Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded autentimise ja digitaalse allkirjastamise teenuse tagamisel

MINISTRI MÄÄRUS 28.09.2026 nr 36 Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded autentimise ja digitaalse allkirjastamise teenuse tagamisel Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus Autentimine ja digitaalne allkirjastamine kui elutähtis teenus (edaspidi koos elutähtis teenus) on isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud dokumentidega elektroonilises keskkonnas autentimiseks ja digitaalallkirja andmiseks kasutatavate sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamine kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) poolt. § 2. Elutähtsale teenusele esitatavad nõuded ja lubatud katkestuse aeg (1) Teenuseosutaja tagab elutähtsa teenuse toimimise vähemalt 361 kalendripäeval aastas. (2) Elutähtsa teenuse lubatud katkestuste aeg on kokku kuni 45 minutit tööpäeval ajavahemikus kell 9.00–18.00 ja tööpäevaväliselt kuni kolm järjestikust tundi. Lubatud katkestuste summeeritud kestus peab kindlustama teenuse toimimise lõikes 1 sätestatud mahus. § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks (1) Elutähtsa teenuse toimimise tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks peab teenuseosutaja kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi koostamisel arvestama vähemalt järgmiste ohtudega: 1) andmesideteenuse katkestus; 2) elektrikatkestus; 3) võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud pahatahtlik tegevus; 4) oluline tehniline rike. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks peab teenuseosutaja rakendama vähemalt järgmiseid meetmeid: 1) tagama sellise autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, mis kindlustab elektritoite vähemalt 24 tunniks; 2) tagama ühest kaablitrassist ja andmesideteenuse osutajast sõltumatu andmesideühenduse. § 4. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on tegemist siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) katkestuse tõttu ei ole 200 000 või enamal kasutajal vähemalt 72 tunni vältel võimalik kasutada elutähtsat teenust; 2) katkestus toob kaasa mõne teise elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse. § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamine (1) Teenuseosutaja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust Riigi Infosüsteemi Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Kui lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimine ei ole olukorra ajakriitilisuse tõttu mõistlikult võimalik, teavitab teenuseosutaja Riigi Infosüsteemi Ametit mis tahes viisil ning edastab hiljemalt 24 tunni pärast teate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Teade sisaldab häire või katkestuse kohta vähemalt järgmist teavet: 1) toimumise aeg ja hinnanguline kestus; 2) esialgne hinnang, kas katkestuse või häire põhjustas inimviga, süsteemitõrge, loodusõnnetus, pahatahtlik tegevus või kolmanda osapoole viga; 3) põhjuse kirjeldus; 4) esialgne hinnang mõju kohta teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele; 5) häire või katkestuse likvideerimiseks ning kahjuliku mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 6) esialgne hinnang mõju kohta teenuse kasutajale; 7) esialgne hinnang mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele; 8) esialgne hinnang piiriülese mõju kohta. (4) Riigi Infosüsteemi Ameti nõudel esitab teenuseosutaja kümne kalendripäeva jooksul Riigi Infosüsteemi Ametile häire või katkestuse kohta raporti, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) häire või katkestuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 2) mõjutatud kasutajate arv ning mõjutatud teenused ja infosüsteemid; 3) häire või katkestuse piiriülene mõju; 4) selgitus, kas häire või katkestuse põhjustas inimviga, süsteemitõrge, loodusõnnetus, pahatahtlik tegevus või kolmanda osapoole viga; 5) häire või katkestuse põhjuse avastamise kuupäev, kellaaeg ja viis; 6) häire või katkestuse põhjuse kirjeldus ja häire või katkestuse kronoloogia; 7) häire või katkestuse mõju teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele; 8) rakendatud abinõud; 9) ülevaade senisest ja kavandatud kommunikatsioonist asutustele, kasutajatele ja avalikkusele. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler 2  28.09.2026 Justiits- ja digiministri määruse „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded autentimise ja digitaalse allkirjastamise teenuse tagamisel“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Määruses piiritletakse autentimise ja digitaalse allkirjastamise puhul osa, mida käsitletakse elutähtsa teenusena, mida osutab isikut tõendavate dokumentide seaduses sätestatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja. Lisaks nähakse ette nõuded elutähtsa teenuse toimepidevusele ja toimimisele ulatusliku katkestuse või selle ohu korral. Nõuete eesmärk on tagada riigi ja ühiskonna funktsioneerimise seisukohalt oluliste teenuste ning nende toimimist toetavate võtmetähtsusega teenuste toimimine ja töökindlus. Määrusega ei kehtestata võrreldes samasisulise kehtiv määrusega uusi nõudeid, siis ettevõtjate osas ei toimu halduskoormuses muudatusi. Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike 6 alusel. Määrusega asendatakse 1. oktoobril 2026 seoses kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse jõustumisega kehtetuks muutuv ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määrus nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“ (edaspidi määrus nr 4). Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi riikliku IKT taristu talitus. Eelnõu keeletoimetuse on teinud sama ministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 kirjeldatakse autentimise ja digitaalse allkirjastamise elutähtsat teenust (edaspidi koos eID-teenus). Arvesse on võetud teenuse iseärasusi, eelkõige teenuse lõppkasutaja jaoks enamasti tajumatut, kuid tehniliselt keerukat ülesannete jaotust nii avaliku kui ka erasektori osaliste vahel. eID-teenuse tervikuna kasutamiseks on vajalik seda võimaldavate dokumentide ja turvakoodide väljaandmine (vastutab Politsei- ja Piirivalveamet), ID-tarkvara toimimine, arendamine, haldamine ja klienditugi (vastutab Riigi Infosüsteemi Amet) ning kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamine. Kvalifitseeritud usaldusteenuse all peetakse silmas isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) alusel välja antud dokumentidele kantud sertifikaatide abil autentimise ja digitaalallkirja andmise võimaldamist ning sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamist. Teisisõnu tuleb elutähtsa teenuse kirjelduse kehtestamisel lähtuda põhimõttest, et elutähtsa teenuse osutaja saab vastutada üksnes tema vastutusalasse kuuluvate teenusekomponentide toimepidevuse eest. Sellest põhimõttest ning termini „kvalifitseeritud usaldusteenus“ laiast tõlgendamisest lähtudes loetakse elutähtsaks teenuseks ITDS alusel välja antud dokumentidega elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks, isikusamasuse kontrollimiseks (autentimiseks) ja digitaalallkirja andmiseks vajalike sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamist. 1 Paragrahvis 2 sätestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 82 lõikele 9 tuginedes elutähtsale teenusele esitatavad nõuded. Samuti sätestatakse §-s 2 teenuse katkestuse maksimaalne lubatud aeg ja viidatakse teenuse taastamise korrale. Lõikes 1 nähakse teenuseosutajale ette kohustus tagada elutähtsa teenuse toimimine vähemalt 361 kalendripäeval aastas. Lõikes 2 määratakse kindlaks elutähtsa teenuse katkestuseks lubatud aeg ehk maksimaalne aeg, mille vältel võib teenus olla katkenud. Ajavahemiku piiritlemisel on arvestatud ID-kaardi ja mobiil-ID vahendusel osutatava teenuse kasutamisega seotud erisustega. Seetõttu on eelnõu kohaselt lubatud katkestuse aeg eID-teenuse puhul tööpäeviti vahemikus kell 9.00–18.00 kuni 45 minutit ja tööpäevaväliselt kuni kolm järjestikust tundi. Lõike teine lause täpsustab, et lubatud katkestuste summeeritud kestus peab võimaldama tagada teenuse toimimist § 2 lõikes 1 sätestatud mahus. Teisisõnu on lubatud teenuse katkestused üksnes nii pika aja vältel, et need ei takistaks teenuse osutamist § 2 lõikes 1 nõutud mahus. Kui korraldaval asutusel ei ole elutähtsa teenuse osutajalt olukorra kontrolli alt väljumise tõttu