Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
28.09.2026
[email protected]
Arvamus karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi
seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu
kohta
Täname kutse eest arvamust avaldada. Toetame eelnõuga kavandatavaid muudatusi.
Esitame neli parandusettepanekut.
1. Ohvriabi seaduse muudatuskavatsused
1.1 Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõnede salvestamise eesmärk peab hõlmama
ohvrite kõiki laadi nõuete tõendamist.
Eelnõu §-ga 3 loodav OAS § 14' lg 1 näeb ette, et “kõned salvestataks abivajaduse
väljaselgitamiseks, abi paremaks osutamiseks, salvestiste kasutamiseks tõendina
süüteomenetluses ja nõustamise kvaliteedi tagamises.”
Arvestades Isikuandmete Kaitse Üldmäärusega ette nähtud andmete töötlemise
eesmärgipärasuse nõuet, võib nende tõendite esitamisel kõikides muudes
menetlustes peale süüteomenetluse tekkida probleeme, kui vastaspool peaks
menetluse käigus tuginema nende tõendina kasutamise õigusvastasusele TsMS § 238
lg 3 p 1 tähenduses - kuivõrd neid tõendeid on kasutatud eesmärgil, mida pole nende
kogumisel välja toodud.
Ohver peaks salvestatud kõnesid tõendina kasutada saama lisaks tsiviilhagidele ka
võimalikes haigita asjades (nt laste suhtluskorda puudutavates vaidlustes) või ka
haldus(kohtu)menetlustes (nt nõuetele mittevastava abi saamisel OAS-i alusel).
Näeme, et seadusandja saab need eesmärgid tagada, sõnastades OAS § 14' lg 1
järgnevalt:
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
"Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõned salvestatakse ohvri abivajaduse
väljaselgitamiseks ja abi paremaks osutamiseks, nõustamise kvaliteedi
tagamiseks ja salvestise kasutamiseks tõendina süüteomenetluses,
haldusmenetluses ja kohtumenetlustes."
1.2. Ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõnede salvestamise periood peaks olema 1
aasta.
Eelnõu §-ga 3 loodav OAS § 14' lg 3 näeks ette, et ohvriabi kriisitelefonile tehtud kõned
säilitataks digitaalsel andmekandjal 6 kuud alates salvestamise kuupäevast.
Feministeeriumi hinnangul jääb see salvestusperiood liiga lühikeseks, kuivõrd selle
perioodi määramisel tuleks arvestada lisaks menetleja reageerimiskiirusele ja -
võimekusele ka ohvri võimalust ja motivatsiooni süüteost teatada. Selliseks
motivatsiooniks võiks pidada näiteks korduvalt samalaadse süüteo ohvriks sattumist.
Ühendkuningriigis läbi viidud uuringu “Targeting Escalation of Intimate Partner violence:
Evidence from 52,000 Offenders” kohaselt esineb kõige pikem ajavahemik
lähisuhtevägivallasüütegude puhul korduvrikkujatel nende esimese ja teise rikkumise
vahel, mis on keskmiselt 164 päeva ehk ülespoole ümardatult 6 kuud ("Time Beteween
Repeat Incidents", lk 132).
Esimese lähisuhtevägivalla juhtumi käigus tekkinud tõendid tuleks uurimisasutustele
abiks nii esimese kui ka järgnevate juhtumite tõendamisel. Arvestades selliste
süütegude tihti korduvat iseloomu ja asjaolu, et ohvrid kalduvad alles korduva
ründamise järgselt süüteost politseid teatama, on oluline, et kui ohver teisest või
järgnevast vägivalla episoodist uurimisasutusi teatab, toetaks tema teadet ka eelnevate
episoodide kohta esinevad tõendid.
Feministeerium palub pikendada eelnõuga vastu võetava OAS § 14' lg 3 ette
nähtud kõnede salvestamise perioodi vähemalt kuni 1 aasta.
Selline periood ei oleks ohvrite suhtes liigselt põhiõigusi riivav, eriti arvestades, et
salvestamise eesmärk on teenida nende endi kaalukaid huvisid. Proportsionaalsuse
hindamisel tuleks arvestada ka asjaolu, et juba olemasolev normistik näeb teatud
juhtudel ette kohustuse salvestada andmesubjektide andmeid avalikes huvides kuni 1
aasta (vt nt ESS § 111' lg 4).
