Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Sotsiaalkindlustusamet
(taotluse esitaja)
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri „Lastemaja roll seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ja
sihtrühma laiendamise uuring“
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või x
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik
eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul
puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka
eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh
tema nimi ja kontaktandmed)?
Sotsiaalkindlustusameti
andmekaitsespetsialist:
Ainike Alla (ai-
nike.alla@sotsiaalkind-
lustusamet.ee)
Volitatud töötleja andme-
kaitsespetsialist:
Kelly Niinas (kelly.nii-
[email protected])
Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Hetkel ei ole.
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Taotlus esitatakse
samaaegselt ka
eetikakomiteele
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Jah, osa uuringust
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või (intervjuud
selle kavand.
spetsialistidega)
1. Vastutava töötleja üldandmed2
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, 7000 1975, tel 612
1
IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus.
2
Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud
ja asutused volitatud töötlejad.
Confidential
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 1360;
[email protected],
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon Kontaktisik Merit Korbe
(
[email protected], 5322
5878)
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
2. Volitatud töötleja üldandmed3
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, AS Emor, 10076576, Maakri 21, Harjumaa,
aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 10145, tel 6268500,
[email protected]
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kontaktisik Kristiina Saks
telefoninumber
(
[email protected], 5287669)
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui
erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus tuleneb
alus? Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 6
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi punktist 10, mille kohaselt on
viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks riiklike
läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest
lastekaitseteenuste korraldamine ja arendamine.
nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav.
Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja
Sellest tulenevalt on asutusel õigus koguda ja
arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või analüüsida andmeid teenuste tulemuslikkuse
arendusprojekti avamise otsus, leping vms. hindamiseks ning poliitikakujundamise
toetamiseks.
Uuring viiakse läbi avaliku ülesande täitmise
raames (isikuandmete kaitse üldmääruse
artikkel 6 lõige 1 punkt e). Isikuandmete
töötlemise täiendavaks aluseks on
isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5, mis
lubab andmete töötlemist teadusuuringu ja
statistilisel eesmärgil.
Uuringu eesmärk on hinnata lastemajateenuse
tulemuslikkust ning tuvastada võimalikud
vajadused teenuse laiendamiseks või
ümberkorraldamiseks, mis on otseselt seotud
Sotsiaalkindlustusameti seadusest tulenevate
ülesannete täitmisega.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis
selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa
uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Isikuandmete töötlemise eesmärk on viia läbi rakendusuuring, mille eesmärk on hinnata
lastemajateenuse toimivust ja tulemuslikkust Eestis ning analüüsida teenuse arendamise ja
3
Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab
taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.
Confidential
võimaliku sihtrühma laiendamise vajadust. Osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel
(intervjuud teenuse kasutajatega ja spetsialistidega ning vajadusel anonüümne küsitlus).
Uuringu eesmärkideks on:
1) anda ülevaade rahvusvahelisest praktikat kahest aspektist: 1) kuidas on teised valitud
näiteriigid lastemaja mudelit rakendanud ning millised väljakutsed ja edusammud seejuures
ilmnenud, ning 2) milliseid alternatiivseid mudeleid, praktikaid või sekkumisviise on kasutusel
väärkoheldud lastega töös valitud näiteriigis, kus pole kasutusel Barnahus mudelit.
2) Hinnata, mil määral toetab lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist ning
vastab Barnahusi kvaliteedistandarditele Eestis.
3) Analüüsida teenuse tugevusi, kitsaskohti ja regionaalseid erinevusi Eestis;
4) Hinnata, kas ja millistel tingimustel oleks põhjendatud teenuse laiendamine teistele vägivalla
vormidele Eestis.
Isikuandmete töötlemine on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks, kuna uuring põhineb
mitmel andmeallikal:
1. STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) analüüs – eesmärgiga hinnata teenuse
protsessi- ja tulemusnäitajaid (nt teenusele suunamise kiirus, teenuste kasutamine,
juhtumite kestus, korduvkontaktid), samuti tuvastada mustreid ja erinevusi piirkondade ja
sihtrühmade lõikes;
2. kvalitatiivsed intervjuud ja fookusgrupid spetsialistidega – eesmärgiga mõista teenuse
toimimist, koostööd ja kitsaskohti süsteemi tasandil;
3. intervjuud teenuse kasutajatega (nõusoleku alusel) – eesmärgiga saada vahetu kogemuslik
hinnang teenuse kättesaadavusele, mõjule ja vastavusele lapse ja pere vajadustele.
5. Selgitage, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik
uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine on uuringu eesmärkide saavutamiseks
vältimatult vajalik piiratud ulatuses ja ajutiselt, eelkõige andmete kogumise ja sidumise etapis.
Uuring koosneb mitmest andmeallikast, mille puhul isikuandmete vajadus on erinev:
1) STAR andmete analüüs
STAR andmeid kasutatakse uuringus pseudonümiseeritud kujul ning analüüs viiakse läbi ilma
otseste isikut tuvastavate tunnusteta. Andmed pseudonümiseerib registripidaja ja uuringu tellija
Sotsiaalkindlustusamet enne nende edastamist uuringu läbiviijale.
2) Intervjuude läbiviimine (sh teenuse kasutajad)
Isikut tuvastavate andmete (nt nimi, kontaktandmed) ajutine töötlemine on vältimatult vajalik:
– osalejate värbamiseks ja nendega ühenduse võtmiseks;
– intervjuude aja ja viisi kokkuleppimiseks;
– teadliku nõusoleku kogumiseks.
Ilma kontaktandmete töötlemiseta ei ole võimalik kaasata uuringu sihtrühma kuuluvaid isikuid
ega viia läbi kvalitatiivseid intervjuusid, mis on uuringu üks keskne meetod teenuse toimimise ja
kogemusliku mõju hindamiseks.
3) Andmete töötlemine analüüsi etapis
Pärast andmete kogumist eemaldatakse isiku tuvastamist võimaldavad tunnused ning andmed
pseudonümiseeritakse (nt transkriptsioonides asendatakse nimed koodidega). Analüüs viiakse läbi
pseudonümiseeritud kujul ning tulemusi esitatakse üldistatud kujul, mis ei võimalda üksikisikute
Confidential
tuvastamist.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuringu läbiviimisel esineb ülekaalukas avalik huvi, kuna selle eesmärk on parandada
väärkohtlemise ohvriks langenud laste kaitset ning neile osutatavate teenuste kvaliteeti ja
kättesaadavust.
Uuring on otseselt seotud riigi strateegiliste eesmärkide täitmisega laste ja perede heaolu
valdkonnas. Heaolu arengukava 2023–20304 seab eesmärgiks parandada laste abivajaduse
varajast märkamist, tagada õigeaegne ja asjakohane abi ning tugevdada lastekaitse korraldust.
Samuti on käimas laste heaolu reform, mille eesmärk on tõhustada juhtumikorraldust, parandada
teenuste kvaliteeti ning suurendada valdkondade ülest koostööd.
Käesolev uuring annab nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikku tõenduspõhist sisendit,
võimaldades hinnata lastemajateenuse toimivust, tuvastada kitsaskohti ning analüüsida teenuse
arendamise ja võimaliku laiendamise vajadust. Uuringu tulemused toetavad otseselt
poliitikakujundamist ning teenuste paremaks korraldamiseks vajalike otsuste tegemist.
Avalik huvi on eriti kaalukas, kuna uuring käsitleb haavatavat sihtrühma – lapsi, kes on kogenud
väärkohtlemist või on selle ohus. Nende laste õiguste, heaolu ja turvalisuse tagamine on riigi
põhiseaduslik kohustus ning prioriteetne avalik huvi.
Uuringu tulemused aitavad hinnata, kas olemasolev teenus vastab laste ja perede vajadustele, kui
hästi toimib erinevate asutuste koostöö ning millised on takistused õigeaegse abi pakkumisel.
Samuti loob uuring aluse kaalutlusteks, kas ja millistel tingimustel oleks põhjendatud teenuse
laiendamine teistele vägivallaohvritele.
