Christian Veske
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise Teie 03.07.2026 nr 2-5/30_2026
voliniku kantselei
[email protected] Meie 28.09.2026 nr 1.1-8/1708-2
Kiriku 4
10130, Tallinn
Vastus võrdõigusvolinikule
Lugupeetud Christian Veske
Täname Teid jagamast soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei
aastaraamatut.
Tegite ühtlasi ettepanekuid tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi arengu toetamiseks, et tagada
kõigile inimestele võrdne kohtlemine ja inimväärikuse austamine. Peame kõigi inimeste
võrdset kohtlemist ja inimväärikuse austamist vaieldamatult väga oluliseks ning vastame
Teie ettepanekutele järgmist.
1. Olete andnud soovituse kaaluda perehüvitiste seaduse täpsustamist, selleks et lapse
enneaegne sünd ei seaks peresid vanemahüvitise süsteemis ebasoodsamasse
olukorda. Viitate ka halduskohtu seisukohale perehüvitiste seaduse võimaliku
põhiseadusega vastuolu kohta selles osas.
Halduskohtu otsuse (asja nr 3-25-3166) resolutsiooni järgi jättis kohus kohaldamata
jagatava vanemahüvitise arvestusperioodi lapse tegeliku sünnikuupäeva järgi (PHS §
39 lg 3 p-i 2) ning edastas otsuse Riigikohtule, kus algatati selle küsimuse
lahendamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus (asja nr 5-26-26). Soovisime
enne omapoolseid samme ära oodata ka Riigikohtu seisukoha. Riigikohtu määrus
antud menetluses tuli 14.09.2026 ning see puudutab isegi mõnevõrra laiemalt
vanemahüvitiste määramise regulatsiooni. Sotsiaalministeerium analüüsib nii Teie
soovituses kui Riigikohtu määruses toodud selgitusi ning kujundab oma seisukohta
antud küsimuses niipea kui võimalik. Teavitame Teid võimalikest edasisest
sammudest siis, kui vastav seisukoht on kujundatud.
2. Soovitate koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga kehtestada selgesõnaline keeld
seksuaalse sättumuse vöi sooidentiteedi muutmisele suunatud meditsiinilistele ja
mittemeditsiinilistele konversioonipraktikatele. Selgitate, et rahvusvahelised
meditsiini- ja inimõigusorganisatsioonid on ühiselt leidnud, et sellistel praktikatel
puudub teaduslik alus ning need võivad põhjustada tõsist psühholoogilist kahju ja et
tegemist ei ole tavapärase tervishoiuteenusega, vaid sageli olukorraga, kus inimene
satub pereliikmete, kogukonna või usulise autoriteedi surve alla. Viitate, et Euroopa
Nõukogu on kutsunud liikmesriike neid praktikaid keelustama ning Euroopa Komisjon
töötab välja vastavaid soovitusi. Leiate, et Eesti õigusruum peaks pakkuma
inimestele selget kaitset selliste kahjulike praktikate eest. Saame siinkohal selgitada
olukorda seoses tervishoiuteenuste regulatsiooniga. Võlaõigusseaduse § 758
reguleerib seoses tervishoiuteenuse osutamise reeglistikuga selgelt, et
tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja)
osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige
vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee /
Registrikood 70001952
ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema
tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka
patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud
tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Samuti nõuab § 762, et
tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse
osutamise ajal. Ühtlasi sätestab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 32 lõike 9
alusel kehtestatud terviseministri määruse Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja
patsiendiohutuse tagamise nõuded § 3 lõige 1, et tervishoiuteenuse osutaja vastutab
patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi eest oma organisatsioonis ning on
kohustatud tagama määruse samas paragrahvis kirjeldatud meetmetega teenuse
vastavuse vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja reeglitele teenuse osutamise
ajal. Seega kuna konversioonipraktikatel puudub teaduslik alus ning need võivad
inimest kahjustada, ei ole nende osutamine tervishoiuteenusena kehtiva õiguse
kohaselt lubatud. Tervishoiuteenustele kohalduv õigus ei reguleeri aga selliste
praktikate rakendamist väljaspool tervishoiuteenuse osutamist, sealhulgas
religioosses, perekondlikus või mitteametliku nõustamise keskkonnas.
