Kiri

Vinni Vallavalitsus Teie 31.08.2026 nr 7-1/49-7 [email protected] Meie 29.09.2026 nr 9.3-4/26/6762-2 Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programm Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuste ja ettepanekute esitamiseks Vinni valla tuuleala nr 11 (edaspidi TU11) detailplaneeringu (edaspidi DP) lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste (edaspidi KSH) programmi. TU11 paikneb Veadla külas Vinni valla üldplaneeringu järgi tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobival ca 492 ha suurusel maa-alal. DP koostamise eesmärk on valida tuulepargi ja nende toimimiseks vajaliku taristu püstitamiseks sobivaimad asukohad (sh lahendada kruntidele juurdepääsud, teed, tehnovõrkude paigutus ning heakorra küsimused). Kavandatava tegevuse ala piirneb lõuna suunal Raekülaga külaga, sh Väike-Maarja valla Raeküla tuulealaga. Lähim külakeskus (Veadla küla) asub hinnanguliselt 1,2 km kaugusel. Tuulikute maksimaalne tipukõrgus (koos labadega) maapinnast on kuni 280 m. Täpne tuulikute arv, paiknemine, kõrgus ja parameetrid lahendatakse DP-ga, lähteseisukohtade staadiumis on eeldatav tuulikute arv kuni 20. DP alale rajatakse alajaam või alajaamad. Amet vaatas läbi Vinni valla tuuleala nr 11 (TU11) detailplaneeringu (DP) lähteseisukohad ja asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi dokumendid ja märgib järgmist: - dokumendi punktis 1 ,,Detailplaneeringu, sh mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ülesanded, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada“ on esitatud järgmine: ,,DP-ga soovitakse planeeringualale planeerida taastuvenergiapark, mis koosneks elektrituulikutest, päikesepargist ja energiasalvestist“. Dokumendist aga ei selgu, kas tegelikult on lisaks elektrituulikutele kavas ka päikesepargi ja energiasalvesti rajamine; - dokumendi punkti 1 lõike ,,Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuse kohaselt tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele, tuulealade edasisel planeerimisel ja mõjude hindamisel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga)“ mürauuringu teemat käsitlevas alapunktis 7) esitatakse järgmine: ,,Arvestada tuleb Vinni valla välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja mürakaardiga“. Ametil puudub teave, kas Vinni vallal on koostatud välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja mürakaart; - dokumendi punktis 5.3.4. ,,Müra ja vibratsioon, varjutus, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn“ viidatakse Keskkonnaministeeriumi 2021. a juhendmaterjalile ja seisukohtadele, tuuakse välja Keskkonnaministeeriumi kirja 13.09.2021 nr 7- 15/21/3300-2 sisu. Ametile ei ole nimetatud kiri avalikest registritest/andmebaasidest Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574  kätte saadav. Samas punktis tuuakse välja ka järgmine: ,,Tuulikute kasutusaegset müra hinnatakse KSH käigus. Hindamine teostatakse arvutuslikult (teostatakse müralevi modelleerimine ja koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro ning lähtudes Kliimaministeeriumi poolt tellitud ja 2025. a valminud juhendist “Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine”)“. Amet nõustub, et müraalase olukorra hindamisel lähtutakse eelpool nimetatud juhendist. Kavandatava tuulepargi müraalase olukorra hindamisel: - amet palub arvestada lisaks tuulikute poolt tekitatavale mürale ka tuulepargi planeeringuga seotud teiste kavandatavate müraallikatega (alajaamad, salvestusseadmed ja muud lisaseadmed); - amet soovitab teostada ka madalsagedusliku müra leviku ulatuse hindamise tuginedes 2025. a valminud juhendile ,,Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine“. Madalsageduslik müra levib õhus kaugemale kui müra kõrgemate sageduste juures. Müra levik sõltub maastikust, tuuliku tüübist, - sagedusvahemikust, -helivõimsustasemest jne. Arvestades asjaolu, et müratundlikud hooned ei asu kavandatava tegevuse alale lähemal kui 1000 m, siis teaduskirjandusele tuginedes puudub infraheli osas vajadus detailse arvutusliku hindamise läbiviimiseks. Infraheli mõju inimestele on soovituslik hinnata eksperthinnanguna. - amet soovitab võrdlusriikide praktika ning Eesti hea tava ja praktika kohaselt uute tuulikute planeerimisel lähtuda II kategooria aladel päevasel (Ld) ajal müra normtasemest 45 dB ja öisel (Ln) ajal tööstusmüra kõige rangemast näitajast ehk öisest sihtväärtuses (40 dB). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marju Tõldsepp vaneminspektor (keskkonnatervis) Ida regionaalosakond Marju Tõldsepp 58516457 [email protected] 2(2)