Isikuandmete töötlemisega kaasnev riive on piiratud ja proportsionaalne, kuna andmeid
töödeldakse minimaalses vajalikus ulatuses, kasutatakse pseudonümiseerimist ning isikut
tuvastavaid andmeid kasutatakse üksnes ajutiselt ja uuringu läbiviimise eesmärgil. Tulemused
esitatakse üldistatud kujul, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.
Eeltoodust tulenevalt kaalub avalik huvi – parandada laste kaitset, teenuste kvaliteeti ja
poliitikakujundamise tõenduspõhisust – üles isikuandmete töötlemisega kaasneva piiratud riive.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt
andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Uuringus on hoolikalt läbi mõeldud minimaalse vajaliku andmestiku kasutamine. Näiteks ei
analüüsita kõiki juhtumeid ega kogu olemasolevat detailset infot (nt kõiki juhtumiplaane), vaid
kasutatakse eesmärgipõhiselt valitud andmestikku, mis on piisav uuringu eesmärkide
saavutamiseks.
STAR andmete puhul pseudonümiseeritakse isikut tuvastavad andmed (nt nimi, isikukood, täpne
elukoht), võimaldades analüüsida seoseid ja mustreid ilma, et üksikisikuid oleks võimalik
tuvastada.
Andmesubjektidele ei kaasne uuringuga täiendavaid kohustusi. Registriandmete analüüs toimub
olemasolevate andmete põhjal ilma andmesubjekti aktiivse osaluseta. Uuringu läbiviimisel
4
Heaolu arengukava 2023-2030 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#heaolu-arengukava-20
Confidential
järgitakse isikuandmete töötlemise põhimõtteid, sh eesmärgipärasust, minimaalsust, turvalisust
ning läbipaistvust.
Intervjuudes osalemine on vabatahtlik ning põhineb informeeritud nõusolekul ning osalejal on
õigus igal ajal katkestada osalemine ilma negatiivsete tagajärgedeta.
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani?
Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus)
isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 5 asuvad
töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Isikuandmete edastamine toimub turvaliselt ja kontrollitult Sotsiaalkindlustusametilt (vastutav
töötleja) uuringu läbiviijale AS Emor (volitatud töötleja), järgides kehtivaid andmekaitse- ja
infoturbenõudeid.
1. STAR andmete edastamine
Sotsiaalkindlustusamet teeb registriandmetest väljavõtu ning pseudonümiseerib andmed enne
nende edastamist. Isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed (nt nimi, isikukood, täpne
elukoht) eemaldatakse või asendatakse koodidega.
Pseudonümiseeritud andmed edastatakse uuringu läbiviijale krüpteeritult, kasutades info
edastamiseks riiklikku turvatud pilveteenust TEHIK.
2. Intervjuuandmete kogumine ja edastamine
Intervjuudes osalejate kontaktandmeid ei edastata uuringu läbiviijale ilma eelneva nõusolekuta.
Kontaktide edastamine toimub kas:
– tellija vahendusel (eelneva nõusoleku alusel), või
– läbi uuringu läbiviija poolt ettevalmistatud värbamislahenduse (nt värbamislink, mida
Sotsiaalkindlustusamet jagab sihtrühmale ja kus osaleja annab ise oma andmed uuringu
läbiviijale teadliku nõusoleku alusel vabatahtlikult).
Intervjuude käigus kogutud andmed salvestatakse ja töödeldakse turvalistes keskkondades ning
pseudonümiseeritakse esimesel võimalusel (transkriptsioonide loomisel).
3. Andmete töötlemise keskkonnad ja pilveteenused
AS Emor töötleb ja säilitab andmeid turvatud võrguketastel, millele on ligipääs ainult
projektimeeskonna liikmetel vastavalt tööülesannetele.
Kasutatakse Emori omanikfirma Fifty5blue kontserni turvastandarditele vastavaid infosüsteeme,
mis hõlmavad:
– ligipääsukontrolli ja mitmetasemelist autentimist;
– andmete krüpteerimist nii edastamisel kui ka hoiustamisel;
– logimist ja monitooringut;
– regulaarset varundamist ja turvauuendusi.
Andmete töötlemiseks ei kasutata avalikke pilveteenuseid väljaspool Euroopa
Majanduspiirkonda. Andmete töötlemise infrastruktuur (serverid ja/või pilveteenused, kui neid
kasutatakse) paiknevad Euroopa Majanduspiirkonnas ning vastavad GDPR nõuetele.
5
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava
keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite
44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server
asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris.
Confidential
4. Lepinguline raamistik ja vastutus
Sotsiaalkindlustusamet ja AS Emor on sõlminud töövõtulepingu, milles on sätestatud
isikuandmete töötlemise tingimused ning kohustus järgida isikuandmete kaitse üldmäärust (EL
2016/679) ja muid asjakohaseid õigusakte.
Volitatud töötleja kohustub rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid, et kaitsta andmeid juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, hävimise,
avalikustamise või muu rikkumise eest.
Eeltoodud meetmed tagavad, et andmete edastamine ja töötlemine toimub turvaliselt, kontrollitult
ning vastavuses kehtivate andmekaitsenõuetega.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Uuringus töödeldakse järgmiste isikute kategooriate andmeid:
1. Lastemajateenusega seotud lapsed (STAR andmed)
– Lapsed, kelle juhtumid on registreeritud STAR infosüsteemis lastemajateenuse raames
– Valim: ligikaudu 500 lastemaja poolt alustatud menetlust (2025. aasta andmed koos ajaloolise
infoga alates 2023. aastast)
Lisaks kasutatakse detailsemaks sisuanalüüsiks väiksemat alamhulka:
– ligikaudu 50 juhtumit süvitsi analüüsiks
2. Lastemajateenuse kliendid (intervjuud, vajadusel alternatiivina anonüümne standardiseeritud
lühike tagasisideküsimustik – kui inimene on nõus andma kiiret tagasisidet, aga mitte
intervjuuga)
– Täisealiseks saanud noored, kes on varasemalt teenust kasutanud
– Lapsevanemad
– Valim: ligikaudu 6–10 inimest
3. Spetsialistid ja teenuseosutajad (intervjuud ja fookusgrupid, vajadusel alternatiivina
anonüümne standardiseeritud lühike tagasisideküsimustik – kui inimene on nõus andma kiiret
tagasisidet, aga mitte intervjuuga)
– KOV lastekaitsetöötajad (8–12)
– PPA töötajad (8–12)
– Prokurörid (2–3)
– Lastemaja spetsialistid (5–8)
– Tervishoiu- ja vaimse tervise spetsialistid (sh psühholoogid, terapeudid, perearstid jmt) (ca 10–
15)
– Ohvriabi, tugikeskuste ja teiste seotud teenuste esindajad (ca 6–9)
– Sotsiaalministeeriumi ja SKA esindajad (ca 3–6)
– Muud eksperdid (nt õiguseksperdid, poliitikakujundajad) (ca 2–4)
Kokku: ligikaudu 51–81 intervjueeritavat
4. Rahvusvahelised eksperdid
Confidential
– Välisriikide eksperdid (nt Barnahusi või sarnaste mudelite spetsialistid)
– Valim: ligikaudu 1–2 eksperti iga analüüsitava riigi kohta (kokku hinnanguliselt 4–8 eksperti)
Valimi suurus võib uuringu käigus mõnevõrra täpsustuda, lähtudes kvalitatiivuuringule omasest
valimi küllastumise põhimõttest, kuid ei muutu oluliselt võrreldes esialgse kavandiga.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
STAR andmete osas:
– Analüüsi kaasatakse ligikaudu 500 lastemaja poolt 2025. aastal alustatud menetlust;
– Nende menetlustega seotud andmeid vaadeldakse ajavahemikus alates 2023. aastast kuni
andmete väljavõtmise hetkeni.
Selline ajavahemik võimaldab analüüsida juhtumite kulgu, teenuste kasutamist ja tulemusi ajas
ning hinnata lastemajateenuse toimivust piisava ajaperspektiiviga.
