitluses globaalse kliimasoojenemisega. ACER (Euroopa energiaregulaatorite ühendus) on energia siseturu rakendamiseks välja pakkunud gaasituru toimimise mudelid, mille poole Euroopa peaks liikuma – nn Gas Target Model (GTM) . Erinevate indikaatorite alusel hinnati gaasi hulgituru toimimist 2011. aastal . Tulemused on toodud järgnevas tabelis: Liikmesriik Kaubeldud gaasi suhe füüsilisse voogu Turu suurus ( TWh/a ) Tarne allikate arv HHI (suurimate turuosaliste turuosade ruutude summa) RSI , % ( v õime katta tarbimis t ilma suurima tarnijata ) Austria 3 105 3 7 500 143 Belgia 6 197 8 1 709 279 Bulgaaria 0 39 2 7 587 13 Horvaatia 0 535 5 5 987 125 Tšehhi Vabariik 0 95 3 9 051 159 Taani 0 45 2 2 570 22 Eesti 0 9 1 10 000 0 Soome 0 36 1 10 000 0 Prantsusmaa 3 485 13 1 240 137 Saksamaa 4 438 4 1 982 116 Kreeka 0 49 9 5 181 131 Ungari 0 113 4 3 198 60 Iirimaa 0 52 2 1 215 8 Itaalia 3 799 12 2 093 108 Läti 0 15 1 10 000 0 Leedu 0 39 1 10 000 0 Luksemburg 0 12 4 3 185 0 Holland 7 424 6 2 488 189 Poola 0 193 3 4 550 56 Portugal 0 55 6 2 821 93 Rumeenia 0 157 4 3 270 104 Slovakkia 0 70 2 9 595 369 Sloveenia 0 12 5 5 027 74 Hispaania 0 365 12 2 000 159 Rootsi 0 13 1 2 766 0 Suurbritannia 15 910 11 950 142 GTM sihtväärtus ≥ 8 ≥ 215 ≥ 3 &lt; 2000 ≥ 110 Vastava lt Euroopa Liidu regulatsiooni le on ENTSOG -i ( Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik ) ülesanne töötada välja gaasituru võrgueeskirjad, mille eesmärk on soodustada turgude integreerimist kehtestades ühtseid raamistikke. Välja on töötatud otse kohalduvad võimsuse jaotamise, bilansihalduse, koostalitlus- ja andmevahetuseeskirjade ja varustuskindluse võrgueeskirjad. Välja töötamisel on ühtlustatud ülekande tariifide võrgu eeskiri. Käesolev tegevuskava peegeldab Eleringi nägemust turuosaliste , majandus- ja kommunikat siooniministeeriumi ning K onkurentsiameti gaasituru arendamiseks vajalike sammude osas, olles võimalikuks aluseks gaasimajandust reguleeriva Euroopa Liidu õiguse ülevõtmiseks ja vastavate muudatuste tegemiseks Eesti maagaasiseadusesse hiljemalt aastal 2016. See on eelduseks paljude müüjate, piisava turumahu ja infrastruktuuriga ning läbipaistvate turureeglitega efektiivse regionaalse Balti gaasituru tekkeks aastatel 2017 (Läti gaasituru eeldatav avanemine) kuni 2019 (Soome ja Balti turgude füüsiline ühendamine üle Balticconnectori ). Läbipaistvus ja andmete avalikustamine Hetkeolukorra ülevaade Maagaasiseadus viitab süsteemihalduri kohustuste hulgas mitmetele EL-i regulatsioonidele: läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise osas regulatsioonile 715/2009 , 1227/2011, 1348/2014 ning investeeringute osas regulatsioonidele 994/2010 ja 617/2010 (§16 (1)) . Lisaks peab süsteemihaldur MGS kohaselt tegutsema läbipaistv use ja võrdse kohtlemise põhimõt e te st lähtuvalt (§16, §18 jm ) . Hetkeseis: g aasivoogude kohta avaldatakse nn SCADAst rõhu, voo ja ülekandevõimsuse andmed igatunniselt Karksi, Narva ja Värska GMJ-de kohta. Lisaks on neid andmeid võimalik vaadata alates 2014. a detsembrist graafikul (trend). Ülevaadet võimsuste arvutamise metoodika st , tulevaste perioodide ülekandevõimsuseid , lepingutega kaetud võimsuse osakaalu, nomineerimise mahte , bilansi gaasi hindu, võrku antava gaasi kvaliteeditingimusi ja teisi liitumistingimusi ei ole avalda tud . Samuti ei toimu andmete regulaarset automatiseeritud edastust ENTSOG Transparency Platform ’i le . Igakuiselt avaldatakse maagaasi kvaliteeditunnistused. Avalikud on ka kehtivad võrgu- ja bilansilepingu tüüptingimused, samuti bilansigaasi hinna määramise metoodika ja teenuste hinnakiri . Lisaks on avalikud Konkurentsiameti koostatud plaanid hädaolukordade ennetamise ja nendega tegelemise tegevuskavadega. 2015. a märtsis lisandus avaldatavate andmete hulka Eesti ülekandesüsteemi mõjutavate hooldustööde plaan (aastal 2015) ning kommertsmõõtmised Eesti süsteemi piiripunktidest (Karksi, Värska ja Narva GMJ). Regulatsioonid Olulisemad regulatsioonid: 715/2009 (muudetud 2010., 2012. ja 2013. a-l) – sätestab andmed, mida tuleb avaldada seose s turu läbipaistvusega ( oluliste punktide läbilaskevõime, võimsuse jaotamise põhimõtted, süsteemid e vahelised plaanitud ja tegelikud vood, tegevuskava ülekoormuse tekkimisel, reguleerimiste andmed, tariifid ja metoodikad ) . Lisades on defineeritud konkreetsed suunised andmete avalikustamise kohta (formaadid, ajaperioodid jne). 1227/2011 ja rakendusakt 1348/2014 – kohustab turuosalisi avaldama tehingute info ACER-ile. Muuhulgas keelab turumanipulatsioonid ja siseinfo kasutamise ning kehtestab raamis t iku andmete avaldamiseks. 984/2013 – sätestab süsteemi de vaheliste ülekandevõimsuste arvutamise ja allokeerimise põhimõtted (sh ka olulise informatsiooni avaldamise ajakava). 