Järelevalve kokkuvõte

O.R.V. Hoolekeskus Osaühing [email protected] 28.04.2026 nr 5.1-3/11174-1 JÄRELEVALVE KOKKUVÕTE ÜLDSÄTTED Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. Järelevalve teostamisel kontrolliti O.R.V. Hoolekeskus Osaühing (registrikood 17054402) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus nr 36) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Hariduse tn 23, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond 40232. Paikvaatluse aeg: 02.04.2026 kell 10.00- 12.50. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega ning kahe kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajaga, e-kirjavahetus, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). Järelevalvetoimingute juures osales O.R.V. Hoolekeskus Osaühing juhatuse liige Mihhail Denissov. JÄRELEVALVE TULEMUSED Järelevalve käigus tuvastatud rikkumised on kirjeldatud järelevalvemenetluse kokkuvõttes. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) tuvastas, et O.R.V. Hoolekeskus Osaühing (Hooldekodu) ei täitnud hooldusteenuse osutamisel järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Töötajate nimekirja ja tööajatabelite (periood 01.01.2026 – 31.03.2026) kontrollimisel ning MTR 30.03.2026 andmetega võrdlemisel selgus, et Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas oli hooldustöötaja, kelle töösuhe oli TÖRi andmetel Hooldekoduga lõppenud oluliselt enam kui viis tööpäeva tagasi. Lisaks puudusid MTRis vahetult teenust osutava hooldustöötaja andmed, kelle vastavust SHSi § 22 lõigetele 4 ja 5 polnud võimalik kontrollida. Hooldekodu kõrvaldas rikkumise 16.04.2026. 2.SHS § 154 punkti 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Hooldekodu ei järginud hooldusteenuse osutamise tegevusloal nr SÜH000184 lubatud maksimaalset isikute arvu. Hooldekodule on välja antud 24.03.2025 tähtajatu tegevusluba nr SÜH000184, mille alusel oli lubatud hooldusteenust osutada maksimaalselt 33le isikule. 30.03.2025 STAR registri päringust ja 02.04.2025 toimunud paikvaatlusel selgus, et hooldusteenusel oli 42 teenusesaajat. Hooldekodu kõrvaldas rikkumise 27.04.2026. SKA seisukoht: arvestades asjaolu, et O.R.V. Hoolekeskus Osaühing on järelevalvemenetluse ajal asunud puuduseid kõrvaldama, ei pea SKA otstarbekaks kokkuvõttes toodud rikkumiste kõrvaldamiseks ettekirjutuse tegemist. SKA hinnangul on vajalik järjepidevaks nõuete täitmise tagamiseks järelkontroll, mis viiakse läbi 2026. aasta kolmandas kvartalis. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas Hooldekodus järelevalvemenetluse 30.03.2026 SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalve raames toimus Hooldekodus etteteatamata paikvaatlus 02.04.2026. Teenusel viibis 42 inimest. Hooldekodul on koduleht. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. MTRi 30.03.2026 andmetel oli Hooldekodus hooldustöötajaid kokku 18. Hooldekodu esitas tähtaegselt 09.04.2026 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid ja täiendas neid 13.04.2026. Esitatud nimekirjade järgi on hooldusteenust vahetult osutatavaid töötajaid Hooldekodus 18 (12 hooldustöötajat ja 6 abihooldustöötajat). Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas oli hooldustöötaja I.V., kelle töösuhe oli TÖRi andmetel 09.04.2026 lõppenud ja abihooldaja I.G., kelle andmed MTRist puudusid. Peale puudustele viitamist tegi Hooldekodu vajalikud kanded ja korrastas MTRi. SKA seisukoht: Hooldekodu ei lähtunud MSÜS § 30 lõike 2 nõude järgimisest, kuid kõrvaldas rikkumise järelevalvemenetluse ajal koheselt (16.04.2026). SHS § 154 punkti 1 alusel tuleb teenuse osutajal lisada tegevusloale maksimaalne isikute arv, kellele on lubatud samal ajal teenust osutada. Hooldekodu ei järginud hooldusteenuse osutamise tegevusloal nr SÜH000184 lubatud maksimaalset isikute arvu. Hooldekodule on välja antud 24.03.2025 tähtajatu tegevusluba nr SÜH000184, mille alusel oli lubatud hooldusteenust osutada maksimaalselt 33le isikule. 