mõistlikult võimalik eeldada kohest teenuse taastamisega alustamist (näiteks üleriigiline pikaajaline elektrikatkestus, teenuseosutaja vastu suunatud füüsilised rünnakud jms), tuleks üldjuhul lubatud katkestuse aega hakata arvestama alates sellise olukorra lõppemisest (nt elektrivarustuse taastamine võrguettevõtja poolt, ettevõtte töötajate turvalisuse tagamine jms). Paragrahvis 3 kirjeldatakse § 82 lõike 9 punkti 2 alusel nõudeid elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Lõikes 1 tuuakse välja loetelu ohtudest, millega peab teenuseosutaja elutähtsa teenuse toimimise tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks riskianalüüsi koostades tingimata arvestama. Neljast punktist koosneva loetelu puhul ei ole tegemist täieliku ohtude ülevaatega, kuid riskianalüüsis peavad kajastuma vähemalt järgmised ohud: 1) andmesideteenuse katkestus; 2) elektrikatkestus; 3) võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud pahatahtlik tegevus; 4) oluline tehniline rike. Lõige 2 koosneb kahest punktist, mille kohaselt kehtestatakse meetmed, mille rakendamine on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks teenuseosutajale kohustuslik. Need on:  sellise autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, mis kindlustab elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikele süsteemidele elektritoite vähemalt 24 tunniks;  ühest kaablitrassist ja andmesideteenuse osutajast sõltumatu andmesideühenduse olemasolu. Nõuete kehtestamisel on arvestatud, et elutähtsa teenuse osutajal oleks nende täitmiseks võimalik kasutada mistahes tehnoloogilisi lahendusi. Autonoomse elektritoitesüsteemi nõude korral võivad selleks peale diiselgeneraatori toel töötava elektritoitesüsteemi olla ka näiteks akud või patareisüsteemid ja taastuvenergia abil töötavad süsteemid. Analoogselt säilib elutähtsa teenuse osutajal võimalus oma parima teadmise juures otsustada ka dubleeritud andmesideühenduse tehnilise teostuse üle. Paragrahvis 4 kirjeldatakse juhtumeid, mille esinemise korral loetakse olukord teenuse pikaajaliseks, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuseks. See tähendab, et autentimiseks ja digitaalallkirja andmiseks vajalike sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamine on katkenud ning katkestus mõjutab samaaegselt olulist osa ITDSi alusel välja antud 2 autentimist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavate dokumentide (sh mobiil-ID) kasutajatest. Need on juhtumid, kui: 1) elutähtis teenus on katkenud vähemalt 72 järjestikuse tunni vältel ning teenuse katkemine mõjutab sellel ajal 200 000 või enamat teenusekasutajat; 2) eID-teenuse katkestus põhjustab mõne teise elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse. Siinkohal on oluline märkida, et teenuse katkemise all ei peeta silmas olukordi, kus teenuse toimimine on peatatud riigi antud korralduse alusel või on katkenud mõni elutähtsa teenuse osutamiseks vajaliku sisendkomponendi toimimine, mille eest vastutab valitsusasutus (vastavalt Politsei- ja Piirivalveamet või Riigi Infosüsteemi Amet) (vt ka § 1 selgitust). Paragrahvis 5 nähakse ette elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise kord. Lõike 1 kohaselt peab teenuseosutaja viivitamata teavitama elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust Riigi Infosüsteemi Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõude kehtestamisel peeti silmas vajadust tõendada ja tuvastada intsidendi algust ja kulgu puudutava teabe liikumist. Teavitamiseks võib kasutada näiteks e-kirja, tekstisõnumit või spetsiaalset veebikeskkonda. Justiits- ja Digiministeerium on määranud elutähtsat teenust korraldavaks asutuseks Riigi Infosüsteemi Ameti kooskõlas KORKSi § 82 lõikega 4. Lõike 2 kohaselt võib elutähtsa teenuse häirest või katkestusest teavitada ka mistahes muul viisil juhul, kui lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimine ei ole olukorra ajakriitilisuse tõttu mõistlikult võimalik. Selline erisus on vajalik tagamaks, et tõsise intsidendi korral oleks teenuseosutajal võimalik kaasata formaalsete vorminõuete täitmise asemel maksimaalselt ressursse intsidendi lahendamisse. Siiski tuleb ka sellisel juhul