Järelevalve kokkuvõte

Sihtasutus Pärnu Haigla [email protected] 29.09.2026 nr 5.1-3/23079-1 JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. Järelevalve teostamisel kontrolliti Sihtasutuses Pärnu Haigla (registrikood 90004527) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Ravi tn 2, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond, 80024. Paikvaatluse aeg: 03.09.2026 kell 13.00 – 14.45. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Tõnis Palgi ja Inna Tamm (järelevalve juht). Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega ning kahe kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, e-kirjavahetus, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalvetoimingute juures paikvaatlusel osalesid Sihtasutuses Pärnu Haigla Sisehaiguste kliiniku juhataja Margit Seppik ja vanemõde Jaana Annuk. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas, et Sihtasutus Pärnu Haigla ei täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 1. MSÜS § 30 lõige 2, mis kohustab ettevõtjat teatama tegevusloa kontrolliesemega ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Töötajate nimekirja ja tööajatabelite (periood 01.06.2026 – 31.08.2026) kontrollimisel ning MTR 27.08.2026 andmetega võrdlemisel selgus, et MTRis puudusid kaheksa hooldustöötaja andmed ja nimekirjas olid viie isiku andmed, kellel puudus asutusega töösuhe. SKA seisukoht: Hooldekodu korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ja kõrvaldas rikkumise 28.09.2026. 2. SoMm nr 36 § 2 lõige 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Hooldekodu augusti ja septembri pesemisgraafikutest nähtub, et üle keha pesemine toimus ja oli planeeritud kümne päeva tagant, mis on harvem kui üks kord nädalas. Hooldekodu edastas järelevalvemenetluse ajal 15.09.2026 kõikide teenusesaajate uued pesemisgraafikud, mille kohaselt teostatakse üle keha pesu mitte harvem kui kord nädalas. SKA seisukoht: Hooldekodu kõrvaldas määruse nr 36 § 2 lõige 5 punkti 8 rikkumise järelevalvemenetluse ajal. SKA tuvastas, et Hooldekodu järgib hooldusteenuse osutamisel SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõudeid. SKA lõpetab järelevalvemenetluse. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas 27.08.2026 järelevalvemenetluse Sihtasutuses Pärnu Haigla (edaspidi Hooldekodu) ning viis läbi ette teatamata paikvaatluse 03.09.2026. Hooldekodule on hooldusteenuse osutamiseks 30.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba SÜH000140. Maksimaalselt on lubatud hooldusteenust osutada 20 inimesele. Terviseameti 2019. ja Päästeameti 2012. aasta hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse- ja tuleohutusalastele nõuetele. STAR andmetel oli seisuga 31.08.2026 Hooldekodu nimekirjas 20 teenusesaajat, paikvaatluse päeval oli teenusel 20 teenusesaajat. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Tegevusloa väljastajal peab olema võimalus kontrollida hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt peab teenuseosutaja tagama, et MTR-is kajastuksid töötajate õiged andmed ning et need andmed esitataks registripidajale (SKA) õigeaegselt (ettevõtja hoolsuskohustus, MSÜS § 29). See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKA-d muudatustest vahetu teenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest, sh asendajad). Vahetult teenust osutavad töötajad peavad vastama SHS-i § 22 lõigetes 4 ja 5 sätestatule. 27.08.2026 MTR-i andmete ning töötajate nimekirja ja tööajatabelite kontrollimisel selgus, et vahetult teenust osutavad töötajad K. A., K. M., M. L., L. T., K. M., A. R., L.T., K.U., kelle andmed ei ole kantud MTR-i ja MTRis on viie isiku I. A., S. M., R. M,. V. T., K.A. andmed, kellega asutusel töösuhe puudus (vt punkti 1). SKA seisukoht: Hooldekodu ei lähtunud MSÜS § 30 lõike 2 nõude järgimisest, kuid kõrvaldas rikkumise ja viis MTRI tegelikkusega vastavaks järelevalvemenetluse ajal 28.09.2026. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine SHS § 20 lõigete 2 ja 3 ning määruse nr 36 § 2 lõigete 1–4 kohaselt peab teenuseosutaja tagama teenusesaajale turvalise keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud 2 toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud), mis on määratud teenusesaaja hooldusplaanis. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutaja peab teenusesaaja lähedastele/kontaktisikule andma viivitamatult teavet teenusesaaja seisundi olulistest muutustest ning võimaldama tutvuda hooldusplaaniga. Hooldekodu tegutseb Sihtasutus Pärnu Haigla eraldi osakonnas, mis paikneb hoone esimesel korrusel. Teenusesaajatele osutatakse ööpäevaringset hooldusteenust, toimetulek ja abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud tagatakse turvalises ning kaasaegses elukeskkonnas, kus on toimiv kutsungisüsteem, kaldteed, kohandatud tualetid ja pesemisruumid. Hooldusteenuse osutamiseks kasutusel olevad abivahendid kuuluvad Hooldekodule (ratastool, rulaator) või on teenusesaaja poolt renditud. Teenusesaajad on erineva hooldusvajadusega, on dementsusega, liikuvaid ja voodikeskseid, kus abi vajatakse kõigis hooldustoimingutes. Hooldekodul on vajadusel võimekus tagada hapnikuravi. Toad teenuse osutamiseks on ühe- ja kahekohalised, kasutusel on funktsionaalvoodid, toas on öökapid, riidekapid, televiisor. Hooldekodu juurde on rajatud siseõu koos erinevate istumis- ja puhkenurkadega, mis võimaldab turvalist värskes õhus viibimist ka dementsusega teenusesaajatele. Hooldekodu juures on ka avatud õueala, tegevustuba, toidujagamise ruum, söögisaal, mida kasutatakse ka erinevate tegevuste ja ühisürituste läbiviimisel. Toitlustamine toimub kolm korda päevas, toit tuuakse Sihtasutuse Pärnu Haigla peamajast, toidu jagamiseks on eraldi töötaja, kes paneb söögisaalis teenusesaaja personaalsele kohale tema toitumisvajadusest tuleneva toidu (erimenüüd, dieettoidud, peenestatud toidud). Süüa on võimalik ka teenusesaaja toas. Õhkkond paikvaatluse päeval oli töine, personal oli abivalmis ja orienteeritud koostööle. Tööl oli kaks hooldustöötajat, kes töötasid 24-tunnises vahetuses, tegevusjuhendaja, toidujagaja ja koristaja. Hooldustöötajad kandsid tööandja poolt antud riideid. Ruumid olid puhtad ja õhk värske. Hooldekodu kodulehel on avaldatud hooldusteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info. Hooldekodus on välja töötatud mitmeid teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt hooldustöötaja ametijuhend, uue töötaja sisseelamise juhend, erinevad tervishoiualased soovitused), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja turvalise teenuse osutamine. Hooldekodus on kasutusel tervishoiuvajaduse dokumenteerimiseks terviseinfosüsteem HEDA. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib SHS § 20 lõigete 1–3 ning määruse nr 36 lõigete 1–4 nõudeid. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada ja hooldusplaanis kajastada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Teenuseosutajal on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus ning teenuseosutajal tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldekodu on koostatud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad isikuhooldustoiminguid ja terviseseisundiga seotud toiminguid ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid. Hooldekodu päevakavas on ajaliselt määratletud hooldustöötajate hooldustoimingute tegemine (kell 6.00–8.00 toimuvad hommikused hügieenitoimingud, 8.00-9.00 ravimite andmine ja hommikusöök jms), koostatud on ka nädala aktiviseerivate tegevuste kava (E, T, K, N, R kell 9.30 ajalehtede lugemine, artiklite arutelu suhtlemine, T kell 13.30 toolivõimlemine, käelised tegevused, R kell 12.00 liikumisravi pooltund jms). Hooldustoiminguid tehakse meeskonnatööna, enne toimingutega alustamist selgitatakse alati mida ja miks tehakse. Ka teenusesaajate lähedased kinnitasid, et hooldustöötajad suhtlevad 3 sõbralikult, hoolivalt ning privaatsust arvestades, külalisel palutakse enne hooldustoimingu alustamist toast lahkuda, suletakse uks ja kasutatakse sirme. Lähedastel on olemas ajakohane teave teenusesaaja seisundi muutumise või täiendavate vajaduste kohta, teenusesaaja terviseseisundiga seotud muudatustest annab teada õde, infot tegevuste võimekuse kohta annab tegevusjuhendaja. Teenusesaajate lähedased on valdavalt teadlikud hooldusplaani koostamisest ja võimalusest sellega tutvuda. Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajate üle keha pesemine toimub kümne päeva tagant, mis on harvem kui määruse nr 36 § 2 lõige 5 punkt 8 ette näeb. Järelevalvemenetluse käigus 15.09.2026 edastas vanemõde Jaana Annuk uue pesemisgraafiku, mille kohaselt toimub teenusesaajate üle keha pesemine vähemalt kord nädalas. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib määruse nr 36 § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingute nõudeid. Määruse nr 36 § 2 lõikes 6 on loetletud terviseseisundiga seotud kohustuslikud toimingud. Terviseseisundiga seotud toimingud on Hooldekodus korraldatud, teenust osutavad 0,5 koormusega Sihtasutus Pärnu Haigla õed, kes viibivad kohapeal esmaspäeviti ja neljapäeviti. Õe ülesanne on jälgida teenusesaajate terviseseisundit, raviskeemi, teha koostööd perearstidega. Teenusesaajate abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel toimub õe ja hooldustöötajate koostööna, õde jagab lähedaste poolt toodud ravimid ühe nädala portsjoni kaupa personaalsetesse ravimikarpidesse ja dokumenteerib