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
2. Karistusseadustiku muudatuskavatsused
2.1. KarS § 175' sõnastusest “lapsporno” mõiste väljavahetamine mõistega
“lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal”.
Toetame ettepanekut, aga toome välja võimaliku ohu uue sõnastuse puhul. KarS-i
kommenteeritud väljaanne kirjeldab § 175 kommentaarides pornograafiat järgnevalt:
"Pornograafia mõiste sisustamisel saab lähtuda PorTS § 1 lg 2 p-s 3 sätestatust:
pornograafia on kujutamisviis, mis teisi inimlikke seoseid kõrvale või tagaplaanile jättes
toob labaselt ja pealetükkivalt esile seksuaalsed toimingud. /.../ Lapspornograafia on
seksuaalakti kujutamine lapseealisena näiva isikuga (§ 178 komm 3.2.2). "
Seega on lapsporno sisuliselt määratletud õigustermin, millel on konkreetne tähendus.
"Lapse seksuaalset kuritarvitamist kujutav materjal" pole Feministeeriumile teadaolevalt
sarnaselt piiritletud. Grammatiliselt tõlgendades läheb niisiis lapse seksuaalset
kuritarvitamist kujutava materjali suhtes ligipääsu taotlemise alla ka olukord, milles isik
teadustöö tarvis otsib kas kohtulahendeid või ajaloolisi materjale, milles kirjeldatakse
lapseealiste vastu toime pandud seksuaalsüütegusid. Sama probleem kerkib ka
teostega, mis kujutavad laste seksuaalset kuritarvitamist ilmselgelt halvas valguses,
näiteks Ilmar Raagi 2007. aasta film "Klass".
Näeme, et seadusandja saab sellist asjade käiku ennetada sidudes käibel oleva
lapsporno õigusmõiste sisu uue mõistega "lapse seksuaalset kuritarvitamist
kujutav materjal".
2.2 Olemasolev KarS § 81 lg 1 kirjeldab, millisel juhul ei tohi isikut süüdi mõista
ega karistada, aga juurde kavandatud KarS § 81 lg 1' räägib süütegude
aegumisest.
KarS § 81 lg 1 kirjeldab aegumise tagajärgi ja näeb alapunktidena ette aegumistähtajad
eri süütegudele, kavandatud KarS § 81 lg 1' ütleb, et asjassepuutuvate süütegude puhul
esinevad teatud pikkusega aegumistähtajad – näeme nende kahe sätte vahel
ühildumisviga. Sõnastuse erinevuse tõttu võib jääda mulje, et need sätted teevad
erinevaid asju, kuigi nende eesmärk on sama.
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
Pakume järgneva sõnastuse:
"§ 81 /.../
(1')
, mis on seotud noorema kui kaheksateistaastase isiku
seksuaalse väärkohtlemise või kuritarvitamisega, kui:
1) käesoleva seadustiku §-s 144, 145, 1451 või 175 sätestatud kuriteo, või §-s 133,
1331, 141 või 141' sätestatud kuriteo puhul, kui see on toime pandud noorema kui
kaheksateistaastase isiku suhtes ja selle toimepanemisest on möödunud kolmkümmend
kaks aastat;
2) käesoleva seadustiku §-s §-s 175', 178, 178' ja 179 sätestatud kuriteo puhul, kui see
on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes ja selle
toimepanemisest on möödunud kolmkümmend kaks aastat."
MTÜ Feministeerium ・Telliskivi 60a/3・Tallinn 10412 ・Eesti ・feministeerium.ee
Saatja: "Elise Rohtmets" <
[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>, "Feministeerium" <
[email protected]>
Teema: Tagasiside: Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, ohvriabi seaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse eelnõu (lastevastased seksuaalkuriteod ja naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise direktiivi osaline ülevõ...
Kuupäev: 2026-09-28 18:49
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Manuses on Feministeeriumi tagasiside eelnõule.
Lugupidamisega
--
Elise Rohtmets
Feministeeriumi huvikaitsespetsialist