994/2010 – reguleerib pikaajaliste varustuskindlust puudutavate plaanide koostamis t ja avalikustamis t . Kontseptuaalne plaan Koostada Elering Gaas andmete avalikustamise kord, mis järgib nii maagaasiseadusest tulenevaid andmete avalikustamise kohustusi kui ka Euroopa Liidu regulatsioonidest tulenevaid kohustusi andmete avalikustamise osas. V älja töötada rakendus andmete automaatseks avaldamiseks El e ring Gaas veebilehel ning edastuseks ENTSOG -i ja ACER -i andmekogumis platvormidele . Tegevuskava Tegevus Osapooled Tähtaeg Andmete avalikustamise esialgse plaani koostamine Elering 0 8 .2015 Oluliste punktide defineerimine 08.2015 Oluliste punktide kinnitus KA-lt 08.2015 Andmete avalikustamise ajutiste vormide väljatöötamine 08.2015 Andmete avalikustamise korra draft 08.2015 Andmete avalikustamise korra rakendamine Elering 1 0.2015 Andmete avalikustamise korra väljatöötamine 10.2015 Andmete avalikustamise rakenduse kirjeldus 10.2015 Platvormi arendus 10.2015 Korra rakendamine 10.2015 ENTSO-G´le ja ACER´le nõutud andmete esitamine 10.2015 Varustuskindluse meetmed Hetkeolukorra ülevaade Ajalooliselt sõltub Eesti maagaasitarnetest Venemaalt, kas otse Värska ja Narva ühenduste kaudu ( suveperioodil ) või kaudselt Läti Inčukalnsi maa-alusest gaasihoidlast ( talveperioodi l) . Vastavalt E L regulatsioonile 994/2010 (millele viitab ka MGS) on varustuskindluse kriteeriumiks N-1 kriteerium, mis näitab, kui jätkusuutlik on gaasisüsteem süsteemi kõige suurema läbilaske võimega elemendi tööst väljasolekul . A rvutades N-1 kriteeriumit eri tin gimustel, võib hinnang varustus kindlusele olla oluliselt erinev : l ähtudes tehnilisest läbilaskevõimest, on varustus kindlus tagatud (104,4%) , ent gaasi ülekandevõrk talitleb pigem väiksematel töörõhkudel ja eriolukorras on tõenäolised ka minimaalsed rõhud, mille puhul ei kaeta N-1 olukorras arvestuslikku tarbimise tippu (kaitstud tarbijate gaasi varustus on siiski tagatud) – N-1 kriteerium vastavalt 68,7% ja 44,8%. Ka Euroopa Komisjoni tellitud stress-testide alusel on Eesti tarnehäirete puhul üks haavatavamaid riike Euroopa Liidus – kaitstud tarbijaid suudetakse Venemaa gaasitarnete katkemise puhul gaasiga varustada vaid viis päeva. Balticconnectori projekt on Eesti varustuskindluse tagamiseks üliolulise tähtsusega. Ilma Eesti-Soome gaasiühenduseta võib suurima süsteemiavarii korral osutuda vajalikuks piirata mitte kaitstud tarbijaid. Balticconnectori rajamisega langeb see oht ära. MGS sätestab gaasisüsteemi varustuskindluse tagamise süsteemihalduri ülesandena, kes peab seotud tegevustes lähtuma EL regulatsiooni 994/2010 nõuetest. Kaitstud tarbijatena on määratletud kõik kodutarbijad ning eluruumide kütteks soojust toot v ad ettevõtja d , kellel ei ole võimalik kasutada kütusena muud kütust kui gaas . 13.05.2015 otsusega määras Konkurentsi amet Elering Gaas AS-i maa gaasiettevõtjaks, kes on kohustatud võtma meetmeid, et tagada Eesti kaitstud tarbijate gaasitarned vastavalt määrusele 994/2010. Samuti on seaduses reguleeritud varustuskindluse häirete korral tegutsemise juhend. 2013. aastal kinnitati majandus- ja kommunikatsiooniministri käskkirjaga „ Ennetav tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähen damiseks . G aasi tarnehäire ga toimetuleku kava“ , mille on kinnitanud ka Vabariigi Valitsuse kriisi komisjon. Võimalike häire- või hädaolukordade lahendamisel lähtub süsteemihaldur avariiolukorras tegutsemise korrast ja eriolukorras tegutsemise kavast. Olukorra lahendamine toimub süsteemi halduri juhtimisel, vajadusel moodustatakse ettevõttesisene kriisikomisjon ja teavitatakse majandus- ja kommunikatsiooni ministeeriumit ( MKM ) ja konkurentsiametit ( KA ) hädaolukorra tasemest. Varustushäirete korral selgitatakse koostö ös naaberriikide gaasisüsteemi juhtimiskeskustega välja tehnilised võimalused täiendavate gaasikoguste ülekandmiseks Eesti gaasi võrku. Eriolukorras, kui gaasitarned on vähenenud enam kui 20% võrreldes importlepingutega , teavi tatakse samuti MKM -i ja KA -d ja tehakse ettepanek varustuskindlust tagavate meetmete rakendamiseks. Samuti teavitatakse EN T SOG -i juures asuvat EWT ( Early Warning System ) üksust gaasitarnete vähendamisest. ETO ( elutähtsa teenuse osutaja ) toimepidevuse tagamiseks on suure tähtsusega ennetavate tegevus kavade uuendamisel võtta arvesse vajadust ka eelnevalt välja töötada konkreetne kava mitteturu põhiste meetmete rakendamiseks. Tingituna hädaolukorra tasemest ja kui rakendatud meetmetele vaatamata on KA-l kui pädeval asutusel tarvis välja kuulutada „gaasitarne hädaolukord“ gaasi nõudluse kohustuslikuks vähendamiseks , teavitab MKM Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni ja teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku lubada gaasinõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamist. Gaasitarne hädaolukorras langeb gaasimaht gaasi põhi võrgus kiiresti ja nii on ohus gaasi tarnete kindlustamine. Kui tuleb kasutusele võtta kaitstud tarbijate gaasivaru, on vältimatu gaasi nõudluse kohustusliku vähendamise meetmete kasutamine. Samas peavad rakendatavad meetmed olema mittediskrimineerivad ja kõigile turu osalistele võrdsed. Kaitstud tarbijate gaasitarnete kindlus tamisel on tähtis kogu gaasisüsteemi toimepidevus, sest kaitstud tarbijate gaasivarustus toimub erinevates gaasivõrkudes. Süsteemi halduri kui ETO gaasivõrgu toimepidevus sõltub samuti selles olevast gaasimahust, millest osa võib käsitleda kaitstud tarbijate gaasivaruna. EL regulatsioonid Tähtsaim regulatsioon on Komisjoni määrus 994/2010. Seal on defineeritud miinimumnõuded varustuskindluse tagamiseks ning samuti N-1 kriteeriumi definitsioon. Vastavalt Konkurentsi ameti otsusele on maagaasiettevõtjaks, kes on kohustatud võtma meetmeid, et tagada Eesti kaitstud tarbijate gaasitarned määruse artikli 8 punktis 1 nimetatud juhtudel, Elering Gaas AS. Lisaks on ENTSOG avaldanud Euroopa Komisjoni konsultatsiooni raames (seoses võimalike muudatustega regulatsiooni) valdkonnad, mida võiks regulatsioonis täiustada – suurem koostöö eri riikide pädevate asutuste vahel, harmoniseeritum kaitstud tarbijate ja varustuskindluse norm solidaarsuse suurendamiseks kriisiolukorras ning riskihindamisel ENTSOG-i hinnangu kasutamine. Tegevuskava Tegevus Osapooled Tähtaeg Määruse 994/2010 alusel kaitstud tarbijate arvu ning neile vajaliku gaasi tarnete mahu kindlaks määramine Elering 06 .2015 994/2010 määruse rakendamine Elering Varu hoidmise võimaluste analüüs (teostatavus, maksumus) – leida parim võimalus varu hoidmiseks – optsioon, füüsiliselt varugaasi hoidmi ne, kombinatsioon (nt 70% optsioonina, 30% reaalselt füüsiliselt olemas) 0 7 .2015 Varu hankimine (optsioonide näol või füüsilisel kujul) 1 0.2015 Bilansihaldus Hetkeolukorra ülevaade , gaasi süsteem Gaasi bilansihaldus toimib ülekandevõrgu sisend-väljund punktide alusel. Ülekandevõrgu piiriülesed sisend - (väljund) punktid on allolevad: Piiriülene ühenduspunkt Läti gaasisüsteemiga: Gaasi mõõtepunkt: Karksi GMJ. Naabe rsüsteemihaldur: Latvi j as Gaze . Piiriülene ühendu spunkt Venemaa gaasisüsteemiga: Gaasi mõõtepunkt: Värska GMJ . Naabersüsteemihaldur: OOO Gazprom transgaz Sankt-Peterburg . Piiriülene ühenduspunkt Venemaa gaasisüsteemiga. Gaasi mõõtepunkt Ivangorodi GMJ . Naabersüsteemihaldur: OOO Gazprom transgaz Sankt-Peterburg . Ülekandevõrgu sisemaised ( sisend) - väljund punktid on allolevad: Jaotusvõrguettevõtjad (mõõtepunktide arv): Adven Eesti AS (9), AS Gaasivõrgud (69), AS Termox (2), Gaasienergia AS (2). Ülekandevõrguga ühendatud tarbijad: AS Nitrofert (1), Eastman Specialties OÜ (1), Eesti Energia AS (2), Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (2), Elering AS (2), Remeksi Keskus AS (1), Tarbegaas OÜ (2). Ülekandevõrgu omatarve: kokku 41 mõõtepunkti . Riigisisene gaasitarne ost ja müük tuleb esitada riigisisese vir tuaalse kauplemispunkti kaudu. Gaasihoidla punkte , LNG punkti ega virtuaalset riigisisest biogaasi (biometaani) tootmise punkti süsteemis hetkel ei ole. Eesti lõunaosa läbib veel 2 transiittorustik k u ( Izborsk – In č ukalns (DN 700, PN 55 bar ) ja Valdai-Pihkva-Riia (DN 700, PN 55 bar ), mille kaudu toimub gaasi transportimine suvekuudel Venemaalt Lätti ja sealt talvekuudel tagasi. Nimetatud torustikust toimub ka Misso piirkonna varustamine gaasiga (2 mõõtepunkti AS Gaasivõrgud piirkonnas). Süsteemihalduril on sõlmitud bilansilepingud järgmiste tarnijatega: Baltic Energy Partners OÜ, Eesti Energia AS, Reola Gaas AS, Baltic Energy Services OÜ. Regulatsioon Olem asolev regulatsioon ja lepingud Bilansihalduse üldpõhimõtted on toodud Maagaasiseaduses. Detailsemad bilansihalduse põhi mõtted on sätestatud Süsteemihalduri poolt ja Konkurentsiametiga kooskõlastatud „Gaasi bilansilepingu tüüptingimustes“, 2008.a. b ilansigaasi hinnametoodika baseerub Konkurentsi ameti poolt kinnitatud „Bilansigaasi hinna määramise metoodikale“. Piiriülene koostöö bilansihalduse korralduseks toimub olemasolevate kahepoolsete lepingute raames. Läti süsteemihalduri Latvijas Gāze’ga on olemas leping, mis sätestab Eesti-Läti piiril gaasivoogude juhtimise, gaasikoguse arvestuse jms koostöö tingimused. Samas Baltikumi süsteemihaldurite vahel gaasikaubanduse (Leedust-Eestisse) toimimiseks ühtset metoodikat ja lepingut ei ole. Uus regulatsioon Süsteemihaldurile süsteemi juhtimiseks, tasakaalustamiseks ning bilansihalduse toimimiseks on kaks olulist EL võrgueeskirja: K omisjoni määrus (EL) nr 312/2014, 26. märts 2014, millega kehtestatakse ülekande süsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (jõustumine 01.10.20 15); K omisjoni määrus (EL) nr 703/2015, 30. aprill 2015, millega kehtestatakse võrgueeskiri koostalituse ja andmevahetuseeskirjade kohta (jõustumine 01.05.2016). Ülaltoodud eeskirjade alusel on kirjeldatud bilansivastutuse toimimine: süsteemihaldurid vastutavad süsteemi tasakaalustamise eest tasakaalustamistarnete alusel; tarnijad vastutavad oma bilansiportfellide tasakaalu eest süsteemihalduri ees. Portfelli ebabilanss selgitatakse ja arveldatakse süsteemihalduriga; võrguettevõtjad vastutavad oma võrgupiirkonnas mõõteandmete kogumise ja edastamise eest süsteemihaldurile ja tarnijatele; süsteemihaldur võib võimalusel pakkuda bilansihalduritele mahuvaru muutmise teenust eesmärgiga toetada bilansihaldurite portfellide tasakaalu tagamist ; uus andmevahetuse võrgueeskiri 703/2015 sätestab süsteemihalduritele nõude teha koos tööd ja kooskõlastada piiriülesed kaubandustarned sõlmides omavahel selleks vastava lepingu. Süsteemihalduritel tuleb kinnitada tarnijate kogused protseduuri aluse, misjärel tarnijatele saab vastav kinnitatud kogus olema bilansiselgitusele siduv. Erinevus kinnitatud planeeritud koguse ja tegelikult mõõdetud gaasikoguse kohta peaks jääma süsteemi halduritele, mille jaoks luuakse vastav operatiivse tasakaalustamise konto. Kontseptuaalne plaan Gaasituru arendamise tegevuskavas on bilansihalduse korraldamiseks kaardistatud järgmised muudatust vajavad tegevused: Muudatused seadusandluses Maagaasiseaduses on vajalik koostada muudatused baseerudes uut ele mõistetele ja protsessidele. Samuti selgus, mis ühikutes kogu bilansihaldus ja gaasituru toimimine peaks toimima ja üleminekuajakava; Vajalik luua sisemaine gaasituru võrgueeskiri, mis sätestab võrguettevõtjate mõõte andmete kogumise ja edastamise kohustuse detailid (ajakava, ühikud, mõõteandmete kogumine tarnijate lõikes, võrguettevõtja