Rahvatervishoiu seadus reguleerib teavitamiskohustust, et luua läbipaistvust inimese
tervise hoidmise, kaitsmise, edendamise või parandamise eesmärgil pakutavatele
toodetele, teenustele ja tegevustele nende tõendatuse osas. Neile teenustele
kohalduvad rahvatervishoiuseaduses sätestatud teavitamisnõuded, sealhulgas
kohustus anda teavet teenuse olemuse ja tõenduspõhisuse kohta. Viidatud nõuded ei
puuduta tervishoiuteenuse osutamise õiguslikke aluseid ega muuda sellist tegevust
tervishoiuteenuseks, vaid aitavad suurendada tervishoiuväliste teenuste läbipaistvust
ja vältida nende eksitavat esitamist tervishoiuteenusena ravimise eesmärgil. Tegemist
on siiski teavitamiskohustuse, mitte konversioonipraktikate keeluga ning nõuded ei
hõlma üldjuhul perekondlikus või usulises keskkonnas mitteavalikult toimuvat
tegevust. Seda, kas Teie poolt loetletud praktikate tõkestamiseks on vaja täiendavat
regulatsiooni lisaks eeltoodud tervise valdkonna õigusaktidele, tuleks täiendavalt
hinnata Justiits- ja Digiministeeriumi poolt.
3. Palute välja töötada tegevuskava arstliku ekspertiisikomisjoni (edaspidi AEK ja
komisjon) järjekordade lühendamiseks ning kehtestada menetlusaegade ülempiirid.
Samuti palute tagada, et tervishoiutöötajatel oleks selged juhised, et
transtervishoiuteenused ei sõltu komisjoni loast, kui seadus seda ei nõua. Viitate, et
ekspertiisikomisjoni järjekorrad ulatuvad mitme aastani ning et praktikas on
hormoonasendusravi või muu transtervishoiuteenuse saamiseks nõutud esmalt
ekspertiisikomisjoni poole pöördumist, sealhulgas psühhiaatrilise diagnoosi F64.O
olemasolu. Leiate, et pikad ooteajad mõjutavad otseselt transsooliste inimeste
enesemääramisõigust, inimväärikust ja eraelu puutumatust.
Selgitame seoses hormoonraviga soolise ülemineku toetamiseks, et oleme kohtunud
AEK liikmete ja Endokrinoloogide Seltsi esindajatega ning selgitanud neile AEK rolli
ja ravi määramist kui arstliku tegevuse osa. Arstid on teadlikud, et AEK-l ei ole ravi
lubamise rolli ning on selgitanud, et küsimus ei ole sellistel juhtudel mitte formaalses
loas, vaid sisuline. Kohtudes 20 minutilisel vastuvõtul patsiendiga esmakordselt, ei
ole see arsti jaoks sageli piisav soolise ebakõla diagnoosimiseks ja sedavõrd
elumuutva ravi määramiseks. Sageli puuduvad tervise infosüsteemis ka varasemad
andmed selle seisundi kohta. Arst peab ravi määramiseks aga olema veendunud
patsiendi diagnoosis/seisundis kõikide arstiteaduse reeglite kohaselt. Arst võib
kahtluse korral soovida ka teis(t)e arsti(de) nt konsiiliumi arvamust selleks ja võib
keelduda ravimi määramisest, kui ei pea seda arstlikust seisukohas põhjendatuks
ning see on arstlik otsus. Patsient võib soovida raviks ka nt antibiootikumi,
kaalulangetusravimit või psühhostimuleerivaid ravimeid või mistahes muud ravimit,
aga selle määramine on ja jääb arstlikuks otsuseks.
2
Selgitame seoses ooteaegadega, et oleme viimase 5 aasta jooksul töötanud välja ja
juba ka rakendanud mitmeid meetmeid transsooliste inimeste õiguste parandamiseks
selles osas:
1. Moodustasime uue multiprofessionaalse arstliku ekspertiisikomisjoni (AEK) ja
oleme toetanud liikmete täiendkoolitamist, et tagada napi spetsialistide ringi
pädevuse arendamist ja võimaldada sellest komisjonist lisaks formaalsele
otsusele saada ka pädevat nõu.
2. Töötasime välja ja alles aasta tagasi rakendasime uue määruse, millega
lühendasime soolise ülemineku protsessi oluliselt (vana määrus sisaldas ajalisi
piiranguid nagu 2 aastat anamneesi enne diagnoosimist, 1 aastane raviperiood
enne kirurgilist sekkumist, otsuse saamine mitte enne kui 2 aastat peale ravi
alustamist – kokku 4-5 aastat).
3. Jätsime protsessist välja ministri käskkirjaga meditsiiniliste sekkumiste lubamise,
mis samuti lühendas protsessi ja vähendas bürokraatiat.
