Otsus

TAPA VESI OÜ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI LIITUMISTASU ARVUTAMISE METOODIKA 1. Üldsätted Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) reguleerib liitumistasu arvutamise põhimõtteid kõikides tegevuspiirkondades, kus Tapa Vesi OÜ (registrikoodiga 10293718 ) on kohaliku omavalitsuse poolt määratud vee-ettevõtjaks. Metoodika aluseks on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS) ning selle alusel kehtestatud õigusaktid. ÜVVKS § 20-s on sätestatud alljärgnevad liitumise tasu võtmise alused: lg 1 Vee-ettevõtjal, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades käesolevas seaduses sätestatut. lg 2 Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades käesoleva seaduse § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat. lg 3 Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine; 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) rajamisel lähtub vee-ettevõtja optimaalseimast ÜVK süsteemi konfiguratsioonist ja heast inseneritavast, eelistades võimaluse korral keskkonnasäästlikke lahendusi. Tarbimiskoha liitmiseks ÜVK-ga vajalike tööde tegemisel ja hankimisel kasutab vee-ettevõtja rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, tagades erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Vee-ettevõtja järgib ühetaoliste tarbimiskohtade puhul võrdse kohtlemise põhimõtet, pidades silmas, et isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2. Mõisted 2.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) – ÜVK on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas OÜ Tapa Vesi Reg. kood 10293718 Swedbank EE142200001120119469 Rakvere tee 1 KMKR nr EE100458772 SEB EE741010502018280009 TAPA 45106 Tel 32020048 Coop Pank EE584204278617061600 E-mail [email protected]  ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. ÜVK-na käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos. ÜVK-na käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ÜVK arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks. 2.2. Vee-ettevõtja – eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ÜVK teenuse osutajaks. 2.3. Tarbija – isik, kellele osutatakse ühisveevärgi või -kanalisatsiooni teenust. 2.4. Tarbimiskoht – kinnisasi, mille veevärk ja kanalisatsioon ühendatakse ÜVK-ga tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. 2.5. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem tarbija veega varustamiseks ühisveevärgist või reo- või sademevee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon ei ole ÜVK osa. Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm, välja arvatud veearvesti, on tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni osa. 2.6. Tarbimiskoha omanik – isik, kes soovib liita tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni ÜVK-ga või muuta olemasolevat liitumistasu arvestusalust (liitumistingimustes ja/või liitumislepingus sätestatud maksimaalset vooluhulka). Varem on kasutusel olnud mõiste Liituja. 2.7. Liitumispunkt – ÜVK ühenduskoht tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooniga. See määrab ÜVK ning tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri. Liitumispunkt on ÜVK osa. 2.8. Liitumisleping – tarbimiskoha omaniku ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping, mille alusel tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon liidetakse ÜVK-ga. 2.9. Liitumistasu – ÜVVKS § 20 alustel tarbimiskoha omaniku poolt ÜVK-ga liitumiseks või liitumistasu arvestusaluse muutmiseks makstav tasu, mis koosneb ühendustasust ja arendamistasust. 2.10. Ühendustasu – on liitumistasu osa, millega tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis. Ühendustasu on seotud konkreetse tarbimiskohaga, st. tagab üksnes liidetava tarbimiskoha, mitte piirkonna ühendamise ÜVK-ga. Ühendustasu arvutamise aluseks olevateks kuludeks võivad olla liitumispunkti ja ühendustoru (koos vajalike seadmetega) ehitamiseks/ümberehitamiseks tehtud kulud: projekteerimiskulud, projekti kooskõlastamise kulud, ehitus- ja materjalide kulud, ühendustööde kulu ühendustoru ühendamisel tänavatorustiku ja liitumispunktiga, teiste kommunikatsioonide ümbertõstmiskulud, tänavate sulgemise kulud, teekatte ja haljastuse taastamise kulud, maksud, riigilõivud, servituutide seadmised jm kulutused, mis on otseselt seostatavad liitumispunkti ja ühendustoruga. 