30.03.2025 STAR registri päringust ja 02.04.2025 paikvaatlusel selgus, et hooldusteenusel oli 42 teenusesaajat. Ettevõtte juhatuse liige Mihhail Denissov esitas 13.04.2026 Terviseametile taotluse olemasoleva terviseohutuse hinnangu muutmiseks eesmärgiga suurendada Hooldekodus teenuskohtade arvu. Terviseamet viis 14.04.2026 Hooldekodus läbi menetlustoimingu ja tuvastas, et 2 Hooldekodus elavate klientide arv ületab ameti terviseohutuse hinnangus lubatud piiri. Kontrolli ajal viibis Hooldekodus 43 teenusesaajat. Terviseamet väljastas 15.04.2026 uue terviseohutuse hinnangu 41le kohale (terviseohutuse hinnang nr 9.3-2/26/3035-3). 21.04.2026 esitas juhatuse liige ka Päästeamet tõendi, mis lubab samuti osutada teenust 41le inimesele. 22.04.2026 ja 27.04.2026 STARi väljavõtete kohaselt oli Hooldekodus teenusel 41 inimest. SKA seisukoht: Hooldekodu seadis ohtu teenusesaajate turvalisuse ja heaolu, majutades hooldusteenusele isikuid märkimisväärselt enam, kui tegevusloaga oli võimaldatud, kuid asus järelevalve menetluse ajal rikkumist koheselt kõrvaldama. 27.04.2026 osutati teenust tegevusloal lubatud arvule teenusesaajatele. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodule on 24.03.2025 väljastatud tähtajatu tegevusluba SÜH000184 ÜHteenuse osutamiseks maksimaalselt 33 inimesele aadressil Hariduse tn 23, Sillamäe linn, Ida-Viru maakond. Hooldekodu tegutseb endises lasteaiaks ehitatud hoones, kus toad ÜHteenuse osutamiseks paiknevad kahel korrusel. Hooldekodus on ligipääsetavus tagatud, korruste vahel liikumiseks on kasutusel trepironija, hoonesse viivad kaldteed, treppidel on käsipuud. Teenusesaajaid majutatakse ühe - kuni viiekohalistes tubades, mis on sisustatud kaasaegse mööbliga minimalistlikult (ribikardinad, teler, öökapid ja funktsionaalsed voodid). Teenuskohti eraldavad üksteisest lakke paigaldatud siinidel antimikroobsed kardinad. Õhk Hooldekodu siseruumides oli värske. Hooldekodule selgitati, et SHS § 153 punkti 3 kohaselt peab teenuse osutamise koht vastama tervisekaitsenõuetele, kuid Hooldekodu on eiranud teenusesaajate majutamise tervisekaitsenõuded hoolekandeasutustele, majutades oma ruumides teenusesaajaid kahes viiekohalises toas, mis on enam, kui seda võimaldab tervisohutuse hinnang. Terviseamet on 14.04.2026 alustanud nimetatud rikkumise kontrollimiseks riiklikku järelevalvemenetlust. Teenusesaajatele on vastavalt võimekusele abi kutsumiseks kasutusel kutsunginupud ja telefonid, mis on ühenduses hooldajapostiga. Tualetid ja pesemisruumid paiknevad korruste üldalal. Hooldekodu hoones on köögiplokk, mida hetkel toidu valmistamiseks ei kasutata. Hooldekodus on kasutusel mitmed liikumisabivahendid (ratastoolid, tugiraamid, rulaatorid). Hooldekodu territoorium on piiratud aiaga, ümbrus on hooldatud, eakad saavad istuda nii varjualuses kui jalutada Hooldekodu ümbritsevas linnaruumis. Õhkkond paikvaatluse päeval oli töine, personal oli abivalmis ja orienteeritud koostööle. Teenusesaajad viibisid oma toas või üldalal, kus vaadati televiisorit, jalutati ja suheldi. Hooldekodu esimesel korrusel oli tööl kaks ja teisel korrusel kaks hooldustöötajat, Hooldekodus viibis ka õde. Kummalgi korrusel on 21 elanikku, suurema abivajadusega voodikesksed teenusesaajad on paigutatud teisele korrusele, iseseisvamad ja liikuvamad esimesele korrusele, üle poolte