bilansivastutus). Samuti on vaja lisada tarnija vahetuse protseduur. Muudatused sisemaistes kordades Süsteemihalduril on vajalik koostada uued bilansilepingu tüüptingimused, kooskõlastada Konkurentsiametiga; Süsteemihalduril on vajalik koostada süsteemi tasakaalustamise eeskiri (sh põhimõtted ja pakkumiste esitamise ja selgitamise kord). Muudatused tööprotsessides ja lepingutes Süsteemihalduril tuleb alustada/jätkata koostööd naabersüsteemihalduritega eesmärgiga viia Baltikumis süsteemihaldurite koostöö andmevahetuse võrgueeskirja 703/2015 põhimõtetele. Kuni uute põhimõtete/lepingu jõustumiseni tuleb määrata, kuidas toimub piiriülene bilansihaldus (ühikud, ajakava ja piiriülese ebabilansi jaotuse metoodika); Kõik turuosalised (sh AS Eesti Gaas) , kes teostavad piiriülest kaubandust, peavad tagama oma bilansi süsteemihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel ; Süsteemi gaasibilansi hoidmiseks on vajalik luua lähtepunkt, et mahuvaru ülekande võrgus on 100% süsteemihalduri oma ja hallata; Süsteemi gaasibilansi tagamiseks peab süsteemihalduril olema süsteemi tasakaalus tamise ostu-müügi lepingud. Baseerudes võrgueeskirjale (EL) nr 312/2014, hangitakse tasak aalustamisteenused turupõhiselt ; Süsteemihaldur peaks pikaajalistele tasakaaluteenustele eelistama lühiajalisi tooteid kaubeldes bilansigaasi ostmiseks-müümiseks päevasiseselt või päev-ette kauplemis platvormil. Selleks võiks olla võimalus bilansigaasi ostmiseks-müümiseks Leedu kaupl emisplatvormil (UAB GET Baltic); Võrguettevõtjatelt mõõteandmete kogumise protseduur, sh kodeerimise tugi, eestvedamine. Gaasituru bilansihalduse väljatöötamiseks on süsteemihalduri juures juba alustatud vastavat bilansihalduse töögruppi koostöös tarnijatega , sh majandusministeeriumi poolse osalusega. Tegevuskava Tegevus Osapooled Tähtaeg Bilansihalduse töögrupi moodustamine Elering 04.2015 Bilansivastutuse mudeli väljatöötamine al 01.2016 (võrguettevõtjate ja tarnijate rollid, vastutused, ajakavad) Elering, turuosalised 08 .2015 Mahuvaru haldamine süsteemihaldurile Elering 08.2015 Süsteemihaldurile gaasisüsteemi tasakaalustamise lepingud ( balancing ) Elering 01.2016 UAB Get Baltic 08 .2015 Tasakaalustamise pikemaajaliste lepingute sõlmimine 01.2016 Bilansilepingu tüüptingimuste muudatusettepanekud Elering, KA 2016 Muudatused seadusandluses: maagaasiseadus ja võrgueeskirja loomine Elering, MKM 2016 Mahuvaru kasutamise reeglid Elering 2016 Mõõteandmete edastamise (võrguettevõtjate kohustus) rakendamine Elering, JV jooksvalt Naabersüsteemidega tarnete kooskõlastamise ja selgitamise korra (lepingu) väljatöötamine Elering 2016 Ühikute ja ajakava muudatused Eestis Elering, MKM, KA 2016 Ühikute ja ajakava harmoniseerimine regioonis Elering 2016 Andmevahetus e korraldus Hetkeolukorra ülevaade Vastavalt maagaasiseadusele on võrguettevõtjate mõõteandmete kogumise ja edastuse kohustus sätestatud allolevalt: Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Võrguettevõtja on kohustatud esitama bilansihaldurile ja süsteemihaldurile mõõteandmed, mis on vajalikud bilansi selgitamiseks. Võrguettevõtja teisendab mõõdetud gaasikogused energiaühikutesse. Energiaühikuna kasutatakse kilovatt-tundi (kWh). EL gaasituru võrgueeskiri ja praktika sätestab võrguettevõtjate rolli bilansivastutuses: Võrguettevõtja edastab süsteemihaldurile järgmisel päeval eelmise päeva mõõteandmed tarnijate lõikes; Jaotusvõrguettevõtja arvutab oma piirkonna mõõteandmed tarnijate lõikes jaotatuna järgmiselt: Jaotusvõrku sisenenud gaasi kogus võrdub tarnijate lõikes jaotusvõrgust väljunud gaasi kogusega, sh erinevus on jaotusvõrgu bilansivastutusel; Kaugloetavad mõõteandmed saab jagada tarnijate lõikes vastavalt mõõte andmetele; Mittekaugloetavad mõõteandmed saab jagada valemiga: jaotusvõrku sisenenud gaasi kogus, millest lahutatakse maha kauglugemisega mõõtepunktide kogused. Vastavaid prognoosandmeid saab esitada võrguettevõtja ise või prognoosandmete esitaja. Puudused seadusandluses: sisemaine gaasituru võrgueeskiri Vaatamata maagaasiseaduses toodud nõuetele, et võrguettevõtjal on kohustus bilansi selgituseks mõõteandmed edastada, ei ole täiendavat võrgueeskirja , mis sätestaks mõõte andmete edastuse ajakava, ühikud ja täpsemad andmed. Samuti ei ole tarnija vahetuse protseduuri kirjeldust. Seetõttu on oluline koostada täiendav gaasituru võrgueeskiri, mis sätestab: tarnijavahetuse protsessi tingimused; mõõtepunkti andmete ja mõõteandmete esitamise protsess i tingimused, sh ühikud, ajakava ning ka prognoosandmete esitamise kord; võrguettevõtja bilansivastutuse rolli; bilansiselgituse periood (siinjuures vajalik muuta EL regulatsioonile vastavaks: ööpäev kella 9.00st vajalik muuta kella 7.00st perioodiks). Andmelao loomise võimalus Sarnaselt elektrituru toimimisega on gaasituru efektiivseks toimimiseks väga oluline mõõte andmete edastuse protsesside toimimine ning sujuv tarnijavahetus. Süsteemihaldur on alustanud gaasituru andmelao kaardistamise töögrupiga koostöös võrguette võtjate ja tarnijatega. Ideetasandil võiks gaasiturule luua Andmelao, mis kataks allolevad protsessid: tarnijavahetuse ja seda kirjeldav sõnumite vahetamise protsess ; mõõtepunkti andmete ja mõõteandmete esitamise protsess, sh prognoosandmete esitamine ; kodeerimise protsess ; koondandmete arvutused. Vastavad protsessid peavad esmalt olema sisemaiselt reguleeritud gaasituru võrgueeskirjaga, sisaldades