Intervjuuandmete osas:
– Uuringus osalevad isikud annavad andmeid uuringu läbiviimise perioodil (2026), ning
kogutavad andmed kajastavad nende kogemusi lastemajateenusega varasematel aastatel.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks
just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
1. STAR andmed (pseudonümiseeritud kujul)
STAR andmete analüüsiks töödeldakse järgmisi andmekategooriaid:
a) Üldandmed juhtumi kohta
– Juhtumi algus- ja lõppkuupäev
– Piirkond
– Esmane pöörduja
Põhjendus: võimaldab analüüsida teenuse kättesaadavust, ajastust ja piirkondlikke erinevusi.
b) Menetlusprotsessi andmed
– Olulised kuupäevad (esmane kontakt, intervjuu, meditsiiniline hindamine, psühholoogile suunamine)
– Võrgustikukohtumiste arv ja ajastus
– Juhtumiga seotud osapooled
Põhjendus: vajalik teenuse protsessi hindamiseks (nt ajakulu, koostöö toimimine).
c) Teenuste kasutamise andmed
– Psühholoogilise abi kasutamine (nt TTTVT ehk traumast taastumist toetav vaimse tervise abi)
– Sekkumiste arv ja kestus
Põhjendus: võimaldab hinnata teenuse sisu ja ulatust ning selle vastavust vajadustele.
d) Tulemusandmed
– Juhtumi staatus (aktiivne/lõpetatud)
– Korduvkontaktid
– Teenuse katkestused
Põhjendus: vajalik teenuse tulemuslikkuse hindamiseks.
e) Sotsiaaldemograafilised andmed
– Vanus
– Sugu
– Erivajaduse olemasolu
– Piirkond (üldistatud kujul)
Põhjendus: võimaldab analüüsida erinevusi sihtrühmade lõikes.
NB! Otseseid isikut tuvastavaid andmeid (nt nimi, isikukood, täpne aadress) ei töödelda – need pseudonümiseeritakse enne andmete
edastamist Emorile.
2. Intervjuuandmed, vajadusel küsitlusandmed (nõusoleku alusel).
a) Kontaktandmed (ajutiselt)
Confidential
– Nimi
– Telefon ja/või e-posti aadress
Põhjendus: vajalik osalejatega ühenduse võtmiseks ja intervjuude korraldamiseks.
b) Taustandmed
– Roll või amet (nt spetsialist, lapsevanem, teenuse kasutaja)
– Üldine piirkond
Põhjendus: vajalik vastuste kontekstualiseerimiseks ja analüüsiks.
c) Intervjuu sisu (kvalitatiivsed andmed)
– Kogemused lastemajateenusega
– Hinnangud teenuse toimimisele
– Kirjeldused juhtumikorraldusest ja koostööst
Põhjendus: vajalik uuringu põhieesmärkide saavutamiseks (teenuse toimivuse ja mõju hindamine).
Intervjuuandmed pseudonümiseeritakse (nt nimed asendatakse koodidega) ning analüüs viiakse läbi ilma isikut tuvastavate
tunnusteta.
Juhul, kui lastemaja endine klient tunneb, et ta on valmis andma tagasisidet teenuse kohta, kuid ta ei ole selleks valmis intervjuu
vormis, pakume alternatiivina võimalust vastata samadele küsimustele anonüümse küsitluse kaudu standardiseeritumas formaadis
(Nfield küsitluskeskkonnas).
3. Andmete minimaalsuse põhimõte
Uuringus on teadlikult piiratud töödeldavate andmete mahtu:
– ei kasutata kõiki STAR andmeid ega kõiki juhtumeid;
– detailsem sisuanalüüs tehakse vaid valitud juhtumite hulga põhjal;
– otsesed isikuandmed eemaldatakse või pseudonümiseeritakse.
Eeltoodud andmete koosseis on vajalik ja piisav uuringu eesmärkide saavutamiseks ning ei hõlma liigseid või ebavajalikke
isikuandmeid.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Uuringus töödeldavate isikuandmete allikad on järgmised:
1. STAR infosüsteem (Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister)
– Sotsiaalkindlustusameti hallatav register, mis sisaldab lastemajateenusega seotud juhtumite
andmeid
– Andmed edastatakse uuringu läbiviijale pseudonümiseeritud kujul
2. Uuringu käigus läbiviidavad intervjuud ja fookusgrupid
– Kvalitatiivsed intervjuud lastemajateenuse klientidega (täisealiseks saanud noored ja
lapsevanemad).
– Intervjuud ja fookusgrupid spetsialistidega (nt lastekaitse, politsei, tervishoid, ohvriabi jt)
– Ekspertintervjuud (sh Sotsiaalkindlustusameti ja ministeeriumi esindajad)
3. Uuringus osalejate esitatud andmed (nõusoleku alusel)
– Kontaktandmed ja muud uuringus osalemiseks vajalikud andmed, mille osalejad edastavad
vabatahtlikult (nt värbamisküsimustiku või nõusolekuvormi kaudu)
4. Rahvusvahelised ekspertintervjuud
– Välisriikide ekspertidelt kogutud andmed intervjuude käigus (Barnahusi või sarnaste mudelite
spetsialistid)
Kõik andmeallikad on otseselt seotud uuringu eesmärkidega ning andmeid kogutakse kas
registriandmetena või otse andmesubjektilt nende teadliku nõusoleku alusel.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on
valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Confidential
Uuring viiakse läbi Sotsiaalkindlustusameti tellimusel ning Sotsiaalkindlustusamet on ühtlasi
STAR infosüsteemi vastutav töötleja. Seetõttu on andmete väljastamine ja kasutamine uuringu
eesmärgil eelnevalt läbi arutatud ning kooskõlastatud tellija ja uuringu läbiviija vahel.
Andmete täpne koosseis, väljavõtte tingimused ja edastamise viis lepitakse kokku töövõtja ja
tellija vahel enne andmete üleandmist, tagades, et väljastatakse ainult uuringu eesmärgi
saavutamiseks vajalikud andmed.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda
tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud
töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Uuringus kogutud andmeid pseudonümiseeritakse enne nende edastamist uuringu läbiviijale ning
edasine töötlemine toimub pseudonümiseeritud kujul.
Pseudonümiseerimise eesmärk on võimaldada andmete analüüsi ja kirjete omavahelist seostamist
viisil, mis ei võimalda isikuid otseselt tuvastada.
Isikut otseselt tuvastada võimaldavad andmed (nt nimi, isikukood, täpne aadress, kontaktandmed)
eemaldatakse või asendatakse pseudokoodidega enne andmete üleandmist uuringu läbiviijale.
Uuringu läbiviijal puudub ligipääs andmetele, mis võimaldaksid pseudonüümitud andmeid tagasi
siduda konkreetsete isikutega.
Uuringu tulemused esitatakse anonümiseeritud kujul, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Pseudonümiseeritud andmestik hõlmab üksnes uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikke
andmeid, sealhulgas:
– juhtumi pseudokood (unikaalne identifikaator)
– juhtumi algus- ja lõppkuupäev (vajadusel üldistatud kujul)
– piirkond üldistatud tasemel
– esmane pöörduja kategooria
– menetlusprotsessi ajamärgid (nt teenusele suunamine, hindamine, sekkumised)
– teenuste kasutamise tunnused (nt sekkumiste arv ja kestus)
– juhtumi staatus ja korduvkontaktide tunnus
– vanusegrupp
– sugu
– erivajaduse olemasolu tunnus
Kõik andmeväljad, mis sisaldavad unikaalseid identifikaatoreid (nt isikukoodid, juhtumi ID-d,
viitenumbrid), pseudonümiseeritakse, asendades need pseudokoodidega, mis võimaldavad kirjete
omavahelist sidumist ilma isiku tuvastamiseta.
Vabatekstilised väljad läbivad enne andmete edastamist täiendava kontrolli, mille käigus
eemaldatakse või üldistatakse võimalikud isikut tuvastada võimaldavad andmed (nt nimed,
aadressid, juhtumispetsiifilised detailid). Vajadusel viiakse läbi käsitsi kontroll, et välistada isiku
tuvastatavus ka kaudsete tunnuste kaudu.