esitada teade kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 24 tundi pärast mistahes muus vormis esitatud teadet. Lõikes 3 on loetletud asjaolud, mis peavad teates sisalduma. Sündmuse põhjuse loetelu koostamisel on lähtutud Euroopa Komisjoni juures tegutseva NISi (võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse) koostöögrupi koostatud taksonoomiast (root cause categories). Esialgse teate esitamise ajal ei pruugi olla veel selge, mis intsidendi põhjustas ning kui paljusid inimesi juhtunu mõjutab. Esialgne teade on eeskätt mõeldud selleks, et viivitamata Riigi Infosüsteemi Ametile juhtunust võimalikult täpne ülevaade anda. Esialgne teade peaks sisaldama häire või katkestuse kohta vähemalt järgmist: 1) toimumise aeg ja hinnanguline kestus; 2) esialgne hinnang, kas katkestuse või häire põhjustas inimviga, süsteemitõrge, loodusõnnetus, pahatahtlik tegevus või kolmanda osapoole viga; 3) põhjuse kirjeldus; 4) esialgne hinnang mõju kohta teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele; 5) häire või katkestuse likvideerimiseks ning kahjuliku mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 6) esialgne hinnang mõju kohta teenuse kasutajale; 7) esialgne hinnang mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele; 8) esialgne hinnang piiriülese mõju kohta 3 Lõike 4 kohaselt esitab teenuseosutaja Riigi Infosüsteemi Ameti nõudel kümne kalendripäeva jooksul raporti, mis sisaldab juhtunu kohta üksikasjalikumat teavet. Raport peab olema detailsem kui esialgne teade. Katkestuse põhjuse täpse kirjeldusena tuleks selgitada, mis täpsemalt intsidendi põhjustas. Näiteks ei piisa suure üldistusastmega „tehnilise rikke“ nimetamisest, vaid tuleb selgitada, kas tegemist oli tulekahju, veeavarii, administreerimisvea, küberründe, füüsilise ründe, riistvara rikke, elektrikatkestuse, andmesidekatkestuse või muuga ning milles intsident täpsemalt seisnes – kas teenus katkes, toimus andmeleke (kas lekkisid isikuandmed või muud konfidentsiaalsed andmed?), oli sissetungikatse (jõurünne, turvanõrkuse või konfiguratsioonivea ärakasutamine vms), kompromiteerimine (nt pahavara levitamine, kasutajakonto ülevõtmine, õngitsus) või pahavaraga (nt troojalase, lunavara, nuhkvaraga) nakatumine. Riigi Infosüsteemi Amet võib nõuda järgmise teabe esitamist: 1) häire või katkestuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 2) mõjutatud kasutajate arv ning mõjutatud teenused ja infosüsteemid; 3) häire või katkestuse piiriülene mõju; 4) selgitus, kas häire või katkestuse põhjustas inimviga, süsteemitõrge, loodusõnnetus, pahatahtlik tegevus või kolmanda osapoole viga; 5) häire või katkestuse põhjuse avastamise kuupäev, kellaaeg ja viis; 6) häire või katkestuse põhjuse kirjeldus ja häire või katkestuse kronoloogia; 7) mõju teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele; 8) rakendatud abinõud; 9) ülevaade senisest ja kavandatud kommunikatsioonist asutustele, kasutajatele ja avalikkusele. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega taaskehtestatakse elutähtsa teenuse sisu autentimise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel ning esitatakse teenuse toimepidevuse nõuded. Määruse alusel on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud tagama elutähtsa teenuse samaväärselt määruses nr 4 sätestatuga. Samuti taaskehtestatakse teenuse katkestuse lubatud aeg ning kriteeriumid, mille järgi on tegu elutähtsa teenuse ulatusliku või raskeid tagajärgi põhjustava katkestusega. Eelnõukohane määrus kirjeldab seega avalikkusele elutähtsa teenuse toimimise põhimõtteid ning elutähtsa teenuse osutaja kohustusi. Kuna määrusega ei tehta sisulisi muudatusi võrreldes määrusega nr 4, ei kaasne selle jõustumisega otsest mõju üheski mõjuvaldkonnas. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused ja kulud ning määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse jõustumisega ei kaasne riigieelarvele otseseid ega kaudseid kulusid ega tõuse sellest tulu. 6. Määruse jõustumine Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatud Siseministeeriumile ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Eelnõule esitatud tagasiside alusel on eelnõu ka muudetud. 4