terviseseisundiga seotud toimingud terviseinfosüsteemis HEDA. Hooldustöötaja täidab ravimitopsid, annab ravimid teenusesaajale ja jälgib ravimite võtmist, annab vastavalt vajadusele ja õe juhiseid järgides käsimüügiravimeid. Ravimite andmine dokumenteeritakse jälgimislehele ja raportisse. Õdede ja hooldustöötajate vaheline koostöö on hea ning infovahetus toimub kiiresti ja asjakohaselt, kiirabi kutsumise vajadus otsustatakse koostöös õega. Hooldekodu pakub teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamiseks mitmesuguseid tegevusi. Hooldekodus töötab tegevusjuhendaja, kes loeb ette ajalehti, toimuvad arutelud ja vestlusringid, käelised tegevused, muusikalised hetked ning võimlemine. Tähtpäevade tähistamist korraldab haigla sotsiaaltöötaja kogu asutuses. Värskes õhus viibimine on teenusesaajatele tagatud turvalisel ja hubaselt sisustatud õuealal või terrassil. Teenusesaajate külastusaeg on kell 11.00-19.00, külastusest ei ole vaja ette teatada, kohtuda saab teenusesaaja toas, fuajees või viibida koos teenusesaajaga õuealal. Teenusesaajatele pakuvad emotsionaalset tuge hooldustöötajad ja kirikuõpetaja. Teenusesaajatele tagatakse juurdepääs teistele sotsiaal- ja avalikele teenustele, leppides kokku teenusesaajate lähedastega või Hooldekodu transpordi abil. Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et teenuse osutamise keskkond on turvaline, teenusesaajad on hoolitsetud ning ruumid on puhtad, liikuvatel teenusesaajatel on võimalus mitmetes tegevustes osaleda ja suhtlemine on sõbralik. Teenusesaajate lähedased tõid esile sagedasema üle keha pesemise ja ratastooli tõstmise vajaduse. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib määruse nr 36 § 2 nõudeid. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või -lepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Järelevalvemenetluses kontrollis SKA viie hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane), koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Kõigile teenusesaajatele olid hooldusplaanid koostatud. Hooldusplaane koostab õde, hooldusplaan koostatakse nädala jooksul teenusele asumisest, plaani koostamiseks vajalike andmete kogumiseks kaasatakse teenusesaajad, lähedased, hooldustöötajad ja tegevusjuhendaja. Kõigi teenusesaajate paberkandjal hooldusplaanid paiknesid õe postis. Juhtudel, kui teenusesaaja on enne teenusele 4 saabumist samas asutuses statsionaarsel õendusteenusel, on hooldusplaani koostamist alustatud enne teenusele saabumist (nt L.N. saabus teenusele 13.07.2026, plaan on koostatud perioodiks 30.06.2026-31.12.2026). Hooldusvajaduse hindamiseks kasutatakse (VASA) ja/või BRADEN meetodit. Järelevalve raames toimus vestlus teenusesaajate elukohajärgse KOVi Pärnu Linnavalitsuse sotsiaaltöötajaga, kes hindas senist koostööd Hooldekoduga väga heaks. KOV suhtleb Hooldekoduga vajaduspõhiselt, jagab hooldusvajaduse hindamisel kogutud infot Hooldekoduga ja tutvub koostatud hooldusplaanidega kohapeal. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib SHS § 21 nõudeid. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise või vara. Hooldekodus töötab 28.09.2026 MTR-i andmetel kaheksa hooldustöötajat ja kaks abihooldustöötajat. Tööajatabelite kontrollimisel selgus, et Hooldekodus töötab valdavalt ööpäevaringselt kaks hooldustöötajat. 15.06.2026 ja 19.06.2026 töötasid kaks abihooldustöötajat juhendamiseta, töötajatest üks omas küll kutsetunnistust, kuid kutsetunnistus ei olnud kehtiv. Hooldekodu juhataja esitas andmed vahetult teenust osutavate töötajate (hooldus- ja abihooldustöötajad) karistatuse puudumise kohta karistusregistris 21.09.2026. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust. SKA ei tuvastanud Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt täitnud SHS § 22 nõuded. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb ÜHteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu on kodulehel avalikustanud hooldusteenuse kohamaksumuse, mis on alates 01.04.2026 1620/1710 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta on keskmiselt 750 eurot. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 2. Jälgida, et töögraafikute koostamine toimuks viisil, kus abihooldustöötaja töötamine toimuks hooldustöötaja juhendamisel. 3 Töötajate taustakontrolli raames kontrollida regulaarselt karistusregistri andmeid, et veenduda SHS § 22 lõikes 5 sätestatud piirangute puudumises (nt üks kord aastas). 4. Jälgida kahekohalistes tubades hügieenitoimingute tegemisel privaatsuse tagamist. 5.Soovitame Hooldekodul tutvuda ka SKA koostatud hooldusplaani juhendi ja näidis hooldusplaaniga ning kaaluda nende rakendamist hooldusplaanide koostamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 5 6