Otseseid isikut tuvastavaid andmeid uuringu läbiviijale ei edastata.
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Pseudonümiseerimine toimub Sotsiaalkindlustusameti poolt enne andmete edastamist uuringu
Confidential
läbiviijale.
Pseudonümiseerimisel asendatakse isikut tuvastavad tunnused unikaalse pseudokoodiga, mis ei
võimalda isiku otsest tuvastamist ilma täiendava teabeta.
Koodivõtit, mis võimaldab pseudokoodi siduda konkreetse isikuga, säilitab
Sotsiaalkindlustusamet turvaliselt ning sellele on ligipääs üksnes piiratud arvul volitatud isikutel
vastavalt tööülesannetele.
Koodivõtit ei edastata uuringu läbiviijale ning uuringu läbiviijal puudub võimalus andmeid
konkreetsete isikutega tagasi siduda .
Enne andmete edastamist viiakse läbi kontroll, et pseudonümiseerimine ja andmete puhastamine
on korrektselt rakendatud ning andmestik ei sisalda isikut tuvastada võimaldavaid tunnuseid.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Uuringu käigus kogutud isikuandmete säilitamise tähtajad on järgmised:
– kontaktandmed: kustutatakse hiljemalt 1 nädala jooksul pärast intervjuu toimumist ja
järeltegevuste (nt tänukinkide edastamine) lõppu;
– intervjuude audiosalvestised: kustutatakse pärast transkribeerimist, kuid mitte hiljem kui 2026.
aasta IV kvartalis;
– pseudonümiseeritud tööandmestik (volitatud töötleja juures): säilitatakse kuni uuringu
lõpparuande valmimiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta II kvartalini;
– koodivõti (vastutava töötleja juures): säilitatakse kuni uuringu kvaliteedikontrolli ja võimaliku
järelanalüüsi vajaduse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aasta II kvartalini.
Pärast nimetatud tähtaegade möödumist andmed kustutatakse või anonümiseeritakse.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse STAR andmete puhul – Ei
isikuandmete töötlemisest? Kvalitatiivsete intervjuude puhul - jah
Jah/ei
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 STAR andmete kasutamisel ei teavitata
andmesubjekte individuaalselt, kuna tegemist
on olemasolevate registriandmete teisese
kasutamisega teadusuuringu eesmärgil ning
andmesubjektide individuaalne teavitamine
nõuaks ebaproportsionaalselt suurt ajakulu ja
ressurssi.
Andmesubjektide õiguste kaitseks rakendatakse
täiendavaid kaitsemeetmeid, sealhulgas:
– andmete pseudonümiseerimine enne
edastamist;
– andmete minimaalsuse põhimõtte järgimine;
– piiratud ligipääs andmetele;
– tulemuste esitamine anonüümsel ja üldistatud
kujul.
Lisaks avaldatakse uuringu kohta üldine teave
Sotsiaalkindlustusameti veebilehel.
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Intervjueeritavaid teavitatakse enne intervjuu
teavitatakse. toimumist informeeritud nõusoleku vormi
6
Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel.
Confidential
kaudu.
11.3. Kust on leitavad Andmekaitse tingimused - Emor
andmekaitsetingimused7?
12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei
kolmandatesse riikidesse8
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid
edastatakse.
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid
kasutatakse?
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
_____________________________ ____________________
(allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev)
Taotluse lisad10:
Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on
olemas)
Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus x
Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand x
Lisa 4: Küsimustik või selle kavand
(töötatakse välja, tuginedes STAR-analüüsile ja riikide ülevaatele)
7
IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art
12 – 14 sätestatule.
8
Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks).
Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave:
https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki.
9
Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud
taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms).
10
Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.
Confidential
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
LASTEMAJA ROLL SEKSUAALSELT VÄÄRKOHELDUD LASTE ABISTAMISEL JA
LASTEMAJA SIHTRÜHMA LAIENDAMINE
Tellitava uuringu tehniline kirjeldus
1. Uuringu tellija andmed
Organisatsiooni nimi
Sotsiaalkindlustusamet
Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)
Paldiski mnt. 80a, Tallinn
Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)
Maret Maripuu (Sotsiaalkindlustusameti peadirektor;
[email protected])
Projektihanke kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)
Merit Korbe (Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna traumeeritud laste toetamise
talituse ekspert;
[email protected])
2. Lastemajateenuse kirjeldus
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lastemajateenus on riigi poolt korraldatud ja rahastatud
lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava
seksuaalkäitumisega lastele1 üle Eesti. Lastemaja asetab esikohale lapse õigused ja toob ühe katuse
alla kokku erinevate valdkondade spetsialistid (lastekaitsetöötaja, politseiametnik, prokurör,
psühholoog jt), kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne. Lastemajateenus aitab
kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagab lapsesõbralikuma kohtlemise
kriminaalmenetluses ning korraldab lastele ja peredele vajaliku abi. Lastemaja meeskond hindab
lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks
vajalikud uurimistoimingud, pakub lapsele abi ja nõustamist ning suunab vajadusel pere
psühholoogi või terapeudi vastuvõtule.
Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus ning teenust osutatakse kõikidele seda
vajavatele lastele Eestis. Eesti esimene lastemaja avati Tallinnas (2017), järgmine Tartus (2018),
1
Käesoleva uuringu fookuses ei ole kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Antud sihtrühmaga seonduvalt
planeerime eraldi uuringut, mistõttu viitame käesolevas tehnilises kirjelduses üksnes seksuaalselt väärkoheldud
lastele.
1
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
seejärel Jõhvis (2020) ja Pärnus (2022). Perioodil 2017-2024 pöördus lastemajadesse kokku 3910
last.
Lastemajateenuse osutamist reguleerib lastekaitseseaduse § 29¹, mis täpsustab SKA ülesandeid
laste abistamisel seksuaalse väärkohtlemise juhtumites. Seadusest tulenevalt on kohaliku
omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusel kohustus teavitada SKA-d kõigist seksuaalselt
väärkoheldud või sellise kahtlusega ning kahjustava seksuaalkäitumisega lastest. Samuti kohustub
SKA teavitama KOV-i, kui info väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava
seksuaalkäitumisega lapsest jõuab lastemajja mingil teisel viisil kui KOV-i kaudu. Lastemaja
ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja kord on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses
„Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“, lisaks kohalduvad lastemaja
peaspetsialistidele ohvriabi seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.
Eesti lastemajades töötab kokku 8 peaspetsialisti, kes tegelevad igapäevaselt juhtumitega, st
kuulavad ära ja hindavad lastemajja pöörduvate laste abivajadust, nõustavad lapsevanemaid ja
vajadusel teisi pereliikmeid ning korraldavad koostöös KOV lastekaitsekaitsetöötajatega vajalikku
abi lapsele ja perele. Lastemaja peaspetsialisti rollist ja ülesannetest annab ülevaate lastemaja
peaspetsialisti kompetentsimudel2, samuti kirjeldab lastemaja peaspetsialisti töö spetsiifikat
ajakirjas Sotsiaaltöö 2023. aastal ilmunud artikkel.
Lastemajateenuse arendamise ja/või osutamisega seotud osapooled on Sotsiaalministeerium,
Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi
Instituut, prokuratuur, kohus, KOV-id, tervishoiuasutused (sh seksuaalvägivalla kriisiabikeskused,
edaspidi SAK) ja haridusasutused. Asutuste vahel toimub regulaarne koostöö, et pakkuda lapsele
ja perele terviklikku tuge alates abivajaduse märkamisest kuni vajalike teenuste osutamiseni.
Oluliseks lastemaja koostööpartneriks on KOV lastekaitsespetsialistid. KOV-i lastekaitsetöötajate
kohustused, sh lapse seksuaalse väärkohtlemise ja lapse kahjustava seksuaalkäitumisega seotud
teavitamise kohustus tulenevad lastekaitseseadusest (vt eelpool) ning osalt ka sotsiaalhoolekande
seadusest. Lastemajateenuse töövoog3 kirjeldab tööd juhtumiga ning rõhutab KOV
lastekaitsespetsialisti rolli juhtumi korraldajana. Eestis toetab lastemaja ja KOV lastekaitse tööd
sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister STAR, kus fikseeritakse juhtumiga seotud toimingud.