2.11. Arendamistasu – liitumistasu osa, millega kaetakse tarbimiskohaga seotud arenduspiirkonna kõigi tarbimiskohtade ÜVK-ga liitmise kulud ning vajadusel proportsionaalne osa mitme arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmise kuludest. Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel summaarse maksimaalse vooluhulgaga ning saadud OÜ Tapa Vesi Reg. kood 10293718 Swedbank EE142200001120119469 Rakvere tee 1 KMKR nr EE100458772 SEB EE741010502018280009 TAPA 45106 Tel 32020048 Coop Pank EE584204278617061600 E-mail [email protected]  tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga (vt punkt 3.10 valemit): 𝐴𝐾 𝐴𝑇 = × 𝑋1 𝑋 2.12. Arendamiskulu – liitumistasus sisalduva arendamistasu arvutamise aluseks olev kulu. Arendamiskuluga kaetakse selgelt kirjeldatava piirkonna tarbimiskohtade liitmiseks vajalikud arendamiskulud (v.a ühendustasu arvutamise aluseks olevad kulud). Arendamiskuludeks võivad olla: arenduspiirkonna liitmiseks vajalike tänavatorustike ehitus koos torustike juurde kuuluvate tehnosõlmedega (kaevud, siibrid, kraanid jm); liitumisest sõltuvad täiendava mahu tagamiseks ümberehitus- või ehituskulud veehaardel, veetöötlusjaamas, tänavatorustikul, reoveepumplas või reoveepuhastusjaamas; arendustegevustega seotud projekteerimistööd. Liitumise hetkeks peavad olema arendamiskulu arvutamise aluseks olevad kulud tõendatavad. Ühes ja samas selgelt kirjeldatavas piirkonnas on arendamiskulu kõikidele tarbimiskohtadele ühesugune. 2.13. Maksimaalne vooluhulk – arendamistasu arvutamise aluseks olev tarbimiskoha veevärki ja/või kanalisatsiooni iseloomustav näitaja, mis määratakse vee-ettevõtja poolt liitumistingimustes ja/või liitumislepingus. Vooluhulga määramise aluseks on standard EVS 835:2022. Mõõtühikuks on liitrit sekundis (l/s). 2.14. ÜVK arendamise kava – ÜVK kohta koostatav analüüs, mis käsitleb valla või linna ÜVK hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid. 2.15. Arenduspiirkond – ÜVK kavas sätestatud või detailplaneeringu alusel rajatud piirkond (otseselt liitumisega seostatav). Metoodikas defineerimata juhtudel kasutatakse ÜVVKS-i mõisteid. 3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted 3.1. Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga ja/või tarbimiskohale ÜVK teenuse osutamiseks vajaliku tootmismahu tagamiseks. 3.2. Kui arenduspiirkonna ÜVK-ga liitmiseks asendatakse olemasolev ehitis (näiteks veetöötlusjaam, veepumpla, reoveepumpla jms), siis jagatakse ehitise maksumus olemasolevate tarbijate ja arenduspiirkonna tarbijate vahel proportsionaalselt olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade ja arenduspiirkonnas liitujate maksimaalsete vooluhulkade summaga. Arenduspiirkonnaga seotud kulu osa lisatakse arendamiskulule. Olemasolevate tarbijatega seotud kulu osa saab vee-ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. Kui arenduspiirkonna liitmiseks olemasoleva ehitise asendamisel ei ole olemasolevate tarbijate maksimaalsete vooluhulkade väljaselgitamine võimalik mõistlike kuludega, siis kasutatakse ehitise maksumuse jagamisel muud asjakohast proportsiooni (näiteks pumpade võimsus). 3.3. Tagastamatu abi korras ÜVK väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse liitumistasust maha. 3.4. Kui ÜVK-d, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ettepaneku alusel väljaspool ÜVK arendamise kava ning kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja ÜVK omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused täies ulatuses huvitatud isik. OÜ Tapa Vesi Reg. kood 10293718 Swedbank EE142200001120119469 Rakvere tee 1 KMKR nr EE100458772 SEB EE741010502018280009 TAPA 45106 Tel 32020048 Coop Pank EE584204278617061600 E-mail [email protected] 3.5. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise eest ÜVK-ga ei saa vee-ettevõtja korduvat liitumistasu nõuda, kui liitumispunkti asukoht või tehniline lahendus muutub ÜVK arendamise tõttu või piirkonda hakkab teenindama uus vee-ettevõtja või muutub ÜVK omanik. 3.6. Tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha omaniku või valdaja vahetumise korral ei võeta liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. Kulutuste tekkimise korral võib liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses. 3.7. Vee-ettevõtjal on õigus nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tarbimiskoha veevärgi või kanalisatsiooni liitumistingimusi muudetakse tarbija algatusel või tarbija tegevuse muutumise tõttu ning ÜVK-s on seetõttu vaja teha ümberehitustöid, millega kaasnevad vee-ettevõtjale kulutused. Selliste ehitustööde hulka kuulub ka liitumispunkti likvideerimine. 