mõõteandmete edastuse tähtaegasid ning võrguettevõtjate bilansivastutuse nõudeid. Andmelao põhimõtteskeemi kuvand on järgmine: Andmeladu saaks aidata gaasituru toimimist allolevalt: kogu süsteemi bilansivastutuse ahela haldamine; võrguettevõtjate ülesanne on vaid mõõteandmete edastamine, tarnijate lõikes portfellide summeerimine saab olema Andmelaos; tarnija vahetuse protseduur; bilansiselgituseks koondraportite koostamine. Erinevused elektrituru andmelaoga: sisemaise võrgueeskirja ja andmevahetuse korra puudumine; ühe ettepanekuna on toodud, et lisaks kWh andmetele peaks olema juures ka andmed m 3 -s; prognoosandmete edastaja roll. Rohkem olulisi erinevusi tuvastatud ei ole. Võrgutasu mudel Hetkeolukorra ülevaade Gaasi ülekandeteenuse tariif on praegusel hetkel voopõhine tasu transporditud kuupmeetri maagaasi kohta. Tasu makstakse ülekandevõrgust välja võetava gaasi eest. Tariifide kalkulee rimisel võetakse aluseks Maagaasiseaduses (MGS) kehtestatu. MGS § 23 lg 3 sätestab, et võrgu teenuste hinnad tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud: vajalike tegevuskulude katmine; investeeringud tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks; keskkonnanõuete täitmine; kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. Tulenevalt asjaolust, et Eesti ülekandevõrgus ei liigu oluliselt transiitvoogusid, ei ole võrgu tariifides arvestatud gaasi liikumise teekonna pikkusega. Tariif on solidaarsuse põhimõttel arvutatud kogu võrgu jaoks sama. Regulatsioonid Euroopa Parlamendi määrus 715/2009 kinnitab entry-exit (sisend-väljund) mudeli vajalikkust saavutamaks likviidne maagaasi hulgimüügiturg: „Et tugevdada konkurentsi likviidsete gaasi hulgimüügiturgude abil, on oluline, et gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast võrgus. Ainus viis selle saavutamiseks on anda võrgu kasutajatele vabadus reserveerida eraldi sisse- ja väljavooluvõimsusi, nii et lepinguliste marsruutide asemel tekib gaasi transport tsoonist tsooni.“ Määrus rõhutab vajadust arvutada tariife mittediskrimineerivalt ning arvesse võtmata maagaasi tegelikku liikumisteed. Euroopa Komisjoni määrus 984/2013 kehtestab gaasi ülekandesüsteemide võimsuse jaotamise mehhanismide võrgueeskirjad. Määrus kirjeldab täpsemalt süsteemidevahelist entry-exit punktides võimsuste jaotamise korda. Täpsustatud on erinevate standardvõimsustoodete jaotus ning enampakkumiste toimumise ajad. Kajastatud on erinevate standardvõimsustoodete enam pakkumiste formaadid ja varuhinna kehtestamise ning hinnasammude rakendamise põhimõtted. Välja töötamisel olev tariifide võrgueeskiri kirjeldab tariifide arvutamise põhimõtteid ja metoodikaid entry-exit süsteemis. Lühidalt arvutatakse tariifid entry-exit võimsustele (sisend- ja väljundvõimsustele) ning tariifid on üldjuhul võrdsed igas sisend-väljund punktis. Põhjendatud ulatuses võib kasutada tariifis ka energiakomponenti. Kirjeldatakse tariifide põhjendatud erisusi sisend-väljund punktides ning lubatud sesoonseid erisusi. Lisaks käsitleb nimetatud võrgueeskiri, kuidas hinnata uute lisandunud võimsuste ( incremental capacity ) tasuvust ( economic test ). Kontseptuaalne plaan Ülekandeteenuse tariifide puhul entry-exit mudelile ülemineku peamiseks eesmärgiks on gaasiga kauplemise lihtsustamine. Konkurentsi ning likviidse hulgimüügituru tekitamiseks on vajalik, et gaasiga saaks kaubelda, olenemata selle asukohast gaasivõrgus. Sellest eesmärgist tulenevalt on kasulik töötada võimalikult suure ühise entry-exit piirkonna suunas. Kolm Balti riiki on hinnanguliselt minimaalne ühtse piirkonna suurus, kasulik oleks ühine piirkond koos Soome ning Poolaga . Järgnevalt on toodud mittetäielik nimekiri vajalikest tegevustest piirkondliku entry-exit mudeli juurutamiseks: Kokkulepe entry-exit punktide osas ; Kokkulepe tariifide arvutamise metoodika osas, sh avalik konsultatsioon ; Kokkulepe TSO-de vahelise kompensatsiooni arvutamise ja maksmise metoodika osas . Tegevuskava Tegevus Osapooled Tähtaeg Tariifid vastavalt entry-exit mudelile Elering 2019 Eesti piiriüleste tehingute (võimsuse jaotamise) hinnastamise metoodika väljatöötamine ja varuhindade arvutamine (kuni Balti-Soome-Poola? entry-exit piirkonna loomiseni) 2016 Regionaalse gaasituru arendamise teekaart BASREC-i uuringust 2016 Piirkonna ülene kokkulepe entry-exit punktide osas 2017 Piirkonna ülene kokkulepe tariifide arvutamise metoodika osas, sh avalik konsultatsioon 2018 Piirkonna ülene kokkulepe TSO-de vahelise kompensatsiooni arvutamise ja maksmise metoodika osas 2018 Eesti entry-exit tariifide kehtestamine 2019 Taristu arendamine ja ligipääs, võimsuste jaotamine Hetkeolukorra ülevaade Võrguga liitumist, riigipiiri ületava uue ühenduste rajamist (sh erandid) ja kolmanda osapoole juurdepääsu reguleerib MGS: §16(2 1 ,2 2 ), mis sätestab, et süsteemihaldur peab võimsuse jaotamisel, ülekoormuse juhtimisel ja kolmandatele isikutele juurdepääsu tagamisel järgima Euroopa Parlamendi määrust 715/2009; §18, mis sätestab võrguga liitumise tingimused. Võrguga tuleb liita varustuskindlust arvesse võttes tehniliste võimaluste piires kõik vastava taotluse esitanud isikud; §18 1 - 18 3 , mis sätestab riigipiiri ületava gaasitorustiku ja kolmandale osapoolele juurde pääsu piiramise erandi kehtestamist; §22, mis sätestab võrguettevõtja kohustused (liitumine, teenuse osutamine ja sellest keeldumine). §22 (15 1 ) kohaselt on võrguettevõtjal alates 10.04.2014 kohustus esitada Konkurentsiameti le tingimused piiriülese le taristule juurdepääsuks ning metoodika võimsuse jaotamiseks ja ülekoormusega tegelemiseks. Käesoleval ajal puudu b metoodika piiriülese võimsuse arvutamiseks, jaotamiseks ja ülekoormuse juhtimiseks. Regulatsioonid Gas Target Model (GTM) eesmärgid ja põhimõtted kirjeldavad ideaalse ühtse Euroopa gaasituru loomist. Pidades silmas konkurentsivõime tõstmist ja võrgu efektiivset kasutust seob GTM hulgiturgude arengu tihedalt kauplejatele mittediskrimineerivate ja õiglaste põhimõtete loomisega gaasi infrastruktuuri kasutamisel. Lisaks määrus es 715/2009 toodule täpsustab piiriüleste ( entr y -exit tsoonide vaheliste) võimsuste jaotamise mehhanisme määrus 984/2013 ( rakendub nov . 