teenusesaajatest on voodikesksed ja dementsusega. Toit kolmeks põhitoidukorraks ja ooteks tellitakse toitlustamisega tegelevast firmast Ansiv Grupp OÜ, 02.04.2026 päeva tellimus menüüna oli infotahvlil leitav. Juhatuse liikme sõnul jälgivad hooldustöötajad toidu struktuuri, vajadusel peenestavad toidu. Söömine toimub vastavalt soovile ja võimekusele söögitoas või teenusesaaja toas. Elanikud saavad kasutada söögitoas olevat külmikut isiklike toiduainete hoidmiseks, köögis on ka veekann ja mikrolaineahi, mida soovi korral kasutada. Hooldekodu kodulehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus ja kohamaksumuse info. Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid (kaebuste esitamise ja menetlemise kord, ohutusjuhend töötajale, ametijuhendid, hooldekodu kodukord jne) mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja eesmärgipärase ÜHteenuse osutamine. 3 SKA seisukoht: Hooldekodu järgib SHS § 20 lõigete 1–3 nõudeid. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale ÜHteenusele. Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada ja hooldusplaanis kajastada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Teenuseosutajal on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus ning teenuseosutajal tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad isikuhooldustoiminguid, terviseseisundiga ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid. Hooldusplaanid koostab õde. Hooldekodus arvestatakse teenusesaajate tahte ja võimekusega ning vajadusel motiveerivad hooldustöötajad elanikke igapäevategevustesse. Hooldekodus tegutseb tegevusjuhendaja, kelle ülesandeks on teenusesaajate transport ja saatmine väljaspool Hooldekodu toimuvatel asjaajamistel ning arsti külastustel või analüüside andmisel, tegevusjuhendaja korraldab ka tähtpäevade tähistamise. Kuna tegevusjuhendaja on ka Hooldekodu juht, jääb elanike igapäevategevustesse motiveerimine ja vabaaja tegevuste läbi viimine suures osas hooldustöötajate kanda, mängitakse kaarte, vesteldakse, päevakava järgsed arendavad-, huvi- ja töötegevused on kujundamisel. Hooldekodu mõlema korruse infostendil on leitavad söögiajad ja päevakava. Nii teenusesaajad kui nende lähedased nimetasid peamise vabaaja tegevusena teleri vaatamist. Teenusesaajal on vastavalt tema soovile ja terviseolukorrale võimalus viibida värskes õhus õues, teise korruse elanikud pigem õues ei käi ja piirdutakse tubade tuulutamisega. Tegevusjuhendaja ja lähedased abistavad teenusesaajaid õue minekul. Hooldekodus on privaatsus tagatud, mitmekohalistes tubades on kasutusel vahekardinad. Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et neile on jagatud teavet teenusesaaja seisundi olulisematest muutustest. Teenusesaaja lähedased polnud valdavalt teadlikud hooldusplaanist ja võimalusest tutvuda hooldusplaaniga. Lähedased tõid esile ootuse, et teenusesaajate puhkenurk üldalal võiks olla rohkemate istekohtadega, toimuks rohkem ühisüritusi ja individuaalseid tegevusi voodikesksete teenusesaajatele. Isikuhooldustoimingute valdkonnas lähtub Hooldekodu määruse nr 36 § 2 lõikest 5 (abistamine ja juhendamine söömisel, joomisel, riietumisel, riiete korrashoiul, liikumisel, abivahendite kasutamisel, suuhügieenitoimingutes, tualetitoimingutes, juuste, habeme ja küünte korrastamisel, vaimse ja hingelise toe korraldamisel). Teenuseosutaja on taganud teenusesaajate abivajadusele vastavate isikuhooldustoimingute osutamisel. Hooldustöötajate töö korraldamise ja hooldustoimingute kvaliteedi kontrollimise eest vastutab õde. Teenusesaaja abivajadus selgitatakse välja teenusele vastuvõtmise protsessi käigus, mille osaks on