3.8. Kui ÜVVKS § 35 lõikes 1 nimetatud teenusleping on lõppenud ÜVVKS § 42 lõike 6 alusel ning tarbimiskoha omanik soovib ÜVK teenust taastada ja vee-ettevõtjale kaasnevad sellega kulutused, on vee-ettevõtjal õigus nõuda tarbimiskoha omanikult tehtud kulutuste ulatuses liitumistasu. 3.9. Arenduspiirkonnas, kus liitub kogum ühetaolisi tarbimiskohtasid (kõigil tarbimiskohtadel on võrdne maksimaalne vooluhulk), võib kõigile tarbimiskohtadele rakendada ühesuurust liitumistasu, kui täpse liitumistasu väljaarvutamine võib osutuda ebamõistlikult keeruliseks. 3.10. Liitumistasu arvutamise valem: 𝐴𝐾 𝐿𝑇 = × 𝑋1 + Ü𝑇 𝑋 ehk 𝐿𝑇 = 𝐴𝑇 + Ü𝑇 kus: LT - liitumistasu; AK - arendamiskulu; X1 - tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk (l/s); X - kõikide arenduspiirkonna liituvate tarbimiskohtade maksimaalsete vooluhulkade summa; AT - arendamistasu; ÜT - ühendustasu. 3.11. Kogu makstav liitumistasu koosneb erinevate veeteenuste tarbimiseks liitumise eest küsitavate liitumistasude summast. 4. Liitumistasu tagastamise alused 4.1. Kui ÜVK on ehitatud üksnes tarbimiskoha jaoks, mille omanik on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi tarbimiskohtasid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist täiendavalt tarbimiskohtasid, teeb vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue OÜ Tapa Vesi Reg. kood 10293718 Swedbank EE142200001120119469 Rakvere tee 1 KMKR nr EE100458772 SEB EE741010502018280009 TAPA 45106 Tel 32020048 Coop Pank EE584204278617061600 E-mail [email protected]  tarbimiskoha liitumist eelnevalt liitumistasu tasunud tarbimiskoha omanikele tagasiarvestuse. 4.2. Tagastatava liitumistasu osa arvutamisel lähtutakse liitumiseks tehtud kulutustest ja liitumistasu arvutamise metoodikast ning võetakse arvesse ÜVK põhivara akumuleeritud kulum s.t tagastatava liitumistasu osa leidmisel vähendatakse arendamiskulu summa võrra, mis vastab selle põhivara kasuliku eluea alusel arvutatud kulumile. 4.3. Liitumistasu tagastatakse, kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee- ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust. 4.4. Kui ÜVVKS § 23 lg-s 1 nimetatud liitujaid on rohkem kui üks, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile, kelle liitumistasude summa katab liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses. OÜ Tapa Vesi Reg. kood 10293718 Swedbank EE142200001120119469 Rakvere tee 1 KMKR nr EE100458772 SEB EE741010502018280009 TAPA 45106 Tel 32020048 Coop Pank EE584204278617061600 E-mail [email protected]  OTSUS 29.09.2026 nr 9-3/2026-035 OÜ Tapa Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika kooskõlastamine Osaühing Tapa Vesi taotlusel hindas Konkurentsiamet kooskõlastamiseks esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika (metoodika) vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 20 kuni § 23 kehtestatud nõuetele ning otsustab metoodika täies ulatuses kooskõlastada. Vee-ettevõtja peab avalikustama kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodika oma veebilehel (ÜVVKS § 21 lg 4). Otsusega mittenõustumisel on 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest õigus esitada vaie otsuse või selle osa tühistamiseks Konkurentsiametile või kaebus Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa: „OÜ Tapa Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistasu arvutamise metoodika“ viiel leheküljel Liina Kalm [email protected] Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303  2 (7) Otsuse tegemise asjaolud 1. Haldusmenetluse alustamine Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVK) liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, arvestades ÜVVKS § 21 alusel koostatud liitumistasu arvutamise metoodikat (ÜVVKS § 20 lg 2). Vee-ettevõtja koostab metoodika kooskõlas ÜVVKS § 21 lg-s 2 – 4 ning ÜVVKS §-des 22 ja 23 sätestatuga (ÜVVKS § 21 lg 1). OÜ Tapa Vesi osutab veeteenust Tapa valla territooriumil. Tapa Vallavolikogu 30.06.2015 otsusega 90 määrati OÜ Tapa Vesi vee-ettevõtjaks Tapa valla haldusterritooriumil. Kuni 2020. aastani oli Tapa Vesi OÜ tegevuspiirkonnaks Tapa linn, Lehtse alevik, Näo, Jäneda, Saiakopli, Moe ja Vahakulmu külad. Tapa Vallavolikogu 25.11.2019 otsuse nr 156 alusel toimus kahe ettevõtte, OÜ Tapa Vesi ja Tamsalu Vesi AS ühendamine, kus ühendavaks ühinguks oli Tapa Vesi OÜ ja ühendatavaks ühinguks Tamsalu Vesi AS. Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 21 oli Tamsalu Vesi AS määratud vee-ettevõtjaks Tapa vallas Tamsalu linnas, Sääse alevikus, Porkuni, Vajangu, Assamalla, Kursi ja Kaeva külades. OÜ Tapa Vesi soovib kõigis oma tegevuspiirkondades kasutada sama metoodikat. ÜVVKS § 21 lg 3 tulenevalt esitas OÜ Tapa Vesi metoodika kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet võtab OÜ Tapa Vesi metoodika põhjendatuse hindamisel aluseks ÜVVKS-s kajastatu. 2. Menetlusosaline OÜ Tapa Vesi (registrikood 10293718, aadress Rakvere tee 1, Tapa linn, Tapa vald, Lääne-Viru maakond) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel kanalisatsioon ja heitveekäitlus ning lisategevusaladeks veekogumine, -töötlus ja -varustus, spetsialiseerimata jaemüügi vahendusteenus ning masinate, seadmete jm vara rentimine ja kasutusrent. 3. Menetluse käik 18.09.2026 registreeriti Konkurentsiametis OÜ Tapa Vesi taotlus metoodika kooskõlastamiseks. OÜ Tapa Vesi kooskõlastamiseks esitatud metoodika koosneb järgmistest osadest: 1. Üldsätted 2. Mõisted 3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted 4. Liitumistasu tagastamise alused Järgnevas annab Konkurentsiamet hinnangu kõikides metoodika osades kajastatule.  3 (7) 4. Metoodika osa „1. Üldsätted“ Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodika osale „1. Üldsätted“. 4.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa esimesele lõigule: Liitumistasu on õigus võtta vaid kohaliku omavalitsuse üksuse poolt määratud vee-ettevõtjal (ÜVVKS § 20 lg 1). Seega on põhjendatud, kui vee-ettevõtja osundab, et metoodika on mõeldud rakendamiseks vaid nendes tegevuspiirkondades, kus ta on vee-ettevõtjaks määratud. 4.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa teisele lõigule: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega seotud alussätted on kirjeldatud ÜVVKS-is ning selle alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud õigusaktides. Seega on asjakohane metoodikas viidata neile õigusaktidele. 4.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa kolmandale lõigule: Konkurentsiamet peab põhjendatuks liitumistasu arvutamist puudutavate ÜVVKS-i sätete väljatoomist, kuna see vastab kehtivale seadusandlusele ja annab tarbijale ülevaate liitumistasusid puudutavast seaduse regulatsioonist. 4.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa neljandale lõigule: Konkurentsiamet peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist metoodikas, kuna see annab kindluse, et vee- ettevõtja tegutseb ÜVK rajamisel vastutustundlikult nii tehnilistes kui keskkonnaga seotud küsimustes. 4.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa viiendale lõigule: Konkurentsiamet peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist metoodikas, kuna see langeb kokku riigihangete seaduse § 3 toodud põhimõtetega. See säte tagab, et isegi kui tarbimiskoha liitmiseks teostatavate tööde/investeeringute osas ei ole välja kuulutatud riigihanget, on tarbijatele tagatud riigihangete seadusega sätestatu, s.t tööd/investeeringud on teostatud õiglastel ja läbipaistvatel alustel. 4.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 1. osa kuuendale lõigule: Konkurentsiamet peab põhjendatuks antud lõigu kajastamist metoodikas, kuna see järgib Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, millest lähtuvalt tuleb ühesuguseid tarbimiskohtasid ÜVVKS-s sätestatu suhtes kohelda ühtemoodi. Võrdse kohtlemise põhimõte on sätestatud ka ÜVVKS § 1 lg 2, kus see on nõutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kohta, kuid põhimõte on laiendatav ka liitumistasule. 5. Metoodika osa “2. Mõisted” Otsuse selles osas annab Konkurentsiamet hinnangu metoodikas esitatud mõistetele. 5.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.1: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.1 põhjendatuks, kuna mõiste „ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK)“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 3 sõnastusele. 5.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.2: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.2 põhjendatuks, kuna mõiste „vee-ettevõtja“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus vastab ÜVVKS § 6 lg 1 sõnastusele. 