Lastemajateenuse lõppedes (mis ei tähenda teraapia lõppemist) teavitab lastemaja KOV-i
lastekaitset ning fikseerib vastava info STARis.
Lastemaja või Barnahus mudeli juured on Ameerika Ühendriikides, kust (Children´s Advocacy
Centeris) sai alguse multidistsiplinaarne lähenemine väärkoheldud laste juhtumite korral.
Lastemaja (islandi keeles „Barnahus“) peetakse juhtivaks lapsesõbralikuks, valdkondade- ja
2
Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga.
3
Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga.
2
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
asutustevaheliseks mudeliks alaealiste vägivallaohvrite ja pealtnägijate abistamisel. Lastemaja
eesmärk on pakkuda igale lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist
uurimise ja kohtumenetluse käigus. Island oli esimene Euroopa riik, kus asutati lastemaja ehk
Barnahus (1998. aastal). Islandi eeskujule järgnesid mitmed Põhjamaade riigid, kus kasvas kiiresti
lastemajade arv. Lastemaja mudeli rakendamisest Põhjamaades annab põhjaliku ülevaate raamat
„ Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model 4„.
Rahvusvahelise koostöö edendamine Euroopa lastemajade vahel toimub 2019. aastal loodud
võrgustiku (The Barnahus Network) eestvedamisel. Eesti lastemaja kuulub Barnahus võrgustikku
alates 2022. aastast, enne seda osaleti koostöös ekspertriigina. Barnahus võrgustikus on 2025. aasta
mai seisuga 28 täisliiget, aga koostöö toimub enam kui 40 riigis.
Lastemaja mudel hõlmab valdkondade ülest lähenemisviisi, tagades koostöö erinevate asutuste
(õiguskaitse-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused) vahel lapsesõbralikus keskkonnas, mis pakub lapsele
ja perele terviklikke teenuseid ühes ja samas kohas. Mudel põhineb eeldusel, et lapse
väärkohtlemise tuvastamisel ja uurimisel nii kriminaalõiguslikul kui ka kaitse- ja ravieesmärgil on
võtmeks lapse poolt kirjeldatu. Riikide lõikes ja mõnikord isegi riikide piires on Barnahusi
tekkeviisid ja organisatsioonilised vormid erinevad. Erinevusi on sihtgruppide ning rollide ja
ülesannete jaotuse osas, samuti põhifunktsioonide rakendamisel partnerite koostöös. Näiteks
selles, missuguste kutsealade esindajad võtavad lapselt ütlusi või kuidas osutatakse nõustamis- ja
raviteenuseid. Erinevused praktikas ilmestavad mudeli paindlikkust ja näitavad, kui oskuslikult on
seda kohandatud mitmesuguste õigussüsteemide, sotsiaalsete struktuuride, kultuuritavade ja
erialase praktikaga erinevates riikides. Barnahus ei ole kunagi fikseeritud mudel, vaid pidevalt
arenev praktika, mis on valmis kohanema vägivalla ohvriks või tunnistajaks olevate laste
keerukate vajadustega. Kuigi teenuse osutamise viisid ja sihtrühmad võivad riigiti erineda,
iseloomustab lastemaja alati asutuste ja spetsialistide vaheline koostöö, teenuse osutamine ühes
kindlas asukohas ning lapsekeskne lähenemine. Mudelit soovitatakse hetkel Euroopa tasandil kui
parimat praktikat ja selles nähakse kui radikaalset muutust laste väärkohtlemise juhtumitega
tegelevate asutuste korralduses5.
3. Uuringu vajalikkus ja eesmärgid
Kuigi lastemajateenus on Eestis toiminud juba alates 2017. aastast ja on üle-eestiliselt kättesaadav,
ei ole varasemalt hinnatud lastemajateenuse tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste
abistamisel. Ka käesoleva aasta juunis toimunud Barnahus Forumil rõhutati vajadust viia läbi
4
Johansson, S., Stefansen K., Bakketeig E., Kaldal A. „Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic
Barnahus model“, Palgrave Macmillan, 2017.
5
Johansson, S., & Stefansen, K. (2020). Policy-making for the diffusion of social innovations: the case of the
Barnahus model in the Nordic region and the broader European context. Innovation: The European Journal of
Social Science Research, 33, 20 - 4.
3
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
põhjalikke ja süsteemseid uuringuid lastemaja toimimise kohta. Toodi välja, et uuringud peaksid
hõlmama teenuse kvaliteedi, tõenduspõhisuse, lapse enda kogemuse ja valdkondade koostöö
hindamist. Seetõttu on vajalik hinnata lastemaja rolli ja tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud
laste abistamisel.
Lastemaja rolli ning teenuse tulemuslikkuse hindamine on oluline, et tagada seksuaalselt
väärkoheldud või selle kahtlusega laste õiguste kaitse, turvatunde taastamine ning
taastumisprotsessi toetamine. Uuringu tulemused annavad sisendi teenuse kvaliteedi
parendamiseks, partnerite vahelise koostöö tõhustamiseks ning poliitikakujunduse suunamiseks.
Samuti võimaldavad need hinnata, mil määral teenus täidab seatud eesmärke.
Uuring on vajalik ka selleks, et hinnata lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajalikkust ja
võimalikkust Eestis ning pakkuda võrgustikupõhisel koostööl põhinevat tuge mitte üksnes
seksuaalselt väärkoheldud, vaid kõigile vägivalla tõttu kannatanud lastele, kes on
kriminaalmenetluses kannatanud või tunnistajad. Lapse õiguste konventsioonist (art 19) tulenevalt
on Eesti kohustatud looma tingimused, mis toetavad lapse suhtes toime pandud füüsilise ja vaimse
vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või
ekspluateerimise, sh seksuaalse väärkohtlemise ennetamist, tuvastamist, uurimist, (kohtus)
menetlemist ning sellistest tegudest teavitamist ja neist taastumist. Seetõttu peavad osalevad riigid
rakendama ennetavaid meetmeid tagamaks, et haavatavas olukorras olla võivatele lastele on
tagatud nende õigus kaitsele võrdsetel alustel kõikide teiste lastega (lapse õiguste komitee üldine
märkus nr 13).
Lastemaja või muul sarnasel mudelil põhineva toe pakkumise kohustuse kehtestamist plaanitakse
ka hetkel Euroopa parlamendi ja nõukogu menetluses olevate nn kuriteoohvrite direktiivi (s.o
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite
õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus
2001/220/JSK) muudatustega. Muudatused on hetkel menetluses ning nende täpne sisu seega veel
selgumas, ent ühe muudatusena antakse liikmesriikidele suunis näha lapsohvrite toetamiseks ja
kaitsmiseks ette täpsema suunitlusega ja asutuste vahelisel koostööl põhinev lähenemisviis. Selline
lähenemisviis hõlmaks nt ohvrile teabe andmist, arstlikku läbivaatust, emotsionaalset ja
psühholoogilist tuge, ohvri individuaalset hindamist eriliste toetus- ja kaitsevajaduste
väljaselgitamiseks ja kriminaalmenetluse käigus lapsohvri küsitlemisel antud ütluste
videosalvestamist, mida on võimalik kriminaalmenetluses kasutada tõendina. Nimetatud teenuseid
või mõnda neist võidakse osutada samades ruumides ning neid tuleb osutada kooskõlas ohvri
individuaalsete vajadustega, pöörates erilist tähelepanu lapsohvritele tekitatud kahju tõsidusele,
eelkõige seksuaalkuritegudest tulenevale kahjule.
Ka Barnahusi kvaliteedinõue (vt antud peatüki lõpus olevat taustainfot) number 3 (kaasatud
sihtgrupp) rõhutab laiema sihtrühma kaasamise olulisust, et kõikidele lastele, kes on mistahes
vägivallakuriteo ohvrid ja/või tunnistajad, oleks tagatud võrdne juurdepääs lastemajateenusele ja
vajalik abi.