2015). Tegemist on väga detailse kirjeldusega milliseid standardseid võimsustooteid (aasta, kvartal, kuu, päeva, päeva-sisene ning kindel/ katkestatav ning ühendvõimsus ( bundled )), millal (oksjonikalender) ja kuidas (oksjoni mehhanism) tuleb turule pakkuda. Sätestatud on võimsuste järelkauplemise ja turuosalisele pakutava interaktiivse IT-lahenduse kohustus. Regulaatori otsusel võib nimetatud määrust rakendada ka kolmandate riikide piiril. Erandina ei pea rakendama reegleid riikide piiril, millele on direktiiviga antud erand (Läti piir). Kui kasutusel on implicit oksjon võib regulaator otsustada määruses 984/2013 võimsuste jaotamise korda (st otseseid oksjoneid) mitte rakendada (art 2 p 4) . Lisaks on ENTSO G välja töötanud määruse 984/2013 (CAM NC) kaks muudatusettepanekut. Esimene käsitleb uute lisanduvate võimsuste ( incremental capacity ) jaotamist (sh open season ) ja teine oksjonikalendri tähtaegade muutmist. Mõlemad on plaanitud rakendada okt 2017. Kontseptuaalne plaan Turu arengu ja konkurentsi tõstmise eesmärgil peame tagama võrdsed ja läbipaistvad võrgule juurdepääsu tingimused kõigile Balti (ning hiljem ka Poola ja Soome) turuosalistele. Selleks on vajalik tihendada koostööd ja andmevahetust teiste TSOdega, taga da turuosalistele vaba ja liht ne ligipääs võrgu ja turu andmetele ning välja töötada ühtse d turureeglid võttes arvesse GTM lisas 6 toodud turgude ühendamise meetodeid . Hetkel ei esine Baltikumi sees tavarežiimil võimsuste füüsilist puudujääki, lepingulise ülekoormuse tekkimist tuleb alles analüüsida. Esma järjekorras on vajalik tegeleda turu läbipaistvuse suurendamisega ning kokku leppida piiri ülesele taristule juurdepääsu tingimuste ning üldis te võimsuse jaotamise mehhanismide ja üle koormuse juhtimise põhimõtetes, et tagada kõik turuosaliste soovitud tehingud võrgu tehniliste võimaluste piires. Lisaks on vajalik analüüsida, kas Balticconnectori (osa) võimsust tuleb/saab pakkuda läbi open season protsessi võttes arvesse, et tegemist on PCI projektiga. Pikas perspektiivis (2019+) pidada silmas turgude ühendamist ja ühtsete turureeglite väljatöötamist. Seejuures tuleb jälgida piirkonda uute infrastruktuuri üksuste (LNG, hoidl a) kasutamise tingimuste vastav ust GTM´le . Pikemas perspektiivis ehk 2016+ tuleb jõuda ühise Balti-Soome gaasituru ent r y -exit mudelini ning ühise võimsuste kauplemise platvormini. Lisaks sellele, mis teenuseid platvorm katab (võimsustooted, järelturg, lisateenused, kolmandate riikide piir) tuleb jõuda ka kokkuleppele, kas kasutatakse teenusepakkujat või luuakse TSOde ühine platvorm (IT-arendus, kulude jagamine). Siinkohal tuleb analüüsida (lähtuvalt BASREC uuringust), kas vajalik on eelnev Läti turu avanemisel ja/ või GIPL ja Balticcon n ector. Tegevuskava Tegevus Osapooled Tähtaeg Regionaalse t aristu välja arendamine E lering , KA , M KM 2019 Piiridel võimsuste ülekoormuse riski hindamine (nii füüsiline kui ka lepinguline) Elering 07 .2015 Kodulehel Eesti piiriüleste andmete avaldamine vastavalt määrusele 715/2009 MGS muudatused (definitsioonid, andmete kogumine) Läti TSOga andmevahetuse kokkuleppimine MKM Elering 12.2015 2016 Ligipääs võrgule, hoidlale, LNG terminalile jooksvalt Piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamine tingimused ja metoodika Kaardistada turuosaliste vajadused ja ootused Võimsuste arvutamise metoodika Jaotamise ja tagamise tingimused (virtuaalne kaubandus, andmevahetus) Järelkauplemine (andmevahetus) Elering 2016 07.2015 09.2015 2016 2016 Open Season rakendamise analüüs Elering 2017 Võimsustega kauplemise oksjoni platvorm Kokkulepe oksjoni platvormi osas Ühise platvormi väljatöötamine (IT arendus) Elering 2018 2017 2018 K auplemisplatvormid Hetkeolukorra ülevaade Parima tava kohaselt peab gaasi hulgituru toimivuseks olema tagatud selle piisav likviidsus (nii spot kui tulevikutehingute osas), hea ligipääs ning ühendamine gaasibörsiga. Regulaatorid peaksid tagama, et gaasi platvormi opereeritakse õiglaselt ja mittediskrimineerival viisil, mistõttu peaks seda tegema süsteemihaldur või sõltumatu platvormioperaator. Likviidsuse ja konkurentsi tagamiseks peaks ühes ja samas bi lansipiirkonnas/ entry-exit tsoonis olema ainult üks platvorm. Arenevatel turgudel võivad riigid juurutada ka ajutisi meetmeid turgu valitseva ettevõtja suhtes. Näiteks, teda võidak se sundida võtma nö turutegija ( market marker ) rolli või rakendama gaasi pakkumise programme ( gas release programs ) . Arvestades, et Eestis on turu kontsentreeritus 2015. aasta alguskuudel kiiresti vähenenud, ei ole sarnaste meetmete rakendamine