5.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.3: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.3 põhjendatuks, kuna mõiste „tarbija“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus tugineb ÜVVKS-i § 7.  4 (7) 5.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.4: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.4 põhjendatuks, kuna mõiste „tarbimiskoht“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus põhineb ÜVVKS-i §-l 8. 5.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.5: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.5 põhjendatuks, kuna mõiste „tarbimiskoha veevärk ja kanalisatsioon“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning kasutatud sõnastus põhineb ÜVVKS-i §-l 8. 5.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.6: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.6 põhjendatuks, kuna mõiste „tarbimiskoha omanik“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 17. 5.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.7: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.7 ehk mõistet „liitumispunkt“ põhjendatuks, kuna see mõiste on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 5. 5.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.8: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.8 ehk mõistet „liitumisleping“ põhjendatuks, kuna see mõiste on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS §-ile 19. 5.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.9: Vee-ettevõtjal, välja arvatud ÜVVKS §-s 28 sätestatud isikul, on õigus võtta tarbimiskoha omanikult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS § 20 lg 1). Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine ning 2) tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3). Metoodika mõiste selgitab seda sätet märkides, et liitumistasu koosneb ühendustasust ja arendamistasust. Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.9 põhjendatuks, kuna mõiste „liitumistasu“ definitsioon on vastavuses ÜVVKS §-ga 20. 5.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.10: Liitumistasuga tagatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga liitumispunktis (ÜVVKS § 20 lg 3 p 2). Põhjendatud on täpsustamine, et see liitumistasu osa on seotud ainult konkreetse tarbimiskoha ÜVK-ga liitmisega. Samuti on asjakohane nimetada levinumad ühendamisega seotud kulud. ÜVVKS § 20 lg 3 p 2 alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „ühendustasu“ sõnastust. 5.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.11: Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Arendamiseks tehtavad kulud kaetakse liitumistasus sisalduva arendamistasuga, mis arvutatakse arendamiskulu alusel. Mõiste kirjeldab sõnadega arendamistasu arvutamist, mis sisaldub liitumistasu arvutamise valemis. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste „arendamistasu“ sõnastust, kuna see selgitab ÜVVKS § 20 lg 3 p-i 1. 5.12. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.12: Arendamiskulu on üks liige liitumistasu arvutamise valemis. Liitumistasuga tagatakse ÜVK arendamine (ÜVVKS § 20 lg 3 p 1). Seejuures võib vee-ettevõtja võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga (ÜVVKS § 22 lg 1). ÜVVKS § 20 lg 3 p 1 ja § 22 lg 1 koostoime tõttu koosneb arendamiskulu kõigist kuludest, mis on vajalikud konkreetse arenduspiirkonna kinnistute liitmiseks ÜVK-ga ja mida vee-ettevõtja suudab tõendada. Kuna konkreetse piirkonna ÜVK arendamiseks tehtavad kulud tuleb katta kõigil selle piirkonna tarbimiskohtadel, siis on ühe piirkonna tarbimiskohtade liitumistasu arvutamiseks ühesugune arendamiskulu.  5 (7) Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks mõiste „arendamiskulu“ definitsiooni. 5.13. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.13: Metoodikas on vee-ettevõtja arendamiskulu jagamise alusena ehk liitumistasu arvestusalusena näinud ette maksimaalse vooluhulga liitumispunktis. Seetõttu on põhjendatud esitada ka maksimaalse vooluhulga definitsioon. Konkurentsiamet peab põhjendatuks mõiste kajastamist metoodikas ning maksimaalset vooluhulka (liiter/sekund), kuna kogu ÜVK süsteem peab olema ehitatud nii, et see võimaldaks kõikidel klientidel tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel liitumislepingus sätestatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses. Teenuse tarbimise määramiseks on sobiv ühik liiter, kuna see on samaliigiline veeteenuse mõõtühikuga kuupmeeter (1 m3 = 1000 liitrit). Ajahetke määramiseks on aga sobiv ühik sekund. Tund või minut ei ole sobivad ajahetke määramiseks, sest kui pool minutit/tundi teenust ei osutata, siis teenust ei ole osutatud igal ajahetkel ning pool minutit/tundi on piisavalt pikk periood, et teenuse osutamist või mitteosutamist märgata. Lisaks on ühik l/s kasutusel hoone veevärgi standardis EVS 835:2022 normvooluhulkade ühikuna. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika mõiste „maksimaalne vooluhulk“ definitsiooni. 5.14. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.14: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.14 põhjendatuks, kuna mõiste „ÜVK arendamise kava“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning mõiste sõnastus tugineb ÜVVKS-ile. 5.15. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 2.15: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 2.15 põhjendatuks, kuna mõiste „arenduspiirkond“ on metoodikas läbivalt kasutusel ning ÜVK-d arendatakse üldjuhul ÜVK kava järgi (ÜVVKS § 16 lg 1), milles on reeglina osundatud arenduspiirkonnad. 5.16. Konkurentsiameti seisukoht metoodika 2. osa viimasele lõigule: Konkurentsiamet peab põhjendatuks, et lisaks metoodikas defineeritud mõistetele kasutatakse ÜVVKS-is defineeritud mõisteid. 6. Metoodika osa „3. Liitumistasu arvutamise põhimõtted“ 6.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.1: Vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (ÜVVKS § 22 lg 1). Tarbimiskoha liitmiseks vajalikud kulutused on nii konkreetse tarbimiskoha ühendamiseks tehtavad kulutused kui ka sellised ÜVK arendamise kulutused, millega luuakse vajalikud eeldused tarbimiskohale ÜVK-teenuse osutamiseks (näiteks pumplad, vee ja reovee töötlemise süsteemid jms). Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.1. 6.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.2: Metoodika punktis 3.2 on OÜ Tapa Vesi kirjeldanud liitumistasu arvutamist olukorras, kus rajatav objekt on üheaegselt vajalik nii olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kui ka uute tarbimiskohtade liitmiseks ÜVK-ga. Liitumistasu arvutamise valemi põhimõtet üldistades tuleb tehtava kulutuse jagamisel arvesse võtta kõik tarbijad ja tarbimiskohad, kelle jaoks see kulutus tehakse. Seetõttu on põhjendatud, et osaliselt olemasolevatele tarbijatele veeteenuse osutamiseks kasutatava objekti maksumusest osa katavad olemasolevad tarbijad. Sarnaselt liidetavate tarbimiskohtadega, on olemasolevate tarbijate kaasamisel kulude jagamisse aluseks nende tarbijate maksimaalsed vooluhulgad kas liitumistingimustest ja/või liitumislepingust.  6 (7) Jagamise tulemusel saadud arenduspiirkonnaga seotud kulutuse osa lisatakse arendamis- kulule ja kuulub selle kaudu jagamisele liidetavate tarbimiskohtade arendustasusse. Jagamise tulemusel saadud olemasolevate tarbijatega seotud kulutuse osa saab vee- ettevõtja taotleda ÜVK teenuse hinda. See on kooskõlas ÜVVKS § 50 lg 1, sest ÜVK teenuse hinnaga tagatakse olemasoleva ÜVK jätkusuutlikkus ja toimepidevus ning ÜVK arendamise kava kohased investeeringud, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lg 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.2. 6.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.3: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.3 põhjendatuks, sest see tugineb otseselt ÜVVKS § 22 lg-l 2. 6.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.4: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.4 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 3. 6.5. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.5: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.5 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 4. 6.6. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.6: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.6 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 5. 6.7. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.7: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.7 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 6. 6.8. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.8: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.8 põhjendatuks, kuna samad põhimõtted on sätestatud ÜVVKS § 22 lg 7. 