4
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
Uuring on tähtis ka seetõttu, et väärkoheldud laste paremaks abistamiseks Eestis analüüsida
efektiivseid rahvusvahelisi praktikaid väärkoheldud laste abistamisel ning anda nende alusel
soovitusi Eesti praktika täiendamiseks. Uuringu eesmärke silmas pidades on oluline õppida
riikidelt, kus rakendatakse lastemaja või sellega sarnast mudelit, sh seda rakendatakse Eestiga
võrreldes laiendatud sihtrühmale. Teiste riikide kogemuste analüüs aitab tuvastada toimivaid
praktikaid, leida vastuseid Eestis lastemaja mudeli rakendamisel tekkinud küsimustele, ennetada
võimalikke takistusi Eesti lastemajateenuse osutamisel ja selle laiendamisel ning hinnata mudeli
tulemuslikkust ja arendusvõimalusi. See tugevdab uuringu tõenduspõhisust ja aitab välja selgitada
mudeli laiendamise võimalusi teistele sihtrühmadele Eestis. Seetõttu on oluline analüüsida
rahvusvahelist praktikat ja valdkonna teaduskirjandust ning teha uuringu eesmärkidest lähtuvaid
ettepanekuid.
Lisaks eelnevale võimaldab välisriikide kogemuste analüüs luua võrdlusraamistiku, mille abil
hinnata Eesti lastemaja mudeli tugevusi, piiranguid ja arendusi, sh laiendamispotentsiaali. See
aitab vältida teiste riikide kogemustest tulenevaid kitsaskohti ning võimaldab kaaluda uuenduslike
lahenduste rakendamist Eesti kontekstis. Samuti suurendab see uuringu poliitikasoovituste
kaalukust ja praktilist väärtust.
Eelnevast tulenevalt on uuringul kolm peamist eesmärki:
1. hinnata lastemajateenuse rolli, sh tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste
abistamisel Eestis;
2. analüüsida lastemaja mudeli sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalusi Eestis;
3. analüüsida vähemalt nelja Euroopa riigi praktikat nii seksuaalselt kui muul viisil
väärkoheldud laste abistamisel ja anda soovitusi väärkoheldud laste paremaks
abistamiseks Eestis.
Eesmärkidest tulenevalt on tellija seadnud järgmised uurimisküsimused (täpsemad alaküsimused
ja eeldatud andmekogumismeetodid on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 4):
1. Kuidas ja mil määral toetab lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist Eestis?
2. Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja
õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald,
suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?
3. Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad punktis 2 kirjeldatud lapsed
lisaks sellele, mida nad juba saavad sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?
4. Milliste punktis 2 kirjeldatud lapsele vajalike teenuste osutamine oleks lapse vajadustest
lähtudes põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste osutamisel
lastemaja mudelit)?
5
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
5. Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja
abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle
kahtlusega lastele?
Kõik sisuliselt sarnased uurimisküsimused on koondatud uurimisülesanneteks, esimene
uurimisküsimus moodustab esimese uurimisülesande (ehk lastemajateenuse tulemuslikkus),
uurimisküsimused kaks kuni neli moodustavad uurimisülesande kaks (ehk lastemajateenuse
sihtrühma laiendamine) ja uurimisküsimus viis moodustab kolmanda uurimisülesande (ehk
välisriikide praktika analüüs). Täpsemalt on uurimisülesanded lahti kirjeldatud peatükis 4.
Uurimisülesannetega seotud taustainfo
3.1 Lastemajateenuse osutamisel lähtub SKA lastemaja rahvusvahelistest Barnahusi
kvaliteedinõuetest. Nõuete eesmärgiks on luua ühtne tegevus- ja korraldusraamistik, et
edendada praktikat, mis ennetaks lapse korduvat traumeerimist ning oleks kooskõlas laste
õigusega kaitsele, abile, turvalisusele ja lapsesõbralikule õigusemõistmisele. Barnahusi
kvaliteedinõuded sisaldavad põhimõtteid, tegevusi ja kokkuleppeid, mis võimaldavad
lapsesõbralikku ja tõhusat sekkumist, olles kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa
õigusnormidega ning järgides lapse parimate huvide ja kaasatuse põhimõtteid.
Barnahusi põhimõtted ja praktika kajastuvad otse või kaudselt paljudes Euroopa õigus- ja
poliitikaraamistikes, mille on kehtestanud Euroopa Nõukogu (EN) ja Euroopa Liit (EL),
kaasa arvatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest käsitlev EN
konventsioon (2010, nn Lanzarote konventsioon), EN suunised lapsesõbraliku
õigusemõistmise kohta (2010), EN soovitus lapsesõbralike sotsiaalteenuste kohta (2011),
EL direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning
lastevastase seksuaalvägivalla vastast võitlust (2011) ja EL direktiiv, millega kehtestatakse
kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012).
3.2 Lastemaja mudeli laiendamise seisukohalt on oluline teada, kui palju on Eestis
kuritegudega kokkupuutuvaid lapsi. Allpool olevates tabelites 1 ja 3 on esitatud
kannatanute arvud infolehtede põhjal, tabel 2 kajastab kriminaalmenetluste andmeid.
Alaealiste kannatanute arv erineb infolehtede ja menetlusandmete vahel, sest sageli selgub
alles menetluse käigus, et ka alaealine on olnud kannatanu. Kuna mitte
lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite puhul puudub usaldusväärne ja kokkulepitud
metoodika juhtumi juures viibinud alaealiste isikute määramiseks, on tabelites esitatud
ainult need juhtumid ja arvud, kus alaealised olid kannatanuteks.
6
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
LSV (lähisuhtevägivalla) andmed 23.07.2025 seisuga (PPA)
Mitte LSV andmed 24.07.2025 seisuga (PPA)
Tabel 1. LSV juhtumid (kuriteod) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik). Andmed infolehtedelt
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 811 963 1010 1069 950
Neis alaealiseid kannatanuid 311 327 295 305 276
Neis pealt näinud alaealisi* 814 1014 1135 1200 1084
*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud
Tabel 2. LSV juhtumid (kuriteod), kus kannatanuks oli laps. Kriminaalmenetluse andmed
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 569 600 437 500 526
Neis alaealiseid kannatanuid 679 730 513 628 620
Tabel 3. LSV juhtumid (süüteota) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik), kus on täidetud sündmuskohal LSV infoleht. Andmed infolehtedelt
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 1503 2058 2261 2431 2208
Neis alaealiseid kannatanuid 369 376 356 398 429
Neis pealt näinud alaealisi* 1590 2390 2540 2608 2326
*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud
Tabel 4. KarS § 118 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 4 1 1
Neis alaealiseid kannatanuid 6 1 1
Tabel 5. KarS § 121 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 335 398 447 440 514
Neis alaealiseid kannatanuid 321 383 431 438 494
Tabel 6. KarS § 123 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 1 1
Neis alaealiseid kannatanuid 1 1
3.3 Tellija ei soovi välisriikide praktikatest üldist ülevaadet, vaid täpsemalt 4. peatükis välja
toodud küsimustes ja teemades, mis lastemajade kohta läbiviidud uuringutes ei kajastu.
2023. aastal viidi Euroopa Nõukogu liikmesriikides läbi lastemajade kaardistus.
Kaardistuse eesmärk oli koguda teavet selle kohta, kuidas eri riigid rakendavad või
arendavad lastemaja mudelit, mis toetab seksuaalselt väärkoheldud või muul viisil
vägivalla all kannatanud lapsi ning tagab nende õiguste kaitse ja heaolu.
4. Uurimisküsimused ja uuringu metodoloogia
Järgnevalt on välja toodud tellija eeldatud uurimisküsimused ja metodoloogilised lähenemised
uurimisülesannete lõikes. Lõplikud uurimisküsimused, valimid ja meetodid kinnitatakse
eel/avakohtumisel koostöös tellijaga. Iga uurimisülesande metoodika ja valim tuleb kooskõlastada
avakoosolekul juhtrühmaga, kuhu kuuluvad tellija esindajad.