4. Võtsime AEK-lt tervishoiuteenusteks loa andmisega seotud sõnastuse.
5. Saavutasime kokkulepe AEK vastuvõtu Tervisekassa poolseks rahastamiseks,
mis vähendab kõikide pöördujate rahalist omaosalust AEK otsuse ja nõu
saamiseks, kuna see teenus on inimesele tasuta.
6. AEK on tõstnud oma koosolekute sagedust 11 korralt aastas (2022.aastal) kuni
30 korrani aastas (2025. aastal) ehk sisuliselt ligi 3 korda, et lühendada
ooteaegasid.
Paralleelselt suurenes samal ajaperioodil aga hüppeliselt pöördujate arv, mis on
kõige enam mõjutanud ooteaegu. Kui aastani 2015 jäi AEK pöördujate arv alla 10
isiku aastas (keskmiselt 2-7), siis aastal 2020 oli pöördujaid 42. Peale AEK uue
koosseisu moodustamist 2022.aastal esitati avaldusi juba 122, aastal 2023 koguni
184, aastal 2024 esitati 165 ja aastal 2025 177 avaldust. Seega on AEK pöördumiste
arv perioodil 2020-2025 tõusnud ligikaudu 4 korda.
Selleks, et lühendada Eesti tervishoiusüsteemi võimaluste piires ooteaegu, mis AEK
hinnangul on praegu 1,5-2 aastat, otsime täiendavaid liikmeid AEK koosseisu ning
alustanud läbirääkimisi Tartu Ülikooli Kliinikumiga uue täiskoosseisu käivitamiseks
seal. See eeldab eelkõige pädevate tervishoiutöötajate olemasolu ja lisaks nende
nõusolekut osaleda AEK töös. Arvestama peab, et seda tööd tehakse oma põhitöö
kõrvalt ja mitte kõik spetsialistid, kes valdkonnas tegutsevad, ei ole valmis AEK töös
kujunenud olukorras osalema. See on meie hinnangul tegevussuund, mis praeguses
õiguslikus olukorras reaalselt vähendaks AEK ooteaegu.
Menetlusaegadele ülempiiride kehtestamist käskkirjas või määruse tasemel peame
siiski pigem deklaratiivseks meetmeks, mis sisuliselt kuidagi ei tõsta AEK võimekust.
Seetõttu seda ettepanekut me lahendusena ei näe.
Ühtlasi rõhutame, et me ei nõustu hinnanguga, et ooteajad kujutaksid endast soolise
ebakõõlaga inimeste väärikust alandavat või diskrimineerivat kohtlemist. Suhtume
Teie hinnangutesse, sh arvamus nr 1-3/5_2026, alati suure tähelepanuga, kuid
eeltoodut arvestades ei ole ministeeriumi tegevus meie hinnangul kuidagi käsitletav
õigusvastase kohustuse rikkumisena riigivastutuse seaduse (RVastS) tähenduses.
Tegeleme ooteaegade lühendamisega igapäevaselt. Tervishoiusüsteemis saab
paraku kõikide teenuste korraldamisel ja osutamisel elanikkonnale teha seda riigis
olemasolevate ressursside ja võimaluste piires ning sarnaselt enamus riikidega on
Eestiski järjekorrad mitmete teenuste saamiseks, AEK ei ole selles osas erandiks.
Võrrreldavad ooteajad puudutavad kahjuks ka näiteks endoproteesimisi,
kardiokirurgia ja silmaoperatsioone ning veel mitmeid teenuseid vaatamata sellele, et
kättesaadavuse parandamisega igapäevaselt tegeleme.
3
Seadusandja tasemel võiks lahendusena taaskord kaaluda soo tunnustamise
lähenemist, et soo juriidiliste andmete muutmine rahvastikuregistris oleks lahutatud
tervishoiuteenuste osutamisest sooliseks üleminekuks. Eksperdid meie
ministeeriumis ja AEK-s sellist lahendust toetavad.
Oleme aga kursis, et selline muudatus seadustes eeldaks laiapindset konsensust
ühiskonnas, mida seni ei ole saavutatud.
Loodame, et toodud vastused aitavad Teil saada ülevaadet töös olevatest tegevustest ning
oleme igati valmis ministriga kohtumisel andma vajadusel täiendavaid selgitusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Heli Paluste
[email protected]
Artur Panov
[email protected]
Lisaadressaadid: Justiits- ja Digiministeerium
4
5