Saatja: "Vita Zhukova" <
[email protected]>
Saaja: "press - AKI" <
[email protected]>
Teema: MK-Estonia ajaleht
Kuupäev: 2026-09-28 14:21
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Kirjutan artiklit Siseministeeriumi poolt avaldatud surnud isikute
avaandmetest. Septembri keskpaigast on masinloetaval kujul avalikult
kättesaadavad surnud inimeste ees- ja perekonnanimi, täielik isikukood
ning sünni- ja surmakuupäev. Andmeid uuendatakse iga päev ning värskemad
kui seitsme kalendripäeva vanused surmaandmed avalikku faili ei jõua.
Olen tutvunud ka seaduseelnõu 687 SE materjalidega. Seletuskirjas tuuakse
eraldi välja, et isikuandmete kaitse seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud surnu
andmete hulka, mille töötlemiseks ei ole nõusolekut vaja, isikukood ei
kuulu. Isikukoodi lisamist uude regulatsiooni põhjendatakse tehnilise
vajadusega: see võimaldab inimest kõige täpsemalt tuvastada ning teha
isikukoodipõhiseid päringuid erinevate registrite vahel.
Artikli jaoks laadisin alla ka jooksva aasta avaliku surmaandmete faili.
Leidsime sellest 39 alla 18-aastasena surnud inimese andmed, nende hulgas
13 alla üheaastast last. Ka nende puhul on failis avalikult kättesaadav
täielik isikukood koos täpse sünni- ja surmakuupäevaga.
ERR-ile antud kommentaarist selgus, et Andmekaitse Inspektsioon juhtis
juba möödunud sügisel Siseministeeriumi tähelepanu vajadusele koostada
enne andmete avaandmetena avaldamist andmekaitsealane mõjuhinnang.
Seetõttu on Teie hinnang selle artikli jaoks eriti oluline. Tahaksin
lugejatele arusaadavalt selgitada, kus kulgeb piir avalike andmete
ühiskondliku kasu ja surnu lähedaste eraelu kaitse vahel ning kas
massiline masinloetav avaldamine muudab riski võrreldes üksikpäringutega.
Palun vastata järgmistele küsimustele:
1.
Varem oli võimalik surnud inimese andmeid saada üksikpäringuga,
nüüd saab aga igaüks ilma oma eesmärki põhjendamata laadida alla korraga
tuhandete inimeste andmed. Kas andmekaitse seisukohalt on üksikpäringu ja
terve masinloetava andmestiku avaldamise vahel põhimõtteline erinevus? Kas
asjaolu, et mingi konkreetne andmeväli võib olla õiguspäraselt
kättesaadav, tähendab automaatselt, et sama andme võib teha õiguspäraselt
massiliselt allalaaditavaks?
2.
IKS § 9 lõikes 4 on nimetatud surnu nimi, sugu, sünni- ja
surmaaeg, surma fakt ning matmise aeg ja koht, kuid isikukoodi selles
loetelus ei ole. Uue regulatsiooniga võimaldatakse avaldada ka täielik
isikukood. Kas AKI hinnangul on täieliku isikukoodi avaldamine kõigile
vajalik ja proportsionaalne? Kas sama eesmärki oleks võimalik saavutada
vähem andmeid avaldava lahendusega – näiteks konkreetse isikukoodi põhise
kontrolliteenusega?
3.
Minu analüüsitud jooksva aasta failis on 39 alaealisena surnud
inimese andmed, sealhulgas 13 alla üheaastase lapse andmed, ning ka nende
täielikud isikukoodid on avalikud. Kas alaealisena surnud inimese andmete
puhul peaks Teie hinnangul kehtima tugevam kaitse või teistsugune tasakaal
avaliku huvi ja perekonna eraelu vahel? Kas näiteks mõne päeva või nädala
vanusena surnud lapse täieliku isikukoodi avaldamiseks on olemas
samaväärne avalik vajadus nagu aastakümneid tagasi surnud täiskasvanu
andmete puhul?
4.
Kas surnud lapse vanemal või teise surnud inimese lähedasel on
praegu õigus taotleda tema isikukoodi või muude andmete eemaldamist
avaandmestikust? Kui sellist õigust ei ole, kas AKI hinnangul võiks
vähemalt erandjuhtudel – näiteks alaealise surma või muude eriti tundlike
asjaolude puhul – selline võimalus olemas olla?
5.
Masinloetavat faili saab automaatselt võrrelda teiste avalike
registrite ja internetiallikatega. Selle tulemusel võib surnu kaudu olla
võimalik jõuda juba elavate inimeste – näiteks tema pereliikmete –
andmeteni. Kus läheb sellisel juhul piir lubatud avaandmete taaskasutamise
ja elavate inimeste eraelu ebaproportsionaalse riive vahel? Kas inimene
võib näiteks täiesti seaduslikult laadida alla kogu surmaandmestiku,
ühendada selle teiste avalike andmekogudega ja luua selle põhjal
kommertsliku andmebaasi või üksikasjalikke profiile?
6.
Avaandmete puhul on üks praktiline probleem nende avaldamise
pöördumatus: kui fail on kord alla laaditud, võivad selle koopiad jääda
alles ka juhul, kui riik otsustab hiljem mõne välja eemaldada või
avaldamise lõpetada. Kas seda riski hinnati Siseministeeriumi
andmekaitsealases mõjuhinnangus piisavalt? Ja kui mõne aja pärast selgub,
et andmestikku kasutatakse viisil, mida avaldamise ajal ei osatud ette
näha – näiteks pettuste ettevalmistamiseks või elavate lähedaste
profileerimiseks –, millised reaalsed võimalused on riigil või AKI-l
olukorda enam kontrollida?
Oleksin väga tänulik ka muu olulise ja praktilise info eest, mida peate
selle teema käsitlemisel vajalikuks ning mida ma ei ole oma küsimustes
puudutanud.
Kui kõigile küsimustele ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul
põhjalikult vastata, oleksin väga tänulik ka lühema kommentaari eest,
milles selgitate AKI hinnangut surnute andmete, eelkõige täieliku
isikukoodi massilise avaldamise ning surnute lähedaste võimalike õiguste
kohta.
Palun lisada vastusele kommenteerija täisnimi ja ametikoht ning võimalusel
ka foto.
Palun saata vastused võimalusel hiljemalt neljapäevaks, 1. oktoobriks.
Kõige äärmisel juhul saan vastuseid oodata reedeni, 2. oktoobrini. Seekord
on reede tõepoolest viimane võimalik tähtaeg, sest pärast 2. oktoobrit
lähen puhkusele ning artikkel peab kindlasti veel selle nädala jooksul
valmis ja toimetusele üle antud saama.
Palun võimalusel mitte jätta päringut vastuseta. Kui Teil ei ole seekord
üldse võimalik kommentaari anda, oleksin väga tänulik, kui annaksite
sellest samuti teada, et ma ei jääks vastust ootama.
Suur tänu juba ette Teie aja ja abi eest!
Lugupidamisega,
Vita Žukova
"MK-Estonia" ajaleht