7
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
UURIMISÜLESANNE 1 – LASTEMAJATEENUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Antud uurimisülesanne käsitleb järgmist uurimisküsimust ja alaküsimusi:
Kuidas ja mil määral toetab lastemaja mudel seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist
Eestis?
1. Kuidas Eesti lastemajateenus vastab Barnahusi mudelis välja toodud kvaliteedinõuetele ja
Eesti asjakohastele õigusaktidele?
2. Kuidas ja mil määral vastab teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapse ja
pere vajadustele (sh traumast taastumist)?
3. Millised on teenuse tugevused ja kitsaskohad? Mida võiks teenuse osutamisel muuta, et
see vastaks sihtrühma vajadustele (veel) paremini?
4. Kuivõrd mõjutavad piirkondlikud eripärad teenuse osutamist?
5. Kuivõrd on tänane praktika lapsele ja perele piisav, et traumast taastuda? Millised on
kitsaskohad?
Valim:
KOV lastekaitsetöötajad, SKA lastemaja töötajad, PPA uurijad, TTTVT (traumast taastumist
toetav vaimse tervise abi) osutajad, prokurörid, SAK, EKEI
Lastemaja kliendid – täisealiseks saanud lapsed ja lapsevanemad.
STAR andmed – lastemaja kliendid, lastemaja poolt 2025. aastal STARis fikseeritud juhtumid.
Soovituslikud andmekogumis- ja analüüsimeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on
eelkõige kvalitatiivsed – nt individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. STAR andmete
põhjal ootame nii kvalitatiivset sisuanalüüsi kui ka kvantitatiivset andmeanalüüsi. Valimi
moodustamisele eelneb STARi päring pöördumiste osas, mis on lastemaja poolt 2025. aastal
STARis fikseeritud. Valimi suuruse planeerimisel saab lähtuda sellest, et aastas fikseerib lastemaja
hinnanguliselt 700 lapsega seotud pöördumist STARis. Tellija annab lastemaja poolt 2025. a
alustatud umbes 500 STAR menetlust ja nendega seotud laste menetlusinfo STARis alates 2023.
a. Väljavõtt tehakse, pidades silmas kogupopulatsiooni taustatunnuseid (regioon; asulatüüp linn-
maa). Nende puhul ootame analüütikult kvantitatiivset andmeanalüüsi, kasutades sobivaid
andmetöötlusprogramme ja statistilisi meetodeid. Sellest 500-st menetlusest iga 10. juhtumi kohta
(kokku 50) ootame detailset sisuanalüüsi (abinõud, toimingud, juhtumiplaan). Valiku aluseks on
süstemaatiline juhuvalim. Koostöös tellijaga pannakse lõplikult paika kriteeriumid (piirkond,
asulatüüp) valimi moodustamiseks.
8
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
UURIMISÜLESANNE 2 – LASTEMAJATEENUSE SIHTRÜHMA LAIENDAMISE
VAJADUS JA SOOVITUSED
Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:
Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja
õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald,
suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?
Kes ja kuidas abistavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemis selliseid lapsi?
Kuidas hindavad erinevad osapooled valdkondadeülest koostööd selliste laste abistamisel?
Millised on peamised koostöö raskused ja tugevused osapoolte hinnangul? Millised tegurid
soodustavad seda koostööd, millised takistavad?
Millised erisused ilmnevad valdkondadeüleses koostöös selliste laste abistamisel ja millest
need tulenevad?
Valim:
PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse
spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt
valdkonnaga seotud spetsialistid
Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad lapsed, kelle suhtes
toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud
kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist, lisaks sellele, mida nad juba saavad
sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?
Millist abi, sh milliseid teenuseid sellised lapsed vajaks, aga ei pakuta?
Millised on teenused, mida pakutakse, ent mille puhul ei ole nende vajalikkus täielikult
selge või põhjendatud?
Millised erisused eksisteerivad sellise abi, sh teenuste pakkumisel ja millest need sõltuvad?
Kuidas hindavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemi spetsialistid, sh
lastemaja spetsialistid, lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalust? Mis
oleks sellise laiendamise suurim tugevus/takistus? Mida lastemaja vajaks, et sellist
laiendust ellu viia?
Valim:
9
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, lastemaja spetsialistid, ohvriabi spetsialistid,
naiste tugikeskuse spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid,
tervishoiutöötajad jt valdkonnaga seotud spetsialistid, viimase alaküsimuse osas ka SKA laste
heaolu osakonna juht, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitse ja ohvriabi
poliitika juht ja/või nõunik.
Millised on soovitused lastemajateenuse sihtrühma laiendamiseks ja teenuse
ümberkorralduseks/osutamiseks toetudes analüüsi tulemustele?
Kas selle küsimuse vastuse osas on olulisi erisusi sõltuvalt lapse vanusest, kogetud
vägivalla liigist vm, ja millised need erinevused on?
Milliste laiendatud sihtrühmale vajalike teenuste osutamine on sihtrühma vajadustest
tulenevalt põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste
osutamisel lastemaja mudelit)?
Valim:
PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse
spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt
valdkonnaga seotud spetsialistid.
Soovituslikud andmekogumismeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on eelkõige
kvalitatiivsed meetodeid nagu individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. Lisaks on
soovituslik kasutada ka välisriikide praktika (ei pea piirduma 3. uurimisülesande raames
analüüsitavate välisriikide praktikaga) ja erialane teaduskirjandus. Samas võib pakkuja esitada
oma nägemuse andmekogumis- ja analüüsimeetodist koos selle valiku põhjendusega.
UURIMISÜLESANNE 3 - VÄLISRIIKIDE PRAKTIKA ANALÜÜS
Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:
Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja
abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle
kahtlusega lastele?
Millised on erisused võrreldes Eestiga nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud lastele
abi osutamisel?
10
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
Millised toimivad lahendused esinevad valitud riikides, kus lastemaja-tüüpi keskust ei
kasutata ja kuidas võiksid need pakkuda lisaväärtust lastemajateenuse edasisele
arendamisele Eestis?
Kuidas on koordineeritud koostöö partneritega ja millised on rollid? (sh kes on
juhtumikorraldaja?)
Kellele vastavas välisriigis lastemajateenust või muul mudelil põhinevat teenust
osutatakse? Millised on sihtrühmast tulenevad erisused teenuse osutamisel?
Valim:
Valimisse kuulub minimaalselt neli välisriiki. Tellija soovitab kaasata valimisse järgnevaid riike
- Island (Euroopa esimene lastemaja), Soome ja/või mõni teine Euroopa riik, kus on pikaajaline
praktika lastemaja mudeli rakendamisel ning toimub töö erinevate sihtrühmadega. Lisaks peab
valimisse kuuluma riik, kus ei ole lastemaja mudelit kasutusel ja väärkoheldud lastele abi
osutamine on teistmoodi, kuid siiski efektiivselt korraldatud. Soovitame kaasata Šveitsi või
Prantsusmaa, kus on välja kujunenud mitmekesine ja erinevaid asutusi ning organisatsioone
hõlmav integreeritud lastekaitsesüsteem. Soovitatud riikide näitel on võimalik uurida, kuidas
toimib laste väärkohtlemise juhtumite käsitlemine ilma lastemaja-tüüpi keskuse olemasoluta ning
millised mehhanismid ja koostöövormid tagavad efektiivse toe lastele.
Lisaväärtuseks võiks olla Hispaania kaasamine, kuna see võimaldaks analüüsida, kuidas lastemaja
põhimõtteid on kiiresti ja mitmes eri piirkonnas rakendatud viisil, mis hõlmab lisaks laste
seksuaalsele väärkohtlemisele ka muid väärkohtlemise vorme, sh perevägivalla tunnistajaks
olemist. See pakub Eestile väärtuslikku võrdlusmaterjali sihtrühma laiendamise ning kiiresti
arenevate ja piirkondlikult kohandatud teenuste rakendamise vaates. Pakkumuses tuleb esitada
ettepanekud ja põhjendused välisriikide valiku ning ekspertide profiilide osas, keda plaanitakse
intervjueerida. Selgitada ja põhjendada tuleb pakkumuses ka intervjueerimise meetodit,
dokumendianalüüsi allikamaterjali valikut ja nende materjalide analüüsimeetodit. Välisriigid ja
intervjueeritavad eksperdid kinnitatakse eelkohtumisel koostöös tellijaga.