abivajaduse hindamine, kaardistatakse tegevused, millega inimene iseseisvalt toime tuleb, pööratakse tähelepanu teenusesaaja eripäradele ja harjumustele. Teenuseosutaja arvestab toitlustamisel teenusesaajate tervise- ja toitumisvajadustega. Teenusesaajatele on tagatud abi ja juhendamine söömisel ning joomisel. Üle poolte teenusesaajatest on voodikesksed, neist asendiravi vajab 11, joogitopsid asuvad käeulatuses ja voodikesksetele teenusesaajatele käiakse juua pakkumas kogu päeva vältel. Toitlustamine toimub nii söögitoas kui teenusesaajate tubades. Hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid, paikvaatluse päeval vajas toitmist üks teenusesaaja esimesel ja viis teisel korrusel. Teenusesaajad kannavad isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid vajadusel riietumisel. Kogu pesu pesevad hooldustöötajad Hooldekodus kohapeal, isiklikud riided on markeeritud, Hooldekodul on kasutusel on ka oma rõivavaru. Teenusesaajaid abistatakse ja juhendatakse tualetitoimingutes, liikumisel, abivahendite kasutamisel ning vajadusel suuhügieenitoimingute teostamisel (kasutusel on glütseriinipulgad ja hambaharjad). Mähkmete vahetus toimub kolm korda päevas ja vastavalt vajadusele. 4 Teenusesaajate üle keha pesemine toimub tubade kaupa vastavalt graafikule viiel päeval nädalas, kasutusel on pesutool ja pesuraam. Kord nädalas ülekeha pesemist kinnitasid ka teenusesaajad ja nende lähedased. Teenusesaajatel on võimalik kasutada juuksuriteenust ja pediküüriteenust, mille eest tasutakse vastavalt hinnakirjale. Teenusesaajate vaimse ja hingelise toe eest hoolitsevad hooldustöötajad, kes leiavad aega teenusesaajatega vestlemiseks. Teenusesaajatega vestlemiseks võtab aega ka juhatuse liige. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning vajaduse korral abistatakse suhtlusvahendite kasutamisel. Transpordi korraldus on toimiv. Terviseseisundiga seotud toimingud on Hooldekodus korraldatud, õendusabi kättesaadavus on tagatud, teenust osutab Rada Koduõendus OÜ õde, kes koolitab ja toetab hoolduspersonali terviseseisundiga seotud küsimustes. Kukkumisriski ennetamiseks on elukeskkond kohandatud, vaipu ei kasutata ning hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid liikumisel, jälgivad abivahendite (sh ratastoolide) ohutut kasutamist. Õel on välja töötatud tõhus hooldusprotsessi kontrollisüsteemi. Lamatiste ennetamiseks tehakse regulaarseid asendivahetusi, kasutusel on õhkmadratsid ja lamatiste vastased abivahendid. Hooldustöötajad oskavad lamatisi märgata. Benu Apteegiga on sõlmitud leping ravimitega varustamiseks, pakendatud ja vajaliku teabega varustatud personaalsete ravimite manustamine toimub vastavalt pakendil olevale juhisele. Hooldekodu seinal on infot õe hooldekodus viibimise aegadest. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt lähtunud määruse nr 36 § 2 nõuetest. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või -lepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). SKAle andsid tagasisidet koostööst Hooldekoduga Sillamäe ja Narva Linnavalitsuse sotsiaaltöötajad. Sillamäe haldusakt korraldusena sisaldab abivajaduse ja rahastamise põhimõtteid, Narva haldusakt otsusena kajastab andmeid toetuse määramise ja abivajaduse kohta. Järelevalve raames toimunud vestlustel hinnati koostööd Hooldekoduga väga heaks, oldi rahul teenuse osutamise ning avatud suhtluse, kiire ja konstruktiivse koostööga. KOVid annavad sisendi hooldusplaanide koostamiseks ning külastavad Hooldekodu teenusesaajate abivajaduse ümberhindamisel ja eestkostetava hooldusplaani koostamisel. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA kaheksa hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane), koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. Hooldusplaanide koostamise ja ülevaatamise eest vastutab õde, kes kaasab plaanide koostamisel hooldustöötajaid ja lähedasi. Hooldusplaanid on reeglina elektroonilised ja paiknevad õe toas arvutis. Teenusesaaja tervishoiuteenuste vajadust hindab õde. Kaheksa hooldusplaani kontrollimisel selgus, et plaanid olid koostatud tähtaegselt, hooldusteenuse eesmärgid on seatud ja vähemalt üks kord poolaastas üle vaadatud. Hooldustöötajad annavad hooldusplaani koostamiseks küll sisendi, kuid hooldusplaan ei ole igapäevasesse töösse integreeritud, uus töötaja saab mentori ja õpib praktilise töö käigus, saades nii teada iga inimese individuaalsed hooldusvajadused ning täidab hoolduslehti. Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et nad pigem ei ole hooldusplaanist teadlikud, ega ole plaaniga tutvunud. SKA seisukoht: Hooldekodu järgib valdavalt SHS § 21 nõudeid. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. 5 SKA kontrollis järelevalvemenetluses Hooldekodu tööajatabeleid perioodil 01.01.2026 – 31.03.2026, millest nähtus, et hooldustöötajad töötavad 12h (7.00-19.00) ja 24h (08.00-8.00) vahetustes. Hooldekodus töötab 30.03.2026 MTR-i andmetel 18 hooldustöötajat (13 hooldustöötajat ja viis abihooldustöötajat). Tööajatabelite kontrollimisel selgus, et kaks hooldustöötajat töötavad ööpäevaringselt 8.00-8.00 ja kaks töötajat igal päeval 07.00-19.00. Juhatuse liikme sõnul planeeritakse töö nii, et 24 h vahetustes töötavad hooldustöötajad ja 12 h vahetustes nii hooldustöötajad kui abihooldustöötajad. Hooldekodu tööajatabelitest nähtus, et abihooldustöötajad ei töötanud hooldustöötaja juhendamiseta. Hooldekodule on teada 2026. aasta 1. juulist jõustuv seadusemuudatus, milles sätestatakse nõuded töötajate arvule. Määruse nr 36 § 3 kohaselt tuleb teenuseosutajal tagada päevasel ajal 12 hooldatava kohta ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolu ning õhtusel ja ööajal üks hooldustöötaja 36 teenusesaaja kohta. Hooldekodu on nimetatud nõude lisanud tööandja poolse kohustusena hooldustöötaja ametijuhendisse. Hooldekodu uuendatud tegevusloal on 41 teenusekohta ja nimetatud teenuskohtade arvuga on Hooldekodul töötajate nõue täidetud. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhatuse liikme Mihhail Denissovi sõnul on päring tegemata, kuna ta tunneb oma töötajaid ja neile on varasemalt päring tehtud. Mihhail Denissov tegi karistusregistri päringu 15.04.2026. SKA seisukoht: Hooldekodu lähtub SHS §-s 22 sätestatud nõuetest. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu kodulehel avaldatud hinnakirja kohaselt on alates 01.04.2025 ühe teenusekoha maksumus 1530 eurot kuus. Teenuskoha maksumusest moodustab hoolduskomponent 728 eurot kuus. SKA seisukoht: teenuseosutaja on täitnud SHS § 22¹ lg 6 sätestatud nõuded. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 2. SKA juhib tähelepanu, et KOV rahastatav osa teenuse osutamise maksumusest peab katma muuhulgas ka töötajate tööriietuse, mistõttu vajab ülevaatamist praegune tööriiete soetamise kord. 3. Motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina. 4. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki. 5. Teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega, kes teostab ekspertnõustamist asutustele ja toetab teenuseosutajaid dementsusesõbralikuma keskkonna loomisel ja mõtestatud tegevuste planeerimisel. 6. Kontrollida regulaarselt töötajate ja vabatahtlike karistusregistrit, et veenduda töötamise piirangute puudumises. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 7