tõenäoliselt vajalik. Gaasibörsi peamine eelis seisneb selles, et selle operaator on keskseks vastaspooleks kõigile turuosaliste tehingutele. See võimaldab läbipaistvamaid tehinguid, usaldusväärsemaid hinna signaale ja alternatiive krediidiriskide juhtimiseks. Välja tuleb töötada reeglistik gaasibörsi kasude realiseerimiseks, sealhulgas eelkõige finantstagatiste süsteem, et kaitsta kauplejaid ja süsteemihaldurit krediidiriskide eest. Euroopa kõige likviidsemad börsid on TTF (Holland) ja NBP (UK), seda nii spot kui ka tuleviku tehingute osas. Spot - turul on üsna likviidsed ka Saksamaa NetConnect Germany (NCG) ja Gaspool . Eestis gaasibörs seni puudub. Regioonis on kauplemisplatvormid loodud Soomes ( Kaasupörssi ) ning Leedus (GET Baltic ja Baltpool ). Soome börsil toimub hetkel kauplemine füüsilise tootega üks tund kuni 90 päeva ette, kauplemisperioodi pikkus on tund, kauplemisühik 1 MWh/h . Kauplemisaktiivsus moodustas 2014. aastal 6,4% Soome kogutarbimisest. GET Baltic platvormil on kauplemisperioodiks gaasipäev. Kaubeldaks e kuni 150 päeva ette, päevasiseselt, samuti saab tehinguid teha eelnevas gaasipäevas. Euroopa Komisjon kaalus algselt gaasiga kauplemise reguleerimist võrgueeskirjades, kui d nüüdseks on sellest loobutud. Küll aga reguleerib määrus 984/2013 võimsustega kauplemist, sealhulgas defineerib kindlad ja katkestatavad võimsustooted ning võimsustega kauplemise platvormi ( booking plat f orm ). Võimsuste jaotamise määrus rakendub novembrist 2015. Sellest hetkest tuleb Euroopa Liidu siseste piiriüleste võimsustega kauplemine korraldada veebipõhise platvormi kaudu , kui nendel ühendustel esineb piiranguid. Kuna Lätis kehtib jätkuvalt erand gaasituru avamise osas , püsivad füüsilised piirangud riikidevaheliste l ühendustel puuduvad ning Leedu-Poola ühendus e rajamine on algusjärgus , siis praeguse hinnangu kohaselt Eestil ja Leedul lähiaastatel võimsustega kauplemise platvormi juurutamise otsene kohustus puudub. Euroopas on enim levinud võimsustega kauplemise platvormiks PRISMA. Lisaks on arendamisel platvormid Poolas ja Ungaris. Balti-Soome regioonis võiks kaaluda gaasibörsi kasutamist nii gaasiga kui ka võimsustega kauplemiseks. Eelistatud variandiks regioonis võiks olla aga turgude ühendamine ( market coupling ) läbi kaudsete oksjonite ( implicit auctions ) meetodi. Seda soovitab ka Gas Target Model olukorras, kus piiridel on piisavalt vaba kaubeldavat võimsust . Esimeses etapis saaks seda juurutada ka ainult Eesti ja Leedu turgude ühendamiseks. Kui Läti ja Soome loobuvad erandist, saab võimalikuks kõigi nelja riigi turgude ühendamine (kuni ühise entry-exit tsooni loomiseni) . Tegevuskava Tegevus Osapooled Tähtaeg Turgude ühendamise ( market coupling ) kontseptuaalne plaan 12.2015 Regionaalse gaasibörsi loomine 2016-2017 Gaasibörsil kaubeldavate toodete defineerimine 2016 Gaasibörsil kauplemise reeglistikku välja töötamine 2016 Gaasi tootmise ja tarbimise edendamine Hetkeolukorra ülevaade Eestis on aastaks 2015 installeeritud biogaasi tootmisvõimsusi ligikaudu 10 MW. Gaasi toodetakse põllumajanduslikust toormest viies tootmisjaam as, reoveest neljas käitlus jaamas, tööstusreo veest kolmes jaamas ja prügilagaasi toodab neli prügilat. Toodetud gaasi kasutatakse eelkõige energiaallikana ettevõtete enda tootmisprotsesside jaoks või elektrienergia tootmiseks. Võrku gaasi ei anta. 2014 . aastal toodeti biogaasist 42,8 GWh elektri energiat. Aastal 2014 oli gaasi tarbimismaht Eestis m ln 538 m 3 . Gaasi tarbimine on aastast 2005, mil tarbimine oli 1008 m ln m 3 , olnud pidevas langustrendis. Gaasi tarbitakse energiasektoris 38%, tööstuses 37%, ärisektoris 13% ja kodumajapidamistes 10%. Põllumajanduses ja transpordis on gaasi tarbimine marginaalne. 52% gaasist tarbitakse Harju maakonnas ja 28% Ida-Virumaal. Lääne-Virumaa, Rapla ja Tartu maakond moodustavad igaüks 4-5% gaasi tarbimisest. Imporditud gaasi hind on viimastel aastatel olnud langustrendis. Trendi jätkumist peaks soodustama nii maailma turu hindade langus kui alternatiivne tarnekanal Leedu LNG terminali näol. Joonis 1 . Venemaalt Eestisse imporditud maagaasi kuu keskmine hind Eleringi hinnangul , €/MWh Võimalused edasisteks arenguteks Eestis on olemas märkimisväärne loodusressurss biogaasi tootmiseks eelkõige transpordisektori tarbeks. Biogaasi tootmise arendamine aitab vähendada sõltuvust importkütustest, laiendab ja stabiliseerib põllumajanduse ja maaregioonide tulubaasi ning on keskkonnasõbralik tehnoloogia. Transpordisektoris on Eestil eesmärk saavutada biokütuste osas 2020 . aastaks 10% tase. Selline eesmärk eeldab nii tootmise, jaotusvõrgu kui biogaasi turu tekkimist, milleks MKM kavandab toetavaid meetmeid. Seoses uute keskkonnanõuetega laevanduses on gaasil perspektiiv olla kasutatud laevakütustena, mis võib lisada gaasiturule olulist mahtu. Laevakütuste kasutamise uurimisega tegeleb Mereakadeemia. Põllumajanduses on võimalik gaasikütuste laialdasem kasutamine vedelkütuste asemel vilja kuivatites jm tehnoloogilistes seadmetest, mis kokkuvõttes tagab stabiilsema ja keskkonna sõbralikuma protsessi. Põllumajanduses kasutatav gaas asub reeglina lokaalsetes võrgust eraldatud seadmetes. Kontseptuaalne plaan Tarbimise edendamine: Regionaalse te gaasituru avamisele suunatud tegevuste ellu viimine, mis tagaksid gaasile võrd väärse positsiooni teiste kütuste seas, läbipaistvad konkurentsitingimused ning