6.9. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.9: Konkurentsiamet peab metoodika punkti 3.9 põhjendatuks, kuna selles kajastuvad võrdse kohtlemise ja otstarbekuse põhimõte. Nende kohaselt rakendatakse kõikidele ühetaolistele (võrdse maksimaalse vooluhulgaga) tarbimiskohtadele ühes arenduspiirkonnas ühesuurust liitumistasu, et vältida tarbetuid kulutusi iga tarbimiskoha personaalse liitumistasu väljaarvutamiseks, mis kokkuvõttes tooks kaasa liitumistasu kasvu. 6.10. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.10: Liitumistasu arvutamise metoodika peab sisaldama liitumistasu arvutamise valemit koos selgitustega (ÜVVKS § 21 lg 2). Seega on liitumistasu arvutamise valem metoodika kohustuslik osa. Metoodika punkti 2.9 järgi koosneb liitumistasu ühendustasust ja arendamistasust ning seda väljendab ka punktis 3.10 esitatud valem. Arendamistasu saadakse arendamiskulu jagamisel summaarse maksimaalse vooluhulgaga ning saadud tulemuse korrutamisel konkreetse tarbimiskoha maksimaalse vooluhulgaga (vt ka metoodika punkt 2.11). Arendamistasu arvutamise aluseks olev arendamiskulu moodustub kulutustest, mis on tehtud ÜVK arendamiseks võimaldamaks tarbimiskohaga seotud kogu arenduspiirkonnal tarbida ÜVK teenust igal ajahetkel. Arendamiskulu kuulub jagamisele vaid nende tarbimiskohtade vahel, mille liitmiseks olid vastavad kulutused (arendamiskulu) tehtud. Seetõttu on põhjendatud konkreetse arendamiskulu jagamine tarbimiskohtade vahel lähtudes sellest, millise osa moodustab konkreetse tarbimiskoha maksimaalne vooluhulk kõikide vastava arendamiskuluga seotud tarbimiskohtade summaarsest maksimaalsest vooluhulgast. ÜVK süsteem peab tagama kõikidele liitunutele ÜVK teenuse tarbimise võimaluse liitumistingimustes ja/või liitumislepingus lubatud liitumistasu arvestusaluse ulatuses.  7 (7) Metoodikas esitatud liitumistasu arvutamise valem tuleneb otseselt ÜVVKS § 20 lg 3, mille kohaselt tagatakse liitumistasuga ÜVK arendamiseks tehtud kulud (AT) ja tarbimiskoha ühendamiseks tehtud kulud (ÜT). Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 3.10. 6.11. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 3.11: Punktis 3.11 on vee-ettevõtja selgitanud, et kui liituja soovib liituda nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooniga, siis koosneb summaarne liitumistasu ühisveevärgiga liitumise kulude ja ühiskanalisatsiooniga liitumise kulude summast. See punkt aitab paremini mõista metoodika rakendamist ja Konkurentsiamet loeb selle punkti põhjendatuks. 7. Metoodika osa „4. Liitumistasu tagastamise alused“ 7.1. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.1: ÜVVKS § 21 lg 2 sätestab liitumistasu arvutamise metoodika kohustusliku osana liitumistasu tagastamise aluseid ja ulatust, mistõttu on põhjendatud käsitada metoodikas liitumistasu tagastamist. Metoodika punktis 4.1 kirjeldatud olukord vastab ÜVVKS § 23 lg 1 kirjeldatule. Eelneva põhjal peab Konkurentsiamet põhjendatuks metoodika punkti 4.1. 7.2. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.2: Konkurentsiamet loeb metoodika punktis 4.2 esitatu põhjendatuks, sest selgitus põhineb otseselt ÜVVKS § 23 lg 2 kajastatul. Põhjendatud on ka selgitus arvesse võetava akumuleeritud kulumi kohta, kuna see tugineb raamatupidamise arvestuses kasutatavale põhimõttele. 7.3. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.3: Kui tarbimiskoha liitmiseks tehtud kulud on väiksemad vee-ettevõtja poolt arvutatud liitumistasust, siis on põhjendatud ülemäärase liitumistasu tagastamine, sest vee-ettevõtja võib võtta liitumistasu vaid nende kulutuste ulatuses, mis on vajalikud tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni liitmiseks ÜVK-ga. Konkurentsiamet peab metoodika punkti 4.3 põhjendatuks, kuna liitumistasu võib võtta tegelikult kantud kulutuste eest. 7.4. Konkurentsiameti seisukoht metoodika punktile 4.4: Konkurentsiamet peab põhjendatuks metoodika punktis 4.4 esitatut, kuna see järgib nii Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 kui ka ÜVVKS § 1 lg 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui ÜVK rajatakse näiteks viie liituja jaoks, kes kõik koos on tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna piirkonnas ei olnud teada teisi liitujaid, ning selle ÜVK-ga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, siis kehtib liitumistasu tagastamine kõigile viiele algsele liitujale.