Välisriikide praktikate analüüsi tulemused kajastatakse uuringu vaheraportis. Raportis esitatakse
ka analüüsist lähtuv hinnang ja soovitused, millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks
Eestile mudeli laiendamisel, sh millistele sihtrühmadele oleks Eestis vajalik ja mõistlik lastemaja
või mõnda sarnast mudelit laiendada, kas ja millised oleksid vajalikud kohandused ja kaasnev
ressursivajadus ning kas ja millised riskid võivad laiendamisega kaasneda.
Soovituslikud andmekogumis ja -analüüsimeetodid:
11
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
Intervjuusid soovitame läbi viia lastemaja mudelit rakendavate ekspertide ja
poliitikakujundajatega (vähemalt üks ekspert igast riigist, kuid vajaduse korral rohkem). Lisaks
on soovituslik kasutada dokumendianalüüsi.
5. Uuringu tulemid ja raportile esitatavad nõuded
Uuringu tulemused on sisendiks lastemajateenuse ja väärkoheldud lastele suunatud toe
arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.
Iga eespool kirjeldatud uurimisülesande väljundiks on vaheraport. Vaheraportite esitamise
järjekord on töövõtja otsustada ehk töövõtja ei pea esitama vaheraporteid tehnilises kirjelduses
esitatud järjekorras. Lisaks tuleb tutvustada koosolekutel vaheraporteid (täpsemad kuupäevad
kooskõlastatakse hiljem juhtrühmaga). Uuringu esimese vaheraporti (töövõtja valitud
uurimisülesande kohta) esitamise tähtaeg on hiljemalt kolm kuud pärast lepingu sõlmimist.
Uuringu tulemustest koostatakse digitaalne lõppraport, mis koondab kõigi uurimisülesannete
väljundeid. Lisaks sisaldab see ka sissejuhatust, meetodite kirjeldust, analüüsi osa, põhijäreldusi,
soovitusi, bibliograafiat ning kokkuvõtteid eesti- ja inglise keeles. Lõppraport on keeleliselt ja
sisuliselt korrektne terviklik dokument. Lõpparuande üleandmise tähtaeg on 12 kuud peale lepingu
sõlmimist.
Koos lõppraportiga antakse tellijale üle ka isikuandmetest puhastatud andmestik, mis on olnud I
uurimisülesande STAR analüüsi aluseks.
Samuti tuleb uuringut tutvustada kuni kahel veebiüritusel, mis toimuvad pärast lõppraporti
esitamist kahe kuu jooksul.
Kõik uuringu käigus valminud materjalid, sh vaheraportid ja raportid peavad sisaldama viidet
rahastusallikale ja vastama Vabariigi Valitsuse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruses välja
toodud nõuetele.
Logod on kättesaadavad https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/kiirelt-katte/logod-ja-
sumboolika#teavitamine-2021-2027
12
„Lastemaja roll seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ja sihtrühma
laiendamise uuring“
Informeerimise ja teadliku nõusoleku vorm
Kutsume teid osalema uuringus, mille eesmärk on mõista paremini lastemaja rolli
seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel Eestis ning hinnata, kas
lastemajateenust võiks Eestis laiendada ka teistele vägivalla ohvriks langenud
lastele.
Uuringuks kogume infot intervjuude vormis. Intervjuud viib läbi
uuringumeeskonna liige ning see toimub kas veebi teel (Microsoft Teamsi
keskkonnas) või silmast silma kohtumisel (nt lastemajas või Emori kontoris).
Intervjuu kestus on ligikaudu üks tund. Vestlus on avatud ja arutlev – kõik
vastused on õiged ning te võite jätta vastamata küsimustele, millele ei soovi
vastata. Vestluse küsimused puudutavad lastemajateenuse korraldust üldiselt:
kuivõrd rahule jäite pakutavate teenustega ja mida saanuks teie arvates teha
paremini. Teie tagasiside on oluline, et seada arengusuundi lastemajateenusele
Eestis.
Uuringus osalemine on vabatahtlik ning te võite igal ajal katkestada oma
osalemise ilma selgitust andmata ja ilma, et sellega kaasneks mingeid tagajärgi.
Uuringu sisu ja andmetöötlus
- Intervjuu salvestatakse (videokõnes), et sellest saaks analüüsi tarbeks teha
täpse sõna-sõnalise üleskirjutuse. Salvestise kustutame kohe pärast intervjuu
ümberkirjutamist (hiljemalt 30 päeva jooksul pärast intervjuud).
- Intervjuu tekstiline üleskirjutus säilitatakse kuni uurimistöö lõpparuande
valmimiseni (oktoober 2026).
- Analüüsis kasutatakse teie tsitaate kujul, mis ei võimalda teid isikuliselt
tuvastada (nt „naine, 24, Pärnumaa“).
- Kogutud andmeid hoitakse turvalisel võrgukettal, millele on ligipääs ainult
uurimisrühma liikmetel.
Uuringu käigus kogutud isikuandmeid (nt e-post) kasutatakse ainult uuringu
korralduslikul eesmärgil (nt intervjuuaja kokku leppimine, kinkekaardi
edastamine). Pärast kinkekaartide saatmist teie kontaktid kustutatakse.
Võimalikud riskid ja kasud
Uuring ei too kaasa otseseid riske teie tervisele. Võimalik psühholoogiline
ebamugavus võib tekkida, kuna lastemajateenusele tagasisidet andes võib
meenuda mõningaid raskeid mälestusi. Me ei küsi ühegi konkreetse juhtumi
Confidential
„Lastemaja roll seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel ja sihtrühma
laiendamise uuring“
kohta, vaid selle kohta, kuidas lastemajateenus toimis ja kuivõrd oli teenusest
päriselt kasu. Teil on alati õigus vastamisest loobuda.
Tänutäheks panuse eest uuringusse saate 40-eurose Partner e-kinkekaardi, mis
saadetakse e-postiga 1–2 tööpäeva jooksul pärast intervjuud.
Uuringu korraldus ja kontaktid
Uuringu tellija ja vastutav andmetöötleja: Sotsiaalkindlustusamet
Uuringu läbiviija (volitatud andmetöötleja): AS Emor
Rahastus: uuringut kaasrahastatakse 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetme 21.4.7.9. "Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja
vastavad perede vajadustele" toetuse andmise tingimuste (TAT) "Laste ja perede
toetamine“ vahenditest.
Eetikakomitee kooskõlastus: Eesti Teadusagentuuri teaduseetika komitee
kooskõlastus (nr X – lisame, kui kooskõlastus saadud).
Kui teil tekib küsimusi uuringu sisu, korralduse või andmekaitse kohta, võtke
julgelt ühendust uuringu projektijuhiga:
Kristiina Saks (
[email protected], tel 626 8500)
Nõusolek uuringus osalemiseks ja isikuandmete töötlemiseks
Mind, ...................................................., on informeeritud eelpool kirjeldatud
uurimistööst. Olen teadlik uuringu eesmärgist, sisust, võimalikest riskidest ja
andmetöötluse põhimõtetest.
☐ Kinnitan oma vabatahtlikku nõusolekut osalemiseks intervjuus.
☐ Kinnitan oma nõusolekut isikuandmete töötlemiseks eespool kirjeldatud viisil.
Tean, et võin uuringust igal ajal loobuda ilma tagajärgedeta. Tean, et vajadusel
võin uuringu käigus esitada küsimusi või pöörduda eetikakomitee poole.
Uuringus osaleja allkiri: ............................................................
Kuupäev, kuu, aasta: .................................................................
Uuritavale informatsiooni andnud isiku nimi: ....................................................
Allkiri: .................................................................
Kuupäev, kuu, aasta: .................................................................
Confidential