piisava varustus kindluse. Aidata kaasa gaasi jaotusvõrgu tekkimisele eelkõige tanklate näol, mida on võimalik ühendada võrguga. Kaardistada võimalused tanklate liitumiseks gaasivõrguga, pakkuda välja sobivad liitumistingimused. Gaasitranspordialase uuringu teostamine. Luua võimalused biogaasijaamade ühendamiseks võrguga : Määrata kvaliteedinormid biogaasile. Kehtestada nõuded ja luua võimalused gaasi kvaliteedi jooksvaks monitoorimiseks . Töötada välja võimalikult standardsed liitumistingimused ja efektiivne liitumisprotsess biogaasi jaamadele. Määratleda soovitavad kohad tootmisseadme liitumiseks gaasivõrguga, mis tagavad biogaasi maksimaalse segunemise maagaasiga. Luua võimalused gaasi vastuvõtmiseks võrku juhul, kui tootmisseade asub võrgust eemal. Biogaasi turuplatsi tekitamine : Kuna gaasi tootmine ja tarbimine asuvad reeglina erinevates kohtades, siis on vajalik gaasi tarbijatele tõendada virtuaalselt gaasi päritolu, kes tarbivad gaasi kas ostukohustuse raames või on huvitatud keskkonnasõbralikest kütustest. Uurida võimalusi elektri päritolutunnistuste eeskujul rakendada päritolutunnistusi gaasi päritolu tõendamiseks . Luua päritolutunnistustel põhinev virtuaalne „turuplatsi“ keskkond, kus on võimalus tarnijatel/tarbijatel osta biogaasi ja tootjatel müüa biogaasi . Tõenäoliselt võib biogaasi tootmine vajada ka erinevaid toetusskeeme, mille rakendamisel Eleringil on kogemused elektrienergia valdkonnast. Aidata kaasa võimalike toetusskeemide rakendamisele . Tegevuskava Tegevus Osap ooled Tähtaeg Luua tingimused tootjate ühinemiseks võrguga Elering 12.2015 Võrku vastuvõetavale biogaasile kvaliteedinõuete kehtestamine Tootmisjaamade liitumistingimuste ettevalmistamine Gaasi kvaliteedi monitoorimise tagamine Soovitavate liitumiskohtade avalikustamine Päritolutunnistuste süsteemi loomine biogaasile Elering 06.2016 Gaasimajanduse arendamisel e suunatud uuringud R egionaalse Balti-Soome gaasituru arendamise uuring Seoses regionaalse gaasituru arendamise vajadusega koostatakse Balti riikide ja Soome ühine uuring regionaalse gaasituru parima arengutee leidmiseks. Uuringu eesmärgiks on anda detailne võrdlus erinevate regionaalse gaasituru mudelite variantide kohta, sealhulgas käsitledes seotud kulusid ning tulusid. Tulemuseks on regionaalse gaasituru jaoks sobivaima mudeli soovitus ja teekaart mudeli kasutusele võtmiseks. Uuringut rahastatakse BASREC-i eelarvest ning uuringu hankijaks on Taani Energiaagentuur. Uuringu indikatiivne valmimise aeg on 2015 . aasta lõpp. Elektr i - ning gaasitranspordi uuring Maagaas on Euroopa Liidu tasandil populaarsust koguv alternatiivne transpordikütus. Peamis teks eelis tek s vedelkütuste ees on praegu konkurentsivõimeline hind ning madalamad keskkonnaemissioonid. Transpordisektor on olulise maagaasi tarbimispotentsiaaliga sektor. Eleringi ning Tallinna Tehnikaülikooli koostöös teostatakse sotsiaalmajanduslik uuring elektr i - ning gaasitranspordi kohta. Uuring käsitleb Eesti võimalusi kasutamaks transpordikütustena elektrit ning maagaasi ja sellise ülemineku sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Uuringu eesmärgiks on hinnata alternatiivsete kütuste kasutamise kasulikkust transpordis ning selle mõju elektri- ja gaasisüsteemile. Power-to-gas Power-to-gas projekti käigus uuritakse lahendusi fossiilkütuste põletamisel tekkiva süsinik dioksiidi väärindamiseks ja taastuvenergiapõhise elektrienergia salvestamiseks. Sünteesides süsinikdioksiidi koos veeauruga „ülejääva“ taastuvelektri abil, on võimalik toota metaani ja metanooli. Ühtlasi avaneb võimalus toota taastuvate ressursside arvelt mootorikütuseid (metaani), kasutades selleks tarbimist ületavat tuule- ja päikeseelektrienergiat või soojus elektrijaama öist elektrienergiat. Gaasituru - ja võrgu modelleerimine Eleringil on kavas välja arendada gaasituru ning -võrgu modelleerimise võimekus, et suuta ettevõtte siseselt koostada juhtimisotsuste tegemiseks ja gaasivõrgu planeerimiseks vajalikke analüüse. Gaasituru mudelitena on plaanis kasutada elektri- ja gaasituru mudelit Balmorel ja ENTSOG-i gaasituru mudelit NeMo . Gaasivõrgu mudelina plaanitakse kasutada tarkvara nimega Simone . Saatja: Kajali Kotsar <[email protected]> Saatmisaeg: 26. mai 2015. a. 15:12 Adressaat: Ahto Oja; Ain K�ster; Airi Noor; Allan Pohlak; VKG Energia Andres; Andres Tropp; Arvi J�emets; Egert Luukas; Erkki Sapp; Hannes M��risepp; Heiki Enok; Heikko M�e; Igor Ru�anov; Imbi J�rgen; Jako Reinaste; Janek Parkman; Jelena Pilvet; Kalle Kukk; K�rt Blumberg; K�lli Haab; Lauri Tammiste; Marek Piiroja; Margo K�laots; Maria H��l; Marie Kalmet; Marko Allikson; Mart Landsberg; Marti H��l; Moonika Kukke; Oleg Baranin; Peeter Pikk; Priidu N�mm; Priit M�ndmaa; NPM Raul; Raul Kotov; Rein Iva; Rein Vaks; Roman Bogdanovits; Sten Aamer; Taavi Veskim�gi; Taavi Vospert; Teet Eelmere; Teet Kerem; Tiit Nigul; Urmo Heinam; Villem Vohu Koopia: mkm info; Konkurentsiamet Teema: Gaasituru arendamise tegevuskava avalikule konsultatsioonile Manused: 2015.05.26 Gaasituru tegevuskava avalikule konsultatsioonile.pdf; Gaasituru arendamise tegevuskava 2015.05.26.docx Tere Saadan Eleringi gaasituru arendamise tegevuskava avalikule konsultatsioonile. Lugupidamisega Kajali Kotsar Kajali Kotsar Energiaturgude anal��tik Elering Gaas AS Punane 56, 13619 Tallinn [email protected] Mob Tel Faks + 372 534 39639 + 372 617 0026 + 372 617 0030